Reõed Mari-Liis Pihlak Ja Merje Remmelgas on Avarusega Rahul – Sellist Pikka Koridori Varem Polnud

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Reõed Mari-Liis Pihlak Ja Merje Remmelgas on Avarusega Rahul – Sellist Pikka Koridori Varem Polnud MÄRTS 2018 ILMUB KORD KUUS NR 3 (4) Terviseõde Pilvi Raudsepp (praegu küll lapsepuhkusel) ja pe- reõed Mari-Liis Pihlak ja Merje Remmelgas on avarusega rahul – sellist pikka koridori varem polnud. Ämmaemandaks õppi- nud Pihlak lubab aga esimese raseda arvele võtta hiljemalt mais – kabinet ootab. TTervisekeskuservisekeskus ppaelubaelub aavarusegavarusega ARNIKA TEGELMANN dr Lääne patsiente vastu vast- piirkonna inimestele,“ ütles dr ruum ehk puhtus ja turvalisus remonditud tervisekeskuses. Lääne, Koeru Arstikeskuse OÜ algavad siit. Vasak tiib algab dr Koeru ETTK teenuspiirkonda kuuluvad Koeru ja Jär- „Kellelgi pole midagi valgete, juht. „Ämmaemanda kutsega Riina Lääne ja tema pereõe ka- va-Jaani vald Järvamaal ning osaliselt Rakke vald Koeru esmatasandi puhaste ja õhurikaste ruumide inimene on meil olemas. Ko- binettidega, edasi tuleb koduõe Lääne-Virumaal. tervisekeskuse ((ETTK) vastu. Hea, et arsti ja õe toa vahel duõendusteenust saavad Koeru kabinet.“ Plaanitakse pakkuda järgmisi teenuseid: ehitus lõppes plaani- on nüüd uks ja meie suhtlus ei kandi inimesed juba paar aastat Värvitoonid valis projektee- pea enam käima läbi koridori. läbi Järvamaa haigla, sest üks rija. „Rahulikud toonid. Põran- • üldarstiabi 3 perearstinimistu mahus tust kuu aega varem ja Üks vanem naine küll ütles, et nende koduõdedest elab siin.“ dakate on kvaliteetne ja lihtsalt • ämmaemandusabi selleks kulus plaanitust tal on siin nii hea tunne, ja kal- Projektis arstikeskust esin- hooldatav. Ooteruumide uue • koduõendusteenus vähem raha. Nüüd tu- listas mind,“ lausus dr Lääne. danud Jaan Kabin teeb uutes mööbli vallavalitsus tellis ja kül- • füsioteraapia leb vaadata vaid ini- „Oleme selles majas töötanud ruumides ringkäigu. „Protse- lap see jõuab peagi,“ ütles Kabin. • koolitervishoiuteenus meste järele, kes seal täpselt 27 aastat – 15. märtsil duuride tuba on endises kohas. Järva vallavalitsuse ehitus- • psühholoogilise nõustamise teenus tööle hakkavad, sest 1991 maja avati, 1994. aastal ko- Kohe uue registratuuri kõrval on spetsialist Enn Sakkis ütles, et • apteegiteenus lisime teisele korrusele ja 2004. Järva-Jaani perearsti (hommi- ehitustööd lõppesid plaanitust osa ametikohtadest on • hambaravi aastal esimesele tagasi. Nüüd, kupäikesepoolne) kabinet, siis kuu aega varem, 19. veebruaril täitmata. renoveerimise ajaks, taas üles, tema pereõe oma ja edasi ämma- vaatas komisjon ehituse üle ja jäi ja alla.“ emanda tööruum. Pika koridori selle kvaliteediga rahule. millest valla osa on 70 500 eu- Projekteeris Paide EKE Pro- „Tundub, et kuu aega kestnud Tervisekeskuse teevad sellest paremas tiivas asub klaasseinte- Kulus ka plaanitust vähem rot,“ selgitas Sakkis. jekt, ehitas Paide MEK, omani- gripilaine hakkab vaibuma. Va- majast siiski inimesed, kes sel- ga koosolekuteruum, edasi veel raha – 226 000 eurot koos käi- Koeru esmatasandi tervisekes- kujärelevalvet teostas IBG-Ehi- hest aitas, et eelmisel nädalal oli les töötavad. Praegu tuntakse ühe perearsti ja pereõe kabinet, bemaksuga. „Toimus mitu ehi- kuse rajamist rahastab projekti tus OÜ Paidest. Renoveerimise koolivaheaeg ja lapsed polnud puudust psühholoogist, füsio- laboratoorium (üks pereõde- tushanget. Kui esialgsed liht- maksumusest 75% ulatuses ERF käigus lammutati üks vahesein kollektiivis,“ ütles Koeru pere- terapeudist, koduõest ja ühest dest, Mari-Liis Pihlak, teeb ka hanked läksid kallimaks, siis (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja kokku on nüüd tervisekeskuse arst Riina Lääne esmaspäeval, perearstist. „Teeme koostööd laboranditööd). Viimased kaks kolmanda, avatud hankemenet- meetmest „2014–2020. 