Nr 2 (2) Sügis 2015 valla arenguplaanidest Hea lugeja! Suure Munamäe vaate- rastamiseks on koostatud Sügis on saabunud ning torn ning Haanja puhke- ja projekt KIK-ile (Keskkonna- põllumeestel on käes aeg, spordikeskus on kantud investeeringute Keskusele). mil saak on salve saamas ja Piirkonna Konkurentsi Tu- Pargi rekonstrueerimise esi- käivad ettevalmistused järg- gevdamise Programmi maa- meses etapis korrastatakse miseks aastaks. Ka omava- kondlikku objektide nime- jalakäijate tee ja trepid pargi litsustel on suvi ning sügis kirja, mis peaks saama raha lõunapoolses osas, raiutakse aktiivne arengukava, eelar- perioodil 2016–2020. haigeid puid, likvideeritak- vestrateegia ja eelarve koos- Haanja puhke- ja spordi- se kännud, istutatakse uusi tamise periood ehk tuleviku keskuse projekti investeerin- puid ning paigaldatakse planeerimise aeg. gu maht on umbes 1,1 mil- uued istepingid ja prügi- Haanja valla arengukava jonit eurot ning programmi kastid. Projekti maksumus põhjalik üle vaatamine ja toetus üle 900 000 euro. on ca 350 000 eurot, millest täiendamine toimus 2014. Kahekilomeetrilisele suu- 300 000 taotleme KIK-ist. aasta suve-sügisperioodil, sarajale on plaanis ehitada Väljaarendamist ootavad ka kui arengukava kallal tööta- kergliiklustee, mida saavad Rogosi mõisa näituse ruu- sid Tartu Ülikooli praktikan- suveperioodil kasutada rull- mid kellatornis ja katlamaja did, vallavalitsus, volikogu suusatajad ja -uisutajad. Hi- kohal. Selleks on koostatud Mõttetalgutel pandi kirja enam kui 50 mõtet sellest, kuidas igaüks ise elu oma kodu- külaelu- ja arengukomisjon lissügisel, kui metsateed on tehniline projekt ning valla- kohas paremaks saab teha. Foto: Viivika Nagel ning volikogu. Valla aren- pehmed, saab kergliiklusteed valitsus otsib aktiivselt sobi- gukavasse tehti täiendusi ka kasutada tehislume laiali ve- vat rahastusvõimalust. käesoleval aastal ning selles- damiseks. Samuti on plaanis Käimas on uus paljude Mõttetalgutel nopiti uusi ideid se viidi sisse hulk muutusi. ehitada Taltjärve äärde asfal- võimalustega Euroopa Liidu Haanja valla arengukava teeritud lumetootmise plats rahastusperiood ning mitte Septembrikuu esimesel lau- enam leiba teenitakse. Põl- re külakoda ellu äratades ja koosneb paljudest valdkon- ning soetada hädavajalik lu- ainult vallavalitsus, vaid ka päeval kohtusid Rõuge koo- lumajandustaludest on ku- koos linnasõpradega - dadest, mina peatun seekord metootmise tehnika. MTÜ-d ja ettevõtjad peaks limajas MTÜ Revolutsiooni junemas loome-ettevõtted ja nuka kunsti- ja muusikafes- mõnel suuremal projektil, Suure Munamäe vaate- aktiivselt kasutama fondide korraldatud mõttetalgutel trendidega on mõistlik kaasa tivali korraldades. Nüüdseks mida kavatseme ette valmis- torni investeerime umbes ja programmide pakutavaid kahe naabervalla hakkajad minna. Maripuu rääkis, kui- on temast saanud juba ette- tada ja lähiaastatel ellu viia, 300 000 eurot, millest üle võimalusi, et meid ümbrit- inimesed, et üheskoos mõ- das tema koos perega ühel võtja ja ta on Tsiistre teemaja kui selleks võimalused teki- 250 000 euro moodustab sevat keskkonda paremaks tiskleda ja arutleda, mida iga- hetkel otsustas Tallinnast perenaine. vad. toetus. Projektiga kavanda- ja mugavamaks muuta. Sel- üks ise oma kodukoha heaks jalga lasta ja elab nüüd juba Päeva olulisemaks osaks Haanja valla suuremaid takse torni sise- ja väliseks- leks soovin ma kõigile julget teha saab. Lisaks Rõuge ja aastaid Põlvamaal oma talus, oli Maripuu juhitud ideede arendusprojekte on kolm: positsioon, torni valgustus- pealehakkamist ning edu ja Haanja inimestele olid oma mille toodanguks ei ole tava- otsimine, mis toimus ajukir- Suure Munamäe vaatetorn, installatsioon ning invatee jõudu! kogemusi ja tarkusi jagamas pärased põllumajandussaa- jutamise meetodil: igaüks sai Rogosi mõis ning Haanja torni juurde. Juri Gotmans, tuntud koolitaja ja ideede ge- dused, vaid hoopis koolitused kirja panna kolm olulisemat puhke- ja spordikeskus. Rogosi mõisa pargi kor- Haanja vallavanem nereerimise meister Indrek ja nõustamisprogrammid. päeva jooksul tekkinud mõ- Maripuu, riigikogulane, aja- Toompeal toimuva telgi- tet, mida teised osalejad väi- kirjanik ja maaelu arendaja tagustest ja oma tegemistest keses grupis täiendasid ja nii Tanel Talve ning Missokandi Voose külaseltsis rääkis värs- saigi lõpuks kokku üle viie- sädeinimene ja Tsiistre tee- ke riigikogulane Tanel Talve, kümne idee. Kahjuks neid Head Torniööbiku lugejad! maja perenaine Maiden Pal- kes nõustus samuti, et küünte ajalehes avaldama ei mahu, jak. ja hammastega põllumajan- kuid nendega on võimalus Suvi on selleks korraks selja kodukoha heaks ära teha. „Ettevõtlusinkubatsiooni Mõttetalgud juhatas sisse dusest kinni hoidmine pole tutvuda internetis aadressil taha jäetud ja võime ametli- Inspireerivate esinejate teenuse arendamine Rõuges kogu päeva modereerinud alati mõistlik ning et muutus- http://tiny.cc/Rouge-Haanja- kult sügise algust kuulutada. tuules toimunud ajurünna- ja Rõuge tööstusala tugita- Indrek Maripuu, kes tutvus- tega tuleb õppida kohanema mottetalgud. Kõik huvilised Lisaks värviliseks muutuvale kul pandi kirja 52 erinevat ristu parendamine“ on kan- tas üldist maaelu puudutavat ja nendega kaasa minna. on oodatud ideid sirvima, loodusele on üheks sügise ideed, millega saab tutvuda tud piirkondade konkurent- statistikat ja trende, millest Kõige lähem külaline neid täiendama ja nende ellu kuulutajaks algav kooliaasta. veebiaadressil http://tiny.cc/ si tugevdamise programmi paistis selgelt välja, et põllu- Maiden Paljak vallast viimises kaasa lööma. Samuti Sel aastal avati Rõuge koolis Rouge-Haanja-mottetalgud. rahastavate projektide nime- majanduse osakaal on kogu rääkis, kuidas temagi linnast võib dokumenti lisada täiesti kaks esimest klassi, sest koo- Ootan kõiki piirkonna käe- kirja. Projektiga ehitatakse maailmas vähenemas