DOCSLIB.ORG

“Ma Ei Taha Enam Näha Ühtki Kaabuga Poliitikut”

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
“Ma Ei Taha Enam Näha Ühtki Kaabuga Poliitikut” ÄRILAUSE Ma põhimõtteliselt ei saa aru, kuidas TÖÖJÕUD sa hoiad väljuva tööturu lahti, ja sise- “Ma ei taha enam näha neva paned kinni. President Kersti Kaljulaid leiab, et Eesti vajab tööjõudu juurde. 1617 ühtki kaabuga poliitikut” Maasikakasvataja Gunnar Tärni äri on suures ohus, kuna ukrain- lasi ta ilmselt tänavu põllule appi ei saa ning eestlased eelistavad teistsugust tööd. Valimistel EKRE poolt hääletanud et- tevõtja nimetab nüüd ise end ullikeseks, et asja läbi ei mõelnud, ja lu- bab, et edaspidi lä- heb tema hääl teise kohta. Tema mu- ret tööjõu pärast jagavad teisedki. 47 Reede, 15. mai 2020 nr 78 (6376) 8,90 eurot Kõrguses reguleeritav laud Modulus 530,- Ilma km-ta Tagasi tööl Naasmine tavapärase tööelu juurde võib osutuda oodatust keerulisemaks ning nõuab teatavat mõtteviisi muutust. Ehk on just nüüd parim aeg kujundada endale uued aktiivsed tööharjumused? Meil on sulle kõik vajalik ergonoomilise ning tervisliku töökoha sisse seadmiseks ja kasulikke näpunäiteid selleks, et saavutaksid hea enesetunne edukaks päevaks. Vaata lisaks ajtooted.ee või helista 6000 270. reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 REKLAAM [email protected] 15. mai 2020 INVESTOR MAJANDUSKRIIS RAHAPESUKAHTLUS PALGASKEEMID TOP 100 investorid Kolmandik Venemaa Kuhu kadus jagavad oma eelistusi majandusest seisab 7,7 miljonit eurot? Toetuse saamiseks Turgudel näeme praegu klassi- Venemaal ei näi olevat täisväär- Äripäeva harutas rahvusvaheli- kalist hirmu ja ahnuse kaklust, tuslikku majanduse päästmise se kütuseäriga tegelenud ette- trikitatakse numbritega iseloomustas olukorda börsi- paketti ja seega võib järeldada, võtja Marko Vahtra ärisidemeid, del investor Frank Õim. Tallinna et Venemaa poliitiline prioriteet mis viisid välja Moldova kaudu börsi esiinvestorid selgitavad, on kuskil mujal, järeldas Raiei- toimunud rahapesus osalenud Ettevõtjad püüavad end pal- milliste aktsiatega nad on kriisi sen Banki peaökonomist Gunter ärimeesteni ning Venemaa söe- gaabi saamiseks sobilikuks ajal tehiguid teinud. 2223 Deuber. 1213 magnaadi rahadeni. 1415 painutada. Kui kolmest nõu- tud kriteeriumist käive ei ole vähenenud, mängitak- se teiste numbritega. “Tun- dub, et praegu läheneb osa irmasid võrreldes teistega asjale oluliselt loomingu- lisemalt,” rääkis töötukas- sa palgatoetuse taotlemisest raamatupidamisirma Grow Finance juht Ulvi Tallo. Töötukassa üritab siis- ki skeemitajaid pal- jastada. 1011 Reede, 15. mai 2020 tellijaid EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB Nord Pool Euribor nr 78 (6376) 8,90 eurot 13 702 1,079 0,926 10,672 79,894 30,30 –0,142 TÖÖJÕUD Maa peale tagasi Maasikapõllud “Ma küll hääletasin EKRE poolt, kuid see on ka viimane kord,” ütleb vajavad istutamist, pole aga inimesi, maasikakasvataja Gunnar Tärn. Tema ettevõte sõltub välistööjõust ja kes seda teeksid. FOTO: LIIS TREIMANN praeguste poliitiliste otsuste tõttu paistab tulevik tume. 47 KUULA Äripäeva raadiot üle Eesti. Raadiosaated on järelkuulatavad raadio.aripaev.ee Majandusmõttele annab hoogu ja energiat toimetaja Viivika Rõuk tel 667 0111 2 UUDIS [email protected] 15. mai 2020 STATISTIKA | kriisiblogi.ee NÄDALA PILT Palgahüvitist saanud ettevõtete Lõpuks ometi jälle Eestis! arv kasvas järsult palgahüvitist saanud ettevõtete arv 10 279 9000 9246 6000 3905 3427 3000 1821 716 0 252 290 15 15. 16.17. 18.19. 