^K, к Show-woman või muusikale pühendunu? Andres Pung: Mida teha, et Eesti muusikute ring kokku ei kuivaks? Jaan-Eik Tulve avab "oma sõnadega" gregoriaani laulu olemust RUDOLF TOBIAS RUDOLF TOBIAS Kaks vaimulikku laulu segakoorile ja orelile Motetid ja vaimulikud laulud segakoorile Zwei geistliche Gesänge fiir gemischten Chor mid Orgel RUDOLF TOBIAS Jenseits des Jordan DES JONA SENDING Klavierauszug Sealpool Jordanit JOONASE LÄHETAMINE Klaviir Mu Nunne l, 10133 Tallinn E-R10-18, L 10-17 tel (o) 644 04 80 INTRO 2/2002 KAVA Muusika seekordses numbris on põhjalikumalt käsitletud Eesti muusikahariduse teemat. Juba ammu on kõneldud 2 Kerttu Soans. "Minust saab see, muusikute töö vähesest väärtustamisest meie muutunud mida ma teen": intervjuu Anu Taliga ühiskonnas. Peagi lõpetavad kooli tuhanded xi Л \j J\ X J—J XJ &-J X JL$ keskharidusega noored, kes seisavad küsimuse ees, 6 Maailmast mida teha edasi. Aasta-aastalt on vähenenud nende IMPRESSIOON hulk, kes otsustavad professionaalse muusiku karjääri 7 Kadri Hunt. Suur muusika suurel reedel kasuks. Muusiku ametit ei peeta enam nii mainekaks ja 8 Elena Lass, Mariliis Valkonen. Seitse tasuvaks kui Vene ajal. Miks see nii on? Selle üle arutleb päeva eesti muusikaga Eesti Muusikaakadeemia õppe- ja teadusprorektor 10 Harry Liivrand. Lesk ja Wiesler 11 Ivalo Randalu. Üks kevadine Andres Pung. Loodetavasti saab Andres Punga artiklist ore li retk hakatust laiem arutelu muusikahariduse teemadel, sest BAGATELLID tegelikult sõltub ju sellest eesti muusikakultuuri tulevik. 14 Eestist LACRYMOSA Reet Marttila, 17 Anneli Remme. Rauno Remme peatoimetaja KONTRAPUNKT 18 Andres Pung. Quo vadis, Eesti muusikaharidus? STÜDIUM Peatoimetaja Reet Marttila [email protected] 24 Anu Kivilo. Kultuurikorraldus - uus Toimetaja Anneli Remme [email protected] eriala Eesti Muusikaakadeemias Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Kujundaja Tõnu Kaalep Keeletoimetaja Kulla Sisask 26 Mirjam Tally. Vokaalkunstnik Bobby Raamatupidaja Tambet Kuresoo McFerrin süstib kuulajatesse elurõõmu Rahastaja EV Kultuuriministeerium Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn 28 Greete Kõrvits. Lydia Auster Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 RETRO •m Toimetuse telefon (0) 6675 788 29 Mati Martin. Eesti muusikaelu 70 e-post: [email protected] aastat tagasi kodulehekülg: muusika.kul.ee Reprotööd КО Repro AKTSENT Trükikoda K&O Offset 30 Jaan-Eik Tulve. Ja sõna sai lihaks: ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu gregooriuse laul - pimedast keskajast läbi valguse tähtede poole Tellimine OÜ Kirilind E 1 N tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 34 Budism ja muusika faks (0) 640 85 98 e-post: [email protected] OPUS EST kodulehekülg: www.kirilind.ee 35 Eesti heliplaadid, raamatud ja Tellimisindeks 00679 noodid Ajakirja üksiknumbri hind ettetellimisel 28 krooni. MELOMAAN 3 kuud 80 krooni, 6 kuud 150 krooni, 36 Heliplaatide tutvustused 7 kuud 175 krooni. Esikaanel: Anu Tali Välismaale tellimisel lisandub postikulu. FOTO JOUNI HARALA COLLAGE 40 Valik maikuu muusikasündmusi mida ma teen. KERTTU SOANS Anu Tali - üks enam kõneainet pakkunud fi­ "Ma vihkan nõudmist, väljapressimist! Sul guure Eesti