DOCSLIB.ORG

Kontsert Sari “Mozart Tallin- Nas” Pakub Suur- Meistri Muusika Kõrval Vaadata Ka Puhkepäev Tema Noodikirja

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kontsert Sari “Mozart Tallin- Nas” Pakub Suur- Meistri Muusika Kõrval Vaadata Ka Puhkepäev Tema Noodikirja Kontsert Sari “Mozart Tallin- nas” pakub suur- meistri muusika kõrval vaadata ka Puhkepäev tema noodikirja. | Nädalalõpulisa | 30. september – 2. oktoober 2011 | nr 38 (637) | 2 REKLAAM www.goldtime.ee 1-31.okt. toimub suur kampaania "AHVATLEVAD HINNAD" Ostusumma kuni 199€ annab 10%, 200-399€€ 15%% ja üle 400 20 hinnasoodustuse. Narva Tallinn Jõhvi Tar tu Pärnu Kuressaare Tallinn: Rocca al Mare, Kristiine, Foorum, Solaris, Viru Keskus (Fossil kiosk) Tartu: Tasku, Lõunakeskus, Eeden Pärnu: Kaubamajakas, Port Artur Narva: Fama, Astri Jõhvi: Tsentraal Kuressaare: Auriga www.facebook.com/goldtime.ee SÜNDMUS 3 Maie Egipt: Meestel aitavad tervislikult elada naised, sellepärast ongi heategevus- kontserdi pealkirjaks valitud “Venus & Mars”. 30. september 2011 PUHKEPÄEV toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] Eesti Vähiliidu tegevdirektor kontserdi teemast MIKK SAAR OTT LEPLAND KAIRE VILGATS OLIVER KUUSIK FOTO: KALEV LILLEORG / NAISTELEHT / SCANPIX FOTO: MIHKEL MARIPUU / POSTIMEES / SCANPIX FOTO: PEETER LANGOVITS / POSTIMEES / SCANPIX FOTO: PEETER LANGOVITS / POSTIMEES / SCANPIX Assortii Turneri UKU SUVISTE FOTO: RAIGO PAJULA / POSTIMEES / SCANPIX ja Mercury lauludest BIRGIT ÕIGEMEEL FOTO: RAIGO PAJULA / POSTIMEES / SCANPIX Tänavu on erilise tähelepanu all meeste tervis Fookuses Eesti Vähiliidu hea- ja neil sageli esinevad vähktõvevormid, et soodus- tada haiguse ennetust, varajast avastamist ja kii- Eesti Vähiliidu tegevuskontsert ret ravi. heategevuskontsert Muusika valimisel on Eesti Vähiliidu tegevdi- “Venus & Mars” “Venus & Mars” on rektor Maie Egipt lähtunud alati sellest, mis tal- Kõlab Tina Tuneri ja Freddie Mercury looming le ja väga paljudele teistele meeldib. “Alguses oli PILET: 13–32 €, müügil Piletilevis ja pühendatud mees- plaanis selle aasta kontserdil Queeni muusikat Ticketpros mängida, aga et Vanemuine seda juba tegi, siis ai- www.cancer.ee nult Queeni ja Freddie Mercuryt võtta poleks ol- te tervisele. nud õige. Loogiliselt tekkiski Tina Turner sinna juurde,” rääkis ta. Neile on toeks Otsa-kooli sümfooniaorkester ja SIGNE SILLASOO [email protected] Nende kahe loomingut ühtseks tervikuks si- koor Siim Aimla juhatusel. Vägevad tantsunumb- dudes turgatas pähe Venuse ja Marsi kui mehe ja rid toovad publikuni tantsijad kolmest tantsutru- naise sümbol. pist – Palestrinast, Tallinna Tantsuakadeemiast ja GERLI PADAR FOTO: KRISTJAN TEEDEMA / POSTIMEES / SCANPIX “Eesti Vähiliidu tegevuse üks olulisi suundi on Rütmikast. ennetus. Selleaastane vähinädal keskendub mees- Välja on valitud kõige paremad ja tuntumad te tervisele ja neil levinud vähipaikmete ennetami- muusikaplad mitmest aastakümnest, näiteks sele. Uuringud on näidanud, et viimastel aastatel 1960ndatest ja 1980ndatest. Sügisesse kultuuriprogrammi juba üheksandat on üle 60aastaste meeste hulgas hakanud sagene- “Laval on ka näitlejad Harriet Toompere ja Mar- aastat mahtuva Eesti Vähiliidu heategevuskont- ma nii eesnäärme-, soole- kui ka nahavähki haiges- gus Prangel, kes annavad edasi olulisi katkeid ja serdi keskmes on tänavu Tina Turneri ja Freddie tumine. Meie kogemus näitab, et meestel aitavad seiku kahe