1 2 3 4 nädal kord Selle nädala alguses ületas palgahüvitist saa- nud ettevõtete arv kaks ja pool korda senise rekordi – hüvitise maksmise esimese nädala ettevõtete arvu. 19. nädala pühapäevase seisuga said töötu- kassa palgahüvitist 10 279 ettevõtte töötajad . Seda on kaks ja pool korda rohkem kui seni- sel rekordnädalal, 15. nädalal, mis oli palga- hüvitiste maksmise esimene nädal. Siis sai palga hüvitist 3905 ettevõtet 19 miljoni euro ulatuses. Viimase nädala hüvitiste kogusum- ma oli 81 miljonit eurot. Kokku on palgahüviti- seks kulunud 114 miljonit eurot. Hüvitist saanud ettevõtetest on 29 protsen- ti saanud seda oma töötajatele korduvalt, 71 protsenti ühe korra. Ükski töötaja pole hüvitist saanud rohkem kui kaks korda, ent tööandjad Eile valitsesid Tallinna Sadama D-terminalis rõõmsad meeleolud. Fotol tervitab rõõmus ema oma poega, kes saavad erinevatel nädalatel taotleda hüvitist veetis kogu eriolukorra aja Soomes. Eilsest tohib taas tööasjus ja mõjuvatel põhjustel reisida Soome ja Eesti vahel erinevatele töötajatele. Nii on 15 ettevõtet saa- ning keskpäeva paiku jõudiski Tallinna Sadama D-terminali esimene Tallinki laev. “Olin kaks kuud Soomes, tahaksin nud töötajatele palgahüvitist neli korda. juba perekonda näha. Töötan Soomes juba kolm aastat, aga kriisi alguses polnud minu jaoks valikut. Ütlesin kohe, Viimasel nädalal said hüvitist kõige rohkem et lähen sinna, sest ma ei taha hakata Eestis tööd otsima,” rääkis üks saabujatest. FOTO: ANDRAS KRALLA töötleva tööstuse töötajad – pea 29 protsenti. Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus pea 23 prot- sendiga ning majutus ja toitlustus ligi 12 prot- sendiga. Ehitusettevõtete osakaal hüvitise PANKROTIPESA saajatest oli 6,6 protsenti. Kruuda poja firmale ikkagi hääled KOIT BRINKMANN [email protected] TASUB TEADA nale uued hääled määrata, leidis Võlausaldajatele kokku 47 727 häält ringkonnakohus. Kuigi maakohus jättis Oliver pankrotihalduri määratud häälte arv Consegna sai nõude tasuta Kruuda suuromandis ASi Rub- ROIGASAEDADE la pankrotimenetluses Kruuda Consegna OÜ, omanik Karl Kruuda 26 608 Consegna omandas garantii­ valmistamine ja poja Karl Kruuda firmale võla- Best Idea OÜ, omanik Hoiupanga Töötajate ASi nõude Rubla vastu 2017. aas­ usaldajate üldkoosolekul hää- kaudu Marcel Vichmann 17 776 ta märtsis ASilt Maag Grupp. paigaldamine led määramata, siis ringkonna- KCF Valdus OÜ, likvideerimisel, juhatuse liige Kui 2008. aastal võtsid AS Ka­ kohus otsustas teisiti. Oliver Kruuda, omanik SEB Banka esindajakonto 965 lev Paide Tootmine ja OÜ Põl­ Ringkonnakohus leidis, et Flinty OÜ, omanik Urmas Uustal 934 va Piim Tootmine Nordea Ban­ ROIGASAIAD OÜ maakohus jättis võlausaldajale Militello OÜ, omanik Margarita Novikova 815 kilt ja DNB Bank Eesti filiaalilt • tel 509 2933 OÜ Consegna põhjendamatult Kentex Finance Eesti OÜ, laene, siis garanteeris neid lae­ • [email protected] hääled määramata. Kuigi tava­ omanik Latier OÜ kaudu Reet Raidur 533 ne Rubla. • www.roigasaiad.ee päraselt on võlausaldaja nõue Oliver Kruuda 92 Maag Grupp omandas kaitstud alles pärast nõuete Advokaadibüroo Indela OÜ 4 2017. aasta kevadel pankade kaitsmise koosolekut, siis koh­ Jaanuaris toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määrati hääled arvestusega, et nõuded, kuid garantiinõue Rub­ tu hinnangul tuli praegusel ju­ 1000 eurot võrdub üks hääl ja kogu nõue alla 1000 euro võrdub üks hääl. la vastu loovutati siis tasuta hul arvestada, et pankrotisea­ A llIkas: KOHTUMÄÄrus Consegnale. Loovutuslepingu­ duse kohaselt loetakse kaitsmi­ le kirjutasid alla Roland Lepp seta tunnustatuks nõue, mis on Maagi poolt, Oliver Kruuda rahuldatud kohtulahendiga. otsuse kaudu näiliselt kaalu kohus selle tagasi võidab. Prae­ Rubla poolt ja Consegnat esin­ Ringkonnakohtu määruse juurde. gusel juhul ei ole tagaseljaotsu­ das Kruuda elukaaslane Reet MÜÜK | PAIGALDUS | HOOLDUS järgi ei ole seega jõustunud koh­ Harju maakohtu määrusega se aluseks olevat tehingut taga­ Raidur. tulahendiga rahuldatud nõude jättiski kohtunik Hannes Olev si võidetud. Maag Grupp omandas puhul üldjuhul alust jätta võla­ Consegnale Rubla võlausalda­ Kohus märkis, et sellises olu­ 2017. aastal Farmi Piimatöös­ usaldajale hääled määramata. jate üldkoosolekul hääled mää­ korras võib hääled jätta andma­ tuse kaudu ASi Tere. Praeguseks jõustunud koh­ ramata. ta üksnes äärmiselt erandlikel Tagaseljaotsus maakohtust tumääruse alusel määrati Con­ Maakohus märkis, et võlg­ juhtudel, kui kohtule esitatud • KIIRRULLUKSED segnale Rubla võlausaldajate niku Rubla likvideerija Oliver ja tõendatud asjaoludest on ilm­ Äripäev kirjutas jaanuaris, kui­ esimesel üldkoosolekul 26 608 Kruuda ja Consegna juhatuse selge, et tagaseljaotsus on teki­ das pankrotis oleva ASi Rubla häält, millega on Karl Kruuda liige Karl Kruuda on isa ja poeg tatud pahatahtlikult ja tegeli­ (kuni 2007. aastani kandis ni­ • TÕSTUKSED firmal kõige rohkem hääli. ning Consegna tugineb häälte kult võlausaldajal nõuet ei ole. mesid Tallinna Piimatööstu­ määramise alusena lähikond­ Näiteks juhul, kui kriminaalme­ se AS ning Tere AS) võlausalda­ Kohus: sihiti häälteenamust • LAADIMISSILLAD sete tekitatud tagasivõidetavale netluses on sellega seoses tuvas­ jate esimese üldkoosoleku eel Consegna esitas pankrotime­ Viru maakohtu tagaseljaotsu­ tatud kuriteo toimepanemine. selgus, et võlausaldajate seas on netluses 26,6 miljoni euro suu­ sele eesmärgiga saada pank­ Praeguses asjas ei ole maako­ üllatuslikult kontrolli haara­ ruse nõudeavalduse, mille alu­ rotimenetluses häälteenamus. hus selliseid asjaolusid tuvasta­ nud Rubla suuromaniku Oliver sel määras Rubla pankrotihal­ Kohus leidis, et Consegnalt nud ning menetlusosalised ei Kruuda poja Karl Kruuda firma. dur Svetlana Pilden Consegnale häälte nõudmine ja Consegna­ ole neid ka kohtule esitanud. Mitu asjaolu viitas, et Karl jaanuaris toimunud võlausalda­ le häälte määramine on vastu­ Seega tuleb maakohtu määrus Kruuda ettevõtte nõue Rubla jate üldkoosolekul hääled. olus tsiviilseadustiku üldosa tühistada ja määrata võlausal­ vastu võib olla näiv. Esiteks ei ole Häälte määramise vaidlus­ seaduse § 138 tuleneva hea usu daja Consegnale hääled pro­ eluliselt usutav, et Karl Kruuda tasid Tartu ettevõtja Urmas põhimõttega. portsionaalselt tema kohtuotsu­ saaks päriselt opereerida sum­ Uustali firma
Load more

Recommended publications
  • Ipo Underpricing and Aftermarket Performance
    Running head: IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE IN OMX BALTIC A Thesis Presented to the Faculty of ISM University of Management and Economics in Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree of Master in Financial Economics By Kęstutis Ivanauskas May 2015 IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE 2 Abstract This thesis analyzes the phenomena of IPO underpricing and subsequent aftermarket performance as well as factors influencing this type of behavior of new equity issues in Nasdaq OMX Baltic during the period of 2004-2014. The aim of this analysis is to provide new knowledge about the IPO market behavior in the Baltic countries. The analysis uses descriptive statistical techniques to estimate the magnitude of the IPO underpricing, Buy and Hold Abnormal Returns method for the comparison of IPO performance to benchmark portfolios, and regression analysis for the testing of possible explanatory variables influencing IPO underpricing. It was found that new issues floated on Nasdaq OMX Baltic tended to be underpriced by an average of 7.54%. A statically significant explanatory model was created which established the relationship between IPO underpricing and factors influencing this behavior, of which proceeds raised during the IPO proved to be the strongest negative influence on IPO underpricing. Finally, while not statistically significant, it was found that after high first day returns new issues were underperforming their size matched equally weighted benchmark portfolios by -3.62% during the 1 year holding period and -0.08% during the 3 year holding period. Keywords: IPO underpricing, IPO underperformance, Nasdaq OMX Baltic, Baltic states IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE 3 Table of Contents List of Figures ................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Tööturg Täna Ja Homme 2019–2027
    Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA EESTI TÖÖTURG TÄNA JA HOMME 2019–2027 Uuringu LÜHIARUANNE 2020 Euroopa Liit Eesti Euroopa Sotsiaalfond tuleviku heaks Koostajad: Siim Krusell, Yngve Rosenblad, Liina Michelson, SA Kutsekoda, Mario Lambing, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keeletoimetaja: Külli Pärtel Kujundus: Velvet OÜ Fotod: Aivo Kallas, Tallinna Tööstushariduskeskus, AS Tallink Group, AS Baltika, EstKonsult OÜ, Esko talu, Karli Saul, Noor Meister, Shutterstock Uuringuaruande terviktekst: oska.kutsekoda.ee Rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Prioriteetne suund 1: ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ ehk OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine (edaspidi: OSKA) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Väljaandja: SA Kutsekoda Autoriõigus: koostajad, SA Kutsekoda, 2020 Sisukord Lühikokkuvõte 4 Hõive tegevusalade kaupa ja tööjõuvajaduse prognoos 2027. aastani 8 Tööjõuvajadus ja -pakkumine hariduse vaatenurgast 68 OSKA ettepanekute rakendamise seire 74 Tulevikutrendide mõju OSKA valdkonnauuringute prognoositulemustele 76 Lühikokkuvõte Lühiaruandesse on koondatud uuringu „Eesti tööturg täna ja homme” olulisemad tulemused. Kasvab kõrgharidusega spetsialistide töökohtade
    [Show full text]
  • Selected Companies Monthly.Xlsx
    STOCK MARKETS OF THE BALTIC STATES Selection of Listed Companies as of 31-January-2015 NASDAQ OMX Tallinn Ticker Name Market Market 3M AVG 3M AVG Trading Last Chg% Chg% Low High Industry Subgroup Beta 3 3M Chg% Cap Cap % 1 Traded Traded Activity 2 Price 3M 1YR 52w 52w vs. Bench mEUR Value EUR Value % TAL1T TALLINK GROUP AS 524,2 29,2% 169 430 25,9% Up 0,78 19,9 -13,6 0,59 0,91 Transport-Marine 1,5 12,6 TVEAT AS TALLINNA VESI-A EQUITY 282,0 15,7% 70 855 10,8% Up 14,10 9,3 12,8 12,30 14,50 Water 0,6 2,0 OEG1T OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP 273,2 15,2% 108 761 16,6% Up 1,80 -1,6 -4,8 1,66 2,06 Gambling (Non-Hotel) 1,2 -9,0 TKM1T TALLINNA KAUBAMAJA AS 222,0 12,4% 55 687 8,5% Down 5,45 9,0 3,8 4,79 5,53 Retail-Hypermarkets 0,7 1,7 MRK1T AS MERKO EHITUS 138,1 7,7% 23 385 3,6% Up 7,80 11,4 3,3 6,70 7,93 Building&Construct-Misc 0,8 4,1 PKG1T AS PRO KAPITAL GRUPP 135,3 7,5% 4 261 0,7% Up 2,50 -3,8 14,2 2,07 2,73 Real Estate Mgmnt/Servic 0,4 -11,2 SFG1T SILVANO FASHION GROUP-A SHS 48,8 2,7% 42 453 6,5% Up 1,25 -23,5 -44,0 1,18 2,27 Retail-Apparel/Shoe 1,2 -30,8 HAE1T AS HARJU ELEKTER 47,7 2,7% 16 293 2,5% Down 2,74 5,4 -3,5 2,52 2,85 Electronic Compo-Misc 0,6 -1,9 NCN1T NORDECON AS 33,7 1,9% 5 852 0,9% Down 1,04 2,0 -1,0 0,93 1,09 Building-Heavy Construct 0,7 -5,4 EEG1T EKSPRESS GRUPP AS 33,7 1,9% 2 863 0,4% Down 1,13 8,7 0,0 0,79 1,16 Publishing-Newspapers 0,8 1,3 PRF1T PRFOODS AS 26,3 1,5% 4 294 0,7% Down 0,68 -2,9 -9,3 0,61 0,77 Food-Misc/Diversified 0,8 -10,2 BLT1T AS BALTIKA 19,1 1,1% 2 678 0,4% Up 0,47 -8,6 -21,5 0,41 0,63 Retail-Apparel/Shoe 1,1 -15,9 ARC1T ARCO VARA AS 6,2 0,3% 4 204 0,6% Down 1,01 5,2 -25,4 0,82 1,39 Real Estate Oper/Develop 1,1 -2,1 SKN1T SKANO GROUP AS 3,7 0,2% 1 137 0,2% Down 0,83 -12,5 -31,4 0,81 1,28 Home Furnishings 0,8 -19,9 TPD1T AS TRIGON PROPERTY DEVELOPME 2,2 0,1% 638 0,1% Up 0,50 21,7 -2,0 0,40 0,52 Real Estate Oper/Develop 0,6 14,3 NASDAQ OMX Riga Ticker Name Market Market 3M AVG 3M AVG Trading Last Chg% Chg% Low High Industry Subgroup Beta 3 3M Chg% Cap Cap % 1 Traded Traded Activity 2 Price 3M 1YR 52w 52w vs.
