Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a Määruse Nr 20 «Iisaku Valla Arengukava» Muutmine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Iisaku Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2010, 48, 656 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» muutmine Vastu võetud 25.02.2010 nr 6 Määrus antakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 ning Iisaku Vallavolikogu 16.03.2006. a määruse nr 8 «Iisaku valla põhimäärus» (KO 2006, 88, 1106; 2009, 161, 2132) § 94–98 alusel, arvestades Iisaku Vallavolikogu 26. novembri 2009 otsust nr 16 «Iisaku valla arengukava läbivaatamine» ning Iisaku Vallavolikogu komisjonide tehtud ettepanekuid. Lähtudes asjaolust, et lisaks Iisaku valla arengut mõjutavatele muudatustele sisaldab Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määrusega nr 20 vastu võetud «Iisaku valla arengukava» olulisel määral statistilistest andmetest ja teksti muutmisest tulenevaid parandusi, ei kinnitata arengukava muudatusi eraldi parandustena, vaid võetakse Iisaku valla arengukava vastu uues redaktsioonis. § 1.Muudetakse Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määrusega nr 20 vastu võetud «Iisaku valla arengukava» (KO 2008, 154, 2167, 2009, 82, 1155) ning võetakse see vastu uues redaktsioonis vastavalt määruse lisale. § 2.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Anneli OONE LISA Iisaku Vallavolikogu 25.02.2010. a määruse nr 6 juurde IISAKU VALLA ARENGUKAVA 2010–2015 SISSEJUHATUS Valla areng on osa Ida-Viru maakonna ja Eesti kui rahvusriigi arengust. Iisaku valla arengukava on Iisaku valla tegevuse aluseks. Arengukava peamisteks eesmärkideks on määrata ära valla peamised arengusuunad ning töötada välja konkreetsed tegevuskavad püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. Arengukava viiakse ellu valla eelarve, investeeringute, erinevate projektide ning programmide abil. Arengukava peab olema realistlik ja elluviidav, kuid samas ei saa see olla lõplik. Arengukava elluviimist kontrollitakse pidevalt. Arengukava tuleb vähemalt kord aastas täienduste ja paranduste sisseviimiseks läbi vaadata. I. IISAKU VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS IISAKU VALLA OLUKORRA ÜLEVAADE 1. Asend Iisaku vald asub Ida-Viru maakonna lõunaosas, mida piiravad kaunid looduslikud objektid - Muraka ja Agusalu sookaitsealad ning lõunast Peipsi järv. 258 km2suurusel territooriumil elab 1337 (seisuga 01.01.2010) inimest. Keskus, Iisaku alevik 831 elanikuga, on 32 km kaugusel maakonna keskusest, Jõhvi linnast. Valda läbib Jõhvi- Tartu-Valga maantee. Vald koosneb Iisaku alevikust ja 17-st külast. Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 1 / 18 2. Ajalooline areng Inimasustuse ajalugu saab Iisaku territooriumil jälgida alates muinasajast, mil Iisaku koos piirnevate aladega kuulus Alutaguse nn. algmaakonda. Et Alutaguse seos Virumaaga jäi suhteliselt nõrgaks ja Iisaku alad jäid kõrvale suurtest kaubateedest, siis asustustihedus oluliselt ei suurenenud ning 11.–12. saj. siia rännanud vadjalased leidsid hõlpsasti vabasid elupaiku ning kelle olemasolu meenutavad veel vaid kääbaskalmed (Jõuga). 13.