Uudis 4–5, 8 George Soros 9 Uudis 6 Puhkepäev Ansipi europlaan Loomulikult on mul- Kortermajade hinnati Brüsselis lide teket võimatu ühistute liiga ambitsioonikaks takistada, aga neid talu- võlad seni ” veel talutavad tavates piirides hoida peaks olema võimalik. Nädalavahetus Investor 16–17 Sun – IBMi

USA suurinvestor pa- väike risk kub välja alternatiivse Naine, mäng teooria, et finantsturud ja suur ei peegelda tegelikku ja Tiibet olukorda täpselt. Nad võimalus pakuvad pilti, mis on ala- ti mingil moel moonutatud. filmifestivalil | 20.–22. märts 2009 | nr 54 (3774) | 25 kr | Salapärasel ettevõtjal suurim kogus aktsiaid Investorite TOP. Tallinna börsile on enim raha panustanud Toomas Tool 10–15

aripaev.ee Kuidas on läinud aasta esimesed kuud tööstustel? loe täna kell 10 Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 52 PÄEVA

PILK NÄDALALE NÄDALA FOTO RÕÕMUSTAB Võitlus euro eest Peaminister võitleb euro kii- Tormijooks re kasutuselevõtu nimel nagu emakaru oma poega- de eest. Euro kasutusevõt- mine 1. juulil 2010 tundub esmapilgul utoopiana, aga kui see saavutatakse, pa- randaks see Eesti usaldus- reitingut välismaailma ees tunduvalt. Abi väikestele ja suurtele Üha enam ettevõtjaid saab oma maksuvõlgade ajata- misel abi maksuametilt, mis võib nii mõnelgi aidata ras- ked ajad üle elada. Tore on, et ka valitsus on ettevõt- luse toetamise ja laenu- de riikliku tagamise seadu- sega võtnud enda tiiva alla ka suured ekspordifirmad. Raske on kõigil ja suurema- te firmade väljalangemine mõjutab majandust enim. Reservid alles Veebruaris kulutas riik sama palju raha, kui teenis. Sama seis oli ka jaanuaris, ehk riigi eelarve ja reservide langus on saadud õnneks vähemalt korraks seisma.

KURVASTAB Pimedad tänavad Möödunud aastal positiiv- sete lisaeelarvetega hõisa- nud Tallinn püüab eelarve-  Keskpäeval sähvatas Pärnu kaubandustaevas põlema uus täht – Pärnu Keskus. Et pärnakatel taskud raha ja pead ostumõtteid täis on, näitas avamispäev ilmekalt. raha säästmiseks kasuta- Poodi voorisid sajad ja sajad inimesed. Foto: Andres Haabu da väga radikaalseid meet- meid, testides, kuidas rea- geerib üldsus tänavavalgus- LUGEJA LEMMIK GALLUP KENJAALNE tuse väljalülitamisele. Kuri- kaelad rõõmustavad, kuid Loetuimad uudised Äripäeva veebilehel Miks meie peakontor Luxembourgis tavarahval seostub sellega Kas Eestis pigem nõukogude aeg.  Miks teil on vaja devalveeri-  Palgapralle peatub pikkami- on, mitte Tallinnas? Ei oskagi sellele mist – avalik kiri Eesti inimes- si (9336) tuleks siduda vastata. Peakontorid lihtsalt on Luxem- tele (26 901) Vahepealsest kosmilisest eu- ” Tarbijad saadav pension Hispaania majandusanalüütik fooriast teenida laomehe- bourgis. 1992. aastas Edward Hugh koostas ülevaa- na 20 000 krooni puhtalt kät- laste arvuga? Konkurentsiameti hinnan- te sellest, miks Eestis oleks te on töösoovijad jälle orbiidile , Skype’i tegevjuht. Eestis on Skype’il kõige roh-  protsent vastanutest Josh Silverman gul on tarbijate kindlustus- vaja krooni devalveerimist. naasmas. Eriti valusalt on näp- kem töötajaid. tunne langenud 1992. aas-  USA eksvälisminister tõi pe kõrvetanud juhid. ta tasemele, mis väljendub Eesti hädaolukorra näitena  Virtuaalne rikkus võlus EI TEA JAH madalas nõudluses nii too- (17 278) Sampo panga (8356) 10 52 ABSURD dete kui ka teenuste vastu. Eelmisel nädalal Stanford Avalikkusele tundmatu miljo- Paraku on nii, et kui pole University’s esinenud USA när Sergei Hadži ajas koos en- Õhusõit – aja võit? tarbimist ja ettevõtete usku  Esmaspäeva hommikul Kuressaarest Tallinna lendama pidanud eksvälisminister Condoleezza dise majandusministri Toivo EI majanduse vastu, siis ei Rice tõi Eesti ja El Salvadori Jürgensoniga kinnisvarabuumi 38 reisijad jõudsid lennujaama alles õhtul, kuna Estonian Air asen- saada ka jalgu alla. Sestap näitena hullust olukorrast. ajal Sampo Pangal pea segi. das lennuki bussiga. Sestap tasub kohaliku lennufirmaga reisija- võiks mõelda säästude süs- tel varuda igaks juhuks oma ajaplaanidesse rohkem aega. Bussi- Allikas: aripaev.ee timisest majandusse.  loe www.aripaev.ee sõit Barcelonasse kestab näiteks 3–4 päeva.

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: faks: (372) 667 0300 või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: www.aripaev.ee/tellimine olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Äripäev veebis: www.aripaev.ee Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev 5 PÄEVA 3 NÄDALA VÕITJA NÄDALA KAOTAJA Ivari Padar Allan Raassalu toob rahalaeva Eesti randa sai kriminaalasja kaela Nädal tagasi saatis rahandus- märkis, et laen aitab luua Konkurentsiamet on algatanud nopoolset seisundit ja püüab minister Euroopa Investee- uusi töökohti. Vähemalt mi- kriminaalasja lukumüüja ASSA meile jalga taha panna, kur- rimispangale taotluse tuua dagi on Eesti teinud, et lee- ABLOY turgu valitseva seisun- dab Valnes. ASSA kontoris teh- Eesti elu edendama 8,6 mil- vendada majandussurutist. di kuritarvitamise suhtes. Asja ti kriminaalasja raames ka läbi- jardi krooni suurune laenu- Eile sadas Padarile kaela süü- taga on väiksem Eesti konku- otsimine. ASSA ABLOY Balticu koorem. Seda peab mõistli- distusi, et ta on läinud karvu- rent Valnes, kellele dominee- juht Allan Raassalu eitab sea- kuks sammuks ka Keskera- pidi kokku Euroopa Keskpan- riv ASSA ei taha enam oma lu- duserikkumist. ASSA mono- konnaga seotud majandus- gaga, aga minister teatas, et kusüdamikke müüa. ASSA ka- poolsusega ollakse kimpus ka ekspert Heido Vitsur, kes see oli vaid torm veeklaasis. sutab kurjasti ära oma mo- Rootsis.

Seadus Suurfirmad saavad laenukäendust taotleda Kriis 20%-line palgakärbe tehtud Laenutagatise laienemine Glaskeki osakond sundpuhkusel suurendab kindlustunnet Glaskek Tallinn ASi koos- gus juba 50% ja on tõenäo- seisu kuuluva klaaspake- line, et sellist absoluutväär- titehas töötajad on saa- tust nagu buumi ajal oli, ei Ettevõtjad hindavad posi- ni juhatuse liige. “Siin on va- detud kolmeks kuuks teki enam kunagi,” möönis tiivseks eile valitsus heaks NUMBER litsuse ja poliitikute roll pea- sundpuhkusele, kinnitas Pajuri. kiidetud ettevõtluse toe- mine, ettevõtjad ei saa siin mi- Glaskek ASi juhatuse esi- Pajuri sõnul jätkavad sund- tamise ja laenude riikliku dagi teha.” mees Indrek Pajuri. puhkusel olijad oma tööd kol- tagamise seadusemuuda- “Me ei tähtsusta üle võima- me kuu pärast, aga kui pin- tust, millega suurendatakse 1,5 lust saada riigipoolset laenu- “Suure tõenäosusega ta- kide maha- ja ümbertõstmi- laenutagatiste summat ja käendust,” ütles Tartu suuri- hab üht meie tootmisliini os- sega saadakse valmis varem, laiendatakse toetusesaaja-  miljardile kroonile suure- ma ettevõtte, elektroonika- ta üks vene firma, kes soovib jätkub varem ka seiskunud te ringi. nes 800 miljonilt kroonilt ja peenmehaanikafirma ASi paketiliini üles panna,” ker- tootmine. Muutunud turu- KredExi antavate ettevõtlus- Hanza Tarkon juhataja Villu gitas Pajuri katet põhjuselt, olukorras on Glaskek juba vii- “Kindlasti on neid ekspor-  Jüri Käo. laenude tagatislepingute ko- Ehrlich. miks kümmekond inimest nud läbi töötajate hulga arvu- dile suunatud ettevõtteid, kes Foto: Andras Kralla gusumma “Kuna praegu meie ettevõt- sundpuhkusele saadeti. “Te- lise vähendamise ja keskmi- saavad tänu sellele meetme- tes tellimused vähenevad, siis gemist on puhtal kujul sea- selt 20% palgakärped. “Tõe- le mingeid oma probleeme aktuaalne teema,” kinnitas arve tasakaalu ja seda, et me ei ole rahavooga probleeme,” dusandlust ja turu madalsei- näoliselt peame palku vähen- lahendatud,” kommenteeris Käo. “Meil praegu sellist või- ikka euro suunas liiguksime. põhjendas Ehrlich. “Käibeva- su ära kasutava situatsiooni- dama ka edaspidi. Püüame suurärimees Jüri Käo seaduse- malust vaja ei lähe.” “See oleks kõige suurem asi, hendeid jätkub, aga iseküsi- ga,” lisas ta. kõigepealt viia koosseisud op- parandust, mis annab suurfir- Käo hindas valitsuse astu- mida Eesti valitsus majandu- mus on muidugi, kui kauaks. Glaskeki kolmest liinist lä- timaalseks ning alles pärast madele võimaluse hakata taot- tud sammu igati positiivseks, se heaks teha saab,” lausus Kui taas tekivad projektid, siis heb müüki üks. “Mahtude ka- seda vaatame üle kulubaasi,” lema laenukäendust. ent rõhutas, et veelgi olulisem Käo, kes ühtlasi on ka Eesti tuleb kõik võimalused uuesti hanemisega arvestasime ju- avaldas Pajuri. “Norma puhul ei ole see nii on see, kui valitsus jälgiks eel- Suurettevõtjate Assotsiatsioo- üle vaadata.” Väinu Rozental ba ammu, turul ulatub lan- Ehitusuudised.net

Äripäeva Raamatuklubi Äripäeva Raamatuklubi KUU RAAMAT KUU RAAMAT Olavi Kärsna

Valdo Kalm Eesti Telekom Töökindel juhatuse esimees “Personaalsus töövõtuleping on trend.”

Piret Jesse Tark & Co Craig Stull vandeadvokaat Phil Myers David M. Scott “Olavi Kärsna annab raamatus palju praktilisi juhiseid, mida lepinguid sõlmivad ja täitvad isikud peaksid arvestama.“ Äritõed, mis eristavad turuliidreid Tööõigusest loe lisaks ka ebaõnnestujatest “Kohtulahendid tööõiguses” Õigel lainel Heli Raidve “Töökindel töövõtuleping” klubihind on 335 krooni, tavahind 435 krooni. Hind Äripäeva Raamatuklubi liikmetele ja liitumisel klubiga 345 krooni, tavahind 445 krooni. “Kohtulahendid tööõiguses” klubihind on 373 krooni, tavahind 466 krooni. Tellimine [email protected], telefonil 667 0108. Raamat ilmub kuu lõpus. Tellimine [email protected], telefonil 667 0108. www.raamatuklubi.aripaev.ee www.raamatuklubi.aripaev.ee Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0437, e-post [email protected] UUDIS4

TÖÖTASU Aaviksoo kaotas 13. kuupalga Kaitseminister Jaak Aavik- soo kaotas puhkusetoetu- se, mida põhipuhkuse kor- Almunia jahutab Eesti ral maksti kaitseministee- riumi ametnikele ühekord- selt 60% teenistuja ühe kuu Euro 2010 palgast. Samuti kaotati mitmed seni kehtinud ühekordsed toetu- Almunia sed. Täiendavalt kaotatakse lähinädalal seni osale amet- nikele võimaldatud auto- Ansipile: kompensatsioonid. “Kõik läbiviidavad muudatu- vara veel sed on kantud ühest põhi- mõttest – eesmärk on taga- da selge arusaamine kaitse- Kadrin Karner ministeeriumi ametnike töö [email protected] tasustamisest,” ütles Aavik- soo. Kuigi Euroopa Komisjo- ni rahandusvolinik Joaquin UURING Almunia kiidab Eesti püüd- Tarbimist piirab 72% lusi euroga liitumiseks, ei pea ta seda järgmise aasta Eesti inimestest suvel veel võimalikuks. Faktum & Ariko uuringust selgus, et tervelt 72% Ees- “Almunia tunnustab meie ti inimestest piirab vara- pühendumist liituda euro- semast enam oma kulutu- tsooniga nii pea kui võimalik, si. Kokku hoitakse eelkõige ta kiidab ka range eelarvede- meelelahutuselt, riietelt ja fitsiidi järgimist ja soovi täita jalatsitelt ning toidult. Maastrichti kriteeriume. Sa- Tarbijate üldine optimismi- mas on tal ka kahtlused, kas pessimismi indeks on alates eesmärk eurotsooniga liituda eelmise aasta septembrist 1. juulist 2010 on reaalselt ka pidevalt pessimismi poolel saavutatav,” sõnas peaminis- püsinud ning veel pessimist- ter Andrus Ansip eile Brüsselis likumas suunas liikunud. pärast kohtumist Almuniaga. “Indeks on selgelt miinus- Ansip tutvustas eile Almu- poole suunas, arvestades niale Eesti plaani ühineda eu- konteksti pole see ka ülla- roga järgmise aasta suvel. tav,“ tõdes uuringufirma ju- hatuse liige ja uuringute juht Liiga suured ambitsioonid Kalev Petti. Peaminister lisas, et praegus- Uuringu järgi on saja punkti tes oludes on määramatus lii- skaalal indeks praegu 38,3. ga suur ja pole võimalik teha Petti sõnul loetakse pessi- kindlaid prognoose euroga lii- mismiks punktisumma lan- tumise kriteeriumide täitmi- gemist alla 50. Läinud aasta se kohta. “Almunia arvas, et 1. detsembris oli indeks 40,8. juuli võib olla liiga vara, ja 1. jaanuari 2011 peab ta märksa RAVIMITÖÖSTUS reaalsemaks,” lisas Ansip. Farmaatsiatehase Bloombergi käsutuses ole- va ELi sisedokumendi koha-  Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia (pare- saatus selgub suvel selt peab eile Ansipiga kohtu- mal) peab peaminister Andrus Ansipi plaani minna eurole üle Tallinna Farmaatsiateha- nud Almunia Eesti plaani ühi- 2010. aasta suvel liiga ambitsioonikaks. Pildil Ansip võõrus- se suuromaniku Kirovs neda eurotsooniga juulis 2010 tamas Almuniat Tallinnas 2006. aastal. Lipmansi sõnul otsustatak- “liiga ambitsioonikaks”. Foto: Raigo Pajula/Postimees/Scanpix se suvel, kas tootmine jääb Tallinnasse või viiakse Riiga. Mure eelarve defitsiidiga “Suve alguseks peavad Ees- Kui Eesti ühineks euroga juu- ti võimud kinnitama uue lis 2010, on “Eestil on väga pii- tehase projekti, mis tu- ratud aeg praktilisteks etteval- Padar: EKP ei teinud sügavaid etteheiteid leb Lasnamäe tehnopar- mistusteks”, seisab dokumen- ki,” rääkis Lipmans Delovõje dis. Dokument sisaldab “vest- Rahandusminister Ivari gatatud finantskriisi lahenda- nide põhiolemust puuduta- kohustust sellistest muuda- Vedomostile. “Pärast seda lusteemasid”, mis ilmestavad Padari hinnangul ei heit- miseks loodud seaduse, mille- vaid regulatsioone. Absoluut- tustest ette kanda ei olnud, ma hakkangi põhjalikult ana- skeptitsismi eurole nii kiire- nud Euroopa Keskpan- ga antakse riigikogule ja vali- selt! Kui me oleksime neid ha- teatame järgmisel korral Eu- lüüsima, kas tasub säilitada le ülemineku suhtes, kirjutas ga president Jean-Claude tusele võimalus kiirkorras os- kanud muutma, siis loomuli- roopa Keskpanka Eesti tege- tootmine Tallinnas või mitte. Bloomberg. Trichet 9. märtsi kirjas rii- ta kokku hiiglaslikes summa- kult oleksime Euroopa Kesk- mistest. Ega nad ju praegugi Kõik seisab raha taga.” Selle aasta jaanuaris ütles gikogule Eestile mitte mi- des võlakirju, anda riigi ga- panka pidanud teavitama,” mingeid sügavaid etteheiteid “Kui suvel võetakse vas- Almunia, et Eesti saab euro dagi erilist ette, ajakirjan- rantiisid või võtta üle terveid selgitas Padar. ei teinud, ei vihastanud, ai- tu teine otsus, kulub tehase alles mõne aasta möödudes. dus puhus teema lihtsalt pankade osalusi, kirjutasid Rahandusminister rõhu- nult mõningad märkused ja üleviimiseks Riiga kaks aas- “Usun, et paari aasta pärast, põhjendamatult suureks. eile meediaväljaanded. tas, et Eesti ei pidanudki Eu- tähelepanu juhtimine,” mär- tat,” lisas Lipmans. kui majanduslangus on läbi, “Tegemist on kõige natu- roopa Keskpangale riigikogus kis Padar. Samuti kinnitas Lipmans, et suudab Eesti jälle eelarvede- Euroopa Keskpank (EKP) raalsema näpust imetud tee- vastu võetud seadusemuuda- “Siin (Brüsselis – toim) ka praeguse tehase asemele fitsiidi kriteeriumi täita,” ütles pole rahul, et rahandusminis- maga! Selles ulatuses, mis me tuste sisust ja ulatusest tea- praegu imestatakse, et Eestis Tondi tänaval kavatsetakse Almunia Eesti europerspektii- ter Ivari Padar jättis nendega seadust muutsime... Me ju ei tama. on torm veeklaasis,” lisas ra- ehitada kinnisvarakompleks. vi kommenteerides. kooskõlastamata sügisel al- muutnud finantsinstitutsioo- “Saime õpetuse, et kuigi handusminister. Kadri Paas toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0437, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT NUMBER TSITAAT Kui Eesti Saime õpetuse, ühineks eu- järgmisel korral ”roga juulis 2010, on Eestil on väga ”teatame Euroopa Kesk- piiratud aeg prak- 01.2011 tilisteks etteval- on Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Joaquin Almunia hinnangul tõenäoline Eesti euroga panka Eesti tegemistest. ühinemise tähtaeg. Eesti tahaks euro kasutusele võtta tuleva aasta esimesel juulil. Peaminister mistusteks. Andrus Ansipi sõnul annavad selleks alust prognoosid, mille järgi Eesti suudaks Maastrichti le- Ivari Padar, rahandusminister pingu inflatsioonikriteeriumi täita ilmselt juba selle aasta sügisel. Euroopa Komisjon