2.4 Kätte- kasutada 378 m2 põrandapinda 5. märtsil, sest vastuvõtule pol- kõigiga, olgu ta siis eestlane või avarat tuba koos laoruumiga oo- luse tulemused meile sobisid saadavate ja kvaliteetsete tervis- (varem 204 m2) „Fassaad reno- nud enam sellist tungi kui nädal venelane. Ka ettevõtted võivad tavad tööle füsioterapeuti,“ tut- ja hind kujunes planeeritust hoiuteenuste tagamine tööhõives veeriti mõned aastad tagasi ja varem. olla erinevad, peaasi, et nad vustas Kabin. „Koridori otsas on odavamakski. Projekti kogu- püsimise ja hõivesse naasmise väljastatud on ka hoone energi- Juba nädalapäevad võttis pakuksid teenust siin ja selle instrumentide desinfi tseerimise maksumus on 282 000 eurot, suurendamiseks“. amärgis,“ lisas Sakkis. 2 MÄRTS 2018 Lühidalt 22. veebruaril Müüsleris Saare • Järva valla valimisko- misjon peatas Jaanus Muraka vallavolikogu liikme volitused kuueks kuuks arvates 20. veeb- seltsimajas toimunud vallavolikogu istung ruarist kuni 19. augustini 2018 tema avalduse alusel ja määras • Esimesel lugemisel oli meste teenindamiseks soovis rahaliste vahendite kasutamise rahvastikuregistrisse kantud Põhja katastriüksust võõrandada tema asendusliikmeks Järva val- Järva valla põhimäärus. Järva Albu vallavolikogu teenindus- korra. Järva vald. kahel korral, kuid tulutult. Toi- lavolikogus Annika Aava. vallasekretär Karin Tenisson- punkti Aravetele ning otsusta- munud avalikud suulised enam- Alev selgitas, et seaduse järgi ti, et vastuvõtupunktid jäävad • Volikogu kinnitas ka asen- • Vallavolikogu kiitis heaks pakkumised nurjusid osalejate • Siseminister Andres An- peab omavalitsusel olema põ- Albu, Kaalepi ja Ahula küla- dus- ja järelhooldusteenuse ühe hajaasustuse programmis puudumise tõttu. Järva vallavoli- velt tunnustas 27. veebruaril himäärus ja aega seda pärast desse. Albu piirkonna inimes- osutamise tingimused ja korra osaleja projekti, Salu biopuhasti kogu esimees Jüri Ellram selgitas, siseturvalisuse vabatahtlike ja omavalitsusüksuste ühinemist te pääsemine Aravetele on läbi Järva vallas. aruande ning otsustas maksta et Farm in Productions OÜ ehi- nende toetajate pidulikul tänut- kehtestada on kuus kuud. Eel- räägitud Järvamaa ühistrans- Asendushooldusteenus ta- välja 10% toetuse. tab Imavere külas õlikultuuride seremoonial siseministeeriumis nõu läbis kõik volikogu komis- pordikeskusega, 1. märtsist gab pika- või lühiajaliselt lapse tehast. Tehase teenindamiseks Järva vallavalitsust aunimetusega jonid, ettepanekutega arvestati. peaks see ühendus loodama, heaolu ja õigused, võimaldab • Volikogu nõustus Stora on vajalik ehitada mahasõidutee „Abipolitseinike toetaja 2017“. Volinikud saatsid põhimääruse lisaks teenindavad piirkonda lapsele tema põhivajaduste Enso Eesti AS õhusaasteloa Imavere-Viljandi maanteelt. Sel- teisele lugemisele. õpilasliinid. rahuldamiseks peresarnased muutmisega. Stora Enso Eesti leks on sobilik tehase kõrval asuv • Pärnus toimunud aktu- Ühinemisleping jäi seekord elutingimused, loob lapsele AS Imavere külas asuval toot- Põhja kinnistu, mis on Järva valla sel anti üle siseministeeriumi • Vallavanem Rait Pihelgas siiski muutmata. turvalise ja arenguks soodsa misterritooriumil asub 11 heit- omanduses ja vald ei vaja antud tänukirjad ja politsei teenis- selgitas ühinemisega seotud elukeskkonna ning valmistab allikat. Ettevõte vahetab põle- kinnistut oma põhitegevuseks. tusristid pikaajalise teenistuse eelarve menetlemise eripära ja • Järva valla hankekord saa- lapse ette võimetekohaseks tusseadme rikke tõttu välja ühe Õlitehase rajamine on piirkonnas