DOCSLIB.ORG

Kauni Kodu Konkurss Tuleb Taas!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kauni Kodu Konkurss Tuleb Taas! Nr 5 (41) • Mai 2021 Kauni kodu konkurss tuleb taas! Head valla elanikud ja ettevõt- * Nimetamata komponendid, jad! Olete oodatud osalema Vil- mis ilmestavad territooriumi ül- jandi valla heakorrakonkursil diselt. “Kaunis kodu”. Konkursi ees- Arvesse võetakse originaal- märk on tunnustada inimesi, sust, uuenduslikkust ja leidli- kes panustavad oma kinnistu kust Näiteks lipumast, piirded heakorrastamisse, kujundamis- ja väravad, väikehooned, leht- Rahulolu uuring se ja haljastamisse. Konkurss lad ja aiamööbel, kõnniteed ja Viljandi vallas on suunatud kodudele, suveko- parklad, viidad, sildid, logo ja dudele, korterelamutele aga ka reklaam, veesilmad, välivalgus- Viljandi vallavalitsus kor- äri- ja tootmisobjektidele. tus, laste arengut ja ühistegevust raldas elanike hulgas rahul- Osalemise soovist palume tea- soodustavad tegutsemisvõima- olu uuringu, mille käigus vitada vallavalitsust hiljemalt 23. lused, prügikonteinerid ja nen- paluti hinnata ametiasutu- juuniks e-postil viljandivald@ de hoiustamine jms. se poolt pakutavate teenuste viljandivald.ee või telefonil Hindamiseks moodustab val- kvaliteeti. “Uuringu tulemu- 5301 1640. Kandidaadiks võib lavalitsus hindamiskomisjoni, sed annavad meile kindlama esitada ka kellegi teise kaunist kes külastab kõiki konkursile suuna probleeme tekitavate kodu! Kandideerimiseks esitada nõuetekohaselt esitatud kin- olukordade paremaks lahen- kindlasti järgnev info: nistuid. Külastamine toimub damiseks,“ ütles vallavanem 1. kinnistu aadress tavaliselt juuli esimeses pooles. Alar Karu. Loe 2. lk. 2. kinnistu omaniku nimi ja Kinnistute külastamine lepitak- kontaktandmed se kandidaadiga kokku ja külas- Persoon: Hindamise aluseks on: tamine toimub ainult kinnistu * Kinnistu kujundus, hoo- omaniku nõusolekul. Ene Savi ne(te) ja väikevormide sobivus Tunnustuse saajaid autasusta- ümbritsevasse keskkonda, üldi- takse tänukirja, majamärgi ja ra- ne heakord, stiilsus; halise preemiaga. Tunnustatud * Koha omapärast tulenevate pääsevad edasi maakondlikule võimaluste kasutamine, haljas- konkursile ja sealt edasi üleva- tus (muru, lilled, hekid, kõrghal- bariigilisele konkursile “Eesti jastus) ja selle hooldus; kaunis kodu 2021”. * Dekoratiivelemendid (sepi- sed, skulptuurid, välikaminad, Liisa Kaasik kiviaiad); keskkonnaspetsialist 30. aprillil oli Tarvastu Kaunis kodu 2020 konkursi laureaadid olid: gümnaasiumi ning Tarvas- • Teemeistri tee 1, Vana-Võidu küla, Teemeistri tee 1, 2 ja 3 korteriühis- tu muusika- ja kunstikooli tu (esindaja Jüri Roslender) direktoril Ene Savil viimane • Aia tn 4, Uusna küla – Reelika ja Allan Oras tööpäev. Ene Savi on tööta- • Jüri-Aadu, Saareküla küla – Merle ja Rein Pärnaku nud sel ametikohal veidi üle • Veski, Oiu küla – Valli Sepp ja Nikolai Rõbtšenko Teemeistri tee 1 Vana-Võidu küla kümne aasta. Selle ajaga on • Vana-Järve, Vardja küla – Merike ja Imre Rosenberg ning Asta Kass. ta jõudnud jätta oma jälje nii kooliellu kui ka inimeste sü- dametesse. Lähemalt 3. lk. Skulptuur väärib võimalust Kaunis Kodu 2020 Teemeistri tee 1, Vana-Võidu küla Kaunis kodu, Aia t 4, Uusna küla Oma arvamust äsjalõppenud skulptuurikonkursi