    [Show full text]
  • Tallink Ootab Otsust See on Elustiil
    ÄRILAUSE Päikesetõusukruiisid RIIGIABI iga jumala päev. Vaat Tallink ootab otsust see on elustiil. Tallinki suuromaniku In- Tarmo Luks on kalamees alates 1995. aastast. “Neljandat fortari juhatuse esimehe põlve kalur,” ütleb ta, silmis ilmselge uhkus. 810 Ain Hanschmidti sõnul ettevõtjad omal jõul prae- gusest kriisist välja ei tule ning ainus tee on riigi kiire ja jõuline tugi. Tallinki abis- tamises on valitsusliidu liikmetel ja ekspertidel eri- nev arvamus. Osa on seda meelt, et riik peaks saama Tallinkis osaluse ja laeva- irma peaks loobuma uue sadama rajamisest linna- halli juurde. 45 Reede, 24. aprill 2020 nr 75 (6373) 8,90 eurot reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 REKLAAM [email protected] 24. aprill 2020 Creating a prosperous and sustainable Nordic-Baltic region The Nordic Investment Bank (NIB) is an As the current President will be retiring in March 2021, international financial institution jointly the Nordic Investment Bank is seeking a new owned by the governments of Estonia, Denmark, Finland, Iceland, Latvia, Lithuania, Norway and Sweden. PRESIDENT and CEO The Bank promotes sustainable growth of its The President reports to the Board of Directors, which consists of representatives from all eight member countries by providing long-term member countries. The position is based at the Bank’s headquarters in Helsinki, Finland. The term of financing based on sound banking principles service is initially for a five-year period, which may be extended. The new President is expected to have: for projects that improve
    [Show full text]
  • Ism University of Management and Economics Master Of
    ISM UNIVERSITY OF MANAGEMENT AND ECONOMICS FINANCIAL ECONOMICS PROGRAMME II year student Justina Marčiauskaitė 2013 05 13………………….. MEASURING SYSTEMIC RISK IN THE BALTIC STOCK MARKET MASTER THESIS Thesis advisor Assoc. Prof. Dr. N. Mačiulis VILNIUS, 2013 ABSTRACT Marčiauskaitė, J. Measuring systemic risk in the Baltic stock market [Manuscript]: Master Thesis: Economics. Vilnius, ISM University of Management and Economics, 2013. The recent financial crisis has brought significant attention to the systemic risk subject in terms of measurement and prudent monitoring. The systemic risk measurement issue became important not only for the regulators, academics and large financial corporations but also for investors and financial market participants. This paper aims to measure the systemic risk from the perspective of the sectors comprising the Baltic stock market. The research is focused on 9 sectors consisting of 47 listed companies from Vilnius, Riga and Tallinn stock exchanges. The intended research employs CoVaR analytics estimated by quantile regression setting as proposed by Adrian and Brunnermeier (2011). The main objective of the paper is to estimate the risk spillovers from chosen sectors to the whole system, represented by Baltic stock market index. CoVaR measure ultimately was estimated by two strategies, one being bottom quantile system VaR subtracted from system CoVaR conditioned on the specific sector at the same bottom quantile, another measuring CoVaR as the difference between bottom quantile system CoVaR and system CoVaR in 50th quantile, i.e. in the medium state. The findings of both strategies identified Natural resources sector having the highest contribution to the whole systemic risk, meaning that in case this sector becomes distressed, the overall systemic risk of the Baltic stock market would increase dramatically.
