DOCSLIB.ORG

Are Valla Leht Nr

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Are Valla Leht Nr Are valla leht Nr. 8) 119 Oktoober 2012 [email protected] Leelo Lusik, Kristi Kivisaar 514 2621 TEATRISSE .... TÄNA LEHES: 24. novembril on Are vallakeskuses kell 19.00 Komöödiateatri külalisetendus “HEAD ISU NÄLJASED” Osades: Anne Paluver, Tarvo Krall, Merle Jääger ja Henrik Norman Vallavanema veerg Pilet 8 € , pensionäridele ja õpilastele sooduspilet 6 € lk. 2 Pileteid saab osta alates 24. septembrist Pärivere klubist, Are Raamatukogust, Suigu Raamatukogust, Are Põhikoolist (Mare Roostalu käest) ja sotsiaaltöötajalt. Info tel: 445 1866 või 517 0282 Volikogu ja vallavalitsuse istungite otsused lk. 4 Maamaksust lk. 5 Via Baltica teemaplaneering lk. 6 Are valla parim ettevõte 2012 lk. 9 Meie valla eksootika lk. 9 Vallarahva tegemistest lk. 13 Teated lk. 16 1 Vallad võrdluses – kas Are vald on lõpu äärel? Selle sügise suur meediasündmus omavalitsuste näitajaks selles grupis on vallas olevate maastikul on kindlasti valdade ja linnade töökohtade arv ehk isikute, kelle eest KOV- võimekuse indeksi avaldamine. Kuna indeksit üksuses registreeritud tööandja deklareerib (nagu erinevaid indekseid üldiselt) väljendatakse sotsiaalmaksu, arv jagatuna 15-64 aastase elanike numbriliselt siis see annab pikalt süvenemata hea arvuga. Kolmandaks näitajaks on töökoha võrdlusmomendi. Are valla positsioon 2011. keskmine väärtus ehk kui suurt palka tööandjad aastal jäi 161. kohale, mis on võrreldes 2010. maksavad. Neljas näitaja on majanduse aastaga kolme koha võrra tagasihoidlikum. Kui mitmekesisus, mis näitab kui paljude erinevate arvestada, et omavalitsusi on kokku 226 siis Are tegevusaladega ettevõtted tegelevad. Siingi on vald platseerub allapoole keskmist. Tekib näitajad selged ja valdavat asjakohased, kuid küsimus, et millega meil tegeletakse? arvestama peaks siin asjaolu, et väiksema valla ja rahvaarvu puhul on paratamatult vähem erinevaid See näitaja pani mind ennastki imestama, sest ettevõtlusharusid ning maavallale iseloomulikult hoolimata vallavalitsuse pingutustest kipub meie on ka inimeste keskmised sissetulekud näitaja järjest kehvemaks muutuma. Saamaks madalamad. asjast täit selgust tuleb aga süveneda arvnäitajate tegelikku olemusse. Elanikkonna heaolu on suhteline mõiste ning seda on püütud hinnata läbi nelja komponendi. Võimekuse all mõistetakse kohaliku Esimene on elanikkonna keskmised tulud elaniku omavalitsuse-võimekuse indeksi koostamisel kohta, kus võetakse arvesse tulumaksuga mõõtu, mis näitab subjekti võimete summat maksustatud tulude ning saadud pensionid (potentsiaali) midagi ära teha. Indeksi koostamise summa jagatuna elanike arvuga. Teiseks on aluseks võetakse kuus erinevat komponenti: 1) töökohtade arv tööealiste elanike kohta (arvesse Rahvastik ja maa; 2) kohalik majandus; 3) lähevad töökohad ja FIE-d). Kolmandaks on elanikkonna heaolu; 4) haldamise ja teenuste registreeritud töötute osakaal tööealiste elanike osutamise organisatsiooniline võimekus; 5) hulgas. Neljandaks on välja makstud kohaliku omavalitsuse finantsvõimekus; 6) toimetulekutoetuste maht jagatuna elanike üldise kohalike avalike teenuste osutamise võimekus. arvuga. Are valla koht selle näitaja osas on 167. Kõik vägagi olulised komponendid ning Selles osas veab meid alla valdavalt madalamad omavalitsuse edukuse indikaatorid, mis peaksid keskmised palgad. Küsitavusi tekitab siinkohal andma objektiivse tulemuse. töökohtade arv elanike kohta sest valdavalt ei Rahvastik ja maa koosneb omakorda neljast tööta inimesed oma elukoha lähedal. Ühe näitajast. Elanike arv rahvastikuregistri andmetel, varasema uuringu kohaselt töötab samas ülalpeetavate määr ehk 0...14 ning 65 ja omavalitsuse maksimaalset 25 % tööalasest vanemate elanike arvu suhe 15-64 aastaste elanikkonnast, mistõttu