Viimsi turvalisuspäev 17. septembril >> loe lk 11–14

Intervjuu Viimsi valla au- Tiraazv 9320 nr 16 (438) 9. september 2016 kodaniku Tunne Kelamiga, kes tänavu tähistas 80ndat Viimsis läks esimesse klassi sünnipäeva. Loe lk 6–7 Üldkoosolekud küla- vanemate valimiseks rekordarv õpilasi Uute külavanemate valimisteks toimu- vad , ja Muu- ga külade üldkoosolekud alljärgnevalt: n 13. septembril Leppneeme küla üldkoos- olek Leppneeme lasteaias algusega kell 18.30; n 17. septembril Tammneeme küla üld- koosolek külaplatsil (ajaloolisel sadama- alal) algusega kell 15.00; n 1. oktoobril Muuga küla üldkoosolek Rand- oja tee 14 (Kabelikivi parkla) algusega kell 12.00. Päevakord: 1. külavanema aruanne teh- tud töödest; 2. külavanema valimine; 3. kohtumine kommunaalameti juhataja Alar Mikuga. Külavanema kandidaadiks võib olla an- tud küla täisealine isik. Kandidaadid regist- reeritakse Viimsi vallavalitsuses hiljemalt 1 nädal enne valimiste toimumist. Kandi- daadil esitada kirjalik nõusolek. Külavanema täpsemad õigused ja ko- hustused on sätestatud Viimsi valla põhi- määruse 4. peatüki 1. jaos §-des 61-66. Sel aastal alustas Viimsis kooliteed 316 esimese klassi õpilast. Foto Viimsi Kool Külavanema valimised viiakse läbi Viimsi valla põhimääruse § 66 ja § 68 sätteid ar- vestades. Valimistel saavad hääletada rahvastiku- registri andmetel antud külas elavad vä- hemalt 18-aastased isikud. Hääletamisel osalemiseks peab kaasas olema isikut tõen- dav dokument. Volituste alusel teiste isikute eest hää- letada ei saa! Viimsi vallavalitsus

Püünsi Koolis esimene koolipäev oli ootusärevust 14. septembriks planeeritud Pringi kü- täis. Foto Gea Radik la üldkoosolek lükkub edasi. Üldkoos- olek toimub 11. oktoobril Rannarahva muuseumis (Nurme tee 3) kell 18.00.

Sibulad! Kõik, kes tellisid sibulaid ja tasusid et- temaksu, saavad ettemaksukviitungi alu- sel kauba kätte 14. septembril vahemi- kus kell 19–21 Haabneemes, Viimsi uue Tere tulemast kooli! Foto Kool Hetk Randvere Kooli aktuselt. Foto Kaire Rikolas staadioni parklas. Sibulaaktsioonist lähemalt juba 23. sep- 1. septembril alustas Viimsi vähenenud. Ka Prangli Põhikool, mata. Olemasolevad õpetajad on hariduselu Viimsis. Nimelt avati tembri Viimsi Teatajast ja veebist www. valla 1. klassides kooliteed kus suvel lõpetas üks 9. klassi õpi- nii võimekad, et suudavad ka vähe esimene koolimaja Viimsis 1866. viimsivald.ee, www.fb.com/ViimsiVald. rekordarv õpilasi – 316 lane, sai ühe õpilase saarelt juurde. suurema koormusega kvaliteetset aastal. Oktoobris tähistab Viimsi Viimsi Teataja (eelmisel õppeaastal 279). Ehk kokku on Prangli Põhikoolis haridust anda. Keskkool oma 35. sünnipäeva. Kokku läks Viimsi koolidesse 5 õpilast, nii nagu eelmisel õppe- Õppeaasta teises pooles peaks 2435 õpilast (2015. aastal oli aastalgi. Kõikides teistes koolides Juubeliaasta valmima nii Haabneeme Kooli juur- õpilasi 2258). õpilaste arv kasvas. Alanud õppeaasta on Viimsi valla deehitus kui ka kaua räägitud Uus- jaoks igati eriline. Lisaks sellele, Pärtle lasteaed. Viimsi jäätmejaam Sellele lisandub veel ligi 600 Viim- Uued õpetajad et koolis käib rohkem lapsi kui Seega tuleb töine ja sündmus- Alates 1. septembrist on Viimsi valla jäätmejaam avatud uutel aegadel ning si last, kes õpivad mõne teise oma- Kui tuleb juurde õpilasi, tuleb juur- kunagi varem, on ka juubelite aas- terohke aasta. võimaldab vastu võtta senisest enam valitsuse koolis või siis erakoolis. de ka õpetajaid. Sel õppeaastal ta. Sel aastal tähistame 150 aastat Janek Murakas jäätmeid. Kokku avati 1. klassi komplekte töötab Viimsi valla koolides vähe- 1. septembrist suurenes jäätmejaama 13: Viimsi Koolis 5, Haabneeme malt 254 õpetajat (239 möödunud territoorium, mis võimaldab vastu võtta Koolis 3, Randvere Koolis 3 ja õppeaastal). Mida rohkem õpetajaid Õpilasi Viimsi koolides 2016/2017 õppeaastal: rohkem jäätmeid. Paigaldatakse ka uued Püünsi Koolis 2. vaja läheb, seda keerulisemaks muu- n Viimsi Kool (1.–12. klass) – 1407 õpilast (2015/2016 oli 1337) mahutid taaskasutusse suunatavate pa- Loomulikult tuleb selliste numb- tub ka nende leidmine. Nii mõned- n Haabneeme Kool (1.–6. klass) – 455 õpilast (2015/2016 oli 418) kendite, tekstiilijäätmete ja bioloogiliselt rite üle vaid rõõmu tunda. Samas ki koolid leidsid vajaliku õpetaja mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmete n Randvere Kool (1.–6. klass) – 339 õpilast (2015/2016 oli 283) tähendab õpilaste arvu kiire kasv alles päev enne õppeaasta algust vastuvõtmiseks. n Püünsi Kool (1.–9. klass) – 229 õpilast (2015/2016 oli 211) suuri väljakutseid nii koolidele kui või isegi 1. septembril. On ka koh- Uued lahtiolekuajad: N, R, L, P, E kell ka vallavalitsusele. Ei ole ühtegi ti, mis jäidki täitmata. Kuid see ei n Prangli Põhikool (1.–9. klass) – 5 õpilast (2015/2016 oli 5) 10.00–18.00. T ja K on jäätmejaam suletud! valla kooli, kus õpilaste arv oleks tähenda, et lapsed jääksid õpeta- 2 9. september 2016

Volikogus Reovee kohtkäitluse Viimsi Vallavolikogu poolt 30.08.2016 vastu (katastriüksus 89001:002:0307, Töökoja) osas. võetud otsused: ja äraveo eeskiri nr 78 – Maaüksuse munitsipaalomandisse taot- Viimsi Vallavolikogu poolt 30.08.2016 vastu lemine Leppneeme külas. võetud määrused: nr 79 – Maaüksuse munitsipaalomandisse taot- nr 24 – Viimsi valla 2016. aasta lisaeelarve. uueneb lemine Pringi külas. nr 25 – Viimsi valla reovee kohtkäitluse ja ära- Hetkel Viimsi vallas kohtkäitlusrajatistele esitata- vältida selle sissevarisemist nr 80 – külas asuva Lubjanõlva tee L1 veo eeskiri. kehtiv reovee kohtkäit- vaid nõudeid, nende paigalda- ning jäätmetega või muude ai- maaüksuse omandamine ning ehituskohustus- nr 26 – Viimsi Vallavolikogu 11.11.2014 määruse luse ja äraveo eeskiri mist, kasutuselevõtmist ja lik- netega täitmist. Veel lisaks on on vastu võetud 2005. käesolevat paragrahvi täienda- te võtmine. nr 19 “Viimsi valla Noortevolikogu põhimäärus“ videerimist. § 2 ja 6 on üldise- aastal ning selle viima- mad kohtkäitlusrajatise paigal- tud tulenevalt ehitusseadusti- nr 81 – Lubja külas maaüksuste omandamine. muutmine. ne redaktsioon jõustus damise ja taotlemise nõuded. kust, mis sätestab, et reovee nr 82 – Viimsi Vallavolikogu 08.10.2002 otsuse- nr 27 – Viimsi Vallavolikogu 16.02.2010 määru- 2006. aastal – seega on omapuhasti likvideerimisel tu- ga nr 205 kehtestatud “ Sadama maa- se nr 5 “Viimsi valla eelarvest kultuuri-, spordi- see tänaseks vananenud Kogumismahuti ja leb enne lammutamiste alusta- ala ja maaüksus Kordoni (osaliselt) Kelnase ja noorsooprogrammide ning ürituste toetami- ega täida oma eesmärki. omapuhasti mist esitada vallavalitusele ehi- Otsustati koostada uus Alates 01.07.2015 jõustunud tusteatis. Sadama maa-ala osas“ osaline kehtetuks tun- se kord“ muutmine. määrus, mis jõustub ehitusseadustiku kohaselt tu- nistamine. nr 28 – Viimsi Vallavolikogu komisjonide põhi- 1. oktoobril 2016. leb kogumismahuti paigalda- Purgimine kontrolli määruste muutmine. miseks ja kasutuselevõtmiseks alla Viimsi Vallavolikogu 30.08.2016 otsusega nr Nagu kehtiv nii reguleerib ka (kui seda ei käsitleta koos hoo- Uus määrus reguleerib reovee kohtkäitlusrajatise tühjenda- 82 tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavo- NB! Kõikide otsuste terviktekstidega on võima- uus määrus õigussuhteid, mis ne ehitusprojekti ja ehitusloa- tekivad seoses reovee (sh fe- ga jms) esitada ehitusteatis ja mist ning reovee äraveo ja pur- likogu 08.10.2002 otsusega nr 205 kehtestatud lik tutvuda Viimsi vallamajas ja valla veebilehel kaalid) kohtkäitluse ning ko- kasutusteatis. gimise korda. Hetkel kehtivate “Kelnase Sadama maa-ala ja maaüksus Kordoni www.viimsivald.ee/12044, määrustega www. gumismahutitest äraveo ja ühis- Määruses käsitletakse oma- nõuete alusel ei ole tagatud (osaliselt) Kelnase Sadama maa-ala osas“, de- viimsivald.ee/12043 ning täiendavalt Riigi Teataja kanalisatsiooni purgimisega. puhasti rajamist. Varasemas ees- piisav ülevaade reovee äraveo tailplaneeringu kruntide pos. nr 1 (katastriüksus võrguväljaande veebilehel. Uus määrus on oluliselt põh- kirjas selline regulatsioon puu- teenuse osutajate üle ning pur- jalikum ning reguleerib ka kit- dus. Erinevalt reovee kogumis- gimisele jõudva reovee üle. 89001:002:0483, Kelnase sadam) ja pos. nr 3 Volikogu kantselei saskohad, mis on esile tulnud mahuti paigaldamisest on oma- Probleemiks on nn vales kohas lähtuvalt senisest praktikast. puhasti rajamiseks vaja koosta- purgimine ehk kohtkäitlusraja- da ehitusprojekt (va septik) ning tistest väljaveetud reovesi las- Kohtkäitluse valimine taotleda kasutusluba. takse otse keskkonda või sade- ja nõuded rajatisele Uue määruse raames muu- meveekaevudesse, mille kaudu detailplaneeringud Sobivaima kohtkäitluse vali- deti kohtkäitlusloa taotlust liht- see voolab lõpuks ikka kesk- misel peab esmalt selgeks te- samaks ja selgemaks. Uue mää- konda. Tulemuseks on kesk- Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) on avalikul see detailplaneering jäi ellu viimata ning kuna gema, kas rajatav või olemas- ruse kohaselt väljastatakse koht- konnareostus. väljapanekul Tammneeme küla kinnistute kinnistu tänasel omanikul on soov ehitada kin- olev kohtkäitlusrajatis asub reo- käitlusluba viieks aastaks ning Lisaks on probleemiks ol- Sambla, Fii-Bal ja Villemi lähiala detailpla- nistule äri- ja laohoone, määratakse menetle- vee kogumisalal või mitte. Kui tähtaja saabudes on kinnistu nud reovee kanalisatsiooni purgimine selleks mitte ette- neering. tava detailplaneeringuga uus ehitusõigus. kohtkäitlusrajatis ei asu reo- omanikul õigus taotleda loa pi- veekogumisalal, siis sobivaima kendamist. Luba pikendatakse nähtud kohas, mille tulemusel Detailplaneeringuga on hõlmatud Tamm- Detailplaneeringuga (KMK Stuudio OÜ töö nr kohtkäitlusrajatise valimisel läh- maksimaalselt viieks aastaks. reovett vastu võtval ettevõttel neeme külas 6743 m2 suurune maa-ala (kin- 1509) moodustatakse üks ärimaa sihtotstarbe- tutakse peamiselt veeseadusest Uues määruses on täpsus- puudub ülevaade reoveeko- nistud Sambla, Fii-Bal ja Villemi ning osaliselt ga krunt ning kaks tee- ja tänavamaa sihtots- ja selle rakendusaktides sätes- tatud kohtkäitlusrajatise hool- gustest ning vales kohas pur- Tammneeme tee), mis asub Tammneeme tee tarbega krunti ning määratakse ärikrundi ehi- tatust. damise nõudeid. Lisaks on täp- gija saab majanduslikku kasu, Kui kohtkäitlusrajatis asub/ sustatud kohustus omapuhastit kuna ei pea tasuma purgimis- ja Randvere tee ühinemiskohal. Käesoleval ajal tusõigus kahe maapealse korrusega ärihoone planeeritakse reoveekogumis- kontrollida vähemalt üks kord teenuse eest. See omakorda planeeringualal hoonestust pole, kuid varem ehitamiseks, kõrgusega kuni 9,0 meetrit (ab- alale, siis järgnevalt selgitatak- viie aastas jooksul. toob majanduslikku kahju ette- oli krunt hoonestatud ning seal tegutses ko- soluutkõrgusega 29,2 meetrit). Detailplanee- se välja, kas tegemist on alla Reovee kohtkäitlusrajatise võttele, kelle kanalisatsiooni- halikku elanikkonda teenindav kauplus-kohvik. ringuga on lubatud rajada lisaks üks maa-alune või üle 2000 inimekvivalendi omanik peab säilitama reovee süsteemi ebaseaduslikult reo- Planeeringuala põhjaosas, kus on tugev reljeef, korrus. Suurim lubatud ehitusalune pindala on reostuskoormusega kogumis- äraveo dokumente kaks aastat, vett purgitakse. alaga ning sellest lähtuvalt va- vajadusel esitama need järele- Eelnevast lähtuvalt koos- kasvab rohkelt kõrghaljastust. Planeeritava ala 1058 m2 (suletud brutopind hoone maapealsel litakse sobivaim kohtkäitlus- valve teostajale. tati kohtkäitlusrajatise tühjen- kinnistutel Sambla ja Fii-Bal kehtestas voliko- osal 2116 m2, maa-alusel 1058 m2). viis. § 8 on täpsustatud koht- damise ning reovee äraveo ja gu 11.09.2001. a otsusega nr 187 detailplanee- Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka Uude määrusesse loodi eral- käitlusrajatise likvideerimise- purgimise kord selliselt, et ta- ringu, millega määrati ehitusõigus kuni 400 m2 valla veebilehel www.viimsivald.ee. di paragrahv, mis sätestab nõu- ga seotud toiminguid ja nõu- gada reovee õiges kohas purgi- ded kohtkäitlusrajatistele. Kui mine ning ülevaade kohtkäit- ehitusaluse pindalaga äri- ja eluhoonele, kuid Keskkonna- ja planeerimisamet deid. Varasemas eeskirjas selli- § 2 alusel on selgeks tehtud so- ne regulatsioon puudus. Lik- lusrajatistest väljaveetava reo- bivaim kohtkäitlusrajatis, siis videerimisnõuete koostamisel vee koguste üle. Uue määruse § 3 sätestab nõuded, millele lähtuti eesmärgist tagada ohu- kohaselt peab reovee kohtkäit- nimetatud rajatis peab vasta- tus inimese tervisele ning kesk- lusrajatise tühjendamise ja ära- ma. Nõuete koostamisel lähtu- konnale, ka siis, kui kohtkäit- veo teenust osutav isik omama ti peamiselt veeseaduse ja selle lusrajatist ei kasutata. Kogumis- vallavalitsuse poolt väljastatud rakendusaktides sätestatust ja mahutid, mida enam ei kasu- registreeringut ning vedaja- eesmärgist vältida keskkonna- tata, tuleb enne likvideerimist kaarti. reostusi ning inimese ter- nõuete kohaselt tühjaks veda- visele ja varale. da, et vältida reovee keskkonda Liisi Arm Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil [email protected]. Uues määruses täpsustakse sattumist ning välja kaevata, et keskkonnajärelevalve inspektor Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond.

Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Probleem Viimsi Teataja kojukandega Viimasel ajal on olnud probleeme Viimsi Teataja kojukande- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. ga Viimsi vallas (eelkõige Haabneeme piirkonnas). Oleme teavitanud kojukande eest vastutavat firmat Express- Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, [email protected] Post, kes lubas võtta piirkonnad kõrgendatud tähelepanu alla ning loodetavasti leiame lähiajal ka lahenduse, et vallaleht jõuaks Toimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, [email protected] kõikidesse postkastidesse. Kui Viimsi Teataja ei jõudnud postkasti, siis anna meile sellest Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus teada e-posti aadressil [email protected]. Trükki toimetanud: Meedium OÜ Viimsi Teatajat on võimalik lugeda ka veebis www.viimsivald.ee/ viimsi-teataja. Paberleht on kättesaadav raamatukogus, vallava- Ajalehe järgmine number ilmub 23. septembril. litsuses ja suuremates kaubanduskeskustes.