–16. sajandi vahel asustus tihenes ja juurdetulijatena lisandusid venelased. Venelaste arv suurenes pärast Liivi sõda. Iisaku puhul on huvitav asjaolu, et vaatamata arvukale Peipsi-vene asustusele ja Vene tsaaririigi venestamise püüdlustele säilis siin eesti kogukond. Iisakut puudutasid või mõjutasid rohkemal-vähemal määral kõik Virumaad tabanud õnnetused alates sõdadest ja lõpetades näljahädadega, mis on oma jäljed jätnud Iisaku ajalukku. Kui Alutaguse nimi leiab ürikutes esmakordset mainimist 1241. aastal, siis Iisaku kirjalik esmamainimine pärineb aastast 1426 (Isacke). Administratiivselt alluti erinevatele läänidele/kihelkondadele. Omaette kihelkonna staatus saadi 1654. aastal, mis kestis 1744. ning jätkus aastani 1867. Aastal 1891 ühendati Iisaku vallaga Tärivere, Pootsiku ja Kauksi vallad. Vallaõigused saadi 1867. aastal ning taastati 1991. 3. Asustus Iisaku vallas elab rahvastikuregistri andmetel 1337 elanikku. Asustatud punktide arv küünib 18-ni, millest suurim on Iisaku alevik 831 elanikuga. (Lisa 1: Iisaku valla elanikud külade järgi). Asustus on aegade jooksul koondunud liikumisteede ümbrusesse. Rahvaarv Iisaku vallas on viimaste aastate jooksul paarisaja inimese võrra vähenenud. Muret tekitav on pidev negatiivne iive, mille tulemusena tekivad hälbed vanuselise struktuuri tasakaalus. 2004. a alguses moodustasid Iisaku valla elanikkonnast 25,1% eelkooli- ja kooliealised, 22,4% pensionärid, 49,6% töövõimelised (19–63-aastased) ja 2,9% töövõimetud. Tabel 1. Iisaku valla elanike loomuliku iibe dünaamika aastatel 2003–2009 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Sünnid 8 9 11 12 12 9 13 Surmad 29 31 19 31 25 19 23 Iive -11 -22 -8 -19 -13 -10 -10 4. Looduskeskkond Iisaku kuulub Alutaguse maastikukooslusse, mida iseloomustavad metsade ja soode rikkus ning hõre inimasustus. Pinnavormid moodustusid jääaja lõpul, mil mandrijää taandumisega kaasnesid pikemaajalised seisakud ja ajutised pealetungid fikseerusid reljeefis arvukate servamoodustistena. Iisaku valla territoorium on pinnavormilt valdavalt tasane, mida ilmestavad Iisaku-Illuka ooside süsteem, Varesmetsa ja Võhma mõhnastikud ning edela-kirde suunalised mandriluited. Mõhnastike ja mandriluidete vahele mahub veel hulk limnoglatsiaalseid lavasid (Pootsiku, Luuga jt.). Pinnavormide suhteline kõrgus ulatub kuni 30 meetrini, Ida-Virumaa kõrgeim tipp – Iisaku oos 94 m üle merepinna. Alutaguse lõunaserv ulatub Peipsi põhjarannikuni, mida ilmestab kogu pikkuses Eesti suurejoonelisem mandriluitestik (suurim kõrgus 20 m). Mandriluidete levik ei piirdu üksnes Peipsi põhjarannikuga, vaid ulatub Peipsi vanadel rannavallidel nn. griivadel kaugele sisemaale, kuni Kurtna mõhnastikuni. Väga kõrged ja ilusad griivad liigestavad pinnamoodi Pootsiku ja Imatu vahelisel alal ning Sälliku ümbruses. Alutaguse maastike omapäraseimad elemendid - sood ja rabad moodustavad üle poole maastikurajooni pindalast. Agusalu, Muraka koos Ratvaga ning Sirtsi kuuluvad Eesti suuremate ja ka huvitavamate sookaitsealade hulka. Mets katab ca 59 % territooriumi. Valitsevad lodumetsad, palju leidub ka palu- ja salumetsa, vähemal määral nõmme- ja laanemetsa. Puistutes domineerivad männikud ja