hooaja peatoetajad “Unustatud laulud” Segakoor Huik! dirigent Kaspar Mänd Eesti Rahvusmeeskoor dirigent Andrus Siimon L 7. november 2015 kell 17 Telliskivi loomelinnaku punane saal Eesti Kontserdi suurtoetaja Eesti Kooriühingu algatatud kontserdisari “Unustatud laulud” tahab elustada 1930. aastatel ja 1960.–1980. aastatel loodud koorimuusikat. Fookuses on sadakond koorilaulu, mis kõnetavad ja liigutavad hingekeeli ka täna, olgugi ajad ja olud nüüdseks palju muutunud. Tuleb tõdeda, et mitmel heliloojal – Sarapik, Aav, Oja, Tubin, Marguste – on lisaks üldtuntud lauludele unarul väärtteoseid. Paljud nimed – Arro, Lemmik, Lepik, Podelski, Karindi – on teenimatult unustusse jäänud. Paratamatult on valik subjektiivne ega hõlma kogu loodut. Teadlikult on kavas mõnevõrra tagasihoidlikumalt esindatud nende heliloojate laulud, kelle teosed siiski tulevad ette kontserdikavades ja heliplaatidel. Sarja eesmärk ei ole anda ajastule hinnangut, luua ENSV kuvandit, vaid tunda huvi ja mõista toonast loomelaadi ja esteetikat – aja märke helikeeles ja luules. Sarja esimestel kontsertidel esinevad koos RAM-iga segakoor Huik! (dir Kaspar Mänd) Tallinnas ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dir Triin Koch) Tartus. Soovime häid elamusi kunagise aja meenutamisel ja tundmatu avastamisel! Ants Soots Kontserdisarja kunstiline juht RAM-i dirigent aastast 1991; peadirigent aastatel 1994–2004; kunstiline juht aastatel 2008–2011 I Segakoor HUIK!, dirigent Kaspar Mänd Edgar Arro (1911–1978) “Pühajärve pildid” miniatuuride tsükkel segakoorile (1965) (sõnad: Aleksander Suuman) Solist: Silja Uhs (sopran) Eduard Oja (1905–1950) “Imetegija” (1930/32) (sõnad: rahvaluule) Eduard Tubin (1905–1982) “Kui tume veel kauaks…” (1959) (sõnad: Juhan Liiv) Tarmo Lepik (1946–2001) “Hällimaailm” (1980) (sõnad: rahvaluule) Solistid: Marion Aruvee (sopran), Susanna Paabumets (alt) Eduard Tubin “Hällilaul” (1933) (sõnad: Ernst Enno) Eduard Oja “Unustus” (1930) (sõnad: Anna Haava) Märt Ratassepp (*1960) “3 Betti Alveri miniatuuri” (1984) Solist: Susanna Paabumets (alt) II Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Andrus Siimon Evald Aav (1900–1939) “Oma saar” (sõnad: Gustav Suits) Juhan Simm (1885–1959) “Aimdus” (1928) (sõnad: K. E. Sööt) Arvo Ratassepp (1926–1986) “Oktoober” (1977) (sõnad: Arvo Ratassepp) „Kalevipoeg isa haual“ (1953) (sõnad: süidist “Laulud eeposest “Kalevipoeg””) Heino Lemmik (1931–1983) Kooritsükkel “Jäised prelüüdid” (1962) (sõnad: J. Smuul, katkendid kogumikust “Merelaulud”) I “Valge pimedus” II “Jäine koraal” III “Ainult jää” Alfred Karindi (1901–1969) “Öölaul” (1937) (sõnad: Anna Haava) Edgar Arro “Lind läks magama” (1955) (sõnad: Anna Haava) “Võta mind lehtede varju” (1971) (sõnad: Viivi Luik) Segakoori HUIK! kavavalikust Tänavu möödus 110 aastat kahe Eduardi – Eduard Tubina ja Eduard Oja – sünnist. Segakoor HUIK! on seda tähistanud mitme kontserdiga üle Eesti ning salvestanud nende heliloojate koorimuusikat. Mõlemalt on kavas hästi tuntud, kuid ka mitmeid täiesti unustatud laule. Tänasel kontserdil kõlav Tubina “Kui tume veel kauaks...” on teada pigem meeskoori variandis, kuid helilooja on selle seadnud ka segakoorile. Lool on sügav sisu ja sõnum, selle kestel toimub tõus