DOCSLIB.ORG

Investorite Topis on Sel Aastal Kõik Teisiti Olympicu Lahkumine Börsilt, Tallinna Sadama Tulek Ja Värisenud Turg Nihutasid Jõujooni Investorite Topis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Investorite Topis on Sel Aastal Kõik Teisiti Olympicu Lahkumine Börsilt, Tallinna Sadama Tulek Ja Värisenud Turg Nihutasid Jõujooni Investorite Topis INVESTEERIMINE Investorite TOPis on sel aastal kõik teisiti Olympicu lahkumine börsilt, Tallinna Sadama tulek ja värisenud turg nihutasid jõujooni Investorite TOPis. Palju on ka uusi tulijaid, näiteks ettevõtja Frank Õim. 1016 Reede, 18. jaanuar 2019 nr 12 (6078) 3,90 eurot Alati stardivalmis. Aastast 1963. Uus 911. Eelkäijate parimad omadused koondunud kaheksandas põlvkonnas: laiem rööbe ja pikk tagumine valgusliist. Muljetavaldav suutlikkus: topeltturboga 6-silindriline 3-liitrine boxermootor ja 331 kW. Sportlikkus ja mugavus üheskoos: Porsche täiustatud aktiivvedrustus (PASM). Esmaklassiline ohutus: uus sõidurežiim Wet Mode tuvastab märja teekatte ja tagab turvalisuse. Tellimustele avatud. Auto Porsche Tallinna esinduses kohal ja proovisõiduks valmis alates märtsist 2019. Vaadake lähemalt: www.porsche.ee 911 Carrera S Coupe hind alates 120 480 €. Kütusekulu (l/100km) linnas 11.1–10.7 maanteel 7.9–7.8 keskmine 9.0–8.9; CO2-emissioon 206 – 205g/km. reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 REKLAAM [email protected] 18. jaanuar 2019 VINTERBIL Mis rootslasele vinterbil, see eestlasele talveauto. NÜÜD ERIPAKKUMISEL: Nüüd saad Info-Autost Volvo XC60 erihinna ja küllusliku talvise VOLVO XC60 MOMENTUM T4 FWD 42 990 € varustusega, et võiksid külmimat aastaaega nautida nagu ehtne VOLVO XC60 INSCRIPTION T4 FWD 47 990 € põhjamaalane. VOLVO XC60 INSCRIPTION D4 AWD 52 990 € Tee oma elu veelgi mugavamaks - saada telefonist Volvo On Call VOLVO XC60 R-DESIGN D4 AWD 51 490 € nutiäpiga valitud sõidusihtpunkt oma Volvo navigatsioonisüsteemi, VINTERBIL VALI VEEBIST ajasta salongisoojendus ning külmal talvepäeval sooja autosse istudes VOLVOCARS.INFOAUTO.EE oled kohe sõiduks valmis. Nii jõuad oma Volvoga mõnusalt ja turvaliselt kohale ka läbi käredaima pakase. Volvo XC60 on valitud Maailma Aasta Autoks 2018. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2019 või kuni autode lõppemiseni. Topeltpakkumised ei summeeru.Pildid on illustratiivsed. CO2 heide: 178-212 g/km; keskmine kütusekulu: 6,8-9,4 l/100 km. TALLINN Järve Pärnu mnt 232 tel 671 0020 [email protected] volvocars.infoauto.ee TARTU Turu 27 tel 737 1890 [email protected] facebook.com/infoautovolvo Info-Auto PÄRNU Tallinna mnt 89a tel 447 2777 [email protected] ENERGEETIKA INVESTEERIMINE RESTORANITEST PÄEVA TEGIJA Kaitseala energiairmal Lahkus ka Eestit Üllatusi täis kohvik- pinnuks silmas mõjutanud John Bogle restoran Eyja Facebook eemaldas Keskkonnaministeerium plaanib Indeksinvesteerimise apostliks Alates suvest tegutsev Eyja on kaitse alla võtta Hiiumaa Apollo peetud John Bogle, kes andis omapärane põhjamaiselt mini- hulga libakontosid meremadaliku. Riigiirma Eneit erainvestoritele võimu Wall malistlik uustulnuk, kelle kohta Green juht Aavo Kärmas leiab, Streeti üle triumfeerida ja pü- hakkasid kuuldused levima kohe et see ei ole põhjendatud, sest hendas oma elu investorite eest pärast avamist. Väike Eyja pakub Facebook teatas neljapäeval, et hindamata on jäetud sotsiaalma- võitlemisele, suri kolmapäeval üllatusi rohkem kui nii mõnigi eemaldas koostöös Instagrami- janduslik mõju. 3 89aastasena. 4 suur ja noobel tegija. 