muutub kohati küsitavaks elanike arvu, rahvastiku taastootmispotentsiaal näitaja olulisus. ehk sünnituseas olevate naiste arv jagatuna üldise Haldamise ja teenuste osutamise elanike arvuga ja maa maksustamishinna organisatsiooniline võimekuse alla mõistetekase summaarne väärtus (pindala korrutatud Are valla kohaliku omavalitsuse organisatsiooni üldiselt. maa maksustamishinnaga). Väga selged Sarnaselt eelmistega koosneb see neljast näitajast. väärtused (va. maa maksustamishinna väärtus) Esimene neist on kohalikel valimistel osalemise mida hinnata, sest omavalitsuse tulud tekivad aktiivsus. põhiliselt üksikisiku tulumaksust. Ehk mida Teine on vähem ülapeetavaid ja mida rohkem noori ning kohalikel tööealisi seda parem nii kogukonnale kui valimistel ühiskonnale tervikuna. Are valla positsioon selle kandideerimis näitaja osas 95, mis on pisut üle keskmise. e aktiivsus ehk Kohaliku majanduse seisundit mõõdetakse kohaliku majandusüksusi (FIE-d, ettevõtted, asutused, omavalitsuse MTÜ-d) ja loodud töökohti iseloomustavate volikogusse näitajate kaudu. Aluseks on siin majandusüksuste kandideerijate arv tööealiste elanike kohta. Majandusüksuste arv jagatud puhul on arvesse võetud kontaktaadressi. Teiseks kohtade 2 arvuga volikogus. Kolmandaks näitajaks on arvestatakse hariduse põhiteenuseid (lasteaed, linna- ja vallavalitsuste ametiasutuste ja algkool, põhikool, gümnaasium) pakkuvate hallatavate asutuste koosseis, kus arvestatakse munitsipaalasutuste või –ühingute olemasolu vallavalitsuses ja hallatavates asutustes (koolid, KOV-üksuses. Teine näitaja on valla lasteaiad jms) olevate töökohtade arvuga ehk hariduskulud 0-19 aastaste elanike kohta. Kolmas mida rohkem palgalisi seda parem. Neljandaks näitaja on sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arvestatakse omavalitsuse osalusi erinevates mitmekesisus ehk teenuse pakkujate eraõiguslikes ühingutes (osaühingud, (sotsiaaleluruumid, koduhoolduse hooldajad, mittetulundusühingud jms). Are valla koht selles puuetega inimeste hooldajad, päevakeskuse osas on 139. Valimisaktiivsusega meil probleeme teenused) ning sotsiaalse kaitse ja tervishoiu pole, kuid kandideerimisaktiivsus on madal, mis munitsipaalasutuste või –ühingute (hooldekodud, omakorda vähendab kogusummat. sotsiaalkeskused, laste ja perede kaitse asutused, tervishoiuasutused) olemasolu KOV-üksuses. Kohaliku omavalitsuse finantsolukorra all on viis Lisaks arvestatakse veel sotsiaalse kaitse kulutusi erinevat näitajat. Esimene on valla eelarve maht elaniku kohta, vaba aja teenuseid pakkuvate elaniku kohta millest on maha arvatud erinevad asutuste olemasolu (muusika- ja spordikoolid, sihtotstarbelised toetused. Teiseks on valla muuseumid, raamatukogud jms), valla poolt võlakoormuse näitaja. Kolmandaks on linna või tehtud vaba aja kulutused elaniku kohta, valla põhivara maht elaniku kohta. Neljandaks majanduse ja keskkonnakaitse asutuste ning võetakse arvesse põhivara soetus elaniku kohta eraõiguslike ühingute arv (elamu- ja (suuremad ehitamised jms) ning viiendaks kommunaalmajanduse, jäätmemajanduse, näitajaks on valla omafinantseerimise võimekus keskkonnakaitse, varade hooldamise ja ehk kui palju on vallal vahendeid erinevate haldamise, kaubanduse ja tootmise asutused ja investeeringute tegemiseks. Kõik viis on ühingud) ning valla poolt tehtud majanduse ja omavahel seotud näitajad. Are valla positsioon on keskkonnakaitse kulutusi elaniku kohta. 