    [Show full text]
  • Börsiaktsiate Investeerimiskõlbulikkuse Leidmine Fundamentaalsete Suhtarvude Baasil Eesti Börsiettevõtete Näitel
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Maris Salk BÖRSIAKTSIATE INVESTEERIMISKÕLBULIKKUSE LEIDMINE FUNDAMENTAALSETE SUHTARVUDE BAASIL EESTI BÖRSIETTEVÕTETE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kristo Krumm, MBA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. AKTSIA FUNDAMENTAALSE ANALÜÜSI OLEMUS NING AKTSIA KUI INVESTEERIMISOBJEKT ............................................................................................................ 5 1.1 Fundamentaalse analüüsi olemus .......................................................................................... 5 1.2 Aktsiate ja börsi olemus ning nende liigitused ...................................................................... 7 1.3 Fundamentaalse analüüsi enimkasutatavad suhtarvud ........................................................ 11 2. TALLINNA BÖRSIL NOTEERITUD ETTEVÕTETE AKTSIATE FUNDAMENTAALNE ANALÜÜS ............................................................................................ 17 2.1 Tallinna börsile noteeritud ettevõtete lühitutvustus ning ülevaade ..................................... 17 2.2 Tallinna Börsil noteeritud ettevõtete fundamentaalsete suhtarvude analüüs ....................... 27 2.3 Börsiettevõtete fundamentaalse analüüsi tulemused ning järeldused .................................. 50 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Linnahallile Ulatasid Abikäe Üleaedsed Gi Valesti Teinud
    || || , . , , @. , ▼ – , % Arco Vara , −,% Nordecon , +,% Baltic Horizon Fund , −,% Nordic Fibreboard , − AJANDUS24. Baltika , +,% PRFoods , −,% Coop Pank , −,% Pro Kapital Grupp , −,% POSTEES.EE EfTEN Fund III , −,% Silvano Fashion , −,% 1300 Ekspress Grupp , −,% Tallink Grupp , +,% Harju Elekter , −,% Tallinna Kaubamaja , +,% LHV Group , −,% Tallinna Sadam , −,% Linda Nektar , − Tallinna Vesi , −,% Merko Ehitus , − Trigon Property , − Politsei kuulab üle ÜHISFIRMA LOOMINE. Aastaid tühjana seisnud linnahall saab korda, Tallink ja linn Swedbanki eksjuhi saavad oma reisisadama ning sinna viiv transport läheb maa alla. ■ Rootsi majanduskuritegusid uuriv politseiüksus kuulab aprilli alguses rahapesu asjus üle Swedbanki endise tegevjuhi Birgitte Bonneseni. Rootsi väljaande Svenska Dagbladeti allikate väitel antakse Bonnese- nile ülekuulamisel teada, et teda kahtlustatakse kuri- teos. Möödunud aasta märtsis pangast vallandatud tegevjuht on varem öelnud, et Swedbank pole mida- Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed gi valesti teinud. Swedbanki nõukogu vallandas Bir- gitte Bonneseni, kuna panga 15 suurimat aktsionäri võisid saada ebaseaduslikku siseteavet panga võima- liku seotuse kohta rahapesuga, enne kui seda kajas- tati Rootsi meedias. PM reporter reporter Eestlaste laenukontor kaebab Kosovo riigi kohtusse ümme aastat tühja- ■ Seoses eestlaste finantstehnoloogia ettevõtte na seisnud Tallinna IuteCrediti tegevusloa ootamatu tühistamisega Ko- linnahallile ulatasid sovo keskpanga poolt ilma ammendavate selgitus- ootamatult abikäe
    [Show full text]
  • Balti Kvartaliülevaade