artisti elust ja mõtetest ning seovad Mercury looming ning võitlus meestel esineva- tervislikult elada naised, sellepärast ongi heatege- laval toimuva tegevuse ühtseks tervikuks,” selgi- te vähkkasvajate vastu. vuskontserdi pealkirjaks valitud “Venus & Mars”,” tas Egipt. Kui varasematel aastatel on keskendutud näi- kommenteeris Egipt. Tekstide autor on Jürgen Rooste, kes on otsinud teks ETV kunagises saates “Horoskoop” kõlanud Etendusel, mille lavastaja on Mait Malmsten, Tina Turneri ja Freddie Mercury elust välja meele- lauludele, svingiduettidele, The Beatlesi ja Elvis esitab laulu- ja tantsunumbreid kahe suure staari olukad originaalsed lood. Presley muusikale, siis tänavune kontsert “Venus repertuaarist ligi 30 tantsijat ja lauljat. Solistide- Mitmetasandilisel laval spetsiaalselt kontser- & Mars” toob Eesti artistide esituses lavale Tina na astuvad üles näiteks Gerli Padar, Tanja Mihhai- di puhuks tehtavates kostüümides luuakse kor- Turneri ja Freddie Mercury parimad palad. Nagu lova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, raldajate sõnul kahe fantastilise isiksuse elu põh- igal aastal on selle kõige eesmärk tõmmata tähe- TANJA MIHHAILOVA Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar jal draama, kus on kajastatud nii nende tõusud lepanu vähile. FOTO: KRISTJAN TEEDEMA / POSTIMEES / SCANPIX ja Robin Juhkental. kui ka mõõnad. RESTORANIDE TOP 10 4 ELAMUS Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal 1. ALEXANDER, Muhumaa, Pädaste 30 6. MAHEDIK, Pühavaimu 20, Pärnu 29 2. Ö, Mere pst 6e, Tallinn 30 7. NEH, Lootsi 4, Tallinn 29 3. RIBE, Vene 7, Tallinn 30 8. MUHU KALAKOHVIK, Muhumaa 29 4. LA BOTTEGA, Vene 4, Tallinn 30 9. MOON, Võrgu 3, Tallinn 29 PUHKEPÄEV 30. september 2011 5. PÕHJAKA, Mäeküla küla, Paide vald 30 10. TRUFFE, Raekoja plats 16, Tartu 28 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] TOIMETAJA VEERG Nädal pakub raputust SIGNE SILLASOO [email protected] Puhkepäeva selle nädala lugusid ühendavad sõ- nad “utoopia”, “postapokalüpsis”, “massipsüh- hoos”, “aeg” ja “maailma lõpp”. Need jooksevad lä- bi näiteks filmist “Nakkus” ning näitustest “Sub- jektiivne perspektiiv” ja “Ajastu kaugusel”. Kaudselt puudutab see temaatika ka linateost “Jäneseurg”, kus näiliselt saabub maailma lõpp lapse surma ja sellele järgneva leina vormis, ning Estonias laupäeval lavale jõudvat balletti “Aeg”. Vii- mane võtab luubi alla aja kulgemise ja inimese käitumise ajas. Lavastaja Tiit Helimets ühes trupi- ga küsib, miks me aina kuhugi kiirustame ja üm- berringi toimuvat ignoreerime, selle asemel et elu nautida. Kõik need asjad, maailma lõpp sealhulgas, on mõtlemapanevad, aga pole ju iseenesest midagi uut. Tarku, kes on ennustanud, millal inimkond ja maa hävima peaksid, on arvukalt leidunud ja ilm- selt leidub neid ka tulevikus. Mis muu seda ikka te- gema on sundinud kui hirm surelikkuse ees. Kõigist säärastest katastroofifilmidest, näitus- test ja teostest kumab minu jaoks alati läbi üks hel- ge sõnum. See on see klišeelik tänases päevas ela- mise ja sellest maksimumi võtmise märguanne, mida üpris sageli inimestele näidata tuleb. Seega, kes tunneb puudust väiksest raputusest või tahab mõtiskleda elu, info ülekülluse, apoka- lüpsise, leina või armastuse üle, see saab seda teha GOODWIN pakub peale suurepäraselt valmistatud liha ka ülihead teenindust – tööl on asjatundlikud kelnerid. FOTO: ERIK PROZES sel nädalal esietenduvaid ja -linastuvaid draama- tükke, balletietendusi, filme ja näitusi külastades. Neile, kel meeldetuletust vaja ei ole, pakuvad lõ- RESTORANITEST busat ja tempokat ajaviidet film “Seksisemud”, ope- rett “Lõbus lesk” ning muidugi arvukad kontser- did. Äriklassi veiseliha PUHKEPÄEV SOOVITAB Ballett: Etenduse “Aeg” Viru tänava Goodwinis maailmaesietendus Tallinnas HEIDI VIHMA Laupäeval, 1. oktoobril jõuab Eesti rahvusballeti esi- ui Goodwini algne asukoht Tar- [email protected] lauale jõudis, palus kelner selle kohe pooleks lõi- tuses lavale Tiit Helimetsa uus teos “Aeg”, mis loo- tu maantee alguse endises töös- gata, et veenduda, kas küpsusaste vastab tellitule: dud Abi Baschi poeesiale ja Paula Matthuseni elekt- tushoones jäi veel märkama- oli küll verine, seest punakasroosa. roonilisele muusikale. ta, siis pärast Viru tänavale ko- Kastmed ja lisandid sai lihale ise juurde vali- Balletis “Aeg” liiguvad ja vastanduvad erinevad pa- limist on see Ameerika stiilis li- da. Võtsime Goodwini punase veini firmakast- ralleelid: sekundid, minutid ja tunnid, inimese kul- Kharestoran küll oma hea toidu ja teenindusega me, rõõsa koorega tehtud spinatipüree ja Dorblu gemine sünnist surmani, minevikust olevikku ning sööjate silma all. juustuga valmistatud kartulipüree. Need olid sealt edasi tulevikku. Nüüd asub meil vanalinna südames oma maitsvad, kuid tagasihoidlikud ja ilma erilis- Lisainfo: www.opera.ee. väike Ameerika: McDonald’si hamburgerid ja Maitseelamus te tembutusteta. Lisandid teadsid, et nende roll Goodwini lihalõigud. Mõlemad on tugevalt spet- on lasta lihal särada, ja sellega said nad suurepä- sialiseerunud – üks kotletisaiale, teine lihale. Mõ- Goodwin raselt hakkama, üle ei pingutanud. Ka igihaljas lemas on suhteliselt lühike menüü ja selleski na- Aadress: Viru 22, Tallinn Frank Sinatra, pildipankade põlisvarast pärine- PUHKEPÄEV Toimetaja: Signe Sillasoo Reklaamitoimetaja: pis valikus orienteerumiseks abiks suured vär- Telefon: 661 5518 vad Ameerika 1950. aastate ilusa elu pildid sein- tel: 667 0218, Marion Paavel vilised toidupildid. Ja mõlemad oma klassi pari- Avatud: 11–24 tel, nahksed sohvad ja baarilett olid lihataustaks e-post: [email protected] tel: 667 0095, Reklaami projektijuht: e-post: [email protected] mad, tuleb tunnistada. sobilik atribuutika. Kristel Janno tel: 667 0068, ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl Olles eelroaks söönud bœuf à la tartar’i ja pea- e-post [email protected] Kujundaja: Ivar Kuldver roaks ribeye steak’i, olime valmis lihamagustoi- Omaette nähtus on Goodwini kelnerid. Kust duks, kui sellist oleks ainult olnud. Eriliselt mait- küll säärane kullafond välja on võetud? Mitte et sev on see Goodwinis pakutud liha, mis olla ko- nad vanad oleksid olnud, aga selliseid soliidses Peatoimetaja: Meelis Mandel Raamatuklubi ja infolehtede 26 hale sõidutatud Austraaliast. Mitte ainult maitse, TOIT-JOOK eas kogenud kelnereid olen ma harjunud näge- Väljaandja: AS Äripäev toimetus: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn tel: (372) 667 0207 vaid
Load more

Recommended publications
  • STEN LASSMANN (Klaver)
