DOCSLIB.ORG

Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Andrus Siimon

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

hooaja peatoetajad “Unustatud laulud” Segakoor Huik! dirigent Kaspar Mänd Eesti Rahvusmeeskoor dirigent Andrus Siimon L 7. november 2015 kell 17 Telliskivi loomelinnaku punane saal Eesti Kontserdi suurtoetaja Eesti Kooriühingu algatatud kontserdisari “Unustatud laulud” tahab elustada 1930. aastatel ja 1960.–1980. aastatel loodud koorimuusikat. Fookuses on sadakond koorilaulu, mis kõnetavad ja liigutavad hingekeeli ka täna, olgugi ajad ja olud nüüdseks palju muutunud. Tuleb tõdeda, et mitmel heliloojal – Sarapik, Aav, Oja, Tubin, Marguste – on lisaks üldtuntud lauludele unarul väärtteoseid. Paljud nimed – Arro, Lemmik, Lepik, Podelski, Karindi – on teenimatult unustusse jäänud. Paratamatult on valik subjektiivne ega hõlma kogu loodut. Teadlikult on kavas mõnevõrra tagasihoidlikumalt esindatud nende heliloojate laulud, kelle teosed siiski tulevad ette kontserdikavades ja heliplaatidel. Sarja eesmärk ei ole anda ajastule hinnangut, luua ENSV kuvandit, vaid tunda huvi ja mõista toonast loomelaadi ja esteetikat – aja märke helikeeles ja luules. Sarja esimestel kontsertidel esinevad koos RAM-iga segakoor Huik! (dir Kaspar Mänd) Tallinnas ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dir Triin Koch) Tartus. Soovime häid elamusi kunagise aja meenutamisel ja tundmatu avastamisel! Ants Soots Kontserdisarja kunstiline juht RAM-i dirigent aastast 1991; peadirigent aastatel 1994–2004; kunstiline juht aastatel 2008–2011 I Segakoor HUIK!, dirigent Kaspar Mänd Edgar Arro (1911–1978) “Pühajärve pildid” miniatuuride tsükkel segakoorile (1965) (sõnad: Aleksander Suuman) Solist: Silja Uhs (sopran) Eduard Oja (1905–1950) “Imetegija” (1930/32) (sõnad: rahvaluule) Eduard Tubin (1905–1982) “Kui tume veel kauaks…” (1959) (sõnad: Juhan Liiv) Tarmo Lepik (1946–2001) “Hällimaailm” (1980) (sõnad: rahvaluule) Solistid: Marion Aruvee (sopran), Susanna Paabumets (alt) Eduard Tubin “Hällilaul” (1933) (sõnad: Ernst Enno) Eduard Oja “Unustus” (1930) (sõnad: Anna Haava) Märt Ratassepp (*1960) “3 Betti Alveri miniatuuri” (1984) Solist: Susanna Paabumets (alt) II Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Andrus Siimon Evald Aav (1900–1939) “Oma saar” (sõnad: Gustav Suits) Juhan Simm (1885–1959) “Aimdus” (1928) (sõnad: K. E. Sööt) Arvo Ratassepp (1926–1986) “Oktoober” (1977) (sõnad: Arvo Ratassepp) „Kalevipoeg isa haual“ (1953) (sõnad: süidist “Laulud eeposest “Kalevipoeg””) Heino Lemmik (1931–1983) Kooritsükkel “Jäised prelüüdid” (1962) (sõnad: J. Smuul, katkendid kogumikust “Merelaulud”) I “Valge pimedus” II “Jäine koraal” III “Ainult jää” Alfred Karindi (1901–1969) “Öölaul” (1937) (sõnad: Anna Haava) Edgar Arro “Lind läks magama” (1955) (sõnad: Anna Haava) “Võta mind lehtede varju” (1971) (sõnad: Viivi Luik) Segakoori HUIK! kavavalikust Tänavu möödus 110 aastat kahe Eduardi – Eduard Tubina ja Eduard Oja – sünnist. Segakoor HUIK! on seda tähistanud mitme kontserdiga üle Eesti ning salvestanud nende heliloojate koorimuusikat. Mõlemalt on kavas hästi tuntud, kuid ka mitmeid täiesti unustatud laule. Tänasel kontserdil kõlav Tubina “Kui tume veel kauaks...” on teada pigem meeskoori variandis, kuid helilooja on selle seadnud ka