KaliJcTOip hchtuMd hel &Mv ;jMr Л fiaucr- JmF jM Ъг;г#? V mm; uslAnti тег _,Ж ШЫЫЬ ChcOefi? §Ш TPU Avatud Ülikooli Täiendõppekeskus

Maksuseadusandluse kursused

Füüsilisest isikust ettevõtja õigused ja kohustused 24 tundi, algus 4.02., hind 1200-

Mittetulundusühingu raamatupidamine ja seadusandlus 24 tundi, algus 11.02., hind 1200.-

Raamatupidamise ABC lasteasutustele 40 tundi, algus 18.02., hind 1800- ILähem koolituskava aadressil www.tk.tpu.ee.

Kvalifikatsiodmikursused lasteaedadele

Muu pedagoogilise keskeri- või kõrgharidusega õpetajale 160 t, HM reg nr 226, algus 20.01.

Muu keskeri- või kõrgharidusega õpetajale 160-320 t, HM reg nr 225, algus 20.01.

Juhatajale 160 t, HM reg nr 189, algus 17.02.

Täiendusõppekursused lasteaedadele

Õpetajale 160 t, HM reg nr 188, algus 20.01.

Muusikaõpetajale 160 t, HM reg nr 133, algus 22.01.

NB!

• Iga neljas õpetaja samast lasteaiast saab osaleda kursusel tasuta.

• Juhatajakursus on tasuta, kui samast lasteaiast on kolm õpetajat pikal kursusel.

Kursuste juhataja Ervin Laanvee. Aadress: Raadiku 8, Tallinn. Registreerimine (0) 634 5418. Info tel (0) 634 5288 või 052 34 546. ISSN 0235-9146

Eesti pedagoogilise üldsuse ajakiri HARIDUS 1/2003

Kalevipoeg ja "Kalevipoeg" Karl Kello

6 Must lagi on meie... Mõtestatakse kriitiliselt lahti eesti rahva must minevik ja pime orjaaeg. Kolm sarve on päikese­ jumaluse tunnus. 10 Kalevipoeg kui Päeva poeg Keldi iidol, 1. sajand. Eesti Kalevipoeg kandnud päikest pea peal nagu soome Kaleva pojadki, mis on päikesejumaluse kindel tunnus.

13 Põhjamaine vaarao Liivimaa kroonik Henrik teatab, et Saaremaal uputati 1227. aasta talvel vaarao - Pharaone submerso.

18 Müütiline põlveviga Läänemeresoome mütoloogias tuleb sageli ette päikselisi tegelasi, kes endal jala alt raiunud või põlve põletanud.

22 Ümmargune põrgujärv Kalevipoeg külastas põrgut, mille keskel seisnud ümmargune tumesinise veega järv. Müütiline põrgujärv seostub Kaali järvega Saaremaal ja meenutab anglosaksi “Beowulfi” põrgujärve. Kaljujoonis Lääne-Siberist. 27 Kalevipoja nimelugu Kalevipoeg võib olla nime poolest kiviaegse emajumala Kali poeg. *kali tähendab naist ja käibib tänases eesti keeles kujul käli.

31 Kalevipoja mõõk Kalevipoja raudmõõk on päikesejumaluse atribuut, päritolult võrreldav Beowulfi müütilise mõõga ja kuningas Arthuri Excaliburiga.

35 Kus kõik piirud kahel otsal... Vanadel aegadel ei süüdatud peergusid kunagi kahest otsast korraga, sest see oleks toonud kaasa maailma lõpu.

36 Väike märgiatlas Seekordse märgina on vaatluse all kivi. Kivi on maa sümbol, kuid võib ka taevast kukkuda. Inimese hing usuti pärast surma minevat kivi sisse.

40 Täppidega tähed "Kalevipojas"

Raivo Juurak

Volgamaa pronksiidol, 41 Kommentaar 2. at. eKr. Enn Tarvel v\ . Ui li^ЙГИЙ®

ca ae cunt Me luõrcetttitl OilOT^. Lr Jriis.

v 0ЩМ f Д*Тмг М..:/ Ж8 yf

certtir’catomegri ntgaftma-tcffl^ «usaöfirm Ctaodmmn

.______Hariduse käesoleva numbri autorilt Karl Kellolt on ilmunud ajaloo-, etnoloogia- ja folklooriaineline trükis "Vana aja raamat", 2000. Ta on ka populaarteadusliku dokumentaalfilmi "Narr Jumala kojas", 2001, autor. Ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada seda videofilmi gümnaasiumis ajaloo õpetamisel lisamaterjalina.

Saateks

Tänavu möödub 150 aastat Kalevipoegi on mitu - Kreutzwaldi Ka­ põhjus. Kalevipojas nähaksegi nii juma­ "Alg-Kalevipoja", 170 aastat levipoeg, muistendite Kalevipoeg, rah­ la vastu mässajat kui ka kanget teopois- si, suure kondiga talupoeglikku vägilast, "Alg-Kalevala" valmimisest ja valaulude Kalevipoeg. Võib isegi öelda, et igal eestlasel on oma Kalevipoeg. töö- ja võitlusesangarit, ihaldusväärset 200 aastat Kreutzwaldi Siiski koonduvad kõik need kujutluspil­ noormeest kosjafantaasiates, aga sa­ sünnist. Seekordne Haridus did üheainsa müütilise Kalevipoja ümber. muti reaalset ülikut või muidu silma­ on täies mahus pühendatud Kalevipoeg ilmub eesti müütiliste rah­ paistvat isikut, kel olnud kalduvusi sugu­ Kalevipojale. Loodan, et teema valaulude ja muistendite vahendusel tä­ lisele vägivallale. pakub huvi kirjandus-, ajaloo-, nase inimese vaimusilma ette kui vastu­ Järgnevas üritame tõsiteaduslikust religiooni- ja kunsti­ oluline ning kahepalgeline kuju. Rahva­ teopoisist ja reaalsest naistekimbutajast õpetajatele, samuti kõigile luuleteadlase August Annisti järgi tun­ mööda minnes leida Kalevipojas algset teistele, kes muinasaja vastu neb rahvas teda “niihästi ülivägevaks müütilist ainest. rohkem huvi tunnevad. tõusetatud sümpaatse kui ka kollelajaks Mütoloogilises kontekstis pole Kalevi­ jälestatud ebasümpaatse vägilasena”. pojas midagi erilist - tavaline taeva­ Saatus pole Kalevipoega soosinud. poeg, igavesti sureva ja taas sündiva ju­ Kalevipojast on lugulaul loodud, tema Ilus neitsi, kellele ta suud üritas anda ja maluse võrdkuju. Lihtsalt üks kaduv ja põhjal doktoriks väideldud (August An­ keda soovis kosida, lõi noore mehe va­ taas tulev valgusejumal, üleloomulikult nist, “Kalevipoeg eesti rahvaluules”, heda väitsega suisa surnuks ja kiuste eostuva neitsi poeg omaaegses juma­ 1934), teda on psühhoanalüütiliselt la- keeletumaks. Oma mõõk raius kange­ likus triaadis, kes olemas kõigil rahvas­ hatud (Johannes Semper, “Kalevipoja” lasel jalad alt ning lõpuks, justkui eelne­ tel. Ajapikku on ta küll kaotanud üht-teist rahvaluulemotiivide analüüs, 1924) ja vast vähe oleks, jäi ta põrgu väravasse oma päikselisest olemusest, kuid sa­ antroposoofiliselt analüüsitud (Sirje Pur- kinni põrguvahiks. mas täienenud kohalike iseärasustega. ga antroposoofiline teos ilmub 2003. a) August Annist pidas Kalevipoega ning isegi tema eraelulised mälestused ohjeldamatuks jõuvägilaseks, kes järg­ Karl Kello kirja pandud (Enn Vetemaa, “Kalevipoja neb oma kirele või juhuslikule vihale Hariduse toimetaja mälestused, 1985), kuid ometi pole täit ning, liig uhke oma jõule, läheb ülemee­ selgust, kes see Kalevipoeg algselt oli, likuks endast kõrgemate vastu. See ol­ kust ta tuli ja mis surma suri. nudki põrguväravasse kinnijäämise

Illustratsioon vasakul: Apokalüptiline draakon kuke kujul, kolmeharuline kroon peas. Saksamaa, ca 1 350. Neitsi Maarja ees seisab suhr nerrew Pissohand, päike lõugade vahel. "Nink se suhr Pissohand heideti wäljä/ se wanna Schiuug/ kumb Kurratiks nink Satanaks kutsutas/ heideti Mah pähle" (Wastne Testament, 1 686). Kukekujuline pisuhänd on tuntud nii eesti kui läti mütoloogias. Kolmeharulise peakatte kohta vt "Väike märgiatlas", Haridus 5/2002.

HARIDUS 1/2003 5 Sissejuhatuseks

Fr. R. Kreutzwaldi varikuju, 1861. Must lagi on meie...

"Tühjus nagu kole kuristik vahib eestlaste musta mineviku raamatu lehekülgedelt vastu," kirjutas tulevane Tartu Ülikooli rahvaluuleprofessor Matthias Johann Eisen "Eesti mütoloogia" algussõnas 1919.

Viiskümmend aastat varem oli Koidu­ teorent. Teopäevi tegid päilised, teopoi- seisev mees nagu Oskar Loorits vihjas laulik pöördunud oma orjaikkes ohkava sid ja -tüdrukud, mitte taluperemehed. mütoloogiliste kujutelmade tekkega ja unesurmas hingava isamaa poole sõ­ Ka “orjandus” ühiskonnakorra nimetu­ seoses nälgiva orjarahva massifantaa- nadega: “Mu isamaa, nad olid matnud/ sena on vale ja ebardlik termin. Sõna siatele; kurikuulsad seitsesada aastat sind raske, musta kattega.../ Kuussada “ori” on liiga mitmetähenduslik. Ori ('tee­ orjaaega on tema arvates igatahes saa­ aastat lendsid mööda,/ ei elutähti annud nija') tähendab ühtlasi suurt - orjapuu tuslik fakt. sa.” on suur puust tala, orik on jäme palk, Märt Laarman on kinnitanud, et ori- Juhan Liiv, kes kirjutas mustast laest, Orjatäht on lihtsalt Suurtäht ja Orissaare olemises on eestlase elu: “Läänemere mis on meie toal ja meie ajal ka, lisas on Suursaare. Ori tähendab ka isast (ori kaldal elab kõigilt peksa saanud närune omalt poolt: “siin vanemate minevik:/ 'täkk'; orikas 'kult'). Wiedemannil on or­ tõug, kel pole niigi palju enesetunnet, et kuussada aastat läinud ta,/ ei ainust jandus veel 'Knechtschaft' (Knecht - vaikiks oma saadud keretäitest ja seits­ tähte näha saa.” sulane, ori). Ühemõtteliselt orjuseks ja mest aastasajast” (Orirahvas, 1930). Eesti rahva pimeduseaeg läks laiatar- orjapõlveks on Knechtschaft muutunud Olev Remsu kirjutab: “Orjamentaliteet bekäibesse põhiliselt Carl Robert Ja­ aastaks 1975. Varematel aegadel tõlgiti on meie rahva kõige vastikum omadus kobsoni isamaakõnede tõttu ja leidis see nii orja- kui ka sulasepõlveks. ning ka ainus põhjus, miks me oleme pikka aega luulelist edasiarendamist. säilinud” (Kuidas rikkuda piiri?, Tallinn, Kujutluspilt orjuses vaevlevast ja virele­ Seitsesada aastat 1997). vast tuimast ning tülpinud eestlasest, Pimeda orjaöö masohhistlikku koormat Ent mis pimedast orjaööst saab juttu vaesest, väsinud ja näljasest, kelle ai­ peab helgesse tulevikku minnes kand­ olla, kus ei ainust tähte näha saa? Jaa­ nus huvi oli kõht täis süüa ja välja maga­ ma. Must minevik sobib kokku iga valit­ nituled lõõmasid muistsetel linnamäge- da (Peeter Lindsaar, Tulimuld, 1965/4), seva ideoloogiaga, sest sisaldab eel­ del kõik need kuus-seitsesada aastat sai pikapeale rahvaomaseks. Eestlaste dust, et nüüd lõpuks koidab kirgas päev. igal päikesepühal, lisaks peetri- ja kui orjarahva teema ekspluateerimine Ärkamisajale eelneva orjaööga on sama maarjaöödelgi. Pulmad traditsiooniliste jätkub tänagi. Eesti rahva orjamentali­ lugu kui pimeda keskajaga, nn keskaeg­ saatelauludega kestsid mitu päeva üh­ teet kuulub iseloomulikult meie arva­ se ööga - kumbagi pole õieti olemas ol­ tejärge. Naiste muistne kosimisõigus musliidrite leksikasse (vt Õpetajate nud. hääbus lõplikult alles paarsada aastat Leht, 20.12.2002). Siiski on pime orjaöö kujunenud eesti tagasi, kui kadus muistne tupelekutsu- haritlastel kinnisideeks. Eestlaste kui or­ miskomme. Eesti tüdrukutel olnud luba Ori tähendas suurt jarahva temaatika ilmutab hämmastavat kolm korda aastas, iga kord kolm püha­ Eestis pole orjust tegelikult kunagi ol­ elujõudu. Läinud käibele esimesel ärka­ päeva järgemööda, käia poisse tupele nud, rääkimata 700-aastasest orjaööst. misajal kergekäeliselt käsitletud orja­ kutsumas. Neiu läinud, tühi noatupp Pärisorjus on oma väljendusrikkusele ajast, jõudis see nooreestluse ja eesti vööl, kirikumäele peigmeest otsima, ku­ vaatamata lihtsalt üks kõnekujund, ja aja kaudu üllatavalt jõulisena välja tä­ ni endale meelepärase peiu leidnud, pealegi väga ebaõnnestunud. Kahjuks nasesse päeva. Orjapõlve pimedusest kes talle noa tuppe pistnud. Vastumeel­ on see metafoor läinud isegi teaduslikku võttis juttu teha nooreestlane Tuglas. se poisi väits visatud omaniku ette ma­ käibesse. Mis on teoorjus? Teoorjus on Isegi sedavõrd kahe jalaga maa peal ha (Eisen, Eesti kirjandus, 1910, lk 21).

6 HARIDUS 1/2003 Tupele kutsumise vormel käinud järg­ ш miselt: “Tulge tupele, noored mehed,/ Siin on tupp, tuss man’’ (Kruusberg, lk 72). Komme leidis ajapikku üleüldist 179. (Enne о г i о р õ I to e. laitmist ning kadus 19. sajandi alguses. Cefcfeb, etlafefcb, Äutbatarroa firjabeSfa, Viimased tupelekutsujad olnud uhked ^äfyärpääga faunifefeb, ШпиЬ liila liige peale ja hullud, s.o ulakad tüdrukud - selle­ Ätnalafab linnufcfeb! £>t)tu luSti õigamaie? aegse rahva arvamise järele, mille mõ­ Sgnniufe ifefcne Lydia Koidula kasu­ nud erakordne võim ja voli oma maa Mõnigi rahvalaulik teadis peast “Ka­ tas pimedust luulelise liialdusena, kuid ning mõisa piires. Isegi omaenda mõi- levala” jagu värsse, peretütred kandsid haavatud hingega Liiv polnud ülepea sakohus, kus vana kombe kohaselt kaelas korraliku loomakarja väärtuses sellest ilmast pärit: “Vask oli taevas mu mõistsid õigust ja tegid kurjategija hõbedat: A. W. Hupeli, 18. sajand, teatel üle,/ maa põuane, kumisev raud,/ja ise kohta otsuse kõige vanemad talu­ 40 rubla eest - seda ajal, mil suur siga kõndisin ümber/ kui vankuv, elav haud”. mehed, aadlimehed istusid küll kohal, maksnud kõige rohkem 5 rubla, lehm 3- See mees, kes tallab raudset nurme kuid otsuse langetamisel vaikisid. 5 rubla, vasikas 30-60 kopikat, kana 2- vaskse põuataeva all, elab maises põr­ Õiguse mõõka kanda kaotas maa­ 4 kopikat. gus. Ime siis, et taevas tundub tume, rahvas 1507. a Liivimaa maapäeva ot­ Vanausk taandus, vanad kombed ja minevik must ning must lagi pea kohal. susel, maa kaitse seisukohalt oli see vä­ tavad hakkasid kaduma alles kirjaosku­ Luulelise natuuri üleelamisi ei saa siiski ga väär otsus. Raudkäpp kui institutsioon se ja vennastekoguduste levides ning üldkehtivaiks pidada. Igamees ei pruugi tegutses veel meie vanaisade noorpõl­ seoses nn pärisorjuse tegeliku sisse­ samaväärset poeetiliselt pingestatud ves (vt ptk “Kalevipoja põrgujärv”). seadmisega 18. sajandil. Uno Liivaku elu elada. andmetel jõudsid eestlased selle päris- Mässud, vastuhakud ja mõisnikega Musta mineviku raamat protsessimised kestsid läbi aastasada­ orjusegi ajal koos lätlaste, soomlaste, de. Eesti rahva kollektiivne mälu säilitas rootslaste ja teiste põhjamaade rahvas­ Eiseni musta mineviku raamat kui retoo­ vähemalt läbi kahe-kolmeteistkümne tega Euroopa mandri kõige kirjaoskaja­ riline sõnakõlks ei vääriks erilist tähele­ inimpõlve elava mälestuse muistsest ni ate ning lugemishuvilisemate rahvas­ panu, kui ta poleks võimaldanud kaas­ vabadusest, kuigi inimese tavamälu te hulka, jäädes maha vaid Lääne- ja aega teenimatult ülendada. küünib vaid kolme põlve taha. Õigust Kesk-Euroopa linnarahvast (Eesti raa­ Nooreestlased kutsusid Gustav Suit­ käidi nõudmas nii Rootsi kuningakojas matu lugu, Tallinn, 1995, lk 57). su suu ja sule läbi 1905. a rahvast üles kui ka Peterburi paleedes. Holsteini dip­ Carl R. Jakobson rääkis eesti rahva olema eestlased, aga saama eurooplas­ lomaadi Adam Oleariuse sõnul olnud pimeduseajast poliitilistel kaalutlustel, teks: “Rohkem kulturi! Rohkem europa- eestlastel veel 17. sajandi keskpaiku kui kirjutas sakslaste toodud pilkase pi­ list kulturi! Olgem eestlased, kuid saa­ meeles, et nende esiisad maad oma meduse ajast: “Aga pimedus ei kesta gem ka europlasteks!” Hurda-järgsed

HARIDUS 1/2003 7 kute rahvaluuleosa koostajad välja ar­ vata). Ent Tuglase sõnum läks kooliõpe­ tuse kaudu võimendatult rahva sekka. Kuigi vanemas eas pidas ta oma “Põr­ guväravat” diletandi tööks ja paiguti kül­ laltki naiivseks, jäi rahvas endiselt arva­ musele, et mis sealt vanadest lauludest otsida, kui juba Tuglas ise neist midagi ei leidnud ega pidanud. “Ta ei suutnud iialgi rahvalaulu tõelist stiili, selle sisemist hinge tabada. See oli ja jäi talle võhivõõraks maailmaks, ilma et tal enesel sellest aimugi oleks olnud. Kogu eluaja arvas ta rahvalaulu midagi muud olevat, kui see tõepoolest on, ja ta suri, ilma et eksitusest iial teada oleks Kalevipoja säng Alatskivil Kodaveres. F. v. Schlateri maal, 1 835. saanud, veel enam - pärandas selle ek­ siarvamuse järeltulevale põlvele, kes seda ainult on suurendanud,” kirjutab haritlased hakkasid pidama Euroopa Neid tema meelest igavaid tuima vär­ Tuglas prohvetlikult - küll mitte iseenda, üht vanimat järjepidevat kultuuri teoorja simõõdu ning rütmiga väsitavaid ja ühe- vaid Kreutzwaldi kohta. primitiivseks vaimuvaraks ja pastlakul­ toonilisi laule lugedes kaotas tulevane tuuriks. Madalaks pandi nii Kreutzwaldi tulekummardaja lootuse leida sealt mi­ Orjarahva eepos “Kalevipoeg” kui ka vanad rahvalaulud dagi üllatavat. Karjalapsest, kiigeneitsist Eitades “Kalevipoja” kunstiväärtuslik- tervikuna. Eesti rahva ärksamad pead ja vaimutüdrukust laulikud, kellele eepi­ kust, heitis Friedebert Tuglas ühtlasi üle üritasid tookord vabaneda kogu minevi­ line vaim võõras, ei võinud ometi kange­ ääre kogu rahvaluule, sh meie vanad kutaagast korraga, sealhulgas olulisest laslugusid luua ega “jumalate müüte rahvalaulud, nimetades neid naiste aja­ osast kultuuripärandist. Kui juba must ning usulikke süsteeme sünnitada, sest viiteks. Tema arvates esitasid need minevik ja pime orjaaeg, siis loomulikult et nende filosoofiline mõistus oli äärmi­ naiste kitsast ja elementaarset mõtte­ ka harimata matside madalad mõtted selt edenematu”, sedastab Tuglas es­ valda. “Ei ühtki usutavat perspektiivi mi­ ning labased laulud. sees “Kirjanduslik stiil”, jättes oma rah­ nevikku ja loodusse!”; “Kui kitsad piirid Kuid mida meil üldse oleks peale oma vale selgitamata, miks peaks müütiliste siin valitsevad! Kui väike on siinne va­ keele ja kultuuri (põlvkondade vaimu­ laulude sisu sõltuma karjalapse arene­ liku võimalus!” hüüatab ta ühtepuhku. väärtuste kvintessentsi) sinna Euroopas­ mata mõistusest. Regivärsside põlvest Linnakultuuri poole pürgides, ilmakoda- se ühes võtta? Toomas Liiv tõdeb, et ni­ põlve kandumiseks piisaks heast mä- niku esiletõusu ja intelligent inimese il­ melt need ilusad sõnad - jäägem eest­ lustki. lasteks, kuid saagem eurooplasteks - mumist oodates, “kes kõike seda omas “Põrgu värava” nimelises kirjatöös ni­ lükkasid eestlased baltisakslaste ja ve­ abstraktlikus mõttevallas päevade jook­ metab noor Tuglas hulganisti mitmete nestajate meeleheaks nii geograafilisest sul läbi elab, milleks isad ja isaisad aas­ rahvaste - Babüloonia, Kreeka, Rooma, kui ka poliitilisest Euroopast lihtsalt välja taid konkreetlikku elu ning tegelikke kat­ Skandinaavia ja slaavi - “valguse lapsi” (Sirp, 18.10.2002). seid tarvitasid”, kahe kultuuri kokkupõr­ ning “päikese poegi”, tunnistamata nen­ Loodetavasti lõpeb praegune minevi­ kamise üle teoretiseerides ning homse- de sekka vääriliseks Kalevipoega, eesti kuga arveteõiendamine siis, kui võime päeva kirjanduse pärast muretsemisega folkloori müütilistest päikese-päevapoe- rahulikult tõdeda, et olgem eurooplased, tõuseb tas “igatsus äraigamata kultuuri­ gadest rääkimata. Tule ja päikese aus­ aga jäägem eestlasteks. traditsioonide järele”. Tuglas teadis, kui tamisest juttu tehes väidab ta: “Ja kui vaesed siin tunneme enese olevat. Sääl tuli Tuglas... eestlastelgi sama aine tooreste teoor­ “Meie rahvaluule võib meid ainult mõ­ “Sääl tuli Tuglas, sõjakevad õues...” kir­ jade vanapagana juttude kujul kordub, ne luulelise motiivi ja meeleolu ning jutas Gustav Suits pidulikult “Tuule­ siis on see ainult tunnistuseks, et meie­ grammatilise vormiga rikastada.” Mui­ maas” (1913). Tuglasel on suuri teeneid gi minevik sel maakeral on möödunud. nasjutud aga, mille “muinasjutulik” ilu Eestis moodsa kirjandusstiili edendami­ Vähe on Põhjas jumalaid, iseäranis val­ näib talle paljas eelarvamine olevat, või­ sel, kuid meie vanasse müütilisse rah­ guse jumalaid. Muidu oleksid meilgi tek­ vat paremal juhusel “ainult hääd rahva­ valaulu suhtus ta üleolevalt, pidades se­ kinud müüdid, millest paistaks päikese, keelt õpetada”. da orjarahva ühiselulikust süütusest tule ja valguse kummardamise põhimõ­ Leidus siiski eriarvajaid. “Kas tõesti võrsunud lapseluuleks, mida iseloomus­ te.” wõidakse uskuda, et need lugemata tavat udune ja meelevaldne sõnastik Suuremat kahju kui Tuglas pole eesti laulud, lood ja ehtekujud lihtsalt ajawii- ning süütu neitsilik fantastika, milles ole­ rahvalauluretseptsioonile tõenäoliselt teks tehti?” kirjutab Kristjan Raud, lisa­ vat palju laiust, vähe sügavust. keegi suutnud teha (kui vahest kooliõpi­ des: kas ei olnud need “ainsaks raama­