Võlad Ehitusfirma taotleb pankrotti PANGANDUS EBRD nõus süstima Paldiski biodiislitehas Parexisse 100 mln Euroopa Rekonstruktsioo- ni- ja Arengupanga (EBRD) euroindu on pankrotiohus esimene asepresident Va- rel Freeman teatas kol- Ehitusfirma Basic Ehitus jan Rahu nentis, et pole as- mapäeval pärast kohtu- andis sisse pankrotiaval- jaoludega nii detailselt kur- mist Läti peaministri Valdis duse eelmisel kevadel Pal- sis, et saaks pankrotiaval- Dombrovskisega, et EBRD diskis tööd alustanud bio- duse esitamise faktile mida- on nõus investeerima Parex diislitootja vastu. gi olulist lisada. “Minu teada banka vähemusaktsiatesse on Basic Ehitusel esitamata 100 miljonit eurot (1,56 mil- Ehitusfirma juhataja Leho ehitusjärgsed garantiid ning jardit krooni). Kolk ei soostunud täpsusta- probleem võis alguse saada Freeman märkis, et lõplik in- ma, millistel asjaoludel Pal- sellest,” ütles Rahu. vesteerimisotsus tehakse diski biodiislitehas neile võl- Krediidiinfo andmetel on järgnevate nädalate jooksul. gu on jäänud ning kui suur- Basic Ehitusel üleval maksu- test summadest käib jutt. võlg 5 702 798 krooni ning 237 TUNNUSTUS “Siiski – tegemist on praegu 398kroonine intressivõlg. Sorainen valiti maailmamajanduses tekki- Biodiesel Paldiski ASil eil- nud olukorraga, mis suure- se seisuga maksuvõlg puu- Balti parimaks mal või vähemal määral mõ- dub. Kolmapäeval Londonis toi- jutab iga ettevõtja tegevusi,” Biodiesel AS on Eesti ka- munud auhinnagalal omis- kommenteeris ta, lisades, et pitalil põhinev ettevõte, mil- tas maailma juhtiv äriõi- pankrotimenetluse algata- le omanikeringi kuuluvad guse ajakiri International mises ei ole selles mõttes mi- David Vallner, Aigar Ojaots, Financial Law Review ad- dagi erakorralist. Kristjan Rahu ja Sven Mark. vokaadibüroole Sorainen Biodiesel Paldiski ASi ju- Biodiislitehase rajamisse 2009. aasta Balti parima ad- hatuse esimeest Aigar Ojaot- investeeriti rohkem kui 390 vokaadibüroo tiitli. See on sa ei õnnestunud Äripäeval miljonit krooni. lühikese aja jooksul juba tabada. Nõukogu liige Krist- Lemmi Kann kolmas rahvusvaheline tun- nustus. “Kolme maineka rahvusva- helise tunnustuse pälvimine Energia Miljon krooni kokkuhoidu on meie jaoks suurepärane saavutus,” ütles Soraineni Iru elektrijaam ühineb juhtivpartner Aku Sorainen. Eesti Energiaga TEE-EHITUS Riik saab teelõigu Iru elektrijaam ühenda- sega Eesti Energia alla saavu- 25% odavamalt takse kulude kokkuhoiu tame olulist püsikulude kok- Kolmapäeval tutvustas eesmärgil 1. aprillil Eesti kuhoidu. Hinnanguliselt on maanteeamet selle aasta Energiaga. Aastaseks kok- meil võimalik aastas kokku suuremat tee-ehitusprojek- kuhoiusummaks hinna- hoida üle miljoni krooni ning ti – Kukruse–Jõhvi teelõi- takse üle miljoni krooni. seda eelkõige administra- ku Tallinna–Narva maanteel. tiivkulude arvel,” sõnas Ees- Ehitushindade languse tõt- Senine tütarettevõte OÜ ti Energia tootmise valdkon- tu kujuneb teelõigu ehitus Iru Elektrijaam lõpetab sel- na juht Raine Pajo. esialgsest umbes veeran- lega oma tegevuse ning seni Kõik töötajad jätkavad di võrra odavamaks, vahen- kasutada olnud kinnistu an- pärast ühendamist oma se- das ERR. takse kapitalirendi alustel nist tööd, tööandjaks on aga Seitsme kilomeetri pikkune üle Eesti Energiale. edaspidi Eesti Energia. teelõik peab valmima järg- “Iru elektrijaama toomi- aripaev.ee mise aasta 31. oktoobriks.

Uus ISUZU TURQUOISE Q-BUS 31 on oma 27 reisijakohaga avar ja mugav reisimiseks. Veetleva moodsa disainiga välimus koos mahuka 4 m³ pakiruumiga on leidnud paljude reisihuviliste VÕRDLUS TAUST TASUB TEADA heakskiidu. Suurima süsti saab Efektiivne WEBASTO konvek-  Peaminister Andrus Ansip  Nii Eesti kui ka Leedu sead- torküte koos õhukonditsioneeri, energiavarustus osaleb eile ja täna Euroopa sid endale eesmärgi liituda eu- klaaspakettide ja õhkvedrustuse-  ELi majanduse elavdamise Ülemkogul, kus on peamisteks roga 1. jaanuaril 2007. ga tagab reisijate maksimaalse kava, mln eurod mugavuse. teemadeks majanduse ja ra-  Juba 2006. aasta aprillis TURQUOISE bussil on töökindel gaasi- ja elektri - handuse olukord, energiajul- teatas Eesti, et ei suuda inflat- ja säästlik 190 hj Euro 4 Turbo Dii- ühendused 1,75 geolek, rahvusvaheliste klii- sioonikriteeriumi täita, ja sea- sel mootor ja turvalised ning või- süsiniku eraldamine maläbirääkimiste ettevalmis- dis uueks tähtajaks 1. jaanuar mekad ABS-ASR õhkpidurid. ja ladustamine 1,25 tused ja Euroopa naabruspolii- 2008. avamere tuulepargid 0,5 tika idapartnerluse algatus.  Leedu esitas siiski 2006. OÜ Renneks Kaubandus lairibainternet  Eesti jaoks on tähtsaim küsi- aasta märtsis ametliku liitu- ISUZU TURQUOISE Suur-Sõjamäe 36, Tallinn maapiirkondades 1 mus Euroopa majanduse elav- mistaotluse, kuid Euroopa Ko- tel 646 5140 maaelu uued damise kava raames tehtud misjon lükkas selle mai keskel väljakutsed 0,25 nn 5 miljardi euro plaani lõplik tagasi, sest Leedu inflatsioon Q-BUS 31 www.renneks.ee Allikas: riigikantselei heakskiitmine. oli 0,03% lubatust kõrgem. Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 6 UUDIS

KOONDAMINE Jalax alustas koondamist Metallmööblit ja -kompo- nente valmistav Jalax on tööinspektsioonis kooskõ- Korteriühistute võlad lastanud kollektiivse koon- damise ja märkinud koon- datavate arvuks 62 inimest. 150 töötajaga ettevõtte te- gevdirektor Laur Lubja üt- les Järva Teatajale, et Eesti veel talutaval tasemel turg on peaaegu olematuks kuivanud. Investeeringuid on miinimu- mini kärpinud ka riik. Eluasemekulud Kauaaegsed võlglased antakse kohtusse

LENNUNDUS “Ka pärast voolu sulgemist airBaltic suurendab Virge Lahe püüame saavutada kliendiga NUMBER [email protected] kokkulepet võla tasumiseks. lendude arvu Vajadusel kasutame võlgne- Läti lennufirma airBalticu vuse sissenõudmisel koostöö- suvine, enam kui 50 siht- Võlgu jäävate korterioma- partnerite abi või edastame võ- 11 000 kohaga lennuplaan hakkab nike hulk on küll kasvanud, lanõude kohtusse,” lisas ta.  korteriühistut on Eestis kehtima alates 29. märtsist. kuid teenusemüüjad olu- Hamburg mainis, et nad ei umbkaudu kokku, Tallinna ja Suvine lennugraafik pakub korda katastroofiliseks veel pea eraldi arvestust korteri- Harjumaa piirkonnas on üle ka paremaid lennuvõimalu- ei pea. ühistute võlgade osas, aga vii- 4000 ühistu. si eestlastele, kuna Riia ja masel ajal on probleem pigem Tallinna vahel hakkavad len- “Võlgnike arv on küll kasva- selles, et korterelamu leping nud toimuma seitse korda nud, aga pankrotiohtu veel po- pole sõlmitud mitte ühistu ni- KOMMENTAAR päevas. Lisaks suurenda- le,” kinnitas Eesti Korteriühis- mele, vaid leping on sõlmitud eie maja on suh- takse oluliselt lendude arvu tute Liidu Tallinna ja Harju- ning jäänud kinnisvara aren- Mteliselt stabiilne, populaarsematesse siht- maa büroo juhataja Raimo Jõ- daja, haldusfirma või ehitaja sest me ei ole lask- kohtadesse, nagu Barcelo- geva, kes on enda sõnul ka kah- nimele. “Kui arendajal või ehi- nud probleemidel tekkida. na, Berliin, Istanbul, Rooma, te suuremat ühistut juhtinud tajal, kes üldjuhul omab palju Aga vaatan, et võlgnikke te- London, Moskva ja Tel Aviv. ja kes nüüd igapäevaselt kor- objekte ja lepinguid, on võlg, kib juurde, kuigi kõik proo- Suvel pakub airBaltic nel- teriühistutega tegeleb. Samas sulgeme voolu,” nentis Ham- vivad mingit lahendust lei- ja uut sihtkohta algusega nentis Jõgeva, et tal on infor- burg. da. Ühistul endal kommu- Riiast – Linköpingit Rootsis matsioon vaid korteriühistu Samas on palju juhtumeid, naalteenuste pakkujate ees (kuus korda nädalas), Pa- liikmete kohta. kus korterelamu elanikud on võlgnevusi ei ole tekkinud. langat Leedus (12 korda nä- “Need andmed meil puudu- arendajale oma elektritarbimi- Lisaks elektri hinna tõusu- dalas), Tromsot Norras (neli vad, kel on pidevalt maksuvõ- se eest tasunud, aga arendaja le on tõsine probleem kütte korda nädalas) ning Dušan- lad või kes maksavad korrali- ei ole Eesti Energiale raha eda- hinna kõikumine üles-alla. bed Tadžikistanis (kaks kor- kult,” rääkis Jõgeva. “Võib-ol- si maksnud, rääkis Hamburg. Terje Teder, Tallinna Sütiste 5 da nädalas). la neil, kellega meie tegeleme, “Seega soovitame kontrollida, korteriühistu esimees ei ole võlgu. Võib-olla maksed kelle nimel on leping ja võima- LIIKLUS hilinevad, aga midagi katast- lusel see enda või ühistu nime- egemist on palju, aga Ülemiste viadukt roofilist küll ei ole.” le teha,” ütles ta. Traha ei ole. See raha, “Korteriühistute makse- mis üle jääb, see on nii valmib sügiseks Probleeme võib tekkida käitumine varasemaga võrrel- väike summa, et lihtsalt ei Oktoobriks jõuab lõpu- väljaspool Tallinna des oluliselt muutunud ei ole jätku remondiks. Iga võlg- le Suur-Sõjamäe tänavat Tallinna linna korteriühistu- ja ühistute võlg ei ole suure- nikku vaatame eraldi. Vä- ja Järvevana teed ühenda- tes ei näe Jõgeva probleemi. nenud,” kinnitas Tallinna Vee ga paljud võtsid laenu, mi- va viadukti ehitus, selle tu- Pigem näeb ta riskipiirkonda- kommunikatsioonijuht Reigo da nad nüüd maksavad, lemusena muutub Ülemis- dena Paldiskit ja Loksat, kui- Marosov, kelle sõnul on Tal- aga korteriühistule jäädak- te liiklussõlme läbimine su- gi seal elavad inimesed käivad linna Vesi sõlminud lepingud se võlgu. Mul on viis korte- juvamaks. põhiliselt linnas tööl, nii et mi- ligi 5000 kortermajaga. Täp- rit, mida ma iga kuu rapu- “Viadukti asuti rajama det- dagi hullu ei tohiks ka seal ol- set summat ei saa vee-ettevõt- tan. Ühistu ise ei ole korda- sembri algul, tööd on ede- la. “Töötute arv kasvab, aga te avaldada, kuna info peab es- gi teenusepakkujale võlgu nenud plaanipäraselt,” üt- kütteperiood ka lõpeb, küte malt kajastuma Tallinna börsi jäänud. les abilinnapea Deniss ongi suurim kuluartikkel,” sel- infosüsteemis. Tatjana Loginova, Boroditš. “Vastavalt ehitaja- gitas Jõgeva optimistlikult. Tallinna Sõpruse 233 ga sõlmitud lepingule peab “Juhatuse esmane ülesan- Pigem säästetakse muudelt korteriühistu esimees viadukt kasutusvalmis saa- ne ongi, et ei tohi lasta korte- kuludelt kui maksetelt ma 30. septembriks. Via- riomanikul võlga liiga suureks Marosovi hinnangul praegu TASUB TEADA dukt läheb maksma ligi 40 minna,” märkis Jõgeva. põhjust võlgade nõuete kas- miljonit krooni.“ “Praegu on elektriarvete vuks ei ole. “Keskmine leib-  Kui korteriomanik võlga ei Üle Tartu maantee Suur-Sõ- eest tasumisel märgata võlgni- konna vee- ja kanalisatsiooni- maksa, siis selleks on olemas jamäe tänavalt Järvevana ke kasvu,” kinnitas Eesti Ener- teenuse arve moodustab alla maksekäsu kiirmenetlus või teele kulgeva kaherajalise gia jaeäri kommunikatsiooni- kahe protsendi leibkonna sis- inkassofirma. ühesuunalise 85 meetri pik- juht Kristjan Hamburg. Tema setulekutest, mis on umbes  Kohtunik teeb määruse, nii kuse viadukti rajavad Merko sõnul on võla kasvu mõjuta- 230 krooni leibkonna kohta,” nagu korteriühistu on vasta- Ehitus, Järelpinge Inseneri- nud mitu kuud kestnud kütte- põhjendas ta. “Seetõttu pole va võlgniku ja summa kohta büroo ja Tallinna Teed. periood, mis on viinud ka kom- ilmselt ka korteriühistute võlg soovinud. munaalmaksed kõrgeks. kasvanud.”  Võlgnikule antakse aega TURISM Eesti Energia menetleb “Võlgnikega peame läbirää- vastuprotestiks, kui ta seda Wris: puhkuse pealt Hamburgi sõnul võlgasid, ar- kimisi ja arutame erinevaid ei tee, siis läheb määrus täit- vestades kliendi senist mak- võimalusi teenuse eest tasu- misele. eestlane ei säästa sekäitumist ning varasemaid misel. Vee kinnikeeramine on  Kui raha ei ole, siis tuleb Reisibüroo Wris kevadise võlgnevusi. “Esimene meelde- äärmuslik lahendus ning selle sundmüük. koolivaheaja puhkuserei- tuletus tuleb kliendile kas e- meetodi rakendamist püüame Allikas: Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna side müük kasvas eelmise posti, sms-i või kirja teel, ole- igati vältida,” lubas ta. ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva aastaga võrreldes 15 prot- nevalt sellest, millised kon- Tallinna Kütte turundus- senti. taktandmed klient meile and- ja kommunikatsiooniosakon- TAUST WRIS juhatuse liikme Aili nud on,” märkis ta. na juhataja Olga Petrova sõ- Kägu sõnul armastavad nul hoiavad inimesed rasketel  Eesti Korteriühistute Liit eestlased ka majandussu- Elektrivoolu sulgemine aegadel pigem teiste kulutus- ja andmekaitse inspektsioon rutise ajal sõita patareisid takistab võla kuhjumist te, näiteks meelelahutuse ar- on koostanud materjali, mil- laadima kodust kaugema- Kui klient võlgnevust ei tasu vel kokku, kui jätavad kommu- les selgitatakse võimalusi le. Reisieelistuseks on ena- või ei sõlmi võlgnevuse tasu- naalarved maksmata. ühistule võlgu jäänud inimes- masti kas päikese- või suu- miseks toimivat kokkulepet, “Soojuseteenus on esma- te nimede avalikustamiseks. sapuhkus. sulgeb elektriteenusepakku- vajalik,” kinnitas Petrova. Te-  Kuigi väljapoole ühistut “Rohked sooduspakkumi- ja Hamburgi kinnitusel vas- ma sõnul ei ole võlgade üldpilt oleks võlgu olevate inimeste sed võimaldavad käia ka tavalt elektrituruseaduses et- võrreldes kuu aja taguse ajaga nimede avaldamine lubama- sihtkohtades, mis mõne tenähtud tingimustel kliendi oluliselt muutunud. “Pikaaja- tu, siis ühistusiseselt peaks aasta eest ehk perereisi- tarbimiskohas voolu, et takis- liste võlgade summa on ikka  Tuhanded kroonid muutuvad toasoojaks just Tallinna Kütte kat- selline tegevus olema juha- deks liiga kallid olid,“ sõnas tada võlgnevuse edasist suu- vähenemistendentsis,” mär- lamajas. Lohutuseks see, et peatselt lähevad ilmad soojaks ja tuse üheks kohustuseks oma Kägu. renemist. kis Petrova. kütteperiood saab läbi. Foto: Indrek Susi liikmete ees. toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev UUDIS 7 Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 8 ÄRILAUSE See on nagu auto, millel on juba” neli turvapatja, ARVAMUS ja siis ostate kaks turvapatja lisaks. Andres Sutt, Eesti Panga ase- president kokkuleppest Rootsi keskpangaga | toimetuse seisukoht | kommentaarid | Eesti Ekspress, 19.03.2009

