Are Valla Leht Nr

Are valla leht Nr. 1) 103 jaanuar/veebruar 2011 [email protected] Leelo Lusik, Kristi Kivisaar 514 2621

TÄNA LEHES:

Vallavanema veerg lk. 2 VALIMISINFO Volikogu ja Riigikogu valimised toimuvad käesoleva aasta 6. märtsil, millele vallavalitsuse istungite eelneb elektrooniline hääletamine 24. veebruarist – 2. märtsini otsused lk. 3 2011.a. ning eelhääletus 28. veebruarist – 2. märtsini 2011.a. Are valla territooriumil on moodustatud kaks valimisjaoskonda, millest: Riigikogu valimistest

Valimisjaoskonda nr 1 lk. 6 kuuluvad: Are alevik, Elbu, Parisselja, Eavere, Niidu, Lepplaane, Pärivere ja Kurena küla.

Valimisjaoskonna nr 1 hääletamisruum asub aadressil Are Via Baltica teemaplaneeringust vallakeskuse väike saal, Pärivere tee 17 Are alevik Pärnumaa 87301, kontakttelefon 445 1860. Valimisjaoskonnas nr 1 saavad lk. 10

hääletada peale kohalike valijate ka valijad väljaspool oma

elukohajärgset valimisjaoskonda ja valijad, kelle elukoha andmed KredEx annab toetust on rahvastikuregistrisse kantud Are valla täpsusega. lk. 12 Valimisjaoskonda nr 2 kuuluvad: Suigu, Murru, Võlla ja Tabria küla. Vallarahva tegemistest Valimisjaoskonna nr 2 hääletamisruum asub aadressil Suigu lk. 15 seltsimaja ringide ruum, Suigu küla Are vald Pärnumaa 87302, kontakttelefon 445 1860.

Valimisjaoskonnas nr 2 saavad hääletada peale kohalike valijate Teated lk. 22

ka valijad väljaspool oma elukohajärgset valimisjao skonda. (järgneb lk.6)

Tee sai korda

AEG LENDAB

Austatud Are valla rahvas!

2007. aasta septembris kutsus vallavolikogu mind siia ametisse. Arvati, et sobin, kuna olin siin esimest korda 10 aastat tööl pärast EPA lõpetamist ja kallid sugulasedki meil Are vallas. Muidugi meeldis mulle see pakkumine, vaatamata 40 kilomeetrisele vahemaale. Nüüd on 3,5 aastat linnulennul läinud, ligi tuhatkond korda Surju-Are-Surju trass läbitud ja mind kutsutakse tagasi koduvalda. Surjuski töötasin pärast Päriverest minekut 10 aastat. Pärast seda 12 aastat Toompeal. Meie kodu on Reiu jõe kaldal alates 1989. aasta sügisest. Aeg kulgeb püsiva kiirusega, ometi tundub see vananedes eriti lendlevaks muutuvat. Aastad kaovad nüüd kui lapsepõlves kuud, kuud kui nädalad ja nädalad kui päevad. Küllap seetõttu, et elu on olnud päris põnev ja sündmustest tulvil. Kinnitan taaskord, et elus on esmatähtsad head eeskujud ja õpetajad. Nende nagu oma vanemategi ees oleme võlglased elu lõpuni, jääme lahkudeski võlglasteks. Nagu esimesel, nii ka teisel korral tulin Aresse heade inimeste ja nüüd ka vanaks saanud noorpõlvesõprade-tuttavate pärast. Mõnigi kord noori kellegi lasteks pidades selgus, et tegemist on hoopiski lastelastega! Mäletan kaheksakümnendatest aastatest korda, kui hiilgava mäluga peaaegu kõike teadev ja kõiki tundev Mihkel Kallaste söökla ees uut lapsukest nähes vanaduse lähenemist kurtis – ei tunne lapsukest. Tormilises ja virtuaalses tänases pole vist vallaelanikku, rääkimata vallavanemast, kes iga täiseas vallakodanikkugi tunneks. Sellest on kahju! Ei hakka veelkord pikalt meelde tuletama, mis viimastel aastatel sündinud. Möödunud aasta lõpul pidasime vallakeskuse 30. ja valla 18. sünnipäeva. Usun, et pidu läks korda. 320 pidulist – kogunisti veerand vallaelanikest – said loodetavasti hea elamuse. Vallakeskuse vägev ja nüüdseks seestpoolt suures osas korras palee võimaldab seda, on väärt just seda tüüpi kogu valda ja vallarahvast, praegusi ja endisi vallaelanikke kaasavaid sündmusi. Nagu ka kontserte ja teatrietendusi, mida võime hakata korraldama. Kadestagu meid teised Pärnumaa vallad, väikelinnadest rääkimata! Mis on kodus, peres, külas, vallas nagu ka maakonnas ja oma riigis tähtsamad kui head ja inimlikud suhted, abivalmis ja üksteist toetav koostöö, ühine pidutseminegi?! Enne aastapäevapidu kuulsin oma häid noori kõrvaltoa abilisi arutlevat, kas ja mis võiks siduda pidulisi – sadu võõramaid ja tuttavamaid vanu ja verinoori inimesi. Asjalik arutlus. Olen kindel, et igapäevaelus valitsev tohutu kiirus, infotulv, inimeste otsesuhtluse vähenemine ja suhtluse kiirkolimine arvutimaailma, eeskätt aga Eesti ühiskonnas vohav egoistlik edukultus ja tugevama õigus – need on eriti headeks põhjusteks, et vähemasti kord aastas kutsuda vallarahvas kokku ühisele peole söögi, joogi, tantsu ja tralliga. Mulle tunduski, et kõik pidulised vaatasid üksteist lahkete nägudega ja tundsid kaaslastest heameelt. Meie vallavolikogu, vallavalitsus, koolid, lasteaed, raamatukogud, klubi, aga ka kõik teised inimesi teenindavad asutused, seltsid ja ettevõtjad toimetavad päris heas koostöös. Pole kahtlust, et vallamajas on ametis väike, kuid võimekas, töökas ja nooruslik seltskond. Muidugi on mul tuline kahju lahkuda. Aitäh koostöö ja tegusate aastate eest!

Austusega ja kõigile kõike head soovides

Jaanus Männik Vallavanem

28. jaanuari Are Vallavolikogu istungi otsused:

1. Nimetati riigikogu valimiste jaoskonnakomisjoni nr 1 ja nr 2 koosseisud ja liikmed. 2. Toimus Are valla 2011. aasta eelarve II lugemine. 3. Kooskõlastati Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduv teemaplaneering. 4. Algatati Are alevikus asuva Are vallakeskuse katastriüksuse ja sellega piirneva jätkuvalt riigi omandis oleva maaüksuse detailplaneering. 5. Rahvakohtuniku kandidaadiks esitati Heli Tõrva. 6. Kinnitati riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord. (Määrusega on võimalik tutvuda Are valla kodulehel: www.arevald.ee ) 7. Muudeti Are Vallavolikogu maa- ja reklaamimaksu määrusi. (Määrused on kättesaadavad Are valla kodulehel). 8. Toimus määruse „Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale“ I lugemine. 9. Informatsioonid: 9.1 Pärnumaa Vapimärgi kandidaatide esitamine. Volikogu liikmed ei teinud ettepanekut Pärnumaa Vapimärgi kandidaadi esitamiseks. 9.2 Volikogu liikme Ivar Puurami arupärimine 15.05.2009 volikogu otsuse nr 13 „Jõesauna kinnistu võõrandamine otsustuskorras“ täitmise kohta. 9.3 Vallavanem Jaanus Männik andis teada, et 23.02 on plaanis Pärivere klubis Vabariigi aastapäeva tähistamise üritus koos Are Põhikooli ning Suigu Lasteaia-Algkooliga ja kutsus kõiki üritusel osalema.

15. detsembri Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Anti välja korraldus väljastada ehitusluba Murru külas Roigumõisa katastriüksusel asuva küüni rekonstrueerimiseks.

21. detsembri Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Anti välja korraldus väljastada ehitusluba: • Lepplaane külas Männituka kinnistul asuva sauna ümberehituseks elamuks ning laiendamiseks • Kogeri alajaama ja fiider 2 elektriliinide rekonstrueerimiseks 2. Kinnitati projekteerimistingimused: • Eavere külas asuva Karja alajaama rekonstrueerimiseks ning maakaabelliinide ehitamiseks • Eavere külas asuva Meelise kinnistu elektrivarustuse rajamiseks 3. Anti nõusolek Elbu Farmer OÜ veekasutusloa taotlusele 2,655 tuhat m³/aastas tähtajaga viis aastat. 4. Anti välja korraldus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta. 5. Anti välja korraldused nõustuda vaba põllumajandusmaa maatükkide nr 24 ja nr 26 kasutusvaldusesse andmisega OÜ Roigumõisale. 6. Anti välja korraldus maksta sotsiaalse kaitse eelarvest välja: • ühekordsed toetused summas 101,62 eurot (1590 krooni) kolmele inimesele • toimetulekutoetused summas summas 1904,57 eurot (29 800 krooni) 17 inimesele • täiendavad sotsiaaltoetused summas 51,13 eurot (800 krooni) neljale inimesele 7. Anti välja korraldus lubada OÜ-l Are Vesi maksta juhatuse liikmetele ühekordset preemiat tulemusliku töö eest: Kert Alamaa – 7000 krooni, Mart Taggel – 3000 krooni, Rünno Lend - 1000 krooni. 8. Informatsioon: • Avaldus kooskõlastamiseks. Kooskõlastati Anne Viitmaa avaldus puurkaevu asukoha kohta • Juriidilise teenindamise lepingust • Vallakeskuse kinnistu detailplaneeringu ideevõistluse väljakuulutamine • Hüvitise maksmisest • Aastapäeva korraldamisest

11. jaanuari Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Anti välja korraldus väljastada ehitusluba Parisselja ja Elbu KTP tüüpi alajaamade ja 0,4 kV õhuliini rekonstrueerimiseks. 2. Anti välja määrus valimisjaoskondade moodustamise kohta. Are valla territooriumil moodustatakse kaks valimisjaoskonda: nr 1 Are alevikus Are vallakeskuse väikeses saalis ning nr 2 Suigu seltsimaja ringide ruumis. Mõlemas valimisjaoskonnas saavad hääletada peale kohalike valijate ka valijad väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. Valimisjaoskonnas nr 1 saavad valida ka need valijad, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistrisse kantud Are valla täpsusega. 3. Kinnitati projekteerimistingimused Parisselja külas Kuusiku Leho kinnistul asuva üksikelamu juurdeehituse projekteerimiseks. 4. Anti välja korraldus määrata Are valla ajalehe toimetajateks Leelo Lusik ja Kristi Kivisaar. 5. Toimus arutelu Are Vallavalitsuse määruse ja korralduste muutmise vajalikkusest seoses euro kasutusele võtmisega. Eelnõu suunati järgmisele vallavalitsuse istungile. 6. Informatsioonid: 6.1 Valmisreklaam Ares ja võimalike valimisürituste korraldamine. 6.2 Pärnumaa vapimärgi kandidaadi esitamisest. 6.3 Are vallakeskuse 30. aastapäeva ja Are valla 18. aastapäeva ürituse protokolli läbivaatamine ja kinnitamine. Kohale olid kutsutud nende valla ettevõtete esindajad, keda aastapäevaüritusel ei olnud, aga kellele oli otsustatud anda tänukirjad ja meened.