8 HARIDUS 1/2003 Sissejuhatuseks tuks, millesse paljude põlwede tarkus ja rahvaluulel põhinevaks rahvuseepo­ Folkloori iidne ühisosa wõlmine mahutatud oli”? Kristjan Raud seks, “Kalevalat” aga rahvaeeposeks, Otsesed paralleelid Kreutzwaldi enne­ oli üldse imelik mees, tema üritas ole­ sest “Lönnrotil polnud suurt luuleanne!, muistsetes juttudes ulatuvad otsapidi muslikku tabada: “Waatad inimese otsa. asjaolu, mis tuli talle eepose “Kalevala” muinasegiptuse ja ainu mütoloogiasse. Ei aimagi, mis rikkused ta sees on. Ter- koostamisel kasuks” - Lönnrot järgis Seda on seletatud laenamise või juhus­ we isesugune ilm kaob iga inimesega. võimalikult muutmatult soome rahva­ liku kokkusattumusega. Kuid geneetiku­ Jäädawalt. Kordamata.” (Oli ennemuis­ laulude sõnastust (Oinas, lk 138). te arvates põlvneb kogu inimkond ühes­ te nõnda, Eesti Kultura, 1911/1) Sellesse väitesse tuleks suhtuda tea­ tainsast esiemast, nn Mustast Eevast, Tuglas ent oli kindel oma õigsuses ot­ tud reservatsioonidega. Kreutzwaldi esi­ kes elas ca 150 000 aasta eest Aafri­ sustada ja õpetada, ta ei kahelnud ega mesed rahvalaulu üleskirjutused pärine­ kas. Euroopasse jõudis tänapäeva ini­ otsinud. Tema teadis, tema arvates tul­ vat aastast 1818, kui ta oli 16-aastane mene ca 40 000 aastat tagasi. Meie ot­ nuks “Kalevipoja” asemel luua hoopis (Annist 1-11, lk 93). Seega jõudis ta jälile sesed esivanemad olid tõenäoliselt esi­ orjarahva eepos, millele ei kõlba eesku­ niisugustele asjadele, mida polnud tea­ mesed, kes taanduva jää järel tulles siia juks klassikaliselt selge kreeka eeposte da antud enam kellelegi teisele. Ilmselt saabusid, nihkudes sobivas kauguses toon ega ka “Kalevala” luuletarkade sü­ mäletas ta ka lapsepõlvest ja noorusest mandrijää servast põhja poole (Richard gavamõtteline maailm; eepos, mis ühen­ rohkesti rahvalaule peast. Villems, Ago Künnap). Umbes samal danuks keskaja fantastika, krati, raha­ Fr. R. Kreutzwald koostas eepose ajal, 12 000 aastat tagasi, jõudsid ainud augu, rehepapi ja Kaval-Antsu ning “Kalevipoeg”, kasutades oma sõnul põ­ Jaapani saartele ja inkade esivanemad Suure Tõllu lood, rikastades neid jõhkra lise rahvalaulu vormi ka sellepärast, et Andidesse, kuid eks neil olnud ka pikem teoorja huumori ja pilkega, lisaks rõve­ algupärast eesti proosat polnud veel maa minna. dani pool “Kalevipojast”. Kas Andrus Ki- olemas ning ta kahtles, kas seda ka tu­ Loomulik siis, et meie kõigi müütilised viräha “Rehepapp” on esimene samm levikus olema saab. Kuigi just Kreutz­ tegelased on üsna sarnased, et kõik ini­ Tuglase orjarahvaeepose teostamisel? waldi ennemuistsed jutud panid aluse mesed räägivad põhimõtteliselt ühte Jätkunuks Tuglasel mahti süveneda eesti proosakirjandusele, kusjuures rah­ keelt ja on sama meelt, saavad asjade oma rahva hingeellu, avastanuks ta, et vas luges need juturaamatud sõna otse­ sügavamast olemusest ühtemoodi aru. ei Kalevipoeg ega “Kalevipoeg” ole nii ses mõttes ära. Inimkonna kiviaega juurduv maailmapilt üheselt mõistetavad. Kui ta oma sõnul on aja jooksul teisenedes ja ajuti kokku Rahvuseepose loomise au jättis ei suutnud “küllalt imestada, miks kõik­ varisedes vormunud praegusekujuli- Kreutzwald lahtiseks igaühe jaoks ega suguste vananaiste poolt lauldud pulma seks, säilitades siiski selged jäljed aas­ pretendeerinud ise nii kõrgelennulisele kommete ja mõrsja manitsuse laulude tatuhandete kestel läbitud teelt. Igata­ tiitlile. Oma arvates andis ta võimalikult üle vaimustust tuntakse”, oleks tulnud hes puudub alus arvata, et eestlaste truult pärimusi edasi, “Kalevipoeg” olla asja uurida. Kelle poole aga olnuks kõr­ esivanemad jäid müütiliste kujutelmade vormi ja sisu poolest läbi ja läbi eesti gesti koolitatud euromehel pöörduda? loomises, tundmises ja edasiarenda­ rahva üdi, luu, liha ning veri (Annist 1-11, Mida oleks andnud talle talupoeg, kes mises kõrvaliseks. lk 169). Fr. Tuglas nimetas sellist väljen­ tema enda isa-ema käest, müts peos, Professor Ago Künnapi arvates kõne­ dusviisi lihakarni žargooniks. koogutades nõu käis küsimas? lesid jää järel siiamaile jõudnud eestlas­ Kreutzwald tajus “Kalevipoega” talle­ Võimatu on täpset piiri tõmmata, kus te esivanemad sedasama eesti keelt tatud iidse pärimuse erakordsust. Taot­ lõpeb üleolev ja algab alavääristav suh­ mis praegugi, muidugi varasemates esi­ ledes eepose tulevast omandusõigust tumine eesti mütoloogiasse, igatahes nemisvormides. (Künnap, lk 566). ainult endale ja oma pärijatele, kirjutas mõlemad tendentsid jätkuvad. Kõrge­ Viimasel ajal on mitmeid kordi tsiteeri­ ta “Alg-Kalevipoja” saatekirjas Õpetatud maid müüte olevat meie tekke- ja sele- tud August Annistit, 1935: “Sest rikas on Eesti Seltsile 16.11.1853: “Kuna see mi­ tusmuistenditest asjatu otsida (ERK, lk ainult see rahvas, kelle iga uus sugu­ nu peatöö on, mida 1000 aasta pärast, 572). Eesti mütoloogias olla aina tege­ põlv uuesti tõeliselt omaks teeb oma nagu tänapäeval Flomerost, ka sääraste mist pigem siirdlevi kui algupärase aine­ eelkäijate pärandi” (vt Peegel, lk 159). inimeste raamatukogudes igal pool ees sega (Jaan Pühvel). Eesti rahvausk ei Ei saa jätta seda mõtet siinkohalgi mee­ tundvat kõigi olemasolevate andmete leitakse, kes selle keelest / täppigi ei nutamata. taipa, siis pean ma juba oma eluajal sel­ põhjal jumalaid (Ülo Tedre). Põhjuseks küllap jälle see maarahvas, murust ma­ liseid korraldusi tegema, et minu tuleva­ dalam, kes üksnes kõhutäitmise, maga­ ne suguvõsa oma suure esivanema töö­ vilja igal pool kitsendamatud nautida mise ja - kuivõrd meie oleme täitsa ole­ mas - sugutegemise eest hoolt kandis. saaks. Niisugust raamatukaupmeest, kes rikas küllalt oleks käsikirja ära ost­ Rahva- või rahvuseepos ma, ei ole praegu meie maal veel mitte” Felix Oinase sõnul oli Kreutzwald kõrge­ (Annist 3, lk 16). Vaatamata sellele, et andeline poeet, kes andis “Kalevipojas” tema elutööd hakati kohe madalaks pa­ oma fantaasiale ikka ja jälle lennuvoli, nema, peaks “Kalevipoeg” olema kõige mistõttu võib “Kalevipoega” nimetada enam tõlgitud eestikeelne teos.

HARIDUS 1/2003 9 Päike pea peal

Päikesesümbol. Pea asemel särab päike. Kolmesarveline figuur sümboliseerib Taevasel olendil on kolm sõrme Tübingeni katedraal Saksamaal. päikesejumalust. Saami šamaanitrumm. nagu linnul. Koola ps kaljujoonis.

Kalevipoeg kui Päevapoeg

Eesti Kalevipoeg kandnud päikest pea peal nagu soome Kaleva pojadki, mis on päikesejumaluse kindel tunnus.

Eesti Kalevipoega ei saa käsitleda lahus võttes seejuures õpetust siililt, tekitab pikali lasknud, siis vajunud päike kahe soome Kaleva poegadest, neil on ühi­ maapinnavorme, veekogusid, ehitab lin­ mäe vahele” (Kambja; Kp 223C). sed juured. Kohalik mütoloogia tunneb nu jm, käib läbi vete, sureb jalgade ma­ Kui raiutud jalgadega Kalevipoeg tei­ nii ühte kui ka kolme ja isegi kahteteist- haraiumise tõttu. Esineb harva rahva­ nud põlvekondiotste peal viimsed sam­ kümmet Kaleva-Kalevi poega. Kalevan laulude tegelasena (“Suisa suud”, nime- mud eluteel, paistnud tal pea üle metsa poika on ise Kaleva, ütlevad karjala lau­ tamisi mõnes teiseski). (Kp 340B). Kas Kalevipoja pea paistis lud ja räägivad ainsast Kaleva pojast ENE, 1989: eesti (pms Ida-Eesti) rah­ metsade kohal loojuva päikesena? (KSKE 3.IV; 29.VIII). Samas sünnitab il­ vamuistendite hiidvägilane, kes kan­ Soome ilmaneitsi saab maha kolme maneitsi kolm Kaleva poega, kel igaühel nab kive, viskab neid vaenlase pihta, poeglapsega, kel päike paistab pealael: paistab päike pealael või otsaees (KKR tekitab maapinnavorme ja veekogusid, “Sai kolme poigu lastu,/ Käjed kuldaized 17-51), Väinämöinen, Ilmarinen ja Jou- ehitab linnu ja sureb jalgade maharaiu­ kyynäspiälöih sah,/ Jallat hobjaizet ol- kohainen või Lemminkäinen nimeks. mise tagajärjel. Harvemini on ta rahva­ dih;/ Piälajel päivy paistau,/ Ocal kuu- Kaleva poega näib iseloomustavat otse laulude tegelane (ilmselt ülik; “Suisa dain paistau,/ Tagaraivol tiähted pais­ mingi kolmainsuslik olemus, justkui suud"). tau” (KSKE 22.II; KKR 51). ühendaks ta endas noore- ja keskea Nagu näha, teatud muutused Kalevi­ Sama motiiv esineb kohalikes mui­ ning vanaduspõlve - nagu hommikune, poja retseptsioonis ajapikku toimuvad, nasjuttudes: “Emandal jälle kolm poega, keskpäevane ja loojuv päike. kuid siiski mitte põhimõttelised. Jumala kingitus: kõigil kolmel kuu kuk­ Kas Kalevipojast kui Päevapojast on rus, päev otsa ees, kõik keha täis taeva Päike pea peal kanda Eestis üldse juttu tehtud? Kõige lihtsa­ tähti, mis vilkuvad ja välkuvad aga”; mini kätte tulev info Kalevipoja kohta, Eesti Kalevipoeg kandnud päikest pea “kuu kukrun, pääv otsa eehn, aotäht rin­ aga samas ka kõige üldistatum ja autori­ peal nagu soome Kaleva pojadki, mis du pääl, hõbehõdzõ' jala', kulladze' käe' teetsem, on raiutud loomulikult rahvus- on päikesejumaluse kindel tunnus: küünarpaani" (Kallas, lk 285, 289). entsüklopeediasse. Märksõna Kalevi­ “Aega läinud tal [Kalevipojal] palju, Kalevipoja põrguskäik on tuntud lugu. poeg alt saame teada järgmist. enne kui saanud magama heidata, sest Ingeri lauludes päästab aga Päivöim ENE, 1971: eesti (peam Ida-Eesti) päike oli pea peal, ja kui ta magama poiga valglain ('tuline Päikese poeg') rahvamuistendite hiidvägilane, kes kan­ oleks jäänud enne, siis oleks ilm jäänud põrgust tulles päikesekera põrgumäest nab kive või viskab neid vaenlaste pihta, järsku pimedaks. Kui ta istuma haka­ ja asetab selle maailmapuu latva võitleb vaenlaste vastu ka laudadega, nud, siis vajus ka päike allapoole, ja kui ülemisele oksale või oma pea laele:

1 О HARIDUS 1/2003 “Kattšo päivyen soaren peällä,/ Otti päi­ kukub välja punakerake, mille sees vyen peä-lajella” (Aarne, lk 53). omakorda ongi taevast tulnud tulesäde Ka eesti Kalevipoega kutsutakse päe­ (Kalevala, 48, 215-235). va pojaks. Müütilistes rahvalauludes öel­ Päevapoja asupaigana tuntakse ko­ dakse Kalevipoeg olevat hää ilma päi- halikes muinasjuttudes Saaremaad. vapoiga ja isegi ilus ilma päävapaiste: Sinna sattunud kuningapojal hakkavad “Tuli vastu suur Sulevipoiga,/ Sulevi-Ka- oma isa palge ees korraga “kuu kukla levipoiga,/ hää ilma, päevapoiga” (ERA taga, päev otsa ees ja koidutäht rinde 2173). Kalevipoeg samastub ka Olevi- peal paistma” (EM, lk 342-343). pojaga: “Oh sa suur Olevipoega,/ ilus Kreeka kunstmütoloogilises kontekstis ilma, pääväpaiste” (VK4, 577). Ilus ilm, oleks Päevapoeg ürgjumal. Päeva ja päevapaiste seostub otseselt päikeseju- Taeva poeg on näiteks tulejumal Hep- malusega. Päikese poeg on päikselise haistos. Särava Päeva, s.o Valguse sün­ taeva poeg. Setukeste lauludes tegut­ nitas endale seltsiliseks Armastus, kes seb Kalevipoja koha peal edo ilma, pää- tuli ilmale tuulest võetud munast, mille vä poiga (S 78; edo 'rõõm'). Öö oli pistnud Sügavuse pimedasse Päevapoega tunneb ka liivi rahvaluu­ põue. Alles Armastuse ja Päeva tekkimi­ le - pääva puoga, lätlased tunnevad sega ilmus kuidagi iseenesest välja Päikese poega (LRU 1, lk 44). Setu rah­ Maa, kes sünnitas Taeva, et see teda valaulude järgi särab ilmakõrgil päeva- kataks ja saaks lapsi teha (Hamilton, lk pojal, keda nimetatakse ka Kaleviseks 56-57). poisikeseks, kuldne kübar peas kui see Kohalik Päevapoeg on, nagu järgmi­ päike pealt metsa. se teema puhul näeme, ühtlasi päikese Soome loitsude teatel olnud päevapo- poeg. ja kuldne kübar kolmeharuline: “Hattu oli Päikese-Päevapoja kõrval tunneb päässä Päivän poian,/ Kolme haaroa läänemeresoome mütoloogia ka Päeva- hatussa” (L, lk 144). Kolmeharuline pu­ tütart. Päivätytär on Saarel asuva müü­ nane kübar on ka eesti metshaldja ja tilise päikesemaa Päivölä hyvä emäntä kuradi tunnusmärk - viimasel olnud (KSKE, 33.XI). Päevatütar on päikese peas punane müts, kolmenukeline müts, tütar. Päikese tütred esinevad läti müto­ kolmenurgaline kübar (Valk, lk 41-42, loogias - Saules meitas. Liivi pääva ti- 155). Korra on juttu ka kolme sarvega dar läheb mehele Kuule või jumala po­ kuradist (Valk, lk 157). Kolmesarviline jale (Eisen, EM II, 78; IV, 24-27). Valik päikesejumalusi kaljujoonistelt: kurat ilmutab end samuti liivi mütoloo­ Eesti müütilistes lauludes on tegev ka Itaalia, Kaukaasia, Karjala, Põhja- gias. Kolmeharuline peakate resp. kolm Päev ise kullake, kelle all annab päike- Ameerika, Kasahstan. sarve on ürgse päikesejumaluse atri­ seneidu mõista ja kes pillab merre oma buut. kuldkiirse päikeseharja, millega ta suure Kalevala-laulude järgi valitseb kaunis puu otsas istudes oma juukseid ja maa Kalevan poika ehk pätövä Päivön poika laste päid soeb (ERI 1, lk 295-357). müütilisel Saarel asuvat päikesemaad Uku Masing aga on pidanud eesti müü­ Päivölät. Pädev Päevapoeg (R I-2, 766; tilistes rahvalauludes vahetevahel ette­ 236) on Päivölä isand. Päevapoja-nime- juhtuvaid päevapoegi meteooride kajas­ list tegelast kohtame ka eeposes “Ka­ tuseks. Sest mingi seletuse pidid inime­ levala”, 48. runo, tegutsemas Saarel sed neile ju leidma, ja lähemaid on vae­ Alue järve maastikes. Päevapoeg on ni­ valt võimalik oletada, kirjutab ta teoses melt asjatundja käsitlema taevast maha “Eesti usund”. Samas avaldab ta arva­ sadanud ja Alue järve sattunud ning ka­ must, et päevapojad võisid olla inimesed. la kõhtu kadunud tulekera. Kui Väinä- möisel ja llmarisel on õnnestunud kinni Saarlane Lemminkäinen püüda tule neelanud kala ja nad kahtle­ Päevapoja kõrval esineb soome rahva­ vad, kas ikka tasub hakata seda tule- luules ka tulen poika. Tulen poika on lie­ kala raudkinnasteta kinni võtma, astub to Lemminkäinen, kes ühtlasi saarelai­ Päikesejumal Armagh! appi pädev Päevapoeg, kes taevast nen ja kaunis Kalevan poika (KSKE, katedraalist, Põhja-lirimaa. isalt saadud väitsega, pää kulda, tera 20.III), noorim kolmest vennast. Lem- Päikesejumalal pole mitte hõbeda, lõhestab laialõuase haugi, kelle minkäises nähakse tavapäraselt seikle­ üksnes päikesekera pea peal kõhust ilmub lihav lõhe ja seejärel sile vat naistevõrgutajat ja riiukukke (kuivõrd kanda - tema pale särab siig, kelle sees asuvast sinikerakesest lempi seostub armastuse ja armutulega; päikesena.

HARIDUS 1/2003 1 1 püsiv epiteet lieto aga tähendavat lee­ Mädanev päike väga kahtlased”; et “kõigi olemasoleva­ bust, rahutust, kergemeelsust, lustlik­ te andmete põhjal ei tundnud eesti rah­ Paarkümmend aastat tagasi, “Kalevala" kust (Annist 2, lk 107). Lemminkäinen vausk jumalaid”. Lõpetuseks leidis ta: järjekordse juubeli eel lootis siinkirjutaja olevat sümbolkuju noorusest ja elujõust, “Kirjutis on fantastiliselt võhiklik ja dile­ alustada mõttevahetust Kalevala-aine- Põhjala rahvaste kauakitsendatud elu­ tantlikult julge. Ei pea võimalikuks selle liste rahvalaulude intrigeerivaima tege­ tingimustes ohjeldamatult väljapursku- avaldamist (kui mitte just paroodiana lase Lemminkäise üle. Ajakirjale Loo­ vast vitaalsusest. See kergemeelne mõnedele analoogilistele, kuid siiski et­ ming pakutud artikkel aga osutus vastu­ naistenaerja olevat mitte niipalju rah- tevaatlikumatele mõtteavaldustele).” võtmatuks, põhjuseks tõenäoliselt Lem- vustüüp kui ajajärgutüüp, kas viiking või Stiilinäitena olgu ära toodud kirjan­ minge-Lemminkäise isa surmatõve varjaag, omamoodi elurõõmus päikese- dusteadlase Udo Uibo arvamuseaval- seostamine mädaneva päikese ning poeg, üliinimene, “kelle ülevoolav jõud dus, 6.12.1984, pealkirja all “K. Kello ürgsete astraalmüütidega. Lieto Lem- ei põrka tagasi ühegi hull-julge teo ees, mõtisklustest “Kalevala” ainetel”: minkäises nägi autor tulist tule poega, kes on kõikjal võidukas - ja siis ometi vrd soome lieto - eesti leet, leedu 'tuli, “Ma pole küll ei ajaloolise keeleteadu­ hukkub väikese vea, väikese ettevaata­ lõke, leek'; omal ajal tehti eriti Muhu- ja se ega folkloristika asjatundja, aga sm matuse tõttu, samuti nagu hukkusid nii Saaremaal leedutuld jaani- või heina­ Kello oopuse hindamiseks pole seda paljud teised imesangarid: Achilleus, maarjapäeva õhtul; Lemminkäinen on vajagi: see kuulub silmanähtavalt sel­ Siegfried, ka eesti Kalevipoeg jt” (Annist ka lieto poika ja lietolainen; Lietola on lesse liiki, mille jaoks instituutides on 2, lk 87). Kalevala ja Päivölä paralleelnimetus. olemas nn nullkaust (asjaarmastajate Hoopis teisel arvamusel on livar tööd igiliikuri kohta, relatiivsusteooria Lemminkäise tõlgendamisel toetus Kemppinen, kes sedastab, et saarelai­ ümberlükkamised, teosed eesti keele autor Paul Aristele, kelle järgi oli soome nen Lemminkäinen on Lemmin poika = kui muinasegiptuse keele ürgisa kohta lempi 'armastus, kirg' algselt tuld tähis­ tulen poika = tulisen Saaren poika. Lem­ jms). tav sõna. Ariste peab selle sõna tüve minkäinen on deminutiiv sõnast “lempi” vanemaks tähenduseks lendlevat ja Teaduslikku tegevust peaksid iseloo­ = tulen poika, väike tuli (lempi, lemmen sädemeid pilduvat tuletera, vrd vadja pi­ mustama vähemalt kolm joont: 1) teoo­ 'tuli, tulen liekki, tuliroihu'; Kemppinen, Ik suhänd lemmüz. ria ja meetodi olemasolu; 2) tuginemine 94-95; 124-125; 128). Tuline Saar on empiirilisele materjalile; 3) loogilise mõt­ Teatud müütiliste kujutelmade koha­ Kemppise järgi põrgusaar ja Manala lemise reeglitest kinnipidamine. Sm Kel­ selt päevatera päike mädaneb ja idaneb saar, kus põleb Manala igavene tuli. lo tööst puuduvad esimene ja kolmas nagu iga teinegi viljaiva. Wiedemann Lemminkäinen on Kemppise meelest punkt täiesti ning mis puutub empiirilis- kirjutab, 1876: “Einige meinen, wenn die surev ja taas sündiv viljakusjumalus, se materjali, siis sellega on ümber käi­ Sonne unter gehe, so verfaule Sie, und kelles sisalduvad armastusedeemoni dud ülivabalt. Etümologiseerimine peaks am anderen Morgen erscheine dann loomujooned, kes ühe suveöö jooksul põhinema - nii on vähemalt seni arva­ wieder eine andere.” võrgutab, magatab ja viljastab sajad ja tud - häälikuseaduste arvestamisel. tuhanded naised. Müütilisest laulust “Osmi haigus” sel­ Nendest pole sm Kello nähtavasti kuul­ gub, et Lemminge isa põeb pikka aega Müütilise Saare tulen poika kõrval on nudki. Kui sm Kello häälikuseadusi ar­ mingit mädanemisega lõppevat tõbe - tuntud ka tulen tyttö (Kemppinen, Ik 94, vestada ei taha, siis peaks ta esitama look löönud Osmile vastu rindu, Kalevi- 99, 104). Tulen tyttö on Saaren neito. loogilised argumendid selle vastu, mis' sele kaela pihta (päikesehobust raken­ Tulityttö taivahinen on aga juba Katrina- ajalooline keeleteadus on u poolteise dades? päikesehobuse look on viker­ tar neiti kaunis, kes pillab päikesetule- sajandi vältel saavutanud, ning tulema kaar, s.o taevase tule kaar) (ERI 2, Ik kera Saarele keskelle Kalevan järven välja uue meetodiga - vaevalt et see tal 41-44). Rahvaluuleteadlaste arvates on (L, Ik 337-338). eriti hästi õnnestuks. Loogilist mõtlemist “Osmi haiguses” raske otsida kaugele Lemminkäise vaste leiame samuti ja argumentatsiooni asendavad artiklis ulatuvat mütoloogilist tausta. Tegelased eesti müütilistest lauludest, seda Lem- subjektiivsed assotsiatsioonid. olevat inimesed oma inimliku häda ja minge, Lemmingäse ja Lemmiku näol. Sm Kello menetlust kasutades võiks vaevaga, mida iga laulik reaalelus küllalt 13. sajandi esimesel poolel kandsid sõnade päritolu kohta väita kõike, mis leida võinud. Esindusliku “Eesti rahva­ maavanem Lembituga (kroonik Henrikul sülg suhu toob - näiteks kas või seda, laulude” antoloogia I vihus (Tallinn, ka Lembito, Lambito, Lambite) sama et sõnad nohu ja noogutama on sama 1969) on “Osmi haigus” asetatud esime­ algupära nime liivlaste vanem Lembe- päritolu. walde ning kuralaste kuningas Lamme- sena igapäevase elu ja töö laulude hul­ Artikkel ei kõlbaks isegi Keelele & Kir­ kin (Lammechinus, rex de Curonia). ka (ERLA 1:1, Ik 66-67). jandusele; seda vähem peaks ta kõlba­ Müütilise Lemminkäise ühendab kura­ Retseptsioon 1984 ma Loomingule.” laste kuninga Lammekiniga soome aja­ Siseretsensioonis Loomingu toimetajale looprofessor Matti Klinge. Toomas Haugile kirjutas Ülo Tedre 5.12. Kui Kemppinen peab Lemminkäist tu­ 1984, et “K. Kello kirjutis on pretseden­ lise Manala saare = põrgusaare asu­ ditu - vähemalt viimaste aastate jook­ kaks, siis Matti Klinge tunnistab Lemmin­ sul - rahvalauluga manipuleerimise näi­ käise koduks juba otseselt Saaremaa. dis”; et “esitatud etümoloogiad on kõik

12 HARIDUS 1/2003 m,______ш_____v-- \ ч______шл\\\\\\\

Kali Jerw. Tartu Ülikooli ajaloo­ professori F. Kruse skeem. Necrolivonica, 1842. Kas maalinn või kraater, küsib professor Kruse. Kaali kraatrite meteoriitse päritolu tõestas mäeinsener Ivan Reinwald aastal 1 937, muinaslinna olemasolu kraatrivallil arheoloog Vello Lõugas 1 976.

Põhjamaine vaarao

Liivimaa kroonik Henrik teatab, et Saaremaal uputati 1227. aasta talvel vaarao - Pharaone submerso (Henrik XXX, 6).