113, mis näitab, et finantsilist võimekust sisuliselt jagub kui on vaja midagi olulist ära teha. Seda Püüan nüüd oma vägagi keeruka teksti veel korra kinnitavad ka paljud suured investeeringud kokku võtta. Hindamine on ühtpidi oluline ja millega on hakkama saadud (koolide vajalik, kuid küsitavusi tekitavad mitmed renoveerimine, vee ja kanalisatsioonitööd jms). hindamise alused. Paljud on viidanud siin omavalitsuste sundliitmise vajadusele, et olukorda parandada, kuid minul tekib kohe küsimus, et kas liitumisega loodaks näiteks Niidu külla muusikakool või pensionäride päevakeskus. Tõenäoliselt mitte vaid sellisel juhul läheb juba omavalitsuse pindala suuremaks ning hindepunktid kasvavad mõne suurema asula arvelt. Kui Are vald liita Pärnu linnaga siis meie näitajad paraneksid märgatavalt (saaksime siis kõik oma muusemi või hooldekodu). Teisest küljest pean loomulikult tõdema, et suuremal omavalitsusel on rohkem võimekust üldiselt, kuid kohati paistab võimekuse indeksis arvestamise alustest silma näitajad mille olulisuses ma sügavalt kahtlen. Viimase näitajana on kohalike avalike teenuste Kellel jäi veel midagi segaseks või arusaamatuks osutamise võimekus, milles sisuliselt kajastub siis kogu analüüs on kätte saadav erinevate omavalitsuste poolt pakutavate teenuste siseministeeriumi veebilehel olemasolu nagu haridus, sotsiaalne kaitse ja www.siseministeerium.ee tervishoid, vaba aeg ning majandus ja keskkonnakaitse. Haridusasutuste olemasolu all Head omavalitsemist Lauri Luur 3 21. septembri Are Vallavolikogu istungi otsused: 1. Kinnitati Are valla arengukava 2011-2021 muudetult. 2. Kinnitati Are valla eelarvestrateegia aastateks 2012-2016. 3. Otsustati lubada Are Vallavalitsusel võtta rahalisi kohustusi seoses riigihanke „Suigu Seltsimaja õliküttelt maaküttele üleviimine“ korraldamisega ajavahemikul 17.09.2012 kuni 15.12.2012. 4. Määrati Are Põhikooli ja Suigu Lasteaia-Algkooli õpetajate nädala koormusnormiks 21 tundi. 5. Tunnistati peremehetuteks ehitisteks Suigu külas asuvad elamu, ait, kuur ja vana elamu. 6. Otsustati taotleda Are valla munitsipaalomandisse Suigu külas ca 2,7 ha suurune maatükk, millel asub Are vallale kuuluv Pariku elamu, ait, kuur ja vana elamu. 7. Tehti muudatused Are Vallavolikogu 31. mai 2012 määruses nr 16 „Kohanime määramine“ – Areküla tee, nimeobjekti liik – liikluspind, Künnametsa tee, nimeobjekti liik – liikluspind. 8. Muudeti Are Vallavolikogu 16.08.2012 otsust nr 35 „Konkursikomisjoni moodustamine“ ning arvati konkursikomisjoni
Load more

Recommended publications
  • Lisa 1 Tori Vallavolikogu 20.12.2018 Määrusele Nr 46
    Lisa 1 Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusele nr 46 TORI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018 - 2030 SISUKORD I SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 4 1. ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK ......................................................... 5 1.1. ARENGUTRENDID JA MÕJURID ................................................................................... 5 1.2. TORI VALLA VISIOON 2028 ............................................................................................ 6 1.3. TORI VALLA MISSIOON .................................................................................................. 6 1.4. TORI VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2030 ................................................ 7 1.5. ARENGUKAVA ÜLESEHITUSE JA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................... 8 2. PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 9 2.1. AJALUGU, ÜLDANDMED JA ASUKOHT ...................................................................... 9 2.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ............................................................................................. 11 2.3 TÖÖHÕIVE ........................................................................................................................ 12 II TEGEVUSVALDKONNAD ................................................................................................... 12 2. LOODUS JA ELUKESKKOND ......................................................................................