sügavast pimedusest ideaalmaailma. Tubina “Hällimaailm” on kui lihtne siiras unelauluke, puutumata maailma muredest ja varjudest. Kuigi Eduard Oja oli terve elu seotud koorimuusikaga ja juhatas koore, on tema koorilaule alles väga vähe. “Imetegija” on kirjutatud kui jutustus – stseen, kus üks osapool laulab kiidulaulu vägevast Ilmarisest; teised ei usu alguses seda juttu, naeravad välja, kuid satuvad lõpuks ka ise kangelasest ja tema tegudest vaimustusse. “Imetegija” on pühendatud Eduard Tubinale. “Unustus” Anna Haava tekstile on kõige süngema sisuga koorilaul Oja loomingus, ometi on selle raskemeelsuses suur ilu. Tarmo Lepiku “Hällimaailma” soovitas võtta kavva Ants Soots. Koorile tõeliseks avastuseks olnud teose muusika on keerukas, ent selgete temaatiliste joontega ning tekitab väga põneva, unemaailma piiril hõljuva kõlamaailma. Edgar Arro teos on samuti koori repertuaaris esimest korda. “Pühajärve pildid” on elav ja vahelduslik loodupiltide tsükkel, milles on tajutav 1960. aastate estraadlikku hõngu. Aleksander Suumani tekst loob vilkaid puändiga kujundeid, mida on põnev laulda, kuulata ja mõelda. Märt Ratassepa “3 B. Alveri miniatuuri” mõjuvad oma rikkaliku, džässiliku harmoonia ning kontrastsete tekstidega nagu kolm täiesti erinevat kaadrit: elav, kuid rahumeelne looduspilt, kõle ning piinava valuga sügislaul ja hitchcookilik tormine looduspaanika. Kaspar Mänd Segakoor HUIK! tuli kokku 2009. aasta septembris. Koori tuumiku moodustavad Vanalinna hariduskolleegiumi vilistlased, kellest paljud laulsid koos juba VHK gümnaasiumi kammerkooris. Praeguseks on kooriga liitunud laulusõpru ka Tallinna ülikoolist, Eesti muusika- ja teatriakadeemiast, Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist ja mujalt. Segakoori HUIK! lauljaid ühendab soov laulda ja nautida erinevate ajastute head muusikat. Koor on ette kandnud nii Pärt Uusbergi, Kadri Laanese, Evelin Seppari, Veljo Tormise, Mart Saare ja paljude teiste heliloojate loomingut. 2011. aastal toimunud XVIII Eesti segakooride võistulaulmisel “Tuljak” saavutas segakoor HUIK! A-kategoorias I koha, samuti kaks eripreemiat. 2012. aasta aprillikuus toimunud XII Eesti kammerkooride festivalil võitis HUIK! grand prix, esikoha A-kategoorias ning kooriühingu ja Klassikaraadio eripreemiad. 2013. aasta Eesti kooriühingu aastakontserdil pärjati dirigent Kaspar Mänd parima noore dirigendi tiitliga ning koor oli nomineeritud parima koori kategoorias. 2015. aastal segakooride liidu võistulaulmisel “Tuljak” saavutas koor A-kategoorias I koha ning dirigent Kaspar Mänd sai parima noore dirigendi preemia. Konkursil “Tallinn 2015” saavutati I koht segakooride kategoorias, III koht kaasaegse muusika kategoorias ja eripreemia Tõnu Kõrvitsa teose “In Paradisum” parima esituse eest; dirigent Kaspar Mänd sai parima dirigendi eripreemia. Kaspar Mänd (1989) alustas muusikaõpinguid Vanalinna haridus- kolleegiumi muusikakoolis. Ta on 2012. aastal lõpetanud Eesti muusika- ja teatri akadeemia kooridirigeerimise erialal Hirvo Surva juhendamisel, olles õppinud samas oboed (Nils Rõõmussaar), ning 2014. aastal magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal (prof Paul Mägi). Ta on õppinud dirigeerimist Pariisi konservatooriumis (prof Zsolt Nagy) ning osalenud Järvi suveakadeemias (2009, 2011, 2013), Eri Klasi (2010) ja Risto Joosti (2010) meistrikursustel. Aastal 2009 kutsus ta kokku segakoori HUIK!. Aastatel 2011–2014 oli ta kammerkoori Voces Musicales peadirigent. 