DOCSLIB.ORG

Loodi Looduspargi Infrastruktuur

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Loodi looduspargi infrastruktuur Loodi looduspargi Paistu ürgoru paljandite kirjeldus (Vellak, A. 1998. Viljandimaa liivakivipaljandid ja nende morfoloogilised näitajad.) Paistu ürgorus esineb 17 kesk-devoni Aruküla lademe liivakivi paljandeid kõrguses 0,5 – 13,5 m.. Järgnevalt on ära toodud mõnede suuremate paljandite iseloomustus. Loodi 1 paljand ehk Loodi põrgu asub Viraski oja vasakul kaldal. Teed paljandi juurde juhatavad viidad. Paljandi koordinaadid: 58˚16´05´´ pl; 025˚36´02´´ lp. Mõõdud: Hkallas = 15,2 m; Pkogu = 52,2 m; Pseinam = 37,0 m; Hmax = 13,2 m; S= 292,2 m² Morfomeetriliste näitajate poolest Viljandimaa väärikamaid paljandeid. Paljandi kõrguseks varasematel aastatel on antud 15 m (Kattai 1968). Eeldatavasti aga oli tegemist kalda kõrgusega, mitte aga paljandunud seinaga. Mõõtmiste suhteline nulljoon Viraski oja veetase. Loodi 1 paljandi on igati atraktiivne elutalooduse objekt. Paljand on Viljandimaa üks suurimaid. Loodi 2 paljand asub ligikaudu 200 m Loodi 1-st allavoolu vasakul kaldal metsa sees. On raskesti märgatav ja ligipääsetav. Paljandi koordinaadid: 58˚16´05´´ pl; 025˚36´02´´ lp. Mõõdud: Hkallas = 13,0 m; Pkogu = 27,2 m; Pseinam = 18,2 m; Hmax = 2,2 m; S= 17,7 m² Mõõtudelt kuulub keskmiste paljandite hulka. Visuaalselt pakub vähe. Tulvavee ajal aga võib kiiresti rusunõlva erodeerimisel suureneda. Loodi 3 paljand asub ligikaudu 50 m Loodi 2-st edasi vasakul “künkasarnases” kaldalõigus. Paljandi koordinaadid: 58˚16´07´´ pl; 025˚35´59´´ lp. Mõõdud: Hkallas = 10,1 m; Pkogu = 16,0 m; Pseinam = 16,0 m; Hmax = 4,3 m; S= 47,7 m² Mõõtmetelt kuulub väikepaljandite hulka. Paljand püsib looduslikus seisundis. Loodi 4 paljand asub eelmisest sadakond meetrit allavoolu vasakul kaldal. Paljandi koordinaadid: 58˚16´17´´ pl; 025˚36´03´´ lp. Mõõdud: Hkallas = 14,6 m; Pkogu = 16,2 m; Pseinam = 15,2 m; Hmax = 5,9 m; S= 33,7 m² Mõõtmetelt kuulub väikepaljandite hulka. Paljand koosneb kahest paljandunud osast. Iseloomulik, et paljand on moodustunud “künkasarnasele” oru veerele Loodi 5 paljand asub eelmisest sadakond meetrit allavoolu Vidva oja paremal kaldal. Mõõdud: Hkallas = 3,4 m; Pkogu = 9,8 m; Pseinam = 9,8 m; Hmax = 1,8 m; S= 13,0 m² Mõõtmetelt kuulub pisipaljandite hulka. Loodi 6 paljand asub eelmisest mõnikümmend meetrit allavoolu Vidva oja paremal kaldal. Paljandi koordinaadid: 58˚16´18´´ pl; 025˚36´05´´ lp. Mõõdud: Hkallas = 2,9 m; Pkogu = 3,0 m; Pseinam = 3,0 m; Hmax = 1,3 m; S= 1,1 m² Mõõtmetelt tüüpiline pisipaljand. Sellist on isegi raske märgata, kuna jääb lihtsalt kaldal kasvavate puude juurte alla. Oru kaldad on selles lõigus juba madaldunud ning seetõttu ei saa siia areneda ka kõrgeid paljandeid. Loodi 7 paljand asub Vidva oja paremal kaldal ja on arenenud vastu paremkalda põrkeveeru. Mõõdud: Hkallas = 5,5 m; Pkogu = 9,1 m; Pseinam = 9,1 m; Hmax = 4,2 m; S= 26,3 m² Mõõtmetelt kuulub väikepaljandite hulka. Kõigi paljandite mõõtmiste suhteliseks nulliks oli valitud Viraski oja veetase. Oru kohta räägib rahvasuu, et suurte sõdade ning segaduste ajal poetud siinsetesse koobastesse varjule. Ka olevat siia peidetud palju varandust ning koolnu hõbedase kirstuga (Kattai 1968) Koht on sobiv