Loodi looduspargi infrastruktuur

Loodi looduspargi ürgoru paljandite kirjeldus

(Vellak, A. 1998. Viljandimaa liivakivipaljandid ja nende morfoloogilised näitajad.)

Paistu ürgorus esineb 17 kesk-devoni Aruküla lademe liivakivi paljandeid kõrguses 0,5 – 13,5 m.. Järgnevalt on ära toodud mõnede suuremate paljandite iseloomustus.

Loodi 1 paljand ehk Loodi põrgu asub Viraski oja vasakul kaldal. Teed paljandi juurde juhatavad viidad. Paljandi koordinaadid: 58˚16´05´´ pl; 025˚36´02´´ lp.

Mõõdud: Hkallas = 15,2 m; Pkogu = 52,2 m; Pseinam = 37,0 m; Hmax = 13,2 m; S= 292,2 m²

Morfomeetriliste näitajate poolest Viljandimaa väärikamaid paljandeid. Paljandi kõrguseks varasematel aastatel on antud 15 m (Kattai 1968). Eeldatavasti aga oli tegemist kalda kõrgusega, mitte aga paljandunud seinaga. Mõõtmiste suhteline nulljoon Viraski oja veetase. Loodi 1 paljandi on igati atraktiivne elutalooduse objekt. Paljand on Viljandimaa üks suurimaid.

Loodi 2 paljand asub ligikaudu 200 m Loodi 1-st allavoolu vasakul kaldal metsa sees. On raskesti märgatav ja ligipääsetav. Paljandi koordinaadid: 58˚16´05´´ pl; 025˚36´02´´ lp. Mõõdud: Hkallas = 13,0 m; Pkogu = 27,2 m; Pseinam = 18,2 m; Hmax = 2,2 m; S= 17,7 m² Mõõtudelt kuulub keskmiste paljandite hulka. Visuaalselt pakub vähe. Tulvavee ajal aga võib kiiresti rusunõlva erodeerimisel suureneda.

Loodi 3 paljand asub ligikaudu 50 m Loodi 2-st edasi vasakul “künkasarnases” kaldalõigus. Paljandi koordinaadid: 58˚16´07´´ pl; 025˚35´59´´ lp. Mõõdud: Hkallas = 10,1 m; Pkogu = 16,0 m; Pseinam = 16,0 m; Hmax = 4,3 m; S= 47,7 m² Mõõtmetelt kuulub väikepaljandite hulka. Paljand püsib looduslikus seisundis.

Loodi 4 paljand asub eelmisest sadakond meetrit allavoolu vasakul kaldal. Paljandi koordinaadid: 58˚16´17´´ pl; 025˚36´03´´ lp.

Mõõdud: Hkallas = 14,6 m; Pkogu = 16,2 m; Pseinam = 15,2 m; Hmax = 5,9 m; S= 33,7 m² Mõõtmetelt kuulub väikepaljandite hulka. Paljand koosneb kahest paljandunud osast. Iseloomulik, et paljand on moodustunud “künkasarnasele” oru veerele

Loodi 5 paljand asub eelmisest sadakond meetrit allavoolu Vidva oja paremal kaldal. Mõõdud: Hkallas = 3,4 m; Pkogu = 9,8 m; Pseinam = 9,8 m; Hmax = 1,8 m; S= 13,0 m² Mõõtmetelt kuulub pisipaljandite hulka.

Loodi 6 paljand asub eelmisest mõnikümmend meetrit allavoolu Vidva oja paremal kaldal. Paljandi koordinaadid: 58˚16´18´´ pl; 025˚36´05´´ lp. Mõõdud: Hkallas = 2,9 m; Pkogu = 3,0 m; Pseinam = 3,0 m; Hmax = 1,3 m; S= 1,1 m²

Mõõtmetelt tüüpiline pisipaljand. Sellist on isegi raske märgata, kuna jääb lihtsalt kaldal kasvavate puude juurte alla. Oru kaldad on selles lõigus juba madaldunud ning seetõttu ei saa siia areneda ka kõrgeid paljandeid.

Loodi 7 paljand asub Vidva oja paremal kaldal ja on arenenud vastu paremkalda põrkeveeru. Mõõdud: Hkallas = 5,5 m; Pkogu = 9,1 m; Pseinam = 9,1 m; Hmax = 4,2 m; S= 26,3 m² Mõõtmetelt kuulub väikepaljandite hulka.

