Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2010, 48, 656

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» muutmine

Vastu võetud 25.02.2010 nr 6

Määrus antakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 ning Iisaku Vallavolikogu 16.03.2006. a määruse nr 8 «Iisaku valla põhimäärus» (KO 2006, 88, 1106; 2009, 161, 2132) § 94–98 alusel, arvestades Iisaku Vallavolikogu 26. novembri 2009 otsust nr 16 «Iisaku valla arengukava läbivaatamine» ning Iisaku Vallavolikogu komisjonide tehtud ettepanekuid. Lähtudes asjaolust, et lisaks Iisaku valla arengut mõjutavatele muudatustele sisaldab Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määrusega nr 20 vastu võetud «Iisaku valla arengukava» olulisel määral statistilistest andmetest ja teksti muutmisest tulenevaid parandusi, ei kinnitata arengukava muudatusi eraldi parandustena, vaid võetakse Iisaku valla arengukava vastu uues redaktsioonis. § 1.Muudetakse Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määrusega nr 20 vastu võetud «Iisaku valla arengukava» (KO 2008, 154, 2167, 2009, 82, 1155) ning võetakse see vastu uues redaktsioonis vastavalt määruse lisale. § 2.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

Volikogu esimees Anneli OONE

LISA Iisaku Vallavolikogu 25.02.2010. a määruse nr 6 juurde

IISAKU VALLA ARENGUKAVA 2010–2015 SISSEJUHATUS Valla areng on osa Ida-Viru maakonna ja Eesti kui rahvusriigi arengust. Iisaku valla arengukava on Iisaku valla tegevuse aluseks. Arengukava peamisteks eesmärkideks on määrata ära valla peamised arengusuunad ning töötada välja konkreetsed tegevuskavad püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. Arengukava viiakse ellu valla eelarve, investeeringute, erinevate projektide ning programmide abil. Arengukava peab olema realistlik ja elluviidav, kuid samas ei saa see olla lõplik. Arengukava elluviimist kontrollitakse pidevalt. Arengukava tuleb vähemalt kord aastas täienduste ja paranduste sisseviimiseks läbi vaadata. I. IISAKU VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

IISAKU VALLA OLUKORRA ÜLEVAADE 1. Asend Iisaku vald asub Ida-Viru maakonna lõunaosas, mida piiravad kaunid looduslikud objektid - Muraka ja Agusalu sookaitsealad ning lõunast Peipsi järv. 258 km2suurusel territooriumil elab 1337 (seisuga 01.01.2010) inimest. Keskus, Iisaku alevik 831 elanikuga, on 32 km kaugusel maakonna keskusest, Jõhvi linnast. Valda läbib Jõhvi- Tartu-Valga maantee. Vald koosneb Iisaku alevikust ja 17-st külast.

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 1 / 18 2. Ajalooline areng Inimasustuse ajalugu saab Iisaku territooriumil jälgida alates muinasajast, mil Iisaku koos piirnevate aladega kuulus Alutaguse nn. algmaakonda. Et Alutaguse seos Virumaaga jäi suhteliselt nõrgaks ja Iisaku alad jäid kõrvale suurtest kaubateedest, siis asustustihedus oluliselt ei suurenenud ning 11.–12. saj. siia rännanud vadjalased leidsid hõlpsasti vabasid elupaiku ning kelle olemasolu meenutavad veel vaid kääbaskalmed (Jõuga). 13.–16. sajandi vahel asustus tihenes ja juurdetulijatena lisandusid venelased. Venelaste arv suurenes pärast Liivi sõda. Iisaku puhul on huvitav asjaolu, et vaatamata arvukale Peipsi-vene asustusele ja Vene tsaaririigi venestamise püüdlustele säilis siin eesti kogukond. Iisakut puudutasid või mõjutasid rohkemal-vähemal määral kõik Virumaad tabanud õnnetused alates sõdadest ja lõpetades näljahädadega, mis on oma jäljed jätnud Iisaku ajalukku. Kui Alutaguse nimi leiab ürikutes esmakordset mainimist 1241. aastal, siis Iisaku kirjalik esmamainimine pärineb aastast 1426 (Isacke). Administratiivselt alluti erinevatele läänidele/kihelkondadele. Omaette kihelkonna staatus saadi 1654. aastal, mis kestis 1744. ning jätkus aastani 1867. Aastal 1891 ühendati Iisaku vallaga Tärivere, ja Kauksi vallad. Vallaõigused saadi 1867. aastal ning taastati 1991. 3. Asustus Iisaku vallas elab rahvastikuregistri andmetel 1337 elanikku. Asustatud punktide arv küünib 18-ni, millest suurim on Iisaku alevik 831 elanikuga. (Lisa 1: Iisaku valla elanikud külade järgi). Asustus on aegade jooksul koondunud liikumisteede ümbrusesse. Rahvaarv Iisaku vallas on viimaste aastate jooksul paarisaja inimese võrra vähenenud. Muret tekitav on pidev negatiivne iive, mille tulemusena tekivad hälbed vanuselise struktuuri tasakaalus. 2004. a alguses moodustasid Iisaku valla elanikkonnast 25,1% eelkooli- ja kooliealised, 22,4% pensionärid, 49,6% töövõimelised (19–63-aastased) ja 2,9% töövõimetud. Tabel 1. Iisaku valla elanike loomuliku iibe dünaamika aastatel 2003–2009

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Sünnid 8 9 11 12 12 9 13 Surmad 29 31 19 31 25 19 23 Iive -11 -22 -8 -19 -13 -10 -10

4. Looduskeskkond Iisaku kuulub Alutaguse maastikukooslusse, mida iseloomustavad metsade ja soode rikkus ning hõre inimasustus. Pinnavormid moodustusid jääaja lõpul, mil mandrijää taandumisega kaasnesid pikemaajalised seisakud ja ajutised pealetungid fikseerusid reljeefis arvukate servamoodustistena. Iisaku valla territoorium on pinnavormilt valdavalt tasane, mida ilmestavad Iisaku- ooside süsteem, ja Võhma mõhnastikud ning edela-kirde suunalised mandriluited. Mõhnastike ja mandriluidete vahele mahub veel hulk limnoglatsiaalseid lavasid (Pootsiku, Luuga jt.). Pinnavormide suhteline kõrgus ulatub kuni 30 meetrini, Ida-Virumaa kõrgeim tipp – Iisaku oos 94 m üle merepinna. Alutaguse lõunaserv ulatub Peipsi põhjarannikuni, mida ilmestab kogu pikkuses Eesti suurejoonelisem mandriluitestik (suurim kõrgus 20 m). Mandriluidete levik ei piirdu üksnes Peipsi põhjarannikuga, vaid ulatub Peipsi vanadel rannavallidel nn. griivadel kaugele sisemaale, kuni Kurtna mõhnastikuni. Väga kõrged ja ilusad griivad liigestavad pinnamoodi Pootsiku ja vahelisel alal ning Sälliku ümbruses.

