^K,

к Show-woman või muusikale pühendunu?

Andres Pung: Mida teha, et Eesti muusikute ring kokku ei kuivaks? Jaan-Eik Tulve avab "oma sõnadega" gregoriaani laulu olemust RUDOLF TOBIAS RUDOLF TOBIAS Kaks vaimulikku laulu segakoorile ja orelile Motetid ja vaimulikud laulud segakoorile

Zwei geistliche Gesänge fiir gemischten Chor mid Orgel

RUDOLF TOBIAS Jenseits des Jordan DES JONA SENDING Klavierauszug

Sealpool Jordanit JOONASE LÄHETAMINE Klaviir

Mu Nunne l, 10133 Tallinn E-R10-18, L 10-17 tel (o) 644 04 80 INTRO 2/2002 KAVA Muusika seekordses numbris on põhjalikumalt käsitletud Eesti muusikahariduse teemat. Juba ammu on kõneldud 2 Kerttu Soans. "Minust saab see, muusikute töö vähesest väärtustamisest meie muutunud mida ma teen": intervjuu Anu Taliga ühiskonnas. Peagi lõpetavad kooli tuhanded xi Л \j J\ X J—J XJ &-J X JL$ keskharidusega noored, kes seisavad küsimuse ees, 6 Maailmast mida teha edasi. Aasta-aastalt on vähenenud nende IMPRESSIOON hulk, kes otsustavad professionaalse muusiku karjääri 7 Kadri Hunt. Suur muusika suurel reedel kasuks. Muusiku ametit ei peeta enam nii mainekaks ja 8 Elena Lass, Mariliis Valkonen. Seitse tasuvaks kui Vene ajal. Miks see nii on? Selle üle arutleb päeva eesti muusikaga Eesti Muusikaakadeemia õppe- ja teadusprorektor 10 Harry Liivrand. Lesk ja Wiesler 11 Ivalo Randalu. Üks kevadine Andres Pung. Loodetavasti saab Andres Punga artiklist ore li retk hakatust laiem arutelu muusikahariduse teemadel, sest BAGATELLID tegelikult sõltub ju sellest eesti muusikakultuuri tulevik. 14 Eestist LACRYMOSA Reet Marttila, 17 Anneli Remme. Rauno Remme peatoimetaja KONTRAPUNKT 18 Andres Pung. Quo vadis, Eesti muusikaharidus? STÜDIUM Peatoimetaja Reet Marttila [email protected] 24 Anu Kivilo. Kultuurikorraldus - uus Toimetaja Anneli Remme [email protected] eriala Eesti Muusikaakadeemias Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Kujundaja Tõnu Kaalep Keeletoimetaja Kulla Sisask 26 Mirjam Tally. Vokaalkunstnik Bobby Raamatupidaja Tambet Kuresoo McFerrin süstib kuulajatesse elurõõmu Rahastaja EV Kultuuriministeerium Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn 28 Greete Kõrvits. Lydia Auster Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 RETRO •m Toimetuse telefon (0) 6675 788 29 Mati Martin. Eesti muusikaelu 70 e-post: [email protected] aastat tagasi kodulehekülg: muusika.kul.ee Reprotööd КО Repro AKTSENT Trükikoda K&O Offset 30 Jaan-Eik Tulve. Ja sõna sai lihaks: ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu gregooriuse laul - pimedast keskajast läbi valguse tähtede poole Tellimine OÜ Kirilind E 1 N tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 34 Budism ja muusika faks (0) 640 85 98 e-post: [email protected] OPUS EST kodulehekülg: www.kirilind.ee 35 Eesti heliplaadid, raamatud ja Tellimisindeks 00679 noodid Ajakirja üksiknumbri hind ettetellimisel 28 krooni. MELOMAAN 3 kuud 80 krooni, 6 kuud 150 krooni, 36 Heliplaatide tutvustused 7 kuud 175 krooni. Esikaanel: Anu Tali Välismaale tellimisel lisandub postikulu. FOTO JOUNI HARALA COLLAGE 40 Valik maikuu muusikasündmusi mida ma teen.

KERTTU SOANS

Anu Tali - üks enam kõneainet pakkunud fi­ "Ma vihkan nõudmist, väljapressimist! Sul guure Eesti muusikaelus. Rahvavalgustaja? peab olema pakkuda midagi erilist, midagi sel­ Show-woman? Muusikale pühendunu? Oh, list, mis kutsub orkestrit tegema just nii, nagu teate! Anu Tali on 30-aastane dirigent, kellel sina tahad. See käib läbi alateadvuse, sealt välja kujunenud oma juhtimisstiil nii psüh­ peab tulema muusiku soov mängida nii, nagu holoogilises kui ka muusikalises mõttes. soovib dirigent," iseloomustab dirigent Anu Pillimängijad armastavad teda, kuulajad Tali oma töömeetodit. Intervjuud dirigeerib sa­ toetavad tema orkestrit meelsasti ning tellijad muti tema: "Tule Vinoteeki! Tean seal üht suu­ teavad, mida tellivad, sest Anu Tali "pikk fraas repärast veini. Joome klaasikese ja lobiseme." ja voolav saund" on alati garanteeritud. Tema Anu on enesekindel ja jutuhimuline, samas juhitav Eesti-Soome Sümfooniaorkester on äärmiselt täpne. Ta on kaunis, lihtne ja lõbus, uskumatult populaarne. Populaarseks on osu­ aga sa pead teadma: asjad lähevad siiski ja tunud ka orkestri esimene plaat "Luigelend", alati nii, nagu tema tahab. Intelligentse inime­ mille 2001. aasta lõpul andis välja Finlandia sena ta seda välja ei ütle, hiljem see lihtsalt Records. Milles on selle väikese heledapäise selgub. ja poisiliku noore naise fenomen? Vestlesime Anuga Tallinnas 8. märtsil 2002. aastal.

muusika 2/02 ^^ШШЦР»

muusika Sinu puhul ei saa rääkida muusikuks kasvamise põlvkondlikust arengust: ema on sul matemaatika dotsent ja isa inse­ ner. Ometi läksite mõlemad, nii sina kui su kaksikõde Kadri, muusikat õppima. Pole, jah, kedagi selles otseselt süüdista­ da, kuid siiski! - emapoolne vanaisa ole­ vat olnud lõbus pillimees. Ta oli Häädemeestel teemeister ja mängis nii pulmas kui matusel - kannelt, lõõtsa ja kõiki muid pille, mida vaja. Meie Kadriga polevat mingit erilist muusikahu­ vi siiski üles näidanud. Laulsime lasteaias üle keskmise hästi ja eks siis vaadatigi, et me võiksime ka mõnda pilli õppida - nii toodigi koju klaver. Isa on meil väga lõbus ja muusikalembene inimene, ema aga äärmuslik konservatiiv. Ta ei armasta "laia joont" ja tahaks, et lastel oleks kindel pind jalge all. Kui oli selge, et valik kipub siiski muusika kasuks lange­ ma, toonitas ema üht oma tõekspidamis­ test, mis on ka minu veendumus: kui oled midagi ette võtnud, pead seda tege­ ma hästi. Alguses läksime Nõmme Lastemuusikakooli, siis Tallinna Muusikakeskkooli, edasi tuli Eesti Muusikaakadeemia. Seal aitas mind väga palju professor Kuno Areng, kes toetas minu huvi vene ja eriti Rahmaninovi muusika vastu. Kahel viimasel kursusel õppisin ka orkestrijuhtimist. Minu õpeta­ jad olid Toomas Kapten ja professor Roman Matsov. Kas mulle meeldis muusikat õppida? Jah, mõnikord oli tõesti tore, ent ei maksa unustada ka har­ jumuse tekkimist ja selle jõudu.

Oled alles 30-aastane, kuid sul on juba oma sümfooniaorkester. Kas oskad välja oluline, sest kontsert oli ühtlasi üks mu naalset sümfooniaorkestrit oma elus. tuua mõne kohtumise või pöördepunkti, lõpueksameid Tallinna Muusikakesk­ Kavas oli Mahleri Esimene, Brahmsi mis on sinu dirigenditeed koolis, mille lõpetasin eksternina. Teine, Sibeliuse Teine ja Tšaikovski Viies märkimisväärselt mõjutanud? Tegelikult ei saanud mul sel ajal veel sümfoonia ning Prokofjevi süidid bal­ Kindlasti oli tähtis see, et sain mingit tehnikat olla! Vanad, kogenud ja letist "Romeo ja Julia". Täielik maail- muusikakeskkooli viimases klassis minna erudeeritud inimesed on lihtsalt kenad. marepertuaar! Orkester suhtus minusse vahetusõpilasena aastaks Stockholmi Töö on mind kokku viinud paljude väga haruldaselt hästi. Täiesti teenimatult Muusikagümnaasiumi. Täiesti uus kuulsate dirigentidega ja kõiki neid seob tegelikult. Võib-olla sellepärast, et ma ise keskkond, uus suhtumine. Samuti pidin üleolek inimlikust väiklusest, kadedusest, olin sedavõrd vaimustunud ega nõudnud- seal üksi kõigega hakkama saama, kuni ja kõik nad on andnud mulle väga palju. käsutanud orkestri ees. rootsi keeleni välja. See oli raske, aga ma Näiteks professor Jorma Panula! Temata Samal aastal loodi ka Eesti-Soome tean, et vingumine ei kuulu muusiku ei oleks ma keegi. 1995. aastal, kui Sümfooniaorkester, mida mina ja Mikko elukutse juurde. Üksikisiku elu ja karjäär akadeemia lõpetasin, tegin läbi Panula Franck esialgu kahekesi juhatasime. on alati raske, aga see pole tähtis. Tähtis meistriklassi ja sain temalt kutse kur­ Orkester, millest on tänaseks saanud on tulemus, mitte tee selleni jõudmiseks. sustele Sibeliuse Akadeemias. erakapitalil põhinev muusikakollektiiv, Rootsis tutvusin legendaarse dirigendi, 1997. aasta oli minu jaoks murrangu­ kus mängivad oma ala tõelised profid ligi professor Eric Ericssoniga, kes käis minu line. Panula tegi Moskvas meistriklassi ja 15 riigist, loodi esialgu kahe maa kultuu­ juhatatud kontserti kuulamas. Ta andis ma sain juhatada Moskva Sümfoonia­ risidemete tihendamiseks eesti ja soome sellele väga positiivse hinnangu, mis oli orkestrit - esimest hiigelsuurt professio­ pillimeestest.

4 muusika 2/02 Erakordselt tähtis oli ka kohtumine palju õpilasel endal mõelda, otsustada ja professor Matsov mulle, et kahjuks on professor Ilja Mussiniga. Mussin oli siis teha. Orkestri ees ei katkestata sind maailmas kirjutatud nii vähe muusikat juba 93-aastane, vene legendaarse kunagi, su tegevus võetakse videosse ja naistele. Aga minu arvates on nii, et kui dirigeerimisguru Mravinski kaasaegne, pärast selgitatakse vigu kassetti vaadates. juhatad näiteks Mahleri Esimest või armastatud ja kardetud. Eelkõige oli ta Mussin õpetas peensusteni dirigeerimise Tšaikovski Kuuendat sümfooniat, siis ei geniaalne pedagoog. Kui ta 1998. aastal tehnikat, tegelikult tema leiutaski viisi, ole seal naisi, mehi ega lapsi. On hoopis Soomes meistriklassi läbi viis, pressisin kuidas näidata kujundit, vaimustust, mingi teine, kõrgem maailm, tasand, kus end sinna kuulajaks. Kuna ma ei olnud rõõmu, kurbust, kuidas anda kätega edasi ollakse võrdsemad kui tavaelus. Sibeliuse Akadeemia ametlik tudeng, ei muusika liikumist ja muutusi selle sees. olnud mul õigust aktiivselt osaleda. Ja nii pidid tegema ka tema õpilased. Sinu repertuaarivalik võib tunduda kuida­ Ometi valis Mussin välja just minu. Pidin Panula lähtub aga ainult sellest, et aitab gi vanamoeline, kui võrrelda näiteks keelduma. Tema aga ei jätnud ja käskis sind, kui sa ise otsid. Ja kui ta pole mille­ teise noore eesti dirigendi, NYYD mul järgmisel hommikul varem kohale gagi rahul, kuid sa oled võimeline selle Ensemblei juhi Olari Eltsi tegemistega, tulla, et juhataksin talle Tšaikovski muusikaliselt ära põhjendama, jääb ta kes esitab ja salvestab esmajoones eesti Viiendat sümfooniat. Kui lõpetasin, ütles nõusse. Ta laseb õpilasel eksperimenteeri­ kaasaegset heliloomingut. Miks sina oma ta, et teiega me veel hakkame töötama. da. Traditsiooni ja "minu klassis tehakse orkestri kavva midagi uut ei võta? Fantastiline! nii"-fenomeni, millel põhineb vene süs­ Aga miks ma peaksin seda tegema, kui teem, Panula koolkonnas ei ole. Seal on see Olaril tõesti nii hästi välja tuleb? Missugune nägi välja eksam, mis otsus­ igal inimesel lubatud olla omamoodi isik­ Igaühel olgu oma nišš. Minu instrument tas sinu pääsemise Peterburi sus. on Eesti-Soome Sümfooniaorkester ja Konservatooriumi? Erinevusi on ka tehnikas, eelkõige orkestri suurus määrab ka repertuaari. Oo, see oli sündmus! Sisseastumiseksamil löögi ajastatuses. Vene traditsiooni Mängime suurvorme, sümfooniaorkestri oli klassis umbes 80 inimest, kõik mehed kohaselt juhatab dirigent n-ö ette, mistõt­ kõlavõimalusi kõige paremini välja muidugi. Auditoorium nägi välja nagu tu on võimalik ennustada, kuhu muusika toovaid teoseid maailmaklassikast, aga ka väike amfiteater, mille ühes nurgas seisab liigub; see annab muusikale erilise eesti autoritelt. Meie esimese plaadi Mussini büst. Sa lähed poodiumile ja sinu voolavuse. Soomes juhatatakse enamasti peategelane on ju Veljo Tormis. vastas on maast laeni ulatuv suur peegel. "löögi peale", mis tähendab, et orkestri­ Järgmisena tahame salvestada Erkki-Sven Kahel pool on klaver, millel suurepärased juhi käed ja muusika liiguvad sünkroonis. Tüüri loomingut. Ja mis puutub kontsertmeistrid mängivad orkestripar­ kaasaegsesse muusikasse, siis on selles tiid. Juhatasin tookord Tšaikovskit. Iga Paavo Järvi on ühes oma intervjuus küll palju head, aga ka palju selliseid teo­ liigutus, mille valesti teed, tuntakse kohe märkinud, et väga palju oleneb sellest, seid, mis loodud üheks korraks, mingiks ära, kui eksid, koperdavad ka klaverid. millised on dirigendi füüsilised tähtpäevaks või festivaliks. Kulub palju Kuid Mussin võttis mind oma klassi. omadused. Kas on teoseid, mis jäävad aega, et näha, kas need lood jäävad püsi­ Minu unistus oli pääseda Peterburi sinul juhatamata seepärast, et oled väi­ ma. Jah, ma olen konservatiiv. Ma ei Konservatooriumi, kus on õppinud kest kasvu ja naine? Et sa oled veel nii arva, et peab kohe ja kiiresti kõige uuega suurem osa meie parimatest dirigen­ noor? kaasa minema. Pigem väärtustan vana, ja tidest: Peeter Lilje, Jüri Alperten, Neeme Öeldakse, jah, et dirigendi elukutse on see, milles ma ise veendunud olen, kukub Järvi, Eri Klas, Arvo Volmer. Kuigi üle viiekümneste elukutse. Et olevat teo­ mul ka paremini välja. Ma armastan oma tänaseks on õppimisvõimalused avar­ seid, mida noor inimene justkui ei suu­ orkestrit ja muusikat, mida teeme. dunud, on Peterburi Konservatoorium daks juhatada, näiteks Bruckneri sümfoo­ ikka oma legendaarsust väärt. See on niad. Samas on ka Richard Straussi loo­ Kes oleksid sa siis, kui sa ei oleks diri­ väga raske ja väga eriline kool: Peterburi ming dirigendile väljakutse, ometi kirju­ gent? Konservatooriumis piitsutatakse sind nii tas ta näiteks oma "Surma ja selginemise" Mui pole kunagi ühtki varuvarianti madalaks, et hiljem pole elus enam suurt 25-aastaselt. olnud. Ma ei taha öelda, et muusika on midagi, mis võiks tõsiselt kõigutada. Mis puutub füüsilistesse eeldustesse, minu jaoks kõige tähtsam, aga see on Õpetamismeetod on seal vastuvaidlemist siis on dirigendid enamasti lühemat minu elu ja mõtte väljendus - mina. mittesalliv, autoritaarne, "ainuõige". kasvu. Ka Neeme Järvi, keda publik Kardan, et ma ei oskaks enam ilma Sinust tehakse tehniliselt briljantne diri­ tavaliselt pikaks ja suureks meheks peab, muusikata olla. gent, Karajan, kui soovite. Iseasi, kas sul lihtsalt mõjub nii. Ta on kompaktne, ei orkestri ette minnes on midagi inimestele rahmelda orkestri ees, on rahulik, muhe Eesti-Soome Sümfooniaorkestri hooaja anda: energiat, aurat, musikaalsust - ja isalik. Ja tal on taevalikud käed. Musica Grande lõppkontsert Grosso kõike seda, mis muusikat loob. Neeme Järvi kuulub nende dirigentide toimub 22. mail Estonia kontserdisaalis. hulka, kelle soove tahetakse täita. Kavas Richard Straussi Heldenleben Sa oled õppinud nii Peterburis kui ka Tegelikult on pikka dirigenti just raskem ("Kangelase elu") ning Pjotr Tšaikovski Helsingis. Mis on nende kahe kooli vahe? jälgida, eriti siis, kui ta kogu kehaga Kuues sümfoonia, alapealkirjaga Neil justkui polekski midagi ühist. Kui orkestri ees "virvendama" kipub. Ma "Pateetiline". Mussini klassis pidi tegema kõike täpselt usun küll, et füüsiline pool on dirigendi nii, nagu öeldi, siis Panulal on hoopis puhul oluline, aga kindlasti mitte määrav. vastupidine taktika: lasta võimalikult Samuti ei ole määrav sugu. Kunagi ütles

