OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 520 9928 | [email protected] www.novel.ee Kiisa tn 8 , 11313

Türi valla üldplaneering

Tallinn 2009

1

SISUKORD

1. PEATÜKK VALLA ÜLDÜLEVAADE...... 6 1.1. ÜLDANDMED SEISUGA 01.08.2008.A ...... 6 1.2. MAAKASUTUS ...... 7 1.3. MAAVARAD ...... 8 1.4. PUHKUS . TURISM ...... 9 1.5. ASUSTUS . RAHVASTIK ...... 10 1.6. ETTEVÕTLUS ...... 11 1.7. TEENUSED ...... 11 1.8. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ...... 12 1.8.1. TRANSPORDIÜHENDUSED ...... 12 1.8.2. ELEKTRIVARUSTUS ...... 12 1.8.3. TÄNAVAVALGUSTUS ...... 13 1.8.4. SOOJAMAJANDUS ...... 13 1.8.5. SIDE ...... 13 1.8.6. VEEVARUSTUS ...... 14 1.8.7. KANALISATSIOON ...... 14 1.8.8. TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD ...... 15 1.9. KESKKONNA SEISUND JA KAITSE ...... 16 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...... 16 JÄÄTMED ...... 16 KALMISTUD ...... 16 MAAVARAD ...... 16 METSAD ...... 16 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KULTUURIMÄLESTISED ...... 16 2. PEATÜKK TERRITOORIUMI PLANEERIMINE ...... 17 2.1. VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED : ...... 17 2.2. MAA - JA VEEALADE ÜLDISTE KASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSTE MÄÄRAMINE ...... 17 2.2.1. MAA -ALADE ÜLDISED KASUTAMISTINGIMUSED ...... 17 2.2.2. UUE HOONESTUSE RAJAMINE HAJAASUSTUSEGA ALAL ...... 18 2.2.3. SOOVITUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TIHEASUSTUSALAL JA DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAL ...... 18 2.2.4 SOOVITUSLIKUD ARHITEKTUURSED NÕUDED ...... 19 2.2.5 TÜRI LINNA , ALEVIKE JA KÜLADE TSONEERIMINE ...... 20 2.2.5.1. TÜRI LINNA TSONEERIMINE ...... 20 2.2.5.2. KIRNA KÜLA ...... 22 2.2.5.3 KÜLA ...... 22 2.2.5.4. TÜRI -ALLIKU KÜLA ...... 23 2.2.5.5 PALA KÜLA ...... 23 2.2.5.6 KÜLA ...... 24 2.2.5.7 SÄREVERE ALEVIK ...... 24 2.2.5.8 KÜLA ...... 25 2.2.5.9 LOKUTA KÜLA ...... 25 2.2.5.10 KARJAKÜLA KÜLA ...... 26 2.3.5.11 MÄEKÜLA KÜLA ...... 26 2.2.5.12 KAHALA KÜLA ...... 26 2.2.5.13 KÜLA ...... 27 2.3.5.14 PÕIKVA KÜLA ...... 27 2.2.5.15 OISU ALEVIK ...... 27 2.2.5.16 ÄNARI KÜLA ...... 28 2.2.5.17 KÜLA ...... 28 2.2.5.18 KÜLA ...... 28 2.2.5.19 ÄIAMAA KÜLA ...... 29 2.2.5.20 METSAKÜLA KÜLA ...... 29 2.2.5.21 VÄLJAOTSA KÜLA ...... 29 2.2.5.22 TÄNNASSILMA KÜLA ...... 30 2.2.5.23 JÄNDJA KÜLA ...... 30

2

2.2.5.24 KURLA KÜLA ...... 30 2.2.5.25 KÜLA ...... 31 2.2.5.26 KÜLA ...... 31 2.2.5.27 KÜLA ...... 31 2.2.5.28 TORI KÜLA ...... 32 2.2.5.29 KÜLA ...... 32 2.2.5.30 KÜLA ...... 32 2.2.5.31 KÜLA ...... 33 2.2.5.32 KÜLA ...... 33 2.2.5.33 KÜLA ...... 33 2.2.5.34 NÄSUVERE KÜLA ...... 34 2.2.5.35 KÜLA ...... 34 2.2.5.36 KOLU KÜLA ...... 34 2.2.5.37 KÄREVERE KÜLA ...... 35 2.2.5.38 KABALA KÜLA ...... 35 2.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE ...... 36 MÄÄRAMINE ...... 36 2.4. TIHEASUSTUSEGA ALADE MÄÄRAMINE ...... 36 2.5. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE , VÄÄRTUSLIKE PÕLLUMAADE , PARKIDE , HALJASALADE , MAASTIKE , MAASTIKU ÜKSIKELEMENTIDE JA LOODUSKOOSLUSTE MÄÄRAMINE NING NENDE KAITSE - JA KASUTAMISTINGIMUSTE SEADMINE ...... 36 2.6. ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMIST TAGAVATE TINGIMUSTE SEADMINE ...... 39 Skeem. Türi valla rohevõrgustik ...... 40 2.6.1. TUUMALAD ...... 41 2.6.2. KORIDORID ...... 42 2.7. TEEDE JA TÄNAVATE , RAUDTEE ASUKOHA NING LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISTE PÕHIMÕTETE MÄÄRAMINE ...... 43 2.7.1 TÜRI LINNA ÜMBERSÕIDUTEE ...... 43 2.7.2 LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ...... 43 2.8. ERAÕIGUSLIKU ISIKU MAAL ASUVA TEE AVALIKULT KASUTATAVAKS TEEKS ...... 44 MÄÄRAMINE TEESEADUSES SÄTESTATUD KORRAS ...... 44 2.9. REOVEEKOGUMISALADE , PÕHILISTE TEHNOVÕRKUDE TRASSIDE JA ...... 45 TEHNORAJATISTE ASUKOHA MÄÄRAMINE ...... 45 2.10. PUHKE - JA VIRGESTUSMAADE MÄÄRAMINE ...... 48 2.11. ETTEPANEKUTE TEGEMINE MAA -ALADE JA ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS ...... 48 2.12. ETTEPANEKUD JÄRVA MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISEKS ...... 48 2.13. AVALIKU TEENUSE PAKKUMISEKS MUNITSIPAALOMANDISSE TAOTLETAVATE MAADE MÄÄRAMINE ... 49 2.14. ÜLDISTE RIIGIKAITSELISTE VAJADUSTE ARVESTAMINE , RIIGIKAITSELISE OTSTARBEGA MAA -ALADE MÄÄRAMINE NING MAAKONNAPLANEERINGUS MÄÄRATUD RIIGIKAITSELISE OTSTARBEGA MAA -ALADE PIIRIDE TÄPSUSTAMINE ...... 49 2.15. MUUDE SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVATE MAAKASUTUS - JA EHITUSTINGIMUSTE KAJASTAMINE ÜLDPLANEERINGUS ...... 50 2.16. DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS JA MAJANDUSLIKUD ...... 51 VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS ...... 51 2.17 KASUTATUD KIRJANDUS , ALGMATERJALID JA DOKUMENDID ...... 52