ja loo- maale tuli ja siin koos ko- uusi algatusi, millega soovite liteed alustas kokku 32 õpi- käigust huvitatud inimesi Rõuge tööstusalale tootmis- metegevus selgelt tõusuteel. halike aktivistidega maaelu ise tegeleda ja kuhu ootate last. Kokku õpib Rõuge koo- tutvuma juba kirja pandud hoone, mis pakub tulevikus Seega on uue aja traktoriks edendamisse oma panuse kaasalööjaid. lis sel aastal 162 last, mis on ideedega ja soovi korral rendipinda erinevatele toot- kujunemas hoopis arvu- on andnud. Maiden alustas Martin Mark, 14 võrra rohkem kui möö- omalt poolt mõtteid lisama. misettevõtetele. Olenevalt ti, mille abil ka maal järjest kogemuste hankimist Tsiist- MTÜ Revolutsioon dunud aastal. Õpilaste arvu Nagu ikka, on sügis ko- ehitustööde maksumusest tõus koolis näitab, et Rõuge halike omavalitsuste jaoks on lisaks tootmishoone ehi- on elujõuline piirkond ning plaanide tegemise aeg. Het- tusele plaanis korrastada meil on tugev põhikool. kel koostame Rõuge valla Tehnika ja Soojuse tänavad. Oktoobrist käivitub Rõuge-Haanja ühine Suur tänu selle eest nii lap- eelarvestrateegiat aastateks Rõuge valla eelarvestra- sevanematele kui kooli per- 2016–2019. Selle üheks teegias 2016–2019 on kirjas suurjäätmete kogumine sonalile! olulisemaks osaks on valla veel rida teisi investeeringuid, Aeg-ajalt juhtub ikka, et koju konteinerisse või mis lihtsalt on avatud laupäeviti kell Et Rõuge oleks jätkuvalt investeeringute plaan. Juba mis on suunatud meie ini- ostetakse uut mööblit või ei mahu sinna oma kaalu ja 9.00–15.00. Operaatori puu- kasvava rahvaarvuga elujõu- praegu on teada rida projek- meste heaolu suurendami- muud suuremat ning vana suuruse tõttu. Samuti kuulu- dumisel võib pöörduda katla- line piirkond, kutsun üles te, millele Rõuge vald on saa- sele ning millele vallavalitsus jääb lihtsalt jalgu. See on tü- vad suurjäätmete hulka vai- maja töötajate poole. kõiki siin elavaid inimesi nud positiivse vastuse. Tule- aktiivselt rahalist katet otsib. likas ja kole ning sageli ei bad, madratsid, kardinapuud, Seesugune ühine jäätme- end valda sisse kirjutama. va aasta suvehooajaks kerkib See tagab, et Rõuge vald on tea me, kuhu neid asju viia. aknaraamid, kraanikausid, te kogumine saab teoks täna See on igaühe jaoks võima- Keskkonnainvesteeringute aastaks 2025 kõrge elukvali- Kindlasti ei tohi oma prügi WC potid ja metall. Suurjäät- Keskkonnainvesteeringute lus panustada Rõuge valla Keskuse (KIK) ja EL struk- teediga jätkusuutlik piirkond, poetada metsa alla või niisa- med ei ole ohtlikud jäätmed, Keskusele. Kogumine mõle- arengusse. tuuritoetuste abiga Ööbiku- kus kõigil on hea elada – sel- ma prügikasti kõrvale, vaid ehitusjäätmed, kivid, pinnas, mast vallast annab võimaluse Koostööst Haanja val- orgu uus metallist vaatetorn, liselt oleme ju üheskoos oma see tuleb viia jäätmejaama. klaas, vanarehvid, autoro- koostööks lähestikku asuva- laga sai palju räägitud juba korrastatakse Ööbikuoru valla arengukava üldvisiooni Alates oktoobrist saavad nii mud, tekstiilijäätmed, elekt- tes valdades ning võimaldab eelmises Torniööbikus. Jät- matkarada, infostende ja sõnastanud. Rõuge kui Haanja valla elani- ri- ja elektroonikajäätmed, Haanja valla elanikel suure- kame koostööd samal kursil -viitu ning alustatakse Viiti- Soovin kõigile lugejatele kud oma suurjäätmeid tasuta aia- ja haljastusjäätmed, jõu- gabariidiliste jäätmete ära ja kindlas rütmis: septembri na pargi rekonstrueerimist. toimekat ja värvilist sügist ära anda Rõuge jäätmejaa- lukuused jms (allikas: http:// andmist kohe peale jäätmete alguses toimusid MTÜ Re- Kõik need projektid saavad ning aktiivset kaasalöömist mas. www.ragnsells.ee/suurjaat- tekkimist. volutsiooni eestvedamisel täies mahus toetust, vald ei kogukonnas! Suur- ehk suuregabarii- med). Jaanus Tanilsoo, Rõuge-Haanja mõttetalgud, pea neisse omaosalust pa- dilised jäätmed on eelkõige Jäätmeid saab tuua Rõuge Rõuge valla kus keskenduti küsimusele, nustama. Hea uudis on ka Tiit Toots, kodus leiduv mööbel, mida jäätmejaama, mis asub Rõuge keskkonnaspetsialist mida igaüks ise saab oma see, et Rõuge valla projekt Rõuge vallavanem ei ole mõistlik panna tava- katlamaja juures. Jäätmejaam 2 TORNIÖÖBIK SÜGIS 2015

Kaardistame oma tühjad talud Võid saavutada kõik, mida soovid, Viimase kahe aasta jooksul andmebaasi nendest oma- on märgatavalt tihenenud nikest, kes soovivad oma kahe hea naabri, Rõuge kinnisvara müüki panna. kui seda meeletult tahad! ja Haanja valla vaheline Info kogumisse kaasame koostöö ning selleski lehes külavanemad ja külaseltsid, Laur Lukiniga kohtumist arvab, et järjepidevuse ja korduvalt kirjeldatud Rõu- kel on ehk parim ülevaade kokku leppides kuulen tele- kannatlikkusega on see või- ge-Haanja mõttetalgutel kohapealsest olukorrast. fonist esialgu ehteestlaslikku malik, aga pigem noores eas. sai kirja terve hulk häid Oma kinnisvara ei pea tin- vastuajamist teemal „oh, mis Tema arvates on kolm kõige mõtteid. Just sealt saime gimata müüma, seda võib nüüd mina“, kuid saame siiski olulisemat asja laste treeni- innustust ka käesolevaks ka välja rentida – leidub kenasti jutule ja nii ma juba mises järgmised: esiteks tuleb üleskutseks: kogume kok- küllalt neid, kes tahaks näi- järgmisel päeval tema ukse nende vahel tekitada leebe- ku ja kaardistame info meie teks suviseks ajaks maaelu taga kella helistangi. mat sorti võistlusmoment, valdades tühjana seisvate proovima tulla veendu- Laur on suusatreener, sest see lisab mängulisust ja talude kohta! maks, et see on ikka see, kes aastakümnete jooksul väikest pinget. Teiseks tuleb Meie valdades on küllalt mida otsitakse. Võrumaal väga palju lapsi ja pöörata väga suurt tähelepa- tühjalt seisvaid vanu maju Sellise info olemasolu noori suusatamise juurde on nu selgitustööle: missugust ja talukohti, mille paremad on kindlasti abiks ka meie toonud. 