Pärandkultuuri Objekt Maastikus: Selle Väärtustamise, Teadvustamise Ja Esitlemise Võimalusest Agusalu Kuulipildujakaponiiride Näitel

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Pärandkultuuri Objekt Maastikus: Selle Väärtustamise, Teadvustamise Ja Esitlemise Võimalusest Agusalu Kuulipildujakaponiiride Näitel Maastikuarhitektuuri õppetool Kadri Mets Pärandkultuuri objekt maastikus: selle väärtustamise, teadvustamise ja esitlemise võimalusest Agusalu kuulipildujakaponiiride näitel Magistritöö Juhendaja: Sulev Nurme, MSc Tartu 2015 Autorideklaratsioon Olen magistritöö kirjutanud iseseisvalt. Kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele, põhimõttelistele seisukohtadele ning muudest allikatest pärinevatele andmetele on viidatud. Autor: Kadri Mets ................................ (allkiri) ................................ (kuupäev) 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 Metoodika ................................................................................................................................... 8 Uurimisobjekt ......................................................................................................................... 8 Uurimise eesmärk ja uurimisküsimused ................................................................................ 9 Ülevaade varasematest töödest ............................................................................................... 9 Uurimisega seotud mõisted .................................................................................................. 11 Uurimismeetodid .................................................................................................................. 12 Juhtumiuuring ................................................................................................................... 13 Taustinfo kogumine .......................................................................................................... 13 Tekstid .............................................................................................................................. 14 Välitööde kirjeldus ........................................................................................................... 15 Maastikuanalüüs ............................................................................................................... 16 SWOT-analüüs ................................................................................................................. 21 Kaardianalüüs ................................................................................................................... 21 Militaarobjektid kui kultuuriväärtus ......................................................................................... 23 Väärtused maastikus ............................................................................................................. 23 Kultuuriväärtuse määratlemine ............................................................................................ 27 Pärandkultuur ....................................................................................................................... 29 Pärandkultuuri eksponeerimine ........................................................................................ 33 Militaarpärand kui kultuuriväärtus ....................................................................................... 35 Militaarpärandiga objekte..................................................................................................... 40 Näiteid erinevatel tasanditel kultuuripärandina aktsepteeritud militaarpärandist ............ 40 Tahkuna kaitserajatised Hiiumaal .................................................................................... 41 Rannakaitsepatarei nr 315 ehk Stebeli patarei ................................................................. 43 Plokštine raketibaas koos õppe- ning matkaradadega ...................................................... 46 Aegna saare kaitserajatiste matkarajad ............................................................................ 47 Petseri Lõunalaagri matkarada Põlvamaal ....................................................................... 49 Agusalu piirkonna maastiku kirjeldus ...................................................................................... 51 3 Asukoht ja tutvustus ............................................................................................................. 51 Looduskeskkond ja kaitseväärtused ..................................................................................... 53 Kultuuriajalugu ..................................................................................................................... 56 Militaarajalugu ..................................................................................................................... 58 Agusalu kuulipildujakaponiirid ............................................................................................ 63 Uurimistulemused .................................................................................................................... 69 Maastikuanalüüs ja selle tulemused ..................................................................................... 69 Kaponiiride kirjeldused .................................................................................................... 69 Reljeefi ja taimestiku kirjeldus ......................................................................................... 74 Teed .................................................................................................................................. 75 Kohalikud muud pärandkultuuri objektid ........................................................................ 76 Kaardianalüüs ja selle tulemused ......................................................................................... 