Viimsi Teataja 9. september 2016 3

Valla finantsseis Rahandusminister Sven Sester lubab planeerida olulisi külastas Viimsi investeeringuid valda Kui aastaid tagasi oli ning riigi toetusfondi eraldis- ta kogueelarves. Samuti on val- jektettepanekutena lisarahas- 31. augustil külastas Viimsi valda rahandusmi- Viimsi valla võlakoormus te suurenemisele haridusvald- la territooriumil ajaloolist päran- tust ka mitmesugustest fon- nister Sven Sester. Kutsujaks oli Viimsi vallavalit- elanikes murettekitav, konnas (õpetajate palgad, koo- dit, mis vajab regulaarset hoolt didest (EL-i struktuurifondid, sus. Kohtumisel räägiti valla finantsvõimekusest siis viimaste aastatega litoit jne) on kasvanud eelarve (vabaõhumuuseum, Ranna- KIK, EAS jne). (investeeringud ja laenukoormus, maksukoor- on jõutud riigi poolt mahud. Kulutusi planeeritakse rahvarahva muuseum, Naissaa- Vallal läheb sama hästi, kui mus, tulubaas tulumaksust jne) ning minister kehtestatud 60% laenu- konservatiivsemalt: tegevusi re raudtee jne). Ehkki rahali- hästi läheb tema elanikel ja vas- külastas ka Viimsis asuvat ettevõtet Skeleton koormuse piirini ning planeeritakse ette ning lisaks selt on nii oluliselt kulukam ja tupidi. Vallavalitsus on võtnud Technologies. finantsseis on püsinud valla hetkeseisule arvestatakse aeganõudvam, soovib vald Eesti lähiaastate prioriteediks tagada stabiilne. Pidades silmas ka pikemat perspektiivi. rahva pärandit hoida muinsus- mitmekesiste õppimise ja vaba valla võimalusi ja arengu- kaitse nõuetega kooskõlas. In- aja veetmise võimalused. Kui potentsiaali, kavanda- Vajadus investeerin- vesteeringuid vajavad ka uue meie noored saavad kvaliteet- takse lähiaastatesse ka guteks kasvab lasteaia ehitus, et tagada kõi- se hariduse kodupiirkonnas ja olulisemaid suuremahu- Ehkki finantsseis on hea, on gile väikestele vallaelanikele võimalused veeta koolivälist lisi investeeringuid. selge ka see, et samaaegselt kõi- lasteaiakohad, koolide laien- aega sisukamalt, luuakse eda- kideks vajalikeks investeerin- dused, ühishoone Viimsi muu- siseks eluks tugev alus. Valla põhisissetulekuks on tulu- guteks vallal raha ei jätku. Pilt- sika- ja kunstikoolidele, et noo- Tähelepanu all on ka sot- maks. Võrreldes teiste omava- likult öeldes saab tänast Viimsi red saaks mitmekesise haridu- siaalsete oskuste arendamine litsustega on keskmine bruto- valda võrrelda põhikooliklas- se kodule lähedal, kõigi val- läbi haridusprogrammide. Nen- sissetulek, mida töötasuna saab sidesse jõudnud koolinoorega, laelanike vaba aja võimaluste pa- deks on oskus enesega toime Viimsi maksumaksja, kõrgeim kellele järsku on kõik riided randamine (spordihoone Haab- tulla, ja hoida suhteid nii maakonnas kui ka kogu väikeseks jäänud. Vanemate sis- neeme staadioni veerel, tervi- kaaslastega, märgata neid, kes Eesti riigis ning töötuse määr setulek ei jõua aga järgi, sest seradade laiendus, raamatuko- vajavad abi. Vaba aja veetmi- Rahandusminister kohtus visiidi käigus ka Lubja külas asuva püsib madal. Tänu sellele, et täpset pikkust ette ennustada gu uued ruumid, vaba aja kes- se paikade loomine annab aga Viimsi ettevõtte Skeleton Technologies esindajatega. Foto suurenenud on maksumaksja- ei osatud. kuse rajamine Lubja mäele, täiskasvanutele võimalusi hu- Viimsi vallavalitsus test vallaelanike arv, on kasva- Nii nagu vanemad igas pe- valla mängu- ja noorteväljaku- vihariduseks ja tervise tugev- nud ka tulud valla eelarves. res, peab ka vald otsustama, te uuendamine, huvitegevused damiseks kodule lähemal. Sven Sester: “Kohtumine oli väga konstruktiivne. Rääki- 2010. aasta alguseks oli kas ja millele kasutada olemas- eakatele jne). Need on arvesta- Soovid on suured ja neid sime nii kohaliku omavalitsuse rahastamisest kui ka riigi valla võlakoormus 171%, kuna olevat raha või on pikemas pers- tavad investeeringud, mis val- ei saa lühikese ajaga ellu viia ja omavalitsuse suhetest. Viimsi on üks nendest kohalikest Haabneeme Kooli pikaajalise pektiivis otstarbekam ja oda- lal lähiaastatel ees seisavad. ükski omavalitsus. 31. augustil omavalitsustest, kelle statistilised ja finantsnäitajad on üürilepingu lõpetamiseks võt- vam võtta laenu, et teha prob- Seadusemuudatus annab toimunud kohtumisest rahan- väga head. Iga kohaliku omavalitsuse unistus on ju see, et tis vald pangast laenu. 2010. leemide lahendamiseks mit- uuest aastast võimaluse suuren- dusministriga sai vallavalitsus inimesed tuleksid piirkonda elama. Nii see Viimsis täna ka aasta lõpuks maksti laenu ta- med vajalikud investeeringud dada valla võlakoormuse piir- lootust, et lähiaastatega elu- on, kuigi viimastel aastatel ei ole kasv enam nii aktiivne. Dünaamika kajastub automaatselt ka valla sissetulekutes. gasi ning koormus vähenes samaaegselt. määra ning investeeringuid tingimused vallas siiski para- Vald on hästi juhitud, valla finantspositsioon on hea, 144%-ni. Ka osa muudest lae- Selleks, et ühekorraga teha sammhaaval ka ellu viia. nevad. omavalitsus on suutnud kulusid kontrolli alla hoida, ne- nudest on vald suutnud aastate korda näiteks kõik valla teed, Lisaks olemasolevatele eel- tovõlakoormus on vähenenud ning inimeste huvi siia ela- jooksul tagasi maksta. Tänu tu- oleks tarvis üle 30 miljoni euro arvelistele vahenditele ja laenu- ma tulla on end õigustanud. Kuna piirkond areneb kiirelt, lumaksu laekumise kasvule – enam, kui on valla 2016. aas- dele taotleb vallavalitsus pro- Viimsi vallavalitsus tähendab see, et vallal on vajadus ehitada uusi lasteaedu, koole jm erinevaid suuremaid hooneid ning arendada infrastruktuuri. Investeeringuteks on vaja aga raha. Riigi Lennart Meri stipendium ja preemia poolt on omavalitsustele 2016. aasta lõpuni kehtestatud 60% laenukoormuse piirmäär. Vallajuhtide jaoks oli olu- line informatsioon, et tulevikus võimaldab seadusandlus ootab kandidaate laenukoormuses ka 60% piirist üle minna ning alates järg- Humanitaarteaduse stöö koostamise. Stipendiumit se teates täpsustada humani- misest aastast valla finantsvõimekus paraneb. Võimekus erialade üliõpilastel võib taotleda mõnel humani- taarteaduste valdkonda, mida teenindada suuremat laenukoormust ja selle abil ehitada (sh magistrantidel) on taarteaduste õppekaval kõrgha- esitatavad uurimustööd peavad suuremaid objekte on Viimsi vallal selgelt olemas. Lähi- võimalus taotleda Viimsi ridust omandav bakalaureuse- käsitlema. Sobivate kandidaa- aastatel tuleb kohalikele omavalitsustele ka täiendavat ra- valla aukodaniku presi- või magistriõppe üliõpilane eri- tide või uurimustööde puudu- hastust: 2019. aastal on plaanis suurendada omavalitsuste dent Lennart Meri stipen- alase uurimustöö kirjutamiseks. misel on stipendiumikomisjo- baasrahastust 15 miljoni euro võrra ja 2020. aastal tõuseb diumi või preemiat. Stipendiumile kandideeri- nil õigus jätta stipendium või see iga-aastasena 25 miljoni euroni. Selle rahastuse ning miseks tuleb esitada Viimsi val- preemia välja andmata. tasandusfondi ülevaatamine seisab poliitilistel parteidel ja Humanitaaralade üliõpilastel lavalitsusele taotlus, milles on Stipendiumikomisjon esitab riigi valitsusel lähiaastatel ees. on taas võimalus taotleda Len- väljatoodud uurimustöö teema oma ettepaneku Viimsi valla- Mul on hea meel, et Viimsis istuvad erinevate poliiti- nart Meri stipendiumi ja pree- lühikene sisukirjeldus, töö koos- valitsusele hiljemalt 1. märt- liste parteide esindajad koos sama laua ääres ja mõtlevad miat. Humanitaarteaduste all tamise ajakava ning juhendaja siks 2017. Stipendium või pree- ühes suunas eesmärgiga pakkuda vallaelanikele paremat peetakse eelkõige silmas filo- soovituskiri. Stipendiumi taot- mia määratakse Viimsi valla- teenust. Valla juhid viitasid ka ise, et ligi aasta vältel teh- loogiat, ajalugu, folkloristikat, luse esitab kandideerija valla- Lennart Meri. Foto Tiit Veermäe valitsuse korraldusega hiljemalt tud koostöös on tekkinud hea partneritunnetus ning ühiselt teoloogiat, kunsti- ja teatritea- valitsusele isiklikult. 15. märtsiks 2017. keskendutakse elanike heaolu parandamisele. dust, semiootikat jms. Stipen- 2014. aastal. Uurimustöö võib Stipendiumi või preemia an- Samuti oli hea meel näha teotahet juhtiva superkonden- diumi eesmärk on jäädvustada Preemia taotlemine olla koostatud Eesti kõrghari- navad üle president Lennart Me- saatorite tootja – Skeleton Technologies OÜ – noorte juhti- Viimsi valla aukodaniku pre- Preemiaga soovib vald eelkõi- dusruumis enamlevinud võõr- ri perekonna liige ja Viimsi val- de silmis. Avaldab muljet, et nad on üheks oma kodubaasiks sident Lennart Meri mälestust. ge tunnustada isikut, kes on keeltes. lavanem või tema poolt volita- valinud Viimsi. Noored ettevõtjad kirjeldasid innukalt, mis Rahalist toetusi kogusummas omandanud magistrikraadi* ja Preemiale kandideerimiseks tud isik president Lennart Meri tänaseks on tehtud, et turgu võita, ning millised on nende kuni 3200 eurot antakse üldju- koostanud silmapaistva uuri- tuleb esitada Viimsi vallavalit- sünniaastapäeva tähistaval üri- toodete eelised vanade tehnoloogiatega võrreldes. Usaldus hul välja kord aastas preemia mustöö (magistritöö) humani- susele taotlus koos humanitaar- tusel 2017. aasta märtsis. maailmatasemel väljendub miljonitesse küündivates sum- ja/või stipendiumina. Taotluste taarteaduste valdkonnas ning on teaduste valdkondliku uurimus- Lisainfo: Viimsi Vallavoli- mades, mida investorid on rahastamisvoorudes nõustunud esitamise tähtaeg on 1. det- (või on olnud) seotud ka Viim- tööga. kogu 12.03.2013 määrus nr 6 nende ettevõtmisse panustama. Sellised näited viitavad, et sember 2016. si vallaga. Preemiale võib kan- Taotluse võib esitada nii kan- “Viimsi valla aukodaniku pre- Eesti on liikumas õiges suunas. Suurema lisandväärtusega dideerida humanitaarteaduste didaat kui ka teised. sident Lennart Meri stipendiu- töökohtade ja ettevõtluse loomine ning side nende oma- Stipendiumi taotlemine valdkonna magister, kes on ma- mi statuut” on avaldatud 22.03. valitsustega, mis asuvad täna rohkem n-ö ääremaal, ongi Stipendiumi väljaandmisega gistrikraadi omandanud kandi- Stipendiumi ja 2013 Viimsi Teatajas ning val- lähiaastate suurim väljakutse Eesti riigile ning ka koha- soovib Viimsi vald innustada ja deerimisele eelneva kahe ka- preemia määramine la kodulehel www.viimsivald.ee. likele omavalitsustele. Ka tänane haldusreform on üks samm selles suunas, et kohalikud omavalitsused läbi ühi- toetada kõrgkooli üliõpilast, kes lendriaasta jooksul. St kui taot- Teave konkursist avaldatakse Kultuuri- ja spordiamet on (või on olnud) seotud Viim- lus preemia maksmiseks esi- ajalehes Viimsi Teataja ning nemise tugevamaks muutuksid ning elanikele tekiksid pa- remad võimalused teenuseid tarbida või osta.” si vallaga, õpib mõnel humani- tatakse detsembris 2016, lähe- Viimsi valla veebilehel. * Määruse reguleerimisalast on välja taarteaduste õppekaval ja on vad arvesse magistritööd, mis Stipendiumikomisjonil on jäetud doktorandid ja doktoritööd kaits- Viimsi Teataja seadnud sihiks erialase uurimu- on kaitstud 2016., 2015. või õigus konkursi väljakuulutami- nud isikud. 4 9. september 2016 Aadressiandmete korrastamine Viimsi vallas toimub sega, liiklusega ja liiklemisega et igal ristmikul on silt tee ni- aadressiandmete ja teede seonduv on omakorda seotud metusega ja nii tee nimi sildil ruumiandmete korrasta- teeregistriga. kui ka aadressiandmed antud mine, mis toob kaasa teel (liikluspinna nimi ja kin- aadresside ja teede Teeregister nistute aadressid) langevad kok- nimede muudatusi. Teeregistri aadressisüsteem on ku. Nii on kavas ruumikujude aluseks teede registriandmete korrastamise raames paljudele Aadressiandmete korrastamist asukoha määramiseks loodu- põikteedele, kus praegu on aad- koordineerib valla ehitusamet ses ja andmebaasis. Teid kuju- ressid põhitee järgi, panna eral- ja selle käigus korrastatakse tatakse oma ruumikujult joon- di samanimelised põigud või ka- ning viiakse nõuetega vasta- objektidena (tee või sõidutee sutada täiendavaid nimetusi. vusse lähiaadressid ja liiklus- teljena), mis algavad ja lõpe- pinna nimetused (aadressiand- vad teise tee teljelt, kui ei ole Parem ja selgem mete süsteemis sisalduvad aad- tegemist just tupikteega. Seega aadressisüsteem ressiobjektid). Samal ajal teeb teeregistris oleva tee ruumiku- Aadressiandmete süsteemi kan- kommunaalamet teede ruumi- jul on alguspunkt, kindel suund tavate liikluspindade ruumiku- andmete korrektuuri (mis on ja reeglitele vastav ristumine, jud (sh katastriüksuste aadres- seotud teeregistris olevate tee- lõppemine vmt. Teede andmed sid) ja teeregistrisse kantavate de nimetuste korrastamisega) kirjeldatakse tee joonel kahel teede ruumikujud ning nende ja millele järgneb riiklik teede- erineval viisil: punktobjektina nimed/nimetused peavad ole- võrgu inventeerimine. (sild truup, bussipeatus, õnne- ma loogilises seoses. Ehk kui Korrastamise tulemusena tus, liiklusmärk jne), kus aad- ruumikujud langevad kogu ula- viiakse aadressiandmete süstee- ress on kaugus joonobjekti ehk tuses täpselt kokku, siis pea- Näide, kuidas toimub aadressiandmete korrastus. Lillaga on tähistatud teede ruumikujud. Kuna Viimsi mi ja teeregistri andmed oma- alevikus asetseb kaks kõrvuti paiknevat Gerbera teed, siis tuleb aadressiandmete korrastamise käigus tee algusest; joonobjektidena vad ka nimetused langema täp- vahel vastavusse. ühele Gerbera teele määrata uus liikluspinna nimetus ja korrastada ka nii liikluspinna (punane) kui (kate, pindamine, liiklussage- selt kokku ja sealjuures vasta- ka tee (lilla) ruumikuju ning kanda uus nimetus teede registrisse ja uus kohanimi liikluspinna nimena dus, jne), kus andmeid kujuta- ma kohanime nõuetele. Nii et Aadressiandmed aadressiandmete süsteemi. takse joontena, millel on al- kui aadressisüsteemis on Uus Vabariigi Valitsuse 2015. aasta gus- ja lõppaadress. Kõige olu- tee, siis sama nimi on ka teere- määrus nr 103 “Aadressiand- ses ja aadressiandmete süstee- pikemas perspektiivis saab ad- Teeregister ja tee lisem ongi tee ruumikuju – gistris ja ristmikul asuval vii- mete süsteem” sätestab aadres- mis sätestatuga. Korrastamise resseerimise süsteem selgemaks ruumikuju – mis need kust teejoon algab ja kus lõ- dal. Ja kui sellesama Uus teega siandmete süsteemi, sealhulgas eesmärk on tagada hoonete, ning aitab pigem inimeste iga- veel on? peb. Nii näiteks ei tohi teejoon põikneb tee tunnustega rajatis, koha-aadresside määramise ja korterite ning maaüksuste aad- päevaelule kaasa. Aadresside Adresseerimise seisukohast on minna kaheks (ehk siis loodu- siis tuleb ka see eraldi teere- esitamise, aadressiandmete tööt- resside ühtne määramine, mis määramise põhieesmärk on ta- oluline teha vahet tee nimel sest tähendab see seda, et ei gistrisse kanda, olgu ta nime- lemise ja aadressiteenuste osu- omakorda hõlbustab suhtle- gada, et adresseeritav objekt (teeregistris olev tee nimi) ja tohi hargneda kaks samanime- tus siis Uus põik ja seejärel mää- tamise ühised põhimõtted. Maa- mist asutustega, samuti loob oleks hõlpsasti leitav. Loogi- liikluspinna nimel (mida käsit- list tänavat), samuti ei saa tee- rata ka antud põiktee liikluspin- amet on loonud keskse aad- ühtsed ja selged arusaamad liselt määratud aadress tagab, lesime eespool ja mis on aad- joon põigata kõrvale (kui sir- nale sama nimetus ja adressee- ressiandmete haldussüsteemi, aadressidest. Nii võivad muu- et ka eluliselt tähtsad üksused ressiandmete süsteemi ja vas- gelt kulgevalt teel on üks nimi, rida kõik sealsed katastriüksu- mille järgi hallatakse üleriigi- tuda ka liikluspindade aadres- nagu kiirabi ja päästeteenistus tavate registrite objekt ja mille siis tema põikteedel on teised sed uue nime järgi ning lõpuks liselt kõiki aadressiandmeid. sid – teede nimed, mille järgi jõuavad kriisiolukorras siht- järgi määratakse liikluspinna nimed – tegu on ju ristuvate panna ka uus teeviit ristmikule. Süsteemiga on liidestatud mit- meie kodud on adresseeritud. kohta kiiremini kohale. Kui äärsetele kruntidele aadressid). joontega). Seega ongi vaja jäl- Aadressiandmete ja teede med registrid: maaregister, ehi- Näiteks ei või kõrvuti asuda igal teel on olemas nimetus, Tee nimi ja liikluspinna nimi gida, et teed tähistav teejoon ruumiandmete samaaegse kor- tisregister ja kohanimeregister. kaks sama nimega liikluspinda need ei kordu, ei jagune rist- võivad olla erinevad, kuid hea algab ja lõpeb õiges kohas, et rastamise eesmärk on kohe te- Aadressiandmete süsteemi ees- ehk samasugust teenime – pa- mikel kaheks, kõikidel katast- ja toimiva süsteemi puhul on ta ei katke, hargne ega vaheta ha kõik vajalikud korrastami- märk on tagada aadressiobjek- ratamatult toob see kaasa ühe riüksustel on olemas aadress ja hea, kui need ühtivad. Näi- nime keset sirget. Teejoon võib sed, et hoiduda olukorrast, kus tide ühine identifitseerimine nii tee nime muutumise. Ka igasu- igaühel on aadress selle liik- teks kui teeregistris on Uus olla murtud, ta võib ristuda teis- mõnes kohas tuleks kaks kor- nende asukohas kui ka erineva- gused nimedeta liikluspinnad luspinna järgi, kuhu tal sisse- tee põiktee nimena kirjas Uus te joontega, ta võib ristuda iseen- da aadresse muuta või tekivad tes andmekogudes ning muuta peavad saama omale nime. sõit avaneb, siis saab seeläbi põik ja inimesed soovivad abi daga (ringteega lõppev tupiktee). erinevad nimetused aadressi- võrreldavaks erineval ajal ja tagatud aadresside ühtne loo- lumelükkamisel, aga teel on Kui teede ruumikujud vas- andmete süsteemi ja teeregist- eri põhimõtetel esitatud koha- Miks on vaja aadressi- gika, tänu millele jõuavad ko- vaid viit Uus tee ja aadressid tavad eelpool kirjeldatud reeg- risse. Eesmärk on luua selgesti aadressid. andmeid muuta? hale paremini operatiivteenis- on ka põigus Uus tee järgi, siis litele ning ühtivad ka aadressi- mõistetav, tänavaruumis ühe- Aadressiandmete korrasta- Elanike jaoks toob aadresside tused, postisaadetised, kulle- ei pruugi hooldaja põikteele andmetega, on tulemuseks ter- selt tajutav ja arusaadav ning mine seisneb peaasjalikult ka- korrastamine kaasa küll mõ- rid, elanike enda külalised jne. kohale tulla, kui kutsuti välja viklik ja üheselt mõistetav süs- kõikide süsteemidega (GPS jmt) tastriüksuste aadresside nime- ningaid ebamugavusi (vaja tea- Lisaks võimaldab see igasugus- lund lükkama Uus tee nime teem – mis ongi teede ruumi- ja registritega ühilduv süsteem. de muutmises või vastavusse vitada erinevaid teenusepakku- te kaasaegsete navigatsiooni- kandvale teele. Kõik teehool- kujude korrastamise eesmärk. Alar Mik viimises ruumiandmete seadu- jaid aadressi muutumisest), kuid seadmete paremat tööd. dega, korrastamisega, ehitami- Ehk tänavapildis tähendab see, kommunaalameti juhataja

Kuremarja peatus saab valmis Septembri lõpuks valmib Pärnamäe teel Soosepa tee poolne Kuremarja peatus.