8 ga lehekülgi, gruppe ja kontosid, mis olid seotud koordineeri- tud mitteautentse käitumisega. Ettevõtte küberjulgeoleku polii- tika juht Nathaniel Gleicher selgi- tas, et kaks infooperatsiooni, millele Facebook ja Instagram jälile said, läh- tusid Venemaalt. Üks operatsioon oli ak- tiivne paljudes riikides, teine keskendus Ukrainale. Kokku eemaldati 364 lehte või kontot, mille eesmärk oli võimen- dada Kremli meediaagen- tuuri Rossija Segodnja ning selle alamportaali Sputnik sõnumeid. Reede, 18. jaanuar 2019 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB Nord Pool Euribor nr 12 (6078) 3,90 eurot 1,139 0,878 10,279 75,830 61,71 -0,236 Investorite TOP 100 Ärgates kõvasti rikkam olla on magus tunne 1016 Suvine investorite väljasõit Tallinna Sadama valdustesse. Tallinna Sadamas on küll paljude investorite TOPi liikmete raha, kuid kokku pole summa siiski parimate paigutustega võrdne. FOTO: ANDRAS KRALLA KUULA Äripäeva Raadiot sagedusel 92,4 MHz. Raadiosaated on järelkuulatavad www.aripaev.ee/raadio Häid majandusmõtteid hoiab liinil Tallink! toimetaja Viivika Rõuk tel 667 0111 2 UUDIS [email protected] 18. jaanuar 2019 TAARA Avaldame sügavat kaastunnet Jüri Vinnalile õe surma puhul. AS Äripäev Ühine pandi- TÄNA ÄRIPÄEVA RAADIOS Eesti edukaimad süsteem võib investorid 7.00–10.00 “Hommikuprogramm”. Täna ava- tulla lähiaastail likustab Äripäev Eesti börsiinvestorite TOPi ja see on ka üks põhiteema hommikuprog- rammis. Räägime, kes on olnud edukad in- Eesti keskkonnaministeerium plaanib koos vestorid ja kuhu nad on oma raha paiguta- nud, ning samuti sellest, millised investeerin- Läti keskkonnaministeeriumiga esitada gud eelmisel aastal aktsiaportfelle laastasid. Investorite TOPi tutvustab selle üks koostaja koostööprojekti taotluse Euroopa Liidu Kaspar Allik. Lisaks investoritele on hommikuprogrammi Regionaalarengu Fondile, et hakata uurima fookuses erakondade majanduspoliitika vali- mislubadused. Äripäeva ajakirjanik Eliisa Mat- kahe riigi ühise pandisüsteemi loomise salu on parteide valimisprogrammid läbi lu- genud ning teeb ülevaate, kes mida ettevõtja- tele lubab. võimalusi. Ühine pandisüsteem on saanud Veel teeme hommikuprogrammis kokkuvõtte viimasel aastal tooraineturul toimunust. varem ekspertidelt kriitikat. Hommikuprogrammi juhivad Aivar Hundimä- gi ja Kaspar Allik. ELIISA MATSALU Läti keskkonnaministeeriumi pressiesin- [email protected] 11.00–12.00 “Äripäev eetris”. Lõppenud nä- daja Ieva Upite teatas, et Läti on kahe riigi dala olulisemate teemade üle arutlevad Äri- ühise pandisüsteemi loomise suhtes igati päeva ajakirjanikud Kristjan Pruul ja Liina Laks positiivselt meelestatud. Projekt on plaa- ning uudistetoimetuse juht Viivika Rõuk. nis Euroopa Liidule esitada selle aasta esi- 13.00–14.00 “Fookuses on kindlustus”. See- meses pooles. kord uurime, millised on ettevõtete peamised Keskkonnaministeeriumi keskkonnakor- Kui kõik läheb hästi, läheb ühise pandi- riskid, mille vastu tasub sõlmida varakindlus- ralduse osakonna nõuniku Mihkel Krus- süsteemi loomise idee Upite sõnul käiku tus. Küsime ka, miks väga paljud kliendid end bergi sõnul uuriks Eesti-Läti ühise pandi- kõige varem 2022. aastal. kui nurka surutud ja oodati lahendust, mi- äri katkemise vastu üldse ei kindlusta, ja sel- pakendi süsteemi arendamise projekt koos- da teha Lätist tuleva taaraga. Eksperdid on olnud skeptilised gitame selle põhitõdesid. Saates on külas Sal- töö võimalusi ja pakuks välja lahendused, Eesti Pandipakendi nõukogu esimees ja va Kindlustuse ettevõtte varakindlustuse un- kuidas kahe riigi pandipakendisüsteemi