2014. aastal toimunud XXVI üldlaulupeol oli Kaspar Mänd üks segakooride dirigente. Alates 2014. aastast on Kaspar Mänd dirigent Rahvusooperis Estonia. Samuti on ta G. Otsa nim Tallinna muusikakooli sümfooniaorkestri dirigent. foto Jaan Krivel Eelmisel hooajal oma 70. juubelit tähistanud Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) asutas koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Algselt a cappella repertuaari laulnud meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, kes kannab ette tähelepanuväärsel hulgal suurvorme. Koor teeb regulaarselt salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule; koostööd on tehtud firmadega: Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records ja Virgin Classics. 2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Eesti esimese Grammy Sibeliuse kantaatide plaadistusega (Virgin Classics), millel Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, Ellerhein ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Viimase viie aastaga on valminud kolm CD-d, neist viimane “In paradisum” (Galina Grigorjeva muusikaga) valiti 2015. aasta Eesti muusikaauhindade (EMA) parimaks klassikaalbumiks. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Eelnevatel aastakümnetel on koori juhatatud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Rahvusmeeskoori repertuaar ulatub renessanssmuusikast 21. sajandi muusikani, eesti heliloojate kõrval on RAM-ile kirjutanud maailmanimed nagu Šostakovitš, Taktakišvili, Bryars ja Bonato. Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 6300 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVL-i suuremates keskustes ning mitmel pool Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Sel aastal on toimunud rida kontserte a cappella kavadega ning ette on kantud suurvorme mitmes riigis: veebruaris Venemaal (Peterburi) ja Iisraelis (Tel Aviv, Jeruusalemm), mais-juunis Prantsusmaal (Chateauroux) ja Kanadas (Toronto) ning juunis Saksamaal (Hannover). Oktoobris käis RAM kontserdireisil Hiina Rahvavabariigis: Pekingis anti a cappella kontsert peamiselt Eesti heliloojate loominguga ning osaleti Arnold Schönbergi “Gurre-laulude” Hiina esiettekandel Shanghais ning Pekingis. Andrus Siimon on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi (praegune Tallinna ülikool) kultuurhariduse teadus konna koorijuhtimise erialal 1989. aastal Ants Sootsi õpilasena ja Eesti muusikaakadeemia koori- juhtimise erialal 1996. aastal Jüri Rendi klassis. Andrus Siimon on Eesti teaduste akadeemia naiskoori, Eesti teaduste akadeemia meeskoori, Virumaa noorte meeskoori ja Eesti koorijuhtide naiskoori peadirigent. Oma kooridega on ta võitnud mitmeid auhinnalisi kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. foto Jaan Krivel Alates 1991. aastast töötab Andrus Siimon Eesti Rahvusmeeskooris lauljana ning aastast 1997 ka koormeistrina. Ta on juhatanud arvukalt RAM-i kontserte ja teinud koormeistrina vokaalsümfooniliste suurvormide ettevalmistamisel koostööd paljude