Detsember 2018, Nr 44 Hanikatsi Laid Oli Endistel Aegadel Kassari Mõisa

Home , Hanikatsi laid, Hiiumaa, Kassari, Langekare

Detsember 2018, nr 44

Hanikatsi laid oli endistel aegadel Kassari mõisa osa ja asukad kuulusid Pühalepa kogudusse. Priidik Hanikati jutu järgi kutsutud saart ka Anekõrtsi nimega. Viimane, kes Hanikatsil elanud…

Hanikatsi Marju sündinud 1938

Marju umbes aastasena. Alumisel fotol koos järeltulijatega.

Hanikatsi saar 1915. aastal.

Hanikatsi maad müüdi laiu elanikele 1932. aastal, siis mõõdeti laid kaheks võrdseks osaks: 37,70 ja 36,29 tiinu. Tiin ehk tessatin on 1,0925 hektarit. Omanikeks said Priidu ja Priidik Hanikat. Kuigi enne ametlikku piiri polnud, kasutati põllu- ja heinamaid eraldi. Ka laudad, keldrid ja aidad olid kummalgi perel eraldi. Elati kahe perega ühes majas. Pere suurenedes ehitas Priidu uue maja, vana maja jäi Priidikule. Vana maja otsas oli Teisepere laut, mis ka fotol hästi näha.

Vana elumaja umbes 1930. aastal.

Nagu vanaisa ja Teisepere Priidu juttude ja sugupuu lugemisega on selgunud, oleme Vana Vaari ehk Antsu järglased. Antsul oli poeg, kellel ei olnud lapsi rohkem kui Nigulas. Nigulasel oli kuus last: Mari, Jüri, Liisu, Priidu, Nigulas ja Villem. Nigulase kahel pojal, Priidul ja nooremal Nigulasel oli kummalgi 11 last. Priidu lapsed: Anna, Juuli, Leeni, Liise, Marie, Kristiine, Olga, Priidik, Nigulai, Jüri ja Madli. Kurttummad olid neist Priidik, Marie, Olga, Madli ja Leeni. Lapsi oli nendest Annal: Marie, Elsa, Johannes, neljanda nime ei tea. Liisel kaks: Oskar ja Filibert, nende pere lahkus Rootsi.

Priidikul oli kolm last: Saara, Mooses ja Roode. Saara teenis Haapsalus, Mooses (hiljem Heino) oli meremees „Pireti“ peal. Roode oli vanematel kodus abiks.

Nigulail oli lapsi kaheksa: Lilli, Aleksander, Ants, Villem, Ruudi, Arno, Linda ja Leida. Pojad, väljaarvatud Aleksander, hukkusid sõjas. Aleksandril oli neli last. Tütred lahkusid koos Rootsi 1944. aastal nagu minu tädi Roodegi.

Nüüd Priidu vennast Nigulasest. Tema lapsed olid Mari, Madli, Anna, Lene, Liisa, Senta, August, Johannes, Priidu, Villem ja Richard. Lapsi oli Liisal viis: Valentin, Herbert, Taimi, Alja ja Karli. Annal oli üks laps – Helmi –, kellel on kolm last: Valur-Mehis, Taiga-Margis ja Tormi-Madis.

Viimastena elasid Hanikatsil Priidu ja Johannes ning minu vanaema ja vanaisa. Päris viimane oli Teisepere Priidu. Eestist lahkusid Rootsi õed Lene ja Senta ning vend August.

Vanust ei mäleta, kuid kõige vanemateks elasid minu vanaisa Priidik ja Teisepere Priidu.

Leena (1865–1903) ja Priidu Hanikat umbes 1900. aastal.

Julie (1888–1967), süles tütar Saara, ja Priidik (1884–1965) Hanikat oma kodus Hanikatsil 1915. aastal.

Mõlemad olid õppinud kurttummade koolis: Julie (neiuna Sarapuu) Saaremaal Leisis ja Priidik Vändras.

Hanikatsi saar sai lõppu s-tähe Teisepere Marielt, kes oli väga võimukas naisterahvas. Alati pidi tema tahtmine sündima. Kassari kabeliaias on Marie haual rist, mis ei mädane, ja selle kõrval kasvab kadakas, vaat nii kange ta oligi.

Fotol vasakult: Olga, Madli, Marie ja Helene. Mees teadmata. Umbes 1920. aasta.

Kui tundelained tumedad Ma kingin armsa sulle ühte Frau Madli Hanikats. Su soojas rinnas märatsevad kaarti mälestuseks 16. junil Siinsamas. Siis ära ühtgi otsust tee; 1912. a. H. Kotkas? Torm ei vii laeva üle vee. Esiküljel Balti jaam. 6

Hanikatsi laiu kurttummade pere. Vasakult: Kristiine, Marie, Olga, Priidik ja Julie Hanikat. 10. IV 1916.

Vasakult: kaks esimest teadmata, August, Johannes, Priidu ja Priidik. August, Johannes ja Priidu on vennad. Pildistamise aeg teadmata. 7

Vasakult vaadates maas: Johannes, Priidu ja August; istuvad: Leena, Priidu, Kersti, süles Villem, ja Nigulas; seisavad: Madli, Marie, Olga, Kristiine, Priidik ja Anna. Kõik Hanikatid. 18. IV 1929.

Seisab Saara Hanikat (Marju ema), kiigel Mooses (hilisem Heino) ja Roode Hanikat. 1930. aastad.

Kui maa sai mõõdetud ja Teinepere uue maja valmis, ka siis peeti piirist korralikult kinni. Ei käidud teise poole mere ääres „merevarandust“ otsimas ega teiste metsas või heinamaal. Karjamaa oli küll ühine, seal olid mõlemi pere loomad. Teiseperel oli kaks hobust, neli lehma, lambaid kümmekond. Meie perel oli kaks hobust, kolm lehma, hiljem natuke lambaid ja kanu ka. Põllutööriistad olid kummalgi perel omad. Teiseperel oli veel niidumasin ja looreha. Mõnikord aitas naabri-Johannes ka meil heinamaad niita. Ühised oli peredel rehepeks, lammaste pesemine meres ja lammaste niitmine.

Üldiselt elas kumbki pere omaette.

Hanikatsi tummade talu ostu-müügileping. 9

Mingeid saadusi müümas ei käidud, aga tol ajal liikus kalalaev, kus osteti kala kokku. Selleks koguti kevadel mõrrapüügi ajal kalad, nagu haugid ja angerjad sumpi, seniks kui kalalaev saabus. Samuti sai müüa võid ja lambavilla, olid ostjad, kes ise järel käisid. Seda ei olnud küll palju, kuid abiks ikka.

Veski, mis asus meie maal, oli küll alati olnud ühine, aga kaev oli kummalgi perel oma ja peale selle veel allikakaev, mis oli majadest kaugemal ja kust suvel toodi joogivett.

Mina, viimane, kes Hanikatsil elanud ja veel elavate kirjas, olen sündinud Haapsalus. Seda sel põhjusel, et ema töötas seal rootsi perekonna juures. Seal töötas ka mu vanaema ehk isa ema Hiiumaalt Õunakust, kes võttis mind haiglast endaga kaasa, et ema saaks edasi tööl käia.

Minu esimeseks koduks sai Vormsi saarel Rumpo küla, kus olid ema, isa, vanaema ja vanaisa. Peale ema oli see rootsi perekond, nii et rääkima hakkasin rootsi keeles. Ainult nüüd pole enam ühtki sõna meeles.

V.a prl. Olga Hanikats Kallis Armsa Marie ja Olga! Mina sain teie kirja kätte, suur tänu selle Hiiomaal-Heltermaa ilusasti pilti eest olin suur rõõmus. Mul hakkab nii kahju, et palun ruttu Posti-agentuur pakki postiga saatma, aga nendel on veel ootannd teie paki pärast. Postkast Nr. 3 Kuressaare sakslased tarvis teie kindad ja palju minded sukad osta Hanikatsi saarel tema lubab küll, saadan sullega hea meelega, kohe raha sulle rohkemi 30. XI 1932 saatan. Teised inimesed tahavad enne Jõulu soojaste kindat osta nemad maksavad mulle rohkemi raha kohe saadan sulle ruttu raha. L. Goth kirjutab varsti Olgale kirja, väga huvitav aga uudis on annan Olgale teada (Otto abi nimel on 2). Ma palun nii ruttu pakki posti tooma. Kauplen igapäev. L. Goth saadab sulle palju tervisi Teil truu H. Uuvelt. Kus on L.Goth Helene Uuvelt pilti pääle, aga vaata otsida. Sina vaatad Uuvelti. 11

Prel. Saara Hanikats Tahaksin kiiremas korras teada kas tuled või ei, millest eelmise kirjas Hiiu-Helterma teatasin, kui kohe aru ei anna enda sõidu üle, siis wõid sellest kohast Hanikatsi laidu ilma jääda see ootab weel üks nädal aega, arwame esi, et see tulemine (kiire) ja wastamine teitel kerge ei ole. Paljiu terwisi minu poold Salme 20. mai 1935 ootan kohe wastust Ehte tän. N 5.

Postkaardi on saatnud Marju vanaema poolõde Salme Marju emale Saarale.

Prl. Saara Hanikat Armas Saara! Eile õhtu sain su kirja, kuid ma ei saa õieti aru, millal sa Suur Lossi 7 Haapsalu tulla tahad?! Juuli laitis selle Haapsalu koha ära, nii et ma pean ikka 12. VI 1938 midagi muud otsima ja üpris kiiresti, kui sa aga tuled homme, ülehomme olen muidugi ehk siin, välispassi saamiseks sul pole vallast vaja tunnistust, vaid politsei jaoskonnast kuhu oled möllitud säält küsi välispassi saamiseks sooviavaldist ja võta 2 oma pilti kaasa. Selle saad säält tunni jooksul kätte. Tule Tallinna tulles Juuli juure ja ma hakkan esmapäevast alates kõik hommikud, kui veel vaba olen Juuli juures sind küsimas käimas. Tule õige pea siis, Ingel.

Pildil olev laev tõi eile 60 väliseestlast ja ma käisin ka reidil vastus ja mu inglise keele oskusest oli nii palju kasu, et sain pilte, apelsiine j.n.e. Ingel

Tütar Saara kiri isale: Stockholm. 16. juuni 1940 Hr. Priidik Hanikat Armsad kõik koos! Ei tea, kuidas see nüüd minu sõiduga. Kui Hiiumaa-Heltermaa midagi erakorralist ei ole sõidan siit 1. julil välja. Terviseid kõigile Dagö Hanikats s. saare rahvale. Südamest Sara Estland

Olin juba neli aastat Vormsil rootslaste peres elanud, mind kutsuti Maryks. Oli 1942. aasta varakevad. Mäletan ka seda, kuidas isa sõtta läks. Mäletan sedagi, kui Vormsi kohal toimus tulistamine ja jooksime keldrisse varjule. Siis hakkas Rootsi riik oma elanikke Eestist ära kutsuma, nii ka Vormsi rootslasi. Meie emaga ei saanud sinna ja pidime Õunakusse vanaema Leeni venna pere juurde minema. Mina olin neile võõras laps ja nii viidi mind Hanikatsile. Ema pidi kohe ära minema ja lubas vahel vaatama tulla. Mulle jäi see kõik arusaamatuks ja pealegi ei osanud ma eesti keelt.

Nüüd pidid ka papa ja mamma, kelle hoole all mina olin, ära minema. Ega ei saanud aru, mis toimub. Meie emaga pakkisime asju, et Hiiumaale minna. Palju asju ei saanud kaasa võtta, sest reel ei olnud palju ruumi ja nii jäid ka mõned armsad mänguasjad Vormsile.

Sõit hobusega läks üle jää. Ilm oli nii ilus ja päikseline, et jääle oli valus vaadata. See jäätee oli päris pikk, reel istudes hakkas natuke külm. Siis ütles ema mulle: „Jookse ree järgi, saad sooja!“ Ja nii tegingi. Lõpuks jõudsime ka Hiiumaale, aga oli veel tükk maad, enne kui Õunakusse kohale jõuti. Seal elasid ema sugulased. Kuna mina, Mary, ei osanud ühtegi sõna eesti keelt, ei saanud ma mitte midagi aru, mis mu ümber toimus. Niipalju ema seletas, et sinna Õunakusse ma jääda ei saa. Juhtuski nii, et mingi aja pärast pakiti jälle asju, seekord minu omi, ka mänguasjad, ja sõideti jälle üle jää, seekord laiu peale nimega Hanikatsi.