Alutaguse maastike omapäraseimad elemendid - sood ja rabad moodustavad üle poole maastikurajooni pindalast. Agusalu, Muraka koos Ratvaga ning Sirtsi kuuluvad Eesti suuremate ja ka huvitavamate sookaitsealade hulka. Mets katab ca 59 % territooriumi. Valitsevad lodumetsad, palju leidub ka palu- ja salumetsa, vähemal määral nõmme- ja laanemetsa. Puistutes domineerivad männikud ja kaasikud, vähem kuusikuid ja lehtpuumetsi. Puistutes kasvab mitmeid kaitsealuseid taimi nagu näsiniin, kuldking, orhideed jt. Esindatud on kõik Eestis elutsevad ulukid, lisaks haruldane lendorav. Alutaguse aluspõhja kivimite lasumus asub märksa sügavamal kui Kirde-Eesti lava-maal, mille tõttu kaevandamiskõlbulike lademete tootmine ei ole majanduslikult tasuv. Aluspõhja katab siin võrdlemisi paks pinnakate, mille moodustavad peamiselt jääpaisjärvede liiv ning aleuriit. Kõrgemad pinnavormid koosnevad peamiselt kruusast (Tärivere, Jõuga) ja liivast (, Sälliku, Koldamäe, Lõpe) ning mitmetele nendest on rajatud karjäärid. Kasutamata maavaradest võib veel nimetada savi (varud ca30 milj. m3;) ja turvast. Maavarade (liiv ja kruus) kaevandamiseks Iisaku valla territooriumil, Sälliku ehk Kollases karjääris ja Roostoja karjääris, on taotluse esitanud AS Talter. Tärivere kruusakarjääris on AS Talter tellinud maardla uuringu. Munitsipaalomandis ei ole ühtegi maardlat. Maapinna absoluutne kõrgus valla lääne ja põhja osas väheneb ning seal paikneb mitmeid soid ja rabasid (Muraka raba ja Agusalu soostiku servad). Seal asuvate turbalademete varusid uuritud ei ole.

Leht 2 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Iisaku kuulub mullastikult soostunud mineraalmuldade Alutaguse valdkonda, kus esineb soostunud kamarmuldi (G) ja soostunud leetmuldi (LG) ning soomuldi (M), vähemal määral leetmuldi (L) ja kamar-karbonaatmuldi (K). Ca 66,6 % muldadest vastavad soostunud mineraalmuldade tüübile. Maa boniteet, 40 hindepunkti, jääb kõvasti alla Eesti keskmisele. Põllumaad asuvad valdavalt keskosas, Iisaku ümbruses, piki Jõhvi-Tartu maantee joont ja Varesmetsa, ning Kuru suunas. Kuivendussüsteemide olemasolu (ca 67 % kogu põllumaast) ei ole parandanud eriti veerezhiimi, sest muidu parasniisked mullad on siin halva veeläbilaskevõimega. Iseloomulikuks on ka muldade erinev lõimis liivast savini, õhuke huumusekiht, kõrge happelisus ja madal kivisus. Eesti põlevkivimaardlastjääb Iisaku valda kaevevälja lõunaserv, peamiselt Peipsi, ning väike osa Seli ja Puhatu uuringuväljadest. Eespool nimetatud Eesti põlevkivimaardla kaeve- ja uuringuväljad on kantud riiklikku registrisse. Kaevandamistegevus algas valla territooriumil 2007. aastal. AS Eesti Põlevkivi andmetel jätkub kaevandamine olevate kaeveväljade piires, uuringuvälju kasutusele ei võeta - põlevkivi kaevandmise maht oleneb edaspidisest põlevkivi vajadusest. Tabel 2.Iisaku valla territooriumil olevad maardlad

Nimi Maavara Pindala (ha) Jõuga Kruus 3,87 Tärivere Kruus 8,99 Koldamäe Liiv 7,80 Lõpe Liiv 7,28 Roostoja Liiv 4,67 Sälliku Liiv 4,16

5. Põhja- ja pinnavesi Puurkaevudes ja tsentraalsetes veesüsteemides kasutatakse Ordoviitsiumi-Cambriumi veekompleksi põhjavett. Loodusmaastikule lisavad värvikust rohked järved ja Peipsi suunas voolavad jõed-ojad. Valla territooriumil ja sellega piirnevatel aladel asuvad olulised veeressursid. Valda läbivad jõe keskjooks, Alajõgi ja oma veed viib Peipsi järve Kauksi oja. Peipsi rannajoone pikkuseks mõõdetakse vallas 6 km. Tabel 3.Iisaku valla territooriumil paiknevad järved

Nimi Pindala (ha) Liik Sügavus (m) Armise järv 4,4 metsajärv keskm. 1,7 Imatu järv 27,8 rabajärv keskm. 1,7 Jõuga Liivjärv 2,2 metsajärv keskm. 3,8 Jõuga Linajärv 1,1 metsajärv max 5,0 Jõuga Pesujärv 2,0 metsajärv max 9,5 Kaarlepi järv 1,8 metsajärv Võhma järv 2,0 rabajärv keskm. 2,0

6. Kaitsealad, kaitstavad looduse üksikobjektid Iisaku valla piiridesse jäävad mitmed kaitsealused loodusobjektid, mis on ära näidatud alljärgnevas tabelis: Tabel 4. Iisaku valla kaitsealused loodusobjektid

Loodusobjekti nimi Pindala (ha) Märkused Muraka sookaitseala 1 227, 4 sh. liigirohkus Iisaku-Illuka magistraalne oosideahelik Uus-Sõrumäe moreenküngastik Jõuga-Räätsma mõhnaterrass Kauksi-Kuru luitestik Pootsiku-Imatu luitestik (griivad)

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 3 / 18 Sälliku luitestik (griivad) Iisaku parkmets 20,0 Iisaku park 2,0 Pootsiku park 0,5 Katmani tammed 2,0 24 tamme Kuru mänd Üm. 3,1 m; Eesti jämedaim ja vanim okaspuu Sõrumäe männid 0,5 20 mändi

7. Sotsiaalne infrastruktuur Koolieelsetest lasteasutustesttegutseb vallas Iisaku Lasteaed Kurekell, milles on kolm rühma 54 lapsega (2009/2010 õppeaastal). Lasteaia teeninduspiirkond on Iisaku vald, kuid vabade kohtade olemasolul võetakse vastu lapsi ka teistest omavalitsustest (2008.aastal 8 last). Tabel 5.Iisaku valla sündide arv 2003–2009.