LUGEJA ARVAB www.aripaev.ee Josing: tarbija kuhu minna äri tegema. Kõi- ke head! kindlustunne 1992.  Uskumatu, mida inimesed aasta tasemel püüavad sulle pähe määrida! Siiani olen arvanud, et kõik,  Selleks, et jõuda näiteks mis ei ole keelatud, on luba- 1939. aasta tasemeni, lange- tud, kuid kahjuks maksuamet misruumi jätkub! kasutab mingit oma loogikat.  Tarbija ongi see kuningas, seda pole ehk viimase 18 Maksuamet ja aasta jooksul suudetud tähe- Savisaar võitlevad le panna...nüüd tuleb tähele ümbrikupalgaga panna, pääsu pole.  Kaevake, kaevake, tehke Maksuametile enam igasuguseid anonüümseid tervet mõistust kanaleid, siis on varsti töö-  Kui valitsus tõepoolest on tuse määr 200 000 inimest. leidnud President Meri kaua- Riik parem vaadaku üle see otsitud NOKIA just igasu- 33,3% maksumäär, siis vä- gu trahvide jms näol, siis pal- heneb ka ümbrikupalga tõe- ju õnne neile. On teisi riike, näosus.

TOIMETAJA VEERG Raivo Sormunen On ülimalt tõenäoline, et” kui meie aktsiaid ei osta, siis teevad seda mõne aja pä- rast välisinvestorid. Meest sõnast, Julged Eestisse uskuvad investorid Ansip: euro 2010 änane Äripäev võtab vestorite viimse piirini Tette investorid, kes viidud hirmu ja teadma- hkki võis arvata, et Euroopa Ko- Rahandusminister Ivari Padar siiski on suure osa oma tust tuleviku suhtes. Emisjoni rahandusvolinik Joaquin JUHTKIRI ei välista, et tuleb teha veel teinegi nega- (ettevõtlusega) teenitud Almunia jahutab Brüsselis peami- tiivne lisaeelarve hinnanguliselt 7 mil- rahast suunanud Tallin- Praegu on vaba raha nister Andrus Ansipit tulipäisust euro jardi krooni ulatuses. Järjekordne valus na börsile ning kes pole omavatel investoritel vä- tähtaja seadmisel, oli kohtumine diplo- Eesti on otsus, aga kui muu ei aita, tuleb see ära suurte kaotuste järel sa- ga hea võimalus soetada maatilisem. Almunia on pidanud meie teha. Enam tagasiteed pole, vastasel kor- ba jalge vahel siit minema märkimisväärne osa et- plaani euroga liituda juulis 2010 liiga käinud ral oleme pingutanud asjatult. Laen ai- jooksnud. Võtaks nende tevõttest soodushinnaga. ambitsioonikaks. Veel jaanuaris ütles tab raskemast üle. julguse ees mütsi maha. Kui buumiajal läks 0,1% ta, et Eestisse võib euro tulla mõne aasta Olympicu aktsiapaki ost- pärast. Eile oli Almunia meie europers- juba läbi nii Paljud majandusteadlased on võtnud Tõsi, üksjagu julgeb miseks vaja 15 miljonit, pektiivi suhtes leebem – tema sõnul on ” sõna (ka Äripäeva veergudel) euro kiire- neist tunnistada, et ma- siis nüüd 1 miljon kroo- liitumine eurotsooniga reaalsem 2011. tulest, veest, ma kasutusele võtmise poolt Ida-Euroo- gas aktsiate õige müügi- ni. Millised varad on veel pas, sest riigid, kus on käibel euro, on aja maha. Kuid õnneks niivõrd kõva löögi saanud See ütleb, et Eesti on tõepoolest euro- kriisis vähem räsida saanud. Erandiks pole keegi neist löönud kui aktsiad? On ülimalt le väga lähedale jõudnud. Ja kuna oleme vasktorudest Kreeka. käega, vaid loodetakse, et tõenäoline, et kui meie jõudnud nii kaugele, tehes väga valusaid Samal ajal, kui mõned teadlased on paremad ajad on veel ees aktsiaid ei osta, teevad se- otsuseid, siis nüüd pole muud kui kõr- kui ka oma kro- teinud ettepaneku kriteeriumide lõdven- ning praeguste investee- da mõne aja pärast juba valekaldumatult eesmärgi poole minna. damiseks, on Brüsselis maad võtmas lii- ringute väärtus võib väga välisinvestorid. Ansip võib Brüsselis kohtumistel sirge tumisvastased meeleolud, seda nii ELi lühikese aja jooksul mit- seljaga käia – kui küsimus on euros, on kodilli lõuga- kui ka euroliidu puhul. Tinglikult võiks mekordistuda. Samas saan ma aru ka tal kodus toetus olemas. nende meeleolude kinnituseks lugeda ka Võtame näiteks Arco neist, kes suure kaarega de vahelt. Me Almunia sõnavõtud, Euroopa Keskpanga Vara suurimaks omani- börsist mööda käivad ja Pingutused eurokõlbulikuks saami- kurja kirja, IMFi krooni devalveerimis- kuks kerkinud ning inves- aktsiatest rääkida ei ta- seks meenutavad Eesti pürgimist Eu- mängud. torite TOPi võitnud suur- ha. Kaks viimast aastat roopa Liidu liikmeks – mõjuvad Eestile peame ka nüüd ärimehe Toomas Tooli. on väärtpaberid järjepi- ühtviisi hästi, kuigi vahel tunduvad üle Me võitleme seega kahekordsete ta- Võrreldes börsiletuleku- devalt langenud ning kes jõu käivat. Eriti raske on olnud meil end vastu. kistustega euro teel – nii majanduslike ga on kinnisvaraarenda- see soovib kahaneva hin- hoida euro jaoks sellises vormis, mida kui poliitilistega. Aga Eesti on juba läbi ja aktsia langenud enam naga vara ikka osta. Sel- kirjutavad meile ette Maastrichti kritee- käinud nii tulest, veest, vasktorudest kui kui 95% ning kaupleb mi- ge on aga see, et negatiiv- riumid. Erinevalt ELi vanadest riikidest di lubatud 3 protsendi piiresse. Neljan- oma krokodilli lõugade vahelt. Me pea- nu arvates tasemel, ku- ne trend pole igavene. Nii kasvasime väga kiiresti ning kiirkasvule das kvartalis saame kätte ka inflatsioo- me ka nüüd vastu, kui euro 2010 ei ole hu sisse on arvestatud vä- nagu aktsiaturud enne- iseloomulikult oli ka inflatsioonitempo nikriteeriumi. Riigi laenukoormusega vaid sõnavaht. Meest sõnast, Ansip. hemalt 50protsendine tavad halbu aegu, enne- hoogsam. Inflatsiooni ohjamine ei taha pole meil siiani probleeme olnud ega te- pankrotirisk. Ning Arco tavad nad ka halbade ae- aga riikidel õnnestuda. Ka see on teistel ki neid ka siis, kui Eesti võtab viie aasta LOE ÄRIPÄEVAST Vara pole ainus, mille ga lõppu ning uue majan- riikidel oma kogemustest teada. jooksul laenu 8,6 miljardit krooni. Seda aktsiahind peegeldab in- dustsükli tõusu algust. Praegu paistab euro päris ligidalt. juhul, kui kriisi põhi oleks käes ja enam “Almunia jahutab eesti euroindu” Kärbitud eelarvega mahume defitsii- eelarvet kärpima ei pea.  lk 4–5 uudis toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev ARVAMUS 9

VANA NALI VISA HING Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute 1941, küüditamise ajal, saade- pealinn Moskvas ja parimad Saadikul üheksa elu asutamine Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik tud taevast ingel alla, vist olu- pojad Siberis. Poliitikud on visa hingega. Vi-   www.wasp.ee korda kontrollima. Ingel pole * * * satakse poriga – tõusevad [email protected] tagasi tulnud. Saadetud teine, Poola küsinud Lätilt abi: saat- püsti. Võetakse saadikupuu-    Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 kolmas. Lõpuks läinud Peet- ke tanke. Ulmanis küsinud vas- tumatus, antakse kohtu alla ja wasp project Mob. 51 12 061 rus ise asja uurima, aga tema- tu: kas saadan ühe või mõle- elu läheb edasi. Aasta tagasi gi pole tagasi tulnud, kuid tüki mad kaks? võeti Villu Reiljanilt puutuma- majanduse Lükkame aja pärast saadud telegramm: * * * tus Rävala 8 maja müügi pä- “živ i zdorov. Komissar Petrov.” Läänerindel seni kaks hukku-  Õiguskantsler taotleb rast. Nüüd on kaitsev staatus KampaaniahindEesti * * * nut. Üks suri igavusest, teisele riigikogult teist korda Villu taas minemas. Kas Reiljanil on *Hinnale lisandub käibemaks Milline riik on maailma suurim? kukkus lendlehepakk pähe. Reiljanilt saadikupuutuma- üheksa saadikupuutumatust? ÄRIPÄEVA Eesti. Tema piir on Läänemerel, haldjas.foklore.ee Et seitse veel alles? käima! tuse võtmist. KOOLITUSKESKUS KORRALDAB 1500.- 25.–26 märtsil KOOLITUSE: Mullide tekitamine on * finantsturgude loomuses KIIRE

leme kõige hullemas VAHENDAB mi süda jäi seisma. Otsekohe ma ja kontrollorganid peak- Ofinantskriisis 1930. pandi süsteem hingamisapa- sid need ka heaks kiitma. ESMAABI aastatest alates. Sel- raadi külge: arenenud riikide Turu meeleolude tasakaa- le kriisi silmatorkav omadus juhid tagasid selle, et ühelgi lustamine eeldab hinnangu- on see, et seda ei põhjusta- teisel olulisel institutsioonil te andmist ja otsuste tege- nud mitte mõni väline šokk põhja minna ei lasta. mist – ning kuna regulatsioo- ETTEVÕTETELE nagu näiteks OPECi otsus Üleilmse finantssüsteemi niorganite taga on ka inime- naftahindu tõsta. Ei, selle te- äärealadele jäävad riigid ei sed, teevad nad paratamatult kitas finantssüsteem ise. suutnud samavõrd usaldus- vigu. Kuid nende eelis on see, Millega ma peaksin praegu See tõdemus – et süstee- väärseid tagatisi pakkuda. et nad saavad turult tagasi- mil on kaasasündinud vi- See tõi kaasa kapitali põge- sidet, mis peaks lubama neil tegelema, et olukorrast välja tulla – ga – läheb vastuollu tavali- nemise Ida-Euroopa, Aasia ja oma vigu parandada. selt omaksvõetud teooriaga, Ladina-Ameerika maadest. strateegiline vaade et finantsturud kalduvad ise- Kõik valuutad odavnesid dol- Kui marginaali- ja kapitali- enesest tasakaalu poole ja lari ja jeeni suhtes. Toorai- nõuete karmistamine mul- kalduvad sellest tasakaalust nete hinnad kukkusid kivina li tühjaks ei lase, siis võivad Koolitus annab kõrvale kas suvaliselt või siis ja intressimäärad arenevatel nad nõudeid veelgi range- …strateegilise vaate praegusele mõne ootamatu välise sünd- turgudel tõusid taevasse. maks muuta. Samas pole see muse tõttu, millega turgu- protsess lollikindel, sest ka olukorrale; del on raske kohaneda. Prae- Võidujooks rahvusvaheli- turud võivad eksida. Nii on- gune lähenemine on samu- se finantssüsteemi pääst- gi tasakaalu leidmine igave- …ülevaate juhtimise muutustest Eestis ti lähtunud sellest teooriast, mise nimel alles käib. Isegi ne katse ja eksituse meetodil ja maailmas viimase 15 aasta jooksul; ometi näitab praeguse krii- kui see osutub edukaks, saa- edasi liikumine. si tõsidus ja ulatus selgelt, et vad tarbijad, investorid ja et- See kassi ja hiire mäng …teadmised, kuidas jõuda üldisest midagi on selle lähenemise- tevõtted traumaatilise koge- kontrollorganite ja turu- visioonist iga töötaja arenguni ja tagada ga põhjalikult mäda. muse, mille mõju kogu ula- osaliste vahel tegelikult ju- tuses tunneme hiljem. Sü- ba käib, lihtsalt selle tõelist nende innustumine oma tööst ka Mul on pakkuda alterna- gav majanduslangus on väl- olemust pole veel tunnista- rasketel aegadel; tiivne teooria, mis ütleb, et timatu. tud. Endine USA Keskpanga finantsturud ei peegelda te- Mida siis teha? Kuna fi- (Fedi) juht Alan Greenspan …hulga praktilisi näiteid juhtimisest gelikku olukorda täpselt. nantsturud kalduvad tekita- oli oma Delfi oraakli väärilis- Eesti lähiajaloost; Nad pakuvad pilti, mis on ma varamulle, peavad järe- te ütlustega meistermanipu- alati mingil moel moonuta- levalveorganid hoolitsema, laator, kuid selle asemel, et …värskeid ideid töötajate aitamiseks tud. Mis veel olulisem, need et need liiga suureks ei pai- tegevusest aru anda, teesk- moonutatud vaated, mida Et kontrol- suks. Finantsjärelvalveorga- les, et on kui passiivne vaat- kriitilisest olukorrast väljatulekul. turuosalised tõeseks peavad lida krediiti nid sellest vastutustest sõna- leja. Seepärast saidki vara- ja mis ka turuhindades aval- rahast eraldi, on selgelt hoidunud. Loomuli- mullid nii suureks kasvada. duvad, võivad mõjutada nn ” kult on mullide teket võima- Kuna finantsturud on glo- fundamentaalnäitajaid, mi- tarvis võtta ka- tu takistada, aga neid talu- baalsed, peab sedasama ole- da turuhinnad peaksid just- tavates piirides hoida peaks ma ka nende reguleerimi- kui peegeldama. sutusele lisatöö- olema võimalik. Seda ei saa ne. Uue missiooni on leid- Nimetagem seda kahe- riistad, õieti taas teha lihtsalt rahapakkumist nud IMF: kaitsta ääremaade- suunalist ringkorrektsioo- kontrollides. Arvestada tuleb le jäävaid riike USAst tuleva- ni turuhindade ja nende alu- käiku lasta 1950. ka laenutingimusi, sest ra- te tormide mõju eest. Koolitaja on Mart Raik seks oleva reaalsuse vahel ref- ja 1960. aastail ha ja krediit ei käi ühte jalga. USA tarbija ei saa enam leksiivsuseks. Väidan, et fi- Turgudel on oma meeleolud jääda maailmamajanduse nantsturud on alati reflek- kasutatu – pean ja eelarvamused, mis vajavad mootoriks. Üleilmse sügava siivsed ja vahel võivad nad silmas pankade tasakaalustamist. languse vältimiseks peavad sellest nn tasakaalust võim- ka teised maad oma koduma- salt kõrvale kalduda. Ehk marginaalide ja Et kontrollida krediiti ra- jandusi ergutama. Kuid suur- - mullide tekitamine on fi- vähimate kapitali- hast eraldi, on tarvis kasu- te kaubandusülejääkideta nantsturgude loomuses. tusele võtta lisatööriistad – ääremaadel pole võimalik en- nõuete muutmist. või õigemini tuleb need töö- dale tsüklivastast poliitikat Praegune kriis sai alguse riistad taas käiku lasta, sest lubada ning eelarvepuudu- riskantsete kinnisvaralae-  George Soros, 1950. ja 1960. aastail neid ka- jääkide rahastamiseks peab nude turul. USA eluaseme- suurinvestor sutati. Pean silmas panka- võimalused leidma IMF. mulli lõhkemine oli kui de- de marginaalinõuete ja mi- tonaator, mis lõhkas suure- nimaalsete kapitalinõuete Kuigi üleilmse finantssüs- ma supermulli. Too hakkas muutmist. teemi päästmiseks peab arenema juba 1980. aastail, Tänapäeva keeruline rahvusvahelist regulatsioo- kui turufundamentalismist finantsinseneeria võib muu- ni tugevdama, peame samal sai valitsev usutunnistus. ta marginaalide ja kapitali- ajal olema ettevaatlikud, et See juhtis dereguleerimise, nõuete me ei läheks liiga kaugele. üleilmastumise ja finants- arvuta- Turud pole täiuslikud, kuid uuenduste juurde, mis raja- mise üli- määrused ja reeglid on se- nesid ekslikul eeldusel, et malt ras- da veel vähem. Järelevalva- Ühepäevane koolitus toimub kahes osas: 25. ja 26. märtsil 2009 Äripäeva majas turud otsivad alati ta- keks, kui jad pole mitte ainult inime- (Pärnu mnt 105). Esimesel päeval kl 14–17, teisel päeval kl 10–12. sakaalu. mitte võima- sed, nad on ka bürokraadid Koolituse hind on 1500 krooni (km-ga 1770 krooni). Nüüd on kaardi- tuks. Seepärast ja poliitiliselt mõjutatavad. Info ja registreerimine telefonil 667 0413 või elektronposti aadressil majake kokku kuk- peaks uued fi- Vajame just niipalju reegleid [email protected]. NB! Kohtade arv on piiratud! kunud. Lehman nantstoo- kui stabiilsuse säilitamiseks Brothersi pankroti- ted enne nen- tarvis. ga juhtus kujutelda- de turule too- © Project Syndicate, 2009; matu: finantssüstee- mist registreeri- www.project-syndicate.org Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 10 Investorite TOP Investorid hoiavad kümne küünega aktsiatest kinni Tallinna börsile enim raha paigutanud investorid usuvad, et see aasta võib börsil tulla huvitav, kuid tegutsemisel tasub olla ettevaatlik ja rahulik, et mitte näppe kõrvetada.

