Valla Aastapäev Annab Võimaluse Jagada Tunnustust Saabuv Valla 144

• Rae vald 144 RAE • Koerte kiibistamine • Veel toetuste maksmisest sõnumid • Valmistume euroks

Nr 10 november 2010 Rae valla ametlik väljaanne

Fotokonkursi „Rae valla foto 2009“ II koht „Kõrrepõllu Rein“ looduse kategoorias. Foto autor: Aarne Vesi. Valla aastapäev annab võimaluse jagada tunnustust Saabuv valla 144. aastapäev annab meile juhtida, kelle soov valda heaperemehelikult Vald on jõukaks saanud, majanduslanguse võimaluse ajas tagasi vaadata ning meenuta- majandada oli seda suurem. Nii ei peljatud periood ei pane meid oma inimestele selga da omaaegsete tublide vallajuhtide tegemisi. isegi mõisasakste soovidele vastu astuda pöörama. Otsime koos võimalusi, kuidas Täna on paslik tsiteerida ajalooraamatuid: ega kardetud kohtukulli ette minna, et ikka ka kehvematel aegadel toime tulla, et kõigil „1866. aastal andis keiser Aleksander II see oma õigus saksa käest kätte saada. Tore lastega peredel meie vallas oleks tulevikule välja „Maakogukonna seaduse Eesti Ku- on lugeda, et peeti oluliseks palgata kool- mõeldes kindel tunne. Vald omalt poolt on bermangule“. Selle seaduse alusel kutsuti meistreid, kes lapsi õpetama pidid ja nii valmis vastava korra kohaselt peretoetuste 23. novembril 1866. aastal kokku esimene kogu ümbruskonnas. kaudu tuge pakkuma. Tänagi mõtleme, mil- Rae vallavolikogu. Hiljem juba 1889. aastal Täna on hea vaadata ajas tagasi ning lasta lised on vajalikud investeeringud vallas, et Baltimaades teostatud kohtureformiga liide- silmade eest läbi kas või viimased 19 aastat areng toppama ei jääks, et inimestel oleks ti omaaegsed väikevallad Rae, Lagedi, Aru- Rae valla taasasutamisest. Muutunud on ju meie vallas ka aastate pärast hea elada. Ilu- küla, Vaida, Arovalla, Kautjala ühtseks Rae palju, isegi alevikusisesed paigad ei ole enam sat aastapäeva kogu vallarahvale. vallaks. Teistest väiksem Jüri kirikuvald oli need mis varem. Juurde on ehitatud palju liidetud juba aasta varem. uusi hooneid: koole, lasteaedu, raamatuko- VEIGO GUTMANN Valla algusaastail oli valla asjaajamine gusid. Välja on ehitatud teedevõrk. Loetelu Rae vallavanem suuremalt jaolt kirjaoskamatute talumeeste on pea lõputu. 2 • RAE SÕNUMID VALLAVALITSUS november 2010

vikus Linnu tee ja Ilumäe tänava nurgal. Teistest külgedest piirneb AE RAE VALLAVALITSUS krunt viie elamukrundiga, millele on ehitatud ühepereelamud ja abihooned. Juurdepääs on kinnistule Ilumäe tänavalt. Detailplaneerin- guga kavandatu on kooskõlas nii kehtiva kui menetletava üldplanee- mid TEATAB ringuga, milles on alale ette nähtud elamute maa-ala. Detailplaneeringu avalikustamine toimus 23.08.2010–05.09.2010. Rae Vallavolikogu 08.03.2005 otsuse nr 375 „Rae valla Jüri Avalikustamise ajal vastuväiteid ei esitatud. aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosa- de üldplaneeringu algatamine“ muutmisest Rae Vallavolikogu Ülejõe küla Olepõllu kinnistu ja lähiala detailplaneering. 5. oktoobri 2010 otsusega nr 158. Kehtestatud Rae Vallavolikogu 5. oktoobri 2010 otsusega nr 155. Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistu ole- Karla külaosade üldplaneeringu algatamise muutmise eesmärk on masolevat maatulundusmaa sihtotstarvet, suurendada kolme olemas- laiendada Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskja- oleva elamumaa sihtotstarbega naaberkinnistu pindala ning moodus- la ja Karla külaosade üldplaneeringu planeeringuala piiri nii, et sel- tada kaks uut elamumaa krunti ühepereelamute rajamiseks, määrata lesse on haaratud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada liikluskorraldus ning ringtee alune maa-ala, mis külgneb seni haaratud planeeringualaga varustada krundid juurdepääsude ja tehnovõrkudega. Planeeritud ning maateedel paiknevate ristmike maa-ala. maa-ala asub Ülejõe külas Raadiojaama tee ääres, kust on juurde- Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla pääs olemasolevatele kruntidele. Kahe uue elamukrundi juurdepääs külaosade üldplaneering on algatatud Rae Vallavolikogu 08.03.2005 hakkab toimuma Raadiojaama teelt keerava planeeritud tee kaudu. otsusega nr 375. Üldplaneering on algatatud maa-ala kohta, mis jääb Detailplaneeringu ala asub valla kehtiva üldplaneeringu järgi elamu- Tallinna-Tartu maantee, Tallinna ringtee, Vaskjala-Ülemiste kanali, alal. Vaskjala veehoidla ning Aaviku ja Kautjala küladevahelise piiri va- Detailplaneeringu avalikustamine toimus 23.08.2010–05.09.2010. helisele alale. Üldplaneeringuga haaratakse Jüri aleviku territoorium Avalikustamise ajal vastuväiteid ei esitatud. ja sellega piirneva Aaviku küla osa, mis jääb Jüri-Vaida maantee äärde, Vaskjala küla osa, mis jääb Aruküla tee ja Vaskjala veehoidla Vaidasoo küla Kaera kinnistu ja lähiala detailplaneering. vahelisele alale, Karla küla osa, mis jääb Tallinna ringtee, Vaskjala- Kehtestatud Rae Vallavolikogu 5. oktoobri 2010 otsusega nr 156. Ülemiste kanali ja Assaku-Jüri maantee vahelisele alale. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kaera kinnistu jagami- Seoses Maanteeameti poolt 16.04.2010 edastatud kooskõlastamise ne üheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ühepereelamu rajamise kirjaga nr 3.1-4/10-00504/010 on tehtud üldplaneeringule muudatus- eesmärgil ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks. Pla- ettepanek haarata planeeringusse põhimaantee nr 2 Tallinna-Tartu- neeringuala asub Vaidasoo külas T-11202 Vaida-Urge maantee ää- Võru-Luhamaa ja põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee alune maa-ala res. Detailplaneeringu alale on projekteeritud üks elamumaa ja üks ning ristmikud ulatuses, mis piirnevad hetkel haaratud planeeringu- maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu suurustega 2500 m² ja 9113 alaga. Antud ala liitmine on vajalik, et oleks hõlmatud juurdepääsu m². Juurdepääsuks kinnistutele kasutatakse maanteelt keeravat põl- tagamiseks vajalikud alad. Vastavalt planeerimisseaduse §8 lg 3 p 8 luvaheteed, mis asub reformimata riigimaal ja kulgeb mööda Kaera on üldplaneeringu eesmärk teede ja tänavate asukoha ja liikluskorral- kinnistu piiri. Juurdepääsutee on Rae valla teederegistris nimetusega duse üldiste põhimõtete määramine. Jije nr 6530489, suurus 2657 m². Rae valla kehtiv üldplaneering lubab hajaasustuse piirkonnas de- Järgmise detailplaneeringu avalikust väljapanekust tailplaneeringu alusel planeerida kinnistule ühe majapidamise. De- 29.11.2010–12.12.2010 Rae Vallavalitsuse Maa-ametis: tailplaneeringuga on ette nähtud üks uus majapidamine, mis vastavalt Vaskjala küla Köstrimäe tee 1, Toominga tee 2 ja 4 kinnistute Planeerimisseaduse §9 lg7 ei ole kehtestatud üldplaneeringu põhi- ja lähiala detailplaneering. lahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määra- Vastu võetud Rae Vallavalitsuse 26. oktoobri 2010 korraldusega tud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, üldplaneeringuga nr 880. määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada kinnistud omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muut- väiksemateks elamumaa sihtotstarbelisteks kruntideks, määrata uued mine. Rae Vallavalitsus ei pea ühe uue majapidamise planeerimist ehitus- ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõr- üldplaneeringu ulatuslikuks muutmiseks, samuti ei muudeta antud kudega varustamine ning haljastus. Planeeritav ala asub Vaskjala kü- detailplaneeringuga hoonestuse kõrguspiirangut ega muudeta maaka- las riigimaanteede T-11303 Jüri-Aruküla ja T-11113 Assaku-Jüri ning sutuse juhtsihtotstarvet ulatuslikult maatulundusmaast elamumaaks. Pirita-Ülemiste kanali vahelisel alal. Kinnistud piirnevad olemasole- Seega ei ole antud detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev. vate väikeelamute kruntidega. Juurdepääsud kruntidele hakkavad Avalikustamine toimus 23.08.2010–05.09.2010. Avalikustamise toimuma Jüri-Aruküla maanteelt keeravate tänavate Toominga, Kase ajal vastuväiteid ei esitatud. ja Köstrimäe tee kaudu. Planeeringuala suurus on ca 2,16 ha. Detail- VEIGO GUTMANN vallavanem planeeringu ala asub valla kehtiva üldplaneeringu järgi elamualal. Vastuväited ja ettepanekud detailplaneeringule esitada hiljemalt 12.12.2010. TEADE Järgmiste detailplaneeringute kehtestamisest: Alates 01.01.2011 tohib Rae valla territooriumil peetavate koer- Lagedi alevik Ilumäe tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering. te märgistuseks kasutada ainult tegevusluba omava veterinaararsti Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 5. oktoobri 2010 korraldusega nr poolt paigaldatud mikrokiipi. 817. Käesolevat sätet ei rakendata koerte osas, kes kannavad mär- Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasoleva gistusena hästiloetavat tätoveeringut või registreerimisnumb- kahe elamuga kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks, rit kaelarihmal ning on Rae valla koerteregistrisse kantud enne määrata ehitus- ja hoonestustingimused, lahendada tehnovõrkudega 31.12.2010. varustamine ning haljastus. Kinnistu suurusega 3403 m² on jagatud Täpsem informatsioon detsembrikuu ajalehes Rae Sõnumid. kaheks ühepereelamu sihtotstarbeliseks krundiks nii, et mõlemale krundile jäävad üks elamu ja abihooned. Moodustatud on krundid EGE KIBUSPUU Rae valla keskkonnaspetsialist suurusega 1505 m² ja 1898 m². Planeeritud maa-ala asub Lagedi ale- november 2010 VALLAVALITSUS RAE SÕNUMID • 3 2011. aasta muudatused Rae valla pere- ja sotsiaaltoetustes

Rae Sõnumite oktoobrikuu lehes ilmus nimetatud teemal pikem registreeritud Rae valla elanikuks järgmiselt: üks vanem vähemalt artikkel. Novembrikuus kordame teemat, sest käesolev Rae valla kolm kuud ja teine vanem 1 aasta ning alates 01.12.2011 mõlemad pere- ja sotsiaaltoetuste valdkonna muudatuste kord hõlmab suurt vanemad 1 aasta enne toetuse saamiseks avalduse esitamise kuupäe- hulka valla elanikkonnast. Nii toome veel kord välja põhilise, mida va. Toetust ei maksta juhul, kui lapsel või vanematel on võlgnevus vallakodanik peaks teadma, et ka järgnevatel aastatel toetusi saada. Rae vallavalitsuse või selle allasutuse ees. Muudatused on tingitud järjepidevast elanikkonna kasvust ning sel- Sotsiaaltoetuste maksmise korda on lisandunud toetus puudega lest, et toetusi saaksid ikka need inimesed, kes on sidunud end Rae inimesele küttekulude eest osaliseks tasumiseks. Küttekulude all vallaga ja registreerinud end Rae valla kodanikuks. ei peeta silmas ainult puukütet, vaid kõiki kütteliike. Muudetud on lasteaialapse kohatasu ja toidukulu soodustuse taotluse esitamise Paljud toetuse liigid olid enne määratletud erinevates kordades. Et kuupäeva (varem 20.08., uues korras 01.10.). Muudatus on vajalik, elanikel oleks lihtsam kehtivates õigusaktides orienteeruda, koonda- et lapsevanemad saaksid hoolekogu poole pöörduda septembrikuu me seni kehtivad toetuste korrad kahte eraldi korda – sotsiaaltoetuste jooksul. Ühekordsete toetuste alla lisandub puudega lapse vanemale maksmise kord ja peretoetuste maksmise kord. emadepäeva toetus. Toetust ei maksta juhul, kui lapsel või vanematel on võlgnevus Rae vallavalitsuse või selle allasutuse ees. Peretoetuste maksmise korda planeerime alljärgnevad toetuse Meie ettepanekuna hakkaksid eespool toodud muudatused liigid: kehtima järgmise aasta veebruarist. Seega, kui pereliige ei ole 1) ühekordne toetus lapse sünni puhul, veel meie valla elanik, siis on tal praegu piisavalt aega enda re- 2) koduse mudilase toetus, gistreerimiseks valla elanikuks. 3) I klassi õpilase ranitsatoetus, Volikogus menetluses olevate kordadega saab tutvuda Rae valla 4) laste- ja noortelaagrites osalevate noorte kuluhüvitis, kodulehel www.rae.ee 5) noorte spordi- ja huvitegevuse kuluhüvitis, 6) koolilõuna maksumuse kuluhüvitis, AIVO HOMMIK 7) õpilase sõidukompensatsioon. abivallavanem

Sotsiaaltoetuste maksmise korda kuuluvad järgmised toetuste liigid: 1) matusetoetus, RAE VALLA 2) asenduskodust elluastumise toetus, 3) lasteaialapse kohatasu ja toidukulu soodustus, FOTOKONKURSS 2010 4) vähekindlustatud pere lapse koolitoetus, 5) toetus ravimite, prillide, invavahendite ja osutatud rehabilitat- Ootame osalema Rae valla fotokonkursil. Võrreldes varasema- siooniteenuse maksumuse osaliseks tasumiseks, te aastatega on tingimused mõnevõrra muutunud, seda eelkõige 6) toetus puudega inimesele küttekulude eest osaliseks tasumiseks, fotode esitamise osas. 7) toetus vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse ülalpidamis- või Konkursi tingimused koolituskulude osaliseks tasumiseks õppeasutuse poolt esitatud arve • Osaleja peab olema Rae valla elanik. alusel, • Fotosid hinnatakse neljas kategoorias: 8) toetus puudega inimese ja vanuri ülalpidamiskuludeks hoole- - loodus - Rae vald kandeasutuses, - inimene - vaba teema 9) toidutoetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule, • Igasse kategooriasse võib autor esitada kuni 3 fotot. 10) vältimatu sotsiaalabi, • Fotod esitada CD-l JPG/JPEG formaadis ning foto minimaal- 11) suurpere, eestkostepere ja puudega lapse vanema emadepäeva seks suuruseks võib olla 3 MP. toetus, • Digitaalne töötlus on lubatud ainult piltide lõikamiseks, suu- 12) suurpere, eestkostepere ja puudega lapse jõulutoetus, ruse muutmiseks ja vähesel määral heleduse/tumeduse ja kont- 13) alates 85. eluaastast eaka tähtpäevatoetus, rastsuse parandamiseks. 14) muu toimetulekut soodustav toetus. Kõigi konkursile esitatud fotode autoriõigused jäävad nende autoritele, ent konkursil osalemisega antakse korraldajale õigus Peretoetuste kord on loodud kindlustamaks elanike toimetulekut tasuta kasutada konkursil auhinnatud fotosid konkursi tulemuste ning sinna on koondatud kõik Rae vallas antavad peretoetused. Pe- avalikustamiseks trükiväljaannetes ja internetis. retoetuste kord on mõeldud perekonna toimetuleku soodustamiseks, Konkursitööd tuua või saata CD-l Rae Vallavalitsusse hilje- lapse arengu võimaluste loomiseks ja selle kaudu positiivse eluhoia- malt 2010. aasta detsembri lõpuks . Juurde lisada autori kontakt- ku kujundamiseks. andmed ning millises kategoorias osaletakse. Osavõtja vastutab Peretoetuste korras on lähtutud perest kui tervikust. Toetuste and- andmete õigsuse eest ja selle eest, et ta on konkursile saadetud misel on vajalik, et pere oleks registreeritud Rae valda. fotode autor. Seni kehtinud kordades oli toetuse aluseks ainult lapse elukoha- Võitjate väljakuulutamine ja autasustamine toimub Eesti Vaba- järgne kuulumine elanikeregistris Rae valda. Uude korda on lisaks riigi aastapäeva aktusel 2011. aasta veebruaris. sisse toodud nõue kahe vanema, lapse ainuhooldusõigust omava Küsimuste korral aitab teid Kristi Aru 6056760; vanema või lapse eestkostja kuulumine elanike registri alusel Rae [email protected] valda. Koduse mudilase toetuse korras on antud üleminekuaeg sisse- kirjutamise jaoks. Uue korra alusel peaksid vanemad, lapse ainuhool- TERAVAT SILMA JA HUVITAVAID VAATENURKI! dusõigust omav vanem või lapse eestkostja registri andmetel olema 4 • RAE SÕNUMID VALLAVALITSUS november 2010 Toimus Rae valla I töömess TÄHELEPANU, PENSIONÄRID!