    hooaja peatoetaja STEN LASSMANN (klaver) T 16. oktoober kell 18 Türi kultuurimaja K 17. oktoober kell 18 Võru muusikakool N 18. oktoober kell 18 Põlva muusikakool T 23. oktoober kell 18 Alatskivi loss N 25. oktoober kell 18 Valga muusikakool Eesti Kontserdi suurtoetaja 2012 Heino Eller Teema variatsioonidega h-moll (1939) (1887–1970) Meditatsioon (1936) Tants-kapriis (1933) Ballaad cis-moll (1955) Tokaata h-moll (1921) Johannes Brahms Sonaat nr 3 f-moll op. 5 (1833–1897) I Allegro maestoso II Andante. Andante espressivo – Andante molto III Scherzo. Allegro energico IV Intermezzo (“Rückblick”). Andante molto V Finale. Allegro moderato ma rubato Heino Eller on üks tähtsamaid tegelasi eesti professionaalse muusikakultuuri arengus, tema pikaaegne loominguline ja pedagoogiline tegevus moodustavad otsekui ühenduslüli rahvuskultuuri lätete ning tänapäeva vahel. Kõige ilmekama ettekujutuse Elleri kesksest kohast eesti kultuuriloos saab siis, kui mõelda, et lapsena mängis ta viiulit Karl August Hermannile (1851–1909), kes muu hulgas püüdis leida maakeelset vastet saksakeelsele sõnale komponist (ning pakkus oma ajakirjas “Laulu ja mängu leht” selleks iluhelide looja); vanameistrina jõudis aga õpetada Lepo Sumerat (1950–2000), eesti elektroonilise nüüdismuusika rajajat. Eller sündis 1887. aastal Tartus ning puutus varasest east peale kokku nii laulu kui ka pillimänguga, kuid professionaalset muusikaõpetust hakkas saama võrdlemisi hilja, alles 12aastaselt. Aastatel 1907–1920 elas Eller Peterburis, õppides nii Peterburi konservatooriumis (alguses viiulit, hiljem heliloomingut) kui ka Peterburi ülikoolis (õigusteadust). Tolleaegse maailmalinna rikkaliku kultuurielu kõrval koges Eller omal nahal ka 1917. aasta revolutsioonikeerist. 1920. aastal, pärast Tartu rahulepingu sõlmimist Eesti ning Nõukogude Venemaa vahel, tuli Heino Eller ühes tuhandete teiste Venemaa avarustes elanud ning töötanud eestlastega tagasi kodumaale elama.
    [Show full text]
  • In FSU Template
    Florida State University Libraries Electronic Theses, Treatises and Dissertations The Graduate School 2018 Kreegi Vihik (Kreek's Notebook) for Chorus and Strings by Tõnu Kõrvits: A Conductor's Guide Alex Timothy Favazza Jr. Follow this and additional works at the DigiNole: FSU's Digital Repository. For more information, please contact [email protected] FLORIDA STATE UNIVERSITY COLLEGE OF MUSIC KREEGI VIHIK (KREEK’S NOTEBOOK) FOR CHORUS AND STRINGS BY TÕNU KÕRVITS: A CONDUCTOR’S GUIDE By ALEX TIMOTHY FAVAZZA, JR. A Dissertation submitted to the College of Music in partial fulfillment of the requirements for the degree of Doctor of Philosophy 2018 Alex Timothy Favazza, Jr. defended this dissertation on April 9, 2018 The members of the supervisory committee were: André J. Thomas Professor Directing Dissertation Michelle Stebleton University Representative Kevin Fenton Committee Member William Frederickson Committee Member The Graduate School has verified and approved the above-named committee members and certifies that the dissertation has been approved in accordance with university requirements. ii For my wife, Melanie Favazza, who is the love of my life. iii ACKNOWLEDGMENTS I cannot begin to count the ways that I have been influenced by professors at Florida State University. I am profoundly grateful for your investment in me. Your philosophies and practices have shaped me more than I could have ever imagined. First, to Dr. André J. Thomas, my major professor and mentor, I thank you for the countless ways you have instructed and empowered me as a conductor, teacher, and scholar. I also thank you for many opportunities you have given me as well as your unwaivering support for me in everything I undertake.