    Balti kvartaliülevaade Arno Tara ja Joonas Joost 17. Märts 2015 Baltikumi SKP & THI Eesti 2013 2014E 2015E 2016E Läti 2013 2014E 2015E 2016E SKP reaalkasv 1.6 2.1 SKP reaalkasv 4.2 Euroopa Komisjon 1.9 2.0 2.7 Euroopa Komisjon 2.6 2.9 3.6 OECD 2.0 2.4 3.4 OECD 2.5 3.2 3.9 IMF 1.2 2.5 IMF 2.7 3.2 Eesti Pank 1.2 -1.8 -0.3 Läti Pank 2.8 2.7 THI muutus 3.2 0.5 THI muutus 0.0 0.7 Euroopa Komisjon 0.7 1.6 2.2 Euroopa Komisjon 0.8 1.8 2.5 OECD 0.5 0.9 1.7 OECD 0.8 1.9 2.3 IMF 0.8 1.4 IMF 0.7 1.6 Eesti Pank -0.9 -1.6 -0.6 Läti Pank 0.7 1.4 Leedu 2013 2014E 2015E 2016E SKP reaalkasv 3.3 Euroopa Komisjon 2.7 3.1 3.4 IMF 3.0 3.3 Leedu Pank 2.9 2.7 3.5 THI muutus 1.2 0.2 Euroopa Komisjon 0.3 1.3 1.9 IMF 0.3 1.3 Leedu Pank 0.2 -0.3 1.6 2014 tulemused Aktsia hind (EUR) 30.12.2013 16.03.2015 muutus • Suurim mõju Ukraina ja Vene kriisil ning Merko Ehitus 7.200 9.040 25.6% selle majanduslikel tulemustel Tallinna Vesi 11.90 14.00 17.6% Tallinna Kaubamaja 5.300 6.100 15.1% Šiaulių bankas 0.266 0.299 12.4% • Aasta jooksul langesid eelkõige üsna Apranga 2.600 2.840 9.2% suure Venemaal ning Ukraina äri Ekspress Grupp 1.140 1.230 7.9% osakaaluga ettevõtted – Silvano, Harju Elekter 2.700 2.900 7.4% Grindeks, Baltika Olympic EG 1.860 1.940 4.3% Nordecon 1.050 1.080 2.9% Käive, EURm 2013 2014 muutus Grindeks 118.5 88.4 -25.4% City Service 1.800 1.700 -5.6% Silvano Fashion Group 121.7 100.9 -17.1% Tallink Grupp 0.890 0.840 -5.6% Baltika 51.8 55.6 7.3% Olainfarm 7.057 6.640 -5.9% Olainfarm 78.0 93.7 20.1% PRFoods 0.700 0.642 -8.3% Arco Vara 1.400 1.100 -21.4% Puhaskasum,
    [Show full text]
  • Tallink Hakkas Kärpima
    TEINE SAMMAS INVESTOR PANE TÄHELE PÄEVA TEGIJA Valitsus aitab eelkõige Passiivsete fondide Äripäeva ajaleht on iseennast kurb aasta kokku pandud eile Tallink hakkas kärpima Rahandusminister Martin Hel- Kui eelmise aasta lõpetasid pen- kella 20.30 seisuga me arvestab, et II samba mak- sioniraha koguvad passiivsed in- Kui tahad lugeda uudiseid, mis sete peatamine vabastaks um- deksifondid enam kui 20protsen- on praeguseks lisandunud ja Tallink Grupp teatas reedel, et vähendab bes 400 miljonit eurot. Investee- dilise tootlusega, siis sel aastal veel tulemas, tule Äripäeva veebi eriolukorra ja selle majanduslike mõju- rimiseksperdid valitsuse sammu on passiivne juhtimine mõjunud aripaev .ee. Veebis on suur valik de tõttu kontsernile kõikide ettevõtte Ees- mõistlikuks ei pea ja pensioniko- hävitavalt. Vaata, milline fond on värskeid uudiseid ja kõik on telli- ti töötajate palka 30%. Kontserni otsus mõ- gujale sellest abi ei näe. 67 kõige vähem miinuses. 1415 jatele avatud. jutab ligi 3900 töötajat ning puudutab nii mere- kui ka kaldatöötajaid, sealhulgas et- tevõtte juhatuse liikmeid. Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene on andnud kor- ralduse enda palka vähendada 50%. Kont- sern vähendab töötajate palku esialgu ka- heks kuuks alates aprillist 2020. Mullu su- vel kirjutas Äripäev Tallinna börsiirma- de juhtide palkadest, kus Tallink Grupi juhatuse tasud olid 2018. aasta lõpu seisuga 1,01 miljonit eurot, Nõ- gene kuutasu oli ligi 21 000 eurot. Loe lisaks lk 14 Esmaspäev, 23. märts 2020 tellijaid EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB Nord Pool Euribor nr 56 (6354) 3,90 eurot 13 348 1,072 0,932 10,994 85,122 9,95 –0,313 EHITUS Järsku saabunud majanduskriisi Kriisi ajal ajal läksid kaks ehitusettevõtjat omavahel raha lahvatas tüli pärast vaidlema.