muusikaelus. Rahvavalgustaja? peab olema pakkuda midagi erilist, midagi sel­ Show-woman? Muusikale pühendunu? Oh, list, mis kutsub orkestrit tegema just nii, nagu teate! Anu Tali on 30-aastane dirigent, kellel sina tahad. See käib läbi alateadvuse, sealt välja kujunenud oma juhtimisstiil nii psüh­ peab tulema muusiku soov mängida nii, nagu holoogilises kui ka muusikalises mõttes. soovib dirigent," iseloomustab dirigent Anu Pillimängijad armastavad teda, kuulajad Tali oma töömeetodit. Intervjuud dirigeerib sa­ toetavad tema orkestrit meelsasti ning tellijad muti tema: "Tule Vinoteeki! Tean seal üht suu­ teavad, mida tellivad, sest Anu Tali "pikk fraas repärast veini. Joome klaasikese ja lobiseme." ja voolav saund" on alati garanteeritud. Tema Anu on enesekindel ja jutuhimuline, samas juhitav Eesti-Soome Sümfooniaorkester on äärmiselt täpne. Ta on kaunis, lihtne ja lõbus, uskumatult populaarne. Populaarseks on osu­ aga sa pead teadma: asjad lähevad siiski ja tunud ka orkestri esimene plaat "Luigelend", alati nii, nagu tema tahab. Intelligentse inime­ mille 2001. aasta lõpul andis välja Finlandia sena ta seda välja ei ütle, hiljem see lihtsalt Records. Milles on selle väikese heledapäise selgub. ja poisiliku noore naise fenomen? Vestlesime Anuga Tallinnas 8. märtsil 2002. aastal. muusika 2/02 ^^ШШЦР» muusika Sinu puhul ei saa rääkida muusikuks kasvamise põlvkondlikust arengust: ema on sul matemaatika dotsent ja isa inse­ ner. Ometi läksite mõlemad, nii sina kui su kaksikõde Kadri, muusikat õppima. Pole, jah, kedagi selles otseselt süüdista­ da, kuid siiski! - emapoolne vanaisa ole­ vat olnud lõbus pillimees. Ta oli Häädemeestel teemeister ja mängis nii pulmas kui matusel - kannelt, lõõtsa ja kõiki muid pille, mida vaja. Meie Kadriga polevat mingit erilist muusikahu­ vi siiski üles näidanud. Laulsime lasteaias üle keskmise hästi ja eks siis vaadatigi, et me võiksime ka mõnda pilli õppida - nii toodigi koju klaver. Isa on meil väga lõbus ja muusikalembene inimene, ema aga äärmuslik konservatiiv. Ta ei armasta "laia joont" ja tahaks, et lastel oleks kindel pind jalge all. Kui oli selge, et valik kipub siiski muusika kasuks lange­ ma, toonitas ema üht oma tõekspidamis­ test, mis on ka minu veendumus: kui oled midagi ette võtnud, pead seda tege­ ma hästi. Alguses läksime Nõmme Lastemuusikakooli, siis Tallinna Muusikakeskkooli, edasi tuli Eesti Muusikaakadeemia. Seal aitas mind väga palju professor Kuno Areng, kes toetas minu huvi vene ja eriti Rahmaninovi muusika vastu. Kahel viimasel kursusel õppisin ka orkestrijuhtimist. Minu õpeta­ jad olid Toomas Kapten ja professor Roman Matsov. Kas mulle meeldis muusikat õppida? Jah, mõnikord oli tõesti tore, ent ei maksa unustada ka har­ jumuse tekkimist ja selle jõudu. Oled alles 30-aastane, kuid sul on juba oma sümfooniaorkester. Kas oskad välja oluline, sest kontsert oli ühtlasi üks mu naalset sümfooniaorkestrit oma elus. tuua mõne kohtumise või pöördepunkti, lõpueksameid Tallinna Muusikakesk­ Kavas oli Mahleri Esimene, Brahmsi mis on sinu dirigenditeed koolis, mille lõpetasin eksternina. Teine, Sibeliuse Teine ja Tšaikovski Viies märkimisväärselt mõjutanud? Tegelikult ei saanud mul sel ajal veel sümfoonia ning Prokofjevi süidid