LISAD

Lisa 1 – Türi valla avalikud ja avalikku kasutusse määratavad teed...... 54 Lisa 2 – Türi valla ÜVK puurkaevud ...... 62 Lisa 3 – Seadustest tulenevad piirangud...... 64 Lisa 4 – Türi valla pärandkultuuri objektid ...... 73 Lisa 5 – Türi valla kinnismälestiste nimekiri ...... 78 Lisa 6 - Kooskõlastuste koondtabel ...... 81 Ametkondade, ministeeriumite, naaberomavalitsuste kooskõlastuskirjad Muud menetlusdokumendid

3

EESSÕNA Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Türi Vallavolikogu 30. augusti 2006 otsus nr 131 „Türi valla üldplaneeringu koostamise ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” ning Türi Vallavalitsuse ja Arhitektuuribüroo Novel OÜ vahel 16.05.2007.a sõlmitud leping. Töö koostamisel on lähtutud Türi Vallavolikogu lähteseisukohtadest valla üldplaneeringu koostamiseks ning Türi linna üldplaneeringust (Türi Linnavolikogu 08.10.1999 määrus nr 47). Valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering) on koostatud valla haldusterritooriumi kohta ning selle koostamise aluseks on Türi valla arengukava 2007 – 2013 ja kehtestatud Järva maakonnaplaneering. Üldplaneeringu ülesanne on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni lahendused jms).

Üldplaneering koosneb kaardimaterjalist ja seletuskirjast : _ Joonis 1. Üldplaneering (põhijoonis 4 lehel) M 1:30 000; _ Joonis 2. Teed, elektrivõrk ja tehnorajatised (2 lehel) M 1:40 000; _ Joonis 3/1 Türi linna, Lokuta, Türi-Alliku ja Särevere funktsionaalne tsoneerimine (3 lehel) M 1:10 000; _Joonis 3/2 Särevere aleviku vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _Joonis 3/3 Türi-Alliku küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _ Joonis 4/1 Kirna, Poaka ja Sohlumäe tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; Joonis 4/2 Kirna ja Poaka külade vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _ Joonis 5/1 Oisu tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; _Joonis 5/2 Oisu aleviku vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _ Joonis 6/1 Kabala tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; _Joonis 6/2 Kabala küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _Joonis 7/1 Taikse tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; _Joonis 7/2 Taikse küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _Joonis 8/1 Ollepa tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; _Joonis 8/2 Ollepa küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _Joonis 9/1 Kahala tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; _Joonis 9/2 Kahala küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _Joonis 10. Pala küla Raademetsa tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; _Joonis 11. Kolu küla Kõltsi tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; _Joonis 12/1 Laupa tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000; _joonis 12/2 Laupa küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000; _Joonis 13. Retla tiheasustusala funktsionaalne tsoneerimine M 1:5 000 _Joonis 14. Looduskaitse ja kultuurimälestiste kitsendused ja piirangud (2 lehel) M 1:40000. _Joonis 14/1. Metsaküla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemine M 1:5000;

4

_Joonis 16.Tingmärgid

Digitaalse kaardimaterjali täpsus on kihiti M 1:10 000.

Üldplaneeringu koostamisel on kasutatud õigusakte seisuga 01.08.2008. Õigus- ja haldusaktidest tulenevad piirangud maakasutusele on esitatud p 2.15. Üldplaneeringu kaartidele kantud piirangud vastavad ametkondade andmetele seisuga 01.08.2008. Üldplaneeringus kasutatud mõistete määratlus on antud üldplaneeringus viidatud õigusaktides. Tekstis on viited kasutatud kirjandusele ja teistele algmaterjalidele ja dokumentidele.