25. jaanuari Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Anti välja korraldus väljastada ehitusluba Parisselja külas Kuusiku Leho kinnistul asuva üksikelamu laiendamiseks. 2. Anti välja korraldus väljastada kasutusluba Kurena külas Reieli II kinnistul asuvale saunale. 3. Anti välja korraldus väljastada projekteerimistingimused: • Kurena külas asuva Räägu alajaama ja elektrivõrgu rekonstrueerimiseks; • Murru külas asuva Uru alajaama ja F2 elektrivõrgu rekonstrueerimiseks. 4. Suunati Are alevikus asuva Are vallakeskuse katastriüksuse ja sellega piirneva jätkuvalt Riigi omandis oleva maaüksuse detailplaneeringu algamise eelnõu volikogule. 5. Kinnitati maamaksusoodustust saavate ja nimekirjast väljajäetavate pensionäride ja represseeritute nimekirjad. 6. Kinnitati Are vallas Niidu külas asuva Mõisamaja kü-se jagamisega tekkivate kü-te nimed, sihtotstarbed ja koha-aadressid. Jagamisel tekkiva uue kü-se nimeks määrati Mõisaköögi. 7. Anti välja korraldus muuta Are Vallavalitsuse makseid ja toetusi käsitlevaid korraldusi seoses euro kasutusele võtmisega ning anti välja määrus muuta Are Vallavalitsuse määrusi seoses euro kasutusele võtmisega. Muudetud korralduste ja määrustega on võimalik tutvuda Are valla kodulehel www.arevald.ee 8. Kehtestati vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste teenuste loetelu ja teenuste hinnad (kättesaadavad Are valla kodulehel). 9. 11. jaanuari teatas EAS, et projekti „Suigu Lasteaia-Algkooli köögiploki renoveerimine“ ei toetatud vahendite lõppemise tõttu. Sellest tulenevalt näevad korraldused ette tunnistada kehtetuks projekti esitamiseks korraldatud hanked Suigu Lasteaed-Algkooli köögiseadmete soetamiseks ning Suigu Lasteaed-Algkooli köögiploki renoveerimiseks. Vallavalitsus soovib esitada uue taotluse 15.veebruariks ning sellest tulenevalt tegi abivallavanem ettepaneku kuulutada välja uued hanked samadel tingimustel. 10. Anti välja korraldus maksta sotsiaalse kaitse eelarvest: • ühekordsed toetused summas 255,31 eurot 5 inimesele • toimetulekutoetused summas 2623,97 eurot 18 inimesele • täiendavad sotsiaaltoetused summas 105 eurot 7 inimesele 11. Informatsioonid: 11.1 Suunati 2011. aasta valla eelarve volikogusse II lugemisele.

11.2 Suunati riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord volikogule menetlemiseks ja vastuvõtmiseks. 11.3 Suunati määruse „Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale“ volikogule I lugemisele. 11.4 Otsustati rahaliste vahendite nappuse tõttu mitte rahuldada Vabadussõja Mälestiste Hoidmise Seltsi taotlust. 11.5 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest 23. veebruaril. 11.6 Are aleviku kaitsemetsade majandamisest.

8. veebruari Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Are valla alaealiste komisjoni uueks liikmeks nimetati volikogu liige Olavi Põllu. 2. Anti välja korraldus väljastada kasutusluba Lepplaane külas Männituka kinnistul asuvale elamule. 3. Anti välja korraldus väljastada kirjalik nõusolek puurkaevu rajamiseks Võlla külas asuvale Kingu I katastriüksusele. 4. Katkestati eelnõu „Kirjaliku nõusoleku väljastamine varjualuse ehitamiseks Kurena külas asuvale Karli katastriüksusele“ arutelu täiendava info kogumiseks. 5. Kinnitati Pärivere külas Karli kinnistul asuva kemikaalidehoidla renoveerimise projekteerimistingimused. 6. Katkestati eelnõu „Suigu külas asuvale Jõelauda kinnistule ehitada kavatsetava kalakasvatushoone projekteerimistingimuste kinnitamine“ arutelu lähtetingimuste täpsustamiseks. 7. Tunnistati hanke „Suigu Lasteaed-Algkooli köögiploki renoveerimine“ parimaks pakkujaks AS Pärnu REV pakkumus summas 63 900 eurot. Pakkumused esitasid veel OÜ Ronella ja OÜ Ramise. 8. Tunnistati hanke „Suigu Lasteaed-Algkooli köögiseadmete soetamine“ parimaks pakkujaks Bestmarki Suurköökide AS pakkumus summas 16 552.80. Pakkumused esitasid veel Dieta AS ja Metos AS. 9. Anti välja korraldus koha-aadresside määramise kohta. 10. Anti välja korraldus jätta riigi omandisse kaks maatükki Eavere külas ja kaks maatükki Pärivere külas. 11. Anti välja korraldus nõustuda Pahki, Töökoja ja Udrase katastriüksuste vahelise piiride muutmisega. 12. Anti välja korraldus maksta sotsiaalse kaitse eelarvest sünnitoetused summas 400 eurot kahele inimesele. 13. Otsustati eraldada tegevustoetust 465 eurot MTÜ-le Hoolivad Südamed naisseltsi ja noortele suunatud projektide ja ürituste läbiviimiseks. 14. Otsustati toetada MTÜ Murru Küla Seltsi lastele karateringi läbiviimiseks juhendajate tasu osalise kompenseerimisega 32 eurot kuus ajavahemikus jaanuar kuni mai 2011. 15. Anti välja korraldus kanda kuluks lootusetud nõuded summas 120.54 eurot. 16. Määrati OÜ Are Vesi juhatuse esimehele makstava tasu suuruseks 900 eurot. 17. Informatsioonid: 17.1. Otsustati osaleda 2011. aasta hajaasustuse veeprogrammis ning edastada see ettepanek ka volikogule. 17.2. Otsustati edastada taotlus „Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu kooskõlastamine“ seisukoha võtmiseks vallavolikogule. 17.3. Kaitsemetsade majandamisest.

HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA!

SOOVIB VOLIKOGU JA VALLAVALITSUS

MIS SAAB VALIJA HÄÄLEST?

Pärast valimiste väljakuulutamist 2010. aasta novembri lõpus jagas Vabariigi Valimiskomisjon 101 riigikogu mandaati 12 valimisringkonna vahel. Selleks võrreldi omavahel hääleõiguslike inimeste arvu ringkonniti ning jaotati kohad ringkondade vahel proportsionaalselt seal elavate hääleõiguslike isikute arvuga. Ühele mandaadile vastab kogu Eesti sarnane arv hääleõiguslikke inimesi. Lihtkvoot. Hiljem, kui valijad on valimistel oma hääle andnud, jagatakse igas ringkonnas antud häälte arv ringkonna mandaatide arvuga ja saadakse nn lihtkvoot. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot. Näiteks 30 000 hääle ja 6 mandaadi puhul on lihtkvoot 5000 häält. Lihtkvoodi saavad tavaliselt täis tõelised häältemagnetid, Eesti praktika kohaselt on nendeks näiteks suurerakondade esinumbrid. Edasi loetakse kokku, mitu häält sai iga erakonna nimekiri tervikuna antud ringkonnas. Summa jagatakse lihtkvoodiga. Näiteks erakonna nimekiri sai 8750 häält, jagame selle lihtkvoodi ehk 5000ga ja saame tulemuseks 1,75 lihtkvooti. Valemi kohaselt, mis soosib just valimisringkonnas mandaatide väljajagamist, saab see erakond selles ringkonnas 2 riigikogukohta. Kellele need kohad lähevad? Kas igal juhul ringkonnanimekirja kahele esimesele? Ei. Seda otsustad sina, valija. Ringkonnanimekirjad Ringkonnanimekirjas järjestatakse kandidaadid ümber vastavalt nendele isiklikult antud häälte arvule. Mis järjekorda erakond kandidaadid pani, pole tähtis. Näiteks kui erakonnal oli kolm kandidaati ja erakonna reastus oli 1) X, 2) Y, 3) Z, aga rahvas andis hääli nii, et Y sai neid kõige rohkem ja X sai kõige vähem, siis riigikokku on saanud Y ja Z. Oluline on, et ringkonnas on vaja saavutada ka isiklik häältekünnis. Ringkonnast ei saa riigikokku see kandidaat, kes kogus ise vähem kui 10% lihtkvoodist. See on meie näite puhul 500 häält. Mis saab väljaspool nimekirja kandideerivast üksikkandidaadist? Tema saaks meie näite puhul riigikokku vaid siis, kui koguks üksinda vähemalt 5000 häält. Nagu näete, tuleb siit erakondade nimekirju eelistav vahe: nimekirjas kandideeriv Z ei kogunud ise 5000 häält, aga saab riigikokku. Põhjuseks on proportsionaalne valimissüsteem, mille mõte on erakondade paljusus. Meiega sarnane proportsionaalne valimissüsteem on kasutusel ka teistes Põhjamaades: Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Üleriigilised nimekirjad Oleme jõudnud süsteemi selgitamisel faasi, kus ringkondades on välja jagatud umbes 75 riigikogukohta ja 26 on veel üle. Need kohad jagatakse üleriigiliste nimekirjade alusel, kus kandidaate isikliku häältesaagi järgi enam ümber ei reastata – siin on erakond oma järjekorra paika pannud. Kohtade jagamise põhimõtteks on, et kokkuvõttes oleks riigikogus erakonna kohtade arv lähedane erakonnale antud häälte protsendiga kõikidest kogu riigis antud häältest. Oluline on märkida, et ka erakonna üleriigilises nimekirjas on isiklik künnis siiski olemas, see on 5% oma ringkonna lihtkvoodist. Meie näite korral siis 250 häält. Ole või üleriigilises erakonna nimekirjas esimene, aga kui said ainult 100 häält, siis riigikokku ikkagi ei pääse. Hääled kaotsi Neid hääli, mis anti valimistel erakondadele ja üksikkandidaatidele, kes riigikokku ei saanud, ühegi riigikokku pääsenud erakonna või üksikkandidaadi kasuks kasutada ei ole võimalik. Samuti ei mõjuta need hääled valimiskünnise ületanute omavahelist jõudude tasakaalu. Kokkuvõtvalt saab öelda, et riigikogu valimistel võib igast üksikust häälest oleneda, milliseks kujunevad lõplikud valimistulemused. Valimispäeval on kõik kodanikud võrdsed ja igal häälel on jõud. Väljavõtte H. Sibula artiklist pani kokku E. Atka