Novembris kirjutas Äripäev, et keskkon- A. Le Coqi juht Tarmo Noop peab Kiisleri derwriter Meelis Morozov, Compensa Kind- luua nii, et oleks võimalikult suures osas naminister Siim Kiisler käis välja idee te- ideed lausa ebarealistlikuks. “Kiisleri idee lustuse varakindlustuse riskijuht Raul Rüüson üksteisega ühilduv süsteem. Projekti pea- ha Lätiga ühine pandisüsteem. Ennekõike ei ole loogiline. Läti küll sellest kuidagi hu- ja ERGO varakahjude osakonna juhataja Erko mised tegevused oleksid töötubade korral- oleks ühist süsteemi vaja seepärast, et Eesti vitatud ei ole,” ütles ta. Makienko. Saatejuht on Liis Amor. damine, ühtse süsteemi loomise analüüs alkoholiaktsiisi tõusu pärast tekkinud piiri- Nimelt on Euroopa Liidu riikidele seatud 15.00–16.00 “Ettevõtlusraadio”. Investorite- ning poliitiliste ja tehniliste juhiste loomi- kaubanduse tõttu liigub Eestisse kümneid kohustus, mitu protsenti peavad nad toode- liidu saates tuleb juttu tehnoloogia arengust ne ühtse süsteemi arendamiseks. miljoneid Läti purke, mille käitlemise teeb tud jäätmetest tagasi koguma. Seega, kui ning sellest, kuidas meie haridussüsteem sel- “Praegu on probleem, et Eestis süsteem Eesti praegu ära sisuliselt tasuta. Ehk teisi- Eestis saaks tagastada ka Lätis toodetud taa- lega kaasa võiks liikuda. Saate külalised on toimib, aga Lätis ei ole veel sellist süsteemi sõnu: aktsiisiraha jääb Lätti, prügi ja roh- rat, oleks Eestil praegustes tingimustes pal- Taxify asutaja Martin Villig ja Eesti Masina- rakendatud, kuid on planeerimisel,” mär- kem tööd Eestile. ju lihtsam nõutud jäätmemass kokku kogu- tööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu. Saa- kis Krusberg. Tema sõnul on Euroopa Liidu Eesti Pandipakendi juhatuse liikme da, samas Lätil oleks see keerulisem. Kuna tejuhid on Swen Uusjärv ja Mart Opmann. järjest ambitsioonikamate jäätme alaste ees- Kaupo Karba sõnul on Eesti ja Läti üht- Läti vaevalt tahab enda olukorda raskemaks märkide tõttu oluline koguda kvaliteetseid ne pandisüsteem mõistlik idee. Teoreetili- teha, pole Noobi sõnul ühise pandisüsteemi pakendijäätmeid kõikides riikides. “Pandi- selt mõistlikul ideel on aga väga palju de- loomine võimalik. Ta lisas, et kunagi võib Äripäeva raadiot saab kuulata Tallinnas pakendi süsteem on oma edukust näida- taile, mis muudaksid naaberriikide ühise olukord ka vastupidine olla. “Äkki hakka- ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz ning igal- nud, näiteks on kogumise määr ligi 90% pandi süsteemi loomise pikaks ja keeruli- vad lätlased ühel heal päeval hoopis meilt pool mujal Äripäeva veebi kaudu. riikides, kus seda on rakendatud. Projek- seks protsessiks. alkoholi ostma, ei tea ju,” ütles ta. tist võiks saada näidisprojekt pandipaken- Karba sõnul käis Kiisler ühise pandisüs- Paistab aga, et Noop eksis, sest nüüd on Häid majandusmõtteid di süsteemi riigiülesest võimalikkusest Eu- teemi idee välja siis, kui ta oli piirikauban- Läti keskkonnaministeerium ühise süstee- hoiab liinil
Load more

Recommended publications
  • Ipo Underpricing and Aftermarket Performance