eest. Siseministeeriumi tänu- lisas, et valdades on olnud eel- deti parandusettepanekute sis- toimetulekuks täisealisena. puidukatla mõnevõrra võimsa- aga oluline investeering. Valla- kirja pälvis ka piirkonnapolit- arvete koostamisel erinevad seviimiseks teisele lugemisele. Teenuse osutaja on hooldus- ma mudeli vastu ning õlikatel volikogu otsustas võõrandada seinik Mati Seire. tavad. Investeeringute kava on pere, perekodu ja asendusko- viiakse reservkatla staatusest üle vallavara otsustuskorras. koostatud seitsme valla vara- • Järva vallas on 58 raske du. Sotsiaalosakonna juhataja tavakatlaks. Lisaks vahetatakse • Koeru Projekti 2018. aas- sematest plaanidest lähtuvalt. puudega ja viis sügava puu- Katre Mägi täpsustas, et sel talatehases kasutatav liimvaigu • Järva vallavolikogu otsus- ta eelarve on 2550 eurot. Sellele Volikogu katkestas Järva valla dega last. Sotsiaalosakonna aastal lisandus riigi poolt uus mark kaasaegsema ja väiksema tas saata volikogu esimehe Jüri lisandub noorte projektide tar- 2018. aasta eelarve teise luge- juhataja Katre Mägi selgitas, et võimalus – hoolduspere va- õhuheitmeid põhjustava toote Ellrami 20.–21. märtsini teenis- beks 1500 eurot, mis tuleb rii- mise, eelarve eelnõule saab 1. jaanuarist 2017 jõustus sot- nematoetus. „Kui vanem käib vastu ning heitkoguseid põh- tuslähetusse Brüsselisse. Koha- gilt täiendava huvihariduse- ja muudatusettepanekuid esitada siaalhoolekande seaduse (SHS) tööl, saab ta hüvitist, kuid kui justava tegevusena lisab ettevõte like omavalitsuste ja volikogude tegevuse rahastusest. Esimesse 9. märtsil kella 12ni. Volini- muudatus, millega muudeti vanem tegeleb ainult lastega, enda tarbeks metallitöötluse. juhtide visiidi sinna korraldab vooru laekus neli taotlust, ra- kud hääletasid selle poolt, et lapsehoiuteenuse korraldust maksame talle selle eest tasu Euroopa Komisjoni Eesti esin- ha anti kolmele. Suvel toimu- eelarve menetlemiseks voli- ja rahastust. Raske ja sügava ja selle pealt ka riigimakse,“ • Huvide deklaratsioonide dus. Brüsselis kohtutakse Eu- vaid VII pärimuspäevi „Laste kogu poolt seatud tähtaega- puudega lapse hoiuteenust selgitas Mägi. kontrollimise komisjoni töö oli roopa Komisjoni võtmeamet- Oma Folk“ toetati 300 euro- dest tuleb kinni pidada ning korraldab nüüd kohalik oma- Järelhooldusteenus toetab nõus enda kanda võtma revisjo- nike ja poliitikutega, tehakse ga. 70beurot sai Herbrt Last hilinenud ettepanekuid ei valitsus. Muudatuse
Recommended publications
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Vald Liidab Nelja Firma Parimad Kogemused Toimub Sel Aastal Järva Vallas Aravetel 23
    NR 1 (14) JAANUAR 2019 Lühidalt • Järvamaa Maakaitsepäev Vald liidab nelja firma parimad kogemused toimub sel aastal Järva vallas Aravetel 23. juunil. ARNIKA TEGELMANN • Eesti Piimandusmuu- seumi juht Anneli Siimussaar ütles, et 2018. aastal külastas Järva vallavolikogu ot- muuseumi 6440 inimest, sel sustas läinud aasta vii- aastal on muuseumipere võt- masel istungil ühenda- nud sihiks 7000 külastajat. da aktsiaseltsiga Koe- Maanteeamet paigaldas • ru Kommunaal teised detsembris Jägala–Kärevete 51,5. kilomeetrile kiirustabloo. Järva valla kommu- • Järvamaa Omavalitsuste naalettevõtted, osa- Liidu välja antavatele maakonna ühingud Imavere Soo- spordi- ja kultuuripreemiatele jus, Järva-Jaani Tee- esitati kokku 11 kandidaati. Kul- nus ja Albu Teenus. tuurielu edendaja preemiale kan- See loob eelduse pal- dideerib Järva vallast Kaja Kraav, gata paremate oskus- kultuurihoidja preemiale esitati ka Eva Linno, Kersti Liivak ja tega töötajaid, misläbi Arvo Kangas. Järvamaa kultuu- peaks tõusma pakuta- ripreemiad antakse kätte 7. veeb- vate teenuste kvaliteet. ruaril Koeru kultuurimajas ning spordirahvast tunnustatakse 16. veebruaril Paide spordikeskuses. Järva valla kommunaalette- võtete juhatuste liige Andreas • Keskkonnainvesteerin- Sapas ütles, et senised ettevõt- gute Keskuse (KIK) nõukogu ted on väga erinevad ja igast otsustas toetada siseriiklikust on midagi head kaasa võtta. keskkonnaprogrammist kolme „Näiteks Koeru Kommunaal Järvamaa projekti. 