Kui need investorid, kes on Ilves ei usu, et majanduses viimase aasta jooksul Tallin- on halvimad ajad alles ees ja NUMBER KES ON KES na börsilt põgenenud, suhtu- inimesed seetõttu investeeri- vad investeerimisse skepti- mist väldivad. “Kui mõned ma- Investori kriteeriumid liselt, siis hambad ristis akt- jandusinimesed ennustavad,  On aktsiaid ostnud tõenäo- siaid omavad aktsionärid näe- et majanduskriis kestab küm- 200 liselt börsi kaudu ja turuhin- vad just praegu häid võimalusi neid aastaid, siis mina nende  mln krooni eest on aktsiaid naga. edasitegutsemiseks. pessimismi ei jaga. Usun, et 50 suurima Tallinna börsile  Pole otseselt seotud ühegi Esikohal troonib 36 mil- asjad paranevad ajapikku. Kre- investeerinud investori käes. börsifirmaga ega pole ka fir- joni kroonise aktsiaportfelli- diidikriis on juba möödumas. ma asutaja. ga ettevõtja Toomas Tool, kes Võtab aega, kui see kõigi tead-  Pole tõenäoliselt saanud on aktsiaid turult vusesse jõuab, aga mina tahan aktsiaid soodsamatel tingi- kokku ostnud juba nii palju, olla ajast ees. Ka Buffett on öel- 1,47 mustel ja enne ettevõtte bör- et omab kinnisvaraarendus- nud, et kui kõik su ümber on  mln krooni eest pidi tänavu sile minekut. firmast juba ligi veerandit. hirmul ja kardavad, siis on õi- olema kontol väärtpabereid,  Ei kuulu börsifirma juht- Ka hiljuti lisandus Tooli kon- ge aeg osta,” ütles ta. et pääseda TOP 50 nimekirja. konda.

tole umbes miljon Arco Vara Ilves ise sel aastal aktiivselt Mullu läks selleks vaja kaks Äripäev reastas Eesti börsifirmade aktsiat. investeerida ei plaani. Neile, ja pool korda suuremat, 3,68 investorid, tegemist on Äripäeva Tool ütles möödunud sep- kes teevad esimesi samme in- miljoni kroonist portfelli. subjektiivse hinnanguga tembris Äripäevale, et tege- vesteerimismaastikul, soovi- mist on portfelliinvesteeringu- tas endine maakler silmas pi- ga ning ettevõtte tegevusse ta dada Telekomi, Norma ja Tal- navu börsile tagasi,” oli mees vamusel näidanud tugevust ei kavatse sekkuda. Salapärase linna Vee aktsiat, sest need on optimistlik. Anderssoni sõ- Eestis, konkureerides edukalt LUUBI ALL LUUBI ettevõtja tegemistesse ei oska kindlad firmad. nul ajendas teda eelmisel aas- suurte rahvusvaheliste jaeket- valgust heita ka Arco juhid, kes Ilves ise peab tõeliseks tal aktsiaid juurde ostma po- tidega. Nüüd ettevõte laien- on börsiteates teda nimetanud võtmeaktsiaks ja teatavaks sitiivne suhtumine Eestisse dab oma äri ka Lätti, mis tun- lihtsalt härra Tooliks. majanduse lakmuspaberiks ja Eesti majandusesse. “Para- dub mulle lootusrikas. Balti- Silvia Olympicut, mida on tal ka port- ku hakkasin ikkagi liiga vara- maade jaekaubandusturg po- Kruusmaa Aktsiaid kutsuvad ostma fellis kõige rohkem. “Kui ajad kult ostma, aga põhja tabami- le veel küps ja sellepärast on naeruväärsed hinnad on head, läheb kasiinonduses ne on pigem õnn kui osavus,” praegu õige aeg võidelda enda- Investeerimispanga LHV endi- topelt hästi, ja kui halvad, siis rääkis ta. le välja koht sellel turul. Ma ar- ne töötaja Rene Ilves ostis eel- topelt halvasti. Praegu on käes Andersson tõi oma inves- van, et Kaubamaja näitab pik- misel aastal Tallinna börsilt see topelt halb aeg. Kuid 5–7 teeringutes välja Merko Ehitu- ka aega aina kõrgemat käivet mitmeid aktsiaid juurde. “Ost- aasta pärast võib Olympic ol- se. “Merkot olen ma väikeakt- ja kasumit – kuigi tänavune [email protected] sin juurde, sest hinnad olid la 10 euro aktsia,” põhjendas sionärina 10 aastat jälginud ja aasta muidugi jääb tagasihoid- naeruväärselt madalad,” ütles Ilves. ettevõtte ajalugu on minu ar- likuks,” põhjendas ta. Ilves, kelle arvates on börsil vamusel väga muljetavaldav. Börsimängus “Börsihai te poole pealt midagi head sel kauaoodatud põhi käes. Aktsiaturu põhja tabamine Nõudlus ehitusteenuste järe- 2008” julgete investeeringu- aastal loota ei ole. Investeeringud tegi ta 5–7 on pigem õnn kui osavus le püsib Baltimaades kindlas- tega teisele kohale jõudnud “Samas on väga paljud et- aasta perspektiivi arvestades. Ilvesega sarnaselt ootab elav- ti väga kaua tugevana ja Merko Mikk Talpsepp proovib kätt tevõtted muutunud juba üsna Nii et kiiret kasumit ta ei oota, nemist Tallinna börsil erain- on heal positsioonil, et sellest ka reaalses börsimaailmas, ni- odavaks ning eeldusel, et suu- kuid elavnemist börsil küll. vestor Stefan Andersson. “Ma kasu lõigata. Ettevõte on kogu melt koos venna Tõnniga in- detakse mitte väga pikaks ve- “Usun, et sel aastal tuleb kor- prognoosin, et aktsiate hin- aeg olnud väikeaktsionärisõb- vesteeringuid tehes. niv kriis üle elada, tunduvad ralik ralli. Aasta lõpuks oleme nad tõusevad tohutult. Muidu- ralik ja praegune madal akt- Talpsepp prognoosis, et praegused hinnatasemed vä- tükk maad kõrgemal kui prae- gi sõltub kõik sellest, mida ar- siahind on mulle arusaama- Tallinna börsi ettevõtetele tu- gagi atraktiivsed. Paraku või- gu, muu maailm tõmbab Ees- vavad välisinvestorid, aga ma tu,” rääkista. leb 2009. aasta suhteliselt kee- vad hinnad lühiajalises pers- ti kaasa,” lisas ta. arvan, et nad tulevad juba tä- “Kaubamaja on minu ar- ruline ning majandustulemus- pektiivis reageeringuna täien- toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev 11

EDETABEL Suurimad Eesti börsiettevõtete eraisikust aktsionärid  investeeringu väärtus kroonides, 01.03.2009 seisuga

1. Toomas Tool 36 436 286  Arco 36 436 286 2. Arvo Nõges 11 913 020  Arco 4 354 008  2 690 648  Baltika 1 611 201  Merko 1 258 819  Eesti Telekom 715 000  Eesti Ehitus 410 099  Kalev 408 688  Norma 272 250  Ekspress Grupp 107 214  Järvevana 85 094 3. Mati Tusov 9 869 734  Kalev 9 869 734 4. Felix Laupmaa 7 952 600  Eesti Telekom 7 865 000  Baltika 87 600 5. Mati Polli 7 150 000  Eesti Telekom 7 150 000 6. Kai Raja 7 010 966  Eesti Telekom 6 829 466  Norma 181 500 7. Vjatšeslav Rabotšev 5 876 026  Starman 5 876 026 8. Igor Piho 5 254 218  Eesti Telekom 3 729 798  Tallinna Kaubamaja 1 426 800  Tallink 61 320  Norma 36 300 9. Valdek Kaurit 5 226 650  Eesti Telekom 5 226 650 10. Kalmer Kikas 4 814 433  Eesti Telekom 2 473 900  Norma 1 016 400  Tallinna Vesi 967 433  Tallinna Kaubamaja 356 700 11. Sei Takano 4 790 500  Eesti Telekom 4 790 500 12. Vesa Jaakko Karo 4 380 000  Tallink 4 380 000 13. Urmas Uustal 4 210 247  Norma 2 510 399  Tallink 1 412 401  Eesti Telekom 287 430 14. Ain Loot 4 172 660  Eesti Telekom 3 575 000  Tallinna Vesi 422 460  Tallink 175 200 15. Tõnis Kotkas 4 025 220  Baltika 4 025 220 16. Aleksander Pajuri 3 983 610  2 903 329  Tallinna Vesi 381 059  Eesti Telekom 262 834  Tallink 153 300  Tallinna Kaubamaja 101 017  Norma 85 087  Merko 64 160  Järvevana 31 020  1 800  Arco 3 17. Katrin Kaurit 3 575 000  Eesti Telekom 3 575 000 18. Sven Einar Stefan Andersson 3 065 300  Merko 1 834 976  Tallinna Kaubamaja 811 802  Järvevana 310 200  Eesti Telekom 108 323 19. Raul Rebane 3 039 534  Eesti Ehitus 2 968 217  Tallinna Kaubamaja 38 999  Merko 16 040  Baltika 10 512  Norma 4 356  Järvevana 1 410 20. Ülo Metsaots 2 902 355  Norma 2 613 600  Merko 288 752  Järvevana 3 21. Eve Prinits 2 759 259  Kalev 2 694 229 davatele negatiivsetele uudis- veelgi langeda, ning olenevalt aegadel muutub ebakindlus ning millisest hetkest võib  Merko 51 328 tele veelgi langeda, kuigi prae- turuolukorrast oleme valmis finantsturgudel niivõrd suu- hindade liikumist ülereagee-  Tallink 6 588 gustel hinnatasemetel tundub investeeringuid suurendama,” reks, et hullema ootuses hin- ringuks pidada ning milline  Järvevana 4 512 väga palju negatiivset hinda- ütles noormees. dab turg muu hulgas alla ka ettevõte kui edukalt suudab  Ekspress Grupp 2 602 desse juba sisse arvestatud ole- suhteliselt tugevamate ettevõ- kriisist välja tulla. Seega üheks 22. Märt Luuk 2 607 111 vat,” rääkis ta. Investor: kriisis hindab turg tete väärtuse ehk kipub halba- võimaluseks on hajutada in-  Baltika 1 799 602 Noored investorid on ka sel alla ka tugevaid aktsiaid dele uudistele üle reageerima,” vesteeringuid nii ettevõtete ja  Harju Elekter 514 003 aastal valmis haarama võima- Talpsepa sõnul on investee- märkis ta. turgude lõikes kui ka ajalises  Tallinna Vesi 151 945 lustest kinni, sest hinnad või- ringud Tallinna börsile teh- “Samas on suhteliselt kee- plaanis,” rääkis Talpsepp, kes  Tallink 119 749 vad veelgi langeda. “Oleme val- tud pikaajalist perspektiivi ruline täpselt prognoosida, lisaks Eesti aktsiatele omab ka  Merko 20 050 mis selleks, et hinnad võivad silmas pidades. “Keerulistel kui kauaks kriis kestma jääb välisinvesteeringuid.  Järvevana 1 763 Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 12

EDETABEL Suurimad Eesti börsiettevõtete eraisikust aktsionärid  investeeringu väärtus kroonides, 01.03.2009 seisuga Vanad tegijad 23. Raivo Suviste 2 564 090  Tallink 1 119 243  Eesti Telekom 1 072 500  Starman 372 347 INDEKS TASUB TEADA 24. Raivo Touart 2 546 750 Tallinna börsile Investorite soosikud...... ja heidikud  Eesti Telekom 2 481 050 investeerijate jaoks  Tallink 65 700 on olnud kohutav  Eesti Telekom Aktsiad, millesse on suunatud 25. Marko Milius 2 446 137 Populaarseim investeering, alla 100 000 krooni  Norma 1 639 453 aasta kuhu on investeerinud tervelt  Viisnurk  Eesti Telekom 365 916  Äripäeva indeks 35 suurinvestorit 50st.  Silvano  Eesti Ehitus 302 785  Tallink  Trigon  Järvevana 83 729 28 investorit Panustanud on 50 suurimat  Merko 54 254  investorit Tallinna börsi kõigile 26. Andrus Uudmäe 2 411 050 20 investorit aktsiatele.  Tallink 1 168 067 18.04  Eesti Telekom 450 450 19.05  Olympic 390 759 1540  Tallinna Kaubamaja 264 529 19.03.2008 1485  Arco 86 000 19.06  Tallinna Vesi 35 205 1447  Merko 16 040 1621 27. Andrus Rand 2 396 885  Merko 1 053 026  Baltika 519 661  Eesti Ehitus 377 948  Olympic 318 604  Tallinna Kaubamaja 67 773  Tallink 43 800  Järvevana 16 074 28. Gunnar Toode 2 243 718 19.08  Eesti Telekom 1 751 750 1275  Norma 249 200  Tallink 85 848  Baltika 56 940 18.07  Olympic 45 220 1236  Eesti Ehitus 37 560  Arco 17 200 29. Priit Põldar 2 194 899  Eesti Telekom 1 702 272  Tallinna Vesi 366 695  Eesti Ehitus 43 664  Tallink 40 734  Arco 15 996  Merko 14 917  Harju Elekter 10 621 30. Tõnis Kiisküla 2 145 000  Eesti Telekom 2 145 000 31. Indrek Mihhels 2 133 400  Eesti Telekom 1 072 500  Eesti Ehitus 469 500  Merko 320 800  Arco 137 600  Olympic 133 000 32. Kristel Rehe 2 112 300  Tallinna Vesi 2 112 300 33. Madis Üürike 2 102 400  Tallink 2 102 400 Mul on tunne, et oskan oma 34. Raivo Hein 2 004 482  Tallinna Vesi 596 373 rahaga paremini ringi käia,  Eesti Telekom 519 090  Olympic 458 903  Tallink 430 116 kui börsil tootlust oodata. Aga kui 35. Viljar Jaamu 1 978 805 ”  Tallink 1 978 805 kunagi see laiskus tagasi tuleb, siis 36. Peeter Pokk 1 940 357  Eesti Telekom 1 726 039  Norma 94 380 võib-olla ostan.  Tallinna Kaubamaja 46 847  Merko 29 911 Neinar Seli , eelmise aasta Investorite TOPis teine LUUBI ALL LUUBI  Tallink 21 900  Olympic 21 280 37. Tõnn Talpsepp 1 939 895  Tallinna Kaubamaja 527 131 Silvia  Järvevana 330 414 Kruusmaa  Tallinna Vesi 307 692 Seda juttu, et aktsiad on  Olympic 245 039  Baltika 150 015 jube odavad, räägiti ka  Tallink 145 495  Merko 105 094  Eesti Ehitus 89 205 aasta tagasi, nüüd on veel oda- [email protected]  ” Ekspress Grupp 24 255  Arco 15 483 vamad. Kes need inimesed on,  Eesti Telekom 72 38. Pekka Juhani Aaltonen 1 887 233 kes praegu hakkavad hinda  Eesti Telekom 382 096  Kalev 376 883  Starman 311 346 üles ajama? Mina neid ei  Tallink 227 637  Tallinna Vesi 176 729 näe.  Tallinna Kaubamaja 128 697  Ekspress Grupp 97 233 , eelmise aasta Investorite TOPi esinumber, see-  Viisnurk 39 171 Rain Lõhmus kordses tabelis ei ole  Harju Elekter 30 103 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev 13