segakoorile. Lool on sügav sisu ja sõnum, selle kestel toimub tõus sügavast pimedusest ideaalmaailma. Tubina “Hällimaailm” on kui lihtne siiras unelauluke, puutumata maailma muredest ja varjudest. Kuigi Eduard Oja oli terve elu seotud koorimuusikaga ja juhatas koore, on tema koorilaule alles väga vähe. “Imetegija” on kirjutatud kui jutustus – stseen, kus üks osapool laulab kiidulaulu vägevast Ilmarisest; teised ei usu alguses seda juttu, naeravad välja, kuid satuvad lõpuks ka ise kangelasest ja tema tegudest vaimustusse. “Imetegija” on pühendatud Eduard Tubinale. “Unustus” Anna Haava tekstile on kõige süngema sisuga koorilaul Oja loomingus, ometi on selle raskemeelsuses suur ilu. Tarmo Lepiku “Hällimaailma” soovitas võtta kavva Ants Soots. Koorile tõeliseks avastuseks olnud teose muusika on keerukas, ent selgete temaatiliste joontega ning tekitab väga põneva, unemaailma piiril hõljuva kõlamaailma. Edgar Arro teos on samuti koori repertuaaris esimest korda. “Pühajärve pildid” on elav ja vahelduslik loodupiltide tsükkel, milles on tajutav 1960. aastate estraadlikku hõngu. Aleksander Suumani tekst loob vilkaid puändiga kujundeid, mida on põnev laulda, kuulata ja mõelda. Märt Ratassepa “3 B. Alveri miniatuuri” mõjuvad oma rikkaliku, džässiliku harmoonia ning kontrastsete tekstidega nagu kolm täiesti erinevat kaadrit: elav, kuid rahumeelne looduspilt, kõle ning piinava valuga sügislaul ja hitchcookilik tormine looduspaanika. Kaspar Mänd Segakoor HUIK! tuli kokku 2009. aasta septembris. Koori tuumiku moodustavad Vanalinna hariduskolleegiumi vilistlased, kellest paljud laulsid koos juba VHK gümnaasiumi kammerkooris. Praeguseks on kooriga liitunud laulusõpru ka Tallinna ülikoolist, Eesti muusika- ja teatriakadeemiast, Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist ja mujalt. Segakoori HUIK! lauljaid ühendab soov laulda ja nautida erinevate ajastute head muusikat. Koor on ette kandnud nii Pärt Uusbergi, Kadri Laanese, Evelin Seppari, Veljo Tormise, Mart Saare ja paljude teiste heliloojate loomingut. 2011. aastal toimunud XVIII Eesti segakooride võistulaulmisel “Tuljak” saavutas segakoor HUIK! A-kategoorias I koha, samuti kaks eripreemiat. 2012. aasta aprillikuus toimunud XII Eesti kammerkooride festivalil võitis HUIK! grand prix, esikoha A-kategoorias ning kooriühingu ja Klassikaraadio eripreemiad. 2013. aasta Eesti kooriühingu aastakontserdil pärjati dirigent Kaspar Mänd parima noore dirigendi tiitliga ning koor oli nomineeritud parima koori kategoorias. 2015. aastal segakooride liidu võistulaulmisel “Tuljak” saavutas koor A-kategoorias I koha ning dirigent Kaspar Mänd sai parima noore dirigendi preemia. Konkursil “Tallinn 2015” saavutati I koht segakooride kategoorias, III koht kaasaegse muusika kategoorias ja eripreemia Tõnu Kõrvitsa teose “In Paradisum” parima esituse eest; dirigent Kaspar Mänd sai parima dirigendi eripreemia. Kaspar Mänd (1989) alustas muusikaõpinguid Vanalinna haridus- kolleegiumi muusikakoolis. Ta on 2012. aastal lõpetanud Eesti muusika- ja teatri akadeemia kooridirigeerimise erialal Hirvo Surva juhendamisel, olles õppinud samas oboed (Nils Rõõmussaar), ning 2014. aastal magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal (prof Paul Mägi). Ta on õppinud dirigeerimist Pariisi konservatooriumis (prof Zsolt Nagy) ning osalenud Järvi suveakadeemias (2009, 2011, 2013), Eri Klasi (2010) ja Risto Joosti (2010) meistrikursustel. Aastal 2009 kutsus ta kokku segakoori HUIK!. Aastatel 2011–2014 oli ta kammerkoori Voces Musicales peadirigent. 