Valikud ja väärtused Alatasa ja märkamatultki valime midagi – küll elukohta või – kaaslast, vedamise korral tööd, igapäevaselt poeletilt taskukohast, üha harvem puhkusereisi või muud meelepärast. Kahjuks valivad eesti inimesed järjest sagedamini alaliseks elamiseks hoopis teise riigi ja selle põhjused on nukrakstegevad. Kord nelja aasta tagant tuleb ka oma poliitiline valik teha. See ei ole lihtne, sest parteide programmid segunevad ja kohalikku kandidaati püütakse üle lüüa pealinna peenemate meestega. Kindel on see, selle kandi eluolu teab kõige paremini oma maakonna kandidaat. Ega asjata pole seekord Pärnumaal avalikult üles kutsutud saatama seadusi looma kohalikke ja siin kaua tegutsenud inimesi . Väärtused on meile teejuhiks . On meie käitumist juhtiv südamehääl, aga on ka väärtused, mille nimel tuleb võidelda ja selleks on vaja leida endale järgnevaks neljaks aastaks õige esindaja. Usun, hea lugeja, et oled juba kaalunud sotsiaaldemokraatide poolt hääletamist, sest senine “kiiresti rikkaks” lubav poliitika suretab elu väljaspool Tallinna. Selgesti on tajutav praeguste otsustajate elukaugus või ka huvi puudumine tegelike probleemide vastu, olgu selleks kolmandiku rahva vaesus, ääremaastumine või tuleviku perspektiivitus noortele. Kohalik ettevõtlus on hääbunud või kiratseb. Rahvas ootab otsuseid, mis aitaks virelemisest välja astuda väärikama elu suunas. Tuleb mõista, et hea omamaine majandus ei saagi areneda ilma haritud ning hästitasustatud omamaise tööjõuta. Riik peab kiirelt panustama haridusse, alates kõigile kättesaadavatest lasteaiakohtadest kuni konkurentsivõimelise kutse-ja kõrghariduseni välja. Seda muidugi juhul, kui me soovime, et meie lapsed tahaksid elada, õppida ja luua oma pered siinsamas, oma kodus. Tarkade otsuste tegemiseks tuleb aga näha ja tunnistada tänase haridussüsteemi ning ettevõtluskliima vajakajäämisi ning osata hinnata iga kinnipandud kooli ja lõpetanud ettevõtte mõjusid kandile laiemalt. Veel valikuid. Valida tuleb ka selle vahel, kas tahame edaspidigi üle kullata rikaste ja edukate laste sünnitamist ja kasvatamist kuni 35000 krooniga kuus (üle 2000 euro!) Milline ülekohus on see ema jaoks, kes elab ja töötab maal, kus sellistest palkadest ei osata unistadagi! Sotsiaaldemokraadid tahavad kõiki peresid tugevamalt toetada tõstes 2001. aastast muutumatuna seisnud lastetoetused kolmekordseks – tänaselt vähem kui 20-lt eurolt 60 euroni kuus. Toimetulekutoetuse määramisel ei tohi edaspidi lapsetoetusi pere sissetuleku hulka arvestada nagu seda seni tehakse. Me saame valida ka õiglasema maksukoormuse. Praegu kimbutab igapäevaselt ränk 20%-line käibemaks toiduainetele, toasoojale, ravimitele ja raamatutele just väiksema sissetulekuga inimesi ja seeläbi on jutt madalatest maksudest meie riigis lausa kohatu. Sotsid pakuvad olukorra lahendamiseks 5%-lise käibemaksu toiduainetele ja teistele eespool loetud kaupadele ning kehtestavad täiendava, 26%-se tulumaksuastme sellele osale sissetulekust, mis ületab 1000 eurot kuus. Näeme ette paindliku pensioniea 60-65 eluaasta vahel ning pensionide ja toetuste kasvamist kindla skeemi kohaselt keskmise palga ja hinnatõusuga samas rütmis. Kohalik valik. Riigikokku kandideerivate sotsiaaldemokraatide nimekirjas on enamasti väärt inimesed meie oma, Pärnumaa rahva hulgast, kes tunnevad hästi siinset elu ja erinevaid valdkondi nii valdade, maakonna kui üldisemast vaatenurgast. Olen südamehäält järgides aastaid maakonna sotsiaalvaldkonna heaks tööd teinud ja tihti ka tuuleveskitega pidanud võitlema. Minu aatekaaslased toetasid ja usaldasid mind tingimusteta ka suhteliselt ebaausate poliitiliste rünnakute korral. See katsumus andis õigupoolest positiivsegi noodi - meie nimekiri liigub Eesti elu parandamise poole üsna harva esineva kohaliku demokraatia ja tahte selge väjendusena. Just nii nagu pärnumaalased on seda soovinud. Lõpliku otsuse selle kohta, kas vajame päris oma esindajaid Toompeale, teed Sina, valija. Sinu valik on ka minu valik. Epp Klooster, sotsiaaldemokraat, kandidaar nr 463, Pärnu MV haridus-ja sotsiaalosakonna juhataja

Hea koduvalla rahvas

Olen sündinud Are vallas, Eesti Põllumajandusülikooli vilistlane ja juba pikka aega tegev põllumajandusvaldkonnas. Isa alustas Murru külas suuremalt talupidamist juba siis, kui olin 12-13 aastane. Ülikooli lõpetamise järel asusin tööle Viljandimaale, kus juhatasin piimakarja ja teraviljakasvatusega tegelevat OÜ-d Kõpu PM. Peale Tahkuranna valda vallavanemaks tööle asumist olen “kätt soojas” hoidnud pere põllumajanduslike ettevõtetega ja OÜ Kaisma nõustamisega. Aastatel 1999 kuni 2009. kuulusin Are valla volikokku, kus osalesin mitme koosseisu vältel eelarve- ja majanduskomisjoni töös. Hobi korras tegelen rahvasportlasena autospordiga ning mängin korvpalli. Kandideerin Riigikokku, et seista põllumajandus- ja regionaalpoliitika eest. Vallavanemana olen väga hästi kursis regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste kitsaskohtadega ning ettevõtluse kaudu põllumajanduse muredega. Valitsuse ühe juhtpartei pidev hirmutamine omavalitsuste liitmisega, et need on liiga väiksed, ei ole siiani veel tegudeni jõudnud ja Rahvaliidu vastuseisu tõttu ehk ka ei jõua. Kindlasti olen ma küll seda meelt, et üle tuleks vaadata omavalitsuste ülesanded ja tulubaas, ning restruktureerida maavalitsus. Are vald on küll väike, kuid suutnud ülal pidada kaks kooli. Väikses kogukonnas riigi- või kohaliku omavalitsusasutuse kinni panek mõjutab väga oluliselt piirkonna arengut. Kui ei ole kooli ja/või vallavalitsust lähedal, kaob ka ettevõtlus ja vastupidi. Hea näide siinkohal on Suigu piirkond. Ettevõtluse tõttu on siin töökohti, lasteaia ja kooli tõttu lisandub ka turvalisus pere loomiseks. Seega, küsimus ei ole omavalitsuse suuruses, vaid oskuses oma suurust õigesti hinnata. Seetõttu ei saa lubada kirvega piiride löömist. Regionaalpoliitika ongi kallis ja nii suure hulga omavalitsuste pidamine pragmaatiliselt võttes mõtetu, kuid ainus viis on säilitada haridusvõrgu ja väikeettevõtluse sünergia seal kus see veel olemas on. Kahjuks on aga nii, et mida suurem ja politiseeritum omavalitsus, seda pragmaatilisemalt mõeldakse ja seda rohkem külasid hävitatakse. Panen Teile südamele kaks asja. Esiteks, kui valimas üldse ei käi, siis pole mõtet hiljem kelleltki midagi nõuda ega kedagi kiruda. Teiseks, valige inimesi, kes tegelikult ka Pärnumaal elavad, sest ainult nii saate kindlad olla, et inimene hiljem Riigikogus kohaliku elukvaliteedi pärast muret tunneb. Rahvaliidu inimesi valides saate kindlad olla, et saate Riigikokku kohaliku inimese, sest meil ei ole esinumbritena peibutusparte Tallinnast ega Tartust! Omamaist tööd ja leiba!

Karel Tölp, Eestimaa Rahvaliit, kandidaat nr. 838

Riigikogu valida on vaja!

Igal kodanikul seisab 6. märtsil ees võimalus vähemalt poolemiljondiku osas mõjutada oma riigi arengusuunda ja elukorraldust. Muidugi pole iga üksiku võimalused suured, ometi pole mõistlik lasta teistel enda eest otsustada. Nagu teada, on valimistel presidendi, koduperenaise ja põllumehe häälel täpselt ühesugune kaal. Kes ise ei otsusta, selle eest otsustavad teised. Ja poliitika tegeleb eranditult kõigiga, eriti innukalt nülib poliitika neid, kes temast midagi ei arva ja kõrval seista püüavad.

