MÄRTS 2018 ILMUB KORD KUUS NR 3 (4)

Terviseõde Pilvi Raudsepp (praegu küll lapsepuhkusel) ja pe- reõed Mari-Liis Pihlak ja Merje Remmelgas on avarusega rahul – sellist pikka koridori varem polnud. Ämmaemandaks õppi- nud Pihlak lubab aga esimese raseda arvele võtta hiljemalt mais – kabinet ootab.

TTervisekeskuservisekeskus ppaelubaelub aavarusegavarusega

ARNIKA TEGELMANN dr Lääne patsiente vastu vast- piirkonna inimestele,“ ütles dr ruum ehk puhtus ja turvalisus remonditud tervisekeskuses. Lääne, Koeru Arstikeskuse OÜ algavad siit. Vasak tiib algab dr Koeru ETTK teenuspiirkonda kuuluvad Koeru ja Jär- „Kellelgi pole midagi valgete, juht. „Ämmaemanda kutsega Riina Lääne ja tema pereõe ka- va-Jaani vald Järvamaal ning osaliselt Rakke vald Koeru esmatasandi puhaste ja õhurikaste ruumide inimene on meil olemas. Ko- binettidega, edasi tuleb koduõe Lääne-Virumaal. tervisekeskuse ((ETTK) vastu. Hea, et arsti ja õe toa vahel duõendusteenust saavad Koeru kabinet.“ Plaanitakse pakkuda järgmisi teenuseid: ehitus lõppes plaani- on nüüd uks ja meie suhtlus ei kandi inimesed juba paar aastat Värvitoonid valis projektee- pea enam käima läbi koridori. läbi Järvamaa haigla, sest üks rija. „Rahulikud toonid. Põran- • üldarstiabi 3 perearstinimistu mahus tust kuu aega varem ja Üks vanem naine küll ütles, et nende koduõdedest elab siin.“ dakate on kvaliteetne ja lihtsalt • ämmaemandusabi selleks kulus plaanitust tal on siin nii hea tunne, ja kal- Projektis arstikeskust esin- hooldatav. Ooteruumide uue • koduõendusteenus vähem raha. Nüüd tu- listas mind,“ lausus dr Lääne. danud Jaan Kabin teeb uutes mööbli vallavalitsus tellis ja kül- • füsioteraapia leb vaadata vaid ini- „Oleme selles majas töötanud ruumides ringkäigu. „Protse- lap see jõuab peagi,“ ütles Kabin. • koolitervishoiuteenus meste järele, kes seal täpselt 27 aastat – 15. märtsil duuride tuba on endises kohas. Järva vallavalitsuse ehitus- • psühholoogilise nõustamise teenus tööle hakkavad, sest 1991 maja avati, 1994. aastal ko- Kohe uue registratuuri kõrval on spetsialist Enn Sakkis ütles, et • apteegiteenus lisime teisele korrusele ja 2004. Järva-Jaani perearsti (hommi- ehitustööd lõppesid plaanitust osa ametikohtadest on • hambaravi aastal esimesele tagasi. Nüüd, kupäikesepoolne) kabinet, siis kuu aega varem, 19. veebruaril täitmata. renoveerimise ajaks, taas üles, tema pereõe oma ja edasi ämma- vaatas komisjon ehituse üle ja jäi ja alla.“ emanda tööruum. Pika koridori selle kvaliteediga rahule. millest valla osa on 70 500 eu- Projekteeris Paide EKE Pro- „Tundub, et kuu aega kestnud Tervisekeskuse teevad sellest paremas tiivas asub klaasseinte- Kulus ka plaanitust vähem rot,“ selgitas Sakkis. jekt, ehitas Paide MEK, omani- gripilaine hakkab vaibuma. Va- majast siiski inimesed, kes sel- ga koosolekuteruum, edasi veel raha – 226 000 eurot koos käi- Koeru esmatasandi tervisekes- kujärelevalvet teostas IBG-Ehi- hest aitas, et eelmisel nädalal oli les töötavad. Praegu tuntakse ühe perearsti ja pereõe kabinet, bemaksuga. „Toimus mitu ehi- kuse rajamist rahastab projekti tus OÜ Paidest. Renoveerimise koolivaheaeg ja lapsed polnud puudust psühholoogist, füsio- laboratoorium (üks pereõde- tushanget. Kui esialgsed liht- maksumusest 75% ulatuses ERF käigus lammutati üks vahesein kollektiivis,“ ütles Koeru pere- terapeudist, koduõest ja ühest dest, Mari-Liis Pihlak, teeb ka hanked läksid kallimaks, siis (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja kokku on nüüd tervisekeskuse arst Riina Lääne esmaspäeval, perearstist. „Teeme koostööd laboranditööd). Viimased kaks kolmanda, avatud hankemenet- meetmest „2014–2020. 2.4 Kätte- kasutada 378 m2 põrandapinda 5. märtsil, sest vastuvõtule pol- kõigiga, olgu ta siis eestlane või avarat tuba koos laoruumiga oo- luse tulemused meile sobisid saadavate ja kvaliteetsete tervis- (varem 204 m2) „Fassaad reno- nud enam sellist tungi kui nädal venelane. Ka ettevõtted võivad tavad tööle füsioterapeuti,“ tut- ja hind kujunes planeeritust hoiuteenuste tagamine tööhõives veeriti mõned aastad tagasi ja varem. olla erinevad, peaasi, et nad vustas Kabin. „Koridori otsas on odavamakski. Projekti kogu- püsimise ja hõivesse naasmise väljastatud on ka hoone energi- Juba nädalapäevad võttis pakuksid teenust siin ja selle instrumentide desinfi tseerimise maksumus on 282 000 eurot, suurendamiseks“. amärgis,“ lisas Sakkis. 2 MÄRTS 2018 Lühidalt 22. veebruaril Müüsleris Saare • Järva valla valimisko- misjon peatas Jaanus Muraka vallavolikogu liikme volitused kuueks kuuks arvates 20. veeb- seltsimajas toimunud vallavolikogu istung ruarist kuni 19. augustini 2018 tema avalduse alusel ja määras • Esimesel lugemisel oli meste teenindamiseks soovis rahaliste vahendite kasutamise rahvastikuregistrisse kantud Põhja katastriüksust võõrandada tema asendusliikmeks Järva val- Järva valla põhimäärus. Järva Albu vallavolikogu teenindus- korra. Järva vald. kahel korral, kuid tulutult. Toi- lavolikogus Annika Aava. vallasekretär Karin Tenisson- punkti Aravetele ning otsusta- munud avalikud suulised enam- Alev selgitas, et seaduse järgi ti, et vastuvõtupunktid jäävad • Volikogu kinnitas ka asen- • Vallavolikogu kiitis heaks pakkumised nurjusid osalejate • Siseminister Andres An- peab omavalitsusel olema põ- Albu, Kaalepi ja Ahula küla- dus- ja järelhooldusteenuse ühe hajaasustuse programmis puudumise tõttu. Järva vallavoli- velt tunnustas 27. veebruaril himäärus ja aega seda pärast desse. Albu piirkonna inimes- osutamise tingimused ja korra osaleja projekti, Salu biopuhasti kogu esimees Jüri Ellram selgitas, siseturvalisuse vabatahtlike ja omavalitsusüksuste ühinemist te pääsemine Aravetele on läbi Järva vallas. aruande ning otsustas maksta et Farm in Productions OÜ ehi- nende toetajate pidulikul tänut- kehtestada on kuus kuud. Eel- räägitud Järvamaa ühistrans- Asendushooldusteenus ta- välja 10% toetuse. tab Imavere külas õlikultuuride seremoonial siseministeeriumis nõu läbis kõik volikogu komis- pordikeskusega, 1. märtsist gab pika- või lühiajaliselt lapse tehast. Tehase teenindamiseks Järva vallavalitsust aunimetusega jonid, ettepanekutega arvestati. peaks see ühendus loodama, heaolu ja õigused, võimaldab • Volikogu nõustus Stora on vajalik ehitada mahasõidutee „Abipolitseinike toetaja 2017“. Volinikud saatsid põhimääruse lisaks teenindavad piirkonda lapsele tema põhivajaduste Enso Eesti AS õhusaasteloa Imavere-Viljandi maanteelt. Sel- teisele lugemisele. õpilasliinid. rahuldamiseks peresarnased muutmisega. Stora Enso Eesti leks on sobilik tehase kõrval asuv • Pärnus toimunud aktu- Ühinemisleping jäi seekord elutingimused, loob lapsele AS Imavere külas asuval toot- Põhja kinnistu, mis on Järva valla sel anti üle siseministeeriumi • Vallavanem Rait Pihelgas siiski muutmata. turvalise ja arenguks soodsa misterritooriumil asub 11 heit- omanduses ja vald ei vaja antud tänukirjad ja politsei teenis- selgitas ühinemisega seotud elukeskkonna ning valmistab allikat. Ettevõte vahetab põle- kinnistut oma põhitegevuseks. tusristid pikaajalise teenistuse eelarve menetlemise eripära ja • Järva valla hankekord saa- lapse ette võimetekohaseks tusseadme rikke tõttu välja ühe Õlitehase rajamine on piirkonnas eest. Siseministeeriumi tänu- lisas, et valdades on olnud eel- deti parandusettepanekute sis- toimetulekuks täisealisena. puidukatla mõnevõrra võimsa- aga oluline investeering. Valla- kirja pälvis ka piirkonnapolit- arvete koostamisel erinevad seviimiseks teisele lugemisele. Teenuse osutaja on hooldus- ma mudeli vastu ning õlikatel volikogu otsustas võõrandada seinik Mati Seire. tavad. Investeeringute kava on pere, perekodu ja asendusko- viiakse reservkatla staatusest üle vallavara otsustuskorras. koostatud seitsme valla vara- • Järva vallas on 58 raske du. Sotsiaalosakonna juhataja tavakatlaks. Lisaks vahetatakse • Koeru Projekti 2018. aas- sematest plaanidest lähtuvalt. puudega ja viis sügava puu- Katre Mägi täpsustas, et sel talatehases kasutatav liimvaigu • Järva vallavolikogu otsus- ta eelarve on 2550 eurot. Sellele Volikogu katkestas Järva valla dega last. Sotsiaalosakonna aastal lisandus riigi poolt uus mark kaasaegsema ja väiksema tas saata volikogu esimehe Jüri lisandub noorte projektide tar- 2018. aasta eelarve teise luge- juhataja Katre Mägi selgitas, et võimalus – hoolduspere va- õhuheitmeid põhjustava toote Ellrami 20.–21. märtsini teenis- beks 1500 eurot, mis tuleb rii- mise, eelarve eelnõule saab 1. jaanuarist 2017 jõustus sot- nematoetus. „Kui vanem käib vastu ning heitkoguseid põh- tuslähetusse Brüsselisse. Koha- gilt täiendava huvihariduse- ja muudatusettepanekuid esitada siaalhoolekande seaduse (SHS) tööl, saab ta hüvitist, kuid kui justava tegevusena lisab ettevõte like omavalitsuste ja volikogude tegevuse rahastusest. Esimesse 9. märtsil kella 12ni. Volini- muudatus, millega muudeti vanem tegeleb ainult lastega, enda tarbeks metallitöötluse. juhtide visiidi sinna korraldab vooru laekus neli taotlust, ra- kud hääletasid selle poolt, et lapsehoiuteenuse korraldust maksame talle selle eest tasu Euroopa Komisjoni Eesti esin- ha anti kolmele. Suvel toimu- eelarve menetlemiseks voli- ja rahastust. Raske ja sügava ja selle pealt ka riigimakse,“ • Huvide deklaratsioonide dus. Brüsselis kohtutakse Eu- vaid VII pärimuspäevi „Laste kogu poolt seatud tähtaega- puudega lapse hoiuteenust selgitas Mägi. kontrollimise komisjoni töö oli roopa Komisjoni võtmeamet- Oma Folk“ toetati 300 euro- dest tuleb kinni pidada ning korraldab nüüd kohalik oma- Järelhooldusteenus toetab nõus enda kanda võtma revisjo- nike ja poliitikutega, tehakse ga. 70beurot sai Herbrt Last hilinenud ettepanekuid ei valitsus. Muudatuse eesmärk asendushoolduselt ja eestkostelt nikomisjon ja volikogu nõustus kokkuvõtteid Eesti Euroopa teatripäeva korraldamiseks ja menetleta. oli parandada sügava puudega lahkuva noore iseseisvat toime- sellega. Deklarantide haldur on Liidu nõukogu eesistumise tu- noorteprojektide tarbeks mõel- lastele sotsiaalteenuste kättesaa- tulekut ja õpingute jätkamist. Jaanika Aava. lemustest, saadakse ülevaade, dud rahast 370 eurot sai Koe- • Päevakorras oli ka Albu davust ning seeläbi vähendada mida toob Eestile Euroopa Lii- ru keskkooli õpilasomavalitsus valla, Ambla valla, Imavere vanemate hoolduskoormust. • Järva vallavolikogu muutis • Volikogu tunnistas kehte- du uus eelarveperspektiiv, ning ürituse „Õpime professionaali- valla, Järva-Jaani valla, Kareda Eelmisest aastast jäi seitsmel selle aasta 25. jaanuaril kinni- tuks Ambla vallavolikogu 20. arutatakse, millised on üldse delt“ korraldamiseks. valla ja Koigi valla ühinemisle- omavalitsusel kokku kasutama- tatud määrust „Sotsiaalhoole- aprillil 2017. aastal tehtud otsu- Euroopa Liidu poolsed kohalike pingu punkti 5.4.2 muutmine. ta 16 617 eurot, sel aastal on kandelise abi andmise kord“, se nr 10 „Konkursi läbiviimine omavalitsuste plaanide rahasta- • 2019. aasta laulu- ja tant- Volikogu esimees Jüri Ellram ette nähtud eraldis riigilt 18 653 sellest võeti välja nõue määrata soojamajanduse korraldamiseks mise võimalused. supeole registreerus 2515 kol- selgitas, et teeninduskeskuste eurot. Volikogu kinnitas raske sünnitoetus vaid tingimusel, et Aravete kaugküttepiirkonnas“. Välislähetuse päevaraha lektiivi, neist 30 Järva vallast. avamine oli ühinemislepingusse ja sügava puudega lastele sot- kuus kuud enne lapse sündion makstakse Ellramile kokku 64 sisse kirjutatud. Albu valla ini- siaalteenuste osutamise toetuse ühe lapsevanema elukohana • Imavere vallavalitsus üritas eurot.