5

1. PEATÜKK VALLA ÜLDÜLEVAADE 1.1. Üldandmed seisuga 01.08.2008.a Asukoht: Kesk-Eestis, haldusjaotuslikult Järva maakonna edelaosas. Piirneb Järva maakonnas Paide linna, Paide valla, Koigi valla, Naaberomavalitsused: Väätsa valla ja Imavere vallaga, Pärnu maakonnast Vändra vallaga, Rapla maakonnast Käru vallaga, maakonnast Kõo ja Suure-Jaani vallaga ning Võhma linnaga. Valla keskus: Valla keskus Türi linn, kaugus maakonnakeskusest Paidest 13 km. Türilt Tallinnasse on 107 km, Raplasse 50 km, Põltsamaale 56 km, Viljandisse 58 km. Valla pindala: Pindala 598,82 km 2 Valla elanike arv: 10 906 elanikku (01.03.2009 seisuga) Elanike vanuseline Elanike vanuseline struktuur keskmine struktuur: 15,8% tööeast nooremad, 61,5% tööealised, 22,7% pensioniealised. Tööealiste rakendatus kõrge (78%) Asustustihedus: ca 19 inimest/km 2 Asulate arv: Asulate arv 38, millest üks on linn (Türi), 2 alevikku (Särevere ja Oisu) ja 35 küla. Türi vallas on üheksa tõmbekeskust ehk kanti –Türi, Änari, Kirna, Kolu, Laupa, Taikse, Oisu, Ollepa ja Kabala kant. Vald moodustati 23.10.2005.a (Türi vallaga liitusid Türi linn, Oisu ja Kabala vald). Pinnamood: Türi vald asub maastikuliselt 3 eriilmelises piirkonnas: Türi voorestik valla põhja- ja keskosas, Pärnu madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning Kesk-Eesti tasandik valla idaosas. Taimkate: Valla põhjaosas on voored valdavalt põldude, voortevahelised nõod aga niitude ja karjamaade all, valla lääne- ja keskosas põllumaastikud, metsad tukkadena, suuremad metsamassiivid on valla edela- ja lääneosas, kirdeosas Iidva raba. Inimese kaudne mõju on tuntav peaaegu kõigis taimekooslustes. Valda veestavad: Valda veestavad Pärnu jõgikonna jõed Valla vooluveekogud: Valla vooluveekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonnas Pärnu jõe alamvesikonda Tähtsam loodusressurss: Põllumaad Põhilised Põhjavee reostuskaitstus kvaternaari, ordoviitsium-kambriumi ja põhjaveeressursid: kambrium-vendi veekihid. Kasutusel on siluri ja ordoviitsiumi veekihi puurkaevud (vt Lisa). Põhjavee reostuskaitstus: Põhjavesi on Türi valla enamusel territooriumil nõrgalt kaitstud, esineb ka kaitsmata ja keskmiselt kaitstud alasid. Põllumajanduslik Põllumajanduslik potentsiaal kõrge – põllumajandusmaade potentsiaal: osatähtsus ca 36%, keskmine haritava maa viljelusväärtus 50 hindepunkti Arvestatavad maavarad ehitusliiv, turvas, kruus, dolokivi Kaitstavad loodusobjektid, Iidva raba looduskaitseala, Nõmme raba looduskaitseala Kaitsealad: Pärnu jõe saare looduskaitseala, Türi maastikukaitseala Saarjõe maastikukaitseala, Pärnu jõe hoiuala, Määru hoiuala, Türi-Karjaküla hoiuala, Laupa park, Lokuta park Särevere park, Tori park – (Keskkonnaministeerium kavandab kaitse alt välja jätmist) Oisu park, Kabala park, Kolu park, Vanga kased, Võestermäe rändrahn, Rõugu talupark- dendraarium Saare-Siimu tamm, Saaremäe rändrahn, Suurkivi; Villevere suurkivi; Ollepa suurkivi, kivi, Linnametsa rändrahn, Luisu rändrahn, Vassaare metsakivi, Vassaare põllukivi, Änari pärn, Eniste kuusk, Raudemetsa mänd Natura

6

2000 alad: Pärnu jõgi, Pärnu jõe loodusala, Saarjõe loodusala, Nõmme raba loodusala, Iidva loodusala, Määru loodusala Kultuurimälestised: Suuremad kinnismälestised: Laupa mõisakompleks, Kabala mõisakompleks, Kolu mõisakompleks, Särevere mõisakompleks, Kirna mõisakompleks, Türi Püha Martini kiriku kompleks, Jändja vesiveski ja puumassivabriku varemed ja tamm, Türi vana kalmistu, Türi Kesklinna kalmistu Pärandkultuuri objektid: Üldplaneeringu põhijoonisel on tähistatud selliseid olulise tähendusega paigad ja objektid, mis kannavad endas kultuurilist väärtust. Need ei ole enamasti riikliku või kohaliku kaitse all ega too endaga kaasa ka mingeid otseseid õigusi või kohustusi. Tegevuste kavandamisel on soovitav nendega arvestada, neid tähistada ja võimalusel säilitada. Objektid selgitati välja ja kaardistati aastatel 2005- 2007 RMK initsiatiivil koostöös kohalike elanikega. Objektid ja nende lühikirjeldused on nähtavad Maa-ameti Internetileheküljel: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Kommunikatsioonid: Ühisveevarustus ja -kanalisatsioon on Türi linnas, Säreveres ja Oisus, Türi-Allikul, Kirnas, Laupal, Taikses, Metsakülas, Kabalas, Kahalas, Änaris; Ollepas ja Kolus ainult ühisveevarustus. Suvilapiirkondades – Kõltsi, Raademetsa, puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon. Poaka küla suvilapiirkonnas on ühisveevärk ja kanalisatsioon rajamisel. Külades eraldi paiknevates majapidamistes saadakse joogivesi põhiliselt kohalike majavalduste juures olevatest puurkaevudest. Enamus kaevudest on madalad (ca 7 m) ning paljud neist suveperioodil kuivad. Türi vald soovib Siseministeeriumi Hajaasustuse veeprogrammi raames toetada ligikaudu 54 hajaasustuses paikneva eluaseme joogiveega varustamist. Elektrivarustus: Türi valla territooriumil paiknevad Eesti Energia Põhivõrgu järgmised elektrivõrgud: Paide – Sindi üheahelaline 330 kV õhuliin L346; Paide–Türi–Vändra L133A ja Paide – Türi – Suure-Jaani L134A 110 kV õhuliinid, Türi 110/35/10 kV alajaam. Side: Türi vallas paiknevad Elisa Eesti AS-le kuuluvad Rae, Türi ja Võhma sidemastid; AS EMT-le kuuluvad Särevere, Ollepa, Jändja ja Kirna sidemastid Teed: Valda läbivad riigi põhimaantee: Pärnu–Rakvere–Sõmeru (5); Tugimaanteed: Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia, Tallinn–Rapla– Türi, Türi–Arkma ; Raudteedest läbib valda Lelle–Türi–Viljandi raudteeharu. 1.2. Maakasutus Türi vald asub maastikuliselt 3 eriilmelises piirkonnas: Türi voorestik valla põhja- ja keskosas, Pärnu madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning Kesk-Eesti tasandik valla idaosas. Valla üldpindala 598,82 km² jaotub ligikaudu järgmiselt: ca 49% on metsamaa, 36% on haritav maa, 4% looduslik rohumaa, Valla maakasutusest rohkem kui ühe kolmandiku moodustab põllumajandusmaa 1. Põllumajanduslik potentsiaal Türi vallas on kõrge. Mullad on üle keskmise viljakusega: haritavate maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on Türi ümbruses 43 ja Oisu piirkonnas 50 hindepunkti, (vabariigi keskmine 42, maakonna keskmine 50). Põllumaana on kasutuses peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid. Rohumaatüübilised põllumajanduslikud maad paiknevad valla