Vanema inimesena arvan, et Riigikogu kui rahvaesinduse valimine on (vähemasti peaks olema) tõsine, süvenemist ja aega nõudev ning pidulik toiming – nagu Võidupüha või jõulude tähistamine, kirikus- või teatriskäimine, põllumehel külvitöö lõpetamine või peredel uue pisikese tervitamine. Kindlasti ei peaks see – oma riigi asjade otsustamine – kujunema üksnes irreaalses inforägastikus ülepeakaela arvuti klõpsimiseks. Seetõttu võtkem aega, pangem pidulikumad riided selga, mingem ja tehkem oma valik valimisjaoskonnas Ares või Suigus! Enne otsustamist tasub meist igaühel neid ja muidki aabitsatõdesid meelde tuletada . Valitsus ei väsi ennast kiitmast – euro käes, hinnad laes ja valimised ukse ees. Muidugi on paremerakondade šokiteraapia riigivalitsemise tõhus moodus. Mis sest, et metsa raiudes lendavad mitte ainult laastud, vaid raiesmik vene kändudestki valendab ning kümnendik tööealistest juba emigreerunud. Pisaraid ei usuta ja metsade taha ei nähta. Rahamaailm ja omamaisedki rikkad-ilusad kiidavad. Veel enam, loobivad valitsusparteile kampaaniarahaks lausa miljoneid. Ma ei arva, et Eestil viimaste aastate globaalses kriisis kardetust halvemini on läinud, või et Ansipi-Laari parteide koalitsioon pingutanud ja edu saavutanud pole. Jutt on sellest, et paremkreenis Eesti peaks vahelduseks siiski sotsiaalsemalt ja üle-eestiliselt mõtleva parlamendi ja valitsuse saama. Edust ja pingutusest pilvedes hõljuvad ja oma asendamatusest hõikuvad paremerakonnad vajavad kindlasti puhkust! Me oleme juba võrdlemisi euroopalik riik. Ometi, erinevalt Euroopa Liidu valitsevast tavast, koormavad Eesti maksud märksa rängemalt vaesemat enamust. Jõukate jõukus ja välisfirmade kuninglik kasum on tagatud ka kriisiajal suurettevõtete tulumaksuvabaduse, vanemahüvitise ülikõrge ülemmäära ja ülimadala kinnisvara maksustamisega. Kas panite tähele: Austraalia otsustas silmagi pilgutamata veeuputuse kahjude hüvitamiseks lisamaksustada poole protsendiga üle 50000 dollari ja 1 protsendiga üle 100000 dollari aastas teenivad kodanikud. Eesti valitsev maksupoliitika on juba neli aastat hoidnud külmutatuna isegi tulumaksuvaba miinimumi, mille vähegi euroopalik tase peaks olema võrdne miinimumpalgaga ehk 4350 krooni! Eesti erakondade väike populaarsus, ülbus ja rahvast irdumine on eeskätt põhjustatud mustvalgest karistamatust ärplemisest „tipptegijate“ – reformi- ja juhikultuses keskerakonna vahel. Puhkus ühele valitsuse tasemel ja teisele pealinna tasemel oleks karjuvalt vajalik. Nagu Rein Taagepera tabavalt ütleb, kirjutab peaministri partei ikka ja jälle võidud enda, möödalaskmised aga partnerite nimele. Lausa hirmus oleks kõigile vanematele inimestele tuntud üheparteiline riigivalitsemine. Valimised toimuvad mitte asjatult 12 ringkonnas Põhjuseks on, et iga Eesti piirkond, sh Pärnumaa, oleks esindatud oma saadikutega – inimestega, kes ise on eluliselt huvitatud oma kodukoha ja seeläbi kogu riigi tasakaalustatud arendamisest. Inimestega, kes siin tuntud-teada ja kelle käest saab vajadusel pärida, miks nii või teisiti. Niisiis, „dessantparteilastele“ hääle andmine tagaks praeguse pealinnakeskse Eesti jätkumise ning valitsemise rahastajate tagatubade kaudu. Kandidaatide hulgas on, keda valida. Are valla rahval on näiteks Rahvaliidu nimekirjas omi lausa mitu: Tahkuranna vallavanem Karel Tölp, Ares üles kasvanud Lavassaare volikogu esimees ja tuntud õpetaja Ülle Varik (Rabi), Eesti maakarja hoidja ja teadur Käde Kalamees (Leesment). Asjatundja ja sõnakas mees on kindlasti ka Rahvaliidu esinumber Hannes Toomsalu. Seevastu Reformierakonnale tasuks hääl anda vaid neil, kelle kuupalk üle 25000 krooni (üle 1600 euro) – jõukad tehakse kindlasti veel jõukamaks. Head inimesed! Olete mind lähetanud kolme Riigikogu koosseisu, neist kahte ringkonnamandaadiga. Ekspoliitiku kogemuse põhjal söandan seetõttu soovitada: maainimesed, valige ikka oma maavillasemast Rahvaliidust, seal on häid kandidaate! Ajasime veel X Riigikogus maaelu ja regionaalarengu, aga ka maksupoliitika ja toetuste asja paremini kui keegi enne ja pärast meid. Küllap koos sotside, roheliste ja teistegi sotsiaalsemalt mõtlevate erakondadega aetakse Eesti asja sama hästi edasi. Austusega Jaanus Männik, ekspoliitik

Pärnu Maavalitsus korraldab Via Baltica teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku 7. märtsist - 4.aprillini 2011

Pärnu maavanem Andres Metsaoja võttis 17.02.2011 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. Teemaplaneeringu eesmärgiks on riigi põhimaantee trassi koridori asukoha ja ulatuse määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine maakonna piirist kuni Häädemeeste ristmikuni. Analoogsed teemaplaneeringud koostatakse ka Rapla ja Harju maakondades. Trassi asukoha valikul lähtuti põhimõttest, et olemasolev hoonestus säiliks. Elamute kaitseks on ette nähtud meetmeid maanteelt kanduva kahjuliku mõju (müra, vibratsioon ja õhusaaste) vähendamiseks. Kõikidele maanteega piirnevatele kinnistutele, mille mahasõit tulevikus suletakse, on planeeritud juurdepääsuteed. Lisaks kogujateedele on kogu trassi ulatuses planeeritud jalg- ja jalgrattateede asukohad, määratud ühistranspordi liiklusskeem. Maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni on Via Baltica planeeritud laiendada 2+2 sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga I klassi maanteeks, kus trassi koridori laius on 650 m. Selles lõigus on planeeritud kolm õgvendust Libatse, Are ja Nurme. Eritasandilised ristmikud on planeeritud Libatses (km 95), Pärnu-Jaagupis (km 100), Halingas (km 102,6), Ares (km 110), Kurena külas (km 114), Nurme külas (km 120) ja Uulus (km 141). Pärnu linnas ja selle lähipiirkonnas on planeeritud samatasandilised liiklussõlmed. Kogu I klassi maantee ulatuses on kohaliku liikluse korraldamiseks planeeritud eritasandilised risted, kogujateed, jalg- ja jalgrattateed, jne. Koostatud liiklusuuringutest ja looduskaitselistest oludest lähtuvalt on pärast Uulu-Valga ristmikku kuni Häädemeeste ristmikuni Via Baltica planeeritud III klassi maanteena, mille trassi koridori laius on 420 m. Selles lõigus jääb maantee enamasti praeguse teemaa piiridesse. Siin on planeeritud meetmed liikluse ohutuse tõstmiseks ja sujuvuse parandamiseks, sh jalg- ja jalgrattateede ning teatud osas kogujateede rajamiseks. Jalakäijatele nähakse põhimaantee ületamiseks ette eritasandilised lahendused jne. Planeeritud Pärnu suure ümbersõidu trass algab Via Baltica km-lt 118 ning jõuab praegusele teele tagasi km-l 141 ja kulgeb läbi Sauga valla, Sindi linna ja Paikuse valla. Esimeses etapis ehitatakse Pärnu suur ümbersõit välja III klassi maanteena. Ümbersõidu väljaehitamine saab toimuda alles pärast seda, kui liikluskoormus praegusel Pärnu linna läbival trassil ületab taseme, mis projekteerimisnormide kohaselt nõuaks sinna täiendavate investeeringute tegemist, et ümber ehitada ammendunud läbilaskvusega liiklussõlmed (liiklusprognoosi kohaselt mitte enne 2040-ndat aastat). Planeeritud trassi koridori ulatuses maa reserveerimine ja hiljem uue tee rajamine võib tuua kaasa maakasutus- ja ehituspiiranguid. Teemaplaneeringu alusel koostatakse maantee tee-ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala tee rajamiseks. Maantee rajamiseks vajaliku maa võõrandamine toimub tee- ehitusprojekt alusel. Senikaua, kui trassi koridori alla planeeritud maad ei vajata tee rajamiseks, võib seda kasutada praegusel sihtotstarbel. Kõik maasihtotstarbe muudatused ja ehituslubade väljastamised trassi koridoris peab kohalik omavalitsus eelnevalt kooskõlastama Maanteeametiga. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast, koondkaardist ja kohalike omavalitsuste kaupa koostatud üldplaneeringu mõõtkavas kaartidest. Planeeringu koostamise käigus on tehtud mitmed uuringud: liiklusuuring, tasuvusanalüüs, finantsanalüüs, tulemuslikkuse analüüs ning läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed. Teemaplaneeringu ja KSH materjalid on kättesaadavad Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://mv.parnu.ee ja planeeringuportaalis aadressil: http://www.teed.ee/ViaBaltica/index.htm . Paberkandjal on materjalid kättesaadavad kõikides alljärgnevalt loetletud planeeringu avaliku väljapaneku toimumise kohtades alates 7.03.2001 kuni avalike arutelude läbiviimiseni.

Avaliku väljapaneku ajal 07.03 – 04.04 2011 saab planeeringumaterjalidega tutvuda tööpäeviti Pärnu Maavalitsuses (Akadeemia tn 2, Pärnus); Halinga Vallavalitsuses (Uus tn 53, Pärnu-Jaagupis); Tahkuranna Vallavalitsuses (Uulus); Are Vallavalitsuses (Pärivere 17, Are alevikus); Sauga Vallavalitsuses (Selja tee 1a, Sauga alevikus); Paikuse Vallavalitsuses (Pärnade pst 11, Paikuse alevikus); Häädemeeste Vallavalitsustes (Pärnu mnt 13, Häädemeeste alevikus), Sindi Linnavalitsuses (Pärnu mnt 12, Sindis) ja Pärnu Linnavalitsuses (Suur-Sepa tn 16, Pärnus) ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Pärnu kontoris (Roheline tn 64, Pärnus). Kogu avaliku väljapaneku kestel on igaühel õigus esitada kirjalikke ettepanekuid ning vastuväiteid aadressile: Pärnu Maavalitsus, Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu või elektronpostiga: [email protected] . Pärast avalikku väljapanekut toimuvad planeeringu avalikud arutelud järgmiselt: 26.04.2011 kell 10.00 Pärnu-Jaagupi rahvamajas (Pärnu mnt 26, Pärnu-Jaagupis); 26.04.2011 kell 14.00 Are vallakeskuses (Pärivere 17, Are alevikus); 26.04.2011 kell 17.00 Sauga vallamajas (Selja tee 1a, Sauga alevikus); 28.04.2011 kell 10.00 Pärnu Maavalitsuses (Akadeemia tn 2, Pärnus); 28.04.2011 kell 16.00 Paikuse vallamajas (Pärnade pst 11, Paikuse alevikus); 29.04.2011 kell 11.00 Häädemeeste seltsimajas (Suurküla tn 2, Häädemeeste alevikus); 29.04.2011 kell 15.00 Tahkuranna vallamajas (Uulus). Täiendavat infot teemaplaneeringu kohta saab küsida: Pärnu Maavalitsusest, kontaktisik Tiiu Pärn, tel 447 9761, e-mail [email protected] . AS-ist Teede Tehnokeskus (Väike-Männiku tn 26, Tallinn), kontaktisik Valdeko Laats, tel 6791354, e-mail [email protected] . Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert on Kobras AS (Teguri 37b, 50107 Tartu), kontaktisik keskkonnaekspert Noeela Kulm, tel 730 0310, e-mail: [email protected] . Are Vallavalituse kontaktisik on Lauri Luur, tel 445 1862, GSM 525 9752, e-mail: [email protected] . Tiiu Pärn Planeeringute talituse juhataja Pärnu Maavalitsus

Korstnapühkijate kontakte saab lühinumbrilt 1524

Päästeala infotelefonile 1524 on koondatud kutseliste korstnapühkijate kontaktandmed. Teenustööna tohib korstent tahmast puhastada ainult kutseline korstnapühkija. Oma kodukandis tegutsevate korstnapühkijate kontaktandmeid saab päästeala infotelefonilt 1524 küsida ööpäevaringselt. Kortermajas, ridaelamus ja paarismajas tuleb korsten alati kutselisel korstnapühkijal puhastada lasta. Üksikelamusse tuleb kutseline korstnapühkija kutsuda vähemalt üks kord viie aasta jooksul, ülejäänud korrad võib korstent ise tahmast puhastada kui vastavad oskused ja ka töövahendid olemas on. Päästeteenistus soovitab siiski ka üksikelamu puhul rohkem kutselise korstnapühkija teenust kasutada, sest lisaks tahmast puhastamisele vaatab kutseline korstnapühkija üle kogu korstna seisukorra ja annab nõu kus on vaja parandustöid teha. Kutseline korstnapühkija on läbinud vastava koolituse ja tal on

11 kutsetunnistus. Korstent saab tahmast puhastada ka talvel. Seda tulebki mitu korda aastas teha, kui küttekollet kasutatakse aastaringselt ja köetakse mitu korda päevas. Korstna pühkimise sagedus peab välistama tahmapõlengu tekkimise ohu. Päästeala infotelefon 1524 on päästeameti hallatav infotelefon, millele helistamine on tavakõne hinnaga. Telefoniteenus töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt. Numbrit saab valida nii mobiiltelefonilt kui lauatelefonilt.