Loomakasvatustoetuste taotlemiseks tuleb kasutada e-PRIAt 2. märtsil alustas PRIA loo- https://www.id.ee/ ning Po- ja ka taotluste menetlemine on võttes ühendust e-postiaadressil • Piimalehma kasvatamise märtsi seisuga ning on hiljemalt makasvatuse otsetoetuse ja litsei- ja Piirivalveamet www. ladusam. [email protected]. Abi saab otsetoetust saab taotleda loo- 27. aprilliks ühe aasta vanused. üleminekutoetuste taotluste politsei.ee. e-PRIA teenuste kasutamise ka registrite osakonna infotele- mapidaja, kelle nimel on põllu- Taotluses näidatud arvul uttesid vastuvõttu. Suurim muudatus juhendid leiate meie veebile- fonil 731 2311. majandusloomade registri and- peab karjas olema vähemalt 8. varasemaga võrreldes on see, et e-PRIAt pole põhjust karta hel www.pria.ee taotlusvooru metel 2. märtsi seisuga kuni 400 maini. taotlusi saab esitada ainult e- materjali hulgast, samuti on Milliseid loomatoetusi saab piimatõugu lehma. Loomi tuleb Lisaks eelnevatele on või- PRIA vahendusel. e-PRIAs esitatud taotluste abiinfo kättesaadav e-PRIAs märtsikuus taotleda? karjas pidada vähemalt kuni 8. malik taotleda veise-, piima- ja e-PRIAsse saab siseneda läbi osakaal jõudis 2017. aastal nii samm-sammult toiminguid te- maini. Selle kuupäevani ei tohi ute üleminekutoetuseid, mida PRIA kodulehe www.pria.ee pindala- kui loomatoetuste osas hes. Vajadusel saab abi PRIA Täielik üleminek taotluste karjas olla rohkem kui 400 pii- makstakse toetusõiguste alusel. ja teenuste kasutamiseks tuleb 92%-ni taotluste üldarvust. e- otsetoetuste infotelefonil 7377 vastuvõtule e-PRIAs on ainus malehma. Toetusõigused on isikupõhi- taotlejal end süsteemis tuvasta- PRIA kasutamisel on hulk eeli- 679. PRIA maakondlikes tee- suurem muudatus loomakasva- • Ammlehma kasvatamise sed ja neid on võimalik soovi da ID-kaardi või mobiil-IDga. seid paberil taotlemise ees – seal nindusbüroodes on kliendi- tustoetuste taotlemisel. Taotlu- otsetoetust saab lihatõugu või li- korral teisele isikule üle anda. ID-kaardil peavad olema keh- on olemas iga kliendi eelmise arvutid ning meie töötajad si saab esitada 2.–21. märtsil; hatõuga ristamisel saadud veiste Andmed kehtivate toetusõi- tivad sertifikaadid ja vaja on aasta taotluse kindlakstehtud aitavad kliente e-PRIA kasu- piimalehma kasvatamise otse- eest, kes on 2. märtsi seisuga vä- guste kohta 8.01.2018 seisuga PIN-koode. Palume toetustest andmed, info toetusõiguste tamisel. toetuse taotlusi pärast seda hi- hemalt 8 kuu vanused. Ka neile on PRIA kodulehel www.pria. huvitatutel aegsasti kontrollida, kohta, loomade andmed jne. Seoses e-PRIAs taotlemisele linenult ka 16. aprillini, kuid sel kehtib pidamisperiood 8. maini ee (vt Loomakasvatus - Oluli- kas teie ID-kaart või mobiil-ID Suurimaks eeliseks on aga see, üleminekuga on samuti oluline, juhul vähendatakse makstavat ja taotlusaluseid ammlehmi ei ne). Selgitused toetusõiguste on kehtiv ja kasutatav. Uue ID- et e-PRIA annab taotluse täitjale et PRIA kliendiregistris oleks toetust 1% iga hilinetud tööpäe- saa asendada. aluste kohta on leitavad taot- kaardi taotlemise, sertifikaati- võimalikest vigadest märku ja olemas teie kehtiv e-postiaad- va kohta. Muud tingimused ja • Ute kasvatamise ülemine- lusvooru materjalide juures. de ja PIN-koodide uuendami- juhib täitmist vajavatele lahtrite- ress. Oma andmeid saate ise nõuded loomakasvatustoetuste kutoetust saab taotleda vähemalt se ning mobiil-IDga liitumise le tähelepanu juba enne taotluse kontrollida ja muuta uue e-PRIA saamiseks on samasugused nagu 10 ute kohta, kes on taotleja ni- Edukat ja ladusat taotlemist! kohta pakuvad infot veebileht esitamist. See aitab vältida vigu teenuses „Kliendi andmed“ või 2017. aastal. mel registreeritud hiljemalt 2. PRIA tabeosakond MÄRTS 2018 3 Parim piimakarja- kasvataja töötab Järva vallas Maaelu Edendamise Siht- asutus (MES) kuulutas välja parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja. 2017. aasta parim piimakarjakasva- taja on Teet Kallakmaa (pildil) Metstaguse Agro OÜ-st, kus holsteini tõugu piimakarjas on aastalehmi 584, keskmine piimatoodang lehma kohta 10 788 kilogrammi. Parim liha- veisekarjakasvataja on Vallo Kruusimägi Nurmetu Charo- lais OÜ-st Lääne-Virumaalt. Maaelu Edendamise Siht- asutuse algatusel antakse pa- rimatele piimakarjakasvata- Arnika Tegelmann Loovustoas hakkab tegutsema Ingriti tütar Egglet, pildi koos pisipoja Jakoga. jatele aunimetust välja juba kaheksateistkümnendat ja pa- rimatele lihaveisekarjakasva- tajatele kaheteistkümnendat Titi kutsub mängima korda. Koeru jahimehed ARNIKA TEGELMANN Viimased üheksa aastat kord kolm kuud) ja Tallinna ja lisas, et nende eelis ongi see, teenis Ingrit kaitseväes, õppis mängutubades laste sünnipäevi et mängida saab ühes ja süüa Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis pidamas. Ka Järva-Jaani ja Koe- teises toas. tabasid üle pikkade Titi mängu- ja loovus- Mõdrikul sotsiaaltööd (nüüd ru pole kaugel,“ arutles ta. Loovustoas hakkab tegutse- tuba Aravetel avab on käes viimane kursus), kas- Aga kust ruume võtta? Ingrit ma Ingriti tütar Egglet. „Siin uksed vahetult pärast vatas lapsi ja ootas koju välis- kirjutas julgelt tollasele Ambla saame teha kõike seda, mida aastate kaks hunti maal töötanud meest, kui ühel vallavanemale Rait Pihelgale, et lapsevanemad kodus ei saa, naistepäeva, 9. märt- hetkel tundis – seda kõike on õpib sotsiaaltööd, tal on mõte ja näiteks värvidega suurele pa- 28. veebruaril lõppes Eestis sime, et nad põgenevad sinna sil. Nädal varem oli liiga palju. „Võtsin end töötuna oleks vaja ruume. „Ta helistas berile värvida, lisaks pakume hundijahi hooaeg, selle jahihoo- ja liiguvad Koeru jahimaadelt see, kuidas mängu- arvele, kaks aastat tagasi kolisi- kohe ja ütles, et võtab võtmed võimalust ka lapsevanematel aja küttimismahuks oli määratud edasi Päinurme ja Koigi jahi- ja loovustoad hakka- me perega Aravete KETEsse. Ja näppu – vaatame. Ja novembrist koos lastega meisterdada või 112 isendit. Järvamaa jahimehed maadele. Lippudega me ala vad välja nägema, al- hakkasin mõtlema, mida edasi saati on need ruumid, kokku siis vanemad meisterdavad ise võisid küttida 13 hunti, kuid kü- ei piiranud, kuna see oli liiga 2 les aimatav – käis ki- teha,“ rääkis ta. ligi 100 m meil olemas,“ ütles ja lapsed on mängutoas,“ ütles titi 10, neist seitse Järva valla ter- suur,“ rääkis Järvmägi jahist. Esmalt oli plaan kirjutada Ingrit. Et mängutoa avamise- Egglet. Ingrit lisas, et võiks ise ritooriumil: kaks Koerus, Imave- „Oli külm ilm. Ei kulunud palju bekiire remont. töötukassale äriplaan ja sealt- ni läks mitu kuud, on süüdi teha looduslikest vahenditest res ja Koigis ning üks Kõrvemaa aega, kui püssipaugud teatasid „Mulle väga meeldib see vaip,“ kaudu raha taotleda. Aga et külmad ilmad. Radiaatoreid küünlaid, šampoone, pesuva- jahipiirkonnas. pesakoha leidmisest ja kulus kiitis oma lapselt mängu- ja loo- mees oli teinud oma ehitusfi rma ei saanud nii kiiresti seina ja hendeid ehk pakkuda ka täis- Koeru jahimeeste seltsi juht veel veidi alla tunni, kui kaks vustoale Titi hüüdnime laenanud Ingmar Ehitus OÜ, oli lihtsam kütma, aga päris külmas toas kasvanutele loovaid tegevusi. Rene Järvmägi ütles, et üle pik- hunti kütiliini jooksid: ema- Ingrit Kupits roosat põrandakatet selle tegevusvaldkondi laien- ei pahtelda ega värvi. Mängutoas on pallimeri, ba- kade aastate (viimati aastal 2012 hunt liini esimesse otsa ja isa- ja sobitas selle kõrvale tapeedi- dada ja laenu võtta, et mõttele Sünnipäevale mahub kutsu- tuut, Wii konsool, legolaud ja või 2013, ei osanud ta täpselt öel- hunt teisele poole.“ rulli. Sobis küll. „Homme tuleb mängitoast hoogu anda. Tu- da vähemalt 25 põnni. „Meie palju muud põnevat, millega da) kütiti Koeru jahipiirkonnas Järvamägi teadis öelda, et kunstnik Jana Kupits Võrust ja ruuuringu tegi Ingrit ka. „Kui poolt on ruumid, fotograaf, aega sisustada. taas kaks hunti. Kuigi eeldada püsivat suur hundikarja pole katab koridori ja mängutoa sei- veel äriplaani kirjutasin, elas mängujuht, kringlid-tordid, „Reede õhtupoolikul ootame võib, et Endla looduskaitseala Koeru kandis aastaid olnud ja nad maalingutega. Seinakappidel Ambla vallas 260 0-9-aastast ühekordsed lauanõud, siia võib kõiki uudistama, laupäeval on oleks võsavillemitele hea elupaik, seda just tänu seakatkust tin- võtame uksed eest – siia tulevad last. Tapale on siit 20 kilomeet- tulla oma söökidega, kõik laua- juba esimene sünnipäevapidu,“ nii see pole, sest viimastel aasta- gitud toidunappusele. „Vahel raamatute- ja mängude riiulid. rit, ka seal pole mängutuba, aga nõud tordilabidast klaasideni ütles Ingrit ja lisas, et tulevikus tel napib Koeru kandis ka hundi satuvad siia kuni neljast isen- Küll me pahteldada ja värvida nõudlust oleks. Aravete lapseva- on olemas. Ja kui on tahtmist tahavad nad rohkem mõelda ka peamist saaklooma. „Juba teist dist koosnevad pundid, kuid jõuame – olen töötanud ka maal- nemad käivad Rakvere (sealses midagi kohepeal soojendada – erivajadustega lastele ja nende aastat pole Koeru kandis mets- liiguvad edasi. Tõsi, sügisel rina.“ Mõmmi mängutoas on järje- ka ahi ja pliit on,“ ütles Ingrit vanematele. seakarju,“ kinnitas Järvmägi. Ka tegid hundid Kuusna ja Tudre ei soosinud hundijahti eelmiste kandis pahandust, murdes ma- aastate lumevaesed talved. ha 30 lammast,“ ütles ta. Koeru meeste edukas ja- Mati Hõbemägi Imavere hiretk toimus 4. veebruaril. jahtkonnast ütles, et hundijaht 40. bussiliin viib Albu kandi rahva Aravetele „Kuna kõigil on oma põhitöö, on meeletult raske töö. Et hunti Albu valla inimeste teenin- Aegviitu ja tuldud teed tagasi. tele ka õpilasliiniga, mis väljub „Ahulast küll. Ja algul käidi käime jahil nädalavahetuseti. tabada, pole vaja mitte ainult lu- damiseks soovis Albu vallavoli- JÜTKi tegevdirektor Harri Albust kell 14.30 ja on Aravetel rohkem uut teeninduskeskust Norra mõisa lähedalt leidsime mekihti, vaid värsket lund, sest kogu teeninduspunkti Aravete- Lepamets ütles, et buss on käi- kell 15, ja samal päeval saab Ara- uudistamas. Ka pannakse auto kolme hundi jäljed. Teadsime hunt teeb nii palju jälgi, et ei le. Et Albu piirkonna inimesed gus teisipäeviti ja reedeti, jõuab vetelt Albu poole sõita ka kell 17,“ rahvast täis, kui sealt kandist enam-vähem, kuhu nad maga- suuda selekteerida, kus ta on. paremini Aravetele pääseks, Aravetele kell 16.15 ja alustab täpsustas Lepamets. Teisipäeval Aravetele poodi sõidetakse. ma lähevad ja kuhu põgeneda Värsket lund aga ei sadanud. Ka pikendas Järvamaa Ühistrans- sealt teekonda tagasi kell 17 ehk võtab Aravetel vastu ka perearst. Albu inimesed helistavad, kui võivad, kui neid häirime. Kaks läksid ilmad veebruari lõpus liiga pordi keskus (JÜTK) alates 1. inimestel jääb 45 minutit aega Aravete teeninduskeskuse vaja,“ ütles ta. „Meie maja on meest läkski mõisa taha metsa, külmaks, et tunde metsas hundi märtsist Araveteni liini nr 40, käia poes, teeninduskeskuses või sekretär Ene Ott ütles, et se- avatud tööpäeviti kell 8–17 ja et jälgede järgi huntide pesa jälgi ajada. „Meil õnnestus küt- mis seni alustas Ahulast ja sõi- pangaautomaadist raha võtmas. ni pole neil inimesi Albust ja uks pole kunagi kinni – olete leida. Kütiliini, 12–13 meest, tida kaks hunti, viimase lasime tis läbi Järva-Madise ja Albu „Teisipäeviti saab Albust Arave- Järva-Madiselt palju käinud. oodatud!“ panime Päinurme teele – aima- 27. veebruaril,“ ütles Hõbemägi. 4 MÄRTS 2018 Professionaalide päeva järellainetus kandub Kuritegusid kevadesse 6. veebruaril ei seisnud Koeru paar päeva ei loe, muutun när- jääb järjest koolis õpilaste ees mitte õpeta- viliseks.“ jad, vaid tuntud Eesti inimesed, Enda raamatuid ta ei loe, sest oma ala professionaalid. Koeru teab, mida neisse kirjutas. Küll keskkooli õpilasesinduse pre- rääkis ta õpilastele „Rehepapist“, sident Hannes Linno ütles, et krattidest, libahuntidest ja kura- vähemaks neid otsides saatis õpilasesindus dist, kes on meie muinasjuttudes ARNIKA TEGELMANN 7 loengut ja Koigis 1 ümarlaud laiali ligi 100 e-kirja kutsega tulla teiste maade omadest sootuks eri- ja 6 loengut). Lisaks korraldati tunde andma. „Üks kolmandik ei nevad. „Meie kratt ei tassi koju koostöös omavalitsusega Ara- vastanud üldse, teine kolmandik kulda ega kalliskive, vaid pätsi lei- Kuritegevus on vähe- vetel rattaralli ja ohutuspäev. ütles ei ja kolmandik kas tulid ba ja liha. Libahunt on mujal ku- nenud igal pool üle Koeru koolis toimus politsei- kohale või leppisime kokku mõ- ri tegelane, inimene muutub igal Eesti, nii ka Järvamaal päev „Turvaliselt siia-sinna“ ja ne teise, neile sobiva kuupäeva,“ öösel libahundiks ja teeb õudseid lasteaias „Märka ja teavita“. ja Järva vallas. „Meie selgitas Linno. asju. Eestis käib pereema kolm Kõigis töödes on märkimis- Nii saabuski professionaalide korda ümber halli kivi, muutub vallas on kõige suurem väärne abi olnud ka abipolit- päeva järellainetusena 19. veeb- hundiks, murrab naabri põrsa kuritegevuse languse seinikest, keda 2016. aastal oli ruaril Koeru kirjanik Andrus Ki- maha, tuleb koju ja hakkab sel- põhjus, et teatud kon- 19, kuid 2017. aastal juba 25. virähk ning andis Aruküla mõisa lest süüa tegema – see on nagu tingent on paigutatud „See on viimaste aastate re- saalis ühe tunni noorematele ja poeskäik,“ selgitas Kivirähk. kinnipidamisasutustes- kord,“ teadis Seire öelda. „Nad teise vanematele õpilastele. Kui „Rehepapist“ valmis fi lm, tegid politseinike kõrval 2705 se,“ ütles piirkonnapo- „Lugemine on puhas luksus siis tema teisest tuntud raama- töötundi, enamiku ajast koos – see võtab aega ja paljudel ini- tust „Mees, kes teadis ussisõnu“ litseinik Mati Seire. politseinikega patrullides.“ mestel seda pole,“ rääkis Kivi- Eestis fi lmi teha ei saa, sest see Lähisuhtevägivalla juhtu- rähk. „Kui töötad 8 või 10 tundi, nõuaks liialt eriefekte. „See on Nii registreeriti Amblas meid oli Järvamaal läinud aastal oled rampväsinud ja ei jaksagi veidi kurvem, selline hoiatav 2016. aastal 24 kuritegu, 2017. 152, menetlust alustati 19 koh- lugeda. Mõisnikud lugesid – neil raamat, mis räägib ühe rahva aastal aga 10 kuritegu, Albu ta ja nende arv on mõnevõrra polnud vaja tööd teha. Lugemine väljasuremisest.“ piirkonnas on vastavad arvud kasvanud. Lähisuhtevägivald oli härraste luksus siis ja on ka Hannes Linno lubas, et Kivi- 14/10, Järva-Jaanis 16/11, Ima- teebki endiselt muret, paljudel tänapäeval. Lugemine on nagu rähk ei jää sel kooliaastal viima- veres 13/8, Karedal 7/3, Koerus juhtudel näeb peretülisid pealt šokolaadi söömine – mõnus, seks Koeru kooli külaliseks, vaid 22/16 ja Koigis 14/7. ka laps. Enamasti menetlust ei luksuslik meelelahutus. Kui ma neid jagub kaugele kevadesse. „Võimalus on, et kurikaelad alustatagi, purjus vanem viiakse Arnika Tegelmann tulevad õhtuti linnadest maa- kainenema ja sellega piirdutak- le. Näiteks käisid Koeru kandis se. „Näiteks Koerus on 12 juh- paar aastat tagasi kurikaelad tumist läinud aastal ainult kol- Piirkonnapolitseinikud Järva vallas Maardust, aga jäid kohe vahele,“ me puhul alustatud menetlust meenutas Seire. – see on politseile mõtlemise Helen Sopp (pildil, endised Ambla, Albu ja Järva-Jaani Ka väärtegude arv on piir- koht. Ühe grupi moodustavad vald) 5307 0316 Lasteaia 5, Aravete, T kl 9–11; konnas suuresti langenud. „Tõus ühed ja samad pered, kus koos Mati Seire (endised Imavere, Koigi, Koeru ja Kareda oli vaid Imavere vallas, kuid juuakse ja politsei käib kohal tü- vald), 517 8589 Paide tee 5, Koeru (endine Koeru valla- ilmselt pööras sellele piirkon- lisid lahendamas. Nende elustiil valitsus), N kl 13–15. nale rohkem tähelepanu liik- on selline,“ rääkis Seire. „Teine luspatrull,“ arutles Seire ja lisas, asi on peidetud perevägivald. et enamik olidki liiklusalased Paljud naised sõltuvad majan- Kui sul on kasutusele anda bürooruumideks sobivat väärteod. Albus registreeriti duslikult oma mehest ja ei taha pinda Järva-Jaanis, siis Politsei- ja Piirivalveamet ootab neid 36 (neist viis panid toi- vägivallatsenud mehe kohta piirkonnapolitsei töökoha loomiseks pakkumusi. me alaealised), Amblas 71 (2), avaldust teha. Minu sisetunne Pakkumuseteemaline e-kiri saata [email protected], Järva-Jaanis 37 (5), Karedal 56 ütleb, et selliseid peresid on. sinuga võetakse ühendust. (11), Koerus 78 (10), Imaveres Ühte peret tean kindlasti, kus 506 (2) (aasta varem 322/16) ja vähemalt kord kuus saab naine Koigis 76 (17). Viimast numb- peksa. See on hullem vägivald, valla piirkonnapolitseinik, siis Järva-Jaanis) ja üheksa aastat rit, et Koigis pani väärteo toi- mille taga on rahakad mehed.“ sellest aastast tuleb silma peal maapiirkonnas patrullinud – me koguni 17 noort, põhjendas Seire oli seda meelt, et 2014. hoida seitsmel Järva vallaks ühi- alustas patrullteenistuses, siis Seire sellega, et politsei satub aastal lõpus toimunud polit- nenud omavalitsusel. Kuid seda oli uurija ja väärteomenetleja vahel mõnele noortepeole, kus seireform on end õigustanud ei tee Seire enam üksi, piirkon- Tallinnas ja on eelmise aasta leitakse korraga viis-kuus alko- – patrulle on maapiirkonnas napolitseinikuna asus tööle ka lõpust Järvamaal tagasi. holi tarbinud alaealist. rohkem näha kui enne reformi. Helen Sopp, kelle tööpiirkonda Mati Seire selgitas, et sellist Selle nimel, et alaealised Plusspoolele jääb ka, et kui mõ- jäävad Järva-Jaani, Ambla ja Al- süsteemi, kus piirkonnapolitsei- seadusega pahuksisse ei läheks, ni aasta tagasi oli kilometraaž bu. Seire tegutseb aga Koerus, nik istub ühes kabinetis ja võtab teevad piirkonnapolitseinikega ette kirjutatud, kui palju toh- Koigis, Karedal ja Imaveres. kodanikke vastu, enam ei tule. koostööd noorsoopolitseinikud. tis politseinik oma piirkonnas „See on rahulik piirkond,“ üt- „Kui inimesel on vaja, siis ta he- Kokku toimus valla koolides läi- ringi sõita, ja see oli suhteliselt les Seire, kes Koigi piirkonnas listab ja me saame kokku,“ ütles nud aastal 33 loengut ja üheksa väike, siis enam seda pole. „Kui töötas viimati neli aastat tagasi. Seire. Siiski jääb tema kabinet ümarlauda, kus räägiti vägi- vaja, tuleb sõita ja piire pole,“ „Ainult Imavere on mulle täiesti alles Koeru (mujal käib ta vas- vallast, sõltuvustest, liiklusest, kinnitas Seire. tume maa.“ tavalt vajadusele), Helen Sopp seadusandlusest ja koostöövõr- Kui pärast politseireformi Helen Sopp ütles, et ta on võtab kodanikke vastu Arave- gustikest (Albus 4 ümarlauda aastal 2014 laienes piirkonna- oma tööpiirkonda hästi sisse tel. „Mujal märtsist enam olla ja 3 loengut, Amblas 8 ja Jär- poltseinik Mati Seire tööpiir- sulandunud, kolleegid on tutta- polegi, sest leping Järva vallaga va-Jaanis 2 loengut, Imaveres 3 kond nelja valla võrra ja temast vad ja piirkond ka, sest Sopp on ruumide rendiks Järva-Jaanis ümarlauda ja 6 loengut, Karedal sai Kareda, Koeru, Järva-Jaani, elupõline järvakas (sündinud, vallavalitsuse majas lõpeb 11. 1 loeng, Koerus 1 ümarlaud ja Ambla, Roosna-Alliku ja Albu kasvanud ja kooli lõpetanud märtsil,“ ütles Seire. MÄRTS 2018 5 Lahing lükkus tunni võrra edasi