    Running head: IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE IN OMX BALTIC A Thesis Presented to the Faculty of ISM University of Management and Economics in Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree of Master in Financial Economics By Kęstutis Ivanauskas May 2015 IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE 2 Abstract This thesis analyzes the phenomena of IPO underpricing and subsequent aftermarket performance as well as factors influencing this type of behavior of new equity issues in Nasdaq OMX Baltic during the period of 2004-2014. The aim of this analysis is to provide new knowledge about the IPO market behavior in the Baltic countries. The analysis uses descriptive statistical techniques to estimate the magnitude of the IPO underpricing, Buy and Hold Abnormal Returns method for the comparison of IPO performance to benchmark portfolios, and regression analysis for the testing of possible explanatory variables influencing IPO underpricing. It was found that new issues floated on Nasdaq OMX Baltic tended to be underpriced by an average of 7.54%. A statically significant explanatory model was created which established the relationship between IPO underpricing and factors influencing this behavior, of which proceeds raised during the IPO proved to be the strongest negative influence on IPO underpricing. Finally, while not statistically significant, it was found that after high first day returns new issues were underperforming their size matched equally weighted benchmark portfolios by -3.62% during the 1 year holding period and -0.08% during the 3 year holding period. Keywords: IPO underpricing, IPO underperformance, Nasdaq OMX Baltic, Baltic states IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE 3 Table of Contents List of Figures ................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Selected Companies Monthly.Xlsx
    STOCK MARKETS OF THE BALTIC STATES Selection of Listed Companies as of 31-January-2015 NASDAQ OMX Tallinn Ticker Name Market Market 3M AVG 3M AVG Trading Last Chg% Chg% Low High Industry Subgroup Beta 3 3M Chg% Cap Cap % 1 Traded Traded Activity 2 Price 3M 1YR 52w 52w vs. Bench mEUR Value EUR Value % TAL1T TALLINK GROUP AS 524,2 29,2% 169 430 25,9% Up 0,78 19,9 -13,6 0,59 0,91 Transport-Marine 1,5 12,6 TVEAT AS TALLINNA VESI-A EQUITY 282,0 15,7% 70 855 10,8% Up 14,10 9,3 12,8 12,30 14,50 Water 0,6 2,0 OEG1T OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP 273,2 15,2% 108 761 16,6% Up 1,80 -1,6 -4,8 1,66 2,06 Gambling (Non-Hotel) 1,2 -9,0 TKM1T TALLINNA KAUBAMAJA AS 222,0 12,4% 55 687 8,5% Down 5,45 9,0 3,8 4,79 5,53 Retail-Hypermarkets 0,7 1,7 MRK1T AS MERKO EHITUS 138,1 7,7% 23 385 3,6% Up 7,80 11,4 3,3 6,70 7,93 Building&Construct-Misc 0,8 4,1 PKG1T AS PRO KAPITAL GRUPP 135,3 7,5% 4 261 0,7% Up 2,50 -3,8 14,2 2,07 2,73 Real Estate Mgmnt/Servic 0,4 -11,2 SFG1T SILVANO FASHION GROUP-A SHS 48,8 2,7% 42 453 6,5% Up 1,25 -23,5 -44,0 1,18 2,27 Retail-Apparel/Shoe 1,2 -30,8 HAE1T AS HARJU ELEKTER 47,7 2,7% 16 293 2,5% Down 2,74 5,4 -3,5 2,52 2,85 Electronic Compo-Misc 0,6 -1,9 NCN1T NORDECON AS 33,7 1,9% 5 852 0,9% Down 1,04 2,0 -1,0 0,93 1,09 Building-Heavy Construct 0,7 -5,4 EEG1T EKSPRESS GRUPP AS 33,7 1,9% 2 863 0,4% Down 1,13 8,7 0,0 0,79 1,16 Publishing-Newspapers 0,8 1,3 PRF1T PRFOODS AS 26,3 1,5% 4 294 0,7% Down 0,68 -2,9 -9,3 0,61 0,77 Food-Misc/Diversified 0,8 -10,2 BLT1T AS BALTIKA 19,1 1,1% 2 678 0,4% Up 0,47 -8,6 -21,5 0,41 0,63 Retail-Apparel/Shoe 1,1 -15,9 ARC1T ARCO VARA AS 6,2 0,3% 4 204 0,6% Down 1,01 5,2 -25,4 0,82 1,39 Real Estate Oper/Develop 1,1 -2,1 SKN1T SKANO GROUP AS 3,7 0,2% 1 137 0,2% Down 0,83 -12,5 -31,4 0,81 1,28 Home Furnishings 0,8 -19,9 TPD1T AS TRIGON PROPERTY DEVELOPME 2,2 0,1% 638 0,1% Up 0,50 21,7 -2,0 0,40 0,52 Real Estate Oper/Develop 0,6 14,3 NASDAQ OMX Riga Ticker Name Market Market 3M AVG 3M AVG Trading Last Chg% Chg% Low High Industry Subgroup Beta 3 3M Chg% Cap Cap % 1 Traded Traded Activity 2 Price 3M 1YR 52w 52w vs.