    [Show full text]
  • A COMPARATIVE ANALYSIS of CAPM and FAMA-FRENCH MODEL APPLICATION in the BALTIC STOCK MARKET a Thesis Presented to the Faculty O
    A COMPARATIVE ANALYSIS OF CAPM AND FAMA-FRENCH MODEL APPLICATION IN THE BALTIC STOCK MARKET A Thesis Presented to the Faculty of Finance Programme at ISM University of Management and Economics in Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree of Bachelor of Finance by Jakub Gustav Vujčik Advised by Dokt. Dmitrij Katkov December 2020 Vilnius ANALYSIS OF CAPM AND FAMA-FRENCH MODEL APPLICATION 2 Summary Vujčik, J.G. A Comparative Analysis of CAPM and Fama-French Model Application in the Baltic Stock Market. Final Bachelor Thesis. Finance studies: Vilnius, ISM University of Management and Economics, 2020. This Bachelor thesis investigates two asset pricing models' applicability in the Baltic stock market: CAPM and the Fama-French three-factor model. The research aims to find and compare the relationship between the stock returns and market risk premium, size, and value factors under the respective models. The Baltic stock market presents many challenges in estimating a company's expected returns due to inefficiency and the lack of comparable peers. Therefore, one of the main objectives is to determine whether any particular methodology has a higher explanatory power. The study analyses the data of companies currently listed on the Nasdaq Baltic stock exchange with at least three years of operating history. The analysis uses the average 36-months returns of every company to estimate the betas of each factor. The adjusted R-squared coefficient of determination serves as a proxy for measuring expected returns' replication by the models. The research produces a mixed outcome. Although the adjusted R-squared measures are higher in the Fama-French three- factor model, both asset pricing methodologies have significant statistical data issues related to residuals' normality, heteroskedasticity, and misspecification.
    [Show full text]
  • Elektrooniliste Võimaluste Laiendamine Koosolekute Korraldamisel Ja Otsuste Vastuvõtmisel) Eelnõu Seletuskiri
    Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut. Kehtiva õiguse kohaselt on elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga erinev. Teatud määral on vastavad võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel. Eriti teravalt on kriisi ajal esile kerkinud probleem, et praktiliselt puuduvad elektroonilised võimalused mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel. Eelnõu eesmärk on võimaldada kõigi juriidiliste isikute koosolekutel elektrooniliste vahendite abil osalemist ning võtta otsuseid vastu koosolekut korraldamata kirjalikult. Lisaks sisaldab eelnõu muudatust, mis võimaldab edaspidi mittetulundusühingutel esitada registripidajale koosolekul osalejate nimekirja ärakiri. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb esitada (saata postiga) nimekirja originaal ka siis, kui kandeavaldus ise esitatakse elektrooniliselt. Kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja
    [Show full text]
  • Läbipaistvusaruanne
    Läbipaistvusaruanne 30. juunil 2020 lõppenud aasta kohta AS PricewaterhouseCoopers PwC | Läbipaistvusaruanne 1 Sisukord 3 28 Sissejuhatus Meie auditipõhimõtted 8 32 Meie kvaliteedipõhimõtted Kvaliteedikontroll 14 33 Kultuur ja väärtused Õiguslik ja juhtimisstruktuur 25 34 Meie inimesed PwC võrgustik 2 Sissejuhatus Tere tulemast tutvuma meie läbipaistvusaruandega! Teie ees on AS PricewaterhouseCoopers (PwC) läbipaistvusaruanne perioodi 1. juuli 2019–30. juuni 2020 kohta. Meie eesmärk PwC-s on luua ühiskonnas usaldust ja lahendada olulisi probleeme. PwC võrgustik tegutseb 157 riigis, kus töötab rohkem kui 284 000 inimest, kes on pühendunud kvaliteetse audiitor-, ärinõustamis- ja õigusteenuste osutamisele. Kvaliteetsete auditite tegemisel on võtmeroll meie organisatsiooni kuuluvatel tugevate teadmiste ja oskustega inimestel, kes väärtustavad põhjalikkust, vastutustunnet ning ausust. Jätkame investeerimist oma inimestesse, pakkudes pidevat professionaalset ja isiklikku arengut koos põhjaliku väljaõppega. Peame oma töös oluliseks ka innovatsiooni ning tehnoloogiliste uuendustega kaasas käimist – usume, et digiajastu väljakutsetest haaramine võimaldab meil olla eeskujuks ning pakkuda ka edaspidi parimat võimalikku teenust. Investeerime pidevalt innovatsiooni ja uude tehnoloogiasse, et toetada oma teenuseid kogu ettevõttes, vastata digitaalsel ajastul muutuvatele auditi väljakutsetele ja parandada meie audititeenuste kvaliteeti. Kuigi PwC on multidistsiplinaarne ettevõte, on see aruanne keskendunud peamiselt meie auditi ärile ja sellega seotud
    [Show full text]