muusika 2/02 5 BAGATELLID * MAAILM

• Erakordselt kiiresti on kulgenud 27- Flight! lavapilt aastase peruulase Juan Diego Floreze kar­ teises jäär. Pooljuhuslikult laulmisega tegelema vaatuses. sattunud Florez debüteeris juba 23-aas­ FOTO VLAAMSE OPERA taselt La Seälas ning on praegu asjatund­ jate arvates rafineerituima tehnikaga Rossini-tenoreid maailmas. Florez, kes lapsepõlves polnud sõna "ooper" veel kuulnudki, leiab, et just Rossini päikse­ line looming on see ideaalne peibutis, millega tasub rahvast teatrisse meelitada. Teda ennast veetleb esmajoones Rossini muusika tehniline väljakutse: virtuoossus, filigraansus, koloratuurid. Küsimusele, kas vastab tõele, justkui oleks lauljate töökoormus tänapäeval enneolematu, и Istvan Szabõ filmi Taking Sides üle • Inglise keskmise põlvkonna tuntuma vastab Florez muretult: "Jutt või asi. polemiseeris Itaalia press juba enne, kui minimalistliku helilooja Jonathan Dove'i Võtke mis tahes eluala esindaja - dirigent Wilhelm Furtwänglerist pajatav (s 1959) kaasajateemalise kolmevaa­ tööpäev kestab ju ikka vähemalt kaheksa lugu ekraanile jõudis. Jutustades tuselise ooperi Flight tõi Euroopa konti­ tundi." Furtwänglerist, keda on süüdistatud nendil esimesena välja Flaami Ooper (De Hitleri režiimi toetamises (olgu öeldud, Vlaamse Opera), mängides seda inglase et Furtwängler ei kuulunud kunagi natsi­ Richard Jones'i lavastuses Antverpenis ja parteisse, Karajan aga, kes toona oli alles Gentis veebruaris ja märtsis. väike "K" - Furtwängleri sõnad! -, astus Flight on Dove'i esimene täispikk selle ridadesse koguni kaks korda), ooper, mille maailma esietendus toimus lahkab Szabõ oma filmis igipõlist teemat 1998. aastal Glyndebourne Touring võimu ja vaimu vahekorrast ning kunst­ Opera's. Teravalt päevakajalise poliitilise niku vastutusest langetatud otsuste eest. ooperi tegevus toimub lennujaamas, Loosunglik hoiak "kunst poliitikast kuhu halva ilma pärast ärajäänud lahku" pudeneb Szabõ nägemuses koost. lendude tõttu on kogunenud suurem rei- Mis puutub Hitleri-meelsusse, siis sellele siseltskond. Frustreeritud ebamugavast annab ehk vastuse dokumentaalne ööveetmisest ootesaalis ja lennufirma lõpukaader, kus "orkestridiktaator" kulul napsitamisest, puhkevad väsinud ja pärast kätlemist Goebbelsiga oma kätt vihaste reisijate vahel tülid ja taskurätikuga muudkui nühib ja nühib. tragikoomilised armuintriigid. Maskid Maksim Vengerov ja Mstislav langevad ning seksuaalsed identiteedid Rostropovitš. и Kuubal sündinud Alberto Vilar on purunevad. Lisaks oma lendu ootavatele kümne aasta jooksul viiekümnele reisijatele jalutab lennujaamas ringi ka Maksim Vengerov (s 1974) loovutab ooperiteatrile annetanud summa, mis passita põgenik, keda ei lasta juba mit­ regulaarselt oma kontserditulusid Itaalia küünib 400 miljoni USA dollarini. Vilari mendat päeva maale. Otsides kaastunnet Keskkonnakaitse Fondile. Inimliku eluloost võiks teada seda, et nooruses reisijailt, langeb ta hoopis nende julma elukeskkonna pärast muretsev Vengerov meeldis suhkrutöösturi pojale omakohtu ohvriks. Põgeniku erand­ on ajakirjanike sõnul Anne Sophie viiulimäng... Kui võimule tuli Fidel likkust ootajate seas sümboliseerib Mutteri kõrval kõrgeimaid honorare Castro, otsustas perekond, et muusika on muusikaliselt talle kirjutatud eriline teeniv viiuldaja maailmas. Kõrged on ka "pikajuukseliste rida" ning poiss õppigu vokaalpartii, mida esitab kontratenor. Vengerovi nõudmised: äriklassi piletid ja parem USAs ärijuhtimist. Poiss õppiski Flaami Ooperis laulis Põgeniku osa luks-sviidid vanematele ja pedagoogile - ning liigutab nüüd varandust koguväär­ nimekas šoti kontratenor Christopher isa-ema ja õpetajata ei reisi viiuliäss tusega umbes kolm miljardit dollarit. Robson. Ultramoodne neopop lavakujun­ kunagi. Aastast 2000 Saarimaa Tänavu käis kuuekümnene Vilar taas dus (inglise kunstnik Giles Cadle) on kohaspetsiifiline, markeerides Antverpeni Muusikakõrgkoolis töötav Vengerov ei Itaalias, kuid mitte ooperit nautimas, lennujaama. Võib-olla peakski seda anna kunagi üle kahe kontserdi nädalas vaid loengut pidamas: ta nimelt selgitas ooperit kunagi ka mõnes lennujaamas ning on kriitikute erilise lugupidamise Euroopa tööstureile, mida tähendab met- mängima? Tallinnas näiteks. teeninud sellega, et ei mängi repertuaari, seenlus ja mis on andmiskultuur. Harry Liivrand mis tema meelest pole mängimist väärt. Mailis Põld

6 muusika 2/02 MPRESSIOON

Kadri Hunt issioonist, Elena Lass Mariliis Valkonen esti Muusika Päevadest Harry Liivrand st lesest" Ivalo Randalu vadisest oreliretkest

Paul Hillier. FOTO TÕNU TORMIS

Muusika on tõeline ime. Pikka aega võib siin nii sisuliselt läbitunnetatud tämbri- ja ta uinuda kolletuval paberil, siis aga äkki dünaamika nüansside rohkuse kui ka äär­ Suur muusika helideks saanuna lendu tõusta, võttes miselt nõudliku vokaalpartii tehniliselt enesega kaasa tema puudutust tundnud laitmatu esitusega. Jeesuse rohkem ühes suurel reedel hingi, nii lauljate-mängijate kui ka kuula­ meeleolus püsiva osa mõjulepääs Johann Sebastian Bachi jate omi. Usun, et seda tundsid kõik sedavõrd teatraalse Evangelisti kõrval on need, kes 29. märtsi õhtul Estonia kont­ raske ülesanne, millega Uku Joller aga Johannese passiooni serdisaalis viibisid (tore, et eesti rahva rõõmustavalt toime tuli. Veidi enam eba­ ettekandest suur muusikahuvi ka kontserdikorralda­ maist rahu võinuks Jeesuse sõnades ju jaid üllatada suutis - tekstitõlgetega ka­ olla, aga see on maisele inimesele teadagi vasid jätkus vaid esimestele saabujatele). äärmiselt raske ülesanne. Ehkki avakoor Herr, unser Herrscher Nagu Bachi ajal kombeks, laulsid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ei leidnud veel päris ühtset hingamist, kõiki ülejäänud soolo-osi koori liikmed. Tallinna Kammerorkester, dirigent Paul kulges ettekanne tõusvas joones ja kuula­ Lisaks juba tuntud nimedele andis Paul Hillier, solistid Mati Turi (Evangelist), jate ees rullus üha süveneva sisseelami­ Hillier kogemuse saamiseks võimaluse ka Uku Joller Qeesus), Aarne Talvik (Pilatus), sega lahti suure reede traagiliste sünd­ uustulnukaile, kelle hulgast paistsid eriti Risto Joost, Vilve Hepner, Tiit Kogerman, muste lugu. Tegevuse kandjana ja suur­ meeldivalt silma kontratenor Risto Joost Rainer Viiu, Toomas Tohert, Allan teose dünaamiliseks tervikuks liitjana on ning alt Iris Oja. Hingematva sügavusega Vurma, Iris Oja, Esper Linnamägi, Kaia Johannese passioonis kesksel kohal esitas aaria Zerfliesse, mein Herze Kaia Urb. Evangelisti partii, mis Bachi kohta eba­ Urb. Ka koori ja orkestri esinemine oli harilikult dramaatiline. Mati Turi hiilgas kõrgel tasemel.

muusika 2/02 7 Tundub, et uue kunstilise juhi käe all Jürgens - Ester Mägi). Kontserdi neli osa teene. Kontserdi kolmas esiettekanne, on toimumas nihked kontsentreerituma toimusid kolmes Muusikaakadeemia Märgo Kõlari "Andromeda", on Doris kehakultuuri ja detailsema viimistluse saalis; et publikut ära mahutada, toimus Kareva sõnamängulise luuletuse suunas; läbipaistvuse, täpsuse ja selge üks kontsert samal ajal kahes ruumis. Concerto strumenti e voce vaimukas polüfoonia poolest tõusis esile continuo- Tehti järjekordne kummardus kajastus muusikas. rühma jaoks eriti virtuoosne Lasset uns Muusikaakadeemia mitte enam veri­ NYYD Ensemble'i kontserdil kõlasid den nicht zerteilen, väga paindlikult kõlas noorele orelile (heliloojad Mart Siimer, ainult esiettekanded (välja arvatud viimane koor Ruht wohl. Lauri Jõeleht, Igor Garšnek). Magnus Lindberg). Märt-Matis Lill oli Tähelepanuväärselt tundlik oli Harry Interpreetidest jäi kõige enam meelde oma teose "Linnujäljed taeval" kommen­ Traksmanni ja Kaido Välja viiuliduett. oboekunstnik Kalev Kuljus Tõnu taaris maininud eemaldumist korduma- Mõningaid etteheiteid võiks ehk teha Kõrvitsa tundlikus loodusmeeleolulises tuse ja tagasipöördumatuse ideest. teksti esitusele - eriti orkestri tuttis oli teoses Wildflower ning Iris Oja Helena Iseenesest ehk pisut ülekoormatuna koori sõnadest raske aru saada, samuti Tulve teoses Itbaka. Uus Tallinna Trio mõjuvast elementide sajust moodustus kõlas saksa keel mõne solisti suus kohati näitas oma lüürilisemat poolt Mari nagu nõiaväel hüpnotiseeriv staatika. häirivalt eestipäraselt. Vihmandi palas "Pärivoolu I" ning Tämbrite leidlik sulandumine tuletas Kuuldavasti on Paul Hillieril jõuluks jõulisemat külge Ulo Kriguli vapustavast meelde termini "voolav kolorism", mille­ plaanis järgmine Bachi suurteos - "Jõulu­ energiast kantud teoses "Seinad". ga on Lille muusikat varemgi iseloomus­ oratoorium" koos Taani barokkorkestri- Kontserdi lõppu jäi festivali olulisim esi- tatud. Märgo Kõlari "Vana veski" kujutas ga. Jääme põnevusega ootama. tajaist uustulnuk - kaheteistkümnest endast antimodernistlikku kõlapilti. noorest interpreedist koosnev Voces Tõnis Kaumanni jõululaule parodeeriv Musicales Ensemble, millest tõotab Christmas Classics vol. 1 sulandus kujuneda noorima põlvkonna heliloojate orgaaniliselt NYYD Ensemble'i hingeelu­ oma "kodustatud" koosseis. Ansambel ga, esitajate ülemeelikus võttis üles Seitse päeva õnnistati sisse Kristjan Kõrveri "Pre" ja tavalisest veelgi kõrgemad tuurid, poole Timo Steineri "In memoriamiga". Uus jalaga astuti instrumentaalteatrissegi. eesti muusikaga koosseis ei eksisteeriks ilma noore diri­ Tegelikult viibitigi ju teatrimajas - Eesti Muusika Päevad gendi Risto Joosti väsimatu entusiasmi ja kontserdipaigaks oli Vanalinnastuudio. 4.-10. aprillini andeta. Estonia kontserdisaalis toimunud Peep Festivali teisel päeval Klavessiini- Lassmanni soolokontserdi esimese poole päevadega kahasse toimunud kaasaegse moodustas naisheliloojate looming. Enim klavessiinimuusika kontserdist "Swim­ jäi meelde esmakordselt muusikapäe­ ming Bach" (pealkiri Mirjam Tally teose vadel osalenud Tanja Kozlova mänguli­ järgi) kujunes habras postmodernistlik susest korrastavaid printsiipe otsiv Uue muusika sõpradel jaotub aasta rõõmupidu. Kontserdi kõrghetkeks oli "Prisma" ja Mari Vihmandi "Varsti oled Eestis kevadeks ja sügiseks ehk siis ajaks, aga hoopis György Ligeti Continuum sa siin", kus ootusärevatesse kõla- mil toimuvad Eesti Muusika Päevad Irina Zahharenkova esituses, taustaks laikudesse oli peidetud kõnekas meloo­ (EMP) ja NYYD-Festival. 4.-10. aprillini videoinstallatsioon kuduvast vanaemast. diajoonis. Naisheliloojate klaverimuu­ kestnud EMP raames toimus kümme ERSO kontserdil tuli esiettekandele sikas ilmnes huvitaval kombel peaaegu kontserti viies eri paigas, esiettekandeid Tõnu Kõrvitsa The Sign of Löve, neo- eranditult ühe noodi kordamise kultus. oli üle kolmekümne. impressionistlik, orientaalse hõnguga Eesti kaasaegne klaverirepertuaar näitas Varasemate aastate muusikapäevade tämbrite ja kauni emotsioonipingega end sel kontserdil küllaltki konservatiiv­ puhul on tihti justkui lohutavalt maini­ orkestriteos. Kõrvits on üks väheseid sest ja igati "korralikult" klaveripärasest tud, et festival on parim võimalus oma eesti heliloojaid, kes üldse laia meloodia- küljest. Seda muljet ei suutnud rikkuda tööd tutvustada eelkõige noortele liini kasutab. Teist korda Eestis tuli ka kontserdi viimases loos, Lepo Sumera heliloojatele. Tänavusel festivalil ettekandele Erkki-Sven Tüüri 1997. teoses "Pardon, Fryderyk" esinenud osalenud noorte autorite looming aga aastal valminud Kolmas sümfoonia, seda­ õrnad koputused klaverikaanele. leiab ettekandevõimalusi kindlasti ka väl­ puhku ühes kõige õigemas elemendis - Festivali ainus väliskülaline, vokaal­ jaspool muusikapäevi. Noorem põlvkond Olari Eksi dirigendikäe all. ansambel Musicatreize Prantsusmaalt on kanda kinnitanud ning seisab igati Omaette maailma moodustas polnud just vokaalne ime, kuid Toivo väärikalt vanemate heliloojate kõrval, Kadrioru lossis toimunud kontsert Tulevi uudisteos "Nüüd oled vaikusen uustulnukaid ja suuremaid üllatusi aga "Inimeste laulud", mis sai pealkirja Kairi mu ligi üksi Sina" oli usk muusikas kahjuks polnud. Seekordsete Kose esiettekandele tulnud vokaaltsükli ja seda juba nii lihtsalt ei varjuta. muusikapäevade noorem nägu tuli ilm­ järgi. Teine esiettekanne oli Eino Mälestushõngulisel lõppkontserdil selt sellest, et esmakordselt oli kunstiline Tambergi "Mälestusi isast" etlejale, laul­ Kadrioru lossis kõlas Hortus Musicuse juhtimine põhiliselt noorte heliloojate jale, flöödile ja kitarrile. Kui saali kajav esituses Lepo Sumera, Mati Kuulbergi ja Timo Steineri ja Ulo Kriguli käes. akustika soosis igati Kaia Urbi ja flötist Raimo Kangro looming ning kolmest Festivali avas ligi viis tundi kestnud Ann Õuna (kes kahjuks tegi kaasa ainult autorist kokku moodustunud müstilise mammutkontsert. Kavas olnud autorite kahes loos), siis Mikk Mikiveri ilmekale isiku Malera Kasuku Klaveritrio. suurim vanusevahe oli 61 aastat (Liis deklamatsioonile tegi see ilmselge karu­ Tänavune festival oli avatud ja

8 muusika 2/02 Voces Musicales Ensemble ja dirigent Risto Joost mammul- kontserdi peaproovis. FOTO RENE VELLI/REAL Irina Zahharenkcva kontserdil "Swimming Bach". FOTO RENE VELLI/REAL mitmekülgne, aga erilisi stiilišokke ega novaatorlust kahjuks polnud. Peaaegu täielikult puudus elektrooniline muusika. Siiski on mõni aasta tagasi lootusi äratanud uus põlvkond ennast tõestanud ja tõmmanud kaasa veelgi nooremaid komponiste, kes ühes vanameistritega Eesti muusikapildi üsna meeldivalt kir­ juks värvivad.

muusika 2/02 9 Lesk ja WiesleJer Franz Lehäri operett "Lõbus lesk" esietendus Estonias 11. aprillil

Et Estonias mängitakse peale ooperi ja balleti ka operette, pole laiduväärt. Eestis kuulub operett rahvusooperi tradit­ sioonilisse repertuaaripoliitikasse juba ligi sada aastat ning institutsionaalselt on operett meil ammu tõstetud nn kõrgete kunstidega samale püünele, ehkki paljudes parimates Euroopa ooperima­ jades ei tuleks opereti lavastamine kõne allagi. Liiga rahvalik, liiga kommertslik, liiga meelelahutuslik, olen kuulnud põh­ jendusi Amsterdamis, Londonis, Brüsselis. Ei vaidle vastu. Need argumen­ did ei ole aga takistuseks opereti lavas­ tamisele kuulsates saksakeelse kultuuri­ ruumi - millesse Eestigi mentaliteediaja- looliselt kuulub - ooperimajades. Viin, üks igavesi operetikeskusi, on mitmel viimasel hooajal saatnud Estoniasse lavastajana gastroleerima nende Volksoperis furoori tekitanud Monika Wiesleri. Pressiteated ja eel- tutvustused ajakirjanduses rõhutasid, et tegemist on esimese naislavastajaga Austria muusikateatris. Nagu määraks sugu lavastaja töö kvaliteeti või publiku ja arvustaja suhtumist lõpptulemusse! Nii on küll naiivne mõelda. Olen Wiesleri senistest töödest Estonias näinud kahte, Johann Straussi "Viini verd" ja "Nahkhiirt", ega pidanud pettuma. Kuid ega Ago-Endrik Kerge "Savoy ball" jt tänaseks legendaarsed lavastused olnud kehvemad. Mis aga Viini uue opereti klassikasse kuuluva Franz Lehäri "Lõbusa lese" esietendusest Estonias kõigepealt meelde jääb, on Liina Keevalliku lava­ Heli Veskus (Hanna Glawari) kujunduse keskpärane lahendus, drama­ ja Väino Puura (krahv Danilo). turgiline venitatus ning meessolistide FOTO HARRI ROSPU probleemid hääle kandvuse, intonat­ siooni ja osalahendusega. Vaid Voldemar Kuslap jahmerdava saadikuna ja Tõnu nagu operetižanris kombeks, aga naljad Pariisi suurilma (moes ja sisustuses põi­ Kilgas saatkonna figaroliku käskjalana ei aja eriti naerma ning tunduvad kohatu­ mumas historitsism ultramoodsa juu­ annavad oma karakterile jume. na (näiteks grisettide võrdlemine kodutü- gendiga): daamid kannavad tohutuid Lavastuses pole sära. Muusikateatris tardega). õhulisi sulgedega kübaraid, härrad lam­ sümboliseerib igavus surma eelkõige Wiesleri (kes on ühtlasi lavastuse passidega pükse ja särpe üle vormikuue. opereti puhul ning seda ei vabanda seal koreograaf) variandis on "Lõbus lesk" Etenduse trumbid on (alates elavama millegagi välja. Lavastuses visatakse ka heas mõttes vanamoodne lavastus. tempoga teisest vaatusest) tantsustseenid, kildu "aktuaalsetel kohalikel teemadel" Mängitakse 1905. aasta mondäänset kostüümid (kunstnik Kustav-Agu