2014. aastal toimunud XXVI üldlaulupeol oli Kaspar Mänd üks segakooride dirigente. Alates 2014. aastast on Kaspar Mänd dirigent Rahvusooperis Estonia. Samuti on ta G. Otsa nim Tallinna muusikakooli sümfooniaorkestri dirigent. foto Jaan Krivel Eelmisel hooajal oma 70. juubelit tähistanud Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) asutas koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Algselt a cappella repertuaari laulnud meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, kes kannab ette tähelepanuväärsel hulgal suurvorme. Koor teeb regulaarselt salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule; koostööd on tehtud firmadega: Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records ja Virgin Classics. 2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Eesti esimese Grammy Sibeliuse kantaatide plaadistusega (Virgin Classics), millel Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, Ellerhein ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Viimase viie aastaga on valminud kolm CD-d, neist viimane “In paradisum” (Galina Grigorjeva muusikaga) valiti 2015. aasta Eesti muusikaauhindade (EMA) parimaks klassikaalbumiks. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Eelnevatel aastakümnetel on koori juhatatud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Rahvusmeeskoori repertuaar ulatub renessanssmuusikast 21. sajandi muusikani, eesti heliloojate kõrval on RAM-ile kirjutanud maailmanimed nagu Šostakovitš, Taktakišvili, Bryars ja Bonato. Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 6300 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVL-i suuremates keskustes ning mitmel pool Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Sel aastal on toimunud rida kontserte a cappella kavadega ning ette on kantud suurvorme mitmes riigis: veebruaris Venemaal (Peterburi) ja Iisraelis (Tel Aviv, Jeruusalemm), mais-juunis Prantsusmaal (Chateauroux) ja Kanadas (Toronto) ning juunis Saksamaal (Hannover). Oktoobris käis RAM kontserdireisil Hiina Rahvavabariigis: Pekingis anti a cappella kontsert peamiselt Eesti heliloojate loominguga ning osaleti Arnold Schönbergi “Gurre-laulude” Hiina esiettekandel Shanghais ning Pekingis. Andrus Siimon on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi (praegune Tallinna ülikool) kultuurhariduse teadus konna koorijuhtimise erialal 1989. aastal Ants Sootsi õpilasena ja Eesti muusikaakadeemia koori- juhtimise erialal 1996. aastal Jüri Rendi klassis. Andrus Siimon on Eesti teaduste akadeemia naiskoori, Eesti teaduste akadeemia meeskoori, Virumaa noorte meeskoori ja Eesti koorijuhtide naiskoori peadirigent. Oma kooridega on ta võitnud mitmeid auhinnalisi kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. foto Jaan Krivel Alates 1991. aastast töötab Andrus Siimon Eesti Rahvusmeeskooris lauljana ning aastast 1997 ka koormeistrina. Ta on juhatanud arvukalt RAM-i kontserte ja teinud koormeistrina vokaalsümfooniliste suurvormide ettevalmistamisel koostööd paljude
Recommended publications
  • Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe

    Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe

    TRAMES, 2013, 17(67/62), 1, 3–34 INTELLECTUAL OCCUPATION AND COLLABORATIONISM IN THE CULTURAL LIFE OF ESTONIA: REFLECTED IN THE EPISTOLARY COMMUNICATION BETWEEN TUUDUR VETTIK AND ROLAND LAASMÄE Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article analyses the concepts and phenomena of collaborationism and conformism in Estonia during the Soviet annexation. The focus is on cultural personalities and events connected to choir music and the Song Celebration Movement in 1940–1985. An important source for studying this subject is the correspondence between two creative figures: Tuudur Vettik and Roland Laasmäe. This period in the Estonian Song Celebration history was marked by an ideological pressure from the Communist Party, and creative figures – poets, composers, choirmasters and bodies organising the Song Celebrations – largely depended on the attitude of party leaders and on cooperation with them to ensure their stable and calm day-to-day existence. Rebels could expect a whole range of repressions: imprisonment, deportation to Siberia, or local persecution and boycott. The article briefly delves into the history of the concept of collaborationism by describing its various nuances and periods; manifestations of the phenomenon are analysed in other fields beside the music. Comparison is made with the history of other West European states (incl. former socialist countries), and the experiences of the Baltic states during the period in question are also analysed. Keywords: collaborationism, conformism, annexation, repressions, deportation, imprison- ment, creative intelligentsia, formalism, intellectual fight for freedom, national culture, Estonia, Soviet Union DOI: 10.3176/tr.2013.1.01 1. Introduction This article analyses a complicated and delicate issue which researchers often prefer to bypass.
  • Estonian Song Celebration Movement and Its Leaders: the Story of Tuudur Vettik

    Estonian Song Celebration Movement and Its Leaders: the Story of Tuudur Vettik

    TRAMES, 2017, 21(71/66), 1, 79–94 ESTONIAN SONG CELEBRATION MOVEMENT AND ITS LEADERS: THE STORY OF TUUDUR VETTIK Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article focuses on the role and fate of some outstanding and creative intellectuals-choir leaders and composers in the Movement of the Estonian Song Celebra- tions. The position of song celebrations and that of the creative intellectuals – choir leaders in socio-political processes are examined in this research, looking at the years before and after WWII period and the years of Soviet annexation. One of the most remarkable personalities during this period was the conductor, composer and music teacher Tuudur Vettik. The article researches the way of becoming a leader of the popular cultural move- ment and tries to answer a question – did Tuudur Vettik become such kind of a leader of Song Celebrations through his methodological activity or pure charisma. This paper also tries to find out what kind of circumstances helped or obstructed him on this way. The article helps to fill a gap in the research of Estonian post-WWII choral music history, since the cultural policy of the period has been studied mostly from the aspects of literature, theatre and art. Keywords: historical research, Soviet cultural policy, ideological mental violence, intellectual resistance, Song Celebration Movement, Song Festival Ground, Song Celebration leaders, choral music, repertoire, conductor, Tuudur Vettik, Roland Laasmäe, Estonia https://doi.org/10.3176/tr.2017.1.06 1. Introduction The fact that the Song Celebrations form an important part of the Estonian culture, and constitute a pillar of our national identity is obvious to everyone in Estonia.
  • Veljo Tormis and Minimalism: on the Reception of His New Musical Idiom in the 1960S1 Jaan Ross

    Veljo Tormis and Minimalism: on the Reception of His New Musical Idiom in the 1960S1 Jaan Ross

    Veljo Tormis and Minimalism: On the Reception of His New Musical Idiom in the 1960s1 Jaan Ross Abstract This paper examines the reception of Veljo Tormis’s (1930–2017) style of composition among a profes- sional audience of composers and musicologists in Estonia in the 1960s. Composers in Soviet Estonia after World War II were caught in their professional work between at least two diff erent ideological currents. One of these exhorted them to develop the national origins of their composition style as a requirement of ensuring cultural continuity, while the other subjected their work to the doctrine of so- cialist realism – courtesy of the Soviet occupation regime. The style introduced by Tormis in the middle of the 1960s – one that had minimalist leanings and relied on traditional runic songs – was at the time something completely new in Estonian music culture, and for that very reason elicited a wide variety of reactions in society in general and among experts in particular. Tormis belongs among those composers who have not only composed music, but have also actively participated in debates on the role of music in society. The aim of the present paper is to examine the re- Before we continue with Tormis, it would ception of Veljo Tormis’s (1930–2017) style of com- profi t us to examine briefl y the development of position among a professional audience of com- the concept of minimalism in 20th century music posers and musicologists in Estonia in the 1960s. elsewhere. As is generally known, the term ‘mini- Tormis’s style is often characterised as based on malism’ was used for the fi rst time in relation to Estonian traditional music.
  • STEN LASSMANN (Klaver)