Neljapäeval, 16. detsembril 2010 algusega kell 16.00 toimub Rae kultuurikeskuses valla eakate jõulupidu.

Eelregistreerimine telefonidel 605 6773, 605 6774, 605 6750.

Rae valla sotsiaalamet

1.novembril toimus Rae kultuurikeskuses et nii mõnigi neist tööotsijast saab tööd juba koostöös Töötukassaga töömess. Kohale enne aasta lõppu. tulnud rahvale esinesid Töötukassa inime- Meie aga leppisime Töötukassaga kokku, sed, kes tutvustasid tööotsijatele pakutavaid et järgmine taoline üritus võiks olla juba teenuseid. Sõna said ka suuremad tööand- järgmise aasta veebruaris- märtsis. Kõikide- jad, kes tutvustasid töökohtasid ja ettevõtet. le ettevõtetele tahaks meelde tuletada Eesti Eraldi tutvustas vallavalitsuse seisukohti Töötukassa kontaktisikut Tiiu Vilmsi, kelle- ettevõtjatele vallavanem Veigo Gutmann. ga saab juba kokku leppida järgmisel Töö- Tema sõnul tuleks ettevõtjatel rohkem koos- messil osalemise: [email protected]. tööd teha Rae valla koolidega ning tutvus- SULLE, kes tada pakutavaid ameteid nii põhikooli kui JUULI LAANEMETS • Sa oled töötu või Sul on oht jääda gümnaasiumi lõpetajatele. Nii saaksid noo- Rae Sõnumite toimetaja töötuks, red inimesed oma otsuseid teha juba vara- • Sa oled olnud lastega kodus, kult, olgu siis valikuks kas edasiõppimine • Sa oled kooli lõpetanud noor, või tööleminek. • Sul on madal sissetulek ABB AS on Rae vallas 2 tehasega ning otsib oma elektroonikatööstusse tootmis-AE PSÜHHOLOOGILINE TASUTA liinidele inimesi. Personalijuht Maarit Vab- NÕUSTAMINE rit-Raadla sõnas, et otsitakse ka insenere, mid kodu lähedal või Tallinnas. aga nende leidmise tõenäosus töömessil on kaduvväike. Tootmises pakutavate ameti- Rae vallavalitsus otsib Sellest, kuidas võib töö kaotus mõjuda kohtade suureks plussiks peab Maarit seda, partnereid, et koos ellu viia enesehinnangule ja suhetele perekon- et inimestele pakutakse väljaõpet ning edas- projekt nas, kuidas ennast aidata ja saada ta- pidi on kindel töökoht olemas. Kellel nüüd gasi oma eneseusk, räägime artiklit lugedes mõte tekkis ennast pakkuda, “Rae töömalev 2011” see saab kirjutada sooviavalduse aadressile: INFOTUNNIS [email protected] Lugupeetud ettevõtted, asutused Teine põnev ettevõte, kes otsib koguni 50 organisatsioonid, kes te tegutsete 25. novembril 17.00–18.30 inimest oma kevadel tööd alustavasse teha- Rae vallas ja soovite suvisel koo- Lagedi raamatukogus, sesse, on Trafotek. livaheajal pakkuda noortele tööd 29. novembril 17.00–18.30 Kolmas ettevõte, kes kevadel planeerib oma asutustes. Vaida raamatukogus, juurde võtta tootmisliinidele töötajaid, on 30. novembril 18.00–19.30 Nefab AS. Ka nende personalispetsialist Rae kultuurikeskuses. Kristi Pill ootab kandideerimisi e-postile: Noorte tööaeg on ajavahemikul: [email protected] 6. juuni – 17. juuni Tulla võivad ka tööotsija pereliikmed. Kohale tulnud tööotsijatele tutvustati tee- ja 1. august – 13. august 2011. a. Võta ühendust tel 646 0770, evty@ masid, kuidas ennast paremini tööandjale (4 tundi päevas) evty.ee või sotsiaaltöötaja kaudu. tutvustada, ning psühholoogid andsid häid MTÜ Eesti Vaimse Tervise Ühing nõuandeid enesemotivatsiooni leidmiseks Palun võtke ühendust ka keerukamatel aegadel. e-posti teel [email protected] Hea meel oli näha, et tööd otsivaid inimesi oli tulnud üritusele rohkesti ning tunglemine või telefonil 6056764 ettevõtete laudade ümber oli elav. Loodan, november 2010 UUDIS RAE SÕNUMID • 5 Vallale annetati 114 aasta vanune auhind Oktoobrikuu teisel poolel annetas Elmar Pajus Rae vallale Jüri laulukoori mängukoo- ride võistlusel saadud esimese auhinna koos võidupärjaga. Saadud auhinna teeb väga ha- ruldaseks asjaolu, et see oli üle antud aastal 1896 ning 6 žüriiliikme hulgas olid Eesti selleaegsed tunnustatud heliloojad ja muu- sikategelased. Oma allkirjadega on auhinda signeerinud Konstantin Türnpu, Karl Au- gust Hermann, Johannes Kappel jt. Elmar Pajus töötas sõja-aastatel vallas ning mängis juba enne II Maailmasõda Jüri muusikaseltsi puhkpilliorkestris. Tema isa Hans Pajus oli selle orkestri dirigent, kus ka Elmari vend pilli mängis. Keerulistel aegadel peitis Elmar hinnalist ajalooeset oma talus, täpsemalt riideaidas kirstu taga. Nüüd pidas vanahärra vajalikuks anda auhind üle vallale, sest ajad on muutunud ja tulevastele põlvedele hoitud aaret on hea põhjus ekspo- Hetkel kirjutab Elmar Pajus oma Rapla- Kipsdekooriga puitraamis aukiri „... neerimiseks välja tuua. maa kodus eluloost mälestusraamatut. Keisri Herra Nikolai Teise ja Keisri proua Koduloouurija Reet Raudkepp on oma Loodame, et ilmuvas teoses on muusi- Aleksandra Feodorowna püha kroonimi- kodulehel http://uduhajutavhommik.weebly. kaseltsi tegemised ka peatükiks saanud. se mälestuseks Tallinnas jaanikuu 8., 9. com/index.html kirjeldanud Jüri laulukoori Foto autor: Kristi Aru. ja 10. päeval 1896 „Lootuse“ ja „Estonia“ saamislugu: ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri seltside poolt ära peeti on mängukooride Kui 1863. a asutatud eesti seltsi Revalia wõistlusel Jüri koor Esimese auhinna tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi saand“ Hinnamõistjad (6 originaalallkir- laulukoor hakkas kontserte andma Tallin- tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastu- ja). Foto autor: Kristi Aru. na-lähedastes kirikutes, tekkis kohapealse- sega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati te lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori juba varakult esinema. Alul kodu kirikus ja suurema hoo sisse köster Julius Preisbergi asutamiseks. Nii oli see ka Jüris. Pärast üht hiljem mujal. Juunikuul 1866. a esines koor asumisel koorijuhi kohale. Ta asutas veel Revalia kontserti 1865. a jagasid pastor Lu- juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tund- meeskoori ja viis selle lühikese ajaga kõr- ther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. matu maakoor esines nõudliku linnapubliku gele tasemele. Uuesti kutsutakse ellu ka se- Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis ees küllalt hästi, sellest kirjutab Jannsen gakoor. Koorid esinesid 1880. a III üldlau- oleks, kui meie lapsed ka nii toredasti lau- Eesti Postimehes: “Ja vata nemmad on lupeol Tallinnas. laks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, Neljandalt laulupeolt Tartus 1891. a tuli ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega Jüri meeskoor tagasi võistulaulmise võitja- proovidega algust. Sellest pajatav Jüri ki- vägga hästi rahhul ollid ja sedda hurra hõis- pärjaga. helkonna lauluseltsi kroonika: „Se asi leidis kamisega ülestunnistused“. Koor omandas Praegu on rariteet restaureerijate juures, pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pü- lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes kus täpsustatakse eksponaadi seisundit ning hhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallin- taastamistööde ulatust ja maksumust. Tule- köstrimajas koos käima ja köstri juhhata- na kirikutes, Aleksandrikooli heaks korral- vikus, kui eksponaat restaureerimisest tagasi misse al nelja healega laulusi õppima, kus datud näitemüükidel, kuberneripidustustel, on tulnud, saab Rae vallarahvas oma silma- juures ka lapsed kaasa laulsid“. vallamajade õnnistamistel jne. ga muusikaseltsi auhinda kaeda. Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Köster Kraemanni surmaga koori tege- Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast vus soikus kümneks aastaks, kuid sai veel JUULI LAANEMETS Rae Sõnumite toimetaja JÜRI KIRIK 125 16. detsembril 2010 algusega kell 19.00 toimub Jüri kirikus Lionsi suur heategevuskontsert „Tere, sõber! – Igale lapsele kodu“ Peetri koolis 17. novembril Esinevad: Jüri gümnaasiumi mudilaskoor ja kell 16.00–19.00 vilistlaskoor, Jüri perekoor, Rae kammerkoor, Lagedi segakoor ja ansambel Kuldne Õhtupäike. LAHE LAAT Solistid on: Erich Krieger, Brey Velberk, Jüri gümnaasiumi ja Lagedi Laadal kohalike nobenäppude põhikooli õpilased. käsitöö, kasutatud rõivad, ehe ja Pilli mängivad: Are Jaama (kitarr), Katre Kaasik (klarnet), Janno Pärtna mahe toidukraam. (basskitarr), Meelis Rohula (tenor), Kuuno Kasak (klaver) ja Sulev Hermaste Tegutseb heategevuslik kohvik. (trumm). Tule ise ja kutsu naaber kaasa! Koore juhatavad: Rutt Ridbeck, Alice Pehk, Hairi Laurand ja Silja Tammeleht. Täpsem info: www.peetri.ee 6 • RAE SÕNUMID UUDISED november 2010 Rae mõisast tuli nimi kogu vallale