suhtes avaldavad Kõrgema Kunsti- kooli Pallas skulptuuriosa- konna juhataja Anna Ru- danovski ja Tarvastu Güm- naasiumi 11, klassi õpilane Inganora Makko. Lk 4 Saame tuttavaks Tänases lehenumbris jätka- me Teataja aprilli lehes alus- tatud vallavalitsuse töötaja- te tutvustamist. Nüüd astub üles sotsiaalvaldkond oma tublide töötajate ja tegemis- Kaunis Kodu 2020 Veski talu Oiu küla Valli Sepp ja Nikolai Rõbtšenko Kaunis Kodu Veski Oiu küla tega. Lk 6 ja 7. VILJANDI VALLA TEATAJA 2 Mai 2021 ABIVALLAVANEMA VEERUD Tutipäeva traditsioonile kohaselt panid Tarvastu Gümnaasiumi abitu- Viljandi vald arendab riendid tööle Mustla purskkaevu! Foto: Mati Valli Me saame alati hakkama! Mäeltküla tööstusparki nestusõigusega krunti. Krunti- Vastupidi, linna ja valla koostoi- eie elu muutub de detailplaneeringu järgsed me hoogustab oluliselt elu- ja et- kiiresti iga päev. sihtotstarbed on: tootmishoone tevõtluskeskkonna jõulist aren- MKui enne koroona- maa; laohoone maa; hulgikau- gut ja mastaapsemat kuva, mille aega hakkasime pidevate banduse maa; logistikakeskuse mõju ületab peagi kindlasti nii muutustega juba veidike Indrek Talts, maa. Kruntide ruutmeetri hind maakonna, kui ka riigi piire. harjumagi, siis nüüd võime 2.- eurot ruut- projekti- on fikseeritud: Ligipääs Mäeltküla tööstus- tõdeda, et kõik muutub veel meeter. Hoonestusõiguse aas- Irma Väre, spetsialist parki on väga hea. Kaugus suu- kiiremini, kui arvasime, et abivallavanem tatasu puudub. rematest linnadest: Viljandi – 2,5 enam võimalik on. Kas meil Tööstuspargi arendamine on km; Tartu – 77 km; Tallinn – 160 sellest kõigest on ka midagi Viiratsi aleviku külje all Mäelt- omavalitsuse jaoks üks väheseid km; Valga – 76 km ja Pärnu – 100 positiivset õppida või kaasa võtta? küla külas asuva Mäeltküla otseseid ja praktilisi ettevõtluse km. Juurdepääs on tagatud ka Esiteks - oleme harjunud tegelikult kasutama erinevaid tööstuspargi arendus on jõud- toetamise ja arendamisele kaasa suuregabariidiliste transpordi- digimaailma lahendusi. Mitte enam moe pärast või kaht- nud sellesse faasi, kus ettevõt- aitamise võimalusi. Viljandi vald vahenditega. Tööstuspark asub levalt, nagu enne. Kui näiteks haridusasutused kirjutasid jatel on võimalus soetada oma võtab Mäeltküla tööstuspargi asfalteeritud Viljandi-Rõngu tu- varem oma arengukavadesse digipädevuste arendamise firma laiendamiseks või ka uue arendamist väga tõsiselt, püüdes gimaantee ja Viiratsi – Mustapali vajalikkuse ja seda korrati ikka ja jälle iga nelja aasta järel loomiseks hoonestusõigus töös- vajaliku taristu esimesel võima- maantee vahel. Nimetatud teed arengukava uuendades, siis nüüd meil ongi koolides ja tuspargis. lusel valmis ehitada. Eeltööd sel- on ühendatud asfalteeritud Iva lasteaedades, hooldekodudes ja rahvamajades arvutiga sõb- Tööstuspargi taristu projek- leks saavad peagi tehtud. tee kaudu. Iva teeäärsed krun- raks saanud inimesed, kes julgelt tunde läbi viivad, koos- teerimine (vesi, kanalisatsioon, Viljandimaa Arenduskesku- did on tänaseks hoonestatud olekuid korraldavad ja dokumente jagavad. juurdepääsuteed, tänavavalgus- se ettevõtluskonsultant Olavi erinevate aktiivselt toimivate Teiseks - oleme harjunud väga kiiresti otsuseid vastu tus, andmeside ja gaasitorustik) Israel märgib, et