    STEN LASSMANN (Klaver)

    hooaja peatoetaja STEN LASSMANN (klaver) T 16. oktoober kell 18 Türi kultuurimaja K 17. oktoober kell 18 Võru muusikakool N 18. oktoober kell 18 Põlva muusikakool T 23. oktoober kell 18 Alatskivi loss N 25. oktoober kell 18 Valga muusikakool Eesti Kontserdi suurtoetaja 2012 Heino Eller Teema variatsioonidega h-moll (1939) (1887–1970) Meditatsioon (1936) Tants-kapriis (1933) Ballaad cis-moll (1955) Tokaata h-moll (1921) Johannes Brahms Sonaat nr 3 f-moll op. 5 (1833–1897) I Allegro maestoso II Andante. Andante espressivo – Andante molto III Scherzo. Allegro energico IV Intermezzo (“Rückblick”). Andante molto V Finale. Allegro moderato ma rubato Heino Eller on üks tähtsamaid tegelasi eesti professionaalse muusikakultuuri arengus, tema pikaaegne loominguline ja pedagoogiline tegevus moodustavad otsekui ühenduslüli rahvuskultuuri lätete ning tänapäeva vahel. Kõige ilmekama ettekujutuse Elleri kesksest kohast eesti kultuuriloos saab siis, kui mõelda, et lapsena mängis ta viiulit Karl August Hermannile (1851–1909), kes muu hulgas püüdis leida maakeelset vastet saksakeelsele sõnale komponist (ning pakkus oma ajakirjas “Laulu ja mängu leht” selleks iluhelide looja); vanameistrina jõudis aga õpetada Lepo Sumerat (1950–2000), eesti elektroonilise nüüdismuusika rajajat. Eller sündis 1887. aastal Tartus ning puutus varasest east peale kokku nii laulu kui ka pillimänguga, kuid professionaalset muusikaõpetust hakkas saama võrdlemisi hilja, alles 12aastaselt. Aastatel 1907–1920 elas Eller Peterburis, õppides nii Peterburi konservatooriumis (alguses viiulit, hiljem heliloomingut) kui ka Peterburi ülikoolis (õigusteadust). Tolleaegse maailmalinna rikkaliku kultuurielu kõrval koges Eller omal nahal ka 1917. aasta revolutsioonikeerist. 1920. aastal, pärast Tartu rahulepingu sõlmimist Eesti ning Nõukogude Venemaa vahel, tuli Heino Eller ühes tuhandete teiste Venemaa avarustes elanud ning töötanud eestlastega tagasi kodumaale elama.
  • In FSU Template

    In FSU Template

    Florida State University Libraries Electronic Theses, Treatises and Dissertations The Graduate School 2018 Kreegi Vihik (Kreek's Notebook) for Chorus and Strings by Tõnu Kõrvits: A Conductor's Guide Alex Timothy Favazza Jr. Follow this and additional works at the DigiNole: FSU's Digital Repository. For more information, please contact [email protected] FLORIDA STATE UNIVERSITY COLLEGE OF MUSIC KREEGI VIHIK (KREEK’S NOTEBOOK) FOR CHORUS AND STRINGS BY TÕNU KÕRVITS: A CONDUCTOR’S GUIDE By ALEX TIMOTHY FAVAZZA, JR. A Dissertation submitted to the College of Music in partial fulfillment of the requirements for the degree of Doctor of Philosophy 2018 Alex Timothy Favazza, Jr. defended this dissertation on April 9, 2018 The members of the supervisory committee were: André J. Thomas Professor Directing Dissertation Michelle Stebleton University Representative Kevin Fenton Committee Member William Frederickson Committee Member The Graduate School has verified and approved the above-named committee members and certifies that the dissertation has been approved in accordance with university requirements. ii For my wife, Melanie Favazza, who is the love of my life. iii ACKNOWLEDGMENTS I cannot begin to count the ways that I have been influenced by professors at Florida State University. I am profoundly grateful for your investment in me. Your philosophies and practices have shaped me more than I could have ever imagined. First, to Dr. André J. Thomas, my major professor and mentor, I thank you for the countless ways you have instructed and empowered me as a conductor, teacher, and scholar. I also thank you for many opportunities you have given me as well as your unwaivering support for me in everything I undertake.
  • Artur Kapp •Mihkel Lüdig •Artur Lemba