7

Jändja ja Põikva vahelises piirkonnas ning Lokuta ja Pala vahelisel ala. Viljakamad põllumaad paiknevad valla kesk- ja kaguosas Oisu ja Kabala piirkonnas. Kaardil 1 on välja toodud haritavad maad viljelusväärtusega üle 40 hindepunkti. Kokku hõlmavad kõrge viljelusväärtusega haritavad maad ca 36% valla territooriumist. Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaažkuivendus (vt Joonis 19. Looduskaitse, ajaloomälestiste kitsendused ja piirangud). Metsad Valla metsasus on 49% (maakonna keskmine on 44%) 1. Suur osa valla territooriumi metsadest on rohelise võrgustiku tuumalad või nende ühenduskoridorid. Riigimetsamaa (RMK Türi ja Kabala metskonnad) on kantud üldplaneeringu põhikaardile. Enamus valla territooriumil asuvatest metsadest on tulundusmetsad. Looduskaitse, ajaloomälestiste kitsenduste ja piirangute kaardil on kajastatud ka Natura 2000 aladena arvele võetud alad, mille eesmärgiks on sealsete koosluste säilitamine. Osa neist aladest on kantud kaitse- või hoiualade hulka ja vastavalt koostatud ka kaitse- eeskirjad.

1.3. Maavarad Vallas toetatakse mõõdukalt senist maavarade kaevandamist. Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade) rekultiveerimist. Vallas paiknevad maardlad on kantud Põhikaardile ja Looduskaitse ja ajaloomälestiste piirangute kaardile ning Loodusvarade joonisele. Arvestatavaks maavaraks on turvas. Uuritud turbasoid on ca 4883,3 ha. Aktiivne turbatootmine toimub Epa-Vassaare maardlas. Valla territooriumil paiknevate maavarade varusid iseloomustavad andmed on toodud Tabelis1. Dolokivi maardla on Tännassilmas. Kruusa leidub valla lääneosas Lintsi maardlas (Madise karjäär) ja keskosas Kihlis ja Kõltsis. Liiva kaevandatakse Liivamäe karjääris. Liivamäe, Kihli ja Kõltsi karjäärides on kaevandamise ja kõrge põhjavee taseme tõttu tekkinud veekogud. Kuna Türi vallas puuduvad looduslikud järved, on rekultiveeritavad kaevandused hea puhkealadeks kujunemise potentsiaaliga. Üldplaneeringus maardlatele planeeritud rohevõrgustikualad ning puhke- ja virgestusmaad ei taksita kaevandamisvajaduse tekkimisel juurdepääsu maavarudele.

Tabel 1 Maavara Maardla Pindala Varu uuritus Aktiivne varu Passiivne varu ha (tuhat m 3) (tuhat m 3) Dolokivi Tännassilma 140,7 tarbevaru - - reservvaru 14351 - Liiv Liivamäe 15,9 tarbevaru 224 - Liiv Toravere 12,4 kaevanda- 204 - mise luba Savi Türi 27,42 tarbevaru 594 - reservvaru 205 - Kruus Kihli 6,13 tarbevaru - - reservvaru 123 - Kruus Änari 10,11 kaevandami 220 - se luba Kruus Kõltsi 27,52 tarbevaru 321 - reservvaru - -

8

Kruus Lintsi 6,2 tarbevaru 201 - reservvaru 201 - Turvas Epa-Vassaare 1365,6 tarbevaru 208 - reservvaru 3799 979 Turvas Kallissaare- 1573,1 tarbevaru 359 - Lubjaahju reservvaru 6652 - Turvas Lokuta 150,91 tarbevaru 62 - reservvaru 200 - Turvas Tori- 766,32 tarbevaru - - Rikassaare reservvaru 2825 352 Turvas Matussaare 165,55 tarbevaru - - reservvaru 500 - Turvas Retla 655,85 tarbevaru 860 - reservvaru 1583 - Turvas Kärevere 205,9 tarbevaru - - (Kuusiku) reservvaru 922 10 Andmed: Keskkonnaregistri maardlate nimistu (seisuga 12.06.2008)