2013. aastal nimetati mõju avaldab see või teine ajad on möödas, omanikud kõigi turvalisuse suurenda- ta Haanja valla aukodanikuks liigutus, harjumus, käitumi- on surnud või on elukorral- misel ning paikkonna tule- just nimelt sellesamuse suu- ne… Kui mõistetakse asjade dus neid siit mujale viinud. vikuplaanide seadmisel. saspordi edendamise ja pika- omavahelisi seoseid ja põh- Need võivad pakkuda huvi Ootame mõlema valla aegse treeneritöö eest. Aas- Laur Lukin Kubija rollerirajal. Foto: Dmitri Kotjuh juseid, on ka tülikamaid te- siia elama tulla soovivatele elanike panust, et saada kirja tal 2006 pälvis Laur riikliku gevusi lihtsam omaks võtta. peredele. Seda võimalust ei kõik tühjana seisvad talud! spordi elutööpreemia. kooli kõrvalt sai spordiinst- sakoondise ridades ja tollase Kolmandaks on Lauri sõnul tohi käest lasta ning tuleb Selleks oleme loonud täi- Tegu pole põlise võroke- ruktori amet, sealt edasi ehtis tuntud treeneri Uno Orunu- oluline, et treener on ise see, tegutseda, et tühjad talud detava küsitlusvormi, mille sega, vaid hoopis Harjumaalt ta tööraamatut juba 17-aasta- ka käe all. mida ta õpetab: aktiivne, on “uuele ringile“ aidata. Toi- leiab internetist aadressilt Vahastust pärit mehega. selt Kose rajooni spordikomi- Tudengipõlves kohtus laste kõrval olemas, suusa- muks see kõik ju jätkusuut- http://bit.ly/1j5Pm8R. Nagu paljusid teisi enne ja tee esimehe ametinimetus. Laur oma tulevase abikaasa tab nendega koos. Vähemalt liku piirkonna nimel, et Soovi korral võtke pärast, tõi tedagi Võrumaale Paar aastat hiljem ootas Maretiga, kellega abielluti, alguses treenivad ju lapsed meil oleks stabiilne või kas- ühendust sobiva valla kon- töö. Lauri, nagu noormehi ikka, koliti Võrru ning saadi kolm ikkagi peamiselt treenerile vav elanikkond. taktisikuga: Rõuge – Karel Pärin Laurilt, kuidas sai ees sõjavägi. Vene armee pol- tütart. Ühe neist võttis raske või emale-isale ning alles hil- Seetõttu teeme ettepa- Saarna ([email protected], tel alguse tema armastus spordi nud teadupärast eriline kuu- haigus just sel päeval, kui tirts jem jõutakse selleni, mida see neku kaardistada korra- 5560 3989); Haanja – Kat- vastu. rort ning oma heade sportlike oleks võinud oma kooliteed kõik iseendale annab. likult kõik tühjalt seisvad re Palo (palo.katre@gmail. „Huvi spordi vastu algas tulemustega lootis Lauril saa- alustada. Teised tütred Kristi Sellistele lihtsatele tõde- talud külade kaupa: otsime com, tel 521 8771). tegelikult vajadusest koolis da Tallinna Laskurkorpuse ja Triinu, praegu juba ise üsna dele toetubki eaka treeneri ja hoiame kontakti nende Karel Saarna, endast kolm aastat vanemate spordiroodu, kuid komissa- suurte laste vanemad, on käi- kogemus. Muidugi on pealt- omanikega, et selgitada väl- Rõuge vallavolikogu poiste kõrval hakkama saa- riaadis ei kuulnud Laur oma nud oma vanemate (suusa) näha lihtsate tarkuste taga ja nende plaanid. Loome esimees da,“ sõnab Laur. Vahelduvate nime teiste hulgas – ju siis oli jälgedes ning ka neil on ette terve hulk teooriat, praktikat riigikordade ja muutliku ha- seda kohta mõnele nimeka- näidata terve hulk arvesta- ja põhjalikku tööd, mille Laur ridussüsteemi tõttu läks nii, male ja paremate tutvustega tavaid sportlikke tulemusi. oma 2009. aastal ilmunud Noorteprojekt viis Rõuge et Laur oli kooli minnes oma sportlasele rohkem tarvis. Praegu töötab Triinu füsio- raamatusse on koondanud klassikaaslastest palju noo- Seega viis ajateenistus terapeudina ja Kristi õpetab („Laste ja noorte murdmaa- noortevolikogu soojale maale rem: tema oli seitse, teised Laur Lukini hoopis Riiga, koolis kehalist kasvatust. suusatamise treeningust“). umbes kümneaastased. „Sain kus mõneks ajaks tundus, et Lauri kutsus Võrru töö- Laur tunneb peast vaat Rõuge noortevolikogu käis ja millega kaasneb lisaks nende kõrval päris hästi hak- spordist tuleb lausa kolmeks le suusalegend Harri Neem, et kõiki Haanjamaa künkaid, augusti keskel Maltal, kus orkestrile, rongkäigule ja kama, kuni ühel päeval nel- aastaks suu puhtaks pühkida. kes tollal, 1960ndatel, siinset nende kõrgusi ja lume pü- osaleti noortealgatuspro- müüjatele ka uhke ilutu- janda klassi kevadel teatati, et Siis aga tekkis ootamatult või- spordikooli juhtis. Haanjas simisega seotud iseärasus, jektis „Agora“. Selles pro- lestik. nüüd on vaja teha kehalised malus koos kolme kaaslasega võistlemas oli Laur ka varem täitsa nagu elav entsüklo- jektis korraldavad Malta ja Malta on pindalalt vaid katsed, sest normid on vaja teatevõistlustel osaleda. Saa- käinud ja teadis siinset tore- peedia. Vana treener tunneb Eesti noored oma riikides Võrumaa suurune, kuid täita.“ Võisteldi erinevates vutati väga hea tulemus ning dat maastikku, kuid tööjut- muret, et mäenõlvade metsi tegevusi, millega poliitikas seal elab 400 000 elanikku. asjades. Näiteks jooksmine Laur jäi silma. Kihk sporti tu tuli esimest korda ajama hõrendades muutuvad tal- toimuv noortele lähema- Eesti noored ööbisid koha- läks väga hästi, kuid suu- teha oli nii suur, et noormees kevadel looduse tärkamise vised lumeolud ebastabiil- le tuua ning poliitikutele liku poistekooli ühiselamus reks komistuskiviks osutus ärkas hommikuti tund enne aegu. Spordikooli direktori- semaks ning võib saabuda antakse soovitusi, kuidas (Maltal on poiste ja tüdru- kõrgushüpe. Laur ei saanud teisi ning treenis omapead ga õitsvate toomingate ja ke- aeg, mil me ei saa enam hii- paremini noorteni jõuda. kute koolid kuni kolledžini meetrikõrgusele tõstetud sõjaväeosa juures oleval staa- vadlillede vahel Andsumäe lata muust Eestimaast palju Projektis analüüsitakse eraldi). nöörist kuidagi üle, eriti kuna dionil ja pargis. Hiljem sai ta poole jalutades oli mehe süda pikemate talvedega. Praegu kampaaniaperioodidel toi- Malta noored tulevad kooli võimlemistundides seni loa ärgata koos teistega ning kaotatud, niivõrd ilus oli see on vanajumal Haanjamaad munud tegevusi ja leitakse Rõugesse vastukülaskäigu- midagi