KredEx annab kuni 35% toetust korterelamu energiatõhususe ja hea sisekliima tagamiseks

Vaatamata kliima soojenemisele on Eestis taas Millises järjekorras? kord korralikud talved kätte jõudnud. Lastel Kõigepealt tuleb tellida energiaaudit – see annab rõõmu kui palju, aga teistele toob kaasa lisatööd ülevaate, millises energeetilises ja tehnilises lumekoristamisel ning suuremad eluasemekulud, seisukorras hoone hetkel on ja mida saab ette sest normaalse temperatuuri tagamiseks tuleb võtta olukorra parandamiseks. KredEx toetab Eestis talvel hooneid kütta. Paremas seisus on energiaauditi tegemist 50% ulatuses. Tavapäraselt need elanikud, kes on juba oma korterelamu pakub energiaaudit välja kaks-kolm korda teinud, teistel tuleb talvekuudel rahakotti rekonstrueerimistööde paketti ning majaelanikud ikka märkimisväärselt kergendada. Küttekulude saavad valida, millise paketi ellu viivad. kokkuhoiuks ja hea sisekliima tagamiseks pakub Rekonstrueerimistööde elluviimine pakutud riik KredExi vahendusel korterelamutele head pakettide kaupa on väga oluline nii ülaltoodud finantslahendust rekonstrueerimise sisekliima tagamise seisukohalt kui ka rahastamiseks, kombineerides omavahel toetused energiasäästu saavutamise seisukohalt. Näiteks ja sooduslaenulaenu. Sellega on täna Eestis kui soojustame katuse ja fassaadi, aga saadaval parimad finantseerimistingimused läbi küttesüsteemiga midagi ette võta, siis seni aegade ja kui võimalusi ära ei kasutata, saab alaküttes olnud korterid saavad ilmselt soojaks, lõpuks ikka ainult iseendale otsa vaadata. aga osades korterites, kus ka varem oli soe, saab Alates 2010 aasta septembrist toetab KredEx olema lausa palav ja küttekuludelt ei hoita midagi korterelamute rekonstrueerimist kuni 35% kokku, sest küttesüsteemiga pole midagi ette ulatuses, mis teeb rekonstrueerimise võetud. taskukohaseks ka keskmisest madalama Edasi võiks ühistu juhatus kokku panna sissetulekuga inimestele. Uue meetmega rõhutab rekonstrueerimise esialgse eelarve ning tutvuda riik kompleksse rekonstrueerimise vajadust, et rahastamisvõimalustega . Nagu ülalpool öeldud, tagada hoones esmajärjekorras kvaliteetne on KredExist võimalik saada teostatavatest sisekliima: piisav temperatuur, värske õhk ja töödest sõltuvalt kuni 35% toetust hoida niiskus normi piires. Mitme rekonstrueerimistöödele ja kuni 1993. aastani rekonstrueeritud korterelamu puhul, kus hoone on ehitatud korterelamutel on võimalik kasutada ka küll soojustatud, kuid ei ole paigaldatud soodusintressiga (täna kuni 3,8% aastas, värskeõhuklappe ega rekonstrueeritud fikseeritud 10 aastaks) pikaajalist (kuni 20 aastat) ventilatsioonisüsteemi, on tekkinud probleem laenu. Teostatavate tööde tulemusel vähenevad sisekliimaga – kuna õhuvahetus enam ei toimi hoones küttekulud ja toetuste-sooduslaenu- (varem toimis ka läbi vanade akende, mis ei küttekulude vähenemise kombinatsioon annab pidanud sooja ja lasid õhku läbi), on korteritesse võimaluse maja korda teha ka neil, kes arvavad, tekkinud niiskus ning selle tagajärjel ka hallitus. et nad ei suuda selle eest maksta. Selliste probleemide vältimiseks ongi vajalik Rekonstrueeritud majade kogemus näitab, et rekonstrueerida kompleksselt. Lisainfot hoonete elanike maksekoormus ei tõuse. seisukorra ja kompleksse rekonstrueerimise vajalikkuse kohta saab vaadata Tallinna Kui ühistu juhatusel võimalused selged, on aeg Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli majaelanikele plaane tutvustada ning ühiselt poolt teostatud erinevatest uuringutest, mis on otsustada , mida, millal ja kuidas tegema saadaval KredExi kodulehel: www.kredex.ee . hakatakse. Kuna vahendid rekonstrueerimistoetusteks tulenevad

12 rahvusvahelisest lepingust Luksemburgi 1993. aastat või laenu ei kasuta, saab toetuse Suurhertsogiriigiga, saab toetust taotleda taotluse esitada otse KredExile. maksimaalselt kuni 30. novembrini 2012 aastal Ja kui positiivsed otsused toetuse ja laenu kohta või kuni vahendid on jagatud. Niisiis oodata ei käes, saabki teostada rekonstrueerimistööd ole midagi, tuleb kohe tegutsema asuda. ning järgmine talv möödub juba kvaliteetses Kuna rekonstrueerimistööde kogumaksumus on elukeskkonnas tunduvalt väiksemate üldjuhul suur, vajatakse ka laenu. Laenu küttearvetega. 2010 aasta seisuga on 208 võtmiseks peab juba varem silma peal hoidma korterelamu rekonstrueerimisel kasutatud korteriomanike maksedistsipliinil – kui esineb renoveerimislaenu kogusummas 16,4 miljonit probleeme, tuleb koheselt tegeleda võlgnikega ja eurot, mis teeb keskmiseks laenu suuruseks pea leida võimalused maja maksedistsipliini 80 000 eurot. Rekonstrueerimise toetust on parandamiseks. Sellega saab tegeleda taotlenud 59 korterelamut, millest ühele paralleelselt rekonstrueerimise korterelamu on eraldatud 35%, teistele 25% või ettevalmistamisega. 15% suurune toetus. Kokku on toetusi eraldatud enam kui 900 000 eurot. Renoveerimisprotsessis on väga oluline leida endale appi projektijuht-omanikujärelvalve Kokkuvõtteks võib öelda, et elamu teostaja, kes aitab tellida vastavad kordategemine ei seisa selle taga, et elanikud ei ehitusprojektid, läbi viia ehitushanked ning suuda laenu maksta – toetuse ja sooduslaenu abil teostab tööde tegemise üle järelvalvet. KredEx renoveeritud ning saavutatud kokkuhoiu arvelt on toetab ka ehitusprojektide teostamist 50% võimalik maja rekonstrueerida elanike jaoks ulatuses. Toetuse ja laenu taotlemisel on vajalik mõistlike kuludega. Täna on viimane aeg alustada võtta vähemalt 3 hinnapakkumist Projektijuhi- rekonstrueerimisprojekti ettevalmistustega, siis omanikujärelvalve kaasamine juba algusest on jõuab kevadeks/varasuveks veel kätte saada kõik ainus võimalus tagada teostatava vajalikud dokumendid, läbi viia hanked, sõlmida rekonstrueerimisprojekti mõistlikkus, kvaliteet toetuse-, laenu- ja ehituslepingud ning veel sel ning kasu majaelanikele. aastal maja korda teha. Pärast ehitushangete läbiviimist saab kokku Toetuse ja laenu tingimused on kättesaadavad panna toetuse- ja laenutaotluse . Kuna mõlemad KredExi kodulehel www.kredex.ee ning nõuavad ettevalmistust ja lisadokumente, tasub lisaküsimuste korral võtke ühendust KredExi juba varem endale selgeks teha, mida täpselt vaja töötajatega. on. Kindlasti ei tohi töödega alustada enne toetuse- ja laenutaotluse esitamist. Kui elamu taotleb rekonstrueerimiseks ka sooduslaenu, saab toetuse- ja laenutaotluse koos esitada Swedbanka või SEB Panka. Kui maja on ehitatud pärast Mirja Adler Eluasemedivisjoni juht

Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtivusajad hakkavad lõppema

Alates 2011. aasta teisest poolest hakkavad aeguma kõik need isikut tõendavad dokumendid, mis on välja antud 5- ja 10-aastase kehtivusega. Sellest tulenevalt on oodata dokumendi taotlejate arvu kasvu, mis omakorda võib kaasa tuua pikemad ooteajad teenindustes. Pika ooteaja vältimiseks teeninduses, juhtime tähelepanu, et uue isikut tõendava dokumendi taotlemisega ei pea ootama dokumendi kehtivusaja lõppemiseni. Uue isikut tõendava dokumendi saamiseks võib taotluse esitada ka siis, kui dokumendi kehtivusaja lõpuni on veel aega.

Kes soovib esitada taotluse uue dokumendi saamiseks Lääne Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Pärnu teeninduses, peab kaasa võtma isikut tõendava dokumendi, sularaha või panga deebetkaardi riigilõivu tasumiseks. Fotot on võimalik teha teeninduse fotoboksis ja see on kliendile tasuta. Foto olemasolul tuleb silmas pidada, et foto peab olema tehtud taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul. Dokumendid väljastatakse 30 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmise või taotluses esinenud puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Lääne Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Pärnu teenindus asub Pärnus, aadressil Aida 5 (Hansapordi maja). Sissekäik teenindusse aadressil Põhja 3 ja asume II korrusel. Vastuvõtt: E 9-18; T-R 9-17 (iga kuu viimasel reedel on teenindus suletud). Täpsemat infot leiate politsei koduleheküljelt www.politsei.ee või helistades kliendiinfo telefonil 612 3000. Annika Pärna Pärnu teeninduse nõunik