14. oktoobril kogunes Vaida raamatu- saks kutsuma, olgugi et see polnud sugugi kogus taas ajaloohuviliste ring, et alus- ainuke Tallinna linnale kuuluv mõis. 17.–19. tada tänavuse loengusarjaga Rae valla sajandil kuulusid Tallinna raele kõnealusele ajaloolistest objektidest. Esimeseks loen- mõisale lisaks veel Kautjala, Väo, Nehatu, guteemaks oli sedapuhku valitud Rae val- Koitjärve ja Haabersti mõisad. Tallinna linna lale nime andnud Rae mõis. UurimIstöö halduses pidi Rae mõis endiselt tagama Jaani esitas teadur Eli Pilve Eesti Mälu Instituu- seegi elanike toitlustamise. dist. Alguses organiseeris linn oma maaval- duste haldamise ise. Näiteks Jaani seegiga Vanasti asunud Rae mõis, toonase nime- tegelesid kaks eluaegse ametiajaga raehär- ga Hobunurme, Vaskjala ja Kautjala külade rat, kellest ühe ülesandeks oli maade, sh Rae vahel Prita jõe kaldal. Sealne mõisnik olnud mõisa valitsemine. Talle allus mõisaga sisuli- tige vanamees, kes käratanud vihastades ala- selt tegelev mõisavalitseja, temale omakorda ti: “Söögu sind ussid!” Nii juhtunud pika van- külakupjad. 17. sajandil hakati linnamõisaid dumise järel, et nõelussid ehk maod mõisniku üha enam majandama rendiõiguse alusel. enda kallale hakkasid. Ei saanud neist enam Põhjasõda ja katk lõpetasid aga sisulise ma- Eli Pilve. kusagil asu. Küll püüdis mõisnik usse põleta- jandamise ning uuesti jõuti linnamõisate ren- da ja muul moel hävitada, ent asjata. Viimases timiseni alles 18. sajandi 30-ndatel aastatel. hädas lasi mõisnik ehitada elumaja keset jõge Samal ajal moodustati ka linnamõisate ko- tammepostide otsa, kuid ka seal ei saanud ta misjon, mis hakkas linnamõisate valitsemist- ussidest rahu. Ussid kippusid temaga ka ko- rentimist koordineerima, tulud läksid endiselt dust väljudes kaasa. Läks mõisnik merele, linnakassasse ja jumalalaekasse. Komisjon olid ussid laevas platsis veel enne, kui mees oli kaheksaliikmeline, esimeheks rae justiits- ise kohale jõudis. Ei jäänud tal enam muud või eestistuv bürgermeister (tänapäevases üle kui pattusid kahetseda ja kõigest hingest mõistes linnapea). Viimane sai tasuks Rae jumalat paluda. Lisaks lasi ta ka Tallinnasse mõisast pool lasti kaeru, Väo-Nehatu mõisast vaestemaja ehitada, kuhu juurde ka väikese 20 koormat heinu, Vaskjalast ja Kautjalast Rae mõisa peahoone eestvaade 1939. a. kiriku püstitas. Seepeale jätnud ussid mõis- kummastki ühe nuumsea. Komisjon tegi mõi- niku rahule ja meest ennast hakatud hüüdma satesse kontrollreide, kus revideeriti nii va- Jürgensonile, kes rajas sinna seletsiooniaia ja pühaks Johanneseks. Tema piltki maaliti kiri- kuraamatuid kui vaadati üle hooneid, loomi puukooli. ku seinale, kus see veel praegugi näha on. Ka ning kohtuti vajadusel korral talupoegadega. Et Rae mõisa puhul oli tegemist linna- ehk postid Pirita jões olla veel praegugi madala Ühest sellisest ülevaatusest säilinud aktist on rendimõisa ning mitte rüütlimõisaga, seletab veetasemega näha, kuid neid sealt ära vedada teada, et 13. aprilli 1736. aasta seisuga kuulus see paljuski praeguse säilinud mõisa peahoo- ei jõua keegi. Hobunurme mõisa asemel aset- Rae mõisa vara hulka muuhulgas ka raudsa- ne välimust. Tegemist ei ole uhke häärberiga, seva talu nimi on aga Ussiaugu. garate ja krampidega varustatud vangikong. vaid rendikorraga majandusmõisa keskuse- Legendis nimetatud vaestemaja oli pi- Mõisaõuel seisis tunnipakk ehk päikesekell ga, mistõttu polnud otstarbekas rajada mõisa dalitõbiste haiglana rajatud Jaani seek, mis osutiga. Mõisas asus tuuleveski. Elusinventa- juurde viivat uhket alleed ning luksuslikku asutati ajavahemikus 1227–1237. Ajapikku ri hulka kuulusid 6 hobust, 25 künnihärga, 2 peahoonet. Ka mõisa sisse sõites jõuame kõi- sai sellest rikas asutus, mis ostis 1503. aastal pulli, 14 lehma, 21 vasikat ja sama palju mul- gepealt peahoone taha. Jaani seegi jõukust Herman Lodelt 11 000 marga eest Hobunur- likaid, 14 lammast ning sama palju tallesid, arvestades on aga tõenäoline, et mõisas oli me mõisa koos kõigi selle küladega (Pajupea, 4 oinast, 3 kitse, 9 siga, 5 kalkunit ja 5 hane. kivihoonestus juba keskajal. Kindlad teated Vaskjala, Limu, Kautjala, Assaku ja Karla). Küladest kuulusid Rae mõisale tollel hetkel Rae mõisa kivihoonestuse kohta pärinevad Ostu-müügilepingus mainiti ka Hobunurme Karla, Vaskjala, Limu, Patika, Loopere, Iru 1570. aastast Balthasar Russowi kroonikast: küla, mis sulandus hiljem teistega ja kadus ja Assaku; lisaks Vaskjala, Assaku, Patika, “23. augustil langes venelastele suure saagi- nimeliselt. Jaani seegi järgi hakati nüüd mõi- Selimäe, Iru ja Karla kõrtsid, ning Vaskjala, na kätte Rae mõis ühes hospidali ja kõigi elu- sa nimetama Johannishof ’iks. Kautjala ja Patika vesiveskid. hoonetega, kividest ehitatud ja linnale üsna Jaani seegile oli mõisa tarvis haigemaja Eesti Vabariigi väljakuulutamise ajal jäi lähedal, ja nad tahtsid end selles kindlusta- toitlustamiseks, mõisas oli viljajahvatamise Rae mõisa omanikuks endiselt Tallinna linn. da. Siis tungisid kõik tallinlased välja ning tuulik, küpsetati leiba ja kasvatati nuumhär- Mõisal oli maad 3444,6 hektarit, päriseks os- peksid venelased suure vapruse ja vaevaga gi. tetud talukohti oli 20, neil maad kokku 795,3 sealt välja ja põletasid nimetatud mõisa ühes Meile tuntud ja siiani kasutuses oleva hektarit. Välja ostetud talude arv iseloomus- hospidali ja Rae veskiga ning kõik eluhooned nime sai Rae mõis seoses 1525. aastal Tal- tab hästi linnamõisa talupoja võimalusi talu maha ja tegid maatasa.“ (B. Russow, Liivi- linna rae juures moodustatud nn jumalalae- mõisast välja osta; kogu praeguse Rae valla maa kroonika, Tallinn, 1993, lk. 194.) kaga. Jumalalaekasse koguti tulud, mis saadi kohta oli päriseks ostetud talusid ligi 350. Praegune peahoone, mis erinevalt kõrval- katoliku kirikutelt, kloostritelt ja nendega 1919. aastal vastu võetud maaseadusega eral- hoonetest on vähemalt väliselt säilinud kül- seotud asutustelt võõrandatud maavaldustelt. dati Rae ja Kautjala mõisatest (nende kui lin- laltki algsel kujul, on kõrgel soklil asetsev Saadud kasum oli määratud vaeste, põdura- namõisate tükeldamine toimus koos) 107 uut ühekorruseline viilkatusega historitsistlik ki- te, kirikuteenrite ja -õpetajate ning koolide ja talu, moodustades kolmandiku kogu praeguse viehitis, mis on ehitatud 1851. aastal. Selline nende õpetajate ülalpidamiseks. 1599. aastal Rae valla territooriumil eraldatud kohtadest. aastaarv oli mõisa tagaukse kohal, enam seda koondati Jumalalaeka alla kõik kirikutele Need kõik ei olnud muidugi viimne kui üks näha ei ole, võib leida vaid aastaarvu katva kuuluvad varad, seega ka Jaani seegi varad. talud, maid anti ka seltsidele, koolidele, val- tsemendikorra. Sealtpeale oli mõis tegelikult Tallinna rae lavalitsusele jne. Rae mõisasüda eraldati 51 ELI PILVE omanduses, mistõttu hakatigi seda Rae mõi- hektari ulatuses selle senisele rentijale Jaan november 2010 UUDISED RAE SÕNUMID • 7 Miks peetakse lõikustänupüha?

Kaunil sügisel on meie rahva- ja kirikuka- lendris üheks märkimisväärseks tähtpäevaks lõikustänupüha. Meie maal juba ristiusueel- sest ajast pärit tava järgi tuuakse sel päeval paremaid näiteid kogutud saagist tänuga kokku. Lõikuspüha on elujõulisena säilinud just kirikus, kõikide Eestimaa pühakodade altariesiseid kaunistavad siis aia- ja põllusaa- dused, sealt leiab hoidiseid ja isegi suuri kartulikotte. Nõndsamuti on kirik säilitanud meie kui loodusrahva ühe teise ristiusueelse tava, tuua suviste- ehk nelipüha paiku kased tuppa. Ka Jüri kirikus istub rahvas igal su- vistepühal nagu kasemetsas, mõni lükkab oksi lahku, et altari poole piiluda. Lõikuse mõte hakkab taanduma, sest tä- napäeval on tööhõive põllumajanduses ääre- tult väikene ja sugugi kõigil pole ka koge- must oma peenraga. Veel olulisem muutus seisneb aga selles, et meie ületalve elamine ei sõltu oma põllu saagist, vaid olukorrast maailmaturul. Lõikustänupühal on aga oluline tähelepanu suunatud tänamisele ja tä- nulikkusele. Sellega on aga päris keerulised Sellesügisene lõikustänupüha Jüri kirikus, esinesid kõige väiksemad. lood. Selgub, et inimesel võib see olla üks Pildi autor: Jaane Lend. raskemini esinevaid seisundeid, et ta kellegi aadressil siirast tänu väljendab. Lihtsam on vastu võtma. muretsemise, kirumise ja hädaldamise vas- ju heategija aadressil mõelda, et äkki ta oligi Miks peaks inimene oskama tänada, ole- tandiks tänamine. Kuni inimene pole anne- mulle võlgu, ma lihtsalt ei mäleta seda. Tei- ma tänulik? Lihtsam on põhjendada voorusi, tamisest täit rõõmu tundnud, ei saa ta päris nekord jääme aitajat vaadates mõtlema, et ei nagu töökus, kokkuhoidlikkus, täpsus, viisa- kindel olla, et tal väikest ja varjatud varga- tea, mis tal endal viga võiks olla, võib-olla kus... Nende puhul on selge, et tegemist on poisiviga küljes pole. Samuti on meil valida, ravib ta nõnda oma hingehaavu või heastab kasulike omadustega, ilma milleta võime kas elust läbi astudes saadab meid häda ja mõnd südantpiinavalt suurt võlga. Ka koha- elus hätta jääda. Aga tänulikkus ei tundu mure või saab selle asemel olla enesekindel liku lõviklubi, LC Harju I eelmine president omakasupüüdlikult mõeldes küll inimesele mõnus minek, kus vaatamata kõigele saame Kuno Kasak kurtis hiljuti oma töökogemus- endale kuidagi esmavajalik olevat. tänuga tagasi vaadata. test, et vahel on abi raske üle anda, selgelt Tasakaal meis enestes sünnib siis, kui puuduses elav pere ei pruugi soovida seda me kogu aeg ei pea tundma, et elu on minu TANEL OTS vastu võtta. Kas ei ole see märk, et meil na- suhtes olnud ebaõiglane ja mind ilma jät- Ida-Harju praost Jüri kiriku õpetaja pib üht olulist komponenti, mis teeb võime- nud paljust sellest, mis mul võiks olla. Nii liseks nii aitama kui samas ka antut tänuga nagu varguse vastand on annetamine, nii on

29. novembrist 22. detsembrini Lagedi raamatukogu ruumides avatud käsitöönäitus-müük

Raamatukogu avatud: E, T, K 10.00–17.00 N, R 10.00–18.00 L 10.00–14.00 8 • RAE SÕNUMID UUDISED november 2010 Kristiina Ehin kohtus oma lugejatega Peetri küla 21. oktoobril kohtus Kristiina Ehin lugejatega Jüri raamatukogus. LASTE JÕULUPIDU Laiemale üldsusele on see noorema põlvkonna poetess teada peaasja- toimub pühapäeval, 12. detsembril kell 16.00 likult luulekogude järgi. Seekord luges luuletaja ette ka proosatekste Peetri kooli aulas. kogumikust „Kaitseala“ ning rääkis oma luuletuste loomislugusid. Kohtumisõhtu esimest poolt sisustas poetess luuletuste lugemisega Lastele Kehra Nuku etendus „Talvelugu“, veel ilmumata luulekogust. Pärast kohvipausi etteloetud luuletustest olid paljud kogumikust „Emapuhkus”, mis on Kristiina Ehini viies külla tuleb päris jõuluvana! luulekogu. See on kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt. Täpsem info ja registreerimine Luulekogu neli tsüklit käsitlevad naiseks ja emaks olemise erinevaid www.peetri.ee tahke nüüd ja ennevanasti. Luuletusi saadavad katkendid autori pere- pärimusest, mis loovad sideme esiemadega.

Teade

MTÜ Põhja- Harju Koostöökogu teatab, et esitab 29.10.2010. a taotluse Leaderi meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamiseks ja projektitoetusteks perioodil 2011.–2013. a PRIA-le toetuste saamiseks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist „Euroopa Investeeringud maapiirkondadesse“ summas 31 937 214 krooni e 2 041 160 eurot. Vastavalt Leaderi meetme määrusele on ettenähtud kasutada projektitoetusteks 80% eraldatavast summas, seega 25 549 771 krooni e 1 632 928 eurot ning 20% kohaliku Õhtu lõppedes kirjutas poetess autogramme oma raamatutesse. tegevusgrupi administreerimiseks, uuringuteks, arenguteks, Pildi autor: J. Laanemets. trükiste väljastamiseks, konverentside (sh rahvusvaheliste) ja seminaride korraldamiseks, Leaderi meetme üritustest Luuletaja seni ilmunud raamatud: osavõtuks, taotlejate koolitusteks, õppereisideks jms. • Päevaseiskaja: muinasjutte Setumaalt ja mujalt Lõuna-Eestist = The man who made the sun stand still (Huma, 2009) MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu juhatus • Emapuhkus (Pandekt, 2009) Lool, 22.10.2010. a. • Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine (Huma, 2006) • Kaitseala: Mohni 2004—2005 (Huma, 2005) • Luigeluulinn (Huma, 2004) • Simunapäev (Huma, 2003) • Kevad Astrahanis: luuletusi 1992—1999 (Huma, 2000) • Peagi on ilmumas CD-na tema “Ööülikooli” loeng vetelkõndi- GARNEERINGUTE TÖÖTUBA misest 29. novembril kell 18.00 Lagedi raamatukogus Hea meel on tõdeda, et nii särav ja andekas luuletaja külastas meie valda. Kohaletulnutele jättis kustumatu mulje Kristiina hingestatud • Õpime köögiviljadest ja munadest tegema garneeringuid ja särav esinemine. Tore, et Jüri raamatukogu leiab sellised põnevaid ning suupistete, salatite kaunistusi. inimesi meile esinema. Vallarahvale jääb ainult kohaletulemise vaev • Valmistame pühadelaua lihavaagna ja kalavaagna. – kõik on nii lihtsaks tehtud. Siinkohal tahaks kutsuda inimesi üles • Õpitoa lõpetame ühises kohvilauas. haarama kinni sellistest võimalustest avardada oma tundemaailma Juhendajad on Virve ja Terje Jaamul ja teadmisi. Paljude preemiate ja saadud tunnustuste hulgast väärib esiletõst- mist kultuurkapitali tänavune „Ela ja sära” stipendium, mille Kristii- Hind 150.- krooni na Ehin pälvis oma loomingu eest. Järgmine lugejate kohtumine Jüri raamatukogus leiab aset juba Info ja registreerimine jaanuarikuus ning me anname sellest täpsemalt teada detsembri Rae tel 676 6239 Sõnumites. [email protected]

JUULI LAANEMETS Rae Sõnumite toimetaja november 2010 UUDISED RAE SÕNUMID • 9 Rae valla täiskasvanud õppija nädal (TÕN)

Täiskasvanud õppija nädal (TÕN) on saanud traditsiooniliseks üle-eestiliseks täiskasvanuharidust populariseerivaks ja õppimisvõi- malusi tutvustavaks ürituseks. Kampaanianädalal on tervitatud kõik tegevused, mis pööravad tähelepanu elukestva õppe tähendusele inimese elus. Rae vallas toimus TÕNi raames ligi 50 erinevat tegevust: koolitused, loengud, treeningud, õppereisid, õpitoad. Kuigi kampaanianä- dal oli 8.–15. oktoobrini, algasid koolitused juba augusti lõpus. Kuna täiskasvanute õpihuvi on suur, olid koolitused jaotatud pikemale aja- le, et kõik õppida soovijad saaksid osaleda meelepärastel kursustel. Sel aastal täitusid eriti kiiresti fotonduse, kokanduse ja vaimsete teaduste õpirühmad. Treeningutest oli populaarsem käesoleval hooajal Rae kultuurikeskuses alustanud Zumba treening Marek Tihho- novi juhendamisel. Omanäoline oli kindlasti OÜ Audrys toimunud ilukoolitus, kust kõik osalejad kaunitena lahkusid. Jüri gümnaasiumi 30. aastapäeval said nii vilistlased kui teisedki valla elanikud osaleda õpitubades, kus oma teadmisi ja oskusi jagasid gümnaasiumi õpetajad. Tänavu oli TÕNi teemaks „Õppimine seob põlvkondi“. Kam- Ilusalongis said osalejad koolitust meistrite käe all. paanianädala teemat arvestades said mitmetes õpitubades vanemad ja lapsed koos õppida, meisterdada ja süüa valmistada, kus lapsed nägid, et ka vanemad ja vanavanemad veel õpivad. Loodame, et väi- kesed õppijad talletavad teadmise, et õpitaksegi kogu elu. Alati on midagi uut ja põnevat, mida tahaks teada ja osata. Rae valla TÕNi aitasid korraldada Jüri gümnaasium, Rae spordikeskus, Rae kultuurikeskus, Jüri raamatukogu, Vaida raamatukogu, Lagedi raamatukogu, Õie lasteaed, OÜ Aydri, MTÜ Mirmel, MTÜ Royal, MTÜ Alustame Algusest, MTÜ Kolmas Tee, Maret Bergst- röm, Maris Viires. Tänu Rae Vallavalitsusele, Rae valla allasutustele ja MTÜ-dele oli enamik koolitusi tasuta või väikese tasu eest. Tagasisidena kuulsime, et kursuslased väga hindavad Rae valla panust elukestvasse õppes- se. Kampaanianädal sai küll läbi, kuid elukestev õpe Rae vallas jät- kub. ÕPIME MÕNUGA!