niisugust üldse tehtud asendada kohustuslik hom- vaatepilt. nii palju soosinud, et isegi seal esinevaid möödalask- le juba oktoobri lõpus. Mal- polnud. Niisiis hinnati katsed mikune võimlemine enda Noor abielupaar seadis mõnesajameetriste vahe- misi või huvitavaid lähene- takate suurim soov Eestis Lauri jaoks ebaõnnestunuks jaoks sobiva treeninguga. end Võrus sisse ning laste dega võib ilmastik erineda misi. on näha metsa ja lund ning ning öeldi, et sügisel tuleb Ühel sõjaväesuvel hak- treeningud said alata. Väga nagu öö ja päev: kui näiteks Nii Eestis kui Maltal on käia saunas – neil selline uus võimalus. Poiss veetis kasid levima kuuldused, et palju Eesti suusaspordi tun- Haanja suusastaadionil tibab valimisea langetamine het- kogemus puudub. kogu suve kodus kapsapeen- ülikooli astujatel on võima- tud nimesid on Lauri juures vihma, võib läheduses paar- kel päevakajaline teema. Lähiajal saadetakse ra äärde tõmmatud nööriga lus armeeteenistusest varem alustanud ja end tippu treeni- kümmend meetrit kõrgemal Maltal viibides tutvustasid noortele küsimustikud, kõrgushüpet harjutades ja sü- pääseda. Lauril unistas Tartu nud: Mati Alaver, Raul Olle, künkal sadada täiesti korra- noored vastastikku oma et uurida nende eelistusi gisel kooli minnes oli ta val- ülikoolis kehakultuuri õppi- Priit Narusk, Arne Sirel… likku lund. riike, näidati valimisreklaa- poliitikutega suhtlemisel, mis katseid uuesti sooritama, misest ning nii sai teele pan- Tuttavaid nimesid on veelgi, Kuulen kiidusõnu Haanja me ning arutleti omavahel viiakse läbi arutelud ning kuid neid ei tehtudki. Ju siis dud kiri sisseastumise soovi- igaühel üks või mitu medalit vallavalitsuse aadressil, kes või kohalike otsustajatega koostatakse poliitikutele olid arvud paberil ise korda ga. Eksamid olid kohe-kohe ette näidata. Kes päris poo- on suutnud riigi ja maaoma- valimisea langetamise hea- soovitused valimiskampaa- saanud. Kuid sellega oli spor- algamas, taas näitasid sõja- diumile ei jõudnud, sai sõb- nikega asjad nii kenasti korda de ja halbade külgede üle. niate sisu ja tegevuste koh- dipisik juba algkoolis sisse väeosa ülemused oma inim- ralikult ja tasakaalukalt tree- ajada, et suusaradade alused Noored käisid ka Malta ta, et need ka noorte huvi saadud ning sealt edasi Laur likku külge ning kibekähku nerilt vähemalt sportlikud ja maad on kõigile kasutami- vaatamisväärsusi kaemas, pakuksid. kehaliselt aktiivseks jäigi. olid olemas nii tervisetõend tervislikud hoiakud eluteele seks avatud ja keegi ei tee seal üks nendest oli kuulus Projekt viiakse ellu Eu- Laur kasvas üles ema ja kui hea iseloomustus, lisaks kaasa. sportimiseks takistusi. Kah- Azure aken. Tutvuti randa- roopa Liidu haridusprog- vanavanematega suures talus, priiküüt koju. Laur teenis Võrumaa ju on vaid, et nii hästi pole dega ja külastati pealinna rammi Erasmus+ toetusel kus oli kuni kümme lüpsileh- Ülikooli sisse astumiseks suusasporti üle 40 aasta, kuni läinud kogu Kubija-Haanja ning uut moodsat riigiko- ja kõiki tegevusi rahastab ma. Isa suri, kui Laur oli vae- oli tarvis teha hulk eksameid. tervis andis märku, et on aeg marsruudil – sellele teele gu hoonet. Loomulikult Euroopa Liit. valt kolmene, nii et teda mees Kui kehaliste katsetega sai tagasi tõmbuda. Tuli pöör- satub ka teistsuguseid maa- tutvuti ka Malta kultuuri- ei mäletagi. Tööd tegema noormees väga hästi hakka- duda arsti juurde ning asi omanikke. ga. Näiteks nägid eestlased Marten Mark, õpetasid ema ja vanaisa ning ma, siis teiste ainetega tuli kulmineerus südamearteri Kaks tundi mööduvad fiestat, – pidustust, mis lii- Rõuge noortevolikogu muidugi elu ise. Nagu tol ajal rohkem vaeva näha. Kõige laiendamisega. Pärast esma- kiiresti ja enne kui end mine- gub pidevalt linnast linna liige ikka, võttis kolhoosikorra rohkem pelgas Laur kirjan- kordset protseduuri polnud ma sean, saan Laurilt kingiks saabumine perelt lehmad ja dit, sest kartis, et selles tuleb enesetundel suurt midagi tema raamatu koos pühen- paremad palad ning tuli ha- analüüsida mõnd nõukogude viga, kuid ettevaatlikkusele dusega ning küsin, kas ja kui kata tööle ühiselu heaks. Sel- kirjanduse suurkuju. Õnneks sundis see ikkagi. Praegu, pä- palju tema tõekspidamised line jõuline kolhoosistamine oli teema siiski üldisem, Laur rast kolme arteri laiendamisel ja õpetused aastate jooksul ei istunud Laurile sugugi koondas korraks oma tege- käimist, rõõmustab Laur, et muutunud on – teame ju, ning edasises elus püüdis ta likku meelestatust kõrvale arstide lubatud kümnest või- kuidas õpimeetodeid tuleb teha kõik, et selles osalemi- jättes kokku kõik kommu- detud aastast on saanud juba kaasajastada ja uusi teooriaid sest pääseda. nismialased teadmised ja kolmteist. Aktiivsest spordist tuleb igal elualal üha juurde. Pärast Vahastu kooli lõp- kirjutas nii südantlõhestava on mees tänaseks küll loobu- Laur sõnab, et põhiasjad on pu oli valida erinevate või- tüki nõukogude inimese ja nud, kuid igapäevasesse ru- hoolimata ajastust ikka sa- maluste vahel ning Laur astus looduse suhetest, et veel 50 tiini kuulub ikkagi vähemalt mad, aga kahtlemata tuleb sisse Kehtna põllumajandus- aastat hiljemgi ajab naerma. 5–6-kilomeetrine jalutuskäik. ennast uute tuultega kursis kooli raamatupidamise eri- Kirjandi hinnet Laur ei mä- Küsin Laurilt, kas tema hoida ning seejuures kriiti- alale. Üsna pea leidis ta end letagi, aga ülikooli sisse ta sai. arvates on võimalik kedagi line mõtlemine säilitada. Ja koolikaaslasi treenimas ning Ülikooli ajal läks lahti tõ- sporti armastama panna, kui seda mitte ainult spordis! oma kooli ja rajooni esinda- sine treenimine nii ülikoolis seda armastust pole ema- Rõuge noored Malta moodsas riigikogu hoones. mas. Esimeseks töökohaks kui spordiühingu Jõud suu- piimaga sisse söödud. Laur Viivika Nagel Foto: Elis Tiivoja SÜGIS 2015 TORNIÖÖBIK 3 Aga me ju päriselt ka armastame kõiki neid lapsi!

Oma heade tuttavate ning en- ruttu selgeks ja Toomas sai Toomast paneb nördima lapsi!“ Toomas lisab, et kuni diste kolleegide Terje ja Too- targemaks: teatud loomi tu- see, et meie ühiskonnas koo- ta veel tunneb, et tal on oma mas Raju juures istet võttes leb maal tõepoolest ketiga le vaid laste lugemis-, kirju- õpilastele midagi pakkuda saan veel enne kui õieti juttu heinamaale kinni panna ja tamis- ja arvutamistaseme ning et teda kuulatakse ja alustada jõuame, ette kuuma neid siis vahepeal edasi liigu- põhjal pingerivvi seatakse. aktsepteeritakse, seni on mõ- kohvi ja ahjusooja koogi ning tada. Miks ei võiks vähemalt mõ- tet pingutada. Kas või heas karmi soovituse hakata söö- Napilt enne kooliaasta al- ned edetabelid näidata seda, füüsilises vormis püsida. Ja ma enne, kui kõik ära jahtub. gust Rõugesse saabunud Too- kui rahulolevad ja vaimselt kui koolielus on jamasid, siis Kohe alguses teeme sel- mase esimene ülesanne oli terved on meie lapsed? Või nendega, kes vähegi kuulavad geks, kaua nad ikkagi Rõuge teha korda koolimaja tagune siis seda, mis neist aastate ja kaasa mõelda suudavad, koolis töötanud on. Natuke muruplats ning kõrge heina pärast saanud on, kui jätta saavad asjad ikka sõbralikult arvutamist toob neile endi- seest kaugushüppekast välja kõrvale nende kirjutamisos- lahendatud. legi üllatuse näole: kolme- niita. Vaene mees hoidis vi- kus või mõned raamatutar- Et oma vestluskaaslas- kümne piir on juba terve katit käes esimest korda ning kused? Rõuge kooli direk- te ametisse mitte liialt kinni aastaga ületatud. Niisiis asu- otsustas seda alustuseks liht- tor tunneb suurt rõõmu iga jääda, küsin neilt järgmiseks, sid verinoored ja hakkamist salt kuidagi… vastu maad… Perekond Rajud: Sandra, Toomas, Terje ja Sigrid. kord, kui kohtab mõnd oma millega nad tegeleks ja kes täis Terje (siis veel Pajumets) peksta. Terje meenutab, kui- Foto: Grethe Rõõm endist õpilast, kes on kooli- nad oleks siis, kui nad ei oleks ja Toomas Raju Rõuge kooli das kolleegid seda akendest ajast meelde jäänud pigem omal ajal õpetajateks õppi- õpetajatena tööle 1984. aasta piilusid ja kui palju nalja see olek ja kindlameelsus ole aja tate jooksul muutunud on. murelapsena, kuid praegu nud ja pärast seda Rõugesse sügisel. Terje on Rõuges ka neile tegi, kuid appi ei läi- jooksul nii mõnelegi õpilasele Saan vastuseks, et lapsed on on tubli ja tegus täiskasvanu. tulnud ning omavahel koh- sündinud ja üles kasvanud nud mitte keegi peale tollase mõju avaldanud ning meelde ikka sellised, nagu nad alati Sellistele näidetele toetudes tunud. Terje arvab, et tema ning pärast ülikooli lõppu muusikaõpetaja Heli Teppo. jäänud. olnud on. Pigem on muutu- võib mõnikord ka vanemaid tegeleks meeleldi aiandusega siia tagasi tulnud, Toomase Tema astus välja ja näitas Toomas ise ütleb talle nud kõik see, mis on meie (ja julgustada, et nad ei muret- ning inimeste tervislike elu- jaoks oli too kooliaasta algus Toomasele, kuidas hein na- omasel tagasihoidlikul moel, laste) ümber. Tänu sellele on setaks üleliia, kui päris kõik viiside arendamisega. üsnagi tundmatus kohas vet- tuke vähema vaevaga vikatile et see on tõesti hea tunne, nende maailmapilt avaram ained koolis ei suju. Peamine Toomas mõtiskleb, et kui te hüppamise sarnane. allutada. kui ka aastaid hiljem kelle- ning võimalused suuremad. on ikkagi rõõm ja rahulolu. ta peaks uuesti alustama ning See, et noored siia samal Uurin Terjelt-Toomaselt, gagi kohtudes saad aru, et Lapsed on teinekord pisut ta- Terje tunneb rõõmu, et saaks seda teha oma praegus- õppeaastal tulid, oli puhas kas nad oma esimesi õpilasi oled midagi oma töös õigesti sakaalutumad ja rahutumad, ajad ja kombed on praegu- te kogemustega, siis ta ehk juhus. Terje sattus siia, kuna mäletavad, ja nad loevad ette teinud. Et oled suutnud luua kuid see ei ole valdav. Kui seks muutunud selliseks, et isegi kaaluks sama teekonda. mujal polnud erialasele töö- terve rea nende laste nimesid, õhkkonna, kus end hästi tun- rääkida näiteks koolikiusa- õpetajal ei ole enam laste Aga meenutades kolmeküm- le vabu kohti. Eks talle oleks kes nende esimesel õpeta- takse, kust midagi saadakse. misest ja vägivallast, siis jul- suhtes sellist mõjuvõimu ega ne aasta tagust ennast, oleks ikka rohkem meeldinud ja-aastal kooli alustasid, kes Eriti kui see miski oli mõne gevad Terje ja Toomas väita, eksimatut staatust nagu va- ta ehk näiteks astronoomias mõnda pealinna kooli jääda, mõnes muus klassis õppisid selli jaoks tol hetkel näiteks et nende tööelu alguses oli rem. Igasugune sakutamine, kätt proovinud. Ja ka trum- kuid midagi polnud teha. ja kes lõpetasid. Terje naerab soojem tuba ja sõbralikumad selliseid asju isegi rohkem. raputamine, karjumine – see mimängu oleks juba noore- Toomasel oli pärast üli- tagantjärele oma esimese aas- inimesed kui omas kodus. Kõige enam on muutu- kõik oli vanasti aktsepteeri- na selgeks õppinud. Üldse kooli valida nõukogude