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Sünnid 8 9 11 12 12 9 13

Iisaku lasteaed tegutseb tervist edendava lasteaiana. Lisaks tervislike eluviiside kujundamisele pööratakse suurt rõhku looduslähedusele ja looduse tundmaõppimisele. Personali arengu seisukohalt on oluline hakata väärtustama lasteaiaõpetaja tööd viies õpetajate palga kooli nooremõpetaja palga tasemele. Vajalik on lasteaia jaoks hakata ostma sisse meditsiinilist ja logopeedilist teenust. Kasvukeskkonna arendamisega saab mitmekesistada õpivõimalusi. Sellest tingituna on lasteaia jaoks oluline aegunud ja lastele enam mittesobiva mööbli osaline väljavahetamine, lasteaia õuel praeguste amortiseerunud paviljonide asemele ühe suure polüfunktsionaalse mängupaviljoni rajamine (kasutamiseks õuesõppe läbiviimiseks, suvelavana ja selle juures asuks ka mänguasjade panipaik). Lasteaia hoone üks tiib on vallavalitsuse kasutada. Laste arvu suurenedes on võimalus avada täiendav rühm kasutades selleks koolihoonesse renoveeritud spetsiaalselt lasteaia laste jaoks rajatud ruume. Tervist edendava lasteaiana oleks tulevikus vajalik omada eraldi võimlemissaali koos kõige selle juurde kuuluvaga (vahendid,aknakaitsed,mööbel jne.). Lasteaia õueala sõidu- ja jalgteede asfaltkate vajab uuendamist, vajalik oleks muretseda juurde laste tarbeks suuski, kelke ja jalgrattaid. Hoone sanitaartehnilistele nõuetele vastavusse viimiseks vajaks hoone kapitaalremonti, kuna tänase päeva seisuga on elektri- ja sanitaartehnilised süsteemid amortiseerunud. Rühmade abiruumid on varsti kasutuskõlbmatud ega vasta ammu enam Tervisekaitsetalituse nõuetele. 8. Üldharidus Vanima säilinud dokumendi alusel teame, et Iisakus anti kooliharidust juba 1788.a, esimese kooli asutamise kohta aga teateid säilinud ei ole. Iisakus oli kihelkonnakool ja külades külakoolid. Kaasaegse kooli rajaja on Robert Theodor Hansen. Täna tegutsevad Iisakus üks üldhariduslik kool – Iisaku Gümnaasium ja üks huvikool – Iisaku Kunstide Kool. Iisaku Gümnaasiumon vanade traditsioonidega kool XVIII sajandi II poolest. Asukoha poolest asub ta soodsalt nii transpordi suhtes Tartu-Jõhvi mnt. ääres kui ka oma loodusliku keskkonna poolest. 2009/2010.õppeaastal õpib Iisaku Gümnaasiumis 170 õpilast, neist ainult 27 gümnaasiumi osas. Iisaku valla lapsi on 149 ja teistest valdadest ning linnadest 21 last. Õpilaste arv on koolis aastatega vähenenud, kõige enam puudutab see gümnaasiumi klasse. Kooli üheks arendamise väljundiks on olemasolevaid tugevusi kasutades spordikallakuga kooli arendamine. Gümnaasiumi hoone on lõplikult renoveeritud 2009. aastal. Gümnaasium annab võimaluse valikainetena õppida informaatikat, kirjandiõpetust, majandust, riigikaitset, piirivalvet ja meediat; aitab erivajadustega lapsi logopeediliste ja parandustundide, aineõpetajate tugiõppe, koduõppe ja individuaalõppekava kaudu. Huvialaringidest on koolis mudilaskoor, lastekoor, näitering, lilleseade, ansambel, meediaring, võrkpall ja korvpall, laskmine, suusatamine, loodusring, poiste ja tüdrukute käsitöö. Lisaks on olemas kaasaegne arvutiklass interneti püsiühendusega ka peale koolitunde; kaasaegne renoveeritud võimla, jõusaal, valgustatud rullirada, staadion, suusa-, jooksu- ja jalgrattarajad Tärivere mäel, matkarajad. Iisaku Gümnaasiumi hoones asub õpilaskodu. Majutuseks on 2- ja 3-kohalised tualeti ja pesemisvõimalusega toad gümnaasiumi hoone ühes osas, kokku on kohti 26-le õpilasele. Alates 2003. aastast on õpilaskodu pakkunud elu- ja õpivõimalusi toimetulekuprobleemidega perede lastele. Õpilaskodu ruume on võimalus kasutada suveperioodil majutuskohana. Iisaku Kunstide Koolloodi huvikoolina 1989.a. kohaliku algatusena. Õpilaste arv oli tollal 52 ning õpitavaid erialasid 4 – puhkpill, klaver, akordion, kunst. 1991. a avati tantsueriala. 2009/10. õppeaastal on õpilaste arv 76. Erialad – klaver, akordion, kannel, plokkflööt, tants ja kunst. Õpetaja ametikohti oli 7. Kooli tegevuse

Leht 4 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... põhieesmärgiks on plaanipärase muusika-, kunsti-, ja tantsuhariduse andmine, kus põhimõtteks on õpetamise süstemaatilisus ja eesmärgistatus. Väga tähtis on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, mis toimub põhimõttel, et iga inimese loovvõimete avaldumiseks on vaja luua teatud tingimused ja leida individuaalne arengutee. Kooli kontsert- ja näitusetegevuse kaudu toimub kohaliku kultuurielu edendamine. Täiskasvanute õpe on seni toimunud klubilises vormis. Kooli juures ning kooli õpetajate juhendamisel tegutseb kaks seltsingut: kunstiklubi ja kandleklubi. Edaspidi on kavas teiste muusika- ja kunstide koolide eeskujul hakata edendama ka tasulist õppekava alusel toimuvat täiskasvanute õpet. Hollandi Fondide toetusel toimus 1998. aastal koolis põhjalik remont. Pärast seda on toimunud väiksemas mahus remont- ja värvimistöid. Kõige halvemas seisus on praegu nii sise- kui välisuksed, mis on amortiseerunud ja vajaksid väljavahetamist. Täiendust oleks vaja lisaks ruumide ja mööbli näol. Tänu annetusele ning projektide kaudu rahastamisele on kool suhteliselt hästi varustatud õppeotstarbelise inventariga. 9. Raamatukogud