bal­ Kindlasti oli tähtis see, et sain mingit tehnikat olla! Vanad, kogenud ja letist "Romeo ja Julia". Täielik maail- muusikakeskkooli viimases klassis minna erudeeritud inimesed on lihtsalt kenad. marepertuaar! Orkester suhtus minusse vahetusõpilasena aastaks Stockholmi Töö on mind kokku viinud paljude väga haruldaselt hästi. Täiesti teenimatult Muusikagümnaasiumi. Täiesti uus kuulsate dirigentidega ja kõiki neid seob tegelikult. Võib-olla sellepärast, et ma ise keskkond, uus suhtumine. Samuti pidin üleolek inimlikust väiklusest, kadedusest, olin sedavõrd vaimustunud ega nõudnud- seal üksi kõigega hakkama saama, kuni ja kõik nad on andnud mulle väga palju. käsutanud orkestri ees. rootsi keeleni välja. See oli raske, aga ma Näiteks professor Jorma Panula! Temata Samal aastal loodi ka Eesti-Soome tean, et vingumine ei kuulu muusiku ei oleks ma keegi. 1995. aastal, kui Sümfooniaorkester, mida mina ja Mikko elukutse juurde. Üksikisiku elu ja karjäär akadeemia lõpetasin, tegin läbi Panula Franck esialgu kahekesi juhatasime. on alati raske, aga see pole tähtis. Tähtis meistriklassi ja sain temalt kutse kur­ Orkester, millest on tänaseks saanud on tulemus, mitte tee selleni jõudmiseks. sustele Sibeliuse Akadeemias. erakapitalil põhinev muusikakollektiiv, Rootsis tutvusin legendaarse dirigendi, 1997. aasta oli minu jaoks murrangu­ kus mängivad oma ala tõelised profid ligi professor Eric Ericssoniga, kes käis minu line. Panula tegi Moskvas meistriklassi ja 15 riigist, loodi esialgu kahe maa kultuu­ juhatatud kontserti kuulamas. Ta andis ma sain juhatada Moskva Sümfoonia­ risidemete tihendamiseks eesti ja soome sellele väga positiivse hinnangu, mis oli orkestrit - esimest hiigelsuurt professio­ pillimeestest. 4 muusika 2/02 Erakordselt tähtis oli ka kohtumine palju õpilasel endal mõelda, otsustada ja professor Matsov mulle, et kahjuks on professor Ilja Mussiniga. Mussin oli siis teha. Orkestri ees ei katkestata sind maailmas kirjutatud nii vähe muusikat juba 93-aastane, vene legendaarse kunagi, su tegevus võetakse videosse ja naistele. Aga minu arvates on nii, et kui dirigeerimisguru Mravinski kaasaegne, pärast selgitatakse vigu kassetti vaadates. juhatad näiteks Mahleri Esimest või armastatud ja kardetud. Eelkõige oli ta Mussin õpetas peensusteni dirigeerimise Tšaikovski Kuuendat sümfooniat, siis ei geniaalne pedagoog. Kui ta 1998. aastal tehnikat, tegelikult tema leiutaski viisi, ole seal naisi, mehi ega lapsi. On hoopis Soomes meistriklassi läbi viis, pressisin kuidas näidata kujundit, vaimustust, mingi teine, kõrgem maailm, tasand, kus end sinna kuulajaks. Kuna ma ei olnud rõõmu, kurbust, kuidas anda kätega edasi ollakse võrdsemad kui tavaelus. Sibeliuse Akadeemia ametlik tudeng, ei muusika liikumist ja muutusi selle sees. olnud mul õigust aktiivselt osaleda. Ja nii pidid tegema ka tema õpilased. Sinu repertuaarivalik võib tunduda kuida­ Ometi valis Mussin välja just minu. Pidin Panula lähtub aga ainult sellest, et aitab gi vanamoeline, kui võrrelda näiteks keelduma. Tema aga ei jätnud ja käskis sind, kui sa ise otsid. Ja kui ta pole mille­ teise noore eesti dirigendi, NYYD mul järgmisel hommikul varem kohale gagi rahul, kuid sa oled võimeline selle Ensemblei