Kuremarja peatusse tuleb ka ootepaviljon. Foto Imre Saar

Tööde käigus rajatakse 2,5 m laiune trepp, tugimüür, bus- sipeatuse ooteala ja paigaldatakse ootepaviljon. Tööde mak- sumus on ca 24 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Töid teostab WWR Systems OÜ. Vald on tellinud kogu ristmiku tehnilise projekti ning 2017. aastal planeeritakse rajada korraliku ooteala ning paviljoniga bussipeatus koos ülekäigukoha ja kõnniteega ka vastassuunda. Kommunaalamet 9. september 2016 5 Suvelõpu teetööd Viimsi vallas Augustis algasid mitmed rekonstrueerimistööd, mille val- teetööd, mis toovad mimise tähtaeg on 30.09.2016. muudatusi igapäevaelus. Tööde käigus saab vana ja amor- Palume rekonstrueerimis- tiseerunud rannaäärne parkla tööde ja sellest tingitud täiesti uue ilme. Tööde ees- liikluspiirangute osas märk on parkimisala korrasta- mõistvat suhtumist, olla mine ja juurdepääsude rekonst- piirkonnas eriti tähele- rueerimine koos sademevee ära- panelik ning jälgida aju- juhtimisega. Tööde käigus ra- tist liikluskorraldust. jatakse 1725 m² asfalteeritud parkla pinda. Projekteeritud par- Kooli tee kimiskohtade arv on kokku 73 Augustis algasid Püünsi külas kohta. Kooli tee rekonstrueerimistööd, mille käigus tehakse ka vee- ja Aiandi tee kanalisatsioonitööd, ehitatakse Septembris algavad Viimsi ale- sademeveetorustikku, sidekana- vikus Aiandi tee rekonstrueeri- lisatsiooni ja tänavavalgustust mistööd, tööde valmimise täht- ning rajatakse elektrikaableid. aeg on 31.10.2016. Tööde ees- Tööde kavandatud lõpptähtaeg märk on Aiandi tee lõigu taas- on 01.11.2016. tusremont koos sademevee ära- Seoses Kooli tee rekonstru- juhtimise lahendamisega ja amor- eerimisega on Kooli tee liiklu- tiseerunud kattega sõidutee re- sele suletud. Sulgemised toi- konstrueerimine. Remonditava muvad vastavalt tööde ala kul- Aiandi tee lõigu pikkuseks on gemisele ja tööde iseloomule. 407 m ning 25 m ulatuses hõl- Lapsevanematel, kas viivad mab töö ka Nelgi tee algust. lapsi autoga Püünsi kooli või Tööde käigus paigaldatak- lasteaeda, palume ümbersõiduks Septembri lõpus algab Aiandi tee algusest 407 m pikkune taastusremont. Kaart Maa-amet se sõidutee serva äärekivi, mis kasutada Reinu teed – Vanape- võimaldab sademeveed juhtida re teed. me tee – Reinu tee – Vanapere bussiliin V5 Suureniidu ja Püün- restkaevudesse ja sealt edasi Palume autod parkida Va- tee – Vanapere põik tee – Rei- si kooli peatustes. eelvooluna kasutatavasse Hä- napere teele, Tehase teele, Lao nu tee, tehes ajutised peatused Ehitustöid teostab ja liiklus- mariku tee servas asuvasse kraa- teele või Vanapere põik teele Haabneeme – – Lepp- ohutuse eest vastutab Tref vi, sõiduteel freesitakse kulu- ning sealt edasi liikuda jalgsi neeme suunal Reinu tee algu- Nord AS, projektijuhi telefon miskiht ja paigaldatakse uus mööda Kepsu teed ja Arukase ses ja Vanapere põik teel ning on 5032 728. asfaltkate. Uue asfaltkatte saab teed. Kelvingi – Haabneeme suunal 3436 m² teepinda. Valla bussiliin V5 on suuna- Vanapere teel vahetult peale Lepa tee parkla tud ümbersõidule mõlemal sõi- Vanapere põik ristmikku. Augusti lõpus algasid Haabnee- Rannaäärne Lepa tee parkla saab uue ilme ja sinna tuleb kohti Timmo Aleksandrov dusuunal marsruudil Rohunee- Ümbersõidu ajal ei peatu me alevikus Lepa teel parkla 73 autole. Foto Timmo Aleksandrov teedespetsialist 25 koera ja 18 kassi 2016. aasta aprillikuus malt tulnutele kehtib kiibista- sõlmis Viimsi vald aas- misel soodushind 5 eurot. tateks 2016–2018 lepin- Lisaks registreeritakse värs- gud vastavalt riigihanke kete kiibisaajate andmed üle- tulemustele hulkuvate riigilisse lemmikloomaregist- kasside püüdmiseks, risse LLR, kuhu pääsevad ko- raviks ja hoiustamiseks danikud ka ise riigiportaal www. MTÜ-ga Kasside Turvako- eesti.ee kaudu. Koerte ja kas- du ja hulkuvate koerte side kiibistamine ja registreeri- puhul MTÜ-ga Loomade mine on kohustuslik. Hoiupaik. “Iga vähegi liikuvam lem- mikloom, nagu näiteks koer, Alates 1. jaanuarist 2016 on kass, tuhkur või küülik, peaks Viimsi vallas püütud 25 koera olema varustatud riisitera suu- ja 18 kassi, vastavad näitajad ruse nahaaluse kiibiga, mis kes- 2015. aasta samal perioodil olid tab terve looma eluea ja aitab Muuga teel algavad ehitustööd 21 koera ja 61 kassi. eksinud lemmiku tagasi koju. Maanteeamet viis koostöös Viimsi vallaga läbi hanke, et Statistika näitab, et hulku- Viimast muidugi juhul, kui kii- rajada Muuga tee äärde jalg- ja jalgrattatee koos tänava- vate kasside probleem on mär- bi ja loomaomaniku andmed valgustusega. Hanke võitis ja ehitustööd teostab Lemmin- gatavalt vähenenud – püütud Oma lemmiku kiibistamine on kohustuslik. Foto Meedium on kantud vähemalt ühte üle- käinen Eesti AS. kasside arv on tõhusa püüdmis- riigilisse registrisse,” ütleb Ees- Ehitatava jalg- ja jalgrattatee pikkus on 1,47 km – tee raja- töö tulemusena 2016. aastal kaua, kui püüdja kohale tuleb ti Loomakaitse Seltsi hädajuh- takse lõigule Koralli teest Mündi teeni. Lisaks rajatakse tee äärde moodne LED teevalgustus, mis on varustatud radarjuhtimissüs- üle kolme korra väiksem kui – nii on suurem võimalus ta ta- Teavitamine hulkuvate tumite juht Maaja Mäll ning teemiga. Ehitustööde maksumus on kokku ligi 364 000 eurot, mil- 2015. aastal. Sellegipoolest lae- bada. Palume ka kõigil Viimsi loomade leidmisel tõdeb, et kahjuks ootavad oma lest Viimsi valla kanda on tänavavalgustuse osa 118 107 eurot. kub valda palju teateid hüljatud valla elanikel põhjalikult tut- n MTÜ Kasside Turvakodu: saatust varjupaikades mitmed Rajatava jalg- ja jalgrattatee laius on 2,5 meetrit, lisandu- lemmikloomadest. Ilma omani- vuda “Viimsi valla lemmikloo- [email protected] tänavalt ära toodud loomad, vad peenrad. Samuti ehitatakse välja kergtee ääres olevad kuta ringi liikuvad loomad või- made pidamise eeskirjaga”! tel (24 h) +372 5596 3661 kellel puudub kiip või kelle kii- bussipeatused Aiaotsa ja Vesiniidu, kus seni asus vaid peatuse (5805 8585, juhul kui vad olla ohtlikud nii liikleja- bi andmeid üleriigilistest lem- post. Ehitatavale lõigule tuleb kaks teeületuskohta ja kaks üle- esimene number ei vasta) tele kui ka teistele loomadele Kiibi või kaota mikloomaregistritest ei leia. käigurada. Lisaks kergteele õgvendatakse Muuga tee järsku n MTÜ Loomade Hoiupaik: (puremised, haiguste levitami- Septembris ja oktoobris viib Ees- Oktoobrikuus pakuvad sa- kurvi ja muudetakse see liiklusohtlik koht ohutumaks. Tee äär- [email protected] sed jms). ti Loomakaitse Selts koostöös ma kampaania raames lemmik- de rajatakse LED teevalgus, kus kasutatakse 13W, 72W ja 74W Tel (24h) 6314 747, Lemmikloomade püüdjad ei Varjupaikade MTÜ-ga läbi kam- loomade kiibistamisel tavali- valgusteid – kokku 41 valgustit. Teevalgus saab samasugused 5349 4045 (E–P 10–17) liikumissensorid, nagu seda on juba rajatud Leppneeme tee jõua alati nii kiiresti kohale, paaniat “Kiibi või kaota!”, mis info hoiupaigas olevate sest soodsamaid hindasid ka jalg- ja jalgrattateel, kus tänu sensoritele on saavutatud väga et kõik lahtised loomad kohe paneb loomaomanikele süda- loomade kohta mitmed loomakliinikud. Tava- kätte saada. Inimeste ja teiste mele oma lemmikuid kiipida pärane lemmiklooma kiipimi- head tulemused elektrienergia kokkuhoius. loomade ründamise juhtumid ja registreerida. se hind loomakliinikutes on 20 Tööde lõpp on kavandatud 12. novembrile. Töid teostab Lem- on viimasel ajal Viimsi vallas Koostöös Varjupaikade MTÜ loomade kiipimisüritusi, mil- eurot. minkäinen Eesti AS, projektijuht Toomas Erm (e-post toomas.erm sagenenud. Siit ka palve: kui ja mitmete kohalike omavalit- lest enamusel saavad 100 esi- @lemminkainen.ee). Omanikujärelevalvet teostab Esprii OÜ. satute nägema ilmselgelt hul- sustega korraldab Eesti Loo- mest kohaletulnud loomaoma- Henry Edward Aimre Alar Mik kuvat omanikuta looma, palu- makaitse Selts erinevates Eesti nikust elanikku kiipida oma Kommunaalameti kommunaalameti juhataja me võimalusel teda jälgida nii linnades ja valdades lemmik- lemmikuid tasuta ning kauge- heakorraspetsialist 6 9. september 2016 Tunne Kelam: Kas oleme muutumas tarbimis- ja meelelahutusühiskonnaks? Iga nädal korra sõidab püüdest leida diktatuuri sees Öeldakse, et Euroopas on Tunne Kelam oma Viimsi oma sõltumatu identiteet, taas- keerulised ajad. Mis teeb Teie kodust Tallinna lennujaa- tada isikuväärikus ja elada või- arvates ajad keeruliseks? ma, et seal Brüsseli või malikult ilma valedeta. Elada Uute kriiside lahendamise Strasbourgi lennuki peale sisemiselt vaba inimesena. Kom- teeb keerukaks Euroopa iden- minna. Nii juba kaksteist munistlike maade elanikkond titeedi ja kaugemate sihtide äh- aastat. on aastakümneid pidanud ela- mastumine. See ebamäärasus ma kaksikmoraaliga, teeseldes – kes me oleme, kuhu me lähe- 2004. aastal valiti ta esma- lojaalsust, kohanedes valitseva me, millised on edasise arengu kordselt Euroopa Parlamendi olukorraga. See kõik on toimu- rööpad – tekitab hirme ja frust- liikmeks ning nüüd läheb kol- nud moraali ja põhimõtete arvel. ratsiooni. Mis hoiab meie ühis- mas aeg. Lisaks paljudele saa- Mäletan, et veel aastal 1988 as- kondi õieti koos? Ajaloo vältel vutustele on Tunne Kelam ka tus üks kena Saaremaa noor- on selleks olnud vaimne alge, Viimsi valla aukodanik (2009. mees komparteisse. Selleks, et religioon, kultuur, teatavate väär- aastast), 10. juulil tähistas ta saada autoostmise järjekorras tuste järjepidevus. Praegu või- oma 80. sünnipäeva. Tunne Ke- ette. Selline mõtlemine on täiesti me rääkida maailmavaatelise lami abikaasa Mari-Ann Ke- väärtustevaba. Adumata seda, ja moraalse segaduse ajastust. lam sai 26. juunil 70. Seekord et isegi, kui sina ei tee seal par- Me oleme muutunud põhiliselt pühitsesid nad kahe peale kok- teis midagi, võtad ikkagi kaas- tarbimis- ja meelelahutusühis- ku oma 150. sünnipäeva tänu- vastutuse. Riigikogu otsustas konnaks, mis mitmeti sarna- jumalateenistusega Tallinna Jaani aastal 2002, et kommunistlik neb Vana-Roomale, kelle ko- kirikus. partei on vastutav Eestis toime danikud nõudsid esmajoones Kelamid kohtusid aastal 1989 pandud inimsusevastaste kuri- leiba ja tsirkust. Ja ma teame, USA-s, kui Mari-Ann oli 45 Lisaks poliitilisele tegevusele on Tunne Kelam tuntud ka fotograafina. Tema näitust “Eesti tee tegude ja isikuvabaduste ma- et see viis tolle aja maailma ning kasvatas kaht last ja Tun- vabadusele“ on eksponeeritud paljudes kohtades. Fotod erakogu hasurumise eest. suurima riigi lagunemisele. Seal ne 55 ning ühe lapse isa. Sel- Kas väärtuste kadu on tekkisid juhtpoliitikute ümber lest ajast peale jätkasid nad ju- kui me pole valmis oma ühist omane ainult postkommunist- niinimetatud kliendid, kes pa- ba koos võitlust Eesti vabadu- ajaloopärandit teadvustama. Kü- likele maadele või leidub seda rasiteerisid rikka patrooni ku- se eest, tegutsesid koos Eesti simus on ju kümnetes miljo- ka läänes? lul, aga tasuks toetasid teda po- Kongressi ja Riigikogu saadi- nites inimestes, kes ise kan- Seda on läänes samuti. Pea- liitiliselt. Meilgi on tekkimas kutena. Koos on nad vanavane- natasid ja kelle järeltulijad on me ilmselt rääkima demokraa- sellised klientuurid, kes püüa- maiks neljale lapselapsele. kaudselt kannatanud. Ei saa tia kõige sügavamast kriisist, vad siit ja sealt lihtsalt kasu loota, et see kõik läheb lihtsalt kodanikuühiskonna kvaliteedi lõigata, aga ei oska või pole val- Miks otsustasite tähistada sün- mööda, kui seda ränkrasket mo- langusest. Tammsaare tõdes ju- mis andma oma panust ühis- nipäeva kirikus? raalset ja emotsionaalset prob- ba aastal 1933, et kõik süüdis- konna ehitamisel. See kuulub tänutunde juur- leemi ei tunnistata, kui ei püüta tavad demokraatiat, kuid kas Kus peitub siis väljapääs? de. Minu maailmavaade on sellest tabatud inimesi kaasata inimesed seejuures üldse mõist- Ühiskonda peab mingi vaim- kristlik. Minu isa (kunstnik, luu- õigluse ja solidaarsuse pinnal. vad, mis see demokraatia on? ne sideaine koos hoidma. Kui letaja, äratusjutlustaja ja EELK Kuritegusid tuleb käsitada ku- “Kõik meie poliitikategelased seda ei ole, siis… võib ühis- Elva koguduse õpetaja Peeter ritegudena. Kui seda ei tehta, on pärit neilt päevilt, kus ise- konda võrrelda liivalossiga, mis Sink – toim.) lõpetas Tallinna Koos abikaasa ja lapselastega juubelil. siis allasurutud frustratsioon ot- valitseja istus Piiteris, isevalit- päikese käes kiiresti kuivab ja kunsttööstuskooli maali erialal. sib pinna all muid väljapääse, seja istus Toompeal, isevalitse- laiali pudeneb. Just praegustes Ükskord sattus ta oma toakaas- ajal. Kuidas Teile tundub, kas Suhtun hoopis teisest ja po- näiteks paradoksaalselt mõnes ja istus mõisas.... see on meie kriisides on õige aeg oma elu lase Eduard Viiraltiga skitsee- sellist Eestist tahtsime? sitiivsest vaatevinklist. Siiani on äärmuslikus liikumises. poliitiline kultuur. Demokraa- sügavuti mõtestada ja ühiskon- rima inimesi kontser- On läinud paremini, kui oleks mul raske uskuda, et 751-l ini- Muidugi Lääne-Euroopat tiast kõneldakse, demagoogiat da uuendada. Kuid ükski revo- disaalis, kus parasjagu esinesid julgenud oodata. Eesti jaoks mesel 28 maalt on võimalik võib mõista, kommunism ei ol- mõeldakse, isevalitsust püütak- lutsioon ei alga tippudest, vaid Soome äratusjutlustajad. Isa oli Venemaa sõltuvusest lahti- iga nädala algul reaalselt kok- nud otseselt nende asi. Minu se teostada.” Tammsaare lõpe- kodanikes endis. Riigi vabadus rääkis, et neid kuulates kerkis saamine ning lääne liitudesse ku saada, otsustamaks ühiselt küsimus: miks pole Ida-Euroo- tab järeldusega, et kuidas saab ja edukus tugineb iseseisvaile ta ette teravalt elu põhiprob- jõudmine elu ja surma küsi- Euroopa asjade üle. Selle kõr- pa endiste kommunistlike rii- demokraatia meie olukorras süü- kodanikele, kes suudavad oma leem: kus ma veedan oma iga- mus. See saavutati üle ootuste val on paar tundi lendamist suh- kide valitsused olnud siin palju di olla, kui ta meil tegelikult elu mõtestada, selle eest vas- viku? Inimelu ainus kindel fakt kõigest 13 aasta jooksul. teliselt tühiasi. Võrdlen seda aktiivsemad? Aga Ida-Euroopa puudub. Demokraatia tähen- tutust kanda ning seda põlv- on, et me sureme. Ja edasi? Isa Praegu on minu meelest kõi- sportlaste eluga – millist tööd uued eliidid on pahatihti läbi dab mitte lihtsalt vabaduse nau- kondade ja väärtuste järjepide- mõtles, et elan ehk viisküm- ge suurem küsimus selles, mis tuleb aastate vältel teha, et ühel imbunud sellestsamast kom- timist, vaid iga kodaniku vas- vuses tajuda. Kehv valitsus ja mend aastat, teen karjääri nagu ikkagi on meie edasise arengu hetkel saavutada kõrge tulemus. munistlikust mentaliteedist. Ise- tutust ja kohustust ühiskonna ebapiisavad riigiteenused pole tuhanded teised, aga siis on mõte ja sisu. Eestis on praegu Ka Euroopa Parlamendi saadi- endi või oma eelkäijate tegude arengus kaasa mõelda ja pa- vabandus kodanikuvastutusest ikka vaja sellele küsimusele vas- ideoloogilise segaduse aeg. Mõ- kul tuleb kulutada palju aega ja üle otsustamine isegi moraal- nustada. Ometi näeme, et ko- kõrvalehoidumiseks. Hoopis vas- tata. Parem selleks teadlikult ned jõud mängivad hirmude- tööd, et jõuda tulemuseni näi- ses dimensioonis pole kerge ja danikud muutuvad üha enam tupidi – just siis on eriti vaja valmistuda. le, näiteks hirmule pagulaste teks täiskogu kõne, resolut- sellest püütakse hoiduda. Kom- sõltuvaks riigi abist ja Brüsseli kodanikke, kes alustavad riigi- Aga mis siis, kui ongi nii tulva ees, aga pigem on mure siooni, parlamendi avalduse näol munistlikust Poolast võrsunud rahadest. Harjume sellega, et reformi kõigepealt omaenda nagu kõik suured usundid väi- selles, et meie areng on kui- või viia sisse teatud olulised pa- paavst Johannes Paulus II sõ- raha kusagilt tuleb, peab oska- peres, külas ja vallas. davad – et me oleme surema- dagi pealispinnastunud ja bü- randused ühte dokumenti. See nul on kaks võrdselt rasket asja: ma ainult oma vajaduste imi- Pagulaskriis on seadnud tud? Et meie keha on nagu au- rokratiseerunud. Me ei suuda kõik on ajamahukas ja inten- andeks anda ja andeks paluda. noka õigesse kohta ühendada. Euroopa ette tõsised prob- to või rõivastus, millest me pä- püstitada kaugemaid sihte, tu- siivne vaimne pingutus, mille Te koostasite juba 1972. Aga ka Brüsseli abi ei kesta leemid. Kuidas tundub, kas rast tarvitamist väljume, kuid gevasti on kannatada saanud käigus tuleb paljusid kollee- aastal ÜRO-le memorandu- lõpmatuseni. Kaheteistkümne neist saadakse jagu? ega me sellepärast ei lakka ole- rahvuslik ühtsus st erakondade ge enda poole saada. Aga see mi, kus taotlesite Nõukogude aastaga on aga kujunenud ohtlik Probleem seisab järgnevas: mast. Austan iga inimese õi- võime keskenduda ühiselt rah- kuulub asja juurde, ilma selleta Liidu okupatsiooni lõppemist sõltuvus, et EL-i toetus moo- kas Euroopa jätkab üksnes ha- gust oma maailmavaatele – see vuslikult olulistele probleemi- tulemusi ei näe. ja Eesti Vabariigi taastamist. dustab automaatselt osa riigi- lastaja samaariamehe rollis, kel- on osa isiksuse väärikusest ja dele nagu näiteks julgeolek või Teie üks suur saavutus sel- Miks Te seda tegite? tuludest. le ülesanne on läbipekstud ja usuvabadusest. Igaühel on va- sündimus. Ilma lasteta jääb pi- le aja vältel on, et 2009. aasta Mäletan, et peamine stiimul badus uskuda, et keha surmaga kemas perspektiivis kõik muu aprillis võeti vastu resolut- oli luua alternatiivi valitsevale on kõigel lõpp. Ometi tundub teisejärguliseks. Jah, muidugi, sioon, millega Euroopa Par- olukorrale, kus 99,9% okupee- mulle, et käsitame seda vaba- immigratsioon teatud piirides lament mõistis hukka totali- ritud Eesti elanikest väideti hää- dust liig kergemeelselt. Uppu- on võimalik ja isegi vajalik, taarsete režiimide kuriteod. Kui letavat kommunistliku korra val Titanicul oli seltskond jõu- aga see ei asenda meie enda keeruline oli selleni jõuda? poolt. Tahtsime väikese rühma kaid mehi, kes viimase hetkeni rahva loomulikku juurdekasvu. See paistis algul üsna loo- kaasmõtlejatega osutada, et Ees- mängisid salongis kaarte, seda Kui tahame jääda rahvusrii- tusetu. Kommunismi inimsuse- tis on ka neid inimesi, kes ei kindlas usus, et see moodsa teh- giks, mille eesmärgiks on ta- vastaste kuritegude pärand taan- ole allunud nõukogude propa- nika kõrgeim saavutus on up- gada Eesti rahvuse ja kultuuri dub paljude meelest lähimus- gandale, kes mäletavad, et meie pumatu. Siit küsimus – kas suu- säilimine läbi aegade. põhimõttele – igaüks klaarigu maa on ebaseaduslikult vallu- dame oma mugavaile veendu- Olete Euroopa Parlamen- oma probleeme ise. Küll on aga tatud ning soovivad normaalse mustele tugineda ka kriisihetkel? di saadikuna Brüsseli vahet hakanud endistest kommumis- olukorra taastamist. Vabade mit- Tähistasime augustis 25 sõitnud juba 12 aastat. Kui miriikidest valitud saadikute mõ- mepartei valimiste nõue ÜRO aastat Eesti taasiseseisvumi- lennatud tunnid kokku ar- jul tugevnema arusaam, et Eu- abiga kõlas tookord hullumeel- sest. Te olete Eesti eest võidel- vata, on see päris pikk aeg. roopal ei ole tulevikku ja me se utoopiana. Kuid kõik need Pikett, kus nõutakse sõja lõpetamist Ukrainas ja Eston Kohveri nud ka sügaval nõukogude Kuidas sellesse suhtute? ei saavuta tõelist ühtsust enne, poliitilised algatused võrsusid vabastamist. 9. september 2016 7 Tunne Kelam: Kas oleme muutumas tarbimis- ja meelelahutusühiskonnaks? röövitud inimesi ravida ja ai- mokraatliku lääne sisemine lõ- ühelt poolt uurimiorganite tõhu- ruta vabaõhumuuseumi juures. taimetoit oleks mu energiat pi- ki šokk. Minu isa missiooniks data? Või püüab ta saavutada hestatus ja otsusekindlusetus. sale tööle. Aga teisest küljest – Turg on oma väga hea maine sendanud. Muidugi võib leida sai aidata kaasinimeste tead- ennekõike seda, et inimesi ei Lääs on siiski teadvustanud Balti kui tõsine on n-ö maheda kor- saavutanud just sellega, et siin ka kompromisse. Näiteks on vuses Koperniku revolutsiooni röövita ega sunnita kodudest riikide haavatava olukorra ja ruptsiooni levik ühiskonnas? Pla- pakutakse rangelt vaid kodu- soovitav, et umbes pool päe- lõpule viia. lahkuma? Kriis on süvenenud meie julgeolekuseisund on mär- neeritakse reforme, aga kas me maist toodangut. Iga laupäev, vasest toidukogusest oleks Iga inimene arvab ikka, et ja olukord läinud äärmusrühmi- gatavalt paranenud. Aga kuni tegelikult ka tahame tõelisi muu- kui vähegi võimalik, käime abi- taimne ja võimalikult värske. just tema ise on maailma kes- tuste kontrolli alla. Tekkis vaa- Venemaal eksisteerib praegu- tusi? Haldusreform on ju gro- kaasaga seal. See pole lihtsalt Värsked puu- ja juurviljad täi- kus ja kõik teised peaksid tema kum, mille täitsid Islamiriik ja ne valitsus, on võimalus pro- teskselt veninud. Kuid veel en- turg, vaid ka seltskondliku suht- davad meie sisemises torusti- ümber tiirlema. Muidugi, meie Venemaa. Viimase pommirün- vokatsioonideks alati olemas. ne selle lõpuleviimist alusta- lemise keskkond. Tunneme pea kus sama rolli, mida värv teh- kõigi “minad” on tähtsad ning nakute all on viimase aasta NATO viies artikkel näeb ette takse juba riigireformiga. Kas kõiki müüjaid, teame nende nilistes torudes – nad takista- on parem, et me endile meeldi- jooksul hukkunud mitu korda kollektiivset abi, kui agressori see pole asendustegevus? Suu- elust ja kodudest ja kui tuleb vad korrosiooni. me – see väldib nii sisemisi kui enam tsiviilinimesi kui ISIS-e väed tulevad üle piiri. Tänaste rimaid probleeme näib olevat mõni uus, siis on tore nende- Püüan austada iga elu. See ka väliseid konflikte. Paljud terroristide käe läbi. hübriidkonfliktide raames aga minu jaoks väikeettevõtjate te- ga juttu ajada ja küsida nende kuulub minu väärtuste hulka. konfliktid võrsuvad tegelikult On täiesti selge, et EL ei võõrad väed ei tule esimesena gevusvõimalused, mida halvab elu järele. On väga tähtis, et On põhjust mõelda, kas lö- sellest, et inimene on iseenda- saa jätkata ainult põgenike abis- üle piiri. Enne provotseeritak- eeskirjade ja regulatsioonide selline turg põhineb Eestimaa mastad hajameelselt oma tee- ga rahulolematu ega meeldi en- tamisega, vaid peab tegelema se sisekonflikt, siis siginevad suurenev rägastik. Just neile ini- saadustel. Kõike muud saame le sattunud sipelga või putuka dale, kuid kuna seda on üliras- põgenikekriisi juurtega. Kõige “rohelised mehikesed”, kes se- mestele, kes on piisavalt ette- ju osta supermarketitest ja või imetled teda – kuidas on ka ke tunnistada, siis süüdistab ta lihtsam, millest sealt saabuvad da konflikti võimendavad ja võtlikud, et oma äriga riskida kaubamajadest. Ja et neid väi- selline väike olend nii fantasti- oma negatiivsetes tunnetes tei- inimesed juba aastaid räägivad teevad ta veriseks, ning alles ja teisi tööle võtta, tuleks teha ketootjaid ei survestataks ega liselt täiuslik! See on aukartus si. Kuid just proportsioonitaju – luua rahvuvaheliselt tagatud siis saabub rahuturvajana Ve- võimalikult erandeid, neid soo- püütaks neist kasu lõigata. elu ees, tänulikkus kõigi nende aitab meil tasakaalu leida. Üks- lennukeelutsoonid ja turvapiir- nemaa, et “oma inimesi” kaits- dustada, mitte eurobürokaatiaga Muuseas, Te olete ka tai- tasuta rikkuste eest, mida loo- ki meist pole tähtsusetu, kuid konnad. Enamus inimesi ei ta- ta. See on stsenaarium, milleks ahistada. Alustasin 2015. aasta metoitlane. Kui kaua juba ja dus meile pakub. Mitte mos- kindlasti mitte kõige tähtsam. ha ju oma kodust põgeneda. NATO peab samuti valmis olema. algul bürokraatia kasvu ana- mis tingis sellise valiku? sitamine sellepärast, mida me Me kõik vajame üksteist ning Olukord on komplitseerunud Kuidas Teile Eesti Euroo- lüüsivate konverentsidega “Kui Taimetoitlane olen olnud üle üha juurde tahaksime, aga ei vastastikust mõistmist. sellega, et president Putin üri- past praegu paistab? kõver on banaan?” Olen neid 40 aasta. Tõuke andis india fi- saa. Tänutunne, imetlusvõime Kõik suured religioonid üt- tab näidata Islamiriiki ainsa Mind teeb murelikuks riigi läbi viinud Rakveres ja Vil- losoofia, mis hiljem leidis kin- ja proportsiooni tunnetamine levad, et inimene kannab vas- ohuna. See meenutab II maail- tsentraliseerituse suurenemine, jandis ning jätkan veel mujal, nitust näiteks Gunnar Aarma on enesega rahuloleva elu alus tutust oma elu ja käitumise masõja aegu, kus Stalin sai lää- asutuste koondumine üha suu- üritades saada ülevaadet tege- elukäsitluses. Minu jaoks tä- – arusaam, et mitte mina pole eest, et tema tegudele antakse neriikidelt patukustutuse, kui- remateks üksusteks nt haiglad, likust olukorrast, et teha ette- hendab see moraalselt sääst- maailma keskus. pärast surma hinnang. Võime võrd aitas neil purustada lääne samuti piirivalve ja politsei ühen- panekuid muudatusteks. vat elulaadi. Tõsi, keegi meist Mis Te arvate, miks selli- enesekindlalt uskuda, et nii see jaoks kõige ohtlikumat vas- damine. See võib anda küll ra- Elate Viimsis juba ligi viis- ei saa väita, et me üldse ei ela ne mõtteviis pole tänases maa- ei ole, aga kui selgub, et meie tast – Hitleri Saksamaad. Kuid halist kokkuhoidu, aga tege- teist aastat. Mida peate Viim- teiste elude arvel, küll aga saa- ilmas väga levinud? arvamus osutus ekslikuks? Üks- sellel ühele kurjategijale kes- likult kaotame sellega midagi si arengus oluliseks? me seda teiste arvel eksisteeri- Mu isa rääkis ikka lõpeta- ki sinu mõte, emotsioon ega te- kendumisel oli määratu hind – palju enamat. Areng oleks nagu Väga oluline on, et Viimsi mist teadlikult vähendada. Suu- mata Koperniku revolutsioo- gu ei lähe kaduma. Seepärast terve Ida-Euroopa orjastamine riigikapitalismi suunas, samas ei linnastuks ega hakkaks Tal- dame väga hästi toime tulla, nist. Veel 500 aastat tagasi ar- on praktilisim elutarkus ürita- pooleks sajandiks. just riigi aktisaseltsid on pak- linna kopeerima. Et seda ei ehi- ilma et meie toiduharjumuste vati, et meie maa on maailma da genereerida pigem positiiv- Kui suur oht Eestile on kunud mitmeid näiteid kor- tataks täis. Looduslik keskkond tõttu iga päev tuhandeid loo- keskus, mille ümber tiirleb kõik seid mõtteid ja häid soove. praeguses olukorras Venemaa? ruptsioonist. Korruptsiooni pal- – metsad ja rannad – peavad mi ja linde tapetaks. Algaastail muu. Aga kui selgus, et oleme Need püsivad ja kannavad vil- Venemaa on Eestile just jastamise juhtumeid tuleb ri- tingimata säilima. Ja ma ei ku- harrastasin ka pikamaajooksu mõõtmatus kosmoses vaid pi- ja. nii suur oht nagu on seda de- damisi, üha enam. See osutab juta ette elu ilma meie talutu- ning ei saanud kuidagi aru, et sike ja tühine täpike, tabas kõi- Annika Koppel 775 aastat Viimsit / 4 1583. aastal sõlmiti Rootsi teriusulise Rootsi valitsemise Püünsi külast on teateid tenoye). Elanikest on nimeli- Peagi naasis Sigismund III tatud erakordselt külmast su- ja Venemaa vahel Pljussa alla. Viimsi poolsaar oli juba 1585. aastast (Punis) ja 1589. selt teada Mats Kull. Nimi tun- kodusemasse Poolasse ja Root- vest ja lakkamatutest sadudest. vaherahu, mille kohaselt mitusada aastat jagatud pik- aastast (Puenis). Külas elasid dub olevat üllatavalt tänapäe- sit asus regendina valitsema va- Vähesedki varud olid läbimars- hakkas kogu Põhja-Eesti kupidi kaheks: lääneosa külad sel ajal Lawr Jacob, Tonnies ja vane. rasema kuninga Johan III vend sivate sõjavägede poolt talu- kuuluma Rootsi kuningrii- olid Viimsi mõisa omanduses viimase ema Barbara. Rohu- Södermanlandi hertsog Karl. poegadelt ära võetud. Ikaldu- gile. See tähendas “vana ning idakallas kuulus kaugel neeme kohta on olemas sisse- Poola – Rootsi sõja algus Vennapoja ja onu vastasseis sele järgnes hirmus näljatalv, hea Rootsi aja“ algust ka asuvale Maardu mõisale, mil- kanne 1589. aastast (Rogenam) 16. sajandi lõpuaastateks ei ol- oli alguses poliitiline ja diplo- mil inimesed olid valmis söö- Viimsi poolsaare elanike le omanikud olid von Taubed. ning sealsed elanikud olid Tam- nud Poola ega ka Rootsi välja- maatiline, mis lõppes 1599. ma kõike, mida veel vähegi jaoks. küla valdaja oli siit per Ango, Pente, Magnus, To- kujunenud olukorraga siinses aastal Sigismund III kukuta- süüa kõlbas. Nälja ohvriks lan- eemal paiknev Saha mõis, mis hatta, Kattko, Hint ja Brasse- piirkonnas enam rahul ja mõ- misega Rootsi troonilt. Karl ges suur osa elanikkonnast. Ran- Siiski oli siinsete inimeste va- oli samuti Taubede suguvõsa neke. lemad ihkasid rohkemat. Kahe asus ise Rootsi riiki valitsema narahva olukorrale ei mõjunud hel mõnikord tülisid. Nii näi- käes. Tasapisi oli kinnistumas riigi suhteid pingestasid lisaks riigihoidjana. ikaldus nii teravalt kui sisemaa teks on Tallinna linnaraamatus Rootsi riigi elukorraldus. Ku- Maardu mõisa külad ja suguvõsasisesed vastuolud. Ni- 1600. aastal kasvas kahe rii- pool elavatele inimestele, sest sissekanne, mille kohaselt an- ningas tunnustas siinsete aadli- nende elanikud melt olid ungari päritolu Poo- gi vastasseis üle relvastatud mida lakkamatud vihmasajud dis linn kaitset kahele Viimsi ke vanu õigusi, muuhulgas nen- Maardu mõisa omandiks olnud la kuningas Stephan Batory ja võitluseks. Algul oli edu üsna kaladele meres ikka teha said. kandi mehele. Sissekande tõl- de võimu talu- ja rannarahva üle. Leppneeme küla kohta on sel- Rootsi kuningas Johan III käli- vahelduv. Esialgu olid võidu- Oli võimalik kala püüda ja tal- ge on selline: “Aastal 1586, Sellest ajast on meieni säi- lest ajast olemas mitmeid and- mehed (nende naised olid õed). kad rootslased, seejärel aga nen- vel hülgeid küttida ning see 19. juunil said turbe Matz ja linud hulgaliselt kirjalikke üles- meid: 1593. aastal Torsom ning Viimase poeg Sigismund III de sõjaõnn pöördus. Otsusta- hoidis inimestel hinge sees. Hans Puick, isa ja poeg püha tähendusi Viimsi poolsaare kü- 1599. aastal Torsen, Thorsen ja oli üles kasvanud oma tädi juu- vaks sai Poola ratsaväe tege- Kui aga 1603. aasta suvel hak- Birgitta kloostrimõisast seepä- lade ja nende elanike kohta. Thorse. Külaelanikud olid ni- res Poola õukonnas ning temast vus. Viimase uljuse ja rünna- kas levima katk, siis selle eest rast, et nemad koos mõnede küla nimetatakse metatud aastatel Olle Erich- oli saanud veendunud katoliik- kuhoo vastu ei olnud roots- ei olnud pääsu ka rannarahval. teiste talupoegadega olid ka- 1588. aastal Mitorannes ja 1589. poick, Hans Leik, Andreas, lane. lastel midagi panna ning1602. Ei ole teada, kas ja kui palju kelnud, sest mõned sead olid aastal Milestrand ja Milarand. Jurgen, Marten, Matz Oluffsen Batory suri 1586. aastal ning aasta juunikuus jõudsid poola- niitis katkuepideemia inimesi rukkis olnud ja et neid rukkist Sel ajal oli külas 21 majapida- ja Hirra Jurg. Kui viimasest ni- Poola troonile tõusis Sigis- kad Põhja-Eestis välja Soome Viimsi poolsaarel, aga lähedal- kuuldi, oli sigu sealt koertega mist ning elanikeks olid pea- mest lugeda välja talunimi Hii- mund III. 1592. aastal suri laheni. Seega olid võõrad väed asuva Tallinna linna Pühavaimu välja aetud. Seetõttu läksid miselt eestlased, aga võis olla re, siis on tegemist tähelepanu- ka Johan III ning tema poeg jälle saabunud peaaegu Tallin- koguduse kohta on andmed nad tülli ja üks neist, Errewell ka rootslasi. Nimeliselt on tea- väärse, enam kui neljasaja-aas- Sigismund III krooniti 1594. na müüride alla nagu Liivimaa olemas. 1603. aasta juulikuus nimi, samuti kloostri talupoeg, da Estoken, Peter Harrilane, tase järjepidevusega, sest täna- aastal ühtlasi Rootsi kuningaks. sõja ajal kakskümmend viis mattis sealse koguduse vaimu- sai raskesti haavata. Toimunud Rotze Matz ja Rettesep Matz. päeval on samuti teada sealne Tekkis omapärane olukord, kus aastat tagasi. Nüüd puuduta- lik 415 ja augustis 411 inimest. Haabneemes. Vormistanud Dit- Viimane oligi tõenäoliselt ame- Hiire-nimeline majapidamine. kahe rivaalitseva riigi kunin- sid ärevad sündmused juba ka Tegemist oli viimase poolsa- rich Schult presideeriva bür- tilt rätsep. Ka Tammneeme küla ni- gaks oli vormiliselt üks ja see- Viimsi kandi elanikke. jandi jooksul juba teise rahvas- germeistri, härra Ditrich Korff- Haabneeme kohta on leida metati siis teisiti kui praegu: sama isik. Rootsi luterlik või- tikukatastroofiga ning mõnede makeri eesistumisel.“ järgmised nimetused: Habnin 1586. aastal Ideszbach ning 1599. mueliit suhtus uude valitsejas- Sõjategevuse vaibu- demograafide ja ajaloolaste ar- (1586) ja Abinam (1589). Küla- aastal Iszbacker ja Hoiszbac- se mitmel põhjusel umbusuga. mine vates langes Eesti ala rahvaarv Sõjajärgne aeg elanikud olid juba eespoolni- ker. Külaelanikena on teada me- Esiteks seetõttu, et tekkida või- Siis aga vaenutegevus ajutiselt sel ajal 100 000 inimeseni. See Liivi sõja tulemusena oli Eesti metatud Matz ja Hans Puick, hed nimedega Mick ja Knut. vas Poola ja Rootsi ühisriigis rauges, sest mitte kummalgi on sama palju või vähemgi kui mandriosas saavutatud habras Errewell ja lisaks neile Mere- Maardu mõisale kuulus ka oleks viimane jäänud n-ö väik- poolel ei olnud selle jätkami- 13. sajandi algusaastatel. poliitiline tasakaal. Lõuna-Eesti kat Mickh. Pringi küla (Brinck) Muuga küla, mille nimeks oli sema venna seisundisse. Tei- seks enam jõudu. Juba 1601. kuulus nüüd katoliiklikule Poo- on nimetatud 1595. aastal ning sel ajal veel Naisteoja. Seda seks aga Sigismund III usulise aastal oli Eesti alal viljasaak Jaan Tagaväli lale ja Põhja-Eesti oli läinud lu- seal on elanud keegi Johann. nime kirjutati 1586. aastal (Nays- kuuluvuse tõttu. ikaldunud. Viimane oli põhjus- Eesti Genealoogia Selts 8 9. september 2016