ARNIKA TEGELAMNN

22. veebruaril kell 10.30 on Vaol vaikne, kuigi eelteadete järgi peaks siin tärisema automaadid ja väge- vamadki relvad ning nendega peaks lahin- guid lööma sadakond 1. jalaväebrigaadi ta- galapataljoni noorsõ- durit. Aga ei miskit. Paar telefonikõnet hil- jem on selge, et jää- vad hiljaks.

Tund hiljem on pauku ja suit- Äsja lõhkenud granaadist tõuseb kollakat tossu ja su, haavatuid ja langenuid ka. Kollast vesti kandev rühmaülem kohtunik tunnistab kohe kolm Vao korrusmaja vallu- Taavi Tõnisson selgitab, et kuigi tanud noorsõdurit hukkunuks – nemad peavad järg- kogu tegevus pandi kaardil pai- mise maja vallutamise vahele jätma. Arnika Tegelmann ka, selgus kohapeal, et maastik erineb mõnevõrra kaardist ja tegevus tuli ümber mängida. oleks pidanud märkama, et kui keegi sel päeval tõsiselt hai- se laiali, kuhu juhtub, ja käsib rõ- Kollane vest tähendab muide, omad tema selja taga on lähe- gestub, siis ilmselt tema, kuigi ka dul püsida, kui madinaks läheb. et ta on mängus üks vahekoh- mal kui 40 meetrit. Päris sõjas õppuse jaoks on ilm suhteliselt Ja läheb. Keegi hüüab, et abivä- Jalaväekursuse viimane, kontrollnädal, lõppes 7. märtsil tunikest. Nood hoiavad silma oleks see lõppenud kurvalt. külm – 13 pügalat alla nulli. Aga ga läheks tarvis. Kaitsja viskab kontrollharjutusega Ervital, kuhu oodati koos kohtunike- peal nii kaitsjate kui ründajate Liigume edasi Vao tühjalt seis- ega sõda sellest küsi. trepikotta granaadi. Jälle paar ga 200 mundrikandjat 1. jalaväebrigaadi tagalapataljo- tegevusel ja määravad, kes saab vate majade poole. Automaaditä- Meie oleme positsiooni sisse hukkunut lisaks. Ühel noorel nist. Alal liigeldi kümne maasturi ja kuni 20 veoautoga. haavata või surma vastavalt sel- rinat kostub igast kandist. Kaits- võtnud juba naabermaja teisel ründajal saab automaadi pad- Õppuse käigus eramajade hoovidesse ei tungitud ja ka- lele, mis vigu poisid teevad. jad on maja sees ja teised peavad korrusel. Trepp on vanu akna- runisalv tühjaks, aga uus jupsib. sutati eelnevalt kooskõlastatud alasid. Tegutseti põhili- Sõdurpoiss, tankitõrjerelva hoone vallutama. Rünnakut ras- raame täis tõstetud, et ründajaid Nii palju t-tähega sõnu pole tükk selt lautade ja lagunenud majade ümbruses, mõisapar- imitatsioon õlal, jookseb teele kendab, et välisuksed on kõvasti takistada. Pagan – märkmik jäi aega kuulnud. gis, raamatukogu ja lasketiiru ümbruses. ja võtab sihikule ühe elumaja. kinni löödud ja siseneda saab autose, aga nii väga oleks va- Lõpuks on kord majas ja kiiv- „Kõrvad kinni,“ hüüab Tõnis- vaid paarist katkisest keldriaknast. ja märkmeid teha. Õnneks on rita mehed (need langenud) sei- son (mulle) ja kohe kärgatabki Käib pauk ja tõuseb kollast tossu ühe toa seinal veel veidi tapee- savad nukralt maja nurga juurde hirmus pauk. See on teadjate – granaat. Vahekohtunik hindab ti ja sõjaolukorras kärab seegi. – nemad peavad reeglite järgi harjutada meie kinnisel terri- tis kokku seitse nädalat, kuhu meelest pärisrelvale suhteliselt kolm meest surnuks, nood peavad Nooremleitnant Jüri Bakhoff järgmise maja vallutamise va- tooriumil, kus ainsateks liiku- mahtus nii teooriat kui praktilisi ligilähedane, kuigi ehtsa relva kiivrid peast võtma ja seina naja- küünitab end ankast alla vaa- hele jätma. Seltsi pakuvad neile jateks on meie oma sõdurid, õppusi. „Sel nädalal õppisime kõrval seistes peavad kõrvas le istuma jääma. Aga ründajaid tama, hüüab mööda seinaäärt kohalikud rüblikud. või korrusmajade vahel, kus on tegutsema hoonestatud alal. Lin- olema tropid ja nende peal kla- muudkui lisandub. Nad rullivad hiilivatele ründajatele: „Vaadake Viiest Vao tühjana seisvast ka elanikke. Sõdurid said hea nalahing on oma mitmetasan- pid. Mina jään ellu, kuid vahe- end keldriaknast sisse ja lõpuks ikka üles ka!“ ja viskab neid lu- korrusmajast vallutati õppusel tunnetuse, et nad peavad olema dilisuse poolest üks keerulise- kohtunik Tõnisson tormab pun- saab esimene maja võetud. mepalliga. neli. Bakhoffi sõnul olid Vao ma- ettevaatlikud, kuhu ja millega maid ja noorsõdurid said sellega di jalaväelaste poole ja kuulutab Majade vahel kõnnib ringi Mulle annab ta kaitseprillid, jad hea harjutuskoht. „Keskkond lasevad ja kuidas tegutsevad.“ hakkama hindele „hea“,“ ütles neist kolm haavatuks – laskur üks õige napis rõivis külamees ja sest automaadid puistavad hüls- tekitab teise tunde. On suur vahe Taktika baaskursus kes- Bakhoff pärast õppust. Talisuplus- ja saunapäev kasvatab karastajate arvu MTÜ Eesti Talisuplusselts mulle meeldib vaikus rohkem Kuigi termomeeter näitas viis korraldas 10. veebruaril Järva- ja tuleval aastal ei kutsu enam pügalat alla nulli ja puhus vinge Jaani järve ääres talisuplus- ja lõõtsameestki. Iseasi, kui paneks tuul, sulpsas jäisesse järvevette saunapäeva. Seltsi eestvedaja mängima plaadi linnulauluga. ka Järva vallavanem Rait Pihel- Himre Leenpalu ütles, et külas- Ja kui sel päeval veel päike ka gas, kes tunnistas, et on ka kuna- tajaid oleks võinud küll rohkem paistaks, oleks nagu kevad käes.“ gi varem pärast sauna jääaugus olla (neid oli kokku 90 ringis), Leenpalu lootis, et karastajate käinud, kuid keskpäeval kell 12 aga see-eest oli kohal tosin ring kasvab, sest sel korral oli palju oli see talle esimene kogemus. sauna: viis tünni-, viis haagis- külastajaid Tallinnast ja Viimsist. „Mõnus ja karastav üritus, eriti ja kaks telksauna. „Mina jäin „Kohal oli küll Koeru mees Kalmar neile, kes pole enne talisuplust rahule. Esimese ürituse tegin Kasin oma Saunakuudiga, milles- teinud ja tahaks ise teada saada, endale 35. sünnipäeva peoks ja se mahtus korraga 19 meest, kuid kui raske või mõnus toiming see sellest talisuplus- ja saunapäev kohalikke oleks rohkem oodanud. on,“ kommenteeris ta. „Üritus välja kasvaski – sel aastal oli ju- Inimesi on raske motiveerida arvu- oli hästi läbi mõeldud ja kom- ba kolmas,“ ütles Leenpalu ja ti tagant ära tulema,“ lausus Leen- paktne. Nüüd tean öelda, et tunnistas, et õpib iga ürituse- palu. „Kui vähegi toetust saame, pärast sauna lumme minna on ga. „Lärmi me sel päeval ei tee, kohtume järgmisel talvel jälle.“ raskem, kui vette.“ 6 SAAME TUTTAVAKS MÄRTS 2018 Ahti Karo tegid min