    [Show full text]
  • Ülevaade Tallinna Börsi Emitentide Ühingujuhtimisest Ja Hea Ühingujuhtimise Tava Aruannetest
    ÜLEVAADE TALLINNA BÖRSI EMITENTIDE ÜHINGUJUHTIMISEST JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNETEST aastal 2017 Sisukord Hea Ühingujuhtimise Tava 3 Emitentide HÜT-i järgimise põhimõtted 4 HÜT-i aruannete täitmise kokkuvõte 6 I Aktsionäri õiguste teostamine ja üldkoosoleku läbiviimine 7 II Juhatus 14 Koosseis 14 Juhatuse liikmete tasustamine 15 Huvide konflikt 18 III Nõukogu 21 Ülesanded 21 Koosseis 21 Nõukogu liikmete tasustamine 22 Huvide konflikt 23 IV Juhatuse ja nõukogu koostöö 26 V Teabe avaldamine 27 VI Finantsaruandlus ja auditeerimine 31 Mitmekesisuspoliitika 37 Olulised muudatused ühingujuhtimise valdkonnas 39 2 / 39 Hea Ühingujuhtimise Tava Käesolev Finantsinspektsiooni ülevaade käsitleb börsiemitentide ühingujuhtimise aruandeid, mis on koostatud 2017. majandusaasta kohta. Varasemalt koostatud ülevaated aastate 2006 ja 2007, 2008, 2009 ning 2010 ja 2011 kohta on kättesaadavad Finantsinspektsiooni veebilehel www.fi.ee. Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) koondab soovituslikud juhised äriühingu juhtimise paremaks korraldamiseks, ning on mõeldud täitmiseks eelkõige emitentidele, kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele väärtpaberiturule. HÜT-i juhised on täitmiseks soovituslikud, kuid raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 242 sätestab reguleeritud turul kaubeldavate aktsiate emitendi kohustuse avaldada majandusaasta aruande tegevusaruandes eraldiseisva alajaotisena ühingujuhtimise aruande, mis annab asjakohast informatsiooni ühingus rakendatavate juhtimispõhimõtete kohta. Tulenevalt RPS § 242
    [Show full text]
  • Aktsiate Avalike Pakkumiste Alahinnastamine Tallinna Börsil – Jaeinvestori Vaade
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Maksim Miruškov AKTSIATE AVALIKE PAKKUMISTE ALAHINNASTAMINE TALLINNA BÖRSIL – JAEINVESTORI VAADE Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Mark Kantšukov Tartu 2016 Soovitan suunata kaitsmisele ………………………………….. (juhendaja nimi) Kaitsmisele lubatud “ “ ................................ 2016. a Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ………………………………….. (töö autori nimi) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Aktsiate avalikel pakkumistel esineva alahinnastamise efekti teoreetiline käsitlus .. 9 1.1. IPO ja SPO alahinnastamise efekti põhjused ...................................................... 9 1.1.1. Informatsiooni asümmeetriast lähtuvad põhjused ........................................ 9 1.1.2. Institutsionaalsetest eeltingimustest lähtuvad põhjused ............................. 15 1.1.3. Käitumuslikust aspektist lähtuvad põhjused ............................................... 16 1.2. IPO ja SPO alahinnastamisel põhineva investeerimisstrateegia püstitus jaeinvestori seisukohast ............................................................................................... 19 1.3. IPOde alahinnastamise efektiga seotud varasemate empiiriliste uurimuste tulemused
    [Show full text]
  • Nordecon Infra Survestab Maanteeametit, Et See Muudaks
    USD SEK Euribor ÄP indeks -0,02% 11,99 EEK 1,66 EEK 1,145 1085,58 Thulema ostjate vahel lahvatas tüli Thulema kaubamärgi ostnud Kitmani juht Ilo Rannu peab varguseks OÜ Halver Puit tegevust. Nimelt registreeris Halver Puit, kes jäi pankrotistunud mööblitootja kauba- märgi enampakkumisel kaotajaks, kuid sai ettevõtte varade omanikuks, firmanime OÜ EDUKA ETTEVÕTJA AJALEHT Thulema Mööbel. 6 | Esmaspäev, 2. august 2010 | nr 136 (4086) | 35 kr (2,24 eurot) | ARVAMUS Kehtestame Tüli Nordeconiga autodele esmaregist- reerimise maksu vas- tavalt C02 peatas tee-ehituse emissioonile. Nullemis- siooniga autodele Nordecon Infra survestab maanteeametit, et see null krooni, rohkem õhku muudaks tagantjärele hanketingimusi 4–5, 14 saastavatel autodele rohkem. Tõnu Tramm, Whatcar.ee peatoi- metaja 15 INVESTOR 4 korda kasvatas Volkswagen teises kvartalis puhaska- sumit. Autogigant on põhitähelepanu suunanud Hiina hii- gelturule. 