1.4. Puhkus. Turism Türi valla maastikud ning hooldatud ja turvaline ümbruskond on atraktiivseks puhkusepaigaks. Siin asuvad looduslikult kaunis Türi voorestik, veematkamiseks mitmekülgsete võimalustega Pärnu jõe võrgustik, looduskaitsealused Iidva raba Änaris ja Muraka soo Laupal ning suured metsamassiivid valla lõuna- ja lääneosas. Samuti on puhkepotentsiaaliga ammendatud või ammenduvates karjäärides olevad (Ussimäe, Basseini, Toravere, Änari ja Tuuleveski veekogud) või kaevandustööde käigus pidevalt suurenevad veekogud Kõltsis, Kihlis ja Liivamäel. Aktiivset puhkamisvõimalust pakub Türi vallas vaid Türi-Allikul asuv Veskisilla hotell (pallimängude väljakud, kardirada, kalastamisvõimalus, bowlingusaal). 2008. aastal kavandab puhkamisteenust pakkuma hakata Metsajõe Puhkemaja Jändjal. Puhkuse- ja kooskäimiskohtadeks kohalikele elanikele on kujunenud külade kokkutulekute kohad (vt Tiheasustusalade tsoneerimisskeemid). Sportimiseks pakub võimalusi arendatav Kihli motokompleks Lokuta külas, jahilasketiir Retla külas, terviserajad Väljaotsa külas, Kirna külas Käomäel ja Tolli metsas, Saunametsas ja Kõrgessaares, kaasaegne kergejõustikustaadion Türil, spordihooned ja siseujula Türi linnas. Suurema jahiturismi- ja puhkepotentsiaaliga alad on valla edelaosas – metsaalad Rassi piirkonnas, kus on 33 km pikkune loodusrada. Kalastamist saab harrastada Konnasoos, Pärnu jõe ja selle harujõgede ääres. Türi linnaelanike puhke- ja supluskohaks on Türi tehisjärv ja selle ümbrus. Suure potentsiaaliga ja väljaarendamist vajavad puhkekohad on Türi linnas Tolli mets, Kõrgessaare ning Saunamets ja Kirna külas Käomägi. Sinna arendatakse välja matka- ja suusarajad. Turismivaatamisväärsusteks on Türi linnas asuv Eesti Ringhäälingumuuseum, Järvamaa Kutsehariduskeskuse muuseum ning valla ajalugu tutvustavad Türi ja Oisu muuseumid. Turismivaatamisväärsused on Türi valla mõisakompleksid (Laupa, Kolu, Kirna, Kabala, Särevere) ja teised looduskaitse, ajaloo- ja arheoloogia- ja pärandkultuurimälestised (vt. Looduskaitse, kultuurimälestiste kitsenduste ja piirangute kaart ja Põhikaart). Tiheasustusalade üldplaneeringu kaartidel on tähistatud olemasolevad ja potentsiaalsed puhke- ja virgestusmaad, kergliiklusteed ning matka- ja suusarajad.

9

1.5. Asustus. Rahvastik Nelja omavalitsuse liitumise järgselt moodustunud Türi valla rahvaarv on püsinud suhteliselt stabiilsena, kuid omab siiski mõningast vähenemistendentsi. Seisuga 01.03.2009 elas Türi vallas valla rahvastikuregistri andmetel 10 906 alalist elanikku, moodustades maakonna rahvastikust ca 29%. Türi valla elanike arvu dünaamika ( ka endiste omavalitsuste lõikes) seisuga 01.03.2009 on toodud Tabelis 2.

Tabel 2 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Türi 6262 6220 6174 6174 6137 6525 6 333 6275 linn Kabala 1044 1041 1030 1022 1020 Andmed Andmed Andmed vald puuduvad puuduvad puuduvad Oisu 1336 1330 1331 1321 1313 Andmed Andmed Andmed vald puuduvad puuduvad puuduvad Türi 2913 2906 2890 2883 2887 Andmed Andmed Andmed vald puuduvad puuduvad puuduvad Kokku 11555 11497 11425 11373 11357 11256 11096 10906

Märkus: Alates 01.01.2005 on neli valda ühinenud ja moodustavad Türi valla.

Valla elanikest on 61% tööealised, 22% pensioniealised, 17% lapsed vanuses kuni 15. a. Tabelis 3 on esitatud valla administratiivpiirides paiknevate asulate elanike arv. Tabel 3 Asula elanike arv Asula elanike arv Asula elanike arv

Türi linn 6252 Kärevere 110 Tännassilma 47 Särevere 801 Lokuta 117 Jändja 46 Türi-Alliku 478 Änari 87 Kurla 46 Oisu 397 Poaka 101 Meossaare 65 Kabala 334 Ollepa 84 Saareotsa 32 Laupa 211 Pala 79 Rassi 32 Taikse 200 Raukla 64 Tori 31 Retla 181 Arkma 59 Vilita 28 Kahala 151 Karjaküla 69 Pibari 15 Kirna 167 Mäeküla 61 Sagevere 10 Põikva 127 Äiamaa 61 Rikassaare 9 Kolu 136 Metsaküla 56 Näsuvere 0 Villevere 101 Väljaotsa 49 + 13 valla aadressiga

Allikas: Eesti rahvastikuregister seisuga 01.03.2009

10

Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on väga ebaühtlane. Asustus on koondunud põhiliselt valla keskossa Türi linna ja Paide – Türi – Arkma transpordimagistraalide äärsetesse alevikesse ja küladesse. Valla elanike asustustihedus on ca 19 in/km 2. Üle poole elanikkonnast on koondunud Türi linna: 6252 elanikku, (57% valla elanike arvust). Suuruselt järgmised asulad on Särevere alevik 801, Türi-Alliku küla 478, Oisu alevik 397 ja Kabala küla 334 elanikuga. Türi linn on mitmekülgselt arenenud infrastruktuuriga, kus paikneb palju töökohti ja pakutakse erinevaid teenuseid. Türi linna arengut on lisaks kultuuri-, haldus-, haridus-, tootmis- ja teeninduskeskuse funktsioonide koondumisele mõjutanud paiknemine Paide läheduses. Soodne asend ja hea transpordiühendus soodustab töömigratsiooni Tallinna suunas, väljastpoolt valda töölkäijate arv on väiksem.