ar- ta uljust: sai endale maakoo- Toomas meenutab umbes nud lapsevanemad, kuulen tud ja kohati isegi soositud. armastab Toomas muusikat. mee ja kolme erineva maa- li kohta suure klassi, aga see kahekümne aasta tagust aega, ma oma üllatuseks. Tooma- Õpetaja oli nagu jumal ja võis Eelistab raskemat rokki, aga kooli vahel. Kaheaastaseks ei heidutanud teda sugugi. mil kõik moodsad koolitajad se häälde tuleb suur annus juhtuda, et lastele tehti väga kuulab ka sellest väga erine- sõjaväeteenistuseks ei olnud Värskelt kõrgkoolist tulles oli justkui ühest suust rääkisid, otsustavust, kui ta ütleb, et haiget. Kindlasti pole välis- vat muusikat. ta valmis ja nii langes liisk ta ju lõppude lõpuks ülimalt et kui inimene iga viie aasta Rõuge kool saab oma lastega tatud, et selliseid asju juhtub Terje jälle unistab päris Rõugele – põlise tallinlase tark, tohutult tahtmist täis ja järel töökohta ei vaheta, siis väga hästi hakkama, aga mõt- ka praegu, aga palju vähemal oma koerast ning mõtleb jaoks olevat tegelikult olnud ääretult enesekindel. Vaatan on ta mandunud ja arenemis- lema paneb teatud hulk vane- määral. Väga oluline on võt- mõnikord, et temast võiks suhteliselt ükskõik, millises teda ja mõtlen, et teistsugust võimetu. Õnneks sai selliste maid. Inimesed, kes ei suuda ta omaks teadmine, et ükski kunagi lastekirjanik saada. „kolkas“ oma kolm aastat Terjet ei kujutaks ju ettegi. seisukohtade aeg üsna kii- mõnikord mõista, miks meid laps ei ole paha. Tegu, mille ta Praegu ei kirjuta ta veel isegi kohustuslikku suunamist üle Rõuges töötatud 31 aas- resti ümber. Terje möönab, et ümbritsev elu on just selline, võib-olla mõtlematult korda mitte sahtlisse, kõik väärtus- elada. Tegelikkuses korrigee- tast umbes 20 on Toomase tänapäeval ongi üsna kentsa- nagu ta on. Mõnikord küsi- saatis, väärib järelemõtlemist lik on alles peas. Kunagi, kui ris linnamees upsakat suhtu- jaoks möödunud kooli di- kas, kui mõni inimene ühes vad lapsevanemad justkui õi- ja hinnanguid, mitte see väi- aega on parajalt käes, teeb ta mist oma uude töö- ja kodu- rektorina. 1990ndate alguses kohas nii kaua on töötanud gustatult, et miks meie koolis ke inimene ise. Kui kõik oma selle kindlasti ära. kohta üsna ruttu pärast siinse värskelt ametisse astununa nagu nemad. Ja eks nad isegi ei ole seda või teist võimalust, mõtlemises selleni jõuaks, Nii Toomas kui Terje on elu ja Terjega tutvumist. sai talle tänu oma noorusele ole vahepeal mõelnud, et kui- trenni, ringi, lisaõppeainet… siis oleks maailm jälle natuke tuntud ka kui väga sportli- Toomas räägib lõbusa loo osaks palju imestavaid pilke, das see nii on läinud. Tegeli- Tõepoolest, võiks ju olla? parem paik. kud inimesed. Kuigi nende oma saabumise päevast, kui kuna koolijuhi stereotüübina kult teavad nad vastust väga Kuid selleks peaks mõnest Neid kahte vaadates ei harrastatavad alad on olnud ta autost välja astudes pöör- oldi harjunud pigem soliidses hästi: kui inimene niikuinii juba olemasolevast asjast saa kuidagi küsimata jätta, alati väga erinevad ning nad dus koolitädi poole ning uu- eas inimesi nägema. Aeg näi- armastab lapsi ja oma tööd, loobuma. Ju siis peab tegema kuidas ikkagi olla ka pärast ei suuda meenutada, kas nad ris, kust direktori leida võiks. tas, et Toomas sai direktorina siis pole ju mõtet ühte kooli valikuid, kõiki asju lihtsalt ei kolmekümmend aastat koolis on üldse kunagi koos sporti Koolitädi vastas, et direktor väga hästi hakkama ja nii on lihtsalt teise vastu vahetada. ole võimalik teha. Selle peale töötamist nii särav ja rahul- teinud, on nad ometi üksteist panevat pulli edasi. Selline see jäänudki. Terje räägib Töös lastega on aja jooksul öeldakse jälle, et meie lapsed olev. Terje tunnistab, et eks sel teel palju toetanud ja ta- vastus tegi Toomasele suurt rõõmsa heldimusega, kuidas omandatud kogemused ja jäävad nii paljust ilma. Kuid ole ka nende majas väsimust gant utsitanud. Sportlikeks rõõmu: kes siis ei sooviks, et praegu endiseid õpilasi ko- üles ehitatud suhted rohkem selle peale sageli ei mõelda, ja tüdimust nähtud, kuid lõ- kasvasid ka nende mõlemad tema esimese töökoha üle- hates kuuleb nende mälestus- väärt. et meie lapsed ju saavad väga petab lause südamest tuleva tublid tütred Sandra ja Sigrid, mus selline lahe pullivend tes Rõuge kooli kohta ainult Küsin järgmiseks, kuidas palju kõike seda, mida mõnes hüüatusega: „Aga me ju päri- kes töötavad treeneritena. on? Uued mõisted said aga head. Eks Toomase rahulik meie lapsed kõigi nende aas- teises koolis ei ole! selt ka armastame kõiki neid (Järg 4. lk)