KAJA KALMER Lilleseadmise juures läksid käiku ka kõrvitsad. Rae valla TÕNi koordinaator Piltide autor Kaja Kalmer.

Harjumaa täiskasvanud õppija nädal (TÕN) 2010 tunnustused

TÕNi nädalal on tavaks tunnustada tublisid õppijaid, koolitajaid, organisatsioone, omavalitsusi üle Eesti, kui ka maakondades. Rae valla elanikest esitati tunnustamiseks: Riine Maastik (aasta õppija), Marianne Rosenfeld (aasta koolitaja), Sven-Allan Sagris (aasta seeniorkoolitaja). Harjumaa aasta õppijaks valiti Ave Männik – õpetaja Ko- sejõe koolist, aasta koolitajaks nimetati Tiia Soosalu – Ves- kitammi kultuurikeskuse juhataja, koolitussõbralikuma or- ganisatsiooni tiitli sai Kurtna kool ja koolitussõbralikumaks omavalitsuseks 2010. aastal valiti Viimsi vallavalitsus. Harjumaa TÕNi tugigrupp valis lisakategooriates välja tunnustamiseks järgmised kandidaadid: seeniorõppija (alates 65. eluaastast) Koidula Ameerikas ning Harjumaa aasta seeniorkoolitaja (alates 65. eluaastast) Sven- Allan Sagris. Harjumaa ja Tallinna linna pidulik TÕNi tunnustamine toimus 13. oktoobril Tallinna Raekojas, kuhu olid kutsutud kõik nominendid ja TÕNi korraldajad.

Vahendas KAJA KALMER Rae valla TÕN koordinaator 10 • RAE SÕNUMID HARIDUS november 2010 Eesti Kirjandusmuuseum kogub lasteaiapärimust

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika Osavõtjatelt kogutakse pärimust kolmel osakond ja Eesti Rahvaluule Arhiiv kor- alateemal: 1. Tähtpäevad ja peod. 2. Män- raldavad 15. oktoobrist 2010 kuni 31. jaa- gud. 3. Jutud ja ütlemised. nuarini 2011 pärimuse kogumise aktsiooni, Küsitluskavale saab vastata veebilehe millest oodatakse osa võtma õpetajaid-kas- http://www.folklore.ee/kp/lp kaudu või mei- vatajaid lasteaedadest üle Eesti. liaadressile [email protected], paberile pan- Lasteaias veedab laps suurema aja oma dud lood palume saata Eesti Kirjandusmuu- argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka täis- seumi postiaadressil Vanemuise 42, Tartu kasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta 51003, märgusõna: Lasteaiapärimus. Lisage teadmisi ka oma rahva (pärimus)kultuurist. tööle oma nimi, lasteaed, vanus, elukoht ja Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast kontaktaadress. Soovi korral võib jääda ano- laste loodud pärimust, mis levib nende endi nüümseks. keskel. Teiselt poolt on see täiskasvanutelt Vastused säilitatakse Eesti Rahvaluule lastele suunatud pärimus, mida esitatakse Arhiivis (asukohaga Eesti Kirjandusmuu- lastele ja koos lastega mitmesugustel prak- seumis Tartus) ja neid kasutatakse uurimis- tilistel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel tööks. Parimatele vastajatele on kingitused. jms) eesmärkidel. Õpetajate ja lasteaia osa lastefolkloori ku- PIRET VOOLAID jundamisel on väga oluline, seetõttu palume e-post: [email protected] lasteaiaõpetajate abi lasteaia traditsioonidest Tel 737 7742 laialdase ülevaate saamiseks. Liisu Lastekeskus pakub palju toredaid võimalusi

lapsed, kes juba oskavad iseseisvalt laulda. Laulu- ja mänguringi tunnile lisaks saavad põnnid enne ja pärast tundi koos mängunur- gas mängida ning emmed-issid kohvi-teed juua. Laulu- ja mänguringi ootame alates 6. Kõndijate rühma tund. Pildi autor: Jaanika Petti. elukuust kuni 6-aastaseid lapsi. Alates 5. oktoobrist pakub iga nädala tei- massaaži abil, kes on natuke suuremad ja Detsembrikuus külastab Liisu Lastekes- sipäeval MTÜ Liisu Lastekeskus Lagedil oskavad roomata, need saavad tunnis pisut kust jõuluvana, kelle kingikotis on üllatusi võimlemsringi. Võimlemine toimub Lagedi keerulisemaid üleandeid. Tunnid on meele- paljudele lastele. Tore pidu on mõeldud rin- põhikooli võimlas ja tundi annab tore võim- olukad ning peale tundi on nii põnnid kui gide tööst osavõtvatele mudilastele ning on lemisõpetaja Kaisa. Kell 10 alustab meil ka vanemad väga rahul. Võimlemisringi on hea koht, kus näha tõelist jõuluvana. kõndijate rühm, kus õpetaja Kaisa juhenda- oodatud lapsed alates 1. elukuust kuni 3. Alates septembrist pakume veel lastehoiu- misel algab tund tervitusringiga ja seejärel eluaastani. teenust. Meil on tööl vastavate kutsetunnis- tehakse mängides vahvaid harjutusi: joos- Jätkuvalt tegutseb laulu- ja mänguring tustega tore hoidja- ja kokatädi. Saadaval on takse, hüpatakse, tehakse harjutusi pallide- Põnnistuudio, kuhu on tulnud lapsi mitte mõned vabad kohad. ga jne. Tunni lõpetab õpetaja Kaisa poolt ainult Lagedilt, vaid ka teistest Rae valla puhutud seebimullide tagaajamine. Kell 11 küladest, samuti ka Tallinnast ja naaberval- JAANIKA PETTI alustab käputajate rühm, kus käivad põnnid dadest. Tunnid toimuvad kolmapäevitit ja MTÜ Liisu Lastekeskuse juhatuse liige alates 1. elukuust. Tunnis tehakse harjutusi laupäeviti. Laupäeval osalevad ka suuremad telefon 5302 7279 www.liisulastekeskus.ee november 2010 KULTUUR RAE SÕNUMID • 11

Komöödiateatri etendus “Armastab, ei armasta?” 3. detsembril kell 19.00 Rae kultuurikeskuses

Osades: Egon Nuter, Liina Tennosaar, Janek Sarapson, Kaia Skoblov.

”Armastab, ei armasta?” on järg Neil Simoni komöödiale “Hotell California”, kus peaosades olid Eino Baskin ja Ita Ever ja mis kuulus Komöödiateatri repertuaari aastal 2005. Komöödia tegevus toimub New Yorgi Plaza hotellis, kuhu saabuvad erinevad abi- elupaarid ja muudki tegelased, aga neid kehastavad ikka samad näitlejad, kes saavad niimoodi erinevaid rolle mängida. Mõnus huumor ja pidevalt vaheldu- vad naljakad situatsioonid on Neil Simoni ﬁrmamärkideks ning neid lei - dub kuhjaga ka selles etenduses.

Täispilet 150 krooni ja sooduspilet (õpilased, pensionärid) 125 krooni müügil Rae kultuurikeskuses.

Lisainfo telefonil 605 6759.

19. novembril kell 11.00 Rae kultuurikeskuses Rakvere teatri lasteetendus „KAELKIRJAK“

Ühes vaatuses. Kestus 50 minutit. Lavastaja ja kunstnik: Marion Undusk. Animatsioonid: Magnus Vulp. Osades: Natali Lohk, Erni Kask, Anneli Rahkema ja Tarvo Sõmer.

“Kaelkirjak” on lugu väikesest tüdrukust Kaist, kellel on kodus oma toas täiesti tema enda maailm - maailm, kus kõik on võimalik. “Selle loo keskmes on fantaasia – lapse fantaasia, millel pole piire ja milles on kõik võimalik. Minu jaoks on see kõige huvitavam ja õigem fantaasia üldse,” ütleb lavastaja Marion Undusk. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias lavastajaks õppivale Unduskile on “Kaelkirjak” teine koostöö Pilet 30.- krooni Rakvere Teatriga – just tema tegi kunstnikutöö mõne aasta eest esietendunud lavastusele “Kuidas elad? ... Ann?!”.

19. novembril kell 19.00 Rae Kultuurikeskuses Rakvere teatri etendus „KUNSTVERI JA –PISARAD“

Lavastaja: Kertu Moppel Muusikaline kujundaja: Lauri Kaldoja Mängivad: Liis Haab, Mait Joorits, Lauri Kaldoja, Marko Leht ja Tiina Mälberg

Rakvere Teatri värskeim veri toob lavale Ladina-Ameerika seebiooperitest ja Tom Stoppardi, Alberto Moravia ning Pedro Almadóvari loomingust inspireeritud loo, mis räägib inimese vajadusest suure kire järele. Absurdi ja kordustega vürtsitatud performance’i-laadses analüüsis uurivad autorid ja esitajad „seebikat“ kui nähtust ning otsivad selle seoseid enda eludega. Saab näha nii 1990ndate glamuuri kui kuulda, kuidas näitlejad laval muusikat teevad. Esietendub Rakvere teatris 22. oktoobril 2010 ja juba 19. novembril on Rae Kultuurikeskuses.

Täispiletid 145 krooni ja sooduspiletid (õpilased, pensionärid) 125 krooni müügil Rae kultuurikeskuses E–N kella 9.00–21.00.

Lisainfo telefonil 605 6759. 12 • RAE SÕNUMID ÜRITUSED november 2010 Jüri kooli sünnipäev on väärikalt tähistatud

Jüri gümnaasiumi VIL! teeb suure kum- marduse ja tänab südamest kõiki kooli aas- tapäeva tähistanud osalisi! Tänu teile, kallid osalejad ja head toeta- jad, AS Tinfor, Ebrex Eesti OÜ, Ermeesia OÜ, Hansaviimistluse OÜ, Heliora Ehitus OÜ, Ehituskoda OÜ, Erkki Lill ja Raimo Kaasik, õnnestus aastapäeva tähistamine just selliselt, nagu seda väärib meie kool. Aus- tusavaldus VIL! koostööpartneritele, kes ei väsi meid kunagi toetamast - Jüri gümnaa- sium, Rae vallavalitsus, Rae kultuurikeskus, Rae valla spordikeskus, Jüri raamatukogu, Rae huvialakool. Aitäh, Principal OÜ – kõik, mis toimus võimlas, oli ju suurepärane! Õnneks ei olnud kontsertaktus seekord akadeemiline. Kõik esinemisnumbrid ja kõned olid paraja pikkusega, südamlikud ja väljendasid tänu. Kõik austuskingitused anti üle ning võeti vastu pisut kipitava kurgu ja Külaliste hulgas istusid (vasakult) Jüri gümnaasiumi õpetaja Irene Pukk, endine vilistlaskogu juhatuse liige Kersti Peterson, Harju maavanem Ülle Rajasalu, Rae valla volikogu esimees Agu Laius ja Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots. Piltide autor: J. Laanemets.

silmadega. Ei ole jah häbi öelda, et see on suure töö ja selle üle oleme ise väga uhked! olnud üks ilusam aktus üldse! Üks endine Kindlasti on asju, mida saab alati paremini niheleja-poiss ütles, et ta pole kunagi ühelgi teha. Oleme avatud uutele liikmetele ja idee- aktusel nii vaikselt istunud… dele. Selleks, et järgmine kord oleks veelgi See sündmus sai korraldatud eelkõige parem, mine aadressile www.vilistlane.ee peoks meile enestele - Jüri kooliga seotud ning liitu vilistlaskoguga. Ärgem jäägem inimestele. Päevastel võistlustel ja töötuba- üksteisele võõraks, kokku võib saada vabalt des oli põnev, hoolimata vähesest osalejate ka tihedamini kui iga viie aasta tagant. ja pealtvaatajate arvust, ka koolilõuna kulus Tuletame meelde, et pilte saate vaadata ja pikal päeval marjaks ära. tasuta alla laadida aadressilt www.hotshot. Tsiteerides meie vilistlase peojärgseid ee/jyrikool. mõtteid: “Laupäeval sai kokku Rae val- Sõnavõtuga esines kauaaegne la eliit(!), sest seda ju Jüri kooli lõpetanud Ikka ja alati teie vilistlaskogu juhatuse liige vallavanem on.” Jüri gümnaasiumi VIL! Veigo Gutmann. Jüri gümnaasiumi VIL! on teinud ära

Tänu Jüri gümnaasiumi 30. aastapäeva- nimekiri 30 aasta jooksul koolimajas ametis tud kokkuleppel koolimuuseumi töötaja või le täienes suuresti koolimuuseumi fotoko- olnud õpetajatest ja abipersonalist ning veel kooli juhtkonnaga. gu. Kooliaastapäevaks välja antud CD-le palju huvitavat Jüri gümnaasiumi ajaloo Jüri gümnaasiumi koolimuuseum on te- sai kokku kogutud kõigi Jüri gümnaasiumi kohta. gutsenud ligi 4 aastat. Selle lühikese aja (keskkooli) lendude lõpuaktuste ja 1. klas- 22. oktoobrist – 5. novembrini oli koo- jooksul on muuseumisse kogunenud hulga- side pildid. Lisaks sisaldab CD hulgaliselt liaastapäeva puhul Jüri raamatukogu II liselt materjale ja esemeid Jüri gümnaasiumi pilte üritustest ja traditsioonidest 30 aasta korrusel avatud õpilastööde näitus. Välja (keskkooli) ning Jüri gümnaasiumi eelkäi- vältel ning toredaid pilte kooliperest ja koo- oli pandud kauneid joonistusi igas vanuses jate – Rae kooli ja Lehmja kooli kohta. limajast. Siinkohal tänab CD koostamise õpilastelt ning hulgaliselt tüdrukute käsitööd Koolimuuseum on õpilastele huvitavaks töögrupp kõiki endisi ja praeguseid õpetajaid ning poiste tööõpetusetundide meisterdusi. vahepalaks igapäevastele tundidele. Õpi- ning vilistlasi, kes olid suureks abiks fotode Aastapäeva puhul panime koolimuuseu- lastel on võimalus tutvuda vanemate ja va- kogumisel. CD on võimalik osta Jüri güm- misse välja põhjalikuma Jüri gümnaasiumi navanemate kooliajaga. Et muuseum oleks naasiumi kantseleist (hind on 50 krooni). ajalugu käsitleva näituse, mida oli õpilastel veelgi täiuslikum, palume teilt, head vilist- Jüri gümnaasiumi aastapäevaks andis võimalik külastada I veerandi viimasel päe- lased ja endised ning praegused õpetajad, Jüri gümnaasiumi vilistlaskogu koostöös val ning vilistlastel 23. oktoobril toimunud abi! Koolimuuseum ootab igasugust infot ja kooliga välja ka raamatu „Jüri gümnaasiu- kokkutulekul. Arvestades laste suur huvi materjale, mis on seotud Jüri gümnaasiumi mi ajalooraamat. I-XXVIII lend. Edulood“. näituse vastu, on klassidel võimalus näitu- (keskkooli), Lehmja kooli ning Rae koo- Raamatu põhiosa moodustavad lood Jüri sega põhjalikumalt tutvuda kogu II veerandi liga. Täpsem info on kooli koduleheküljel gümnaasiumi vilistlastest. Lisatud on pilte vältel ning osa saada ka muuseumitundidest. www.jyri.edu.ee. üritustest, koolimajast, õpilastest ja õpetaja- Iga päev on koolimuuseum Jüri gümnaasiu- LIINA HERGAUK test. Raamatus on lendude nimekirjad ning mi õpilastele, õpetajatele ja külalistele ava- Jüri gümnaasiumi koolimuuseumi töötaja november 2010 ÜRITUSED RAE SÕNUMID • 13