ARNIKA TEGELMANN talule võtnud suured laenuko- hustused, varad olid panditud ja keegi pidi asja edasi viima,“ Järva vallavolikogu meenutab Ahti raskeid aegu. aseesimees Ahti Ka- „Siis suri ka vanaisa. Olin veidi ron võib esmapilgul üle 20, kui pidin võtma vastu tähtsa otsuse. See oli pikk prot- tunduda arrogantsena, sess, aga võlad said makstud. vaatab altkulmu, ütleb Paljud eakaaslased vaatasid ime- harva ja vähe, aga te- likult, et mis sa, loll, siin maal ravalt. Sõbrad tunne- teed. Tänaseks on need tööd vad teda aga kui äär- kõik vilja kandnud.“ miselt abivalmis ja Ahti tegeleb taimekasvatu- sega. Põldudel kasvab hernest, „Kuidagi vähevõitu,“ luges pereisa Ardi pildile tulnud lapsed kokku. Selgus, et üks ongi puudu, sest kokku on peres põhjalikku meest. Viiel neid üheksa, kõige tillem, kolmekuune Jaanika on pereema Aivi süles. Pilt sai aga tehtud kunagi Rootsist saadud rapsi, erinevaid nisusorte. Sel korral on rahvas teda sügisel jäi ta koristustöödega saani taustal. Pereisa putitas selle üles ja nii need Raja talu suusaringid algasidki. Arnika Tegelmann usaldanud volikogus jänni, nagu teisedki põllume- nende eest seisma. hed. „Kuna ilmastikuolud olid sellised, et vihmad olid herne Ahti peab Peegi talu Järva vastu maad löönud ja korista- Suurpere pakkus juba seitsmendat vallas Tudre külas ja ütleb enda mine oleks olnud väga aeglane, kohta, et on mikroettevõtja. „See siis tuli valida, kas võtta tera- on põlistalu. Minu vanaisa Arvi vilja, mis seisis veel püsti, või Piir oli tunnustatud põllumees hernest. Tegin õige valiku. Kui korda suusaelamusi ja agronoom, lõpetanud Jäneda ma oleksin hernest koristama Põllunduskeskkooli esimese Ees- läinud, oleks veel rohkem maha ARNIKA TEGELMANN jaid 42, aastal 2017 polnud jälle rajamasinast, mis Rootsist Ar- toimetab lauda ja põllu vahet ti Vabariigi ajal – kõige viimane jäänud.“ lund ja sel aastal oli võistlemas di õuele jõudis. Toona see häält alati joostes. sats enne sõda. Temalt sain ma Põllumehel on vaja eelkõige Laupäeval, 17. veeb- 31 suur ja väikest suusasõpra. sisse ei võtnud, aga Ardi putitas Ardi pidi oma vanuseklas- kaasa kõik elutõed ja need on nutti. „Mul on põldude viljava- ruaril kogunesid Kari- Muide, trenni polnud neist tei- selle töökojas üles, tegi algul enda sis vastu võtma kibeda kaotuse mind palju aidanud. Paljud tema heldus ja ma jälgin seda. Ja mui- nu kandi suusahuvili- nud peaaegu mitte keegi (kes perele suusaradu ja lõpuks kut- Rauno Agult, Tallinna mehelt, õpikud on alles ja olen eestiaeg- dugi loeb ka turusituatsioon, mis kurtis lume-, kes ajapuudust), sus võistlema ka külarahva. Päev kelle lapsepõlvekodu asub sa- seid õpikuid ka juurde ostnud. kultuuri kasvatada tasub, mida sed Uue-Rajale, et li- välja arvatud paar trennipoissi varem sõitis Ardi (nr 73) põllule mas külas. Põllupidamises pole palju muu- vajatakse. Põllumehed toimeta- biseda mõned ringid Aravetelt. Ja see paistis silma raja sissse ja tegi hommikul veel Samal ajal, kui suuremad tunud, vaid võtted, töö on läinud vad börsil, praegu on nõudlus võidu üle talu põldude juba stardist minema tuisates. suuskadega tiiru, veendumaks, et lõpetasid, jätkus äge rebimine täpsemaks. Põllupidamine oli söödaodra järele. Mul seda on.“ – teoks sai seitsmes Võistlema pani end kirja kõik on võistluseks valmis. tillude 300-meetrisel rajal, kus siis moes ja talunikud heal järjel. Paljud põllumehed müüvad Uue-Raja Ring, ka Gerly Algpeus. Suusatanud 1,8-kilomeetrist ringi sõide- võistles ka Selge pere noorim Eesti oli omal ajal väga tugev eksportturgudele. Vilja ostavad suusa võistlus nii suur- polnud ta küll kümmekond ti vastavalt vanuseklassile läbi suusataja, neljaaastane Reelika. eksportija,“ räägib Ahti. „Tege- kokku vahendusfi rmad, kuid aastat. „Aga see ei saa ratsuta- kas üks, kaks või kolm korda. Lühikesel rajal tegi suusasamme leti hoogsalt mulla viljakuse tõst- börsil võib toimetada igaüks ise tele, kui väikestele. misest keerulisem olla – panin Esimeste lõpetajate seas oligi ka viiene Janar, vanemad – ka- misega, et põllumajandussaadusi ja nii Ahti teebki. „Iga päev kell isegi ratsapüksid jalga,“ ütles Aravetel Raido Rohi käe all suu- heksane Rivo, üheteistkümnene veel rohkem eksportida – töö 14 tulevad päeva hinnad, termi- Nimed sai kirja ja numbrid ta naeruselt. (Mõni aeg hiljem satamist treeniv Aleks Homin, Annika, 14-aastane Birgit, aasta käis õiges suunas.“ nalid on avatud ja kui on sobiv võistlusrõivastele Eveli Meibau- üle lõpujoone libisedes tõdes Ardi vennatütre poeg. Aga no- vanem Raido ja Piret, kel aas- Ahti vanaisa, kes kunagi ka hind, lukustan selle ja pean kau- mi juures, kes oli selleks päevaks Gerly, et oligi nii – suusatada bedalt jõudis üle lõpujoone ka taid juba 17, pääsesid pikemale Karjalas vangilaagris viibinud, ba kohale transportima. Selleks koostanud statistika: 2009. aastal on palju lihtsam, sest suuskadel Uue-Raja perenaine Aivi Selge, ringile. oli töökas mees. Lõi ühiskond- ostan teenust,“ selgitab ta. Hin- oli osalejaid 17 („Oli väga ko- pole instinkte, nad ei ehmunud kes paar aastat tagasi sai hak- Perenimi Selge kordus sel likus korras kaasa endise küla- nad võivad aastaajati väga pal- dukootud, aga tore üritus, mil- iga asja peale ja kuuletusid talle kama sellega, et kihutas rajale päeval üsna mitmel korral. „See nõukogu tegemistes. Oli hinna- ju kõikuda. „Näiteks kui lõuna le kinnituseks olid puidust ise hästi, tasuks oma vanuseklassis 3. märtsil veel beebikõhuga ja on sellest, et Selgete peres on tud inimene. „Kui Koeru vald pool koristatakse enne hea saak, tehtud medalid,“ märkis Eveli), teine koht.) 7. märtsil juba sünnitama! See neli venda ja õde ning neil oma- loodi, võttis tema oma kodutalu siis mõjutab see ka meie hindu. 2010. aastal juba 25, 2011. aastal Kel endal suusavarustust oli pere kaheksas laps Pille, aga korda hulk lapsi,“ selgitas Eveli aidast välja sinimustvalge lipu Kui juuli lõpus selgub, et seal on 31 ja 2012. aastal 43. „Siis oli kõi- polnud, sai seda laenata – Uue- tänaseks on sündinud ka pe- Meibaumi, ühe venna abikaasa, (see oli väga hästi hoitud) ja tõi põud ja nad ei saa head saaki, ge vanem võistleja Leili Saadoja Raja peremehe Ardi Selge kuu- samuna Jaanika, kes on kolme kelle tütre Age Selge kujunda- valda – see tõmmati esimesena siis on meile kõrgem hind.“ (79), meestest oli vanim Urmas ris oli veel enne startigi korralik kuune ja tegi kaasa kogu pidu- tud on kogu võistluse graafi ka üles,“ meenutab Ahti. „Meil oli Ahti teab öelda, et suur her- Sein – 64,“ teadis Eveli öelda. valik. „Järva-Jaani gümnaasiu- liku lõputseremoonia. reklaamist diplomiteni välja. eile (19. veebruaril – toim) tore ne- ja oasaak, mis Eestis eelmisel 2013. aastal oli osalejaterekord mist saime,“ selgitas ta. Trenni pole sel aastal teinud Nagu võistlustel ikka, oo- tähtpäev – vanaema sai 90-aasta- sügisel maha jäi, oli ette müüdud – 46 ja osaleti Eesti Minutis. Kõige laiemad, lausa kahe Aivigi. „Loomade (talus on 70 tasid võitjaid autasud, kõiki seks, aga vanaisa suri, kui oli 81.“ ja kui see jäi koristamata, ootasid (Eesti Minut oli 24. veebruaril soonega lauad – jahimeestele lihaveist, viis lüpsilehma, mul- kringliamps (need küpsetas Noore mehena olid Ahtil paljusid põllumehi sanktsioonid, 2013 kella 13.00 ja 13.01 vahel mõeldud Taigad – toppis käpa likad, üks poni, kolm lammast, Mare Sokk) ja tuline tee. Võist- omad plaanid. Talu hakkas ta tuli leppetrahve maksta. „Mina ühe minuti jooksul toimunud otsa tõeliseks suusahundiks ke- kolm jänest ja 30 kana) ja las- lust toetasid Aivo Autokaubad pidama olude sunnil. „Kasuisa olen konservatiivne: kasvatan, ühispildistamine - toim.) hastunud Ants Nugis. tega toimetan,“ reetis Aivi oma ja Paide Maksimarket. hakkas 1994. aastal talu pidama. koristan, hoiustan ja kui on hea Vahepeal oli mitu lumeta Kogu suusatrall algas üle hea vormi saladuse. Ja naab- Kaheksandal Uue-Raja Rin- Ta oli 44aastane, kui tal avastati hind, siis müün. Õhtuti vaatan talve. 2016. aastal oli võistle- kümne aasta tagasi ühest vanast rinaised teadsid rääkida, et ta gil näeme! raske haigus, mis ta viis. Ta oli hinnad üle – neid peab jälgima. MÄRTS 2018 SAAME TUTTAVAKS 7 on: Aastad opositsioonis nust meistri Nagu naft ahind, nii ka viljade, Järva valla koolid võiksid teda väga palju. „Kui sattusin Koerus selge – see, mis oli haldusreformi erinevate kultuuride hinnad ku- ajalootundidesse esinema kutsu- opositsiooni, sain oma rahakoti seletuskirjas, et mida kõike see junevad börsil.“ da, kus ta saaks rääkida sellel ajal peal käia kõikvõimalikel kooli- reform Eestis parandab, seda Ahti teada on tema vili jõud- toimunud sündmustest. Vahetu tustel, seminaridel ja õppisin, efekti ei tule. Leian, et kes julges nud ka Aafrikasse ja Araabiasse. kontakt isikuga, kes on nendes õppisin, õppisin. Võtsin kätte hääletada selle poolt, et minna „Eesti otra eksporditakse pea- sündmustes osalenud, on suur riigikohtu lahendid, haldusme- riigi vastu kohtusse, tegi õige ot- miselt araabiamaadesse, minu väärtus meile kõigile.“ netluse seaduse. See ladus väga suse,“ ütleb Ahti kindlalt. „Ja ma teada kaamelitele toiduks – naf- Esimest korda kandideeris tugeva aluse sellele, kes ma täna olen kindel, et Koeru valla poolt tašeigid ostavad. Kaamelid ei Ahti vallavolikokku 2002. aas- olen. Tekkisid erinevad tähele- kokku pandud vastuargumen- saa nisu süüa, toiduratsioonis tal. „Mind kutsus kandideerima panekud.“ tide kausta veel loetakse. Olen peab olema odra osakaal suur. endine Koeru vallavanem Jaago „Esimestel valimistel pääse- kindel, et meil oli õigus. See oli Läänemere piirkonnas on oder Kuriks. Ja ma osutusin kohe ka sin volikokku lihtmandaadiga ajalooline sündmus, aga me ei hea kvaliteediga ja nad on sellest valituks. Vaadati, et noor mees, ja kolmel järgneval valimisel oska seda kõike veel hinnata.“ huvitatud.“ kuigi mu häältesaak polnud Koeru vallas sain ma rahvalt isi- Nüüd tuleb Järva vallaga eda- Nii et siiski põllumees, põ- suur. Kui selle koosseisuga lõ- kumandaadi (Järva vallas taas si liikuda. „Ühes olen ma kin- line rikas? „Põllumehe kohta petan, tuleb 20 aastat volikogu- lihtmandaadi) ja ma ei tohtinud del – pool tõde me saame teada öeldakse, et elab vaeselt, aga tööd täis.“ toona kuuluda ühtegi komisjo- Järva valla 2019. aasta eelarve sureb rikkalt. Eeltöö selleks, ni. Seaduses oli nii, et volikogu menetlemisel, täistõde selgub et kuhugi jõuda, on nii suur ja liikmel on õigus komisjonidesse aastal 2021, kui saavad läbi ühi- kestab kaua,“ ütleb Ahti. „Töö, kuuluda, aga kui komisjoni esi- nemistoetused. Siis saab asju mida ma teen, on vaheldusrikas. Leian, et kõige täht- mees teda ei võta, ongi kõik. See võrrelda.“ Erinevad aastaajad, erinevad si- oli suur ebaõiglus. Lõin kokku, et Ahti on olnud aastaid majan- samad valla aren- tuatsioonid, erinevad ilmasti- kohtus käimine venib pikemaks duskomisjoni liige. „Minu põhi- kutingimused ja sordieripärad. gus on inimesteva- kui valimisperiood ja seepärast töö on kevadest sügiseni, valla Aga ilma on ikka kõige raskem helised suhted, sellest ma loobusin. Aga ma te- eelarvetöö käis põhiliselt det- üle kavaldada.“ konstruktiivsed de- gin teatud tähelepanekuid riigi- sembris, jaanauaris, veebruaris. Ahti kasutusel olevast põllu- batid volikogus. kogu liikmetele, maavanemale, Koerus oli meil komisjon väga maast on 2/3 oma ja 1/3 rendi- algatasin järelevalve ja kirjutasin konsensuslik, sai kaasatud eri- maad. Oma maad oleks võinud õiguskantslerile. Ja et sama muret nevate allasutuste juhte, kuulata rohkemgi olla. Selle nimel, et Küsimusele, mida ta on suut- kostus ka mujalt Eestist, tehti see nende muresid ja sai nende la- saada endale 60 ha suurune Kää- nud selle ajaga ära teha, vastab seadus ringi. Nii et julgen öelda, hendamiseks neilt ka nõu, mida ri maaüksus, käis Ahti aastaid Ahti diplomaatiliselt. „Volikogu et ka Koeru vallavolikogu töö teha. Koostöö asutuste juhtide- Koeru vallaga kohut. „See oli on kollegiaalne organ, ei saa öel- pärast on muudetud riigikogus ga oli väga hea. Püüdsime leida mulle väga soodne maatükk, da, et üks või teine volikogu lii- seadust.“ raha, et töötajate palku tõsta, et kuna asub mu kodu juures ja ge teeb. Asju otsustatakse koos. Ahti kuulus sotsiaaldemo- need oleks konkurentsis teiste seepärast otsustasin ka selle eest Koeru vallavolikogu on olnud kraatlikku erakonda, kuid astus valdadega, leida raha investee- võidelda. Vallavolikogu põhjen- selle aja jooksul konservatiivne, läinud sügisel sealt välja. „Neil ringuteks. Nende teemade üle das keeldumist sellega, et mina samas julgenud riske võtta ja see olid maaelule head vaated. Ivari sai vaieldud endises Koeru vallas pole jätkusuutlik (nüüd olen on taganud edu ka suurte pro- Padar oli siis maaeluminister ja ja tuleb vaielda ka edaspidi Järva seda juba 20 aastat). See oli üks jektide puhul. Näiteks vee- ja ka- tema kutsus mind. Aga kahjuks vallas. Sisulisi debatte tuleb pi- kallimaid kohtuvaidlusi vallas, nalisatsiooniprojekt, Koeru kooli on need asjad ära unustatud. dada komisjonides,“ ütleb Ahti. peale mida tehti seadusemuu- ja lasteaia juurdeehitus, Aruküla Viimane tüliõun oli kindlas- „Hoin pöialt, et see aasta tuleb datus, et jätkusuutlikkust ei saa mõisa renoveerimine,“ loetleb ti haldusreformi seadus, mille Järva vallale hea. Riigis on ma- tuua maa erastamisel põhjen- Ahti. „Leian, et kõige tähtsamad poolt sotsid hääletasid. Lisaks oli janduskasv, see kandub ka meie duseks. Maatükil tegutseb edasi valla arengus on inimestevahe- veel erakonna poolt jagatavate valda. Meil on suur ühinemis- Järva PM – see oli riigikohtu lised suhted, konstruktiivsed katuserahade küsimus, kus ma toetus, ligi 900 000 eurot, mida otsus, sellega tuleb leppida ja debatid volikogus.” ei saanud nõustuda sellega, et saavad kasutada kuus endist kõik.“ Oma arvamust tuleb osata erakonna liikmed jäeti tahaplaa- valda. Järva vallal on plaanis ka Sama vaidluse pärast kaotas põhjendada. „Kui Koerus oli nile ja eelistati mitte erakonna kaks miljonit eurot laenu võtta. siis vallavanema koha väike- võimul valimisliit Parem Koeru, liikmeid,“ räägib Ahti. „Kuid Valla eelarve on koos investee- ettevõtja poolele asunud Aldo oli väga mitmeid vaidlusi, kus peamiseks tüliõunaks sai ikkagi ringutega planeeritud ca 15 mil- Tamm, kellele vallavolikogu ena- ma jäingi oma põhjendustega haldusreform.” jonit eurot. See on suur summa.“ mus avaldas umbusaldust. „Aldo alla, kuna teised põhjendasid pa- Järva vallavolikokku kandi- Kui põhitöö ja volikogu ase- vaatas valla pilti teise pilguga remini. Mõtlesin järele ja leidsin, deeris Ahti hoopis EKRE nime- esimehe töö kõrvalt aega üle ehk mida rohkem on meil väi- et jah – neil oligi õigus. Kindlasti kirjas, kuigi ei kuulu sellesse. jääb, käib Ahti talveperioodil keettevõtjaid, seda tugevam on tuleb kuulata ka vastaspooli – Põhjendus sama – haldusreform. kahel päeval nädalas korvpalli vald ja riik. Tal on maaelu suhtes kui on õiged põhjendused, mis EKRE oli riigikogus ainsana selle mängimas ja on kaasa teinud ka küllaltki terve mõtlemine,“ ütleb viivad vallas elu edasi, siis tuleb vastu. „Minul on endise Koe- saalijalgpalliliigas. „Varem olin ka Ahti. „Aldo oli selle ülemnõuko- nendega arvestada.“ ru vallavolikogu liikmena hea nelja küla seltsi juhatuses, nüüd gu koosseisu liige, kes hääletas Kaks koosseisu oli Ahti opo- meel, et Koeru vallavolikogu oli enam mitte. Mul on kaks poe- Eesti iseseisvuse poolt, nii et mul sitsioonis ja sai sealt oma õppe- haldusreformile vastu ja tegi sel- ga, Ahto ja Kristo. Minul tööd Arnika Tegelmann on suur au tunda teda isiklikult. tunnid – see arendas ja õpetas lega Järvamaal ajalugu. Üks on jagub.“ 8 EV 100 MÄRTS 2018 Järva vallavanema Rait Pihelga tervitus vallarahvale Eesti juubelipidustused algasid Järva vallas 24. veeb- Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval ruaril jumalateenistusega Järva-Peetri kirikus. Dia- kon Jaanus Tammiste tõdes, et selles kirikus pole Sajand Eesti riiki on kohe seda piiramatult. Kui paljud teoks saamas, kuid see ei ole teist oskasid nõukogude ajal enam ammu nii palju inimesi olnud. „Me oleme oma olnud Eestimaa rahvale kerge leida tõest infot ridade vahelt, riigiga nii harjunud, et vahel ei märkagi teda enam. periood. Meie esivanemad on siis praeguseski infotulvas on Tavapäraselt tuleb riik meile meelde, kui me talt mi- suure osa sellest ajast pidanud usaldusväärseid allikaid leida dagi tahame või kui meile tema juures midagi ei taluma võõrvõimu. Kannatati aina keerulisem. Viimastel aas- vägivalla all ja taluti kaotusi, tatel tundub, et sotsiaalmeedia, meeldi. Meile tundub, et ta peab. Meil on õigus nõu- mistõttu oli igatsus vabaduse meedia ja selle pealiskaudsus da. Alati võime küsida, miks ei ole ... Aga meie pre- järele suur ning selle nimel oldi kujundavad inimeste hoiakuid. tensioonid meie riigi suhtes hääbuvad siis, kui oleme valmis tooma ka suurim ohver. Ei ole nii, et kes ruumis kõve- ise valmis oma riigi heaks kõike tegema. Kui see on Meie esivanemate pingutused ei mini räägib, sellel on ka õigus. ole olnud asjatud, usun, et elame Soovin, et võtaksime rohkem saavutatud, pole meil ka riigile midagi ette heita," üt- nende unistustes – meil on va- aega süvenemiseks ja aruteluks, les Tammiste oma jutluses. badus, oma keel, maa ja kultuur, et me ei kujundaks põhjapane- Seejärel asetasid Järva valla ja Kaitseliidu Järva male- oma riik! vaid seisukohti pealkirjade järgi. va esindajad pärja ja lilled kirikaias oleva Vabadussõ- See kõik, vabadus, sõnavaba- Nii nagu meie esivanemad ütle- dus, haridus, ei ole iseenesest- sid – üheksa korda mõõda ja üks jas langenute mälestussamba jalamile. mõistetav. Esivanemate ning kord lõika. kõige selle nimel, mille eest või- Uue põlvkonnana ning maa- deldi elude hinnaga, peame oma ilma pideva muutumise tõttu järeltulevatele põlvedele tead- oleme avatud uutele ideedele, vustama ning andma edasi Eesti innovaatilisusele, loodust sääst- riigi loomise lugu. Peame mäle- vamale arengule. Riigid on küll tama meie esivanemate püüdlu- eraldiseisvad, kuid nendevahe- si. Okupatsiooni ajal vabadusse line koostöö eri valdkondades uskuda, võidelda vabaduse eest hoiab ühtsena nii tervet Euroo- on teinud meid rahvana tugeva- pat kui ka maailma. Hea näide maks ja iseseisvaks. on Eesti kuulumine NATO-sse, Vabadusega kaasneb vastutus. mis suurendab meie riigi kaitse- Üsna tihti tundub, et räägime rii- võimet ning teadvustab, et rahu gist justkui kolmandast isikust, pole iseenesestmõistetav. Seega kes on jätnud midagi tegemata! peab meie panus järeltulevatele Ei ole olemas eraldiseisvat riiki. põlvkondadele mõeldes olema Riik – see oleme meie, rahvas, piisav ning pidev, et tagada meie ning oma riigi eest vastutame esivanemate poolt võideldud va- kõik koos ja igaüks eraldi. badus ning riiklus. Müüsleri mälestussamba suurejooneline avatseremoonia toimus 15. juulil 1934. Täna, meie riigi sünnipäe- Lõpetuseks kasutaksin presi- aastal. Oma kohalolekuga austasid üritust tolleaegne riigihoidja Konstantin val seisame uue väljakutse ees. dent Toomas-Hendrik Ilvese sõ- Päts ja Kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Avatseremooniat oli jälgi- Haldusreform on muutnud aja- nu: ’’Kõik, mis on hea ja armas, looliste valdade piire ning ela- ei pea olema uhke ja kaugele mas ligi 4000 kohaletulnut. Teiste seas, isa käekõrval ka kolmene Viivi. Aga või me kõik koos uues Järva vallas. näha. Eesti on nagu metsmaa- siis laps paigal püsis. Tõmbas naksti isa käest lahti ja oligi juba Pätsi kõrval. Pä- Kõigil ühinenud valdadel olid sikas: ta on ürgne ja väike, teda rast sai isa selle eest veel ema käest hurjutada. Kõike seda mäletab Viivi Paimets oma nõrgad ja tugevad küljed. on raske leida ja need, kes seda (fotol keskel), kes tuli Müüsleri ausambamäele ka Eesti riigi 100. sünnipäeva pu- Täna on õige aeg koos tegutseda, ei oska, ei märkagi teda ega oska 24. veebruaril Ambla muuta nõrkused tugevusteks ja teda ka hinnata. Aga kui ta on hul, oma vanemate juttude järgi. „Isa oli ausamba asutajaliige," ütles Paimets. kalmistul. jagada omi tugevaid külgi. Ai- kord käes, kui ta on kord olemas nult nii tegutsedes loome pare- ja oma, siis on ta üks parimaid ma valla ja Eesti. asju üldse. Meie kodu, meie Eesti Maailm meie ümber on pi- ongi me metsmaasikavälu.’’ devas muutumises. Ühiskond Ja milline on meie kodu, meie sõltub suuresti internetis leidu- homne Eesti, on eelkõige me en- vast informatsioonist, seal on di teha. Head iseseisvuspäeva!