Iisaku vallas asub kaks raamatukogu. Kooliraamatukogu, mis on orienteeritud Iisaku Gümnaasiumi õpilastele ja pedagoogidele, toetamaks õppetööd antud õppeasutuses ja rahvaraamatukogu (Iisaku Raamatukogu), mis teenindab kõiki valla elanikke. Iisaku Raamatukogu on asutatud aastal 1907. Oma pika eksisterimisaja jooksul on raamatukogu asunud väga erinevates hoonetes ja viletsates tingimustes. Käesoleval ajal asub ta koos kooliraamatukoguga Iisaku Gümnaasiumi 2006. aastal renoveeritud nn. vanas korpuses. Nüüdseks on raamatukogul avarad ja kaunilt kujundatud ruumid. Iisaku Raamatukogu raamatufond on aastal 2008 ligikaudu 22 000 eksemplari. Külastajaid ja lugejaid on viimastel aastatel olnud stabiilselt üle 500 inimese, mis on 1/3 piirkonna ehk valla elanikonnast. Raamatukogu juures asub ka 3 töökohaga Avalik Internetipunkt, mille kasutamine on hakanud küll vähenema, kuid sellele vaatamata on antud teenus siiski vajalik nii vallarahvale kui ka teistele külastajatele (eriti suveperioodil). Selleks, et raamatukogust kujundada kaasaegne infokeskus, oleks vaja investeerida tehnilistesse vahenditesse ja järk-järgult välja vahetada olemasolev ja vananenud arvutipark ning asendada see uute arvutitega. Samuti vajavad AIP-i kasutajad Wifi leviala kasutamise võimalust. 10. Rahvamaja ja seltsitegevus R. T. Hansen, Iisaku kultuuriloo väljapaistvaima isikuna, pani aluse tugevate traditsioonidega laulu- ja pillimängule. Esinemistega kogutud raha eest ehitati kihelkonnakoolile uus hoone. Rahva kultuurilembust näitas seegi, et Iisaku seltsimaja püstitati rahva rahade ja ühistööga vaid kahe aastaga (1909–1910). Rahvamaja juures tegutseb hetkel 14 huviringi (segakoor; nais-, sega- ja memmede rahvatantsurühmad; naisansambel; näiteringid lastele ja täiskasvanutele; regilaulurühm; kandleklubi; linetantsurühm; täiskasvanute VIA „5 minus” ja kolm noortebändi). Rahvamaja kollektiivid osalevad paljudel maakondlikel üritustel ja kolm kollektiivi osalesid 2009. a laulu- ja tantsupeol. Mittetulundusühingu Iisaku Muuseumi Sõprade Seltsi eestvedamisel peetakse alates 2005. aastast üle-eestiliselt tuntuks saanud külalaata, kus lisaks laadategevusele asutvad üles kohalikud isetegevuslased. Alates 1994. a toimub üle ühe aasta kohalik lauluvõistlus „Viisiratas”, alates 2005. a aastast toimub Iisakus maakonna noortebändide konkurss. Regulaarselt külastab rahvamaja Kinobuss, toimuvad nii professionaalsed kui isetegevuslikud etendused ja kontserdid. Väga populaarsed on elanikkonna hulgas isetegevuslaste aastalõpupidu ja naistepäevapidu. Praeguseks on vallal renoveeritud rahvamaja, kus on võimalik läbi viia nii teatrietendusi, kui ka muid kultuuriüritusi. Ehitatud on valla laululava. Rahvamaja hoone varustati 2009. aastal keskküttesüsteemiga ning keldrikorrusele on avatud noortekeskus. Lisaks rahvamaja juures tegutsevatele ringidele ja spordiseltsidele on hoogu juurde saanud ka muu aktiivne isetegevus kolmandas sektoris. Iisakus tegutsevad mittetulundusühingu või seltsinguna Iisaku Kirjandus- ja Muusika Selts, Iisaku Noorteklubi, Vanaemade ja vanaisade klubid, tuletõrjeühing, Kandleklubi, Mälumängijate Selts, Muuseumi Sõprade Selts, Kunstiklubi, Iisaku Külavanemate Kogu (külaliikumise raames on korraldatud külapäevi ja korrastatud Tärivere parki), seltsingud Elurõõm ja Kungla rahvas, Looduskaitse Selts ja teised. Iisaku valla inimeste tegemistest annab perioodiliselt ülevaate ajaleht Meie Keskel. 11. Sportimisvõimalused Vallas on olemas kaasaegsed võimalused spordiga tegelemiseks. Täismõõtmetes välistaadion, kaasaegne spordisaal, suusarajad, kooli hoones jõusaal, rulluisurada jne. Liikumisvõimalusi pakuvad mitmed matkarajad. Vallas tegutseb neli spordiklubi: MTÜ Suusaklubi Margus, MTÜ Iisaku Korvpalliklubi, terviseklubi ja ratsaspordiklubi. Lähiaastatel on kavas ehitada tenniseväljakud, korvpalliplats ning Tärivere mäele valgustatud terviserada ning varuda terviserajale vastav tehnika. 12. Muuseum Iisakus tegutseb riigi halduses olev maakondlik muuseum, mis on tunnustust leidnud üle kogu Eesti. Külastajaid on aasta jooksul umbes 6000. Iisaku Muuseum asutati 1975. aastal keskkooli koduloomuuseumina, hiljem töötati maakonnamuuseumina ja aastast 2008. riikliku muuseumina. Muuseumi ekspositsioon tutvustab piirkonna loodust, elu-olu ja rahvastiku kujunemist. Muusemi kõrvalhoones, mis on renoveeritud (ehitatud 1915. aastal vallamajaks), asub näitusesaal. Lisaks kavatsetakse sisustada ruumid vastuvõetavate esemete puhastamiseks ja konserveerimiseks ning fondiruumid, plaanitakse avada hoones kohvik ja käsitöötoad. Majatagusesse orgu on kavandatud rajada esinemisplats. Kõrvalhoone ehitusega tekib võimalus erinevateks

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 5 / 18 tegevusteks turistidele. Tegevuste mitmekesistamise (laatade, käsitööpäevade, kontserdite, näitemängude jms korraldamine) kaudu kasvab muuseumi külastuste arv ja Iisaku populaarsus Lõunaregiooni kultuurikeskusena. 13. Kirik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Iisaku Kogudus on asutatud 1640. aastal. Tegutsenud katkematu järjepidevusega 1864. aastast. Kirik on ehitatud 1894. aastal. Kogudusele on tagastatud kirik, endine köstrimaja ja pastoraat. Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval ja suurematel kirikupühadel. Iisaku kirik on kaasatud “Teeliste kiriku” projekti ja on suvekuudel avatud turistidele. Kirikus puudub kütmise võimalus, millest tingituna kasutatakse pastoraadi hoonet talvekirikuna. Kiriku hoone tornikate vajab vahetust. 14. Teed ja tänavad

Valda läbib Jõhvi-Tartu-Valga maantee, kusjuures Tartusse on 100 km ning Riiga 350 km. Nimetatud maanteelt saab sõita Jõugalt Illukale (12 km ); Iisakust (17 km) kaudu Rakverre (85 km) ja Avinurme (36 km) ning Alajõe (12 km) kaudu (35 km); Sällikust Kurusse (6 km). Eelnimetatud teed on kõvakattega ja normaalses seisukorras. Lisaks eeltoodule lisanduvad kohalikud teed. Enamuse sellest moodustavad kruusakattega teed, väike osa ka katteta teid. Valla omandusse jääb teid kogupikkusega 27,9 km. Kruusateede olukord on üsna halb. Olukorra parandamiseks on vaja katta teed uue kruusakihiga. Iisaku alevikku on rajatud kõnniteid. Iisaku alevikku läbivate maanteede tõttu on vajadus kõnniteid jätkata Tartu maantee ääres suunaga Tärivere poole. Täiendavalt vajab planeerimist Iisaku aleviku keskuse liiklussõlm ning bussipeatusele uue asukoha leidmine. 15. Energeetika