Kõigi paljandite mõõtmiste suhteliseks nulliks oli valitud Viraski oja veetase.

Oru kohta räägib rahvasuu, et suurte sõdade ning segaduste ajal poetud siinsetesse koobastesse varjule. Ka olevat siia peidetud palju varandust ning koolnu hõbedase kirstuga (Kattai 1968) Koht on sobiv matkamiseks või tervisespordi harrastajatele looduses liikumiseks. Planeerida võiks väikese matkaraja kujundamist, mis mööda Viraski oja kaldaid liikudes võimaldaks avastada ka väiksemaid paljandeid.

Loodi looduspargi liivakivipaljandid jäävad oma morfomeetriliste näitajate poolest Eestis enamjaolt väike- ja pisipaljandite hulka ning nende geoloogilises mõttes tagasihoidlikeks. Seega nende väärtus seisneb eelkõige looduskeskkonna mitmekesistamises ja kohalikus loodusharidustöös. Kõige prioriteetsemaks tuleb pidada paljandit Loodi 1, seda nii oma morfomeetriliste näitajate, geoloogilise huvitatavuse, maastikuliselt ja looduse tundmaõppimise eesmärgil. Ülejäänud paljandid ei oma individuaalset tähtsust, küll aga säilib nende eripärasus kogu Vidva oja ja jõe oru kompleksis

Loodi looduspargi veestik .

Loodi looduspargi järved

Pirmastu järv (Tillijärv)

Pirmastu järv (Tillijärv) on 2,4 ha suurune ja kuni 16,3 m sügavune järv. Tegemist on avaliku veekoguga. Sügavaim koht on lääne-ida suunas pikliku järve lääneotsas. Järv paikneb 64,5 m kõrgusel merepinnast. Kaldad on kõrged ja võrdlemisi lagedad, neil asuvad põllud, talud ja heinamaad. Põhjakaldal kasvab sisemaal sellisel pindalal üsna haruldane kadastik (Tilli kadastik). Järve piirab 10-20 m laiune õõtsik. Põhi on pehme, kaetud süsimusta sapropeeliga. (Mäemets 1977)

Pirmastu järv on väga nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavist, väljavool loodenurgast Rõikajärve. Järves leidub palju allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. Vesi on pruunika tooniga rohekaskollane ja hästi läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,6-8,0), väga rikas mineraalainetest, kuid vaene orgaanilistest ainetest. Taimestik on keskmise liigirikkusega (19 liiki). Õõtsiku serval esineb peamiselt ahtalehine hundinui, veepinnal kollane vesikupp ja ujuv penikeel. Domineerib veesisene taimestik, kus leidub rohkesti männas-vesikuuske, vesikatku, mändvetikat ja kardheina. Taimede vartel on näha pruune järvekäsni. Fütoplankton ja zooplankton on vaesed.

Kalastikust esineb roosärge, latikat, särge, ahvenat, korke, haugi ja viidikat. Varem leidus järves jõevähki. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega.

Rõikajärv (Rõikjärv)

Rõikajärv (Rõikjärv) asub Holstrest umbes 3 km põhja-loode pool. Järv on väljavooluga Järve pindala on 2,0 ha, sügavus 13 meetrit (sügavaim koht on järve lõunaosas). Kaldad on kõrged, põldude ja karjamaadega, küngastel kasvavad kuusetukad. Vahetult ümbritseb järve lepik. Järve kaldavööde on väga kitsas, vesi süveneb järsult. Põhja katab must sapropeel. (Mäemets 1977)

Rõikajärv on nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavi kaudu kagust Pirmastu järvest, väljavool oja kaudu Härma jõkke. Järves on palju allikaid.

Vesi on tugevasti kihistunud. Vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, väga läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,8-8,0), väga rikas mineraalainetest, aga vaene orgaanilistest ühenditest. Väga liigirikka taimestikuga järv (24 liiki), kuid taimed kasvavad vaid mõne meetri laiuse vööndina. Domineerib tarnaga õõtsik, milles kasvab laialehist hundinuia, soopihla ja ubalehte. Järve otstes on palju pilliroogu; järvekaislat leidub märksa vähem. Ujulehtedega taimede hulgas domineerivad kollane vesikupp, vähem on valget vesiroosi. Põhjast on leitud kõige enam vesikatku, paiguti on ka rohkesti mändvetikat, kardheina, männas-vesikuuske jt. taimi.