Maanaiste ühendus pidas Eesti sünnipäeva

25.veebruaril tähistas Järva naiste ühenduse esinaine Kadri maanaiste ühenduse Sargvere Vollmann abikaasaga, Järva pen- mõisas EV100 juubeliaastat pi- sionäride koondise tervitused duliku vastuvõtuga. edastas Ulvi Meikup, päevako- Ühenduse esinaine Aime Kal- haseid luuletusi kuulasime Evi landi tervitas ja tänas juhatuse Treimanni ja Malle Araku esi- nimel koostööpartnereid Karinu tuses. Meeleolumuusikat pakkus külaseltsi KARAME ja Sargvere ansambel Tantsi Minu Pilli Järgi, maakultuuri edendamise seltsi, ilusa peolaua kattis 43 osalejale 19. veebruaril möödus 146 aastat omaaegse Eesti vabariigi merejõudude juhataja, samuti häid võõrustajaid Anna Päikseline Catering. Vabadussõja ühe keskseima tegelase, kontradmiral Johan Pitka sünnist. Päev va- Vaba Aja Maja, Vao seltsimaja, Pidulik vastuvõtt sai teoks rem meenutati Järvamaa üht kuulsamat meest 20 kilomeetri pikkuse rahvamatka- Järva-Jaani päevakeskust ja Ka- tänu Leader'i projektile „Õppiv rinu külamaja. Järva maanaine – maaelu ja ko- Ka kirjanikuhärra Tamm- ga Jalgsemalt Peetrisse, mis sedapuhku kandis järjenumbrit XII. Kui eelmisel aastal Häid soove tõi Viljandi maa- du hoidja“. saaret ei unustatud. osales matkal 589 inimest, siis sel korral 538. MÄRTS 2018 EV 100 9 Bussijaamakohvikud avame taas augustis