SEB Heategevus- Teadus või ulme? Teadlaste öö festival - Kuidas töötab 3D savi- fond kutsub Viimsi Koolis teemal printer? “Mis on ühist teadusel ja Teadlaste öö kavaga saab kandideerima ulmel?“ toimub 28. sep- tutvuda Viimsi Kooli kodule- tembril kell 19–21. hel teadmiskeskuse rubriigis. Samas on võimalik ennast tea- õppestipendiumile Viimsi Kool muutub taaskord dustubadesse registreerida. Õh- MTÜ SEB Heategevusfondi õppestipendiumi üheks õhtuks killukeseks mo- tu jooksul on võimalik osale- saavad taotleda eestkoste-, hooldus-, turva- või saiigis üleeuroopalisest teadlas- da ühes teadustoas. Teadustoa asenduskodudes elavad noored. Stipendiumile te öö festivalist (TÖF), mis toi- juures olev sihtgrupp on pigem on oodatud kandideerima ka noored isad. mub enam kui 300 linnas. soovituslik ja vabade kohtade Sel aastal on teadlaste öö olemasolul saavad liituda kõik Stipendiumifondi suurus 2016. aastal on 50 000 eurot ja läbivaks teemaks teadus ja ulme huvilised. taotluse esitamise tähtaeg on 19. september. Stipendiume – teemaks on müüdid teaduses, Ära maga seda võimalust rahastatakse fondi laekunud annetustest ja fondi varade tuleviku nutilinnad ja lahendu- maha, võta sõbrad kaasa ning investeerimise tulemusel teenitud tulust. sed, teadus- ja ulmekirjandus, jäädvustame koos üheks õhtuks Stipendium on mõeldud õppemaksu tasumiseks, õp- inimene vs masin, loodus- vs Viimsi teadlaste öö festivali nä- pevahendite soetamiseks ja/või igakuiseks isemajanda- tehiskeskkond, tulevikumater- dala raames Euroopa teadus- miseks, lastehoiu (lasteaia) maksu tasumiseks (noore ema Kas teistel taevakehadel leidub elu? Foto Fotolia jalid, vandenõuteooriad, inim- kaardile! stipendium). võimete piirid jms. Sellel õhtul kahe tunni jooksul on võima- - Kuu-uurijad? Ürituse korraldab teadmis- MTÜ SEB Heategevusfondi projektijuht Merike Vil- poevad laboripimedusest näh- lik eksperimenteerida ja saada - Kosmoseturistid ja kos- keskus Collegium Eruditionis lard: “MTÜ SEB Heategevusfond tegutseb juba kümnendat tavale ja pühivad tolmu kitli- vastused sellistele eksistent- mosehotellid? Eesti koht kos- koostöös teaduskeskuse AH- aastat ning annab õppestipendiume välja kuuendat aastat. telt selline eluslooduse liik na- siaalsetele teemadele nagu: moses? HAA, Tallinna Tehnikaülikooli, Fondi jaoks on oluline annetajate toel noorte ellu kutsuda gu TEADLASED. Teadustuba- - Mis on virtuaalreaalsus? - Mis on Maa ja mee sees? Tallinna Ülikooli, Eesti Maa- mõju ja muutust. Haridus annab võimaluse vanemliku hoo- sid on lubanud tulla juhenda- - Ulmelised loomad, kes on - Eesti oma vormel? ülikooli, Tartu Ülikooli, Tallin- litsuseta laste “stardipakku” kergitada võrdväärseks tavape- ma oma ala tõelised tegijad, kunagi Maal elanud. Millised - Kus tulevad ette inimvõi- na Tehnikakõrgkooli, SA Eesti res kasvanud noortega, mil tööturul konkureerides on ha- kes ei karda tulevikule silma näevad välja Hallucigenia ja- mete ja tehnika piirid? Teadusagentuuri ja Viimsi val- ritud noorena väiksem võimalus langeda alla vaesuspiiri.” vaadata. lad? - Kas peaksime valmistuma laga. Stipendiumile võivad kandideerida kõik kuni 26-aas- Koolimaja muutub tõeli- - Elu võimalikkus teistel tae- uue planeedi kasutuselevõtuks tased eestkosteperes, hooldusperes, turva- või asendusko- seks teadusasutuseks, kus on Collegium Eruditionis dus elavad noored, kellel on soov alustada või jätkata oma vakehadel? või annab vana veel remontida? haridusteed, õppides täiskoormusega kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Stipendiumi saavad taotleda ka noored emad ja isad, kes on emaks või isaks saanud enne 19. elu- aastat ja on stipendiumi taotlemise ajal alla 26-aastased Töö- ja karjäärimess – ettevõtete ja ning soovivad alustada või jätkata oma haridusteed, õppi- des täiskoormusega põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõp- tööotsijate kohtumispaik peasutuses või kõrgkoolis. Vajalikud dokumendid taotluse esitamiseks leiad vee- 27. septembril korraldab transporti tööle ja koju saami- värbavad mitmekülgseid inim- Samuti toimuvad erinevad bilehelt: www.heategevusfond.ee/oppestipendium. töötukassa Tallinna ja seks. Valikuid on palju ja ko- suhteid väärtustavad ettevõtted töötoad. Varasematel messidel Merike Villard Harjumaa osakond töö- ja hapeal on hea võimalus kõi- juba praegu meelsasti vanema- on väga menukaks osutunud MTÜ SEB Heategevusfond karjäärimessi, mis leiab gest täpsemalt kuulda. ealisi inimesi. stressi ja läbipõlemise enneta- aset Kultuurikatlas. Mitu ettevõtet messil osa- Mida põnevat messil veel misest kõnelevad töötoad. Lühi- leb? toimub? seminaridel räägime töötamis- Töötukassa on täna organisat- Ligi 80 tööandjat, esindatud Messile tasub tulla ka ini- võimalustest välismaal ja töö- sioon, kes ei tegele ainult hü- on ka riigisektor. Pakutakse nii mesel, kes hetkel tööd ei otsi. tukassa teenustest. Kutse muusikalihuvilistele! vitiste ja toetuste maksmisega, lihttööd kui ka spetsialisti ame- Messi seminariprogramm rää- Messil saab tasuta karjää- Viimsi Muusikaliteater kaasab hooaja 2016/2017 uude vaid käib kaasas tööturu muu- tikohti, nii täis- kui ka osalist gib muutustest tööturul: mis rinõu ka juba töötav inimene. muusikali teatrihuvilisi mehi ja naisi vanuses 18–40... tustega. Messist annab ülevaa- tööaega. ametid jäävad ja mis kaovad, Nõustamisele on mõtet tulla, aastat! te töötukassa tööandjate kon- Pea- ja kõrvalrollidesse saavad kandideerida mehed ja nai- Mida pakute noortele? kas kõigile sobib ettevõtja tee, kui tööstress ligi hiilib, kui tun- sed, kel hea lauluoskus ja soov end muusikalis teostada. sultant Illinor Siebold. Avatud on karjäärikohvik, kuidas oma oskused enda ka- dub, et tahaks tööelus muuda- Kõrval- ja taustarollidesse ootame mehi ja naisi, kel suur Kellele mess mõeldud on? kus nõustajad aitavad tööd va- suks tööle panna ja muud hu- tust või on soov õppida uut ame- osalemishuvi ja kindel tahe end muusikalis teostada. Kõigile – nii töötavatele kui lida, CV-d kirjutada, õpetavad, vitavad teemad. Esinema tule- tit. Ka tasub nõustaja jutule Kõigilt huvilistelt ootame: ka tööd otsivatele, nii õppiva- kuidas võiks töövestlusel käi- vad soolise võrdõiguslikkuse tulla, kui püüdlete ettevõtluse - soovi end arendada – näidelda, laulda ja tantsida; tele kui ka pensionipõlve pi- tuda. Kui on soov välismaale ja võrdse kohtlemise volinik poole, kuid seda varjutavad - kohusetunnet ja aega proovides osaleda. davatele, nii eesti kui ka muud tööle minna, saab rääkida Eu- Liisa-Ly Pakosta, disainer Mar- kõhklused. Need, kes messil kar- Ootame teid kokkusaamisele 18. septembril kell 13 Viimsi keelt kõnelevatele, ka vähene- roopa töövahendusvõrgustiku gus Tammemäe (Ruutu Kuus jäärinõustamisele ei jõua, või- huvikeskuses (Nelgi tee 1). nud töövõimega inimestele. EURES esindajatega, kes tut- OÜ), tööampsude vahendaja vad alati tulla tasuta nõustami- Palume esitada üks soololaul, luuletus või proosapala. Eel- Kas Viimsi valla töötutel vustavad tööpakkumisi ja an- GoWorkABit, ettevõtja ja ka- sele töötukassa Lilleküla bü- registreerimine e-posti aadressil [email protected], tel on mõtet messile tulla? navad praktilisi näpunäiteid. lasõber Vladislav Koržets, per- roosse – lisainfo www.minu- 5059 043. Kindlasti on mõtet, sest tööl Kas pensionipõlve pidaval sonalijuht Helo Tamme (ISS karjaar.ee. Kalle Erm saab käia ka kodust kaugemal inimesel tasub ka messile tulla? Eesti AS), turundaja ja värba- Vaata ka www.toomess.ee. Viimsi Muusikaliteatri juht ning paljud ettevõtted pakuvad Kindlasti. Kuna Eesti sei- misekspert Paavo Heil (Bran- töötajatele ka organiseeritud sab silmitsi töökäte nappusega, dem Baltic OÜ). Eesti Töötukassa 9. september 2016 9

Teadus või ulme? Skaudina mägimatkamist ja I klassi laps saab kaljuronimist õppimas toetust Kooliteed alustava I klassi õpilasele makstava 10. juulist 22. juulini on paha ning võtsime natuke toetuse taotlusi võetakse vastu 1. septembrist toimus Šveitsis Kanders- tempot maha. Peagi leidsime kuni 31. detsembrini. tegi rahvusvahelises raja uuesti üles tänu kahele skaudikeskuses mägimat- naisele, keda nägime möö- kamise ja kaljuronimise da seda rada üles matkamas. (kaugmatkaja) koolituse Matkasime päris lume sees esimene osa. Koolitusest ning Tom (Tartu skaudijuht) võttis osa 14 skauti Eesti ütles, et see hakkab juba päris eri paikadest. mägimatka meenutama. Arva- sin ka niimoodi: lumes sum- 10. juuli varahommikul star- bates ja alla orule vaadates tis kaks autotäit skaute Šveitsi on palju huvitavam matkata poole, et teha teoks neljaosali- kui lihtsalt metsa sees. Katril se koolituse avaosa. Sõit Kan- hakkas nii paha, et Ott jäi koos Kümneaastase kogemusega ökoskaut Peeter Aleksander Paju derstegi kestis kolm päeva. temaga rahulikumas tempos Šveitsis Gällihorni tipus (2284 m). Aitäh Viimsi vallale, kes tegi Vahepeatused olid Poolas väga selle reisi võimalikuks! Foto erakogu kõndima, samal ajal kui meie toreda skaudipere juures ja Sak- ülejäänud kiiresti edasi liikusi- samaal kaljude vahel asuvas käm- veetsime, võtsime ette via Fer- jalutama. Tõusud olid lauged, me. Edasi matkates läks ilm ka I klassi toetus on tänavu 64 eurot. pingus. Kanderstegi rahvusva- rata, mis kujutab endast raud- mitte väga rasked. Jõudsime ilusamaks. Mihhail (Tint, Nar- helisse skaudikeskusesse koha- trossiga julgestatud ning mööda järveni, mille juures oli hotell. va skaudijuht) tegi ettepaneku Toetust makstakse lapsevanemale tingimusel, et laps ja ta le jõudes tehti meile kiire koha kaljust väljaturritavaid rauast Tegime selle järve taustal pil- vaadet nautida – see oli tõesti mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Viimsi tutvustus ning seejärel seadsi- pulki kulgevat rada. Via Ferra- te. Matkasime edasi. Nägime ilus. Peagi jõudsime punktini, valla elanikud taotlemisele eelneva kalendriaasta 31. det- me üles oma telgid ja panime tal tõusime mööda kalju äärt järsul mäeküljel lambaid ning kus oli võimalik minna veel üht sembri seisuga. püsti . 350 meetrit, mis võttis aega um- arutlesime, kui võimas on see, tippu vallutama. Liina (Land, Toetust makstakse lapse kooli minemise kuupäeval Mul ei olnud mägedega eel- bes neli tundi. Skaudikeskuses et kaljukitsed hüppavad ja ro- Tartu skaudijuht) otsustas, et kehtivas toetuse määras, mis on praegu 64 eurot. Taotluse nevaid kogemusi, mis tähen- kohtusin mitmete skautidega nivad 90-kraadisest kaljunu- tema ei tule, nii et ülejäänud vorm on leitav Viimsi valla kodulehel: www.viimsivald. dab, et iga päev sain teada ja erinevatest riikidest: Ameerika kist üles. Peagi jõudsime lu- alustasid 100 m tõusu, mis oli ee/public/I_klassi_mineva_lapse_toetus.doc. kogeda midagi uut. Kanderste- Ühendriikidest, Taanist, Ühend- mepiirini. Meie õnneks vihma üpris järsk. Mihhail ei jõudnud Palun esitage taotlus digitaalselt allkirjastatult e-posti gis veedetud seitsmest päevast kuningriikidest, Belgiast ja ei sadanud. Matkasime möö- ka enam poolel teel üles minna aadressil [email protected] või tooge paberil Viimsi valla- neljal me matkasime. Matka- Prantsusmaalt. Kaugmatkaja da rada edasi ja jäin pidevalt ning jäi puhkama. Meie aga valitsuse kantseleisse. mise käigus praktiseerisime õpi- koolituse teine osa toimub ka- seisma, kuna tahtsin vaadet läksime väga kiires tempos Lisainfo sotsiaal- ja tervishoiuametist telefonidel 6028 tud matkatarkusi. Näiteks: mä- he aasta pärast, kus tehakse tut- nautida. Peagi läks lumi juba üles. Tipus oli vaade võrratu. 825, 6028 867. gedes kõnni laisa sammuga ja vust liustikumatkamisega ning päris paksuks ning Ott (Pruul- See oli vaade, millest eelnevad Sotsiaal- ja tervishoiuamet ära kõnni otse mäkke, vaid mi- alustatakse ka mitmepäevaste mann, Tartu skaudijuht) nägi päevad ilma olime jäänud. Ilm ne siksakis üles. Matkapäeva- matkadega. mäeharja ja ütles, et oleme oli ilus ning see oli kõik, mida del vallutasime kaks kõrget tip- tipule lähedal. Varsti jõudsime meil hetkel vaja oli. Tegime pu, ületasime mitu korda lu- Väljavõte matka- mäe tippu, mis oli umbes 2400 pilte ja kirjutasime tipuraa- Otsime tublisid mepiiri ning saime erakordsete päevikust m. Pilved liikusid (nagu meie matusse “Estonian scouts” ja vaadete osaliseks. Peale mat- 15.07.2016, 3. matkapäev. Hom- jaoks) orust üle nii, et saime oma nimed. Alla tulime rahu- Viimsi noori! kamise harjutasime ka kaljuro- mikul oli taevas pilvine ning oli- ilusate vaadete osaliseks. See likumalt kui üles minnes. Kui nimist, mida jõudsime teha ka- me kindlad, et tänane päev tu- oli imeline. Tegime pilte esi- olime alla jõudnud, liitusid Esita oma kandidaat – hea sõber, tuttav või koo- hel päeval. Kuna Eestis ei ole leb samuti sajune. Saime matka- mesel tipul, mille koos valluta- meiega ka Ott ja Katri. Hakka- likaaslane, kes on igati tubli oma toimetustes. väga palju selliseid kohti, kus asjad võrreldes eelnevate päe- sime. Ott ütles, et liigume eda- sime liikuma tagasi orgu. Ott Tunnustada saab noort, kes on väga hea hariduses, muu- ronida, siis kasutasime võima- vadega päris kiiresti kokku si, muidu hakkab külm. Kui ja Katri jäid peagi maha. Meie sikas, kunstis, spordis, teatris... või on tubli rulasõidus või lust ning ronisime võimalikult ning asusime teele. Pidime kii- jõudsime tuulevaiksesse kohta, tee alla viis meid läbi lamba- luuletuste kirjutamisel, valdkondade osas piiranguid ei ole. palju. Päris kalju peal liikumi- rustama, et jõuda gondlile, mis tegime lõunapausi. Kõht täis karja ning tee tagasi laagrisse Komisjon koguneb otsustamiseks septembris. ne on palju elamusrikkam kui viiks meid 1900 m kõrgusele. söödud, alustasime teed alla kinkis meile imelisi vaateid. Kiirustage! Lisainformatsiooni saamiseks võtke ühen- (sise)ronimisseinal ronimine. Gondlisõit oli huvitav: kui tae- oru poole. Mäest alla kõndides Laagrisse jõudes olime õnne- dust noorsoo- ja haridusametiga e-posti aadressil haridus@ Ja vaated, mis avanesid roni- vas oleks selge olnud, oleksime kaotasime korraks raja silmist likud, et polnud päev läbi sa- viimsivv.ee või telefonil 6028 862. misraja tipus, olid imetlusväär- saanud erakordsete vaadete ning Ott hakkas looma meile danud, ning olime uhked, et sed. Viimasel päeval, mille rah- osaliseks. Gondliga mäe pea- uut rada. Katri (Pruulmann, olime vallutanud kaks tippu. Noorsoo- ja haridusamet vusvahelises skaudikeskuses le jõudes hakkasime ülesmäge Tartu skaudijuht) ütles, et tal Peeter A. Paju

Head Viimsi Kooli vilistlased ning endised ja praegused töötajad! Olete oodatud tähistama Viimsi Keskkooli 35. aasta- päeva ajavahemikul 14.–21. oktoober 2016 Viimsi Kooli.

Ajakava: 14. oktoober Hommikupoolikul on vilistlased oodatud külalisõpetajateks tundidesse. kell 13–15 Vilistlaskonverents 15. oktoober kell 19 Kontsert-vilistlaspidu Jooksvalt täiendame infot ajakava osas kooli kodulehel www.viimsi.edu.ee ja kooli Facebooki lehel.

Lisainfo saamiseks kirjuta e-posti aadressil [email protected] (Margit Võsu). Kohtumiseni Viimsis! Viimsi Kool 10 9. september 2016 Huvitegevused arendavad laste ja noorte maailma Uus õppeaasta on alanud Tujuküllases tunnis katsetatak- õpitakse tunnetama tantsu ka seid oskusi. Beebidega kesken- Koos vanematega käivad huvitavaid nõuandeid toitumi- ja paras aeg on leida koos se mitmesuguseid tantsustiile, sügavuti. dutakse tasakaalustavale silitu- Isemoodi isetegijate loovus- se teemal. lapsega talle sobiv huvi- tehakse rütmi- ja koordinat- Tänavatantsuharrastajad sele, roomamisele ja rõõmu- toas meisterdamas ka kõige ring. Viimsi huvikeskuses siooniharjutusi, mängitakse lau- koolinoored on oodatud ter- pakkuvale akrobaatikale. Kõn- pisemad kunstihuvilised. Loo- Keeleõpe saab valida väga mitmete lu- ja liikumismänge ning te- ves Euroopas tuntud JJ-Street divate laste tundides harjuta- vustoa rõõmsameelsed juhen- Bumble inglise keele ja kul- huvitegevuste vahel. hakse palju muudki toredat. Tantsukooli Viimsis toimuva- takse erisuunalist liikumist, ta- dajad Eveli ja Airi õpetavad tuuri huviringis 4–6-aastastele Tantsuklubi tunnid erinevates va- tesse treeningutesse. Hiphop ja sakaalu ja koordinatsiooni. Neid taaskasutusmaterjalidest uusi lastele kasutatakse õppimisel Muusika- ja lauluringid nusegruppides on 3–9-aastas- house tantsustiilid pakuvad või- treeninguid viivad Viimsi hu- esemeid looma. Igas tunnis val- palju mänge, laule, töölehti ja Ita-Riina Muusikastuudios saa- tele lastele. malust saada uusi kogemusi, vikeskuses läbi väga professio- mib mõni vahva ese. ka uuenduslikku tahvelarvutit. vad juba päris pisikesed piilu- Nelja-aastasena saab alus- omandada erinevaid tantsuteh- naalsed treenerid Reet Post ja Loovkunsti tunnis 1.–3. klas- Aastaga läbitakse lapse jaoks da põnevate rütmide, toredate tada treeninguid huvikeskuses nikaid ja õppida midagi origi- Vello Vaher. Reet Post treenib side lastele õpitakse ennast väl- vajalikke igapäevateemasid, tut- pillide ja lõbusate laulude maa- toimuvates Kaie Kõrbi Bal- naalset. 2-kuuseid kuni 3-aastaseid lap- jendama käsitöö kaudu ja val- vutakse põgusalt kultuuriga, ilma. Muusikastuudios on nii letistuudio tundides, kus õpe- Segu klassikalisest ja kaas- si, Vello Vaheri treeningtundides mistatakse esemeid, mida on korra kuus maitstakse tradit- beebikooli, väikelaste kui ka tatakse lapsi balleti toel end aegsest tantsust õpetatakse Con- käivad 3-kuused kuni 5-aasta- tore kinkida või jätta omale ko- sioonilisi inglise toite ja tehak- kooliealiste rühmad, mida ju- vabalt ja loovalt väljendama. temporary jazzi tundides. Sel- sed lapsed. ju kaunistuseks. se minimultikatunde. hendavad Ita-Riina Pedanik ja Stuudio töö ei piirdu ainult les emotsionaalses ja dünaami- Laste jooga tundides õpi- Uue ringina alustab Nuku- Suuremad lapsed on tere- Mari-Liis Rahumets. Väärib füüsilise treeninguga. Hooaja lises tantsustiilis saab tantsija takse joogaasendeid läbi män- mängude tund. Selles põnevas tulnud õppima Hispaania keele märkimist, et Ita-Riina on Viim- jooksul külastatakse ka mit- väljendada liigutustega ka kõi- gude ja jutustuste ning pööra- huviringis saavad lapsed oma ja kultuuri ning Itaalia keele ja si huvikeskuses laste ja noorte meid etendusi, mida hiljem ühi- ge sügavamaid tundeid ja mõt- takse tähelepanu kehale, hin- näpuosavust proovile panna peh- kultuuri huviringidesse. lauluoskust lihvinud juba 21 selt analüüsitakse. Ka balleti- teid. Tantsu on lisatud palju gamisele ja emotsioonidele. Tun- mete nukkude ja loomade õmb- Kõikide huviringide koh- aastat. Mitmed toonased bee- stuudio tunnid toimuvad erine- klassikalisi elemente ning pal- nid toimuvad kahes erinevas lemisel ning nukumööbli val- ta leiab rohkem infot Viimsi bikooli kasvandikud teevad vates vanusegruppides 4–10- ju liikumist põrandal, mis loob vanusegrupis 3–7-aastastele ja mistamisel. huvikeskuse kodulehelt www. nüüd ilma suurtel lavalauda- aastastele. omamoodi vabaduse. 7–12-aastastele. huvikeskus.ee laste ja noorte del. Algkooliealiste tantsulaste Koolinoortele sobib hästi ka Kokandusring huviringide rubriigist, kus saab Kitarrimänguhuvilised saa- rõõmuks alustab sellest hoo- hoogne ja haarav Iiri tants, mil- Keraamika- ja maali- Uuest hooajast alustab huvikes- kõikidesse huviringidesse ka re- vad oma pillimänguoskust lih- ajast huvikeskuses tegutsemist le treeningud samuti kord nä- stuudio ning loovus- kuses laste kokandusringide gistreeruda. vida kitarriõppe individuaal- Tallinna Tantsukooli Viimsi fi- dalas Viimsi huvikeskuses toi- toad läbiviimist Tervise Maitsed Ko- Huviderohket õppeaastat! tundides. liaal. Nende tantsutundide eri- muvad. Keraamika- ja maalistuudios kakool. Vahvates kokkamistun- Annaliisa Sisask-Silla nevad stiilid on kokku põimi- voolitakse keraamilisi esemeid, dides õpetatakse 7–12-aastasi Viimsi huvikeskuse Tantsutreeningud tud nii, et säilitada lapse lii- Väikelaste võimlemine mis põletatakse, glasuuritakse lapsi läbi praktilise tegevuse val- kommunikatsioonijuht Huvikeskuse erisuguste tantsu- kumise omapära, kuid samas ja laste jooga ja maalitakse värvidega. See mistama lihtsamaid toite, ar- stiilide treeningute valikust peaks treenida ka uusi vajalikke os- Beebid ja väikelapsed võimle- huviring pakub vanemale või- vestades toidu tervislikkust ja igaüks leidma just endale sobi- kusi. Tantsukooli tunnid toi- vad mänguliselt koos vanema- maluse harrastada koos lapse- laste maitsemeeli. va. Laste tantsuklubis arenda- muvad kogenud tantsuõpeta- tega. Võimlemistundides aren- ga ühist huvitegevust, sest ring Igal nädalal saavad lapsed takse rütmika- ja tantsuoskust. jate käe all, kelle juhendamisel datakse laste füüsilisi ja vaim- on mõeldud ka täiskasvanuile. kokakoolist kaasa retsepti ning

Uus tantsuklubi Viimsis Sportlik linnalaager Time-Out Tantsuklubi KOIT on oma neljandat hooaega alustav noor klubi, mis pakub professionaalset tantsu huviharidust ak- robaatikas, klassikalises tantsus, tantsutehnikas, füüsili- ses teatris ning üldfüüsilises tantsulises treeningus. Tundidesse on oodatud nii mudilased, õpilased kui ka täis- kasvanud. Klubi juhataja Kristina Raja on pisikesi tantsijaid treeninud üle kümne aasta ning õpilasena tantsib juba ka te- ma (peagi kolmeaastaseks saav) poeg Thor. Sellel hooajal avatakse uued rühmad Viimsis, kuhu on ooda- tud nii koolieelikud kui ka õpilased, lisaks beebid koos vane- matega. Tunnid toimuvad Põnnipesa keskuses (Kaluri tee 5). Tantsuklubi KOIT on tantsuvõistluste Koolitants 2016 ning Kuldne Karikas 2016 laureaat, lisaks Kuldsel Karikal lavastuse eripreemia omanik. Hooajal 2015/2016 lavastas klubi linna- ruumi projekte nii Eesti Vabaõhumuuseumis, NUKU muuseu- mis, MiiaMillaManda muuseumis kui ka PÖFFi raames. Külas käidi ka ERRi Lastejaamal. Ka nüüd ootab taas ees põnev hoo- aeg, täis lavastusi, projekte, laagreid ja intensiivkursusi! Lisaks tantsutundidele on õpilastel treeningprogrammis füsioterapeudi külastus. KOIT soovib kasvatada füüsiliselt ja emotsionaalselt terveid tantsijaid, kellele liikumisest saaks elustiil! Lisainfot klubi ning trennide kohta leiate kodulehelt tant- suklubikoit.ee. Tantsiv laps on terve laps! Tantsuklubi KOIT

Aitäh kõikidele osalejatele ja kohtumiseni järgmistes laagrites ja trennis! Foto KK Viimsi

19. augustil lõppes vanematega Viimsi vabaõhu- selle toreda nädala teoks tegid. Täname: Haabneeme Koh- ühise piknikuga Viimsi muuseumis. Möödunud näda- Minuni on jõudnud mõlemalt vik, Viimsi Kino, Eesti Sõja- vabaõhumuuseumis terve laga õpiti kindlasti nii mõnigi poolt ainult hea või väga hea ta- muuseum, Viimsi Vabaõhumuu- nädala väldanud sportlik uus tegevus, leiti uus sõber või gasiside. Kindlasti kiitus ka seum, Politsei- ja Piirivalve- linnalaager Time-Out. uus harrastus. ma meie partneritele, kelle abi- amet, Päästeamet, SAR Laagrist võttis osa 25 Kõik osalejad said mee- ga laagri läbi viisime. Laager Merepääste, Isemoodi Loovus- poissi ja tüdrukut. neks nimelise laagrisärgi ning toimus jube kuuendat korda tuba, Haabneeme Kool, Sport- isikliku joogipudeli ja korv- ning aasta-aastalt ole program- land, Nike, Fifaa, Riina Vaik- Nädala jooksul jõuti paljude palli Nikelt. Laagrit juhenda- mi täiustanud ning on hea meel maa, Daniel Villems, Märt Roh- erinevate treeningute kõrval kü- sid klubi noortetreenerid Märt, tõdeda, et see töötab. Meeldiva lin, Kaarel Traumann, Artur lastada Eesti Sõjamuuseumi ja Kaarel ja Artur. murena saan vaid välja tuua, et Kusnerov, Eesti Kultuurkapital. käia meisterdamas ning kinos, Klubi esindaja Tanel Ei- 25 laagrikohta täitusid kiirelt Pildigaleriid vaata: Face- Tantsuklubist saab hea painduvuse, häid sõpru ja vahvad tutvuda politsei, päästeameti ja naste: “Minu poolt kiitus kõi- ning kahjuks kõiki soovijaid book/kkviimsi. treeningud. Foto erakogu merepäästjate tööga ning laag- gile tublidele laagrilaastele ja me vastu võtta ei saanudki. Eks ri lõpetas ühine piknik lapse- loomulikult juhendajatele, kes tuleb oodata järgmist suve.” Korvpalliklubi Viimsi Turvalisuse ERILEHT

Turvateadlikkust tõstev kogupereüritus Laupäeval, 17. septembril Murdepunkt tekkis siis, kui nud just valla turvalisuspäevalt toimub 10. Viimsi turvali- otsustasime hakata Viimsi turva- ideid oma naabrivalvesektori VIIMSI TURVALISUSPÄEVA KAVA suspäev. lisuspäeva korraldama koos- loomiseks. See on klassikaline n Infoseminar. Kell 11.30–13.30 toimub Viimsi Kooli I korruse klassis A-110. Ettekannetega sisusta- töös infolaadaga Viimsi Kooli näide, kuidas oma küla või asum vad seminari Dein-Tom Tõnsing, Eesti Abipolitseinike kogu juhatuse esimees (teemal “Vabast tah- 2007. aasta sügisel korraldasime territooriumil. Parematel päe- saab panustada turvalisse elu- test, kohusetundest“), Kaja Rattas, Sotsiaalkindlustusameti Põhja regiooni lastekaitseüksuse nõunik esimese Viimsi turvalisuspäeva vadel on Viimsi turvalisuspäeva keskkonda. Üldiselt on ju nii, (“Märka nõrgemat“ – mida teha ja kuhu teatada, kui näed), Mait Lillemaa, Päästeameti Põhja Pääs- ürituse Viimsi mõisapargis. Tur- väisanud tuhandeid inimesi. Et- et mida turvateadlikum on ko- tekeskuse Ennetusbüroo nõunik (“Koduohutus“) ning Marek Väljari, MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht valisuspäeva korraldamise idee tevõtmine kannab sügavamat gukond, seda turvalisem peaks (“Kuritegude ennetamine läbi keskkonna kujundamise“). sain Lasnamäe linnaosavalitsu- eesmärki – õpetada kogukonna- olema omavalitsus. n Infolaat. Kell 11-14 toimub Viimsi Kooli I korrusel kooli infolaat, kus sel aastal on rekordiliselt üle ses töötades, kus osalesin Las- liikmeid turvaliselt oma igapäe- Turvalisuspäeva ürituse ole- 50 osaleja, kes tutvustavad noortele erinevaid huvitavaid vaba aja veetmise võimalusi meie vallas namäe ohutuspäeva korraldami- vaelu tegemisi korraldama. Tur- me alati ühildanud septembri- ja lähiümbruses. Lisaks antakse ülevaate Viimsi koolides töötavatest huviringidest, trennidest ja ses Ülemiste Keskuse parklas. valisus algab pisidetailidest, mär- kuus kooli algusega, et nii lap- spordiklubidest. Infolaada ajal toimub aula laval meelelahutusprogramm, mille käigus astuvad üles Lasnamäe ohutuspäev kesken- kamisest ja hoolimisest nii en- sed kui ka vanemad mõtleksid mitmed laadal osalejad. Lisaks sellele on võimalik tellida Viimsi Kooli koolivormi. Üksikuid esemeid dus linnaosa turvalisuse ja tur- dast kui ka kogukonnast. kaasa ohutusele ja turvalisuse- on võimalik ka kohe osta. Samas toimub koolivormi taaskasutusmüük! valisusega kaasnevate riskide Just turvalisuspäeval on po- le kooliteel ning kodudes. Viimsi Laadalt saab osta raamatuid ja õpikutele kilekaasi, avatud on kohvik, kus on saadaval Viimsi Kooli teadvustamisele ja ennetusele. litseinikud, päästjad ja kiirabi- turvalisuspäev on alati olnud näiteringi Eksperiment õpilaste ja vanemate enda valmistatud toredad suupisted ning maiustused! Sellel päeval oli kohal palju si- töötajad rahva keskel, räägivad meeldiv pereüritus. Aastast aas- n Noortekeskus ja BMX võistlus. Kell 13 (registreerimine alates kell 12) toimub skatepargis Viimsi seturvalisuse tagamisega tege- oma tööst ja annavad praktilist tasse on turvalisuspäevaga lii- noortekeskuse korraldatud BMX rataste võistluspäev. Võistlust viivad kohtunikena läbi Arvid Tampuu levaid ameteid – politsei, Pääs- nõu, kuidas meil oleks turvali- tunud uusi koostööpartnereid nii ja Breth Bachmann, kes on kohalikele BMX sõitjatele ilmselt juba tuttavad tegijad. Võistlusjuhend teamet, kiirabi. sem elada. Näpunäited, mida ja- avalikust kui ka erasektorist. näeb ette, et ilma kiivrita rajale võistlema ei pääse. Viimsi noortekeskus on alati kiivri kandmisele Kuivõrd asusin 2007. aastal gatakse, on väga praktilised ja Viimsi turvalisuspäeva üri- tähelepanu pööranud ning jätkame seda nii noortekeskuste tegevustes kui ka skatepargi võistlus- ametisse Viimsi abivallavanema- lihtsad: kuidas käituda liiklus- tuste korraldamist tuleb jätkata päevadel. na ning minu vastutusalas olid õnnetuses; mida teha siis, kui ka tulevikus. See on ettevõtmi- n Ekskursioonid Muuga sadamasse. Tallinna Sadam kutsub kõiki turvalisuspäeval osalejaid ja hu- ka turvalisusega seotud teemad, nähakse pealt vargust või röö- ne, läbi mille on loodetavasti vilisi tasuta bussiekskursioonidele Muuga sadamasse. Ekskursioonid toimuvad Tallinna Sadama giidi siis tundus mõistliku ja loogili- vimist; kuidas osutada vajadu- meie kogukond muutunud tur- juhtimisel. Buss väljub kell 12 ja kell 14 Viimsi Kooli bussipeatusest. se korral esmaabi; mida silmas valisemaks ja turvateadliku- sena ka koduvallas kogukonna n Demoesitlused. Kell 13.30 korraldab Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond demonstratsioon- turvateadlikkust tõstva ürituse pidada hoone kütmisel; miks maks. Jagatavad teadmised ja esitluse “Varitsus“, mille stsenaariumi kohaselt on üksusele antud ülesandeks varitseda vaenlase korraldamine. Toonases valla peab olema kodumajapidami- näpunäited ei jookse kellegi konvoid. Kui vaenlase kolonn on jõudnud tapmisalasse, siis esimene masin seisatakse suundmiiniga. sündmustekalendris oli puudu ses pulberkustuti jne. Viimsi mööda külge maha. Võib-olla Kolonni esimese ja viimase masina pihta tulistavad ka tankitõrje granaadiheitjad. Tapmisala külva- just turvalisuse tagamise ja en- turvalisuspäeva külastaja saab on just sellelt ürituselt saadud takse üle kuulipilduja tulega. Peale tule seiskumist, kui tehnika on neutraliseeritud, saadetakse välja netamisega seotud avalik üri- rohkelt teavet, kuidas vältida teadmised aidanud kellegi elu- otsingugrupid, kes lähevad masinatest otsima vajalikku informatsiooni ja dokumente. Pärast seda tus. Võttis mõned head aastad ohte ja ohuolukordades adek- gi säästa ja päästa. eemaldutakse ning minnakse tagasi oma kompanii juurde. enne, kui Viimsi turvalisuspäe- vaatselt käituda. Jan Trei Lisaks toimuvad päeva jooksul Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskoerte esitlused. vast sai suurem vallaüritus. Tean ka inimesi, kes on saa- Abivallavanem 12 9. september 2016