77 Maastiku väärtused ............................................................................................................... 82 Kultuurilis-ajalooline väärtus ........................................................................................... 82 Looduslik väärtus ............................................................................................................. 82 Esteetiline väärtus ............................................................................................................ 83 Puhkeväärtus .................................................................................................................... 83 Pedagoogiline väärtus ...................................................................................................... 84 Agusalu kaponiiride ja sellega seotud maastiku esitlemisvõimalused ................................. 85 Eksponeerimise võimalused ................................................................................................. 85 Infokandjad ....................................................................................................................... 85 Juhendatud retk ................................................................................................................ 86 Matkarada ......................................................................................................................... 87 Agusalu matkarada ............................................................................................................... 87 Järeldused ................................................................................................................................. 94 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 98 Summary ................................................................................................................................ 100 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 102 Lisad ....................................................................................................................................... 109 4 Sissejuhatus 2013. aasta oli Eestis kultuuripärandi aasta, mil erinevate ürituste raames toodi esile mitmekülgseid pärandite liike alates arheoloogilisest pärandist, vaimsest kultuuripärandist, maastikupärandist kuni sõjalise pärandini välja. Maastikus peituvate väärtuste üle on mõtiskletud Eestis aastaid. Koostatud on registreid riiklikest kultuurimälestistest ja pärandkultuuri objektidest ning teemaplaneeringuid väärtuslikest maastikest. Kõik need põhinevad teatud väärtushinnangutel, mille alusel objekte on inventeeritud või esile toodud. Ametlikul tasandil on väärtuskriteeriumid lahti mõtestanud riik selleks, et teatuid väärtusi reguleerida ja kaitsta. Mõned olulisemad seadused, mis ehitatud keskkonna väärtustega tegelevad, on Muinsuskaitseseadus, Looduskaitseseadus ja Planeerimisseadus. Muinsuskaitseseadus tõlgendab väärtuslikuna mälestist, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus.1 Kui objekt vastab ekspertiishinnangu kohaselt ühele või enamale nendest tunnustest, tehakse ettepanek võtta objekt riikliku kaitse alla ning objekt on ametlikult kultuuriväärtuslik. Looduskaitseseadus defineerib kaitstavaid väärtusi läbi looduskeskkonna, pidades oluliseks mitte ainult looduse mitmekesisuse säilitamist, vaid ka kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslike keskkondade säilitamist koos selle elementidega.2 Planeerimisseadus suunab maa-aladel toimuvaid protsesse, arvestades ühiskonna huvide ning väärtushinnangutega. Seadus suunab maakasutust ning aitab erinevatel planeerimise tasanditel esile tuua väärtuslikke keskkondi ja maastikke, sh miljööalasid
Recommended publications
  • Vanalinna Vaim Kogu Kauaaegsetele Ja Tunnustatud Töötajatele Välja Neli Raemedalit
    www.tallinn.ee oktoober 2007 Uudised Uudised Oleviste kiriku tornis Monument Jüri Vilmsile on käinud 40 000 Linnavalitsus nõustus linnavolikogu inimest aseesimehe Tarmo Lausingu ette- Tallinna vaatamisväärsused pakuvad panekuga rajada monument Jüri linnakülalistele üha enam huvi. Vilmsile. Abilinnapea Taavi Aasa Ainuüksi Oleviste kiriku vaateplat- sõnul tunnustab Tallinn Jüri Vilmsi vormil on sel hooajal käinud 40 000 märkimisväärset panust Eesti riikliku ja tänavu veebruaris avatud bastio- iseseisvuse saavutamisel. Linna- nikäikudes ligi 16 000 inimest. valitsusele seisukoha võtmiseks Oleviste vaateplatvorm on esitatud otsuse eelnõu kohaselt avatud 1. aprillist 1. novembrini iga püstitatakse Jüri Vilmsile mälestus- päev k 1018. Torni on pääs märk 13. märtsiks 2009. Linnava- piletiga, kirikusse tasuta. litsus moodustab mälestusmärgile Tänavu veebruaris avas Tallinna parima asukoha ja vormi leidmi- linn kõigile huvilistele tutvumiseks seks komisjoni ja korraldab idee- kogu Euroopas ainulaadsed Ingeri konkursi, selgitas Aas. ja Rootsi bastioni käigud, mille Jüri Vilms oli üks Eesti riigi loo- pikkus on 380 meetrit. Bastioni- jatest ja ülesehitajatest, kes täitis käikude paremaks eksponeerimi- Eesti Ajutises Valitsuses asepea- seks ning külastajatele ühtse turis- ministri ja kohtuministri kohuseid. miobjekti kujundamiseks rajatakse Kadriorus asub Vilmsi auks nimetud Kiek in de Köki ja käikude vahele tänav, 12. märtsil 2004 avati mäles- süvistatud ühendustunnel, mille tustahvel Pärnu mnt 10 hoonel, kus tulemusena lisandub Kiek in de Vilms aastatel 19151918 elas. Kökile põrandapinda ca 100 m2. Moodustuvas fuajees saavad olema Linn tunnustab muuseumikülastajate õppeklass, teenekaid raamatu- riidehoid, piletimüük, kauplus, tua- kogutöötajaid lett- ja abiruumid. Linn alustas bastionikäikude põhjalikemate ehitustöödega 2004. aastal, inves- teerides 2005.2006. aastal sinna 10,3 miljonit krooni. Tänavuses linnaeelarves on bastionikäikude taastamistöödeks ette nähtud 10 miljonit krooni.