    [Show full text]
  • Artur Kapp •Mihkel Lüdig •Artur Lemba
    Artur Kapp • Mihkel Lüdig • Artur Lemba ORCHESTRAL WORKS Triin Ruubel violin Mihkel Poll piano Estonian National Symphony Orchestra Neeme Järvi Artur Kapp Artur Photograph now at the Glinka State Central Museum of Musical Culture, Moscow / AKG Images, London / Sputnik Mihkel Lüdig (1880 – 1958) 1 Overture-Fantasy No. 2 (1945) 8:47 in B minor • in h-Moll • en si mineur Allegro moderato – [Poco più mosso] – Andante – Tempo I – [Poco più mosso] – Andante Artur Lemba (1885 – 1963) Concerto No. 1 (1905, revised 1910)* 21:59 in G major • in G-Dur • en sol majeur for Piano and Orchestra 2 I Allegro moderato – Animato – Maestoso – Vivo – Poco meno mosso – Tranquillo – A tempo [Allegro moderato] – Più mosso – Tempo I – Molto più mosso e animato – Tempo I (Maestoso) – Vivo – Poco meno mosso (Tranquillo) – Tranquillo – Più mosso, ma non troppo 10:26 3 II Andante con espressione – L’istesso tempo – 4:40 4 III [Rondo.] Allegro = 100 – Tranquillo = 88 – = 100 – = 80 – = 100 – Tranquillo = 88 – = 100 – = 120 Accelerando 6:51 3 Mihkel Lüdig 5 Midsummer Night (1910) 6:27 (Jaaniöö) Symphonic Scene Adagio misterioso – Con moto – Allegro – Adagio 6 Overture-Fantasy No. 1 (1906) 6:48 in B minor • in h-Moll • en si mineur Moderato – Andante – Vivace – Andante – Allegro – Tempo I Artur Kapp (1878 – 1952) 7 The Last Confession (1905)† 6:08 (Viimne piht) for Piano and Organ Orchestrated 1990s for Violin and Strings by Charles Coleman (b. 1968) Andantino – Meno mosso 4 Symphony No. 4 ‘Youth Symphony’ (1948) 22:54 (Noortesümfoonia) Dedicated to the All-Union Leninist Young Communist League (Komsomol) on its thirtieth anniversary 8 I Moderato – Allegro – Tempo I 6:02 9 II Andante con variazioni [Tema] – Variazione 1.
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Music in Estonia No 12 2009/2010
    No 12 Music 2009/10 in Estonia 1 2 3 Contents Erkki-Sven Tüür – 50 2 By Kerri Kotta Eri Klas: “I have only the superlatives to characterize ENSO.” 7 By Tiina Mattisen Estonian Music Information Centre – 15 14 By Evi Arujärv Sounds from the depths of time – recordings made in 1939 20 By Kadri Steinbach Year 2009 in Short: Musical Events 24 Compiled by Kersti Inno Books, Scores and Recordings 37 Compiled by Ia Remmel Estonian Academy of Music and Theatre 90 48 Distinguished musicians were awarded on International Music Day 50 A quarter century of Tallinn String Quartet 52 Contacts 54 2 3 Erkki-Sven Tüür – 50 Kerri Kotta rkki-Sven Tüür, an outstanding and much-beloved Estonian composer, celebrated his 50th birthday in 2009. Currently the author E of eight symphonies (first performance of the newest by Olari Elts and the Scottish Chamber Orchestra on April 30, 2010 in Glasgow), an opera, a number of instrumental concertos and a variety of pieces of chamber music, Erkki-Sven Tüür is a unique phenomenon in Estonian and world music. At the beginning of his career he was greatly inspired by progressive rock, later on by Gregorian chants, minimalism, dodecaphony and various soundscape techniques. In the 1990’s his compositions were characterized by attempts to synthesize various “stylistic archetypes” (not to mix up with historical styles) with the aim of finding or discovering a musical metalanguage that would bind together different styles. His newest compositions, however, base on a completely original vectorial method of composition, i.e. on a certain code that is further “translated” into music by giving pitch sequences a particular direction (explained below).