Oh kooliaeg, oh 9 nõuannet lapse ohutuks kooliaeg, millal autosõiduks sina tuled… Laps peab olema sõidukis külge kinnitatud. Oluline on ka pikkus (alates 145 cm) ja kaal alati turvavarustusega jälgida, et laps on turvahällis (alates 36 kg) on piisavad, ka- Nii algab üks populaarseima koolialguse laulu kinnitatud, ükskõik kui või -toolis nii, et turvarihmad sutamaks sõiduki turvavööd. refrään, mida ilmselt vähesed koolijütsid sügise lühikest või pikka vahe- asetsevad tihedalt vastu tema Oluline on, et lapsel saaks kin- hakul kuulda tahavad. Ent pole parata, kooli maad läbitakse ning kui keha, turvarihmade kõrgus vas- nitada turvavöö nii, et selle dia- tuleb igal juhul minna ja tegelikult on ju algne kogenud autojuht roolis tab tema kasvule ning pea paik- gonaalne rihm jookseb üle tema trots põhjendamatu – näeb vanu sõpru ja pea on. Läbi vanemliku ees- neb peatugede vahel. rangluu ning ei paikne õlast saab targemaks. kuju saab tekitada lapse- Ära osta kasutatud tur- allpool. Enamikes sõidukites on Kuna aga suur osa suvest veedetakse tihtipeale maal vana- le harjumuse, et autos on 3 vavarustust! Avarii hetkel võimalik turvavöö rihma kõr- alati “traksid peal“. autos olnud turvaseadet ei tohi gust ise reguleerida. Kindlasti Turvahäll imikule kuni 13 kg vanemate juures või suvelaagrites, kipuvad linnas ja asu- (kuni 12 kuuni). las olulised liiklemisreeglid ununema, mistõttu tuletan kindlasti enam edasi kasuta- ei tohi diagonaalne rihm paik- mõned põhilised meelde. Ohutu liiklemise põhitõdede Iga autojuht, kes on kindel oma da. Välisel vaatlusel ei pruugi neda kaenla all ning alumine kordamine on hea nii uljamatele algklassiõpilastele kui sõiduoskustes, usub, et temaga mikromõrad ja muud kahjustu- rihm peab jooksma üle puusa- ka juba osavamatele jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele ning õnnetusi ei juhtu, kuid kahjuks sed silmale nähtavad olla, kuid de, mitte üle kõhu. Vastasel ju- spetsialistidele suuremate sõiduvahenditega. ei saa kunagi ette näha, kui tegelikkuses võib “teise ringi” hul võib valesti asetsev turva- • Jalakäijad kõnnivad kõnniteel või sõidutee ääres va- kogenud on kaasliiklejad, kes turvavatool või -häll lapse elu vöö kokkupõrkel tekitada lap- sakul pool. meiega teed jagavad. Sobiva hoopis ohtu seada. sele kaelavigastusi või mulju- • Pimedal ajal kannavad jalakäijad parempoolsel kül- turvavarustuseta paneme nii end Tee lapsel turvaistmel pak- da siseorganeid ning pressida jel põlve kõrgusel helkurit. kui ka oma lapsi täiesti kait- 4 sud riided eest lahti! Sõi- põie lõhki. Et laps avarii tule- • Jalakäijad ja jalgratturid ületavad teed vaid selleks setusse olukorda. Spetsiaalne dukis istuval lapsel tuleb üle- musel turvavöö vahelt välja ei rõivas eest lahti teha ning see- libiseks, tuleb peale turvavöö Turvaiste seljaga sõidusuunas ettenähtud kohas, olles eelnevalt paremale ja vasakule laste turvavarustus on loodud väikelapsele 9–25 kg (kuni vaadates veendunud, et ületus on ohutu. Rattur võiks teed vigastuste vältimiseks – see suu- järel pingutada üle rinna ja puu- kinnitamist üle puusade ja rin- 7-aastaseni). ületada sadulast maha tulnuna. nab autolt saadud jõu turva- sade jooksvat rihma. Saksa- na jooksvat rihma pingutada • Valgusfooriga ülekäigurada ületatakse vaid rohelise seadmele, mitte pisikesele ke- maal teostatud analüüsidest sel- nii, et see oleks võimalikult tulega. hale. Laste, eriti imikute ana- gus, et kui turvarihma ei pin- keha lähedal. • Koolibussist maha tulles ületatakse teed siis, kui buss toomia ja füsioloogia erineb gutata piisavalt, võib see avarii Ära sõiduta last süles! Au- on ära sõitnud. Nii bussi eest kui ka tagant tee ületamine suuresti täiskasvanute omast, korral tekitada raskeid vigas- 8 to esi- ja tagaistmel ei tohi on ohtlik, sest lähenev auto võib märkamatuks jääda. kuna nende pea on kehaga võr- tusi. Samuti võib laps lõtvade last süles sõidutada, sest see • Jalgratturid veenduvad enne sõidu alustamist, et rat- reldes ebaproportsionaalselt suur. rihmade vahelt välja libiseda. on süles olevale lapsele ohtlik. tal on toimivad pidurid, signaalkell, kodarahelkurid, ees Lisaks ei ole nende kaela ja Sõiduta last võimalikult Risk õnnetusse sattuda on suur valge ja taga punane helkur ning pimedal ajal ees valge ja selgroo tugevus piisav ning ras- 5 kaua seljaga sõidusuunas! ka lühemaid vahemaid läbides taga punane tuli. ked vigastused on liiklusõnne- Alla 25 kg kaaluval poisil-tüd- või väiksemal kiirusel sõites. tuste korral kergemad tulema. rukul on turvalisem reisida sel- Kui auto kiirus avarii hetkel on Turvaiste näoga sõidusuunas • Jalgrattaga sõidetakse jalgrattateel või sõidutee pa- väikelapsele kuni 9–36 kg rempoolses ääres. Viimasel juhul alates 10. eluaastast Kasuta sobivat turvava- jaga sõidusuunas. Seljaga sõi- 10 km/h, muutub 10 kg kaaluv (kuni 12-aastaseni). ning jalgratturi juhilubade olemasolul. Nooremad lapsed 1 rustust! Ostes turvatooli, tu- dusuunas olevad turvaseadmed laps 100 kg raskuseks. Ena- sõidavad õuealas, jalgrattateel ning kuni 12. eluaastani leb jälgida, kas see vastab Eu- on kõige ohutumad, nii on lap- mik inimesi ei ole võimelised kõnniteel. roopa Liidu turvastandardile se pea ja kael kokkupõrke het- sellist raskust oma süles kinni • Jalgrattaga liigeldes kantakse kiivrit. Kuni 16. elu- (ECE R44/03 või ECE R44/04 kel paremini toetatud, sest löö- hoidma ning seetõttu ei ole lap- aastani kindlasti, kuid seda võiks ka vanemas eas kanda. märkega) ning arvestab lapse va- gi jõud jaguneb kogu tema ke- se selline sõidutamine turvaline. • Roolikeerajad veenduvad enne sõidu alustamist, et nuse, kaalu ja pikkusega. Veel ha pinnale. Lapsi peab transpor- Ära sõiduta last esiistmel! nende masin vastab tehnonõuetele ning selle kindlustus tuleb pöörata tähelepanu tur- tima seljaga sõidusuunas turva- 9 Imikuid ja väikelapsi ei ole kehtib. vaseadme säilivusajale, mis on seadmes vähemalt 15. elukuu- turvaline sõidutada sõiduki esi- • Sõidukijuhid võtavad hoo maha nii enne reguleeritud kirjas turvatooli dokumentides ni, võimalusel kauem. istmel. Kui sõidu ajal esiklaa- kui ka reguleerimata ülekäigurada, sõltumata lubatud suu- või tooli tagumisel/alumisel kül- Rakendusvalmis esiturva- sist midagi sisse lendab, nt rimast kiirusest. jel. Uuel turvaseadmel on toot- padjaga (airbag) isteko- metsloom, siis juhti kaitseb min- 6 Turvavööiste lapsele 15–36 kg • Liigeldes ollakse ettevaatlik ja ümbritseva suhtes tä- japoolne garantii ning keskmi- hal ära last seljaga sõidusuu- gil määral rool, aga kõrvalistu- (4–12-aastaseni). helepanelik! selt 10-aastane kasutusaeg ala- nas sõiduta! Seljaga sõidusuu- jat mitte midagi. Kõige turva- tes tootmispäevast. Kõik mater- nas paigaldatud turvaseadet ei lisem on last sõidutada sõiduki Kõik need reeglid on olemas põhjusega – tagada liik- jalid kuluvad aja jooksul ning tohi lapse sõidutamisel kasuta- tagumisel keskmisel istekohal, lejate turvalisus – ja kui me neid järgime, jõuame igal nende kaitsevõime kaob. da istekohal, mis on varustatud sest see jääb võimalikult kau- hommikul ohutult tööle ja kooli ning õhtul koju. Hoolime Kinnita õigesti! Kõige roh- rakendusvalmis esiturvapadja- gele võimaliku küljelt tuleva üksteisest ja ümbritsevast! 2 kem vigu tehakse turvava- ga. Turvapadja väljalülitamine kokkupõrke korral ja ka laup- rustuse autosse paigaldamisel ei taga esiistmel ohutust! kokkupõrke korral väheneb risk – see kinnitatakse liiga lõdvalt Turvavöö kinnita üle rang- eespingi seljatoelt saadavateks Teili Piiskoppel või unustatakse üldse kinnita- 7 luu ja puusade! Spetsiaal- vigastusteks. noorsoopolitseinik da. Turvavarustus ei paku kait- set turvavarustust peavad lap- Diana Okas Ida-Harju konstaablijaoskond set, kui see ei ole nõuetekoha- sed kasutama ca 12-aastaseks Maanteeameti Istmekõrgendus lapsele selt turvavööga sõiduki istme saamiseni või seni, kuni lapse ennetustöö ekspert 15–36 kg (6- kuni 12-aastaseni). 12 sammu tuleohutuma koduni Tulekahju on kergem Kontrolli, et hoone korsten setunnistus. Selle kehtivust tu- suandur annab esimestel minu- Õpi ise ja juhenda pereliik- Muretse koju esmased tu- ennetada kui kustutada. 1ja tahmalõõrid oleksid pra- leb enne töö tellimist kindlasti titel märku ükskõik millisel põh- 9 meid, kuidas käituda tule- 10 lekustutusvahendid. Õpi Iga inimene saab palju gudeta ja puhtad. kontrollida kutsekoja kodule- jusel alguse saanud tulekahjust kahju tekkides ja kuidas sel ise ja õpeta pereliikmeid neid teha, et tema ümbrus oleks Pliiti, maja- või saunaahju hel. Pottseppade kontakte on või- ja on seetõttu kiireim elupäästja. puhul hoonest lahkuda. kasutama. võimalikult tuleohutu. 2 küta mõõdukalt. Liigküt- malik leida veebilehelt www. Harjuta oma pereliikme- mine on hoonete süttimise üks pottsepad.ee. 11 tega evakueerumist. Proo- Tulekahju areneb eluohtlikuks levinumaid põhjuseid. Telli korstnapühkija! Puit- Turvalisuspäeval osaleb Põhja Päästekeskus vi seda teha kinnisilmi. Tule- minutitega, mistõttu on täh- Sina vastutad, et su kodu 7 küttega püsielamus tuleb küt- Tänavu on võimalik tutvuda päästeauto ja selle varustusega, kahju ajal tekib väga palju suit- tis tegutseda kiirelt ja õigesti. elektrijuhtmestik ja elekt- teseadmeid ja lõõre puhastada su. Hea, kui pääsetee on pimesi 3 kustutada tuld, proovida purjuspäi ujumise simulaatorit ja lisaks Seejuures on oluline, et igaüks riline kodutehnika oleksid ter- kaks korda aastas. Hooajalises selge. Hoia end kummargil või teaks, kuidas käituda tulekahju ved ja korras. elamus peab korstnapühkija käi- jagatakse infomaterjale tuleohutuse jms kohta. käpakil. Käsikaudu liikudes korral või mida teha selleks, et Ära sulata külmunud to- ma üks kord enne kütteperioo- Päästeamet on siseministeeriumi haldusala valitsusasutus, katsu enne avamist ukse tempe- õnnetust ei juhtuks. 4 rustikku lahtise tulega. di algust. Gaasikütteseadmeid ratuuri. Kuuma ukse taga võib Ära jäta kütte- ja soojen- tuleb puhastada üks kord aas- mis kujundab ja hoiab Eestis turvalist elukeskkonda, ennetab olla tulekahju. Küttekolded 5 dusseadmeid (pliite, ahje, tas. Korstnapühkijal peab ole- ohte ning abistab inimesi õnnetuse korral kiirelt ja professio- Liikudes pea meeles, et Tulest alguse saanud õnnetu- katlaid, soojapuhureid jms) jä- ma kutsetunnistus. naalselt. Umbes 2200 töötajaga Päästeamet on suuruselt teine 12 lae all on alati rohkem si on lihtne ennetada, kui os- relvalveta. Paigalda igasse eluruumi suitsu ja kuumust kui põranda kad ohtu hinnata ning märkad Küttesüsteemi tohib ehita- 8 suitsuandur ja kontrolli nen- avaliku sektori asutus. lähedal. probleemseid kohti. 6 da pottsepp, kellel on kut- de korrasolekut iga kuu. Suit- Päästeamet 9. september 2016 13

Peatoe õige kõrgus võib Väsimus ja päästa elu autorool ei kuulu Peatoe õigesse asendisse dati nõuet mahtuniversaalide- kokku Katseta ja saa uusi teadmisi! reguleerimine on üks väi- le ja väikeveoautodele, 1989. Unisus autoroolis on vähemalt sama ohtlik kui n Turvalisuse päeval on võimalik tutvuda ja osaleda OÜ Autosõit ke liigutus, kuid see võib aastal ka veoautodele ja bus- kerges alkoholijoobes sõidukijuhtimine. päästa inimese surmast sidele. katsetel: turvavöötool, kokkupõrkekaal, peatoestend ja “pöör- või ratastoolist. Eessõitjate kaelavigastuste lev auto“. Uuringute kohaselt on 20–25% liiklusõnnetustest tingitud tõsiduse vähendamiseks on näi- n Kas sinu peatugi on õigel kõrgusel? Maanteeamet juhib 22.08– juhi väsimus- või haigusseisundist ning sellega seonduvast 18.09 esmakordselt Eestis oma kampaaniaga “Vali õige kõr- Enamik inimesi kinnitab au- teks Autoliv Inc välja töötanud reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või gus“ kõigi liiklejate tähelepanu auto peatoe õige kõrguse vaja- magamajäämisest. Võrreldes terve ja puhanud roolikeeraja- tosse istudes turvavöö, kuid jä- süsteemi, mis sõidukile tagant likkusele. Et saaksid teada, kas sinu auto esi- ja tagaistmetel on tab istme peatoe sobivale kõr- otsassõidu puhul võimaldab ist- peatoed korrektselt seadistatud, kasuta spetsiaalset rakendust ga, lõpevad väsinud autojuhi poolt põhjustatud avariid kolm gusele reguleerimata. Euroopas me seljatoel nihkuda teatud ula- veebiaadressil www.peatugi.ee/#game. Lae üles oma autoist- korda suurema tõenäosusega tõsiste vigastuste või surmaga. saadakse keskmiselt 36% selg- tuses allapoole, summutades mel tehtud foto või selfie. Maanteeameti eksperdid annavad Põhjuseid, miks väsimus tekib, on mitmeid, kuid en- roo- ja kaelavigastustest liik- kokkupõrke energiat ning vä- igale fotole personaalse tagasiside ning vale seadistuse korral nekõike on väsimusseisund seotud vähese unega. Ma- lusõnnetuste tagajärjel ning iga hendades sõitja kaelale ja pea- täpse juhise ja soovitused. gamine alla viie tunni öö jooksul tõstab liiklusõnnetusse kahekümnenda puhul on tege- le mõjuvaid jõudusid. Kiirusel sattumise võimalust 4,5 korda. Samuti võib süvendada mist ägeda traumaga. See tä- 24 km/h läbi viidud testide käi- väsimustunnet eelmisel õhtul tarbitud alkohol, mis rikub hendab, et kahjustuskohast all- gus tuvastati, et sellise süsteemi või ohtlikud möödasõidud või- tuse, sealhulgas sõiduauto ist- inimese normaalse unetsükli ning ta ei puhka korralikult pool puudub igasugune selja- kasutamine vähendab kaelavi- vad viia kokkupõrkeni. Avarii- metele paigaldatud peatugede välja. Ööpäevas on igaühel välja kujunenud bioloogiline ajust lähtuv funktsioon st lii- gastuste saamise tõenäosust 50% hetkel paiskub inimese pea ki- tõhususe hindamise program- rütm, mis mõjutab nii kehatemperatuuri, söömist, joomist gutused, põie- ja soolekontroll, võrra. Järgmine samm peatu- neetilise energia rakendumisel mi Euro NCAP-i kohaselt peab kui ka kõige olulisemalt – tähelepanuvõimet. Paraku pea tundlikkus. Eestis on vanuse- gede tehnoloogias on nn targad tahapoole. Peast kaugele või ma- parima kaitse tagamiseks pea- 80% igapäevastest sõidukijuhtidest ei maga vähemalt ühel grupis 20–29 aastat need näi- peatoed, mis suudavad skanee- dalale reguleeritud peatugi la- toe ülemine äär olema peast päeval soovituslikku 7–8 tundi und, noored (16–25-aasta- tajad veelgi hullemad, sest lau- rida inimese pikkuse ja kohal- seb peal energia tagajärjel lii- kõrgemal või vähemalt sellega sed) peaksid puhkama veelgi pikemalt. sa 60% juhtudel on fikseeritud duvad automaatselt selle järgi. kuda liiga kaugele taha. Kok- ühel tasemel. Mida rohkem on Väsimust ei ole võimalik enda tahtele allutada ega ko- liiklusõnnetus ränga vigastuse kupõrkel kerkib inimese keha peal ruumi edasi-tagasi liiku- gemustega üle kavaldada. Kolmandik autojuhtidest tun- põhjusena. Õige kõrgus tagab istmelt ja pea liigub kuklasse da, seda suuremad on vigastu- nistab, et on öisel ajal vähemalt korra roolis tukastanud Rahvusvaheliselt on sellele tõhusa kaitse ule peatoe ääre, mille tagajärjel sed. või ei mäleta mingit osa oma sõidust. Enamjaolt on tegu teemale pööratud tähelepanu ju- Eestis tehtud liikluskäitumise võib tekkida lulisamba vigas- Igale autokasutajale on toot- nn mikroune efektiga – autojuht küll sõidab avatud sil- ba rohkem kui pool sajandit. monitooringu andmete koha- tus. Pärast lööki paiskub pea et- ja poolt antud soovitustes kir- madega, kuid ta ei suuda meenutada viimase paarikümne Terminit “piitsaplaks”, mis kir- selt seab ligi pool autosõitjatest tepoole, suurendades traumat jas, kuidas sõidukisse paigal- sekundi vältel toimunut. Kiirusel 90 km/h liigub sõiduk jeldab õnnetuse tulemit, kus ini- end ohtu ning riskib kaelatrau- veelgi. datud turvavarustust kasutada 20 sekundiga tervelt 500 meetrit. Prantsusmaal läbiviidud mese pea liigub tahapoole, kuid maga. 2016. aastal läbi viidud Kui juht ei tea, milline on nii, et see õnnetuse korral ta- uuringutes tuuakse välja, et 85% roolis magamajäämisest keha toetub vastu istme selja- uuringu kohaselt on peatoe kor- õige peatoe kõrgus, ei saa ta se- gaks võimalikult tõhusa kaitse. põhjustatud liiklusõnnetustest toimusid sirgel teel. Vähe- tuge, kasutati esmakordselt 1928. rektse kasutamise näitaja 53%. da endal ega ka kaassõitjatel Eesti liikluses on kahjuks veel nenud reaktsioonikiirus pikendab oluliselt ka peatumistee- aastal. Intensiivsemalt hakati Peatoe ebaõige asendi peami- kontrollida ning tagada Liiklus- palju selliseid masinaid, mille konda, mistõttu suureneb mitmekordselt oht raske liiklus- peatugede reguleerimise prob- seks põhjuseks on selle liiga seaduse § 30 ja § 33 täitmist. Sea- peatuge ei olegi võimalik en- õnnetuse põhjustamiseks. leemiga tegelema 1960ndatel madal asend ja/või liiga suur dus sätestab muuhulgas, et juht dale sobivale kõrgusele tõsta. The National Higway Traffic Safety Administrationi USA-s ja kümmekond aastat kaugus peast. peab enne sõidu alustamist veen- Sellisel juhul saab soovitada USA-s tehtud uuring toob välja, et 55% kõikidest väsimu- hiljem ka Euroopas. Me võime autojuhina teel duma, et temal ja sõitjatel on vaid üht – kui näed avariiolu- sega seotud liiklusõnnetustest on osaliseks alla 25-aasta- 1969. aastal kehtestati USA-s olles kõik õigesti teha, kuid me peatoed reguleeritud selliselt, korda tekkimas, siis lase en- ne sõidukijuht. Põhjuseks ennekõike ebapiisav uni, pikk riiklik standard riigis toodetud ei saa olla kindlad, et teised sa- et need toetaks pead kuklast, nast istmel madalamale, nii et järjestikune ärkvelolek ning öised sõidud. Enim liiklusõn- sõiduautode juhi- ja tema kõr- mamoodi käituvad. Liiga lühi- ja mitte sõidutama sõitjat, kes peatugi kaitseks pead. netusi, mis on põhjustatud väsimusseisundist, toimuvad valistmele paigaldatud peatu- kesed pikivahed, järsud pidur- pole seda nõuet täitnud. noortel autojuhtidel ennekõike öösel ja varahommikul aja- gede kõrgusele. 1974. aastal laien- dused, ootamatud takistused teel Euroopa uute autode ohu- Maanteeamet vahemikul kella 2–6 ning vähemal määral pealelõunasel ajal, kella 15–18 paiku. Noorem iga, vähene sõidukoge- mus, oma võimete ülehindamine ning alkoholi tarvitamine on põhilised riskifaktorid alla 25-aastastel sõidukijuhtidel väsimusega seotud liiklusõnnetustes. Sind oodatakse koju! Päevane unisus on reeglina krooniline probleem ning Kätte on jõudmas sügise- võib viidata uneapnoele ehk unehäirele, millele on ise- ne pime aeg. Iga inimene, KODUMAINE INNOVAATILINE HELKUR loomulikud korduvad hingamispausid une ajal ning mis kes oma elu hindab, Turvalisuse päeval on kohal Eesti firma ExtraWize, seondub hapnikutaseme muutuste ja une katkestustega. peaks juba kandma õhtu- kes toob turule uue innovaatilise helkuri GloDisk. Tegu Ravimata uneapnoe korral on oht sattuda raskesse liiklus- hämaruses ringi liikudes on vastupidava ja turvalise tootega, mis ühendab hel- õnnetusse kuni 7 korda kõrgem kui tervel inimesel. Valdav helkurit. kuri põhielemendid uute osadega nagu tugev kar- enamus päevasest väsimusest tingitud liiklusõnnetusi toi- abiinkinnitus, vastupidav ja muudetava pikkusega mub õhtuse tipptunni ajal, kella 16–18 vahel. nöör ning helkurit ümbritsev ja kaitsev silikoon. Tumedates riietes ja helkurita Unehäired ja vähene magamine ning sellest tulenev Tegu on EL-i standarditele vastava helkuriga. jalakäija ilmub autojuhi vaate- väsimus ei ole mitte ainult liiklus- ja tööõnnetuste sage GloDiski teeb eriti lahedaks see, et nii silikoon kui välja lähitulede valgel parimal põhjus, vaid rikub tervikuna organismi tasakaalu, soodus- ka nöör helendavad pimedas, vajades vaid veidi juhul alles 30 meetri kauguselt. tades paljude nüüdisajal levinud tervisehäirete (ülekaal, Juhil jääb temani jõudmiseks päevavalges “laadimist“, et olla pimedas eriti sil- matorkavad ja ägedad. suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhutõbi) ku- aega vaid mõni sekund ja see- junemist. Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst. pärast ei suuda juht ootamatult TURVALIST KOJUJÕUDMIST Ainus abinõu väsimuse vastu on uni. Veendu, et oled nähtavale ilmunud jalakäijale Viimsi vallavalitsus soovib, et elanikud jõuaksid tur- sõitu alustades puhanud ja terve ning jõua turvaliselt pärale! otsasõitu alati vältida. valiselt koju! Mida on oluline teada: Kõige ohtlikum situatsioon Traditsiooniliselt korraldatakse ka sel aastal koos- Planeeri oma sõit ette ning uuri välja, kus on võimalik jalakäijale on, kui autod lähe- töös piirkonnapolitseinike ja noorsoopolitseinikega 1 vajadusel peatuda ja puhata. nevad teineteisele pooltulede- kontrollimisi koolide ja lasteaedade lähedal. Kui tunned end autoroolis väsinuna, peata kindlasti ga. Sellisel juhul märkab au- Selleks, et kontrollimiseks helkur ikka olemas oleks 2 auto ohutus kohas ja puhka. Väsimusseisund võib ta- tojuht helkurita jalakäijat alles jagatakse turvalisuspäeval vallavalitsuse infotelgis bada igaüht, selles ei ole midagi ebaloomulikku. paarikümne meetri kauguselt. ja -lauas klassikalisi helkureid. Pikema sõidu korral, olgu päeval või öösel, tee puh- Korralik helkur on auto lä- 3 kepause, soovitavalt iga 2 tunni järel. Pausi ajal liigu hitulede valguses nähtav juba värskes õhus ja tee võimlemisharjutusi. 130–150 meetri kauguselt, kaug- valgusallikaga nähtavaks tege- le tõmmata, rippuv helkur pan- Kontrolli helkurit aeg-ajalt Roolimineku eel ära tarbi ravimeid, mis aeglustavad tulede valgusel 300 meetri kau- ma. nakse haaknõelaga riiete külge 3 – kui see on kraabitud või 4 reageerimisvõimet või soodustavad väsimust. guselt ning autojuhil jääb piisa- Kuidas aga selle hädavaja- nii, et see jääb umbes põlve must, väheneb helkimistugevus Ära söö vahetult enne pikemat sõitu liiga palju – väldi valt aega, et sõitu aeglustada ja liku abimehega õigesti ümber kõrgusele (v.a lapsel, kellel see pea poole võrra. Päeval hoia hel- 5 rasvaseid ja süsivesikurikkaid toite. Uinumisoht suu- jalakäijast ohutult mööduda. käia? peaks olema kõrgemal), keha kurit näiteks taskus, siis püsib reneb juba pool tundi pärast einestamist. Liiklusseadus kohustab kõi- Helkur tuleb kinnitada riie- sõiduteepoolsele küljele. see kauem ilus. Kangel kohvil ja šokolaadil on väsimuse vastu vaid ki – jalakäijaid, õhtupimeduses 1 tele nii, et see oleks nähtav Kõige turvalisem on kasu- Kõige märgatavamad on val- 6 lühiajaline mõju. sörkijaid, jalgrattureid või näi- võimalikult mitmest suunast: 2 tada kahte helkurit korra- 4 ged, võimalikult heledad hel- Rasmus Ojamets teks rulluisutajaid – end pime- veniva helkurpaela võib liht- ga, ühte paremal ja teist vasa- kurid. Maanteeamet dal ajal helkuri, ohutusvesti või salt varruka või püksisääre pea- kul küljel. Maanteeamet 14 9. september 2016