1.6. Ettevõtlus Türi on polüfunktsionaalse majandusega vald. Valla maapiirkondades on peamisteks tegevusaladeks põllumajandus ja metsamajandus, vähemal määral tööstus, kaubandus ja äriteenused. Türi linna peamised majandusharud on puidutööstus, põllumajandustehnika ja metallide tööstus, õmblustööstus. Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähialadele. Türi linna suurimaks tööandjaks on Türi Vallavalitsus 3. Riigiametitest on vallas esindatud Järvamaa Keskkonnateenistus, Lääne-Eesti Päästekeskuse Järvamaa Päästeosakond, PRIA Järvamaa Büroo, Järva Maaparandusbüroo, RMK Järvamaa Metskond 3. Olulisteks tööandjateks on ka Järvamaa Kutsehariduskeskus, TÜ Türi Kolledž, AS Eesti Post. Valla majanduskeskkonna üks nõrgemaid külgi on paljude asulate monofunktsionaalsus, st valdav osa töökohtadest on põllumajandustootmises. Tootmiseks ja ettevõtluseks planeeritud maa on ära näidatud Tiheasustusalade üldplaneeringute skeemidel. Türi linna lähiümbruse olulisemateks tööandjateks on TAC-Ettevõtted AS (põllumajandus) AS Termoran (kütteseadmed- ja süsteemid) ja OÜ Veskisilla (majutus ja puhkemajandus), OÜ VACCA (veisekasvatus), OÜ Piglet (seakasvatus). Oisu piirkonna olulisim tööandja ja ka maa ning peamiste infrastruktuuride omanik on OÜ . Teised olulisemad on OÜ Oisu Mets, OÜ Marrandi Mööbel, OÜ Georam, OÜ Oisu Diisel. Kabala piirkonna olulisemateks tööandjateks on Kabala Agro OÜ, HTM Grupp, OÜ Bauindustrie, RMK Järvamaa metskond 3. Türi linna suurimateks tööandjateks on AS ja tema tütarettevõtted , Taure AS, AS Prelvex, AS Turgel Grupp, OÜ Mediato, OÜ Krive Ehitus, OÜ Metre, OÜ Viron TP, OÜ Sampo Grupp, Järva Tarbijate Ühistu, OÜ Ally ja NP Õmblus OÜ.

Üldplaneeringus kavandatakse Türi linna läänepiirile Lokutale uus ettevõtlusala. Ettevõtlusega seotud alad on planeeritud ka Türi ümbersõidutee trassi äärde. Türi linna keskuse vahetus naabruses paiknev Vabriku puiestee tootmismaa funktsioonis olev kinnistu võib soodsa asukoha ja huvitava miljöö ning Pärnu jõe läheduse tõttu ümber kujuneda keskkonnasõbraliku tootmis-, äri- ja ühiskondlike hoonete maa-alaks. Töötute arv Türi vallas seisuga 03.06.2009 on 519 inimest.

1.7. Teenused Türi vald asub enamjaolt Paide linna, aga teataval määral ka pealinna Tallinna mõjutsoonis. Vallas on välja kujunenud kolm põhilist teeninduskeskust: Türi linn ja Oisu alevik ning Kabala küla keskus 2. Türi linnas mõjutab teeninduse hooajalisust kevad-suveperioodil oluliselt suurenev suurürituste külastajate arv. Teeninduse kättesaadavuse uurimiseks on

11

üldplaneeringu koostamise käigus läbi viidud elanikkonna küsitlus ning planeeringus on selle tulemusi arvestatud. Keskkonnaprobleemide (õhusaaste, liiklusummikud jm) vähendamiseks soodustatakse ühistranspordi kasutamist ja Türi linna läbiva transiitliikluse vähendamist. Lähtudes ühistransporditeenuse nõudlusest arendatakse Väätsa-Paide suunal bussiliiklust, Viljandi ja Rapla-Tallinna suunal koostöös riigi ja naaberomavalitsustega eelisjärjekorras rongiliiklust ning seda teenindavat vallasisest bussitransporti. Üldplaneeringuga määratud tiheasustusalade üldplaneeringu skeemidele on kantud nii olemasolevate kui perspektiivsete teenindusasutuste maa-alad (kauplused, lasteaiad, koolid, rahvamajad, jm). Suurem teenindusettevõtete areng võib toimuda Poaka-Kirna piirkonnas, kus elanike arv suureneb aiamajade ümberehitamisel elamuteks, samuti uute elamualade arendamisel, ning Türi ümbersõidutee teetrassi-äärsete alade arendamisel.