    [Show full text]
  • Alajõe Valla Arengukava 2015 – 2022
    Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 14.10.2014. a määrusega nr 18 Muudetud 07.10.2015 määrusega nr 12 ALAJÕE VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2022 2014 Alajõe valla arengukava 2015 - 2022 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Alajõe valla olukorra analüüs ............................................................................................. 5 Piirkonna ajalugu ja kultuuripärand ....................................................................................... 5 Geograafiline asend ................................................................................................................ 6 Elanikkond .............................................................................................................................. 8 Rahvaarvu prognoos ........................................................................................................ 11 Sotsiaalne infrastruktuur ...................................................................................................... 12 Sotsiaaltoetused ja teenused ........................................................................................... 12 Tervishoiuteenus .............................................................................................................. 13 Haridus ............................................................................................................................. 14 Kultuur ja vabaaeg ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Pagina 1 Di 9 15/02/2016
    Pagina 1 di 9 African swine fever, Print Estonia Close Information received on 24/01/2016 from Dr Olev Kalda, Chief Veterinary Officer, Veterinary and Food Board, Ministry of Agriculture, Tallinn, Estonia Summary Report type Follow-up report No. 81 Date of start of the event 02/09/2014 Date of confirmation of the event 08/09/2014 Report date 24/01/2016 Date submitted to OIE 24/01/2016 Reason for notification First occurrence of a listed disease Manifestation of disease Clinical disease Causal agent African swine fever virus Nature of diagnosis Clinical, Laboratory (advanced), Necropsy This event pertains to the whole country Immediate notification (08/09/2014) Follow-up report No. 1 (10/09/2014) Follow-up report No. 2 (15/09/2014) Follow-up report No. 3 (18/09/2014) Follow-up report No. 4 (22/09/2014) Follow-up report No. 5 (26/09/2014) Follow-up report No. 6 (03/10/2014) Follow-up report No. 7 (06/10/2014) Follow-up report No. 8 (10/10/2014) Follow-up report No. 9 (15/10/2014) Follow-up report No. 10 (16/10/2014) Follow-up report No. 11 (27/10/2014) Follow-up report No. 12 (28/10/2014) Follow-up report No. 13 (29/10/2014) Follow-up report No. 14 (03/11/2014) Follow-up report No. 15 (05/11/2014) Follow-up report No. 16 (14/11/2014) Follow-up report No. 17 (17/11/2014) Follow-up report No. 18 (20/11/2014) Follow-up report No. 19 (24/11/2014) Follow-up report No.
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • Tallinn Travel Guide
    TALLINN TRAVEL GUIDE FIREFLIES TRAVEL GUIDES TALLINN Steeped in Medieval charm, yet always on the cutting- edge of modernity, Tallinn offers today’s travelers plenty to see. The city is big enough and interesting enough to explore for days, but also small and compact enough to give you the full Tallinn experience in just a few hours. DESTINATION: TALLINN 1 TALLINN TRAVEL GUIDE Kids of all ages, from toddlers to teens, will love ACTIVITIES making a splash in Tallinn’s largest indoor water park, conveniently located at the edge of Old Town. Visitors can get their thrills on the three water slides, work out on the full length pool or have a quieter time in the bubble-baths, saunas and kids’ pool. The water park also has a stylish gym offering various training classes including water aerobics. Aia 18 +372 649 3370 www.kalevspa.ee Mon-Fri 6.45-21.30, Sat-Sun 8.00-21.30 If your idea of the perfect getaway involves whacking a ball with a racquet, taking a few laps at MÄNNIKU SAFARI CENTRE high speed or battling your friends with lasers, The Safari Centre lets groups explore the wilds of then Tallinn is definitely the place to be. Estonia on all-terrain quad bikes. Groups of four to 14 people can go on guided trekking adventures There are sorts of places to get your pulse rate up, that last anywhere from a few hours to an entire from health and tennis clubs to skating rinks to weekend. Trips of up to 10 days are even available.
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Saagem Tuttavaks – Nemad on ALUTAGUSE TALENDID!