Nii sai minu uueks koduks Hanikatsi koos kurttummade Priidiku, Julie ja nende tütre Roodega, kes oli vist 16 või 17.

Hanikatsil elas veel teine perekond, seal olid kaks venda Priidu ja Johannes, nende õde Anna ja tema tütar Helmi, kes oli siis 10-aastane.

Üldiselt kahe pere vahel mingit pendeldamist ei toimunud. Ainult mina olin see, kes käis Teiseperes Anna juures palvetundides, tahtsin laulda kirikulaule, mis olid nii ilusad. Peale selle need Priidu jutud, mida sai kuulatud ja üles tähendatud. Kahju, et rohkem ei saanud.

Kirikus sai käidud enamasti suvel, kuid mitte tihti. Paadiga Soonlepa randa ja jalgsi Pühalepa kirikusse.

Sõda meie elu eriti ei muutnud. Meeles on paljugi, näiteks sõjapõgenikud. Oli 1944. aasta suve lõpp, kui meie sugulased hakkasid kodumaalt lahkuma. Esimese paadiga tädi Roode ja Priidiku venna Nigulai lapsed Lilli, Linda ja Leida, nendega koos Priidiku õde Liise oma poegade Oskari ja Filibertiga. Teise paadiga läksid Teisepere õed Leena ja Senta, vend August peredega. Maha jäid siis Nigulai tütre poeg Hans ja mina. Emast sain teada tädi käest, kui ta ära läks. Hans ei tea siiani oma isast. Esimesel paadil juhtus mootoririke, torm viis nad Soome randa, kust neid aidati Rootsi jõuda. Teine jõudis õnnelikult Rootsi, sest oli vaikne ilm. Samal sügisel hakkasid suured tormid ja paljud põgenikud pidid oma paatidega ootama. Selleks olid nad Hanikatsi ja Vareslaiu vahel ootamas tormi vaibumist. Oli suuremaid ja väiksemaid paate ja neid oli üsna palju. Inimestele sai öömaja ja süüa antud, mis meil oli, leiba, piima, kala ja kartulit. Ka lapsi oli kaasa võetud. Väga kurb oli järgmine kevad. Jää sulamise aegu tõi meri kaldale mitu paati, mis ilmselt ei jõudnud kohale.

Meeles on ka 1944. aasta märtsis Tallinna põlemine, kuma oli Hanikatsile näha.

Pärast uue, nõukogude võimu tulekut, hakkasid piirivalvurid läbiotsimisi korraldama, mida täpselt leida taheti, ei saanud küll aru. Läbi otsiti kõikvõimalikud kohad majas, aidast heinaküünini, kus tääkidega heinad läbi torgati. Kartsin neid mehi, aga vanaisa ei lubanud peitu joosta, sest nii võivad nad midagi kahtlustama hakata. Ka need paadid, mis meri kaldale tõi, peksti piirivalvurite poolt puruks. Saarele jäeti

14 ainult üks paat ja see pidi lukuga kinni olema. Seda kõike tehti sellepärast, et Kaevatsi mees käis kiirpaadiga ja viis oma pere Rootsi.

Mõni sõna minu vanaisa lastest. Minu ema Saara jõudis oma eluga Rootsi, sai seal kaks poega, Heino ja Lennarti. Mina olen saanud emalt ühe kirja 1979. aasta aprillis, kus ta saatis küllakutse, kuid ta suri märtsis, enne kui kutse kätte sain.

Priidiku poeg, Saara vend Heino, kes oli meremees ja laulis riigivastast laulu, sai 25 + 5, kuid põgenes sealt vist 1946. aastal, täpselt ei mäleta, elas hiljem Tallinnas ja hukkus rongiõnnetuses. Tädi Roode jõudis Rootsi, sealt Kanadasse ja nende peres on kolm last. Minu perest niipalju, et mul on üks poeg, kaks pojapoega ning pojapojapoeg ja -tütar. Poja nimi on Alar, tema pojad on Allar ja Elvis. Allari lapsed on Karl- Sander ja Lisett.

Jõ ulud Hanikatsil

Hanikatsi Marju

Neid saatsin seal mööda mitmeid kordi, kuid meelde on jäänud mõni. Midagi põnevat ei saanud juhtuda, sest olin üksinda, et midagi ette võtta.

Perede vahel ei olnud teineteisel külas käimist, nii oli aastate jooksul välja kujunenud. Isegi mitte pühade ajal.

Kes külas meie peres käisid, olid vanaisa Priidiku venna Nigulai lapsed Heltermaalt. Käisid nooremad, nagu Leida, Linda, Arno ja Ants, kes olid tädi Roodega enam-vähem üheealised, nii 18 kuni 24. Jõululaupäevaks tegi Roode suhkrupeedist mingit jooki, mis oli suures pudelis ja peal oli klaasist toru, kus mingi vesi mulksus. Külalised tulid tavaliselt jõulu esimesel pühal, siis pandi suurde tuppa õled põrandale, kus külalised õhtul magama pandi. Enne muidugi söödi. Söögiks keedeti veise rinda kartulite, kaalika, porgandi ja kapsaga. Ja rüübati seda jooki sellest suurest pudelist. Seda valati suurde emailist kannu, mida anti käest kätte. Kui see laual oli ja keegi parajasti ei näinud, tahtsin ka seda jooki maitsta. Magus oli küll ja hea maitsega, aga varsti läks süda pahaks ja läksin õue, kus see jook kõik välja tuli. Siis pugesin hommikuni oma kambrisse voodisse.

Jõululaupäeval külalisi ei käinud, sest siis vanaisa luges piiblit ja pidi vaikselt seda kuulama. Peale seda käis jõuluvana ja tõi kingituse, ükskord puust tehtud nuku ilusa täpilise kleidiga. Teinekord nägin, et jõuluvana mantli hõlma vahelt paistis naabri Anna kleit. Algul küll ei tahtnud seda uskuda, aga tuli leppida.

Anikatsi laiul

Postimees, 2. IX 1928 Meid huvitasid saarel olevad keset tuba seisame, mõelsime arvatavad pronksaja hauad, kõik rõõmustanult. mida pidime kaevama. Tummade talu. Saar „Ah näe Sina ka noor inimene, sügispäikesega Saarel on talu ja taluperemees kas Sa tunned Andemäe on kogu saare omanik. Antsu, eks sa muidugi tunne, Saalinõmme Priidu luup (nii Saabusime tallu tugeva vihma tema istus minu emaga nimetakse siin vähe suuremat eel. Ei teadnud õieti ka, kuidas kõrvuti Sarve Liisu varrudel. purjekut) viis meid Anikatsi meid koheldakse siin, kus on Ah, et Sina ei tunne,“ naeris laiule. Priidu on väikese tunne nagu valitseks riik vanakene valjusti. „Aga kasvuga kõhn mees, pehme, riigis. Madalast vanamoelisest Vallipää Mihklit ikka tunned, vähe kaebliku häälega, alati aidast möödudes tervitasime Mihkel va ladna poiss, aga näe tõsisena mõtleks nagu millegi kaht keskealist naisterahvast – Saarnaki Annal rotid tähtsa, tegemata jäänu üle need ei vastanud meie lõhkunud kõik lõngad ära. järele. Heltermaa piirkonnas tervitusele. Vähe kohmetunult Kas Sa ei tunne Saarnaki on ta üldiselt tuntud. astusime elumajja. Annat? Ah ei tunne!“ naeris vanake veel valjumalt. Me Sõit saarele ei alanud just Perenaisena paistev lõbusalt, sadas ja puhus külm vaatasime üksühele küsivalt naisterahvas võttis meid otsa. tuul. Meie 5 merepurjutajat vaikides vastu ega rääkinud ronisime kõik luubi nurka, kus meile midagi. Olime juba “Teele, teele kurekesed võis istuda ainult ettepoole Hiiumaalt peale ette kummargil. Läbi ähmase valmistatud, et saarel elab üle metsa-maa, klaasitüki nägin Priidut tummade perekond, kuid siin üle suurte linnade istumas tõsisena tüüril, väikesel saarel nendega kokku purjenöör teises käes. Ta käed puutudes, äsjasest üle mere ka,“ on liig niiskusest ja tuulest meresõidust külmunud, oleks sügavalt lõhkenud, kuid tahtnud nii meeleldi valjusti laulis vanakene järsku heleda hoiavad kõvasti nööri, justkui tervitada, kaebada külma häälega, kiiresti toas edasi elutud ja punaseisse armeisse tuule üle ja heita vast vähe tagasi käies ja naeris lõpuks imbub vihmavett. hädalist naljagi, kuid nüüd pikalt ja luksuvalt. mõjus vaikiv ja hääletu Saare alla jõudes muutus ilm Meil kõigil hakkas ümbrus ümbrus kuidagi kohmetavalt vähe paremaks. Ronisime kummalisena paistma ega ja masendavalt. linlasile iseloomustava tehtud teadnud, kas jääda või minna elavusega luubininast esile. Seni kui seisime kesk tuba, välja vihma kätte. Oli kuidagi õieti mitte teades, mis teha, masendav ja raske siin suures Anikatsi laid asub Hiiumaa madalas toas, kuhu juhus oli edela rannikul, sellest 4–5 km tuli kõrvalkambrist kaunis kokku koondanud nii palju lõunasse; saar ise on umbes 2 kõbus vanakene, vastas lahkelt tervitusele ning näis suurt inimhäda. Tundsime end km pikk ja 1 km lai. Kogu kohe ladusalt meiega jutlema enam kui muidu kutsumata saare põhjakülge katab tihe ja hakkavat. külalistena, kes olid asjata huvitav, pea metsikut parki tulnud segama saare tavalist meelde tuletav lehtpuumets. vaikust. Vanamoelise Loodusteadlasile on saar nagiseva seinakella kõrval tuntud oma rikka ja Ometi ükski inimene kellele rippus tumedal põhjal mitmekesise taimestiku tõttu. rääkida, et olemas oleme ja 16 pleekinud hõbetähtedega kiri veepiiske saarele paisata. Aga ja talu oma väge ning ühes „Issanda arm on igavene“. ehmudes jäid need läiklema kilgi vaikust mõnusalt rannakivide vahele ja segavate sirtsudega sobib jutt. Saar paistis aknast halli ja vabanenud tuulekäsi tõmbas Anikatsi ning teiste laidude harjase mere keskel kaitsetu ja enne üle ranniku kadakate, vahel seavad kalurid seavad märg. Saare peremees, tema rappus poolpahaselt kesksaare õhtuti õngenööre mere põhja kaks õde ja naine on tummad, vanus tammis ja ajas teise ja püüavad angerjaid. See libe peremehe mõlemad tütred ja randa jõudes kiiluna laia ja kallis kala on tekkinud siia poeg, kõik umbes kooliealised veejoa enese ees ulgumerele. alles hiljuti, mõne aasta eest, lapsed, räägivad ja on koolis Sama tuul sasis juukseid, rebis kuid ujub nüüd nii rohkel kuuldavasti õige andekad ja lahtist särgikaelust ja tõi ühes arvul merepõhjas, et tema terased. Kõnet on lapsed päikesega tunde, nagu oleks püük kogu Hiiumaa nähtavasti saanud harjutada ja väikene saar juba ammu ja lõunarannikul tulutoovam. õppida peremehe venna alati olnud tuulseks Eriti seks Tallinnast perekonnas, kes elab väikeses päikesemaaks. väljasõitnud kalalaevad vildakas majas talu kõrval ja ostavad saagi ja hea püügi kus kõik perekonnaliikmed Saare mets olla vahel pikkade juures võib kalur ühe ööga räägivad. sügistega lehis kuni jõuluni, saada mitmekümne krooni tavaliselt püsivat lehestik ikka omanikuks. Varem on Lapsed saavad vanemaist novembrikuu lõpuni, niivõrd angerjaid siin püütud ainult kergesti aru ja ümberpöördult, mahe on juba siingi mail mere on tunne nagu ei segaks kõne harva ja oli hõbesoomusene sülelus. Kui Hiiumaa rannikul silk rannameeste tuluallikaks. puudumine siin kuigi palju. juba näpistavad esimesed Nüüd ripuvad silguvõrgud Lapsed said ka meie ja külmad ja Suurelmaal on puud pererahva vahemeesteks ja tegevuseta, sest meri on juba ammu raagus ning põlde muutnud meelt. Kes elanud kui järgneval päeval hele katab pehme lumekate, on siin päikesepaiste väikese laiu rannikmail, teab, et meri on vahel meeli kirgavad muutlik ja vahel võib tuua üleni kattis, oli eelmise õhtu päikesepaistelised võrkesse heitunud ja masendus hävinud ja väikene sügispäevad. Kui talvel rabelevaid kalu, vahel saarekene ühes selle keskel tuisud, kevadel külmad tuuled asuva talu, tuuliku ja juba tasakaalukaid rahulikke ja udud Anikatsi ja teised plombeeritud piiritusenõusid. valkjaks tõmbuva laiud murelikuks teevad, siis rukkipõlluga paistis on suvi- ja sügispäike neile Aga muustki räägivad huvitavana ja rõõmsana. Meri hele ja karge ning läbipaistev saaremehed ja naised tundus nüüd lai ja hele ja sügisõhk on siin kaua tuttavalt kuulavad pealt enne kui soe naaberlaidude sinised südant valutama panevalt pime tuba ja kilgilaul mehed rannaviirud nii koduselt kollane. uniseks teeb. ahvatlevad. Kui tugev tuulehoog üle merevälja Laupäeva õhtul kogub talu E. Ld. saarekaldasse jooksis, oli suurde tuppa mehi, siia tunne, nagu tahaks ta hulk suvepüügile sõitnud kalureid

