DOCSLIB.ORG

Noarootsi-Nõva Karta

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

0 m 2000 m 4000 m Osmussaare MKA 9 10 14 Osmussaar Odensholm Osmussaare Toomanina Keibu laht kaksikud bretsha Rannaküla 16 Põõsaspea puhkekoht ja vaatlusonn 15 13 Nõva Spithami paekallas Nõva LKA 14 Põõsaspea neem Lepaaugu järv 9 17 Spithami 12 11 12 Dirhami laht Spithamn Nõva jõgi RMK 13 13 18 12 9 külastuskeskus 10 11 20 Allikajärv Lepaoja Dirhami 8 11 Derhamn 10 Peraküla soo Peraküla 7 Vaisi Rooslepa 19 Veskijõgi Dirhami rahn laevarahn NÕVA Rooslepa osavald Nõva LKA Roslep Tuksi Bergsby Tusari 8 Leidissoo LKA Tänavjärv Veskijärv 8 NOAROOTSI Elbiku liivarand osavald Läänemaa Tropi Suursoo MKA Elbiku 6 Roosta Ölbäck 7 21 Rosta 5 Musaraba Eedu kivi Nõmmemaa Nõmmemaa Hindaste järv Hindaste Haversi kivikülv Haversve Höbringi Höbring Valipe Sendri soo Variku Norby Riguldi Sendri Rickul kaksikud NOAROOTSI Kiritse Riguldi mõis Leidissoo LKA Söderby Vanaküla Metsküla Kürema NÕVA Gambyn Derskogen männikivi Hara Riguldi jõgi Harga Hara Luksi laht Lukslagge Klaanemaa Viluvere Aulepa Telise neem Järvekivi Dirslätt Suur-Nõmmküla Leidissoo Klottorp Vööla meri Vööla Silma LKA Väike-Nõmmküla 3 Karjatse Persåker Telise Bysholm meri Tällnäs Kudani järv Kudani 7 Salajõgi Gutanäs Sutlepa 6 Sutlep Niibi Soolu Hosby Silma LKA 5 Sutlepa meri 6 LEPPEMÄRGID LEGEND 5 Salajõe Paslepa laht Vedra 2 3 Vaatamisväärsused Sights Ramsi ps Majutus Accommodation Saaremõisa Pürksi 4 4 4 laht Teenusepakkujad Service Providers 2 Birkas Turismiinfopunkt Tourist information 3 1 Saare Lyckholm Sadam Harbour Paslepa Ulassaar 2 Paslepa Pasklep Tankla Fuel station kivikülv Elektriautode Electric car Einbi Tahu laadimisjaam charging station Enby Skåtanäs Silma LKA VORMSI Mõis Manor Kalevipoja Tuletorn Lighthouse 1 Österby Pulmakivi kivi Tuugen Wind generator Lambakivi Vaatetorn Lookout tower 1 Saunja Telkimine Camping site Matkarada Hiking trail Mustassaar Surf Surfing Herjava Hobulaid Ujumiskoht Beach Haapsalu laht Tagalaht Looduslik Natural place of vaatamisväärsus interest Uuemõisa TaeblaKalmistu Cemetery HAAPSALU Kivi, rahn Stone Ilus vaade Scenic view Osavalla piir Rural municipality district boundary Aluskaart: Maa-amet 2016. Koostaja: SA Läänemaa. Kaart tasuta jagamiseks. MAJUTUS • ACCOMMODATION NOAROOTSI — NÕVA Üldpindala / total area: 432,7 km², külade arv / number of Villages: 31 1. EINBI KÜLAMAJA MAJUTUS Kaugus / distance from: Haapsalu — Pürksi 35 km, Haapsalu — Nõva 48 km, Tallinn — Nõva 79 km, Tallinn — Pürksi 108 km, Tokkroosi, Einbi/Enby, Noarootsi ov, +372 5230 508, [email protected] NOAROOTSI JA NÕVA AJALOOST Rootsi asustus tekkis 13. saj keskel. Noarootsis rajati Eesti esimene teadaolev talurahvakool, Noarootsi kirik 2. PASLEPA MÕISA KÜLALISTEMAJA sai abikirikud (kabelid) Sutlepasse, Rooslepasse ja Osmussaarele. 20. saj alguses asutati esimene lauluselts, rajati rootsikeelne laenuraam- Paslepa/Pasklep, Noarootsi ov, atukogu, asutati Rootsi Haridusselts. 1920. a avati Pürksi mõisahoones rootsikeelne Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. Vanim Eestis ehitatud +372 504 9426, [email protected] purjelaev ehitati 1925–1927 Spithami külas Mattias Schönbergi poolt. Kaljas “Hoppet” renoveeriti 2012 ning kuulub MTÜ-le Puulaevaselts Vikan. 