Kui vilistlaste ja külaliste jaoks jõudis kooli 30. aastapäeva tähistamine kätte lau- päeval, 23. oktoobril, siis praegused õpila- sed said sünnipäevast osa päev varem, esimese veerandi viimasel päeval. Juba mitmeid aastaid on meil traditsioon, kus kooli juhtkond tervitab fuajees kohe hommikul kätt surudes piduliku muusika saatel kogu kooliperet. Kui algusaegadel oli nii mõnigi õpilane kohkunud sellise ettevõt- mise peale, siis nüüd osatakse juba oodata ja koolipäev saabki teistmoodi, väikese elevu- sega alustatud. Sünnipäeva puhul toimusid aulas aktused, kus saadi osa pidupäevakõnest, kuulati ja vaadati laulu, tantsu ja pillimängu. Kollek- tiivide jaoks oli see veel mõnes mõttes vii- lennust. Lõpetuseks tänati õpilasi tulemus- tamine. Ning loomulikult oli söökla omalt mane proov ja harjutamine enne laupäevast liku õppimise ja meeldiva käitumise eest 1. poolt kaasa aidanud, et kooli sünnipäev õpi- kontsertetendust. Muusikalised tervitused veerandil tänukaardiga. lastele ka maitseelamusi pakuks. tulid ka vilistlastelt: kitarri mängis ja laulis Sünnipäeva sisse mahtus klassidel veel Sten-Kristjan Saarik kõige värskemast, 28. ka spetsiaalselt kooli juubeliks välja pandud KAIDI LAIDVEE lennust ning saksofoni Meelis Rohula 24. kooli ajaloo ja õpilastööde näituste külas- Pilt autori kogust Intervjuu: Jüri gümnaasiumi juubeliõhtul vastavad küsimustele kevadel kooli kuldmedaliga lõpetanud Katrin Leppik ja Rasmus Onkel

ga suvevaheajal pärast põhikooli lõpetamist. väga vastutulelik. Eks see oli ikka ka tema õhutamisel. Kooli Kas kool mängis teie kujunemisel min- minnes sügisel küsis ka Dan Uvarov (lõpe- git rolli või oli see kõik kodust pärit? tas Jüri gümnaasiumi hõbemedaliga ja õpib R: Eks õppimisoskuse saad kodunt kaasa. Inglismaal noore õpetlase stipendiumiga Kool pigem andis õpilasele võimaluse ennast – toim.) minult, mis plaanid mul on. Tema avastada, katsetada uute asjadega, täiesti tei- oli juba sellel ajal kindel, et ta lõpetab me- sest valdkonnast, näiteks mõnest sai tantsu- daliga. Eks siis hakkas õpetaja ka küsima ja lõvi. Samas mõni hakkas lõpuklassis laulma teised koolikaaslased. Võib öelda, et surve ja väga hästi. Kool tõi inimestes välja nende ja teiste ootused (naerab), eks see oli enda potentsiaali, ka vaiksemad õpilased said en- proovilepanek. Kui saad sellega hakkama, nast n-ö avastada. Praktilisel kõik said ennast on kõik võimalik. avada, kellel olid kuldsed käed… Mis on muutunud teie elus pärast kooli R: Minule oli see õnnelik juhus, rabasin K: Kõik said ennast proovile panna, näi- lõpetamist? sajal erineval rindel ja juba lõpus mõtlesin… teks erinevate ürituste korraldamisel, üldse Katrin (naerab): Eks Tartusse ülikooli Õpetaja Kontson käis kogu aeg kahvel käes – kui klass on kokkuhoidev, siis tahad ikka (eesti ja soome-ugri keeleteadust õppima) ja piltlikult öeldes hoidis mul seda selja taga koos midagi ära teha ja endast parima anda. minek oli suur muutus elus, esiteks tuli kohe (naerab). Eks siin tuleb õpetajatele suur tänu R: Klassijuhataja mängib ka väga olulist õppeained valida, tegeleda kümne erineva öelda, nende toetus oli palju väärt. Eks güm- rolli. küsimusega. Algul tekitas see küll kerge naasiumis oli ikka suur tempo peal, korraga Tooge välja mõned olulisemad punktid paanika, et oli mul vaja siia tulla, aga hiljem tuli palju asju ära vastata ja palju õppida. mida see kool teile edaspidiseks andnud rahulikult läbi mõeldes ei tundunud paljud Pingutada tuli küll meeletult. on. asjad enam nii hirmutavad. Praegu olen väga Kuidas Jüri gümnaasium õppekeskkon- R: Minule andis kooliaeg palju võimalusi rahul oma valikuga. nana on, saate nüüd juba veidi võrrelda? korraldada üritusi, eriti spordiga seonduvaid Rasmus: Minust on saamas bioloog Tal- R: Seda võibki kiitma jääda. tegemisi. Pidevalt organiseerisin igat liiki linna ülikoolis, eks alguses oli ka paanika, K: Mul on ka sama asi, Tartus ju kuuled võistlusi. Mulle öeldi, et tee see asi võimali- kuidas valida aineid, keegi ei selgita, ole palju kaasüliõpilastelt oma vanade koolide kult suureks oma peas, nõua endalt alati roh- enda eest ise väljas, aga kui oskad küsida, kohta igasuguseid lugusid. Mina saan küll kem, rohkem, rohkem. Olen küll enesekrii- siis aidatakse. alati öelda, et meil oli väga tore, õpetajad tiline, aga jäin pärast rahule asjadega, mida Kas andis see palju juurde, et te medali- suurepärased, õhkkond koolis sõbralik, toit sain korraldada. Julguse asju teha. tega lõpetasite kooli? oli hea. K: Minule ka andis see periood väga pal- R: Kui oleksin Tartu ülikooli läinud, siis R: Toit oli hea, jah (mõlemad naeravad). ju, olin õpilasomavalitsuse president ja see oleksin tasuta ilma katseta bioloogiasse saa- K: Kooli juhtkonna poolelt oli alati väga ametipositsioon tõi endaga kaasa paljude nud, aga Talinna ülikoolis polnud mingit eri- toetav suhtumine, kui tahtsid midagi teha, asjade käivitamise. Pidin suure publiku ees list vahet. organiseerida, siis direktor (Maria Tiro) üt- rääkima, ennast pidevalt väljendama. Oma K: Minule andis see kandideerimisel ühe les – kirjuta projekt või pane täpselt paberile, seisukohti põhjendama hoolekogu koosole- eelispunkti, seega pea olematu vahe. tema on nõus. kutel. Suutma seista kellegi, millegi eest, ise Kuidas tuli mõte lõpetada gümnaasium R: Jah, direktoriga meil väga vedas, ta on vastutasin oma tegemiste eest. Esinemisjul- medaliga, oli see planeeritud või lihtsalt n- hästi konkreetne, täpsustab, mida konkreet- gust andis palju. ö juhtus nii? selt soovid teha, ja kui ta näeb, et panustad K: Mina sain selle mõtte vestlusest venna- ennast 100%, toetab sind igati. Juhtkond oli Küsitles JUULI LAANEMETS 14 • RAE SÕNUMID KULTUUR november 2010 Elulill kasvab

Lilleoru on inimese terviklikku arengut toetav looduslähedane õppe- ja elukeskkond Aruvalla külas. Lilleorus asetseva kogu maailmas ainulaadse Elulille pargi idee autor arhitekt Ain Padrik selgitab: “Elulill on loomise baasmustrist lähtuv geomeetriline kujund. See iidne sümbol on väljaspool religioone ning kuulub kogu inimkonnale. See on rakuta- sandil toimuvate elu seaduspäraste algprotsesside suurendatud geomeetriline kujund.” Elulille park täienes rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti Vilen Künnapu installat- siooniga „Gooti kell“. Vilen Künnapu installatsioon lõi suvisel Londoni arhitektuurifestivalil laineid. Seal “Jõe kella” nime kandnud ja üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks nimetatud ekspo- sitsioon paiknes Thamesi kaldal Southwarki katedraali ees ja sai esimesed õnnistused anglikaani kirikupea enda poolt. Arhitekti enda soov oli, et gooti katedraalide ja budistlike stuupade arhitektuurist inspireeritud skulptuur leiaks oma koha just Lilleoru Elulille pargis. “Eri kultuuride vaim- set pärandit ühendav puhta vormiga kell-stuupa harmoneerub Lilleoruga suurepäraselt. “Gooti kell” sümboliseerib universaalset tarkust, mille hulka kuuluvad ka iidsed inimese olemust puudutavad teadmised,” ütleb Vilen Künnapu partner arhitekt Ain Padrik.

PEETER BÖCKLER

Installatsiooni avatseremoonia toimus hingedepäeval, teisipäeval, 2. novembril 2010 kell 12.00–13.30. Tseremooniat austasid kohalviibimise ja sõnavõtuga “Gooti kella” looja arhitekt Vilen Künnapu ja Elulille pargi idee autor arhitekt Ain Padrik. „Gooti kella“ pühitses sisse Mihkli koguduse õpetaja Tauno Kibur. Pildi autor: Peeter Böckler. Jüri Perekooriga Paldiskis Luukapäevale eelnenud pühapäeval käis Jüri Perekoor koos Padise segakooriga Pal- diski Nikolai kirikus laulmas. Meie muusikaline tervitus Paldiski inimestele oli kaheosaline: laulsime nii juma- lateenistuse ajal kui ka jumalateenistusele järgnenud kontserdil, nii koos kui eraldi. Teenistuse ajal laulsime Piret Ripsi “Me süda usub õnne”, Kadri Hundi “Mu mano tulge, latse” ja armulaua andmise ajal tund- matu autori lugu “Dona Nobis pacem”. Eraldi esitamiseks olid Jüri Perekoori re- pertuaaris veidi kammerlikumad lood: “Sa pane päev särama“, “Armastus on suurim”, mida kaunistas klarnetisoologa Katri Kaasik ja “Sa südames nüüd pane”, mille esitamisel astusid solistidena üles Vivika Kirt ja Aivar Niiholm. Ühendkooriga laulsime selliseid armastatud laule, nagu “Ta lendab mesipuu poole” ja “Sind surmani”, “Ärkamise aeg”, Siimu, kellel oli juhtumisi samal päeval ka arutasime koori lähema aja plaane. Kaugel mis Paldiski armsas väikses, väga hea akus- sünnipäev. need jõulud siis ka on, mil Jüri Perekoori tikaga kirikus suurepäraselt kõlasid. Tunda Selle toreda kontserdi idee autor ja korral- kindlasti Jüri kirikus taas kuulata saab. oli tõelist Jumala ligiolekut. daja, Paldiski abilinnapea Kersti Väinsalu oli Oleme lubanud osaleda Lionsi klubi Har- Väiksearvulise Paldiski koguduse kohta koos kohalike abilistega katnud meile kiriku ju I poolt 16. detsembril Jüri kirikus korral- oli meid kuulama tulnud ootamatult palju eesruumi uhke toidulaua kohalikus Peetri dataval heategevuslikul jõulukontserdil ja inimesi. Loodan, et neile meie muusikaline Pizza pagariäris valmistatud kringliga, mis kindlasti oleme kaasa teenimas ka 23. det- tervitus meeldis. oli söömise ajal veel täiseti soe. Toidulaua sembril kell 16.00 algaval püha jõuluõhtu Peale kontserti kinkisime Jüri Perekoori ümber arutasime Padise segakoori liikmete jumalateenitusel Jüri kirikus. poolt EELK Paldiski kogudusele 15 väikse- ja koorijuht Liina Annusega võimalike ühis- formaadilist kiriku palve- ja lauluraamatut, te muusikasündmuste korraldamist ka tule- Ilusat hingede aega kõigile! mis on tulevikus kogudusele abiks laste- ja vikus. Loodetavasti kujuneb üheks selliseks noortetöö paremal korraldamisel. Ja tänasi- kevadine kontsert Padise kloostris. MARGUS VAIN me Paldiski koguduse õpetajat Merle Prass- Tagasiteel jagasime muljeid toimunust ja Jüri Perekoor november 2010 SPORT RAE SÕNUMID • 15 Malehooaeg on alanud