10 muusika 2/02 Püüman) ning orkester (dirigent Paul Mäeväli, uudistajateks olid ka organistid keskel ei mahtunud saksa- ja eestikeelne Mägi). Neid ei pea häbenema. Puumani Andres Uibo, Toomas Trass ja Aare-Paul kogudus vanasse Jaani kirikusse enam elegantseid kostüüme läbib must-punane- Lattik ning koguni Tallinna Prantsuse ära. Kohalik parun Ungern-Sternberg valge koloriit ja intriigi kulminatsioonis Kultuurikeskuse noored keeleõpetajad, eraldas maarahvale uhke krundi, 1863. rõhutab opereti finaalis peaosalise võitu Pariisi Comedie-Francaise'i ja Pariisi aastal pandi nurgakivi, hoone pühitseti efektselt värvi allegooria - kuldne kleit Gregoriaani Koori laulja Jean Pascal sisse 30. oktoobril 1866. Samast aastast koos samas toonis hiigellehvikuga. Üks Ollivry (kel muide valmis hiljuti Vilde pärinevad altarimaal (Dresdenist) ja orel märkus siiski - turnüüri kasutamine oli "Pisuhänna" tõlge prantsuse keelde!). (Gothast). Viimase ehitas Guido Knauf, 20. sajandi alguseks juba moest läinud. Esimeste "Saueriteni" jõudsime tegelikult kolmandat põlve meister. Knauf tegi oma Teise vaatuse stiliseeritud "ungari- alles väljasõidu päeva õhtupoolikul, sest töökojas tarku tehnilisi lihtsustusi, tema likes" tantsudes jagub piisavalt operetlik- peatus tehti juba ka Annas. pillid said odavamad ja töökindlamad kui ku salongilikkust ning kolmanda vaatuse näiteks palju tuntumal Ladegastil. kankaanis sellele tantsule omast bravuur­ Anna Todasama Viljandi instrumenti hindavad set hinge. Sealjuures annab Heli Veskus Väike kirik ja väike orel, õieti viie helise­ teadjad kena barokse kõla tõttu Ladegasti (lesk Hanna Glawari) endast parima va registriga positiiv. Kirik pühitseti sisse omadest paremaks. Üldse ehitas Knauf tantsijana, sulades loomulikult balleti- 6. juulil 1780, oreli tegi Normann aastal üle saja oreli, enamik neist on hävinud, truppi. Vokaalselt sobivad Veskus ja 1877. Enne rõdule ronimist seiras pilk Eestis leiab neid veel Kolga-Jaanis ja Margit Saulep (saadikuproua Valen- saali - jah, 1995. aastal röövitud altari­ Karksis. Viljandi "Knauf" oma 31 regist­ cienne) operetinäitlejaiks suurepäraselt, maal (Jeesus Peetrusega, R.-J. von zur riga on meie suurim mehaanilise traktuu­ aga et ennast rollis tõeliselt maksma Mühlen, 1892) oli jälle paigas, samuti riga pill ja võimaldab praegugi ka tuule­ panna, peaksid mõlemad lauljad lavalise üks kahest laelühtrist. Positiivi taga läksid tallamisega - mida Uibo kiidab elektri­ vabaduse suunas arenema. Operett on ka hoogu nii Uibo kui ka Trass, seejärel mootori tuulest etemaks — mängida. Läbi isikupärane näitlemine. nooremad. Lõpetuseks kõõrutati rõõm­ prooviti kõik registrid, paraku polnud P. S. Kui otsitakse järgmist naislavas­ salt mõned koraalid viimase palve- ja need kõik hääles, aga sellest saab vaja­ tajat, soovitaksin Brigitte Fassbaenderit. koraaliraamatu 10. ilmumisaasta auks. dusel muidugi üle. Tema Dortmundi Ooperis lavastatud Nii siin kui ka edaspidi, teiste kirikute Jacques Offenbachi "Orfeus allilmas" lõi ruumi "katsudes", saatis laulu vallatult Viljandi Jaani kirik möödunud sügisel laineid kogu moodsate harmooniate garneeringus Selle kiriku loos on traagikat - pärast Saksamaal. Toomas Trass. Positiivist, eriti selle viimast sõda tehti see laoks, sisustus pehmekõlalisest principal 8' jäi meile lagastati, laialipillatud oreliviled suudeti armas mulje. Küllap Artur Kapilegi, kui siiski päästa ja orel Põltsamaal uuesti üles ta 1920. aastate lõpul lähikonnas ehitada. Nüüdseks on Jaani kirik kujune­ Liivamäe talus suviti "Hiiobit" kirjutades nud ka Viljandi esinduslikumaks kont­ Üks kevadine vahel sellel mängimas käis. serdisaaliks. Saksamaalt saadi uus, ent kahjuks kunstilise väärtuseta, isikupäratu oreliretk Suure-Jaani ja osalt kummalisegi dispositsiooniga Siinne vendade Kriisade 1937. aastal kolme manuaali ja 27 registriga orel. Kui valminud pill (26 registrit) on kuulus ja veel ka instrumendi sisse vaatasime ja nä­ palju kuuldud, noorematele muidugi gime liitvineerist tuulepõhju ja vilesid, Kui korstnas on suits, siis maja elab. Kui jätkus avastusi. Iseäranis püüti välja kuu­ läksid meie orelimehed kurjaks. Ent saali kirikus tegutseb väikegi kogudus, siis orel lata pilli eelkäija, 1804. aastal Pärnu puitlagi ja üldine hea akustika mahenda­ hüüab. Vähemalt pühapäeviti koguduse meistri Johann Andreas Steini tehtud vad kisendavat vastuolu ning on tänu­ laulu toeks, sest ka viletsas seisus pillist orelist kasutatud vilesid ja takseeriti väärt, et pill ikkagi olemas on - mängida leiab ikka registreid, mida selleks kasuta­ samast ajast pärit prospekti. Päriti ka, kas saab, Ines Maidre näiteks salvestas 1995. da saab. Aga enamaks? Kontsertnumbrite see Stein pole mitte toosama hiilgav aastal sellel Peeter Süda Prelüüdi ja fuuga tarvis? Seda sõidetigi Eesti Orelisõprade klaverimeister, kes Mozartile ta lem- g-moll. Ühingu inimestega 5.-6. märtsil Tallin­ mikpilli tegi? Ei, ei ole, on vaid täpne Enne ärasõitu Jõgevamaale käisime nast lõuna poole kaema. nimekaim. Steine oli toonane Saksamaa läbi Viljandi Kultuurikolledžist. Seal on Esimene selline reis tehti mullu tulvil ja Saksast tuli meiegi mees Riia kaks Sibeliuse Akadeemiast toodud harju- 20. oktoobril ja siis võeti sihiks meie kaudu Pärnusse. Kõige uhkemalt kõlas tuspilli (üheksa ja nelja registriga). esimese kirikuorelite ehitaja Gustav siin Widori Tokaata, mida olime juba Peamine aga, mida hoomasime, on koolis Normanni (1821-1893) tööd Jüril, bussis kassetilt kuulanud autori enda valitsev sümpaatne vaimne õhkkond Kosel, Simunas ja Viru-Jakobis. Seekord ajaloolises esituses (umbes aastast 1935). (kirikumuusika õppetooli juhataja on eeskätt saksa kuulsa meistri Wilhelm Ene-Mai Salumäe, tema parem käsi Aaro Saueri omad. Huvilisi jagus üle Viljandi Pauluse kirik Tetsmann). paarikümne, nii tudengipiigasid ja Selle kiriku orelit nautisime terve tunni. magistrante EMAst ning Usuteaduse Pole vist kuigi sünnis sakraalehitisi võr­ Kursi Instituudist kui ka tegevorganiste. relda, aga ei saa jätta märkimata, et see Kursi kirikus ootas meid esimene "Sauer" Ekskursiooni juhtis orelimeister Toomas on üks Eestimaa ilusamaid. 19. sajandi (20 registriga), ehitatud aastal 1898

muusika 2/02 11 А:ЛГ \ЛА.

Orelisõbrad Pindi kirikus: esireas vasakul Ivalo Randalu, keskel Laine Villenthal, tagareas keskel Andres Uibo ja vasakult neljas matka juht Toomas Mäeväli. FOTO TONIO TAMRA Saksamaal. Väga elegantse kõlaga pill 18-registrilise "Saueriga" aastast 1902 (op. 753), mida taas kõik proovida (op. 903). Kui Kursi orel on peaaegu soovisid. Jõgevamaa oli sajand tagasi prantsuslik, siis siinne kõlab pehmemalt. parimate põldudega rikas kant, siia telliti Teisest manuaalist leidsime ühe kaunima teisigi "Sauereid". Pikk kumer puitlagi reisil kogetud registri - soloflöte 8'. kannab heli altarini imetabase puhtuse ja Samas ei vasta just see manuaal täiel selgusega. Kuulutasime Kursi kiriku määral kontsertpilli nõuetele (ilus küll, Eestimaa parima akustikaga paigaks. kuid nõrk; aga ega ükski kõnealustest Kirik ise on ka ehitisena tore - praeguse orelitest polnud mõeldudki kunstmuusika kuju omandas vanale osale rajatuna aastal esitamiseks!). Ent leidub küllaga muu­ 1648, neogootilik välimus anti 1870. sikat, mida siin täisväärtuslikult mängida, aastatel ja sellest ajast on see meil ülepea näiteks Arrot. Uibo on juba mitmel aastal kõige arvukamate tornikestega kirik - nimelt Äksile panuse teinud. kaheteistkümne nn apostli- ja peatorniga (Tartu Peetril on torne ja tornikesi ühek­ Võnnu sa, muidugi on need massiivsemad). Ehi- Järgmisel hommikul sisenesime avarasse Toomas Trass tütar Karisega Viljandi tamisloost on käibel lustakas legend: Võnnu kirikusse. Sealse pikka aega Pauluse kiriku oreli "Kursi kirikut tahetud enne Tõrve kü­ "Saueriks" peetud Tartu Jaani kiriku en­ taga. lasse jõe kaldale ehitada, aga nii palju kui dise oreli ehitasid tegelikult tartlane FOTO TONIO TAMRA päevaga tehtud, sama palju ka ööga maha Ernst Kessler ja riialane Emil Martin, lõhutud. Ei saadud mitte ehitada. Siis Sauer vaid kõpitses selle hiljem üle (op. näidatud kiriku meistrile öösel unes, et 892). 25 registri seas on nii "hõbedat" tuleb võtta sealt kohalt jõest sõel vett kui ka mõneti harali teravakõlalisust. Pindi täis, kuhu kirikut ehitada taheti, ja minna Kuigi pilli intonatsioon pole ühtlane, kõ­ Kõige kaugemaks ja meeleolult helge­ mööda jõe äärt alla poole seni kaua, kui lab see päris kenasti. Võnnus aga maksab maks osutus Pindi kirik - väike valge, nii sõelast vesi maha kukub. Sellesse kohta peatuda ka siis, kui kedagi orelipuldis seest kui väljast helendav kirikuke - ja ehitatudki kirik, kus ta praegu Pedja jõe pole - rajamisel on omanäoline eksposit­ headust kiirgav, peatselt 80-aastaseks kaldal seisab. Kiriku meistri nimi olnud sioon, kus näha kantslikatted 19. sajandi saav koguduse õpetaja Laine Villenthal, Kusta ja sellest olevat tulnud Kursi kiriku teisest poolest, Rootsi sõdurile kuulunud kes oli meie tarvis lasknud suure nõu täie nimi Kursi." savist põletatud veeanum aastast 1710 kasemahla. Orel on 12-registriline, jm. Kriisade esimene kirikupill aastast 1903. Äksi Seega ehitatud veel katsetuste perioodil, Odüsseia esimest päeva kroonis Äksi oma

12 muusika 2/02 kõlalt pisut liiga jõuline selle ruumi oma, tehtud korjanduste-annetustega 1890. aastal kohalik meister Wilhelm kohta. saadud raha eest. Ainult et seda rahvast Müllverstedt (23 registrit). Too pill oli ennast ei ole enam, on vaid orelid kui viimati üsna räbalas seisus, seda on praa- Kanepi monumendid. Aga kui tuleb organist, vitatud ja nüüd täiesti mängukõlblikuks Ühte "Sauerit" nägime veel Kanepis (op. ärkavad hinged helides. Ja organistide saadud. Siiski, juba ehituslikult jääb mää­ 861). See on keskmine, 16-registriline tsunft kosub. Tasapisi, aga siiski. ratus ruumis forte kõla nõrgaks, piano kontsertpilli mõõtu instrument, väga kauni kandub laiali loomulikumalt. Üllatav, et kõlaga. Igatahes Tallinna toomkiriku omast Tartu Peetri kirik erilise kellalöömiseta kogunes parasjagu tunduvalt mahedam. Nagu kõik toonased Reisi lõppakordiks sai õhtune kontsert kuulajaid. See tähendab - ka orelimuusi­ orelid, on seegi sõna otseses mõttes rahva Tartu Peetri kiriku orelil, mille ehitas ka publik kosub.

muusika 2/02 13 A BAGATELLID * EESTI

24 prelüüdi ühele fuugale Märtsis esitles filmistuudio F-Seitse OÜ uut dokumentaalfilmi Arvo Pardist - "24 prelüüdi ühele fuugale", mille stsenarist, režissöör ja operaator on Dorian Supin. Kokku filmiti Pardist üle 70 tunni mater­ jali, võttepaikadeks Tallinn, Vilnius, Berliin, Reikjavik, Rooma ja teised lin­ nad, kus helilooja teosed on sündinud. Peale pooleteisetunnise portreefilmi valmis veel kolm lühifilmi Pärdi 2000. aastal esiettekandele tulnud teoste Orient & Occident, ...which was the son of]a Cecilia, Vergine Romana proovidest. Supinile on see teine Arvo Pardist tehtud dokfilm, esimene valmis 1990. aastal ning kandis nime "Siis sai õhtu ja sai hommik". "24 prelüüdi ühele fuugale" on omapärane mosaiik Pärdi elu- ja Dorian Supin. loomingutee värvikatest kildudest. Part FOTO KODUARHIIVIST lapsepõlve meenutamas, interpreetidega proovis, abikaasaga seenemetsas, huvilis­ tega mõne oma partituuri kohal - Koorikultuuri aastapäev kurentsitult suurim a cappella koorifesti- stseenid on järjestatud ilma kro­ val, Eesti laulupidu, on maailmas ainu­ noloogilise järjepidevuseta, vaheldudes Tänavu möödub 80 aastat ühest olulisest laadne, selle tähtsus ja kasu mõõtmatu. pealtnäha sama suvaliselt nagu pildid sündmusest eesti kultuuriloos - Eesti Meil on, mille üle uhke olla ning mille kaleidoskoobi pööreldes. Kuid iga Lauljate Liidu asutamisest. Ühtlasi on ka eest tänada." pöördega paistab vaatajale veidi teist­ ELLi õigusjärglase, Eesti Kooriühingu 20. sugune Part, kord tasane ja süvenenud aastapäev. 6.-7. aprillini toimus Pärnus VII vaba­ helilooja, kord edev mängualdis laps. Et Kahe ühingu kokku 100 aasta sün­ riiklik kammerkooride festival, kus see­ kaamera on kogu filmi vältel ainult Pärdi nipäeva tähistati kontsertaktuse ja kord võistles 21 koori. Esmakordselt oli mõtiskluste päralt, st keegi kõrvalseisja koosviibimisega Tallinnas Mustpeade osalemisvõimalus ka nais- ja meeskooridel. neid ei kommenteeri, siis näeb iga vaataja Majas. Kontserdil esinesid Kooriühingu Zürii koosseisus Kuno Areng temas just neid nüansse, mida ise soovib. egiidi all tegutsevad üleriigilised kollek­ (esimees), Heli Jürgenson, Mihkel Pereliikmena on Supinil õnnestunud tiivid: Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhk­ Kütson, Mart Siimer ja Mati Turi hindas edasi anda loomulik ja kodune õhkkond pilliorkester, Kooriühingu Kammerkoor koore järgmiselt: A-kategoorias sai I ka siis, kui kaamera lausa Pärdi näo ees ja möödunud suvel Llangolleni festivalil koha ja grand prix Tallinna Muusika­ suriseb - helilooja tunneb end piisavalt maailmakoori tiitli saanud Eesti keskkooli Kammerkoor (dirigent Evi Ees­ vabalt, et juttu vestes sujuvalt näiteks Koorijuhtide Naiskoor. pere), B-kategoorias võitis Tartu Jaani ki­ eesti keelelt vene keelele üle minna või Lauljate Liidu tegevusest kõneles Enn riku kammerkoor (Lilyan Kaiv), C-kate- ühel hetkel lihtsalt vait olla ja pikalt Oja, Kooriühingu tänapäevast juhatuse goorias Lehtse Kammerkoor (Tiiu Tik- kaamerasilma vaadata. esimees Aarne Saluveer. Kokku olid tul­ kerber, Kaido Janke) ning D-kategoorias Filmi suurim väärtus on ilmselt see, nud koorilauljad ja -dirigendid ning (kus osalesid nais- ja meeskoorid) neidu- et Parti ei püüta kunstlikult avada, vaid Kooriühingu endised ja praegused tööta­ dekoor "Leelo" (Toomas Voll, Raul et ta avab end ise. Õigupoolest on need jad, sõbrad ja külalised. Talmar). Mart Saare laulu "Jaan laeb jaa­ 24 pilku eelkõige ühe Pärdi pilgud iseen­ "Sõnalise ja muusikalise sõnumi ühise nitulele" parimaks interpreteerijaks tun­ dale. edastamise unikaalne viis - laulmine - on nistati Rapla kammerkoor "Cantus" (Va­ Kristina Kõrver isiksuse arenemise tähtis komponent," hur Soonberg). Klassikaraadio eripree­ ütles Aarne Saluveer. "Koorimuusika roll mia, milleks on kaheksa tundi tasuta meie rahvuskultuuri arengus on võrratult lindistamist Eesti Raadios, pälvis Tartu suur, ilma esiemast rahvalaulikuta ei Jaani kiriku kammerkoor (Lilyan Kaiv). oleks meil ka tänaseid edukaid Festivali korraldas Kammerkooride Liit. kontserdikollektiive. Maailma kon­ Kaie Tanner

14 muusika 2/02 у M

"Armujook" Vanemuises. FOTO REIN URBEL V

Võlujõuga "Armujook" palju väga head laulmist, näib, et piin­ tab hulk liikuvaid inimesi müra. likkust tekitavalt vibreerivad hääled Purskkaev ning selle veerel seisev, elav Vanemuise ja Eesti Muusikaakadeemia hakkavad Eesti muusikateatreist lõplikult ning tegevustikule reageeriv, lõpus isegi koostöös valminud Donizetti ooperit kaduma. Head häält ja/või näitlejavõi- toimuva sündsusetuse üle "punastav" "Armujook" võib esietenduse järel küll meid näitasid kõik peategelased, samuti Madonna on iseenesest tore leid, kuid ka kordaläinuks pidada. Meenus mõne aasta rohkesti osalev koor. Lavastus köidab vee pladin matab ajuti muusika. Need on tagune Händeli "Xerxese" lavastus: taas peale hästi teostatud muusikalise külje ka aga loo kui terviku seisukohalt pigem tegevuspaik Vanemuise väike maja, saks­ haarava visuaalse poolega. Pilk on lausa pisiasjad. On vaimustav, kuidas kogu lastest lavastajad, žanriks koomiline lavale naelutatud: iga isik koorist sebib laval viibiv seltskond lustib. Jätkuks ooper. Mis aga põhiline - mõlema ooperi eriomase karakteri, liikumisjoonisega. ometi teatri vastaval asjamehel oidu teost ettekanne oli väga heäl tasemel. Toona Siiski, on kohti, mis ehk "üle lavastatud". korralikult "müüa" (asjaolu, mis mitte ei kõneldi, et hirm saabuva lavastaja Näiteks avamängu kõlades näeme itaalia­ võiks, vaid lausa peaks "Xerxesest" erine­ Joachim Herzi ees olevat vanemuislased pärast olmet - hulka tegelasi (sealhulgas ma) - usun, et selle lavastusega oleks või­ kõvasti tööd rabama sundinud. Kas välis­ koori), kes kõik millegagi ametis, suhtle­ malik nii mõnigi potentsiaalne vaataja maalane kannustas ka nüüd? vad omavahel, mehkeldavad mille või Lõuna-Eesti mitte kuigi arvukale Donizetti muusika on ilus, mis sest, et kellegagi ja see kõik on väga tore vaada­ ooperipublikule juurde võita. mitte kuigi originaalne, osavalt klišeedest ta, aga avamängu muusikat ei kuule - Virge Joamets kokku õmmeldud. Nautida saab väga kuulata pole lihtsalt aega, peale selle teki­

muusika 2/02 15 Pärnu uue kontserdimaja vaade ja makett. COO ARHITEKTID

Pärnu saab endale Grossschmidti, Katrin Koovi ja Kaire hoone ülemised korrused planeeritud kontserdimaja Nõmme loodud ning žürii poolt pari­ muusikahariduse tarbeks. Pärnu maks tunnistatud ideelahendus rõhutab Muusikakool ja Otsa-kooli filiaal saavad Eelkõige suvepealinnana tuntud Pärnu Pärnu ja suve kokkukuuluvust - edaspidi tegutseda tingimustes, mis peaks püüab oma rohkete kultuurisündmustega kontserdimaja fassaad on kui õhuline rahuldama meistrite, sellide ja õpipoiste ning hariduselu edendamisega peagi kardin, mis vastavalt vajadusele kas var­ kõik vajadused, õpetatagu siis tradit­ saada ka kultuuripealinna tiitlit. jab või paljastab kõik maja sisemusse sioonilist pillimängu, pop-džässi või Lähituleviku üheks suursündmuseks on jääva. Ning plaanide kohaselt peaks sise­ arvutimuusikat. Kontserdimajast saab Pärnu Kontserdimaja ehitamine, mis musse mahtuma nii mõndagi: 810-koha- kodu ka Pärnu Linnaorkestrile, esimesel peaks Linnavalitsuse ja Eesti Kontserdi line ja Rahvusooperi omast suurema korrusel seab end sisse Pärnu ühistööna lõpule jõudma selle aasta orkestriauguga kontserdisaal ning 150- Linnagalerii. viimasel kuul. Arhitektide Hanno kohaline kammersaal. Lisaks sellele on Marko Lõhmus