Eesti kalurite paradiis

Tühjad kõrtsid tühjadel saartel. Troopikalised lehtpuumetsad. Sakslased rahapada otsimas. Saarteahelik Muhu ja Hiiumaa vahel.

Vaba Sõna nr 9, 30. X 1933 miili tuulist meresõitu ja siis peavari. Austusega: üks võib randuda Kõrgelaiul, kalamees.“ Nii siis sellises Vähe leidub neid, kes pole esimesel kogu aja silmapiiril onnis, kus vaibaks ja kuulnud Norra rannikul paistvast saarestikust. Siit on madratsiks heinad ning asuvast „kalurite riigist“ – näha nelja ilmakaarde – ukseesiseks kaunistuseks Lofootidest, millise nime on Hiiumaale, Kassarisse, angerjaluud, võib igaüks leida surematuks teinud Knut Muhumaale ja harukordadel peavarju sajuilma eest. Hamsun ja Juhan Bojer. Need ka mandrile. Kõrgelaid on igal Kõrgelaius on oma elu-olu ja on kirjanduslikult kuulsad kevadel siia purjetavate omad kirjutamata seadused. saared ja seal püütakse ka kalurite koonduspaigaks. Et ei tuleks piiritülisid on kirjanduslikult kuulsaid kalu! püügi hooajal saar jagatud Nende sära varjutab teised Jäälagunemise ajal juba venekondade vahel saarterühmad. lähevad liikvele ümbruse järgmiselt: „rannaküla“, kalurid – sageli isegi Pärnu „õhtu-promenaad“, „lõuna- Ent meie saarterikas rannast. 20–30 purjekat promenaad“ jne. Liikudes läänerand tohiks siin väärida koondub siia varakevadel. siinsete jääaegsete raudkivi- kõrvutamist. Mõtlen Hiiumaa Meestel on kaasas kuudeks rahnude vahel, mis on ja Muhumaa vahelist saarte- moona ning värske kala metsikult läbi põimunud ahelikku, mis koosneb 12 hoidmiseks sumpe. Kõrgelaid magesõstra- ja kadaka- laiust. Kahe, kolme ja rohkem on metsata. Kaunid tammed ja põõsastega, kohtab silm sageli miiliste vahemaadega saared raiusid maha kive, millele raiutud nimed. moodustavad nad ühtlase- riigirentnikud, mille eest nüüd Kivi raiumises leiavad ilmelise terviku – ja veed on tagantjärele lähevad küll kalurite kunstilised otsingud siin kalarikkad. Sellesse kohtu alla. Ent moreen- väljenduse, kui merel on saarestikku kuuluvad saared künkaline, suurte kadakate, ebasoodsad tuuled! Kevad nagu Ahelaid, Kõrgelaid, võsa ja ka üksikute kõrgemate algab „Eesti Lofootidel“ Vareslaid, Saarnak, Hanikatt, puudega kaetud saar annab haugide ja kohade püügiga ja Heinlaid, Kaevaste jt. Kõik veelgi varju. Juba ankruplatsil suvel satuvad tuhandete saared, milledel on kohtab pilliroost kivi- õngekonksude otsa ahvenad ja omapärane loodus ja kauge vundamendile rajatud kaluri- angerjad. Püük kestab minevik. Siinseid Hiiu- ja onne. Selliseid kalurimajade ühtlaselt märtsist kuni Saaremaast kaitstud väinu vundamendi asemeid on jaanipäevani. Samal ajal mööda on aastatuhandeid saarel kümneid. Ent seisis kaluritega on siin laidudel ka liikunud randlaste laevad ja ankruplatsil kassarlaste üks noortest poisikestest ja teele rikkalikult külvatud laudadestki hütt, kus raukadest koosnev merelinnu- saared moodustavad valitsemas päris hotelli kord, munade otsijate „laevastik“. looduslikke ankruplatse. nagu iseloomustab alljärgnev Hoolimata inimeste ahnus- tekst: „Öömajalised, kes siin kirest, võis siin ometi sageli Matk neile „Eesti öömaja pidavad, palutakse Lofootidele“ teostus kaluri- veel kohata vaerast, kellel Maja eest niisama hoold paar tosinaid nobedaid poegi purjekal Kassarist, mis on kanda kui oma Maja eest, sest suurim Hiiumaa rannavee järel, või pardiema, kes see on vaeste kalameeste ohvrimeelselt meelitas saar, õieti poolsaar. 10–12 18

„vaenlast“ eemale oma saarel ja rüüpasid kapaõlle Kõverlaid kaugele laeva- avamerele sibavate poegade kõrval portveini ja madeirat. liinidele. Temaga on seoses juurest. Talvel on siin ainsad Neist tegevusrohketest traagiline lugu Norra elanikud mandri punased aegadest on praegu järele madrusest. Ühelt laevahukult rebased. Need loomad tulevad jäänud vaid hõredad saartevahelisil rahudel pääses üle jää saarile tont teab mälestused rannikrahva ujudes Kõverlaidu üks milliste vaistude kihutusel. hulgas. Aurikute ajajärk norralasest madrus. Nõrkenud Ühel suvel tabasid kalurid hävitas lagedast merest mehele ei pakkunud maagi Vareslaius viis rebast. idüllilised lokaalid. Aurikuid pääsemislootust. Ta oli ei sunni siinsed tormid otsima määratud janu- ja näljasurma. Saare sakraalseks altariks on häda-ankruplatse. Igivanal Madrus oli oma viimase tundmatu sõduri haud sõiduteel Riiast Soome lahte aseme juurde ehitanud Muhupoolses küljes, kust need saared täitsid majakate kividest valli. paistab Hanikatsi kordoni ülesannet. valge vare. Siin puhkab Kui veel kiirpilguga üle joosta Hiiuranna merelahingus Kõrgelaiu lähimaks Vareslaiust, kus kasvamas langenud vene sõdur, kelle lõunapoolseks naabriks on läbipääsmatu haava- ja sinna matnud sakslased. noore metsaniidiga osaliselt kasepadrik, siis hakkab purjek kaetud Ahelaid. Saart matkajaid kandma „Eesti Kui olla juba Kõrgelaiul, siis kasutavad praegu muhulased Lofootide“ – asustatud ei tohi unustada Ruhnu heinamaaks. Sellest laiust laidude suunas. Kümnete hülgeküttide maja varemeid. jutustasid kalurid naljaka loo. miilide taha on nähtavad Aastakümneid tagasi oli siin Üks hiidlastest oli mandril üksikult seisvate põliste hülgeid küttivate ruhnukate teenistuses. Kokkuleppe puude kaharad ladvad alaline kodu. järele pidi peremees ta oma Hanikatil ja Saarnakil. paadiga Hiiumaale tagasi Kõrts tühjal saarel sõidutama. Peremees täitis Need on metsaraiumisel Üle 70. aasta tagasi lõpetas lepet ja laskis hiidlase pimedal säästetud vägevad tammed. Kõrgelaiul oma tegevuse vana ööl maale. Teekonnast Hanikatil asub kodumaa kõrts, mille vundament ja väsinud mees heitis puhkama ilusam vahtra-, tamme- ja kaev praegu veel alles. Kõrts põõsa alla ja hommikul pärnamets. Hanikati saar toodi Kõrgelaidu Saarnakist. ärgates leidis imestanuna, et elatab kaht peret, kellede Joogikoha eluiga saarel kestis oli väikesel inimesteta laiul. perekonnanimeks on Hanikat. üle 30 aasta ja lõppes siis kui Hiiumaa sinas vaid kitsa Üks pere koosneb peremees hakkas tegelema heleda viiruna silmapiiril. patoloogilistest tummadest. salakaubaga. Tol ajal olnud Kaks päeva ehitas mees söögi- Nagu mingile ürginimeste peamisteks kontrabandi joogita lattidest ja roigastest asulale lähened talule. Keskel aineteks tee ja siid. parve ning pääses soodsa seisab küll õlgkatusega maja, Kõrtsimees, kes sai mõisalt tuule ajul lõpuks Hiiumaa ent ümberringi asub rohkem aastamoona, oli põline randa. kui tosin pisikesi pilliroost ja hiidlane Saarnakist. Kõrtside lahtistest paetükkidest laotud loomise Kõrgelaidu, Hanikatti Idapoolseimana saarestikus onne. Ei jõudnud pärida nende ja lühemaks ajaks ka seisab Kõver- ehk Haavalaid. kõigi otstarbe järele. Õue Saarnakki põhjustasid Kaugusest näib ta kahe kõrge väravas seisis suur muistset mereteed, mis jooksid kogu metsase kuppelmäega batarelli meelde tuletav saarestikuga paralleelselt. saarena, ent see on optiline masin. Järelepärimisel selgus, Kõrgelaid ja Hanikatt olid pete. Saar on madal rohumaa et pole tegemist muistse kõrtside hooajal elavad ja kasvatab kahes grupis noort relvaga, vaid köiekeerutamis- tsentrumid. Leidus laevnikke, tihedat haavametsa. Nagu masinaga. Neegri osmikuga kes istusid nädalate viisi kahe küüruga kaamel paistab 19 sarnanevate pilliroog-hüttide jääaegsete kivirahnude vahel. Hanikati sadamast lahkumisel kõrval leidus kurioossemaidki See haruldane metsatihnik jäävad saarestiku idatiivale ehitisi. Ühe pilliroost ulatub mereni, mille rannal männimetsane Heinlaid ja panipaiga katuse moodustas harvad kadakad. lage Kaevaste saar, millel paar kummulipööratud suur kala- sauniku peret. Veed on vene. Tuleb meelde meie madalad, nagu loodud kalade merirandade poetess Aino kudemis-paikadeks. Toas Hoerschelmanni Kallas, kelle suvila on lauluraamat 1880. aastast, Kassaris lagedal kadarikul. Teine muistsest ajast tsaar Aleksander III ja Kas ei võiks olla Hannikatt asustatud laid on Saarnak. keisrinna suured pildid ... oma jõulise metsaga ja rahuga Siingi elab samanimeline Meremeeste seisusetunnusena suvekoduks mõnele meie perekond. On sadam, oli kõikjal tuulelippe ja ühe vaimutöölisele, nagu on palju ühemastilised jahid ning tamme otsas päris korralik selliseid pisikesi saari Inglis- kõrgel künkal saaremaa vahitorn. Aastasadu on siin ja Iirimaa vahel Briti kirjanike tuulik. Kuigi siinsed ehitused elanud Hanikattide suguvõsa. kodudeks. Kassari on hälliks on tublisti euroopalikumad Maja on ehitatud ümber teisele meie poetessile. kui Hanikatil, siiski jääd mõne vanast kõrtsihoonest. Nimelt põlvneb siit Marie erilaadse konstruktsiooni ees Suusõnaline perekonna- Under. Meie botaanikute üllatunult seisatuma. Nõnda traditsioon aga osutub perele peaks siinne taimkate on siin ühes kohas risti äärmiselt puudulikuks. See on olema tuttav, kuna Kassaris pooleks lõigatud paadi osa juba fantaasiavaeste põhja- peatus mitmed suved prof. T. püsti asetatud ja W.C-ks maa rahvaste saatus. Muistsel Lippmaa, keeleliste uurimiste monteeritud. Suure peretoa ajal olnud saare elanike sihiga viibis tänavu siin mag. otsmisel seinal ripub ainsaks kohustuseks ja P. Ariste. sadakond koltunud koormuseks aasta läbi mõisa perekondlikku ülesvõtet ja varustamine värskete Hanikati ürgne mets peidab postkaarti viimasest sajandist. kaladega. Kõrts Hanikatis on eneses Rootsi kuninga haua ja Laual vähemalt sada aastat kauem vastu pidanud kui kulla. Need teated on saare vana puukaantega ühelgi teisel saarel. Veel elanike hulgas säilinud palveraamat. Külaliste möödunud sajandi lõpult igivanust aegadest. Et jutt uudishimu rahuldamiseks tõi teatakse selle meremeeste- rootsi kuninga või printsi 60 a. peremees, kelle iga võis kõrtsiga seotud mälestusi. hauast aluseta pole, seda aga arvata 45 aastale, kapist „Neegrionnide“ juurest viib tõendavad mitmed nähtavale auväärse perekonna rada läbi kehvade põldude kaevandamised saare metsa piibli, trükitud 1739 Köleri metsa – nagu hoopis teise kivihunnikutes. Rahvajutu juures Tallinnas. See maailma. Hanikati saarel järele on muistne kuningas väärtuslik raamat pole veel säilinud mets on oma maetud kuldmõõgaga. puutunud meie vanavara koosseisult kaunimaid, mida Dokumendid matusepaiga kogujate näppu ja asub olen näinud. Suuri tammi, kohta pidavat olema alal. seetõttu muuseumivitriini mille oksad soonilised nagu Arvatavasti on Eesti ajal asemel hoopis talu kapis. töölise käsivarred, metsikuid kaevamisi teostanud ülikooli Siinsed perekonnad elavad vahtraid, saledaid saari, arheoloogid. Hanikati haua patriarhaalse korra järele. mandril haruldasevõitu olemasolu oli teada ka Kümmekond on lapsi, nende pärnapuid, pihlakaid, raugana sakslastel. Okupatsiooni- naisi ja lapselapsi. Käsutajaks värisevaid haabu, üksikuid aegsed võimud korraldasid ja patria potestase omajaks on heledatüvelisi kaski, türnpuid saarele saabumisel kohe isa. Saarnaklasedki ei mäleta ja paakspuid, mille sütest väljakaevamisi. palju oma perekonnaloost – vanasti tehti püssirohtu, teavad vaid seda, et kasvab siin ürgses segaduses möödunud sajandil oli siin 20 mõisa poolt asutatud kadakad segamini veelgi silmapiirile väikesi meremeeste-kõrts töötanud moodustavad kivivallil puust laide, mis ulatuvad seitse aastat. Kõik mainitud pistandi, küllap on needki poolsaareni Hiiu rannas. Siin saared, kuigi lähestikku raudkivi pangad jääaja on Langekare, Kasuklaid, asuvad, on erilised oma pärandus. Lahkumisel jäävad Pihlakare, Aunlaid, Üaksi jt. taimkattelt ja pinnavormidelt. sellest saareperest meelde Saarnak on metsata, vaid töötavad paksusäärelised Purjek kandis meid veel kord majade ümbrust piirab tihe naised, patriarhaalne läbi „Eesti Lofootide“ ja viis rida istutatud sarapuid. Laiu peremees ja tõrvatud jahid, avamerele. põhjapoolse randvalli mis ankrus sadamaplatsil. Edg. W. S. moodustab sammaldunud Väljudes sellest nimetust raudkivide lade nagu mõne maalinna müür. Pärnad ja saarestikust avamerele, jääb