    Artur Kapp •Mihkel Lüdig •Artur Lemba

    Artur Kapp • Mihkel Lüdig • Artur Lemba ORCHESTRAL WORKS Triin Ruubel violin Mihkel Poll piano Estonian National Symphony Orchestra Neeme Järvi Artur Kapp Artur Photograph now at the Glinka State Central Museum of Musical Culture, Moscow / AKG Images, London / Sputnik Mihkel Lüdig (1880 – 1958) 1 Overture-Fantasy No. 2 (1945) 8:47 in B minor • in h-Moll • en si mineur Allegro moderato – [Poco più mosso] – Andante – Tempo I – [Poco più mosso] – Andante Artur Lemba (1885 – 1963) Concerto No. 1 (1905, revised 1910)* 21:59 in G major • in G-Dur • en sol majeur for Piano and Orchestra 2 I Allegro moderato – Animato – Maestoso – Vivo – Poco meno mosso – Tranquillo – A tempo [Allegro moderato] – Più mosso – Tempo I – Molto più mosso e animato – Tempo I (Maestoso) – Vivo – Poco meno mosso (Tranquillo) – Tranquillo – Più mosso, ma non troppo 10:26 3 II Andante con espressione – L’istesso tempo – 4:40 4 III [Rondo.] Allegro = 100 – Tranquillo = 88 – = 100 – = 80 – = 100 – Tranquillo = 88 – = 100 – = 120 Accelerando 6:51 3 Mihkel Lüdig 5 Midsummer Night (1910) 6:27 (Jaaniöö) Symphonic Scene Adagio misterioso – Con moto – Allegro – Adagio 6 Overture-Fantasy No. 1 (1906) 6:48 in B minor • in h-Moll • en si mineur Moderato – Andante – Vivace – Andante – Allegro – Tempo I Artur Kapp (1878 – 1952) 7 The Last Confession (1905)† 6:08 (Viimne piht) for Piano and Organ Orchestrated 1990s for Violin and Strings by Charles Coleman (b. 1968) Andantino – Meno mosso 4 Symphony No. 4 ‘Youth Symphony’ (1948) 22:54 (Noortesümfoonia) Dedicated to the All-Union Leninist Young Communist League (Komsomol) on its thirtieth anniversary 8 I Moderato – Allegro – Tempo I 6:02 9 II Andante con variazioni [Tema] – Variazione 1.
  • Kroonika Algus Layout 1

    Kroonika Algus Layout 1

    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
  • URMAS VULP 60 Urmas Vulp Viiul

    URMAS VULP 60 Urmas Vulp Viiul

    hooaja peatoetaja URMAS VULP 60 Urmas Vulp viiul Toomas Trass orel T 10. juuni kell 19 Niguliste K 11. juuni kell 19 Tartu Jaani kirik 2014 Eesti Kontserdi suurtoetaja Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga Edgar Arro (1911–1978) “Andante religioso” Kaljo Raid (1921–2005) “Largo” (1940) Peeter Süda (1883–1920) “Basso ostinato” (1914) Peeter Süda “Pastoraal” (1920) Eduard Tubin (1905–1982) “Pastoraal” (1956) Heino Eller (1887–1970) “Õhtulaul” Ges-duur (u 1952) Ester Mägi (1922) Kadents ja teema (1984) pühendatud Ivi Tivikule Alfred Karindi (1901–1969) Orelisonaat nr 3 (1944) II Berceuse. Cantabile (“Hällilaul”) Peeter Süda Fuuga f-moll (1910) Rudolf Tobias (1873–1918) “Läbi öö” (u 1914–1915) Artur Kapp (1878–1952) “Viimne piht” (1905) Urmas Vulp lõpetas 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal Ivi Tiviku klassis ja 1977. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Vladimir Alumäe juures. Ta on täiendanud end Moskva Riikliku Konservatooriumi assis- tentuur-stažuuris (1979–81), kus tema juhendajaks oli Jevgenia Tšugajeva. 1981. aastast alates töötab Urmas Vulp Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatri- akadeemia) õppejõuna. Ta mängib Tallin- na Keelpillikvartetis esimest viiulit ning on selle juht ja asutajaliige. Urmas Vulp on esinenud USAs, Kanadas, Jaapanis, Iisraelis ja paljudes Euroopa riikides. Ta on salvestanud muusikat heliplaadi- firmadele BIS, ERES ja Finlandia Records, samuti Eesti Raadiole. 2003. aastal sai Urmas Vulp Tallinna Keelpillikvarteti koosseisus Heino Elleri nimelise muusikapreemia. 2009. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali muusika aastapreemia eesti keelpillikultuuri edendamise eest. Urmas Vulp graduated as a violinist from Tallinn Music High School in 1972 with Ivi Tivik and from Tallinn State Conservatory in 1977 with Vladimir Alumäe.
  • (Historische Aufnahmen Aus Dem Jahre 1939 (Tallinn/Estand). CD 01