EDETABEL Suurimad Eesti börsiettevõtete eraisikust aktsionärid tõmbavad tagasi  investeeringu väärtus kroonides, 01.03.2009 seisuga  Olympic 27 930  Eesti Ehitus 26 724 Viimase aasta jooksul akt- valt oleksin välja tulnud,” li- ma sõnul näidata nii juhtu- ja on stabiilsemat äriõhkkon-  Trigon 18 632 siaid müünud investorid ei sas ta. Vabanenud raha mees misvigu kui ka varade allahind- da ja siis suureneb ka usaldus.  Norma 18 150 usu, et olukord börsidel nii- aga Tallinna börsi aktsiatesse lust. “Eks enamik meist oli pi- Siis tekib ka ostmine. Tark veel  Baltika 10 512 pea paremaks muutub, ja panema ei kiirustanud. “Eks mestatud majanduskasvust, ei tormaks börsile,” märkis  Silvano Fashion Group 8 460 soovitavad investoritel säi- mul kogemust on ka, ei hak- mis põhines laenukoormu- Tartu ettevõtja. Ja ehk on sel-  Arco 3 440 litada rahu ning oodata ära, ka näpud nii kiirelt sügelema, se suurenemisel. Selle aasta leks ajaks börsil ka põhi saa-  Merko 3 208 kuni asjad hakkavad pare- kui raha kuskilt tuleb,” mär- numbrid tulevad veel negatiiv- bunud, vaatamata niigi närbu-  Järvevana 282 muse poole liikuma. kis Lõhmus. semad kui mullu,” nentis ta. nud aktsiahindadele on kuk- 39. Andri Hõbemägi 1 885 641 Küll aga ostis ta natuke Mulluse TOPi teine koht kumiseks ruumi veel küll.  Eesti Telekom 1 222 650 Eelmise aasta TOPi esi- juurde Eesti Ehituse aktsiaid ja Neinar Seli see kord üldse sil- “Peaks vaatama pealt, mitte  Tallinna Vesi 323 886 numbri Rain Lõhmuse viis Sa- ka välismaa börsidelt ning in- ma ei paista, mehe aktsiad on ise tegema,” on Seli soovitus.  Eesti Ehitus 319 260 ku Õlletehase lahkumine see- vesteeris LHV-sse tagasi. “Ees- nimelt kõik laenu tagatiseks  Ekspress Grupp 19 845 kordsest tabelist sootuks mi- ti Ehitusel on infrastruktuu- pandud. Samas ta tunnistab, Pärnits: investeerimine 40. Gert Jostov 1 776 500 nema. ri osa mõnevõrra suurem kui et pole oma aktsiaportfelli pole praegu perspektiivikas  Eesti Telekom 1 751 750 LHV Groupi üks omanikest teistel,” põhjendas ta. kaks aastat muutnud. Eelmisel aastal investorite  Tallink 15 698 hingab kergendatult õlletootja “Ma parem ei vaata akt- TOPis 15.ndal kohal olnud  Eesti Ehitus 9 052 lahkumise pärast, märkides, Lõhmus: mina lähiajal siaid. Kui midagi ei tee, siis ei Ülo Pärnits on aktsiatest rää- 41. Meelis Asi 1 765 115 et tal oleks nagunii olnud ras- pikaajalisse tõusu ei usu liigu ka midagi ja pole ka või- kimisel tagasihoidlik. Ta mär-  Eesti Telekom 1 129 700 ke saada lahti umbes 40 mil- Millal on siis õige aeg Tallin- malik vigu teha. Olen kõik õi- gib vaid, et on oma mullu veel  Tallink 451 841 jonit krooni maksvast aktsia- na börsilt ostma hakata? “Siis, ged ajad maha maganud, kui 7miljonise aktsiaportfelli ma-  Merko 168 741 portfellist. kui mina hakkan investeeri- oli midagi võimalik veel akt- ha müünud.  Järvevana 14 833 “Ega ma ei proovinudki ma,” naerab Lõhmus. “Prae- siatega teha. Aga lootus teeb “See ei ole see, millega prae- 42. Rene Ilves 1 727 192 neist lahti saada. Aga olen rea- gu on veel vara. Olen trendi lolli tugevaks,” ütleb Seli, kel- gu tegeleda. Pole perspektiivi-  Olympic 532 000 list, sama hea hinnaga ma vae- kombanud, aga aktsiate hin- le sõnul tema portfell oli kuna- kas tegevus. Tegelen oma fir-  Tallinna Vesi 281 640 dade trend on veel allapoole. gi väärt üle 60 miljoni krooni, madega, nende arendamisega  Eesti Telekom 250 250 Seda juttu, et aktsiad on jube ja kinnitab, et praegu ta kind- ja probleemidega,” ütleb ta.  Norma 188 760 odavad, räägiti ka aasta taga- lasti aktsiaid juurde ei taha os- Pärnitsa sõnul on ettevõt-  Merko 128 320 si, nüüd on veel odavamad. Kes ta, pigem tegeleb enda ettevõ- jal vaja praegu tegeleda oma  Tallinna Kaubamaja 80 852 need inimesed on, kes praegu tetega. põhiettevõtlusega, et kohane-  Baltika 52 560 hakkavad hinda üles ajama? “Mul on tunne, et oskan da muutunud majanduskesk-  Tallink 43 800 Mina neid ei näe.” oma rahaga paremini ringi konnaga.  Eesti Ehitus 37 560 Aga kui mõnel investoril on käia, kui börsil tootlust ooda- Eelmisel aasta algul oma  Viisnurk 34 260 19.09 suur tahtmine Tallinna börsilt ta. Aga kui kunagi see laiskus aktsiad müünud Pärnits väga  Järvevana 28 200 1198 osta? “Sõltub, mis ajaperspek- tagasi tuleb, siis võib-olla os- tumedates toonides Tallinna  Harju Elekter 22 840 tiiv on ja kui väga ta tahab. Ma tan,” märkis ettevõtja. börsi siiski ei näe: “Kindlasti  Silvano Fashion Group 21 600 usun, et mõni firma peaks ik- on Eestis firmasid, mis arene-  Arco 17 200 ka paremaks muutuma. Küsi- Seli: vaba rahaga pole vad vaatamata majanduskrii-  Ekspress Grupp 7 350 mus on aga selles, et paljudel praegu kiita sile. Ei kao kuhugi Eesti Te- 43. Jaan Koort 1 672 541 juhtudel pole välistatud, et akt- Seli sõnul praegu vaba rahaga lekom, Tallinna Kaubamaja,  Merko 933 448 siakasv sõidab veelgi allapoole kiita pole. “Juurde pole prae- Tallinna Vesi,” ütles Pärnits,  Eesti Telekom 572 000 või püsib paigal. Mina pikema- gu mõtet osta. Igasugune vaba kuid soovitust aktsiad osta ta  Järvevana 131 405 ajalisse tõusu lähiajal ei usu. raha ringleb ettevõtete vahel anda ei taha.  Tallink 32 859 Võib tulla põrkeid. Kui mida- õhus. Kord ollakse sulle sees, “Kui isegi terve majanduse  Arco 2 829 gi ikka kukub tükk aega, siis siis sina sees,” kirjeldas Seli suhtes ei oska tippanalüüti- 44. Üllar Tali 1 664 400 mingil ajal põrkab natuke üles likviidsusprobleeme, mis pär- kud midagi selgepiiriliselt öel-  Tallink 1 664 400 ka,” täpsustas Lõhmus. sivad ka investeerimist. da, siis kes olen mina siin soo- 45. Igor Ivanov 1 644 500 Lõhmuse arvates läheb ma- Neil, kel vaba raha on, Seli vitama. Ühed ütlevad, et börs  Eesti Telekom 1 644 500 janduses pigem raskemaks. sõnul tormata ei tasu. “Arvan, langeb 30 protsenti, teised, et 46. Rait Lukas 1 558 575 Börsifirmade suured kahjumid et poole aasta pärast võtavad tõuseb 30 protsenti,” lausus  Tallink 657 000 eelmise aasta lõpul võivad te- asjad selgemaid kontuure, va- Pärnits.  Olympic 351 120  Baltika 245 280 17.10  Eesti Telekom 178 750 909  Arco 86 000  Ekspress Grupp 40 425 47. Albert Sibrik 1 499 079  Tallinna Kaubamaja 713 400  Norma 399 300  Harju Elekter 194 140  Merko 160 400  Baltika 17 739  Järvevana 14 100 48. Sander Karu 1 495 720 19.01.2009  Eesti Telekom 791 148 712  Norma 396 541 19.11 19.12  Harju Elekter 169 587 701 660 19.02  Starman 102 571 656  Kalev 18 672  Merko 9 624  Silvano Fashion Group 4 673  Tallink 2 059  Järvevana 846 49. Jaan Talts 1 474 018  Eesti Telekom 1 102 888  Tallink 177 075  Baltika 98 550  Olympic 47 880 18.03.2009  Tallinna Kaubamaja 47 560  Ekspress Grupp 66 50. Kalju Liiv 1 465 763  Harju Elekter 1 319 010  Tallinna Kaubamaja 50 509  Tallink 30 660 586  Tallinna Vesi 28 164  Eesti Telekom 19 734  Baltika 7 008  Olympic 5 320  Arco 5 160  Ekspress Grupp 198

Allikas: Äripäev, Eesti Väärtpaberite Keskregister Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 14

Arvo Nõges: sellist verelaskmist ma lihtsalt ei oodanud

Äripäeva investorite edetabelis teise koha saavutanud Arvo Nõges soovitab aktsiatesse investeerida ka börsikaugetel inimestel, kuna see on “rahas istumisest“ tulusam ja riskivabam.

Te olete pikaajalise koge- igal investoril on olemas mingi on väga karm reaalsus. Selli- oli see, et ma ei arvanud, et me musega investor, kes sai sisemine veendumus, mis väl- seid tasemeid poleks unes ka nii sügavale langeme. KES ON KES esimest korda börsil kõrve- jendub aktsiavalikus ja õigla- osanud näha. Need, kes täna tada 1997. aastal... ses hinnas. Minu veendumus on ostma tulnud, on väga tub- Kui ma ütlen, et Te ole- Arvo Nõges Seal ma sain oma esimese oli 2007. aasta tipust end tüh- lid, kuna nad on suutnud osa- te kõige suurem mitte  sündinud 1969. aastal kõige tõsisema kogemuse. jaks müües, et see turg on lii- luse soetamisega oodata. insaiderist investor Tallinna  investeerib läbi oma val- ga kallis. Kui ma 2008. aastal börsil, mis tunde see Teis dusfirma Gamma Holding Kas see oli väga terav laks? hakkasin uuesti positsioone Aasta tagasi ütlesite, et kui tekitab? Eesti ja välisaktsiatesse ning LUUBI ALL LUUBI Jah, väga terav. Ma olin siis soetama, arvasin, et me hak- investor näeb esimesi ne- Ma arvan, et see pole ehk kinnisvarasse tunduvalt naiivsem ja kogene- kame lähenema põhjale ja et gatiivseid signaale, siis tu- päris nii ja ma pole kindlasti  suuruselt teine eraisikust matum kui praegu. Mingil het- ettevõtete väärtus hakkab saa- leb aktsiad maha müüa. Sa- ainuke. Aga kindlasti see hea investor Tallinna börsil kel oli finantsvõimendus vä- vutama õiglast taset. muti, et paljudel investori- tunne ei ole, kui sa ei tea täp-  augustis 2005 müüs Han- Ralf-Martin ga valus. Õnneks oli vaja sel- Mul on kogemus ettevõt- tel on oht oma aktsiatesse selt ega saa mõjutada otsuseid, sabussile maha oma suur- Soe lest vabaneda ja tänu sellele jäi lusest, majandusest ja mingil armuda. Kas see kehtib ka mis raskel ajal võivad olla väga- osaluse bussifirmas Mulgi lõppkokkuvõttes isiklik krahh määral ka finantsturgudest, Teie enda kohta? gi tuntavaid tagajärgi omavad. Reisid (endine Viljandi ATP) saabumata. Säilisid mõned in- aga sellist verelaskmist ma Jah, suurepäraselt minu Nii positiivses kui ka negatiiv-  omab koos Arengufondi- vesteeringud, mis hiljem mit- lihtsalt ei oodanud. Kui turg kohta ka (naerab). Ennast lo- ses mõttes, sest raske aeg on ga osalust Smartpost OÜs, mekordistusid. on ikka kolm korda allpool, hutada võib, aga õigustada ei alati väljakutse ja võimalus. mis arendab iseteeninduslike kui ma arvasin, siis tuleb tun- maksa, et sama jutt kehtib ka pakiterminalide tehnoloogiat [email protected] Kas Te praegu ei karda, et nistada oma eksimust. portfellihaldurite, analüütiku- Nagu üksik hunt keset oaa- investeeringud võivad lõpp- te, fondihaldurite jt kohta, kes si? kokkuvõttes samasse auku Teie praegune aktsiaport- on väga suuri miinuseid suut- Võib ka nii öelda. Kuid ala- see on mu meelest õige inves- minna? fell on väärt üle 10 miljo- nud oma klientidele tekitada. ti peab olema nägemus ette- teerimine, kui suudad hooli- Väga hea küsimus. Rääki- ni krooni. Võib arvata, et võtte väärtusest ja usk selles- mata turu skepsisest leida õi- des lähedaste inimestega, olen olete sisse pannud viimase Kas suur kaotus tekitab ka se. Turg on alati täis erinevaid ge aja ja õige aktsia ostmiseks neile öelnud, et pole ennast aastaga aga mõnikümmend riskitunnetuse hägustamist arvamusi ja ma arvan, et veel või müümiseks. viimase kümne aasta jook- miljonit krooni… sooviga ükskõik mis viisil sel aastal saavad paljud teada, Aga muidugi praegu võib sul nii rumalana tundnud kui Paraku tuleb tunnistada, et plussi jõuda? et turg võib ka väga rängalt ek- öelda, et on esinenud pare- praegu. praeguseks on mõned aktsiad, Jah, eks see mõnes mõttes sida allapoole ehk alahinnata maid ostuhetki kui need, mis Viimane poolaasta turul mida ma 2008. aastal ostsin, tõesti tekitab sellist tunnet. ettevõtete väärtusi. 2007. aas- mina valisin. Loodan siis selle on ületanud minu ootusi ne- kukkunud kolm korda ja mõ- Ma arvan, et ma ise nii palju tal eksis turg teises suunas ehk peale, et aktsiavalikud osutu- gatiivses mõttes. Ma arvan, et ned lausa kümme korda. See rapsinud ei ole, aga minu viga ettevõtted olid ülehinnatud. Ja vad õigeteks. toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev 15

 Ligi 12 mil- joni kroonist Eesti aktsiate portfelli omav Arvo Nõges tunnistab, et osa ta väärt- paberitest on odavnenud lausa 90%. Foto: Peeter Kümmel/ Sakala/Scanpix

Oskate mõne kindla näite käsku. Praegu on kõige liht- tusele võtt või tarbijakäitu- de aktsiad kusagil kaks korda tuua mõnest aktsiast, mis sam deposiidis istuda, kuigi mise elavnemine? tõusnud (Nõges on investeeri- Kah- on liiga madal ja võib väga selle eest makstakse väga vä- Ma pigem arvan, et tarbi- nud ka Rootsi ja USA aktsiates- hea investeering olla? he ja ka krooni deposiitidel on jakäitumise tegur. Praegu on se – toim). juks Ma ei hakka ühtegi aktsiat ka mõningane devalveerimis- rasked ajad ja inimestel lä- üles puššima, eks minu posit- risk. Samas on töötavate ette- heb raha vaja millegi muu kui Soovite midagi veel lisada? sioonid räägivad iseenda eest. võtete hindadesse sisse arves- investeerimise jaoks. Praegu Ma ütleksin veel seda, et lihtsate ini- Aga ma ei oma kõiki mulle hu- tanud juba mitmekordne de- on oluliselt raskem kriis, kui kramplik rahaarvestamine, ” vi pakkuvaid aktsiaid, loodeta- valveerimisrisk. 1990ndate lõpus, kuna inimes- kramplik negativism ja selles- meste raha vasti jõuan neid veel soetada. Kui võrrelda aktsiainvestee- te kohustused on suuremad. se uskumine ei tasu vaeva ära. ringut deposiidiga, siis minu Eraisikud ei lähe pankrotti Arvan, et inimestele ja ühis- Mida soovitate väikeinves- arvates on aktsiainvesteering mitte seetõttu, et nad ei suu- konnale on siiski omane pür- pangakon- toritele? praegu tulusam ja riskivabam. daks tulu teenida, vaid seetõt- gimine paremuse ja paremate Osta kodumaiseid aktsiaid, Seda julgen küll soovitada ja tu, et kulusid teenindada. unistuste suunas. todel on nii kui on vaba raha, ja uskuda ka- usun, et ei pea hiljem oma soo- Ka mina muretsen laenude Eesmärgid on sellepärast pitalismi jätkusuutlikusse. vitust kahetsema. pärast rohkem kui aktsiahin- seda väärt, et nende saavuta- Meedias kajastub hinnang, dade pärast. Kui ma olen ot- miseks vaeva näha. Raha on ajupestud, et Eestis ja Baltimaades lõp- Mis võiks olla summa, mil- sustanud pikaajaline investor vahend, kahjuks küll väga va- peb elu otsa: saab läbi igasu- lega alustada aktsiaturule olla, siis ma võin rahulikul 2– jalik vahend, et elu endal, oma et see ei gune laenu- ja äritegevus, et- investeerimisega? 3 aastat oodata ja ma olen kol- lähedastel paremaks muuta, tevõtted lõpetavad edaspidi ai- Mina olen alustanud väga mekordses võidus. Pole küsi- kuid tihti näeme siin Eestis se- nult kahjumitega. väikeste summadega. Teoree- must tulla kolmekordsest kao- da, kuidas rahast saab alguse tule kapita- Kahjuks lihtsate inimeste tiliselt võib alustada ka 10 000 tusest kolmekordsesse võitu. just eemaldumine lähedaste raha pangakontodel on nii aju- krooniga. Mu poeg kaupleb inimeste või sõprade vahel. liturule. pestud, et see ei tule kapitali- praegu paari tuhande krooni- Mõnesse Eestis tegutse- turule. Minu arvates annaks ga. Ma arvan, et 100 000 krooni vasse Rootsi panka olete ka Peate oluliseks, et raha- neil nii kolme aasta perspek- on praeguses seisus väga kor- investeerinud? väärtuste kõrval tuleksid tiivis mitmekordistada oma ralik investeering. Jah. Ma arvan, et finants- tagasi elukesksed väärtu- raha. Eesti inimesed ei ole aga sektor on tugevalt allahinna- sed? finantsalal eriti haritud. Oma Mis pauk peaks toimuma, tud. Mina näen seal suurt tee- Jah, selle peale olen ma peaga mõeldakse väga vähe, et usk Tallinna börsi tuleks nimisvõimalust. Ma arvan, et oma sisemist energiat raisa- oodatakse mingit kutset või tagasi? On see euro kasu- aasta lõpuks on Rootsi panka- nud küll. Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 16 PÄEVA TEGIJA Swedbank +9,3% 180 INVESTOR 147 114