16–17 LISAKS KUIDAS 9 Võlausaldajana pankrotimenet- luses LOGISTIKA 11 Haagiste puudus tõstab veohinda KINNISVARA 12 Bürood plaanivad käivet juurde Maanteeameti ja Nordecon Infra vaidlus on seisanud Tallinna–Narva maanteel Loksa teeotsa ning Viitna vahelisel lõigul toimunud ehitustööd. Tõenäoliselt ei suudeta töid võtta lõpetada tähtajaks. Foto:Raul Mee Suletud pangakaarti Mõni suurpood pääses Bookinghouse.ee-l kasutati tehingus juunis langusest suhtlusblokaad Ekspress Grupp Äripäeva poole pöördunud ini- Kuigi jaemüük jätkas juunis Islandi tuhapilve tõttu ärajää- mene oli lõpetanud oma kre- langust, õnnestus mitmel suu- nud lendude eest raha taga- diitkaardilepingu pea aas- remal kaubandusketil ja -kes- si küsivad kliendid on hädas ületas ootusi ta eest, kuid tänavu kevadel kusel keskmisest paremini toi- bookinghouse.ee-ga, sest Lee- Ekspress Grupi kasum kahe- investeering” Delfi näol on oli tehtud sellega tehing ning me tulla.
    [Show full text]
  • AS Ekspress Grupp 2019 II Kvartali Ja I Poolaasta Konsolideeritud Vahearuanne
    AS Ekspress Grupp 2019 II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud vahearuanne AS EKSPRESS GRUPP CONSOLIDATED INTERIM REPORT FOR THE SECOND QUARTER AND FIRST HALF-YEAR OF 2020 (unaudited) AS Ekspress Grupp Consolidated Interim Report for the 2nd Quarter and First Half-Year of 2020 TABLE OF CONTENTS TABLE OF CONTENTS ........................................................................................................... 2 GENERAL INFORMATION ........................................................................................................ 3 Management Board’s confirmation of the Group’s interim financial statements ...................................... 4 STRATEGY AND GOALS OF THE GROUP ....................................................................................... 6 OUR MEDIA BRANDS ............................................................................................................. 8 MANAGEMENT REPORT .......................................................................................................... 9 BUSINESS OPERATIONS ......................................................................................................... 11 FINANCIAL INDICATORS AND RATIOS ...................................................................................... 11 SEGMENT OVERVIEW ........................................................................................................ 12 RESPONSIBILITY OF A MEDIA GROUP IN THE SOCIETY ..................................................................... 17 MEDIA RECOGNITIONS
    [Show full text]
  • Digital Maturity and Corporate Performance: the Case of the Baltic States
    Journal of Open Innovation: Technology, Market, and Complexity Article Digital Maturity and Corporate Performance: The Case of the Baltic States Yulia Eremina, Natalja Lace * and Julija Bistrova Engineering Economics and Management, Riga Technical University, LV-1048 Riga, Latvia * Correspondence: [email protected] Received: 23 June 2019; Accepted: 7 August 2019; Published: 9 August 2019 Abstract: Enterprise digitalization is a way for companies to make their processes more efficient, to enhance their marketing strategies, and improve their competitive moat within the global competitive landscape. To see how fast Baltic companies are adapting to digitalization trend and, therefore, how good they are at keeping or improving their competitive advantage, we have developed a digital maturity assessment methodology, which was applied to the listed enterprises in Estonia, Latvia, and Lithuania. This methodology allowed us to detect certain digital maturity trends, such as the significant growth of the attention paid towards concepts related to ‘process automation’. Further, it was clear that many companies are concerned with online business, which can be well-seen from the analyzed annual reports. Additionally, we have compared the level and dynamics of the company’s digital maturity to its financial and market performance. We have concluded that, although there is a positive relationship between several financial indicators (e.g., sales growth), it is too early to see the positive effect of digital maturity on a company’s stock performance. Keywords: digitalization; digital maturity; Baltic equity; corporate performance; total return 1. Introduction Digitalization is inevitable due to the rapid development of technologies. Today, every individual, business, and government has become a part of the new digital era [1,2].