Vaarao uputamine olnud kõigi aegade poeg otsustanud noorema õega abiellu Egiptuse vaarao kombel magatavad võit, otse kristluse võit paganluse üle. heita. Kirikuõpetajalgi polevat selle ve­ oma õdesid ka soome Kaleva pojad - Muidugi ei kirjuta Henrik kõrgel aujärjel repilastuslike abielu vastu midagi öelda Kullervo magatab oma õde Päivölä kan­ trooniva pooljumaliku vaarao uputami­ olnud, ainult et laulatada tohtinud vaid dis. Lieto Lemminkäinengi häbistab sest. Küll aga võis tegemist olla mõne sama mäe otsas mõisas. Pärast püha oma ema lapse (KSKE 36.1). Lemmin­ kohaliku šamaanitaolise mehega, kol­ talituse lõppu minema kiirustades vaa­ käinen kosib lisaks õe häbistamisele te­ meharuline müts peas. danud kutsar muidugi keeluvastaselt ta­ da ka ametlikult. Lemminkäise õde on Egiptuse vaaraod peeti teatavasti gasi ning näinud, kuidas mõis kõige pul- Saare neiu. Tekkinud tülis lööb Lemmin­ Päikese lihaseks pojaks ja päikeseju­ marahvaga maapõhja vajunud. Järele käinen Päivölä Päeva-nimelist isandat mala maiseks kehastuseks. Vaarao sai jäänud suur järsk auk, millel vesi alati mõõgaga vasemasse põlve, selle pea tegelikuks valitsejaks alles pärast abiel­ sees (Eisen 2, lk 83-84). Igal aastal tu­ kukub kui kuldne õun (R I-2, 704-781; lumist oma õega - võim pärandus Egip­ levat mõis äravajumise päeval hetkeks Aarne, lk 27-28). tuses naisliini pidi. Õega abiellumise mo­ nähtavale, ka kerkivat igal jaaniööl vee­ Preesterkuningate rituaalne ja ka te­ tiiv esineb paljude rahvaste müütides. pinnale pruudi ja peigmehe sõrmustatud gelik hukkamine elujõulisema kohataot­ Ca 1250. a laskunud Lõuna-Ameerikas käsi. leja poolt oli vanadel aegadel üleilmselt pikselinnuna taevast alla esimene inka, Kaali mõisa pärija astub abiellu vaa­ tuntud lugu - et säilitada valitseja ning abiellunud oma õega ja pannud aluse rao kombel omaenda õega. Kalevipoeg­ seeläbi valitsetavate elujõud, tagada Päikese kõrgest soost pärit valitsejadü- ki võrgutanud Saarepiiga, kes ta oma maiste ja taevaste asjade korrapärane nastiale. Inka (‘isand’) pidas ennast Päi­ õeks osutunud, kusjuures kontekst käik. viitab, et see saar võis olla Saaremaa. kese pojaks. Ka muinaspõhja päikese­ Püha Katariina - vaarao tütar jumal Freyr (‘isand’) heitnud ühte oma Eesti müütiliste rahvalaulude (nt “Suisa Saaremaal tunti ka vaarao tütart. Kaali õe Freyjaga, samuti muinasgermaani suud”) järgi kohtunud kosilane Kalevi­ järvest põhja poole on ehitatud muist­ Siegfried, kes teinud seda juba varases poeg neiuga Kalevi mäel (VK3, 186— sesse pühapaika Karja kirik, mis on pü­ lapseeas mingil müütilisel tuleasemel 189). Neiu lööb Kalevipoja suisa sur­ hendatud Pühale Katariinale, kes olnud kaugel põhjas Ududemaa saare peal. nuks ja kiuste keeletumaks ning Kalevi­ Egiptuse kuninga tütar, piibli kontekstis Kes aga võis olla see saaremaine poeg jääb maha sama mädanemist seega vaarao tütar. See püha neiu troo­ vaarao? põhjustava haigusega, mille all kanna­ tasid Lemminge vanemad või Osmi. Ka­ nib Karja kiriku võidukaarel. Kaali mõis vajub maapõhja levi mägigi näib seostuvat Saaremaaga Saaremaa Karja kihelkonna lauludes Rahvapärimus räägib, et ennemuiste (S 956, 958; vt ka 500-501). Setukeste pillab Kadri, keda kutsutakse Päevaks seisnud suure järskude kallastega Kaali lauludes tegutseb seksihimulise Kalevi­ endaks kullakeseks, ilmapuus istudes mäe otsas mõis. Mõisaisanda vanem poja koha peal päävä poiga (S 78-79). merre oma kuldse harja - kuldkiirse päi-

HARIDUS 1/2003 13 Kaali katastroofi kaja

kesesümboli (ERI 2, lk 121; vrd ERI 1. lk suveööl üles kuuse kõrgusele ja kuiva­ Svetovik läheb allilma 295-357). nud suveöös kolm korda. Taevas rebe­ Vene mütoloogias röövinud keegi ime- Karjala “Katrinatar neiti kaunis,/ Tuli- nenud ja andnud liigestest järele, pind juudase (Tšuda-juda) nimeline kurivaim tyttö taivahinen” pillab Kaleva järve tule­ avanenud, ilmamaa süttinud tulesse ja päikese, kuu ja tähed taevast, misjärel kera, mida ta kiigutab-äiutab-kussutab mattunud pimedusse. Lennart Meri ja pimedus matnud ilmamaa pikemaks (L, lk 44). Teisal nimetatakse seda tule­ Uno Torro tõlgendasid selle, 1976, Kaali ajaks. Valguseallikad toonud tagasi kera päikese nägu armsaks päikese po­ katastroofi kajastuseks kohalikus rah­ Svetovik. Allilmas, kust ta päästab oma jaks. vapärimuses. õe/abikaasa ja päikese, seisnud raud­ Soome rahvaluuleteadlase Kustaa Neli tuhat aastat tagasi langes Saare­ sed toolid raudlaua ümber, põrgulised Vilkuna väitel on Katariina kultus levinud maale tohutu raudmeteoriit (algmass ku­ söönud raudube ja malmpähkleid, ham­ Soome Eestist - Ingerisse, Laadoga- ni 10 000 tonni, kiirus maapinnaga kok­ mustanud raudleiba peale. Sealsamas Karjalasse, Kesk- ja Põhja-Soome ning kupuutel kuni 20 km/s), tekitades üm­ põrgu sepikojas sepistatud raudnuia Viena-Karjalasse, nendelegi aladele, marguse Kaali järve (läbimõõt 110, sü­ abil võidelnud Svetovik vanakurjaga tu­ kus kiriklikust Pühast Katariinasi ei teata gavus 20 meetrit). Plahvatuse tagajärjel lise jõe raudsel sillal justkui Kalevipoeg. midagi. Katariinasi olla peaaegu võima­ üles paiskunud paekivilahmakatest tek­ tu arvata, et ta oleks Soome saabunud kis seitsme meetri kõrgune ringvall. Svetovik ilmub allilmast kullatud juuste­ muul teel. “Eesti uurijad selgitagu, kuna Päike kadus, ilmudes uuesti välja al­ ga, s.o lööb tõustes päikesena särama. ja kust on Katariina tulnud Eestisse ja les paari-kolme päeva pärast, kui põle­ Samuti muutuvad tal jalad põlvedeni mis asjaolud on teinud ta siin nõnda ar­ vate metsade paks suitsuvine ning kole­ kuldseks ja käed küünarnukist saadik mastatuks,” pöördus Kustaa Vilkuna ju­ tu plahvatuse jäägid hajuma hakkasid. hõbedaseks, tähed hakkavad helkima ba kuus-seitsekümmend aastat tagasi Kaali katastroof on tõenäoliselt ainuke ümberringi ning kuu kumama otsa ees. eesti lugeja poole. nii suur ajaloolisel ajal ja asustatud pai­ Tegevus toimub Podsolnetšnom tsarst- Tõenäoliselt on nii Karja kihelkond kui gas toimunud meteoriidipauk Euroopas, ve (Novikov, Ik 66-88), s.o päikese- ka kogu Karjala saanud oma nime Püha mistõttu võib oletada, et see loodus­ maal. Katariina järgi, mitte aga sellest, nagu katastroof kajastub mingil moel kõigi siin Päike toetab jala maha oleks seal peetud palju karja. elanud rahvaste folklooris. Vaatame Seega võis kroonik Henrik Saaremaal mõnd näidet. Läti rahvalaulud räägivad mingist saa­ uputatud vaarao all pidada silmas keda­ rest, millel Päikseke nutnud, maganud gi kohalikku päikselist tegelast. Päde­ Päev kaob põrgumäkke ja kängitsenud jalad (LTd 10098; vast Päevapojast, kes valitsenud Saarel Soome loitsude järgi põhjustanud mit­ 10152-10153). Kui päike nutab, on tae- asuvat päikesemaad Päivölät, ja saarla­ mepäevase pimeduse Viro suured vasilm kinni ja pime. Müütilises kontek­ sest Lemminkäisest oli eelnevalt juba nõiad, kes peitnud päikese Saarele põr­ stis magab päike üksnes surmaund. juttu. Päikseliste tegelastega juhtub gumäkke. Viro nõidadel olnud kasutada Jalgade kängitsemine tähendab aga mingi saatuslik õnnetus. säärane vägi ja võimus, et nad võinud vähemasti seda, et päike on selle saare Kuidas sattus müütiline Päevapoeg päikese peita ja isegi kuu taevast alla peale jala maha toetanud. Saaremaale? tuua: “Viron noiat päivän peitlilt,/ Päivän Läti Päikseke astunud maha Valges peittiit, kuun sallaisiit” (R III-2, 2328). meres (Baita jura) asuvale saarekesele Saaremaa süttib põlema Kuu on palju võimsam kui päike - päike (LTd 10098; 10152). Valges meres tun­ Soome tule- ja rauasünniloitsude järgi paistab päeva ajal, kui on niigi valge, neme ära tänase Balti mere (läti baits kukkunud suure tuleaasta pahal tulesu- kuu aga suudab valgustada isegi pime­ ‘valge’; ‘tuline’, ‘hõõguv’). Valge on see vel taevast alla kuldne päikesetule kera, dat ööd. meri ka liivi lauludes-Valda mje’r. Eest- põletanud palju maid ja palju soid ning Soome loitsude järgi haaranud ka lased-soomlased tunnevad oma laulu­ sattunud nimetu Saare peale Kaleva raudhammas ja raudnäpp nõiamoor des põhiliselt Punast merd ja tulist ehk Alue järve. Taevast tulnud tulekera Louhi päikesekera kinni ning mananud merd. Vene loitsudes seisab valge/tulise nimetatakse päikese nägu armsaks päi­ raudmäkke, misjärel alanud Kalevalas mere keskel ilmasammas, seal leidub kese pojaks: tuli kulta aurinkoinen; poi­ pilkane pime öö (KSKE 30.IV; KKR 57). saladuslik saar ja mingi hõõguvvalge ka aurinkoisen, armas auringon sikiö; Otsetõlkes tähendab louhi nii kivimurdu kivi (Sahharov, Ik 55, 70). armas auringon näköinen (L, Ik 319, kui ka draakonit, lohemadu. Draakon 338, 340). esineb päikeseneelaja rollis paljudel Tulehunt neelab päikese Armas päikese poeg kukkunud seega rahvastel. Küllap peitis Louhigi päikese Muinaspõhja Edda-lauludes neelab päi­ Alue resp. Kaleva järve, pädev Päeva­ omaenda tuliste lõugade vahele kui kese tulehunt Fenrir, kelle eluase on poeg aga jäänud justkui mingi vaarao raudsesse kivimurrustikku. Skandinaaviast ida pool mere taga valitsema samal Saarel sama järve lä­ Kadunud päikese päästab põrgu- Rauametsas: “Päike on must, merre hedal asuvat müütilist päikesemaad mäest “Jumalaisen aino poika,/ Päivöin vaob maa,/ kaovad laevalaelt heledad Päivölät. poika valkeainen”. Tulles Toonelt kos­ tähed;/ kägistab tuli elude toitjat (= päi­ Mitme läänemeresoome rahva müü­ jast, asetab ta päikese oma pealaele või kest),/ kuumusetomu kerkib kõrgele tae­ tilised laulud räägivad Saaremaa põle­ paneb ilmapuu otsa paistma (R XV,684; vasse.” Õnneks “tütrega maha saab ta­ misest. Kaleva järv kohunud kolm korda 90-91; Aarne, Ik 28; KSKE 30.II; 30.29). sane päike,/ enne kui Fenrir ta õgib;/

14 HARIDUS 1/2003 see tüdruklaps jätkab, kui jumalad hää­ buvad,/ edasi ema teekonda” (Vanem Edda). Phaethon hukkub Kreeka Phaethon, Päikese poeg, lan­ genud leegitsevate juustega peas nagu täht maha kaugele põhjamaale Erida- nose lahe saarele, jättes sinna endast järele väikese sügava järve taolise haua. Kreeka suhtes kaugel põhjamaal asuvat müütilist Eridanose jõge peetak­ se Väina ehk Daugava jõeks, mille suudme vastas asub Saaremaa oma Kaali järvega. Taevavõlv ähvardanud Phaethoni hu­ kuga seoses koguni alla variseda - tuli­ sed päikesehobused kaldusid sissesõi­ detud teelt kõrvale, juba nõtkusid tae­ vast toetava Atlase põlved. Maa põles Egiptuse ilmajumal toetab Taevast meessoost Maa kohal. Muinasegiptlaste ja lõhenes, valgusekiir tungis allilma. arvates langeb taevas maha, kui igavesti surev ja uuesti ilmuv päike jääb endisele Siis virutas Zeus piksenoolega, surmas elule naasmata. Ametisse astudes tegi seepärast iga vaarao kui taassündinud Päikese poja. Isake Päike kattis süga­ päikese kehastus läbi kohustusliku taeva tõstmise rituaali. vas leinas näo terveks päevaks ega näidanud ennast ilmarahvale, päev pi­ öelnud: “Käed üles!” Mees tõstnud kuu­ mas murdub, Põhjanael ei püsi enam menes. lekalt käed, löönud need sattumisi põr­ kohal ega hoia taevakuplit paigas. gu värava piita. Hobune kadunud alt Taevas ähvardanud lõhkeda ja ilma­ Hobune tormab põrgusse põrgusse, mees ise jäänud põrgu vära­ kaared katkeda ka siis, kui soome põr­ Eesti folklooris murdnud raudhunt, põr- va vanna peale rippuma. Kohe olnud gulise Piru poeg lasknud tulenoole tuli­ guhunt või põrguline ise hundi kujul jaa­ kohal ka põrgusepad, kes aheldanud ta selt vibult, s.o tulekaarelt üles taevasse nilaupäeval Kalevipoja suure valge ho­ põrgumäkke kinni. Millega seletada tei­ ja alla maaemasse. Taevas rebenenud buse. Päikest pea peal kandva Kalevi­ se päikesehobuse kadumist põrgumäk­ tulise noole valus, ilmakaared katkenud, poja hobune peaks olema päikesehobu. ke? Kaali meteoriidi kajastus? maa avanenud ja süttinud tulesse. Tule- Päikesehobune teataksegi üldiselt ole­ Ajaloolase kommentaar: “Kalevipoeg nool lennanud Saare peale põrgumäkke vat valge. Valge tähendab ka päikese- on siin teomees ja teda tabab õitsilistele ja vastu rauast mäge, rannal pragune­ ja päevavalget, ‘valge’ käibis omal ajal tüüpiline, väga raske ning meeldejääv nud kivid ja tugevad paed paukunud (L, tule sünonüümina. Jaanipäev on päike- õnnetus: hundid murravad hobuse ma­ lk 308-309). Nool põrkunud raudmäe ki­ sepüha, jaanipäevane päike on surev ha. Ja samuti on väga kerge ette kujuta­ vist vana Väinämöise põlve ja varbasse: päike - vastandina jõuluaegsele taas­ da, et selline noor uljas teomees (näi­ “Polvehem pojan pätösen,/ Väinämöi­ sündivale päikesele. Kalevipoja hobuse teks hobuseid jootmast tulles) mõnikord sen varpahah” (R 1-4,814; 830). ots suvise päevapööramise ajal peaks oma jõudu ja osavust proovis sellega, et Taeva mahakukkumist teadsid karta seega sümboliseerima päikese(hobuse) ta kihutamise pealt karja- või õuevära­ uhked keldidki. Makedoonia Aleksandri tavalist taassünnieelset hukku. vale pihta virutas" (Kahk, lk 474). ihubiograaf Arrianos kirjutab, et aastal Kalevipoeg otsinud endale uue hobu­ 335 eKr, kui noor Aleksander läks sõja­ se, see juhtunud olema kurat või kuradi Taevas tahab maale tulla ga üle Doonau jõe, juhtus ta vastamisi ema valge hobuse kujul. Kalevipoeg ki­ Lisaks päikesekatastroofile pajatab folk­ eneseteadlike keltidega. Kuningas las­ hutanud tuulekiirul teadmata kuhu. Hääl loor ka taevakatastroofist - need käi­ kis keltidelt küsida, mida need maailmas vadki ju kokku. Setu müütiliste rahva­ kõige rohkem kardavad, lootes muidugi, laulude järgi tahtnud taevas maale tulla, et teda. Keldid öelnud, et kardavad üks­ polnud enam päikest peale ilma ega nes seda, et taevas neile kaela kukub. kuud kõrges, tähedki kadunud laeva­ laelt. Ilmajumal tulnud maale käima ja Maailmapuu variseb tõstnud taeva üles tagasi. Ilm saanud Kui taevas maha langeb ja taevavõlv nii, kui enne oli, päike jäänud paistma sisse variseb, on kas ilmasammas järe­ nagu muistegi (S 163-169). le andnud või taevast toetav ja päikest Taevas langeb alla ja maailm süttib ladvas kandev maailmapuu murdunud. tulesse ka saami kujutelmade kohaselt. Edda-lauludes murdub taevavõlv ja Phaethoni hukk. Äkitselt Päike pimeneb, taeva tugisam­ taevas lõheneb, kui igihunt pääseb küt-

HARIDUS 1/2003 15 Kaali katastroofi kaja

tähti, izi peale kui sie päevä, “Ubin kul- dane käessä, Hõbe-õõnake peossa”. Ilma ilu tähendab eesti müütilistes rah­ valauludes päikest, kuldne õunakene on päikese võrdkuju. Kus see päevasarnane vennakene läheb - taevas läigib, kus ta kõnnib - maa kõigub, kus ta mängitäb hobosta, sinna mäed mängäteleb. Sõidab Soome silla peale: “Soome silda nõkateles, Aluspalki paugateles” (VK 201, 487A). Sild osutub petlikuks: “Sisse satte Soo­ Päikeselind stiliseeritud maailmapuus. Knossos, Kreeta, 9. saj eKr. me sild, Sisse kaaldu järve kaasi” (S Päikesekukk stiliseeritud maailmapuus. Õllekannu küljekaunistus, 19. saj, Eesti 49). Sinna tal kukkus kuldaküpär, mees Rahva Muuseum. Edda-laulude järgi kükib ilmadehelkjas päikesekukk suure puu isegi jäänud silla alla “mutta murdu", ladvas ja üleni kullaselt õhetab. sääl ta otse upikalla ja urvikalla ning käi­ nud neljakäpakil. Kuhu aga jäi hopõn alt ke ist vallale ja päike keset suve tume­ ke variseb puust, päikseke nutab kolm kui aotäht, selle kohta eriti midagi ei öel­ neb. Suur saarepuu vappub ja väriseb päeva (või kolm aastat) ega ilmu nähta­ da (S 45, 52). üleni, iidne tüvi undab. Kuidagi peab vasti laevalaele paistma. Taevajumal Müütilisel Soome sillal on teatud seos maailmapuu siiski vastu, kuid koletu tal­ meisterdab sedaaegu kullast, hõbedast vikerkaarega. Soome saar ja Soome vede talve (tuumatalvega võrreldava?) ja vasest uue õuna - päikesekuldse, suur saar tähistavad läänemeresoom­ elab tema varjus üle vaid paar väetit kuuhõbedase, tähevaskise. laste lauludes Saaremaad. Ajaloopro­ inimlast. Maailmapuu varisemine peaks Võrreldavalt läti Päikese tütrega, kes fessor Matti Klinge järgi on tänane Soo­ samuti kajastama üleelatud päikese- ootab päikesemäe otsas Koidutähte me saanud oma nime soiselt Lääne- katastroofi. kosja, istub muinaspõhja Edda-laulude Eestilt. Omaaegne muistne Soome-ni- Läänemeresoomlaste suure tamme päiksene piiga tursside tõotatud maal meline mereriik või mereliit, millel Saa­ langetanud väike raudmees merest, kes kalli künka otsas Tule-nimelises kuldses remaa keskuseks, hõlmanud Päris-Soo- tulnud veest välja, tuline kirves käes. Ise õues ja ootab “päevasarnast” kosilast. met, Lääne-Eestit koos saartega ja Ku­ pöidlapikkune poisikene, aga pea pilvi­ Tursid olnud kardetavad tulehiiud, kes ramaad kuni Samlandi poolsaareni väl­ ni - piksepoiss, kes muu. Täpsemini: asunud Skandinaaviast ida pool mere ja. taevase tule pikse jumalus. Tulise kirve taga. Kui Kaali mõis vajunud maapõhja ja löögikaar põrutas järelikult pilvepiirilt al­ asemele tekkinud järv, eks olnud seegi la ilmapuu juurte pihta. Tamme oksad Soome sild kukub sisse katastroofiline sündmus. Meteoriidikraa­ kukkunud Saarele Kaleva järve ääre Ka läänemeresoomlaste tähemõrsjale ter Saaremaa paesesse pinnasesse, peale. Setukesed täpsustavad, et raiu­ tulevad Saare kuldse mäe peale kolmed s.o taevast sadanud tulekera jälg maa­ tud tamme tüvi tüntsatab meresse, latv taevased kosilased, nimeliselt Päike, ema ihusse arvati tekkinud venna ja õe langeb Saaremaale - tõenäoliselt koos Kuu ja “täismees Täht" või lihtsalt koi­ ühteheitmise tagajärjel. Päikselise tae­ päikesega, sest päike usuti asuvat maa­ dutäht. Kui meie Täht kihutab kohale va poeg heidab ühte maaneiuga? Ka­ ilmapuu ladvas ülemisel oksal. tulisel hobusel, siis taevas kõigub ja nõt­ tastroofiliselt lõppenud saatuslik kokku­ kub, maa müriseb. Tähe pulmas aga, sattumine? Või hoopis veel üks kajastus Pikne pahandab s.o maaneiuga ühinedes, taevas tantsib pühast abielust, taevajumala ja maa­ Arheoloog Vello Lõugase arvates või­ ja maa väriseb, justkui meteoriit puutuks ema iga-aastasest ühteheitmisest, mille sidki saarlased tajuda Kaali katastroofi vastu maad (vt “Tähemõrsja”, “Salme eesmärgiks taassünnitada päike ja kui erakordselt tugevat pikselööki. Pik­ neiu”, “Kureneiu” laulud). taastada viljakus, mille puhul aga on sejumal Thori piksevasar, tuline ja üleni Eesti-läti koidutähe taevast tulemine midagi katastroofiliselt viltu läinud? rauast, olnudki üksvahe peidetud maa­ peaks seostuma püha abielu sõlmimise­ Legendid liiguvad ja tekivad Kaali jär­ põhja Skandinaaviast ida pool - mere ga, taevase tule jumaluse ja maaema ve kohta tänase päevani, näiteks lood taga paepõhjasel hiidude maal. tavapärase iga-aastase ühteheitmisega, Püha järve kättemaksust, et mitte öel­ Lätlaste ilmapuu kuldse tammekese mille eesmärgiks taassünnitada päike, da - vaarao kättemaksust. või õunapuu murrab samuti piksejumal. tagada valgus ja viljakus. Taevase kosi­ Nimelt ootab Päikese tütar saarel päike- lase kosjasõit lõpeb sedakorda katast­ semäe otsas taevatähest kosilast. Koi­ roofiliselt. Maailmapuu murdub ja kuld­ dutäht tulebki Päikese tütrele kosja, Pik­ ne päikeseõunake variseb puust. Soo­ ne aga pahandab ja kihutab neile järele, me sild aga sajab sisse, kui eesti ilma­ raputab kogu seda Jumala maailma tarka vennakene läheb maale sõitma, ning murrab päikesemäe päält kuldse ilmale ilu tegema ja naist võtma, peä tal tammekese või õunapuu. Kuldne õuna­ paistab peältä metsä, täkku alla kui sie

16 HARIDUS 1/2003 V ‘ 8§Ж ШШш. Jalust vigane päike

Katkestatud jalaga päikesesümbol Hunt või draakon pureb kellegi müütilise mehe Karja kirikust Saaremaal. põlveluud. Torpo puukirik, Norra, ca 1200.

Müütiline põlveviga

Läänemeresoome mütoloogias tulevad sageli ette müütilised mehed, kes endal jala alt raiunud või põlve põletanud.