Naaber – hooli, Panusta riigi kaitsesse märka ja reageeri! Naabrivalve on eelkõige elanikke ühendav kaitseliitlasena! tegevus, et vähendada piirkonnas anonüümsust Kaitseliit on kaitseminis- ja olla abiks oma naabritele. Kuigi naabrivalve teeriumi valitsemisalas liikumine seondub eelkõige kuritegevuse enne- tegutsev vabatahtlik, tusega, siis lisaks on eesmärk tegeleda turvali- sõjaväeliselt korraldatud, suse ja heakorraga ka laiemas mõistes. relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev Viimsi vallas on 16 naabri- riigikaitseorganisatsioon, Turvalisuspäeval on valve sektorit. Liitudes naab- mis täidab temale Kaitse- taas võimalik tutvuda rivalve projektiga, kirjutab liidu seadusega pandud Eesti Naabrivalve tege- sektori nimel sektori vanem ülesandeid. vustega, saada lisainfot alla naabrivalve lepingule, mil- Viimsi piirkonna sekto- le ülejäänud osapoolteks on Kaitseliidu panus ühiskonna rite kohta ning tead- politsei, Eesti Naabrivalve ja misi, kuidas ise oma stabiilsusse ja sõjalisse heidu- kohalik omavalitsus, Tallin- sektorit luua. tusse rajaneb selgelt määratle- nas ka Tallinna Munitsipaal- tud võimetel, mille keskmes on politsei Amet. Tihti on ini- alaline valmisolek ja kiire te- mestel väärtuslikke tähelepanekuid ja informatsiooni ku- gutsemisvõime kogu riigi ter- Rävala malevkonna liikmetest u 1/4 on viimsilased. Foto Liina Rüütel ritegude ning erinevate rikkumiste kohta, mis kahjuks jää- ritooriumil. vadki naabrite omavaheliste juttude tasemele ega jõuagi Kaitseliit koosneb 15 male- liks pidavate, ühiskondlikult te- klravala või harju.kaitseliit.ee. tada Noorte Kotkaste ja Kodu- ametkondadeni, kes aitaks seda lahendada. Kindlasti aitab vast, mis on enamasti jaotatud gusate ja asjatundlike inimeste Naised leiab internetist üles vee- tütarde Viimsi rühmade loo- otsene kontakt kohaliku omavalitsuse, politsei ja teiste maakondade kaupa. Malevad kaasatus kodu-, kodukoha- ja biaadressilnaiskodukaitse.ee. misesse ja noorte isamaalisse koostööpartneritega kaasa turvatunde suurenemisele. omakorda jagunevad malevkon- riigikaitsesse; NB! Kui Viimsi vallas oleks kasvatusse, siis võib kontak- Naabrivalve liikumisega liitumine julgustab inimesi dadeks, millele vastavad siis - kaitseliitlaste sotsiaalsete mõni eru- või reservväelane, teeruda ülalmainitud Rävala ma- teatama tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse teatud omavalitsuste piirid. Viim- ja ametialaste võrgustike kasu- olenemata soost, või lihtsalt ak- levkonna e-posti aadressil. nad seni ei sekkunud. Meil kõigil on turvalisem, teades, et si vald on Rävala malevkonna tamine; tiivne ja teotahteline kodanik, Lauri Lasimer häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks. läänepoolseim vastutusala piir. - liikmetele head väljaõpet, kes ei taha küll relv käes met- Kaitseliidu Harju maleva Leping Eesti Naabrivalve ühinguga tähendab eelkõige Kaitseliit annab oma liik- vajalikku varustust tagav ja nen- sas joosta, kuid sooviks panus- Rävala malevkonna pealik igakülgset abi ja teavet ühise töö korraldamiseks naabrite ja metele laiapindset väljaõpet, de kutseoskusi tõhusalt raken- teiste lepingu osapoolte vahel. Lisaks eeltoodule annab ühing alustades üksikvõitleja väljaõp- dav organisatsioon; välja infomaterjale, premeerib kord aastas aktiivsemaid naab- pest, lõpetades lahingõppega - organisatsiooni rakenda- demoesitlus turvalisuspäeval rivalve sektoreid, korraldab naabrivalve sektori liikmetele kompanii raamistikus. Samuti mine selgete ja ajakohaste dokt- Turvalisuse päeval saavad kõik tutvuda üksikvõitleja varustuse- turvaalaseid koolitusi, mis on sektori liikmetele tasuta. Eesti osaletakse suurõppustel “Ke- riinide ning kontseptsioonide ga, kanda seljakotti, et tunda, milline on võitlejal kaasaskantav Naabrivalvel on mitmeid lepingupartnereid, kelle toodetelt ja vadtorm” ja “Hunt”. Neist vii- raames. raskus. Samuti on väljas Kaitseliidu veoauto MB 1017A ja maas- tikuauto MB GD 250. teenustelt saavad naabrivalvega liitunud soodustusi. mane on iga-aastane Põhja maa- Rävala malevkonna ja Naiskodukaitse Viimsi jaoskonna koos- Naabrivalve raames on algatatud mitmesuguseid tege- kaitseringkonna koostööharju- Liitu meiega! töös toimub loterii-allegrii. vusi. Mõnes sektoris toimub regulaarne naabrivalve patrull, Kui on tekkinud soov liituda tus. Samuti arvestatakse iga va- Päeva lõpetab demonstratsioonesitlus “Varitsus“. Stsenaarium: teises korraldatakse igal suvel noortele vaba aja tegevusi ja batahtliku enesearendamise soo- Kaitseliidu Harju maleva Rä- kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest Kaitseliidu üksusele on antud ülesandeks varitseda vaenlase videga. Selleks on Raplamaal vala malevkonnaga või Nais- konvoid. Kui vaenlase kolonn on jõudnud tapmisalasse, siis esi- tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Alus tegutsev Kaitseliidu kool, kodukaitse Viimsi jaoskonna- Naabrivalve sektori probleem on ka meie ühingu probleem mene masin seisatakse suundmiiniga, mille peale tulistavad kus lisaks sõjalisele õppele on ga, siis võib küsida liitumis- kolonni esimese ja viimase masina pihta ka tankitõrjegranaadi- ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi. inimressursi arendamise õppe- avaldust Kaitseliidu infotelgist Mõelge juba täna, kuidas teil endal on võimalus ühes- heitjad. Tapmisala külvatakse üle kuulipilduja tulega. Peale tule suund, mille eesmärk on anda või kirjutada e-posti aadressi- seiskumist, kui tehnika on neutraliseeritud, saadetakse välja ot- koos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muu- teadmisi ka juhtimisest. del [email protected] singugrupid, kes lähevad masinatest otsima vajalikku informat- ta. Sõbralik naeratus ja tervitus naabrile olgu esimene Kaitseliidu edukuse määra- või [email protected]. siooni ja dokumente. Pärast seda eemaldutakse ning minnakse samm, et muuta tõeliselt koduks piirkond, kus elate. vad järgmised faktorid: Samuti saab rävallaste tegemi- tagasi oma kompanii juurde. Marek Väljari - ennekõike kodumaad kal- si jälgida www.facebook.com/ MTÜ Eesti Naabrivalve Tutvu NATO Kodukoha turvalisusesse panusta tegevusega! abipolitseinikuna Eesti NATO Ühing, lühidalt EATA, on tegutsenud Vabatahtlik tegevus saab misel ja liiklusjärelvalve teos- mese emakeel ei ole eesti keel, Ida-Harju politseijaoskonna abi- juba 15 aastat eesmärgiga aidata kaasa NATO ja ühiskonnas aina rohkem tamisel. Abipolitseinike tege- siis peab ta eesti keele oskus politseinike rühmajuhi Annika selle eesmärkide ning tegevuste tutvustamisele kõlapinda ning järjest vus hõlmab erinevaid politsei- olema vähemalt B2 tasemel. Tikuga telefonil 6124 851 või ja toetada Eesti Vabariigi NATO liikmelisust. suureneb isikute ring, kes lisi tegevusi, alustades osale- Samuti peab abipolitseinikuks e-posti aadressil annika.tikk@ soovivad oma tegevusega misest patrullides, lõpetades en- soovija läbima tervisekontrol- politsei.ee. EATA missiooniks on suuren- panustada turvalisuse netustegevusega ja kõige sinna li. Abipolitseinikuks saamine Koostöös loome turvalise- dada ühiskondlikku toetust EATA osaleb turvalisus- tagamisse. vahele jäävaga. Abipolitseini- eeldab esmase väljaõppe läbi- ma Eesti! päeval teist korda! Eesti NATO liikmelisusele; kele toimub ka palju erinevaid mist, mis kestab 40 tundi. Ühingu telgist leiab tõsta Eesti avalikkuse tead- On loomulik, et inimene tun- koolitusi ning seetõttu saavad Kes soovib kogukonna tur- Annika Tikk erinevaid infomater- likkust kollektiivkaitse toime- neb muret nii enda kui ka oma nad lisaks kogukonna turvali- valisusesse reaalset panust an- vanemkomissar jale NATO kohta, saab mehhanismidest ning NATO, elukoha turvalisuse pärast ning susesse panuse andmisele aren- da, võib julgelt ühendust võtta Ida-Harju politseijaoskond osaleda viktoriinis ja EL-i ja Eesti julgeolekupolii- seetõttu on politsei ja kogu- dada mitmekülgselt ka iseen- tutvuda ühingu tege- tikast; edendada rahvusvahe- konna omavaheline koostöö äär- nast. Seega ei võida abipolit- vustega. list koostööd kaitse- ja julge miselt oluline. Kindlasti on üks seiniku tegevusest üksnes mit- Turvalisuspäeval tutvustavad politsei tööd Ida-Harju politsei- olekupoliitika vallas; tutvus- mõjusamaid viise kogukonna te kogukond ja seeläbi ühis- jaoskonna Viimsi piirkonnapolitseinik ja noorsoopolitseinik, abi- tada Eesti seisukohti ja huvisid kaitse- ja julgeolekukü- turvalisusesse panustamisel osa- kond, vaid ka iga abipolitsei- politseinikud, kiirreageerimisüksus, demineerijad ja narkokoe- simustes nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil; lemine politseitöös abipolitsei- nik individuaalselt. rad (demoesitlused!). toetada integratsiooni ja üksteisemõistmist Eesti ühiskon- Viimsi piirkonnapolitseiniku ja noorsoopolitseiniku elanike vas- nikuna. Täname Viimsi piirkonna pa- nas ning edendada rahvusvahelist stabiilsust ja julgeole- tuvõtuaeg on teisipäeviti kell 15–17. Piirkonnavanema elanike Abipolitseinik on vastavalt nustavaid abipolitseinikke: Ja- kut; jagada NATO ja EL liikmesriikide ning partnerriikide vastuvõtuaeg on esmaspäeviti kell 9–17 aadressil Karjääri 11, seadusele inimene, kes vaba- nek Murakas, Taavi Valgmäe, hulgas Eesti riikluse arendamise ja reformide elluviimise Maardu. Lisainfo viimsivald.ee/politsei ja politsei.ee. tahtlikult ja oma vabast ajast Alar Mik, Tiit Villig, Julia Fi- kogemust ning tutvustada NATO-t ja kollektiivkaitset; Politsei- ja Piirivalveametis töötab Eesti riigi siseturvalisuse osaleb politsei tegevuses. Abi- lippova! kaasata noori julgeolekuvaldkonna aruteludesse ja tagada nimel üle 5000 inimese. Nii on tegemist Eesti suurima riigiasu- politseiniku pädevuses on po- kvaliteetne teemakajastus koolides. tusega. litsei abistamine avalikku kor- Kes sobib abi- EATA korraldab regulaarselt erinevaid üritusi nii Ees- Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanneteks on Euroopa vä- da ähvardava ohu ennetamisel, politseinikuks? lispiiri tagamine; kodakondsuse määratlemine, dokumentide tis kui ka välismaal. Täpsem info www.eata.ee. väljaselgitamisel, tõrjumisel ja Abipolitseiniku kandidaat on väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude Mariita Mattiisen avaliku korra rikkumise kõr- vähemalt 18-aastane Eesti Va- menetlemine ja ennetamine. Eesti NATO Ühing valdamisel, samuti politsei abis- bariigi kodanik, kes on krimi- Politsei kliendiinfo telefon on 6123 000 ja hädaabinumber 112. tamine liiklusturvalisuse taga- naalkorras karistamata. Kui ini- 9. september 2016 15 Septembri kala – lõhe Sügisel hakkab lõhe Lõhe asustamisest ja (Salmo salar) liikuma püügist kudemiskohtade poole. Lootuses, et noorkalade asus- Kahjuks jääb lõhet üha tamine on parim tee lõhevaru vähemaks. Kadumisohus taastamiseks ja samuti Lääne- lõhe on kantud Eesti mere kalanduskomisjoni (IBS- punase raamatu eriti FC) rahvusvahelise lõhekava ohustatud liikide kate- (SAP) täitmiseks, alustas Eesti gooriasse. 1997. aastal regulaarset noor- lõhe asustamist. Asustusjõge- Kala nimetatakse ka lõhi, lohe, deks said Selja, Valgejõgi, Jä- laks. Lõhe keha katab peen hõ- gala ja Pirita, hiljem lisandus bedane soomus ja ülalpool kül- ka . Senini on Põlula ka- jejoont köidavad tähelepanu x- lakasvatuskeskuse poolt sisse kujulised täpid. Lõhet aetakse lastud ühe- ja kaheaastasi, 2002. kergesti segi meriforelliga, ent aastal lisandusid veel samasu- tavaliselt on lõhe suurem. Ees- vised. Ainus häda on selles, et tis teada olev rekordlõhe kaa- pisikestest kaladest jääb vähe lus 37,75 kg ja suurim merifo- ellu – rahvusvahelise mereuuri- rell 11,4 kg. Mõlemad isendid mise nõukogu hinnangul saab püüti Keila jõest 1938. aastal. neist laskujateks vaid 6%. Sa- Meriforelli keha on jässakam, muti on väikesi kalu raske mär- keha katvaid täppe on rohkem gistada – hiljem ei tea, kas te- ja need asuvad ka allpool kül- gemist on loodusliku või sisse- jejoont. Lõhel puuduvad täpid Lõhe, lõhi, lohe, laks muutub looduslikult järjest haruldasemaks. Foto kalale.ee lastud kalaga. Taasasustamise- seljauimel ja sabavars on pee- ga seondub veel rida problee- nem kui meriforellil. Lõhe sa- viljastatud marjaterad liiva ja seks. Esimese vältel liigub lõhi Jõgedele rajatud paisud on lõ- me ja tulemuste saavutamine bauimel paistab silma nõgus sis- kruusaga. Seda tehakse mitu Läänemere lõunaossa, teise väl- hedele ületamatuteks rändetõ- võib võta pikka aega. selõikega serv. korda (portsjonilised kudejad) tel tuleb tagasi kodu poole. Me- keteks, mille tõttu ülesvoolu 1990. aastal püüti Lääneme- Laias laastus ja elukoha jär- ning kudemine võib kesta kuni res toitub lõhi kilust ja räimest, asuvad kudemispaigad jäävad rest 5636 tonni lõhet ja 2001. gi võttes võib öelda, et lõhi ja- paar nädalat. Soome lahes esineb toidus ka kättesaamatuteks. Eestis ei ole aastal vaid 1841 tonni. Viima- guneb liigina kaheks: Lääne- Koetud mari areneb pesa- palju ogalikku. Toitumisstra- palju lõhele looduslikult sobi- sel aastakümnel on püük ena- mere ja Atlandi lõhi. Need kühmus 5–6 kuud, misjärel koo- teegia näeb lõhel välja selline, vaid jõgesid: Narva, Purtse, masti olnud kvoteeritud ja saa- kaks omavahel kokku ei puutu. ruvad eelvastsed. Jões elavaid et ta “haagib“ end kilu- või räi- Kunda, Selja, Loobu, Valgejõ- ginumbrid ei peegelda varu te- Lõhe on siirdekala, kes tuleb lõhepoegi kutsutakse tähnikuiks. meparve sappa ja võtab sealt gi, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, gelikku seisu. Suuremad lõhe- sügiseti (oktoobris-novembris) Igal neist on oma territooriu- hoolsasti matti, kasvades kii- ja Pärnu. Tänasel püüdjad maad on Soome ja sünnijõkke kudema. Kudemis- miks tükike jõepõhja, mida nad resti. Kui laskuva noorkala kaal päeval on Eesti jõgedes lõhele Rootsi. rändel saab ta selga pulmarüü: sissetungijate eest hoolega kait- on tavaliselt alla 50 grammi, sobilike elupaikade pikkuseks Täna on harrastajatel või- isased lõhed tumenevad, va- sevad. Põhitoiduks on tähni- mille ta on saavutanud jões ela- napp 20 km, mistõttu esmatäh- malik osta luba ja püüda jõge- rieerudes hallrohekast pruuni- kutel pisikesed koorikloomad des, siis meres on kasvutempo tis on taastada lõhede rände- desse tulevat lõhet. Seda küll kaskollaseni, kõht võib helki- ja putukate vastsed. Küllaltki hoopis midagi muud: esimese võimalused jõgedes. Kunagi olid ainult nendes jõgedes, kuhu da purpurpunaselt. Isaslõhe kin- 37,75 kg kaaluv rekordlõhe püüti tavalised on ka vette langenud mereeluaastaga saavutavad nad Eesti parimateks lõhejõgedeks on lõhe inimese poolt lisaks del tunnus on konksjas kõhr- 1938. aastal. Foto kalaportaal.ee õhuputukad. keskeltläbi massi 2,4 kg ja kol- Narva ja Purtse jõgi. Esimeses jõe oma populatsioonile, sis- jätke lõua otsas. Emaslõhe pul- Meil jäävad noorlõhed jõk- manda elusuve lõpuks on see on lõhi täiesti olemas ka täna, se asustatud. Sellistel jõgedel marüü jääb tagasihoidlikumaks, m/s) kruusase põhjaga alad – ke tavaliselt kaheks aastaks (põh- juba 8,5 kg. kuid see ei pärine loodusli- nagu Keila ja Kunda, mida kü- keha värvus muutub vähem. kärestikud. Isased kalad tõu- japoolsetes Skandinaavia jõge- Lõhe saavutab alammõõdu kust kudemisest, vaid on sisse lastab ainult looduslik populat- Emased lõhed pöörduvad sün- sevad koelmutele varem, või- des kolmeks aastaks), kuid väi- 60 cm teise mereeluaasta su- lastud Ivangorodist ja Põlula sioon, on igasugune lõhepüük nijõkke pärast kaht kuni viit, deldes parimate kohtade eest ke osa neist lahkub juba ka aas- vel ja sellest lähtudes on paika kalakasvandustest. Oma koel- keelatud. Kutselised püüavad isased pärast üht kuni nelja me- ja kaitstes neid sissetungijate tastena. Et lõhepoegi välja ei pandud ka püügikeelud ava- muist jäi Narva lõhe ilma tänu lõhet võrkudega jõgede suud- res veedetud aastat. Jõkke tõu- vastu. Hiljem saabuvad ema- püütaks, on kudejõgedes aasta- meres. Püügiperioodil kaitseb hüdroelektrijaamale. mete lähedusest merest. su soodustavad meretuuled ja sed, kes valivad sobiliku kude- ringne püügikeeld käsiõngele; lõhet lisaks alammõõdule veel Lõhedel esineb ka M74 sünd- Väga tähtis on, et kudema kõrge veetase nii jões kui ka mispaiga. Tugevate sabalööki- spinningut ja lendõnge võib ka- lubatud vähim silmasuurus ja room, mis väljendub vastkoo- saabuvad lõhed ei satuks rööv- meres. dega kaevab küljele kaldunud sutada eriloal vaid neis jõge- õngekonksu suurus. Ka on lõ- runud lõhede massilises sure- püüdjate konksu otsa. Loode- emaslõhe jõe põhja pesalohu, des, kuhu noorkalu asustatakse. hele kehtestatud püügikvoot. muses. Sündroomi põhjustab detavasti annab lõhepopulat- Tagasi sünnijõkke mille sügavus ulatub 30 senti- Tänu neile piirangutele jõuab tiamiini vähesus organismis, täp- sioonide olukorra ning prob- Lõhede puhul on tähelepanu- meetrini ja pikkus paari meet- Lõhe kasvab meres mõni lõhe ka Eesti vetesse ta- semalt marjas. Kalakasvatuses leemide mõistmine kõigile in- väärne see, et iga lõhe pöördub rini. Emas- ja isaskala ujuvad Merre laskumise eel lõhi hõ- gasi ja loodetavasti pääseb ka vannitatakse selle vältimiseks du omapoolse panuse andmi- kudema tagasi oma sünnijõk- kõrvuti pesalohu kohal: emane bestub. See pole pelgalt vär- jõkke kudema. kalu tiamiinilahuses. Sündroo- seks lõhe elutingimuste paran- ke. See on lõhedele iseloomu- poetab sinna 5–6 mm läbimõõ- vuse muutus, vaid kalakese or- Lõhe arvukuse vähenemises mi täpset tekkemehhanismi ei damiseks. lik ning pärilik ja Lääneme- duga marjaterad, samal ajal la- ganismis toimuvad mitmed muu- tuleb süüdistada eelkõige ini- teata – arvatakse, et see on seo- res tervikuna eksib vaid kaks seb isane veevoolul kanda mar- tused, tänu millele lõhepoeg ko- mest. Suure osa lõhedele sobi- tud emalõhe toitumisega. Ees- Viimsi Teataja protsenti lõhedest valesse jõk- jale niisa. Neil sekundeil mari hastub eluks merekeskkonnas. vatest elupaikadest on rikkunud tis see probleem väga suur ei Allikad: Eesti loodus, ke. Jões sobivad kudemiseks viljastatakse ja saab alguse Lõhi siirdekalana teeb pikki jõgede paisutamine hüdroelekt- ole, asi paistab olevat tõsisem kalastaja.ee, kogumik “Lõhe kiirevoolulised (mitte alla 0,5 uus elu. Kohe katab emaskala rändeid toitumiseks ja kudemi- rienergia tootmise eesmärgil. Rootsis ja Soomes. Eesti jõgedes“ Üks võimalus vähendada kilekottide tarbimist Keskkonnaministeerium keti, kuidas ka Eestis poeskäi- nik aastas kuni 200 õhukest kuma kilekottidele alternatiiv- elanikkonna tähelepanu nende de tarbimise ja tarbimise vä- saatis kooskõlastusringile mist keskkonnasõbralikumaks plastkandekotti (õhemad kui 50 seid võimalusi. keskkonnaohtlikkusele ja loo- hendamise eesmärkide täitmise pakendiseaduse muuda- muuta,” kommenteeris keskkon- mikronit) ja neist 160 on eriti Eelnõu kohaselt saab kesk- detavasti mõjutab ka nende ka- kohta andmeid saada, lisatakse tuse, mille eesmärk on naministeeriumi jäätmeosakon- õhukesed plastkandekotid (õhe- konnaminister määrata õhukes- sutamise otsuseid,” märkis Eek. müügikohtadele nende üle ar- piirata kilekottide tarbi- na juhataja Peeter Eek. mad kui 15 mikronit, nn puu- tele plastkandekottidele väiksei- Samuti lisatakse seaduses- vestuse pidamise kohustus. mist Eestis kehtestades Euroopa Liidu ja nõukogu viljakotid). ma hinna vahemikus 30 euro- se soovitus vältida oksüdantide Aruandekohustus rakendub 2019. aastast miinimum- direktiiv, mis pakendiseaduse- Eelnõu kohaselt ei tohi ala- senti kuni 1 euro. Müügikohas toimel lagunevate plastkande- müügikohtadele, mille pindala hind. ga Eesti õigusesse üle võetak- tes 1. juulist 2017 kassades olla ei tohi õhukese plastkandekoti kottide müümist, kuna tarbijad on suurem kui 100 m2. Kesk- se, seab kilekottide tarbimise vä- tasuta kättesaadavad eriti õhu- (15 kuni 50 mikronit) hind olla peavad neid sageli biolagune- konnaministeeriumile teadaole- “Kilekoti eluiga tarbeesemena hendamiseks sihtarvud: 2019. kesed plastkandekotid ja alates väiksem ministri määrusega keh- vateks kottideks, mida need aga valt oli 2015. aastal alla 100 m2 on enamasti üsna lühike, küll aasta 31. detsembriks peab tar- 1. jaanuarist 2018 võib eriti õhu- testatust. Seaduse jõustudes ra- ei ole. Sellised kilekotid ei lagu- pindalaga müügikohti ligikau- aga tekitavad nad loodusesse bimine olema alla 90 ning 2025. kesi plastkandekotte kasutada kendub miinimumhind alates ne kompostimise käigus lõp- du 780, mis moodustab üldi- sattudes palju pahandust. Ses- aasta 31. detsembriks alla 40 üksnes toiduhügieeni tagami- 1. jaanuarist 2019. likult vaid üksnes väikesteks sest müügikohtade arvust ligi- tap on kilekottide tarbimise vä- õhukese plastkandekoti inime- seks ning lahtise kauba esma- “Kilekottidele väikseima hin- tükkideks, mis võivad sattuda kaudu 28%. hendamine ette võetud terve Eu- se kohta aastas. seks pakendamiseks. Samuti li- na kehtestamine ja eriti õhu- loomade ja lindude toidulauale Berit-Helena Lamp roopa Liidu tasandil ning ole- 2015. aastal läbi viidud uurin- satakse seadusesse nõue, et keste kilekottide tasuta jaga- ning põhjustada nende surma. Keskkonnaministeeriumi me kokku pannud meetmete pa- gu andmetel kasutab Eesti ela- kauplejad peavad tarbijale pak- mise piiramine kindlasti pöörab Selleks, et plastkandekotti- kommunikatsiooni peaspetsialist 16 9. september 2016 VIIMSI KINO Tervislik ja toekas kõhutäis Uued filmid Viimsi Kino ekraanidel on 4 uustulnukat, mis kõik pä- kiirkeetja abil rit eri žanritest. On koomuskit ja õudust, ulmeactionit ja draamat. Toitvad hautised ja vita- on üles tõusnud. Vajadusel tu- 15. jaanuaril aastal 2009 tõusis New Yorgi LaGuar- miinirikkad aurutatud leb ka pliidi võimsust suuren- dia lennuväljalt õhku reisilennuk, mis 860 meetri kõrgu- juurviljad ahvatlevad, dada, kui rõhuregulaatori avast sel põrkas kokku hanekarjaga, mille tagajärjel seiskusid aga kuna nende valmis- ei tule enam auru. mõlemad lennuki mootorid. Nähes, et tagasi pöörata ei tamine võtab aega tunde, - surve reguleerimise nupp. õnnestu, otsustas kapten Sullenberger maanduda Hudso- siis jäävad need road vaid Paremal on väike ava, kust tu- ni jõele. Vaatamata 240 km/h tunnikiirusega aset leidnud pühapäevalõunate maius- leb auru ja nupu keskmine, si- kokkupõrkele jäi lennuk ilma suuremate vigastusteta vee paladeks. Ometi on olemas nine osa tõuseb surve kerkides peale püsima ning enne selle põhja vajumist õnnestus kõik lihtne lahendus hõrkude üles. Keskmise osa serval on 155 reisijat evakueerida. Sullenbergeri osas Tom Hanks, toitude kiireks valmista- triibud peal, mis näitavad ka lavastas 86-aastane vanameister Clint Eastwood ning li- miseks – survepotid. surve astet. nastub film ekstrateravas 4K resolutsioonis. Survepottide andunud aus- Sir Ridley Scotti poeg Luke’i debüütfilmiks on õudus- Survepott ehk kiirkeedupott ehk tajad kiidavad: põnevik “Morgan”, mille nimikangelane on salajases la- kiirkeetja on hermeetiliselt su- - poti põhi kuumeneb väga boris loodud humanoid. Pärast vägivaldset intsidenti saa- letud pott, milles toit valmib väikese ajaga, mis lubab pliidil detakse kogu projekti hindama riskianalüütik Lee, kellele auru mõjul kerge ülerõhu all kuumust maha keerata. Seega üsna pea saab selgeks, et pealtnäha tagasihoidliku teisme- kiiremini kui tavalises potis, on köögiriist väga energiasääst- lise kesta all on peidus miskit hoopis süngemat. samuti kulub toidu valmista- lik; Vene kinokunsti austajail on põhjust sammud kinno sea- miseks vähem energiat. Surve- - potti on hea ja lihtne ka- da nii sel kui ka järgmisel nädalal. Alustame ulmeactioni- potid jagunevad kõrg- ja ma- sutada. Toiduvalmistamise aeg ga “Videviku valvurid”. Kuigi meie seda ei märka, kubiseb dalsurve pottideks. on lühike ja valmiv roog ei pealtnäha tavaline maailm kõiksugu rohkem või vähem ini- Survepottide ajalugu ulatub kaota aroomi ning maitseoma- meste sarnaseks maskeerunud põrgusigitistest. Kui Pasha ni- aastasse 1679, mil prantsuse ta haudepotte. Katsetasime Berg- muuta, vaadates rõhuregulaato- dusi. Ei pea lisama rasvaineid; meline kuller ühes Moskva hotellis sellistele peale satub, on füüsik Denis Papin tegi katse- ner kõrgsurvepotti BG-4576- ri nuppu. Kui turvaventiil on - potti on lihtne puhastada. ta ehmatus suur. Kuid õnneks on idanaabril kõiksugu soerdite tusi auruga ning valmistas tä- MM ning panime mõned tähe- üles tõusnud, tuleb pliidi võim- Erinevad survepotid ning elimineerimiseks vastav agentuur olemas ning üsna pea napäeval laialt kasutusel oleva lepanekud kirja: sust vähendada pärast seda, kui uudsed ilma veeta haudepo- on ka Pasha nendega pundis. Lavastas lätlane Emilis Velyvis. köögitarviku esimese eelkäija. a) Pott töötas hästi, kuid ei rõhuregulaatori nupu avast on tid on müügil Viimsi Keskuse Kes aga toimekat noortekoomuskit soovib, siis neile 1864. aastal valmistati Saksa- tohi unustada, et alguses tuleb hakanud tulema kergelt auru ja kaupluses Kodu ja Köök. peaks ideaalselt sobima jant nimega “Nurjatud noored”. maal survepotte juba malmist seda kuumutada tugevamal kuu- regulaatori nupu keskmine osa Helen Saluveer See on lugu pundist nohikutest, kes otsustavad oma vii- ning 1918. aastal nimetas Jose musel, et turvaventiil tõuseks mase ülikoolisuve veeta kui tõelised peoloomad. Nagu Alix Martínez enda leiutise ex- üles ja potis saaks tekkida sur- arvata võib, piinlikest hetkedest filmis puudust ei tule. press cooking pot-iks. 1924. aastal ve. Ilma selleta toimib pott ta- Pilaff par anti välja esimene kokaraamat, valise potina. Pärast turvaven- Vaja läheb: 400 g loomaliha (kuubikuteks lõigata), 200 g seali- ha fileed (kuubikuteks lõigata), 1 suur sibul (tükeldada), 2 por- mille retseptid mõeldud just tiili ülestõusmist tuleks pliidi gandit (kuubikuteks lõigata), 1 paprika (tükeldada), 2 küüslau- survepottides valmistamiseks. võimsust maha keerata ja jäl- guküünt (pressida), oliivõli, 500–600 g pikateralist riisi, 1 puna- Nüüdseks on pika ajalooga gida potti. ne piprakaun (tükeldada), 1dl tomatipastat, maitseaineid: sool, potid pärast pikki täiustamis- b) Surve tõusmisel, kui tur- pipar, kurkum rohkeid aastaid muutunud pal- vaventiil oli üles tõusnud, hak- Tee nii: Kuumuta liha pannil ja aseta survepotti. Kalla peale jude kokkamishuviliste asenda- kas rõhuregulaatori keskmine veidi oliivõli, et lihatükid põhja kinni ei hakkaks. Lisa ülejäänud damatuks köögikaaslaseks. Mil- osa kerkima ülespoole ja selle- toiduained, riis aseta kõige peale. Lisa vesi, umbes 2 cm peab leks istuda terve päev pliidi ää- ga sai hästi jälgida survet potis. riisist üle olema, ja sulge pott. Küpseta vastavalt juhistele. res ja tundide kaupa puljongi Sellel keskmisel osal on triibud Umbes 5 minutit pärast kaane sulgemist hakkab turvaventii- valmimisele “kaasa elada”, kui peal, mis näitavad surve astet. list tulema auru ja see tõuseb üles (aeg sõltub pliidi võimsusest, kiirkeedupotis valmib see kor- Viimane triip on punane. Kui määratud temperatuurist). 10 minutit hiljem tõuseb surve reguleerimise nupu keskmi- di kiiremini. Survepotis saab surve peaks tõusma punaseni, ne osa üles ja selle kõrval olevast avast hakkab auru tulema, valmistada hautisi, suppe, kar- Bridget Jones (Renee Zellweger) seikleb taas: ta on lõpuks siis on midagi valesti, surve on kui surve on saavutanud määratud taseme. saavutanud oma ideaalkaalu ning naudib täiel rinnal risid, risotosid ning palju muud. liiga kõrge. Turvaventiil peaks 20 minuti pärast, kui toit valmis, tuleb survereguleerimise nup- üksiolemist. Viimsi Keskuse kaupluses hakkama tööle ja liigse rõhu pu väiksema surve peale keerata, et potis olev surve välja lasta Kodu ja Köök on müügil väga välja laskma. Kindlasti tasub ja oodata, kuni turvaventiil on alla vajunud. Vajadusel võib poti Bridget Jones on tegelaskuju, kes esmakordselt astus suur valik erinevaid köögitar- siis kohe pliidi võimsust vä- asetada ka külma vette, et poti temperatuur ja seega ka surve kinolinale aastal 2001. Neurootilise daami seiklused osu- vikuid seal hulgas ka kiirkee- hendada. alaneks. Potti saab avada alles pärast turvaventiili alla vajumist. tusid sedavõrd menukaks, et 3 aastat hiljem valmis filmile dupotte ning uudseid ilma vee- c) Pliidi võimsust tuleks ka järg. Nüüd, lausa 12 aastat hiljem on lõpuks ka kolman- da filmi aeg, kus Bridget on saavutanud oma ideaalkaalu ning naudib täiel rinnal üksiolemist. Seda päevani, kui ta ellu maandub mesimagus ameerika äpimiljonär Jack. Ka vana arm Mark Darcy pole püssi päris põõsasse visanud ning kui rasedustest ühel päeval valgusfooriks muutub, on preilnal vesi ahjus. Sest võimalikke papasid on täpselt kaks. Bridgeti osas loomulikult Renee Zellweger ning lisaks Colin Firthile teevad linateoses kaasa veel Emma Thompson ning Patrick Dempsey. Oliver Stone on mees, kes pole eales keerukatest tee- madest ära öelnud – on ju mehe lavastatud sellised polee- mikat tekitanud teosed nagu “JFK”, “Platoon” ja “Nixon”. Sama rada jätkab ka ta viimane film, millel pealkirjaks “Snowden”. Nagu nimigi mõista annab on tegu aastaküm- ne suurima vilepuhuja, endise CIA ja NSA töötaja Edward Snowdeniga, kes otsustas paljastada agentuuri ülisalaja- sed jälgimisprogrammid. See muidugi ei sobinud sugu- gi Ameerika Ühendriikidele ning praegu veedabki mees aega ei kusagil mujal kui Venemaal. Sest ükski teine riik pole ta asüülipalvet rahuldanud. Ja riike, kuhu palve läks, oli 21. Pole lihtne see avalikustaja elu… Järgmise nädala viimane uustulnuk kannab pealkirja “Peigmees”. Aljona kohtub Berliinis noobli sakslase Helmu- tiga ning viimane on neidisest sedavõrd võlutud, et otsustab sõita Venemaale neiu kätt paluma. Seal aga ilmub välja pruu- di eksmees Tolja ja vastasseis ongi sündinud. Tolja osas üks idanaabri suurimaid koomuskistaare Sergei Svetlakov. Viimsi Kino 9. september 2016 17