19 500 eurot toodab toasooja lisaks Koerule sai Aravetel tegutsev OÜ Teras- nüüd ka Aravetel ja Järva-Jaa- man oma tehase amortiseeru- nis. Nende hallata on ka kõik nud hoonete lammutamiseks Koeru katlamaja rekonstrueeriti aastal 2012. Andreas Sapas (pildil) sülitab kolm korda üle õla, öeldes, et kuue aas- veehaarded endise Koeru valla ning valmistoodangu ladusta- piires nii joogivee kui ka reovee ta jooksul pole see kordagi alt vedanud.
    [Show full text]
  • 12 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    12 buss sõiduplaan & liini kaart 12 Ervita Vaata Veebilehe Režiimis 12 buss liinil (Ervita) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ervita: 15:20 (2) Koeru: 13:50 (3) Tapa: 9:50 (4) Väike-Maarja: 10:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 12 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 12 buss saabub. Suund: Ervita 12 buss sõiduplaan 8 peatust Ervita marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:20 teisipäev 15:20 Koeru 1 Turu Tänav, Koeru kolmapäev 15:20 Kapu neljapäev 15:20 Vahuküla reede 15:20 laupäev Ei sõida Kübara pühapäev Ei sõida Preedi Rõhu Ervita Tee 12 buss info Suund: Ervita Ervita Peatust: 8 Reisi kestus: 30 min 1a Järve Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Koeru, Kapu, Vahuküla, Kübara, Preedi, Rõhu, Ervita Tee, Ervita Suund: Koeru 12 buss sõiduplaan 26 peatust Koeru marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:50 teisipäev Ei sõida Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa kolmapäev 9:05 - 13:15 Tapa Mõis neljapäev 13:50 96/2 Paide mnt, Tapa reede 9:05 - 13:15 Tapa Küla laupäev Ei sõida Jootme pühapäev Ei sõida Koeru Tee Räsna 12 buss info Ambla Suund: Koeru 12 Pikk Tänav, Estonia Peatust: 26 Reisi kestus: 66 min Jõgisoo Liini kokkuvõte: Tapa, Tapa Mõis, Tapa Küla, Jootme, Koeru Tee, Räsna, Ambla, Jõgisoo, Roosna Roosna Tee Tee, Reinevere, Roosna Tee, Roosna, Võhmuta, Türje, Orina, Järva-Jaani, Kalmistu, Tamme, Kuusna, Tudre Reinevere Tee, Salutaguse, Tudre, Vuti, Visusti, Laaneotsa, Koeru Roosna Tee Roosna Võhmuta Türje Orina Järva-Jaani 9a Jaani Tänav, Järva-Jaani Kalmistu Tamme Kuusna Tudre Tee Salutaguse
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Muudetud Nimede Register
    MUUDETUD NIMEDE REGISTER I 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 19 3 5 KIRJASTUS „AURA* TALLINN MUUDETUD NIMEDE REGISTER MUUDETUD NIMEDE REGISTER i 1919 KUNI 1. JUULI 1935 KOOSTANUD AUGUST RAVA 120 791 19 3 5 KIRJASTUS „AURA" TALLINN Trükikoda „Estotrükk" Tallinn, S, Karja 8. 1935. EELSÕNÄ. Muudetud nimede register I 1011 lühendatud ära­ trükk „Aura" muudetud nimede kartoteegist ja si­ saldab kõiki perekonna- ning eesnimede muutmisi, mis välja kuulutatud Riigi Teatajas või Riigi Tea­ taja Lisas alates 1919. a. kuni 1. juulini 1935. Registri II osa ilmub 1936. a. jaanuari lõpul, tuues nimemuutmisi 1. juulist 1935 kuni 1. jaanuarini 1936. Teise ossa võetakse sisse ka kõik need nime­ muutmised, mis Riigi Teatajas ei ole väljakuulu­ tatud. Seega oleks muudetud nimede registri II osa ilmumisel antud täielik nimemuutmiste nimestik kuni 1. jaanuarini 1936. Edaspidi ilmuvad registri järgmised osad iga poole aasta järele, tuues möödu­ nud poolaastal muudetud nimesid. Käesolevasse raamatusse ei ole nimemuutjate kohta peale nime, sündimiseaja ja perekonnaliik­ mete nimede muid