Ilm läks sügiseseks ja hoogu hakkavad Andree Porila ning Lagedi põhikoolist Kris- võtma jälle tubasemad spordialad. Oktoobri ten Sekk ja Kariina Grauberg. Võistluste teise poole sees toimuski kaks suurejoone- tase oli väga tugev ja seda enam tuleb meil lisemat maleturniiri. Tallinnas võtsid oma- rõõmustada Jüri gümnaasiumi poiste saavu- vahel mõõtu Harjumaa paremad maletajad. tuse üle. Vanuserühmas 10–14 aastat saavu- Rae valda esindas Harjumaa individuaalsetel tas hinnalise esikoha 6 punktiga seitsmest meistrivõistlustel meie parim maletaja Tar- Andree Porila ning vanemas vanuserühmas mo Tuul ja seda vägagi edukalt. Nimelt tuli (5–19 eluaastat) tuli tugevale teisele kohale ta Harjumaa meistriks. Suured õnnitlused Anti Kaar samuti 6 punktiga seitsmest. talle tiitli puhul! Teine suur turniir toimus Soovin kõigile malehuvilistele edukat ja Paides, kuhu oli kokku tulnud kooliõpilasi turniiriderohket talvist hooaega. kogunisti 100 ja seda 33-st erinevast Eesti- Vanusegrupi 10–14 aastat võitja Andree maa koolist. Rae valda esindasid võistlus- AIVO HOMMIK Porila. Pildi autor: Aivo Hommik. tel Jüri gümnaasiumi õpilased Anti Kaar ja Maletreener Korvpalliklubi Vaida Scooter Jam 2010 Rae Koss tege- mistest Pikk ja pime sügis on juba mõnda aega meie tegemisi saatnud. Väljas sajab vihma ja puhub külm tuul. Enam ei taha sõita rat- taga ega teha metsajooksu, rääkimata suple- ma minekust. Käimas on korvpallihooaeg, Korvpalliklubi Rae Koss noored korvpalli poisid ja tüdrukud müttavad punapõsil soojas spordisaalis. Käimasoleval hooajal võistleb juba 3 võistkonda meie klubist Eesti Meistrivõistlustel. Lisaks toimub alg- ettevalmistav töö väikeste korvpalluritega. Korvpall on juba pikki aastaid olnud Rae vallas populaarne kuid nii tugevat ja noo- ruslikku treenerite kaadrit pole kindlasti va- rasematel aegadel olnud. Vaatamata umbes 10 aasta pikkusele perioodile lähiminevikus kui korvpallialane töö noortega Jüris soikus, on korvpall ikka populaarne. Korvpall on atraktiivne ja kiire mäng kus olukorrad va- Vasakult: Kert Räbovõitra (II koht ja Best Trick), Kert Aun (I koht), Roger Pauklin (III helduvad kiiresti. Kõige vanemad „B“ vanu- koht). Pilt autori kogust. seklassi noormehed on iga aastaga astunud Vaida põhikooli territooriumil asuval Vai- I koht Kert Aun Kiilist, II koht Kert Räbo- sammu omaealiste tipule lähemale. Alanud da Skatepargis toimus 3. oktoobril võistlus võitra Raplamaalt, III koht Roger Pauklin hooajal on esimesest kolmest mängust või- Vaida Scooter Jam 2010, kus võisteldi tõu- Vaidast, Best Tricki karikas läks Kert Räbo- detud 1 ja kaotatud 2 kuid edasipääs oma keratastel. See ala on viimastel aastatel po- võitrale. alagrupist tugevamasse vahegruppi on veel pulaarsust omandanud just peamiselt koo- Üritus toimus sel aastal esimest korda, täiesti reaalne. linoorte hulgas. Pealtvaatajate hulgas olid kuid korraldaja Martin Ranki sõnul püütak- Nooremad korvpallurid on praeguseks suures enamuses võistlejate koolikaaslased, se muuta see traditsiooniks ja loodetavasti juba omaealistega väga konkurentsivõimeli- sõbrad ja vanemad. Võistlus pakkus publi- jätkub huvilisi. Ta avaldas kahetsust, et kõik sed. Mini vanusesarjas endast aasta vanema- kule suurepärast vaatemängu. eelnevalt registreerinud võistlejad kohale te poiste vastu võideldes saavutati esimesest Korraldaja info kohaselt oli kohtunike tulla ei saanud, kuid enamik neist on luba- 4 mängust 2 võitu. hulgas ka selle ala tugev asjatundja ja har- nud osaleda juba järgmisel üritusel. Eesti Meistrivõistluste ja teiste turniiri- rastaja Eestis, mille tõttu võib lugeda hinda- Sellel aastal panid ettevõtmisele õla alla de/liigade mänge toimub meie klubi noortel mistulemusi täiesti konkurentsivõimeliseks. Vaida põhikool, Rae vallavalitsus, Rebel juba peaaegu igal nädalavahetusel. Ootame Hinded anti võistlejate sõidu sujuvuse, tri- OÜ ja suurepärane korraldajate meeskond. kõiki korvpallihuvilisi platsi äärde omadele kikombinatsioonide keerukuse ja soorituse Suur tänu kõigile, kelle abil ja entusiasmil kaasa elama. Toetus tribüünilt innustab noo- puhtuse järgi. Best Trick ehk parima triki õnnestus idee ellu viia. ri veelgi enam. sooritus selgitati võistluste lõpus eraldi voo- Henri Ausmaa ru alusel. SIGNE RANK KK Rae Koss Auhinnalised kohad jagunesid järgnevalt: 16 • RAE SÕNUMID SPORT november 2010 Jüri õpetajad jäid püsima korvpalli esiliigasse Õpetajate korvpalliturniir toimus tänavu kooliva- heajaeelsel nädalavahetusel sellises eestlaste poolt unustatud kohas nagu Jõhvi. Jürist peaaegu sama kaugel kui Viljandi, kuid nagu avamisel selgus, oli reis Jõhvi paljudele elus esimeseks. Jüri õpetajate tiim osales turniiril nüüd juba kolmandat aastat, olles jõudnud nii-öelda õpside kõrgliigasse, kus tavaliselt on sellised tuntud ja tugevad koolid nagu Kohila gümnaasium, Nõo reaalgümnaasium, Loo keskkool, Decartes’i lütseum. Sel aastal sai mindud turniirile mõtetega jääda liigasse püsima, sest kahjuks pari- mat koosseisu ei olnud võimalik välja panna. Esimeseks alagrupi vastaseks oli Märjamaa güm- naasium, keda põneva madistamise järgi suutsime võita 33 : 28. See aga tähendas juba liigasse püsi- ma jäämist ja andis indu järgmisteks mängudeks. Järgmiseks vastaseks oli eelmise aasta võitja Kohi- la gümnaasium. Kohilaga oli mäng pingeline, Jüri võitis poolaja ning juhtis veel kaks minutit enne mängu lõppu. Siiski jäädi lõpuks alla vaid kahe punktiga tulemusega 37 : 38. Päeva kolmandas mängus mindi vastakuti eelmi- Jüri Gümnaasiumi tiimis osalesid Laura Kärson, Tuulike Pajumets, Mari Sarv, se aasta esikolmikus olnud Nõo gümnaasiumiga. Silver Palu, Siim Palu, Urmas Põldre. Foto autor: P. Käen. Tihe ja võrdväärne mäng, mis ei jäänud põnevuselt Hoolimata kaotuste ülekaalust jäi Jüri tiim esiliigasse püsima, nau- eelmisele alla. Lisaaja võitles allakirjutanu välja veel viimasel hetkel tis suurejoonelist ja sooja vastuvõttu ning leidis, et varem tundmatuna kolmepunktiviske tabamusega. Samas lisaaja esimene punkt läks vas- kaugel paistnud Jõhvi linn koos eelmisel aastal valminud spordihoo- tasele ning sellega ka kogu mängu võit tulemusega 52 : 54. nega sai nende päevadega omaseks. Neljandas mängus kohtuti Descartes’i lütseumiga. Descartes kaua- aegse esiliiga tähena võttis kiiresti juhiohjad endale. Jürikad olid hä- URMAS PÕLDRE das ebaõnne kuningannaga, kes kolmesed korvist välja keerutas ning Jüri gümnaasiumi spordijuht pisivigastustega kiusas. Tulemuseks üheteistpunktine kaotus.

Olete oodatud Spordikooli on oodatud eesti ja vene tütarlapsed vanuses 4-9 eluaastat. KRIYA HATHA JOOGA Valida on rühmvõimlemise ja iluvõimlemise vahel. tundidesse Treeningud: Vaida lasteaias Pillerpall Peetri kooli esmaspäevi kell 18.30 Anneli Hallik. 400.- võimlas [email protected], tel 5661 6948. kuumaks 2 korda nädalas Kolmapäevi kell 18.30 Siiri. [email protected], tel 5660 0914. Info kriya jooga kohta www.lilleoru.ee

Registreerimine: Maksuamet tagastab 21% õppemaksust

"" e-mail : [email protected] (vabas vormis) või "" ootame Teid igal laupäeval, 16.00-16.30 Peetri kooli võimlas 56 916 224 (Jelena) 51 444 47 (Kaire) november 2010 TURVALISUS RAE SÕNUMID • 17

Häirenuputeenus kindlustab PÄÄSTETEENISTUSE TEATED hädalisele kiire abi 1. oktoobril likvideeriti õlireostus Eakate või puuetega inimeste ja nende siiski häireteade kontaktisikule, kes läheb ringteel Kiili ristis. omaste igipõline mure – kas haige vanaini- seejärel kohapeale asjaolusid kontrollima. 2. oktoobril Kurna külas oli majas mene tuleb endaga üksinda kodus turvaliselt Abi on kättesaadav ka juhul, kui abivajaja suitsu lõhn. toime – on saanud kõikjal üle Eesti uut lee- asub hoolekandetelefoni kuuldeulatusest vei- 4. oktoobril mindi kiirabile appi vendust. di eemal, näiteks koduhoovis. Rae külla. Pidev muretsemine viib nii mõnegi sugu- Sotsiaalvalvesüsteemiga saab siduda li- 7. oktoobril põleng Kadaka külas. lase mõtted hooldekodule, kus vanainimene saks ka erinevaid andureid, millest kõige olu- on hoolduspersonali silme all ning problee- lisemaks on kindlasti suitsuandur, mis lisaks Lao põleng Rae külas, Tähnase tee mide korral on abi käeulatuses. Samas tõ- kohapealsele häirele informeerib otsekohe ka 4A. deme sedagi, et inimesed hea meelega oma kõnekeskust, mistõttu on võimalik saata kohe 12. oktoobril Assakul Karja teel kodust lahkuda ei soovi ja veedaksid ka oma abi kohale. Seega aitab üle-eestiline häirenu- oli murdunud puu teel. vanaduspäevi ikka oma armsaks saanud puteenus inimesi peale tervisehädade ka tule- 17. oktoobril mindi politseile appi kodus. Tekibki küsimus kuidas oma kodus õnnetuste või turvaprobleemide korral. Venekülasse. iseseisvalt elamist turvaliselt ja muretumalt Kõnealuse sotsiaalvalvesüsteemi moodus- 18. oktoobril alajaama põleng võimaldada. tavad: Lehmja külas Sinikivi tee 12. Meditech Estonia on selle aasta kevadest • hoolekandetelefon ja randmel või kaelas 19. oktoobril liiklusõnnetus Rae käivitanud esimesena üle-eestilise häirenu- kantav häirenupp; puteenuse, see võimaldab luua vanurite ning • hoolekandetelefon ühendub nii lauatele- külas. puuetega inimeste hoolekandes täiesti uue foni- kui mobiilivõrku; 27. oktoobril abihoone põleng Rae kvaliteedi. • häirenupp töötab valveseadmest kuni 150 külas Lepiku tee 11. Pidevalt käeulatuses olev häirenupp või- meetri raadiuses; 30. oktoobril Põleng Lagedi maldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end • saadaval erinevad lisaseadmed - suitsuan- jaamas. kodus turvalisemalt tunda. Üleriiklik häire- dur, kukkumisandur, liikumisandur jpm. nuputeenus aitab eelkõige eakaid ja puuetega Häirenuputeenus inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu, Häirenupule vajutades võtab hoolekande- teisalt aga kindlustunnet, et kui ta peaks kas telefon ühendust 24h töötava kõnekeskuse- Elusid päästab või kukkuma ja ise püsti ei saa, on abi kogu ga. aeg kõigest ühe nupuvajutuse kaugusel. Kõnekeskus võtab häireteate vastu, püüab Süsteem koosneb tavatelefoni- või mo- isikuga suhelda, selgitada välja häire põhjuse vaid töökorras biilivõrku ühendatud hoolekandetelefonist ja mure tõsiduse ning seejärel: ja randmel kantavast häirenupust. Punasele • lahendab probleemi telefoni teel, nupule vajutades saadakse kohe ühendust • teavitab häire andnu kontaktisikuid - suitsuandur ööpäevaringi töötava Medi kõnekeskusega. hooldustöötaja, sugulane, naaber vm, Päästeamet tuletab alanud kampaaniaga Hoolekandetelefon võimaldab kahepoolset • vajadusel kutsub viivitamatult välja kiir- meelde, et tulekahju avastamise seade vajab suhtlemist abivajaja ja kõnekeskuse telefoni- abi, päästeameti, politsei vm. regulaarset kontrolli ja hooldust. operaatoriga elupaiga igast nurgast eeldusel, Kõned salvestatakse ja kõnestatistikat ana- Olemaks kindel, et koju paigaldatud suit- et ruumide vaheuksed on avatud ning abiva- lüüsitakse personaalsemaks teenindamiseks. suandur on töökorras tuleb seda kontrollida jaja ja keskus kuulevad teineteist. Vastavalt Ka väga eakad teenuse tarbijad kinnitavad, kord nädalas. Suitsuanduril on testnupp, häire sisule informeeritakse abivajaja kon- et teenus annab juurde kindlustunnet. Seade mida vajutades ja all hoides peab kostuma taktisikuid, kelleks võib olla hooldustöötaja, on väga lihtne ja selle kasutamist ei pea keegi helisignaal – see näitab, et seade on töökor- lähedased, naaber jt või kriitilise olukorra pelgama. ras. Et tolmuosakesed suitsuanduris valehäi- puhul kiirabi, päästeamet, politsei. Isegi kui RISTO EELMAA reid ei põhjustaks, tuleb paar korda aastas operaator abivajajat ei kuule, edastatakse Meditech Estonia juhatuse liige andurilt tolmu pühkida. Seda võib teha tol- muimeja, tolmuharja või kergelt niisutatud lapiga. Suitsuandur on kohustuslik olnud juba rohkem kui aasta, mis tähendab, et paljudes kodudes hakkab tühjaks saama anduri patarei. Patarei tühjenemisest annavad märku minutis korra kuni paar kostuvad hoiatushe- lid. See tähendab, et patarei tuleks esimesel võimalusel uue vastu vahetada. “Kindlasti peaks aitama ka oma lähedasi, kes ei pruugi iseseisvalt suitsuanduri kont- rollimise ja hooldamisega hakkama saada,” lisab päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Infot suitsuanduri ja selle hooldamise kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 ja veebilehelt www.suitsuandurid.ee 18 • RAE SÕNUMID TASUB TEADA november 2010 Töövõimetushüvitist maksavad töö- andja ja haigekassa Niiskete ja külmade ilmadega võib oota- sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. on hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel matult haigestuda mõnda viirusesse või kül- Raseduse ajal haigestumise korral ning hüvitist kuni 7 järjestikuse päeva eest. Alla metushaigusesse. Enesetunde halvenedes on tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tõttu väl- 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega alati soovitatav pöörduda perearsti poole, kes jastatud töövõimetuslehtede puhul tööandja lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja vajaduse korral väljastab töövõimetuslehe. hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, Ühes aastas väljastavad Eesti arstid ligi pool maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. on hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel miljonit töövõimetuslehte. Haigekassa statis- päevast. hüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest. tika näitab, et enim töövõimetuslehti väljasta- Haigushüvitist on inimesel õigus saada Töövõimetuslehe võib arst vajadusel väl- takse just seoses külmetushaigustega oktoob- 120 päeva järjest, arstliku ekspertiisi vastava jastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maks- ris-novembris ja märtsis-aprillis. otsuse korral kuni 182 päeva järjest. Maksi- mise periood. Piirang on ainult hüvitise maks- Töövõimetuslehe saab arst väljastada ini- maalselt hüvitatakse 250 haiguspäeva aastas. mise perioodil, mitte hoolduslehe kestusel. mesele, kes käib tööl ja omab tööandja kaudu Töövõimetuspensionärile, kes on töövõime- Tööle naastes tuleb töövõimetusleht esita- haigekassas ravikindlustust. Töövõimetuslehe tuslehel haiguse tõttu, mille alusel määrati da oma tööandjale, kes peab selle haigekas- alusel saadava hüvitise eesmärk on kompen- talle töövõimetuspension, ja vähemalt 65- sale edastama 7 päeva jooksul. Haigekassa seerida töötajale haigestumise ajal saamata aastasele töötajale makstakse hüvitist ühe maksab töövõimetushüvitise välja hiljemalt jäänud töötasu teatud ulatuses. haiguse korral kuni 60 päeva järjest ja kokku 30 päeva jooksul alates lehe jõudmisest hai- Alates 2009. aasta juulikuust maksavad 90 päeva aastas. gekassasse. Tööandja maksab omapoolse töötaja enda haigestumisel töövõimetushüvi- Teise isiku hooldamisel maksab haigekassa hüvitise välja palgapäeval või vähemalt 30 tist nii tööandja kui ka haigekassa. Sel puhul hooldajale töövõimetuslehe alusel hooldus- päeva jooksul alates lehe saamisest. on oluline teada, et üldjuhul kolme esimese hüvitist. Hooldushüvitist maksab haigekassa Täiendavat infot töövõimetushüvitiste haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Alates 4. alates esimesest päevast. Hooldushüvitise maksmise kohta saab haigekassa kodulehelt: päevast maksab hüvitist tööandja 70% töö- suuruseks on 80% eelmise aasta sotsiaalmak- www.haigekassa.ee, edastades küsimuse mei- taja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. suga maksustatud tulust. liaadressile: [email protected] või helista- Haigekassa hakkab hüvitist maksma alates 9. Alla 12-aastase lapse põetamise korral on des haigekassa infotelefonile 16363. päevast. Haigekassa makstava haigushüvitise hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel hü- määr on samuti 70%, kuid hüvitise arvutami- vitist kuni 14 järjestikuse päeva eest. Haige ADO VIIK se aluseks on inimese eelmise kalendriaasta perekonnaliikme kodus põetamise korral Eesti Haigekassa Harju osakonna direktor