Iisaku soojamajandust haldab valla ettevõte osaühing Iisaku Elamumajandus. Kaks katlamaja on rekonstrueeritud, kogu sisseseade on kaasaegne. Aastal 2007 ühendati soojusvõrk kahe katlamaja vahel ning aleviku hooneid varustatakse soojaga nn. kooli katlamaja kaudu. Arendama peab küttemajandust võtmaks kasutusele kohalikke tooraineid. Valdav osa välissoojustrasse on vahetatud kaasaegsete vastu. Kiiret arendamist vajavad köetavate objektide soojussõlmed. Igale objektile on hädavajalik paigaldada soojamõõtur ning küttevõimsuse regulaator, ilma milledeta ei ole võimalik tagada tarbimisele vastavaid küttearveid ning iga hoone kütmist vastavalt tema vajadustele. Iisaku aleviku tänavavalgustusest on rekonstrueeritud 80%. 16. Side Iisaku vallas asub üks telefonijaam. Kaugvalimist saab kasutada 100% abonementidest. Vallas asuvad 5 mobiilside masti. Teenuste pakkujad hoolitsevad ise teenuse kaasajastamise eest. 17. Post, pangandus Postiteenuseid osutab Eesti Post Iisaku postkontori kaudu, kus tegutseb ka SEB panga postipanga filiaal. Sularaha väljavõtmise võimalus on elanikel Swedbanki sularahaautomaadi kaudu. 18. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni võrk on nii füüsiliselt kui ka tehnoloogiliselt halvas seisundis. Kanaliseeritakse ca 21 000 m3, mis läbib biopuhasti OXYD-90 koos järjestikku paiknevate kahe biotiigiga. Pool alevikust on ilma kanalisatsioonita. Olemasolevad süsteemid on kaardistatud ja selle põhjal on koostatud Iisaku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Iisaku aleviku edasise arengu seisukohalt on väga oluline vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine.

19. Ühistransport Iisaku valla elanikel on võimalus kasutada nii maakonnasisest kui ka üle-eestilist liinitransporti. Otseühendus liinitranspordi kaudu on Narva, Jõhvi, Viljandi ja Tartu linnaga. Valla kaugemate külade elanike teenindamine, sh laste transport, on korraldatud vallasiseste bussiliinidega. 20. Prügimajandus Iisaku alevikus ja Kauksi-Kuru külades toimib korraldatud jäätmevedu. 2008.aastast on korraldatud prügi sorteerimise võimalus lisaks olmejäätmetele pakenditele, paberile ja ohtlikele jäätmetele. 21. Tervishoid Iisakus teenindavad meditsiiniliselt elanikkonda perearst ja hambaravi pakuvad kaks hambaravi-ettevõtet. Ravimeid on võimalik osta kohalikust apteegist. Iisaku alevikus asub maakonna kiirabi filiaal. 22. Sotsiaalhooldus Iisaku alevikus tegutseb hooldekodu, kuhu on võimalik mahutada 16 inimest. Hoonet on renoveeritud. Pikemas perspktiivis on vaja uut kaasaegset mitmefunktsionaalset hooldekodu. Vallas on toimiv toetuste süsteem, kuid

Leht 6 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... arendamist vajavad erinevad toimetulekut puudutavad sotsiaalteenused nii eakatele, puuetega inimestele, lastega peredele kui ka muudele riskigruppidele. 2008. aastal avati eakate päevakeskus. 23. Päästeteenistus Vabatahtlikest koosnev tuletõrjeühing loodi Iisakus 1930. aastal. Kuni käesoleva ajani tegutsetakse riigi ja valla finanseerimise kaudu mittetulundusühinguna ning ühingu kasutuses oli 2 tuletõrjeautot. 2008. aastal avatati Iisakus uus riiklik päästeteenistuse hoone, kuhu koonduvad nii tuletõrje, politsei- ja piirivalveüksused. 24. Teenindus Oma teenuseid pakuvad 2010. aastal vallas järgmised teenindusettevõtted: 4 toidupoodi, ehitusmaterjalide pood, baar, kohvik, postkontor, postipank, juuksurid, apteek, autoteenindus, 2 saeveskit ja puiduettevõtet, bensiinijaam, transpordiettevõte, autolammutus, turimisettevõtted, OÜ Iisaku Elamumajandus poolt pakutavad teenused hõlmavad heakorda, vee- ja kanalisatsioonivõrkude ning kaugkütte teenust ning teised ettevõtted. 25. Turism Turism on valla majandustegevuse ja ettevõtluse üks peamisi prioriteete. Iisaku valla tulevik sõltub väga paljuski turistidele suunatud tegevusest, spordi ja vabaaja veetmise võimaluste arendamisest. Valla territooriumil osutavad turismiteenust järgnevad asutused: Kauksi puhkeküla, Kauksi telklaager, Kauksi puhkemaja, Kuru puhkemajad, Kuru puhkemaja, RMK Kauksi puhkeala, Vaikla Puhkekeskus, Tagametsa puhkemaja, Iisaku muuseum. Lähiaastatel on neile lisandumas uusi puhkekohti. Valla suurim turismimagnet on Peipsi järve põhjarannik. Aastal 2000. avati valla eestvedamisel päästeteenuseid võimaldav avalik rand. Lisaks on korrastatud ja rajatud täiendavaid parkimiskohti. Puhkemajandust korraldab ja loodushoiu eest vastutab Riikliku Metsamajandamise Keskus läbi Kauksi Looduskeskuse. Ranniku aastaringset kasutust ja piirkonna ettevõtlust pärsib piirkonna turismiettevõtete omanike investeerimissuutmatus. Turistide meeliskohad on lisaks Tärivere mäe vaatetorn, Jõuga ja Võhma järved, muuseum, kirik, Kotka ja Kauksi matkarada, ümberkaudsed seenemetsad ja jahialad. Iisaku valla poolt on teostatud Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs, mille kohaselt tasub vallal investeerida veepealsesse vaheplatvormi koos vetelpääste vaatluspunktiga, vabaõhu alale koos toetavate ja tugiinfrastruktuuridega, uutesse parklatesse rannaalal, radadesse ja kõnniteesse. Kauksi avaliku ranna ala liivarand vajab puhastamist ja pidevat hooldust.

II. STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVAD TULEVIKUVISIOON 2015 Iisaku vald on meeldiva elukeskkonnaga hästiarenenud ning üle riigi tuntud turismi-, kultuuri- ja spordipiirkond. ARENGUSUUNAD * Iisaku vald on haldus-territoriaalse reformi järgselt maakonna lõunaregiooni valdade baasil loodud omavalitsusüksuse osa. * Piirkonda iseloomustavad turvalisus ning kaasaegne infrastruktuur – teed, sidesüsteemid ja elektrivõrk on korrastatud. * Arenenud on nii hajaasustusega piirkonnad kui ka vallakeskus. * Valla elanikud on tugeva kodukanditunnetusega ning osalevad aktiivselt valla elu kujundamisel. * Iisaku alevikus investeeritakse ühisvee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse. * Vallas on piisavalt töökohti ja väikeettevõtlus on mitmekesine. Lisaks võimaldab efektiivne transpordikorraldus ja teede hea kvaliteet inimestel tööl käia ka väljaspool valda. * Iisaku alevik on oluline haridus-, kultuuri- ja spordikeskus. Tagatud on konkurentsivõimeline alus-, alg- ja põhiharidus. Olemas on tugev kool, kunstide kool, lasteaed, eakate päevakeskus, hooldekodu, noortekeskus, rahvamaja, raamatukogud, spordisaal, staadion, suusa- ja terviserajad ja mänguväljakud lastele. Valla elanikud on kaasatud seltside ja spordiklubide tegevusse.