LEA AAS Vallavanem Rait Pihelgas ja Müüsleri küla elanik volikogu esimees Jüri Ellram aitasid veel enne Peetrisse ki- Bussijaamakohviku idee rikusse minekut viimaseid ette- tekkis 2017. aasta vabariigi valmistusi teha ja lisasid lauale aastapäeva järel. Ka tol korral jahimehevorstikesed. oli ilm külm ja tuuline. Pakuks Esimesed kliendid saabusid teed? Ehk ka kohvi? Võib-ol- 30 minutit pärast avamisaega EDUARD la ka suupisteid, näiteks piru- – need olid Kersti ja Arvo Sa- kaid? Võib-olla veel midagi. rapuu, kes avasid kassa, ostes WIIRALT 120 Niimoodi üksteisega arutledes igast asjast kodusele pidulauale Kultuuriloopäev ja avatud seminar ja mõtteid vahetades jõudsi- midagi kaasa. Pärast seda oli Koeru kihelkonnas 24. märtsil 2018 megi kohviku mõtteni. Pärast kuni kohviku sulgemiseni ehk seda, kui saime eelmisel suvel kella 15ni üks katkematu külas- 11.00 Mälestushetked Eduard Wiiralti lapsepõlvekodus Varangu mõisas. Mälestustahvli avamine Eduard Wiiralti bussiootekojad korrastatud, tajate voog. Vahetult enne tsere- kodumajal. Varangu mõisa külastus mõisate uurija jäi kuidagi iseenesest kõlama moonia algust ausambamäel ja Valdo Prausti juhendamisel mõte, et vabariigi aastapäeval pärast selle lõppu oli isegi jär- 12.15 Mälestushetked Koerus Wiiralti koolimaja juures võiks avada kohviku bussijaa- jekord uksest välja. „Tuleb teha Avatud seminar „Eduard Wiiralt 120” Koeru kultuurimajas mas. Leppisime ka kokku, et juurdeehitus,” viskasid kohvikut 12.30–13.00 Kogunemine, registreerimine, tutvumine teed pakume kõigile tasuta, külastanud vallajuhid nalja. teemakohase näitusega. Päevakohaste trükiste müük. kuid kohvi ja suupistete eest Ootekoda meil küll sooje- Avatud kohvik tuleb inimestel raha välja käia. maks kütta ei õnnestunud, sest 13.00 Seminari avamine, Eesti Kunstnike Liidu esimees Küsimus, kellele läheb müü- pakane oli krõbe ja katus oote- Vano Allsalu gitulu, sai kiire lahenduse: koja kohal pole just tihe, aga 13.15 Eduard Wiiralti elust ja loomingust – üksmeelselt arvasime, et kuna õnneks külastajad külma üle ei Mai Levin, kunstiajaloolane ja -kriitik alati on küsimus, kuidas leida kurtnud – veidi soojem oli vast 14.00 Eduard Wiiralt kaasaegsete mälestustes – projektidele omaosaluseks vaja- ikka kui õues. Enn Lillemets, kunstiühingu Pallas esimees likku summat, siis on kohviku- Päeva üks vahvaim seik oli, 14.20–14.50 Paus. Avatud kohvik pidamine hea võimalus sellele kui Rakvere-Pärnu liini bussi- suvised kodukohvikud on kõigile, kes aitasid ettevalmistu- 14.50 Wiiraltite põlvnemisest – Andres Kruusmaa, lisa tekitada. juht meie kohvikusse astus, ostis Eestis üsna tavapärased, kuid si teha, kokkasid ja olid kohvi- genealoog, Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi esimees Hea meel oli 24. veebruari tassi kohvi ja sõitis Paide poole talvist bussijaamakohvikut ei kus müümas. Ja aitäh ka kõigile 15.10 Koeru kihelkonna mõisad vanadel fotodel – hommikul tõdeda, et „natuke edasi. Veidi enne kella 13 pidasid ole meie teada küll keegi varem külastajatele. Marko Mänd, portaali vanadpildid.net algataja midagi suupisteks” kasvas rik- kinni kaks prouat ja tegid koh- avanud. Täpne summa on veel Bussijaamakohvikusse saab 15.40 Kultuuriloopäeva lõppsõna Ründo Mülts kalikuks menüüks. Oli kohvi, vikus oma Eesti Minuti pildi. kokku arvutamisel, aga tänu jälle tulla 25. augustil, mil ava- 15.50–17.250DUN6RRVDDUHGRNXPHQWDDOÀOP glögi, võileibu, kooki, rosolje- Seega läksime ka ajalukku! usinatele kohvikukülastajatele me kohvikud Köisi ja Müüsleri „Maised ihad“ korvikesi, vahvleid, küpsiseid, Tagantjärele võib öelda, et saime projektide ellu viimiseks küla bussipeatustes – neid on Päeva juhib Ründo Mülts muffi neid, pitsat ja tikuleibu. üks hull idee jälle ellu viidud: olulise lisa. Seega – suur tänu kokku kuus. Korraldajad ja toetajad: SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum, Koeru kultuurimaja, Rakke muuseum, Koeru muuseum, Järva vallavalitsus, Näituse „Sajandite kätetöö" seadis Müüsleri Saare Väike-Maarja vallavalitsus Seltsi näitustehallis üheks päevaks, 24. veebruariks üles Müüsleri ja Köisi küla rahvas. Näitamiseks toodi kokku 393 eset viiekümne kaheksalt tegijalt. Neist kakskümmend kaks on juba manalas, nende töid oli kokku 161 (pildile jäid Linda Mölla telgedel kootud narmasvaibad oma kodutalust). Vanimad tööd olid Järva valla laste lauluvõistlus 19. sajandi keskpaigast pärit imekaunid pitsid. Sugu- gi vähem kaunid polnud ka 20. sajandi algusest pärit 2018 telgedel kootud linased käterätikud, millele tikitud Peetri Rahvamajas monogrammid, või hoopis aegade jooksul villasest 15. aprill kell 12.00 lõngast kootud kindad.

OSALEVAD JÄRVA VALLA PARIMAD Koeru kihelkonna LAULJAD VANUSES 5-19 AASTAT rahvas mälestas kangelasi TULE KAASA ELAMA UNO AAN Koeru muuseum Küünlad süüdati ka Vaalis Liivak ja Heinar Hammerberg 1905. aastal Eesti Vabariigi väl- asetasid hauale Eesti lipuvärvi- Järva vallavolikogu esimees ja kuulutanud meeste haudadel. dega kaunistatud A. H. Schultsi KONTSERT TASUTA ! Jüri Ellram ja vallavanem Rait Nad lasti Koerus maha 1905. pildi, Eesti Vabariigi 100. aasta- Pihelgas süütasid Koeru võidu- aasta jõululaupäeval Eesti Va- päevale pühendatud väikesed tule altarilt laterna. Laternaga bariigi asutamise mõtte eest. lipud, süütasid küünlad ja sei- viidi tuli Kaitseliidu Järva na- Koeru kaitseliitlased ja nais- sid hetkeks valvel hauakünka leva Koeru kompanii kaitseliit- kodukaitsjad saatsid noored kõrval. Tagasiteel peatuti Vaa- laste poolt Koeru kihelkonnas kaitseliitlased ka Põltsamaale lis Palso talus, kus 1905. aastal Vabadussõjas langenud kan- õigeusu kalmistule, kuhu on Vaali mehed Eesti Vabariigi Kaitseliitlased Hans-Anton gelaste haudadele Koeru kiri- maetud Vaalis välja kuulutatud välja kuulutasid. Mälestuskivi KORRALDAJA: Järva valla valitsus kaias ja kalmistul, kus süüdati vabariigi president Hans-An- juurde asetati Koeru võidutule Schultsi haual Põltsamaa õi- küünlad. ton Schults. Kaitseliitlased Jüri altarist süüdatud küünal. geusu kalmistul. 10 NOORED MÄRTS 2018 Imavere heategevuslik fond „Nutikad lapsed” jagas toetusi 22. veebruaril tunnustati Ima- vere rahvamajas Eesti Vabariigi juubelile pühendatud kontsert- aktusel piirkonnas eriliselt silma paistnud noori ja nende tege- vust. Stipendiumi pälvisid Kadi Lepp ja Laura Tähemaa. Kadi Lepp õpib Imavere rah- vamaja muusikastuudios kitarri ja laulu erialal kolmandat õp- peaastat. Tänu pühendumisele ja kohusetundliku harjutamise tulemusena suudab ta üllatavalt kiiresti ära õppida ja esitada pil- lilugusid ning kaasa mängida ansamblis. Kadi on eeskujuks teistele muusikastuudio õpilas- tele. Tal on pealehakkamist, lai silmaring, sütitavad ideed ja in- telligentne ellusuhtumine. gulisusega. Tema ja noorte Kadi saab 150-eurost stipen- käe all valmivad kaunistused diumi kasutada muusikainstru- erinevateks üritusteks ning mentide ja -vahendite soetamisel tähtpäevadeks. omal valikul. 300-eurose stipendiumi ees- Laura Tähemaa töötab märk on anda talle võimalus Imavere valla avatud noor- osaleda meelepärasel koolitusel, Erakogu tekeskuses 2015. aasta lõpust mis aitaks tal täiendada enda alates. Ta on särasilmne, alati teadmisi ja oskusi. abivalmis ning oma tööd hin- Lisaks toetas „Nutikate laste“ gega tegev noor. Laura veab fond ka Saare-Kuusiku lasteala noortekeskuses kokandusringi, loomist 250 euroga. kunstikoda ja neidude klubi. Heategevusfondile saab jaga- Iga aastaga osavamaks Samuti on tema üks kodu- da annetusi ja esitada kandidaa- tütarde tegevuse algatajatest te aastaringselt. Lähemalt leiab ÕNNELA LEES Kontserdi muutis kõigi jaoks siin pillimängu ja koos mu- mise järgi pilli mängida. ning hetkel ka rühmajuht. kodulehelt: https://imaverean- muusikastuudio eestvedaja põnevaks see, et lugusid valis sitseerimise põhitõed, aitavad Igal õpilasel on pilliõppetund Laura paistab silma loomin- dekadlapsed2011.weebly.com/ publik pealkirjade järgi, tead- muusikaliselt kujundada piir- kord või paar nädalas (vas- 8. veebruaril toimus Ima- mata, kes on esitaja ja millisel konnas toimuvaid sündmusi tavalt õpilase vanusele ja in- vere rahvamajas laste muu- instrumendil see kõlab. Nii ning esindavad kodukanti. dividuaalsele võimekusele). sikastuudio kohvik-kontsert, jätkus üllatusi kontserdi lõ- Stuudio annab võimaluse õp- Tunnis saab ta juhtnöörid kuhu olid oodatud muusika- puni ja kadus ära võimalus pida kitarri, basskitarri, löök- kodus harjutamiseks. Muusi- huvilised, eriti aga pereliik- juba ette muretsema hakata. pille, akordioni ja laulmist, ka elementaarteooria tunnid med ja kogukonna rahvas. Laste muusikastuudio tegut- lisaks veel solfedžot, an- toimuvad väikestes gruppides. Kontserdil esitas iga õpilane seb Imavere rahvamajas 2015. sambli loomist, helindamist 2017/2018. õppeaastal õpib oma õpitud muusikapala, li- aasta kevadest, selle tulemu- ja esinemist publiku ees. muusikastuudios 23 last ja saks esineti väiksemates ja seks on jätkusuutlik muusi- Õppe eesmärk on omanda- noort vanuses 7 kuni 15 aas- suuremates koosseisudes. kaõpe. Õpilased omandavad da oskus nii noodi kui kuul- tat. Õpetajaid on kolm. Kontserdil kogutud rahast jagub piskuks

Koeru keskkooli õpilasesin- ning esimese looga „Oma laulu dus korraldas reedel, 16. veeb- ei leia ma üles“, mille Lääts tun- ruaril Aruküla mõisas heate- tuks laulis, meenutasid noor- gevusliku kontserdi, et koguda tekoor ja dirigent Aino Linnas raha koolihoone trepikoja reno- just teda. veerimiseks. Kaasa tegid Koeru Õpilasesinduse president muusikakooli õpilased, Koeru Hannes Linno ütles, et muidugi kooli mudilaskoor, solistid ja lootsid nad rohkem publikut. Pi- kooli kõige värskem kollektiiv letitulust koguti 400 euro ringis, – noortekoor (pildil). mis on remondirahale seemneks. Et samal päeval tähistati „Minu 12 kooliaasta jooksul pole Leedu Vabariigi 100. sünni- seda trepikoda kasutatud, kuid päeva, olid Aruküla mõisa seda mööda saaks nii korru- sambad valgustatud Leedu selt korrusele liikuda, pääseks lipuvärvdes. sööklasse ja sisehoovi, mis võiks Mööda ei vaadatud ka kur- kevadel rohkem kasutust leida vast sündmusest: samal päeval – see oleks vahetundide veetmi- edasi levitada ja kindlasti loo- värvimist, trepp uusi käsipuid, teatati armastatud laulja Heli seks üks paremaid kohti,“ ütles dame ka vallavalitsuse toetusele. et koolis tekiks uue ja vana osa Läätse lahkumisest igaviku teele Linno. „Üritame oma sõnumit Seinad vajavad pahteldamist ja vahel ühtne stiil.“ MÄRTS 2018 11 Koeru sada spordiaastat jõudis riigi Märtsikuu sünnipäevalapsed Emmy Krotman 101 Milvi Olter 79 Irene-Miralda Palmiste 96 Tõnu Puusepp 79 Ilse Põiklik 93 Heino Laimets 79 Asta Varma 93 Voitto Edvard Nurminen 79 100. sünnipäevaks kaante vahele Maimu Allik 93 Maie Viirpuu 79 Anna Remmelgas 92 Malle Koort 79 Õie Tomingas 92 Vello Jänes 78 ARNIKA TEGELAMNN Alma-Aliide Luur 91 Rein Köster 78 Hilda Merila 91 Tamara Raud 77 10. veebruaril, Lõuna-Koreas Maime Rohula 90 Tiiu Viibur 77 toimuva Pyeonchangi taliolüm- Õie Künnapuu 90 Endel Kütt 76 pia avapäeval esitleti Koeru kul- Hilde Vagula 90 Jüri Tammiste 76 tuurimajas Uno Aani koostatud Loide Kübar 89 Ellen Viital 76 kogumikku „Koeru sport“. „See Hillar Hürden 89 Otto Udeküll 76 raamat on Koeru valla sportlaste Uno Paade 89 Anella Merila 76 ja spordihuviliste kingitus Eesti Eldor Org 88 Alvin Tasang 76 Vabariigile 100. sünnipäevaks. Ja Helmut Neier 88 Viivi Salujõe 76 Juta Rundu 87 Aadu Leppik 76 tänasele üritusele pani end kirja Aino Laasi 87 Helgi Sallaste 76 täpselt 100 inimest!“ ütles Uno Leida Nestor 86 Maimu Särg 76 külalisi tervitades. Selma Randmaa 86 Leili Havik 76 Saali oli ta toonud ehtima Mai Kirotar 86 Vello Karv 76 112 aastat vana sinimustvalge Marelle Tomberg 86 Õie Poddubnaja 76 lipu, mis lehvis siinmail juba Johannes Laur 86 Laine Tali 76 1905. aastal Vaali Vabariigi loo- Leida Särkinen 86 Evi Lippand 76 mise ajal ja mida hoiti Merja Laine Vaimets 86 Lemmi Karbik 76 küla Rätsepa talus. Kõigist, kes Paul Urbanus 85 Asta Sass 75 Ülo Mändla 85 Maive Seim 75 said kingituseks raamatu, tehti Helve Kukk 85 Helgi Mõttus 75 pilti selle ajaloolise lipu all. Hilda Nõmmik 84 Heiki Krais 75 Raamatu tarvis materjale ko- Elvi Alles 84 Jüri Evel 75 gudes üllatus kõike näinud Uno- Leo Raudsepp 84 Galina Kallas 70 gi. „Koeru spordiliikumine sai Vilma Park 83 Lembit Nuut 70 alguse koolist. 1920. aastal, kui Malle Toomik 83 Koidu Müür 70 kool koliti Aruküla mõisa, ava- Ilmi Ilusk 83 Maie Bank 70 nesid võimalused spordiga tege- Aita Paap 83 Edda Käro 70 leda ja peamisteks paikadeks olid Ants King 82 Raimo Rouhiainen 70 Koeru kooli esine väljak ja park. Muheda jutuga Uno Aani lood Koeru spordielust läbi sajandi ajavad naerma nii abi- Valdur Sõõrd 82 Eha Lumberg 70 Eino Roos 82 Jaan Lehtsaar 65 Laiad puiesteed olid üsna sobivad vallavanemad Tiina Oraste ja Marek Kase kui ka Järvamaa spordiliidu tegevjuhi Piret Juzefa-Teresa Disko 82 Kalle Uudeküll 65 jooksuvõistluste korraldamiseks. Maaringu (keskel). Arnika Tegelmann Eevi Järve 82 Juhan Kivisoo 65 Kabelipargi tee oli ligi 300 meetrit Maret Soome 82 Alide Asaeva 65 pikk ja nelja jooksurajaga – sel Linda Okas 81 Ants Saavan 65 rajal joosti ka Eesti rekordeid 60 ja igaüks võib vaadata, kas ta naiste, juunioride, A-B- ja C-va- „Mait Raudsepp hakkas koguma Anne-Reet Loddis 81 Vaido Saar 65 m jooksus,“ pajatas Uno. Kõige suudab neid norme veel täita. nuseklasside arvestuses. „Selle materjale ja sportlastest Koe- Heino Noormets 81 Mailis Tarendi 65 suurem üllatus oli aga, et tol ajal Aga nüüd tõstke käsi, kes on suure töö võttis ette Toomas Aan ru Kajas ilmunud jutukesi, ja Elvira Leetrand 80 Virve Vau 65 kabeli teel korraldatud jooksu- olnud meistersportlase kandi- ja selles nimekirjas on 1700 ni- raamatukesi välja andma. Mina Helgi Selge 79 Etta Ots 65 dest on säilinud mitu fotot, mis daat? Meistersportlane?“ me – ainulaadne, et ühel vallal mõtlesin aga, et võiks talletada Helvi Luht 79 Viivi Paimets 65 leidsid nüüd koha raamatus. Viimasele küsimusele vas- on selline spordistatistika,“ ütles kogu spordi loo, mis saja aasta Veel on huvitav teada, et tuseks tõstis käe vaid üks mees Uno. Ka on kirjas kõigi sportlaste jooksul siin Koerus on sündi- Õnnitleme! 1943. aasta 20. ja 21. veebrua- – Alvar Hirtentreu, omaaegne nimed, kes on Eesti meistrivõist- nud,“ ütles Uno. Ja arvake ära, ril Paides toimunud esimeste meistersportlane motospordis. lustel tulnud kolme parema sek- kui paljusid abilisi Uno raamatus Järvamaa talimängude kavas oli (Uno täpsustas, et neid on mui- ka. „Neid on kokku 533, näiteks ja laupäevasel raamatu esitlusel Järva-Jaani ka rahvatants ja Koeru osales dugi rohkem, aga kohal viibis kergejõustikus 147, autospordis tänada sai? Neid oli täpselt 100! kultuurimajas kahe võistkonnaga. vaid Alvar.) 45 ja maadluses 103.“ Raamatu „Koeru sport“ ti- „Tõstke käsi, kel oli omal ajal Uno teada on Eestis üsna Mõte Koeru spordielu üh- raaž on 400 eksemplari, sellest VTK kuld- või hõbemärk,“ üt- haruldane, et üks väike vald on te raamatusse koguda hakkas pea pooled leidsid omaniku tä- les Uno. Tõusis kätemeri. „Siin talletanud kõik ligi saja aasta ker- idanema 1996. aastal, kui Uno nuüritusel. Kel huvi, leiab raa- raamatus on need märgid näha gejõustikurekordid eraldi meeste, alustas tööd Koeru muuseumis. matu ka Koeru raamatukogust. Hea päeva lugu