    [Show full text]
  • Tori Valla Arengukava Aastateks 2018 - 2030
    TORI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018 - 2030 SISUKORD I SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 4 1. ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK ......................................................... 5 1.1. ARENGUTRENDID JA MÕJURID ................................................................................... 5 1.2. TORI VALLA VISIOON 2028 ............................................................................................ 6 1.3. TORI VALLA MISSIOON .................................................................................................. 6 1.4. TORI VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2030 ................................................ 7 1.5. ARENGUKAVA ÜLESEHITUSE JA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................... 8 2. PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 9 2.1. AJALUGU, ÜLDANDMED JA ASUKOHT ...................................................................... 9 2.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ............................................................................................. 11 2.3 TÖÖHÕIVE ........................................................................................................................ 12 II TEGEVUSVALDKONNAD ................................................................................................... 12 2. LOODUS JA ELUKESKKOND ....................................................................................... 16 2.1.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Tori Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.02.2021 Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2019, 50 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 14.05.2019 nr 8 Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Igale koolikohustuslikule isikule ja koolikohustuslikust east nooremale lapsele (edaspidi isik), kelle elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Tori vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus valla elukohajärgses munitsipaalkoolis. (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega lapsed üldjuhul elukohajärgses munitsipaalkoolis. (3) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu lapsed, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub väljaspool Tori valda. § 2. Elukohajärgne kool Elukohajärgsed koolid Tori vallas on Tori Põhikool, Are Kool, Sauga Põhikool, Sindi Gümnaasium. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab Tori Vallavalitsus esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. (2) Isikute elukohajärgsed koolid on: 1) Sauga Põhikool, kui tema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Sauga alevik, Eametsa küla, Kilksama küla, Nurme küla või Räägu küla. 2) Sindi Gümnaasium, kui tema elukoht rahvastikuregistri
    [Show full text]
  • (Va Riiklikud Pühad Ja Juuli) 7.20 Are Teenuskeskus
    Sõidukava 2020/2021 õppeaastal Are piirkond Liin nr 1, käigus E,T,K,N,R (v.a riiklikud pühad ja juuli) 7.20 Are teenuskeskus 7.30 Suigu lasteaed 7.33 Timmermanni 7.40 Võlla 7.45 Lepplaane 7.50 Küti 7.55Lillemaa 8.00 Elbu 8.05 saabumine Are kooli 8.15 Are teenuskeskus 8.25 Suigu lasteaed T ja N väljumine Are teenuskeskusest kl 08:30 ja saabumine Suigu lasteaeda 08:45 Koolivaheaegadel on muudetud sõiduplaan: 7.20 Are teenuskeskus 7.30 Suigu lasteaed 7.40 Are teenuskeskus Liin nr 2, käigus E,T,K,N,R (v.a. riiklikud pühad ja koolivaheajad) ETK 14.20 R 13.45 Are kool ETK 14.23 R 13.48 Are park ETK 14.25 R 13.50 Mõnuvere ETK 14.30 R 13.55 Suigu keskus ETK 14.35 R 14.00 Timmermanni ETK 14.45 R 14.10 Laastu ETK 15.00 N 14.05 R 14.25 Are kool ETK 15.03 N 14.08 R 14.28 Are küla, Matsimaa (nõudmisel) ETK 15.15 N 14.20 R 14.40 Are kool ETK 15.18 N 14.23 R 14.43 Elbu saeveski ETK 15.20 N 14.25 R 14.45 Lillemaa ETK 15.30 N 14.35 R 14.55 Küti ETK 15.35 N 14.40 R 15.00 Õunapuu ETK 15.36 N 14.41 R 15.01 Lepplaane ETK 15.38 N 14.43 R 15.03 Põllmaa ETK 15.42 N 14.47 R 15.07 Võlla ETK 15.46 N 14.51 R 15.11 Suigu - N 14.54 Timmermanni - N 15.00 Laastu - N 15.10 Tabria ETK 15.51 N 15.20 R 15.16 Mõnuvere Liin nr 3, käigus E,T,K,N,R (v.a.