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 7 / 18 * Elanikele on tagatud arstiabi kättesaadavus. Vanureid ja erivajadustega inimesi aitab heal tasemel hoolekandesüsteem. * Valla väärtuslike maastike kaitse on tagatud ning jätkub nende pidev väärtustamine. * Majandusstruktuuris muutuvad olulisemaks turismiga seotud valdkonnad: toitlustus, majutus ja muu teenindus. * Välja on kujunenud tugev turismipiirkond, kus lisaks puhkealade külastamisele on turistidele välja pakutud mitmed kohalikud marsruudid. Vaatamisväärsused on korrastatud ja varustatud viitadega. Strateegilisi arengueesmärke on käesolevas arengukavas esitatud kui soovitavaid seisundeid, milleni kavatsetakse strateegilise ajaperioodi jooksul jõuda. Nad toetuvad SWOT-analüüsi järeldustele ning sisaldavad valla tulevikuambitsioone. Strateegilised arengueesmärgid on seatud pikaajalistena ning püstitatud aastani 2015. Neid võib vaadelda kui tervikuid, kus sisalduvad elemendid on esitatud erinevatest võtmevaldkondadest. Järgnevalt on esitatud valla tähtsamad strateegilised arengueesmärgid ja nende saavutamiseks teostamist vajavad üldisemad tegevuskavad. 1. Turism ja puhkemajandus ARENGUEESMÄRGID * Iisaku vald on populaarne puhkuse veetmise koht nii suvel kui talvel. * Kauksi ranna-alal on välja arendatud mitmed turismitooted.

* Kõigis teenindussfäärides on loodud turismisõbralik keskkond. * Iisaku valla turismiinfo on hästi kättesaadav.

Nagu lõunaregioonile tervikuna, on ka Iisaku vallal tänu mitmekesisele maastikule ja pika rannajoone olemasolule väga head eeldused turismi ja puhkemajanduse arenguks, mis oleks samas ka üldise toimetuleku ja elukeskkonna parandaja. Oluline on välja kujundada turismimajanduseks vajalik info- ja infrastruktuur, teostada aktiivsemalt valla turundustegevust ning teha koostööd naabervaldadega ühiste marsruutide kavandamisel ja teeninduse arendamisel. Tulevikku on kindlasti maa- ja loodusturismiga tegelemisel. Turismi arendamine on ka maakonna üks arenguprioriteetidest. TEGEVUSKAVA 2010–2015

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid Vaatamisväärsusi x Fondid, tutvustavate eelarve infotahvlite paigaldamine Vallakeskusesse x Eelarve turismi infostendi paigaldamine Piirkonna x x x Fondid, avalike eelarve puhkekohtade, telkimisplatside ja parklate planeerimine koostöös RMK- ga ning väljaehitamise toetamine Turismiobjektide x Fondid, ja teenuste eelarve, juurde partnerid suunavate viitade paigaldamine Piirkonda x x x x x x Eelarve, tutvustavate fondid ürituste korraldamine

Leht 8 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Piirkonna x x x x x x Fondid turismiettevõtjaile infotundide korraldamine Veepealse x x Fondid, vaheplatvormi eelarve koos vetelpääste vaatluspunktiga ehitamine Kauksis Vabaõhu ala x x Eelarve, väljaehitamine fondid Kauksis Kauksi x x x x x x Eelarve, avaliku fondid, rannaala partnerid puhastamine ja hooldamine Kauksi x x x x Eelarve, ranna- fondid, alale laste partnerid atraktsioonide, spordiväljakute, rendipindade, loodus- ja seiklusradade väljaehitamine Kauksi x x x x Eelarve, ranna-alale fondid, infrastruktuurivahendite partnerid (viidad, parklad, kõnniteed, rannadussid, tualetid jmt.) väljaehitamine Valla x x Eelarve kodulehekülje osaliselt inglise keelseks muutmine ja täiendamine

2. Haridus ARENGUEESMÄRGID * Koolide juhtimine ja õppetöö kvaliteet on konkurentsivõimeline maakonna haridusturul. * Toimib tihe koostöö teiste haridusasutustega, nii lasteaia, kutseharidus- kui ka kõrgkoolidega. * Iisaku alevikus tegutseb noortekeskus. Selleks et inimesed jääksid piirkonda elama ja asuksid siia ka pärast õpingute lõpetamist, tuleb tagada kvaliteetne, konkurentsivõimeline ja paindlik kohalik haridusteenus. Kool loob eeldused õpilaste edukaks läbilöömiseks tööjõuturul võimalikult mitmekülgse hariduse kaudu. Oluline on noorte vaba aja mitmekülgne sisustamine. Algatusvõime, organiseerituse ja positiivse suhtumise arendamine ümbritsevasse võimaldab tekitada noortes vastutustunnet.

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 9 / 18 TEGEVUSKAVA 2010–2015

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid Haridusasutuste x x x x Eelarve, mänguväljakute, fondid õueala hoonete, staadioni rekonstrueerimine Haridusasutustesse x x x x x x Eelarve, kaasaegsete fondid, riik õppe- tehniliste vahendite hankimine Koolide x x x Eelarve turundustegevuse tugevdamine Lasteaia x x Riik, fondid hoone rekonstrueerimine Valla x x x x x x Fondid, noortekeskuse eelarve tegevuse arendamine Noorte x x x x x x Eelarve positiivse enesealgatuse toetamine Noorte x x x x x x Eelarve, erinevate fondid huvitegevuste arendamine Õpilasmalevate x x x x x x Eelarve, ja fondid suvelaagrite korraldamine lastele Lasteaia x x x Riik, eelarve õpetajate palkade kooli nooremõpetajate palgatasemele viimine Täiskasvanuõppe x x x x x x Eelarve, arendamine fondid

3. Ettevõtluskeskkond ARENGUEESMÄRGID * Ettevõtetes on maksimaalselt rakendatud kohalik tööjõud. * Väikeettevõtlus on mitmekesine ja toimib vaba konkurentsi tingimustes. * Ettevõtlus on konkurentsivõimeline ja keskkonnasõbralik. * Iisaku valla noored on ettevõtlikud. Soodsa ettevõtluskeskkonna olemasolu ja selle edasine parandamine on valla olemasolu ja arengu seisukohalt väga tähtis. See tagab võimalikult paljudele valla elanikele elatusvahendite teenimise võimaluse kohapeal, mis kindlustab alaliselt paikkonna elujõulisuse. Vald saab ettevõtluse arengule kaasa aidata peamiselt infratsruktuuri arendamise, info ja koolituse vahendamisega. TEGEVUSKAVA 2010–2015

Leht 10 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid Õpilasfirmade x x x x x x Eelarve, asutamine fondid ja tegevuse arendamine Kohapealse x x x Fondid, ettevõtlusalase eelarve koolituse korraldamine ning ettevõtjatele vajaliku informatsiooni edastamine Toetada x x x x x x Eelarve, kohalikku fondid, majanduslikku partnerid aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivad tegevusi Ettevõtjatele x x x x x x Fondid, info eelarve vahendamine ja abi osutamine projektide koostamisel – elluviimisel Ettevõtete x x x x x x Eelarve arengu tunnustamine (majandusnäitajate, tööhõive, keskkonnasäästlikkuse, teeninduskultuuri areng) Infrastruktuuri x x x x x x Eelarve korrastamine