Anikatsi – vaikne kena kõhakene

Salapärane õnnelikkude inimeste saareke Hiiumaa lähedal.

Maa Hääl, 13. III 1940 meie tähtsamate kuurortide üha Uppumisjuhtumitena Hiiu ja kaunimaks kiitmiseks. Anikatsi laiu vahel teatakse kahest laid on aga koht, kus inimohvrist. Meil kõneldakse palju kodumaa aastakümnete jooksul peagu tundmise vajadusest ja midagi ei ole muutunud. Kiriklikult kuulub Anikatsi süvendatakse kodumaist Muutumatuses seisabki saare saare elanikkond Hiiu Pühalepa maateadust ka koolides. Kui aga veetlus ja võlu, selles peituvad kogudusele, maa-alalt nüüd küsida lõpueksamil mõnelt saare ja ta elanike tähelepanu Suurevallale, endistel aegadel gümnaasiumi lõpetajalt: kus pälvivad aarded. Koguni Kassari mõisale. asub Anikatsi ja kes sellel esiisade pärandatud puulukk „tundmatul“ saarekesel Hiiu saart, kus rekordiks 16- seisab oma otstarvet täitvalt aida elutsevad, siis vaevalt oskab lapselisi talusid seatakse ukse ees. Muide otsest tarvidust keegi õiget vastust anda. eeskujuks täishällide propa- siin küll luku järgi pole olnud Maakaardilt ehk leiab mõni selle ganda tegijaile. Anikatsis aga ega ole. Saarel ei hävitata ega kääbussaare, kuid mandril ema Leena on sünnitanud 18 uuendata midagi lihtsalt vaevalt keegi teab, kes saarel last. Üks poegadest on praegune uudishimust ega moetuhinast, elavad ja töötavad. kohapidaja saarel. Ka siinsed vaid täiendatakse puht- naised eeskujulikud käsitöö- praktilistel kaalutlustel. Veel Kui sõidetakse laevaga armastajad. Kõik, vanaema Tallinnast Orissaarde või paari aasta eest sooritati vardakotini, on täis ilmekaid Sõrule, paistab Anikatsi saar või „mandrile“ Hiiusse kõik tarbe- mustreid, kleidikangaid kujuti ja lõbureisid, mõnikord otse Anikatsi laid silmapiiril nagu juba ammugi kirjusid ja ennast ohverdava julgusega muistne hiis. Samuti triibulisi, nii kuidas see salapärasena paistab Anikatsi ka väikeses purjepaadis. Nüüd on lihttelgedel oli läbiviidav. Saare Hiiu-Suuremõisa Veskimäele. täiendatud purjepaatide rivistust erialasid on lambakasvatus. Veskimäe kaudu käivad kereka mootorpaadiga. Lähima Hiius kolm-neli lambapidajat vahemaa tõttu tavaliseks Anikatsi lapsed Suuremõisa korraldavad suundsadamaks laidlastel Hiius algkoolis. Juhtub mõni kord, et villakraasimisetalguid. Siin ilma tormi või nõrga jää tõttu on Soonlepa küla. Madala ranna ühegi naabripereta tulevad koolilapsed ei pääse laupäeva tõttu ankrustatakse paadid kuni kümne kuni kahekümne lamba õhtul koju Anikatsile, siis lapsed pool kilomeetrit kaugel ja villad ise korrastada, sest ega minnakse siis jalgsi põlvini jooksevad vudinal Veskimäele, palju ära ei müüda. Villa keeratud pükstes-seelikus et armast kodu eemaltki näha. kingitakse rohkesti sugulasile- Kodu nägemine sisendavat rannale. Puhke- ja tuttavaile. Hiiu-Kassaris lastele tunde nagu oleks kodus peatuspaigaks ning ooteruumiks räägitakse Anikatsis peetud Soonlepal on Passide talu. Siit ära käidud. pulmadest, kus iga pulmaline sai minnakse 6 km – Heltermaale ära sõites paari sokke-sukki või Anikatsi laiust väljaspool posti järele; siit käivad lapsed kindaid. Nõuab see ju naisperelt Lääne-Eesti saari on teadlikud esmaspäeviti aukartustäratavat töötahet ja ainult mõned üliõpilased- kolmekilomeetrilise koolitee suurimat lugupidamist ning loodusteadlased, kes sooritavad Suuremõisa algkooli. külalis-lahkust. siia erialalisi uurimisretki. „Merikarude“ vaprusest Turismipropaganda on viimaseil hoolimata sügiseid-kevadeid on Mehed omakorda on aastail teinud küll tänuväärset siiski, millal paaril kuul ei pääse kalapüüdjad. Muiste tasuti tööd, kuid see ilmneb peamiselt keegi saarelt. kaladega mõisa kohustusedki. 22

Ei ole Hiius ega mandril näinud Anikatsis, nagu algul mõista mõnikord sügiseti kartulipõllul perelaual angerjaid ega nii antud, on tihedat tuuli kaitsvat end tunda annab. mitmekesist menüüd kui metsa. Puuliike on saarel 22, Anikatsis. Saar ja meri annavad neist ainsam kuusk ja mänd on Laidlased armastavad väga oma peagu elanikele ülalpidamise, toodud kasulasteks Hiiust ja kodu ning ei vahetaks teda ainult osa nisu ja otri nende tugevaks sirgumises ei mingi hinna eest Hiiusse või importeeritakse. Viimaseid õieti olda veel päris kindel. mandrile. Neil on kodu kindlus, kruupidena, sest saare oma Lehtpuudest on enamus me kuhu ei pääse kaasinimestest tuuleveskil puudub tangu- kodumaa kaunemaid puid: olenevad tülid-pahandused, tegemiseseadeldis. Isegi seda pärnad, tammed, kased ja ainult mässava mere tujusid tänavust üldist veepuudust ei vahtrad. Siin on ka meie tunnustavad nad. Kord talvel, tunta siin – tänu allikale. haruldasemaid puuliike: takis-, arvatavasti keegi Haapsalu- luu- ja mammuspuid. Üks Heltermaa teelt hobusega Looduselt on saar mõjukalt ilus, kolmandik saarest on ka tasane kõrvalejuhtunu satub Anikatsi ta näib „maailma loomisel“ lambakarjamaa. Röövloomi ja - laiu lähedale. Ta pärib jääl olnud eelistatuim oma linde nähakse siin harva, selle uisutavalt poisikeselt, mis või naabersaarest, pindalalt eest külluses mere- ja laululinde. kelle maa see olevat. „See on suuremast ja Hiiule kolm korda Häda rebasele, kes üle jää laidu mei maa“ saadakse vastuseks ja lähemal olevast Saarnakast. külastades liiga kauaks jääb! veelkord „mei maa“. Jah, Viimane näib poolelijäänuna, Ainukesed vaenlased on suured „vaikne kena kohakene …“. sest „maa on tühi ja paljas“. rotid, kellede hävitustöö

Hanikatsi laiul 1920. aasta paiku.

Jutustaja Priidu Hanikat

Priidu Hanikat (1897–1975) oli jutud kuulnud lapsepõlves oma isalt ja vanaisalt ning tema suust kirjutas need üles Marju Hanikat. Originaal Eesti Kirjandusmuuseumis.