1.8. Tehniline infrastruktuur 1.8.1. Transpordiühendused Teed Üldplaneeringu kaartidele on kantud riigimaanteed ja rambid vastavalt loetelule „Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid”, mis on kinnitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 25.02.2005.a määrusega nr 26. (vt Lisa 1). Valla tähtsaimateks transpordiühendusteks on riigi põhimaantee Pärnu – Rakvere – Sõmeru (5) ja tugimaanteed Türi – Arkma (26), Tallinn – Rapla – Türi (15) ja Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia(49). Lisaks olemasolevatele riigimaanteedele arvestatakse üldplaneeringus riigi põhimaantee Pärnu – Rakvere – Sõmeru rekonstrueerimisega 5. Üldplaneeringus tehakse Türi linna ümbersõidutee trassi, liiklussõlmede ja selle väljaehitamise etappide ettepanek (vt p. 2.7.1). Kohalikud teed Kohalikud teed käesoleva üldplaneeringu mõistes on kõik Türi vallas kohalikuks liiklemiseks ja avalikuks kasutamiseks vajalikud teed, mis on kantud kaardile Teed ja tehnovõrgud vastavalt Türi Vallavalitsuse ettepanekule. Erateed Erateed sisalduvad kohalike teede hulgas ega ole üldplaneeringu kaartidel eraldi tähistatud. Kõik kohalike teede hulgas tähistatud erateed on kavandatud määrata avalikuks kasutamiseks teeseaduses sätestatud korras. Kergliiklusteed Kergliiklusteed 5 on ette nähtud liiklemiseks jalakäijatele ja jalgratturitele ning on kantud üldplaneeringu põhikaardile ja Tiheasustusalade üldplaneeringu skeemidele ning Teede ja tehnovõrkude kaardile. Raudteed Valda läbib läänest lõunasse suunduv Lelle – Viljandi – Türi raudtee (Edelaraudtee Infrastruktuuri AS). Valla territooriumil asub Türi raudtee-ja kaubajaam ning Kolu, Taikse, Kärevere ja Ollepa raudteepeatused.

1.8.2. Elektrivarustus Türi linna jaotusvõrgu elektriliine haldab ja hooldab Eesti Energia AS-i Jaotusvõrk. Elektriga varustamine toimub 110/35/10 kV peaalajaamast (2x16 MVA) ja Türi I 35/10 kV (1x4,0 MVA) alajaamast. Linnasisene elektrienergia kantakse üle 10 kV ja 0,4 kV liinidel. Linna tarbimisvõimsus on ca 5 MW. Türi valla territooriumil paiknevad Eesti Energia Põhivõrgu järgmised elektrivõrgud: Paide – Sindi üheahelaline 330 kV õhuliin L346; Paide

12

– Türi – Vändra L133A ja Paide – Türi – Suure-Jaani L134A 110 kV õhuliinid ja Türi 110/35/10 kV alajaam. Türi linna üldplaneeringu skeemil on arvestatud õhukõrgpingeliinide asendamisega kaabelliinidega. Uute liinide rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel on eelistatud maakaabelliinide paigutamine, mille perspektiivsed asukohad on näidatud Teede ja tehnovõrkude kaardil. OÜ Põhivõrk olemasolevate ning perspektiivsete 330 kV/110kV alajaamade ja liinide loend ja asukohad on esitatud Teede ja tehnovõrkude kaardil.

1.8.3. Tänavavalgustus Üldplaneering näeb ette tänavavalgustuse paiknemise järgmises asulates: Türi linnas, Oisu alevikus, Särevere alevikus, Kabalas, Kahalas, Ollepal, Käreveres, Metsakülas, Rauklas, Tännassilmas, Väljaotsal, Mäekülas, Villeveres, Änaris, Põikval, Laupal ja Karjakülas.

1.8.4. Soojamajandus Türi vallas on määratud üks kaugküttepiirkond – Türi linn. Türil linna kaugüttevõrk ja kaks katlamaja on Türi vallale kuuluva OÜ Linnavara omandis, kes rendib neid kaugkütteteenuse osutajale, kes valitakse avaliku konkursi teel. Türi linna kaugküttevõrku varustavad soojaga kaks autonoomsete soojatrassidega katlamaja: Tehnika tn katlamaja ja Vabriku tn katlamaja. Mõlemas katlamajas kasutatakse põhikütusena hakkepuitu ning vastavalt vajadusele ka põlevkiviõli või küttemasuuti. Türi linna soojamajanduse arengukavas on antud iseloomustus linna soojusvarustuse olukorrale, toodud esile põhilised probleemid, mis hõlmavad suuremaid tarbijagruppe ja reastatud majandusliku analüüsi tulemusena perspektiivsed meetmed energiasüsteemide ja -kasutuse arenguks tulevikus. Toimivad kaugküttevõrgud asuvad veel Oisu alevikus, Türi-Alliku küla korrusmajade piirkonnas ning Säreveres Järvamaa Kutsehariduskeskuse hoonete piirkonnas. Särevere ja Kabala korrusmajades on valdavaks lokaalsete kütteseadmete kasutamine majade, trepikodade või ka korterite kaupa. Kaugküttetorustik on kasutusest välja langenud, osaliselt lagunenud. Uute kaugküttepiirkondade kavandamine Türi valla haldusterritooriumil ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Üldplaneering näeb ette Türi kahe autonoomse kaugküttevõrgu ühendamise ja kaugküttepiirkonna laiendamine Türi linna lähialadele: Türi-Alliku küla korrusmajad, ettevõtted ja ühiskondlikud hooned, Särevere aleviku korrusmajad, Lokuta külasse kavandatav ettevõtlusala. (vt Joonis Teed, elektrivõrk ja tehnorajatised) Järva Maavalitsus koostas 2006. aastal tasuvusuuringu maagaasitrassi ehitamiseks Võhmast Paidesse läbi Türi valla tiheasustusalade (Kabala, Oisu, Taikse, Särevere, Türi linna ja Türi-Alliku). Tasuvusuuring näitas, et 2006.a maagaasihindade korral oleks gaasitrassi ehitus olnud tasuv investeering, sest Türi vallas oleks leidunud potentsiaalseid liitujaid. Teede ja tehnovõrkude kaardile on kantud skemaatiliselt perspektiivne gaasitrass vastavalt Järva maakonnaplaneeringule. Gaasitrassi täpne asukoht määratakse detailplaneeringuga. OÜ Estonia on esitanud taotluse Väljaotsa külas asuva Kõrtsi farmi juurde biogaasi tootmise jaama ehitamiseks. Üldplaneeringus kavandatakse trassi asukoht, mille kaudu on võimalik varustada Oisu aleviku tiheasustusala nimetatud jaamas toodetava gaasi või selle põletamisel saadava soojusega.