Sügisest suitsusaunajuttu Hea lehelugeja! Tänavu 6.–9. ja puhtamate mõtetega. pered Haanja rahvamajja. augustil toimus juba viies Reedene töötuba Ööbik- Räägiti suitsusaunast ning Haanimaa suitsusanna nätäl. saare talus oli pühendatud saunas käimise peamistest Viis toredat ja elurikkusest palksaunade ehitamise koge- tavadest ja saadi omavahel pakatavat suitsusaunanädalat muste jagamisele. Töötoali- tuttavaks. Siis mindi ühes- lubavad rääkida traditsiooni- sed said palkehitise valmimist koos sauna kütma ja talutöid lisest sündmusest, millel on näha, oma oskusi proovida ja tegema. Muusikud kostitasid eestlaste suvekalendris oma töödes kaasa lüüa. Tööpäev saunakütjaid lõõtsalugudega. kindel koht. Sel aastal sai sau- lõppes mõnusa ühise sööma- Köeti sauna, käidi seenel, teh- nanädalast osa ligi kolmsada aja ja suitsusaunas käiguga. ti koos süüa, pandi puid rii- inimest. Õhtuks koguneti Iloõdaguks ta, tehti vihtu ja loomulikult Nädal sai alguse nelja- Tuulepesa tallu külas. käidi pikalt ja mõnuga koos päeval Mooska talus töötoa- Suitsusauna ja tiigi vahet lii- suitsusaunas. ga, mida juhtis Ahto Kaasik kusid saunalised, mäekülje Pühapäeval algas Plaanilt Maavalla kojast. Arutati suit- murul istusid kontserdikuu- traditsiooniline piirkonna susauna rolli üle muiste ja tä- lajad ja soe loojuv päike pai- suitsusaunu tutvustav eks- napäeval, Ahto selgitas meie tas leebe suveõhtu mahedaks. kursioon. Krista ja Silver Ahto Kaasik Maavalla kojast räägib suitsusaunalistele vanadest kommetest. esivanemate arusaamu sau- Muusikute esinemisi sidusid Näki eestvedamisel vaadati Foto: Eda Veeroja naga seotud töödest, tavadest Tõnis Viidu südamlikud ja kuut erinevat vanemat suit- ja tõekspidamisest. Osalejad humoorikad tekstid elust- susauna. Keskpäeval kogune- vakultuuri fondile, Haanja toimub 11.–14. augustil 2016. programmi kohta. Nime saab jagasid oma mõtteid, oma olust Haanimaal. Hubase, ti Suurele Munamäele Suvõ- Vallavalitsusele ja Haani Kõik suitsusaunade oma- kirja panna telefonil 503 2341 perede pärimust ja tavasid. vaba ja olematu eelarvega tarrõ käsitööd tegema, putru Naisile. Sügav tänu kõikidele nikud ja suitsusaunakultuuri või e-posti teel aadressil eda. Töötuba edenes praktiliseks õhinapõhise kontserdi eest mekkima, muusikat kuulama häädele saunaomanikele, kes huvilised on pühapäeval, 18. [email protected]. Kohale suitsusaunas käimiseks. Koos võlgneme tänu Maire ja Aare ja saunanädalast kokkuvõt- oma suitsusauna külalistega oktoobril kell 17.00 oodatud võib tulla ka ette teatamata ja praktiseeriti Ahto käest kuul- Eichele. teid tegema. jagasid ja kaaluvad ka edas- Haanja Rahvamajja arutle- kogu perega. dud ja töötoaliste omi sauna- Saunanädala südameks Suidsusannanätäl sai pidi üheks suviseks päevaks ma suitsusaunade pärandi Kerget lõunõt ja uute sau- kombeid. on laupäevane saunapäev. teoks tänu MTÜ-le Haan- oma perre saunaliste võtmist. säilitamise ja elavdamise üle nalugudeni! Saunast tuldi argipäeva Alustuseks kogunesid sau- jamaa Kultuurikoda, Kul- Tuleva-aastane Haani- ning tegema ettepanekuid Veeroja Eda, tagasi targemate, väärikamate nalised ja neid vastu võtvad tuurkapitalile, Eesti Rah- maa VI suidsusanna nätäl saunanädala korralduse ja Mooska talu saunanaine 4 TORNIÖÖBIK SÜGIS 2015

Rõuge ja Haanja valdade koolides läks 1. Aeg toob rõõmud, septembril esimesse klassi koguni 4 klassi- aeg toob mured, komplekti lapsi, kokku 42 tublit koolijütsi. kannab kurde põsele. Loodame, et esimese kuuga on kooliellu ke- Ajal varuks õnnesõõmud – nasti sisse elatud ja õppimine kulgeb ladu- need on täna sinule! salt. Haanja kooli 1. septembri aktus. Esimes- Õnnitleme se klassi läksid (I rida vasakult): Emily Saks (Ruusmäe maja), Andrika-Anete meie eakaid Sok, Kristina Lestberg (Ruusmäe maja), Märt Viidu, (II rida vasakult) Sädeli Säde, sünnipäevalapsi! Õnnõlõim , Raimondo Jõgeva, Kusti Järg, Hugo Rüütli, Andri Linder, Haanja maja õpetaja Kerli Perend ja Ruusmäe OKTOOBER maja õpetaja Anne Heier. Foto: Kadri Parts Valdeko Savi Haanja 22.10 96 Marie Taimre Rõuge 24.10 96 Eha Roots Rõuge 1.10 85 Eha-Melanie Kauksi Rõuge 2.10 85 Lehte Umbleja Haanja 20.10 85 Helju Allas Haanja 22.10 75 Kaido Matson Rõuge 23.10 70

NOVEMBER Ella Kuus Rõuge 9.11 95 Salme Kõiv Rõuge 3.11 93 Voldemar Reiljan Rõuge 26.11 91 Adele Mägi Rõuge 5.11 80 Astrid Valb Haanja 18.11 80 Kadri-Anni Pruuli Rõuge 25.11 80 Valentina Zopp Rõuge 25.11 80 Endla Martinson Rõuge 29.11 80 Elvi Kauder Rõuge 15.11 75 Vilja Post Haanja 23.11 75 Maimu Lehtmets Haanja 13.11 70

Rõuge kooli 1. septembri aktus. DETSEMBER I A klassi läksid Joann Artur Anipai, Tereza Chilingaryan, Aron Hain, Carlos Jaaska, Luisa Johanson, Marcus Jõge- Verner Kalma Haanja 15.12 92 va, Mattias Päiv Jürise, Krisse Kangro, Ott Kuus, Kelli-Kristel Lepp, Maribel Mee, Markus Norvik, Teele Org, Karolin Liia Koger Rõuge 6.12 80 Pütsep, Grete Schmeiman, Gerda-Lotta Toming, Ott-Artur Toming ja Kaspar Viks. Nende õpetaja on Terje Raju. Lia Kurvits Rõuge 11.12 75 I B klassi läksid Mari-Liis Allas, Sten Falk, Viktoria Falk, Eleriin Haak, Triinu Heinsoo, Mirjam Hirvesoo, Marian Jaas- ka, Sebastian Jõgi, Kuldar Lang, Remi Lätte, Andleer Pall, Anett Raat, Linnet Vahter ja Jan Markkus Võsumägi. Nende õpetaja on Merilin Kurg. Foto: Viivika Nagel Mida Haanjas ja Rõuges veel teha?