    [Show full text]
  • 1982—2001 Bibliograafia
    1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid,
    [Show full text]
  • [email protected]
    [email protected] PARO-Karten ungebraucht und gestempelt angeboten. Nr. 1204: 26.02 - 6.03.2012 Die beiden Lose kann man online unter http://www.felzmann.de/ Teema:[filateelia:5116] Re: Loeng postmarkide ansehen. kujundamisest Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> Gruß Kuupäev:26.02.2012 12:09 Karl Lukas Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> =================== Re: Loeng postmarkide kujundamisest Hõlbustamaks online kataloogist õige koha leidmist, lisan otseviite Tere! http://www.felzmann.de/de/katalog-auktion- 135/briefmarken-estland-einzellose-30021/ Jaak Altement saatis väärt viite loengu materjalidele. Soovitan kindlasti vaadata. Elmo Viigipuu Elmo Viigipuu Teema:[filateelia:5118] Uus postmark: Heino Eller 125 -------- Algne kiri -------- Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> Teema: Re: [filateelia:5114] Loeng postmarkide Kuupäev:2.03.2012 1:14 kujundamisest Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> Kuupäev: Sun, 26 Feb 2012 09:23:23 +0200 Saatja: Jaak Altement <[email protected]> Uus postmark: Heino Eller 125 Saaja: [email protected] <[email protected]> Nominaal: 0.45 EUR Hei! Ilmumiskuupäev: 07.03.2012 Vaatasin, et artikkel tundus pisut poolik ilma Trükk: Offset kujundatud markideta. Leidsin siit: Kujundaja: Lembit Lõhmus http://vemu.ca/index.php/en/events-events/182- http://viki.filateelia.ee/index.php?title=Lembit_L%C3%B5 february-8-2012-a-lecture-by-tiit-telmet-qstamp-design- hmus canada-postq#.T0nb8IErKCc Perforatsioon: 14 : 13 3/4 ka loengu materjalid, kus on ka kujundatud margid. Poogen: 5 x 4 Jaak Trükiarv: 50 000 Trükikoda: AS Vaba Maa http://www.vabamaa.ee/ Teema:[filateelia:5117] Fwd: 135. Auktion bei Fa. Felzmann DXsseldorf Heino Eller 125 / 505 - 07.03.12 Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> http://www.post.ee/postmargid?id=1595&product_id=8309 Kuupäev:29.02.2012 22:06 &c_tpl=1019 Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> Heino Eller, composer, 125th birth anniversary / 505 - 07.03.12 Fwd: 135.
    [Show full text]
  • Lietuvos Muzikologija 19.Indd
    Lietuvos muzikologija, t. 19, 2018 Gražina DAUNORAVIČIENĖ Classes and Schools of Lithuanian Composers: A Genealogical Discourse Lietuvos kompozitorių klasės ir mokyklos: genealogijos diskursas Lietuvos muzikos ir teatro akademija, Gedimino pr. 42, LT-01110, Vilnius, Lietuva Email [email protected] Abstract The article addresses issues related to the development of the system for composition studies in Lithuania and beyond. Even though the ‘composition school’ notion has been featuring in musicological texts for quite some time, as a theoretical definition, it has received little reflection and conceptualisation. A study of different musicological texts shows that the notion is actually used to describe different phenom- ena and is not perceived differentially to this day. Theoretical discourse lacks in fundamental research aimed at uncovering the whole range of its meanings. This study is based on the hierarchical trinomial concept of the composition school proposed by Algirdas Jonas Ambrazas in his habilitation thesis entitled The Development of the Composition School of Juozas Gruodis and Other Lithuanian Composers (1991). The paper gives a brief historical and factual account of the emergence of the Lithuanian composition school. A particular focus is placed on the analysis of the creative approach and teaching methods of teachers associated with major Lithuanian composition classes and schools, namely Juozas Gruodis, Julius Juzeliūnas, Eduardas Balsys and Osvaldas Balakauskas. The relationship of these composition classes and schools with the national modernism idea articulated by Gruodis is investigated. The article delineates the difference between the two nonequivalent con- cepts, ‘composition class’ and ‘composition school’. From a genealogical point of view, the author defines two primary composition teaching schools – one of Gruodis and the other of Balakauskas – in the history of Lithuanian musical culture.