Algus Kassarimaa 2017. aasta mainumbris (41)

Üles kirjutatud 30. juulil hobustega tagasi tulemas. sehune on. Saaremaa mees 1956. Poole vahe peal jäänd vastand: „Oleks tei need hobused seisma, suur müür puulatvad lahti teind kui nad 12. Suuremõisa kutsar olnd ees. Peeva läbi seisnd veel merel olid, nad oleks käskind ühekorra Saarnagu seel müüri taga. Õhtu vana sitatükkidega tagasi tulnd.“ mihi mõisa täkku Saaremaale kutsar läind senna, küsind: minna viima. Saarnagu mihed „Mis sa nüüd sii vaadad, et ei 15. Üks Saaremaa mees läind Salinõmme, kutsar tulnd tule kodu?“ Siis müür kadund tulnd ühekorra Kõrglaidu, täkuga senna, et paati panna. eest ära ja hobused hakkand teind Kõrglaiu Niguliga Mehed tahtnd täkku maha tulema. kaupa, et tema laseb ennast vetta ja jalad kinni siduda, sest peksta toobri vitsapuuga, paat nii vehene, et ei aita püsti Teisekorra tulnd jälle toobi viina peale, et tema jalal viia. Ei kutsar ei luba Heltermaalt, hobused peksmist ei karda. Kõrglaiu täkku maha vetta, et peab pannund lõhkuma, tulnd mees saand kaks või kolm saama jalal ära viidud. Pühalepa kõrtsi seina sisse, korda lüüa puuga, Kõrglaiu Saarnagu mihed hakkand ikka teise hobuse jala luu pooleks. naine läind vahele, et sa vastu, et vehene paat ja ajab Vana kutsar olnd nii tark ja peksad teise kondid puruks. paadi kummuli. Kutsar aga teind seda, et noor kutsar nii Kõrglaiu Nigulas käskind ütlend, et pole teitel viga hermus uhke olnd. särgi seljast ära võtta ja vaata, midad, aga ärge tei mitte mu kas ihu pole sinine sealt 14. Saaremaal olnd siut sõlmi kiputage merel. kohast. Mees võtnd särgi vanasti palju tarku mihi. Saarnagu mehed läind seljast ära, nii ilus valge ihu Ükskord olnd Saaremaa Saaremaale, täkk ei ole mitte olnd, mitte midad pole viga mehed jälle Hanikatis. Tuul oma jalgu koha pealt olnd. Kui see Muhu mees olnd olnd vastu ja mehed ootand liigutand. Saaremaa eeres enne puud keega katsuda mitu peeva. Üks hommiku hakkand täkku paadist lahti saand, siis pekstagu nii palju pannund sõudes minema, päästma, siis pidand paadi kui tahab, aga mees valu pole väiksed laevad olnd, tuul olnd tükkis puruks ajama. tunnund. ikka vastu. Natuse aja pärast 13. Suuremõisa paruni võtnd tuule heaks ja pannund 16. Üks Saaremaa mees kutsar olnd juba vana mees ja minema. Hanitse vanamees lainand ühekorra teiste meeste parun võtnd noore kutsari läind pärast metsa, näind, et keest raha. Juhtund jälle õppima. Noor olnd uhke noored pihlapuud murtud nende meeste seltsis Soomest mees, punane särk olnd ikka kõveraks, latvad vastu soola tooma. Sadamas tulnd selgas ja kiitnd, et tema on Saaremaad ja kivid otste peal. mehed vastu ja küsind raha ikka täis mõisa kutsar. Vana Pole tema julgund neid kiputa, kätte. Saaremaa mees pole aga seda kannatand ja et mine tea, mis kuntsi pärast hakkand vastu, et tema pole tahtnd noorele kutsarile tükki nee pannund on. Pärast teised lainand raha. Mehed tunnund teha. Ükskord käind noor Saaremaa mehed tulnd jälle ikka ära, et seesama mees ja kutsar parunit Heltermaale Hanikati, siis vanamees hakkand teda seel peksma. viimas ja olnd tühjade küsind, et mis kunts see Mees pääsend nende keest 24 lahti ja läind joostes soolaaida 19. Ühekorra olnd Kassaris pole veel elanikkusi taha. Hanikatsi vanamees Hanikati vanaisa teistega olnd. Sellest on Kassari olnd oma paadiga kõige välja laevaga Saaremaal Maasi saandkid oma nime. pool ja näind oma paadist, linnapea all ankru peal. kuidas Saaremaa mees Nooremad mehed teind nalja 22. Vanasti pole soola parema jala varbaga lükkand ja luband maale tüdrukute saada olnd, siis keedet seda vasaku jala kanna kinga seest juure minna. Siis vaatnd ja mereveest. Kõige soolakam välja ja uuesti tagasi jalga näind, et üks naine noppind vesi oli olnd Õunagu eeres jälle. Tulnd siis sillale, mehed maal köömned, suur Soolagu ninal. Sedasi hakatud olnd vastas jälle. Teise kainlatäis olnd juba ja seda kohta kutsuma. virutand vastu sülda, teise pannund laeva poole tulema. 23. Hanikati elanikud viskand üle sülla eere merre. Üks mees ütlend veel, et toond oma eerest ühest Siis olnd nii tugev mees, et tahtsite küll maale minna, aga lõukast vett, millest olid soola pole kartnd neid mihe ühtigid. nüüd tuleb ise laeva kätte. Siis keetnd, et seel pidi kõige Siis kui soola laeva vidand, kadund naine äkisti ära, suur soolasem vesi olema. vetnd teise tündri soola teise veelõking olnd kohas. Teise Praegugi kutsutakse seda kainla ja kiitnd, et nüüd on peeva läind mehed maale ja lõugast Soolaseks lõukaks. paras kekkida. reekind Saaremaa meestele, mis nad näind. Saaremaa 24. Hanikati laidus on 17. Ruhnu mehed olnd mees ütlend, et see on vana ühed mäed, mida kutsutakse vanasti hülge püüul ja olnd tuuleema, kui teda näha on, Leerimägedeks. Vanasti oli Kaevatsis kortris. Kaevatsi tuleb tugevat tuult. Pärast kuuldud sealt ingli lauluhäält naine käind salaja Ruhnu tulndgid tugevat tuult. ja sellepärast nimetud mehe sealiha söömas. Ruhnu Leerimägedeks. mees saand aru ja ütlend: 20. Vanasti olnd „Siin ma ei tee sulle midagid, Saarnagu hobustel iga aasta 25. Vanasti sõja aegu oli kui ma kodu lehen, siis ma varsad, aga täkku pole omal Rootsi kindrali staap asunud tahan su vaim vetta.“ Arvat olnd. Näind ise ka, et Hanikati laidus. Kindral oli see aeg olevad, millas Ruhnu sinisehall täkk käind merest Hanikatis ära surnud ja kogu mees kodu jõudnd, Kaevatsi märade seas ja läind tagasi oma varandusega maha naine kukkund maha ja surnd. merre jälle. Meritsehobuse maetud. Otsimas on käidud varsad olnd nii nobed mitu korda, aga leitud pole 18. Saarnagu mees olnd hobused, et Saarnagu midagid. Kõrglaidus hülgepüüul. tüdrukud käind nendega Heinakuhja eeres söönd see. jäneste jahil. Vetnd jänesed 26. Valipe külas on Näind, et merest tulnd hall kinni, niisugused pikad Linnamägi. Vanasti oli seal veisekari ja vehene poiss olnd piitsad olnd, tinanupud olnd suur linn olnd ja laevad käind järel. Veised läind ühe jooniga piitsa otsas. Hobuse seljast ikka seel linna all ääres. Siis üle maa, teise küljest merre. löönd piitsa jänesele ümber olnd seel täitsa sügav vesi, aga Poiss pöörnd veiste järelt ära, kaela ja tarind siis hobuse nüüd madal liivane põhi, alla tulnd vanamehe juure. selga oma kätte. Need põlve vett. Seel Linnamäel Vanamees olnd nii hermus, hobused eland nii vanaks kui pidi suur kirst maetud olema, teind ennast magama, ise 37 aastat, siis olnd veel täitsa oli kaevatud ka, aga oli vaatnd silma nurgast: poiss tugev hobune. keeldud, et ei tohi seda välja tulnd vanamehe juure, kaevata. Linnamäel pidi üks soskind kepiga leivakannigud. 21. Vanasti Vaemla niisugune koht olema, kus Läind siis veiste järel merre parun pidand omal hulk magama jääda ei saa. Nii kui ka. kassisi. Mis vanaks jäänd, sa magama jeed, nii üks tuleb neid pole tappa tahtnd ja viind hüüab otsekohe üles. Inimeste Kassari. See olnd siis kui 25 seas hüütakse Linnamäge ka 29. Suuremõisa valitseja oma kalapüüu ära lõpetand, Vallimäeks. läind ühekorra metsavahi hakkand maa poole minema, juure, metsavaht ajand üks karjund: „Anna mu ühe 27. Vanasti Käina mehed parajasti heina üles, puuhang silmaga emis kätte.“ Mees käind väiksete võrklaevadega olnd, sest siis pole raudhange mõtlend, et mis asi see küll on. puid Haapsallu viimas. olnd. Valitseja küsind, et kus Ei see vaid ei jää, muukui Linnast tagasi tulemise aegu kohast sa nii ilusa hangu puu karjub ja karjub. Viimaks tuul läind valjuks ja purjutand oled saand. Metsavaht ütlend: mees hakkand oma kalade laeva kummuli sii Hanikati „Ma viisi Kaevatsi Simmule seast vaatma, üks ühe silmaga laiu eeres, inimesed läind ühe värske kala ja selle eest ahve olnd kalade seas. abiks neid ära päästma. Kui sain hangupuu. Valitseja Viskand selle merre, siis nad meeste juure läind, mehed pöörand selja ja pannund karjumine kadund ära. Mees olnd laeva põha peel, laev minema. läind teiste kaladega kodu. olnd kummuli. Mehed ütlend, et pole nendel häda olnd Kaevatsi Simmu aga eland 32. Aksli Peeter tulnd midad, nemad läind mere laju peel, kus pole ühtegid ühekorra Keremaalt kodu põhja, istund maha, lugend puud olnd ja ise oli kalapüüu poole keriku mõisa rehest „issameie“ ära, siis tulnd seelt mees. mööda ja ühe jalaga tont tulnd laeva põha peele ja oleks siis rehest välja, hüpates hobuse katel kee olnd, oleks hakkand 30. Ühekorra mehed kõrval. Hobune olnd nii tuhli keetma. vidand Suuremõisa tiikis hermus, et tahtnd lõhkuma noota ja saand suure haugi. minna. Nii kaua tulnd hobuse 28. Jõulu pühad olnd Pandud siis haug tiigi eere kõrval kui surnuaia värava tulemas ja Niksu Kustav, toori sisse. Paruni härra tulnd kohta, seelt pöörnd ära ja läind Kassari mõisa sulane tahtnd ka senna, soskind peel haugi surnuaida. See mees oli meite viina saada, aga pole raha kepiga. Äkisti haug hakkand sugulane ja reekis ise, et tema olnd. Kustav ütlend vee sees rabama, pannund olnd seda näind. seltsimeestele, et tema leheb härra uued riided puhas tiigi toob paruni keest raha. Seltsi mudast vett täis. Härra vaatnd, 33. Saarnagu mees läind mehed ütlend, et äi sa paruni vidand suu naerule ja läind nõrga jeega Hiiumaale ja keest raha saa. Kustav läind minema seelt. Pärast mehed uppund ära. Veetud noodaga ikka paruni jutule, et paruni reekind: „Oleks üks talumees siis mees jee alt välja. Pandud härra annaks 10 rubla raha, seda teind, äi tea, mis sellega niikauaks sauna kui puusärgi naisel olnd kaksigud lapsed, oleks siis küll tehtud.“ tegemine olnd. Kui mees juba tahaks jõulu pühade aegu ära maetud, olnd iga ööse tuli nendele nime panna, et siis 31. Vanasti püütud kalu saunas. Nii kui kedagid akna saaks vaderdel sööma korra ka ööse. Tuli pandud paadi taha läind, et neeks, mis sees teha ja parun annund raha. pee otsa peele ja kalad tulnd on, nii tuli kustund ära. Siis Kedagid teine talumeestest siis tule valgele, seisnd vagusi mehed vetnd sauna akna eest läind paruni juure ja ja parun ja siis saand ahingiga neid ära, viind tõrva ja pigi sauna. reekind, et Kustavil olnd raiuda. See hüütud siis toosel- Ja ähvardand, et kui sa veel kaksigud lapsed. See ütlend käimiseks. Üks Kassari mees tule sauna paned, siis laseme parunile: „Kustavi naisel pole olnd üks ööse jälle toosel kalu püssiga sauna aknast sisse. üldse lapsi ja saagid mitte püüdmas ja näind, et teine Pärast seda pole enam tuld lapsi.“ Pole paruni asi aitand mees ta kõrval ja püüab ka saunas nähtud. änam midad. Kustavil olnd kalu. Ta tunnund ära, et ta ikka jõuluks viina raha kees ja naabrimees, ristiisa. Tema 34. Vanasti Ruhnu mehed muud midad. teretand: „Tere vader!“ Nii käind sii laidude peal kadund ära, suur veelõking hülgepüüul. Hanikati olnd järel. Kui Kassari mees vanamees käind ka, aga teise