3. TEERISTI VILLA 1989. a taasalustati rootsi keele õpetamist, 1990. a avati Noarootsi Gümnaasium ja taasavati Noarootsi Vabadussammas. 1993. a avati Paslepa Paslepa/Pasklep, Noarootsi ov, Rahvaülikool (täna Rootsi Rahvaülikool). +372 5888 0888, [email protected], www.teeristi.ee 4. SAARE MÕISA MAJUTUS JA KOHVITUBA Nõva küla on esmakordselt mainitud 1402. aastal ja kuulus siis Lääne-Nigula kihelkonda. 1559. aastast on teateid Nõval asunud Nõva mõisa Saare/Lyckholm, Noarootsi ov, (Newe) kohta. 1653. aastast arvati Nõva Harjumaa Risti kihelkonda. 1920. aastast tegutses Nõva mõisa härrastemajas Nõva kool. 2002. aastal +372 5698 8440, [email protected], www.saaremois.ee hoone majavammi tõttu lammutati ja selle asemele ehitati uus mõisa stiilis koolimaja. Nõval asub Mandri-Eesti vanim puukirik. Mereäärne luite- 5. ROOSTASALU PUHKEMAJA line rannamännik kuulub Nõva looduskaitseala koosseisu. Elbiku/Ölbäck, Noarootsi ov, HISTORY OF NOAROOTSI AND NÕVA The Swedish settlement appeared in the middle of the 13th century. The first known school for the children of +372 507 2231, [email protected], www.roostasalu.ee peasants was established, and chapels were built for the Noarootsi church in Sutlepa, Rooslepa and Osmussaar. In the beginning of the 20th cen- 6. VILLA HANSON Elbiku/Ölbäck, Noarootsi ov, tury the first singing society and the first Swedish library were established and Swedish Education Society founded. The Swedish-language Pürksi +372 504 3139, [email protected], www.villahanson.com Agricultural and Folk University was opened in Pürksi manor house in 1920. The oldest sailing vessel built in Estonia was built by Mattias Schönberg 7. ROOSTA PUHKEKÜLA in the village of Spitham from 1925–1927. The schooner Hoppet was renovated by 2012 and belongs to the society ‘Puulaevaselts Vikan’. Teaching Restoran, bowling, discgolf ja seikluspark Swedish started again in 1989 and Noarootsi Upper Secondary School was opened in 1990. The Noarootsi Freedom Monument was reopened in Elbiku/Ölbäck, Noarootsi ov, 1990. 1993 saw the opening of Paslepa Folk University (now Swedish Folk University). +372 472 5190, [email protected], www.roosta.ee Nõva, being part of Lääne-Nigula parish, was mentioned in 1402. Since 1559 there has been documents of a manor in Nõva called „Newe“. Nõva 8. TUKSI TERVISE- JA SPORDIKESKUS was a part of Harju county and Risti parish since 1653. From 1920 to 2002 Nõva school was active in Nõva manor’s gentlemen’s club. In 2002 the Tuksi/Bergsby, Noarootsi ov, +372 506 5688, [email protected], www.hsb.ee house was teared down because of dry rot spread in the house and a new manor styled school building was built instead. Estonian oldest wooden 9. VILLA DIRHAMI church is in Nõva. The seafront bubble coastal resort is part of the Nõva Landscape Reserve. Dirhami/Derhamn, Noarootsi ov, +372 527 7065, [email protected], www.villadirhami.ee VAATAMISVÄÄRSUSED • SIGHTS 10. DIRHAMI KÜLALISTEMAJA Dirhami/Derhamn, Noarootsi ov, 1. ÖSTERBY SADAMAMUUL JA PRITSIKUUR / ÖSTERBY The windmill is located in the centre of Sutlepa village. It was built in +372 568 25901, [email protected], www.dirhami.ee HARBOUR JETTY AND FIRE STATION 2003 on the basis of the drawings of the historical Noarootsi