    [Show full text]
  • Ism University of Management and Economics Master Of
    ISM UNIVERSITY OF MANAGEMENT AND ECONOMICS FINANCIAL ECONOMICS PROGRAMME II year student Justina Marčiauskaitė 2013 05 13………………….. MEASURING SYSTEMIC RISK IN THE BALTIC STOCK MARKET MASTER THESIS Thesis advisor Assoc. Prof. Dr. N. Mačiulis VILNIUS, 2013 ABSTRACT Marčiauskaitė, J. Measuring systemic risk in the Baltic stock market [Manuscript]: Master Thesis: Economics. Vilnius, ISM University of Management and Economics, 2013. The recent financial crisis has brought significant attention to the systemic risk subject in terms of measurement and prudent monitoring. The systemic risk measurement issue became important not only for the regulators, academics and large financial corporations but also for investors and financial market participants. This paper aims to measure the systemic risk from the perspective of the sectors comprising the Baltic stock market. The research is focused on 9 sectors consisting of 47 listed companies from Vilnius, Riga and Tallinn stock exchanges. The intended research employs CoVaR analytics estimated by quantile regression setting as proposed by Adrian and Brunnermeier (2011). The main objective of the paper is to estimate the risk spillovers from chosen sectors to the whole system, represented by Baltic stock market index. CoVaR measure ultimately was estimated by two strategies, one being bottom quantile system VaR subtracted from system CoVaR conditioned on the specific sector at the same bottom quantile, another measuring CoVaR as the difference between bottom quantile system CoVaR and system CoVaR in 50th quantile, i.e. in the medium state. The findings of both strategies identified Natural resources sector having the highest contribution to the whole systemic risk, meaning that in case this sector becomes distressed, the overall systemic risk of the Baltic stock market would increase dramatically.
    [Show full text]
  • IMMATERIAALNE PÕHIVARA: RAAMATUPIDAMISLIK KÄSITLUS Magistritöö
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Kairi Leppenen IMMATERIAALNE PÕHIVARA: RAAMATUPIDAMISLIK KÄSITLUS Magistritöö Juhendajad: lektor Monika Nikitina-Kalamäe professor Jaan Alver Tallinn 2014 SISUKORD ABSTRAKT ............................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. IMMATERIAALSE VARA KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED .................................. 8 1.1 Immateriaalse vara mõiste, olemus ja liigitamine .......................................................... 8 1.2 Immateriaalse vara esmane ja edasine kajastamine ASC 350 alusel ............................ 14 1.3 Immateriaalse vara esmane ja edasine kajastamine IAS 38 alusel ............................... 18 1.4 Immateriaalse vara esmane ja edasine kajastamine RTJ 5 alusel ................................. 24 1.5 Enam tuntud immateriaalsed varaobjektid ................................................................... 27 2. IMMATERIAALSE VARA VÄÄRTUSE MÕÕTMINE JA HINDAMINE ..................... 34 2.1 Immateriaalse vara väärtuse mõõtmise ja hindamise olulisus ...................................... 34 2.2 Peamised probleemid immateriaalse vara väärtuse mõõtmisel ja hindamisel .............. 41 2.3 Tuntumad mõõtmismeetodid ........................................................................................ 44 2.3.1 Otsese
    [Show full text]
  • Börsiaktsiate Investeerimiskõlbulikkuse Leidmine Fundamentaalsete Suhtarvude Baasil Eesti Börsiettevõtete Näitel
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Maris Salk BÖRSIAKTSIATE INVESTEERIMISKÕLBULIKKUSE LEIDMINE FUNDAMENTAALSETE SUHTARVUDE BAASIL EESTI BÖRSIETTEVÕTETE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kristo Krumm, MBA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. AKTSIA FUNDAMENTAALSE ANALÜÜSI OLEMUS NING AKTSIA KUI INVESTEERIMISOBJEKT ............................................................................................................ 5 1.1 Fundamentaalse analüüsi olemus .......................................................................................... 