Kaleva poeg Lemminkäinen, kel päev sad, nagu mainitud, Saarele Kaleva jär­ Ysbaddadeni-nimelisel iiri päikese- paistnud pealael või otsa ees, komista­ ve ääre peale. hiiul purustab müütiline kivioda, s.o tae­ nud vasemat jalga pidi põrguhauda ot­ Päikselise tegelase põlvehaav seostub vakivi ja piksekaar üheskoos, põlveked­ sekui koletise kurku - see tahtnud tal otseselt päikesekatastroofiga. Taevast ra. Taevast alla tõugatud kreeka sepp- põlve katki pureda. Põrgukurguauk ku­ toetava ja päikest ladvas kandva suure tulejumal Hephaistos, Päeva ja Taeva jutanud endast põlevat pöörist, kuhu puu langemine tähendab ilmtingimata poeg, murrab jalaluud. kukkunud suured puud koos tammelad- päikese hukku ja taevavõlvi sissevari- Jaan Pühvel sedastab, et lonkurist vaga, olemine olnud seal aga kitsavõitu. semist. sepa Hephaistose sünnipärane puue Omal ajal kujutletigi nii põrgut kui ka Põlved põletab vana Väinämöinen soodustanud mehe ametivalikut. Hep­ Kaost ette koletise avatud lõugadena. müütilist tuld lüües - taevast alla sadav haistose lonkurlus ei pruukinud siiski Lemminkäinen pelgab juba hukatuse tulekera satub tulelööja põlve peale, põ­ sünnipärane olla. Müüdi ühe variandi käes olevat, sest pea võib kukkuda ja letab põlve ja poole põlveluud: “Tuiskah­ järgi paisanud Zeus ta taevast alla, tule- juuksed langeda peast. Teatavasti ehi­ ti tulenkipuna/ Väinön polvien välitse./ jumal vigastanud kukkudes jalad, sattu­ vad Päikesepoja pead kuldsed juuksed Niin poltti pojalta polvet” (SL, Ik 102). des, muide, mingi saare peale. Jalavi­ kui päikesekiired. gastus seostub taevast kukkumisega Venet vestes või maailmapuud, tulist Hooletus või saatus? kõige ürgsemates säilinud müütides. Ni­ suurt tamme langetades lööb Kaleva Kalevipojal lõikab jalad põlvist saadik alt melt tõusnud Mesopotaamia jumalate poeg Väinämöinen ise endale tulise kir­ ta oma kuldne mõõk, terav ja tuline kui isa (= maajumal ja allilma isand) taevas­ ve põlveluusse - kirves käib kivisse, ki­ päikesekiir-vana needuse kohaselt kat­ se võitlemaks taevajumal Anuga ülem­ vist varbasse ja puutub vanhan Väinöm kestab see tal kintsusooned või raiub ja­ võimu pärast. Anu haaranud allilma me­ polvi-luuhu (R 1-1, 332-334). lad põlvede kohalt. Kalevipojalgi olnud hel jalust ja heitnud ta taevast alla. Eesti lauludes põrutab müütiline tam- päike pea peal kanda (Kp 223C). Kalevi­ Hephaistos meisterdas koos kükloo- melangetaja, ise ilmatarka Jaanikene poja jalgade kaotus loetakse millegipä­ pidega valmis sellegi piksenoole, mille vennakene endal põlvekedra ja põlve- rast ettevaatamatuseks. Rahvaluuletead­ läbi hukkus Päikese poeg Phaethon. luu, raiub jala alt. Jaanipäeva Jaanike- laste arvates ei tähenda põlvelõige mida­ Tulenooli sepistanud ka soome põrgu­ negi seostub päikesejumalusega. Setu­ gi sümboolset, vaid lihtsalt kõige kerge­ line Piru, kelle pime poeg lasknud tuli­ keste laulude järgi tüntsatab raiutud mat viisi pääseda ligi kardetavale hiiule, selt vibult tulenoole üles taevasse ja alla tamme tüvi meresse, latv satub Saare­ kuigi saatusliku põlvevea all kannatavad maaemasse. Taevas rebenenud tulise maale. Karjala-soome müütilistes rah­ mitmed muudegi rahvaste kangelased, noole valus, ilmakaared katkenud, maa valauludes langevad tulise tamme ok­ eelkõige päikselised-pikselised tegelased. avanenud ja süttinud tulesse, paed pau-

18 HARIDUS 1/2003 “On võimalik, et ühised motiivid (või tüübid) keltide-laplaste (neilt läinud skandinaaviasi^), põhjapoolsete soo­ meugrilaste ja kaukaaslaste juures on jääned Euroopa ühisvarast enne indo­ germaanistumise algust (u 2000 aastat e.m.a) ning püsinud ääremail. Sel juhul pole tarvidust väita, et on rännanud tüü­ bid ja motiivid, siis piisab seletuseks ini­ meste levinemisest jääaja lõpust ala­ tes.’’ (Masing, lk 103). Arvestades eelnevat, poleks justkui põhjust pidada Kalevipoja hukku juhus­ likuks vääratuseks, mida võinuks ker­ gesti vältida. Pigem on tegemist saatus­ liku lõpuga. Põlveveaga päikesesümbol Saaremaal Kaali kraatritest põhja pool asuva Karja kiriku lae all leidub muude paganlike märkide seas päikesesüm­ Püha Olav, sõjakirves põlveluus, ca 1325, Ärdal, Norra. Bergeni muuseum. bol - kolmjalg mille teeb maailmas ainulaadseks asjaolu, et tema üks jalg on selgesti eristatavalt läbi raiutud. Jalg, kunud ja rannal pragunenud kivid. Tule- alt taevast maa peale kandunud ja hä­ millele ta peaks toetuma, näib alt ära nool sattunud Saare peale põrgumäkke vingut külvanud leegitsev päikeseratas. vajuvat. ja vastu rauast mäge (L, lk 303-309). Sosryko maetakse elusalt maa sisse, ta Kolmjalg (kr triskele) sümboliseerib Muinaspõhja Edda-laulude lennuvõi- elutseb Kalevipoja kombel allilmas eda­ kolmainsuslikku taevast tuld, Püha melisel võlusepal Vöölundril, päikese- si. Hiigelsuured kivid jm pinnavormid Kolmainus! ja peajumal Odinit, elu en­ sümboli ja rauast piksevasara tagujal, seostuvad kangelase nime ning hobu­ nast ja kiirustava aja kulgu - minevikku, katkestatakse kõõlused põlveõnnalde sega nagu meie koduse Kalevipojagi olevikku, tulevikku. Kolmjalg on samuti kohalt. Kreeka piksejumalal Zeusil lõi­ puhul. Sosryko mõõk olnud taotud tae- üleilmselt tuntud päikesesümbol. Vana­ gatud käe- ja jalakõõlused läbi sirbiga varauast, üks käsi ja mõlemad jalad teh­ del aegadel usuti, et päikesel on kolm (Pühvel, lk 39). Võrreldavat: kui eesti tud hõõguvast rauast. Meie müütilistel jalga all, mis tähendanud tõusvat, kesk­ lauludes läheb Päev ise kullake merre Päevapoegadel olnud võrreldavalt käed päevast ja loojuvat päikest. Kolmejalg- kukkunud kuldkiirset päikeseharja otsi­ küünarnukist saadik kuldsed ja jalad sena kujutati ette päikesehobust ja pi­ ma, rabab teda vikat rindu, muistne põlvini hõbedased. suhända. Tiivulisel kolmjalal kujutati len­ mõõk merest puutub põlve või puusa, Kaukaasiast võib tuua muidki huvi­ damas päikesejumal Apollonit. Kolme­ veri veereb varbale (ERI 1, lk 310-348). pakkuvaid paralleele, millele leidub ot­ sene vaste eesti mütoloogias. Tohutu lu­ jalgset päikesejumalust, Manannän ni­ Kaukaasia Kalevipoeg gemusega uurija Ariel Golan viitab näi­ mi, tunneb keldi mütoloogia - tänu te­ Kalevipoja esivanemate otsinguil on teks kaukaasia rahvaste mütoloogias male on kolmjalg saanud Mani saare ammu pöördutud Kaukasuse titaanide esinevale järve muutumisele härjaks ja sümboliks. Kolmejalgne päikeselind va­ Prometheuse ja Amirani poole. Kau­ jälle järveks tagasi kui millelegi ainu­ res esineb hiina mütoloogias. kaasiast pärineb samuti tuletooja Sos- laadsele. Meil on see kõige tavalisem Ajamärgina tähendaks katkine kolm­ ryko, kes kandnud päikest mütsi peal. lugu - vee solkimisest solvunud järv lä­ jalg, et tulevik võib ka tulemata jääda. Sosryko paralleelid on Sasrõkva ja heb suure musta härja kujul ära teise Mis juhtub aga jalust vigase päikesega? Soslan, pärit vastavalt adõgee, abhaa­ kohta. M. J. Eisen on vahendanud hul­ Kukub maha? sia ja osseedi narti eeposest, kõik põl­ ganisti selliseid rännulugusid. Ühtsed Karja kiriku altari kohale on võimaliku vist haavatavad raudsed poisid, kivist motiivid soomeugrilaste ja kaukaaslaste päikese võrdkuju kõrvale maalitud või­ sündinud - tõenäoliselt taevakivist -, juures on jäänded Euroopa ühisajast malik et päikesepeitja sümbolkuju, nn abielluvad päikese tütrega. Sosryko ar­ enne indogermaanistumise algust ning jalgkurat, kes vaatab jalgade vahelt selja vatakse sündinud mustast meteoriidi- püsinud nimelt ääremail, väidab Uku taha (vt lk 39). Jalgkuradi kivisse raiutud rauast, ilmale tulla aidanud teda pikse- Masing, tehes seda veidi teises konteks­ teisik vaatab jalge vahelt alla kiriku lõu­ löök, nime algtähendus nihkuvat tagasi tis. Masingu esitatud näide käib kau­ naseina pilastri konsoolilt, kolm sarve taevakivini tähenduses 'raudsilmne; kaasia tulehaldja ainulaadse lennumotii- peas. must mees'. vi kohta, seostatult kroonik Henriku mai­ Jalgade vahelt selja taha vaadates Sosrykol lõiganud jalad põlvist saadik nitud Tharaphita Saaremaa lennuga. sai taeva all lendava pisuhänna kinni

HARIDUS 1/2003 19 Jalust vigane päike

panna. Pisuhännas nähakse meteoori sena: “kesk otsaesist üksainus suur silm võrdkuju. nagu taldriku põhi” (Palamuse; Valk, lk 159). Soome põrgulisel “oli vain yksi Püha Olavi põlvehaav silmä keskellä otsa”. Püha Olav on Põhjala rahva- ja Norra rahvuspühak. Püha Olavist tuletunud Ühesilmalised tulehiiud Olevipoeg samastub eesti mütoloogias Paljude rahvaste müütiliste kujutelmade Kalevipojaga. Kalevipoeg resp. Olevi­ järgi valvavad ühesilmalised hiiud kau­ poeg öeldakse olevat hää ilma päivapoi- ges põhjas püha tuld, ise tule ümber ga, ilus ilma päevapoega ja isegi ilus il­ rõngas maas - tuli põleb seal ses pesas ma, päävapaiste (VK4, 577; ERA 2173). otsekui ringmäe sees lageda taeva all. Kalevipojal raiunud mõõk jalad põlvist Kreutzwaldi kirjeldatud ühesilmaline saadik alt. Püha Olavi kannatusloo ku­ Udumäe kuningas kohendanud künka jutistes on temalegi alati sõjakirves põl- otsas külitades raudkepiga tuld. Seda veluusse löödud. Püha Olavi martüüriu­ raudkeppi kasutanud ta maagilise oda­ mi iseloomustab selle päikesesüm- na, mis visates sihist kunagi kõrvale ei boolne tähendus. Kuu aega pärast ku­ läinud. Eesti muistendites tuleb samuti ningas Olavi surma, 1030, toimus päike­ ette ühe silmaga suur mees, kes valvab sevarjutus. Piiha Olav, põhjamaine Lunastaja, mingi saare peal imelikus katuseta Tuhat aastat varem oli pimenenud sa­ ca 1500, Andenes kiriku altar, Norra. kantsis põlevat tuld. Soomlasedki tun­ muti päev, mil Kristus ristipuus suri. Pü­ nevad ühesilmalist saarlasest tulevalvu- ha Olavi surm seostati päikese kadumi­ ga oma odaga: mammutelaja silm kus­ rit: kolme päevatee kaugusel meresää­ sega laevalaelt. Päikesevarjutus män­ tus (Kp, lk 70). rel magab tule ümber vähemalt viieteist- gis tema pühakuks saamises peamist Ühesilmalise pimestamise lood on le­ süllane mees, jalad peaaluseks. rolli. Mees päris põhjamaise Lunastaja vinud kogu maailmas, eriti põhjalikult on Kaukaasia rahvaste narti eepose järgi aukoha, tema märtrisurm samastati see temaatika läbi töötatud keldi, balti ja magab ühesilmaline tulevalvur tulehii- Kristuse passiooniga. läänemeresoome mütoloogias. Iiri val­ dude maal, Udumäe kuninga kombel Pühale Olavile langes Kristuse koha­ gusejumal Lug kustutab oma vanaisa künka otsas rõngana ümber tule, pea liku vastase võitmise au. 13. aastasaja ainsa silma müütilise oda (mis on päike­ põlvil. Tulevalvur samastub päikesepeit- teisel poolel, varsti pärast saaremaise sekiire ja kosmilise oda võrdkuju), hõõ­ jaga ehk päikeseneelaja draakoniga, te­ vaarao uputamist ilmusid Gotlandi kiri­ guva raualati (vrd tuline raudkang koha­ ma ainsaks vastaseks ja äravõitjaks kutesse puuskulptuurid, millel Püha likus mütoloogias) või siis hõõguva raua osutub päikseline Sosryko, kel õnnes­ Olavi jalge all on kujutatud narrilõusta kamakaga, mis saab tähendada üksnes tub jäätada tulehiid kaelast saadik me­ taha varjunud tegelast, sõrmed suus. taevarauda. Kuivõrd kreeka kükloobi pi­ resse kinni ja tal pea otsast või silm Sama mees on Püha Olavi jalge all ki­ mestab hõõguva otsaga palk või ritv, peast lõigata, tehes seda tulisest taeva- visse jäädvustatud Uppsala toomkiriku peaks see vihjama müüdi tekkimisele/ rauast taotud mõõgaga. Ka läti kuninga­ põhjaportaali kesksambal, ta on raiutud talletumisele metallieelsel ajal. Valguse­ poeg lõikab meresääre hiiul ainsa silma kivisse Karja kiriku põhjaseina pilastri jumala ja ühesilmalise hiiu vastasseisus peast mõõgaga ja põgeneb paiga pealt konsoolil. Püha Olav tallab jalge alla nähakse noore ja vana päikese võitlust: täpselt samuti kui Odysseus. Udmurti- põhjamaise paganluse võrdkuju? tõusva päikese kiirtekimp pimestab va­ del päästab mees end ühesilmalise Tõenäoliselt võib müütilise päikese- nadusest õela) päikese. Lugi vanaisa, inimsööja käest samuti ehtodüsseusli- katastroofi kajastust näha ka ühesilma­ ühesilmaline maailmapuu valvur, valit­ kul moel, pugedes lammaste hulka ja lise tulehiiu pimestamises. Kuivõrd päi­ senud saladuslikke põhjapoolseid saari, väljudes koos karjaga. Ühesilmaline ke on taeva silm, viitab kükloobi ainsa kuhu viinud kolme päeva ja kahe öö inimsööja tuleb ette ka polüneesia mü­ silma pimestamine päikese kadumisele. pikkune meretee. toloogias. Kreeka ilmarändur Odysseus sattus Ise tegi Narti eepose tulehiidude maa vahetus vastamisi kükloop Polyphemosega ning läheduses, nartide maast arvutu hulga Iiri päikesehiiul Ysbaddadenil näiteks põletas tal ainsa silma peast. Odysseus nädalate pikkuse tee kaugusel leidunud lüüakse müütilise kiviodaga lisaks põl­ ütles enda olevat Eikeegi, siinmail nime­ sellesama kinnikülmuva mere sees ve purustamisele ka ainuke silm peast. tab hiiu silmaravitseja end võrreldavalt saar, kuhu peideti Kuu ja Päikese tütar. Väga võimalik, et Kreutzwald oli kuul­ Iseendaks - eestlastel-lätlastel on see Kuu ja Päike tumenesid suurest kurbu­ nud Kalevipoja silma väljapistmisestki. “Ise tegi”. Läti ühesilmalisel põrgulisel sest, taevas sattus ärevusse, ilmaval- Nimelt kirjutab ta ballaadis “Kalew’s olnud niisugune silm peas, millega või­ gus kadus. Päike sõgenes ja põletas Sohn” nõiaketti pandud koll-elajast, nud varem vaadata kogu maailma, nüüd maad, lapseröövel aga ei suvatsenudki kelle silma kustutanud mingi jahimehe saanud veel vaid poolt ilma näha - vanematele tütart tagasi anda, ümbrit­ vaim: “vaimude vägi" kihutanud mööda, seetõttu vajanudki kurat silmaravi. Kurat ses hoopis saare läbitungimatu uduga üks jahimehe vaim torganud Kalevipoe- esineb ka eesti pärimustes ühesilmali­ kui öö.

20 HARIDUS 1/2003 . t < к ,^:.

ei, *«p sf

Nn jalgkurat Karja kiriku lae alt. Jalgade vahelt selja taha vaadates võis ära tunda pisuhänna ja sundida ta maha kukkuma. Pisuhänd on meteoori võrdkuju, lendab taeva all kui tulekera, pikk tuline saba taga

■ ■ Ümmargune põrgujärv

Kalevipoeg käinud põrgus, mille keskel seisnud ümmargune tumesinise veega järv, sealt löönud üles tugevad tuleleegid.

Mihkel Veske kandis 2. veebruaril 1877 Püha järv põlispuid on varisenud aastal 1426 Õpetatud Eesti Seltsile ette, et tänu Ka­ (Lõugas, lk 154). Järelikult pidi püha hiis Arheoloog Vello Lõugas on väitnud, et levipoja põrguskäigule on eestlased olema selleks ajaks hävitatud. Oli eel re­ Kalevala-laulude Alue järv tähendab saanud täpseid teateid põrgust. Tugine­ formatsiooni aeg, olukord paganausu Püha järve, see on tabuline järv - alu oli des üle-eelmise sajandi keskel Paistu vastase võitluse rindel pingeline. Usu­ germaani hõimudel tabuline, maagiline kihelkonnas Viljandimaal kuuldud rah­ puhastus oli aktuaalne nii Euroopas kui sõna. vapärimustele, teatas ta, et põrgu kes­ ka kohapeal. Riia kirikukogu astus kar­ Kaali järv asub Püha kihelkonnas (pü­ kel seisnud ümmargune tumesinise milt välja eestlaste seas leviva väärusu ha 'puutumatu, tabuline'). Järv ümbritse­ veega järv, mille kaldal kasvavate puu­ ja paganakommete vastu, samas hakati ti võimsa raudkividest ringmüüriga, pik­ de okste külge olnud inimesed kettidega preestritelt nõudma kohaliku rahva kee­ kus pool kilomeetrit, laius ligi kolm meet­ riputatud, kuna altpoolt tugevad tulelee­ le oskust. Hiie võimalikus hävitamises rit, kõrgus kaks meetrit. Põhja-Euroopas gid nende juurde üles löönud. Põrgu- võisid mängida oma rolli ka Taani ambit­ ei leidu vabas looduses teist sellist kul- puudele ei teinud tuli midagi kahju (Kp, sioonid Eesti aladele. Augustis 1425 oli tusepaika, mille kaitseks oleks püstita­ lk 123). Taani kuningas Erik XIII teatanud ordu tud niisugune müür-tegemist peab ole­ Ümmargune tulejärv kõlab üllatavalt kõrgmeistrile, et võtab Saare piiskop­ ma keskse kultusepaigaga, kinnitab hästi kokku meteoriidikraatrisse tekki­ konna oma kaitse alla. Aasta hiljem väl­ Lõugas. nud Kaali järvega. Rahvateadmus seos­ jendas Schleswigi hertsog ja Holsteini tas põrgulise vanapaganagi kindlalt Saaremaa vallutati ristisõja käigus krahv Heinrich IV territoriaalseid nõud­ Kaali järvega. Et Kaali järv on põrgujärv, 1227. a, samal aastal uputatud kroonik misi Saaremaa suhtes. mäletasid vanemad inimesed veel eel­ Henriku väitel seal vaarao. Kaali järve mise aastasaja keskpaiku: “Saaremaal ümbrus läänistati, võõrandati või läks Ilma laeta pühapaik on üks järi, Kaali järi, Vanapaganas viht- automaatselt kiriku valdusse. Juba 13. Tõenäoliselt oleks mõttekas nimelt Saa­ leva sääl ja oleva ennast pesnud” (Vp sajandi keskel oli Kaali tulnukate käes - remaalt Kaalist otsida müütilise päike- 573). üllatavalt vara, tõdeb Vello Lõugas. Pü- semaa Päivölä keskust. Kui pahal tule- Soome loitsud tunnevad ka tulist hapaiga üle tuli kontroll saavutada. suvel kukkus tuli taevast Kaleva järve, raudumbjärve põrgu mäe vallide ligi, Pole teada, millal lammutati võimas sattus see üksiti “Tuurin uutehen tupa­ mille ääre peal asub põrgulise Piru kivimüür Kaali kraatri ümbert ja hävitati han,/ Palvosen laettomahan” (L, lk 336). sepikoda. hiiesalu. Üks viimaseid järve langenud Ilma laeta pühapaiga all mõistetakse ta-

22 HARIDUS 1/2003 väliselt päikese templit, millel pole ka­ tust peal, et valgus vabalt sisse pää­ seks. Näiteks päikesejumal Atoni püha­ mus Egiptuses olid kõik saalid päikese­ le avatud, ühelgi neist polnud lage ega katust. Kiviringiga piiratud Kaali peakraater peaks olema põhimõtteliselt sama näh­ tus mis muistsed kivikalmed. Kaali kraatrit võib müütilises kontekstis pida­ da päikese hauaks, kuid samas on see paik, kus päike sündis uuele elule. Põr­ guhaud on päikese allilmlik pesapaik selles mõttes, et eks seal ta sünnibki taas = hautakse välja just päikesele pa­ rajas põrgulõõsas. Päikeselind fööniks usuti põlevat oma pesas tuhaks ja tõus­ vat taas tuhast, kaunimana kui enne. Päike ja põrgu on lahutamatult seo­ tud: kreeka Helios ('päike') on samatü- veline indoeuroopa sõnaga hell ('põr­ gu'). Põrgu on päikese pesapaik, et mit­ te öelda kodu, kust see korraks vaid käib ülailma teed. Asjatundjad arvavad, et kiviaegsete ettekujutuste järgi peeti päikese põhiasupaigaks nimelt allilma, sinna ta ju õhtuti looja juurde minnes ka­ dus ning sealt hommikul taas ilmus. Fööniksi taassünd. Käsikirjaillustratsioon 16. saj algusest. Fööniks tõuseb Kaali muinaslinn ümmargusest tulejärvest? Fööniks põletab end oma pesas ja sünnib taas tuhast. Päikeselinnu tulepesa on täis vett. Keldi mütoloogia tunneb ümber- Seitse-kuussada aastat eKr asus Kaali sünnijärve, milles supeldes nooreneb mingi kohutav imelind. Järv asub tõo­ Järvemäe ida- ja kirdevallil paekivist lin- tatud maa saarel kaugel põhjas ja idas. nusasula. Kaali kantsi ehitamisel kasu­ tati ära peakraatri kõrge ja järsk sise- uue toaga: kui pahal tulesuvel kukub tuli valgete paekivirahnude mägi? Päikeses nõlv, väljastpoolt kaitses seda kaarjas taevast Kaleva järve, satub see üksiti, kiiskav valge kivimägi, kuhu laoti pae­ paekividest laotud müür - ca 110 m nagu juba mainitud, Tuurin uutehen tu­ kivist üles kõrge linnus? pikk, 2 m paks, 4 m kõrge (Lõugas). pahan,/ Palvosen laettomahan (L, lk Vene muinasjuttude põrgulinn asub Valgest paekivist võimas kiviehitis pidi 336; 24, XII, 4553 jj). Tuuri uus tuba on valge mere, tulise mere taga imesaarel. nii varasel ajal avaldama muljet. See oli ühtlasi põrgu saares asuva Ukko Yli­ Järsul mäel või otse järves kõrguvad aeg, mil kreeka varemeis kultuurmaas­ jumala ning põrgulise Piru uus tuba (R seal valgest kivist tared või lossid, ümb­ tikul jooksid ringi kitsekarjad, Põhjala V-2, 1907, V-3,1013; I-4, 561). Tuuri ritseb neid valgest kivist kõrge sein. Pai­ metsmehed aga olid vaevalt üldse kivi- uus tuba võiks väga hästi olla meie kau­ ka kutsutakse Päikesemaaks, pereme­ hoonet näinud. Muinasgermaani lugu­ gete keelesugulaste hantide-manside heks lonkur ühesilmaline vanamees, lauludes ja keldi pärimustes aimdubki juures säilinud taevajumala Tuuremi kelle vanaisa kandnud kuldset habet, mingi kummituslik valge ja vallutamatu ehk Tooremi uus asupaik. juuksed olnud hõbedased, mis vastab kants kaugel Põhjas udusel meresäärel. Kroonik Henriku teatel lennanud saar­ slaavi piksejumala kirjeldusele. Kas nimelt Kaali muinaslinnas pidasid laste suur jumal Tharaphita Virumaalt Keldi muinasjutud räägivad Idamaa eluaset müütilised päikselised? Läti lau­ Saaremaale (Henrik XXIV, 5), tema tee­ nõia kantsist, kuhu pääseb sisse üksnes lud tunnevad Päikese mõisa või Päike­ kond alanud Ebavere mäe otsast katuse kaudu. se linna, mis asub saarel Päikese mäel; Lemmu muinaskihelkonna mailt. Ebave­ Ka meie meremehed jõudnud kord Eesti laulud Päeva uut valget tuba me­ re suunda peetakse üldiselt Kaali me­ imelisse katuseta linna. See Läänemere resäärel, soome loitsud ja laulud valget teoriidi langemissuunaks. odüsseia kujutab endast teekonda ilma Kaleva mõisa päikesemaa Päivölä mäe Läti Päikseke nutab, magab ja kängit- otsa. Otsustanud nii kaua purjetada, otsas. Eks Kaali mõis, mille perepoeg seb jalad ka valgel mäekesel (LTd kuni senna jõuab, kus mere äär taevaga tahtnud oma õega abielluda, seisnudki 10098-10099). Päikeseuinaku valge kokku puutub, jõutakse mingisse inim­ mäe otsas. mäeke - Saarel asuva päikesemaa mä­ tühja kantsi: “Linn ilma katukseta, näib Valge Kaleva mõis samastub Tuuri gi? Maapõhjast päevavalgele paisatud imeline välja, inimestest tühjad, tuli põr-

HARIDUS 1/2003 23 Kaali järv - põrgujärv?