4. Tehniline infrastruktuur ARENGUEESMÄRGID * Tiheasustusalade kinnistu omanikel on võimalik kommunikatsioonidega liituda. * Kohalikud teed on remonditud ning aleviku tänavad muudetud tolmuvabaks. * Ühisveevärgisüsteemidest on tagatud euronormatiividele vastav joogivesi. * Kvaliteetse elektroonilise side kasutamise võimalused on kättesaadavad kogu valla territooriumil. * Iisaku alevik on kaetud piisava tänavavalgustusega. * Toimib vallasisene ühistransport. * Elamuehituseks sobivate maade küllaldane olemasolu loob eeldused valla elanikkonna kasvuks. * Kaugküttevõrguga ühendatud korterelamute soojussõlmed on rekonstrueeritud. Tehniline infrastruktuur on vahetult seotud piirkonna elukorralduse kõigi valdkondadega ja on nende funktsioneerimise aluseks. Infrastruktuurid tuleb välja ehitada selliselt, et need suudaksid luua eeldused piirkonna arenguks ja konkurentsivõime suurendamiseks.

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 11 / 18 TEGEVUSKAVA 2010–2015

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid Jätkata x x x x Eelarve, ühisveevärgi fondid ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja väljaehitamist Iisaku alevikus ja Kauksi-Kuru piirkonnas Iisaku x x x Eelarve, riik aleviku keskuse ja bussijaama piirkonna ümberkujundamine Kõnnitee x x x Eelarve, ehitamine fondid, riik alevikus Iisaku x Eelarve, aleviku fondid arengukava koostamine OÜ Iisaku x x x x Eraettevõtted, Elamumajandus fondid tegevuse arendamine Elamuehituseks x x x x Eelarve, sobivate füüsilised maade isikud ja planeeringute ettevõted tegemine, infrastruktuuri väljaehitamine ning elamumaade väljapakkumine Korterelamute x x x Korteriühistud, soojussõlmede eraisikud, rekonstrueerimine ettevõtted

5 . Eluterved väärtushinnangud (kultuur ja sport) ARENGUEESMÄRGID * Välja on kujunenud aastaringne kultuuri- ja spordiürituste kalender. * Elanikud osalevad aktiivselt isetegevuses. * Olemas on võimalused kohalikel elanikel spordiga tegelemiseks. Kultuurilise ja sportliku tegevuse eesmärgiks on elanike elukvaliteedi parandamine ja töövõime tõstmine. Investeeringud tervist edendavatesse projektidesse tagavad elanike töövõime ja aktiivsuse. Iisakus on olemas kõik tingimused kohalikel elanikel spordiga tegelemiseks ja kultuurielus osalemiseks. TEGEVUSKAVA 2010–2015

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid Raamatukogu x x Eelarve, arvutite fondid uuendamine

Leht 12 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Külalaata x x x x x x Fondid, ning teisi partnerid, ajaloopärandit eelarve ja traditsioone väärtustavate ürituste toetamine Tärivere mäe x x Fondid, terviseraja eelarve väljaehitamine ja varustamine vastava inventariga Vaba aja x x x x x x Eelarve, veetmiseks fondid ja kultuuriliseks tegevuseks vajalike ruumide, rajatiste ja vahendite olemasolu korrashoiu tagamine Koostöö x x x x x x Fondid, arendamine eelarve mittetulundussektoriga Tenniseväljaku x x Fondid, rajamine eelarve Korvpalliväljaku x x Fondid, rajamine partnerid Kiriku torni x x Fondid katte vahetus Surnuaia aia x x x Fondid, rekonstrueerimine eelarve

6. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ARENGUEESMÄRGID * Toimib perearstikeskus. * Kohalikele elanikele ja piirkonda läbivatele inimestele on tagatud arstiabi kättesaadavus. * Vallal on oma sotsiaalhooldekeskus ja eakate päevakeskus. * Valla elanikud on terved ja elurõõmsad. Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada elanikkonna seda osa, kes mingil põhjusel vajab igapäevase elu korraldamisel kõrvalist abi ning luua neile tingimused iseseisvaks toimetulekuks. Rahvastiku vanusest tuleneva sotsiaalkoormuse kasvades tekib vajadus efektiivse ja inimese individuaalseid vajadusi arvestava sotsiaalabi süsteemi väljaarendamiseks. Olulisel kohal on nii erinevate meditsiini- ja sotsiaalabi teenuste nomenklatuuri laiendamine kui ka olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamine. Vanurite toimetuleku tagamiseks on vajalik laiendada avahooldust. Pikaajaliselt tööturult eemalviibinud tööealiste, tööturul vähese konkurentsiga noorte ja ka vahetult tööturult välja langenud tööjõu organiseerimiseks tuleb leida lahendusi kohalikul tasandil. TEGEVUSKAVA 2010–2015

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 13 / 18 Tervist ja x x x x x x Fondid, tervislikke ettevõtted, eluviise perearst, väärtustava haigekassa eluhoiaku propageerimine, sealhulgas terviseprojektide koostamine ja läbiviimine, eelkõige meeste seas Perearstide x x x x x x Haigekassa kaudu esmatasandi arstiabi teenuse parendamine Ravikindlustuseta x x x x x x Eelarve elanike ravikulude osaliseks katmiseks vahendite eraldamine Hooldekodu x x Eelarve, renoveerimine fondid, partnerid Avalhoolduse x x x x x x Eelarve, arendamine fondid Psühholoogilise x x x x x x Eelarve, teenuse fondid kasutamise võimalus koolis Abivajajate x x x x x x Eelarve, toimetulekukoolituse fondid ja nõustamise korraldamine Avalike x x Eelarve, hoonete fondid, kohandamine eraettevõtted erivajadustega isikutele Vabatahtlike x x Fondid, töö eelarve käivitamine

7. Turvalisus ARENGUEESMÄRGID * Toimib efektiivne turvalisuse tagamise süsteem, sealhulgas naabrivalve. * Elanikud on teadlikud turvalisuse riskidest ning oskavad kriisisituatsioonides käituda. TEGEVUSKAVA 2010–2015

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid Kuritegevusvastase x x x x x x Eelarve, riik, võitluse ja fondid turvalisuse kindlustamise selgitustöö

Leht 14 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... elanikkonna seas Preventiivse x x x x x x Eelarve, töö fondid, riik effektiivne korraldamine sõltuvusainete tarbimise ennetamiseks Naabrivalve x x x Eelarve, süsteemi fondid käivitamine ja edasiarendamine Rannavalve x x x x x x Eelarve, riik tagamine Kauksi rannas Tuletõrje x x Eelarve, hüdrantide fondid paigaldamine ja märgistamine Tuletõrje x x Eelarve, veevõtukohtade fondid rajamine külades Tuleohutusalase x x x x x x Eelarve, preventiivse fondid, mtü- töö d korraldamine Koostöös x x x x x x Eelarve kohaliku konstaabliga tagada avaliku- ja heakorraeeskirjade täitmine