maakonna tootmis-, lao- ja logistikahoo- võtma. Kas vaktsineerida ennast või mitte ja kui, siis mil- on peatselt valmimas, misjärel lähiaastate arengustrateegia netega. Potentsiaalsed teenu- lise vaktsiiniga? Kui palju ja kuhu ruumis/tänaval liikuda? saab Viljandi vald riigihanke ettevõtluse ja tööhõive edenda- sepakkujad tööstuspargis on Kas ma kannan õues ka maski või mitte? Kui suur on minu tulemusel alustada taristu väl- misse on suunatud kolme töös- AS Varmata (gaas), AS Viljandi tegelik lähim perering, kellega koos väikest sünnipäevais- jaehitamist. Taristu on kavan- tusalasse, need on Mäeltküla-, Vesi (vesi ja kanalisatsioon), OÜ tumist korraldada? datud välja ehitada 2021. aastal. Suure-Jaani- ja Kase tööstusala Elektrilevi (elektrivõrk) ja Telia Kolmandaks - oleme õppinud leidma uusi lahendusi. Kui See on paras hetk ettevõtjatele Karksi-Nuias. Rõõm on tõdeda, AS (andmeside). Liitumistasud enne otsisime tihti põhjuseid, miks me ei saa midagi teha üle vaadata oma ettevõtte aren- et kõigis kolmes on areng juba tasub hoonestaja. – vahemaa on kauge, aega kulub palju vms, siis nüüd ei jää guplaanid ja soetada hoones- silmaga näha. Maakonna vaates Viljandi linnas on 2021. aas- meil muud üle kui loovalt mõelda, sest lõputult kõike tule- tusõigus hea asukohaga ja are- on Mäeltküla tööstusala käekäik ta seisuga elanikke ligikaudu vikku edasi lükata, mil koroona üle läheb, ei tundu enam nevasse Mäeltküla tööstusparki, mitmeti oluline. Esmalt on tege- 16 800, Viiratsi alevikus 1160 ja võimalik ja otstarbekas. Viljandi linna külje all. mist suurima planeeritud aren- Viljandi vallas 13 600. Neljandaks - me oleme hakanud väärtustama põhiväär- Hoonestusõiguse omandami- dusega, kus esimeses etapis, 15- Täpsem info ja müük: htt- tusi. Enne pandeemiat oli kohati tunne, et inimesed on sel on võitjaks need ettevõtted, 17 ettevõtte poolt loodaks maa- ps://www.lahekinnisvara.ee/ heaoluühiskonda meenutava “vati sees“ eluga ära harjunud kes kiiresti tehinguni jõuavad, konda ligi 300 töökohta. Tuleb toostuspark/. Lahe Kinnisva- ning unustanud, mis tegelikult elus tähtis on, sest vaieldi sest esimesed neli krunti on märkida, et poolt arendatavast ra Kesk-Eesti OÜ, Li Otsing, pikalt mitteolulistel teemadel ja otsiti kaastunnet ning hoonestaja juba leidnud. Kokku alast on veel reservis. Teisalt ei +372 526 3317, li.otsing@lahe- tähelepanu sotsiaalmeedia kaudu (kui parasjagu muud mi- on tööstuspargis selle artikli il- ole mingit põhjust karta ka Vil- kinnisvara.ee. dagi teha ei olnud). Nüüd on hakatud rohkem tähelepanu mumise hetkel pakkuda 15 hoo- jandi linna ja valla konkurentsi. pöörama muule – oma lähedaste heaolule, väikestele rõõ- mudele ja võitudele (sest suured kordaminekud on pandud mõneks ajaks ootele), Eestimaa avastamisele reisisihtkoha- na ja tervisele, sealhulgas vaimsele tervisele. Teenustega rahulolu uuringu tulemusel Heameel on tõdeda, et vaimse tervise muredega jule- takse järjest enam välja tulla ja abi otsida. Ka Viljandi vald selgus, mida vallavalitsuselt oodatakse on püüdnud aastate jooksul leida lahendusi oma elanike vaimse tervise toetamiseks. Seda koostöös nii riikliku kui Viljandi Vallavalitsus korraldas se mugavus, osutamise kiirus, infot vajadusest täiendada