Raudkäpp Raudkäpp oli algselt oletatavasti sugu­ konna vanem. Raudkäpaks, raudkäeks resp. mõõgaisaks nimetati omal ajal isa­ meest. Raudkäpp rautas mõrsja, piira­ tes teda mõõgaga, eesmärgiks pika ea ja tervise taotlemine, et nõiad ega ükski paha ei pääseks ligi: “Rao nüid, rao, raudkäsi,/ rao nüid ravva terveesse!” (Karksi). Raudkäpp tegi neiust naise, tõstes teda kolm korda üles, mis tä­ hendab sümboolselt tõstmist neiupõl­ vest abielunaiseseisusse. Raudkäpp tantsis noorikuga esimese tantsu. Raudkäpal lasus esimese öö kohus­ tus. Esimene öö kuulub jumalale - lap­ sed on jumala and. Väga võimalik, et esimese lapse tegi sümboolselt valmis maajumal raudkäpa vahendusel. Noori­ ku esmakordne magatamine on initsiat- Kaali järv Saaremaal. Ants Kraudi foto. Müütiline Kaleva järv? Kalevipoja siooniriituslik toiming. Mõrsja defloreeri- põrgujärv? Beowulfi põrgujärv? jaks ei tohtinud olla peig, vaid suurpere vanem või esindaja (vt märksõna pul- mandal". Meremehed sättinud ennast tu­ veega, järve kaldal kasvanud puud, matüra; Ülo Tedre, Pulmasõnastik le juurde sooja, suur ühe silmaga mees mille juurde tuleleegid altpoolt üles löö­ (Mäetagused 10/1999)). ilmunud ukse peale, seisnud käed laiali nud (Kp, lk 123). Beowulfi põrgujärvel Esimene raps on raudkäe jagu, ütleb ega lasknud kedagi välja. Vana mere­ võrreldavalt “öösiti näha võib hirmsat vanasõna. Peigomes läks vuode, nuo­ mees pistnud tal mingi pajunutiga silma imet,/ vee peal tuld” (Beowulf 1365— rikko ei julgind, äpenes. Sis peijopoissi sisse. Suur mees langenud maha ja kar­ 1366). ja isämies ja peigomes sis kolmekeste junud mis hirmus (Loorits 2-1, lk 322) Vello Lõugas kirjeldab ilmekalt, kui­ toppivad nuorigo vuode. No sis isämies das võis minek Kaali järveni omal ajal üttel, et tänä üöse õliks oid miu vuoro "Beowulfi" põrgujärv välja näha: mida lähemale, seda suure­ nuorikogo makada, miä oliksin pruovind Anglosaksi eepos “Beowulf räägib taa­ mad paemürakad tõkestavad teed, se­ ka setä nuorikkoda (Vaivara). Raudkäsi ni sõjasalgast mingi põrgujärve lähedal. da tihedamaks muutub kivistik. Läbi ma- maganud pulmaööl noorpaari vahel (Põlva). Mõnel pool heitnudki raudkäsi Taani ekspeditsiooni juhib Healfdene halangenud puude räga vaevaliselt üles fpooltaanlane') poeg. lühikeseks ajaks noorikuga voodisse: järvemäele rüsinu ees avaneb vapustav Saares viinud pulmanaised raudkäe lü­ “Beowulfis” kirjeldatud põrgujärv pilt võimsast stiihiast: kraatri sisenõlva- hikeseks ajaks noorikuga voodisse, meenutab nii Kalevipoja külastatud üm­ del läbimatu ürgmets, vaikne veepeegel margust põrgujärve kui ka omaaegset mees olnud riides ja pidanud ennast kaetud tuulemurruga, tüvede vahelt siit- võimalikku maastikupilti Kaali järve viisakalt - pulmanaised seisnud juures sealt läigatamas tume vesi (Lõugas, lk ümbruses. Beowulfi tee põrgujärveni (Kruusberg, lk 26). 39). viis piki kiviseid järsakuid, kitsukesi tõu­ Raudkäpp on ürgse tavaõiguse järgi­ Põrguasukad Grendel ja tema ema, se, püstisi mäekülgi. Minnes mööda ja, vana pagan, kes pani alla andmata hirmus hiidnaine, pidanud eluaset põr­ mulda ja põllumaad, oli järsku märgata vastu uue usu ja kombestiku survele. gujärves, neid nimetatakse vastavalt ve- mäeseinal puid, mis ülalt hõlmasid halli Raudkäpp lahkus ajaloo näitelavalt alles rehundiks ning ürgseks vete- ja ema- kivi - rõõmutu mets, all maa veerel vesi nii hilisel ajal, et elav mälestus temast hundiks. (Beowulf 1409-1416). Surnuna vaikiv säilis veel meie vanaisade-emade noor­ puutihnik sirutus veepindu kattes, hoi­ Saaremaa vägimeest Suurt Tõllugi põlves. Raudkäpa otsesel osalusel des end juurtest kinni (Beowulf 1363- iseloomustab hundilik olemus: hunt on tehtud esiklaste soontes pidi voolama 1364). Põrgujärve juurest võidukalt ta­ Wiedemannil metsa-Tõll ja wana Tõll. tibake põrguliste verd, tibake päikseliste gasi tulles astuti aga lihtsalt mööda põl- Grendel on raudkäpp, tal näisid olevat verd - muidugi juhul, kui sel põrgulise luteed. küünte asemel terasest küünised, käe- aujärje pärijal lasus tõepoolest austav Kalevipoeg kihutas põrgujärveni met­ kannused, õudsed teravad pinnid (Beo­ kohustus kohaldada esimese öö õigust, sateed mööda. Jõudnud väikese lagen­ wulf 984-987), tema kämbla külge ei mis tõestas ühtlasi mehe elujõudu ning dikuni, avaneski põrgu pilt, raudväravad hakanud kõige kõvemgi raud. Raud­ isandaõigusi. ees ja rauast tara ümber. Põrgu keskel käpp on tuntud tegelane niihästi koha­ Muinasjutuline raudkäpp on põrgulis­ seisnud ümmargune järv tumesinise likus müütilises kui ka reaalmaailmas. te peremees. Põrgulise raudne käsi so-

24 HARIDUS 1/2003 bib igavesti põleva põrgutule kohenda­ miseks ning päikese haaramiseks selle peitmisel. Raudnäpp olnud nõiamoor Louhi, kes peitnud päikese nimetule Saarele põrgumäkke. Tulisesse päike­ sesse puutumine käis kreeka jumalatel- gi üle jõu - teatavasti olnud Leto ainus, kes võinud paitada oma poja Apolloni kuldseid kiharaid kui päikesekiiri - Le- togi pidi olema raudkäsi resp. kuldkäsi. Läänemeresoomlaste müütilisel Päeva- pojal resp. Kaleva poegadel olnud käed kuldsed küünarnukist saadik. Raudkäsi olnud kaukaasia tuletooja Sosryko, kes kandnud päikesekera mütsi peal. Rooma ajaloolane Tacitus kirjeldab Schleswig-Holsteini ja Jüütimaa lõuna­ osa asukate omapärast maaema Nert- Karja kirik Saaremaal. Foto aastast 1 925. huse kultust (Tacitus, Germania: Nert- hus, id est terra mater). Germaanlaste maal aga toimus sel ajal kultuuriline 1028-1036), võiks olla kajastuseks sak­ keskne kultuspaik asunud müütilise il- tõus. Britanniasse ümber asudes võtsid side kohalolekust Saaremaal. mamere saarel. Arheoloog Vello Lõugas anglosaksid mälus kaasa lood oma Läänemeresoome müütilised rahva­ uskus kindlasti, et Tacituse mainitud kuulsusrikkast minevikust, sh lugulaulu laulud on täis vihjeid Saare sakstele ja germaanlaste püha saar on Saaremaa “Beowulf, mis kajastab Pooltaanlase Saare suurele soole. Saare suur sugu ja kõigi pilkude eest varjatud järv, mille poja vastasseisu põrgujärve asukaga. on Kalevane sugu. Saare soost, suurest ääres korraldati maaema auks saladus­ Mis mõttes oli taanlaste pealiku isa soost pärineb Saare neiu (R XV, 1050). likke rituaale ja ohverdati inimesi, on pooltaanlane - kas mees võis olla poo­ Saare neiule tulevad kolmed päikseli­ Kaali järv. Saaremaa tühjenemist meie lenisti kohalikku verd? Kas mitte Anglast sed kosilased. Saare suurest soost pärit aja esimesel kolmel-neljal sajandil seos­ ei tuleks otsida Pooltaanlase poja pea­ kaunis Kalevatar resp. kallis Katerina tas ta germaanlaste sõjalis-rituaalse ko­ tuspaika? kannab ilmale kolm poeglast, kolm kuul­ halolekuga. Sakside tuhat aastat varasem kohal­ sat Kaleva poega. olek Saaremaal seletaks saksteks kut­ Saare suur sugu Anglid ja saksid Saaremaal? sutavate tegelaste tungimise kohalikku Vello Lõugas peab Tacituse mainitud mütoloogiasse. Lutsi eestlastel näiteks Saare suuresoolistele vihjab samuti germaanlasi langobardideks, kes 300- on saks põrgulise sünonüüm, muinasju­ Liivimaa kroonik Henrik, kes teatab, et 400. aastate vahetuse paiku lahkusid tuline järve-elläj ehk järvesaks esineb piiskop Albert ristis - samaaegselt vaa­ Elbe alamjooksult, suundudes Kesk- ka meresaksa nime all (Kallas, lk 229, rao uputamisega - Valjalas suursuguste Euroopa sügavusse, tänapäeva Austria 230), mis viitab asjaolule, et põrgujärv poegadest esimese. Selle mehega olla alale ja edasi Itaaliasse (Lõugas, lk peaks asuma saarel. Muinasjutuline jär- enne veel laskutud dialoogi usuasjus. 143). veelajas nõuab kuningatütreid toiduks. Kohalike suursuguste tähistamiseks Kas mitte anglid ja saksid pole need Mälestus inimohvritest? kasutab Henrik sõna nobilis ('suursugu­ sus, kõrgesugusus'), mis tal muidu esi­ germaanlased, kellest kõneleb Lõugas? Saks ja sakslane on jõudnud isegi neb üksnes Lääne-Euroopa feodaalide Saaremaal Karja kiriku läheduses stra­ neisse müütilistesse lauludesse, mis puhul. Henrik eristab Saare vanemad teegilisel seljakul asub Angla küla. Kas räägivad päikese peitmisest: Viroin noi- muudest paganlikest ülikutest, pidades Anglale võisid nime anda anglid, vrd jat päivöin peittiit,/ Saksan noijat kuun neid kõrgestisündinuiks. Vaevalt oli tal Inglismaa, lad Anglia? Võimalik, et ger­ salaisiit (KSKE 30.III); Saksalain kuun põhjust seostada Saare ülikuid Euroopa maanlastele viitab ka kohanimi Karja: sallais,/ virolain päivän peitti (R XV, ilmlike võimumeestega väliste tunnuste Carries, 1254. Sõna Karja peetakse 682). põhjal, pigem on tegemist sisulise sa­ germaani või balti laenuks: gooti harjis, Eesti müütilistest rahvalauludest tut­ masusega. Oletatavasti kasutab kroonik muinasnorra herr, saksa schar, muinas- tav Saare saksa poeg aga, Annus nimi, otsetõlkimist nagu mõnel muulgi puhul. preisi karja 'sõjasalk' (Kallasmaa, lk 85). keda kontekstist johtuvalt annab samas­ Müütilised Saare saksad oleksid siis Kas kohanimes Karja on säilinud - li­ tada päevapojaga, teeb Kureta Mareta algselt lihtsalt saksid? Saare saksa saks pärinemisele Püha Katariinast - ka neiule lapse, kes hakkab kolmepäeva­ poeg - tulnuka järeltulija, kes ajutiselt vihje anglite-sakside sõjasalgale? selt kõnelema (ERI 1, lk 110-139). Ka vallanud kohalike suuresooliste aujärje? Anglid ja saksid asusid nimelt Schles- see itse saaren saksalain, kes soome wigis-Holsteinis, 5. sajandil koloniseeri- lauludes esineb Päivöin poika valkiain ja sid nad koos jüütidega Britannia, Saare­ Kaleva poegade paralleelina (R XV,

HARIDUS 1/2003 25

Taeva poeg

Meessoost maajumala Gebi üle kaardub taevaneitsi Mut (egiptuse mütoloogia).

Kalevipoja nimelugu

Kalevipojas võiks näha kiviaegse emajumala Kali poega. *kali tähendab naist ja käibib tänases eesti keeles kujul käli, kälu 'naiseõde, meheõde, vennanaine'.

Kalevipoja nimeloo kallal on mitu põlv­ naine'. Vrd nostraatiline *kälu 'naissugu­ nagu ta praegu on. Nenda olla ilm vana konda folkloriste pead murdnud. Põhja­ lane' (Golan, lk 183), vrd draviidi ka/'lel- eesti rahva paganausu järele loodud" liku ülevaate esitab Juhan Reegel (Mee­ lenaine'; kartveli kai, kale 'naine; neiu'; (Loorits 1, lk 4). nutusi kohtumistest Kalevi ja tema poja­ semiidi kalla 'mõrsja'; udmurdi kali 'mi­ Sedasama hiidneitsit kohtame soome ga, Keel ja Kirjandus, 3/1999). Sõna Ka­ nia'. Kiviaegne taevaneitsi asetas paika müütilistes lauludes-loitsudes ja eepo­ lev etümoloogia selgitamisel on kaks mäekünkaid, kandis kive, joonistas pin­ ses “Kalevala”. Ilmaneitsi laskunud lain- seisukohta: see on kas ‘meie oma sõ­ nale jõed ja järved. te peale, kus tuul ja merevesi pannud na, s.o läänemeresoome resp. eesti­ tema paksuks, ning kandnud oma ihuvil- Liigvana neitsi poolset algupära ning siitkaudu tutta­ ja “aastaid seitse jo sadada, üheksa me­ vaks saanud ka Soomes ja ida pool, või Saaremaalt Karja kihelkonnast on 120 he igada" (eestikeelse “Kalevala 1. ru­ ‘muinaspõhja laen, kirjutab ta kokkuvõt­ aastat tagasi kirja pandud järgmine lu­ no). Ilmale tulnud Kaleva poeg, Väinä­ likult. gu: “Jumal olla ennast äkitselt vee päält möinen nimi, ujunud aastaid vees, kuni Näib siiski, et mitte kõik Kalevipoja leidnud, pole muud kui lahve vesi olnud, tulnud linnukene (hani, merikotkas) ja tõlgendusvõimalused pole veel ära ka­ ei puid ega rohtu, ei kivi ega mulda - ol­ munenud poisi põlve peale (kolm) mu­ sutatud. Millegipärast ei peeta vajali­ la maailma loonud kotka munast. Üks na, neist saanud maa, taevas ning tae­ kuks lähtuda kaugel kiviajal Euraasias ilmatu suur kotkas olla kaa vee pääl vakehad. kõneldud võimalikust algkeelest, mida rahutumalt alatasa, ühtepuhku senna ja Vägevast neitsist vete päält tunneme teinekord nimetatakse tinglikult ka nost- tenna, edasi ja tagasi lendnud. Selsa­ ära kiviaegse taevajumalanna, üleloo­ raatiliseks ja mis on tõenäoliselt saanud mal puhul oli ka üks liig vana ja tugev mulikult eostuva Suure Ema, kes paneb aluseks indoeuroopa, semiidi-hamiidi, neitsit olnud, see olla 700 aastat käima aluse nii jumalate kui ka inimeste soole. uurali, altai, draviidi, kartveli ning vahest pääl olnud. Viimaks olnud temal üks Soome ilmaneitsi saab samuti, seda­ mõnele teiselegi keelele. Tänases eesti poeg vee pääl olles, kõveras põlved puhku juba kolme päikselise Kaleva po­ keeles käibib veel mitmeid põhimõtte­ rõukus. Siis olla see rängata suur kot­ jaga, käima peale kas lõhekala söömi­ liselt üleilmselt mõistetavaid sõnu. kas, mis alati ühest paigast toisse len­ sest, punasest marjast mäe pealt või Kalevipojas võiks näha kiviaegse das, sinna juhtunud ja munenud poisi iseeneslikult - kõht kasvab tal kolmest emajumala Kali poega. *kali tähendab rõukude vahele ühe liig suure muna. juuksekarvast. Ilmaneitsi eostab ennast naist ja käibib tänases eesti keeles kujul Jumal võtnud selle muna omale ja olla ise - juustes peitub elujõud. käli, kälu 'naiseõde, mehe õde, venna­ sellest munast maailma valmistanud, Mägi on maajumala võrdkuju ja puna-

Illustratsioon vasakul: Kaljo Põllu. Kaliväe sünd, 1 978. Meitsilik taevajumalanna on saanud maha päikselise pojaga.

HARIDUS 1/2003 27 sima Kaleva ja Kalevi poegadele erine­ vaid juuri, tuleb pidada päikest pea peal kandvat Kalevipoegagi neitsist sündinuks. Igatahes näib, et vanal Kalevil pole ses asjas olnud mingit osadust. Võib öelda, et vana Kalevit pole õieti olemaski - enne kui Kalevipoeg ise vanaks saab ja jääb. Maaviljeluse arenedes, kui maa muu­ tus viljakandvaks ja viljastumisvõimeli- seks, sai taevaneitsist sünnitav maa­ ema. Ürgne taevajumalanna pidi siin- maalgi muutuma ajapikku maaemaks, kes hakkas kehastama emakest maad. Näiteks Iirimaa (Eriu maa) on iirlaste emajumala Eriu kehastus, brittide ehk brigantide asuala kehastus on emaju- mal Brigantia. Roomlased panid Šoti­ maale nimeks Caledonia, sest kohalik rahvas austanud caillechiks kutsutud Kaljo Põllu. Maa uinub. 1984. Seoses maaviljeluse arenguga vahetasid maa ja emajumalat. Läti ja Leedu on tõenäoli­ taevas kohad. Neitsilikust taevajumalannast sai viljastuv ja sünnitav maaema. selt põhjamaise päikesejumaluse Apol­ loni ema Leto ehk Latona maa. ne värvus tema atribuut, punane mari Katerin, taevane tuleneitsi Katrinatar ja Šoti caillech olnud ühesilmaline hiid- mäe pealt on maajumala püha seeme. puude külvaja Kati ei lase unustada se­ naine, kes suutnud moonduda säravaks Lõhekala on allilma isanda kehas­ da seika, et Saaremaale Kaali kraatri­ nooreks naiseks. Caillech arvatakse ke­ tus - iiri välgu- ja piksepaiskaja Aed näi­ test põhja poole muistsesse pühapaika hastavat emajumala talvist aspekti: kol­ teks elanud koses ühesilmalise tarkuse- asetatud kirik pühendati nimelt Pühale me talvekuud valitsevast õelast vana­ lõhe kujul. Aed olnud müristaja, teise il­ Katariinale. See tõstab tunduvalt Karja mutist saab kevadel noor ja ilus neiu. ma jumal ja inimsoo esiisa - sõnaga, va­ Katariina kiriku tähendust kohalikus Caillech on niisiis Suur Ema, kes andis naisa. Eks ütle eestlasedki müristamise algkristlikus ilmapildis. ja võttis, sünnitas ja hävitas, sümboli­ ajal, et vanaesä tõrelep, vanamiis tü­ seerides elu ning surma. Caillech seos­ Kalevi neitsi mab... tub olemuslikult kiviaegse emajumala Kala seostub viljakusega Mesopotaa- Liig vana ja tugeva hiidneitsi kõrval tun­ Kaliga. Algselt iseloomustas Vana-lndia mias ja mõjub viljastumisele hästi Kau­ takse meil Kalevi neitsit. Kalevi neitsis Kali-nimelist (loe: Kaalii) jumalust samu­ kaasia rahvastel, Lõuna-Ameerika tupi- on põhjust näha ilmaneitsit. Kalevi neit­ ti kahene olemus, teda kujutati valge, namba neiudki arvavad, et kalasöömine si olnud tuntud kivikandja ja tekitanud ilusa, armuküilasena ning musta, vormi­ teeb rasedaks. Iseäraliku kuldsete-hõ- mõnegi veekogu, sh Ülemiste järve. Ka­ tu ja verejanulisena, pidades teda nii ju­ bedaste soomustega kala söömisest levi neitsi on seega loojatar, looduse- maliku hävitava energia kehastuseks päikselise pojaga käima peale saamine vormija. Neitsiliku taevajumaluse täht­ kui ka kaitsejannaks. on tuntud lugu eesti muinasjuttudes. saimaks tegevuseks olnud aga veevis- Keldi caillech vormib ioodusseisundit, Soome ilmaneitsi, Iro neiti, keda an­ kamine. Elustav-sünnitav vihm on tae- teeb valmis künkad ja orud, asetab pai­ nab seostada Kalevatariga ja kes esi­ vaneitsi ihuneste. Kui vihma sajab, siis ka mäed, sünnitab järvi ning pillab Kale­ neb ka kauni Katerini, Kati ja Katrinatari taevas kuseb. Kusemine kujutab endast vi neitsi kombel kive põllest maha. Eesti nime all, on ürgsünnitaja. sigivusmaagilist tegevust, selgeid jälgi Kalevipojas on küllalt põhjust näha cail- Kaunis Katerin kannab ilmale kolm sellest on säilinud eesti pulmakombes- lechi-taolise emajumala poega. Kaleva poega. Kati külvab puid - samu­ tikuski. Kive kandes läks Kalevi neitsilgi Gruusias on tuntud päikesejumalan- ti kui itse il moinen Jumala, äiti, vahna pakitsev piss lahti, millest sündis Üle­ na Kal-Babar, kelles nähakse Kali-sün- vaimo, ilman impi (SL, Ik 53-60). Kati miste järv (vt Eduard Papst, Inland nitajat; keti mütoloogias esineb metsa- kaunis ilman tyttö toob ilmale karu (SL, 1855/47, v 741-746). Seda tuleb ka kõi­ eit Kaalmesem. Kaltaš-Ekva on mansi Ik 209-223), mida tuleb pidada väga tä­ giti loomulikumaks Ülemiste järve tekke­ maaema ja allilma emand, kes algselt henduslikuks, sest karu on kiviaega põhjuseks pidada kui suhteliselt pseu­ asunud taevas ja osalenud tegusasti juurduvate üleilmsete kujutelmade järgi domütoloogilist pisarate valamist. loomistöös. maajumala kehastus. Taevane tuleneitsi Kas nimelt Kalevi neitsi on Kalevipoja Katrinatar pillab põlvede vahelt Kaleva ema? Soome ilmaneitsi olnud seitsesa­ Kalev: Kali + vi järve tulekera, mida ta äiutab-kussutab- da aastat käima peal Kaleva poja Väinä- Sõna kali (kaika, kangi, hoova tähendu­ kiigutab (L, Ik 336-338). möisega ja toonud ilmale ka kolm Kale­ ses) seostas Kalevipojaga keeleteadla­ Kaleva poegade neitsilik ema kaunis va poega. Kuivõrd pole mõtet hakata ot­ ne Paul Ariste: Kalev = kali + v, võrrel­

28 HARIDUS 1/2003 Taeva poeg

davalt tugi - tugev; vägi - vägev; veri - maale kusagilt põhja poolt, tuues ühes tundjad õlgu, “Kalevipojast”-"Kalevalast” verev. Nagu näha, jääb ka emajumal neli imeasja: valgusejumala Lugi ime- laenatud, nagu ka see ülalviidatud liig- Kali puhul kehtima Ariste pakutud ja tun­ oda, imemõõga, imekatla ja kivi, mis vana neitsi. Pseudomütoloogia küll, kuid nustust leidnud grafeem kali + v, küll tei­ tundnud ära Iiri suurkuningad, tehes õi­ algne müütiline aines on kummaski loos se tähendussisuga. ge mehe jalge all kõva häält. siiski olemas. Iru ämma muistend kajas­ Anu on iiri keltide emajumal, maaema tab maailmapilti, kus taevaneitsist on ju­ Kali pojad (KM, lk 81). Anu rindadeks nimetatakse ba maaema saanud. Kivi on maaema Kalevi neitsi kujundab looduspilti; Kale- kahte kõrvuti asetsevat mäeküngast. võrdkuju. Iru ämmagi võiks võtta kui vatar sünnitab kolm Kaleva poega, kolm Nechtan on allilma isand, tema abikaa­ maaema võrdkuju, sest ta teinud poisi­ loojat - igal paistab päev pealael ning sal laasib kolm korda kerkinud lättevesi kesest mehe: “Kui keegi noormees esi­ üks neist, ilmasepp Ilmarinen, sepistab reie, käe ja silma. Nechtani allikas pei­ mest korda Tallinna sõitnud, siis võtnud balti iimasepa Kalejsi-Kalvise kombel tuv surmav kiirgus on sisuliselt “päikese Irumäele jõudes kaks vanemat meest taevavõlvi ja ilmakaared, tehes seda ollus”, väidab Jaan Pühvel, lk 283. Tu­ temal üks peast, teine jalast kinni, viinud nõnda oskuslikult, et pole näha vasara mesinise veega ümmargune tulejärv? noormehe kivipaku äärde, koputanud jälgi ega tunda pihtide pidamist. Suure Müütiline Kaleva järv, kuhu kukkunud tema keha keskosaga vastu kivisam­ Ema Kali pojad? päikesetulekera? mast ja ütelnud: "Nüüd oled Iruämma Kalevi neitsi sobiks väga hästi kivi­ Karjala-soome müütiliste rahvalaulu­ saanud, oled mees ja võid linna sõita” aegse taevajumalanna Kali taasilmutu- de Anni on Saaren neito (R V-1, 625- (Kp, lk 531). seks muutunud maailmapildis. Kaali järv 659; KSKE 56. Il-v), eesti Ann on iima­ Karjala müütilistes rahvalauludes on kui ürgse emajumala Kali järv ja Kalevi sepa õde/abikaasa. Seega on küllalt Iro neitsi kui kolme Kaleva poja ema poeg kui sellesama Kali poeg? Kaali jär­ kahtlane, kas kohalik Ann, Anni tuletub taevaneitsi aukohal. Nimelt Iro neiti, im­ ve seostas emajumal Kaliga juba Tartu üksnes Kristuse vanaema Püha Anna pi neiti on selle ilmaneitsi algkuju, kes ülikooli ajalooprofessor Kruse 150 aas­ nimest. toob ilmale kolm poeglast, kolm Kaleva tat tagasi, jättes küll tausta lähemalt Vesi sümboliseerib Suurt Ema, tema poega, kel piälajel päivy paistau (KSKE avamata, tõdedes lihtsalt: “So ist der sümbolid on samuti peeker, kruus ning 23.II). Iro neitsi saab käima peale mar­ Kali-Jerw der See der todtbringenden seegi veenõu, mis kreeka keeles kraa­ jast mäe pealt, lõhekalast või kolmest Indischen Kali” (Kruse, lk 121). Kuivõrd ter. *kala ('anum, katel') ollagi üks kõige juuksekarvast: Iro kammib pead, suga Kaali järve saab teatud reservatsioo­ vanemaid primitiivse anuma nimetusi, sulpsatab merre, seda haarates jääb nidega seostada müütilise Kaleva järve­ sellega arvatakse seostuvat ka Kali ni­ neiule pihku juuksekarva, mis pistab pa­ ga, siis ainult pisut kaugemale minnes mi. remasse põske, millest algab rasedus võib sellessamas veekogus näha ka Ajapikku maaemaks ümber kujune­ (Rausmaa, lk 19). emajumal Kaalii järve. Kahepalgelise des pidi taevajumalannast saama üksiti Mida öelda Kalevipoja nimeloo kokku­ Kali ümmargune tulejärv? seegi konkreetne terra mater ('maa võtteks? Kalevipoeg on taeva poeg. Kas Kalev, Kalevala ja Kaleva resp. ema'), keda mainis paar tuhat aastat ta­ Täpsemini - üleloomulikult eostuva tae­ Kaali järv said oma nime nostraatilise gasi rooma ajaloolane Tacitus ning kelle vaneitsi poeg. Kalevipoja isaks võib ju *kali järgi (vrd caillech > Kaledoonia)? püha järv asunud Vello Lõugase arvates ka kuradi arvata, võrreldavalt näiteks Kas Kaali katastroofi pauk ja auk oli se­ Saaremaal. Vello Lõugas uskus oma soome Iki-Tursoga, kes paneb ilmaneit­ davõrd suur, et sellega arvati maha saa­ sõnul kindlasti, et Tacituse kirjeldatud si paksuks. Kuid, nagu nägime, rases- vat üksnes ürgne eluandev ning kõike­ germaanlaste püha saar on Saaremaa tub ilmaneitsi ka ilma allilma mehe otse­ hävitav taevajumalanna? Ta võis paras­ ning kõigi pilkude eest varjatud sala­ se abita - tuulest, kalasöömisest, puna­ jagu olla jõudnud loovutada oma kõrge duslik ohvrijärv, mille ääres jumal-neitsi sest marjast mäe pealt, kolmest juukse­ taevaneitsi koha meessoost taevaisale auks salajasi ohvripidusid peetud, on karvast. ja õudset plahvatust võidi tõlgendada Kaali järv. Kuradi rahvusvahelise nimekuju aren­ kui taevaema vihast meenutust oma gus avaldub tendents järgida grafeemi muistsest vägevusest. Eks soome loit­ Kalevi neitsi kivikuju *k.r + t (vt Golan, lk 220), eriti selgesti sude järgi pillanudki nimelt ilmaneitsi Veel 150 aastat tagasi seisis Iru mäel väljendub see eesti keeles - kurat, vrd päikese moodi tuletera taevast maha, Pirita jõe kaldal suur kivi, mida kutsuti liivi kure. see sadanud taeva lõhenedes ja maa Iru ämmaks. Iru ämm arvati olevat kas põlema süttides Kaleva järve asupaika. kiviks muudetud Kalevipoja ema või Kurat: *kr + t Iiri pärimused räägivad mingist sala­ nõid, millel eemalt vaadates kivistunud Vene tšort on sama kes eesti kurat - jasest Nechtani allikast, millest kiirgu­ inimese kuju olnud (Kp, lk 531). cert tuleneb algslaavi sõnast krt; lääne- nud tapvat kuumust. Nechtani allikale “Kui Iru mäe juures Pirita jõel veel silda slaavi krt tähendab nii hauataguse maa­ võinud läheneda üksnes allika pere­ peal ei olnud, pidanud inimesed jõest läbi ilma isandat kui ka tuld. mees ise ja tema kolm kaaslast, teistel käima. Kes jõest tahtis läbi minna, pidi Kurestiku, kurimiku, kurimuse ja kuri­ põletanud lättevesi silmad (KM, lk 249). sellele kivile, mida Iru Ämmaks nimetati, se nime all tuntakse kurisut - seda koh­ Nechtan olnud jumalanna Anu rahva ohverdama ja patsi lööma” (Kp 179). ta, kus maa neelab vee, s.o kus vesi liige. Jumalanna Anu rahvad tulnud Iiri­ Pseudomütoloogia, kehitavad asja­ kaob allilma isanda põhjatusse kurku.