16 muusika 2/02 Rauno oma lemmik­ kohas, Tenerife saarel, ligi nelja kilo­ meetri kõrguse mäetipu ja vulkaani- kraatri vahel. 29. oktoober . jaanuar 1969- 2000. FOTO ANNELI 10.? 11.? märts 2002 REMME

aunol jäi lõpetamata lugu, mis talle kunagi ja püüdsin ka ise unustada poleks kunagi leidnud raha, see "ei rääkis temast endast. Private enne meie päris lähedaseks saamist tul­ müüks" ega sobiks ühegi kultuuri­ R Prison ("Eravangla") oli mõeldud nud "häält-ei-tea-kust", mis ütles, et see institutsiooni raamidesse. Detailidesse Eesti Muusika Päevadeks Tallinna poiss võib surra 33-aastaselt. Kolmas olin pühendatud ainult mina ja minusse Kammerorkestrile lisapillidega. Private ülestunnistamata asi oli mu sisetunne, see jäägugi. Prison'ist pidi saama süntees euroopa mis kahtles juba enne ühegi noodi kir­ Ma ei tea, kas ja kui palju eesti kul­ "nüüdismuusikast", araabialikust helikee­ japanemist, et Raunol ei jätku jõudu ega tuur temast puudust tundma hakkab. lest ja progerockist. Araabia muusika oli aega "Eravangla" lõpetamiseks. Asja­ Paljudel ei ole nüüd nõuandjat, kellelt Rauno viimaste aastate kirg, mida tundlike meedikute kinnitus, et nii hapra küsida: "Rauno, mis klahvi peab arvutil Saharas käimine veelgi võimendas. Loo hingega ja sünnist saadik tavatult palju vajutama, kui..." Mina olen muu hulgas ingliskeelne tekst - muretsesime mõle­ traumasid üle elanud inimestega juhtuvad kaotanud parima sõbra ja intellektuaal­ mad, kuidas suhtuvad orkestrandid õnnetused kergesti, ei paku palju lohu­ seima vestluspartneri, kellega arutleda sellesse, et pillimängu ajal tuleb ka laulda tust. maailma veidruste, inimeste ja armastuse, - kirjeldab depressiooni ja lõpeb mõtete­ Lapsepõlves sügavale sisseistutatud rahvaste ja sõnade põlvnemise üle. ga selle ületamisest (I have never been so põhjendamatu enesekriitika ning selle Inimese, kellega rääkida kõrvalseisjale close to existence before...). hävitava iseloomuga august väljumisele arusaamatus "asju valesti nimetavas" kee­ Kaks päeva pärast matuseid saabus raisatud aeg takistas paljude teoste jõud­ les, mis oli aja jooksul kujunenud segu ühest Ameerika kirjastusest teade, et mist sellisesse vormi, mis oleks vastanud enese ja teiste tsitaatidest ning väljamõel­ Private Prison on jõudnud suure luule­ kujutlusele Rauno peas. Hulk aega elust dud sõnadest. See oli meie kodu kõlaline konkursi poolfinaali ja avaldatakse suvel kulus ka leppimisele tõega, et oma sisustus. Pole enam erilise keelevaistuga raamatus, milles teisedki maailma ini­ ideaalteosest tuleb loobuda. See oli poissi, kellega koos võis erinevates mesed oma hinge tühjendavad. Rauno kinnisidee ruumist, mida tinglikult võiks keeltes välja mõelda väljendeid, mis on ilmselt häbenes öelda, et on oma luule­ nimetada "totaalseks multimeediakesk- teoreetiliselt võimalikud ja grammatiliselt tuse kuhugi saatnud. See on vist üks kol­ konnaks", kuid milles viibimine oleks korrektsed, kuid mida praktikas vaevalt mest ainsast saladusest, mis meil teine­ olnud kogemus, mis ei mahuks ei kunsti tarvitataks. Nad genereerigu! teisele avaldamata jäi. Ma ei rääkinud ega ka "elu" mõiste alla. Selle loomiseks

muusilta 2/02 17 Quo vadis, Eesti muusikaharidus?

ANDRES PUNG

18 muusika 2/02 uusikaharidus ehk muusika Muusika ja muusikute roll ja prestiiž õppimine ja õpetamine ükskõik endises Nõukogude Liidus M millises vormis on põhimõt­ Kui kunagises Nõukogude Liidus oli teliselt sama vana kui muusikakultuur. üldse midagi kõrgetasemelist ja head, siis Muusikat on üldjuhul õpetatud meistri- oli see just muusikakultuur, mida kasutati selli meetodil (igihaljas moodus riikliku visiitkaardina, fassaadina ning tänaseni!), tõsisemalt formaliseerima ja mis sageli ilustas karmi tegelikkust. institutsionaliseerima on muusikaharidust Seega oli muusika kindlalt üks riiklikke hakatud alles viimastel sajanditel. prioriteete. Vastavalt sellele oli ka Muusikaõpetuse kaks peamist ülesannet muusiku elukutse vägagi prestiižne. on: Sellele aitas oluliselt kaasa asjaolu, et 1) anda kõigile lastele üldine ja muusikud olid ühena vähestest sellise laiapõhjaline ettekujutus muusikast, erandliku elukutse esindajad, kes said muusikaajaloost ja muusika tähtteostest ametialaselt suhteliselt palju käia raudse ning pakkuda ka esmast ja kõigile jõuko­ eesriide taga. Välisriikide külastamisele hast praktilist musitseerimiskpgemust lisandusid muud sellega kaasnevad hüved (eesti traditsioonis on viimaseks tavaliselt (komandeeringuraha välisvaluutas jne). kooslaulmine üldhariduskooli Ka siseriiklikult oli muusikute töö muusikatundides ja koolikoorides); suhteliselt kõrgelt tasustatud. 2) koolitada professionaalseid Muusiku elukutse võis Nõukogude muusikuid, kelle põhiülesanne on rahvus­ Liidus väärtustuda ka n-ö režiimivas- liku muusikakultuuri edendamine selle tasest aspektist lähtuvalt. Meenutagem kõigis avaldumisvormides. siin esmajoones džässmuusikuid ja rock­ Esimest ülesannet viiakse Eestis ellu muusika äärmuslikumate suundade esin­ peamiselt üldhariduse ühe komponendi­ dajaid. Sellise pool- või päris keelatud na. Teise funktsiooni täitmiseks, millel muusika viljelejad said nautida üsnagi järgnevalt pikemalt peatume, on igas rohkearvulise publiku erilist austust ja riigis välja kujundatud oma kindel estab­ poolehoidu. Samasse kategooriasse võib lishment - iseseisev muusikaharidussüs- ehk üllatavalt liigitada ka kooridirigen- teem. did. Ühest küljest olid nad toonaste Eestis sai see alguse 19. sajandi lõpul, võimukandjate soosingus, arendades mas­ mil tekkisid esimesed eramuusikakoolid. silist nõukogude isetegevust arvukates Süsteem tervikuna aga kujunes välja alles kultuurimajades ja asutuste klubides, tei­ pärast kõrgemate muusikakoolide asu­ sest küljest aga, eriti laulupidudel ja tamist Tallinnas ja Tartus 1919. aastal, laulupäevadel, tõusid kooridirigendid kui sai võimalikuks tervikliku muusika- rahva silmis tõelisteks juhtideks, kes haridustsükli läbimine algastmest profes­ nautisid ehtsat, mitte parteilist tunnus­ sionaali tasemeni. Praegune, 21. sajandi tust. Selle ümber oli tugev eestluse, seega Eesti muusikaharidussüsteem pärineb aga vastalisuse oreool. Laulupidude tradit­ sioon areneski jõudsalt rahvuslikkusele, suuresti nõukogude traditsioonist, mille jätkusuutlikkusele ning varjatud vasta­ mallide järgi seda kujundati peaaegu pool lisusele tuginedes, vastukaaluks nõu­ sajandit. kogude režiimi mitmekülgsele survele. Muusikaharidus on lahutamatult seo­ tud muusika kui kultuurivaldkonna enda­ Resümeerides eespool öeldut: muusik ga, ühest küljest seda taastootes, teisest olla oli Nõukogude Liidus uhke ja hää... küljest saades valdkonnast olulist taga­ sisidet ja ka otsest tagasimõju. Sellepärast Muusika ja muusikute roll ja prestiiž tuleb enne muusikaharidussüsteemi Eesti Vabariigis käsitlust pisut peatuda muusika ja Ühiskondlik tähelepanu muusikale, aga muusikute positsioonil ning mainel laiemalt ka teistele kunstidele ja teadusele ühiskonnas. On ju tegevusala ja tegijate on tugevasti vähenenud. Vabanenud ühiskondlik seisund üks olulisemaid suh­ riikides on arengumootoriteks hoopis tumise kujundajaid, mõjutades tuntavalt teised ühiskondlikud sektorid: pangan­ nii valdkonna enda kui ka sellealase dus, tootmine, transiit, turism, infoteh­ hariduse arengut. Muusika ja muusikute noloogia jne. Nüüdses varakapitalistlikus positsioon ühiskonnas on viimase ühiskonnas, kus toimub esmane kapitali kümne-viieteistkümne aasta jooksul mär­ akumulatsioon, on kõige suuremateks gatavalt muutunud. tegijateks muidugi pankurid ja ärimehed, aga ka IT-mehed, suhtekorraldajad,

muusika 2/02 19 reklaamimänedžerid jne. Pendel on kutsekõrgharidus (Tallinna Pedagoogiline eeltingimuste täitmist (enne ei saa liikunud ühest äärmusest teise. Muusika Seminar). Mõlemad mainitud uued muusikakõrgkooli, kui muusikaline prestiiži langusele on ilmselgelt kaasa kõrgharidustasemed peaksid lähemas keskharidus olemas!). Kas elukutseliste aidanud ka muusikute töö oluliselt tulevikus sulanduma üheks rakendus- muusikute koolitamisel peaks valitsema madalam materiaalne väärtustamine võr­ kõrghariduseks. Samas ei sulandu see üldhariduslik või muusikahariduslik reldes nõukogude ajaga. Koik eespool uuendus, mis pärineb euroopalikust loogika? See on dilemma, mis tuleb Eesti väljatoodu pärsib tugevasti noorte moti­ kõrghariduskorraldusest ja mis on ka seal muusikahariduse korraldajatel veel lahen­ vatsiooni valida muusiku karjäär, seega suhteliselt uus ning alles oma identiteeti dada. Vastavalt ühele või teisele lahen­ ka püüelda hariduse poole selles vald­ otsiv nähtus, loomulikult ja loogiliselt dusvariandile on vaja korrigeerida kogu konnas. Kui me tahame, et eesti muusika "vanasse" muusikaharidussüsteemi. muusikaharidussüsteemi. Alles siis lähek­ suhteliselt kõrge tase ja hea maine ka Põhjuseks on asjaolu, et rakendus- või sid paika suhted kutsehariduse eri rahvusvahelisel areenil säiliks, et kutsekõrgkoolides asuvad muusika- tasemete vahel - keskeri- ja kutsekõrg­ rahvuskultuuri arengu seisukohalt haridust omandama enamasti need güm­ hariduse vahel ning ka viimase ja olulised institutsioonid ja kollektiivid, naasiumi lõpetanud, kes ei ole läbinud akadeemilise kõrghariduse vahel. samuti muusikaõppeasutused edasi töö­ muusikalise keskhariduse tsüklit. Nad taksid, tuleb riiklikul tasandil väga astuvad koolidesse, mis veel kümmekond Kas praegune Eesti muusikaharidussüs­ tõsiselt hakata mõtlema muusiku elukutse aastat tagasi olid keskeriõppeasutused teem suudab ette valmistada vajalikul taasväärtustamisele. (Viljandi kultuurikool, Tartu ja Tallinna hulgal muusikaspetsialiste? pedagoogilised koolid), kuid mida vahe­ Eestis on aastakümnete jooksul välja Muusikaharidussüsteem peal on n-ö upgrade'itud ja ümber korral­ kujunenud süsteem, mis tagab rahvusliku muutunud oludes datud kutse- või rakenduslikeks muusikakultuuri kestuse ja arengu kogu Kõrgetasemeline muusikakultuur kõrgkoolideks, ent mis lähtuvad oma selle mitmekülgsuses. Selles süsteemis Nõukogude Liidus ei olnud mõeldav õpetuses ikka samast (laste)muusikakooli töötab ligikaudu 4000 professionaalset ilma hästi toimiva muusikaharidussüs- lõputasemest nagu ennegi. Seega on muusikut. Umbes kolmveerandi neist teemita. Nii oli ka Eestis nõukogude ajal nende lõpetajate tase professionaalses moodustavad mitmesugustes õppeasu­ välja kujunenud küllaltki hea ja tugev mõttes üsnagi lähedane muusikalise tustes töötavad pedagoogid. Ülejäänud kolmeastmeline muusikaharidussüsteem, keskastme koolide lõpetajate tasemele, on tegevmuusikud ja muudel muusikaga mis koosnes laiaulatuslikust samas saavad esimesed kõrgharidust seotud ametikohtadel töötavad spetsialis­ (laste)muusikakoolide võrgust (prae­ tõendava diplomi, teised aga vaid tid. Et taastoota sellise ulatusega süstee­ guseks 85 munitsipaal- ja 3 era- kesk(eri)hariduse tunnistuse. mi, peaks igal aastal lõpetama õpingud muusikakooli üle kogu riigi), keskastmest Niisugune olukord on tekkinud 160-200 valdavalt kõrgharidusega Õtsa- ja Elleri-nimelise muusikakooli ja seetõttu, et uut haridustaset taotlema muusikaspetsialisti. Tegelik lõpetajate arv Tallinna Muusikakeskkooli näol ning asudes arvestatakse eelkõige üldharidus­ on aga peaaegu poole väiksem. Seega ei Tallinna Konservatooriumist (praegusest likke eeltingimusi (keskhariduse olemas­ suuda Eesti muusikaharidussüsteem juba Eesti Muusikaakadeemiast) kõrgastme olu kõrgkooli astumisel), mitte aga ammu vajalikul määral muusikuid taas­ õppeasutusena. Põhiosas kehtib see endastmõistetavate muusikahariduslike toota (muuseas, peaaegu pool 2100 üld­ muusikahariduse mudel tänaseni ja tun­ hariduskooli ja muusikakooli muusika- dub ka demokraatlikule väikeriigile pedagoogidest ei ole erialase kõrg­ suhteliselt hästi sobivat. Selle tugevus on haridusega või ei oma pedagoogilist ette­ süsteemsus ja funktsionaalne loogika. valmistust!). Samas ei saa ennustada Kas see sobivus on aga absoluutne? muusikasüsteemi ahenemist, pigem Millised on siiski uue, muutunud laienemist. Näiteks tuntakse Eestis ühiskonna paradigmad, millega tuleks ka tõsiselt puudust ühest korralikust suurest muusikahariduse korraldamisel arvesta­ Muuseas, peaaegu professionaalsest segakoorist, samuti võib da? Missugused muutused on juba lähiaastatel tekkida veel nii mõnigi lin­ toimunud ja milliseid oleks veel vaja pooled 2100 naorkester. teha? Need on järgneva arutluse Kas riikliku koolitustellimuse oluline põhiküsimused. üldhariduskooli ja suurendamine muusikalises kõrghariduses lahendaks olukorra? Nii lihtsalt problee­ Rakenduslik ja kutsekõrgharidus muusikakooli mi kahjuks ei lahenda, kuna olulist osa muusikas mängib muusikahariduses selle ter­ Struktuurilises mõttes on muusika- m и usikapedagoogist viklikkus ja eri tasemete vaheline sõl- haridussüsteemis praeguseks toimunud ei ole erialase kõrg­ tuvuslik seos. Saab ju muusika alal vaid üks põhimõtteline muutus: lisan­ kõrgharidust omandada üldjuhul dunud on muusika-alane rakenduslik haridusega või ei oma muusikalise keskhariduse baasil (erandiks kõrgharidus (Viljandi Kultuurikolledž ja on siin rakenduslikud ja kutsekõrg- Tartu Õpetajate Seminar, viimane on pedagoogilist hariduskoolid, kuhu tullakse valdavalt nüüd juba Tartu Ülikooli osana üle mine­ lastemuusikakooli ettevalmistusega, kui mas ülikooli tüüpi kõrgharidusele) ja ettevalmistust! sedagi). Muusikalise keskhariduse oman-

20 muusika 2/02 dajaid on hetkel aga kahjuks suhteliselt Esiteks kipub selle haridusastme nende vanemad väärtustama tugevat üld­ vähe. Riikliku koolitustellimuse järsk lõpetanud noorel muusikul juba praegu keskharidust. Levinud arvamus suurendamine sellel haridustasemel aga ei praktiliselt puuduma töine väljund. Ta muusikakeskastme õppeasutustes antava pruugi samuti oodatud efekti anda, kuna saab küll kutsehariduse omamist tõenda­ üldkeskhariduse kohta on aga veidi skep­ siin hakkab kaasa rääkima muusikute va diplomi ja teoreetiliselt võib ta tiline (võib-olla õigustatult!). Õpilased (ja oluliselt langenud maine Eesti ühiskon­ konkureerida vabadele orkestrandikoh- nende vanemad) pelgavad, et pärast seda nas. Väga paljud andekad laste­ tadele, kuid tegelikult on tal suhteliselt tüüpi kooli lõpetamist jäävad teiste muusikakoolide lõpetajad ei vali (sageli raske sel alal võistelda kõrgharidust oma­ kõrgkoolide uksed nende ees suletuks. vanemate soovitusel) muusikalise vate muusikutega. Teine põhiline töine Mis saab aga siis, kui keskastme haridustee jätku, sest ei näe selles rakendus keskeriharidusega muusikutele muusikakooli lõpetamise järel selgub, et piisavalt perspektiivi. Seega näib otsus­ oli pedagoogitöö lastemuusikakoolis või õpilane siiski ei ole professionaalse tavaks lüliks kogu muusikaharidustsüklis ka üldhariduskoolis. See väljund hakkab muusiku karjääri jaoks piisavalt perspek­ olevat kujunenud muusikahariduse aga tänaseks tegelikult kaduma, sest vas­ tiivikas? Sel juhul on tal muul alal keskaste. tavalt õpetajakoolituse raamnõuetele jätkamiseks tunduvalt halvemad šansid valmistatakse õpetajaid edaspidi ette võrreldes tugeva gümnaasiumi lõpetaja­ Muusikahariduse keskaste kui üksnes (akadeemilises) kõrgastmes. ga. Juba praegu on paljud Õtsa ja Elleri probleemseim Iuli muusikahariduses Teiseks keskastme muusikakooli iden­ kooli õpilased jätkanud oma üldharidus- Muusikahariduse keskaste on kaotamas titeeti hägustavaks asjaoluks on saanud teed paralleelselt ka mõnes gümnaasiu­ oma nõukogudeaegset selget identiteeti. see, et üha rohkem hakkavad õpilased ja mis. Muusiku elukutse valik on nihkumas