81

48

15 | börsid | aktsiad | fondid | 04 06 08 10 12 02

 Sun Microsystems üks loojaist Scott McNealy (vasakul) võib oma silmatera müüa IBMile, mille juht Samuel Palmisano (paremal) viiks ülevõtmisega läbi IBM seni suurima tehingu. Sun ja IBM peavad plaane

IBM ligipääsu ka Sun’i suure- Ülevõtmist lihtsustab ka vad sama tulemust ka praegu- Ost Võimalik Sun’i ülevõtmine teeks le kliendibaasile, millest val- see, et IBM ja Sun tegutsevad sesse perioodi, sest ettevõt- dava osa moodustavad valit- üsna lähedaste konkurenti- te ühed olulisemad kliendid susasutused, telekomi- ja fi- dena. Kui Hewlett-Packard – finantsasutused – on viima- IBMst ühe mõjukaima tehnogigandi nantsettevõtted, kes kõik on ja Dell arendavad standardi- se langusega koos ära kukku- juba aastaid tagasi Sun’i ka- seeritud tehnoloogiat korpo- nud. IBM peaks ühildamis- levõtmiste hooaeg on ma ja hooldama kalleid serve- suks otsustanud ning sellesse ratiivsetele andmebaasidele, se väga palju raha panema Ütõepoolest tuure li- reid enda ruumides, vaid või- tehnoloogiasse kõvasti inves- siis IBM ja Sun on keskendu- ja umbes miljardi võrra Su- samas, sest kolma- vad teenuse tellida, kasutades teerinud ning seetõttu teiste nud firmasisese suletud teh- ni kulusid vähendama, et ta päeval hakkas levima in- pilveteenust, ja andmed töö- pakkujate ettepanekuid taga- noloogiaga tippmasinatele. IBM kasumlikkusega sobima fo, et International Business  Silvia Viidik deldakse hoopis kusagil mu- si lükanud. Ost muudaks IBM positsioo- hakkaks. Machines (IBM) on üle ost- jal. Klientide jaoks on tege- ni suhteliselt võitmatuks, mis mas konkurenti, program- gusest kaugemale ning soo- mist oluliselt odavama ja mu- Põhjuseid lojaalsuseks lisas teeb muidugi muret erineva- Täiesti erinev on ka ettevõ- meerimiskeele Java loojat vivad end positsioneerida tu- gavama lahendusega, mis- kahtlemata ka Suni varasem tele õigusorganitele. Ühenda- tete töökultuur – kui Suni in- Sun Microsystems’t, kuluta- ruliidriteks, on praegu vä- tõttu vaikselt sellele üle min- pikaajaline ideoloogia, mille tud ettevõte võtaks 42 prot- senerid võtavad üsna vabalt, des selleks oma 13miljardili- ga agressiivsed,” sõnas Globe naksegi. kohaselt pühendusid nad iga senti kogu serverituru käi- kõigepealt teevad midagi ja sest rahareservist 6,5 miljar- Equity Research analüütik IDC uuringfirma ana- hinna eest vaid enda toodete best, 65 protsenti Unixi ope- siis küsivad tagantjärele luba, dit dollarit. Trip Chowdhry. Ühe vanima- lüütik Vernon Turner prog- isoleeritud arendamisele, mis ratsioonisüsteemil töötava- töötab IBM mõnevõrra vana- na omalaadsete seas võib IB- noosib pilvetehnoloogia tu- ei lubanud masinatel ühegi te serverite turu omast ja pea moodsamal mudelil. Töömal- Suni aktsia loomulikult ei Mi pidada nii targaks kui ka ru kasvamist 2012. aastaks teise ettevõtte tarkvara jook- poole lintmäluturu käibest. lide ühildamine saab ilmselt jäänud allkirjastatud tehin- ettevaatavaks. enam kui kahekordseks, mil- sutada ega lisavidinaid ühil- Kuigi võimalik tehing pais- olema pikaajaline ja vaevari- gut ootama ning tuhises kii- Nimelt nähakse tehnoloo- lega jõuaks 42 miljardi dolla- dada. Kes olid Suni valinud, tab igati lilleline ja natuke kas protsess. ruga 78,87protsendilisele tõu- giamaastiku tuleviku diri- rini. “Cloud- tehnoloogia on jäid talle truuks. Kuna viima- lausa uskumatult hea, võib Kui tehing toimuks, saaks sule, samas kui IBM pidi lep- gendi rollis nö cloud-tehno- üks tulevikuvõimalustest, mi- sed aastad on kauaaegset põ- see siiski veel riske kaaludes ta ajalooraamatutesse kui IB- pima 5,28protsendilise lan- loogiat. See tähendab toode- da lihtsalt peab ära kasuta- himõtet muutnud ja Suni ma- ära jääda. Mi kõige suurem ülevõtmi- gusega. te ja teenuste müüki üle in- ma, sest see on suund, kuhu sinad ühilduvad ka teiste et- Sun on viimasel kolmel ne ja tähendaks tehnoloogia- “Targad ettevõtted ja need, terneti, selle tehnoloogilises turg läheb,” lisas Turner. tevõtete toodetega, oleks lii- kvartalil teatanud kahjumi- maastikul kahtlemata ühe kes vaatavad praegusest lan- mõttes. Ettevõtted ei pea ost- Lisaks tehnoloogiale saaks du moodustaminegi lihtsam. test ning analüütikud näe- uue aja algust. toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev INVESTOR 17

NUMBER INTRESS TARKVARATÖÖSTUS Euribor (6 kuud) 1,734 Oracle laiab esmakordse dividendimaksega 5,50 19. märts Maailma suuruselt teine tark- kaks protsenti, 5,5 miljardi- varakompanii Oracle maksab le dollarile (analüütikute ootus 4,75 esmakordselt dividendi (viis 5,46 miljardit dollarit). 4,00 senti aktsia kohta), vahendas Oracle prognoosis, et neljan- Bloomberg. da kvartali kasum aktsia kohta 3,25 Majandusaasta kolmanda mahub 42 ja 46 sendi vahele, 2,50 kvartali tulemus ületas analüü- käive aga kukub 10–14 prot- 50 tikute ootuseid. Mõnede ku- senti. See teeks käibeks mak-  dollari piiri ületas eile toornafta barreli hind. Nii nagu akt- 1,75 ludeta kasvas kasum 35 sen- simaalselt 6,5 miljardit dolla- dile aktsia kohta. Analüütikud rit, analüütikute ootus on seit- siad, sai ka toornafta hind eilsest Fedi ulatuslikust võlaostmi- 1,00 se teatest tõuke ülespoole ronimiseks. 04 06 08 10 12 ootasid 32 senti. Käive kasvas se miljardit dollarit.

RAHA Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 5,10 5,20 5,30 6,00 6,20 6,50 6,50 6,50 1000/5000(4) Krediidipank 0,30 5,15 5,25 5,35 6,05 6,25 6,55 6,65 6,70 1000/3000(4) Swedbank 0,20 - - 4,40 4,60 4,75 4,90 4,90 4,90 3000 Tallinna Äripank 0,20 5,10 5,20 5,30 5,60 5,55 5,80 5,70 - 1000 Tallinna Äripank (3) 0,20 5,70 5,80 5,90 6,10 6,00 6,10 6,55 - 100 000 Nordea Pank 0,1-0,25 4,90 5,05 5,10 5,40 5,60 5,75 - - 5000 Parex Pank kokkuleppel 6,50 - 7,00 7,50 8,50 9,50 8,00 7,00 1500 Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 5,30 5,40 5,55 6,05 6,30 6,60 6,60 - 5000 BIGBANK - - 5,40 5,50 5,60 6,40 6,40 8,30 9,00 9,20 5000 BIGBANK - - - - - 6,60 6,60 8,30 9,20 9,40 150 000 DnB NORD Pank 0,25 (7) - 5,15 - 5,35 5,60 5,75 6,00 6,00 6,00 5000 UniCredit Bank 0,25 (9) - 4,93 5,28 5,65 5,97 6,32 6,52 - - 5000/50000 (9) SEB 0,20 0,25 4,15 4,30 4,35 4,55 4,70 4,85 4,85 4,85 2000*

tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank 0,70 1,25 1,55 1,75 1,95 2,05 1,20 1,40 1,60 1,75 1,80 1,85 Krediidipank 0,70 1,15 1,35 1,65 1,80 2,00 100/200 USD(4) 2,00 2,15 2,30 2,80 3,40 4,00 100/200 EUR (4) Swedbank - - 1,15 1,45 1,65 1,80 252 USD - - 1,80 1,90 1,95 2,10 192 EUR Tallinna Äripank 0,70 1,25 1,45 1,80 1,95 2,15 200 USD 1,75 1,90 2,05 2,15 2,20 2,25 200 EUR Nordea Pank 0,20 0,60 0,90 1,40 1,55 1,70 300 USD 1,45 1,55 1,70 1,85 1,85 2,00 320 EUR Parex Pank 3,00 - 4,00 4,50 4,70 5,00 100 USD 5,00 - 5,30 5,40 5,50 9,50 100 EUR Marfin Pank Eesti 0,80 1,20 1,40 1,70 1,85 2,10 500 USD 2,60 2,70 2,80 3,10 3,50 4,10 350 EUR DnB NORD Pank 0,50 - 1,25 1,50 1,75 1,85 300 USD 1,60 - 1,90 2,10 2,25 2,40 300 EUR BIGBANK ------4,30 4,30 4,90 kuni 30 000 EUR BIGBANK ------4,50 4,50 5,30 üle 30 000 EUR UniCredit Bank 1,53 1,98 2,28 2,83 2,98 3,14 300/3000 USD(9) 2,45 2,61 2,76 2,87 2,93 2,98 300/3000 EUR (9) SEB 0,10 0,30 0,70 1,05 1,15 1,50 200 (USD) 1,00 1,10 1,25 1,35 1,45 1,70 200 EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule

Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid Pankade kontaktandmed klient hõbeklient kuldklient % päevasaldolt SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 tel 680 2500, faks 680 2501 Nordea Pank Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, arvelduskonto, eraisikud faks 631 0410 faks 770 0001, e-post: [email protected] kuni 50 000 EEK 0,10 0,15 0,25 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 50 000–250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 tel 669 0941, faks 661 6037 7582, e-post: [email protected], üle 250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee reservhoius, eraisikud tel 668 8088, faks 668 8089 DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 kuni 50 000 EEK / kuni 3196 EUR 4,45/0,40 4,55/0,70 4,85/1,00 Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], 50 000–250 000 EEK / 3196–15 978 EUR 4,35/0,50 4,65/0,80 4,95/1,10 faks 628 3201 e-post: [email protected] www.dnbnord.ee üle 250 000 EEK / üle 15 978 EUR 4,45/0,60 4,75/0,90 5,05/1,20 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, AS UniCredit Bank Eesti filiaal Liivalaia 13/15, Tal- Eesti Krediidipank alla 100 000 kr al 100 000 kr al 500 000 kr tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], linn, tel 668 8357, e-post: kliendiinfo@unicreditg Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, roup.ee, www.unicreditbank.ee kasutushoius 5,00 5,25 5,50 Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja ärikliendile 14päevase etteteatamisega.

Fotod: Reuters/Scanpix

VALUUTA USD SEK GBP RUB 11,60 kr 1,43 kr 16,58 kr 0,34 kr Eesti Panga kursid 19.03 pulmaks valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Araabia ÜE dirham AED 3,15903000 India ruupia INR 0,22948900 Mehhiko peeso MXN 0,83006800 Tuneesia dinaar TND 8,36854000 Argentina peeso ARS 3,17238000 Indoneesia ruupia IDR 0,00097545 Moldova leu MDL 1,06162000 Ukraina grivna UAH 1,45043000 Austraalia dollar AUD 7,89060000 Islandi kroon ISK 0,10236100 Norra kroon NOK 1,79343000 Ungari forint HUF 0,05232810 VÕRDLUS Brasiilia reaal BRL 5,16261000 Jaapani jeen JPY 0,12109800 Poola zlott PLN 3,44799000 USA dollar USD 11,60300000 Bulgaaria lev BGN 7,99902000 Kanada dollar CAD 9,34781000 Rootsi kroon SEK 1,43619000 Usbekistani somm UZS 0,00815628 Egiptuse nael EGP 2,06202000 Kasahstani tenge KZT 0,07678750 Serbia dinaar CSD 0,16545000 Aserbaidžaani manat AZN 14,28760000 Ülevõtmisjutud aitasid Sun Microsystemsi Euro EUR 15,64660000 Korea won KRW 0,00830593 Singapuri dollar SGD 7,63982000 Rumeenia leu RON 3,64284000 Gruusia lari GEL 7,01124000 Kuld (EEK/oz) XAU 10 784,400000 Suurbritannia nael GBP 16,58010000 Türgi liir TRY 6,85350000 aktsia tagasi septembrikuisele tasemele Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,70020000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 10,16780000 Uus-Meremaa dollar NZD 6,33232000  Hongkongi dollar HKD 1,49683000 LAVi rand ZAR 1,20115000 Taani kroon DKK 2,09974000 Valgevene uus rubla BYR 0,00412770 aktsia hind, USD Horvaatia kuna HRK 2,10026000 Läti latt LVL 22,10090000 Tai baht THB 0,32647700 Venemaa rubla RUB 0,34342100 20 Iisraeli uus seekel ILS 2,84876000 Malaisia ringgit MYR 3,17672000 Taiwani dollar TWD 0,34229100 Venezuela boliivar VEB 5,40350000 IMF arveldusühik SDR 17,47170000 Maroko dirhem MAD 1,39997000 Tšehhi kroon CZK 0,58118200

15  Sun Microsystems 8,89 10 BÖRSIKAUBAD

5 Kütused 19.03 Värvilised metallid 18.03 1. aprillil ilmub venekeelse majanduslehe Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t Delovõje Vedomosti eriväljaanne 0 ost müük 18.03.2008 18.03.2009 Nafta* 50,61 Alumiinium 1338,5 1339,0 Kerge kütteõli 429,25-433,25 140 Nikkel 9700,0 9705,0 Masuut 236,5-237,5 Plii 1320,0 1320,5 Bensiin 441,5-442,5 Tina 10050,0 10055,0 EHITUS Diislikütus 464,25-470,25 120  IBM Tsink 1191,0 1192,0 * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Vask 3735,0 3740,0 91,95 USD/barrel, allikas Bloomberg Reklaami projektijuht: 100 Toivo Repnau Kohv 18.03 Väärismetallid 19.03 • 667 0030 • [email protected]

80 Arabica (USc)/lb 116,75 USD tr.oz 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Kuld 956,50 Hõbe 13,1300 Erilehte EHITUS jagatakse 60 Suhkur 19.03 Plaatina 1087,00 18.03.2008 18.03.2009 Pallaadium 203,00 tasuta messil Eesti Ehitab valge suhkur (USD/t) 406,10 Allikas: Bloomberg 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, allikas Bloomberg allikas Bloomberg (1.-4. aprill). Äripäev 20. märts 2009 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID

RAHAPOLIITIKA INDEKSID Faber: keskpanga funktsiooni tuleb ise täita RTSI Moskva  WIG20 Poola  BUX Ungari  BET Rumeenia  Aasia tuntud trendivastane iseenda keskpangaks. Ei saa investor Marc Faber ütles, et enam usaldada, et keskpan- 694,69 6,77% 1487,71 2,40% 10 254,36 3,61% 2239,12 5,65% keskpankade vastutustunde- gad käituvad vastutustund- 2500 4000 25000 10000 tu tegevuse tõttu peab iga- likult ja säilitavad paberra- 2000 20000 üks ise oma raha ostujõu säi- ha väärtust. Seetõttu pea- 3000 8000 limise eest vastutama. te muutuma ise keskpanka- 1500 15000 6000 2000 “Minu seisukoht kulla suhtes deks.“ 1000 10000 4000 on selline,” ütles Faber Gold Üleeile teatas Fed, et ostab 1000 Investing Newsile. juurdetrükitud rahaga üle tril- 500 5000 2000 “Te peaks iga kuu ostma na- joni dollari väärtuses võlgu 0 0 0 0 05 07 09 11 01 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 tukene kulda ja muutuma nii tagasi.