matkamiseks või tervisespordi harrastajatele looduses liikumiseks. Planeerida võiks väikese matkaraja kujundamist, mis mööda Viraski oja kaldaid liikudes võimaldaks avastada ka väiksemaid paljandeid. Loodi looduspargi liivakivipaljandid jäävad oma morfomeetriliste näitajate poolest Eestis enamjaolt väike- ja pisipaljandite hulka ning nende geoloogilises mõttes tagasihoidlikeks. Seega nende väärtus seisneb eelkõige looduskeskkonna mitmekesistamises ja kohalikus loodusharidustöös. Kõige prioriteetsemaks tuleb pidada paljandit Loodi 1, seda nii oma morfomeetriliste näitajate, geoloogilise huvitatavuse, maastikuliselt ja looduse tundmaõppimise eesmärgil. Ülejäänud paljandid ei oma individuaalset tähtsust, küll aga säilib nende eripärasus kogu Vidva oja ja Raudna jõe oru kompleksis Loodi looduspargi veestik . Loodi looduspargi järved Pirmastu järv (Tillijärv) Pirmastu järv (Tillijärv) on 2,4 ha suurune ja kuni 16,3 m sügavune järv. Tegemist on avaliku veekoguga. Sügavaim koht on lääne-ida suunas pikliku järve lääneotsas. Järv paikneb 64,5 m kõrgusel merepinnast. Kaldad on kõrged ja võrdlemisi lagedad, neil asuvad põllud, talud ja heinamaad. Põhjakaldal kasvab sisemaal sellisel pindalal üsna haruldane kadastik (Tilli kadastik). Järve piirab 10-20 m laiune õõtsik. Põhi on pehme, kaetud süsimusta sapropeeliga. (Mäemets 1977) Pirmastu järv on väga nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavist, väljavool loodenurgast Rõikajärve. Järves leidub palju allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. Vesi on pruunika tooniga rohekaskollane ja hästi läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,6-8,0), väga rikas mineraalainetest, kuid vaene orgaanilistest ainetest. Taimestik on keskmise liigirikkusega (19 liiki). Õõtsiku serval esineb peamiselt ahtalehine hundinui, veepinnal kollane vesikupp ja ujuv penikeel. Domineerib veesisene taimestik, kus leidub rohkesti männas-vesikuuske, vesikatku, mändvetikat ja kardheina. Taimede vartel on näha pruune järvekäsni. Fütoplankton ja zooplankton on vaesed. Kalastikust esineb roosärge, latikat, särge, ahvenat, korke, haugi ja viidikat. Varem leidus järves jõevähki. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Rõikajärv (Rõikjärv) Rõikajärv (Rõikjärv) asub Holstrest umbes 3 km põhja-loode pool. Järv on väljavooluga Järve pindala on 2,0 ha, sügavus 13 meetrit (sügavaim koht on järve lõunaosas). Kaldad on kõrged, põldude ja karjamaadega, küngastel kasvavad kuusetukad. Vahetult ümbritseb järve lepik. Järve kaldavööde on väga kitsas, vesi süveneb järsult. Põhja katab must sapropeel. (Mäemets 1977) Rõikajärv on nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavi kaudu kagust Pirmastu järvest, väljavool Verilaske oja kaudu Härma jõkke. Järves on palju allikaid. Vesi on tugevasti kihistunud. Vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, väga läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,8-8,0), väga rikas mineraalainetest, aga vaene orgaanilistest ühenditest. Väga liigirikka taimestikuga järv (24 liiki), kuid taimed kasvavad vaid mõne meetri laiuse vööndina. Domineerib tarnaga õõtsik, milles kasvab laialehist hundinuia, soopihla ja ubalehte. Järve otstes on palju pilliroogu; järvekaislat leidub märksa vähem. Ujulehtedega