Vaida raamatukogu ajaloohuvilised saavad kokku 1,5-a väike tüdruk 18. novembril kell 15.00 otsib kohusetundlikku AVATUD UUS APTEEK JÜRIS Tallinnas Ajaloo Instituudis. hoidjatädi Jüris. Aruküla tee 8, Jüri alevik Arheoloogilisi leide Rae valla (Vallamaja vastas) lõunaosast tutvustab arheoloog Töö täiskohaga, meie kodus, tasu kokkuleppel. MÕISA APTEEK Mauri Kiudsoo. Näeme ka Kasuks tuleb kogemus E–R 9.00–19.00 viikingiaegset hõbeaaret. väikelaste eest hoolitsemisel. L 10.00–15.00 TLÜ Ajaloo Instituudi Tel 646 6112 arheoloogia osakond asub Kandideerimiseks helistage Tallinna vanalinnas, Niguliste tel 5121 771 või OOTAME TEID MEIE APTEEKI! kiriku taga, Rüütli tn. 6. e-mail [email protected]

JOSERA KOERA- JA KASSITOIDUD Rae valla piires kohale- toimetamine tasuta. Aruküla tee 29 Oleme avatud: (samas hoones Konsumiga) E–R 10.00–20.00 Informatsioon ja tellimine Jüri alevik, Rae vald L 10.00–16.00 tel 5645 1077 või Müügil lemmikloomade toidud ja hooldusvahendid! [email protected] Tel 607 5885, 513 1714 november 2010 TASUB TEADA RAE SÕNUMID • 19 Pangaklientidele tuleb euro rahulikult

ärgmise aasta 1. jaanuari saabu- ülekanded hakkavad toimuma eurodes. 31. algatada pangasisesed maksed. Et vältida Jdes vahetub Eestis käibelolev raha detsembril 2010 on pankades tavaline ar- pangasüsteemide ülekoormust, on soovitav – 1992. aasta juunist kasutuselevõetud velduspäev (viimane kliiring on kell 18.00), mitte kohe aasta esimestel tundidel uudishi- krooni asemele tuleb euro ehk Euroopa mis tähendab et ka pärastlõunal saate veel must oma internetipanka siseneda, vaid teha ühisraha. Kuna raharingluse toimimisel pankadevahelisi makseid teha. seda siis, kui on tõesti vajadus tehinguid on pankadel kanda tähtis roll, siis on Kroonilt eurole „ümberlülitumisel“ on teha. Niipalju raha, kui teil oli pangakontol kindlasti hea teada, mida tähendab eu- pangasüsteemid (internetipank, makseauto- kroonides, saab ametliku kursi järgi olema role üleminek pangaklientidele. maadid, teleteenused, telefonipank, mobii- ka eurodes. Näiteks 12 000-kroonine hoius muutub 766,94-euroseks. Kõigepealt tuleb öelda, et Kõik Eesti ligi 25 000 kaarditerminali ja pangaklientidele on üleminek kassasüsteemi vajavad euro tulekul ümber- tehtud lihtsaks. Aktiivsed pan- seadistamist, kuid tõrked kaardimaksetes gakliendid, kes hoiavad raha Tähtis teada peaksid olema minimaalsed. On võimalik, kontol, ei varu suuri summasid et kõik kaarditerminalid ei ole kohe peale sularaha koju ning maksavad € -päev - 1. jaanuar 2011 keskööd valmis eurotehinguid tegema. Enne iga päev pangakaardiga, ei pea 1 euro = 15,6466 krooni kaarditšeki allkirjastamist või PIN-koodi si- tegema euro tulekuks erilisi Krooni saab kasutada maksevahendina sestamist soovitame veenduda, et näidatud ettevalmistusi. Juhul kui teil kuni 15. jaanuarini, pangakaart on alati õi- summa on õiges vääringus – summa euro- on kodus suurem kogus Ees- des on 15,6466 korda väiksem. Igaks juhuks ti sente, siis soovitame need ges vääringus. ja oma meelerahu säilitamiseks hoidke alles novembri lõpuks kampaania Kroonimünte saab eraisik teenustasuta kaardimaksekviitung. „Too mündid panka!“ käigus kontole panna alates 1. oktoobrist. Alates €-päevast väljastavad sularahaau - panka tuua. Kampaania käigus Krooni sularaha saab euro sularahaks va- tomaadid ainult eurosid. Kuna sularahaau- on müntide töötlus ja oma kon- hetada teenustasuta alates 1. detsembrist. tomaatide kaudu lastakse ringlusse hinnan- tole kandmine või vahetus pa- Pangas olev raha vahetatakse automaat- guliselt 80 protsenti eurokupüüridest, siis berraha vastu tasuta. Juhul kui selt euroks 1. jaanuaril. on tegemist väga suure logistilise väljakut- hoiate kodus suuremat sum- Ühtegi lepingut muutma ei pea - pank ar- sega nii pankade kui Sularahakeskuse jaoks. mat sularaha, siis saate sama vestab teenustasuta kõigi lepingute väärtu- Sellegipoolest on võetud eesmärgiks täita pangaskäiguga selle kontole eurodega kõik ligi 1 000 sularahaautomaa- panna. Kontol olevad kroonid sed automaatselt eurodesse. ti (ATMi) hiljemalt 48 tunni jooksul. Juhul vahetab pank 1. jaanuaril juba Kui teil on küsimusi seoses pangateenus- kui automaati ei ole jõutud euro rahatähti ise teenustasuta ja ametliku tega, siis kõige parem on pöörduda oma veel viia, siis automaat sularaha ajutiselt ei kursiga eurodeks. kodupanka. väljasta. Olenevalt ATMi tüübist saab au- Need, kes eelistavad sulara- tomaadist uue aasta esimestel nädalatel 5-, ha, saavad alates 1. detsembrist 10- ja 20-euroseid kupüüre, 10–20% auto- pankades kroone teenustasuta maatidest väljastavad ka 50-euroseid. Li- ja ametliku kursiga eurodeks vahetada. saks ATMidele tuleb euro su- Kroonimüntide ja -kupüüride vahetuse laraha käibele pangakontorite võimalus säilib ka hiljem: kommertspangad ja jaekaubanduse kaudu ning teevad seda 2011. aasta suveni kõigis sula- 2011. aasta 1.–15. jaanuarini raha teenust pakkuvates kontorites ja pärast Ajakava saab kroone eurodeks vahetada seda piiratud kontorivõrguga, Eesti Pangas maksimaalselt 1000 euro väär- saab aga kroone vahetada tähtajatult. 1. oktoober 2010. Pangad alustavad era- tuses päevas ka 179 Eesti Posti Kliendid ei pea minema panka, et muu- isikutelt teenustasuta kroonimüntide vastu- postkontoris. ta oma laenu-, pangakaardi- või teisi le- võttu. Pangaliit ja pangad anna- pinguid. Euro kasutuselevõtt ei mõjuta 1. detsember 2010. Pangad alustavad vad lähikuudel ohtralt detail- lepingute ja muude juriidiliste dokumen- eraisikute sularaha kroonide eurodeks va- semat infot eurole ülemineku tide järjepidevust ja nende tingimusi ega hetamist. praktiliste aspektide kohta, vabasta võetud kohustuste täitmisest, 1. jaanuar 2011. Eesti võtab kasutusele selge on aga see, et üleminek samuti ei anna õigust kehtivat dokumen- euro. on kõige lihtsam pangakaar- ti ühepoolselt muuta või lõpetada. See ti kasutavatel klientidel, sest puudutab ka intresse: näiteks kui teil on 1.–14. jaanuar 2011. Krooni ja euro sula- nende raha on alati õiges vää- sõlmitud kroonihoius, mille aastaintress raha paralleelkäive. ringus. Piisab ühest panga- on neli protsenti, siis arvutatakse hoiu- 1. juuli 2011. Krooni sularaha vahetus kontori külastusest, et panna sesumma küll eurodesse, kuid intress piiratud kontorivõrgustiku kaudu kuni kontole kodus olevad mün- jääb kuni lepingu lõppemiseni endiseks. 31.12.2011. a ning seejärel tähtajatult Eesti did ja sularaha – soovitav on Kroonilaenude tagasimaksmine hakkab Panga poolt. seda teha enne detsembrit. toimuma eurodes – laenusummad arvu- Üheski järjekorras pole vaja tatakse pankade poolt ümber samamoodi seista – krooni saab euroks ametliku kursi järgi ning tasuta. vahetada tähtajatult. Alates 1. jaanuarist ei võimalda arveldus- lipank jne) osaliselt suletud. Teenused hak- süsteem enam kroonimaksete töötlemist. kavad samm-sammult taastuma 1. jaanuaril KATRIN TALIHÄRM Hoiustel olev raha arvutatakse ametliku - esimeste seas on näiteks internetipangas Eesti Pangaliidu tegevdirektor kursiga ning tasuta eurodesse ja kõik panga- võimalik vaadata kontojääki eurodes ning 20 • RAE SÕNUMID TASUB TEADA november 2010 Novembrikuu uudiskirjandus

Eesti lastejuttude kuldraamat Liblikasonaat Olivia Saar Ketlin Priilinn „Eesti lastejuttude kuldraamat” sisaldab meie Ketlin Priilinna romaanis „Liblikasonaat“ on lastejuttude paremikku alates lastekirjanduse al- tegevuse keskmes raskest haigusest paranemi- gusaastatest 19. sajandil kuni tänapäevani välja. ne ja selle mõju suhetele. Noorel kolme lapse See on mahukas jutuvalimik ja ka teatmeteos, emal avastatakse vähk. Just samal ajal kaotab milles on lisaks autorite, pealkirjade ja illustraa- tema mees töö. Need kaks korraga juhtuvat torite register. tragöödiat keeravad niigi kriisis olnud pereelu Raamat pakub lugemiselamusi igas eas lugeja- täielikult pea peale. tele. „Liblikasonaat” on kirjastuse Tänapäev 2010. Saadaval Jüri, Peetri, Vaida raamatuko- aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö. gudes. Saadaval Jüri, Lagedi, Peetri, Vaida raa- matukogudes.

Valküürid Paulo Coelho Praktiline internetiturundus Paulo Coelho on brasiilia kirjanik, kelle teoseid Henrik Aavik on tõlgitud 71 keelde rohkem kui 160 riigis. Tänapäeva konkurentsitihedas maailmas peab Raamatus „Valküürid“ võtab autor ette teekon- edukas olemiseks kasutama kõiki turundus- na kuumusest pakatavasse Mojave kõrbesse, tööriistu. See raamat annab praktilisi teadmisi kus nelikümmend päeva kestva rännaku jooksul internetis turundamiseks ning eelarve targaks kohtab ta kummalisi naissõdalasi – valküüre. haldamiseks, aidates lihtsate vahenditega teha Paulo Coelho räägib ausalt ja avameelselt võit- internetis haigutavast kodulehest jõulist otsetu- lusest oma sisemise hirmu ja kahtlustega. Samuti runduse tööriista. Näidete abil saate teada, kui- on see lugu kahest inimesest, kes püüavad teine- das tuua oma kodulehele õigeid inimesi ja mida teist mõista. Kuid eelkõige on see jõuline sõnum nendega siis peale hakata, kui nad kohal on. minevikuga leppimisest ja usust tulevikku. Alles Lisaks on kirjeldatud kõiki levinumaid inter- siis, kui suudame ära tunda ja omaks võtta oma netiturunduse vorme, aga ka seda, kuidas neid tugevused ja nõrkused, võime muuta maailma. õigesti teha, kodulehte planeerida, tulemusi Saadaval Jüri, Lagedi, Peetri, Vaida raa- mõõta ja parandada. matukogudes. Saadaval Jüri raamatukogus.

Eesti kunst paguluses Ruth Maieri päevikud: juudi Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu päevik Norras Eesti Kunstimuuseumi ﬁliaalis, Kumu kunsti - Ruth Maier, Jan Erik Vold muuseumis (3.9.2010–2.1.2011) toimuva näitu- Ruth Maier sündis 1920. aastal Viinis. Ta põge- sega “Eesti kunst paguluses” kaasnev mahukas nes Teise maailmasõja eest Norrasse, kuid suri kataloog. Teise maailmasõja lõpuks oli Eestist Auschwitzi küüditatuna 1942. aastal, vaid 22 põgenikena lahkunud kümneid tuhandeid inime- aasta vanuselt. si ning eesti kultuurikantse tekkis üle maailma. Päevikut pidas Ruth Maier kogu elu, kirjutades Kataloog annab põhjaliku ülevaate paguluses esimesed teadaolevad märkmed juba 12-aasta- loodud kunstipärandist. selt. Tema ülestähendused annavad ettekujutuse Saadaval Jüri raamatukogus. otsiva vaimuga ja haritud, laia kunstihaardega noorest inimesest. Saadaval Jüri raamatukogus. Urmas Alender: lõputa lookleval teel Paavo Kangur Nõukogude armee ja eesti mees Urmas Alender sai tuntuks rokkansambli Ruja Enno Tammer omapärase solistina ning oli veerand sajandit Raamatusse on kogutud eesti meeste ehedad Eesti rokimaastiku keskne kuju. Traagiline surm mälestused Nõukogude armee igapäevaelust reisilaeval Estonia muutis ta üheks suurimaks aastatel 1951–1991. Neis kirjapanekutes on valu legendiks kodumaises rokkmuusikas. ja ängi, aga ka nalja ja absurdset olmekoomikat. See on raamat Urmase kirevast elust – armas- Lisaks selgitab Eesti Sõjamuuseumi direktor tusest ja rokist. Lisaks tema kaasteeliste mee- Kristjan Luts Nõukogude Liidu kohustusliku nutustele on raamatu loomisel kasutatud Urmas ajateenistuse teket ja korralduslikke põhimõt- Alendri kirjutatud unikaalset Ruja päevikut, mis teid. Raamatus on mälestuste elavdamiseks üle ilmus päevavalgele alles pärast legendi surma. 300 foto ja illustratsiooni. Saadaval Jüri, Lagedi, Peetri, Vaida raa- Saadaval Jüri, Lagedi, Peetri, Vaida raa- matukogudes. matukogudes. november 2010 REKLAAM RAE SÕNUMID • 21

VEDU24 - suurim transpordiﬁrmade andmebaas!