    (Historische Aufnahmen Aus Dem Jahre 1939 (Tallinn/Estand). CD 01

    12 CD´s (historische Aufnahmen aus dem Jahre 1939 (Tallinn/Estand). CD 01 Orchestermusik I / Orchestral Music I Aavik , Juhan Suite on Estonian Folk Melodies (op 42) I-VIII [1936] State Broadcasting Orchestra. Aavik, Juhan Suite (op 2) II [1915] Aavik, Juhan Estonian Rhapsody (op 26) [1929] Vedro, Adolf Lullaby [1918] State Broadcasting Orchestra. O.Roots Kapp, Artur Suite No 2 III [1930] Kapp, Artur Suite No 1 III-IV [1906/1912] CD 02 Orchestermusik II / Orchestral Music II Lemba, Artur Festive Overture No 1 [1906] State Broadcasting Orchestra. J.Aavik Lemba, Artur Piano Concerto No 1 G major I-III [1905] S.B.O.. R.Kull (A.Lemba piano) Brauer, Evald Estonian Capriccio [1935] State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kapp, Eugen Symphonic Suite No 1 II. IV. Satz [1933] State Broadcasting Orchestra. O.Roots Kapp, Artur Symphony No 1 III.-IV. Satz. [1924] Finale State Broadcasting Orchestra. O.Roots CD 03 Orchestermusik III / Orchestral Music III Lüdig, Mihkel Overtury-Fantasy No 1 B minor [1906] State Broadcasting Orchestra. R.Kull Lüdig, Mihkel Midsummer Night (Symphonic Scene) [1910] State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund Fantasy-Capriccio State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund March “Homeland” State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund Naughty Lass State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund The Battle of Kriusha [1920] State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund Potpourri-Fantasy State Broadcasting Orchestra. R.Kull Simm, Juhan Dance of Country Maids State Broadcasting Orchestra. R.Kull Päts, Riho Village Melodies I-IV [1938] State Broadcasting Orchestra. O.Roots Päts, Riho Suite “Village Melodies” I-II [1938] State Broadcasting Orchestra.
  • Music in Estonia No 12 2009/2010