kaasikud, vähem kuusikuid ja lehtpuumetsi. Puistutes kasvab mitmeid kaitsealuseid taimi nagu näsiniin, kuldking, orhideed jt. Esindatud on kõik Eestis elutsevad ulukid, lisaks haruldane lendorav. Alutaguse aluspõhja kivimite lasumus asub märksa sügavamal kui Kirde-Eesti lava-maal, mille tõttu kaevandamiskõlbulike lademete tootmine ei ole majanduslikult tasuv. Aluspõhja katab siin võrdlemisi paks pinnakate, mille moodustavad peamiselt jääpaisjärvede liiv ning aleuriit. Kõrgemad pinnavormid koosnevad peamiselt kruusast (Tärivere, Jõuga) ja liivast (Roostoja, Sälliku, Koldamäe, Lõpe) ning mitmetele nendest on rajatud karjäärid. Kasutamata maavaradest võib veel nimetada savi (varud ca30 milj. m3;) ja turvast. Maavarade (liiv ja kruus) kaevandamiseks Iisaku valla territooriumil, Sälliku ehk Kollases karjääris ja Roostoja karjääris, on taotluse esitanud AS Talter. Tärivere kruusakarjääris on AS Talter tellinud maardla uuringu. Munitsipaalomandis ei ole ühtegi maardlat. Maapinna absoluutne kõrgus valla lääne ja põhja osas väheneb ning seal paikneb mitmeid soid ja rabasid (Muraka raba ja Agusalu soostiku servad). Seal asuvate turbalademete varusid uuritud ei ole. Leht 2 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Iisaku kuulub mullastikult soostunud mineraalmuldade Alutaguse valdkonda, kus esineb soostunud kamarmuldi (G) ja soostunud leetmuldi (LG) ning soomuldi (M), vähemal määral leetmuldi (L) ja kamar-karbonaatmuldi (K). Ca 66,6 % muldadest vastavad soostunud mineraalmuldade tüübile. Maa boniteet, 40 hindepunkti, jääb kõvasti alla Eesti keskmisele. Põllumaad asuvad valdavalt keskosas, Iisaku ümbruses, piki Jõhvi-Tartu maantee joont ja Varesmetsa, Vaikla ning Kuru suunas. Kuivendussüsteemide olemasolu (ca 67 % kogu põllumaast) ei ole parandanud eriti veerezhiimi, sest muidu parasniisked mullad on siin halva veeläbilaskevõimega. Iseloomulikuks on ka muldade erinev lõimis liivast savini, õhuke huumusekiht, kõrge happelisus ja madal kivisus. Eesti põlevkivimaardlastjääb Iisaku valda Estonia kaevevälja lõunaserv, peamiselt Peipsi, ning väike osa Seli ja Puhatu uuringuväljadest. Eespool nimetatud Eesti põlevkivimaardla kaeve- ja uuringuväljad on kantud riiklikku registrisse. Kaevandamistegevus algas valla territooriumil 2007. aastal. AS Eesti Põlevkivi andmetel jätkub kaevandamine olevate kaeveväljade piires, uuringuvälju kasutusele ei võeta - põlevkivi kaevandmise maht oleneb edaspidisest põlevkivi vajadusest. Tabel 2.Iisaku valla territooriumil olevad maardlad Nimi Maavara Pindala (ha) Jõuga Kruus 3,87 Tärivere Kruus 8,99 Koldamäe Liiv 7,80 Lõpe Liiv 7,28 Roostoja Liiv 4,67 Sälliku Liiv 4,16 5. Põhja- ja pinnavesi Puurkaevudes ja tsentraalsetes veesüsteemides kasutatakse Ordoviitsiumi-Cambriumi veekompleksi põhjavett. Loodusmaastikule lisavad värvikust rohked järved ja Peipsi suunas voolavad jõed-ojad. Valla territooriumil ja sellega piirnevatel aladel asuvad olulised veeressursid. Valda läbivad Rannapungerja jõe keskjooks, Alajõgi ja oma veed viib Peipsi järve Kauksi oja. Peipsi rannajoone pikkuseks mõõdetakse vallas 6 km. Tabel 3.Iisaku valla territooriumil paiknevad järved Nimi Pindala (ha) Liik Sügavus (m)