muusika 2/02 21 keskastmejärgsele ajale. Üha sagedamini andeid ning arenguvõimalusi pakkuv kureerivad ja suuremas osas ka rahas­ ei võta õpilased ja nende vanemad riski mudel. Töös lastega tuleb eelkõige tavad linna- või vallavalitsused; otsustada muusiku elukutse kasuks enne tähelepanu pöörata just huvi äratavatele muusikakoole, muusikakeskkooli ja täisealiseks saamist, püüdes lahti hoida ja köitvatele aspektidele, meetoditele ja Tallinna Pedagoogilist Seminari kureerib ka teised valikuvõimalused. See tendents repertuaarile - nimetame seda Haridusministeeriumi koolivõrgu büroo; näib ainult süvenevat ja rumal oleks seda "köitvuspedagoogikaks". Lapsed peavad Viljandi Kultuurikolledžit, Eesti ignoreerida. Lahendus võiks ju seisneda saama vabalt hingata ja areneda, musit­ Muusikaakadeemiat ja Tartu Ülikooli võimaluses omandada paralleelselt seerimisrõõmu kaudu uute tulemusteni Õpetajate Seminari kureerib muusikalise keskharidusega üldharidus jõudma. Siis suureneb ka muusikakooli Haridusministeeriumi poliitikaosakonna gümnaasiumis, kaalumiseks võiks välja lõpetavate laste hulk, mis omakorda kõrghariduse talitus). Terviklikku pilti, pakkuda ka muusikagümnaasiumi mudeli suurendab ka potentsiaalsete rääkimata vastutusest, pole ühelgi ameti­ ja noorteakadeemia loomise Muusika­ keskastmesse astujate hulka. isikul ega -asutusel. Kui näiteks pool val­ akadeemia juurde. Muusikagümnaasiumil dadest sulgeksid majandusraskuste tõttu (ä la humanitaargümnaasium, reaalgüm­ Muusikaharidus kui terviklik süsteem enda ülal peetavad muusikakoolid (ja naasium jne) võiks olla oma nišš just riiklikus hariduskorralduses keegi ei saa keelata neil seda tegemast!), Eesti kaugemates regioonides, kus tegut­ Kogu eelnev jutt kinnitas veel kord, et oleks kogu süsteem surmavalt haavatud. sevad tugevad (laste)muusikakoolid - muusikaharidus moodustab ühtse sisulise Eelöeldu taustal on isegi piinlik meenuta­ mitmes Kirde-Eesti linnas, aga miks mitte terviku. Muusikahariduse eri tasemed on da selliseid pisiasju nagu eri tasemete ka Põlvas, Võrus, Põltsamaal, Viljandis omavahel sõltuvuslikus seoses, iga häire vaheline õppekavade ja õppurite arvu jm. Muusikagümnaasiumile võiks süsteemi ühel tasemel avaldub kindlasti (riikliku tellimuse) kooskõlastamise omakorda alternatiivi pakkuda kõrge mingil moel ja mingi aja pärast ka teistel. vajadus, ühtse metoodilise töö ja tasemega (laste)muusikakoolides tugeva­ Ükskõiksusel teistel tasemetel toimuva metoodilise juhendamise vajadus jne. tel erialadel õpetajate-metoodikute suhtes ei tohiks selles süsteemis kohta Selleks et muusikahariduse sisuline juhendamisel "jätkuklasside" loomine, olla. terviksüsteem saaks ka terviklikult funkt­ kus põhirõhk oleks erialasel õppel Küll aga paneb imestama riigi sioneerida, on hädavajalik selle seadus­ keskastme muusikakooli repertuaari ükskõiksus selles küsimuses. Tegelikult ei andlik ja ametkondlik koordineerimine. baasil. Ülal loetletud, praegu veel hüpo­ vastuta Eesti riigis keegi selle eest, et Seadusandlikult oleks seda kõige lihtsam teetilisi võimalusi tuleb muidugi väga muusikaharidus kui tervik funkt­ teha ühtse muusikahariduse seaduse abil, põhjalikult kaaluda. Koik lisavõimalused sioneeriks. Juba seadusandlikult on iga mis reguleeriks süsteemi kõigi tasemete peaksid kindlasti täiendama, aga mitte tase ja isegi koolitüüp jäetud eri seaduse toimimist. Ametkondlikku koordineeri­ asendama juba olemasolevaid ja hästi reguleerida (muusikakoolid - huvikooli mist saaks aga korraldada näiteks vastava toimivaid keskastme muusikakoole ja seadus; eramuusikakoolid - erakooli­ funktsiooniga üksuse või ametikoha muusikakeskkooli. seadus; keskastme muusikakoolid ja moodustamisega Haridusministeeriumis Tallinna Pedagoogiline Seminar - kutse­ või mõnes selle allasutuses. Kaaluda Muusikaõpetuse suunitlus õppeasutuse seadus; Tallinna Muusi- võiks aga ka varianti, mis päästaks minis­ Nõukogude muusikaharidussüsteem oli kakeskkool - põhikooli- ja gümnaasiu­ teeriumi lisabürokraatiast - riik võib liiga elitaarse suunitlusega - peaees­ miseadus; Viljandi Kultuurikolledž - soovi korral delegeerida lisafunktsioone märgiks tippude, laureaatide tootmine. rakenduskõrgkooli seadus; Eesti enda asutatud avalik-õiguslikele juriidilis­ Seda eesmärki teostati aga sageli kar­ Muusikaakadeemia ja Tartu Ülikooli tele isikutele, antud juhul Muusika­ midele pedagoogilistele survemeetoditele Õpetajate Seminar - ülikooliseadus). Ka akadeemiale, mis ise tõsiselt asjast huvi­ tuginedes, hoolimata õpilaste heaolust ja koolide n-ö kureerimine on erinevate tatuna võtaks nimetatud ülesannete täit­ närvisüsteemist - nimetame seda ametkondade või asutuste kompetentsis mise ja sellega kaasneva vastutuse enda tinglikult "survepedagoogikaks". (muusikakoole kui munitsipaal-huvikoole peale. Elitaarse mudeli vastandiks on egali- taarne, demokraatlik mudel, mis on Kokkuvõtteks omane Põhjamaadele. See ei soosi küll Muusikaharidussüsteem on keeruline ja tippude teket, kuid panustab laiale põh­ kergesti haavatav. Praegusel arenguetapil jale ja ühtlasele tasemele. Muusika­ vajab see suuremat paindlikkust ja alter­ hariduse algetapis peakski deviisiks natiivide rohkust. Kõiki kavandatavaid olema laiapõhjaline muusikaline algõpe muudatusi on vaja enne elluviimist pro­ võimalikult paljudele lastele - oluline on fessionaalselt analüüsida. Lihtne on ju ka n-ö huvihariduslik aspekt, mis eriti Tegelikult lõhkuda vana, raske ehitada uut. praegusel ajal (laste hulgas leviv alko­ ei vastuta Eesti riigis Seepärast tuleb tegutseda äärmiselt holism, narkomaania, kuritegevus) looks tasakaalukalt, kusjuures muudatuste tugeva sotsiaalse kapitali. Samas peab keegi selle eest, et aluseks peaks tulevikus rohkem saama Eesti kui piiratud ressurssidega väikeriik lähtumine vajadustest, mitte üksnes kindlasti sünteesima egalitaarse mudeli muusikaharidus kui probleemidest. elitaarsega, toimima peab selektiivne, võimekusest lähtuv ja erinevaid üles­ tervik funktsioneeriks.

22 muusika 2/02 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA

Eesti Muusikaakadeemia kontserdid mais 2002

N 2. mai kell 18 E 6. mai kell 18 L11. mai kell 16 Andre Pere, tšello magistrikontsert magistrikontsert EMA kammersaal EMA kammersaal EMA kammersaal klaveril Lea Leiten Jaanika Rand-Sirp, klaver Kairi Sakkos, klaver kavas Bach, Schumann, Bruch kaastegev Heli Veskus, sopran kaastegev Toomas Vavilov, kavas Mozart, Berg jt klarnet R 3. mai kell 18 kavas Brahms, Hindemith jt Tarmo Eespere ansambliklass T 7. mai kell 18 EMA kammersaal magistrikontsert P12. mai kell 16 EMA kammersaal Kristi Kärmas, klavessiin L 4. mai kell 15 Ivo Lille, saksofon EMA orelisaal Marina Veiler, klaver kaastegevad: Jorma Toots, klaver kaastegevad Maret Nurklik, EMA kammersaal Vambola Krigul, löökpillid Vilve Hepner, Katrin Oja Maarit Saarmäe, klaver Virgo Veldi, Lauri Sepp, Sulev kavas Händel, Vivaldi kavas Bach, Mozart, Schubert, Sommer Skrjabinjt (saksofonid) P19. mai kell 12 orelitund - Toomas Trass L 4. mai kell 18 К 8. mai kell 18 EMA orelisaal Ave Ott, klaver prof Marje Lohuaru EMA kammersaal EMA kammersaal N 23. mai kell 18 kavas Bach, Beethoven, Lemba jt kammeransambliklass Loeng-kontsert - G. Scelsi elu ja looming L 4. mai kell 18 N 9. mai kell 18 EMA orelisaal magistrikontsert Eerika Kurm, klaver esineb doktorant Tarmo Johannes Tartu Linnamuuseum EMA kammersaal Uku Ratas, metsasarv Ülle Petrovitš, klaver T 28. mai kell 18 klaveril Tiiu Jürma kavas Beethoven, Mozart, magistrikontsert kavas Bozza, Francaix, Skrjabin jt EMA kammersaal Saint-Sae'ns jt Leonora Palu, flööt klaveril Ralf Taal P 5. mai kell 12 kavas Sumera, Tubin, Prokofjev jt orelitund - Urmas Taniloo EMA orelisaal

Info tel 6675 758 Kontsertidele sissepääs tasuta

muusika 2/02 23 elle aasta sügisest avab Eesti likud oma tegevuse ja eesmärkide pare­ rahahankimisest ning suhtekorraldusest. Muusikaakadeemia uue erialana maks mõistmiseks. Lisaks teoreetilistele loengutele on S kultuurikorralduse magistriõppe, Üks põhjus, miks Eestis sellealast süs­ õppetöö oluliseks osaks praktika mis on mõeldud eelkõige neile teemset õpet veel pole, on vastava kultuuriasutustes, nende külastamine inimestele, kel bakalaureuse kraad või akadeemilise kompetentsi puudumine. ning kohtumised kultuurijuhtidega. praktiline kogemus mingis kultuurivald­ Kasutades ära lepingulisi suhteid, toimub Magistriprogrammi üheks tähtsamaks konnas juba olemas ning keda huvitab EMA õppetöö esialgu koostöös Sibeliuse osaks on kultuuripoliitika või -korralduse kultuuriasutuste juhtimine ja ettevõtmiste Akadeemiaga, kus kultuurikorralduse alane uurimustöö. Loodame, et tööde korralduslik külg. Programmi eesmärk magistriprogramm tegutseb 1997. aas­ tulemusi saavad tulevikus kasutada ka on ette valmistada professionaalseid kul- tast. Selle programmi direktor Tuomas kultuuripoliitiliste otsuste tegijad. Samuti tuurikorraldajaid, kultuuritööstust eden- Auvinen on järgmiseks kaheks aastaks ka on eesmärk kasvatada Eesti oma tulevasi davaid ettevõtjaid, administraatoreid EMA kultuurikorralduse magistriõppe õppejõude. ning kultuuripoliitiliste otsuste vastuvõt­ akadeemiline juht. Õppetöö on kavandatud nädalaste jaid. Samuti on Sibeliuse Akadeemia tsüklitena, mis välismaa õppejõudude Aastaid on kõneldud sellise õppe valmis oma välisõppejõude Inglismaalt kasutamisel on ainuvõimalik. Samuti vajalikkusest Eestis. Tänased edukad kul­ ning Ameerika Ühendriikidest meiega peaks selline õppevorm sobima ka juba tuurijuhid on praktikud, kel on väga jagama. Esimestel aastatel on kavas, et tegutsevatele praktikutele. head teadmised oma kunstivaldkonnas, kolmandik õppejõududest tuleb välis­ Eesti Muusikaakadeemia võtab sellel kuid korraldustööga seotud teadmised on maalt. Seega on programmi läbimiseks aastal vastu 15 magistranti. Lisaks üldis­ tulnud kogemustega, iga kord "jalg­ vajalik inglise keele oskus. Eesti õppe­ tele EMA sisseastumisdokumentidele ratast" leiutades. Üha enam vajavad aga jõudude osas teeme koostööd Tartu tuleb esitada ingliskeelne essee mõnest kontserdibürood, teatrid, galeriid, rahva­ Ülikooliga. kultuurikorraldusega seonduvast prob­ majad ja kultuuriosakonnad tööle inime­ Programm sisaldab kursusi Eesti ja leemist. si, kes lisaks kunstialastele teadmistele Euroopa kultuuripoliitikast, kultuuriprot­ Lähemat teavet kultuurikorralduse orienteeruksid ka seadustes, raamatupi­ sessidest, organisatsiooniteooriast, pro­ magistriõppe kohta saab programmi damises, personalijuhtimises ning turun­ jekti-, personali- ja finantsjuhtimisest, koordinaatorilt Anu Kivilolt e-posti duses. Teoreetilised teadmised on vaja­ seadusandlusest, kultuuriturundusest, aadressil: [email protected].

24 muusika 2/02 VILJANDI KULTUURIKOLLEDŽ TARTU ÜLIKOOL

Vastuvõtt 2002/2003 muusikaosakonda järgmistele erialadele:

Tartu Ülikooli • kirikumuusik-muusikaõpetaja • levimuusika Õpetajate Seminar • rahvamuusika

ANNO 1828 Vastuvõtutingimused: • nõutav muusikaline eelharidus Muusikaõpetaja eriala - (rahvamuusika erialal soovituslik) bakalaureuse- ja magistriaste • üldised eksamid: kirjalik loovustest, Nominaalne õppeaeg 5 aastat essee, vestlus, erialakatsed (päevane osakond ja kaugkoolitus Avatud Ülikooli raames) kirikumuusik-muusikaõpetaja erialakatsed: • solfedžo (kirjalik ja suuline), klaver, Vastuvõtueksamid: kutsesobivuskatse, solfed[]o (kir­ laulmine, soovi korral lisapill jalik ja suuline), klaver, emakeele kirjand - riigiek­ sam (ainult päevases osakonnas), võõrkeel - riigiek­ levimuusika erialakatsed: sam (ainult päevases osakonnas) • solfedžo (kirjalik ja suuline), Sisseastujatel esitada järgmised dokumendid: põhiinstrument, laulmine, soovi korral vormikohane avaldus, keskharidust tõendav doku­ lisapill ment (originaal ja koopia või tõestatud ärakiri), riigieksamitunnistus (päevases osakonnas), 3 fotot rahvamuusika erialakatsed: (3x4), passi isikukoodiga lehekülg (koopia) • solfedžo (kirjalik ja suuline), Dokumentide vastuvõtt päevasesse osakonda: põhiinstrument, laulmine, soovi korral 26. juunist 5. juulini Tartu Ülikooli peahoones lisapill Ülikooli tn 18, tööpäevadel kell 10 - 16 Sisseastumiseksamid toimuvad 8. - 17. augustini Nõutavad dokumendid: • keskharidust tõendav dokument Dokumentide vastuvõtt kaugõppeosakonda: • muusikakooli lõputunnistus * 26. juunist 17. juulini ja 5. - 30. augustini Tartu • CV Ülikooli kaugkoolituskeskuses Lossi tän. 24 või • EV pass või alaline elamisluba 21.-30. augustini TÜ esinduses • 2 fotot (3x4), arstitõend Sisseastumiseksamid toimuvad 1. - 10. septembrini * muusikakooli lõputunnistus ei ole vältimatu, olulised on Eksamiplaanid pannakse välja 26. juunil oskused muusikakooli programmi ulatuses TÜ peahoone fuajeesse

INFO: Dokumentide vastuvõtt: 29. juuli - 9. august Salme 1-b, 50103 Tartu, tel (07) 343-445 - koolimuusika lektoraat Sisseastumiseksamid: 12. - 16. august (07) 343-542 - vastutav sekretär (07) 343-617 - kaugkoolitus Internetiaadress: Posti 1, 71004 VILJANDI http://www.ut.ee/Sisseastumine.php Telefon: 043 55 232, Faks: 043 55 231 E-post: [email protected]

http://kultuur.edu.ee

muusika 2/02 25 nimene vajab päikest ja elurõõmu aastal New Yorgis lauljate peres. Tema ning selles mõttes on Bobby isa oli muuseas esimene afroameerik- I McFerrin väga kuulajasõbralik. lasest meessolist Metropolitan Operas. Mulle on helistatud Klassikaraadio otse­ Esimene pill, mida McFerrin lapsena eetrisse ning öeldud, et Bobby McFerrini mängis, oli klarnet, hiljem õppis ta ka laul on nii eriline, et ei lase tööd teha. klaverit. Puberteedieas käis tema peast McFerrini juures võlub tema loomu­ läbi uitmõte hakata preestriks, kuid likkus: ei mingeid forsseeritud vibra- muusika sai siiski võidu. Järgnevatel aas­ £o'sid ega ülepaisutatud forte'sid, nagu tatel tegutses ta mitmetes bändikestes näiteks klassikaliselt ranges laulutradit­ ning alles 1977. aastal võttis kokku jul­ sioonis tavaks. McFerrin ei taha järgida guse, et proovida ka oma vokaalseid tavasid, vaid tallab oma rada, tema võimeid. uuendusmeelne laulmisstiil ja klassikatõl- Inspireerituna jazzpianist Keith gendused tekitavad vahel hämmeldustki. Jarretti ulatuslikest improvisatsioonilis- Ehkki McFerrin on lapsest saadik test soolokontsertidest, sai läbinisti elanud laulmise keskel, hakkas ta ise improviseeritud kontsert ka McFerrini laulma alles 27-aastaselt. Praegu juhatab muusikaliseks ideaaliks. 1980. aastal ta peale selle orkestreid ning kom­ esines McFerrin juba Playboy Jazz poneerib. Tema muusikalist tegevust on Festivalil, 1982. aastal ilmus esimene ka vääriliselt hinnatud, ta on pälvinud omanimeline sooloplaat. Aasta hiljem kümme Grammy auhinda ning tema läks McFerrin elu esimesele Euroopa muusikat on oma kodudesse soetanud turneele, esitades kontsertidel muusikat, üle kahekümne miljoni kuulaja maail­ mis temas sel hetkel sündis. Ei mingeid mas. Artist on "märgi maha pannud" ka ettevalmistatud ideid! Turnee salvestused popmuusika vallas: mcferrinlikult rõõm­ olid aluseks tema teisele albumile The sameelne hittlugu Don't worry, be happy Voice, mille peale saksa kriitikud püsis tükk aega edetabelite tipus. nimetasid McFerrinit "rändavaks McFerrin on teinud koostööd väga hääleks". 1985. aastal sai ta esimese erinevate muusikutega, nagu tšellist Yo- Grammy. Yo Ma, pianist Chick Corea, Viini Kuna McFerrinile pole võõras ka Filharmoonikud, Herbie Hancock, popmuusika, on tema tegevust süva­ trompetist Wynton Marsalis... Loetelu muusika vallas alati mõõdetud teatud võiks pikalt jätkata. Ise on ta juhatanud kriitikanoodiga. Kuid tema julgus Püha Pauli Kammerorkestrit. Muusika- orkestrit juhatada ei sündinud päris tüh­ väline koostöö on teda sidunud näitleja jalt kohalt ja ilma ettevalmistusteta - ta Jack Nicholsoni ning koomikute Robin on võtnud dirigeerimistunde Leonard Williamsi ja Billy Crystaliga. Bernsteinilt, Gustav Meierilt ja Seiji Jazzmuusika on McFerrinit ümbrit­ Osawalt. Küllap on tema klassikatõlgen­ senud eluaeg, ka tema enda looming ja dused liigagi julged ja moodsad, et klassikatõlgendused kõlavad läbi jazzi panna tõsisemat muusikasõpra pead prisma. McFerrini hääleulatus on aukar­ vangutama. Kuid paratamatult leidub tust äratav, ta suudab laulda nelja rohkem selliseid inimesi, kes ei mõista oktaavi piires, kasutades väga erinevaid süvamuusika kompositsioonipeensusi ja vokaaltehnikaid; seega avardab ta kellele "kolme duuri hitist" komplitseeri­ tõeliselt laulukunsti piire. Tema laulude tum helikeel tundub liiga keeruline. Ka meloodiad moodustuvad kummaliste ei pruugi selline hitisõber mineviku silpide jadast, mida võiks võrrelda just pärandist suuremat lugu pidada. Just siin jazzmuusika vokaalansamblite laulmisstii- on suureks abiks McFerrini-sugused kat­ liga. Sellele lisandub äärmine virtuoos­ setajad ja tõlgendajad, kes vaatavad klas­ sus, näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase sikaks saanud muusikale veidi värskema lend" kõlab tema tõlgenduses tõeliselt pilguga. Talle on oluline suhe kuulajaga, mitmekesiste laulusilpide ning särtsaka ja see on omadus, mis tänases süva­ vokaalse paindlikkusega. muusikas peaaegu puudub. Tavakuulaja Kuigi McFerrin vaatab muusikat läbi meelest on ka minevikus loodud sümfoo­ jazzi prisma, võib avastada teisigi mõju­ nia midagi hirmuäratavat, mida pole tajaid - rahvamuusikat, nn maailma­ kuigi otstarbekas kuulata. McFerrin aga muusikat ja klassikalist muusikat, mis oskab ehitada sildu erinevate aegade ja põimuvad talle ainuomaseks stiiliks. mõtteviiside vahele. Bobby McFerrin on sündinud 1950. 1990. aastal, täpselt oma 40. sün-