Aga me ju päriselt ka armastame kõiki neid lapsi! 16. oktoober – tantsuõhtu Ruusmäe rahvamajas 21. oktoober – mälumäng Rõuge rahvamajas (Algus 3. lk) gas ja neist peeti kinni. Too- alati ei nõustunud sellega, sarnane huumorimeel. Uurin, millise retsepti mas on mõelnud, et kui tema mida Toomas ütles, panin Jutuajamist kokku tõm- 23. oktoober – tantsuõhtu Haanja Rahvamajas järgi on Terje ja Toomas oma enda laiskuse, rumaluse või tihti suu kinni. See aitas hoi- mates muretseb Terje korraks 24. oktoober – raamatukogude muusika-aasta üritus lapsi kasvatanud. Esimese saamatuse tõttu oleks lastega da üksmeelt.“ Üksmeelsed naljatades, et ehk sai kogu Rõuge rahvamajas hooga ütleb Terje, et pole tar- midagi juhtunud, siis oleks on Terje ja Toomas tõesti jutt liialt rõõmus ja roosa, aga 1. november – Haanimaa käsitööseltskonna vis oma nina liialt palju laste see andestamatu. „Pigem – loetlevad üksteise lauseid lööb siis käega, et mis teha, kokkusaamine Lodges tegemistesse toppida, tuleb olengi siis juba see paha,“ üt- lõpetades mulle veel natuke selline see elu lihtsalt on. On lasta neil olla. Pisut järele leb ta tõsiselt. oma ühiseid huvisid ja mee- jah, pärast nende juurest lah- 7. november – isadepäeva tähistamine mõeldes möönavad nad, et Terje arvab, et peamine listegevusi: lugemine, keeled, kudes on tuju terve ülejäänud Ruusmäe rahvamajas olid tegelikult päris karmid on laste kasvatamises aja- tantsimine, saunas käimine, õhtu väga hea. 12. november – Miku-Manni Lasteteatri etendus “Imeilus” vanemad. Reeglid olid pai- da ühte joont. „Isegi kui ma õues nokitsemine ja muidugi Viivika Nagel Haanja rahvamajas 13. november – peoõhtu “Reedene rõõm” ansambliga C-Duur Rõuge rahvamajas Kiri lugejalt 18. november – mälumäng Rõuge rahvamajas Millal teie viimati saite pos- taja klassilt. kodus raadiot ei olnud. Koo- juks ei lubanud tervis minna 22. november – kadripäeva kirbuturg Ruusmäe rahvamajas tiljonilt kirja, mis on mi- Vaikisime kõik tükk lis vedas härra Rikas ühel vaatetorni juubeliüritusele. 23. november – kammermuusika kontsert “Advendi dagi muud kui arve? Pärast aega. Siis tõstsin mina käe päeval oma raadio klassi ette Ise juba üheksakümne lävel ootuses” Ruusmäe rahvamajas taasiseseisvumispäeva töö- ja avaldasin soovi. Sain hr ning teatas, et tuleb tunnen endiselt huvi Haan- 25. november – kadripäeva tähistamine le tulles leidsin oma laualt Rikaselt loa järgmisel päeval kooli saade. Siis kuulsin ka ja valla tegusate inimeste Ruusmäe rahvamajas ümbriku kaastööga lehe- Munamäele ehitamist vaata- oma kõrvaga kirja etteluge- tegemiste vastu. Arvan ka, lugejalt. Päris ehtne käsitsi ma minna. mist. Saates avaldati soovi, et haanjalastel on vedanud 27. november – kadripäevapidu Haanja rahvamajas kirjutatud lugu, saateks head Varavalges asusin 8-ki- et Haanjamaa koolid võiks väsimatu vallavanema, härra 29. november – advendiaja alguse tähistamine Rõuges: soovid ning kiidusõnad lehe lomeetrisele teekonnale. edaspidigi mõne loo kirju- Gotmansiga. Oma noorusaja käsitöötuba, advenditulede süütamine, loomise eest. Kirjutajaks oli Munamäel sain kergesti ju- tada. kakskümmend aastat olin päkapikkude rongkäik, Marie, Robert ja Heldur Press Kasaritsast, kes tule lahke meistriga, kes küll Paar nädalat hiljem oli isa minagi „Haani miis“. Raul Vaigla kontsert “Oled olemas” arvab end olevat üks kihel- muiates ütles, et nii noort Kurksinas veskil. Seal olnud 5. detsember – Corelli Music kontsert “Cantigas de Santa konna vanemaid kirjamehi. „kirjameest“ ei ole ta elus ees palju jahvatust ja mehed Heldur Press Maria” Ruusmäe rahvamajas Niisiis on seekord meile veel kohanud. ootasid oma järjekorda jutel- 6. detsember – Talvõtarõ Haanja rahvamajas lugemiseks Helduri saadetud Torni ehitus oli alles al- des. Jutu sees küsinud meie lapsepõlvemälestus ning jul- guses. Kohale oli toodud talu piirinaaber August isalt, 9.–10. detsember – V Rogosi mõisa jõulumaa gustan ka kõiki teisi lugejaid valgeid telliseid, raudlatte ja kui vana ta vanem poeg on. 12. detsember – jõululaat Rõuge rahvamajas Torniööbikule oma lugusid segukaste. Kirjutasin hoole- Isa vastanud: „12-aastane. 13. detsember – jõululaat Rogosi mõisas saatma! ga üles, mis nägin ja kokku On ta mõne huligaansusega loendasin. Torni valmimis- hakkama saanud?“ 16. detsember – mudilaste jõulupidu Rõuge rahvamajas Sa kae poiskõsõtatti! aja osas oli meister ebalev ja „Oh ei!“ vastanud Au- 16. detsember – mälumäng Rõuge rahvamajas ütles, et kes teab, võib-olla gust, „Sa Ruudo piäs ka kodo 19. detsember – jõulupidu Ruusmäe rahvamajas See episoodikene toimus 77 alles järgmisel kevadel. raadio ostma, sis kuulõt esi aastat tagasi, mil olin Haanja Õhtul kodus kirjutasin kah, kuis poiss joba kirota 19. detsember – jõulukontsert ja peoõhtu valla Pressi algkooli neljanda lugu mitmel korral ümber. mõist!“ Rõuge rahvamajas klassi õpilane. Järgmisel päeval tegi härra Selle peale öelnud isa: 26. detsember – aastalõpupidu Haanja rahvamajas Ühel söögivahetunnil Rikas veel paar parandust, „Sa kae poiskõsõtatti! Ja kos 31. detsember – aastavahetus Suurel Munamäel tuli klassi õpetaja Rikas ja seejärel kirjutasin jutu puh- mul taad raha om raadiot ütles, et äsja räägiti raadiost, Detsember – Haanja valla memme-taadi jõulupidu talt ümber. Ümbriku ja viie- osta!“ Ruusmäe rahvamajas et ollakse huvitatud Muna- sendise margi sain õpetajalt, Nüüd, aastakümneid hil- mäele uue torni ehitamise valmis kirja viisin postiveda- jem, sõites venna poole, sil- 1938. aastal valminud Lähemat infot kõikide sündmuste kohta saab valdade ja üri- käigust ja kas sellest ei võiks ja Edgari kätte. mitsen Võru-Haanja-Misso Suure Munamäe kivist kirjutada mõni Haanja valla tuste korraldajate kodulehtedelt, Facebookist ning valdade Nädal hiljem oli Eesti liinibussi aknast heldimuse- vaatetorn aastal 1960. infolehtedest! algkool. „Mida arvate, kas Raadio Ringhäälingu saates ga kuuskede hõlma uppuvat Foto: Kultuurimälestiste keegi prooviks?“ küsis õpe- mu kiri ka ette loetud. Meil Munamäe tornisiluetti. Kah- riiklik register

Toimetaja Viivika Nagel ([email protected], 5612 2901) Küljendatud ja trükitud trükikojas Võru Täht Järgmise lehe jaoks ootame materjale ootame kuni 30. novembrini. Head kirjutamist!