26 laju peal. Ruhnu mehed teind võrgumajas ja leikand kastis klaasi all olnd. Köster vanamehe püssi seks, et kuul puuluusigud. Kui ta paugu vetnd kasti lahti ja näitand pole kaugemale läind kui jala kuulnd, kargand majast välja, meestele. Üks mees olnd juua maad, siis kukkund maha. suure ähmiga nuga läind reiest täis ja ütlend: „Oled sa ilmal sisse, aga Ruhnu mees teisi küll peksnd“, ja annund Saaremaal olnd ka vanasti hõiskand siis. parunile vastu lõugu, nii et pea targad mehed ja vanamees läind otsast ära. Köster reekind seda asja nende vastu. 35. Ühe peremehe pannund pea oma kohta tagasi Saaremaa mees vetnd püssi hobusel käind iga ööse painaja ja kasti ruttu kinni. Olnd ise oma kätte ja lasnd ühe pardi kallal. Mees käind targa nii hermus, et kui see nüüd maha, siis määrind pardi juures nõu küsimas, et mis asi parunile teada leheb, ei tea, verega püssi mõlemalt poolt aitab selle vastu. Tark mis temaga siis küll tehakse. küljest. Siis püss hakkand õpetand: „Veta üks sõhune Pole kedagid aga seda lasma jälle. Saaremaa mees vakk, millel oksa auk põhja parunile reekind, jeend õpetand, et kui tei saate sees on ja pane tuli senna vaka teadmata nendele see asi. kuskilt punast ristimata elavat alla ja siis vaada selle oksa hõbe, siis Ruhnu mehe augu valguse läbi, kas leiad 38. Suuremõisa parunid võimus änam üle ei käi. Saand midad hobuse lakkade seast. olnd hermus suurelised ja siis killegi keest linnast seda uhked mehed. See olnd sellel punast elavad hõbe, siis Mees teind seda ja leidnd ühe ajal kui pole veel aurulaeva Ruhnu mees ei ole saand suure nõõla hobuse lakkade käimas olnd Heltermaa ja püssile enam midad teha. seast. Vetnd nõõla kätte ja Haapsalu vahel, siis käind murdnd nõõla terava otsa purju luup. Siis Ruhnu mees teind seda, et silma sisse kõveraks. Teise pole hüljest änam lasta saand, humiku olnd naabri vanaeidel Ükskord hakkand jälle nii kui üsna hülge ligi saand, pee jalge vahel, änam õigeks Heltermaalt minema, merel hüljes kargab kivi otsast ei saa. läin tuul valjuks. Viind luubi maha. Hari laju eere. Ja vana parun 36. Hanikati vanamees olnd ise ka sedakord luupis. Ükskord olnud jälle Ruhnu tulnd Haapsalust postist ja Läind Harise maale, Hari mees Kõveri laidus ja olnd kodu poole tulemas. Üks Peeter annund seel süüa ja Hanikati vanamees olnd vanaeit tahtnd ka reele tulla. õhtu toond põhud tuppa ja Ahelaidus, hüljes tulnd Vanamees ütlend, et tema ütlend, et olgu ta sant või saks, Ahelaiu eeres kivi otsa. linnast tulnd, hobune väsind ja keik põhku magama, temal Vanamees pidand hüljest pole naist peale vetnd. Ja siis paremad kohta ei ole. Parunil lasma minema, üsna varju ligi järsku läind regi nii raskeks, et olnd küll sant külameestega olnd saamas, hüljes kargab hobune käristand kõigest seltsis põhkus magada, aga maha. Kui vanamees ära jõust, et edasi saand. Saand pole midad parata olnd. tulnd, hüljes kivi otsas jälle. siis suure vaevaga viimaks Mitu korda käind sedamoodi. kodu, hobune olnd nii märg, et Talvel parun lasnd kohe puud Viimaks tüdind ära ja läind tilkunud. Teinekord vanamees Harise viia ja sakste jauks toa püüumajasse sooja – sügisene rääkind Saaremaa targale seda teha. Et kui veel niisugune külm aeg olnd. Ruhnu mehel juttu. See ütlend: „See oli selle juhus tuleb, et siis mitte läind Kõveri laidus ka naise kuri silm, mis seda tegi. külameestega ei tule seltsis külmaks ja läind ka sooja. Oleks vetnd ja pöörnd rangid magada. Vanaisa vaatnd: hüljes olnd teisepidi, oleks ära kadund see jälle kivi otsas. Läind uuesti raskus. 39. Ükskord tulnd katsuma. Siis saand varju taha Suuremõisa parun ja toapoiss ja lasnd hülge maha. Ruhnu 37. Pühade aegu Kassari Saarnaku laidu. mees pole näindkid, olnd mehed tahtnd parunid näha, mis kabeli surnukambris 27

Saksad olnd peeva läbi olnd. Naised olnd nii hermus, et tema tahab näha. Pannund söömata, toidu asju pole et peaks aga mehed kodu karud tantsima ja poisi käest seltsis olnd. Saarnaku inimesd olema, kui nad siit Hanitsest raha nõudma. Poisil pole aga hakkand sööma ja käskind läbi tulevad. raha olnd, siis vetnd poisi saksu ka sööma tulla. kinni ja leikand poisi riiete Toapoiss tulnd kohe sööma, Olngid üks hommiku, et tulnd eest kõik nööbid ära. Poiss aga härra pole tulnd – ootand Kassari poolt karutantsitajad. läind kodu, püksid käsivarre ikka veel käskimist. Pole aga Tulnd ja küsind, et kas laudad peal. änam kästud, siis härra tulnd on tõbised ka. Peremees viimaks ise laua juure teiste ütlend, et laudad on kõik 43. Hanikati laiu lõuna selja taha, vetnd ühe silgu, terved, et siin tõbiseid ei ole. pool külges on kaks suurt kivi. ütlend, et see vaadab väga Siis küsind, et kas tahate näha, Vanasti kuralised käind ikka tema otsa ja söönd selle ära, et nemad panevad karud sii hülgepüüul. Ise olnd maal vetnd sedamoodi mitu tükki ja tantsima. Peremees ütlend, et kivi taga ja lasnd hüljest, mis söönd ära. ei mei taha karutantsimist meres kivi otsas olnd. Sellest näha. Tüdruk läind kajust vett need kivid saand nime. See 40. Kaks mõisahärrad ja tooma, siis ütlend tüdrukule, kivi, mis maal on vehem ja see toapoiss tulnd ühekorra et vaada, mei paneme karu on Vehe-Kuraline ja meres on Hanitse ja tea mis selle paadi tantsima. Annund karule puu suurem kivi, see on Vana- viga siis olnd, et siit vanamees kätte, karu vetnd puu esimeste Kuraline. olnd neid aitamas mere eeres käppade vahele ja tagumiste paati parandada. Kui paadi käppadega tatsind ümber puu. Materjali kogumise aeg 8.– korda saand, siis teine härra Siis pannund karud õue kinni 10. august 1956. läind teisepoole vanameest ja tulnd tuppa ja hakkand raha 1. Uue aasta laupa ööse tüki maad eemale ja hüüdnd, jagama, mis nad Hiiumaalt pole tohtind magada üldsegid. et tule siia, mei tasume sulle inimeste keest petusega Tuli pidand öö läbi põlema ja töövaeva. Teine olnd tige kerjand. Suur hõberaha aknad katet kinni, et tuli härra, teine olnd hea härra. hunnik olnd laua peal, mis nad viljapõldude peele ei paista, et Toapoiss saand vanamehele jagand. Üks vanamees vetnd rikub viljad ära. ütelda, et mine sene kurja kepi ja läind selle aja sees karu härra juure esteks, kui sa hea narrima. Karu peremees läind Õhtu toodud õled tuppa ja siis härra juure lehed, siis kuri ka pärast välja, karu kargand visat õlgi tüüd ülespidi vastu jätab ilma. Mees läind esmalt peremehe kallale. Siis siutud lage. Vanast olnd karused laed kurja härra juure, see tasund karu õue kinni ja antud peksa. ja mida rohkem õlgi kinni üsna heasti. Ja hea härra Karu karjund nii hermsasti hakkas, seda parem viljasaak maksnd ka veel üsna heasti. nende kees, et aa-uu, aa-uu. olnd põllumeestel ja kalasaak kalameestel. Kui pole aga 41. Vanasti olnd karu- Siit läind ära, läind Muhusse. kinni jeend, siis olnd kehva tantsitajad, kis käind külades Pärast kuuldud, et üks karu saak. inimesi petmas. Karud olnd olnd Muhus oma peremehe seltsis, kille loomad surnd ära murdnd. Arvatavasti oli Siis olnd mängisi tehtud: olnd või haiged, selle lauta sama karu, kis peksa sai. „kiiska püütud, tetre lastud“, viidud karud, et teevad Pärast seda oli karudega siis „kinksepa silma peest loomad terveks, et loomad käimine ära keeldud. välja sossit“ ja tuld ära puhut. enam ära ei sure. Seda aga tehtud suure kõrge maksu 42. Ühekorra olnd „Kiisa püüdmine“ olnd eest, kui nad karu lauta viind. Kassari Mäealuse kõrtsi ees sedasi, et tehtud õlest „kiisk“ karutantsitajad. Üks vehene valmis, kaks libet pulka antud Ükskord tulnd jälle Hiiumaale poiss läind nende juure ja teine teise piuse, siis mõõdet karutantsitajad, viis tükki käskind karud tantsima panna, inimese pikus ja „kiisk“ pandi 28 nii kaugele. Siis pidi jala kinksepa silm peest välja 3. Tõnisepeevaks keedet varbaotste ja pulkade peel soskit. ikka ubasuppi ja sea pee. „kiisa“ juure minema. Kui ligidale saand, siis teised Tule puhumine olnd sedasi, et 4. Küünlapäev oli küla- küsind, et kus sa lehed, siis nöör siut lae alla kinni ja käima päev. Siis pole tööd pidi ütlema, et lehen „kiissa“ umper olnd üsna päranda tehtud, käidi külas jüttu püüdma. Siis öeldud, et kui vastus. Siis pandud küünal ajamas ja õlut joomas. senna juure põlema. Kis siis kukud sisse. Siis pidi ühe 5. Peetripäeval pannak- pulga peel keha raskuse üleval tuld puhuma läks, pidi jalad se soe kivi merre, siis mere jee kandma ja teise pulgaga vastu umpri sisse panema ja kätte peal lappides, jalad vastu lage, hakkab sulama ja külm tuleb pead ise omal lööma ja kiitma, alligate ja kaevude sisse. et vana pee on kõva. Siis pidi tule juure jõudma ja ära puhuma, siis seda sama moodi hambal „kiissi“ pehe kinni 6. Madisepäeva kohta jälle tagasi tulema. Kui aga hakkama ja seda sama moodi vanad inimesed ütlend ikka tagasi minema. jalad umpri sees kõrva keerid, seda, kui talve lume tuisk ehk need ära nõrkusid, siis olnd, et see on madisepäeva Siis olnd „tedre lasmine“. See pole midad aitand. tuisk. Sest siis tahtnd ikka olnd sedasi, et ümargune puu tuisku olla. siut otstest lae alla rippuma, Kui kell 12 saand, siis valat siis inimene pidand puu peele õnne. Selle jäuks valat tulist 7. Vastlapäeva keedet tina vee sisse. istuma ja jalad ka puu peele ja ubasuppi ja veise ründ. kepiga hoidis, et maha pole Igaühele valat õnn ja kõige kukkund. Müts pandi siis teise Siis olnd juused leigat ja viimaks valat perekonna õnn. hobused puhastud, noored otsa peele, jalge otsa. Siis pidi Vanemad inimesed seletasid hobused esimest korda ette kepiga mütsi seelt maha siis jälle ära, mis igaühe õnn soskima, et ise puu peelt maha pandud. tähendab. ei kuku. Vastlapäeva õhtu läind keik Vana-aasta ööse pole tohtind küla naised jee peele liugu „Kingsepa silma soskimise“ kidad magada, kis siis jäuks pandud õle pukk maha lasma. Kis keige pikemad liud magama jeend on, siut ja siis kaks inimest pannund saand olnd, sellel pidad keige asemele kinni või tahmat näud pikemad linad kasvama. seljad vastati ja peene puu ära. Sellepärast pole julgund jalgte vahelt läbi. Siis üks, kis kidad magama jeeda, pidi öö Siis tehtud ka tiukõlku. See seljaga puka pool olnd, küsind läbi üleval olema. olnd sedasi, et kus sile jee „kinksepa“ keest: „On olnd, senna pandud jee sisse kinksepp kodu?“ Teine Kui uue aasta humiku kerikust post püsti ja vankri ratas posti vastand: „On küll“. Esinene tulema hakat, siis igaüks olnd peele. Siis siut pikk puu küsind jälle: „Mis ta teeb?“ nii ruttus, et kis keige enne vankri kodarate külge kinni ja Teine vastand: „Kingi ja kodu saab, see saab selle aasta kõlk siuti senna otsa. See olnd saapud“. Esimene küsind: sees oma tööd keige enne ikka palgi kõlk. Siis selle „Teeb ta moole ka?“ Vastati, valmis. otsast, mis vankri kodarate et äi tee. Siis öeldud: „Ma külges kinni olnd, hakat ringi sossi ta silma peest välja.“ Siis Uue aasta laupa õhtuks keedet ajama. Kõlk lendand ikka see, kis seljaga puka pool olnd ikka värske haugi suppi, mis sõhuse vaardiga küll, et pole ja kingi tahtis, pidi kepi otsaga seks ajaks sai hoitud. tahtnd naljalt peel seista ühtid. puka küliti lükkama, teine aga 2. Paavlipäev pidi olema hoidis kepi otsa ära, et see hülge poegimise peev, et siis Vastalpäeva õhtu mindud ikka puka pihta äi lehe. Kui aga hülged poegivad, sedasi valges magama, tuld pole puka küliti lükat, siis oli reekisid vanad mehed. lampi pandud.