HARIDUS 1/2003 29 Leto - Lato n a oma laste Apolloni ja Artemisega. Päikselist Apollonit Jeesuslast, maailma valgust, ähvardab ähvardab päikeseõgija draakon. Draakoni tappis vastsündinud samuti päikeseõgija draakon, 13. saj. Apollon ise tulenoolega. Draakoni tappis peaingel Miikael odaga.

Soome kurimus on merekurk, mis nee­ ju, kui ka allilma ennast (ESAr, Ik 161). tõenäoliselt Leto-Latona maa, kristlaste lab suured laevad. Kur on võõras ja vaenulik maa, kust po­ meeles ja keeles juba Ema maa, Maar­ Kaukaasia rahvaste päikeseneelajast le tagasitulekut. jamaa (Terra Maths, Terra Mariana), vrd merekoletis on kurtma. Kurjuko on in- Saaremaad kutsuti omal ajal Kure- ka Tacituse mainitud terra materi saar. guši kultuurkangelane, kes aheldati ini­ saareks ja Kuremaaks (Kure-saare-linn, Kui Kuramaas ja Kure saares on põhjust mestele tehtud heategude pärast raud- Kure-maa-linn 'die Stadt Arensburg auf näha veel meessoost maajumala maad, ahelatega kalju külge. Kotkas käib iga Oesel'; Wiedemann 414). siis Leto-Latona maas ja Maarjamaas päev Kurjuko südant nokkimas - mees Kurlandtide perekonnale (Churland juba maaema maad. varastanud jumalalt inimeste jaoks tule. genannt v. Gahlen) kuulus Kaali mõis Oskar Loorits on kuulnud, et Liivi ran­ Ainudel on kur(u) mees ja austatud Saaremaal, vähemasti ajavahemikus nikul elanud väga kuradiuskuja rahvas: isik, vrd india guru 'õpetaja, tarkpea'. 1393-1727 (Ligi, Ik 291; Lõugas, Ik 71- kure-uskiji ro'uz (LRU 1, Ik 12). Kuru tähendab hinge ka teatud polünee­ 72). Kohalik kurat on kiviaegse maajumala sia keeltes (Bjerre, lk 58). Kuretee on linnutee: “Seda halli riba edasiarendus tänases aegilmas. Kurat Nihvidel tähendab kur nii maailma kui taeva laotuses, mida rahvas “linnu­ kehastas isakest maad sel ajal, kui tae­ ka jumalat. Kurn on nihvi mütoloogias teeks” kutsub, olla vanapagan oma laia vas valitses kohutav, kardetud ja armas­ kõiksuse peremees, kõige looja. viiskudega kõndides tallanud, see olnud tatud taevajumalanna. Suurest jumalan­ Eesti müütilistes lauludes esineb päe­ tema kõige suurem tee, kust tema alati nast sai emakese maa võrdkuju nähta­ va poja paralleelina vähemalt korra ka oli käinud” (Avinurme; Prüller Ik 46). vasti kivi- ja metalliaja pika piiri peal, kurulane, keda kontekstist johtuvalt an­ Vanapagan on teatavasti kuradi, kure- olulist osa selles mängis kohapeal tõe­ nab samastada Saare saksa pojaga, või kura-nimelise allilma isanda eufe­ näoliselt päikesekultuslike indoeuroop- kes öeldakse olevat ka Kure saare härra mistlik nimetus. Ürgse müüdi järgi käi­ laste mõju ja maaviljeluse areng - maa poeg ja Kuuramaa kuninga poeg. Ta nud allilma isand oma valdustest varas­ muutus viljakandvaks, s.o viljastumis- teeb Kureta Mareta neiule lapse, kes tatud päikeseneidu taga ajamas. Õhtul võimeliseks. Meessoost maajumal ka­ hakkab kolmepäevaselt kõnelema saanud kätte ja viinud allilma tagasi. destus, parem pool temast tõusis kõr­ (ERL1, lk 110-124; 139). Päikese varastamise resp. päästmise gele taevasse päikesejumaluseks, kura- Alue järv, kuhu sattus taevast alla lugu on selgesti aimatav mitmetes täna­ pool säilitas paiga punase ja musta kukkunud tulekera, esineb soome loit­ se päevani levivais muinasjuttudes. maa-alusena. sudes lisaks Kalevan järvele ka Kumi­ Kuramaa, Kure saar resp. Kure maa - sen järve nime all: kui taevane tuli lan­ ürgse maajumala maa? Läti müütilised geb keskelle Kalevan järven; ja aaltoihin laulud nimetasid päikesemäe saart Ju­ Aluejärvem, kuivatab see ühtlasi Kumi­ mala maaks - Dieva zemite. 'Gottes sen järven (L, Ik 338; SL, Ik 110-111). Erdboden', kirjutab Wiedemann kogu Sumeri-akadi mütoloogias tähendab russische Baltlandi kohta. Tänu maa- ja kur nii mäge, mis allilma isanda võrdku­ taevajumala soovahetusele sai sellest

30 HARIDUS 1/2003 MÕÕGALUGU

Draakon neelab päikese. Tuulelipp Tallinnas.

Kalevipoja mõõk

Müütiline raudmõõk on päikesejumaluse atribuut. Kalevipoja mõõk on päritolult võrreldav Beowulfi müütilise mõõga ja kuningas Arthuri Excaliburiga.

Suurte kultuurrahvaste tuntud müütili­ (Kp, lk 111). Kalevipoja mõõk usutakse ta. Beowulf haaras mõõga ja hukkas sed mõõgad on meile teada nimepidi, laulvat vaiksel õhtutunnil veelgi Kääpa sellega põrgu vanamoori. Põrgueit on näiteks Sigvördri Gramr, teravaim mõõk jõe lainetest. ka eesti muinasjutuilmas hästituntud te­ maa peal, Siegfried! Balmung-lohetapja, Kalevipoja mõõk öeldakse olevat gelane. Beowulfi Näglung, eelkõige aga väärib kuldmõõk. Kuld on üldtuntud päikese- Kalevipojale määratud mõõk ooda­ esiletõstmist kuningas Arthuri tuldsähviv sümbol. Üritades ette kujutada Kalevi­ nud meest samuti põrgus ees: põrgu toa Excalibur. Excaliburi usaldas Arthuri poega, kel päikesekera pea peal kanda tagaseinal rippunud varnas mõnusam kindlatesse kätesse sealtilma saare sa­ ja käes helkiv kuldmõõk, tuleks tema mõõk, mille olid valmistanud maa-alu- ladusliku järve saladuslik perenaine, pä­ mõõka tõenäoliselt pidada hiilgavaks sed sepad ja mille Kalevipoeg teadis rast kangelase surma võttis kummaline päikesekiirtekimbuks. kohe tulles enda jaoks tehtud olevat. käsi järve kohalt mõõga jälle tagasi, Müütilised mõõgad, teravad kui päi­ Põrgust minnes haaras ta mõõga varna viibutades seda enne veel mälestuseks kesekiir, võitlevad pimedusejõudude otsast (Kalevipoeg 13,760 jj; 14, 862- vete kohal. vastu. 863) ja hävitas sellega põrguliste väe. Kui mõõgal on oma nimi, peab tal ka Vette kadus ka Kalevipoja mõõk, see elu sees olema. Muinasgermaanlaste Kuningas Arthuri Excalibur usutakse veel nüüdki sealt vastu helki­ alasti tantsitud mõõgatantsule on meil Kalevipoja kasutatud mõõk on päritolult vat ja omaette vaikselt laulvat. Ka ku­ vastu pakkuda mõõgalaul: Kalevipoeg võrreldav kuningas Arthuri Excaliburi ja ningas Arthuri mõõk pärineb järvest ja ja tema mõõk laulsid vastastikku pikka müütilise kangelase Beowulfi mõõga­ kaob vette. Excaliburi ulatab kuningale aega (kangelase jutuajamist mõõgaga ga - kõik need peaksid pärinema põr­ sealtilma saare saladusliku järve eman­ ja oma isanda ründamist peetakse loo­ gujärvest. da käsi, pärast kangelase surma võtab mulikult skandinaavia algupära motii­ Taanlastele appi tõtanud Beowulf kummaline käsi järve kohal mõõga jälle viks (Oinas, lk 43)). lööb põrguhunt Grendelil pea otsast ja tagasi (KM, lk 112). Järveemanda mõõk Kalevipoeg otsinud oma kadunud surmab põrgujärve perenaise põrgu- tagas Arthurile võimu Britannia üle. Sa­ mõõka kogu maalt ja kõigist järvedest, mõõgaga, mis sulanud pärast tapatöö ladusliku järve saladuslik perenaine - näinud seda lõpuks helkimas oma tule­ tegemist ära. Beowulfi oodanud järve- Tacituse mainitud terra materf vase surmajõe vee sees ning alustanud aluse põrgukoja seinal iidvana, võimas Kuningas Arthuri mõõga nimi Excali­ mõõgaga vastastikust laulu, mille sisu ja auväärne rauast mõõk, hiidude ürg- bur (lad Caliburunus, iiri Caladbolg, val­ see, et laseb mõõgal olla kuni ajani, mil teos, lausa unistuste mõõk: “võitleja looni Caledvwlch, kõmri Kaledvwlch) tuleb õige mees, Kalevite vääriline tule- unistus,/ siiski nii raske, et seda ei suut­ peaks olema ühendatav sõnaga Kali, vikukangelane. Mõõk tõuseb siis ise ve­ nuks/ tõsta tapluseks eal mõni teine s.o viitama kiviaegse emajumala Kali tesügavusest, asetub talle puusale ja mees’’ (Beowulf 1558-1670). Üksnes nimele ja vahest isegi müütilisele seose­ mees vabastab oma rahva orjapõlvest see mõõk suutis põrguvaldja hinge võt­ le Kaali järvega.

HARIDUS 1/2003 31 loomulikul moel. Mõõk näib algselt ol­ nud allilma isanda resp. maaema ajuti­ selt kasutada antud imevahend maisele kangelasele. Muinasgermaani Siegfriedi mõõga tagunud põrgusepp Ududemaa saarel müütilise tuleaseme lähedases sepikojas. Vene muinasjutuline sepiko­ da asub valges põrgulinnas valge mere saare peal, sealt saadud mõõgaga ta­ sub tublil mehel sõtta minna (Sahharov, lk 60). Iiri keltide teada on kaugel põhjas ja idas inimasustuse rajade taga valges meres hiidseppade saar - sepad viska­ vad tulnukate pihta tohutu hõõguva raua kamaka. Kalevipoeg lasknud oma mõõga tagu­ da ka Soome sepal. Soome sepp on Saare sepp. Soome suure saare all tun­ nevad rahvalaulud Saaremaad. Kalevi­ poja isa lell töötanud mõõga kallal Soo­ mes seitse aastat, tagunud selle seitset seltsi rauast, laulnud iga päev töö juures seitse laulu ja karastanud seda seits­ mes vees, mere-, järve, jõe- ja vihma­ Kuningas Arthuri mõõgajärv, 15. saj. Säältilma saladusliku saare järve emanda vees. Kalevipoeg tapnud mõõka toomas käsi hoiab kuningas Arthuri mõõka järve kohal. käies sepa poja, seega oma vanaonu, ning magatanud Saarepiigal, kes peale­ gi osutunud tema oma õeks. Põrgu sepikoda Soome loitsudes mainitakse tulist raudumbjärve põrgu mäe vallide vahel. Ajalooprofessor Matti Klinge arvates Kalevipoeg polnud mitte kohe tulles põr­ Raudumbjärve äärel asunud terasmägi, on tänane Soome saanud oma nime gusse sisse pääsenud - raske raudvä­ raudne kalju (L, lk 302; 309), seal olnud soiselt ja madalmaiselt Lääne-Eestilt; rav seisnud ees. Mees vaadanud ringi, põrgulise Piru sepikoda, mis samastub omal ajal kuulunud Varsinais-Suomi, leidnud põrgu sepikoja ja lasknud seal ilmasepa llmarise pajaga. Ilmarinen ase­ Lääne-Eesti koos saartega ning mitmed teha endale tugeva raudnuia, millega muudki allpoolsed alad, sh Samogitia tas ahju Saaren maalle ja töötles Saa­ purustanud põrgu väravad. Põrgu põru­ rannikuala Loode-Leedus ja Samlandi rele sattunud taevarauda. nud hiiu löökide all, põrgulised hüpanud poolsaar Preisimaal, ühtsesse Soome- Niklirikas meteoriidiraud on raskesti üle raudvõre ja pugenud peitu. Põrgu nimelisse mereliitu või -riiki. Läti keeles töödeldav. Seda võib küll mõneti vormi­ keskel olnud tumesinise veega ümmar­ tähendab sams tänase päevani nii da, kuid mitte jätkata. Kuigi reaalse gune järv (Kp, lk 123). soomlasi kui ka saarlasi, Samu sala on mõõga sepistamine meteoriidirauast ei Kaali Järvemäel seisis kaks ja pool Saaremaa ja Samu zeme - Soome. tuhat aastat tagasi paekivilahmakatest tohiks võimalik olla, siis näiteks Kau­ Kas Saare seppadele võis olla teada üleslaotud linnusasula. Kas vastu Kaali kaasia narti eepose kangelase päikse­ meteoriidiraua kokkukeetmissaladus? muinaslinna rasket ust koputas Kalevi­ lise Sosryko mõõk sai tehtud just tuli­ poeg nõnda, et põrgu põrus? sest taevarauast - kui nüüd müütilist Saare raud - põrgu raud? mõõka mitte üksnes päikesekiirte kim­ Kaali peakraatri kaguserval ja põhja Raud sündinud suure tuleaasta pahal buna ette kujutada. Taevarauast taotak­ pool Järvemäge on välja kaevatud paar tulesuvel, kui taevast kukkunud päike- se maagiline mõõk ka läti rahvalaulu­ rauasulatus- ja töötluskohta. Vahest so­ setuli Saarele Kaleva ehk Alue järve. des. Leidub vihjeid, mille põhjal võib ot­ bib kumbki neist või mõni veel avasta­ Raud pääsenud tule eest pakku ning sustada, et soome ilmasepp llmarinengi mata paik müütiliseks sepikojaks? varjunud Saarel püha lätte rauakarvali- teeb Saarel mõõga taevarauast, s.o Põrguseppadest on juttu mitmetes ses vees. Raud tekkinud samuti lätte- päikesekullast-kuuhõbedast: müütiline pärimustes. Põrgusepad olnud kohe vette sattunud taevase tule tahmast ja Kalevipoja tulles valmis tema kätt põrgu mõõk ilmub tulest, pea kuldne, tera hõ­ põletisjääkidest - see läte seisnud Saa­ ukse piida külge naelutama. Põrguline be. Olnud teine kena vaadata, ainult et rel suure soo seljal põrgu mäe valli ligi vanapagan isegi olnud kange sepp ning väga pahade kommetega - iga päev kivimurrustikus. Raud on Alue järve su­ lobisenud juhtumisi välja raua kokku- nõudnud inimese pea, igas kuus võtnud gu: "Sieltä on sinun sukusi,/ Sieltä on keetmise saladuse. Seda nippi, et peent kangelase elu (KSKE 8.I). sinun rotusi,/ Alta oot Aluhujärven” (RII, valget liiva vahele visata, kasutavad kü- Müütiline mõõk on loomult maagiline 655). Müütiline raud pärineb seega Alue lasepad tänase päevani. vahend, see satub kangelase kätte üle­ ehk Kaleva järvest.

32 HARIDUS 1/2003 Кини kadus Kaali raud?

Et raud öeldakse olevat tule noorem vend, võime taevarauas näha ühtlasi päikesekulda. Päikesemaa Päivölä mä­ ge nimetataksegi nii raudseks kui kuld­ seks mäeks - ühtaegu päikesekuldne ja päikeseraudne? Mäletatavasti veeti nii Kalevipoja kui ka Beowulfi külastatud põrgust koormate kaupa kulda välja. Sama päritolu, päikesekuldset ja ohvri- hõbedast, võiks oletada ka nibelungide aardele, mis asunud Isensteini ('raudki­ vi') kantsi mäe sees udusel saarel. Reisimees Odysseus põhjatuule Borease meelevallas. Antiikkarikatuur. Müütiline Saar, tulesaar ja põrgusaar, on soome mütoloogias ühtlasi udune Raua tähendust rauaaja alguse ilma­ naudid aga, purjetades Aia-nimelisele saar. pildis on kergem ala- kui ülehinnata. päikesemaale kuldvillaku järele, sattu­ Vihjeid taevarauale ja rauast päikese­ Üle-eestiliselt tuntud lastelaulus “Kits ki­ sid sinnakanti, kus mingi saare peal le leidub läti ja muinasskandinaavia mü­ le karja” peaks olema säilinud jälgi suitses veel Phaethoni haud. Argonau­ toloogias. Ka vanade kreeklaste arvates muistsest rauakaubandusest: Mina kak­ did näinud ühtlasi, kuidas Apollon len­ võis päike koosneda rauast. Kreeka filo­ ku Kalevile (resp. päppa (= leiba) Pää- nanud, kuldsed juuksed kiirel lennul hõl­ soof Anaxagoras väitis 5. sajandil eKr, volõ)/ Kalev mulle rauda.I Mina raua jumas, ja toetanud hüperborealaste et päike(sejumalus Helios) on tohutu Reole,/ Regu mulle kulda (ERLA 6775- saarele jala maha. Saar kõikunud kohu­ suur tuldhõõguv rauakamakas, Päike­ 6777; 6785). tava jumala kanna all, kõiki haaranud selt võivat ka kive maha kukkuda. Nii­ Regu, Rigu tähendab 'rikas; valitseja; õudus (Argonautika 2, 675-681). suguse jumalapilkamise pärast saadeti suursugune', vrd keldi rix, muinaspreisi Kreeka päikesejumal Apollon olnud mees Ateenast maapakku ja mõisteti li­ rikijs, gooti reiks 'valitseja'; vanapõhja pärit kõige kaugemalt põhjamaalt. Apol­ saks tagaselja surma. Demokritos ütles rikr, keskülemsaksa rich, ladina rex lon sündinud ümmarguse järve ääres, hiljem, et Anaxagoras lihtsalt kordas va­ 'suursugune' (vt Enn Tarvel, kommen­ see muutunud tulevase päikesejuma- nade kreeklaste arusaama päikesest. taar 3 Henriku Liivimaa kroonika 9. pea­ luse sünniaegu kuldseks, meri värise­ Seega peaksid soome loitsude päikese nud sügavama põhjani. Apolloni sünni- tüki kohta). nägu armas päikese poeg ja kreeka saart kutsuti Tähesaareks, s.o Asteria Kas nimelt Kalevi-Kaalimäe Kalevid Phaethon, Päikese poeg, olema sama­ saareks sellepärast, et see kukkunud valdasid rauakaubandust? Soome loit­ selt mõistetavad. tähena taevast. Asteria oli Leto õde, sude järgi on tuliterä mõõk pärit Kallervo keda kiimaline Zeus jälitas. Zeusi käest Muistne rauakaubandus mäe, s.o Kaleva mäe otsast (SL, lk pääsemiseks langenud Asteria saareks 39-40). Sada inimpõlve tagasi Saaremaale sa­ merre (Lossev, lk 466). Kajastus taevast Eesti rahvalauludes leidub ühtlasi tõ­ danud tohututest taevarauakamakatest tulena tulnud saarest on säilinud ka siselt võetavaid vihjeid, et lõpetanud on järel vaid peotäis kübemeid. Kuhu läänemeresoome mütoloogias. taevarauaga, pandi alus tulusale soo- kadus Kaali meteoriidi raud? Haihtus Kreeka keel ei võimaldavat Apolloni rauakaubandusele. Arheoloog Jüri Peet- plahvatusel õhku? Jagati laiali amulet- nime lahti mõtestada. Apollon (etruski si andmeil sulatati Saaremaal 10. sajan­ tideks? Jahvatati pulbriks ja söödi Aplu, rooma Apollo) võiks tähendada dist kuni 14. sajandi keskpaigani, s.o Jü- sisse? Müüdi maha? Varastati ära? lihtsalt päikeseketast või päikeseõuna. riöö ülestõusuni Tuiu Rauasaatmemä- Kas esimesi taevaraua nõudlejaid Egiptuse päikesejumal Atongi oli kujut­ gedel ja lähikonnas soomaagist tuhan­ polnud mitte kuulus ilmarändur Odys­ letav päikesekettana. Ketas on Apolloni deid tonne rauda. Tuhandetest tonni­ seus ise, kes tuli müütilise Päikese poja atribuut. Kuldne õun maailmapuu lad­ dest rauast saab valmistada miljoneid jäänuseid üles korjama? vas on päike. Õun ja ring samastuvad pussnuge, kirveid, oda- ja nooleotsi. Eeposes “Odüsseia” mainitakse raud- indoeuroopa etümoloogias, eriti selgelt Põhjala kontekstis on tegemist täiesti relvi esimest korda siis, kui Odysseus väljendub see balti keeltes: aplis, apolus arvestatava rauatootmis- ja töötlemis- on naasnud koju ja kavandab koos poja­ 'ring(ikujuline)'; aplu, abols 'õun'. kohaga. ga kättemaksu kosilastele. “Mehe kätt Kükloopide tehtud tulenool surmas oma poole ju raud ise tõmbab,” sõnab Apolloni poja, Apollon tappis vastuta­ ta. Odysseus tõi oma ilmaretkelt kaasa Argonaudid ja Apollon suks kükloobid. Ühtekokku pidanuks “kulda, vaske ja rauda, mis kunstikalt Odysseus kordas argonautide teed, sei- see olema korralik kosmiline katastroof. taotud on" (Odüsseia XIV,324). Sepis­ geldes äärmises põhjas, Maad piirava Apollon peitnud muuseas kükloopide- tatud raua all annab mõista relvi, noole- müütilise Ookeani rannal põrguhaua lä­ tapja tulenoole kaugele põhja hüperbo­ ja piigiotsi. Odysseus tappis kõik kosila­ hedal. Sealkandis olid päevad pikad ja realaste maale. Kuidas ta selle oma ko­ sed - raud käis üle nende vaskrüüdest ööd polnud peaaegu ollagi. hutava tulenoole peitis - viskas lihtsalt ja pronksrelvadest? Kreeka müütilised meresõitjad argo­ maha?