Fütoplanktonit on vähe, zooplanktonis esineb hormikuline järve-jämekoodik, sügavamal leidub rohkesti klaasiksääsklaste vastseid. Põhjaloomadest võib näha rohkesti tigusid. Hiljuti leidus järves veel vähki. (Mäemets 1977) Kaladest leidub haugi, ahvenat, särge, roosärge, viidikat, latikat ja lutsu. Varem olnud ka korke. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Viisu Kõverjärv

Viisu Kõverjärv asub Polli mägede sihtkaitsevööndis. Asukoht on Paistust 2,5 km kirde pool. Tegemist on 1,7 ha suuruse avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga.

Viisu Samblajärv

Viisu Kõverjärve läheduses asub piiranguvööndisse jääv Viisu Samblajärv. Järv jääb Paistust 3 km kirde poole. Tegemist on 0,9 ha suurune avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga.

Ulli järv

Ulli järv asub piiranguvööndis, paiknedes Polli sihtkaitsevööndist kirdes, Viisu Kõverjärve ja Viisu Samblajärve läheduses. Jääb Paistust 3 km kirde poole. Veekogu pindalaks on 0,6 ha. Tegemist on avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga.

Kõlujärv

Kõlujärv asub piiranguvööndis. Jääb Paistust 3,5 km põhja poole. Pindala on 3,4 ha. Tegemist on avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Linajärv

Holstre Linajärv asub Loodi looduspargi Holstre mägede sihtkaitsevööndis. 1,7 ha suurune Linajärv paikneb 0,25 km Mustjärvest kirdes. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas sügavaim, 16,7 m. Veekogu ei ole avalikult kasutatav. Järv on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Sügavamal on põhi kaetud pruuni sapropeeliga. Holstre Linajärv on umbjärv, mis toitub suurel määral sademetest.

Järve vesi on eriti tugevasti kihistunud. 1972.a. juulis oli pinna- ja põhjakiht tº vahe 20º, hüppekiht (tº langusega 9,4º) 2 ja 3 m vahel. Samas sügavuses kadus ka hapnik, seda asendas rohke väävelvesinik. Järve omapärane tuhm, kollakaspruun vesi on vähe läbipaistev (0,5 – 1,4 m). pinnakihtides on vee reaktsioon aluseline (pH 7,8), sügavamal nõrgalt nõrgalt happeline (pH 6,8); mineraalaineid on vees vähe, orgaanilisi ühendeid rohkesti. Nähtavasti leidub vees rohkesti ka biogeenseid ühendeid. Kahtlemata on Linajärve omapärase režiimi põhjustanud kunagine massiline linaleotamine, mille mõju püsib praeguseni. (Mäemets 1977) Erakordselt taimekehv järv, kus veesisene taimestik täielikult puudub. Kogu taimestik esineb väga kitsa ribana. Leiti ainult 8 liiki makrofüüte. Kaldavees domineerib tarn, suhteliselt palju on ka laialehist hundinuia, kalmust, harulist jõgitakjat ja vesikirburohtu. Siin-seal kasvab mõne laiguna alssi ja konnaosja, läänekaldal järvekaislat. Järves toimub väga tugev sinivetikate (Microcystis) õitsemine. Zooplanktonit on vähe, selles leidub rohkesti klaasiksääsklaste vastseid. Kaldavöötmes ujub väga palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre, varem on olnud ka haugi.

Kihistunud pehmeveeline rohketoiteline järv, rohketoiteliseks muutunud inimtegevuse mõjul.

Mustjärv

Mustjärv asub Loodi looduspargi piiranguvööndis, kuid paikneb Kindralimäe sihtkaitsevööndi lähedal. Holstre järvest umbes 0,5 km kirde pool asetseb 1,2 ha suurune /ei ole avalik veekogu/ ja 7,6 m sügavune Mustjärv. Väga mudase põhjaga ja kõikjalt piiratud õõtsikuga. Suhteliselt kõrgem on idakallas; selle lõunaosas on loodukaitse all olev männimetsaga kaetud Kindralimägi, kuhu olevat maetud Holstre viimane parun, kurikuulus kindral Berg. Läänekaldal on õõtsik tunduvalt laiem. Mustjärv on umbjärv, mis varem on kraavi varal ühenduses olnud Viinakoja järvega ja selle kaudu siis ka Holstre järvega. Vesi on kollakaspruun ja võrdlemisi läbipaistev (2,7 m). Taimestik, eriti veesisene ja ujulehtedega, oli 1966.aastal järves üsna tugevasti arenenud. Liike leidus keskmisel arvul (16). Kõige ohtramalt kavas järves kardheina, vesikarikat, kollast vesikuppu, ujuvat penikeelt, kilbukat, tarna ja soosõnajalga. Nii füto- kui ka zooplanktonit on järves keskmiselt; väga palju leidub klaasiksääsklaste vastseid, mis viitab suurele hapnikupuudusele vees. Kaladest on kokre, haugi ja särge. Kihistumata kalgiveeline segatoiteline järv, mis kaunistab maastikku. Järve režiimi aitaks parandada muda väljapumpamine. Piiratud ulatuses (umbes 0,5 m) võib Mustjärvest võtta ka vihmutusvett.