    Music in Estonia No 12 2009/2010

    No 12 Music 2009/10 in Estonia 1 2 3 Contents Erkki-Sven Tüür – 50 2 By Kerri Kotta Eri Klas: “I have only the superlatives to characterize ENSO.” 7 By Tiina Mattisen Estonian Music Information Centre – 15 14 By Evi Arujärv Sounds from the depths of time – recordings made in 1939 20 By Kadri Steinbach Year 2009 in Short: Musical Events 24 Compiled by Kersti Inno Books, Scores and Recordings 37 Compiled by Ia Remmel Estonian Academy of Music and Theatre 90 48 Distinguished musicians were awarded on International Music Day 50 A quarter century of Tallinn String Quartet 52 Contacts 54 2 3 Erkki-Sven Tüür – 50 Kerri Kotta rkki-Sven Tüür, an outstanding and much-beloved Estonian composer, celebrated his 50th birthday in 2009. Currently the author E of eight symphonies (first performance of the newest by Olari Elts and the Scottish Chamber Orchestra on April 30, 2010 in Glasgow), an opera, a number of instrumental concertos and a variety of pieces of chamber music, Erkki-Sven Tüür is a unique phenomenon in Estonian and world music. At the beginning of his career he was greatly inspired by progressive rock, later on by Gregorian chants, minimalism, dodecaphony and various soundscape techniques. In the 1990’s his compositions were characterized by attempts to synthesize various “stylistic archetypes” (not to mix up with historical styles) with the aim of finding or discovering a musical metalanguage that would bind together different styles. His newest compositions, however, base on a completely original vectorial method of composition, i.e. on a certain code that is further “translated” into music by giving pitch sequences a particular direction (explained below).
  • 1982—2001 Bibliograafia

    1982—2001 Bibliograafia

    1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid,
  • Kontsert Sari “Mozart Tallin- Nas” Pakub Suur- Meistri Muusika Kõrval Vaadata Ka Puhkepäev Tema Noodikirja

    Kontsert Sari “Mozart Tallin- Nas” Pakub Suur- Meistri Muusika Kõrval Vaadata Ka Puhkepäev Tema Noodikirja

    Kontsert Sari “Mozart Tallin- nas” pakub suur- meistri muusika kõrval vaadata ka Puhkepäev tema noodikirja. | Nädalalõpulisa | 30. september – 2. oktoober 2011 | nr 38 (637) | 2 REKLAAM www.goldtime.ee 1-31.okt. toimub suur kampaania "AHVATLEVAD HINNAD" Ostusumma kuni 199€ annab 10%, 200-399€€ 15%% ja üle 400 20 hinnasoodustuse. Narva Tallinn Jõhvi Tar tu Pärnu Kuressaare Tallinn: Rocca al Mare, Kristiine, Foorum, Solaris, Viru Keskus (Fossil kiosk) Tartu: Tasku, Lõunakeskus, Eeden Pärnu: Kaubamajakas, Port Artur Narva: Fama, Astri Jõhvi: Tsentraal Kuressaare: Auriga www.facebook.com/goldtime.ee SÜNDMUS 3 Maie Egipt: Meestel aitavad tervislikult elada naised, sellepärast ongi heategevus- kontserdi pealkirjaks valitud “Venus & Mars”. 30. september 2011 PUHKEPÄEV toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] Eesti Vähiliidu tegevdirektor kontserdi teemast MIKK SAAR OTT LEPLAND KAIRE VILGATS OLIVER KUUSIK FOTO: KALEV LILLEORG / NAISTELEHT / SCANPIX FOTO: MIHKEL MARIPUU / POSTIMEES / SCANPIX FOTO: PEETER LANGOVITS / POSTIMEES / SCANPIX FOTO: PEETER LANGOVITS / POSTIMEES / SCANPIX Assortii Turneri UKU SUVISTE FOTO: RAIGO PAJULA / POSTIMEES / SCANPIX ja Mercury lauludest BIRGIT ÕIGEMEEL FOTO: RAIGO PAJULA / POSTIMEES / SCANPIX Tänavu on erilise tähelepanu all meeste tervis Fookuses Eesti Vähiliidu hea- ja neil sageli esinevad vähktõvevormid, et soodus- tada haiguse ennetust, varajast avastamist ja kii- Eesti Vähiliidu tegevuskontsert ret ravi. heategevuskontsert Muusika valimisel on Eesti Vähiliidu tegevdi- “Venus & Mars” “Venus & Mars” on rektor Maie Egipt lähtunud alati sellest, mis tal- Kõlab Tina Tuneri ja Freddie Mercury looming le ja väga paljudele teistele meeldib. “Alguses oli PILET: 13–32 €, müügil Piletilevis ja pühendatud mees- plaanis selle aasta kontserdil Queeni muusikat Ticketpros mängida, aga et Vanemuine seda juba tegi, siis ai- www.cancer.ee nult Queeni ja Freddie Mercuryt võtta poleks ol- te tervisele.