Vaata: www.vedu24.ee

tel 5628 5085 www.tomstudio.ee Asume Tartu mnt. 80J (Fahle maja taga)

KOLMAPÄEVITI, REEDETI JA LAUPÄEVITI BRONEERI AEG JA KÕIK FOTOSESSIOONID -50% KASUTA VÕIMALUST

• Ekskavaator-koppade renditeenus • Kõikvõimalikud kaeve- ja pinnasetööd • Vee- ja kanalisatsiooni- trasside ehitus • Talvine lumetõrje ja vajadusel lume äravedu

Teenuste täpsem loetelu meie kodulehel www.hansalex.ee Võtke meiega ühendust: tel. 5384 5999, [email protected] RTV Hansalex OÜ Tuleviku tee 10, Petri küla Rae vald 75312, HARJUMAA 22 • RAE SÕNUMID REKLAAM november 2010

Säästu 4ndaks päevaks Standard 1 päevaga

Päevasärk pesemine ja triikimine tk 25 kr 20 kr Pintsak / jakk tk 70 kr 60 kr Viigipüksid tk 60 kr 50 kr Lips tk 35 kr 25 kr Kampsun / dzemper tk 50 kr 45 kr Seelik (lühike) tk 50 kr 40 kr Jope tk 100 kr 90 kr Sulejope tk 150 kr 125 kr Jakk (villane) tk 95 kr 75 kr Puhastus Mantel (villane) tk 115 kr 105 kr Sirgpesu pesemine ja triikimine kg 31 kr 26 kr Vaiba puhastus (kuni 8 päeva) 1m 2 95 kr www.triikimiskeskus.ee

HaHaababeerrststi 1 ( HHaaababere st i Riimim par kl as ) Mu ststam äe t ee 6 0/ 646 ( en di se A ia nd i maajaj t ag a) MeM rriiväväljlja tteee 2424 (P( ir it a Liinnn av al it su se par kllas ) Taamm sasaara e te e 62 ( TTo nd i SSe lvver isi )

Müüa küttepuid.

Helista ja küsi lisa.

Tel 52 44 969 november 2010 REKLAAM RAE SÕNUMID • 23

Sõidu- ja pakiautode hooldus ja remont.

Varuosade müük ja vahetus, rehvihotell.

Busside ja Elektroonika remont kaubikute rent. • Arvutite hooldus ja remont • Elektroonika ja audio- Loo Autokeskus OÜ seadmete remont Killustiku 8 Lagedi 75303, Harjumaa Info tööpäeviti kell 08.00-17.00 GSM 5850 1186 OÜ Comwif Tel. 600 0140 Tel 5665 7549, Madis Saarmets Faks 600 0139 www.comwif.ee [email protected] Asukoht: Jüri, Harjumaa www.looautokeskus.ee

Rae vallas oma reisibüroo! PAKUME KÕIKI REISIMISEGA SEOTUID TEENUSEID (sh gruppidele ja ﬁrmadele, kultuuri- ja spordisõpradele). Rae valla elanikele soodustused Firmadele ﬁkseeritud teenustasuga lepingud! Sobiva reisi otsimiseks külastage www.asaptravel.ee

A.s.A.p. Travel Tel +372 5061 116; e-post: [email protected] Kurepesa tee 8, Vaskjala küla, Rae vald, Harjumaa 24 • RAE SÕNUMID REKLAAM november 2010

-"45007"%5",40(" ,0)"-&y

,VJUFJMLBUMBTBIKVLàUFPUTBTBBC IFMJTUBHF"MFYFMBLàUVTFUBLTPMF

5FMMJNJOFUFM XXXBMFYFMBFF november 2010 RAE SÕNUMID • 25

Soome ja Eesti digitaal-TV (Zoom-TV) Töötan välja, dokumenteerin antennide paigaldus ja müük, digibokside Avatav ilusalong Peetri ja rakendan Teie eevões häälestus, SAT-TV paigaldus, digi- külas otsib oma kollektiivi TV vastuvõtuks antennisüsteemi ISO 9001, 14001 ja OHSAS ümberseadistamine ühistutes, eramutes, särasilmset ja teotahtelist 18001 standarditele vastava suvilates, TV-signaali mõõtmine. juuksurit, kosmeetikut ja juhmissüsteemi, kindlustan Digibokside müük ja häälestus. Garantii. küünetehnikut. serﬁtseerimisaudi edukuse. Tellimine ja info tel Pakun kvaliteedijuhi ja 510 8742. Kandidaatidel palume saata töökeskkonnaspetsialis Kogemustega oma CV aadressile püsiteenust. antennipaigaldajad. [email protected] või helistada Tel 5344 4025. Kvaliteetne digipilt telefonil 5665 2342. ja heli. E-post: [email protected].

OÜ LÕUNAEKSPERT PLEKK-KATUS Piirdeaedade ja väravate • Katuseplekk ehitus, hooldus, remont. • Sileplekk Väravaautomaatika paigaldamine. Vajaduse korral paigaldus. Lipumastide müük ja Väga hea hind. paigaldamine. Tel 506 5659, 656 5782 Tel 509 7627 Kadaka tee 4, Tallinn www.lounaekspert.ee www.plekiladu.ee

• Energiamärgised • Energiaauditid • Soojalekete leidmine • Radooni mõõtmine • Projekteerimine

Kontakt: Finestum OÜ Tel 641 1977, 5556 3500 [email protected]

OÜ LEXKAVAATOR Teeme kõikvõimalikke pinnase- ja INFRABAU OÜ kaevetöid. Teostame ka vee- ja kana- lisatsiooniliitumisi liitumispunktist. Lisaks teeme ka kõikvõimalikke taasta- # Üldehitus mistöid (haljastus, asfalteerimine jne.) # Siseviimistlus Laadurekskavaatorite rent, kallurite # Välistrasside ehitus rent, roomikekskavaatori rent, bobcat ’i # Elektritööd rent, sõelutud mulla müük, liivamüük, # Projekteerimine killustiku müük, täitepinnase müük. Tel 5191 4467, Thomas Puhk Aadress: Akadeemia tee 47, Tallinn 12618 Aavike tee 24, Jüri, Rae vald, Harjumaa Tel 5565 5468 või 5560 4300 [email protected] www.infrabau.ee 26 • RAE SÕNUMID november 2010

KUULUTUSED Teen elektritöid , mõõtmisi ja tehnilist Müüa garaaž Jüris, Rebase tn. kontrolli kasutusloa taotlemiseks. Vajadu- Tel 518 8607. sel projekti koostamine. Olemas vajalikud Koostan elamute ja abihoonete ehituspro- litsentsid. Tel 516 5035. jekte ning aitan kasutusloa taotlemisel. Pottsepp , korstnapühkija . Küttekehade Tel 523 8412, [email protected] remont. Tel 558 8671. ü l d e h i t u s Ostan metsa ja metsamaad . Kasutatud autode kokkuost. 1988.–2005. Tel 5675 4120. a kõik automargid. Töötame ka puhkepäe- EHITAGE OMA MAJA vadel. Sobiva pakkumise korral vormistami- KOOS MEIEGA Müüa kuivi kaminapuid võrgus (30, 40, 50 ne ning maksmine kohapeal. cm) ja briketti, koos koju toomisega. Tel 5819 0200, [email protected] Üldehitustööd, vundamenditööd, Tel 501 8594. müüritööd, puutööd, katusetööd, Müüa loomasõnnikut (7 t/1900.-, 15 plaatimistööd, sisetööd. Ostan kasvavat metsa , kuuse - ja männi- t/2900.-), mulda , killustikku , kruusa ja E-post: [email protected] palki ning paberipuud . Abistan paberite liiva . Tel 5563 0861, 670 1290, Tel. 5665 0748 vormistamisel ja raietöödel. Oma transport. e-mail: [email protected] Tel 5663 6076 www.raemeistrid.ee Fekaalivedu , WC tühjendus . Hinnad sood- Liuguksed ja riidekapid . Abi kapi või garde- sad. Tel 5803 2885. roobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Kui teil on probleeme Tel 522 1151. Info www.nagusul.ee Ostame vanu autoakusid . Tel 5631 6939. arvuti kiirusega, viirustega, Keevitustööd : treppide, väravate, kerg- Ostan remonti vajava ekskavaatori ja roo- programmidega, siis on konstruktsioonide valmistamine ja projek- miktraktori (buldooseriga). Pakkuda võib viimane aeg helistada mulle! teerimine. Töö täpne, kiire, soodne! ka teisi Vene päritolu masinaid, seadmeid ja Tel 5194 7696, [email protected] haakeriistu. Samuti teen eraviisilisi koolitusi Tel 507 8478, mail: [email protected] Teen rõivaste parandustöid . arvuti tavakasutajale ja ka ainulaadset turvalise arvuti Tel 5345 2848. saetud märjad küttepinnud Müüa 3000 kasutamise koolitust. kr/koorem ning kuivad 3500 kr/koorem ja Müüa lõhutud küttepuid : lepp 500.-, kask saetud ning lõhutud küttepuud 550 kr/rm. Helista ja kutsu mind kohale 650.-, ruum (laotud). Transport alates Info ja tellimine 5346 6680 ja kümnest rm-st tasuta. Tel 506 2645. www.hirvlisaeveski.ee 5358 1807 [email protected]

Rõivaste parandus, korrigeerimine ja Otsime lapsehoidjat , kes saaks hoida õmblemine. Individuaalne lõigete konstruee- 1,5- ja 3-aastast last haiguste ajal. Ühtlasi rimine. Peetri küla piires võin ka ise kohale otsime kord nädalas koduabilist. Elame Jüri tulla. Tel 5661 8219. alevikus. Info 518 8285, [email protected] Vee - ja kanalisatsioonitööd Teeme siseviimistlus- ja üldehitustöid . Otsime kogemustega lapsehoidjat (2 last). Pikaajalised kogemused. Tel 5560 4300. Töö 4–5 h nädalas, nii päeval kui ka õhtusel ajal. Helista 524 2995. kogenud torumeestelt soodsalt Langetame teile ohtlikud puud , puhastame nii hoones kui hoovis. territooriume võsast ja puidujäätmetest. TomStudio otsib oma ilustuudiosse klien- Teeme raietöid. Kontakt tel 525 0893 või tuuriga küünetehnikut , ripsmetehnikut e-mail: [email protected] ja kosmeetikut . Soodne kohamaks, Tartu Educator OÜ. mnt. 80J (Fahle maja taga). Huvilistel palun Info [email protected], Müüa 3-toaline korter Peetri külas Uusmaa ühendust võtta: [email protected], tel 5347 4495. teel (2/3), otse omanikult. tel 5696 3205. Info tel 5660 5244. november 2010 VARIA RAE SÕNUMID • 27

Novembrikuu sünnipäevalapsed Kiriku teated VILHELMINE MOONDU 98 HELJA PUSTOLJAKOVA 89 Jumalateenistused Jüri kiri- PELAGEJA DOLGOPOLOVA 87 kus toimuvad igal pühapäeval LIISA LAURITS 86 kell 12.00. LAINE TOMASBERG 86 ERIH KÜTT 85 21.11 kell 12.00 surnutemä- NIKOLAI FURMANJUK 84 lestuspüha jumalateenistus. Iga VILMA GRUBE 82 kirikuline süütab küünla oma lä- ANNA TIMOFEEVA 82 hedaste mälestuseks, laulavad pü- GETHE-ERALDA KESKÜLA 82 hapäevakoolilapsed. LAINE KURSITE 81 28.11 kell 12.00 I advendipüha ALEKSANDRA KULEBA 81 jumalateenistus. AINU- MIRALDA POLTIMÄE 80 5.12 kell 12.00 II advendipüha ELLA VAREM 80 jumalateenistus, muusika Baltika RICHARD TAHK 80 naiskoorilt. HELVI HORM 75 12.12 kell 12 III advendipüha ja VELLO KULL 75 Jüri kiriku 125. aastapäeva juma- EINO TOMINGAS 75 lateenistus. Kell 16 kontsert. Ad- ILMAR SÕRMUS 75 venditervitus Anti Kammistelt, Ivo LEMBIT SONG 75 Linnalt ja Jüri gümnaasiumi mudi- IVAN LELIUKH 75 laskoorilt, Rae Huvialakooli laulu- HELJU HIIEVÄLI 70 stuudiolt (sissepääs piletitega). HEINO KITS 70 16.12 kell 19.00 Lionsi klubi hea- ANTS AINSOO 70 tegevuskontsert “Jüri kirik 125”. JOOSEP LUIK 70 Osalevad kõik Rae valla koorid. HARRI VALK 70 19.12 kell 12.00 leeripäeva- RICHARD TAHK 70 jumalateenistus, muusika Kiili ELFI HÜTT 65 koorilt. AHTBULAT KUTANOV 65 www.eelk.ee/juri

MÄLESTAME

Rae vallavalitsuses oktoobri- kuus registreeritud surmad: Kalle Suursild Hoolduskoristus, majahoidjateenus, suurpuhastus, remondijärgne puhastus, akende pesemine, põrandate Maia Mägi vahatamine, vaipade masinpesemine, muru riisumine ja niitmine Anu Ivask jne… Kalle Epelbaum Rae valla elanikele ja ﬁrmadele soodustus kuni 15% Linda Ilves Kuldsed Käed OÜ, Ida tee 13B, Rae vald 75304, Ülo Karjus www.kuldsedkaed.ee tel/faks 661 1600, Enn Tühane 502 9295, Salme Mäeberg e-post: [email protected] Ellen Puumeister

Rae Sõnumid Rae valla ajaleht Kujundaja: Katrin Põdra , Vali Press OÜ Väljaandja: Rae Vallavalitsus , Aruküla tee 9 75301 Jüri, Rae vald, Harjumaa Ajaleht ilmub üks kord kuus. Tiraaž 5700 eksemplari Trükikoda: Vali Press OÜ ja see jagatakse tasuta kõikidesse postkastidesse. Toimetaja: Juuli Laanemets , 508 3285, [email protected] Kaastööd ja kuulutused palume saata iga kuu 25. kuupäevaks. AE28 • RAE SÕNUMID november 2010 mid

KÄSITÖÖLAAT

Laupäeval, 11. detsembril kell 11.00 – 15.00 Rae Kultuurikeskuses

MÜÜME sokke, salle, kindaid, mütse, seelikuid , kampsuneid, … Kõike isetehtut ja iseloodut, ilusolemiseks ja teistele rõõmuks

VAATAME lõbusaid vahepalu ja käsitööraamatute näitust TEEME kaasa töötubades PAKUME väsinud laadalistele istet ja kehakinnitust LOOSIME kõigi külastajate vahel auhindu

TULE KOGU PEREGA !

Müügikohtade broneerimine kuni 1.detsemb rini või kuni kohti jätkub tel 605 6760; [email protected]