MEIE KOOLID …

Külm, külm, külm ...... ja äkki ääretult soe vastuvõtt Lehtimäel. Karmi Põhjamaa ootas meid, kaheksat õpilast ja kaht õpetajat kogu oma hiilguses. Härmas ja lummemattunud metsad, lumemütsidega tared, suitsevad korstnad ja suur punane päike. Algas meie tore nädal Lehtimäel. Kui Eestis peeti külmapühi, siis soome lapsed olid kõik ka -36 0C koolis. Jäeti ära ainult õuevahetunnid, kui külma oli alla -18 0C. Esimesel päeval tutvusime koolimaja ja selle asukatega. Eelmisel aastal oli Lehtimäki koolimaja renoveeritud 90 miljoni euro eest!!! Tehnika viimane sõna klassides, ole lahke ja kasuta. Koolimajas sees käivad kõik villaste sokkidega ning meie lapsed leidsid, et Ares võiks ka nii olla. Kuna oli sõbrapäev, siis õhtul toimus NS-s (noortekeskuses) kontsert. Ka meie tüdrukud esitasid kaks laulu ja said sooja aplausi osaliseks. Teisipäeval, oh õnnetust, oli väga külm ja mäele suusatama minek jäi ära. Külastasime Alajärvi vallakeskust ning ajalehetoimetust (meie pilt oli järgmisel päeval esilehel – vt. pildilt). Käisime ka vulkaanikeskuses, mis asub keset jääkülma põhjamaa loodust ja elasime üle 5-pallise maavärina (mis laboris tekitati). Õhtuks olid lapsed kutsutud hoolekogu esimehe koju, kus mõnusalt aega veedeti. Kolmapäeva hommikul osalesime tugiõpilaste korraldatud programmis, kus tuli erinevate koolikiusamissituatsioonidega hakkama saada. Võitis ülekaalukalt võistkond, kus osales ka meie Risto. Õhtupoolikul valdas meid „ostupalavik“. „Ravimiks“ anti meile Lehtimäe kooli poolt 30 eurot, mis oli võimalik kaubanduskeskuses ära kulutada. Peale ostlemist käisime vaatamas kohaliku miljonäri ehitatud hotelli, kus oli mida vaadata – kõik prantsuse kuningate stiilis, isegi ornamendid olid kaetud 23 karaadise lehtkullaga! Lootus neljapäeva hommikul mäele suusatama saada suri juba eelmisel õhtul, kuna ilmajaam lubas ööseks -390C. Aga et päev ikkagi sportlik oleks, viidi meid spordikeskusesse gorfpalli mängima ja zumbaga tegelema (hiljem kujunes sellest hoopis hip-hop). Õhtu lõppes diskoga – ruumi oli palju, paarilisi jagus kõigile ja pidu oli äge. Nagu koolimajaski, oldi ka seal sokkis. Nädal läbi ja käes lahkumishommik. Asjad kokku, kallistused, lubadused suvel kohtuda. Autodega viidi meid Seinajoele, sealt rongi peale. Rongilt maha pidime minema Helsinkis, kuid millegi pärast õnnestus lapsed enne õiget peatust rongist maha kupatada. Õnneks saime rongi tagasi, enne kui uksed kinni läksid ja rong edasi liikus. Nalja ja elevust tõi see aga kogu vagunirahvale.

Helsinkis linnaliinibussijuht oli eestlane ja tegi suured silmad, kui küsisin 8 lapsepiletit. Ju ta vist arvas, et olen paljulapseline. Sadamas ootas meid tuttav laev ja Tallinnas tuttav buss, millega ilma viperusteta koju saime. Lapsed arvasid, et käiks korra kodus ära ja sõidaks siis Soome tagasi. Kindlasti kohtume Lehtimäe sõpradega järgmisel aastal Ares, on ju meie vastastikused sõpruskohtumised kestnud juba 22 aastat. Kõigile reisilolijatele suur aitäh! Olite väga mõnusad! Tiia Puusild

*****

Sõbrapäev Suigu koolis memmede ja taatidega Kuigi sõbrapäeva külmapügal näitas selliseid numbreid, et iga laps oleks võinud seaduse järgi kodus olla, siis ometi oli enamik meie lastest koolimajas. Lisaks salapärastele Valentinidele ja Valentinadele olid meie majja oodatud kõik memmed ja taadid. Aitäh, neile, kel oli võimalust tulla! Neid vanavanemaid, keda külmapoisid koduuksest välja ei lasknud või ka töö ei lubanud enda juurest ära, olid siiski kõik ikkagi mõttes meie juures. Ka need, kes meist jäädavalt lahkunud … Lapsed koostasid koos vanaemade- ja vanaisadega sõbrapäevaks luuletuse, tuletasid meelde vanasõnu sõprusest ja meisterdasid. Ühiselt vaadati laste esinemiskava ja Suigu tantsulustilised vanaemad esitasid ka ise 2 vahvat tantsu! Kui ilusad nad veel olid! Kena kingitus oli see nii korraldajatele kui ka külalistele. Peale kontserti olid vanavanemad palutud kringlilauda, kus mitmekülgsete hobidega vanaema Vanaemad tantsuhoos. Lea Eamets tutvustas enda maalitud pilte ja jutustas nende saamislugu. Sõbrapäeva toimetamised koos vanavanematega meeldisid lastele väga ja pidu lõpetati ainult selleks, et järgmise aasta veebruaris jälle kokku saada. Õp. Aive Annuste

VALLARAHVA TEGEMISTEST …

Beebikool „Tere taevas, tere maa, tere suur ja väike ka!" Sellise vahva ja lihtsa lauluga alustame me igal kolmapäeval oma beebiringi. Tore on see, et juba jaanuari keskel alanud beebidele ja väikelastele mõeldud ring on hästi käima läinud. Meie juures käib Pärnu "Rõõmurulli" mängumaa õpetaja Jaana, kes juhendab beebikooli ka Pärnus. "Tund" kestab pool tundi - ega rohkem väikesed jõuagi. Alati laulame-mängime juba tuttavaid lugusid, et õpitu lastele ka kinnistuks. Iga kord on teoksil ka midagi uut ja huvitavat. Kindlasti on beebikoolist palju

15 kasu. Lisaks muusikalisele õppele kohanevad beebikooli kogemusega lapsed kindlasti edaspidi paremini lasteaiaga. Kuna kogu tegevus toimub koos emmega, siis on tunnis alati hea ja turvaline. Peale tundi on meie päralt Are Naisseltsi korrastatud laste mängutuba, kus emmedel jätkuks ühiseid jututeemasid pikaks ajaks. Lapsed saavad samal ajal omavahel toimetada - kes uudistab niisama emme sülest, kes roomab hoogsalt mööda tuba, kes jookseb ja mängib. Oleme kõik leidnud uusi sõpru. Hea on ka see, et kord nädalas kokku saades ei tule emmedel ka kodus "üksiolemise" tunne peale. Ootame endi sekka uusi liikmeid. Õpetaja Jaana on väga edukalt tunnid seadnud nii, et tegevus on huvitav nii beebidele kui ka suurematele lastele. Soovitatav vanus võiks olla 0-2 aastat, kuid julgelt võivad ühineda ka üle 2 aastaste lastega kodus olevad emmed. Ootame väga ka Suigu emmesid oma lastega! Tulge, saame sõpradeks! Beebikooli tunnid toimuvad igal kolmapäeval algusega kell 10.30 Are klubis. Kuutasu on 13 EUR. Rohkem infot valla kodulehel.

Beebikooli emmed ja lapsed ütlevad SUUR AITÄH noorte- ja spordijuhile Kristile, kes organiseeris meile väga toreda juhendaja!!!!

Pille Põrk, 8-kuuse Kusti ema *****

Kodutütred Ares. Kevadel alustas Ares tegutsemist viieteistkümne-liikmeline kodutütarde rühm, kes detsembris pühaliku tõotuse andsid ja täieõiguslikeks organisatsiooni liikmeks said. Organisatsiooni õpetab austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt, kasvatab isikuid, kes on ausad, ettevõtlikud, otsustamis- ja vastutusvõimelised, tähelepanelikud, südamlikud, austaksid on vanemaid, kaasinimesi ja loodust ning kasvatab tütarlastes teadmist, et nende haridusest ja haritusest oleneb Eesti olevik ja tulevik. Oma eesmärkide saavutamiseks osaletakse erinevates teemalaagrites ja koolitustel. Võimalus on osaleda vabariiklikel suurüritustel (võidupüha paraad, laululaagrid, Kalevi võimlemispidu jne), suvelaagrites, maakondlikel võistlustel, omaloomingukonkursid jne. Organisatsioon võimaldab tüdrukutel areneda ja õppida, on vaja ainult tahet. Kõik tegevused on kodutütardele tasuta. Kodutütred on Eesti suurim ja vanim tütarlaste organisatsioon, asutatud aastal 1932, hetkel liikmeid umbes 3200.

8. jaanuaril võõrustasid Are kodutütred kõiki Pärnumaa kodutütarde ja noorkotkaste rühmasid (kokku umbes 130 osalejat) Are vallakeskuse saalis, kus peeti suur ja uhke uusaasta pidu. Üritusel oli igal rühmal vaja ette valmistada eeskava teemal “jänes ehk kass.” Pärast mida korraldati erinevaid võistlusi ning õhtu lõppes disko ja suupistetega. 5. veebruaril esindas Kaia-Liis Peks Are kodutütarde rühma Järvamaal Eesti Kaitseliidu murdmaasuusatamise meistrivõistlustel. Tubli tüdruk, kes vaatamata näpistavale külmale 3km nagu niuhti sõidetud sai! Ares tegutsenud kodutütred (kes nüüdseks juba pensioniealised), ootame, et võtaksite meiega ühendust - Lea Pikker, Kodutütarde Pärnumaa ringkonna noorteinstruktot tel: 4430901 või 5084790

Kristi Kivisaar Noorte- ja spordijuht

***** Jüri talu lumerada 30. jaanuari varahommik. Ärkan äratuskella helina peale. Kell on 6.00 ning õues tormab nii et maja ragiseb. Esimene mõte - nüüd on rada silmini täis tuisanud. Kiirelt riidesse, auto käima ja rada kontrollima. Kui ring läbitud, on kergendus suur: rada on puhas! Kiirelt suunaviidad autosse ja võtan sihiks Suigu-Tootsi tee. Selgub, et külavahetee on täis tuisanud. Õnneks on Jaan Prints hoolimata varasest hommikutunnist nõus tulema teed lahti lükkama. Viidad lumevallide otsas võistlejaid ootamas, koju tagasi. Siis generaator ja helitehnika autosse ning raja äärde. Kogu see juhtmete rägastik ja nuppude meri saab paika poole üheksa paiku. Esimesed võistlejad saabuvadki juba enne üheksat, et saaks rada proovida. Üheksa paiku tuleb autosid juba kolonnis: suunaviidad toimivad. Kiire päevaplaani tutvustus, võistlejate registreerimine ning asi hakkab veerema. Pärast kolme vooru läbimist läksid kirja kahe parema vooru ajad, mille omakorda liitsime. Selle tulemusena selgusid iga klassi kolm paremat. Noored: 1. Ott-Joosep Lusik; 2. Kevin Kadakas; 3. Mallvio Männik Naised: 1. Maaris Tölp; 2. Piret Männik; 3. Irina Arenberg Esivedu: 1. Karel Tölp; 2. Steven Puust; 3. Madis Kasemets Tagavedu: 1. Jaanus Arenberg; 2. Kaido Lusik; 3. Ervin Karu