8. Tuhkapeeva pole ja põletud tuld. See tule tegemas ja lapsi loetamas. Kis tohtind juused kammida, et põletamine tulnd sellest, et pole lugeda muistnd anti tuhk tuleb pehe ja külas pole vanasti ühekorra üks noorpaar peksa. Mardipäevaks olid tohtind ka käia, siis visat läind paadiga kuskile ära, makid valmis tehtud ja tuhka vastu silmi. põletand seal paadi ära, et martidele keedet ikka makid änam tagasi ei tule. See olnd valmis. 9. Paastumaarjapeev Jaanilaupa õhtu ja sellest keedet seajalad ja tehti vurr- hakatkid tuld põletama. 20. Kadripäeva laupa konti. õhtu käidi kadriks. Käind seda 14. Heinamaarja päeva ei sama moodi kui mardid, 10. Lihavõtte pühade ole heinatööd tehtud, siis ilusamini olnd riides, aegu keedet ja värvit mune. tehtud muud töösid. kadrideks käind ikka naised. Linnas oli jälle siis munade Kadridel olnd veepudelid vahetamine. Kis uulitsa peal 15. Maretapäeva kohta seltsis, kis neid pahandand, vastu tuli, sellega pidi muna ütlend vanad inimesed, et siis viskand pudelist vett, et kadri vahetama. saab hädaleiba, kille vili otsas kuseb siis. on, et saab põllalt uut. Iga 11. Kui Jüripäva jää aasta pole seda saand. 21. Luutsinapäeva käind meres veel kandja olnd, siis „luts“, suur kaseaga olnd kees keik Jürnad siut kinni. Kui 16. Lauritsapeeva pole ja materdand mööda enne Jüripäeva müristab, siis tohtind tuld teha, et toob pärandad. Lapsed joosn tuleb vilu kevad. tuleõnnetust. pinkide peele üles, sest luts 12. Nelipühide laupa õhtu 17. Pärtlipäevast pannund pole ülese saand. toodud kaski tuppa ja käidud kalamehed, kis noodal käind, 22. Kui Toomapäeva armukaski viimas. Noordele pükstega saapad jalga, et vesi tuiskand, siis öeldud ikka, et viidud ikka kased, läind siis külmaks. Toomas tuiskab. vanapoistele viidud pihlad ja kis siis kurjad või sandid 18. Mihklipäevaks olid 23. Jõuluks tehti õlut, inimesed olnd, nendele viidud välised tööd keik tehtud, käidi toodi õled tuppa ja põletud kadagad ja surnd varesed. külas ja tehti õlut. jõulukuuske. Nelipühide aegu tahtnd ikka 19. Mardipäeva laupa valjud tuuled olla. õhtu käidi mardiks. Siis tehti 13. Jaanipäeva laupa õhtu nägudele masked ette, raiut kadagad või muud puid pillimees oli ka ja siis käidi külas tantsimas, tükki LÕPP

Aasta 2018

Jaanuar Aprill 11. Hiiumaa kultuurihooaja avapeol anti tubli tegija tunnuskiri Tiia Korvile 20-aastase töö 12. Kinoõhtu Orjaku sadamas: „Seltsimees laps“. eest kooliteatriga. 22. Jumalateenistus Kassari kabelis. 19. A. Vahemetsa artikkel Hiiu Lehes „Saarlane ja 29. Kassari kabelis laulis Oleviste kiriku koor, hiidlased valvavad Liibanonis rahu“, kus maini juhatas Kersti Kuusk. kestval missioonil osaleb Kassarist nooremseersant Kaili Uusoja. Mai 24. Õppepäev „Teadmispõhine lambakasvatus“ Orjaku külamajas. 4. „Teeme ära!“ koristuspäev Kassari kabeliaias. Riisuti, tasandati maapinda ja värviti üle Veebruar välikäimla. Käina osavallakogu koosolekul osales Ester 1. Kinoõhtu Orjaku külamajas: „Igitee“. Tammis. 3. Külavanemate ja külaseltside esindajate 5. „Teeme ära!“ hoogtööpäev Kassari kohtumine vallavanem Reili Rannaga Orjaku rahvamaja õuel, koristati õue, metsaalust ja külamajas. Kassari saarelt osalesid Margit puukuuri. Kääramees, Tiivi Lipp, Tiiu Kopli, Linda Tikk, Orjaku küla talgud, puhastati teeääri Ester Tammis, Aivar Kääramees, Omar talvesodist, korrastati mereäärset karjamaad Jõpiselg ja Toivo Platov. ja istutati EV 100 tammed Pihlalaiule. 3.–9. Jääpurjetamise Monotüüp-XV klassi 12. Emmaste laadal olid kauplemas Merike Euroopa meistrivõistlused Orjaku sadamas. Niimann, Edgar Veeborn ja Truubi talu. 17. Jääkalafestival Orjaku sadamas, esines 17. Kassari Kultuurineljapäevade sarja 5. hooaja ansambel JÄÄÄÄR. avamine Orjaku külamajas: 24. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine: kontsert „Hingelt laulev meremees – Siim vaadati varasemate aastapäevade videosid ja Rikker“; Kassari rahvamaja ees tehti ühispilt. Ainikki Eiskopi näituse „Merepiisad ja 25.02.–3.03. Uisutamine Orjaku sadamas, avatud päevakuld“ avamine. uisulaenutus ja väike kohvik. 19. Muuseumiööl oli avatud A. Kallase suvekodu, 26. Kassari haridusselts 23-aastane. seda külastas 32 inimest. Kassari käsitööring kinkis uuele ilmakodanikule Missa Kassari kabelis. Laulis ansambel Kaari Kääramehele lapiteki. Hõbelõng. Huvilisi juhatas kabelis Ingrid Purge ja kabeliaias Kati Kukk. Märts 20. Uue püsinäituse „Elu saarel. Tuli. Vesi. Õhk. Maa“ avamine Kassari muuseumimajas. 3. Hiiu Purjelaeva Seltsi aastakoosolek Orjaku 24. Sadamakino Orjaku külamajas: „Portugal“. külamajas. 26. IX Tuulekalafestival Orjaku sadamas. 8. Kinoõhtu Orjaku sadamas: „Klassikokkutulek Anne Rekkaro raamatu „Priius kallis anne“ 2“. esitlus Kassari rahvamajas. 10. Pühalepa Naistekoja 20. sünnipäevale viisid Kassarist tervituse Ester Tammis ja Toivo Juuni Platov. 13. Kuivatatud lambakintsule „Hiiu viiulile“ 2. Hiiumaa maraton alguse ja lõpuga Kassari pühendatud seminar Kassari puhkekeskuses. Puhkekeskuse juures. 22. Hiiumaa Kodukandi korraldatud 3. Kassari kabelis missa, leeripüha. kogukonnapäeval Kärdlas käisid Ester 7.06.–30.08 Igal neljapäeval oli Kassari rahvamajas Tammis, Säde Põllu, Valve Mölder ja Toivo avatud kodukohvik Hõng. Platov. 31

8. Kontsert sarjast „Kolm risti Kassari kohal“. 13. Kontsert sarjast „Kolm risti Kassari kohal": Kassari kabelis esinesid Käina Huvi- ja „Rõõmu allikal". Mõtiskles õp Jaan Kultuurikeskuse muusikaosakonna õpilased. Tammsalu, kitarril Robert Jürjendal. 9. Sadamakino Orjaku külamajas: „Kaalust alla“. 14. Hiiumaa käsitöö ja omatoodangu laat Kärdlas 13. Algas Orjaku infomaja hooaeg, suvel töötasid Vabrikuväljakul. Kauplemas olid Ülle Lorits, infomajas Margit Kääramees, Marleen Začek Jüri Rebane, Truubi talu ning Lest ja Lammas. ja Liina Härm. 15. Missa Kassari kabelis. 14.-15. Sõru Jazzi kontserdid Orjaku külamajas. 17. Curly Stringsi kontsert Kassari rahvamajas. 16. Sõru Jazzi linnuvaatlusretk Orjaku õpperajal, linnuvaatluskohvik Orjaku külamajas. Orjaku külamaja külastasid Saaremaa külade aktivistid, kellele pakuti kohvi-kooki ja tutvustati sadama arendust ning külamajade tegevust. 21. Araabia köögi ja kultuuri päev Orjaku külamajas, korraldasid MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus ja Orjaku külaselts. Osales 40 araabia maadest pärit inimest, kes olude sunnil elavad praegu Eestis. Pakuti rahvustoite ja sai kuulata muusikat. 22. II väike jaanipäeva lihalaat Orjaku külamajas ja sadamas. Korraldasid Hiidlaste 19. Kaia Karjatse kontsert „Gongide ja koostöökogu, Orjaku külaselts ja MTÜ Hiiu helikausside kaunid helid“ Kassari Veis ja Lammas. rahvamajas. 23. Surnuaiapüha Kassari kalmistul. 19.–22. Hiiu Folgi kontserdid: 26. K. Potisepa artikkel Hiiu Lehes „Eluga kahel 20. Hiiu Folgil Kassari kiigeplatsil esinesid pisikesel saarel“, kus räägitakse Kaja Tuisust, ansamblid Pööriöö, Puuluup, Svjata Vatra ja kes pool aastast on oma Kassari kodus ja teise Oxus Usbekistanist. poole töötab troopilisel Mauritiusel. 21. Hiiu Folk Kassari rahvamajas. 1930. ja 1970. 28. EV 100 fotonäituse „Maja elu lugu. Kassari aastate muusika: Olaf Kopvillem, Hämarik jpt. rahvamaja 100 aastat koos Eesti Vabariigiga“ Hiiu Folgil Kassari kiigeplatsil esinesid Jaak avamine. Autor Merike Niimann. Teostus Johanson ja Krista Citra Joonas, Riho Sibul, Mart Mõniste ja Pildikoda. Jaak Tuksam ja Ain Agan, Mari Kalkun ja Kassari haridusseltsi üldkoosolek. Aleksandra Kremenetski ning ansambel 28. Orjaku külamajas kontsert EV 100 auks Tuulelõõtsutajad. „Kodus on sinine taevas“ – Trio KeKuKe: Kelli Kassari kabelis esines Usbeki ansambel Oxus. Uustani, Kusti Lemba ja Keio Vutt. 22. Hiiu Folgi kontsert Kassari kabelis: laulis 30. MTÜ Orjaku Külaseltsi üldkoosolek Orjaku Helin-Mari Arder, kitarril Teet Raik. külamajas. 24. Indrek Taalmaa monoetendus „Parimad Ilmus Kassarimaa nr 43. palad“ Kassari Kuursaalis. 25. Lääne-Saarte kammerorkester „Kontsert Juuli maailma äärel“ Orjaku sadamas. 26. J. Kaasiku 100 aasta vanuse pilkenalja 5. Kontsert Orjaku sadamas „Gongide ja „Kaheksa-puudane ämm“ esietendus. helikausside kaunid helid – Kaia Karjatse“. Tegelased: Hugo – Tiivi Lipp, Ants – Ulvi 6.-7. Kitarrifestivali Kassari Kitarrid kontserdid Uusoja, Andres – Toivo Platov, passija Juuli – Orjaku külamajas. Evi Sadul, Hugo pruudid Emmi – Annika 6. Festivali Kassari Kitarrid Pääru Oja ja Indrek Kääramees, Marie – Helin Kääramees, Anna – Kruusimaa flamenko-õhtu Kassari Kairi Reintal ja Neti – Ester Tammis, neiu akna rahvamajas. taga – Kaisa Kääramees. 12. Kontsert Orjaku sadamas „Hallo Kosmos, Päikesetõusumatk Kassari saarel Tarmo hallo Maa“ – Hanna-Liina Võsa ja Koit Toome. Suurvärava juhtimisel.