26 muusika 2/02 Mozart Sessions koostöös pianist Chick Corea ning Püha Pauli Kammer­ orkestriga, kus McFerrin dirigeerib kaht paper music Mozarti klaverikontserti ning "juhatab need sisse" omapoolse vokaalimprovisat- siooniga. Klaverikontsertide kadentsid on Bobbv aga pianisti improviseeritud. Lisapalana » 'f ~4 « M on plaadil McFerrini "Laul Amadeusele" \jX * I I I II - maitsekas ja delikaatne improvisatsioon conductor t ühe Mozarti klaverisonaadi ainetel. vocalis Viimastel aastatel on McFerrin ühen­ The * danud oma lemmiktegevused - impro­ alilt J illil viseerimise ja dirigeerimise -, laiendanud t ämber vokaalkoosseise suuremate ansambliteni, Orchestra sealjuures pole oluline, kui kogenud laul­ jatega on tegemist. Keerukamate tule­ musteni jõudis ta oma ansambliga Voicestra, millega on salvestatud plaadid Medicine Music ja Circlesongs. Vokaalkunsti meisterlikkuselt tundubki Circlesongs olevat üks McFerrini muusikalisi tippe ja näib, et ansambli juhi roll annab talle võimalusi oma ideid täpsemaks lihvida. McFerrin ise ütleb: "Ma ei andnud endale kaua aega aru, et olen laulja. Mui on olnud mitmeid ideid, kes ma võiksin olla ja mida teha. Mängisin klarnetit, klaverit, flööti, õppisin tšellot, kirjutasin ja arranžeerisin muusikat bigbändile. Siis aga avastasin, et armastan laulmist, kuna sinna saan kaasata ka kõik muu." Bobby McFerrinit võib nimetada eba­ harilikuks muusikuks, sest iga tema kontsert on kordumatu sündmus ja pakub kuulajaile üllatusi. Stereotüüpsus on tema jaoks tabu. Viimase plaadi Beyond Words (2002) pealkiri võtab kujukalt kokku Bobby McFerrini n-ö laulufilosoofia, mis, nagu eespool öeldud, seisneb mitmekesiste häälikukombinatsioonide kasutamises. Ka sõnadeta saab olla kõnekas, mis siis, kui häälikute kombineerimine annab tule­ museks kaunikõlalised, kuigi tähenduseta mõtted. Muusika universaalne keel ei vajagi alati teksti lahtimõtestavat tuge. nipäeval, juhatas McFerrin San Francisco Plaadile on nopitud erinevate rahvaste sümfooniaorkestrit. Seejärel salvestas ta kunsti stiilielemente: leiame vihjeid koos tšellist Yo-Yo Ma'ga albumi Hush, Ka sõnadeta saab olla Aafrika, Aasia, Hispaania ja Kesk-Ida mis püsis Billboardi klassikaedetabelis üle rahvaste muusikale, mis segunevad jazzi- kahe aasta ning sai kuldplaadiks. 1994. kõnekas, mis siis, kui liku helikeelega. Elurõõmu ja päikest aastal nimetati McFerrin Püha Pauli jagub siia sama palju kui varasematele Kammerorkestri kunstiliseks juhiks, häälikute kombineerimine plaatidele. orkestriga salvestas ta plaadi Paper Music, annab tulemuseks millel võib kuulda tuntud klassikapalade Bobby McFerrini plaadid Paper Music, omanäolisi tõlgendusi. See on ka esimene kaunikõlalised, kuigi Bang! Zoom ja Beyond Words on plaat, millel McFerrin astub üles dirigen­ müügil kaupluses "Lasering". dina. Aastal 1997 ilmus album The tähenduseta mõtted.

muusika 2/02 27 JUBILATE Lydia Auster stat helilooja Lydia Austeri sünnist. 1987. aastal Vanemuises esietendunud ballett "Bambi" on üks väheseid lastele mõeldud lavateoseid eesti muusika'

GREETE KÕRVITS Lydia Auster fotol, mille 14-aastane ta kinkis 1958. aastal Heino Ellerile

ambi nimega seostub inimestel üldi­ tekkis ka filmis kurbi hetki). isegi päris väikestele on vähemalt lihtsa­ selt Disney ajatu täispikk joonis­ Lydia Austeri samanimelises balletis koelisemad tunded kuulda. Kostüümid on B film, armas suure peaga hirvepoiss, on elemente võetud peamiselt raamatust, hästi tehtud, visuaalsed efektid ja miimika kes seikleb metsas jänese, skungi ja hir- aga sisu on muudetud lastele mõistetava­ teevad kõik sündmused selgeks ja samas vetüdrukuga, kasvab suureks ja saab met­ maks. Tants ei ole väga mitmekesine, ent põnevaks. Soovitan etendust kõigile, kel­ sakuningaks. Mille põhjal aga Disney oma väikesele vaatajale polegi seda vaja. Pea­ lel kodus väike, aga miks mitte ka vanem suurepärase filmi tegi, jääb tihti küsimata. legi teeb tantsu lihtsuse tasa ilus ja loodus­ laps. See on Saltari samanimeline metsajutus- lähedane muusika. Helilooja on teinud tus, filmist üsna erinev; selles on Bambi kuuldavaks ka need metsahelid, mida "Bambit" saab Vanemuise teatris kuulata näiteks hoopis kits ning raamatu sisu palju muidu tähele ei pane. Ka emotsioonid os­ ja vaadata 15. mail kell 11 ning ka tõsisem, nukram ja mõtisklevam (muidugi kab Lydia Auster muusikasse segada ja järgmisel hooajal.

' " X. Rudolf Tobiase päevad HIIU 29. mai R.Tobiase majamuuseum Käina Kaunite Kunstide Kooli õp Külastajaile sissepääs muuseumi tasuta 29. mai Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja kell 18 Mati Palmi õpilaste kontse Näituse 10 aastat Rudolf Tobiase päevi avamine 30. mai Kärdla kirik kell 18 Esinevad Tiit Kiik ja ansambel Cantores Psalmorum, kavas Enn Kivinurme "Missa e-moll & Vox clamantis", Toomas Rannu Vana Testamendi laulud 31. mai Suuremõisa loss kell 19 Esineb Vardo Rumesseni 31. mai Pühalepa kirik kell 21 Esineb Tallinna Saksofonikvartett. Aaro Pertmanni teose "Ritornell" esiettekanne Korraldaja: MTÜ TOBIASE SELTS EESTI KULTUURKAPITAL, EV KULTUURIMINISTEERIUM, KÄINA VALLAVALITSUS INFO tel. 056 153 265 Anneli Klaus

28 muusika 2/02 RETRO

70 a tagasi Mai 1932

Hubert Aumere FOTO TEATRI- JA MUUSIKA­ MUUSEUMI ARHIIVIST

untud muusikamees, helilooja, Hilisem tuntud klaverisaatja, fantastilise • Martin Tarase täht oli tõusmas. Mais seltskonnategelane, pedagoog ja lehestmänguoskusega Jaan Kägu esitas 1932 oli ta esmakordselt Estonia laval. T koorijuht August Kiiss sai 50-aas- lõpuaktusel Liszti "Hispaania rapsoodia", Kui eelmisel sügisel jättis tema häälekool taseks. Ta oli olnud viiuldaja Pavlovski kuulda sai ka Artur Kapi kasvandiku veel soovida, siis nüüd oli pilt muutunud. sümfooniaorkestris, muusikaõpetaja Vladimir Tarkpea Klaverisonaati. Cavaradossit polnud kerge laulda, veel Tartu Õpetajate Seminaris, asutanud nii Lõpetajate hulgas oli ka Hubert Aumere, raskem mängida, aga hakkama ta sai. mõnegi koori ja orkestri, kirjutanud keda hüüti "prof. Paulseni suurteoseks". Estonia "päristenor" Karl Ots oli aga sel soolo- ja koorilaule, klaveri- ja orkestri­ ajal Viljandis laulmas-mängimas prints palu. Juubeli päevil oli ta Lauljate Liidu • Halvasti läks aga meie revolut­ Lilo-Tarod operetis "Havai lill", kus tal Tartumaa osakonna esimees. sionäärist viiuldajal Eduard Sõrmusel. oli erakordne menu. Ka kohalik näite­ Tema mängis pahaaimamatult seltskond oli üllatuslikult heas vormis ja • 29. mail oli Estonia kontserdisaal täis Leningradis endises Jaani kirikus "Ema püüdis pealinna esitenoriga sammu pida­ pidulikult riietatud inimesi saatmaks ellu südant". See oli aga vahepeal tunnistatud da. konservatooriumi 8. lendu. 34 lõpetaja "kontrrevolutsiooniliseks looks", mida hulgas oli Johannes Kostabi, kellest "kodanlikus Eestis fašistlikul emade päe­ Koostanud Mati Martin hiljem sai Politseiorkestri ja nõukogude val" esitati, et õhutada "nõukogude- ajal ETKVLi puhkpilliorkestri juht. Jaan vaenulist meeleolu". Pakku ootas ees muusikaõpetaja karjäär.

muusika 2/02 29 Juured liturgilised toimingud viidi läbi lauldes, Euroopa professionaalset muusikakul­ arenes järgmistel sajanditel suure lainena tuuri vaadeldes kerkib võimsa sambana ka liturgiline muusika. Sellest ajast alates esile gregooriuse laul, millele toetuvad võime rääkida juba professionaalsetest nii kogu esimese aastatuhande euroopalik muusikutest, kelle ülesandeks oli enesemääramine kui ka teise aastatu­ liturgilisi toiminguid muusikaliselt kom­ hande muusikalised identiteedikriisid. menteerida ning loomulikult luua uut Kuigi gregooriuse laul on nime saanud repertuaari, sest iga aastaaeg, iga püha ja paavst Gregorius Suure järgi, pole too isegi iga päev pidi saama oma näo. Paavst kuulus kirikupoliitik selle muusika autor. Gregorius Suure valitsemisajaks (aastal Me ei saagi kõnelda kindlatest loojatest, 590) oli suur osa rooma laulu repertuaa­ sest Euroopa muusika levis kuni 8.-9. rist juba kindlalt mällu talletatud. sajandini suulise traditsioonina, küll aga võime leida lähemaid ja kaugemaid sugu­ Püha Gregoriuse kaitse lussidemeid ning mõjutusi. Gregoriaani Kaheksandal sajandil kerkis ebastabiilsest üheks olulisemaks eelkäijaks, nagu kogu impeeriumijärgsest Euroopast esile kristlikul kultuuril, peaksin judaistlikku frankide kuningas Pippin Lühike, kes maailma ning liturgiat. Juudi liturgia toe­ toetus oma poliitikas suuresti sidemetele tub tänase päevani suures osas paavstiga. Paavsti toetusel valitses ta väga psalmidele, mille autorlust omistatakse erinevate rahvaste ja kultuuride üle ning traditsiooni kohaselt kuningas Taavetile nõudis, et kogu riigis kasutataks rooma ning teistele juudi rahva omaaegsetele liturgiat. Selleks tuli ühtlustada nii juhtidele. Psalmide lugemist peetakse laulude tekste kui ka viise, kuid juudi traditsioonis samaväärseks 8. sajandil ei tuntud veel noodikirja. tooraõpingutega. Seepärast saadeti Rooma kuuriast mõned Kui umbes kaks tuhat aastat tagasi lauljad Galliasse, et need oma repertuaari tekkis Juudamaal sekt, kes pidas oma õpetaksid ja levitaksid. Mitu aastat kest­ õpetajat, Naatsareti Jeesust messiaks nud õpinguperioodi vältel sulandus üks (heebrea keeles "mašiah", kreeka keeles traditsioon teisega - tulemuseks oli oma­ "Christos"), muutus juutide harjumus­ laadne hübriid kahest laulukultuurist, kus pärases liturgias väga vähe. Ühiste rooma laulust võeti tekstid ja modaalne palvuste teljeks jäi endiselt psalmilaul struktuur ning galliast ornamentatsioon. ning see kandis liturgiat ka kristluse levi­ Just seda uut repertuaari hakati aja jook­ des Vahemere-äärsetes maades, ehkki sul kutsuma gregooriuse lauluks. Usun, et juba teistes keeltes. Just keelte erinevuse alles nüüd, 21. sajandil, saame tõeliselt tõttu muutus gregoriaani muusikaline aru gregoriaanile omistatud autorluse väljendus, sest muusika, mis lähtub teks­ väärtusest: see on patronaaž, mida keegi tist, ei saa kõlada üksteisest kaugetes pole aastasadade jooksul julgenud vaid­ keeltes sama moodi. Oma osa mängivad lustada. siin ka erinevad piirkondlikud muusikali­ sed traditsioonid. Noodikiri Kristlikus Euroopas oli esimeste Nagu öeldud, on Euroopa professio­ sajandite liturgiliseks keeleks kreeka keel, naalse muusika areng väga tugevalt mõju­ mis mõne sajandi möödudes andis lääne tatud gregooriuse laulust. Mida see aga pool koha üle ladina keelele. Seega kasu­ tähendab? Esiteks, keskajast kuni täna­ tati liturgias kõikjal ladinakeelseid päevani on paljud heliloojad oma psalmitekste, kuid muusikaline väljendus loomingus toetunud gregoriaanile. Kui oli piirkonniti väga erinev: Lõuna-Itaalias varasematel aegadel oli selle kasutamine benevendi laul, Rooma linna piirkonnas teoses küllalt otsene ja kõrvaga kuuldav, rooma laul, Põhja-Itaalias milaano laul, siis teise aastatuhande lõpu poole võime Püreneede ümbruses hispaania laul, kind­ rääkida pigem gregooriuse lauluga sar­ laid jälgi on isegi mitmetest erinevatest nasest mõtlemisest. Teiseks, üks murran­ gallia laulu traditsioonidest. gulisemaid sündmusi muusikaajaloos oli Kristlased, keda Rooma impeeriumis suulise traditsiooni asendumine kirjaliku­ esialgu ägedalt taga kiusati, saavutasid ga ning sellel üleminekul oli "katsejäne­ 4. sajandiks võimsa ülekaalu ning krist­ seks" just gregooriuse laul. liku riigi tekkides hakati hoogsalt rajama Kuigi muusika ülesmärkimise süstee­ sakraalehitisi. See tõi omakorda kaasa mi tunti juba antiikmaailmas, ei jõudnud liturgia kiire arengu ning kuna kõik see oskus kristlikku Euroopasse. mdte хй-епйопгЩщ • л А

Д V

cim-tef medium лаг Ьмл.

&,ue»r» A2> modunt mdifttfe«>" xfcendenrem vnee- ton-

к»А/у //.^.///лу/у,//.//////«С/ //И :Ä/ У//// / /Л/ /У/^V

} J xlf ! ! I J I I /JA,' / tJ\t \iL «* f ecce-duo tan л^%«ггтт^»игтх1шЛш«^ЬЬ14-Ш>«Г^

АЛ

muoccr -tu be-* - JtkJlS tittks i Ap

тшхтлц. jxrt-A*p*uu*»- -tew».

Д.11Г U* u^ • ^ •/v 4iwT.t%Ule-t

11. sajandist pärit muusikaline käsikiri Itaaliast (Rooma, Biblioteca Angelica). Kristuse taevasse­ minemise püha pildis ja noodikirjas.

Kuuendast sajandist on pärit näiteks tun­ nüansid ning teksti ja meloodia vaheliste tud erudiidi ja muusikateadlase Sevilla seoste ainulaadsus. Esimesed noodikirjad Isidoruse kirjutis, kus ta mainib järgmist: ei pööra peaaegu mingit tähelepanu "Kui inimene ei suuda kuuldud helisid Kui aga lasta end meloodia täpsele ülesmärkimisele või mällu talletada, on nad kadunud, kuna ei konkreetsetele intervallilistele suhetele. ole mingit võimalust neid üles kirjutada" eelarvamustest priiks, Ainsaks erandiks on siin mõnikord täp­ {De musica, peatükk XV; Migne, P. L. sustatud pooltoon, mis aitab leida helirea 82). Üheksanda sajandi teisel poolel võime tähele panna, et üldist laadilist struktuuri. leiame esimesi katsetusi muusika ka ühehäälse väljenduse Noodikiri, mis oli algselt mõeldud ülestähendamisest ning 10. sajandist on mälu abistajaks, muutus tasapisi "hea- juba pärit mõned väga täpsed noodikirja kaudu on võimalik soovijaks", pannes laulja uskuma, et ilma süsteemid. Varase noodikirja näidetest noodita polegi elu enam mõeldav. ilmneb, et suulisest traditsioonist lähtu­ edasi anda äärmiselt Noodikirja arengu järgi on näha, kuidas valt on kirjutajat köitnud eelkõige muusi­ muusikud usaldavad üha vähem oma ka kui energia liikumine, fraseerimise sügavat sõnumit. muusikalist tunnetust ning muutuvad

muusika 2/02 31 ilma noodita järjest abitumaks. Mida konkreetsemaks ja loetavamaks muutu­ vad meloodiad noodiraamatutes, seda vähem pööratakse noodikirjas tähelepanu interpretatsioonile, väljendusrikkusele, ning mõne sajandi möödudes olid rüt­ milised nüansid peaaegu täiesti kadunud või muutunud üheülbaliseks. Oma olemuselt äärmiselt ornamen­ taalsele gregooriuse laulule mõjus raske hoobina ka ehituskunsti areng, sest uue aastatuhande alguses ehitatud suured ka­ tedraalid nõudsid seniste mõneliikmeliste laulugruppide asemele juba mitu korda suuremaid koore. See ei tähenda, et gre- goriaani poleks varem lauldud suurte koosseisudega, kuid solistlikul ja koorile mõeldud repertuaaril on väga selge vahe. Koik see kokku mõjub ajapikku nõnda, et näiteks barokiajastul oli heaks tradit­ siooniks harmoniseerida orelil iga gre- gooriaani meloodia heli - siit võib teha omad järeldused tempost ning ornamen­ tide nõtkusest.