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. JUULI 2019 K.03 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Tuula 11.20, Alliku 11.45, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 N.04 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 R.05 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 E.08 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 13.10, Välgita (Muraka t) 14.00, Välgita (Muraka F) 14.05, Auksi küla 14.20, Reegoldi küla 14.50, Koksvere küla 15.10, Lebavere küla 15.30 T.09 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 T.09 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 K.10 13 Peetri 10.45, Sargvere 11.20, Risti 11.45, Paia 12.00, Koigi 12.15, Veskimäe 12.45, Tõivere küla 13.05, Nurga küla 13.25, Kalana küla 13.30, Põltsamaa 14.10, Kuningamäe 14.30, Kamari küla 14.55, Pikknurme 15.15 N.11 11 Palvere 09.40, Haljava 10.15, Uuri 10.45, Valkla 11.00, Kiiu 11.15, Viimsi ps.
    [Show full text]
  • Viiratsi Valla Üldplaneering
    VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD
    [Show full text]
  • Huvitegevuse Mess Tõi Kokku Noored Ja Huvitavad Tegevused Tänavu 20
    Nr 10 Põltsamaa Valla Leht Oktoober 2018 Huvitegevuse mess tõi kokku noored ja huvitavad tegevused Tänavu 20. septembril toi- saanud. Rääkides sedasorti Kellel aga on soov ja tahtmi- munud huvitegevuse mess tõi ürituste vajalikkusest ja toi- ne hoopis loomadega tegeleda, kohale Põltsamaa vallas noor- mumistest, ütleb Loreida, et sellele pakub ratsutamise ja tele erinevaid tegevusi pak- see on igal juhul vajalik. „Lap- treeningu võimalusi Loopre- kuvad ühendused, asutused sed kasvavad ja neil peab ole- Lepiku ratsatalu. ja inimesed. Üritus toimus ma võimalus valida. Võib-olla Põltsamaa ühisgümnaa- teist korda (esimene üritus oli peaks kaaluma võimalust, et siumi võimalustest rääkides 2017. a). Ürituse peakorral- saaks koolides kohapeal kor- üllatas ennekõike just lap- daja oli Põltsamaa noorte- ja raldada selliseid üritusi. Nii sevanemaid, et on võimalik elukestva õppe keskus. Tege- suuremahulise huvitegevu- tegeleda ka aineringidega vus toimus Põltsamaa valla se messi korraldamisel peab ning huvi aine vastu sügavuti ja Viljandi valla Kolga-Jaa- olema kindlasti koolide tugi arendada. PÜG-i huvijuht Sir- ni piirkonna koostööprojekti juures. Kui koolide tuge taga je Ange rääkis, et tegelikult käigus, mille tulemusel jõua- ei ole, siis ei ole sellel kõigel on võimalik suunata iga noor vad noorsootööteenused uute mõtet,“ ütleb Loreida Küppas. sisuka tegevuse juurde. Tema noorteni ning laienevad noor- Samuti märgib ta, et praegu- sõnul on ainus murekoht nen- te võimalused noorsootöös sel kujul on projekti eestve- de toredate juhendajate leid- osaleda. Projekt sai alguse dajatel väga suur vastutus ja mine ja hoidmine, kes noori aprillis 2017 ja kestab 2018. koormus ürituse teoks saa- tegevusse haarata oskavad. aasta lõpuni. mise juures. „Võib-olla peaks Sama kuulsime veel mitmelt Kõik noored ja lapsevane- üritust eest vedama koolid poolt: „Hea huviringi võti on mad olid oodatud tutvuma kordamööda.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks
    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved Tehisjärved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
    [Show full text]