    [Show full text]
  • Are Valla Leht Nr
    Are valla leht Nr. 5) 98 juuni / juuli 2010 [email protected] Leelo Lusik 51 42 621 TÄNA LEHES: Vallavalitsuse istungite otsused lk. 3 Hajaasustuse veeprogrammist lk. 5 JAANIKUU TÕI SUVE Mida toob meile EURO lk.7 Kui maikuus oli südasuve kuumusega päevi, vihma ja külma, siis juuni oli enne jaani viimastest aastatest üks jahedamaid. Sääski Muudatused sündide jätkub aga pilvede kaupa, nad on tänavu eriti õelad ja rammusad. Ööbikud on oma virtuoossed kontserdid selleks korraks lõpetanud, ja surmade registreerimisel lk. 9 eriti innukalt kukkusid sel kevadel käod. Kurgi on palju – lapsi on nad tänavu valla peredesse toonud seni Et tuli loidaks kaheksa. Tervitame ja õnnitleme kõiki tillukesi tulijaid ning nende südames lk.11 vanemaid suve hakul! Kuid lahkunuidki on juba kaheksa, nende hulgas vanim mees vallas Ernst Aasmäe ja üks imetlusväärselt visa ja ligi Meie koolid lk. 12 kolmveerand sajandit eeskujulikku tööd teinud Aadu Laane. Rahu kõigile lahkunutele, tänu tehtu eest! Vallarahva tegemised Juuni oli lastele ja noortele eriti põnev kuu. 13 lapsel sai aeg täis lk. 14 lasteaias (pildil), kooli algastme neljandas klassis lõpetasid Suigus 2 ja Ares 10 õpilast. Are Põhikooli lõpetas 18. juunil praegu Teated lk. 19 viimane üle 20 õpilasega klass. Õpilasmalev 15 liikmega tegi Marge Mölderi juhatusel traditsiooniliselt tubli töö. Ilus võidupüha ja jaaniõhtu on möödas, suvi täishoos. Tee sai korda J. Männik 1 PINGUTAGEM ÜHISELT KAHE VALLAKOOLI SÄILITAMISEKS! Hariduskorraldus, võimalikult hea tasemega koolide ja lasteaia pidamine-majandamine on valla esmatähtis seadustest tulenev ülesanne . Nii kulutuste järgi vallaeelarvest kui töötajate arvult moodustavad koolid ja lasteaed tunduvalt rohkem kui poole. Ei vallavolikogule, vallavalitsusele ega ühelegi vallaametnikule pole midagi tähtsamat kui ühises meeles valla laste ja toetust vajavate vanurite eest hoolitsemine.
    [Show full text]
  • Tori Valla Arengukava Aastateks 2018 -2030
    Lisa 1 Tori Vallavolikogu 22.10.2020 määrusele nr 122 TORI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018 -2030 SISUKORD I SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 4 1. ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK ......................................................... 5 1.1. ARENGUTRENDID JA MÕJURID ................................................................................... 6 1.2. TORI VALLA VISIOON 2028 ............................................................................................ 7 1.3. TORI VALLA MISSIOON .................................................................................................. 7 1.4. TORI VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2030 ................................................ 7 1.5. ARENGUKAVA ÜLESEHITUSE JA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................... 8 2. PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 9 2.1. AJALUGU, ÜLDANDMED JA ASUKOHT ...................................................................... 9 2.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ............................................................................................. 11 2.3 TÖÖHÕIVE ........................................................................................................................ 12 II TEGEVUSVALDKONNAD ................................................................................................... 13 2. LOODUS JA ELUKESKKOND ......................................................................................