woo- den windmill. There were ca 100 windmills in Noarootsi Parish in 11. SPITHAMI PUHKEMAJAD Raudkividest sadamamuul on rajatud 20. saj alguses. Muuli esi- Männi tee 10, Spithami/Spithamn, Noarootsi ov, algne pikkus on olnud 265 m, millest tänaseks säilinud ca 215 m. the beginning of the 19th century, but none have preserved. +372 5346 6264, [email protected], www.minupuhkus.ee Suplusperioodil on Österby rand üks poolsaare populaarsemaid uju- 8. ROOSLEPA KABEL JA KALMISTU / ROOSLEPA CHAPEL 12. VILLA SPITHAMI miskohti, samuti sobib piirkond lohesurfaritele. Mere äärest avaneb AND CEMETERY Suur-Martonsi tee 1, Spithami/Spithamn, Noarootsi ov, vaade Haapsalu siluetile ja näha on ka Hobulaidu ning Vormsi saart. Kabel asub Tuksi-Spithami mnt ääres Rooslepa kalmistul. Rooslepa +372 5568 8144, [email protected], Talviti viib Österby sadamast Haapsallu 3,5 km pikkune jäätee. kabel oli EELK Noarootsi koguduse üks kolmest abikirikust, ehitati www.villaspithami.weebly.com The granite harbour jetty was established at the beginning of the 1830. Kabel on taastatud 2006. a suures osas endisel kujul. 13. RANNIKU PUHKEMAJA 20th century. The jetty was 265 m long when first built and ca 215 The chapel is located in the Rooslepa cemetery by the Tuksi-Spit- Ranniku talu, Rannaküla, Nõva ov, m of it is still there today. Österby beach is one of the most popular ham road. It was one of the three auxiliary churches of the Noaroot- +372 503 8136, [email protected], www.hevera.ee swimming spots in summer and it’s also suitable for kitesurfing. si congregation of the Estonian Evangelical Lutheran Church that 14. ROOSI TURISMITALU The seaside offers beautiful views of the skyline of Haapsalu, and was built in the 1830s. The chapel was restored in 2006, largely in Roosi talu, Rannaküla, Nõva ov, the islands of Hobulaid and Vormsi can also be seen. A 3.5 km ice its former shape. +372 518 2718, [email protected] road leads from Österby harbour to Haapsalu in winter. 9. PÕÕSASPEA NEEM / PÕÕSASPEA CAPE 15. SAMBLAMAA PUHKEMAJA 2. PÜRKSI MÕISA HOONED JA PARK / BUILDINGS AND PARK Samblamäe talu, Rannaküla, Nõva ov, +372 504 8588, OF PÜRKSI MANOR Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim neem. Ulatub [email protected], www.samblamaa.com kitsa kivise seljakuna Osmussaare suunas kaugele merre. Põõsas- Mõisahoone asub Pürksi külas ja on ehitatud 19. saj. Mõis kuulus 16. MADISE PUHKEMAJA pea neem on Põhja-Euroopas üks paremaid veelindude rände jälgi- 1919. a Ungern-Sternbergide suguvõsale. Aastatel 1920-1943 asus Madise talu, Rannaküla, Nõva ov, +372 5664 4771, mise kohti. Neeme tipus olevas RMK puhkekohas on DC ja infotah- [email protected], www.madise.ee mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 peahoone res- vel. Põõsaspea neem asub Nõva looduskaitsealal. taureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Mõisa 17. NÕVA METSKONNA PUHKEMAJAD kõrvalhoonetes tegutsevad loodusinfokeskus ja käsitöökoda. Põõsaspea cape is the most northwesterly cape in mainland Esto- Nõva küla, Nõva ov, nia. It is stony and it stretches far into the sea towards Osmussaar. +372 503 8136, [email protected], www.hevera.ee The manor house is located in
Recommended publications
  • Väikesaarte Rõõmud Ja Mured 2019