andmeid sisse võetud, et vältida lehekülgede arvu ja hinna liialt suureks paisumist. Osalt vähendavad seda puudust raamatu lõppu lisa­ tud kupongid, milliste abil on tarviduse korral või­ malik saada kirjastuselt täiendavaid andmeid. Nimestikkude koostamisel on hoolega püütud vältida vigu, kui aga siiski raamatu tarvitajad peaks leidma mõningaid ebatäpsusi, palutakse sellest tea­ tada aadressil: ,,Aura". Nimekast 75, Tallinn. Sa­ muti võetakse tänuga vastu põhjendatud sooviaval­ dusi andmestiku laiendamiseks registri järgmistes osades. ; i Kirjastus „AURA". — A. J. Rava. SISU. Lhk. Andmete järjestus ja lühendid .... 8 I. Uued perekonna- ja eesnimed .... 9 II. Uued eesnimed .... 219 III. Endised perekonnanimed 233 Lisa.
    [Show full text]
  • Possible Format for a Prioritised Action
    Council Directive 92/43/EEC on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora and Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council of 30 November 2009 on the conservation of wild birds A PRIORITISED ACTION FRAMEWORK (PAF) FOR NATURA 2000 ESTONIA For the EU Multiannual Financing Period 2014-2020 1 A. Introductory overview of Natura 2000 network for territory A.1 Short introduction to the habitat types of Annex I and species of Annex II of the Habitats Directive and Annex I and migratory bird species for which Natura 2000 sites are designated Estonia hosts 60 habitat types of Annex I and 51 species of Annex II under the Habitats Directive. Among those habitats and species, Estonia has 18 priority habitat type and 4 priority species under the terms of the Habitats Directive. There are 66 species of Annex I of the Birds Directive and 70 migratory bird species for which Natura 2000 sites are designated. (See Annex I, II and III of this report for more detailed information). A.2 Number and area of Natura 2000 sites Sites of Community 542 SCIs (incl 508 SACs and 11 pSCIs), total area 11 490 km2 Importance (SCIs) Reference to Commission Boreal Biogeographical Region Commission Decisions: Decisions on SCIs COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 16 November 2012 adopting a sixth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region 2011/84/EU of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Koeru Valla Jäätmekava
    Väljaandja: Koeru Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 239, 2515 Koeru valla jäätmekava Vastu võetud 25.08.2005 nr 8 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 36 4 ja jäätmeseaduse § 59 lg 1 alusel, 1. Võtta vastu Koeru valla jäätmekava ( lisatud ). 2. Määrus jõustub 1.septembril 2005. Volikogu esimeesRiina LÄÄNE Koeru Vallavolikogu 25. augusti 2005. a määruse nr 8 lisa KOERU VALLA JÄÄTMEKAVA 2005 – 2009. a Projektijuht: Jargo Jürgens PAIDE 2005 Sissejuhatus Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse § 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Sama seaduse § 42 kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta. Koeru vald on asutanud, koostöös teiste omavalitsustega Järvamaalt, Harjumaalt, Raplamaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt ning Pärnumaalt MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (edaspidi KEJHK). KEJHK on loodud omavalitsuste jäätmehooldusalase koostöö edendamiseks, Jäätmeseadusega omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks ning ühiselt piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. Lähtudes eeltoodust on Koeru valla jäätmekava koostamisel arvestatud kogu KEJHK teeninduspiirkonna jäätmehooldusalaste arendamisvajaduste ja –võimalustega. Koeru valla jäätmekava on üks osa KEJHK piirkonna üldisest jäätmekavast. Koeru valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse
    [Show full text]