HARIDUS 1/2003 33 tervitatud, sa Ra, neljasarveline sõnn! merd Balti merega otsetee - Dnepri- Su sarv on läänes, su sarv on idas, su Daugava veetee. sarv on lõunas, su sarv on põhjas!” Enne päikesemaale saabumist mär­ (Stadnikov, lk 1276). Sõnn oli algselt kasid argonaudid aheldatud Promet- kiviaegse maajumala kehastus. heust (Argonautika 2, 1248 jj). Promet­ Kui Aisoni poeg lason käis ära surma- heus oli varastanud taevast inimestele maal Aias ning sattus julma Aietese pal­ tule ja andnud neile sepa- ja sõjakunsti ge ette, siis Odysseus külastas samas oskuse ning raua endagi, s.o raua väe. kandis seigeldes allilma isanda Aidese Selle eest aheldati ta maailma põhjaser­ valdusi ning pidi seega juhtuma silmitsi vale, maa viimse välja äärde sküütide vähemalt Aidese värava hi Aiakosega. kõnnuteele tuisku jäävale järsakule, me­ Odysseus sattus ühtlasi tuulte valdja re kaldale rüsamaa järsakule, rauda­ Prometheus raudakandva maa Aiolose saarele. Tuulte valdjas kinkis kandva maa pankranda (Aischylos 301— pankrannas, vend Atlas toetab mehele koduteele pärituule, andes talle 302) kaljurahnu külge raudkütke pääs- taevast, ca 550 eKr. ühes nahkpauna vangistatud vastutuu- matusse kammitsasse. Seal tema peab led. Eestigi muinasjuttudes teatakse viibima valvel tugevais ahelais. Apolloni ema Leto ehk Lato(na) sün­ rääkida lisaks tuuletegijatele tuulekunin- dinud kaugel põhjamaal hüperborealas- gast, kes kingib poisikesele tuulekoti, Rauast rase maa te pühal saarel. Läti ja Leedu (Henriku mille sõlmede lahtipäästmisega tuleb Raudakandev maa tõlgendatakse Sküü- kroonikas vastavalt Lettiä ja Letonia) väga ettevaatlik olla. tiaks, kus olevat avastatud raud. Sküü­ peaks olema Leto maa, põhjamaise päi­ Ürgne sõnatüvi ai, aia käibib tänases did teati elavat maailma põhjaserval. kesejumala Apolloni ema maa - samu­ eesti keeles ka kujul äi, ä/ä. Äiatar ehk Raudakandev maa esineb tähenduses ti kui Läti-Liivi-Eestimaa on Maarjamaa. äiätär on Wiedemanni järgi kuradi emä, 'rauast rase maa'. Rauast käima peale vrd soome Äijätär (Wied 11; 67). saanud maa? Taevarauaga viljastatud Argonaudid Saaremaal? Eesti äi, äio, soome Äijö on põrguline, maa? Kas seal vedelesid rauakamakad Müütiline päikesemaa Aia arvatakse kurat. Äi tähendab samuti vanaisa, sel­ lausa maa peal? Kui, siis järelikult pidi asunud Kolhiidas, s.o Kaukaasias. Alas­ lest on tulnud sõna äiake ehk äike (kui need ka maapõuest ise välja kasvama. se minnes võeti siiski suund surmakaar- müristab, siis vanaesä tõrelep). Kividki teati kasvavat. de, surmakaar aga tähendas kreeklas­ Lapi Aieke, Aija jmt on piksejumal ja Prometheuse raudakandev maa mee­ tele lääne- või põhjakaart. Emake maa laplaste esiisa. Kui Aieke astub pilvi pidi, nutab muinaspõhja Rauametsa, kus pi­ on kreeklastel Ge ehk Gala; ge, gaia ja kärgatab kõu (Lapponia, lk 156). Mui­ danud eluaset päikeseõgija igihunt Fen- aia aga tähendavad vanakreeka keeles naspõhja mütoloogias on ürgesiisa nimi rir koos oma ema, Rauametsa mooriga. maad samas tähenduses kui meilgi. Aia Aai. Rauametsa moor omakorda meenutab asukates võiksime seega näha lihtsalt Soome Äijön poika võtab vastu ja ko­ verehunt Grendeli ema, ja samuti päike- maarahvast. Maarahvaks kutsusid end gub kokku taevast sadanud tule (L, lk sepeitjat Louhit, kes olnud samuti hundi mitmete vanade rahvaste kombel ka 339) - mees oskab seega müütilise tu­ ema ja ühtlasi rauaeit. eestlased ja lätlased. lega ümber käia nagu pädev Päeva- Prometheuse vangipõlv samastub Päikese poeg Aietes on teise ilma poegki. Iseloomulikult on ka Lemminkäi­ pea üks-üheselt Kalevipoja raske saa­ isand. Kreeka Aides ('nähtamatu'; etrus­ nen Äijön poika ja Kullervo, Kaleva tusega, isegi kotkas on mängus: “Kalõ- ki Aita), teise nimega Hades, on arhaili­ poeg, on Äijön poika (Kst II, lk 146-147; vapoig ollev kaljurahne küllen kinni. ne allilma isand. Aides oli kardetud, kuid KKR 40, 61, 147). Suur kodask käib nokaga sedä mäge mitte õel jumal, kes samastus maa­ hõõrman, sis viimäte päses vallale” (Kp põuevarade isanda Plutoniga. Aidese Kirke koht 359C). tiigis, s.o allilma isanda tiigis seisnud Saabunud kohale mingit jõge pidi, maa­ Kalevipoeg köideti tugevate ahelate­ piinavas janus vaevlev Tantalos - kui busid argonaudid Kirke kohas (Argo­ ga, jalad kammitsais, ahelaotsad suure mees jooma kummardanud, kadunud nautika 3, 200). Seal olnud soo, tihe kaljupanga küljes kinni (Kp 375G), või vesi tema huulte eest. Tantalose pea roostik, seisvad veed, maapind tõusnud löönud ta ise käe raudnaela põrgu kohal rippunud ähvardavalt kivimüra­ künkana. Kirke oli Päikese tütar ja Aie­ uksepiidas, või naelutanud sepad käe kas, mis arvati olevat päikeselt pärit. tese vend; kirke tähendab 'ring', siit tu­ ukse külge kinni igaveste (Kp 357C), Aia valitseja Aietes kandnud peas leneb sõna tsirkus. Tsirkus on seest tühi valvab teine seal põrgu väravat ja teeb neljanukalist kuldset kübarat, mis sära­ ringkeha. Kui see poolenisti vett täis va­ seda maailma lõpuni: enne ei pääse, kui nud merelainetes! tõusva päikesena lada, võiks teda kergesti Kaali pea kraat­ maailma lõpetus tuleb (Kp 357E). (Argonautika 3, 1228-1230). Eesti mü­ riga võrrelda. Kolm tuhat aastat tagasi toloogias nimetatakse kandilise raud­ kõrguski Kaali Järvemägi soos, sest kübara meesteks põrgulisi. Rombikujuli­ maad olid Saares kümmekond meetrit ne nimbus resp. neljakandiline peakate madalamad kui nüüd ja Kaali mäe alla on maajumala sümbol. Vrd pöördumine võis jõuda tõepoolest veeteed pidi. Egiptuse päikesejumala Ra poole: “Ole Müütilistel aegadel ühendas Musta

34 HARIDUS 1/2003 Maailma lõpp

Kristjan Raud. Kalevi kojutulek (detail), 1942.

Kus kõik piirud kahel otsal...

Kui pirrud löövad kahel otsal lõkendama, on maailma ots käes.

Kreutzwald kirjutab eepose “Kalevi­ tades üldist tasakaalu, mis niigi väga pii­ ning kõiksuse palge ees võrdsed, kui poeg” lõpetuseks: ripealne asi. Kõiksus võib kergesti kao­ kätte jõuab ajaloo lõpp ja algus. “Aga ükskord algab aega, sesse tagasi kalduda. Kalevipoeg saab vabaks ja tuleb koju Kus kõik piirud kahel otsal Eluratas käib ringiratast, arvati vana­ käima, elu algab uuesti ning saabub kas Lausa lähvad lõkendama; del aegadel. Eluring peab enne otsa nüüd just igavene õnneaeg, aga uus Lausa tuleleeki lõikab saama, et võiks uuesti otsast alata. Elu võimalus ometi. Käe kaljukammitsasta - ja surm, algus ja ots saavad kusagil Lähedasele otsustusele on jõudnud kindlasti kokku, aga mitte kahe vahel. Küll siis Kalev jõuab koju Jaan Pühvel. Arutledes müütilise ajataju Elutuli peab enne lõpuni põlema, et ta üle, kirjutab ta: “Sellest saadik, kui isa Oma lastel' õnne tooma, võidaks uuesti süüdata. Peerg on val­ kinkis mulle raamatuaastal 1935 “Kale­ Eesti põlve uueks looma!” guseallikas; pirrutuli seostub otseselt vipoja”, olen mõelnud, mida see õieti tä­ (Kalevipoeg 20, 1047-1054). elutulega. Pirru maagiline vägi on üle hendab (s.o et “ükskord algab aega, Omal ajal ei süüdatud ega põletatud kandunud (elu)küünlale. See peaks ma­ kus kõik piirud kahel otsal lausa löövad peergusid kunagi kahest otsast korraga. nitsema ettevaatlikkusele ürgse motiivi lõkendama”). Minu mõistmise järele Rahvapärimus hoiatab selle eest väga kergekäelise ümbermõtestamise suh­ peaks see luulekeelest lahti mõistata- karmilt. Sest usutavasti kisub aheldatud tes - nagu seda tegid noored isamaala­ tuna väljendama, et ajaloos saabub titaan ennast siis kütkeist lahti ja toob sed. Kui peergude kahest otsast põleta­ punkt, kus algus ja lõpp nii-öelda neut- viimsepäeva (Oinas, lk 109-112). See mine lõppes meie esivanemate meelest raliseeruvad, seepeale tuleb vaid ajatu on rahvusvaheliselt levinud uskumus. katastroofiliselt, kosmilise tasakaalu rik­ kuldajastu. Tuli, mis Kalevi kämbla lahti Leedu rahvatarkus ütleb, et kui peerg kumise ja maailma otsaga, tuleks sel­ kammitseb, ei ole hävituslik, vaid hoopis mõlemast otsast põlema panna, põleta­ lesse ka tõsiselt suhtuda ning aktsep­ igikestvuse sümbol (ega muidu nii palju takse kinnipandud kuradi ketti ja aida­ teerida nende elutarkust. küünlaid kääbastel süüdataks ja püsi- takse tal vabaneda. “Peergu ei tohi ka­ Lauluisa Kreutzwald tõlgitses eepo­ tulesid maailma monumentidel põleks).” hest otsast põletada, kurat saab selle ses “Kalevipoeg" peergude kahest ot­ (Jaan Pühvel, Loomisloo lätetel. - Uuri­ otste vahe omale” (Märjamaa). Lätlaste sast põletamise ja titaani vabanemise musi müüdist ja maagiast. Tallinn, 2001; uskumuste kohaselt teeb kurat kahest motiivi oodatavaks sündmuseks. Miks lk 8.) otsast põletatud pirrutukist endale torke- otsustas ta algse mõtte ära muuta? Või Ring on täis. Kalevipojast on vana relva inimeste piinamiseks. täpsemini - miks seostas ta eesti rahva Kalev saanud. Kõik algab uuesti, algab Kahest otsast põletatava pirru maagi­ õnnepõlve saabumise maailma lõpuga? otsast peale. line mõju põhineb tõenäoliselt arusaa­ Sest kui pirrud löövad kahel otsal lõken­ mal, et ühte asja ei alustata kahest ot­ dama, on maailma ots käes. Elust ja sast korraga. Üks elu, üks päev, üks te­ vaesusest vaevatud vana ja väsinud gu ei või korraga kahest otsast alata. Al­ mees nägi oma rahva õnnepõlve saabu­ gus ja lõpp ei saa kahe vahel kokku juh­ vat tõenäoliselt alles maailma lõpus, kui tuda. See lõpeks katastroofiliselt, horju- kõik rahvad ja igaüks eraldi on Looja

HARIDUS 1/2003 35 Väike märgiatlas

Karl Kello

KIVI KUI MÄRK

Kivi on maamärk ja maa sümbol. Kivi gud sisse puuritud, mis peaks tähenda­ Sisyphos lükkab kivi. See on tulutu töö. seostub nii maa kui taevaga, kuivõrd ta ma, et nimelt nende aukude kaudu va­ võib kukkuda taevast. Kivi säilitab en­ baneb hing, asudes ihusse ümber. Kui das soojust ja jahedust, vett ja valgust Šveitsis liugub ämmaemand Lastekivilt (kalliskivi). Mooses lõi kepiga kivist vee paljastatud taguotsaga alla ning siis välja. kivile koputab, ulatavad nähtamatud Kivis väljendub jumalik kaitsev vägi, käed talle lapse (Hiiemäe, lk 63). kivi toob tervist ja edendab sigivust. Ki­ vile ohverdamise algne eesmärk oli oh­ Elav kivi ver maajumalale, puule ohverdamise Jumala juurde tullakse kui elava kivi puhul vastavalt taevajumalannat. Alta­ juurde. Jeesus Kristus on elav kivi ja riks sobib töötlemata kivi, sest seda pole vaimulik kalju (1 Pt 2,4-6; 1 Kr 10,4). rüvetatud. Kivid kõnelevad nii kohaliku kui in­ Setukesed hõõruvad jaanipäeval seni­ diaani rahvatarkuse järgi - nagu mäed, Kivi kui maaema naba. Maailma maani haigeid ihukohti püha Jaanikivi puud, majadki. Mõnikord võib neid öösel keskpunkt kreeklaste meelest. vastu ja ohverdavad kivile. Karksi kandis kuulda rääkimas, kui hästi tähele panna. võtnud perenaine jaanitule ääres “söögi Iiri keldid tunnevad suurt kivi, mis teeb juurest salaja ohvrikivi jauks ära, ilma et kõva häält, kui õige kuningas tema teised seda tohtisivad näha - seda püha peale astub. saladust ei julgenudki teised tähele pan­ Muiste, kui loomad veel rääkisid, ol­ na -, viis ohvrikivi peale ja ütles: “Maa nud kivid pehmed ja kasvanud. Kivid ema, sa andsid mulle, nüüd toon ma sul­ usutakse kasvavat nüüdki veel. Kuidas le, võta vastu, mis ma su käest saanud nad muidu võiksid pidevalt maa seest olen!” (RK4, lk 42). Kui meessoost maa- välja tulla? Kivid olla kõige pehmemad jumal muutus viljakandvaks maaemaks, mai ja juuni täiskuuga: “Kui põllu seest muutus ka kivi maaema võrdkujuks. kivisi tulega lõhkuda tahetakse, siis Kalevipoja viskekivi Alatskivil. Kivisse kirjutatu jääb kestma. peab seda mai ja juuni täiskuuga tehta­ F. V. Schlateri maal, 19. saj 1. pool. ma, siis on kivid kõige õrnamad” (Kärla). Liukivi Kivi olnud kasvuvõimeline Kristuse sur­ Liukivi puhul peaks tegemist olema vilja- mani, Jumal keelanud kivil kasvamast. kusekiviga. Kui neiu laseb palja istumi- seotsa peal sellelt kivilt liugu alla, saab Taevakivi ta õnnelikult mehele, noorik vastavalt Vanakreeka mütoloogias on kõigi ju­ käima peale. Naised lasknud mõnel pu­ malate esiisa Akmon, tähenduses 'me­ hul ka lumehangest alla, mis samuti teoriitne kivi’. Taevakivist sündisid kau- seotud kasvulootuse ja viljakusega: kaasia narti eepose kultuurkangelased. “Vastlapäe naesed käisid liugu lasmas. Soome loitsude päikese nägu armas päi­ Lasid palla persega angest alla siuh ja kese poeg seostub samuti meteoriidiga. siuh. Mehed olid kodu" (Rapla). “Kui Vanade kreeklaste arvates võinud ka jääd ega lumehangesi ei ole liugu lasta, päikeselt kive maha kukkuda, s.o raud- siis on kurb lugu - linakasvu lootus läi­ kive. nud” (Karja). Ka Kaabas (‘kuup’) asuv Must Kivi on Paljudel rahvastel on olnud kombeks, tõenäoliselt meteoriit. Seda peetakse et last ihaldav naine istub püha kivi pea­ Allahi kingituseks inimkonnale - peain­ Kristjan Raud. Kalevipoeg kivi viskamas le või hõõrub kõhtu selle vastu. Kivi oli gel Gabriel andnud selle Aabrahamile. (detail). Pliiats, 1935. Kalevipoja algselt maajumala võrdkuju - maajumal Suudelda Musta Kivi vähemalt kord elus kiviviskamises on põhjust kahtlustada viljastab. Lapsed on jumala and. Inime­ on iga täiskasvanud moslemi kohus. midagi enamat kui lihtsalt jõuproovi. Kettaheitmine näiteks aitas päikesel se hing asub kivis, usuti kiviajal. Eesti Wolfram von Eschenbachi (ca 1170- kergendada tema igapäevast teed. liukivil võivad teinekord olla sügavad au­ 1220) teatel tõlgendub ka Püha Graal

36 HARIDUS 1/2003 taevast pärinevaks kiviks, mis peale­ jastub tõenäoliselt ka Kreutzwaldi enne­ kauba seostub päikesega: Graali läbi muistses jutus Puulasest ja Tohtlasest. põleb tules tuhaks ja sünnib taas iginoo- Kreeka kunstmütoloogia järgi saanud renev päikeselind. Graal on nii “jõuline, tänapäeva inimesesugu alguse kivist, et tuhastub/ lind fööniks temast, puhas­ s.o maaema luudest-kontidest. Pärast tub,/ et sündida siis uuesti/ oma tuha kohutavat veeuputust öelnud hääl kahe­ seest” ja tõusta kaunimana kui varem le ainukesele ellujäänud inimolendile: (Parzival, 469). Graal oli algselt tõenäo­ loopige oma ema luud selja taha! Selja liselt kausikujuline roa- või vereohvri- taha visatud kivid võtsid inimese kuju, nõu, kreeka-ladina keeles kraater. nendest sigis vastupidav inimtõug. Risti­ Zeus vaiakujulise piksenoolega, ca 470 eKr. “Kivi omma sadanu taevast. Koh om ja Johannes ütleb, et Jumal võib kividest palTo kivve, säält üldäs olõvat lännü’ äratada Aabrahamile lapsi (Lk 3,8). üle kivipilve” (Setumaa; Hiiemäe, lk 61). Seega ei tohiks olla imekspandav, et Soome loitsud annavad kivi sündimise inimesi võib tagasi kivideks ja puudeks kohta kaks varianti: kivi on kas maast muuta. Neenetsi allilma emand muudab tõusnud või taevast maha sadanud - elava külalise kiviks. Üldtuntud on kree­ pikse pojana. ka gorgode kohutav kivistav pilk. Inimesi suutnud kivideks muuta druiididki. Piksekivi Mälestuskivi Piksekivid on tuntud üle ilma. Slaavi Pe­ Iiri keltide maailma keskpunkt. runi käes olevast kivist lendavat pikse Mälestuskivi sümboliseerib igavest elu. ajal tulesädemed. Lahkunu hing usuti asuvat tagasi kivis­ se. Mõnes polüneesia keeles on hinge- Piksekuulid on mustad kivid, mis tule­ kivi nimeks kuruku (kuru ‘hing’, ku ‘kivi’). vad ses paigas, kuhu pikne löönud, Kurukud on ümmargused, inimese pea seitsme aasta pärast maast välja. Pikse- suurused kivid. Kas ka eesti väikeselo- kuuliks peeti kivikirvest, see teeb imet, hulistel kultusekividel on seos hingede ravitseb igasuguseid haigusi, võtab ka asupaigaga? Peasuuruse kiviga lohu hambavalu ära. Kui kevadel esimest kor­ hõõrumisel asub hing ümber kivisse? da pikset kuulda, võib pead vastu ki­ Kas lohuke on hinge jälg kivis? Kuhu viseina) lüüa - võtab peavalu ära. võis sümboolselt ka näpuotsaga verd Piksekivideks on lisaks kivikirvestele või rasva hõõruda - sest palju on hin­ Põhja- ja Baltimaades kutsutud ka gekesel vaja, peamiselt tähelepanu. tulekivisid. Rauaga tulelöömine seostu­ Loomaverd aga armastasid hinged eriti, vat piksejumala ja maaema püha ühte­ sellest on juba “Odüsseias” juttu. heitmisega, mis lööb tule lahti (Oulu, 1997, lk 160 jj). Soomlased kujutlesid Raudkivi pikset kiviküüntega puid ja maid rebivat. On avaldatud arvamust, et Põhjala piir lõunas ulatub sinnamaani, kuhu jõudsid Päevapööramiskivi Rootsi ruunikivid - viikingiaegsed välja Skandinaavia kivimägedest jää mälestuskivid. Guve püstitas selle kivi Päevapööramiskivi tundsid inkad. Mac- toodud ja laialipillatud rändrahnud. Taan­ Olavile, oma pojale, väga tublile noorele hu Picchus asuva kivinuka külge seoti duva jää järel tulid kohale inimesed, mehele. Ta tapeti Eestis. Hävard raius päike sümboolselt kiiri pidi kinni, et ta meie otsesed esivanemad. Inimene ja (ruunid). pööripäeval peatuks ja hakkaks teisipidi raudkivi on siinmail üsna ühevanused. käima. Päikesekivi asub Stonehenge'is Üks tõsine setu mees on kunagi, nii Inglismaal, selle otsas seisatab hetkeks 150 aastat tagasi, öelnud, et tema rah­ pööripäeva päike. Ähmaseid vihjeid vas elab siin juba maailma loomisest päevapööramiskivist leidub eesti müto­ peale. Tõsi on. Sest maailm saab valmis loogias. siis, kui maastikupilt on välja kujunenud. Mäed ja orud, Kalevipoja künnivaod ja Kiviinimesed sängid sündisid jääsulamissetetest. Jää Kui inimesed pärineksid kivist, oleks neil sulades asetusid paika kõik need Kale­ üksainus käsi, üks jalg, üks silm ja üks vipoja iste- ja viskekivid, istumisekohad kõrv, nad oleksid surematud ning vilja­ ja käejäljed sees - eks kivid olnud siis tud, usutakse Indoneesias. Õnneks said üsna pehmed veel. inimesed põhiliselt puust tehtud. Mui­ Sigrid laskis püstitada kivi Svenile, oma naspõhja esimene meesolevus on Askr abikaasale. Ta purjetas tihti Zemgalesse (‘saarepuu’) ja naine Embla (‘jalakane’). kallihinnalise laevaga ümber Kolka Esimeste inimeste puine algupära ka­ neeme.

HARIDUS 1/2003 37 Kasutatud kirjandus ja lühendid

Aarne, A. Päivän päästö. Vertaileva runotutkimus. Helsinki, Latviešu tautasdziesmas. 3.-4. Riga, 1981-1982. (LTd) 1920. Liden, A. Olav den helige i medeltida bildkonst. Legendmotiv Aischylos. Aheldatud Prometheus. - Kreeka kirjanduse oeh attribut. Stockholm, 1999. antoloogia. Tallinn, 1964. Ligi, H. Kaali katastroof ja Püha kihelkonna kohanimed. - KK Anni(st), A. F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. 1-3. Tartu, 5/1984. 1934-1944. Liivaku, U. Eesti raamatu lugu. Tallinn, 1995. Annist, A. “Kalevala" kui kunstiteos. Tallinn, 1969. Loorits, O. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn, 1990. Annist, A. “Kalevipoeg". Tekstikriitiline väljaanne. 1-2. Tallinn, Loorits, O. Endis-Eesti elu-olu. Tartu, 1941. 1961-1965. Loorits, O. Liivi rahva usund. 1-3. Tartu, 1926-1928. (LRU) Apolloni] Rodosskij. Argonavtika. Tbilisi, 1964. Losev, A. F. Antitšnaja mifologija v ego istoritšeskoi razvitij. Beowulf. Tallinn, 1990. Moskva, 1957. Bjerre, J. Gensyn med stenaldern. Copenhagen, 1963. (Viidatud Lõugas, V. Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas. Tallinn, 1996. venekeelse tõlke järgi, Moskva, 1967) Man, Myth & Magic. An illustrated Encyclopedia of the Boeder, J. W., Kreutzwald, Fr. R. Der Ehsten abergläubische Supernatural. Volume 7. New York, 1970. Gebräuche, Weisen und Gewohnheiten. St. Petersburg, 1854. Masing, U. Mõnedest paralleelidest Kaukaasia ja Eesti Botheroyd, S., P. Lexikon der keltischen Mythologie. München, folklooris. - Rahvasuust kirjapanekuni. Tallinn, 1985. 1995. (KM) Meri, L. Hõbevalge. Tallinn, 1976. Drossier, R. Kui tähed olid jumalad. Päike, Kuu ja tähed Metsvahi, M. Libahunt Thiesi võitlused. - Pro Folkloristia VIII, arheoloogia, kunsti ja kultuse peeglis. Tallinn, 1983. 2001. Eesti muinasjutud. Tallinn, 1967. (EM) Muistendid Kalevipojast. Tallinn, 1959. (Kp) Eesti rahvakalender. 1-7. Tallinn 1970-1995. (RK) Nibelungide laul. Tallinn, 1977. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998. Oinas, F. Surematu Kalevipoeg. Tallinn, 1994. (ERK) Olearius, A. Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia Eesti rahvalaulud. 1.-2. Tartu, 1926-1932. (ERI) teekonna kohta. Tallinn, 1996. Eesti rahvalaulud. Antoloogia. 1.-4. Tallinn, 1969-1974. (ERLA) Peegel, J. Meenutusi kohtumistest Kalevi ja tema pojaga. - Eisen, M. J. Eesti vana usk. (Eesti mütoloogia IV) 1926. KK 3/1999. Eisen, M. J. Esivanemate varandus. Tallinn, 1958. Pühvel, J. Võrdlev mütoloogia. Tartu, 1996. Eisen, M. J. Tartumaa muinasjutud. Tartu, 1926. Prüller, P. Eesti rahvaastronoomia. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eschenbach, W. v. Parzival. Tallinn, 1989. Eestis. I. Tallinn, 1968. Geschichte der deutschen Kunst. 1350-1470. Leipzig, 1981. Rausmaa, P. Hiidestä kosinta. Vertaileva runotutkimus. Helsinki, Golan, A. Myth and Symbol. Symbolism in Prehistoric Religions. 1964. Jerusalem, 1991. (Viidatud venekeelse tõlke järgi, Moskva, Skazanie russkogo naroda, sobrannye I. P. Saharovym. 1992) S.-Peterburg, 1885; Moskva, 1989. Henriku Liivimaa kroonika. Toimetanud Enn Tarvel. Tallinn, 1982. Stadnikov, S. Jumalkuningas ja välissfäär. - Akadeemia 6/1996. Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Tallinn, 1975. Suomen kansan muinaisia loitsurunoja. Helsinki, 1884. (L) Hiiemäe, R. Kividest rahvapärimuses. - Eesti Maaparandajate Suomen kansan vanhat runot. 1.-14. Helsinki, 1908-1948. (R) Seltsi Toimetised 4. Tallinn, 2000. Šmits, P. Skaistakas latviešu pasakas. Riga, 1935. Homeros. Odüsseia. Tallinn, 1963. Tarvel, E. Adramaa. Tallinn, 1972. Hurt, J. Setukeste laulud. 1-3. Helsinki, 1904-1907. (S) Tiirmaa, R. Kaali meteoriit. Tallinn, 1994. Itämerensuomi - eurooppalainen maa. Toimittaja Kyösti Julku. Torro, U. Kus sündis müüt päikesepoja hukkumisest? - Horisont, Oulu, 1997. (Oulu) 10/1976. Kahk, J. Keda kehastab Kalevipoeg? - KK 8/1960. Tuglas, F. Kriitika. 1-8. 1935-1936. Kallas, O. Achtzig Märchen der Ljutziner Esten. - Valk, Ü. Eesti rahvausu kuradi-kujutelm kristliku demonoloogia ja Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. 20. B., rahvusvahelise folkloori kontekstis: ilmumiskujud. 1-2. H. Jurjew (Dorpat) 1899-1900. Doktoriväitekiri. Tartu, 1994. Kallasmaa, M. Saaremaa kohanimed. I. Tallinn, 1996. Vanem Edda. Tallinn, 1970. Karjalais-suomalainen kansan eepos. I. Moskva, 1994. (KSKE) Wiik, K. Põhja-Euroopa rahvaste ja keelte päritolu küsimusi. - Karjalan kansan runot. I. Tallinn, 1976. (KKR) KK 9/1996. Kello, K. Vana aja raamat. Tallinn, 2000. Viires, A. Puud ja inimesed. Tallinn, 1975. Kemppinen, I. Haudantakainen elämä karjalaisen muinaisuskon Vilkuna, К. Eesti Kadrina Soomes ja Karjalas. - Liber ja vertailevan uskontotieteen valossa. Helsinki, 1967. Saecularis. II. Tartu, 1938. Klinge, M. Muinaisuudemme merivallat. Helsinki, 1983. Kreutzwald, Fr. R. Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. 1-2. Tallinn 1961-1963. Krohn, K. Kalevastudien. 1-6. 1924-1928. (Kst) Krohn, K. Suomalaiset syntyloitsut. Helsinki, 1917. (SL) Kruse, F. Ur-Geschichte des Estnischen Volksstammes und der Kaiserlich Russischen Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Curland überhaupt. Moskau, 1846. Foto paremal: Paganlikud maagilised laemärgid Karja Kruusberg, A. Esiisade enneajalooline õigus. I. Tartu, 1920. Kõmri saagad. Tallinn, 1998. kirikust Saaremaal. Kirik on kristlaste taevaskoda. Kiriku Künnap, A. Kust on pärit germaani, balti ja slaavi keeled. - lagi kujutab endast sümboolset taevalaotust. Akadeemia, 3/1997. Karl Kello foto