On ääretult tore olla koos inimestega, kes oma puudest olenemata naudivad elu, ei vi- rise tervise ega riigikorra üle ning on oma käitumisega jul- gustuseks ka teistele. Kuna vastlapäev oli Valge- liikuval lindil, kui jalad nõrgad soe supp ja vastlakuklid. Suusad Üks selline grupp käib kord hobusemäel lustijate poolt ti- ja tavalise tee peal on kepp abiks. jäid sedapuhku küll proovimata, nädalas koos Ambla kultuuri- hedalt sisustatud, otsustasime Aga ilma viperusteta me mäele aga hea tuju ja sõpradega koos keskuses. Põhiliselt kuuluvad meie oma vastlasõidud teha sõb- saime. Kui esimese lumerõnga olemine on just see, mida me sinna erivajadusega inimesed, rapäeval. Ei olnud probleemiks sõidu ees oli kõhklemist, siis argitoimetuste vahele vajame. 16. märtsil kell 19 kes on igapäevaelu toetamise liikumispuue ega hirm kõrguste järgmisest korrast ei tahtnud Koos oma klientidega lustisid teenusel, aga kaasa löövad ka ees. Omaette katsumuseks sai ka enam keegi loobuda. tegevusjuhendajad Natalia Med- Piletid 12.- ja 14.- juba müügil nende lähedased. lift iga ülesminek– püüa seista Päevale panid ilusa punkti vedeva ja Malle Innos 12 KULTUUR MÄRTS 2018 Alburahva Teatri juht Tiit Tammleht: Järvamaa harrastusteatrid on madalseisus 7. veebruaril anti Türi kultuu- Helje Mets rimajas pidulikul õhtul „Kultuu- ritaeva tähed“ kätte preemiad 2017. aastal Järvamaa kultuu- ripõllul tehtud töö eest. Järva valda tuli kolm preemiat. Kul- tuurihoidja 2017 on Koigist pärit ja seal 1973. aastast saati kul- tuuritööd teinud Ene Puhmaste, kelle kollektiivid on oodatud nii Järvamaal kui ka kogu Eestis. Maakonna kultuuritegija 2017 on Ründo Mülts, kes pälvis tiitli suurejooneliste konverentside, teemapäevade ja näituste korraldamise eest, mis on leidnud kõlapinda üle Eesti. Mülts tänas Järvamaa rahvast, kes kõigega hästi kaa- sa tuleb, ja neid, kelle käest ringreisidel ja andnud eten- Paide Huviteatriga kahekesi,“ JÄRVAMAA OMAVALIT- liste konverentside, teema- Järvamaa kultuuripärl 2017 raha küsida, ehk kultuuri toe- dusi. Igal aastal võtame mõne ütles Tammleht. Tema teada SUSTE LIIDU PREEMIAD: päevade, näituste korralda- Malle Nööp – 24 × 7 tehtud tajaid. paiga Eestis juurde,“ ütles ta. tehakse teatrit ka Oisus ja Koi- Kultuurielu edendaja 2017 mise eest, mis on leidnud kultuuritöö eest kooride diri- Tiitli „Parim kollektiiv 2017“ „Publikut jagub ka – selle üle gis, aga millegipärast nemad – Kaarel Orumägi kõlapinda üle Eesti. geerimisel, ansamblite ja solis- võitnud Alburahva Teatri juht on suur rõõm, kui tagasi kut- suurele lavale esinema ei kipu. Kultuurihoidja 2017 – tide juhendamisel, tantsurüh- Tiit Tammleht tänas trupi ni- sutakse.“ „Ehk tuleks muuta näitemän- Ene Puhmaste Maakonna kultuuri- madele tantsumustrite õpeta- mel kauaaegset lavastajat Age- Praegu on mängukavas ne- gupäeva formaati nii, et truppe Parim kollektiiv 2017 – sündmus 2017 misel, Järvamaa esindamisel Li Liivakut selle eest, et Albu li lavastust. Kui igal aastal on ei pandaks pingeritta?“ pakkus Alburahva Teater Järvamaa laulu- ja tantsupi- nii Eestis kui ka piiri taga. näiteseltskond üldse koos on, veebruaris käsil juba uue tüki Tammleht. du, korraldajad Eliisa Vella- publikut ja kõiki, kes on trupi õppimine, et Järvamaa näite- Alburahva teater tuleb uue KULTUURKAPITALI JÄRVA- maa ja Kaarel Orumägi – Elutööpreemia tegevust toetanud. mängupäevaks valmis jõuda, siis lavastusega välja sügiseks. Mis MAA EKSPERTGRUPI Järvamaa rahvakultuuri Tiiu Saarist – aastakümneid Tammlehe meelest polnud sel aastal võetakse teatrikuud see on, Tammleht ei reetnud. „Ja PREEMIAD: värskendamise ning noo- kestnud ja ikka veel jätkuva ko- möödunud aastas midagi eri- rahulikult – uut tükki, nagu ka see pole Küllikese tekst (Küllike Maakonna kultuuritegija ruslike tuulte toomise eest du-uurimistöö eest Järvamaal. list. „2017. aastal tegime täp- Järvamaa näitemängupäeva ei Veede on Alburahva teatri oma 2017 Järvamaa laulu- ja tantsu- Allikas: JOL, kultuurkapitali selt sama, mida oleme teinud tule. „Järvamaal on madalseis. näitekirjanik – toim) – laseme Ründo Mülts – suurejoone- peole. Järvamaa ekspertgrupp kõik need 35 aastat – käinud Juba eelmisel aastal olime seal tal puhata.“ MÄRTS 2018 KULTUUR 13 Kuhu minna MÄRTS 10. märtsil kell 10–12.30 Koeru kultuurimajas riidelaat 13. märtsil kell 16 Aruküla mõisas kontsert EV100, Eesti klaverimuusi- ka. Esinevad Järvamaa muusika- koolide klaveriõpilased. Tasuta 16. märtsini Koeru kultuurima- jas avatud fotonäitus „Naiskodu- kaitse Järva ringkond Eesti Vaba- riigi algusaastatel“ 17. märtsil kell 19 Koeru kultuu- rimajas piduõhtu. Naisrahvatant- surühm Alleaa 40. Tantsuks an- sambel Amadeus. Kohtade bro- neerimine Koeru kultuurimajas, tel 385 4364. Sissepääs 5.- 17. märtsil kell 13 Aravete kul- tuurimajas Ambla piirkonna eaka- te klubisündmus. Osalustasu 4.- 20. märtsil kell 11–14 Koeru kultuurimajas doonoripäev 22. märtsil kell 13 Järva-Jaani Erakogu kultuurimajas kino-kohvik „Mees ja naine". Pääse 3.- Järvamaa kooride päev Järvako toimus sedapuhku 10. veebruaril Albu kooride laule, hüva nõu jagas dirigent Hirvo Surva. Tantsuks mängis ansam- 23. märtsil kell 19 Albu rahva- rahvamajas. Kohal oli seitse kollektiivi: Türi kammerkoor, Järva-Jaani bel Kolm Soovi. Koorid astusid üles isetegevuskavaga EV 100 teemal. majas Saaremaa teatri 55. juube- lituur: „Säärane mulk ehk sada segakoor, Koeru segakoor, Albu segakoor Sink Sale Proo, Paide mees- Tänati koore ja dirigente, kes said mälestuseks Hedy Jürgeni valmista- vakka tangusoola“ ja „Arstilkäik“. koor ja naiskoor, OiReTa – kokku 125 lauljat, kes kõik andsid oma hää- tud vaskse ehte Eesti muinasajast. Järvako hea kordamineku eest kan- Pilet 8.- le ja panuse kontserdi õnnestumisse. dis hoolt väsimatu Kaja Kraav, abiliseks Sink Sale Proo. Järgmisel aas- 25. märtsil kell 11 Koeru au- sambapargis küüditatute mäles- Kolme tunni vältel tehti hääleseadet ja harjutati Järvamaa laulupeo ühend- tal on Järvako korraldamise järg Järva-Jaani käes. tuskivi juures küüditamisohvrite mälestuspäeva palvus 28. märtsil kell 19 Ambla kultuu- rimajas Tapa kultuurikoja näite- trupp Anton Tšehhovi lühinäiden- ditega „Karu“ ja „Abieluettepa- nek“. Piletid 3.- (pensionär) ja 5.- 29. märtsil kl 16 tähistab 74- Lugejapreemia laureaat aastane Imavere rahvamaja 20. aastaringi täitumist praeguses hoones. Oodatud on kôik, kes hoolivad ja peavad lugu kultuuri- elu käekäigust Imavere piirkonnas 29. märtsil kell 19 Ahula laste- aia saalis tantsutuba jagab kirjutades lootust 30. märtsil kell 18 Järva-Jaani kultuurmajas koguperefilm „Elias 24. veebruaril anti Al- küsitakse, kas Võrumaa inspi- võimaluse seda teemat hoogsalt ja sügaviku saladus“, pääse 2.- bu mõisas kätte XXXXI A. reerib. Ma ei oska seda öelda. käsitleda.“ APRILL H.Tammsaare nimeline lu- Mis on inspiratsioon, kust see Ta lisas, et kirjutamine on 1. aprillil kilplaste kojas Müüsle- gejapreemia, Järva vald tegi tuleb?“ hobi, puhas rõõm, aga ka mis- ris avab oma näituse humoorika- seda esimest korda. Preemia Kahro rääkis, et on kirjuta- sioon. „Kirjutada eesti keeles test piltidest ja šaržidest Kalev 500 eurot ja purgi õuna-poh- nud, kui teadmised matemaa- – vähesed saavad seda endale Prits. Näitus on avatud kuu lõpuni lamoosi, Anton Hanseni lem- tikast teda alt ei vea, 13 aastat, lubada. Ja kui keegi eesti keeles 2. aprillil kell 10.30 Koeru kul- mikut, sai Marek Kahro põne- alates aastast 2005. „Sama aasta kirjutab, on ta juba midagi head tuurimajas Järvamaa muuseumi- vusromaani „Kuradil on lapse septembris käisin esimest korda ära teinud.“ de žanripäev, külas on Mari-Ann nägu“ eest. Vargamäel ja mõni päev hiljem Ka kinnitas Kahro, et need Remmel Eesti kirjandusmuuseu- Kahro elab Võrumaa metsa- hakkasingi kirjutama. Võib ol- on rõõmuga kirja pandud mist ja restauraator Mati Raal de vahel. „Tee siia oli ilus. Ilma- la Tammsaare koputas õlale?“ raamatud. „Rõõmu tuleb ja- 4. aprill kell 10 Aravete kultuuri- taat kinkis meile sinise taeva, arutles ta. gada, muret võib üksi kan- majas Ambla piirkonna laste lau- keskel mustendavad metsad „Ma lugesin kokku – on jah da,“ ütles ta. luvõistlus ja kõikjal valge lumi – seda on 13 aastat,“ teatas lapsehääl saalist. Auhinnatud teos „Kuradil 6. aprillil kell 18 Koeru kultuuri- ülendav vaadata,“ lausus ta ja Selle kuraditosina aastaga on on lapse nägu“ on järg raama- majas Koeru keskkooli tantsu- juhtis jutu Bernard Kangro- valminud viis raamatut. „Ma tule „Seal, kus näkid elavad“. rühmade kontsert-show. Pilet 2.- le, kelle sünnikodu asus tema ei kirjuta kõige rõõmsamatel „Plaanitud on see neljaosali- 8. aprillil kell 12 Albu mõisas omast vaid paari kilomeetri teemadel. Meie seas on palju sena, praegu on käsil kolmas,“ laste lauluvõistlus kaugusel ja kes noore mehena inimesi, kes elavad kohutavalt. ütles ta. 13. aprillil kell 18 Koeru kesk- oli sunnitud 1944. aastal oma Minu lood räägivad ühiskonna Kirjutamine on tema jaoks kooli võimlas Koeru keskkooli kodukohast lahkuma. „Inimese heidikutest, lootuse kaotanu- kui insenerikunst – midagi ei omaloominguliste tantsude võist- jaoks, kes on sügavalt armunud test. Kirjutan, et anda lootust – saa teha projekteerimata. „Minu lus. Pääse 4.-, VIP/toetus 5.- oma kodumaasse, oli see raske. muud kirjandus anda ei saagi,“ jaoks on tähtis sihtpunkt, kuhu 17. aprilll kell 17 Koeru kultuuri- Tema luuletustes on nii palju rääkis Kahro. „Ma pole mõel- jõuda tahan,“ vastas ta küsimu- majas Koeru muusikakooli 15. koduigatsust, valu, mis meile nud, et tahan kirjutada krim- sele, kas ta juba teab, kuidas te- sünnipäeva kontsert. on arusaamatu,“ rääkis ta. „Tihti kasid, aga krimikirjandus annab ma romaan lõpeb. 14 SPORT MÄRTS 2018 Järva talimängude võit jäeti Järva valda 11. veebruaril toimusid Ara- nises (võistkonda kuulusid Ran- vetel 7. Järva talimängud. Osa- nar Remmelgas, Taago Leppik, les kolm Järvamaa omavalitsust Karli Tihane, Marta Laas ja Reet kokku üle 150 sportlasega. Kõige Kullang) ja korvpallis, kus Järva arvukam osavõtt oli suusatami- vallast oli väljas kaks meeskonda. ses, kus startis 50 suusatajat. Võidukasse Järva/Ambla mees- Võisteldi seitsmel alal. Juh- konda kuulusid Oskar Tamme- tide kolmevõistluses (biathlon, jõe, Rauno Tikko, Taavi Leinart, keegel ja korvpalli täpsusvisked) Kevin Puntso, Henri Kroosmann, kogus maksimumpunktid ja sai Romet Uudeküll, Meelis Matka- ülekaaluka võidu Järva valla tan- mäe ja Rait Pihelgas. dem Rait Pihelgas/Jüri Ellram. Üldvõidu saavutas Järva vald, Võidukad olid Järva valla esin- talle järgnes Türi vald ja 1 punk- dajad veel suusatamises, lauaten- tiga kaotas Paide linn. Noorte vabamaadluse seeria- võistlus „Nublust Nabiks“ etapp Paikuse spordihoones toimus tüdrukut Eestist ja Lätist. Järva- 17. veebruaril noorte vabamaad- maa Matimehed oli esindatud 15 lus seeriavõistluse II etapp. Võist- sportlasega, kellest seitse lõpeta- lusel osales kokku 101 poissi ja sid võistluse medaliga.