    Väikesaarte Rõõmud Ja Mured 2019

    Väikesaarte rõõmud ja mured Maa-ameti andmetel on Eestis üle 2000 saare. Enamik saartest on pindalalt aga niivõrd väikesed, et elatakse vaid üksikutel. Püsielanikega asustatud saared jagunevad kuue maakonna vahel. Meie riik eristab saartega suhtlemisel suursaari ja püsiasustusega väikesaari, kellele on kehtestatud teatud erisusi. Tänane ettekanne on koostatud just nende poolt kirja- pandu alusel. Koostas Linda Tikk [email protected] Abruka Saaremaa vald, Saaremaa Suurus: 8,8 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused • SAAREVAHT olemas • Keskkonnakaitselisi probleeme pole eriti olnud,nüüd ILVES • Elekter - merekaabel Saaremaaga, • taastuvenergia - vaja päikesepaneelid • Püsiühendus Abruka-Roomassaare toimib, kuid talvise liikluskorralduse jaoks oleks vaja • Sadam kaasaegne • puudub seade kauba laadimiseks • . • • vaja kaatrile radar, öövaatlusseadmed Päästeteeistus toimib, kaater, 12 jne vabatahtlikku päästjat • Külateed tolmuvabaks • Teehooldus korras, • Internet kohe valmib • Haridus- kool ,lasteaed puudub • Pood puudub • • Kaladus 1 kutseline kalur, igas talus Perspektiivi oleks kutselistele kaluritele hobikalurid • Turismiga tegeleb 2 talu • Põllumajandus 250 veist pluss 100 Sisuliselt puudub veiste äraveo võimalus, lammast, 375 ha maad, PLK müük raskendatud hooldus • Toitlustus ja ehitus Aegna Tallinna kesklinna linnaosa, Harjumaa Suurus: 3,01 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused Põhiline eluks vajalik saarel olemas Pääste puudulik, vajalik aastaringne päästevõimekus Heinlaid Hiiumaa vald, Hiiumaa Suurus: 1,62 km2 Soovid ja vajadused Vaja kommunikatsioone,
  • Haapsalu Linna 2020. Aasta Eelarve Seletuskiri

    Haapsalu Linna 2020. Aasta Eelarve Seletuskiri

    18. JAANUAR 2021. A. HAAPSALU LINNA 2021. AASTA EELARVE SELETUSKIRI MARTIN SCHWINDT HAAPSALU LINNAVALITSUS Finantsjuht Sisukord Üldinfo ................................................................................................................................................. 2 Eelarve prioriteet .............................................................................................................................. 3 Makromajanduslik analüüs ............................................................................................................... 3 Finantsdistsipliini meetmed ja nende rakendamata jätmine ................................................................. 4 Põhitegevuse tulud ............................................................................................................................... 4 Maksutulud ....................................................................................................................................... 5 Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................................................. 6 Saadavad toetused tegevuskuludeks ................................................................................................. 8 Muud tegevustulud ........................................................................................................................... 9 Põhitegevuse kulud .............................................................................................................................. 9 Põhitegevuse
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused

    Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused

    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
  • Permanently Inhabited Small Islands Act

    Permanently Inhabited Small Islands Act

    Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island.
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
  • Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R

    Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R

    Text below is updated version of the chapter in book: Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R. (2013). The Baltic States - Estonia, Latvia and Lithuania. Panzini, E. and Williams, A. (Toim.). Coastal erosion and protection in Europe (47 - 80). UK, US and Canada: Routledge. More can be found: Kont, A.; Endjärv, E.; Jaagus, J.; Lode, E.; Orviku, K.; Ratas, U.; Rivis, R.; Suursaar, Ü.; Tõnisson, H. (2007). Impact of climate change on Estonian coastal and inland wetlands — a summary with new results. Boreal Environment Research, 12, 653 - 671. It is also available online: http://www.borenv.net/BER/pdfs/ber12/ber12-653.pdf Introduction Estonia is located in a transition zone between regions having a maritime climate in the west and continental climate in the east and is a relatively small country (45,227 km2), but its geographical location between the Fenno-scandian Shield and East European Platform and comparatively long coastline (over 4000 km) due to numerous peninsulas, bays and islands (>1,500 island), results in a variety of shore types and ecosystems. The western coast is exposed to waves generated by prevailing westerly winds, with NW waves dominant along the north-facing segment beside the Gulf of Finland, contrasting with southern relatively sheltered sectors located on the inner coasts of islands and along the Gulf of Livonia (Riga). The coastline classification is based on the concept of wave processes straightening initial irregular outlines via erosion of Capes/bay deposition, or a combination (Orviku, 1974, Orviku and Granö, 1992, Gudelis, 1967). Much coast (77%) is irregular with the geological composition of Capes and bays being either hard bedrock or unconsolidated Quaternary deposits, notably glacial drift.
  • Nõva-Osmussaare Hoiuala Kaitsekorralduskava 2010-2014

    Nõva-Osmussaare Hoiuala Kaitsekorralduskava 2010-2014

    2010-2019 Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014 2010-2019 1 Keskkonnaamet, 2010. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014. 33 lk. Kaitstud kaitsekorralduskavade komisjonis: ............ 29. aprill 2010 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr .............................................. 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 I Nõva - Osmussaare hoiuala üldiseloomustus ............................................................................... 5 1.1. Hoiuala kirjeldus .............................................................................................................. 5 1.2. Maa- ja veeala kasutus ning huvigrupid ........................................................................... 5 1.2.1. Maaomand ning maa- ja veeala kasutus ................................................................... 5 1.2.2. Huvigrupid ................................................................................................................ 6 1.3. Kaitsekord ja kaitse-eesmärk ............................................................................................... 7 II Hoiuala loodusväärtused ............................................................................................................. 8 2.1. Elupaigatüübid ..................................................................................................................... 8 2.2. Liigid ...................................................................................................................................
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER

    OÜ Inseneribüroo STEIGER

    OÜ Inseneribüroo STEIGER Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Tallinn 2011 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ....................................... 3 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU ................................................................................. 6 4. HINDAMISE METOODIKA .............................................................. 10 5. TEGEVUSKAVA .................................................................................. 11 6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED ............................................................................................... 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK AS Tootsi Turvas (edaspidi arendaja ) on Eestis pikaajalise kogemusega turvast kaevandav ja turbatooteid valmistav ettevõte. Arendaja põhitegevuste hulka kuulub veel puiduhakke- ja soojatootmine ning turbatootmiseks vajalike masinate ehitamine. Alates 1996. a novembrist on AS Tootsi Turvas eraaktsiaselts ning 2002. a-st kuulub kontserni VAPO OY. Arendaja taotleb maavara kaevandamise luba Niibi II turbatootmisalal seoses osaliselt väljalangenud ja korrastatud Niibi turbatootmisala
  • Valla Ajaleht Nr 1

    Valla Ajaleht Nr 1

    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
  • Lisatsioonimajandus ………………………………………

    Lisatsioonimajandus ………………………………………

    Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 -2024 Pürksi küla / Birkas 2016 Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 - 2024 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 3 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2030 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 5 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 8 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 8 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 19 10.5.1.
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina

    Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina

    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
  • Noarootsi Valla Arengukava 2004-2007

    Noarootsi Valla Arengukava 2004-2007

    Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 -2020 Pürksi/Birkas 2012 Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 - 2020 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 4 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2025 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 6 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 9 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 9 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 18 10.5.1. Elamufond