30. Etendus „Kaheksa-puudane ämm“ Kassari 16. Etendus „Kaheksa-puudane ämm“ Kassari rahvamajas. rahvamajas. 18.-19. Uue aja valguse ja armastuse trummi valmistamise kursus Kassari rahvamajas. 19. Missa Kassari kabelis. 23. Kontsert Orjaku sadamas: Maarika Martin „Lood ajast praegu ja enne“. 25. Muinastulede öö tähistamine Orjaku sadamas. 29. Shindo-venituse näidistund Orjaku külamajas, juhendas Kadi Männamaa. Shindo tunnid toimuvad külamajas talvehooajal üks kord kuus. 30. Sadamakino Orjaku külamajas: „Raamatupood“. Kassari käsitööring kinkis uuele ilmakodanikule Lumi Niimannile lapiteki. August September 2. EV 100 raames „Kassari – Aino Kallase paradiis“. Kallaste suvemaja õuel esinesid 1. Lõppes Orjaku infomaja hooaeg, maja oli Garmen Tabor (sõna), Angelika Mikk (laul) ja avatud iga päev. Riina Pikani (klaver). Lavastaja Arne Mikk. 6. Sadamakino Orjaku külamajas: „Ahto. 12.00–20.00 Hiiumaa kohvikutepäeva Kassari Unistuste jaht“. kohvikutuur. Kuus kohvikut Kassari saarel! 7.-8. Kiriku abiliste reis Põhja-Eesti „Magus mari meitele ja teitele“ Esikülas Uue- pühakodadesse. Kohaliku omaalgatuse Hansu talus, „Mesila“ Lemmena programmi Käina Martini koguduse projekt mesindustalus, „Kassari veski“ Hollandi "Suvel avatud Kassari kabel ühendab veskis, „Pullu pulmakohvik“ Pullu pubis, kogukonda". „Orjaku mõisa kuivati lugu“ Dagen Hausi 13. Kassari Kultuurineljapäevade sarja 5. hooaja külalistemajas ning „Siis tule – siis jää“ Orjaku lõpetamine Orjaku külamajas. Kontsert „Lase sadama külamajas. ma laulan“, esinesid Kärdla Kammerkoor ja 3. Kontsert sarjast „Kolm risti Kassari kohal." trio Kolm Musketäri. Kassari kabelis Kait Tamra, kaastegev Kadri Hiiu valla arengukava 2035 + arutelul Käinas Pulk. osales Ester Tammis. 4.-5. Etendus „Kaheksa-puudane ämm“ Kassari 15. Kärdla Purjutuuri sarja võistluste lõpetamine rahvamajas. Orjaku külamajas, korraldaja Hiiu Purjelaeva Päikesetõusumatk Kassari saarel Tarmo Selts. Suurvärava juhtimisel. Matkamas käis suve Sõru laadal olid kauplemas Aita ja Kallu jooksul kokku 42 inimest. Rebane ning Merike Niimann. 7. Kassari kabelis kontsert „Gamba vaimust 16. Missa Kassari kabelis. vaevatud." Peeter Klaas ja Arvo Haasma, 20. Etendus „Kaheksa-puudane ämm“ Kassari Elisabethi-aegne muusika. rahvamajas. Kõikide etenduste tulu läks 9. Hiiu luule ja lugude õhtu „Ole ise“ Orjaku Kassari rahvamaja esiku remondiks. külamajas. Esinesid Heli Laaksonen, Järvi 21. Tooršokolaadi valmistamise töötuba Dagen Kokla ja Margus Tabor. Hausi külalistemajas. 10. Hiiumaa puhkpillidepäevade kontsert Orjaku 22. Kärdla sügislaadal käisid kauplemas Ülle külamajas. Esines Paide linnaorkester. Lorits ja Truubi talu. Kunda linnaorkestri õhtukontsert Kassari Puhkekeskuses. 11. Hiiumaa puhkpillipäevade kontsert Orjaku sadamas. Esines Türi puhkpilliorkester.

Oktoober Treening-meditatsioon. Kostitas kohvik Hõng. 27. Kodanikupäeva tunnustusüritus Kärdlas Pikas 6. Algas joogahooaeg Orjaku külamajas, koos Majas. Kohal käisid Liisi Kummer-Leman, Tiivi käiakse laupäeviti kell 11.00, juhendaja Alne Lipp ja Ester Tammis. Lepna. 9. Kinoõhtu Orjaku külamajas: „Võta või jäta“. Detsember 13. Kuri sügislaadal olid kauplemas Ester Tammis ja Toivo Platov. 2. Kassari rahvamajas „Enda toetamine 14. Lõikustänupüha jumalateenistus Kassari eeterlike õlidega“ – aroomiteraapia õpituba. kabelis. Tänati abilisi. Ühine kohvilaud. 5. Eesti LEADER Liidu visioonikonverents 27. Kassari rahvamajas Kassari kirbuturg avatud „Kuidas kohapeal arukalt otsustada“ Jänedal. 11–16. Ühiste kavatsuste kokkuleppe allkirjastas Oktoobris ilmus ajakirjas Maale Kassari Ester Tammis. rahvamajast artikkel. 7. Haridusselts EDU 20. aastapäevale Kõpu külamajas viis tervituse Ester Tammis. 8. Kassari rahvamajas kontsert: Märten Kross, Peeter Metsar ja Kiur Aarma. Kohviku Hõng salongiõhtu. 14. Taizée palvus Kassari kabelis. 14.-15. Hiiumaa käsitöö ja omatoodangu laat Kärdla kultuurikeskuses. Kauplemas olid Margit Kääramees, Ülle Lorits, Merike Niimann, Truubi talu ning Lest ja Lammas. 19. Väike jõulumüük Orjaku külamajas. 24. Püha jõuluõhtu jumalateenistus Kassari kabelis. 27. Kinoõhtu Orjaku külamajas: „Eia jõulud November Tondikakul“. 30. Kontsert Orjaku külamajas: Jaan Tätte 2. Hingedepäev, Taizée palvus Kassari kabelis. „Aitäh!“. 5. Kinoõhtu Orjaku külamajas: „Vello Salo. Orjaku külarahva aastalõpu-koosviibimine Igapäevaelu müstika“. külamajas. 10. Kontsert „Armastusfilm“ Orjaku külamajas, 31. Aastavahetus Kassari rahvamajas. esinesid Andre Maaker ja Jaan Sööt. Taizée palvus Kassari kabelis. 18. Kassari rahvamajas naiseliku väe meditatsioon: oma sisemise allika äratamine. Juhendas Merliis Sulg. 25. Kassari rahvamajas laste jooga. Juhendas Gea Grigorjev.

Ta name

• Kabelit külastas sel suvel 2880 inimest. EELK Käina Martini kogudus tänab häid abilisi, kes hoidsid suvel Kassari kabeli uksi avatuna: Valve Mölder, Eva Laur, Tiiu Kopli, Urve Kääramees, Evi Sadul, Ulvi Mets, Tiia Karapetjan, Silvi Steinberg, Maie Nittim, Kati Kukk, Hiivi-Liivi Mugamäe, Maarja Undusk, Diana Üksik, Merike Niimann ja Maie Ruuber. Aitäh! ______• 2018. aastal annetas Kassari rahvamaja raamatukogule raamatuid Toomas Risti ning meie hea koostööpartner Printoni trükikoda. Täname ka trükikoja annetuse vahendajat Heli Tuisku.

• Oleme tänulikud kõigile lugejatele. 2018. aastal lisandus viis inimest.

Teated

27. novembril avaldas Hiiu Leht artikli „Kes mäletab Kassari kabeli pärgi?“. Kui kellelgi on pilte, mälestusi, teadmisi pärgadest, palume võtta ühendust telefonil 5305 1858. Samuti pöördume lugejate poole palvega: plekkpärgade taastamiseks on võimalik teha annetusi EELK Käina Martini koguduse kontole EE632200001120177422. Selgitus: Plekkpärjad. ______Huvitegevus Kassari rahvamajas: E 19.00 vabatants, juhendab Annika Kääramees, tel 5696 9326. N 19.00 jooga, juhendab Maia Jõpiselg, tel 518 9024. R 20.00 videoklubi, Ivo-Sven Vähejaus, tel 5668 8418. Rahvamajas on võimalik mängida pinksi ning harjutada ja mängida klaverit. ______Raamatukogu lahtiolekuajad 2019. aastal: 1. jaanuar – 30. aprill KOLMAPÄEVITI 10–18. 1. mai – 31. detsember KOLMAPÄEVITI JA NELJAPÄEVITI kl 11–17. ______35

Kirikusõ it

Selle luuletuse on kirjutanud Peetri-Mihkli Laine 14-aastaselt pärast jõuluõhtu jumalateenistust 23. XII 1937 Kassari kabelis.

Talus lõppend päevatöö, algab õhtu,

viimsed talitused laudas, siga pugend põhku.

Korda seataksegi regi sõiduks kiriku,

istutakse läbisegi, kõigil naerul suu.

Sõidab hobu, liugleb regi kiirelt edasi,

sellist sõitu pole tehtud vist veel kunagi.

Kirikusse veel tükk maad, mõnel hakkab külm –

jõuluõhtul peaks ju olema ikka soe ilm.

Eemalt paistab kiriktorn, kiirendakse sammu,

aga see neil häda toob, mõned kukvad lumme.

Jõuluõhtu imekena, taevas naerab kuu.

Kirik küünlavalges särab, laulab inimsuu.

Õpetaja jutlust peab Jeesu sündimisest,

mida seal kuulda võetakse puhtast südamest.

Sõidab hobu, liugleb regi koju kirikust.

Seal meid ootab jõuluvana, tuleb ei tea kust.

Laine sündis 21. jaanuaril 1924 ja lahkus meie hulgast 9. detsembril 2018. Puhka rahus!

Väljaandja Kassari Haridusselts. Kokku kirjutanud Merike Niimann. Kujundanud Tiivi Lipp. Fotod: lk 7 ülemine Ilmub kaks korda aastas. Hiiumaa Muuseum, lk 1–23 Hanikatsi Marju, lk 32–35 Liisi Kummer-Leman.