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÄ- 20 Sauga, JAH1000001 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pärnumaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073875 1.3. Aadress Suur-Kuke 5, 80018 Pärnu 1.4. Esindaja nimi Jaan Liivson 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4430199 Faksi number 44330198 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jaan Liivson Ametinimetus Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Metsisemängud Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, muudetud nimetus/ 08.10.2007 nr 56. § 4. Kaitsekord (5) Metsise püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine, jahipidamine on lubatud piirangu kirjeldus 01.septembrist 31.jaanuarini. 4.2. Objekti Kaitsealune linnuliik.
    [Show full text]
  • Are Vallavalitsus
    ARE VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Are 18. september 2015 nr Ühissõidukipeatustele kohanimede määramine Are vallas Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1, Are Vallavolikogu 7. 04.2006 määruse nr 11 „Kohanime määramise kord“ ja kohanimeseaduse § 4 lõike 1 punkti 5, § 5 lõike 1 punkti 3 ja lõike 4, Are Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Määrata Are valla haldusterritooriumil asuvate ühissõidukite peatuste nimed ja asukohad vastavalt tabelis toodud nimekirjale: peatuse_nimi stop_code asula vald maakond stop_lat stop_lon Are 6700050-1 Are alevik Are vald Pärnu maakond 58.5244337362778 24.5613849917168 Are 6700051-1 Are alevik Are vald Pärnu maakond 58.5236682039075 24.5597249947659 Are 6700049-1 Are alevik Are vald Pärnu maakond 58.5242809346835 24.5592859216334 Parisselja 6700682-1 Eavere küla Are vald Pärnu maakond 58.5424799439149 24.5426620705392 Aadu 6700002-1 Kurena küla Are vald Pärnu maakond 58.5074816612851 24.5469082801969 Aadu 6700001-1 Kurena küla Are vald Pärnu maakond 58.5077298544959 24.5475965089765 Räägu 6700833-1 Kurena küla Are vald Pärnu maakond 58.4762635744039 24.5274805135718 Räägu 6700832-1 Kurena küla Are vald Pärnu maakond 58.4766479249202 24.5279657179335 Silla 6700902-1 Kurena küla Are vald Pärnu maakond 58.4936524188684 24.5322006923347 Silla 6700903-1 Kurena küla Are vald Pärnu maakond 58.4933145665704 24.5316137014907 Lepplaane 6700451-1 Lepplaane Are vald Pärnu maakond 58.488932641532 24.6379948758866 küla Lepplaane 6700452-1 Lepplaane Are vald Pärnu maakond 58.4886482077549
    [Show full text]
  • RB Tootsi Pärnu KMH Programm Ja Lisa 1
    Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Design Priority Section 1 Rail Baltica raudteetrassi lõigu “Tootsi – Pärnu” keskkonnamõju hindamise programm Juuni, 2021 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Design Priority Section 1 Rail Baltica raudteetrassi lõigu “Tootsi – Pärnu” keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Programmi eelnõu The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. 2 Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 2 RAIL BALTIC/RAIL BALTICA RAUDTEE ..................................................................................... 10 2.1 Raudtee üldine kirjeldus .............................................................................................................. 10 2.2 Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd ........................................................................................... 11 2.3 Rööbastee...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kaisma Vändra Pärnu-Jaagupi Vändra Tootsi Koonga Halinga Lavassaare Are Varbla Tori Audru Sauga Sindi Paikuse Tõstamaa PÄRNU Uulu Surju Saarde Kilingi-Nõmme Kihnu Tali Häädemeeste Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 24 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Pärnumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Pärnumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-83-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]