Nelivedu: 1. Jaanus Arenberg; 2. Tarmo Gerats; 3. Priit Remmelg Kokku oli rajal võistlejaid 19. Hoolimata sellest, et autod valle riivasid ja vahel ka nende otsa abitult kõlkuma jäid (pildil), ei katkestanud keegi. Kui eelmise võistluse ajal jagasime medaleid, siis seekord juba karikaid. Selle võimaluse andis meile Peetri Pizza & Grill, kes auhinnad välja pani. Lisaks karikatele said iga klassi kolm paremat ka tasuta pitsad. Lõpetuseks soovin tänada kõiki, kes panid üritusele õla alla. Suur aitäh Peetri Pizza & Grillile. Tänud Jaan Printsile, kes ei pidanud paljuks mõlema võistluse eel rada ja külavaheteed puhastada. Aitäh MTÜ Murru küla Selts ning selle eestvedajad Eveli Kuslap ja Signe Rõngas. Tänu neile saime teha Jüri talu lumerada 2010.a. autasustamise Suigu seltsimaja soojas kohvikus. Ning seekord tegi raja ääres häält helitehnika, mis samuti pärit seltsimajast. Tänud Jaanus Arenbergile, kes mõlema võistluse ajal puksiiri ametit pidas ja Suiku kuulutuse üle riputas. Loomulikult ei saa ma jätta tänamata oma perekonnaliikmeid, kes igal vajalikul viisil mind aitasid! Aitäh teile kõigile! Kaupo Puust ***** Are valla lauatennise võistkond võttis osa PÄRNUMAA XXXI TALIMÄNGUDE raames korraldatud lauatennise võistlusest . Võistkonda kuulusid Keit Reinsalu, Ragnar Peit, Ardo Lillemägi ja Kelli Reinsalu. Algul loositi kõik vallad kolme alagruppi. Meid loosiõnn ei soosinud, sest sattusime kokku tugevate vastastega, nagu Sauga ja Sindi. Mõlema valla meesmängijad kuuluvad Eestis 200 parema mehe hulka ja Sindi naismängija on eesti 19 reket. Meie vald jäi oma alagrupis kolmandaks. Järgmises grupis Tori võistkonnast ja Saarde valla alla kuuluvast spordiklubist Vaablane saime jagu. Võistluse võitis Paikuse vald, teiseks jäi Sindi ning kolmas oli Halinga vald. Kümne valla seas saavutas Are vald tubli seitsmenda koha. Tulemusega võib rahule jääda arvestades meie võistkonna noort koosseisu ja kahe mängija vähest võistluskogemust. Võistlussüsteemist veel nii palju, et kahe valla vahelist kohtumist võita, oli ühel vallal vaja saada viis võitu. Esialgu mängisid omavahel ühe valla esireket ja teise valla teine reket, siis naised omavahel, poisid ja tüdrukud. Kui sellega keegi viite võitu täis ei saanud järgnesid segapaarismängud, edasi meespaar, ja kui veel siis ka võitjat teada ei ole, mängivad valdade esireket ja teised reketid. Võistlus oli huvitav ja hulk kogemusi jälle olemas. Keit Reinsalu

***** Head Suigu, Murru, Tabria ja Võlla külade elanikud. Käes on jällegi see aeg, mil peame uuendama meie küladepiirkonna arengukava. Esimese piirkonna külade arengukava, mis on meie külaelanike omavaheline kokkulepe koostasime 2005. aastal. Sel ajal oli meie Suigu piirkonna külade visioon aastaks 2010 alljärgnev: • Suigu, Murru, Tabria ja Võlla küla on aastaks 2010 heakorrastatud ja toimiva infrastruktuuriga külad. Suigu küla on Are valla idaosa külade keskuseks, ühendades Suigu, Murru, Tabria ja Võlla küla. • Piirkonna elanike jaoks on ära ostetud ja struktuurifondide abiga korda tehtud endine Suigu kolhoosi kontorihoone, mis toimib piirkonnakeskusena. Küladesse on rajatud külaplatsid. • Rekonstrueeritud seltsimajas toimib seltsielu, kus leiavad tegevust erinevad huvigrupid. • Piirkonnas tegutsevad ettevõtted, mis pakuvad kohalikele inimestele tööd ja erinevaid teenuseid. • Säilitatud ja parandatud on olemasolev infrastruktuur, korrastatud on külateed. Tagatud on internetilevi. Küladesse on paigaldatud külakaardid. • Koostöös Are vallavalitsuse ja MTÜ - dega on asutatud valla hooldekodu. Hooldekodu annab Are valla vanurite kohapealse hoolduse ja piirkonda parema meditsiinilise teeninduse. • Juurde on loodud uusi töökohti. Seltsimajas on 3 töökohta ja hooldekodus 3 - 4 töökohta. (Tekst on toodud muutmata kujul. V.T.)

Kui seda nüüd 2011. aastal lugeda, on meil päris hästi läinud. Nüüd peame enda soovidega edasi minema. Selle õnnestumiseks ootan kõigi piirkonna elanike, nii suurte, kui väiksemate abi. Palun tulge raamatukogust läbi ja andke teada, milline võiks olla meie piirkonna külade visioon aastaks 2020. Kõik ettepanekud on head. Kes kohale tulla ei viitsi või ei saa, siis võib saata infot ka raamatukogu meiliaadressile [email protected] . Palun kindlasti jälgida reklaame, mil on toimumas koosolekud. Sinna on kõik piirkonna külade elanikud oodatud.

Viiu Tamla

***** Lõppes „Mälukas 2011“ 8. veebruaril kogunesid järjekordselt Are Vallakeskuse väikesesse saali meie valla vaprad mälumängurid, et taas oma teadmised proovile panna. Nimelt toimus Are valla mälumängusarja “Mälukas 2011 ″ viimane voor, kokkuvõtete tegemine ning sarja pidulik lõpetamine. Üllatuskülaliseks oli meie abivallavanem Lauri Luur, kes esitas mänguritele ka omapoolse küsimuse Are valla vapilooma kohta. Mõtlemisainet kõigile: kui palju kaalub vastsündinud metskitsetall? Mäng kulges tasavägiselt ning neljanda vooru I-II kohta jagasid “Õed Tihedad” ja “Jupatsid”, III koha saavutas “VN”. Oligi käes nelja mängu kokkuvõtte tegemise aeg ning lõplik paremusjärjestus on selline: I – “Õed Tihedad” – Urmas Reinart, Piret Reinart, Olavi Põllu, Kersti Põllu. II – “Jupatsid”(Are PK võistkond) – Urve Hallikma, Leelo Lusik, Geiro Bukin, Kairi Vanatoa. III – “Kalamaa” – Tarmo Kalamets, Karin Alamaa-Aas, Kert Alamaa, Reet Alamaa, Reelika Elleste. IV – “Esimesed” (Are PK võistkond) – Kristi Mölder, Krislyn Kask, Olavi Erm, Elina Rannas, Meinhard Pulk.

V – “VN” (Are PK võistkond) – Avo Vaan, Marge Mölder, Brenda Kremer, Carol Reinaru, Kristjan Valk. VI – VII – K.A.I.E – Kerli Hiiemäe, Aime Kask, Ita kuusik, Eve Hiiemäe. VI – VII – “Mandakoškad” – Mari Küla, Ando Vaan, Keit Reinsalu, Raul Aassalu. VIII – “Are PK” (Are PK võistkond) – Laurene Männik, Kristel Lusik, Reivo Türnpuu, Anne Niibo, Raigo Siitam, Raido Kaljuste. Kõik kaheksa võistkonda pidasid algusest lõpuni vapralt vastu. Tänan kõiki osalejaid, kes järjekindlalt läbi lörtsi ja libeda, tormi ja tuisu kohale tulid! Malle Pajo *****

Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muuseumi koostööprojekt mälestuste kogumiseks Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimuva meenutuste kogumise eesmärk on teada saada Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmete ja juhtide igapäevase tegevuse, elu-olu ja väljaõppe kohta enne Teist maailmasõda. Kuna ennesõjaaegseid organisatsioonide liikmeid on jäänud vähe, ootame tänuga ka selliseid mälestusi, mida te olete Naiskodukaitse või noorte kohta kuulnud kelleltki teiselt: oma isalt-emalt, vanaisalt-vanaemalt, sugulaselt, naabrilt või naabri sugulaselt (need, kes teile mälestusi on jaganud, ei pruugi ka ise olla olnud Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide liikmed). Oodatud on ka ennesõjaaegsete kodutütarde ja noorkotkaste mälestused Naiskodukaitse kohta. Kui teil on säilinud dokumente, fotosid või muid kirjalikke või esemelisi materjale, oleme tänulikud ka nende üle. Kui tunnete mõnda ennesõjaaegset naiskodukaitsja või kedagi, kes sooviks NKK kohta mälestusi jagada, siis palume sellest teada anda kas aadressil [email protected] või telefonil 5113823 (Leane Morits).

*****

Eduard Vilde muuseum avab kevadel põneva kultuuriloolise näituse „Looriga või loorita“. Näitus ei keskendu aasta kaunimal ajal mitte paljukäsitletud pulmatraditsioonile laiemalt vaid selle ühele kesksele sümbolile-loorile. Esemepõhine näitus vaatleb ühest küljest loori rohkeid tähendusvälju ja nende muutumist ajas, ent teisest küljest käsitletakse ka vabaabielu teemat ( piltlikult loori puudumist). Just kirjanik Eduard Vilde, eesti esimese naisõiguslase vabaabielu elukaaslase Linda Jürmanniga oli taolises vormis revolutsiooniline, moderne ja julgelt normist väljas samm. Tänapäeval on pigem vastupidi. Seoses näitusega ootame naisterahvastelt näitusetarbeks laenuks omaaegseid pulmaloore, olgu need siis esivanemate kapist või lausa tänapäevased. Lisaks oleme huvitatud pruutpaaride fotodest ( eri vanadest ja nõukogudeaegsetest) ja toredatest looriga seotud mälestustest, juhtumistest. Materjali ootame muuseumisse 18. aprilliks 2011

*****

24. veebruaril algusega 12.00 toimub Are pargis vahva vastlapäeva üritus kogu perele “Vigursõidukite liulaskmise võistlus.” Niidu küla inimesed on ühendanud oma jõud ja südamega ettevalmistanud lõbusa vastlapäeva, kus vallarahvas koos lustida ja pühi tähistada saab. Kõik lõbusõidud, võistlused ja söök on TASUTA! Vastlapäevale on oodatud fantaasiarikkad sõidukid, tehtud vanast kolast või uuest vannist. Materjal pole oluline, peaasi, et pärast liugu sõiduk terveks jääb. Võistkonnas võib olla kuni viis liiget, kellest vähemalt üks peab vigursõidukiga sõidu kaasa tegema, teiste ülesandeks on oma meistriteose tähelennule kaasa elada. Hindamisel läheb arvesse huvitavam ja originaalsem vigursõiduki välimus, kui ka liu pikkus. Traditsiooniliselt toimub pikima liu võistlus ka pisikestele kelgutajatele ja nende vanematele ( pepulauad, kelgud jm). Põnevat vaatepilti pakub kindlasti motoriseeritud kiirendusvõistlus, kuhu on oodatud nii lumesaanid kui ATW-d, nii et, kel vähegi julgust võib oma “pilli” kuuri alt välja lükata ja jõukatsumisele tuua. Laste rõõmuks teevad lõbusõite koerarakend ja hobune. Lisaks kõigele on varvaste soojendamiseks lõke, soe tee, pannkoogid ja kodukootud hernesupp. Parimatele on ettenähtud auhinnad. Vastlapäeva ürituse toimumiseks vajalik toetus saadi kohaliku omaalgatuse programmist. Et Are valla linad ikka pikad pikad saaks, siis ootame kõiki vastlapäevale! Niidu küla selts ***** Niidu külaselts on valmis saanud vahva projektiga, mille üheks osaks on ka suusaradade loomine kohalike tarbeks. Rajad on tehtud klassikalise stiili harrastajatele ja suusatada saab Are alevikust Niidu parki, koolimaja juurde, Mõnuveres jne. Radade täpsemad skeemid leiate Are vallalehe blogist aadressil www.arevallaleht.blogspot.com Head libisemist! Niidu küla selts

TÄHELEPANU, TÄHELEPANU!