taimede hulgas domineerivad kollane vesikupp, vähem on valget vesiroosi. Põhjast on leitud kõige enam vesikatku, paiguti on ka rohkesti mändvetikat, kardheina, männas-vesikuuske jt. taimi. Fütoplanktonit on vähe, zooplanktonis esineb hormikuline järve-jämekoodik, sügavamal leidub rohkesti klaasiksääsklaste vastseid. Põhjaloomadest võib näha rohkesti tigusid. Hiljuti leidus järves veel vähki. (Mäemets 1977) Kaladest leidub haugi, ahvenat, särge, roosärge, viidikat, latikat ja lutsu. Varem olnud ka korke. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Viisu Kõverjärv Viisu Kõverjärv asub Polli mägede sihtkaitsevööndis. Asukoht on Paistust 2,5 km kirde pool. Tegemist on 1,7 ha suuruse avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Viisu Samblajärv Viisu Kõverjärve läheduses asub piiranguvööndisse jääv Viisu Samblajärv. Järv jääb Paistust 3 km kirde poole. Tegemist on 0,9 ha suurune avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Ulli järv Ulli järv asub piiranguvööndis, paiknedes Polli sihtkaitsevööndist kirdes, Viisu Kõverjärve ja Viisu Samblajärve läheduses. Jääb Paistust 3 km kirde poole. Veekogu pindalaks on 0,6 ha. Tegemist on avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Kõlujärv Kõlujärv asub piiranguvööndis. Jääb Paistust 3,5 km põhja poole. Pindala on 3,4 ha. Tegemist on avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Holstre Linajärv Holstre Linajärv asub Loodi looduspargi Holstre mägede sihtkaitsevööndis. 1,7 ha suurune Linajärv paikneb 0,25 km Mustjärvest kirdes. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas sügavaim, 16,7 m. Veekogu ei ole avalikult kasutatav. Järv on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Sügavamal on põhi kaetud pruuni sapropeeliga. Holstre Linajärv on umbjärv, mis toitub suurel määral sademetest. Järve vesi on eriti tugevasti kihistunud. 1972.a. juulis oli pinna- ja põhjakiht tº vahe 20º, hüppekiht (tº langusega 9,4º) 2 ja 3 m vahel. Samas sügavuses kadus ka hapnik, seda asendas rohke väävelvesinik. Järve omapärane tuhm, kollakaspruun vesi on vähe läbipaistev (0,5 – 1,4 m). pinnakihtides on vee reaktsioon aluseline (pH 7,8), sügavamal nõrgalt nõrgalt happeline (pH 6,8); mineraalaineid on vees vähe, orgaanilisi ühendeid rohkesti. Nähtavasti leidub vees rohkesti ka biogeenseid ühendeid. Kahtlemata on Linajärve omapärase režiimi põhjustanud kunagine massiline linaleotamine, mille mõju püsib praeguseni. (Mäemets 1977) Erakordselt taimekehv järv, kus veesisene taimestik täielikult puudub. Kogu taimestik esineb väga kitsa ribana. Leiti ainult 8 liiki makrofüüte. Kaldavees domineerib tarn, suhteliselt palju on ka laialehist hundinuia, kalmust, harulist jõgitakjat ja vesikirburohtu. Siin-seal kasvab mõne laiguna alssi ja konnaosja, läänekaldal järvekaislat. Järves toimub väga tugev sinivetikate (Microcystis) õitsemine. Zooplanktonit on vähe, selles leidub rohkesti klaasiksääsklaste vastseid. Kaldavöötmes ujub väga palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre, varem on olnud ka haugi. Kihistunud pehmeveeline rohketoiteline järv, rohketoiteliseks muutunud inimtegevuse mõjul. Mustjärv Mustjärv asub Loodi looduspargi piiranguvööndis, kuid paikneb
Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028

    Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028

    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs

    Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs

    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
  • Lõhmuse Järvistu Detailplaneering

    Lõhmuse Järvistu Detailplaneering

    Registreerimisnumber 10696600 MTR: EK, EO, EP 10696600-0001 EEG000179 MATER: MK, MU, MO, MP 0019-00 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 518/2010 Töö nr: IB46/2014 Tellija: Viljandi Vallavalitsus Huvitatud isik: OÜ Forest Haldus Objekti asukoht: Viljandimaa, Holstre ja Pirmastu küla LÕHMUSE JÄRVISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Koostajad: Kristiina Habicht (vastutav planeerija), Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Terko Veensalu (planeerija), Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Elar Põldvere (KSH juhtekspert), Alkranel OÜ TARTU 2015 - 2016 Lõhmuse järvistu detailplaneering Töö nr IB46/2014 SISUKORD SELETUSKIRI ............................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.1. Planeeringuala asukoht ja suurus ......................................................................................... 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise alus ning planeeringu eesmärk ............................................ 3 1.3. Arvestamisele kuuluvad materjalid ja olemasolevad geodeetilised alusplaanid ................. 3 2. PLANEERINGUETTEPANEK .............................................................................................. 3 2.1. Maa-ala kruntideks jaotamine ja planeeritud maakasutus ................................................... 4 2.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed .................................................................. 5 2.3.
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog

    Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog

    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri

    Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri

    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape

    Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla

    Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla

    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks

    Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks

    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis

    Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis

    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
  • 25B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    25B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    25B buss sõiduplaan & liini kaart 25B Viljandi - Mustla - Suislepa Vaata Veebilehe Režiimis 25B buss liinil (Viljandi - Mustla - Suislepa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Suislepa: 7:35 - 18:40 (2) Viljandi (Saabuvad Bussid): 8:35 - 19:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 25B buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 25B buss saabub. Suund: Suislepa 25B buss sõiduplaan 30 peatust Suislepa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 18:40 teisipäev 7:35 - 18:40 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 7:35 - 18:40 Kesklinna Kool neljapäev 7:35 - 18:40 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 7:35 - 18:40 Kösti laupäev 7:35 - 18:40 92 Tartu, Viljandi pühapäev 11:30 - 18:40 Viiratsi Pingu Laidu 25B buss info Suund: Suislepa Ekseko Peatust: 30 Reisi kestus: 43 min Kangilaski Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Kösti, Viiratsi, Pingu, Laidu, Ekseko, Kangilaski, Nõmme Nõmme, Pirmastu, Viisu, Holstre, Konsiku, Pulleritsu, Raassilla, Linsi, Lusika, Simmihärma, Sulevi, Mustla, Pirmastu Vallamaja, Ambulatooriumi, Tarvastu, Liiva, Vambola, Pedastiku, Unametsa, Anni, Kamsi, Suislepa Viisu Holstre 7 Mustla Tee, Estonia Konsiku Pulleritsu Raassilla Viljandi — Rõngu, Estonia Linsi Lusika Simmihärma Sulevi Mustla 5 Turuplats, Mustla Vallamaja 52b Posti, Mustla Ambulatooriumi 54 Posti Tänav, Mustla Tarvastu Liiva Vambola Pedastiku Unametsa Anni Kamsi Suislepa Viljandi — Rõngu, Estonia Suund: Viljandi (Saabuvad Bussid) 25B buss sõiduplaan 30 peatust Viljandi (Saabuvad Bussid) marsruudi
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul