DOCSLIB.ORG

Viimsis Läks Esimesse Klassi Rekordarv Õpilasi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Viimsis Läks Esimesse Klassi Rekordarv Õpilasi Viimsi turvalisuspäev 17. septembril >> loe lk 11–14 Intervjuu Viimsi valla au- Tiraazv 9320 nr 16 (438) 9. september 2016 kodaniku Tunne Kelamiga, kes tänavu tähistas 80ndat Viimsis läks esimesse klassi sünnipäeva. Loe lk 6–7 Üldkoosolekud küla- vanemate valimiseks rekordarv õpilasi Uute külavanemate valimisteks toimu- vad Tammneeme, Leppneeme ja Muu- ga külade üldkoosolekud alljärgnevalt: n 13. septembril Leppneeme küla üldkoos- olek Leppneeme lasteaias algusega kell 18.30; n 17. septembril Tammneeme küla üld- koosolek külaplatsil (ajaloolisel sadama- alal) algusega kell 15.00; n 1. oktoobril Muuga küla üldkoosolek Rand- oja tee 14 (Kabelikivi parkla) algusega kell 12.00. Päevakord: 1. külavanema aruanne teh- tud töödest; 2. külavanema valimine; 3. kohtumine kommunaalameti juhataja Alar Mikuga. Külavanema kandidaadiks võib olla an- tud küla täisealine isik. Kandidaadid regist- reeritakse Viimsi vallavalitsuses hiljemalt 1 nädal enne valimiste toimumist. Kandi- daadil esitada kirjalik nõusolek. Külavanema täpsemad õigused ja ko- hustused on sätestatud Viimsi valla põhi- määruse 4. peatüki 1. jaos §-des 61-66. Sel aastal alustas Viimsis kooliteed 316 esimese klassi õpilast. Foto Viimsi Kool Külavanema valimised viiakse läbi Viimsi valla põhimääruse § 66 ja § 68 sätteid ar- vestades. Valimistel saavad hääletada rahvastiku- registri andmetel antud külas elavad vä- hemalt 18-aastased isikud. Hääletamisel osalemiseks peab kaasas olema isikut tõen- dav dokument. Volituste alusel teiste isikute eest hää- letada ei saa! Viimsi vallavalitsus Püünsi Koolis esimene koolipäev oli ootusärevust 14. septembriks planeeritud Pringi kü- täis. Foto Gea Radik la üldkoosolek lükkub edasi. Üldkoos- olek toimub 11. oktoobril Rannarahva muuseumis (Nurme tee 3) kell 18.00. Sibulad! Kõik, kes tellisid sibulaid ja tasusid et- temaksu, saavad ettemaksukviitungi alu- sel kauba kätte 14. septembril vahemi- kus kell 19–21 Haabneemes, Viimsi uue Tere tulemast kooli! Foto Haabneeme Kool Hetk Randvere Kooli aktuselt. Foto Kaire Rikolas staadioni parklas. Sibulaaktsioonist lähemalt juba 23. sep- 1. septembril alustas Viimsi vähenenud. Ka Prangli Põhikool, mata. Olemasolevad õpetajad on hariduselu Viimsis. Nimelt avati tembri Viimsi Teatajast ja veebist www. valla 1. klassides kooliteed kus suvel lõpetas üks 9. klassi õpi- nii võimekad, et suudavad ka vähe esimene koolimaja Viimsis 1866. viimsivald.ee, www.fb.com/ViimsiVald. rekordarv õpilasi – 316 lane, sai ühe õpilase saarelt juurde. suurema koormusega kvaliteetset aastal. Oktoobris tähistab Viimsi Viimsi Teataja (eelmisel õppeaastal 279). Ehk kokku on Prangli Põhikoolis haridust anda. Keskkool oma 35. sünnipäeva. Kokku läks Viimsi koolidesse 5 õpilast, nii nagu eelmisel õppe- Õppeaasta teises pooles peaks 2435 õpilast (2015. aastal oli aastalgi. Kõikides teistes koolides Juubeliaasta valmima nii Haabneeme Kooli juur- õpilasi 2258). õpilaste arv kasvas. Alanud õppeaasta on Viimsi valla deehitus kui ka kaua räägitud Uus- jaoks igati eriline. Lisaks sellele, Pärtle lasteaed. Viimsi jäätmejaam Sellele lisandub veel ligi 600 Viim- Uued õpetajad et koolis käib rohkem lapsi kui Seega tuleb töine ja sündmus- Alates 1. septembrist on Viimsi valla jäätmejaam avatud uutel aegadel ning si last, kes õpivad mõne teise oma- Kui tuleb juurde õpilasi, tuleb juur- kunagi varem, on ka juubelite aas- terohke aasta. võimaldab vastu võtta senisest enam valitsuse koolis või siis erakoolis. de ka õpetajaid. Sel õppeaastal ta. Sel aastal tähistame 150 aastat Janek Murakas jäätmeid. Kokku avati 1. klassi komplekte töötab Viimsi valla koolides vähe- 1. septembrist suurenes jäätmejaama 13: Viimsi Koolis 5, Haabneeme malt 254 õpetajat (239 möödunud territoorium, mis võimaldab vastu võtta Koolis 3, Randvere Koolis 3 ja õppeaastal). Mida rohkem õpetajaid Õpilasi Viimsi koolides 2016/2017 õppeaastal: rohkem jäätmeid. Paigaldatakse ka uued Püünsi Koolis 2. vaja läheb, seda keerulisemaks muu- n Viimsi Kool (1.–12. klass) – 1407 õpilast (2015/2016 oli 1337) mahutid taaskasutusse suunatavate pa- Loomulikult tuleb selliste numb- tub ka nende leidmine. Nii mõned- n Haabneeme Kool (1.–6. klass) – 455 õpilast (2015/2016 oli 418) kendite, tekstiilijäätmete ja bioloogiliselt rite üle vaid rõõmu tunda. Samas ki koolid leidsid vajaliku õpetaja mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmete n Randvere Kool (1.–6. klass) – 339 õpilast (2015/2016 oli 283) tähendab õpilaste arvu kiire kasv alles päev enne õppeaasta algust vastuvõtmiseks. n Püünsi Kool (1.–9. klass) – 229 õpilast (2015/2016 oli 211) suuri väljakutseid nii koolidele kui või isegi 1. septembril. On ka koh- Uued lahtiolekuajad: N, R, L, P, E kell ka vallavalitsusele. Ei ole ühtegi ti, mis jäidki täitmata. Kuid see ei n Prangli Põhikool (1.–9. klass) – 5 õpilast (2015/2016 oli 5) 10.00–18.00. T ja K on jäätmejaam suletud! valla kooli, kus õpilaste arv oleks tähenda, et lapsed jääksid õpeta- 2 9. september 2016 VolIkogus Reovee kohtkäitluse Viimsi Vallavolikogu poolt 30.08.2016 vastu (katastriüksus 89001:002:0307, Töökoja) osas. võetud otsused: ja äraveo eeskiri nr 78 – Maaüksuse munitsipaalomandisse taot- Viimsi Vallavolikogu poolt 30.08.2016 vastu lemine Leppneeme külas. võetud määrused: nr 79 – Maaüksuse munitsipaalomandisse taot- nr 24 – Viimsi valla 2016. aasta lisaeelarve. uueneb lemine Pringi külas. nr 25 – Viimsi valla reovee kohtkäitluse ja ära- Hetkel Viimsi vallas kohtkäitlusrajatistele esitata- vältida selle sissevarisemist nr 80 – Lubja külas asuva Lubjanõlva tee L1 veo eeskiri. kehtiv reovee kohtkäit- vaid nõudeid, nende paigalda- ning jäätmetega või muude ai- maaüksuse omandamine ning ehituskohustus- nr 26 – Viimsi Vallavolikogu 11.11.2014 määruse luse ja äraveo eeskiri mist, kasutuselevõtmist ja lik- netega täitmist. Veel lisaks on on vastu võetud 2005. käesolevat paragrahvi täienda- te võtmine. nr 19 “Viimsi valla Noortevolikogu põhimäärus“ videerimist. § 2 ja 6 on üldise- aastal ning selle viima- mad kohtkäitlusrajatise paigal- tud tulenevalt ehitusseadusti- nr 81 – Lubja külas maaüksuste omandamine. muutmine. ne redaktsioon jõustus damise ja taotlemise nõuded. kust, mis sätestab, et reovee nr 82 – Viimsi Vallavolikogu 08.10.2002 otsuse- nr 27 – Viimsi Vallavolikogu 16.02.2010 määru- 2006. aastal – seega on omapuhasti likvideerimisel tu- ga nr 205 kehtestatud “Kelnase Sadama maa- se nr 5 “Viimsi valla eelarvest kultuuri-, spordi- see tänaseks vananenud Kogumismahuti ja leb enne lammutamiste alusta- ala ja maaüksus Kordoni (osaliselt) Kelnase ja noorsooprogrammide ning ürituste toetami- ega täida oma eesmärki. omapuhasti mist esitada vallavalitusele ehi- Otsustati koostada uus Alates 01.07.2015 jõustunud tusteatis. Sadama maa-ala osas“ osaline kehtetuks tun- se kord“ muutmine. määrus, mis jõustub ehitusseadustiku kohaselt tu- nistamine. nr 28 – Viimsi Vallavolikogu komisjonide põhi- 1. oktoobril 2016. leb kogumismahuti paigalda- Purgimine kontrolli määruste muutmine. miseks ja kasutuselevõtmiseks alla Viimsi Vallavolikogu 30.08.2016 otsusega nr Nagu kehtiv nii reguleerib ka (kui seda ei käsitleta koos hoo- Uus määrus reguleerib reovee kohtkäitlusrajatise tühjenda- 82 tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavo- NB! Kõikide otsuste terviktekstidega on võima- uus määrus õigussuhteid, mis ne ehitusprojekti ja ehitusloa- tekivad seoses reovee (sh fe- ga jms) esitada ehitusteatis ja mist ning reovee äraveo ja pur- likogu 08.10.2002 otsusega nr 205 kehtestatud lik tutvuda Viimsi vallamajas ja valla veebilehel kaalid) kohtkäitluse ning ko- kasutusteatis. gimise korda. Hetkel kehtivate “Kelnase Sadama maa-ala ja maaüksus Kordoni www.viimsivald.ee/12044, määrustega www. gumismahutitest äraveo ja ühis- Määruses käsitletakse oma- nõuete alusel ei ole tagatud (osaliselt) Kelnase Sadama maa-ala osas“, de- viimsivald.ee/12043 ning täiendavalt Riigi Teataja kanalisatsiooni purgimisega. puhasti rajamist. Varasemas ees- piisav ülevaade reovee äraveo tailplaneeringu kruntide pos. nr 1 (katastriüksus võrguväljaande veebilehel. Uus määrus on oluliselt põh- kirjas selline regulatsioon puu- teenuse osutajate üle ning pur- jalikum ning reguleerib ka kit- dus. Erinevalt reovee kogumis- gimisele jõudva reovee üle. 89001:002:0483, Kelnase sadam) ja pos. nr 3 Volikogu kantselei saskohad, mis on esile tulnud mahuti paigaldamisest on oma- Probleemiks on nn vales kohas lähtuvalt senisest praktikast. puhasti rajamiseks vaja koosta- purgimine ehk kohtkäitlusraja- da ehitusprojekt (va septik) ning tistest väljaveetud reovesi las- Kohtkäitluse valimine taotleda kasutusluba. takse otse keskkonda või sade- ja nõuded rajatisele Uue määruse raames muu- meveekaevudesse, mille kaudu DEtaIlplanEERInguD Sobivaima kohtkäitluse vali- deti kohtkäitlusloa taotlust liht- see voolab lõpuks ikka kesk- misel peab esmalt selgeks te- samaks ja selgemaks. Uue mää- konda. Tulemuseks on kesk- Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) on avalikul see detailplaneering jäi ellu viimata ning kuna gema, kas rajatav või olemas- ruse kohaselt väljastatakse koht- konnareostus. väljapanekul Tammneeme küla kinnistute kinnistu tänasel omanikul on soov ehitada kin- olev kohtkäitlusrajatis asub reo- käitlusluba viieks aastaks ning Lisaks on probleemiks ol- Sambla, Fii-Bal ja Villemi lähiala detailpla- nistule äri- ja laohoone, määratakse menetle- vee kogumisalal või mitte. Kui tähtaja saabudes on kinnistu nud reovee kanalisatsiooni purgimine selleks mitte ette- neering. tava detailplaneeringuga uus ehitusõigus. kohtkäitlusrajatis ei asu reo- omanikul õigus taotleda loa pi- veekogumisalal, siis sobivaima kendamist. Luba pikendatakse nähtud kohas, mille
Load more

Recommended publications
  • V4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V4 buss sõiduplaan & liini kaart V4 Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Vaata Veebilehe Režiimis Viimsi - Haabneeme V4 buss liinil (Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Viimsi - Haabneeme) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haabneeme: 8:00 - 17:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V4 buss saabub. Suund: Haabneeme V4 buss sõiduplaan 29 peatust Haabneeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 17:20 teisipäev 8:00 - 17:20 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 8:00 - 17:20 Karulaugu neljapäev 8:00 - 17:20 17 Randvere Tee, Haabneeme reede 8:00 - 17:20 Krillimäe laupäev Ei sõida Farmi pühapäev Ei sõida Metskitse 9 Metskitse Tee, Estonia Leppneeme Lasteaed V4 buss info Leppneeme tee, Estonia Suund: Haabneeme Peatust: 29 Leppneeme Reisi kestus: 40 min 110 Leppneeme Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Karulaugu, Krillimäe, Farmi, Metskitse, Leppneeme Lasteaed, Lepalinnu Leppneeme, Lepalinnu, Mäe, Luhaääre, Pällu, 2 Laane Tee, Estonia Väljaotsa, Tammneeme Keskus, Tammneeme Tee, Tädu Kuusk, Randvere Aedlinn, Teekalda, Randvere Mäe Keskus, Randvere Kauplus, Hansunõmme, 1 Mäe tee, Estonia Metsakasti, Mähe Aedlinn, Kuremarja, Vehema, Tulika, Viimsi Vallamaja, Mõisapargi, Viimsi Kool, Luhaääre Viimsi Keskus 1 37 Luhaääre tee, Estonia Pällu 38 Tammneeme Tee, Estonia Väljaotsa 1 Teigari Tee, Estonia Tammneeme Keskus 14 Tammneeme Tee, Estonia Tammneeme Tee 9 Tammneeme tee, Estonia Tädu Kuusk Randvere Aedlinn 1 Laanepüü tee, Randvere Teekalda 2 Teekalda Tee, Randvere Randvere Keskus 2 Tülli Tee, Randvere Randvere Kauplus Viimsi — Randvere, Randvere Hansunõmme 3 Karukämbla tee, Randvere Metsakasti 28 Tarvase Tee, Randvere Mähe Aedlinn 114 Pärnamäe Tee, Tallinn Kuremarja 53 Soosepa Tee, Estonia Vehema 42a Vehema Tee, Pärnamäe Tulika Tulbiaia tee, Pärnamäe Viimsi Vallamaja 1 Väike-Sepa tee, Viimsi Mõisapargi Viimsi Kool Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme V4 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • LIFE Country Overview Estonia 2021
    Estonia Overview This document provides an overview of LIFE in Estonia. It showcases key data and some of the latest LIFE projects. You will also find contact details and other useful resources and a full list of current and recently-finished LIFE projects. Every year calls for project proposals are launched covering the LIFE programme’s priority areas. ABOUT LIFE The LIFE programme is the EU's funding instrument for the environment and climate action. It has been running since 1992 and has co-financed more than 4 500 projects across the EU and in third countries, mobilising over €9 billion and contributing more than €4 billion to the protection of the environment and climate. The budget for the LIFE programme for 2014–2020 is set at €3.4 billion in current prices, with a sub-programme for environment and a sub-programme for climate action. Types of LIFE project: Other types of LIFE funding: Traditional (Environment and Resource Efficiency; Nature NGO operating grants and Biodiversity; Environmental Governance and Natural Capital Financing Facility (NCFF) Information; Climate Change Mitigation; Climate Change Private Finance for Energy Efficiency (PF4EE) Adaptation; Climate Governance and Information). Integrated (Environment, Nature or Climate Action) NCFF and PF4EE are joint initiatives with the European Preparatory Investment Bank, which manages the two funds. Capacity-building For more information visit: http://ec.europa.eu/life Last update: 5/02/21 European Commission/EASME (http://ec.europa.eu/life/) – Page 1 – LIFE Environment and Resource Efficiency This LIFE priority area is aimed at developing, testing and demonstrating best practices, solutions and integrated approaches to environmental challenges, as well as improving the related knowledge base.
    [Show full text]
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
    [Show full text]
  • Pirita Saab Miljoneid Maksva Tervisespordihoone
    NR 5 (165) 8. Mai 2009 TÄNA LEHES! Pirita saab miljoneid maksva Kanaliseerimi- sest lk 2 tervisespordihoone allinna Linnavalitsus kiitis Pirita Vaba Aja aprilli lõpus toimunud istun- T gil heaks linna välisprojek- Keskusest tide prioriteedid Euroopa Liidu lk 3 struktuuritoetuste taotlemisel. Vastavalt meetme «Linnaliste piir- kondade arendamine» tingimustele Pirivisiooni ja investeeringute kava koostamise korrale, on üheks prioriteediks võe- võitjad tud ka tervisespordihoone ehitus Pirita Spordikeskuse multifunktsio- lk 4 naalseks arendamiseks. Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on see ühe pikema teekonna Birgitta festi- esimene samm: „Kindlasti ei piirdu Pirita Spordikeskuse areng vaid ter- val tuleb jälle visespordihoone püstitamisega, seal lk 5 tegutsevad inimesed on teinud väga Uue tervisespordihoone ehitamine peaks kõigi eelduste kohaselt algama juba sel aastal head tööd spordielu edendamiseks Pirital ning ehkki esialgu võivad Aunroos leiab, et tervisespordi- veel midagi ära sõnuda, ootame ära likest kuludest. tunduda Spordikeskuse arenguga hoone rajamine mõjutab eelkõige ka riigi seisukoha,” lisab spordikes- Erinevad linnaametid esitasid 15. mail on seotud ideed pompöössed, näitab sportlaste käekäiku, kes saavad sel- kuse juhataja. „Oleme õnnelikud välisprojektide osakonnale kokku Tallinna päev kasvõi see esimene samm, et ühel lega märgatavalt paremad tingimu- Tallinna linna toetuse üle ja et linn 13 projektiideed. Välja valitud hetkel saab Pirita linnaosas olema sed. Aunroosi sõnul saavad uues elanike tervisest hoolib.” nelja projekti seas oli ka Pirita lk 6 kompleksselt lahendatud spor- hoones koha nii uisu –kui suusalae- Spordikeskuse tervisespordihoone di –ja vabaajakeskus.” Terik nen- nutuspunktid, samuti on hoonesse Meetme „Linnaliste piirkondade ehitus, mis on esimeseks etapiks dib, et tänasel päeval pole Pirita planeeritud riitusruumid, saunad ja arendamine” eesmärgiks on avaliku spordikeskuse multifunktsionaalsel Intervjuu: Spordikeskuse arendamine vaid kohvik.
    [Show full text]
  • Viimsi Use Case
    VIIMSI (EST) A SMART PEDESTRIAN CROSSWALK (SPC) USE CASE STUDY Location: Estonia, Harju County, Viimsi Parish, Lubja-Pärtlepõllu intersection Contact person (client): Imre Saar, senior transport specialist of Viimsi Parish Government Road conditions: 1 + 1 public tarmac road without a safety island, mixed traffic Number of SPC installed: 1 Time from idea to implementation: 26.08.2020 - 29.10.2020 - 8 weeks (now half less) Customer wishes: improvement of pedestrian safety, differentiation of trucks, traffic statistics INTRODUCTION The Lubja - Pärtlepõllu intersection underwent reconstruction in the autumn in connection with the construction of a nursing home and a new road. At the end of October, the domestic company Bercman's Smart Crosswalk (SPC) was installed at the intersection, and now the road crossing between the kindergarten and the new nursing home is much safer.1 The new technological solution is not only a means of alerting road users by means of flashing lights and speakers, but also an intelligent traffic management system that measures and transmits traffic data. The Smart Pedestrian Crosswalk (SPC) installed at Viimsi. LOCATION The SPC is located in a place with an increased traffic risk - between the elderly retirement home and the kindergarten. According to the General Statistics of the Estonian Road Administration, 26% of pedestrian accidents involving minors and 24% of people over the age of 65 occurred in 2019.2 These statistics confirm that this pedestrian crossing and its location are of great importance and need to be made safer by modern intelligent transport systems. Viimsi pedestrian crossing map with strategically important objects and identification areas.3 WORKING PRINCIPLE SPC uses high-definition cameras aimed across the Lubja Road to detect pedestrians and vehicles on the pedestrian crossings.
    [Show full text]
  • Viimsi Valijad Taas Üle Eesti Aktiivseimad
    Nr 9 (221) 28. oktoober 2005 Arvukatelt rahvusva- Kadi Kallau: Seikluspäevi helistelt võistlustelt korraldades saab noored esikohti toonud rullui- metsa viia. Lihtsad tege- suklubi Rullest tree- vused nagu lõkketule ner Piret Rink saab süütamine või tuhas sel kuul rääkida ko- kartulite küpsetamine guni üheksa karika võivad tuua inimesele võitmisest Hollandis. mingi seletamatult mõnusa rahutunde. Loe lk 13 Loe lk 2 VTVIIMSI TEATAJA UUDISED UUDISED Maavanem tänas Harjumaa Omavalitsuste Liitu koostöö eest Harju maavanema kohusetäitja Jaan Mark kohtus 12. oktoobril Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatusega ning tänas neid peagi lõppeva kohalike omavalitsuste tööperioodiga seoses se- nise ladusa koostöö eest Harju maava- litsuse tänukirjaga, teatas maavalitsus. «Koostöö omavalitsuste liiduga on olnud väärtuslik ja asjalik. Kuigi vii- mane aasta on kaasa toonud nii muu- tusi kui teatavat määramatust, ei ole see Harju maavalitsuse ja omavalitsus- te liidu koostööle kuidagi negatiivselt mõjunud,» sõnas Mark. HOLi juhatuse esimees Andre Sepp Viimsi vaala pälvis märkis samuti, et tänu maavalitsuse ja Rivo Noorkõiv omavalitsusjuhtide heale koostööle ei tekkinud maavanema vahetudes nö Valla kõrgeima autasu Viimsi vaala koostöövaakumit. Sepp avaldas loo- andis vallavanem Enn Sau volikogu tust, et sama järjepidev ühistegevus viienda koosseisu viimasel istungil jätkub ka pärast kohalike omavalitsus- 11. oktoobril üle kauaaegsele valla te volikogude valimisi. (VT) arengukavade koostamise eestveda- jale Rivo Noorkõivule (pildil). Arvukaid seminare, koolitusi ja ajurünnakuid terviklikuma arenguka- va koostamise nimel on konsultat- siooni- ja koolituskeskuse Geomedia analüütikud Rivo Noorkõivu juhenda- misel korraldanud juba 2001. aas- tast alates. Viimsi valla austasu Viimsi valla vaal statuudi kehtestas volikogu Viimsi Püha Jaakobi 2002. aasta septembris. Selle koha- selt võivad vaala pälvida nii Eesti ko- koguduse kirik saab danikud kui ka välismaalased vallale novembris kellatorni osutatud eriliste teenete eest.
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Mandriosa Üldplaneeringu Teemaplaneeringu ”Miljööväärtuslikud Alad Ja Rohevõrgustik” Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU ”MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK” KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE MTÜ Keskkonnakorraldus Telliskivi 40-1 10611 Tallinn Tel. 52 25011, 656 0302 [email protected] www.keskkonnakorraldus.ee Tallinn 2009 SISUKORD KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1 TEEMAPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRGID ............................ 4 2 ÜLEVAADE PÕHJUSTEST, MILLE ALUSEL VALITI ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID, MIDA PLANEERINGU KOOSTAMISEL KÄSITLETI .......................................................................................................... 5 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .................................................................. 6 3.1 0-ALTERNATIIV .......................................................................................................................................... 6 3.2 1.-ALTERNATIIV ......................................................................................................................................... 7 3.3 2.-ALTERNATIIV ....................................................................................................................................... 13 4 PLANEERINGU JAOKS
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Tallinna Kaubamaja Grupp As
    TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS Consolidated Interim Report for the Third quarter and first 9 months of 2018 (unaudited) WorldReginfo - 66d0548d-aa18-47b5-9a30-82217738d293 Tallinna Kaubamaja Grupp AS Table of contents MANAGEMENT REPORT ............................................................................................................................................. 4 CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS ........................................................................................................... 12 MANAGEMENT BOARD’S CONFIRMATION TO THE CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS ....... 12 CONDENSED CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION ................................................ 13 CONDENSED CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME 14 CONDENSED CONSOLIDATED CASH FLOW STATEMENT ...................................................................... 15 CONDENSED CONSOLIDATED STATEMENT OF CHANGES IN OWNERS’ EQUITY ............................... 16 NOTES TO THE CONDENSED CONSOLIDATED INTERIM ACCOUNTS .................................................. 17 Note 1. Accounting Principles Followed upon Preparation of the Condensed Consolidated Interim Accounts ........................................................................................................................................................... 17 Note 2. Cash and cash equivalents ............................................................................................................... 20 Note 3. Trade and other receivables
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]