    [Show full text]
  • Aspects of Octatonicism in the Music of Eduard Oja Oktatoniškumo Vaidmuo Eduardo Ojos Muzikoje
    Lietuvos muzikologija, t. 16, 2015 Aare TOOL Aspects of Octatonicism in the Music of Eduard Oja Oktatoniškumo vaidmuo Eduardo Ojos muzikoje Abstract In music-theoretical discussions on early 20th century modernism, special attention has been paid to the role of non-diatonic scales, and to the octatonic scale in particular. That discourse, however, tends to concentrate on analytical examples drawn from the oeuvre of a limited number of iconic composers (Debussy, Scriabin, Stravinsky, Bartók, etc.). To get a fuller picture of the octatonic practices in that period, the output of many other noteworthy (but internationally lesser-known) composers has to be taken into account. In the music of the Estonian composer Eduard Oja (1905–1950), octatonicism is of particular importance. Octatonicism is used in several of his chamber works written during the first half of the 1930s. Among them, the first pieceLento, con moto from the piano cycle Silent Moods (Vaikivad meeleolud) holds a special place. It is noteworthy for being based on seventh chords of one octatonic collection. In analysing Lento, con moto, I will introduce a special type of notation (minimized voice-leading graphs), combined with other neo-Riemannian methods (voice-leading zones). Keywords: Eduard Oja, Estonian music, early 20th century modernism, octatonicism, neo-Riemannian theory, voice-leading zones, minimized voice-leading graphs. Anotacija XX a. pradžios muzikos modernizmui skirtose teorinėse diskusijose ypatingas dėmesys kreipiamas į nediatoninių dermių svarbą ir ypač į oktatonines dermes. Tačiau šiose diskusijose dažniausiai analizuojami pavyzdžiai iš kelių visuotinai pripažintų modernizmo kompozitorių (Claude’o Debussy, Aleksandro Skriabino, Igorio Stravinskio, Bélos Bartóko ir kitų) kūrybos.
    [Show full text]
  • One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja Aare Tool
    One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja Aare Tool In the present article, three chamber works writ- Eller in 1920 as a student of Vasily Kalafati, a for- ten in the 1920s and 1930s will be analysed: Heino mer pupil of Rimsky-Korsakov. Eller’s (1887–1970) First String Quartet (1925), Ed- Naturally, in comparing the “Tartu” and the uard Tubin’s (1905–1982) Piano Quartet (1930), “Tallinn” schools, some caution is due because and Eduard Oja’s (1905–1950) Piano Quintet the compositional practices within each are di- (1935). In the fi rst part of the article, I will explain, verse enough to evade any attempt of making drawing on historical evidence, why these works simple generalisations. In the critical reception can be considered as signifi cant for their formal of the “Tartu” school, modernist tendencies have design in the Estonian context. In the second generally been emphasised, whereas the “Tallinn” part, a comparative analysis of the works will be school has been associated with the more mod- presented, the goal of which is to demonstrate erate trends, prevalent in the Estonian musical the multitude of compositional options available scene of that time. During the 1920s, Eller built his within the boundaries of “one-movement form.” reputation of being the leading Estonian modern- ist – a label that in the second half of the 1930s was claimed by Eduard Tubin, especially with his 1. One-Movement Form and the “Tartu” School Second Symphony (Legendary). Although the of Composers terms “modernist” and “impressionist” – another There has been a long tradition of distinguishing adjective widely applied to Eller by his contem- two schools of composers in Estonia.