Nõmme Mudajärv

Nõmme Mudajärv asub vallas Laose Valgejärvest 0,4 km kagu pool, Mäeltküla külas. Tegemist on 2,5 ha suuruse avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Omanikud on avaldanud soovi kustutada Nõmme Mudajärv avalike veekogude nimekirjast.

Sinialliku järv

Sinialliku järv asub Loodi looduspargi Sinialliku sihtkaitsevööndis ja tegemist on avaliku veekoguga. Viljandist 4 km edela pool asuv loode-kagu suunas piklik järv, tuntud ka Siniallika järve nime all. Järve areng algas pärast Sinialliku ürgoru vabanemist jääsulamisvete alt. Nüüd on järv tugevasti soostunud ja mudasetetega täitunud.

Sinialliku järve pindala on 5,6 ha, suurim sügavus 10,7 m, keskmine sügavus ligikaudu 5,8 m. Sinialliku järve ümbritseb kagust Loodi männik, mis kasvab ka järve kaguotsa lahedal asuval Sinialliku mäel. Läbivool pole kuigi tugev. Peamiselt saab järv vett arvukatest põhjaallikatest, samuti edelakalda juures asuvat nn. Väikesest Siniallikast. Viimasest veidi lõuna pool olev Suur Siniallikas voolab Sinialliku ojasse, mis möödub järvest lääne pool. Järve vesi on rohekaskollane ja läbipaistvus on küllaltki halb (2 m). Nähtavasti on vesi tugevasti kihistunud, põhja lähedal väga külm ja hapnikuvaene. Tõenäoliselt on vesi aluselise reaktsiooniga, rikas mineraalainetest ja vaene orgaanilistest ühenditest. Taimestikku on vähevõitu, liike keskmiselt (16). Taimestikuvööndid on kitsad, tingitud järve järsust profiilist. Kaldaveetaimedest valitseb pilliroog, millele järgnevad tarn ja järvekaisel, leidub suurt tulikat ja soosõnajalga. Ujulehtedega taimedest kasvab kõige enam valget vesiroosi ja kollast vesikuppu. Veesiseses taimestikus domineerib nitella, mille esinemine on ilmselt seotud põhjaallikatega; eriti massiliselt on teda järve kagupoolses osas, aga ka loodeotsa ümbruses. Leidub harilikku vesihernest, kuuskheina, tähkjat vesikuuske, läik- ja kaelus-penikeelt jm. Veesiseseid taimi katab lubjakiht (Mäemets 1977). Planktonit on järves keskmisel hulgal. Vetikatest on ülekaalus kold- ja ruskvetikad, zooplanktonist aerjalalised ja keriloomad. Leidub järve-jämekoodikut, süvakihtides elutsevad klaasiksääsklaste vastsed. Kalastik on suhteliselt liigirikas. Leidub ahvenat, särge, haugi, latikat, viidikat, linaskit, lutsu ja angerjat. A. Järvekülje andmeil on Sinialliku järvest varem saadud väga suuri jõevähke; nüüd on vähid kadunud. See Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonnas asuv järv kuulub kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. Suure maastikulise tähtsuse ja ilu tõttu on järv koos Suure Siniallika ja Sinialliku linnamäega olnud looduskaitse all juba 1964.aastast saadik (Mäemets 1977).

Looduskaitsealuste taimeliikide levik Loodi looduspargis

Liikide esinemist on hinnatud 1. ruutkilomeetri suurusel alal 5 pallilises ohtruse skaalas. Tühi ring märgib, et liik on registreeritud 1999 aasta andmetel aga ei leitud 2007 aasta välitöödel.