Järva valla maadlejate paremad tulemused: -26 kg: Karl Kirsimets (Koeru) 3. koht -38 kg: Rasmus Peets (Koigi) 4. koht, Timor Arusaar (J-Jaani) 6. koht -75 kg: Kennet Künnarpuu (J-Jaani) 2. koht

Marko Mumm Tulemused Eesti noorte U-17 tõstemeistrivõistlused Tüdrukud -44 kg: I Emma Kivirand SK Vargamäe rebis 32, tõukas Kergejõustiklaste medalivõidud 42, kogusumma 74 kg, 128,50 Sinclairi punkti (Sp). -53 kg: I Kaisa Kivirand SK Vargamäe 40, 51, 91 kg, 137,86 Sp. -63 kg: III Lisette Liige SK Vargamäe 44, 50, 94 kg, 124,10 Eesti meistrivõistlustelt Sp. Noormehed Eesti noorte talvistelt meist- Koigi noormees Kert Piirimäe uuendatud Järvamaa rekord konkurentsis naiste 60 m tõk- rivõistlustelt kergejõustikus (pildil) võitis noorsoo vanuse- (17.53) tõi talle esimese Eesti kejooksus võita pronksmedali -50 kg: II Romet Rämson SK Vargamäe 33, 48, 81 kg, toodi Järva valda mitu medalit. klassis hõbemedali kuulitõu- meistritiitli meeste seas. Kerdi (8,63). 149,03 Sp, 4. Maiko Jalast 35, 42, 77 kg, 145, 63 Sp. Juunioride U20 vanuseklassis kes, püstitades uue Järvamaa õde Kätlin Piirimäe võitis ju- Veebruari lõpus võistles Jo- -62 kg: I Armas Reisel SK Vargamäe 81, 102, 183 kg, võitis Koeru neiu Johanna Ilves rekordi (17.30). ba oma üheksanda meistritiitli hanna Ilves Minskis rahvusva- 268,41 Sp. oma lemmikalal 60 m tõkke- Nädal hiljem toimunud täis- kuulitõukes (16.00). Temal oli helisel võistlusel U20 vanuse- -85 kg: II Roomet Väli SK Vargamäe 77, 83, 160 kg, jooksus kuldmedali (8,83). 60 kasvanute Eesti meistrivõist- seda lihtsam teha, kuna hetkel klassile. Sealt jäi tema saagiks 3. 193,81 Sp. m jooksus tuli seekord leppi- lustel oli Kert Piirimäe veelgi tal Eestis võrdseid vastaseid po- koht 60 m tõkkejooksus (8,74). Võistkondlik arvestus da hõbedase autasuga (7,87). paremas vormis. Järjekordselt le. Johanna Ilves suutis tihedas Tüdrukud: II SK Vargamäe. Poisid: I SK Vargamäe. Järvamaa meistrivõistlused suusatamises Järva vald oli Eesti talimängudel 11. Naised (9 km): I Kaidy Kaasiku Ambla SK 28:54.2, II Keidy Kaasiku Ambla SK 28:55.2. 3. ja 4. märtsil toimusid Vil- Kõige arvukama esinduse- hea esituse teinud meeskond Kaasiku (I koht) ja Keidy Kaa- Naised üle 35 (9 km): II Tiia Riis Järva vald 33:37.1, II jandis 34. Eesti omavalitsuste ta- ga oli väljas Järva vald, kes oli kaotas 3.-4. koha mängus Põl- siku (II koht) ning M16 vanu- limängud. Järvamaa spordiliidu lisaks murdmaasuusatamisele vale 22:31. seklassi 5 km distantil Aron Marje Torn-Kirsipuu RR Suusaklubi 47:40.1 tegevjuht Piret Maaring selgitas, esindatud nii meeste korvpallis, Naised (Merilin Jürisaar, Ott (II koht). Meeste kümne Mehed üle 50 (9 km): I August Albert Türi 29:44.6, II et need olid esimesed mängud lauatennises kui ka lauamän- Tiia Riis, Pille Palumaa) saavu- kilomeetri pikkusel võistlus- Vahur Palu Ataste 31:47.1, III Ervi Kaasiku Türi 31:50.1. pärast haldusreformi, kus võist- gudes, vallavolikogu esimees tasid 3 x 2,5 km teatesuusata- maal saavutas 4. koha Jarmo Mehed (15 km): I Jarmo Kaasiku Ambla SK 45:35.1, II lesid koos (kuigi eri gruppides) Jüri Ellram tegi kaasa ka juhtide mises 12. koha, mehed (Janno Kaasiku. Murdmaasuusatajad Madis Matvejev Järva vald 50:23.3, III Stener Raaper Järva nii linnad kui ka vallad. Järva- võistluses. Lisaks mäesuusaala- Rodendau, Uku Karing, Ahti platseerusid 30 osalenud oma- vald 52:03.3. maalt olid võistlemas kõigi kol- dele ei pandud võistlejaid välja Seire) olid 3 x 5 km teatesõi- valitsuse seas 13. kohale. Mehed 40 (15 km): I Janno Rodendau RR Suusaklubi me omavalitsuse esindused, kuid ka ujumises ja naiste korvpallis. dus üheksandad. Murdmaa- Järva vald võistles suurte, 46.48.6, II Marek Ruotsalainen Järva vald 54:07.4, III Türi tegi kaasa vaid ujumises ja Lauatennises võttis Järva vald suusatamises oli Järva valda üle 8000 elanikuga omavalit- Jaanus Keerberg Ambla SK 59:29.1. Paidel nappis suusatajaid. Lisaks Kadrinalt vastu kaotuse juba esindamas kaheksa sportlast, suste grupis ja saavutas üldkok- murdmaasuusatamisele läks ar- esimeses ringis ja platseerus neist edukamad olid N18 vanu- kuvõttes 27 omavalitsuse seas vesse veel viis ala. lõpuks 23. kohale. Korvpallis seklassis 5 km distantsil Kaidy 11. koha, Türi vald oli 23. MÄRTS 2018 SPORT 15 Kaks huvitavat E0;647>1DB4

Võistlusjuhendid üleval: autasustamine, auhindadeks vormis. Sõbrale sai ka tervi- www.suusaliit.ee, prisked vastlakuklid. Olüm- tusi saata, sest koolis töötas www.valgehobuse.ee pial juhtus võistlushoos nii postkontor. Kõik jäid rahule, Info: võistluse juhataja mõnigi äpardus, näiteks üks sest noored peavadki ise oma Kalju Kertsmik, 5214270. võistleja pidi pool distantsi elu huvitavaks tegema. Jaak Mae võistlust toetavad: SA Valgehobusemäe Suusa-ja Puhkekeskus, Järva vald, Roosna-Alliku Pakiauto, Weber-Saint Gobain, AS E-Piim tootmine, Terasman OÜ, Hasartmängumaksu Nõukogu, Viking Window AS, Järvamaa Omavalitsuste Liit, OÜ TKM Ehitus, SK Reval Sport, OÜ Pakpoord

1a^]TTaX]VdS%%% !! 88]U]U^^)) fffffePP[VTTW^QQdbTbTTT e‰‰X$! #!&& YPX]U^/eP[VTW^QdbTTT

Toimumisaeg ja -koht: 10.03.2018 Karinu küla, Järva vald, Järvamaa

KOGUNEMINE: Karinu külamaja ees kell 11:00

Raja pikkus on 22 km. Lisaraskus on meestel 15 kg ja naistel 10 kg. Laste arvestuses (kuni 15 a ka) on raja pikkus 15 km ning lisaraskus 5 kg. Võta kaasa oma seljakott, mille saab täita kohapeal Eesti rahvuskiviga. Raskuse kandmine ja võistlusmoment ei ole kohustuslik. Võid lihtsalt tulla ja nautida matka endale sobiva pikkusega rajal, üksi, koos sõprade ja/või lemmikloomaga. Rajale jäävad puhke- ja joogikohad (Metsamõisa Puhta vee teemapark ning Kubja ürditalu). Sellel aastal lisati kaks joogikohta. Kõiki rännaku lõpetajaid ootab finišis A-telgirendi poolt suur telk, kus saab sooja suppi, mida pakub meile Koeru Konsum, Eesti Pagari poolt maitsvad saiad. Lisaks on telgis avatud puhvet, kus saab osta kohalike tooteid. Parimatele lisaraskusega rajaläbijatele auhinnad ning diplomid! Kõigi registreerinud ja raja läbinud osalejate vahel loosime erinevaid auhindu. Kui ilm lubab, teeb lennuklubi KEELUTSOON meeste ja naiste klassi võitjatele lennu EV100 kuumaõhupalliga. Osavõtumaks 2 €. Tasumine kohapeal sularahas. Eelregistreeri oma osalemine FB´s või saada e-mail: [email protected] 16 MÄRTS 2018

Reakuulutused UUS KODANIK Ostame Toyota ja Mercedes marki Metsa korraldamine, hindamine ja Kas teleka pilt ruudutab ja heli MATTIAS TALVISTE sõidukeid, võib ka pakkuda muid nõustamine alates 1993. 516 kriuksub? TV-, SAT- ja antenni- salongi keemiline puhastus • välipesu marke sõidukeid. Tel 5567 8016 5071, Aarne tööd. TAAL OÜ tel: 502 7221 GREETE KÄRNER vahatamine • pigileotuspesu • poleerimine värviparandused • korrosiooni tõrje OÜ Estest PR ostab metsa- ja põl- Müüa lõhutud küttepuid (pikkus Ostan vana seismaj äänud mootorrat- MARIIN RÄNNEL Info ja broneerimine tel 5307 2245 vastavalt soovile, erinevad puulii- [email protected] OSKAR PÕLDSAAR lumaad. Tel 504 5215, 514 5215, ta, mopeedi või auto. tel 5565 8796 HANNA KIVI FB/Koeru Autopesula [email protected] gid). Müüme ka kuiva ja 3 m küt- LEMBIT FELS tepuud. Tel 507 4553 Müüa saetud, lõhutud küttepuud! AMII SÜLD HENN AAVISTE Müüa 3-meetrist küttepuud Eri pikkused. Tel 5346 0394 Üürile anda ühetoaline korter 36,9 REIN RÕÕMUSAAR (lepp). Hind alates 20 eur/rm. Mii- 2 AIVAR JULLINEN nimumkogus 30 rm. Tel 507 4553 m (köök ja tuba) Koerus, Väinjärve tee 25-7 ahiküttega maja teisel FEKAALIVEDU ANDRES UUSNURM Sõiduautode kokkuost. Tuleme ko- korrusel. Tsentraalne vesi ja kanali- VÄLIKÄIMLATE RENT VELLO TEDER hale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga satsioon, duširuum WC-ga. Kontakt SVJATOSLAV PAVKŠTELO kiired tehingud! Raha kohe kätte! tel 5373 7994. tel. +372 452 2002 TAEMAR PAI e-mail:[email protected] Müüa tooreid küttepuid (lepp, www.fekaaliabi.ee JELISAVETA TIBU Ostan metsa- ja põllumaad Arave- sanglepp, kask, okaspuu). Mõõ- KLAVDIA KASK dud 25-60 cm, vastavalt kliendi te, Albu, Ambla ja Järva-Jaani piir- JUTTA OTLOOT soovile. Tel 501 3862 konnas majapidamise laiendami- OTSIME se eesmärgil. aavokannike@gmail. ÕIE VÄHTER juhte metsa väljaveo Igasuguse elektroonika remont, com; tel 503 7307" ADA AAS arvutite remont. Täpsem info traktorile ja giljotiiniga HELGI UMAL web.zone.ee/teleriteremont/ ekskavaatorile. Tel 5810 4539, Järva-Jaani Müüa korter Ervital, Väinjärve ää- TAIMI ENDJÄRV res, renoveeritud maja vedelgaasi MAIMU LIIDRES küttel, 2 tuba 52,1 m2, ½, maja Lisainfo Müüa saetud ja lõhutud kuivi küt- VASSILINA DIKUN tepuid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). keskel, kelder 15 m2. Hind tel 5308 9455 Andrus Tel 504 5632 14 800.- Tel 5668 0644 5104 510 Erkki ELAR JAKOBSON

ATUR

P N

A

r e

L

m

i

u

m

d

o

N

o

o rd tw ic Sof