Ühehäälsus Gregooriuse laul on oma olemuselt ühe­ Dom Daniel Saulnier on gregoriaani- häälne, st tema meloodiline ja laadiline uuringute juht Solesmesi kloostris struktuur toetub ühehäälsele mõtlemisele. Prantsusmaal. Üheksanda sajandi teoreetiline traktaat FOTO HELENA TULVE "Muska enchiriadis" sisaldab küll ka esimest tänaseni säilinud mitmehäälsuse näidet, kuid paralleelsetes intervallides laulmine tundub siiski olevat rohkem mängulist laadi, kuna see paneb mitte- kõik kloostrid olid suletud ning nende tamiseks. Olen tihti mõelnud, et just meetrilise ornamentaalse meloodia ning elanikud maalt välja aetud. Uus tõus praegu peaksime siis kohakuti olema ka laadilise peenekoelisuse väga raskesse tekkis alles 19. sajandi keskel, kui hakati Euroopa kirjaliku muusikakultuuri sõltuvusse. uuesti kloostreid avama ning õpiti põhja­ esimeste sammudega. Ma ei taha anda Kummalisel kombel maalib klassika­ likult tundma mineviku kloostrielu väär­ hinnangut sellele, kuhu need sammud line muusikaõpetus tihtipeale lapsiku tusi, loomulikult ka selle lahutamatut meid välja on viinud, kuid kindlasti on heade-pahade väärkujutelma, kus mit­ osa, ühehäälset liturgilist laulu. need väga tugevasti mõjutanud kogu mehäälsust vastandatakse ühehäälsusele Gregoriaaniteaduses kerkis esile euroopalikku muusikalist mõtlemist. nagu Euroopa heaoluühiskonda Aafrika Solesmes'i klooster Loire'i maakonnas Möödunud aastasadade loomingust näljahädalistele. Sellest tulenevalt oleks Prantsusmaal, kus hakati koguma krist­ võime leida ääretult kaunist, sügavat ja sümfooniaorkester justkui ülim ideaal liku Euroopa esimesi teada olevaid sisutihedat muusikat, aga ka palju pinna­ ning ühehäälsus nii primitiivne, et õige muusikalisi käsikirju, mida uuriti ülima pealsust ja mõttetut konstrueerimist. muusik sellele tänapäeval lähenedagi ei põhjalikkusega. Kuna kloostritraditsioon Uurides vanu käsikirju ning nähes julge. Kui aga lasta end eelarvamustest tagab pideva teadmiste edasikandumise, aastatuhandetaguste muusikute loomin­ priiks, võime tähele panna, et ka ühe­ võime munki vaadelda kui teadlaste gulist vabadust ja probleemitust, tekib häälse väljenduse kaudu on võimalik gruppi, kel seljataga juba saja viiekümne vägisi mõte, et ehk oleme praegu keera­ edasi anda äärmiselt sügavat sõnumit. aasta pikkune tõsine töö. Just kloostrites nud pilgu samasse suunda. Just viimaste Võib-olla on sõnum oma alastiolekus tekkisid põhjalikud õpetused esimeste aastakümnete kunstmuusika usub jälle isegi intensiivsem ja põletavam ning selli­ noodisüsteemide neumakirjast ehk semio- tõe olemusse ilma "võlukepikeseta", seks äratundmiseks ei ole iga kuulaja alati loogiast ja keskaegsest laaditeooriast. eesmärgiks loomulik väljendus ilma valmis. Koostöös teadlastega üle maailma kunstliku atraktiivsuseta. jätkatakse uurimistööd ka tänapäeval. Tänapäev Vaadeldes maailma kulgu spiraalse Ansambel Vox Clamantis esitab 26. mail Pärast suurt ja verist Prantsuse revolut­ liikumisena, on tuhat aastat omamoodi kell 12 Niguliste kirikus gregooriuse laule siooni oli gregooriuse laul madalseisus: sobiv number ühe ringi või kaare kuju­ ja varajast polüfooniat.

muusika 2/02 33 л , ИИУЙ&; ттшт*. L • .: -juijL..... ;••••'". \ —_- - Hf

"Pasunakoori" ülesastu­ mine kuulub rituaalse cham-etenduse juurde. Drikung kagyu koolkonna peaklooster, Tiibet, mai 2001. uaism ja FOTO PEETER VÄHI muusika

eebruaris avas uksed alternatiivne pärit helisalvestisi, väideldakse muusika tesse. Küll aga saavad seminarist osavõt­ õppeasutus Mahajaana Instituut. tähenduse üle budismi kontekstis. jad ülevaatliku pildi budistliku muusika- V Kevadsemestril on kavas Linnart Nagu kristlikus liturgias ei eksisteeri traditsiooni ajaloolisest tagapõhjast, üldis­ Mälli loengutsükkel "Budismi pühakir­ muusika kui eesmärk omaette, nii pole ka test printsiipidest, vokaaltehnika iseära­ jad", sanskriti keele õpetus Märt Laane­ Buda templites musitseerimise eesmärk sustest, olulisematest pillidest ja nendega metsa juhendamisel, lisaks seminarid, fil­ pelgalt esteetilise naudingu pakkumine. seotud sümboolikast. Ja seda eelkõige in­ mid, ülevaated budistlikust kultuurist ja Muusika pole lõppeesmärk, vaid vahend dia, tiibeti ja jaapani kultuuri näidete kunstist. Laupäeval, 18. mail kell 17 millegi tähtsama ja kõrgema saavutami­ varal. toimub Heliloojate Liidu saalis (Tallinn, seks. Mis on see tähtsam ja kõrgem? Vae­ Peale Mahajaana Instituudi regulaar­ Lauteri 7) seminar teemal "Budism muu­ valt, et seda laadi küsimus mõne tunni sete kuulajate on seminarile oodatud ka sikas", mille viib läbi helilooja Peeter Vä­ kestel ammendava vastuse saab, samuti ei ühekordsed külalised - muusikud, muu- hi. Seminaril kõneldakse budistlikust ri­ võimalda üksainus seminar süveneda sikaüliõpilased, idahuvilised, budistid. tuaalmuusikast, kuulatakse eri maadest kloostrimuusika teoreetilistesse peensus­

34 muusika 2/02 OPUS EST

MOOT HELIPLAALATT .; Л > 1 Г- Л

;RIHOri'l//// Estonian Vocal Music From The 20th Century PllVi'JIi шЗк l, rmas Sisask

ANDROMEDA m Estonian Vocal Music From The 20th Century w* Villu Valdmaa (bariton) ja Urmas Sisask. Martti Raide (klaver) vm\\\\\wim Andromeda für 2 Klavier ARMD004 Riho Päts. Klaverimängu und 8 Händen õpetus I Antes Tallinna Pedagoogikaülikool

Mihkel Lüdig

Fuge

für Orgel / orelile/ for orgs n

Truly yours Peeter Vähi, Fedor Vetkalov, Dmitri Tkachenko ERP 302 Eres 2806 Urmas Sisask. The Milky Mihkel Lüdig. Way für Klavier zu 4 Fuge c-moll für Orgel Händen Eres 2806 Antes

шMUSIC ap Estonia Rudolf Tobias Keelpillikvartett Nr. 1 Streichquartett Nr. 1

»* Music in Estonia 2000-2001. Estonian Music Review No 4 tbt JMP Eesti Muusikanõukogu Rudolf Tobias. ISSN 1406-9490 Keelpillikvartett nr. 1: Raimo Kangro. Suite für partituur Gitarre und Violoncello op. 37 ERES 2825 Antes

muusika 2/02 35 ME MAAN

Ivask ja Reinut Tepp. Selle au teenisid kuulajast kusagil eemal, helgelt valgus­ nad plaadiga After Mozart. Plaat on pro­ tatud ja õrnast tuulest üle käidud väljal fessionaalide julge ja rõõmus karusselli- (tegemist on mälestusteosega), mille sõit klassikutega samal pingil, kaaslasteks kohal hõljub Mozarti vaim ja Silvestrovi paar meieaegset heliloojat. harmooniates heiastuvad Mozarti omad. Plaadi avaloo, Raskatovi 5 Min. aus "Väike öömuusika" - kas tõesti dem Leben von W. A. M. muusikaline "nõksudeta", lihtsalt kõrva hellitavalt vundament on "Mozarti süütus", kuid kaunis, forte'sid kartmatu esitus? viiuli mänguvõtted, löökpillipartii, dü- Tõepoolest on ja edastab seda vaimset naamikavigurid ja heakõlalised klastrid ollust, mille sisaldumine teeb osa on ansamblipoolsed lisandused Mozarti muusikateoseid ajatuteks igavesteks olen­ mudelile. Mozarti Serenata Notturna diteks, kelle puhul sõna "klassika" tarvi­ D-duur (K 239) emotsionaalne, värvi­ tamine isegi lugupidavaimas mõttes tun­ rohke ja julgelt tugevakõlaline tõlgendus dub sama nõrgajalgne, kui nimetada hiirt ei ürita Mozartilt täielikult "süütust kassi eksistentsi õigustuseks. Schnittke võtta", aga teeb seda pisut siiski: esituse Moz-Art ä la Haydn on karneval, kus After Mozart. Gidon Kremer, nõksudega, mis meenutavad Harnon- pidevalt vahetuvad Schnittke- ja Mozarti- Kremerata Baltica. Nonesuch court'i omaaegseid "suure kella küljes" näolised maskid. Isa Leopold Mozarti Records, a Warner Music Group olnud esitusviise, mis tahtsid klassikale Kinder-Symphonies lisatud lapsehäälne Company. Nonesuch 79633-2 anda kõla, mida enne polnud taibatud "hallo" telefonis ja mänguasjade teki­ või juletud anda - no kuidas me siis tatavad helid tunduvad täiskasvanud võtame endale voli kõrgete ausammaste inimeste valehäbita mänguna kaubamaja otsas seisvate autorite kirja pandud noote lasteosakonna riiulite vahel. Tõlgendus ja pause oma fantaasia või katsetamis- paikneb sellise raskesti määratletava asja Viiuldaja Gidon Kremer on alates soovi pärast "omatahtsi" ja, kivisema nagu "hea maitse" piiril. seitsmekümnendatest võib-olla kõige peaga asjatundjate arvates, "täitsa Kremerata esituse taseme kiitus oleks silmapaistvama rolliga "muulane" eesti valesti" kuulajate ette tooma hakata! siinkohal üleliigne. muusikaelus. Tänu osalusele tema asu­ Teose kolmandas osas sekkub tõlgen­ Anneli Remme tatud orkestris Kremerata Baltica on dusse isegi lõik etnokallakuga džässi. nüüd Eestil oma esimesed Grammy võit­ Silvestrovi The Messenger on nii kõ- Plaat After Mozart võitis Grammy jad - Andrei Valigura, Indrek Sarrap, Elo latehnilises kui ka emotsionaalses mõttes muusikaauhinna.

"Jaapani aednik" - see professor Leo Elleri loomingut esitab plaadil klaveri­ Normeti iseloomustus Heino Elleri kohta muusika "jaapani aednik" - üks eesti on ilmselt meeles enamikul, kes tema parimaid pianiste, leedu päritolu loenguid kuulanud. Selle sõnapaari taga Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, kelle peitub oskus lasta igal taimel kasvada mängu kuulates tundub, et Elleri oma isikupära järgi, peenetundelisus ja helidesse süvenemine on talle olnud eriline võime maailma peensusi tajuda. loomuomane ja naudingut pakkuv tege­ Selle plaadi puhul kehtib Leo Normeti vus. määratlus eelkõige mooduse kohta, Plaadil kõlab ka Elleri enimmängitud kuidas Eller kirjutas klaverimuusikasse klaveriteos "Kellad" - inspireeritud Tartu eesti rahvaviise - nõnda, et viiside ole­ Pauluse kiriku kelladest. Kunagi lapsena mus ja näojooned on selgesti välja joonis­ seda esmakordselt kuulates sain sellest tunud, kuid samas on tegemist siiski vapustuse, mis mälust senini kadunud ei 20. sajandi helikeelega. N-ö juhuslik ja ole. Elleri-kauge kuulaja vaevalt tabab selles Anneli Remme Heino Eller. Klavierwerke. Dreizehn muusikas sisalduva geniaalse sünteesi Klavierstücke über est n ise h e Motive. nüansse, kuid vähemalt professionaalsete Plaadile anti Heino Elleri nimeline Die Glocken. Sõnate für Klavier solo muusikute ringile on uus CD kindlasti muusikapreemia. Nr. 1. Aleksandra Juozapenaite- ülioluline vaimutoit. Eesmaa. Antes Edition BM-CD 31.9163

36 muusika 2/02 Heino Eller on eesti muusikutele ja õhkavad tantsumotiivid, Sümfonieti muusikasõpradele sümbol, mis kätkeb erinevatel tasanditel põimuvad meloo­ endas nii tundlikku heliloojanatuuri kui diad ja lihtsate rütmiliste liikumiste ka õpetajat ja edasikandjat. Eller intensiivsus, "Eleegia" tume valu ja edasi- ühendab oma isiksuse soojuse ning vaatav heledus - see kõik on kantud tasakaaluga ammuseid ja lähemaid aegu, looja humanismist ning esitajate süvene­ seob mitmeid põlvkondi komponiste, kes misest ja kõrgemotsionaalsest laengust. tema juures õpetust on saanud, liidab Kindlasti tuleks ära märkida ka oma muusika esitajaid ning kuulajaid. ECMile väga omast tähelepanelikkust Nii on ka "Neenia" nime all plaadiks helisalvestuskunsti suhtes, mis toob eriti vormunud muusika ühendav - oma selgelt esile Elleri muusika kihiliselt kaebes lootusrikas, dramaatilisuses pingestatud kulgemise, nagu kõrvaltval- saabuvale valgusele viitav, helguses gus, mis muudab pinnad iseäralikult rel­ lähedane ning nostalgiline. "Lüüriline jeefseks ning Tallinna Keelpilliorkestri süit" rullub lahti kui mitmekihiline kõla käegakatsutavalt füüsiliseks, kaota­ maastiku lapitekk - helipildis on mata sügavuses. Nauditav kummardus Heino Eller. Neenia. Tallinn Chamber samaaegselt nii detailirohket tihedust ja suurmeistrile, kes suutis tulevates ja Orchestra. Tõnu Kaljuste. ECM New katkematust kui ka hõrendatud avaruse minevates aegades jääda iseendale truuks Series 1745 461661-2 tunnet. Tuttavad intonatsioonid, mille ning kasvatas ka oma õpilastes nõud­ kristalliseerunud kujuks eestimaisele kõr­ likkust ausa väljenduse vastu. vale on "Kodumaine viis", ühendatud Helena Tulve hõrkude harmoonia kulgemistega. "Neenia" pisut äraolev ja igatsev kõla­ Plaadile anti Heino Elleri nimeline maailmu müütilist muretut minevikku muusikapreemia.

NYYD Ensemble'i teine plaat "nüüd" noor muusik. Toivo Tulevi Quella sera näitab eesti nüüdismuusika viimase küm­ püüdleb emotsionaalsete süvatasandite nendi paremikku. Seda kinnitab fakt, et poole, stiililiselt võib selles leida paral­ "nüüd" valiti Eesti 2001. aasta plaadiks leele Pärdi ja Tüüri loominguga. Tüüri süvamuusika kategoorias. Siin võib kuul­ Symbiosis vastandab ja ühendab alguses da nii Rahvusvahelisel Heliloojate staatikat ning liikuvust, mis sulanduvad Rostrumil edukalt osalenud teoseid Jüri üsna kiiresti närviliselt hüplevateks Reinverelt ja Helena Tulvelt kui ka kujunditeks. Duo Harry Traksmann ja Erkki-Sven Tüüri, Mari Vihmandi, Toivo Mati Lukk mängus tulevad erinevate Tulevi ja Mart Sumeri muusikat. Esitus­ karakterite vastandused veenvalt esile. koosseisud varieeruvad soolopillist Tulve a travers'is kuuleme muusikalist suurema ansamblini. suurendusklaasi-efekti, see on mäng Eraldi märkimist väärib plaadi kujun­ muusika kahe olulise parameetri, aja ja dus (Atko Januson), mis haakub Reinvere ruumiga. Muusikalised kujundid rulluvad teose "Loodekaar" poeetiliselt peene­ meie ees pikkamööda lahti, need on NYYD Ensemble, nüüd. koelise meeleoluga. "Loodekaare" justkui ajas välja venitatud, mõtteprotsess Eesti heliloojad. Elwood Muusik haprad faktuurid tihenevad teose kulgeb aegluubis. Teose juures häm­ 4740156002911 kulgedes soojades toonides keelpil- mastab ka detailirikkus. livärvideks. Agressiivsemates toonides on Teoseid ühendab professionaalne Sumeri karakteerne "Ämblik", milles kompositsioonitehnika. Kogumik "nüüd" võib tajuda postminimalismi jooni, seda loob eesti viimase kümnendi muusikast eelkõige kujundite korduste kaudu. pildi, mille kohaselt on heliloomingus Vihmandi "Küsimus" kasutab osavalt valdav endasse süüviv, sügavtõsine soolo-oboe erinevaid väljendusvõimalusi, mõtlemisprintsiip, mis on kooskõlas mõned multitoonid on omapäraselt meie põhjamaiselt endassetõmbunud meloodiasse põimitud. Teose esitaja natuuriga. Kalev Kuljus on rahvusvahelisel tõusuteel Mirjam Tally

muusika 2/02 37 Muusika sellel plaadil kõlab esmakuu- pulss jääb teoses Display IX tagaplaanile lamisel peaaegu romantiliselt. Ester Mägi vibreerima ka pisut raskepärase karak­ EESTI HELILOOJAD ESTONIAN COMPOS teose "Vesper" introvertse, rahvamuusika teriga keskmises episoodis; rütmienergia, intonatsioonidest laetud helimaailma seotuna eksootilisel laadil põhineva vahetab Lepo Sumera sonettides välja meloodilise episoodiga, võimendab kirglik, lausa ekstaatiline, hilisromantilis- omakorda teose kergelt idamaist atmos­ test žestidest küllastunud muusika ning fääri. Rütmiliselt kontrastsed episoodid isegi Rene Eespere seestpoolt "jahedat" iseloomustavad ka Eino Tambergi teost valgust kiirgav harmoonia ei suuda varju­ Desiderium concordiae, kus refräänina tada Glorificatio'le siseomast tungi aren­ pidevalt tagasi pöörduv aktiivne liiku­ datud meloodiate järele. Ka Toivo Tulevi misenergia hakkab teose lõpu lähenedes heakõlalise harmoonia ja sonoristika "väsima" ning lahustub fragmentideks - vahel hõljuval Esimesel keelpillikvartetil sellega paralleelselt minetab teos ka oma on kokkupuutepunkte romantismiga - algselt ekspressiivse iseloomu. materjali fragmentaarsus ja pidev muun­ Kogumiku viimane teos, Veljo dumine hakkavad pikemal kuulamisel Tormise süit muusikast filmile "Kevade", Eesti nüüdisklassika. mõjuma tervikuna. Näib, nagu peituks moodustab suurepärase raamistuse koos Eesti heliloojad I. selle teose pinna all wagnerlikult pika plaadil esimesena kõlanud Ester Mägi Eesti Raadio ERCD 031 arengukaarega meloodia, mille lõplikust "Vespriga"; erinevalt viimati nimetatust väljaarendamisest aga helilooja mingil on Veljo Tormise muusika enam psüh­ põhjusel loobub. hologiseeritud ning avatum. Tundlikult Kuid plaadil kõlab ka teistsugune, valitud läbilõige meie heliloojate rütmilisest algest välja kasvanud muusi­ paremikust! ka. Raimo Kangrole omane regulaarne Kerri Kotta

Selle plaadi võimalik kuulaja peaks poogendatud klaverile komponeeritud olema teatud mõttes kõigesööja. Teda helimaastiku "Kaini järeltulijad" painav, EESTI HELILOOJAD ESTONIAN COMPOSERS (II) peaks köitma Helena Tulve teose Traces peatse katastroofi aimusest kantud rõhuv pidev muutlikkus - hetkel, kui kuulaja ja raskemeelne atmosfäär ning Tõnis on leidnud ja teadvustanud selle muusika Kaumanni Long Play teravmeelne, kohati võimaliku telje, mille kaudu saabuvaid ootamatu ja heas mõttes easy-going atti­ helimuljeid enda jaoks korrastada, on tude. Ning kui lisada siia veel kaks nimetatud telg juba reaalselt kõlavast helitööd - Märt-Matis Lille üllatavalt muusikast kadunud ja kuulaja on sunni­ küps ja pisut unenäoline teos Le Rite de tud asuma uutele otsingutele, kuni ta Passage ning Mart Sumeri sisemisest sellest lõpuks tüdineb ning muusikal end siirusest ja pretensioonitusest kantud teos lihtsalt juhtida laseb. Kuid teda peaks "Eluvesi" -, oleme kahtlemata saanud kütkestama ka Mirjam Tally helitöö mingi ettekujutuse eesti tänase noorema Swinburne mänguline huumor; see on põlvkonna heliloojate esteetilistest eelis­ teos, kus hoolimata Bachi tsitaatidest ei tustest. Ja see on ka ilmselt kogumiku teki tunnet, nagu suhtuks helilooja oma peamine eesmärk. Eesti heliloojad II. ERCD 032 materjali distantsiga, rõõm helidega See on plaat, mis meil siiamaani puudus! mängimisest muudab siin iroonia lihtsalt Kerri Kotta võimatuks. Ja muidugi peaks teda haara­ ma Tõnu Kõrvitsa teose "Allikas" vaikeluline häirimatu rahu, Timo Steineri