38 HARIDUS 1/2003 H':). ******* —g -"С - ^

’ ******** * * * * 1 ' V %:

* и, # * * * * * *

ЩГ-: Щ? - .*. ; л’' ü Täppidega tähed "Kalevipojas"

Mäletan oma koolipõlvest, et “Kalevipoeg” oli tavaline kooli­ Karl Kello tsiteerib asja elavdamise mõttes mõnda paari­ tükk teiste samasuguste seas. Õppisime ära ja korras. Eepo­ kümne aasta tagust retsensiooni oma tollaste artiklite kohta. se iidset hingust tajusin esmakordselt hoopis kunstinäitusel. Need näitavad piltlikult, et aeg on edasi läinud, kvantitatiivsete Kirjandusõpetaja viis meie klassi Tartu Kunstimuuseumi, kus uuringute kõrval on hakatud sallima ka kvalitatiivseid. Kõik ei olid väljas Kristjan Raua Kalevipoja-teemalised hiigelsuured pea enam olema lõpuni kindel ja matemaatika abil tõestatud, söejoonistused. See oli šokk. Nagu oleksin päriselt muinas­ üht-teist lubatakse ka oletada. aega sattunud. Kuulus ameerika filosoof Richard Rorty kirjutab oma raa­ Teist korda avas eesti folkloori iidse hinguse mulle Veljo matus “Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus” kirjanduskriiti­ Tormis oma rahvalaulutöötlustega. Meie kooli naiskoor esitas kast (Vagabund, 1999, lk 141-143). Rahvaluule uurimine on neid. Kui mõnes kohas läks laul seitsme-kaheksahäälseks, minu meelest väga sarnane kirjanduskriitikaga. Rorty arvates tekkis tunne, et oled hommikuses pühas hiies, kus iga puu on kirjanduskriitik palju lugenud inimene, kes suudab paiguta­ heliseb oma tooniga. da ühtesid raamatuid teiste konteksti, nagu paigutame uue Ülikoolis rahvaluulekursust läbides sellist tunnet ei tekki­ sõbra või vaenlase vanade sõprade ja vaenlaste seltsi. Ta ni­ nud. Oli ka just see periood, kus tõsiteaduseks peeti ainult metab kriitikat ümberkirjeldamiseks, ümber-ümber-kirjeldami- neid uuringuid, mis olid valatud matemaatilisse vormi ja raali­ seks ja ümber-ümber-ümber-kirjeldamiseks. ga töödeldud (siis öeldi arvuti kohta veel raal). Seetõttu kes­ Rorty arvates on kriitiku ülesanne aidata lugejal imetleda kendusid uuringud regivärsi rütmile ja riimile, mingi motiivi kor­ esmapilgul vastandlikke raamatuid ja näidata, kuidas neid dumisele eri kihelkondades jne. Kes oli rohkem riimejä rütme saab nii kokku panna, et moodustub kaunis mosaiik. Kriitiku sedeldanud, oli rohkem teadlane. ülesanne on raamatuid ümber kirjeldada, et kaanon laieneks Kui olin koolis kirjandusõpetaja, pidin juba ise “Kalevipoja” ja tõlgenduste hulk muutuks nii rikkalikuks ja mitmekesiseks vastu huvi äratama. Viisin klassi ka “Kalevipoja” 1963. aasta kui võimalik. Mida rohkem tõlgendusi, seda parem. Mitmeke­ tekstikriitilise väljaande. Pärast selle sõnastiku sirvimist küsis sisus viib asja edasi. üks nutikam õpilane, kas tuleb ka selline “Kalevipoja” väl­ Karl Kello Kalevipoja-tõlgendusi lugedes tulid Rorty need jaanne, kus on kõik täppidega tähed ära loetud ja lugude mõtted jälle elavalt meelde, sest ka tema kirjeldab folkloori kaupa kirja pandud. Oleks mul tollal olnud käepärast Hariduse ümber ja veel kord ümber, tekitades näiliselt vastandlikest mo­ käesolev number, kui põnevaks oleks saanud need tunnid tiividest põnevaid mosaiike, laiendades Kalevipoja tõlgenda­ muuta! Milliseid arutelusid oleks saanud korraldada! mise senist kaanonit. Õnneks hakkab raalimise etapp folkloristikas mööda saa­ ma. Ilmuma on hakanud põnevaid rahvaluuleajakirju, näiteks Pro Folkloristia ja Mäetagused (viimane ilmub ka virtuaalsel kujul) jt. TÜ professor Ülo Valk on kirjutanud intrigeeriva dok­ toritöö eesti rahvausundi kuradist, võrreldes kohalikke etteku­ jutusi põrgulisest teiste rahvaste omadega ning kristliku de- monoloogiaga. Kui Kristjan Raud ja Veljo Tormis suutsid tuua iidse hinguse rahvani kunstikeeles, siis nüüd hakkab see jõudma pärale ka teaduslikes väljaannetes ja loodetavasti ka õpikutes.

Illustratsioon paremal: peajumal Odin jalgapidi päikeseõgija igihundi lõugade vahel. Mani saar, 10. saj.

40 HARIDUS 1/2003 Kommentaar

ENIM TARVEL, ajaloolane, Stockholmi ülikooli emeriitprofessor, Kuningliku Gustav Adolfi Akadeemia liige, Läti TA välisliige

Karl Kello märgib, et “Kalevipojal” saab tänavu 150 aastat ja tema kirjutajal 200 aastat täis. Samas rõhutab ta aine- iadestuste, arusaamade ja tõlgenduste paljusust, öeldes, et igal eestlasel on oma Kalevipoeg, aga kõik need kujutluspildid koonduvad üheainsa müütilise Kalevipoja ümber. See on see igavene päikesejumal, päevapoeg, päris Kalevipoeg, kelle pu­ hul oleks kohane küsida, kui mitu tuhat aastat temal täis saab. ЩШ Aastaid Karl Kello neis kiviaegsetes, jääajaeelsetes müütides цжтШ* just paika ei pane, küll aga kuhjab ja sõelub usinasti ürgset müütilist ainest. “Luua müüte - see on kõige kõrgem. Luua se­ da üksi, mis muidu rahvad ja aastasajad on loonud - see on jumalik,” kirjutab Kello poolt paljutsiteeritud Friedebert Tuglas. Ja müüte Kello loob. Müüt nimelt, nagu määratleb tuntuim mütoloog Jaan Pühvel, on maailmatunnetuse viis ja eriline keelekasutus. Müüte tõlgendatakse peamiselt kahte viisi: mõistuslikult- ajalooliselt või sümboolselt-allegooriliselt. Kello rakendab rõ­ hutatult teist tõlgendusviisi, naerustades n-ö ajaloolist, teopoi- sistatavat Kalevipoja-käsitust või kujutlust endale hobusera­ kendamisel loogaga häda teinud Osmist. Tema enda lähenemine on rõhutatult nostraatiline, esiema Musta Eevani ja selle laste ühise keeleni ning müütiliste kujut­ lusteni välja viiv. Kõiki tema etümoloogiaid ja paralleele (seal­ hulgas võib-olla ka Kaali ja Karja lugusid) ei pruugi täht-tähelt võtta, aga nende vaieldamatu väärtus on lai haare ja mõtte- avarus. Sellisena, mitmesuguseid mõtteid äratava ja globaal­ ses ulatuses huvitavat materjali esitavana tuleks kõnealust kirjutist ka võtta. Nii mütoloogia kui ajaloo õpetajatele, õppi­ jatele ja huvilistele pakub see mõndagi. Ühtlasi on kirjutis aktuaalne tänapäeva kultuurikontekstis. Karl Kello võitleb eesti keele ja kultuuri väärtustamise eest, orjamentaliteedi vastu. See ei taandu seitsmesaja-aastase or­ japõlve müüdi vääramisele, lahtisest uksest sissemurdmisele. Tahtmata mõisamajanduse ahistavat survet talurahvale kuida­ gi alahinnata, ei saa eitada, et osutamine etümoloogilisele ja sisulisele ebakorrektsusele ajaloolaste käibekeeles (orjus, pä­ risorjus, teoorjus jms) on täiesti põhjendatud. Sõnumi tuum on hoiatuses, et paljukorratud seitsmesaja-aastast musta mine­ vikku ja kultuuritust ei transponeeritaks tulevikku, et Maarja­ maa ja rüütelkonna õlul ei poetaks kusagilt tagauksest Euroo­ passe. Karl Kello loosung olevikus ja tulevikus on: olgem eurooplased, aga jäägem eestlasteks. Summary

HARIDUS

Education No. 1, 2003 Journal for Estonian Educational Publications

We observe two outstanding historical dates this year: 150 A mythical injured knee. In the Finnish-Baltic mythology years from the first version of the national epic “Kalevipoeg” there are several sunny heroes who have cut their feet or and 200 years from the birth of its author Friedrich Reinhold burnt their knee. Similar myths can be found in the Caucasian Kreutzwald. As the mentioned literary work has played an and Celtic regions. Even the Norwegian St. Olaf has been important role in the development of the Estonian nation and depicted in several paintings with a cut knee. His sanctity is statehood the folklorist Karl Kello gives an overview of diffe­ connected with solar eclipse. rent interpretations of the mythical hero of the national epic, A round lake in the Hell. Kalevipoeg is believed to have vi­ which require certain changes in traditional approaches and sited the hell in the centre of which there was a round lake of value esteems. dark blue flaming waters. The mythical lake in the hell is rela­ This issue of “Education” has been designed for teachers of ted to Kaali meteorite lake on Saaremaa and it also reminds the Estonian language and literature, of religion and arts - for us of the mythical Anglo-Saxon hero Beowulf and a lake in the all those who use elements of folk culture and our national hell. epic in their everyday educational activities. A story about the name of Kalevipoeg. The name Kalevi­ All our rooms have dark ceilings... When the majority of poeg may have been derived from the goddess Kali of the nations depict their past as a period of happy and golden ti­ Stone Age, which denotes a female and means even in con­ mes, the Estonians have more than a century spoken about temporary Estonian a female relative käli. the bleak 700 hundred year long period of slavery under for­ The sword of Kalevipoeg. Kalevipoeg's iron sword is an at­ eign rule. Actually we cannot specify how bleak these years tribute of the god of the Sun which can be originally compared were as Estonian ethnic culture was preserved until the end to the mythical sword of Beowulf and to King Arthur’s Exca- of 19th century; people still remembered ancient myths and libur. legends from the glacial period so well that it was possible to When all the fire-sticks from both ends burn.... At the end compile the national epic and several bulky collections of folk­ of the national epic the author says that Kalevipoeg will be lore. Old myths were forgotten only after the cultural changes. released from prison in the hell only when all the fire-sticks The main hero of the national Kalevipoeg as a hero of light. start burning from both ends. But in old times those fire- sticks epic “Kalevipoeg” (1853) has been interpreted until recently were never lit from both ends at the same time, it would have as a romantic fighter for freedom of the Estonian people, meant the end of the world. Probably Kreutzwald believed the usually a serf, somewhat stronger than others. Such interpre­ happy era for his people to arrive then when all the nations tation suited well to national aspirations and fight against fo­ and every ethnic group separately will feel themselves equal reign rule in the 19th century. In the folklore Kalevipoeg has and be equally treated by the God Almighty; it will be the and been depicted as a god of light, carrying the Sun on his head the beginning of the history at the same time. and fighting incessantly with darkness and not the concrete The theme of this issue is stone as a sign. enamy. A small sign atlas. The stone is the symbol of the Earth, but it may also fall from The Nordic Pharaoh. When the German crusaders defeated the sky. The soul of a man was believed to go into a stone Estonians in 1227 on Saaremaa, the chronicle writer Henrik after his death. In old times the stones were believed to be wrote triumphantly: “The pharaoh has been drowned.” (Pha- able to grow. raone submerso). About 4000 years ago a huge meteorite fell on Saaremaa, which when falling might have burned in the air and create an image of the falling Sun. There are several Estonian, Finnish, Baltic, German and even Greek myths about the Sun having fallen or being stolen, and these in particular are believed to be the echo of the mentioned meteorite explo­ sion. And Saaremaa, where the meteorite fell, was believed to be the land where sons of the Sun - the pharaohs were living.

Toimetus. Vastutav toimetaja Tiia Penjam. Toimetajad Raivo Juurak ja Karl Kello. Fotod Raivo Juurak. Turundusjuht Priit Peajam. Toimetuse aadress: Voorimehe 9, 10146 Tallinn. E-post: [email protected]. Internetiaadress: http//haridus.opleht.ee. Telefonid: (0) 644 331 1, (0) 644 0526, (0) 644 0567. Väljaandja: Perioodika As! Voorimehe 9.10146 Tallinn, tel (0) 644 5767. Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Laki 26, Tallinn. Trükkimisele antud 6.01.03. Praakeksemplarid vahetab välja Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, telefon (0) 650 9990. © Perioodika AS "Haridus" 2003. Tellimishind aastaks 125 kr, 6 kuuks 78 kr. Üksiknumbri hind 15 kr. Tellimisindeks 78189

42 HARIDUS 1/2003 Eesti Koolijuhtide Ühenduse konverents ja üldkogu

KOOLIJUHT LAIENEVAS HARIDUSRUUMIS"

13. ja 14. veebruaril Pärnus hotelli Strand konverentsikeskuses.

Osalustasu kuni 13. jaanuarini EKJÜ liikmetel 950, teistel 1250 krooni, 14. kuni 31. jaanuarini kõigil 1250 krooni.

Osalustasus ei sisaldu hotelli maksumus.

Registreerimine, majutusküsimused ja info: Helen Soomägi, AS Estravel; tel (0) 626 6334; [email protected].

Möödunud aasta septembris toimus Tallinnas Euroopa Koolijuhtide Assotsiatsiooni konve­ rents "Euroopa laienev haridusruum". Sellest inspireerituna otsustas Eesti Koolijuhtide Ühen­ duse juhatus oma aastakonverentsi-üldkogu teemaks võtta "Koolijuht laienevas haridus- ruumis". Haridusruumi laienemine on toimunud meie jaoks juba 1980. aastate lõpust, seega li­ gemale 15 aastat. Tänaseks on Eesti saanud kutse liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga. Seega avardumine jätkub. Millised on uued väljakutsed koolijuhile? Selle ja muudegi küsimuste üle vahetame konverentsil mõtteid koos külalislektoritega Euroopa Liidu maadest. EKJÜ juhatus Tartu Ülikool AVATUD ÜLIKOOL TÄIENDUSKOOLITUSPAKKUMINE jaanuar - märts 2003

Juhtimine, ettevõtlus, pangandus, õigus ÕPETAJATELE Maksuõiguse aktuaalseid probleeme 30.01; 1500.* Info ja registreerimine [email protected] Eripedagoogika Täiendõpe fiisioteraapias (erivajadustega laste algus 13.02; 1700,- Panga funktsioonid kehalise kasvatuse õpetajatele, 25AP) algus 21.03; 14000.- Finantsettevõtte majandustegevus algus 13.02; 1700,- 0-7aastaste arenguliste erivajadustega laste õpetamise Pankade teenused algus 13.02; 1700,- baaskursus algus 6.01; 5000.- Panga finantsaruannete analüüs algus 13.02; 1700,- Õpetaja professionaalse tegevuse alused hariduslike Panga finantsjuhtimine algus 13.02; 1700,- erivajadustega laste arendaval õpetamisel (160 t) algus 14.03; 6600.- Panga organisatsioon algus 13.02; 1700.* I ntellektiproblemaatikaga laste arendav õpetamine-kasvatamine tellimisel; 5900.- Rahapoliitika ja euro algus 13.02; 1700.* Ülevaade toimetulekukoolist 14.03; 300.- Laenujuhtimine I-II algus 13.02; 3000,- Toimetulekukooli roll vaimupuudega inimeste integreerimisel Väliskaubandus ja pangandus algus 13.02; 1700,- ühiskonda algus 21.03; 500.- Kinnisvaraturg ja äri I-II algus 13.02; 2900,- Toimetulekupedagoogika algus 28.03; 2500.- Finantsteenuste marketing I-II algus 13.02; 2900.* Õpiraskustega laste kõne arendamine algus 3.01; 2500.- Finantsturud algus 13.02; 1700,- Logopeediline töö lasteaias algus 21.02; 2500.- Elukindlustus algus 13.02; 1700.- Alakõne: diagnostika ja korrektsioon algus 17.01; 1600.- Kahjukindlustus algus 13.02; 1700,- Lapse kõne areng koolieelses eas 14.-15.03; 500.- Pensionikindlustus algus 13.02; 1700,- Ülevaade laste kõnepuuetest 11.-12.04; 500.- Info ja registreerimine tel (07) 376 330, [email protected], nmnv.jinance.ut.ee Kakskeelne laps eestikeelses lasteaias algus jaanuaris; 500.- Esinemisoskus tellimisel; 2000.- Mängu areng ja arendamine koolieelses eas tellimisel; 500.- Meeskonnatöö kursus tellimisel; 2000.- Info ja registreerimine tel (07) 375 620, [email protected] Suhtlemispsühholoogia tellimisel; 1500.- Läbirääkimiskursus telümisel; 3000.- Hariduskorraldus, kooli juhtimine, pedagoogika Valla/linna arengukava täiendamine telümisel; 2000.- Põhikooli ja gümnaasiumi õiguslik reguleerimine kursusena tellimisel; 2000.- Volikogu esimeeste kursus temmisel; 1500.- õppepäevana tellimisel; 900.- Volikogu liikmete õppepäev teEmisel; päeva hind 6000.- Lasteaia õiguslik reguleerimine kursusena tellimisel; 1500.- EL hariduspoliitika, institutsioonid ja õigus tellimisel; 2000.- õppepäevana tellimisel; 1000.- Info ja registreerimine tel (07) 343 617, [email protected] Alaealiste asjade komisjoni liikmete kursus tellimisel; 1000.- Kooli, lasteaia, valla/linna arengukava koostamine kursusena tellimisel; 1800.- Keelekursused, fotograafia õppepäevana tellimisel; 900.- Inglise keel edasijõudnuile veebruar; 1500.- Enesekehtestamine koolis tellimisel; 1500.- Saksakeelne ärikiri ja tüüpdokumendid veebruar; 1200.- Suhdemiskursus klassijuhatajatele tellimisel; 1500.- Info ja registreerimine tel (07) 375 356, [email protected] Info ja registreerimine tel (07) 343 617, [email protected] Fotograafia algus 10.02; 2500.- Maiskonnaloo alased tekstid kommunikatiivses saksa keele õppes tellimisel; 650.- Info ja registreerimine tel (07) 375 669, [email protected] Teismeliste probleemid ja nendega toimetulek tellimisel; 500.- Informaatika Kunstiõpetus (värvusõpetus, geomeetriline kunst, värvipliiatsi tehnika) Tellimisel kursused veebikeskkonnas: tekstitöötlus, tabeli töötlus, xeebilehtede tellimisel; 700.- Inglise keele integreerimine teiste õppeainetega loomine, koolituskursuse koostamine ja organiseerimine Info ja registreerimine tel (07) 375 448, [email protected] I-II kooliastmes tellimisel; 600.- Sõnavara õpetamine I - III kooliastme inglise keele tunnis tellimisel; 600.- Näitmaterjalide kujundamise põhimõtted ja presentatsioonitehnika tellimisi; 900.- Konfliktidest ja nende lahendamise viisidest tellimisel; 700.- Joonestamispakett Autocad Lt2000 tellimisel; 1000.- Info ja registreerimine tel (07) 343 940, [email protected] Harilikud diferentsiaalvõrrandid tellimisel; 1000.- Eelklassikalise muusika seminar Rakendustarkvara: MATHCAD tellimisel; 1600.- algus 3.01; 2500.- Info ja registreerimine tel (07) 375 620, [email protected] Kunstiõpetus algklasside õpetajatele algus 3.01; 3000.- Infoja registreerimine tel (07) 375 669, [email protected] Kursused Pärnu kolledžis Geograafia riigieksami ettevalmistuskursus 24.01; 700.- Turismiõiguse rakendamine praktikas märts; 750.- Pinnaehituse temaatika loodusgeograafia kursuses. Välitööd Sihtkoha turismistrateegia koostamine jaanuar; 1000.- geograafias ja loodusõpetuses 10.-11.04; 700.- Turismitumndus algus 3.02; 1000.- Maiskonnalugu ja kirjandus inglise keele tunnis 28.-29.03; 560.- Reisikorraldus algus 10.02; 750.- Infoja registreerimine tel (07) 375 620, [email protected] Klienditeeninduse alused algus 27.01; 750.- Inglise keel (hotellis) algus 27.01; 750.- Õpetajale 12. klassi matemaatika riigieksamist II 3.-4.01; 650.- Soome keel (hotellis) algus 27.01; 750.- Elementaarfunktsioonid. Võrrandid ja võrratused 8.-9.02; 650.- Infoja registreerimine tel (044) 50 524, [email protected] Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika küsimuste käsitlemine põhikoolis 22.-23.03; 650.- Sotsiaaltöö sihtgruppidega tellimisel; 2000.- Aktiivõppe meetodid põhikooli matemaatikas Sotsiaalteenuste arendamise strateegiad tellimisel; 750.- (vene õppekeelega haridusasutustele) 3.-4.01; 650.- Mittetulundusorganisatsiooni arendamise strateegiad tellimisel; 750.- Aktiivõppe meetodid põhikooli matemaatikas 15.-16.03; 650.- Rahvusvaheline projektijuhtimine 22.- 24.01; 1000.- Probleemülesannete lahendusideede otsimise meetodid Infoja registreerimine tel (044) 50 536, [email protected] tellimisel; 650.- Nuputamisülesanded põhikoolis 1 1.-2.03; 650.- Sotsiaaltöö eetika tellimisel; 500,- Matemaatikaõpetuse areng Eestis. Kaasaegse Sotsiaaltagatised ja sotsiaalkaitse tellimisel; 1000.- koolimatemaatika teoreetilised alused 19.-20.04; 650.- Kirjalik ja ametialane suhtlemine ja etikett 13.-14.03; 500.- Info ja registreerimine 07 375 864, [email protected] Kogukonnatöö tellimisel; 1000.- Info ja registreerimine tel (044) 50 523, [email protected] Kursused vene õppekeelega haridusasutustele Narva kolledžis Kirjaliku kõneoskuse arendamine J uhdmispsühholoogia tellimisel; 1000.- (eesti keele õpetajatele) 1.02; 450.- Avalik esinemisoskus 8.-10.02; 250.- Pedagoogikaalane täienduskoolitus algus 7.02; 3200.- Info ja registreerimine tel (044) 50 523, [email protected] Loovus õpetaja töös 20.-22.03; 800.- Arvuti käsidemine tellimisel; 500.- Draama kui inglise keele õppemeetod 19.-20.03; 600.- Teksti- ja tabeltöötlus (algajatele, edasijõudnule) tellimisel; 500.- Pedagoogiliste meistriklasside meetodi kasutamine vene Info ja registreerimine tel (044) 50 539, [email protected] kirjanduse tundides 18.-20.03; 1200.- Uut matemaatika õpetamise metoodika vallast 18.-20.03;1200.- Business letter writing algus 12.04; 1000.- Võrkpalli roll kehalises kasvatuses jaanuar, 400.- Telephoning in English algus 15.03; 1000.- Audiovisuaalsete vahendite kasutamine saksa keele tunnis veebruar, 600.- Infoja registreerimine tel (044) 50 531, [email protected] Irjoja registreerimine tel (035) 60 699, http:Hnarva.ut.ee Vaata ka http://wwwut.ee/av