Viimsi valla kultuurikalender 9. september – 2. oktoober

JUMALATEENISTUSED kell 13 Sissepääs tasuta! 1. oktoober Viimsi Kunstikooli õpilastööde 21. september kell 14 11. september kell 11 Jumalateenistus armulauaga Info ja broneerimine: Singapur näitus Hooaja avamine Jumalateenistus armulauaga kabelis tel 5628 2261 Jussi Õlletoas Viimsi huvikeskuses Ringidesse registreerimine EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus kell 14.30 Black Rose Pubis kell 14 ja info kell 14.30 Jumalateenistus armulauaga Politsei- ja piirivalveameti SPORT Maalinäituse avamine Jumalateenistus armulauaga EELK Randvere kirikus 16. september kell 21 segakoori Akord kontsert 15. september kell 19 Õnnitleme suve sünni- EELK Randvere kirikus kell 18 Black Rose Pubi õhtuprogramm Vaba sissepääs! Jalgpalli B kohtumine päevalapsi! Emmause missa Laval: Debüüt Viimsi huvikeskuses Viimsi JK – FC Joker Randvere päevakeskuses 18. september kell 11 EELK Viimsi Püha Jaakobi DJ: Lenny LaVida kell 21 Viimsi staadionil Jumalateenistus armulauaga kirikus Sissepääs tasuta! Black Rose Pubi õhtuprogramm 23. september kell 13 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Info ja broneerimine: DJ: Sass Nixon 18. september kell 19 Hooaja tervituskontsert kell 14.30 MUUSIKA tel 5628 2261 Sissepääs tasuta! Jalgpalli B esiliiga kohtumine Oksana Sinkova (flööt) Jumalateenistus 9. september kell 19 Black Rose Pubis Info ja broneerimine: Viimsi JK – Viljandi JK Tulevik II Jelena Ossipova (kitarr) EELK Randvere kirikus Kontsert “Pildid näituselt“ tel 5628 2261 Viimsi staadionil Kavas: Rodrigo, Giuliani, Mikk Langeproon (akordion) 17. september Black Rose Pubis Sumera jt 22. september kell 18 Henri Zibo (akordion) U bänd 21. september k 19 Korraldajad: Pille Lille Muusikute Palvus armulauaga Vaba sissepääs! Jussi Õlletoas TEATER Viimsi mälumängu III etapp Fond ja Viimsi päevakeskus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Viimsi huvikeskuses kell 21 16. september kell 11 ja 12.30 Info ja registreerimine: Tervis, elukvaliteedi alustugi kell 21 Black Rose Pubi õhtuprogramm Lasteteater Reky [email protected] Kampaania liigu terviseks 25. september kell 11 Black Rose Pubi õhtuprogramm DJ: Sass Nixon R. Vaidlo “Kessu“ Rannarahva muuseumis kokkuvõtted ja loosimine Jumalateenistus armulauaga Laval: Duo Catarsis Sissepääs tasuta! Pilet 5 € Huvialaringidesse registreerimine EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus DJ: Imre Mihhailov Info ja broneerimine: Viimsi huvikeskuses 2. oktoober kell 19 Viimsi päevakeskuses kell 14.30 Sissepääs tasuta! tel 5628 2261 Jalgpalli B esiliiga kohtumine Jumalateenistus Info ja broneerimine: Black Rose Pubis 30. september k 19 Viimsi JK – Tartu JK Welco VARIA EELK Randvere kirikus tel 5628 2261 Komöödiateater Viimsi staadionil 11. september kell 10–14 Black Rose Pubis 23. september kell 21 A. Kivirähk “Ilves ja Orav“ Viimsi taaskasutusturg 29. september kell 18 Black Rose Pubi õhtuprogramm Piletid 15 € ja 13 € LASTELE JA NOORTELE Viimsi Koolis Palvus armulauaga 10. september Laval: Anna Curly & Band Broneerimine: tel 6028 838, Kuni 30. september EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Riho Põder DJ: Sass Nixon [email protected] Hooajalised programmid 17. september k 11–14 Jussi Õlletoas Sissepääs tasuta! Viimsi huvikeskuses Sihtrühm: I–III kooliaste Viimsi Turvalisusepäev + 2. oktoober kell 11 kell 21 Info ja broneerimine: 5. september – 30. oktoober Kooli Infolaat Jumalateenistus armulauaga Black Rose Pubi õhtuprogramm tel 5628 2261 NÄITUS Leivaprogramm Viimsi Koolis ja õuealal EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus DJ: Sass Nixon Black Rose Pubis Näitus “Piirideta meri“ Sihtrühm: lasteaed ja algkool Kunstnik Anneli Akinde näitus Info ja broneerimine: 22. september kell 19 VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID 24. september kell 21 Rannarahva muuseumis www.rannarahvamuuseum.ee Kogukonna Klubi Vestlusõhtu Black Rose Pubi õhtuprogramm Viimsi vabaõhumuuseumis “Külas on Andrus Kivirähk” DJ: Andrus Kuzmin Eesti Sõjamuuseumis on Info ja broneerimine: Tere tulemast! Sissepääs tasuta! avatud uued külma sõja ja 28. september kell 19 [email protected] n Eneli ja Rasmus Grossil sündis 2. juulil tütar Elea. Info ja broneerimine: relvade ekspositsioonid Teadlaste Öö Festival Sissepääs muuseumipiletiga (3 €) n Marilin Allakul ja Madis Sillakul sündis 18. juulil poeg Aron. tel 5628 2261 K–P kell 11–18 Mis on ühist teadusel ja ulmel? Rannarahva muuseumis n Rita ja Kaido Hannil sündis 27. juulil poeg William Hendrik. Black Rose Pubis Sõjatehnika angaar on avatud Viimsi Koolis n Jaana Šošinal ja Nikolai Šošinil sündis 29. juulil poeg R–P kell 11–18 24.–25. september kell 10 Vladimir. 24. september Eesti Sõjamuuseumis – EAKATELE Taluturu eripäev n Kai ja Tanel Kõmmusel sündis 30. juulil tütar Merit. Marco Margna kindral Laidoneri muuseumis 17. september Ubinapäev n Marili Jaamal ja Tauno Susil sündis 2. augustil poeg Jussi Õlletoas Eakate väljasõit Paunvere Suured mahlapressimise talgud Hannes. Stendnäitus “Sõprade kirjad on sügislaadale Polli Aiandusuuringute Keskuse n Liis Tänaval ja Rain Luhal sündis 2. augustil tütar Mia Heleen. 30. september kell 21 su poole teel. Kirjavahetust Eestis K 6.30 buss väljub Mähe istikud n Liina Üttil ja Joel Põldarul sündis 4. augustil tütar Black Rose Pubi õhtuprogramm 17. sajandist tänapäevani“ Aedlinna bussipeatusest Ubinahoidiste konkurss Emmaly. Laval: Indrek Rebane ja Markus Vaba sissepääs! K 7 buss väljub Viimsi haigla Viimsi vabaõhumuuseumis n Merike Heinsool ja Siim Sillanurmel sündis 6. augustil Kalmet Viimsi raamatukogus juurest poeg Kenneth. DJ: Sass Nixon Korraldaja: Viimsi Pensionäride 29. september kell 18 n Julia ja Heigo Haabil sündis 8. augustil poeg Henry. Sissepääs tasuta! Kuni 30. september Ühendus Dr Riina Raudsiku loeng n Sigrid ja Alexander Ottil sündis 11. augustil poeg Sander. Info ja broneerimine: Raamatuväljapanek lastele Info: Aime Salmistu, “Energia – tervise alus“ n Elis Suikil ja Timo Tomsonil sündis 16. augustil poeg Tomi. tel 5628 2261 “Tahan palju teada“ tel 5188 125 Tasuta! Black Rose Pubis Prangli raamatukogus Viimsi raamatukogus

11. septembril kell 10–14 toimub Viimsi koolimaja fuajees juba viiendat korda Taaskasutusturg. Kaubeldakse kasutatud riiete, lasteasjade, jalanõude, sporditarvete, kodukaupade, vanavara ja muu põnevaga. Ootame kõiki ostlema ja mõnusat pühapäeva veetma. Külastajatele on sissepääs TASUTA! Kohtumiseni turul! <<<<<<

VIIMSI VALLA EAKAD SÜNNIPÄEVALAPSED Palju õnne! n Livia Ailt ...... 94 n Jaan Laub ...... 75 n Anna Troyanskaya ...... 93 n Kalli Marli ...... 75 n Alfred Keskküla ...... 93 n Astrid Möls ...... 75 n Antonina Nosova ...... 91 n Jaak Levertand ...... 75 n Kalju Kelder ...... 91 n Arvo Meetua ...... 75 n Valve-Elise Laanemägi .. 90 n Õie Mäepea ...... 75 n Matti Pihlakas ...... 80 n Anne Raspel ...... 75 n Rein Tuherm ...... 80 n Elfriide Ojase ...... 75 n Rein Valkna ...... 75 n Aivo Kibits ...... 75 n Heljo Vesmes ...... 75 n Inna Kashkova ...... 70 n Malle Lausma ...... 75 n Mari-Ann Süvari ...... 70 n Ruslan Dontsov ...... 75 n Maret Orn ...... 70 n Inna Borkmann ...... 75 n Marika Kuul ...... 70 n Vendo Lilleoks ...... 75 n Kalev Kuldvee ...... 70 n Piret Agu ...... 75 n Luule Aedna ...... 70 n Elmar Ilves ...... 75 n Jüri Värv ...... 70 n Sirje Ojangu ...... 75 n Anne Vahemäe ...... 70 18 9. september 2016

Viimsi huvikeskuse huviringid 2016/2017 hooajal

LASTELE JA NOORTELE TALLINNA TANTSUKOOL VIIMSIS R 11.00–12.00 VENE KEELE VESTLUSRING RAHVAMUUSIKAANSAMBEL PIRITA ITA-RIINA MUUSIKASTUUDIO Treeningsaalis 2 Treener Evelin Märtson-Nava Info: www.huvikeskus.ee/huviringid Viimsi huvikeskuse prooviruumis Lauluklassis II korrusel 1.–4. klass 2 korda nädalas Info ja registreerimine: FOTOGRAAFIA KURSUSED II korrusel 6 kuud – 1 aasta N 9.30–10.20 Juhendajad Tallinna Tantsukoolist [email protected] Õppeklassis II korrusel E 18.00 1–2-aastased T 9.30–10.30 Info ja registreerimine: T 19.00–20.30 Juhendaja August Sarrap 1–2-aastased T 10.45–11.45 [email protected] EAKATE JOOGA Juhendaja Kristjan Rosin Info: tel 5770 5644 2–3-aastased K 10.00–11.00 Treeningsaalis 2 Registreerumine: [email protected] Juhendaja Ita-Riina Pedanik JJ-STREET HIP-HOP R 13.10–14.10 SEGAKOOR VIIMSI 3-aastased E 17.30–18.15 Treeningsaalis 1 (K) ja suures saalis (N) Treener Evelin Märtson-Nava FOTOKLUBI Viimsi huvikeskuse suures saalis 4-aastased K 17.30–18.15 Grupid 7–15-aastastele noortele Info ja registreerimine: Kohvitoas II korrusel K 17.30 5–7-aastased E 18.30–19.15 Grupp A1 K 16.00–17.00 ja N 15.00–16.00 [email protected] 1 kord kuus Dirigent Vaike Sarn 4–5-aastased T ja N 17.30–18.10 Grupp A2 K 17.00–18.00 ja N 16.00–17.00 Juhendaja Peep Kirbits Koorivanem Sven Simson 5–7-aastased T ja N 18.20–19.00 Treener Gerly Tuur SHINDO Info ja registreerumine: Info ja registreerumine: tel 5038 612 7–9-aastased N 16.30–17.15 Info ja registreerimine: Treeningsaalis 2 [email protected] 10–13-aastased T 16.15–17.00 [email protected] T 19.15–20.15 KERGEMUUSIKAKOOR ViiKerKoor Juhendajad Ita-Riina Pedanik ja Treener Aive Märtson KERAAMIKA- JA MAALISTUUDIO Viimsi huvikeskuse suures saalis Mari-Liis Rahumets JJ-STREET HOUSE Info ja registreerimine: Päikesepesas I korrusel E 18.30 Info ja registreerimine: Treeningsaalis 1 (K) ja suures saalis (N) [email protected] Täiskasvanutele ja lastele E 19.15–20.15 Dirigent Indrek Umberg [email protected] 10–15-aastastele noortele Juhendaja Erki Palits Info ja registreerimine: Individuaalseid laulutunde juhendab K 18.00–19.00 ja N 17.00–18.00 PILATES Info ja registreerimine: [email protected] Ita-Riina Pedanik Treener Gerly Tuur Treeningsaalis 1 [email protected] Vabu kohti ei ole! Info ja registreerimine: N 18.45–20.00 PILLIÕPE [email protected] Treener Terje Vaino ÕMBLUSRING KITARRIÕPPE INDIVIDUAALTUNNID BEEBIVÕIMLEMINE Info ja registreerimine: Päikesepesas I korrusel Tunnid toimuvad kolmapäeviti ja Treeningsaalis 1 CONTEMPORARY JAZZ TANTSU- [email protected] N 18.00–19.30 neljapäeviti Viimsi huvikeskuse 6 kuud – 1 aasta K 11.30–12.30 TREENING Treeningsaalis 2 Juhendaja Häli Veskaru prooviruumis II korrusel ja reedeti 2 kuud – 6 kuud K 12.30–13.30 Treeningsaalis 1 K 12.00–13.00 Registreerimine: Randvere noortekeskuses Treener Reet Post E 19.30–20.30 Treener Aive Märtson [email protected] Koolilastele ja täiskasvanutele Info ja registreerimine: Reet@ K 19.15–20.15 Info ja registreerimine: Ajad kokkuleppel okobeebi.ee Treener Anna-Irene Michelson [email protected] EAKATE KÄSITÖÖRING Õpetaja Madis Kreevan 3 kuud – 1 aasta P 9.30–10.30 Info ja registreerimine: Treeningsaalis 2 Päikesepesas I korrusel Info ja registreerumine: Treener Vello Vaher [email protected] R 12.00–13.00 2 korda kuus K 11.00–13.00 [email protected] Info ja registreerimine: Treener Evelin Märtson-Nava Juhendaja Ljuba Keskküla [email protected] IIRI TANTS Info ja registreerimine: Info ja registreerimine: tel 5816 7516 RANDVERE NOORTEKESKUSES Treeningsaalis 1 [email protected] (Kibuvitsa tee 1) VÄIKELASTE VÕIMLEMINE Koolinoortele R 17.45–18.45 VIIMSI MUUSIKALITEATER PILATES Treeningsaalis 2 Treener Maili Saia LIHASTREENING Suures saalis E 19.30–20.45 1-aastased K 9.30–10.30 Info ja registreerimine: Treeningsaalis 1 T 18.00 ja P 12.00 Treener Terje Vaino 2-aastased K 10.30–11.30 [email protected] T 18.45–19.45 Projektijuht Kalle Erm Info ja registreerimine: Treener Reet Post P 12.30–13.30 Info: [email protected] [email protected] Info ja registreerimine: TERVISE MAITSED KOKAKOOL Treener Juta Rahkema-Praks K 19.15–20.15 [email protected] Kohvitoas II korrusel Info ja registreerimine: RAHVAKULTUUR Treener Madli Toots Treeningsaalis 1 7–12-aastastele T 16.00–17.30 [email protected] SEGARAHVATANTSURÜHM Info ja registreerimine: 1–3-aastased P 10.30–11.30 Info ja registreerimine: VALLAALUNE [email protected] 3–5-aastased edasijõudnud P 11.30– [email protected] MERIDIAANIVÕIMLEMINE Viimsi päevakeskuse saalis 12.30 Treeningsaalis 1 (Kesk tee 1, Haabneeme alevik) PRANGLI RAHVAMAJAS Treener Vello Vaher ISEMOODI ISETEGIJATE LOOVUSTUBA E 20.40–21.40 E ja K 19.30–21.30 LOOVUSRING Info ja registreerimine: Päikesepesas I korrusel Treener Kuiki Sulg Juhendaja Heli Tohver KÄSITÖÖRING [email protected] 3–6-aastaste meisterdamine koos Info ja registreerimine: tel 5510 631 Info: [email protected] KOKANDUSRING vanematega T 18.00–18.50 Info: [email protected] MUINASJUTUVÕIMLEMINE 1.–3. klassi laste loovkunsti tund SELTSKONNATANTS VIIMSI HUVIKESKUSE NOORTEKAPELL Treeningsaalis 1 K 15.00–15.50 Suures saalis Viimsi huvikeskuse prooviruumis 1–2-aastased N 9.45–10.30 Kuni 4. klassi laste nukukunsti tund Algajad N 18.00 II korrusel RENDIME RUUME ERINEVATEKS SÜNDMUS- TEKS. Info: [email protected] ja 2–3-aastased N 10.30–11.30 K 16.00–16.50 Edasijõudnud I N 19.00 N 18.00 tel 6028 838, www.huvikeskus.ee, Juhendaja Piret Kõõra Juhendajad Eveli Apri ja Airi Voitk Edasijõudnud II N 20.00 Juhendaja Kalle Erm www.facebook.com/ViimsiHuvikeskus Info ja registreerimine: Info ja registreerumine: Treener Alar Kaasik Info: [email protected] [email protected] [email protected] Info ja registreerimine: [email protected] LASTE JOOGA KERAAMIKA- JA MAALISTUUDIO Treeningsaal 2 Päikesepesas I korrusel NAISTE BALLETT 3–7-aastased N 17.45–18.35 Lastele ja täiskasvanutele E 19.15–20.15 Treeningsaalis 1 Treener Monika Allert Juhendaja Erki Palits T ja N 11.30–12.30 Info ja registreerimine: Info ja registreerimine: R 19.00–20.00 [email protected] [email protected] Treener Tiina Rebane Treeningsaal 1 Info ja registreerimine: 7–12-aastased T 14.00–14.50 BUMBLE ENGLISH INGLISE KEELE RING [email protected] Treener Kristiina Saul Õppeklassis II korrusel Info ja registreerimine: 4–6-aastased T 18.00–18.40 INGLISE KEELE KURSUSED [email protected] Õpetaja Karolina Kreegimäe Õppeklassis II korrusel Info ja registreerimine: Taasalustajad T 10.30–12.00 KAIE KÕRBI BALLETISTUUDIO [email protected] Edasijõudnute vestlusring T 12.00– Treeningsaalis 1 13.30 4–5-aastased algajad T, N 17.30–18.30 TÄISKASVANUTELE Individuaaltunnid Pääsukesed HOMMIKUJOOGA Õpetaja Reeli Saluveer 5–7-aastased T, N 16.30–17.30 Treeningsaalis 2 Info ja registreerimine: Kuldnokad T 9.30–10.30 [email protected] 8–10-aastased T, N 15.30–16.30 N 8.30–9.30 Tuhkatriinud Treener Ave Lao HISPAANIA KEELE KURSUSED ALGAJATELE Õpetaja Tatjana Voronina Info ja registreerimine: Õppeklassis II korrusel Info ja registreerimine: [email protected] K ja N 18.30–20.00 (2 gruppi) www.balletistuudio.ee Õpetaja Carmen Kõrvek KUNDALINI JOOGA Info ja registreerimine: LASTE TANTSUKLUBI Treeningsaalis 2 [email protected] Tulge Viimsi Kunstikooli, Treeningsaalis 1 N 19.30–21.00 3–4-aastased E 17.00–17.45 Treener Eva Reintak ITAALIA KEEL JA KULTUUR koos on lõbusam! 5–6-aastased E 17.45–18.30 Info ja registreerimine: Õppeklassis II korrusel Huvilised igas vanuses võivad tulla stuudiokursusele 7–8-aastased E 18.30–19.15 [email protected] E 19.00–20.00 keraamikat õppima. Treener Piret Kõõra Õpetaja Monika Allert Madise tee 2, Miiduranna küla, Viimsi vald Info ja registreerimine: RASEDATE JOOGA Info ja registreerimine: [email protected] Treeningsaalis 2 [email protected] 9. september 2016 19