8. Säästev looduskasutus ARENGUEESMÄRGID * Elanikud on keskkonnateadlikud ja keskkonnahoidlikud. * Elukeskkond on heakorrastatud ja puhas. * Toimib jäätmemajandus. Säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt tuleb tõsta elanike keskkonnateadlikkust ning tagada loodusressursside säästev kasutamine. Ennekõike on vaja jagada informatsiooni prügikäitlemise korrast ja võimalustest ning selgitada puhta keskkonna hoidmise vajalikkust. TEGEVUSKAVA 2010–2015

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid Elanike ja x x x x x x Eelarve, külaliste fondid keskkonnateadlikkuse suurendamine Valla x x x x x x Eelarve heakorra parendamine

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 15 / 18 Valla x x parkide, s.h. Kasevälja pargi kõrghaljastuse uuendamine Olemasolevate x x x x x x Fondid, loodusväärtuste eelarve kaitse tagamine Valla x x x x x x Eelarve, omandisse fondid jäävate haljasalade pidev hooldamine ja uuendamine Valla x x x x x x Eelarve, üldilmet eraisikud oluliselt riivavate hoonete heakorrastamine ja likvideerimine Valla x x x x x x Eelarve heakorrapäevade läbiviimine kevadel ja sügisel ning heakorra konkursi korraldamine Heakorraalase x x x x x x Eelarve, järelvalve fondid korraldamine valla territooriumil Jäätmete x x x x x x Eelarve, sorteerimise fondid propageerimine

9. Elukeskkond ja külaelu ARENGUEESMÄRGID * Valla elanike identiteedi tugevdamine. * Külade elanikud on aktiivsed oma elukeskkonna arendajad. Valla elanike identiteedi tugevdamisel on oluline roll kohalikul kaasaegsel elu- ja töökeskkonnal, inimeste kodutunde motiveerimisel ja turvalisuse tagamisel. Elukeskkonda tehtud investeeringud on suunatud elanike elamistingimuste parandamisele ja tervisliku keskkonna tagamisele, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad elukvaliteedi tõusus. TEGEVUSKAVA 2010–2015

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vahendid Asustusstruktuuri x x x x x x Eelarve teadlik kujundamine läbi planeerimistegevuse Külade x x x x x x Fondid arengukavade koostamine

Leht 16 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Külaplatside x x x x x x Fondid, väljaehitamine, partnerid, sh eelarve infotahvlite ja istepinkide paigaldamine Külasiltide x x Fondid, paigaldamine eelarve

Et jõuda praktilise ja tõhusa koostööni, tuleb lõunaregiooni valdadel leppida kokku strateegilistes valdkondades, mida arendada koos.

III. SWOT ANALÜÜSI KOOND

OL.OL. TUGEVAD KÜLJED OL.OL. OLUKORRA NÕRGAD KÜLJED

MÄRKSÕNAD MÄRKSÕNAD OLEMASOLEVAD TUGEVAD INSTITUTSIOONID SESSOONSUS – MÕJUTAB KAUBANDUSE JA (LASTEAED, KOOL, RAHVAMAJA, TEENINDUSE ARENGUT HOOLDEKODU, PEREARST, KUNSTIDE KOOL JT ASUTUSED) VÄÄRIKAD, ETTEVÕTLIKUD JA HOOLIVAD VANANEV ELANIKKOND INIMESED LOGISTILISELT HEA ASUKOHT SUUREMATE INFRASTRUKTUUR, SH KANALISATSIOON KESKUSTE SUHTES VAJAB PARENDAMIST VÄÄRTUSLIK LOODUSKOOSLUS JA KVALIFITSEERITUD TÖÖJÕU PUUDUS, LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED ERIALASTE TÖÖKOHTADE VÄHESUS AKTIIVNE SPORDI- JA KULTUURITÖÖ NOORTE LAHKUMINE VALLAST PÄRAST KOOLI LÕPETAMIST PAIKNEMINE PEIPSI JÄRVE ÄÄRES ELANIKKONNA VÄHENEMINE TÕMBEÜRITUSED ON TRADITSIOONILISED TUGEV SELTSITÖÖ VÕIMALUSED KINNISVARA ARENDAMISEKS VALLAS ASUVAD MITMED AVALIKU SEKTORI ASUTUSED

VÕIMALUSED ARENGUKS OHUD ARENGULE

MÄRKSÕNAD MÄRKSÕNAD SUUREMAD EELDUSED TURISMI JA SUUREMATE PROJEKTIDE PUHUL PUHKEMAJANDUSE ARENGUKS OMAFINANTSEERIMISE RASKUSED KULTUURI- JA SPORDIELU NEGATIIVSEST IIBEST TULENEVAD MÕJUD, SH MITMEKESISTAMINE GÜMNAASIUMI SÄILITAMINE EELDUSED VALLA INFRASTRUKTUURI ARENDAMISEKS EELDUSED VÄIKEETTEVÕTLUSE ARENDAMISEKS PROJEKTIPÕHINE TEGEVUS HALDUS-TERRITORIAALSEST REFORMIST TULENEVAD VÕIMALUSED

KASUTATUD KIRJANDUS Virumaa veeb http://www.virumaa.ee

Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu... Leht 17 / 18 Statistikaameti veeb http://www.stat.ee Iisaku valla kodulehekülg http://www.iisakuvv.ee Iisaku valla arengukava 1999–2003, 2004–2008 Iisaku valla üldplaneering Ida-Viru maakonnaplaneering «Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad visioonid valikud», koost A. Oja, toim. A. Raukas 1999 Eesti regionaalarengu strateegia

«Eesti 2010 – üleriigiline planeering». Keskkonnaministeerium 2001 «Soovitusi kohalikele omavalitsustele arengukavade koostamiseks» 2002

Lisa 1

IISAKU VALLA ELANIKUD KÜLADE JÄRGI

KÜLA 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 NIMI IISAKU 935 932 914 908 883 870 847 831 ALEVIK ALLIKU 41 41 43 44 41 39 38 39 KÜLA IMATU 5 5 5 5 6 6 6 5 KÜLA JÕUGA 55 55 57 59 59 57 53 47 KÜLA KASEVÄLJA 51 50 44 47 47 46 43 46 KÜLA KAUKSI 63 60 61 59 57 53 53 46 KOLDAMÄE 5 5 4 4 3 8 8 3 KURU 66 64 64 63 63 57 54 46 KÜLA 13 13 11 14 13 13 12 12 KÜLA LÕPE 6 6 6 6 6 6 6 6 KÜLA POOTSIKU 30 30 29 22 20 20 19 19 KÜLA SÄLLIKU 40 40 39 28 27 27 38 36 KÜLA SÕRUMÄE 31 31 29 28 38 41 26 26 KÜLA TAGA- 5 5 5 5 6 6 6 7 ROOSTOJA KÜLA 18 18 18 18 18 19 16 11 KÜLA TÄRIVERE 58 58 58 55 53 57 55 50 KÜLA VAIKLA 70 69 64 67 66 62 63 63 KÜLA VARESMETSA 44 44 43 42 41 41 39 37 KÜLA KOKKU: 1536 1526 1494 1483 1447 1428 1382 1337

Leht 18 / 18 Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008. a määruse nr 20 «Iisaku valla arengukava» mu...