5 1.2 Aktsiate ja börsi olemus ning nende liigitused ...................................................................... 7 1.3 Fundamentaalse analüüsi enimkasutatavad suhtarvud ........................................................ 11 2. TALLINNA BÖRSIL NOTEERITUD ETTEVÕTETE AKTSIATE FUNDAMENTAALNE ANALÜÜS ............................................................................................ 17 2.1 Tallinna börsile noteeritud ettevõtete lühitutvustus ning ülevaade ..................................... 17 2.2 Tallinna Börsil noteeritud ettevõtete fundamentaalsete suhtarvude analüüs ....................... 27 2.3 Börsiettevõtete fundamentaalse analüüsi tulemused ning järeldused .................................. 50 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Vahetult Pärast Ekspress Grupi Aktsiamüügi Lõppu Tahab Börsile
    USD SEK Euribor ÄP indeks 0,12% 11,77 EEK 1,68 EEK 4,009 2580,71 Kohava lahkus eduka aasta kiuste Ava-aastal planeeritust rohkem puitmas- si tootnud ja 23 miljonit krooni kasumit tee- ninud Kunda puitmassitehase Estonian Cell tegevjuht Margus Kohava lahkus möödu- nud nädalal ametist. Ühe põhjusena tõi WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT mees välja, et ei jõudnud iga päev Tal- linnast Kundasse tööle sõita. 3 | | Teisipäev, 20. märts 2007 | nr 55 (3306) | 19 kr | ARVAMUS Ekspress Grupp li- Arakas põrutab sandub Läänemere piirkonnas tuntud börsi- ettevõtteist meediafir- Luige järel börsile made ritta, kus on ees näiteks soomlaste Vahetult pärast Ekspress Grupi aktsiamüügi lõppu Sanoma, börsile tulla Arco Vara norralaste tahab 4–5 Schibsted ja poolakate Agora. Priit Leito, Eksp- ress Grupi juhatu- se esimees 27 BÖRS 200 aktsiat garantee- rib Eesti Ekspress grupp tulevaste- le investoritele, kel on ette näida- ta Eesti Ekspressi või Eesti Päevalehe tellimus 12–13 TELLIJATELE NR 2 MÄRTS 2007 8*'*501*4 /3 Üllatus tulemas nr 2 märts 2007 Arco Vara osanik Arti Arakas soovib aprillis teoks teha selle, millega eile alustas Hans H. Luik – paisata oma ettevõtte aktsiad börsileminekuks müüki. Fotod: Raul Mee, Arno Mikkor Raamatuäri on Soome võib Luik arvestab ka tulusaks paisunud kalduda paremale poliitilise riskiga IT-spetsialiste Eelmisel aastal ilmus Eestis Soome parlamendivalimised “Enne valimisi võis öelda, et 4600 esmatrükki ehk iga päev võitnud Keskerakond võib koos oli isegi poliitiline risk,” ütleb hädasti juurde vaja nägi trükivalgust 13 uut raa- teiseks tulnud Koonderakon- Ekspress Gruppi börsile viiv matut. 300 miljoni kroonini naga moodustada parempool- Hans H.
    [Show full text]
  • Linnahallile Ulatasid Abikäe Üleaedsed Gi Valesti Teinud
    || || , . , , @. , ▼ – , % Arco Vara , −,% Nordecon , +,% Baltic Horizon Fund , −,% Nordic Fibreboard , − AJANDUS24. Baltika , +,% PRFoods , −,% Coop Pank , −,% Pro Kapital Grupp , −,% POSTEES.EE EfTEN Fund III , −,% Silvano Fashion , −,% 1300 Ekspress Grupp , −,% Tallink Grupp , +,% Harju Elekter , −,% Tallinna Kaubamaja , +,% LHV Group , −,% Tallinna Sadam , −,% Linda Nektar , − Tallinna Vesi , −,% Merko Ehitus , − Trigon Property , − Politsei kuulab üle ÜHISFIRMA LOOMINE. Aastaid tühjana seisnud linnahall saab korda, Tallink ja linn Swedbanki eksjuhi saavad oma reisisadama ning sinna viiv transport läheb maa alla. ■ Rootsi majanduskuritegusid uuriv politseiüksus kuulab aprilli alguses rahapesu asjus üle Swedbanki endise tegevjuhi Birgitte Bonneseni. Rootsi väljaande Svenska Dagbladeti allikate väitel antakse Bonnese- nile ülekuulamisel teada, et teda kahtlustatakse kuri- teos. Möödunud aasta märtsis pangast vallandatud tegevjuht on varem öelnud, et Swedbank pole mida- Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed gi valesti teinud. Swedbanki nõukogu vallandas Bir- gitte Bonneseni, kuna panga 15 suurimat aktsionäri võisid saada ebaseaduslikku siseteavet panga võima- liku seotuse kohta rahapesuga, enne kui seda kajas- tati Rootsi meedias. PM reporter reporter Eestlaste laenukontor kaebab Kosovo riigi kohtusse ümme aastat tühja- ■ Seoses eestlaste finantstehnoloogia ettevõtte na seisnud Tallinna IuteCrediti tegevusloa ootamatu tühistamisega Ko- linnahallile ulatasid sovo keskpanga poolt ilma ammendavate selgitus- ootamatult abikäe
    [Show full text]