XVII kindral Johan Laidoneri Jooga lisab elule päevi ja olümpiateatejooks 29. septembril toimub juba 17. korda kindral Johan Laidone- ri mälestuseks korraldatav olümpiateatejooks, mis toimub päevadesse elu Viimsi mõisapargis – kindral Laidoneri kunagises kodus. Olümpiateatevõistlusele on oodatud osalema 8-liikmeli- Joogat peetakse tihti hormoonsüsteemi ning massee- suse, vaimse sügavuse kui ka meditatiivne praktika, mida prak- sed võistkonnad, kes võistlevad viies võistlusklassis: kaitse- ekslikult religiooniks või rib ja tugevdab organeid. Joo- eesmärgi poolest. Laialt on ka tiseeritakse jahedate lihastega väe ja kaitseliidu võistkonnad, põhikooliealiste võistkonnad, arvatakse, et joogaga ga praktiseerimise meeldivaks levinud jooganimelised tree- ja asendites püsitakse lõdves- gümnaasiumiealiste poiste võistkonnad, gümnaasiumiealiste tegelemine eeldab paind- kõrvalnähuks on nooruslik vä- ningud, mis sisuliselt on aeroo- tunult 3–5 minutit. Yin-tüüpi tüdrukute võistkonnad, sõpruskonnad/korporatsioonid/spor- likku keha. Tegelikult limus ja olemus kõrge eani. Mär- bikalaadsed harjutused rõhuga praktika mõjutab kõõluseid, lii- diklubid. Võistlusmaa pikkus on 8 x 750 m. pole joogas midagi müs- kamatult arenevad koordinat- kalorite põletamisele. Tuleks väl- geseid ning sidekudet (inglise k. Võistkondade eelregistreerimine on võimalik kuni 23. sep- tilist ega üleloomulikku sioon, tasakaal, painduvus ja ja valida joogastiil, mis on koos- fascia) ning parandab liigeste- tembrini telefonil 6154 280 või e-posti aadressil anneli@ ja sellega tegelemine ei füüsiline jõud. Esimesed posi- kõlas isikliku eesmärgiga, mis kõõluste-sidekudede plastilisust, eestikalev.ee. Registreerimisel palume märkida võistkonna nõua erilisi füüsilisi ega tiivsed tulemused ilmnevad ju- ei ole liiga kerge ega liiga ras- ja verevarustust. Yin-jooga põ- nimi, võistlusklass, osalejad, võistkonna esindaja nimi ja kon- muid eeldusi. ba mõne nädalaga. Saavutatak- ke. Õpetajaks on hea valida see, hineb Hiina meditsiinil. Igal taktandmed. Võistlema pääsevad 50 esimest registreerunud se (pikemalt) püsiv hea meele- keda sisetunne usaldab. Hea aeg yin-jooga asendil on mõju meie võistkonda. Võistkondade nimeline ülesandmine lõpeb 1 tund Jooga on üks suurepärane eri- olu, haiguste vastupanuvõime alustamiseks on näiteks sügise- keha meridiaanidele, mida Hii- enne starti. nevate praktikate süsteem, mis suureneb, ollakse tegus, toime- ti, kui algab uus hooaeg ja rüh- na meditsiini traditsioonis pee- Ajakava: 13.30 võistkondade kogunemine Viimsi mõisapar- gis, võistkondade nimeline ülesandmine; 14.00 võistkondade arendab ja tervendab inimest kas, tasakaalus ja loominguline. mades on palju uusi alustajaid takse eluenergia qi kanaliteks. nimeline ülesandmine; 14.30 võistluste avamine Viimsi mõisa nii vaimselt kui ka füüsiliselt. ning tutvustatakse põhjaliku- Yang-tüüpi jooga on yin- Jooga ja füüsiline peahoone ees; 15.00 XVII kindral Johan Laidoneri olümpiatea- Süsteemi aluseks on iidsete joo- malt põhimõtteid ja tehnikat. tüüpi jooga vastand, füüsiliselt tejooksu stardipauk. gide seisukoht, et kõik, mida me treening aktiivne praktika, kus fookus XVII kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksu korralda- vajame oma tervise ja õnne jaoks, Jooga kohta käib ütlus, et mak- “Pühapäeva jooga” on inimese lihassüsteemil, hin- vad Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Kaitsevägi, Eesti Spor- on meil juba sünnist saati ole- simaalne tulemus saavutatakse Alates 18. septembrist algavad gamise juhtimisel ja kesken- diselts Kalev, Kaitseliit, Viimsi Vallavalitsus. mas. On vaja vaid ära tunda ja minimaalse pingutusega. Joo- pühapäevaõhtused joogatunnid dumisel. Yang-tüüpi praktika Viimsi Teataja kõrvaldada takistused, mis tõ- gaharjutuste puhul on füüsiline Viimsi Kooli spordikeskuses. koos spetsiaalse ujjayi hinga- kestavad meie keha ja meele loo- pingutus täiesti olemas, kuid Tundides teeme nii yin- kui yang- mistehnikaga teeb keha soo- mulikku funktsioneerimist ning see on “piisav”. Joogide arva- tüüpi joogapraktikat. Yin ja yang jaks ja nahagi veidi märjaks. õnneliku ja tervena elamist. tes pakub teatud piirini füüsili- on taoistlikus loodusfilosoofias Sooritatavad klassikalised joo- ne pingutus positiivset stressi, kasutatavad terminid, mis tähis- gaharjutused arendavad jõudu, Pirita sügisjooks tuleb taas Kolm “kärbest” ühe mis ehitab ja uuendab, sealhul- tavad ühe terviku vastandlik- painduvust, tasakaalu ja rühti. Iga-aastaste sügisjooksude kalendris on oma kindla ko- hoobiga gas kasvatab ka füüsilist jõudu. ke pooluseid või omadusi. Alg- Yang-tüüpi tunni osa on dünaa- ha leidnud Pirita sügisjooks, mis sel aastal toimub juba Teame kõik ütlust “Terves ke- Jooga praktiseerimine ei eel- selt tähendasid yin ja yang mäe milisem. Hooaja jooksul õpi- kuuendat korda pühapäeval, 25. septembril. has terve vaim”. See on pärit da siiski teistest spordialadest varju- ja päikesepoolset külge, me lisaks füüsilistele harjutus- Sügiskauni Pirita Kloostrimetsa teedel ja radadel saavad 2000 aastat tagasi elanud Roo- loobumist. Vastupidi, jooga on kuid aja möödudes on nende tele erinevaid hingamisharju- jooksurõõmu nautida nii suured kui ka väikesed jooksusõbrad. ma poeedilt Juvenuselt, kuid suurepärane täiendav praktika tähendus laienenud. Yin tähis- tusi, mediteerimistehnikaid ja 2015. aasta võitu tulevad kaitsma Tõnu Lillelaid ja Kaisa Kukk. Lisaks 6 km pikkusele põhijooksule on kavas ka lastejook- sama tõde teadsid ka joogid sportlastele või tantsijatele, ku- tab ühe terviku naiselikku al- palju muud head. sud. Lastele tuleb jooksupisikut edasi andma Tallinna teletorni na lisaks enesetervendamisele get, mille omadused on näiteks Pühapäevased Yin+Yang joo- Indias. See tähendab, et inime- maskott ETI ning neil, kel oma distants läbitud, saavad osale- ne on tervik ehk inimese meel, parandab jooga keskendumisvõi- passiivsus, stabiilsus, püsivus gatunnid sobivad nii alustaja- da kunsti- ja meisterdamistelgi tegemistes. hing ja keha on omavahel seo- met, tasakaalu, koordinatsiooni, ja peidetus. Yang tähistab ühe tele, pühapäeva-joogidele kui Igale sügisjooksu lõpetajale on auhinnaks unikaalne, ainult tud. Mõjutades ühte, mõjutame õpetab teadlikult lõõgastuma terviku mehelikku alget, mille ka kogenud joogidele. Kõiki selleks jooksuks kujundatud medal! paratamatult ka kahte teist. See- ja aitab kiiremini taastuda. omadused on näiteks aktiiv- harjutusi on võimalik sooritada Pirita Sügisjooksu toimumist toetavad: Briketipoisid, RIMI, tõttu praktiseeritakse erineva- sus, silmaga nähtav, muutuv, lihtsamalt-turvalisemalt kui ka Sportland, NIKE, Cido, Barilla, Moqyi Eesti, Kiropraktika Klii- test joogaharjutustest enim just Millest alustada? liikuv. keerukamalt. Tund annab meel- nik, Tallinna Teletorn, Pirita Seikluspark, Muhu Pagarid, füüsilisi ja hingamisharjutusi, Joogaga alustamiseks on vaja Ka inimese füüsiline keha diva füüsilise koormuse ja ra- Viimsi SPA, Tallinna Linnavalitsus ja Viimsi Vallavalitsus. kuna meil on lihtsam mõjuta- lihtsalt minna esimesse jooga- sisaldab endas nii yin- kui ka huliku meele. Soodushinnaga Pirita sügisjooksule registreerimine on juba da oma füüsilist keha ja juhti- tundi. Omale sobiva stuudio, yang-tüüpi kudesid. Yang-tüüpi Õpetajaks Kristi Allas, Yoga alanud ja kestab kuni 11. septembrini! da hingamist kui juhtida oma joogastiili ja õpetajate leidmi- koed on näiteks lihased ja yin- Alliance’i sertifitseeritud õpe- Kohtumiseni Pirita Sügisjooks 2016 stardis! Liikumises on meelt ja emotsioone. seks on otstarbekas katsetada tüüpi koed on luud, liigesed, taja. Tund kestab 75–90 minu- energiat! Rohkem infot: www.piritajooks.ee erinevaid stiile ja erinevate õpe- kõõlused ja sidekude. Erinevat tit ja lõpeb mõnusa lõdvestu- Korraldusmeeskond Mis toimub füsio- tajate juhendamise metoodikat. tüüpi kudede mõjutamiseks on sega. Osalustasu 8 eurot. Tasu- loogiliselt? Valiku tegemine erinevate stuu- vaja erinevaid praktikaid. Yin- da saab nii sularahas kui ka Füüsilised joogaharjutused toe- diote ja õpetajate vahel ei pruu- tüüpi kudede mõjutamiseks ka- pangakaardiga. Info: kristi@ tavad inimese keha loomulik- gi siiski lihtne olla, sest harras- sutatakse passiivset praktikat, viimsijooga.ee, viimsijooga.ee, ku võimet ennast ise tervenda- tatakse ja õpetatakse väga pal- yang-tüüpi kudede mõjutami- facebook.com/viimsijooga/. da. Harjutuste sooritamine er- ju erinevaid joogastiile, mis eri- seks aktiivset praktikat. Yin- gutab keha närvi-, immuun- ja nevad nii füüsilise intensiiv- tüüpi jooga on lihtne, passiivne, Kristi Allas

Spordist tulekul n 14. september kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallivõistlus Viimsi JK – Raasiku FC Joker n 18. september kell 19 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B jalgpallivõistlus Viimsi JK – Viljandi JK Tulevik II n 24. september kell 13 toimub Viimsi staadionil 2. liiga jalg- pallivõistlus Viimsi JK II – JK Laagri n 29. september XVII Kindral Johan Laidoneri olümpiateate- jooks Viimsi mõisa hoovil ja pargis n 2. oktoober kell 19 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B jalg- pallivõistlus Viimsi JK – Tartu JK Welco n 8. oktoober kell 14 toimub Viimsi staadionil 2. liiga jalgpal- livõistlus Viimsi JK II – Türi Ganvix JK n 23. oktoober kell 16 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B jalg- pallivõistlus Viimsi JK – Tartu JK Tammeka U21 n 26. oktoober kell 19 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B jalg- pallivõistlus Viimsi JK – JK Tallinna Kalev II 20 9. september 2016

REAKUULUTUSED

TEENUS n Hall lepp al 35 €, sanglepp al 37 €, kask al 39 €, n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude metsakuiv okaspuu (kuusk) al 37 €. Mõõdud vastavalt raiet, puude ja hekkide hoolduslõikust. Soodsad hinnad! tellija soovile 30–60 cm. Hinnad sisaldavad vedu ja käibe- Tel 5220 321. maksu. E-post [email protected], tel 5697 5216. Viimsi Vallavalitsus otsib erivajadustega lastele n Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) teeb n Väikeveod kuni 2,5 t. Kohale veoga liiv, muld, killustik, Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. Teave kell sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 5092 936. TUGIISIKUID 9–19 tel 5625 1195, Tiiu. n Aiad, väravad, tõstuksed ja automaatika lahendused Tugiisiku ülesanneteks on: n Ohtlike puude/okste langetamine (litsentseeritud parima hinnaga Eestis. Liugvärava komplekt (tsingitud ja • lapse toetamine õpetaja juhendatud tegevuste läbiviimisel lasteaias ja koolis; meister). Muruniitmine trimmeriga, pisiremonditööd värvitud värav + vundament + paigaldus + automaatika • lapse toetamine vanema juhendatud tegevuste läbiviimisel kodukeskonnas ja avalikus kohas. majas ja aias, kodumeistri teenused. Tel 5139 437, komplekt), hind 1500 eurot. Tõstuks 2.5*2 m 450 eurot. Nõuded kandidaadile: e-post [email protected]. www.finegarden.ee, tel 5895 8809, [email protected]. • Sõbralik, 2 n Atesteeritud massöör koos massaažilauaga tuleb koju n Müüa paarismaja, krunt on 900 m või vahetada • kohusetundlik, teile sobival ajal. Vastavalt vajadusele kombineerin pari- uuema korteri vastu + kompensatsioon. Tel 5667 1098. • füüsiliselt aktiivne. ma mõju saavutamiseks erinevaid massaažitehnikaid ja n Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikku- võtteid. Hind alates 22 eurost. Massööri tellimine: sega 30–60 cm. (Hind alates 33 €/rm). Kojuvedu. Kasuks tulevad varasem kogemus erivajadustega lastega töötamine, üldised teadmised meditsiini vald- [email protected] või tel 5092 550, Reet. Tel 5227 345, e-post [email protected]. konnas ja autojuhilubade olemasolu. n Ohtlike puude eemaldamine, võsa lõikus. Töötame n Muld sobib ideaalselt haljastuse rajamiseks, kivik- Kandidaatidel palume esitada vabas vormis avaldus ja elulookirjeldus 23. septembriks aadressile Nelgi 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista julgelt ja taimlale ning lillepeenrasse. Kasvumuld on suure huu- tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. leiame lahenduse! musesisaldusega, turbapõhine ja väga hea toiteväärtu- Lisainformatsioon: Margit Stern, tel 6028 857 n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude raiet, sega ning ilma kivideta. Teie käsutuses on kuni 6 tonni viljapuude ja hekkide hoolduslõikust. Soodsad hinnad. (u 8 m3) musta mulda hea manööverdamise võimega Tel 5220 321. kalluril hinnaga 80 eurot. Tel 5252 632. n Akende pesu, katuste süvapesu, veerennide puhastus. n Müün omatehtud käsitööesemeid: telgedel kootud Tuleme appi puhastustöödes igasse maakonda. Täpsem sisustustekstiilid, vilditud ja tikitud esemed. Tel 5188 info tel 5638 8994, Uve. 348, Maile. n Santehnilised välis- ja sisetööd (veemõõdusõlmede n Müüa veisesõnnikut ja kompostimulda kilekottides montaaž ja boilerite puhastus). ÜVK liitumised. Geodee- kohaletoomisega. Tel 5330 5174. tilised mõõtmised ja mahamärked. Liiva, killustiku ja n Müüa (odavalt ära anda) 4 Audi 100 ratast koos mulla müük. Ekskavaatori ja transporditeenused. korralike suverehvidega. Rataste tüüp: stilauto E37M- Tel 5850 4300. 5MOD.S15, TJX15H2. Tel 5101 583, Rein Uustalu. n Litsentseeritud korstnapühkija pakub teenust. Akti n Müüa hästi hoitud klaver Riga. Asub Meriväljal. Hind Otsime Rannarahva muuseumisse särasilmset ja loovat väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimine tel 5877 150 eurot. Tel 5342 2753, Ivika. 1665 või [email protected]. n Müüa garaaž Katlamaja teel. Põrandaküte, uus elektri- NÄITUSTE JA KOGUDE OSAKONNA JUHATAJAT, n Litsentseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. süsteem, katusel uus kate. Tel 5343 0865. kes tunneb huvi rannarahva ajaloo ja kultuuri vastu ning suhtleb vabalt inimestega Küttekollete ehitus ja remont. Korstnapühkimisakti TÖÖ siit- ja sealtpoolt merd. väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti jaoks. n Eesti, rootsi ja inglise keelt valdav kõrgharidusega Tel 5690 0686, e-post [email protected]. Viimsis elav neiu otsib tööd. Tööpakkumised saata: Tööülesanded: n Paigaldame teie kinnistule vee- ja kanalisatsiooni torus- [email protected]. • muuseumi varade hoidmise, säilitamise ja arvestuse korraldamine ning kontrollimine tiku ning liitume valla veevärgiga. Majasisesed santeh- n Soovime leida 12. klassi õpilasele matemaatika õpeta- • muuseumi museaalide arvelevõtmise korraldamine ja infosüsteemide loomine nilised tööd. Veemõõdusõlme väljaehitamine ja surves- jat ja 9. klassi õpilasele inglise keele õpetajat. Tel 5061 • museaalide arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine tamine. Keevitustööd. Kaevetööd väike ja suur traktor 395. • muuseumi fondidesse ajaloolist väärtust omava materjali kogumise korraldamine (Roxsoni võimalus). Platside ja aiateede kivitamine, n Korteriühistu aadressil Kaluri tee 6 Haabneemes otsib • muuseumi teadurite töö juhtimine äärekivide paigaldus. Mahutite ja septikute paigaldus. väliskoristajat. Tel 5568 879, e-post [email protected]. • näituste loomine ideest teostuseni Garantii 2 a. Tel 5656 7690, Enno. n Pakume tööd: 27 m aiaplangu värvimine. Värv ja töö- Kandidaadilt ootame: n Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, kolimis- vahendid olemas, paku oma hind tööle. Objekt asub teenus, tänavakivide paigaldus. Kontakt: tel 5540 865, Viimsi vallamaja lähedal. Töö teostamine, ilmaolude so- • tööülesannete sisule vastavat kõrgharidust [email protected], www.lagleehitus.eu. bivuse korral, septembri jooksul. Lisainfo ja pakkumised • eesti keele oskust kõrgtasemel ning vene ja inglise keele oskust kesktasemel n Liiva, killustiku ja multiliftauto veoteenused, kontei- oodatud: tel 5332 8779 või [email protected]. • loovust, täpsust, head algatusvõimet ja planeerimisoskust neri rent, vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välistööd, trak- OST JA MUU • oskust seada prioriteete ning seostada oma tööd organisatsiooni eesmärkidega toritööd. Tel 5074 178. n Puhtust armastav pere soovib üürida pikemaks ajaks Omalt poolt pakume: n Aedade ja väravate valmistamine, paigaldus. korterit või majaosa Haabneemes või Viimsi alevikus, • eneseteostusvõimalust muuseumi tegevusvaldkonna arendamisel ja laiendamisel koduloomi ei ole. E-post [email protected], tel 5378 Tel 5249 034, www.iis.ee. • tegusat ja toetavat meeskonda n Puutööd, aiad, soojustamine, majavoodrid, terrassid, 3333. kiviteede ehitus ja survepesu, parandus. Lamekatuste n Ostan EW- ja ENSV-aegseid rinnamärke (ka Norma Saada oma CV koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 15. septembriks e-posti aadressile ehitus ja katmine rullmaterjalidega, värvimistööd, märgid), vanu postkaarte ja fotosid, vanaraha, vanu [email protected] haljastus. Tel 5366 4294, e-post [email protected]. dokumente ja trükiseid ning muid kollektsioneerimise Kontakt: Ivar Miller, tel 5010 644, [email protected] n Pikaajalise kogemusega litsentseeritud korstnapühkija esemeid. Tel 6020 906 ja 5011 628, Tim. teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. n Ostame kokku igasugu antiiki ning vanavara, pakkuda E-post [email protected], tel. 5526 281. võib kõike, mis tundub vana ja millel on ajalooline väär- n Puutööd, aiad, soojustamine, majavoodrid, terrassid, tus. Tel 5891 0821. kiviteede ehitus ja survepesu, parandus. Lamekatuste n Viime tasuta minema vanametalli, ostame ka ära ehitus ja survepesu, parandus. Lamekatuste ehitus ja suuremad ja väärtuslikumad metalli kogused. Boilerite ja katmine rullmaterjalidega, värvimistööd, haljastus. külmkappide utiliseerimine eritasu eest 10 eurot tk. Tel 5366 4294, e-post [email protected]. Tel 5618 3783. n Väikekallurid. Liiv, muld, killustik, graniitkillustik ja n Vanaraua ja kodumasinate äravedu: torud, vinklid, multš. Meie väikekallurid on kerge kaaluga ja pääsevad aiapostid, võrk, pesumasinad, pliidid, vannid, kraanid, ligi ka kitsastesse hoovidesse. Helista tel 5699 8014 või mahutid, masinad, seadmed, kaablid, mootorid jne. vaata www.isekallur.ee. Õuest, garaažist tasuta, korterist 10 eurot. Külmkapid, n Merton Accounts OÜ osutab raamatupidamisteenust telerid 10 eurot. Tel 5550 5017. Otsime Rannarahva muuseumisse särasilmset ja loovat erinevatele firmadele. Tel 5658 336. n Ostan auto, võib ka ülevaatuseta. Tel 5671 3200, Morten. n Õunamahla pressimine teie aia õuntest Rohuneemes. n Ostan teie sõidukõlbliku auto. Võib olla ka remonti TURUNDUSJUHTI, Väikseim kogus umbes 25 kg õunu. Tel 5593 5863. vajav või seisev auto. Sõidukil ei pea olema ülevaatust kes tunneb huvi rannarahva ajaloo ja kultuuri vastu ning suhtleb vabalt inimestega n Korstnapühkimise teenus, kehtiv kutsetunnistus, ega kindlustust. Tel 5457 5055, [email protected]. siit- ja sealtpoolt merd. nõuetekohase akti väljastamine. Tel 5040 875. n Soovin osta Haabneemes 2-toalist korterit rõduga. n Tänavakivide paigaldus ja müük, piirdeaedade ehitus, Korteri maksumus kuni 70 000 eurot. E-post jaanika_ Tööülesanded: haljastustööd. Väikeveod kuni 4 tonni. Tel 5852 0474, [email protected], tel 5559 0822. • muuseumi turundustegevuste planeerimine, arendamine ja korraldamine e-post [email protected]. n Annan prantsuse keele eratunde. Tel 5344 4808. • kommunikatsioonivahendite haldamine ja arendamine n 12-aastase tööstaažiga meesmassöör tuleb oma n Pisike kolmeliikmeline pere soovib pikaajaliselt üürida • meediasuhtluse korraldamine massaažilauaga teie koju teile sobival ajal. Seansi hind väga heas korras 3-toalist või suuremat korterit või • reklaamitegevuse korraldamine, reklaamtrükiste koostamine või koostamise koordineeri- 25 €/~1,5 h . Aja broneerimiseks helistada tel 5615 majaosa Viimsis. Soovitavalt möbleerimata. Oleme mine, meenete hankimine 3770, Madis. korraarmastajad, ei suitseta ning suhtume üüripinda hea- • ürituste korraldamine ja läbiviimine, koostööprojektides osalemine n Korralik mees töökogemustega teeb aiatööd ja maja- peremehelikult. Olemas eelmiste üürileandjate soovitu- Kandidaadilt ootame: remonti. Tel 5393 3070. sed ja heakskiit. Hinnapiiriks 700 eurot. Tel 5835 9654, • kõrgharidust n Hekkide ja muru niitmine. Tel 5663 0024. [email protected]. • töökogemust turunduse ja/või kommunikatsiooni alal kultuuri või muuseumi valdkonnas n Tänavakivide paigaldus, teede ja platside ehitus, VABAD KOHAD LASTEAEDADES • loovust ja pealehakkamist, koostöövaimu vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus. Üldehitustööd. Pika- n Eralasteaed Lillelapsed avab septembrist uue liitrühma • väga head kirjutamis- ja suhtlemisoskust ajaline kogemus. Tel 5929 5944, e-post kuntateenused lastele alates 1,5 eluaastast. Lasteaial on oma kokk, • kõrgtasemel eesti keele ning suurepärast inglise keele oskust kõnes ja kirjas, kasuks tuleb @gmail.com. tervislik ja mahe toit, isiksust arendav pedagoogika ja vene ja soome keele oskus MÜÜK tervist edendav kasvukeskkond. Haabneeme, Sõstra tee 1. Omalt poolt pakume: n Suur valik puitbrikette, hinnad al 128 €/tonn, pellet Tel 5304 0446, 6048 240, www.lillelapsed.ee. • vastutusrikast, loomingulist ja arenguvõimalustega tööd premium 6 ja 8 mm 175 €/960 kg, kütteklotsid 1,8 €/ n Eralasteaed Tibu võtab uueks õppeaastaks vastu lapsi • eneseteostust ja tegutsemisvabadust kott, lepp, kask. Vana-Narva mnt 9a laost müüme ka alates 1,5 eluaastast! Ootame teid majaga tutvuma, he- • inspireerivat ja arendavat töökeskkonda paki kaupa al 1,4 €/10 kg. Tel 5692 4924, 6379 411, listades ette telefonil 5192 5869 (Mari-Ann). www.laste- • toetavaid ja sõbralikke kolleege www.leilibrikett.ee. aedtibu.ee, [email protected]. n Müüa kuivad küttepuud 40 l võrkkotis: lepp 30 cm, n Kelvingi Lasteaed ootab uueks õppeaastaks lapsi (1,6– Saada oma CV koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 15. septembriks e-posti aadressile kask 30 cm. Hinnad kodulehel. Alates 50 kotist on trans- 7 a) oma lasteaiaperre. Meil on väikesed rühmad ja per- [email protected] port Viimsi valda tasuta. Tellimine: tel 5198 9070, info@ sonaalne lähenemine, 2 õpetaja ja õpetaja abi süsteem, Kontakt: Ivar Miller, tel 5010 644, [email protected] unitedexpo.ee, www.unitedexpo.ee. looduskaunis koht mere ja metsa vahel, üle 10 a koge- n Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi musi, laienenud ruumides uus söögituba ning robootika- projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel 5221 151, ja muusikaring. Õppemaks al 1. septembrist 69–88 eurot www.nagusul.ee (fb Nagusul OÜ). kuus. Info: www.kelvingilasteaed.ee, tel 5523 395. 9. september 2016 21

toormahla pressimine Rohuneemes. Tel 5593 5863

Viimsi Fertilitase haiglat toitlustav ettevõte pakub tööd KÖÖGIABILISELE sõbralik meeskond, vahetustega töö, palk kokkuleppel kontakttelefon: 5045 239

Laias valikus ja soodsa hinnaga madratsid ja voodipesu. Soodsalt uued naiste- ja lasteriided, jalatsid, ehted – kõik otse USAst. Poes “Riietering” Viimsis, Randvere 6, II korrusel. Iga nädal uued üllatusedJ 22 9. september 2016 9. september 2016 23 kõik KAUBAD Decoras 8. – 11. september

Randvere tee 9, Viimsi Market NB! Allahindlus ei kehti tellitavatele ja soodushinnaga toodetele. Kehtib sularahas või kaardiga maksmisel. 24 9. september 2016