FONDID Reklaam Avaron Asset Management 18.03 LHV Varahaldus 18.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 29,15 30,18 29,59 - -6,38 -60,67 - - 89 338 708 Balkani Fond A, EEK 36,29 37,58 36,84 - -8,82 -57,92 - - 104 211 090 Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,96 13,22 13,09 1,03 0,03 0,02 0,03 0,03 32 418 275 Avaroni Privaatportfell A, EEK 157,34 157,34 157,34 - 0,54 - - - 19 667 886 Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,96 12,20 12,08 1,03 0,02 0,00 0,02 0,02 18 365 465 Pf Maailma aktsiad, EEK 13,73 14,00 13,87 2,90 0,02 -0,16 -0,03 0,04 359 669 897 Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 11,41 11,76 11,53 1,98 0,02 -0,07 -0,01 0,02 39 954 171 Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 18.03 Pf Uued Turud, EEK 11,58 11,93 11,69 3,45 0,02 -0,17 -0,03 0,02 70 758 883 Täiendav Pensionifond, EEK 12,30 12,55 12,42 15,18 2,21 -24,77 -8,11 2,80 21 207 852 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 2,10 2,14 2,10 - -25,27 -69,91 - - 0 Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 20,96 21,38 20,96 - -25,27 - - - 3 308 771 LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 4,65 4,79 4,69 - -15,88 -53,14 - - 0 Sampo Pension 25, EEK 12,36 12,61 12,48 1,12 -0,00 -0,05 -0,00 0,02 119 937 855 LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 46,47 47,88 46,94 - -15,88 -53,14 - - 44 729 744 Sampo Pension 50, EEK 13,69 13,96 13,83 1,91 -0,01 -0,08 -0,01 0,04 1 484 847 768 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 5,84 5,95 5,89 - -1,60 -31,20 - - 0 Sampo Pension Intress, EEK 11,68 11,91 11,79 0,39 0,00 0,01 0,02 0,02 33 465 109 LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 58,36 59,54 58,95 - -1,60 - - - 6 449 947

Danske Invest Global Growth Fund, USD - - 9,72 0,00 -3,25 -47,66 -8,91 0,00 1 582 800.91 * Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.fi ja www.danskeinvest.com Nordea Investment Funds 18.03 ost müükmüük NAV% aasta tootlus (p.a) %* fondi maht algusest fondi maht ERGO Varahaldus 19.03 12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Absolute Return Fund EUR 9,40 9,40 9,40 -0,04 -8,00 -0,08 0,00 23 790 184 Biotech Fund USD 8,42 8,42 8,42 -0,05 -18,00 -0,25 2,00 10 936 586 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Central & Eastern European Equity Fund EUR 5,02 5,02 5,02 -0,04 -61,00 -0,57 0,00 5 880 260 Corporate Bond Fund EUR 29,01 29,01 29,01 -0,02 -7,00 -0,12 -11,00 7 530 183 ERGO Pensionifond 2P1, EEK 11,77 11,89 11,89 0,69 -0,40 -0,10 1,37 2,16 66427351,16 Danish Bond Fund DKK 297,75 297,75 297,75 0,00 6,00 0,11 17,00 104 915 035 ERGO Pensionifond 2P2, EEK 11,78 11,90 11,90 3,60 -1,02 -25,12 -7,04 0,33 258767105,34 Danish Equity Fund DKK 104,63 104,63 104,63 -0,06 -47,00 -0,51 -13,00 40 583 353 ERGO Pensionifond 3P1, EEK 10,20 10,40 10,30 0,00 0,01 0,00 0,00 0,00 5269863,84 Danish Kroner Reserve DKK 159,14 159,14 159,14 0,01 3,00 0,10 14,00 119 679 746 ERGO Pensionifond 3P2, EEK 10,18 10,39 10,29 0,00 0,01 0,00 0,00 0,00 5159305,22 Danish Long Bond Fund DKK 193,34 193,34 193,34 -0,02 6,00 0,08 16,00 64 119 873 ERGO Pensionifond 3P3, EEK 10,18 10,38 10,28 0,00 0,01 0,00 0,00 0,00 5354768,91 Danish Mortgage Bond Fund DKK 171,92 171,92 171,92 0,01 5,00 0,11 16,00 470 532 423 Dollar Bond Fund USD 17,99 17,99 17,99 -0,05 4,00 0,20 22,00 7 341 816 Euro Bond Fund EUR 7,44 7,44 7,44 -0,04 -5,00 -0,03 2,00 12 746 002 Evli Funds 16.03 Euro Reserve EUR 12,55 12,55 12,55 -0,03 -13,00 -0,11 -8,00 14 217 137 European Alpha Fund EUR 4,66 4,66 4,66 -0,08 -44,00 0,00 0,00 17 022 458 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht European Equity Fund EUR 9,20 9,20 9,20 -0,10 -37,00 -0,41 -19,00 18 706 411 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat European Value Fund EUR 19,26 19,26 19,26 -0,07 -38,00 -0,48 -21,00 399 140 807 Far Eastern Value Fund USD 10,09 10,09 10,09 -0,05 -44,00 -0,34 -25,00 69 575 641 Finnish Equity Fund EUR 10,79 10,79 10,79 -0,08 -48,00 -0,46 -19,00 2 263 632 Evli European High Yield B 100,64 100,64 100,64 17,21 3,26 -23,34 -9,39 -2,73 161 078 318 Global Bond Fund (EUR) EUR 12,09 12,09 12,09 -0,01 14,00 0,10 11,00 30 969 776 Evli European Investment Grade B 121,37 121,37 121,37 4,42 -0,37 -7,48 -2,47 -0,17 182 831 230 Global Core Equity Fund EUR 6,65 6,65 6,65 -0,05 -30,00 -0,46 0,00 49 480 Evli Global B 6,14 6,14 6,14 19,47 -9,23 -39,91 -18,16 -4,58 7 188 415 Global Equity Fund EUR 3,05 3,05 3,05 -0,05 -30,00 -0,47 -31,00 5 073 952 Evli Greater Russia B 73,21 73,21 73,21 35,49 0,79 -73,99 -29,91 0,00 38 686 685 Global Stable Equity Fund EUR 6,34 6,34 6,34 -0,14 -25,00 0,00 0,00 32 188 312 Global Value Fund EUR 6,71 6,71 6,71 -0,10 -29,00 -0,49 -35,00 11 969 545 Finter Fund 19.03 IT-Fund USD 19,19 19,19 19,19 -0,02 -41,00 -0,46 -46,00 646 086 Japanese Equity Fund JPY 474,00 474,00 474,00 -0,14 -42,00 -0,60 -45,00 288 437 992 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Japanese Value JPY 572,00 572,00 572,00 -0,07 -29,00 -0,61 -47,00 995 190 622 Nordic Equity Fund EUR 27,31 27,31 27,31 -0,05 -47,00 -0,44 -9,00 145 663 186 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordic Equity Small Cap Fund EUR 5,16 5,16 5,16 0,01 -35,00 0,00 0,00 2 381 379 North American Growth Fund USD 5,41 5,41 5,41 -0,07 -41,00 -0,44 -33,00 22 867 729 Emerging Markets, USD 106.56 111.41 107.64 32.00 -4.5 -14.6 -18.0 -7.5 - North American Value Fund USD 15,59 15,59 15,59 -0,12 -53,00 -0,62 -56,00 200 796 534 CHF Bonds, CHF 88.32 92.33 89.21 13.36 -1.3 -20.5 -27.7 -2.2 - Norwegian Bond Fund NOK 157,34 157,34 157,34 0,01 7,00 0,10 15,00 242 218 199 USD Bonds, USD 338.8 354.2 342.22 11.86 3.2 -1.0 0.9 2.8 - Norwegian Equity Fund NOK 67,01 67,01 67,01 -0,02 -47,00 -0,53 -13,00 79 665 289 EUR Bonds, EUR 112.48 117.6 113.62 7.65 8.5 16.1 -0.9 -1.8 - Norwegian Kroner Reserve NOK 163,26 163,26 163,26 0,01 5,00 0,12 16,00 124 773 379 European Equities, EUR 307.9 321.9 311.01 4.68 -4.1 -28.2 - - - Sterling Bond Fund GBP 36,62 36,62 36,62 0,00 11,00 0,16 28,00 3 748 428 Dynamic Portfolio EUR 61.83 64.64 62.45 23.31 -8.9 -44.2 -53.1 -21.3 - Swedish Bond Fund SEK 227,76 227,76 227,76 -0,02 8,00 0,11 20,00 462 542 848 US Equities, USD 52.38 54.76 52.91 - -4.3 -6.9 -7.5 -7.7 - Swedish Equity Fund SEK 111,54 111,54 111,54 -0,03 -31,00 -0,38 -12,00 69 442 847 Yield Portfolio, CHF 144.74 151.32 146.20 6.92 7.1 -52.9 -48.8 -21.1 - Swedish Kroner Reserve SEK 172,55 172,55 172,55 0,01 4,00 0,10 14,00 445 822 102 US-Dollar Reserve USD 12,86 12,86 12,86 -0,03 -14,00 -0,09 -5,00 12 122 954

AS GILD Fund Management 30.09.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ÄRIPÄEVA SEMINAR 26. märtsil Radisson SASi konverentsikeskuses GILD Arbitrage Riskikapitalifond, EUR - - 30,23 3,91 11,20 14,58 19,76 19,67 68 625 214 Kutsume osalema! AS GILD Property Asset Management 31.12.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat EEREIF, EUR - - 13,02 - -9,37 -9,37 11,41 - 30 046 005 Põletavad teemad

Swedbank Investeerimisfondid AS 18.03 töölepinguseaduses! ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Mis muutub uue töölepinguseadusega? Pensionifond K1, EEK 10,64 10,91 10,75 2,00 0,01 -0,09 -0,02 -0,00 366 551 971 Pensionifond K2, EEK 10,85 11,12 10,95 2,64 -0,03 -0,19 -0,05 -0,01 1 823 789 491 Pensionifond K3, EEK 11,32 11,61 11,44 3,73 -0,05 -0,27 -0,09 -0,01 3 846 032 940 -Kas tööleping saab uue näo? Pensionifond V1, EEK 13,97 14,32 14,11 11,42 -2,65 -24,28 -7,82 -0,97 105 710 816 Pensionifond V2, EEK 9,58 9,82 9,68 15,09 -6,44 -35,65 -12,83 165 587 736 Triinu Hiob Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN Pensionifond V3, EEK 9,95 10,20 10,05 21,16 -8,13 -47,23 -18,28 244 702 214 -Töö sisekord ja poolte kohustused uues kuues Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 2,11 2,17 2,13 41,83 2,58 -77,45 0,00 0,00 5 439 192 Klen Laus Advokaadibüroo Ruus ja Vabamets Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 40,83 41,86 41,24 34,08 -21,99 -77,36 -39,47 -14,30 245 121 485 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 2,08 2,14 2,10 38,59 -8,22 -81,87 0,00 0,00 7 537 014 -Poolte vastutus – töötaja versus tööandja Fondifond 100, EEK 50,90 52,18 51,41 23,53 -7,64 -52,47 -21,48 0,00 409 374 158 Fondifond 30, EEK 76,70 78,63 77,47 12,17 -3,27 -26,08 -8,57 0,00 151 918 863 Toomas Taube Advokaadibüroo Tark & Co Fondifond 60, EEK 62,84 64,43 63,48 17,85 -5,84 -40,50 -14,99 0,00 484 997 507 Venemaa Aktsiafond, EEK 507,70 520,52 512,83 37,68 0,27 -74,76 -34,79 -9,56 266 556 427 -Töölepingu lõpetamine ja üleminek ettevõtte võõrandamisel Sven Papp Advokaadibüroost Raidla Leijns Norcous Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 8,47 8,51 8,47 12,83 -11,12 -17,60 -4,21 0,00 11 565 753 Private Debt Võlakirjafond, EUR 988,50 1008,68 1008,68 N/A -1,67 -4,72 - - 57 639 179

Lisainfo www.seminar.aripaev.ee või telefonil 667 0237 ost müük tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Intressifond, EEK 148,99 148,99 148,99 -0,06 -0,07 -0,55 -1,30 - 312 451 619 Swedbank Rahaturufond**, EEK 1000,00 1000,00 1000,00 4,22 4,33 4,72 4,49 - 534 602 403 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 20. märts 2009 Äripäev INVESTEERIMISFONDID INVESTOR 19

PROTSENT KINDLUSTUSÄRI AIG küsib pool ÄRIPÄEVA SEMINAR 1. aprillil Reval Hotel Olümpias boonustest tagasi AIG juht Edward Liddy plaanib paluda pühapäeval 165 miljoni dollari eest boonuseid saanud Lektoriteks on Advokaadibüroo töötajatel pool saadud rahast tagasi maksta, kirjutas New Lepik & Luhaäär LAWIN vandeadvokaadid 75% York Times. Boonused maks-  kukkus USA suuruselt teise pakivedaja FedExi majandusaas- ti 418 inimesele, kellest 52 ta kolmanda kvartali kasum, milleks kujunes 97 miljonit dolla- on juba ettevõttest lahkunud. rit. Mullu samal perioodil suudeti aga joone alla kirjutada 393 Kõrgeim boonus oli 6,4 miljonit miljonit dollarit. Veebruariga lõppenud kvartalikäive kahanes dollarit, 6 töötajat said enam 14 protsenti, 8,14 miljardile dollarile. kui 4 miljonit dollarit.

Liina Naaber-Kivisoo Kristina Vind Nordea Pensions Estonia 18.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Nordea Pensionifond A, EEK 9,87 9,97 9,97 0 -0,03 0 0 0 42082176,64 Nordea Pensionifond B, EEK 10,05 10,15 10,15 0 -0,00 0 0 0 13857959,9 Nordea Pensionifond C, EEK 10,10 10,20 10,20 0 0,00 0 0 0 4996127,15 Nordea Pensionifond Aktsiad 100 9,98 10,19 10,08 0 -3,93 0 0 0 6987702,12

AS SEB Varahaldus 18.03

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Viive Näslund Marko Mehilane aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Konservatiivne Pf, EEK 11,27 11,50 11,39 1,07 -0,03 -0,01 0,00 0,01 462 145 192 Riigihanked ja PPP Optimaalne Pf, EEK 9,42 9,61 9,51 0,00 -0,05 0,00 0,00 0,00 18 715 232 Progressiivne Pf, EEK 10,84 11,06 10,95 4,51 -0,07 -0,31 -0,10 -0,01 2 623 628 616 Aktiivne Pf, EEK 8,01 8,17 8,09 24,27 -7,92 -48,51 -17,46 0,00 94 077 108 Hankemenetluse liigid Tasakaalukas Pf, EEK 13,54 13,81 13,67 11,16 -4,70 -24,53 -6,32 0,54 101 460 674 Erandid riigihangetest Aktiivne Fondifond, EEK 4,05 4,14 4,10 N/A -5,39 -53,26 0,00 0,00 37 939 299 Tasakaalukas Fondifond, EEK 7,31 7,45 7,38 N/A -0,64 -25,81 0,00 0,00 12 090 424 Vaidlused riigihangetes Dünaamiline Fondifond EEK 6,98 7,12 7,05 19,10 -3,75 -44,60 -17,13 0,00 71 014 490 RIIGIHANGETES Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 11,12 11,12 11,12 13,90 -3,22 -14,18 -4,64 -1,53 348 342 817 Sõlmprobleeme riigihankepraktikast Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 6,99 7,14 7,06 18,95 -10,40 -37,99 -16,20 0,00 39 681 757 Kasvufond, EEK 3,13 3,19 3,16 33,12 -12,76 -63,58 -23,51 -3,32 156 544 322

SEB High Yield Bond Fund, EUR 865,48 865,48 865,48 N/A -8,07 0,00 0,00 0,00 8 898 007 SÕLMPROBLEEMID Vahendatavad Fondid * Lisainfo www.aripaev.ee/seminar või telefonil 667 0237 Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 3,28 26,03 2,66 -27,24 -11,83 -0,63 - Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,13 29,34 4,37 -35,44 -10,89 2,73 - Seminari hind kuni 27.03.2009 registreerumisel 2972 krooni (km-ga 3506,96 krooni). Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,31 17,08 -12,35 -29,99 -22,23 -8,59 - Hiljem registreerujatele 3715 krooni (km-ga 4383,70 krooni). Hind sisaldab seminari materjale, Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,03 23,78 2,64 -29,29 -18,24 -9,25 - hommikukohvi ja lõunasööki. Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. SEB Asset Selection Fund, EUR - - 13,93 9,18 -1,4 11,56 0 0 - Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 1,61 30,08 4,51 -38,23 -17,2 -5,93 - Corporate Bond Fund, EUR 1,03 6,29 -5,65 -12,63 -4,43 -2,2 - Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 1,31 31,88 -18,39 -60,47 -24,17 -3,92 - Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 1,08 30,81 -12,35 -69,73 -30,21 -9,13 - Ethical Europe Fund, EUR - - 1,30 22,68 -13,1 -46,95 -21,73 -5,15 - Europe 2 Fund, EUR - - 0,62 23,00 -11,2 -46,57 -21,68 -4,93 - Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 685,42 24,51 -10,11 -49,12 -23,05 -6,49 - Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,43 19,74 -8,4 -34,12 -18,9 -4,68 - Medical Fund, EUR - - 1,94 15,58 -3,93 -9,29 -12,08 -3,8 - Nordic Fund, EUR - - 3,62 24,71 -4,24 -42,36 -16,91 -1,2 - Russia Fund, EUR - - 3,72 39,04 11,56 -63,95 0 0 - Technology Fund, EUR - - 1,20 24,33 9,43 -19,43 -15,53 -8,05 - ÄRIPÄEVA Wireless Fund, EUR - - 0,10 24,47 2,22 -32,68 -18,28 -9,85 - SEB Guarantee Fund 80, EUR 102,62 N/A -2,37 2,18 0 0 - RAAMATUKLUBI ESITLEB ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