38 muusika 2/02 Plaadi pühendab Timna Brauer oma taustaga muusikute kõnelemine rahvus­ vanaisadele, kellest üks on tulnud vahelises helikeeles vaid neile omaste Palestiinasse jalgsi Jeemenist, teine ornamentaalsete väljendusvahenditega. Leedust. Just see laiahaardeline päritolu Seda enam, et just nimelt nendesamade teeb lauljatarist tänapäeva Iisraeli kultuu­ kaunistuslike elementide alatähtsustamise ri ühe kõige ilmekama esindaja. Plaadil tagajärjel on euroopa muusikakultuur kõlab omapärastes džässtöötlustes üle muutunud viimaste sajandite jooksul jär­ maailma laiali paisatud juutide väga kirev jest ühekülgsemaks. Kasutasin küll ennist ja rikas folkloor ning kuna see viimane sõna "džäss", kuid tegelikult tundub iga­ on suures osas religioosse taustaga, sugune lahterdamine tõeliste muusikute kannab ka kava heebreakeelset nime puhul üleliigne, kuna nende keel peaks "Tefila" (Palve). olema arusaadav kõigile ning samas Ansambli tuumiku moodustavad oskavad nad ka rääkida kõigest, ehkki Timna Brauer ning tema džässpianistist vaid neile ainuomasel moel. Ning lõpe­ abikaasa Eli Meiri, kes aga musitseerivad tuseks: kindlasti tungib ka läbi plaatide Timna Braueri võluv ja temperamentne Tefila. Prayer. Ensemble Timna tihti koos erinevate pillimeestega maail­ naiselik sarm, mida võis eesti publik nau­ Brauer & Elias Meiri. ma eri paigust. Selles programmis on tida möödunud OpeNBaroque'i festivali Adam & Eve ТВ 002 Lotus Records nende kaaslasteks trummar Courtney Jones Trinidadist, kitarrist Shani Ben- aegu Tartus ja Tallinnas. Canar Burjaatiast ja viiuldaja Aljoša Biz Jaan-Eik Tulve Venemaalt. Väga nauditav on orientaalse

Trummaritest ansamblijuhid jagunevad ka Rulli albumil, selgekõlaline trompet, kahte leeri. Enamik neist demonstreerib bassi ja trummide "õhurikas" koosmäng mitmekülgset mängutehnikat, reserveerib ning kitarri kord hõljuvad, kord kriipi­ peaaegu kõigis lugudes endale soolod vad helid. ning paneb kuulaja proovile aina vahel­ Jazzis räägitakse sageli trummidest duvate taktimõõtudega. Kuid on ka selli­ kui mitte ainult rütmi-, vaid ka meloo- seid - eriti jazzis -, kes esinevad "aruka" diapillidest ja suurest trummikomplektist liidri rollis ja on midagi enamat kui liht­ kui omamoodi orkestrist. Meloodilisus, salt rütmilööjad. Toomas Rull astub oma nii paradoksaalne kui see ka ei näi, uuel plaadil üles ka helilooja, arranžeeri- iseloomustab ka Toomas Rulli trum- ja ja produtsendina ning kohati jääb mikäsitsust. Tema lood jätavad vahel mulje, et rohkem kui trummarina esitleb poolimprovisatoorse mulje ning eeldavad ta end just neis funktsioonides. muusikute ülimat kommunikatiivsust Rulli ansambel on Eesti-Norra ühis­ ideede vahetamisel. Ansamblijuhi kom­ projekt, mille tegijad on norralased positsioonid on staatilised nii har­ Frode Barth kitarril ja Per Willy Äserud mooniliselt, vormiliselt kui ka tämb­ Rull's Royce - Rull's Choice. trompetil ning eestlased Meelis Vind riliselt ja kuulus silt "põhjamaiselt karge" Featuring Frode Barth, Per Willy klarnetitel, Marek Talts akustilisel kitar­ ei taandu ka siis, kui ilmuvad jooned Äserud & Meelis Vind. ril, Jürmo Eespere Rhodes'i elektri- juudi või oriendi muusikast. Selline jär­ klaveril, Mihkel Mälgand ja Taavo jepidevus loob loogilise terviku - tõsi Remmel akustilisel ning Raul Vaigla küll, sellise, mis võib vastavalt kuulaja elektribassil. Kahe maa pillimeeste koos­ muusikalistele eelistustele teda lummata töös on sündinud õhuline ja külmkarge, või hoopis vaheldust igatsema panna. selgelt skandinaavialik jazz, milles üks Toomas Rulli uus plaat on siiski kindlasti ilmsemaid (tahtlikke või tahtmatuid) seo­ hea uudis eesti jazzile ning selgehäälne seid tekib Tallinnaski esinenud ja firmale kevadekuulutaja teistele ilmumist oota­ ECM tehtud plaatidega ilmakuulsaks vatele salvestustele. saanud Norra ansambliga Masqualero, Joosep Sang mille kõla tähtsamad elemendid on, nagu

muusika 2/02 39 A COLLAGE Mai

1. 05 Haruldasi kalu: Paul-Eerik 4. ja 5. 05 Orelipooltund: Tiit toomkirikus Hortus Musicuse Akadeemiline Rummo, Lembit Saarsalu (sak­ Kiik Tallinna Niguliste kirikus 10. 05 ETV muusikaelu eri: Orkester, Andres Mustonen (diri­ sofonid), Mart Soo (kitarr) 4. ja 5. 05 Bilitise laulud: Jazzkaar 2002 gent), Indrek Vau (trompet), Jüri Vaivaras Vanatare külaseltsis NYYD Ensemble Mäetaguse ETV muusikatund. Upbeat: Leiten (trompet) Tallinna 1. 05 Leigo järvemuusika: ERSO mõisas ja Tallinna Lillepaviljonis Poing (Norra) Niguliste kirikus ja Olari Elts ETV-s (kordus) 5. 05 Linna muusikud 10.-12. 05 Roheliste XIII suur 14., 15. ja 16. 05 Eesti 1. ja 9. 05 Sax Quatuor Kärdla Linnamuuseumis: Helena rattaretk: Kuidas elad, Lahemaa? Filharmoonia Kammerkoor, Mikk kultuurikeskuses ja Haapsalu lin­ Valpeteris (barokkviiul), Lilian (Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üleoja (dirigent) Pärnus Agape nagaleriis Langsepp (barokkharf), Kuldar Kooriühing ja ajakiri "Loodus") keskuses, Tartu Ülikooli aulas ja 1. ja 11. 05 A New Folk Duo Kudu (kitarr) Tartu 10., 11. ja 12. 05 Corelli Consort Tallinnas Mustpeade Majas Jõhvi kultuurikeskuses ja Vaivara Linnamuuseumis 10: Corelli Consort, solistid, 15. 05 Segakoor Latvija, Tallinna huvikeskuses 5. 05 Kevadhetked kitarriga: külalised, Jüri Kuuskemaa Kammerorkester, Tõnu Kaljuste 2. 05 Andre Pere (tšello), Lea Kristo Käo, Martin Kööbi Tartu Linnamuuseumis, Pärnus (dirigent), Andrei Dogadin Leiten (klaver) Eesti Tallinnas Mikkeli muuseumis Ammende villas ja Tallinnas (vioola) Estonia kontserdisaalis Muusikaakadeemias 5. 05 Orelitund: Urmas Taniloo Mustpeade Majas 15. ja 16. 05 Põhjala saarte 2. ja 3. 05 Avatud klassika: Eesti Muusikaakadeemias 11. 05 Trio romanss: Natalja hääled: Villu Veski ja Tiit Kalluste Tallinna Filharmoonikud, Andres 5. 05 ETV muusikatund. Noor Perevoztšikova, Galina Timonina 5tett Kuressaare infokeskuses ja Mustonen (dirigent), David muusik 2002 ja Alla Kitas Pärnu raekojas Pärnu Eliisabeti kirikus Garrett (viiul) Estonia kontserdi­ 11. 05 Orelipooltund: Maire 17. 05 ERSO, Tütarlastekoor saalis ja Tartu Ülikooli aulas 6. 05 Õigeusu kiriku pühaku Martinson ja Kadri Ploompuu Ellerhein, Tallinna Poistekoor, 3. 05 Vabalt minna lastud Suurkannataja Georgiuse mäles­ Tallinna toomkirikus Paavo Järvi (dirigent), Manuela laulud: PRO im PRO Pärnus tuspäev Värskas 11. 05 Magistrikontsert: Kairi Bress (metsosopran) Estonia Ammende villas 6. 05 Magistrikontsert: Jaanika Sakkos (klaver) Eesti kontserdisaalis 3. 05 Tour de danse ja tantsufilm Rand-Sirp (klaver) Eesti Muusikaakadeemias 17. 05 Tour de danse ETV-s "Blackred" ETV-s (kordus 5.05) Muusikaakadeemias 11. 05 Eesti interpreedid: Mihkel (kordus 19. 05) 3. 05 Leigo järvemuusika: Dagö 7. 05 Rahvusooperi Estonia Poil ETV-s 17.05 Leigo järvemuusika: ETV-s operetigala Vanemuise 11. ja 12. 05 Ultima Thule ETV-s 3.-4. 05 Kirikumuusika päevad kontserdimajas Orelipooltund: Andres Uibo 18. 05 Orelipooltund: Kristiina Viljandis 7. 05 Magistrikontsert: Ivo Lille Tallinna Niguliste kirikus Hoidre Tallinna toomkirikus 3. 05 Brahms ja Stravinski: (saksofon) Eesti 12. 05 Kevadhetked kitarriga: 18. 05 Soome kammerkoor Le ERSO, Eesti Filharmoonia Muusikaakadeemias Rodrigo Martin Tallinnas Mikkeli Dodicin, Harry Dahlström (diri­ Kammerkoor, Rahvusooperi 7. ja 9. 05 Uus Tallinna Trio muuseumis gent), Erkki Alikoski (orel) Estonia poistekoor, Tallinnas Mustpeade Majas ja 12. 05 Emadepäeva kontsert- Tallinna toomkirikus Kammermeeskoor Revalia, Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis aktus: Eesti Meestelaulu Selts 19. 05 Kuningate pidu Nikolai Aleksejev (dirigent), 8. 05 Marje Lohuaru kammer- Estonia kontserdisaalis muusikas: Hortus Musicus Peep Lassmann (klaver) ansambliklass Eesti 12. 05 Kristi Kärmas (klavessiin) Tallinnas Kadrioru lossis Estonia kontserdisaalis Muusikaakadeemias Eesti Muusikaakadeemias 19. 05 Orelipooltund: Tiit Kiik 3. 05 Tarmo Eespere ansambli- 9. 05 Tanel Joamets (klaver) 12. 05 Võrratu klavessiin: Eesti Tallinna Niguliste kirikus klass Eesti Muusikaakadeemias Pärnu raekojas Muusikaakadeemia, G. Õtsa 19. 05 Orelitund: Toomas Trass 4. 05 Orelipooltund: Pille 9. 05 Eerika Kurm (klaver), Ülle nimelise Tallinna Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemias Metsson Tallinna toomkirikus Petrovitš (klaver) Eesti Vanalinna Muusikakooli õpilased 4. 05 Marina Veiler (klaver), Muusikaakadeemias Tallinnas Adamson-Ericu 20. 05 Õhtu Erkki Melartini Maarit Saarmäe (klaver) Eesti 10. 05 Õhtu prantsuse muusika­ muuseumis muusikaga Teatri- ja Muusikaakadeemias ga: ERSO, Olari Elts (dirigent), 12. 05 Emadepäeva kontsert- Muusikamuuseumis 4. 05 Ave Ott (klaver) Eesti Francois Le Roux (bariton) aktus. Otseülekanne Estonia 20.-26. 05 Ooperi- ja balleti- Muusikaakadeemias Estonia kontserdisaalis kontserdisaalist ETV-s festival Prima La Donna 4. 05 Magistrikontsert: Uku 10. 05 Schiavoni muusikale 12. 05 ETV muusikatund. Rahvusooperis Estonia Ratas (metsasarv) Tartu loodud balleti "Cassandra" esi­ Holmenkolleni suvekontsert 21. 05 Maakondlik rahva- Linnamuuseumis etendus Rahvusooperis Estonia muusikapäev Otepää kultuuri­ 4. 05 Eesti interpreedid: Teet 10. 05 Stockholmi Oscari 14. 05 Vivaldi instrumen- keskuses Järvi ja Vardo Rumessen ETV-s koguduse naiskoor Haapsalu taalkontserdid ja sinfoniad: 22. 05 Eesti-Soome

40 muusika 2/02 Sümfooniaorkester, Anu Tali 29.-31. 05 Rudolf Tobiase päe­ (dirigent) Estonia kontserdisaalis vad Hiiumaal Käinas Rudolf 22. 05 Tiiä Tenno (orel) Tallinna Tobiase majamuuseumis Niguliste kirikus 30. 05 Giacinto Scelsi - mees E R 22. 05 Reval Ensemble Tallinna Ida ja Lääne piirilt: Tarmo EESTI RIIKLIK 3TER raekojas Johannes (flööt), Vambola Krigul 23. 05 Hoitus Musicus Tallinna (löökpillid), Edmunds Altmanis Niguliste kirikus (klarnet) Eesti тытт$< 23. 05 Lossimäng: Viljandi Muusikaakadeemias Kultuurikolledži tudengid ja 31. 05 Vardo Rumessen (klaver) õppejõud Viljandi vanalinnas ja Hiiumaal Suuremõisa lossis Estonia kontserdisaal lossivaremetes 31. 05 Pärnu Linnaorkester, Jüri Estonia kontserdisaal Õhtu prantsuse muusikaga 24. 05 Suur Muusikaakadeemia. Alperten (dirigent), Ivari Ilja Brahms ja Stravinski IV Debussy, Ravel, Ibert Vivaldi ja tema kaasaeg: Andres (klaver) Pärnus Eliisabeti kirikus Brahms, Beethoven, Stravinski Solist Francois Le Roux Mustonen (viiul), Peeter Klaas 31. 05 ETV muusikatund. Solist Peep Lassmann (klaver) (bariton, Prantsusmaa) (tšello), Ivo Sillamaa (klavessiin) Swinging Bach Dirigent Nikolai Aleksejev Dirigent Olari Elts Pärnu raekojas 24. 05 Weekend Guitar Trio Andmed on kontrollitud Tallinna raekojas 12. aprillil 24. 05 ERSO, Nikolai Aleksejev Estonia kontserdisaal Estonia kontserdisaal Mahler -III sümfoonia Brahms -" Saksa reekviem" (dirigent), Kristine Gailite Täpsem info Solist Manuela Bress ERSO hooaja lõpetamine (sopran), Samsons Izjumovs kodulehekülgedelt: (metsosopran, Saksamaa) Brahms, Schubert (bariton) Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika Infokeskus: Dirigent Paavo Järvi Solist Kristine Gailite 24. 05 ETV muusikatund: Cecilia www.emic.kul.ee (sopran, Läti) ja Bartoli ja Bryn Terfel Rahvusooper Estonia: Samsons Izjumovs jUfti Glyndebourne's www.opera.ee (bariton, Läti) 25. 05 Modernne Itaalia 12., 14. Teater Vanemuine: Dirigent Nikolai Aleksejev ja 16. sajandil: Hortus Musicus www. Vanemuine, ee Tallinnas Kadrioru lossis Eesti Kontsert: Piletid: Internetis www.piletipunkt.ee Pitetipunkti müügikohtades üle Eesti (tel. (0) 6400 337). www.erso.ee 25. 05 Eurovisiooni lauluvõistlus www. concert, ее Eesti Kontserdi piletikeskuses (tel. (0) 6 147 760) Tallinnas Saku Suurhallis ERSO: 25. ja 26. 05 www.erso.ee Orelipooltund: Tiit Kiik Tallinna Tallinna Filharmoonia: Niguliste kirikus www. filharmoonia.ee 26. 05 Vox Clamantis Tallinna Eesti Muusikaakadeemia: Niguliste kirikus www. ema. edu. ee Festival "Mart Saar 120" 26. 05 Kevadhetked kitarriga: Eesti Filharmoonia Kammerkoor: 8. septembril 2002 toimub Hüpassaares laulupäev, kuhu on Eesti Muusikaakadeemia kitarri- www.epcc.ee oodatud sega-, mees-, nais- ja kammerkoorid ning loomulikult ansambel Tallinnas Mikkeli muu­ NYYD Ensemble: kõik muusikahuvilised. Tallinnast, Viljandist ja Suure-Jaanist seumis www.nyyd.ee väljuvad Hüpassaarde eribussid. 26.05 ETV muusikatund. Concerto Grosso: Upbeat: Marko Martin ja Kalev www. concertog rosso, ее Plaanis on kooride ühiskontsert, käik Saare hauale, Kuljus Eesti Kunstimuuseum: klaverikontsert majamuuseumis, rabaretk ning kontsert Suure- www.ekm.ee Jaani kirikus. Ühiskontserdi kavas on Mart Saare laulud. 27. 05 Eesti Muusikaakadeemia Vanalinna Hariduskolleegium: Iga koor hoolitseb ise transpordi eest, mis ta Hüpassaarde ooperistuudio diplomi- www.vhk.ee toimetab. Lauluväljakul saab osta sooja sööki. etendused: Rimski-Korsakovi Viljandi Kultuurikolledž: "Mozart ja Salieri", Rossini www. kultuur, edu.ee Laulupäeva ajakava: "Abieluveksel" Rahvusooperis Pärnu Kontserdibüroo: Kuni 11.00 saabumine Hüpassaarde Estonia www.parnukontsert. ee 11.00 - 13.30proovid laululaval 28. 05 Lossimuusika: Tallinna ETV: 14.00 laulupäeva ühiskontsert Kammerorkester Tallinnas www.etv.ee Suure-Jaani kalmistul käik - kooride esindajad Kadrioru lossis Klassikaraadio: (enne kirikukontserti) 28. 05 Magistrikontsert: Leonora www. er. ee /klassik/ 17.00 kontsert Suure-Jaani kirikus Palu (flööt) Eesti Eesti Roheline Liikumine: Muusikaakadeemias www. roheline, ee Eesti Kooriühing 29. 05 Linna muusikud tel 64 41 849 ja 64 49 147, faksil 64 49 147 või Linnamuuseumis. Hõiskab e-postiga: [email protected]. Sealtsamast saab ka kiitust kogu maailm: Tallinn repertuaari nimekirja jm lähemat infot. Baroque Tartu Linnamuuseumis [Ш1КШГШ TALLINNA XVI RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 2. -11. august 2002 ^-^ Kunstiline juht Andres Uibo

Tallinnas Rootsi Mihkli kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus ja toomkirikus ja Niguliste kirikus paljudes teistes Eestimaa kirikutes

nautida suurepärast muusikat nimekate interpreetide esituses. Tänavusel festivalil on harukordne võimalus kuulda koos eesti eesti rahvalaulu ja orelimuusikat. Ühtlasi on muusikapeo kavas palju harvaesitatavat muusikat nii minevikust kui kaasajast. Suvel ringi sõites tasub kindlasti külastada meie maakirikuid, kus asuvad tõelised oreliehituskunsti šedöövrid ajaloolised orelid. Armas kuulaja! Soovin,et saaksid osa võimaHkult paljust sel festivalil, sest erakordset on tõepoolest kuhjaga!

Andres Uibo

Christoph Gelser ^

^dieas Jacob Q*~°-*W* egoriaani ansambel Andres Uibo ,a Setu lau Gl

Raadio koor, Orkester, Щ,Щ Ш Шпе «ortusMusicuseAkaa

«-:•; 1 Andres Mustonen dirigent А*10*

Festivali toetavad: Tallinn Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Pärnu, Haapsalu, Valga, Keila ja Suure-Jaani linnavalitsused, Nissi Vallavalitsus, Pro Helvetia, Radisson SAS Hotel Tallinn

AWA • А^Ш'Д ААШ'аь &WPA /&W£'& №£№ ^ОЁШ ^ОбЖ 4^4i /^Sfitil Ш 1 i «2 ШШШ iHi 1 ж .1 г^ШЛИШт11 ! Eesti Kontsert P R I K E tel: 614 7760 e-post: [email protected] ЯООЙ/Л (»fM> POStlilleeS (EjR) Eesti Raadio www.concert.ee

9771406119 46001