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Andrus Siimon
    hooaja peatoetajad “Unustatud laulud” Segakoor Huik! dirigent Kaspar Mänd Eesti Rahvusmeeskoor dirigent Andrus Siimon L 7. november 2015 kell 17 Telliskivi loomelinnaku punane saal Eesti Kontserdi suurtoetaja Eesti Kooriühingu algatatud kontserdisari “Unustatud laulud” tahab elustada 1930. aastatel ja 1960.–1980. aastatel loodud koorimuusikat. Fookuses on sadakond koorilaulu, mis kõnetavad ja liigutavad hingekeeli ka täna, olgugi ajad ja olud nüüdseks palju muutunud. Tuleb tõdeda, et mitmel heliloojal – Sarapik, Aav, Oja, Tubin, Marguste – on lisaks üldtuntud lauludele unarul väärtteoseid. Paljud nimed – Arro, Lemmik, Lepik, Podelski, Karindi – on teenimatult unustusse jäänud. Paratamatult on valik subjektiivne ega hõlma kogu loodut. Teadlikult on kavas mõnevõrra tagasihoidlikumalt esindatud nende heliloojate laulud, kelle teosed siiski tulevad ette kontserdikavades ja heliplaatidel. Sarja eesmärk ei ole anda ajastule hinnangut, luua ENSV kuvandit, vaid tunda huvi ja mõista toonast loomelaadi ja esteetikat – aja märke helikeeles ja luules. Sarja esimestel kontsertidel esinevad koos RAM-iga segakoor Huik! (dir Kaspar Mänd) Tallinnas ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dir Triin Koch) Tartus. Soovime häid elamusi kunagise aja meenutamisel ja tundmatu avastamisel! Ants Soots Kontserdisarja kunstiline juht RAM-i dirigent aastast 1991; peadirigent aastatel 1994–2004; kunstiline juht aastatel 2008–2011 I Segakoor HUIK!, dirigent Kaspar Mänd Edgar Arro (1911–1978) “Pühajärve pildid” miniatuuride tsükkel segakoorile (1965) (sõnad: Aleksander
    [Show full text]
  • On Modernism in Estonian Music (1900–1940) Modernizmas Estijos Muzikoje 1900–1940 M
    Lietuvos muzikologija, t. 16, 2015 Mart HUMAL On Modernism in Estonian Music (1900–1940) Modernizmas Estijos muzikoje 1900–1940 m. Abstract Estonian music of the early 20th century, similar to that of the other Baltic countries, is characterized by the fact that the period of the formation of the professional musical culture chronologically coincided with the emergence of the so called “New Music”. Chronologically, the manifestations of modernism between 1900 and 1940 can be divided into three stages: 1. Pre-modernism, the preliminary stage (ca. 1900–1910); 2. Early modernism (ca. 1910–1919); 3. Mature modernism (ca. 1920–1940). In the “modernistic” works of the first stage, the idiom of the New Music was not yet predominating, but sometimes its influence was very remarkable. The leading composer was Rudolf Tobias (1873–1918). In ca. 1910 the first compositions in Estonian music based on the idiom of the New Music were created. The most prominent composer representing this trend was Mart Saar (1882–1963). Whereas Mart Saar turned to a more folkloristic idiom during the 1920s, the leading figure of modernism in Estonian music then became Heino Eller (1887–1970). In the 1930s, a group of young composers (Eller’s students Eduard Oja and Eduard Tubin) emerged, again connected with modernism in some way or another. Keywords: “New Music”, expressionism, Rudolf Tobias, Mart Saar, Heino Eller. Anotacija XX a. pradžios Estijos muzikai būdinga tai, kad čia, panašiai kaip ir kitose Pabaltijo valstybėse, profesionalioji muzikinė kultūra formavosi lygiagrečiai su kylančia vadinamosios naujosios muzikos banga. Modernizmo apraiškas 1900–1940 m. galima suskirstyti į tris etapus: 1) premodernizmą, pereinamąjį laikotarpį (~1900–1910); 2) ankstyvąjį modernizmą (~1910–1919); 3) brandųjį modernizmą (~1920–1940).
    [Show full text]