    ALUTAGUSE Soovime Alutaguse valla rahvale ilusat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva! nr 2, veebruar 2018 PALJU ÕNNE EESTILE! TASUTA PALJU ÕNNE MEILE KÕIGILE! www.alutagusevald.ee Alutaguse Vallavolikogu ja valla leht Alutaguse Vallavalitsus Saagem tuttavaks – KODULÄVELT MEIE RADA ALGAB Ükski meist ei kasva kodumaata, kodumaata pole ükski mees. Ta kui ema peab meid kõikjal saatma, olema me põues, silme ees. nemad on Kohavad ta kaldad valges vahus, kiigub tuultes ruuge nurmenõlv. ALUTAGUSE TALENDID! Külmad väljad lume karges kahus, laiub põhjamaine taevavõlv. Foto: Kaja Tina Kodulävelt, sealt me rada algab, sealt ta läheb, kaugusesse viib. Pille Nagel „Tu sei“ (Lisette Nagel, Marleen Loik Iisakust), tublid! Muidugi oli üritus ka hästi korraldatud Need me järved, jõed ja merekaldad, Alutaguse talendikonkursi projektijuht „Laevuke läks merele“ (Liisi Kauber Mäetagu- ja kõik sujus ladusalt!“ Kulno Malva: „Tõesti üle lainte tormilinnu tiib. selt), „Jonn“ (Kerto Vinkler Illukalt). Publiku andekad ja mitmekülgsed osalejad, kummar- / M. Kesamaa/ lemmiku tiitli pälvis Marten Nurgamaa Iisakust, dus!“ Piret Päär: „See on väärt üritus, andes 4. veebruaril toimus Iisaku Rahvamajas Alu- kelle etteaste kandis pealkirja „Minu anded“. lastele avaliku esinemise kogemuse ja veel vald- taguse talendikonkurss, mis sai eelmisel aastal Tuhat tänu Iisaku Gümnaasiumi õpilase- konnas, milles nad tunnevad end hästi. Olgu see Õnne Eesti 100! algatatud viie toonase valla – Alajõe, Avinurme, sindusele, kes leidis pingelisel olümpiaadide ja tegevuse valik sündinud kuis tahes, kas õpetaja Kaitsetahet kaitseliitlastele, Iisaku, Illuka ja Tudulinna – koostööprojektina. gümnaasiumi püsimise eest võitlemise perioo- või vanema soovitusel või noore inimese enda rahu, õnne ja edu kodudesse. Seoses valdade liitumisega oli tänavu osavõtjate dil jõudu ja jaksu talendikonkursi korraldami- äratundmisel. Tulla kokku, esineda, tunda ram- ring laiem.
    [Show full text]
  • Kommunikatsioonikorrald
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo õppetool Janari Rajas KOMMUNIKATSIOONIKORRALDUS IISAKU VALLAS AASTATEL 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Enn Küng Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. AJALOOLINE ÜLDPILT IISAKUST ....................................................................... 6 2. POST JA SIDETEENUSED ....................................................................................... 9 2.1. Noore Eesti riigi posti ja sideteenused ................................................................. 9 2.2. Postiteenistus Iisaku vallas ................................................................................ 10 2.3. Ajalehed ............................................................................................................ 20 2.4. Telefoni kõnepunktid ........................................................................................ 22 3. TEEDEMAJANDUS................................................................................................ 24 3.1. Olukord Eesti Vabariigi algusaegadel ................................................................ 24 3.2. Teede olukord Iisaku vallas 1918-1940 ............................................................. 25 3.3. Kruus ................................................................................................................ 32 3.4. Sildade remont .................................................................................................
    [Show full text]
  • Agusalu Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 02.06.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: RT I 2007, 38, 272 Agusalu looduskaitseala kaitse-eeskiri Vastu võetud 18.05.2007 nr 152 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Agusalu looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Agusalu looduskaitseala2(edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) säilitada, uurida ja tutvustada Alutagusele iseloomulikke inimtegevusest vähe mõjutatud soomassiive, nendega seotud metsakooslusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest neli kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, järvekaur (Gavia arctica), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sooräts (Asio flammeus) ja valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on ühtlasi II kaitsekategooria liigid ning hallrähn (Picus canus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja öösorr (Caprimulgus europaeus) on ühtlasi III kaitsekategooria liigid; 3) kaitsta II kaitsekategooria liiki – kanakulli (Accipiter gentilis); 4) kaitsta
    [Show full text]
  • PAGARI MÕISA PARGI MAASTIKUARHITEKTUURNE LAHEND INGLISE MAASTIKUAIA STIILIS Bakalaureusetöö
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Maastikuarhitektuur Reelika Lumi PAGARI MÕISA PARGI MAASTIKUARHITEKTUURNE LAHEND INGLISE MAASTIKUAIA STIILIS Bakalaureusetöö Juhendaja: Andres Levald, Dipl.-Ing. TU Kaasjuhendaja: Kristi Grišakov Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................................ 5 2. AJALOOLINE ÜLEVAADE .................................................................................................. 7 3. METODOLOOGIA ................................................................................................................. 8 4. TEOREETILISED ALUSED ................................................................................................... 9 4.1 Inglise maastikuaia iseloomustus ja põhimõtete kasutamine maastikuarhitektuuris ............. 9 5. PROJEKTALA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ...................................................................... 12 5.1. Asukoht ........................................................................................................................... 12 5.2. Inimesed .......................................................................................................................... 12 5.3. Olemasolev
    [Show full text]
  • Muraka LKA Ja Muraka Loodusala Püsielupaikade Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015-2017 1 Sisukord 1. ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................5 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................5 1.2. Maakasutus ..................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid...................................................................................................................8 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................9 1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................... 12 1.5.2. Riiklikud seired ................................................................................................... 12 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................ 14 2. Kaitse-eesmärgid, ohutegurid ja vajalikud tegevused ........................................................ 15 2.1. Elustik ....................................................................................................................... 15 2.1.1.Linnud ................................................................................................................
    [Show full text]