Parema infovahetuse tagamiseks ja valla ürituste kajastamiseks hakkas selle aasta algusest tööle blogi, mis asub aadressil - http://arevallaleht.blogspot.com/ Sealt on võimalik lugeda jooksvalt infot toimunud ja toimuma hakkavate ürituste kohta. Kõige muu seas on seal praegu olemas valla aastapäeval näidatud slaidiesitlused ja tehtud pildid. Võimalik on internetivahendusel näha saadet, mis Robist näidati Ukrainas jne.

HEAD LUGEMIST!

EELOLEVATE ÜRITUSTE KALENDER

23. veebr. K. Are vallakeskuse suures saalis kell 12.00 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik aktus. Esinevad valla taidlejad. Pakutakse kohvi ja kooki. 24. veebr. N. Are pargis Vastlapäev vt. lähemalt lk.20 28. veebr. E. Are PK 8. kl. Tallinnas Nõmme lumepargis 2. märts Heino Seljamaa etendusega „Lotte ja Bruno“. Pileti hind 1.60 8. märts Are PK vastlapäeva tähistamine 16. märts Are PK emakeelepäeva tähistamine 11. märts R. Are vallakeskuse väikeses saalis kell 18.30 Tähistame stiilselt naistepäeva kohvikklubi õhtuga. Pääse 2 € ( täiendav info kuulutustel) 18. märts Suigu Seltsimajas kell 12.00 klubi “Tuluke” koosolemine. 19.– 27. märts KOOLIVAHEAEG 27. märts Vallakeskuses algusega 11.00 Are valla V meistrivõistlused lauatennises. Info ja registreerimine: [email protected] või Keit 53916405

Heljo Männi 85. sünnipäevale pühendatud joonistusvõistlus "Mõmmi ja teised tegelased". Tööde esitamise tähtaeg on 15. märts

Valla aastapäeval näidatud filmi Pärivere sovhoos 1988.a . saab osta valla sotsiaaltöötaja käest Plaati on võimalik vaadata arvutiga ja maksab see 5 eurot. (Saadud raha läheb vallakeskuse fassaadi remondiks)

Pildid ja slaidiesitlused on nähtavad internetist aadressil - http://arevallaleht.blogspot.com/

Küpseta VABARIIGI AASTAPÄEVAKS ülihea kook:

VAARIKA TOORJUUSTUKOOK Põhi: 1pk Juubeli tordipulbrit 150 gr toasooja võid Täidis: 250g toorjuustu 150g hapukoort 2 muna 1tl vanillisuhkrut 2spl suhkrut 3-5dl vaarikaid (sügavkülmast võetuna sulatada)

Näpi Juubelitordi pulber ja või ühtlaseks massiks. Kata keskmise suurusega eelnevalt ettevalmistatud koogivormi põhi 2/3 Juubelitordi puruga. Sega ühtlaseks massiks täidise komponendid ning vala koogipõhjale. Ülemiseks kihiks raputa ülejäänud tordipulber. Küpseta 200kraadises ahjus 35 minutit või niikaua, kuni kook on muutunud pealt ilusaks helepruuniks. Jahutatud kook tõsta üleööks külmkappi. Head isu ja ilusat Eestimaa sünnipaeva!

Tervitustega Viljalt

TEATED

Are vallas kasutusel olevad olulised telefoninumbrid :

Vallavanem Jaanus Männik - 445 1868 ; 512 2321 [email protected] Abivallavanem Lauri Luur - 445 1862 ; 525 9752 [email protected] Vallasekretär Eve Atka - 445 1860 [email protected] Maanõunik Signe Rõngas - 445 1875 ; 525 3189 [email protected] Sotsiaalnõunik Kaja Rebane - 445 1876 ; 5333 9477 [email protected] Sotsiaaltöötaja Heli Tõrva - 445 1876 ; 529 3053 [email protected] Pearaamatupidaja Helgi Kallaste - 445 1878 [email protected] Sekretär-asjaajaja Terje Võsumets - 445 1861 ; 526 9732 [email protected] Pärivere klubi juhataja Sirje Pilter - 445 1866 ; 517 0282 [email protected] Are raamatukogu juhataja Malle Pajo - 445 1865 [email protected] Suigu raamatukogu juhataja Viiu Tamla - 446 3494 [email protected] Noorte- ja spordijuht Kristi Kivisaar - 5646 4861 [email protected] Konstaabel Valdu Kaljur - 511 8520 Bussijuht Ants Tugedam - 5348 5121 Bussijuht Ranno Aassalu - 5348 154 4 OÜ Are Vesi juhatuse esimees Kert Alamaa Rikked, tellimised, info, teated - 445 1864; 529 8849 [email protected]

Vallakeskuse asutuste lahtiolekuajad

POSTKONTOR: TALLINNA VANGLA PÄRNU T.-R. 8.00-12.30 L. 8.00-11.30 KRIMINAALHOOLDUSOSAKONNA PÄRNU TALITUSE ARE ESINDUS:

PÄRIVERE KAUPLUS: T: 9.00-15.30 E.-R. 9.00-17.00 N: 9.00-15.30

AITA RAAMATUKOGU: T: 11.00-18.00 E: 10.00-13.00 K: 15.00-18.00 K: 15.00-18.00 N: 11.00-18.00 N: 10.00-16.00 R: 15.00-18.00 L: 10.00-15.00 PÄRIVERE KLUBI: T. – L. 9.00 – 14.00 (Samal ajal avatud ka

JUUKSUR: laste mängutuba) Beebikool K: 10.30 K: 10.00-16.00

N: 10.00-16.00 ARE AVATUD NOORTEKESKUS: METSANDUSSPETSIALIST E.-N: 15.00-18.00 Lembit Alliksaar tel. 5107 985

T: 13.00 – 15.00

OÜ Võtab pikaajalisele rendile põllumaid Tulemas on Pärnumaa XXXI talimängud ootame

(pria). Hind kokkuleppel. Info esindajaid järgmistele aladele: curling (5.03.11); sangpommi kahevõistlus (5.03.11) [email protected] Tel 510 8944 suusatamine (4.03. ja 5.03.11);

Hea suusarahvas ! Kõik kes suuskadel vähegi Alates 01.01.2011 teenindab Are valda edasi liiguvad registreerige ennast hiljemalt 1. Veterinaar- ja Toiduameti Pärnumaa märtsiks talimängude raames toimuvale Veterinaarkeskuse lepingu alusel suusavõistlustele, mis toimub 4. märtsil 16.30 volitatud loomaarst Marina Klaassen. Kontaktid- tel. 5521 9657, e-mail- Jõulumäel. Info: Kristi 56464861 [email protected] . 27. märtsil algusega 11.00 Are valla V Tänu tehtu eest meistrivõistlused lauatennises. Info ja MERJE ALVETILE! registreerimine: [email protected] või Keit 53916405

Are Põhikool ostan 3 meetriseid küttepuid Vajab uuest (neljandast) õppeveerandist tel 446 1818, 504 0779

ARVUTIÕPETAJAT (8 tundi 1.-9.klassini) ja IT-SPETSIALISTI Vajalik CV; haridust tõendavad dokumendid. OÜ Arude ostab ja Avaldust oodatakse Kooli 1 Are alevik Pärnumaa rendib põllumaad Are vallas. Hinnad kokkuleppel. 15. märtsiks 2011.a. Tel. 523 7966

Lauri Luur

Suigu Seltsimajas on võimalik erinevateks üritusteks Murru Küla Seltsilt rentida ruume (kohvikut, mängutuba ja saali). Toitlustuse saab tellida Eve Eametsalt (tel 5155883) või katta laua ise. Nõud on olemas 50 inimesele. Hind sõltub ruumist, ajast ja Teie poolt soovitud teenustest. Info tel 5056823 või 5203412.

Meie hulgast on lahkunud ....

SIRJE ALAMAA Niidu külast 06.07.1957 - 07.01.2011

PEETER RABBI Kurena külast

15.03.1936 - 16.01.2011

AVALDAME KAASTUNNET OMASTELE!

Lillede keskel Sa ela ja liigu, lilled Su südamest ÕNNITLEME mured kõik viigu .... KÕIGE NOOREMAID VALLAKODANIKKE

ÕNNITLEME! Piret Veskimägi ja 03.03 ATS PIIRMETS 74.a. Are alevik Viljar Talimaa perre 03.03 TOOMAS ANNUSVER 50.a. Parisselja küla Suigu külas sündis 04.03 ASTA NAIRIS 83.a. Are alevik 22. jaanuaril poeg 04.03 EVI TILLART 82.a. Kurena küla 05.03 AINO HIIEMÄE 85.a. Elbu küla MÄRT TALIMAA 05.03 MALLE LOHU 71.a. Võlla küla 05.03 JÜRI KOHA 50.a. Are alevik Liili Luuri ja Hannes 06.03 VELJO MIIL 73.a. Niidu küla Kangori perre 06.03 MIHHAIL MEKLEŠ 71.a. Niidu küla 11.03 ALLY LILLEHT 77.a. Võlla küla Pärivere külas sündis 12.03 JAAN LAAS 70.a. Are alevik 28. jaanuaril tütar 14.03 MIHKEL KURESALU 71.a. Are alevik MERILYN KANGOR 15.03 HELENE RAHTMA 88.a. Niidu küla 17.03 LEILI TROMM 75.a. Are alevik 18.03 VILMA LOHU 79.a. Võlla küla

18.03 KARL LIPPMAA 70.a. Elbu küla 19.03 HELJU-LAINE PALDIS 70.a. Suigu küla

20.03 HELVI TÕNSING 78.a. Are alevik 26.03 MARVI MERISTE 55.a. Are alevik 26.03 ANTS ARUST 50.a. Are alevik 29.03 LAINE KALLASTE 71.a. Are alevik 29.03 AIN KASK 50.a. Are alevik 30.03 VAIKE TAMP 81.a. Are alevik Meil on rõõm avaldada vallalehes juubelid alates 50st ja kõik sünnipäevad alates 70st. KES SOOVIB, ET TEMA SÜNNIPÄEVA LEHES EI AVALDATA, PALUN ANDA SELLEST TEADA VALLA

SEKRETÄRILE tööpäeviti

tel. 445 1861

Uuel aastal uue hooga ja uute ideedega! Vallalehe toimetus:

Et Teil jätkuvalt oleks vallalehte hea ja huvitav lugeda, Leelo Lusik otsustas vallavalitsus lisada vallalehe toimetusse noort ja Tel. 514 2621; 446 3596 värsket jõudu – ideede ja artiklitega aitab edaspidi Oja 4 Are , Pärnumaa 87 301 Kristi Kivisaar.

Artiklid uue lehe jaoks on oodatud 11. märtsiks. Kristi Kivisaar Tihased juba siutsuvad. Kaunist kevadeootust kõigile! Tel. 5646 4861 Elbu küla, Pärnumaa 87 301 Toimetus