SEB Likviidsusfond**, EEK 89,54 89,54 89,54 0,01 0,39 1,41 -7,24 - 290 627 101 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid 26. märtsil TÜ Õigusinstituudis Tallinnas Trigon Funds 18.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Prof Talis Bachmanni

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 56,10 57,82 57,25 N/A -6,86 0,00 0,00 0,00 25 299 491 Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 82,12 85,04 83,37 27,27 -17,15 -64,33 -29,39 -9,63 72 970 891 praktikum Arenevate Turgude Finantssektori Fond 59,95 61,78 61,17 N/A -11,22 -55,45 0,00 0,00 100 820 045 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 38,34 39,70 38,93 26,85 -19,38 -68,13 -30,27 0,00 83 239 076 Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 43,10 44,63 43,76 32,91 -14,05 -62,66 -24,10 0,00 16 138 737 Teise Laine Fond, EEK 71,02 73,55 72,11 33,79 -15,29 -68,10 -25,21 0,00 141 504 502 ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve; Kuidas tunda Trigon Alternative Funds 18.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ära valetamist? aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 59,26 61,08 60,47 - -6,82 -53,53 - - 102 249 828

Fondivalitsejad tel +352 44 10 1065 67 AS SEB Varahaldus fax +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Avaron Asset Management www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti tel 665 6565, faks 665 7122, - Valetamismärgid Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 Krediidipank, www.krediidipank.ee [email protected], www.seb.ee tel 664 4205, faks 664 4201, kõnes ja kehakeeles [email protected], www.avaron.ee Swedbank Investeerimisfondid AS Evli Securities, Varahaldus Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, (Evli Fund Managment) - Valedetektori võimalused faks 888 1171, [email protected] East Capital Asset Management AB Tartu mnt 2, Tallinn 10145, - Praktilised ja lõbusad Pikk 67–1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, tel 640 5720, faks 640 5701, LHV Varahaldus AS [email protected], www.evli.ee faks 646 1674, [email protected], Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0400, harjutused valetamise www.eastcapital.com faks 680 0402, [email protected], www.lhv.ee äratundmiseks ERGO Varahalduse AS Nordea Pensions Estonia AS Maaklerifirmad Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, Hobujaama 4, 15068 Tallinn faks 667 9201 tel 628 3300, faks 628 3201 Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn [email protected], www.nordea.ee tel 613 1659, faks 613 1545 AS GILD Fund Management Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0401, Nordea Rahastoyhtiö LHV Tartu mnt 2, Tallinn faks 680 0403, [email protected], Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300 tel 680 0400, faks 680 0402 www.gildbankers.com Danske Capital AS Marfin Pank Eesti AS Narva mnt 9A, Tallinn, tel 675 2295, Osalejate arv on piiratud! Osalemistasu 1270 krooni (+km). AS GILD Property Asset Management Pärnu mnt 12, Tallinn Rävala pst 6, Tallinn 10143, faks 675 2895, [email protected], tel 680 2500, faks 680 2501 Sisaldab Talis Bachmanni raamatut „Valetamismärgid“ ja kohvipausi. www.sampopank.ee Lisainfo ja registreerimine: www.raamatuklubi.aripaev.ee, tel 680 0401, faks 680 0403, Sampo Pank [email protected], Narva mnt 11, Tallinn [email protected], telefonil 667 0108. Trigon Funds www.gildrealestate.com Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, Tallinn tel 630 2104 10 111, tel 667 9200, Finter Fund Management Company S.A. SEB Enskilda Equities 18. märtsil kell 9.00–17.00 faks 667 9201, [email protected], 33, avenue J.F. Kennedy, Tornimäe 2, Tallinn www.raamatuklubi.aripaev.ee www.trn.ee hotelli Portus seminarikeskuses P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, tel 665 6622, faks 665 6802 OMX Tallinn OMX Helsinki OMX Stockholm Dow Jones Nasdaq 259,46 1,60% 4722,72 1,83% 676,12 2,02% 7404,06 -1,10% 1482,38 -0,59%

ÄP indeks 585,89 B30 indeks 76,38 SEL NÄDALAL 52 nädalat 19. märts 52 nädalat 19. märts 2000 1,67% 200 0,52% E Kinnisvara perioodi perioodi T Logistika 1500 kõrgeim 150 kõrgeim 1674,41 198,78 K Ehitus madalaim madalaim N Tööstus 1000 100 547,42 73,21 R Puhkepäev Äripäeva indeks Balti 30 500 on arvutatud 50 indeksisse 10 Tallinna börsil kuulub 30 Eesti, enamkaubeldud Läti ja Leedu 20.03.2009 0 aktsia sulgemis- 0 enimkaubeldud Nr 54 (3774) 05 07 09 11 01 03 hinna põhjal 05 07 09 11 01 03 aktsiat

BÖRSID Tallinn 19.03 Helsingi 19.03 aktsia sulgemis- muutus käive, aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % kr P/E hind % min max USA keskpank Arco Vara 1,72 10,00 491 763 Comptel 0,66 3,13 0,57 1,58 10,7 Baltika 9,23 -3,28 717 904 -8,6 Elisa Comm. 10,40 -6,22 9,85 18,00 9,3 Ekspress Grupp 7,67 11,36 25 527 2,9 Elcoteq SE 0,93 -4,12 0,93 7,36 - Eesti Ehitus 9,86 1,61 248 532 2,1 Finnair 3,90 4,84 3,50 8,00 - Eesti Telekom 68,85 2,09 1 436 449 6,6 Fortum 14,85 3,34 12,60 32,85 8,5 Harju Elekter 12,36 1,28 46 854 5,4 F-Secure 2,12 -1,40 1,73 2,74 16,8 Järvevana 2,97 0,00 5 379 Kemira 4,75 4,40 4,26 10,33 - Luterma 9,86 0,00 0 2,3 Metso 9,27 4,63 7,03 35,28 3,4 Merko Ehitus 34,42 -4,35 80 378 4,5 Neste Oil 9,36 3,20 8,74 23,36 24,7 Norma 34,89 -3,04 105 955 3,4 Nokia 8,83 0,34 6,67 22,25 8,3 kukutab USDd Olympic EG 6,73 7,50 678 733 -2,2 Outokumpu 9,00 1,47 6,33 33,99 - Silvano FG 3,91 0,00 36 363 2,5 PKC Group 3,01 4,51 2,82 8,56 9,7 Starman 84,49 0,00 16 898 28,1 Sampo 11,37 11,80 8,63 19,24 - Tallink 4,85 0,00 828 566 11,5 Stockmann 10,55 2,93 9,33 30,97 15,8 Tln Kaubamaja 26,60 0,00 1 093 383 13,1 Stonesoft 0,36 2,86 0,25 0,50 - Dollar Föderaalreserv soovib Tallinna Vesi 141,91 2,49 124 804 9,6 Stora Enso 2,94 1,38 2,83 8,73 - Trigon PD 4,38 0,00 0 Tietoenator 9,89 6,12 6,98 17,20 - Viisnurk 9,86 -8,70 4 633 7,3 UPM Kymmene 5,19 0,97 4,83 13,55 - majandust päästa raha trükkides P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, YIT 5,18 4,86 3,7 19,99 5,0 siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud allikas Bloomberg puhaskasumi põhjal Yorgi Plaza hotellis USA, Suur- Riia 19.03 USA börsid 19.03 Romet Kreek PÄEVA AKTSIA britannia, Prantsusmaa, Jaa- [email protected] USA dollar pan ja Lääne-Saksamaa kok- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e kuleppe koordineeritud dol- hind % min max hind % min max % Föderaalreservi üleeilne ot- 19.03 -1,7 lari devalveerimiseks jeeni ja LASCO 0,45 0,00 0,40 1,25 4,4 Alcoa 6,06 10,59 4,97 44,77 4,9 13 Latvijas Gaze 3,50 -2,78 3,45 7,99 5,1 Altria Group 16,45 -2,37 14,34 23,72 9,9 sus hakata ostma USA va- Saksa marga vastu. SAF Tehnika 0,37 0,00 0,27 1,16 - Amazon.com 70,28 -1,36 34,68 91,75 50,2 litsuse võlakirju ja suuren- “Föderaalreserv katab põ- Valmieras Fiberglass 0,29 0,00 0,27 0,68 - American Express 13,34 -5,32 9,71 52,63 5,0 Ventspils Nafta 0,66 0,00 0,59 2,20 - Apple 101,91 0,38 78,20 192,24 18,9 dada hüpoteekvõlakirjade 12 himõtteliselt USA eelarvede- sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg AT&T 25,30 -1,57 20,90 40,70 9,0 ostu juurdetrükitava rahaga fitsiiti, ostes emiteeritavad Bank of America 7,14 -6,91 2,53 43,46 11,2 ähvardab dollari stabiilsust. valitsuse võlakirjad,” ütles Vilnius 19.03 Boeing 33,23 -1,54 29,05 88,29 5,9 11 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Caterpillar 28,40 3,39 21,71 85,96 5,0 MF Globali valuutaanalüütik hind % min max Chevron Corporation 67,49 1,35 55,50 104,63 5,9 Citigroupi analüütikud leid- Jessica Hoversen. “Kui Obama Cisco Systems 16,19 -1,88 13,61 27,72 12,1 sid, et dollar peaks nõrgene- administratsioon surub läbi City Service 2,80 2,56 2,62 11,30 - Citigroup 2,81 -8,77 0,97 27,35 - 10 Grigiškes 0,32 -3,03 0,26 2,56 - Coca-Cola 41,89 0,58 37,44 61,90 13,3 ma. järgmise majanduse elavdami- Invalda 1,36 -1,45 1,03 17,10 - Colgate-Palmolive 57,45 -0,50 54,36 80,49 14,8 USA rahapoliitika üle otsus- se paketi, siis on dollariga ühel Lithuanian Energy 1,51 3,43 1,35 4,28 13,3 Dell 9,76 1,46 7,84 26,04 7,5 eBay 12,15 -0,57 9,91 33,47 7,9 tajad ütlesid eile, et nad kavat- 9 pool,” märkis ta. Snaige 0,29 7,41 0,17 4,60 - 04 06 08 10 12 02 Rokiškio Suris 1,80 0,00 1,38 5,86 - Exxon Mobil 68,53 -0,93 56,51 96,12 8,1 sevad osta kuni 300 miljardi Euro võib kahe nädalaga TEO LT (Telekomas) 1,08 -2,70 1,08 2,34 - FedEx 46,08 7,04 34,02 99,46 10,1 dollari eest USA valitsuse võla- tugevneda 1,3590 dollarile sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Ford Motor 2,56 3,64 1,01 8,79 - General Electric 10,72 3,88 5,73 38,52 5,6 kirju ja rohkem hüpoteekvõla- (USA dollar maksaks 11,51 General Motors 2,86 8,33 1,27 24,24 - kirju, mis kasvataks Föderaal- krooni), prognoosis Hoversen. Stockholm 19.03 Google 329,00 -1,23 247,30 602,45 19,9 reservi bilanssi kuni 1,15 tril- 11,414 Citigroupi analüütik Tom Hewlett-Packard 29,15 0,55 25,39 49,97 7,9 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e IBM 92,04 0,10 69,50 130,93 10,3 hind % min max joni dollari võrra. Võlakirjade hind (Eesti krooni) Fitzpatrick ütles, et me näeme Intel 14,84 -2,62 12,05 25,29 13,0 ABB 110,50 -1,34 76,50 195,54 - JP Morgan Chase 25,55 -5,75 14,96 50,63 24,8 ostmiseks trükitakse täienda- euro rallit 1,39 dollarile (dol- Autoliv 143,75 2,68 113,25 374,00 - Johnson & Johnson 49,56 -2,18 46,25 72,76 10,9 vaid dollareid ajal, mil eelarve lar maksaks 11,26 krooni) kii- Assa Abloy 74,75 2,40 66,50 115,00 11,5 Kraft Foods 22,11 -0,81 20,81 34,97 11,7 defitsiit paisub. remini, kui me arvame. AstraZeneca 262,00 -5,76 215,00 347,00 - McDonalds 54,51 -1,64 45,79 67,00 14,9 Merck 25,92 -3,86 20,05 45,73 7,6 Föderaalreservi otsusele +14% Euro oli kella 17.10ks tõus- Electrolux 63,75 5,81 52,00 103,50 49,6 Ericsson 75,30 -1,70 40,60 83,70 21,3 Microsoft 17,08 0,68 14,87 32,10 9,0 reageeris dollariindeks, mis aastane muutus nud 1,3708 dollarile, mis te- Hennes & Mauritz 327,50 1,71 239,50 378,00 17,7 3M 47,83 -2,78 40,87 83,22 9,3 Holmen 154,50 1,64 139,25 243,00 20,3 Nike 45,80 -0,26 38,24 70,60 12,0 koosneb eurost, jeenist, nae- gi dollari kursiks meie väärin- Investor 107,50 3,86 91,00 153,50 - Oracle 17,83 12,63 13,80 23,62 13,0 last, Kanada dollarist, Šveit- miljardi dollarilise riskifondi gus 11,414 krooni. Mitu tundi Nordea 48,00 10,09 30,80 83,65 5,4 PepsiCo 48,77 -1,42 45,39 75,25 13,3 si frangist ja Rootsi kroonist, FX Concepts fondijuht Scott varem oli Eesti Pank määra- Skanska 72,00 4,35 53,25 122,45 9,7 Pfizer 13,55 -4,95 11,62 21,60 5,6 SKF 70,75 -1,05 55,50 120,58 - Procter & Gamble 46,46 -3,26 43,93 73,57 12,5 suurima päevase kukkumi- Ainsbury. “See (kukkumine – nud USA dollari päevakursiks SEB 28,80 9,09 15,48 87,45 4,0 Starbucks 11,54 0,35 7,06 18,89 21,8 sega 1971. aasta järel. Dollar toim) tuleb hiiglaslik. See võr- 11,603 krooni. Securitas 59,50 -2,86 53,12 75,35 9,7 UPS 46,37 -0,32 37,99 75,08 13,2 Svenska Handelsb. 117,75 4,90 81,75 182,89 6,2 Wal-Mart Stores 50,02 -0,83 46,25 63,85 14,6 kukkus tähtsamate kauban- dub Plaza kokkuleppega. See Raha juurde trükkimisest Swedbank 27,10 9,27 17,80 181,00 1,3 Walt Disney 17,73 -2,10 15,14 35,02 8,7 duspartnerite valuutaindek- on viimane relv nende arsena- vaimustusid investorid, kes Tele2 74,25 3,48 56,25 134,58 19,4 Wells Fargo 16,05 -6,79 7,80 44,68 9,4 si vastu päevaga 2,7 protsenti, lis ja nad lasid selle natuke lii- ostsid finantssektori ettevõte- Yahoo! 13,88 3,43 8,94 29,73 30,8 TeliaSonera 38,20 1,06 30,80 58,50 9,0 84,595-le. ga vara käiku,” lisas ta. te aktsiaid. Kõrvalnähuna tõu- SEK, allikas Bloomberg USD, allikas Bloomberg “Müü dollarit!” ütles 12 1985. aastal sõlmisid New sis järsult ka kulla hind. hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg

  I                   Lepingutest tekivad pooltele õigused ja poole huvide või õigustega ning seda kohus- Kolmanda isiku õigus esitada lepingu rik-   kohustused. Kui üks pool kohustusi rikub, tust rikutakse, võib kolmas isik nõuda temale kumisest tulenevaid nõudeid lepingut rik-   võib teine pool kasutada õiguskaitsevahen- tekitatud kahju hüvitamist. kunud poole vastu on tähtis järgmistel põh-   deid. Milline on aga olukord, kui üks pool justel. Eesti õiguses on lepingu rikkumise   rikub lepingut, kuid sellest tekivad kahju-  VÕS-i § 81 lg 1 selgitab, millised tingimused korral vastutus rangem kui lepinguvälise likud tagajärjed kolmandale isikule? peavad esinema, et lepinguga kaasneks ko- kahju tekitamise korral. Kui lepingu rikku- hustus arvestada kolmanda isiku huvide või mise korral kehtib garantiivastutus, mille Saksa õiguse eeskujul on võlaõigusseaduses õigustega samal määral nagu lepingupoole puhul lepingut rikkunud pool vastutab oma sätestatud kolmandat isikut kaitsva lepingu huvide või õigustega. Esmalt peavad kolman- süüst sõltumata, siis lepinguvälise kahju te- instituut. VÕS-i § 82 lg 1 kohaselt võib lepin- da isiku huvid või õigused olema lepingu kitamise korral vastutatakse üldjuhul vaid guga kaasneda kohustus arvestada kolman- täitmise käigus ohustatud samal määral kui süülise kahju tekitamise puhul. Praegust da isiku huvide või õigustega samal määral lepingupoole huvid või õigused. Teiseks peab majanduslikus mõttes kitsast aega arvesta- kui teise lepingupoole huvide või õigustega. olema eeldatav lepingupoole tahe kaitsta kol- des ei ole paha, kui isikuid, kelle vastu nõu-      Sama paragrahv sätestab, et kui lepinguga manda isiku huvisid või õigusi. Kolmandaks deid saab esitada, on rohkem kui üks.   *     *    kaasneb kohustus arvestada kolmanda isiku peab ühe poole selline tahe olema lepingu   N       O  huvide või õigustega samal määral kui teise teisele poolele äratuntav.