1.8.5. Side Türi vald on kaetud AS Elion abonentvõrguga. Vald paikneb püsiva mobiilside levikualas. Traadita interneti püsiühendust pakkuvad ettevõtted (AS Elion, AS EMT, AS Elisa, AS Tele2 Eesti jt) kasutavad nii olemasolevaid mobiilsidemaste kui spetsiaalselt Internetiühenduse jaoks paigaldatud maste. Valla territooriumi katab valdavas osas Elioni RAS 1000 süsteemi leviala, mis võimaldab paigaldada vastavalt klientide soovidele

13

raadiotelefone, samuti asub Särevere EMT mastis WIMAX tugijaam raadio teel internetiühenduste pakkumiseks. Käesoleval ajal pakub AS Elion Türi, Särevere, Oisu, Kabala ja Kirna kaablivõrkudesse ühendatud klientidele lisaks tavapärasele telefoni ja internetiühendustele ka digi-TV (IPTV) vaatamise võimalust. Tulevikuperspektiivis on plaanis rekonstrueerida ja digitaliseerida vallas asuvad analoogvõrgusõlmed, ehitada fiiberoptilised kaablid Taikse, Laupa ja Kolu võrgusõlmedeni ning arendada fiiberoptiliste kaablite võrku Türi, Türi-Alliku ja Särevere kortermajadesse. Mobiilsideteenuse ja internetiühenduse halb kättesaadavus Kabala piirkonnas pärsib Türi valla lõunapiirkonna arengut. Mobiilsideettevõtete sidemastid ja AS Elion võrgusõlmede asukohad asulates on kantud Teede ja tehnorajatiste kaardile.

1.8.6. Veevarustus Türi vallas on ühisveevärk ja -kanalisatsioon 15 asulas või asulaosas. Suurem osa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest kuulub Türi vallale ning neid haldab Türi valla määratud vee-ettevõtja. Valla territooriumil on ühisveevärgi süsteeme, mis on vee- või korteriühistute (näit Laupa, Änari, Kolu) või ettevõtete (näit Järvamaa Kutsehariduskeskus, OÜ Estonia) halduses. Laupa mõisas paiknevas põhikoolis saadakse tarbevesi koolile kuuluvast puurkaevust (uus kaev rajatud 2004 aastal mõisaparki). Valla piires paiknevatest ühisveevõrgu süsteemidest tarbib vett ca 8667 inimest. Türi linnas on ühisveevärgiga kindlustatud ca 5368 inimest. Türi vallas kasutatakse ühisveevõrkude toiteks 22 puurkaev-pumplat 8 (vt Lisa 2). Ühisveevärgi kaevud tarbivad valdavalt maapinnalähedase põhjaveekihi, s.o Alamsiluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud vett. Joogivesi on piirkonniti erineva kvaliteediga ja paljud puurkaevud vajavad renoveerimist, et vähendada raua ja fluoriidisisaldust joogivees. Kirna Sohlumäe eramute veehaarde puurkaevust võetakse Ülemordoviitsiumi Pirgu-Porkuni veekihi vett. Türi linna, Oisu aleviku ja Kabala küla ühisveevõrgu puurkaevude kaudu kasutatakse Silur-Ordoviitsiumi või Ordoviitsiumi vett. Türi valla haldusterritooriumi asulate ühisveevärgist tarbitav põhjavee ööpäevane kogus ületab 500 m 3 vaid Türi linnas. Türi vallas on olemas Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava. Türi vallas paiknevate ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni süsteemi puurkaevud on ära toodud Lisas 2. Käesoleval ajal on Eesti Veeprojekt OÜ poolt Türi linnas koostamisel linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise projekt, mis hetkel on eskiisi staadiumis.

1.8.7. Kanalisatsioon Türi vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud asulateks käesoleval ajal: Türi linn, Särevere ja Oisu alevikud ning Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Änari, Laupa, Kirna ja Poaka külad. Türi linna, Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade reovesi puhastatakse Türi linna reoveepuhastis. Reoveepuhastiks on fosfori ärastusega biotiigid. Heitvee suublaks on Pärnu jõgi. Türi-Alliku külas formeeruv reovesi suunatakse ülepumpamisega Türi linna ühiskanalisatsiooni, misjärel puhastatakse koos linna reoveega Türi linna reoveepuhastis. Aastatel 2008-2009 on kavandatud Türi linna reoveepuhasti ulatuslik ja suuremahuline rekonstrueerimine. Türi linnas on praeguseks ajaks ühiskanalisatsiooniga varustatud suurema osa linna kesk- ja lõunaosast. Linna kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 41,1 km. Kanalisatsioon on valdavalt ühisvoolne, st. majade drenaazi- ja platside sademeveed on suunatud olmekanalisatsiooni. Tingituna linna ebapiisavast sademeveekanalisatsiooniga

14

haaratusest, sademevee kanalisatsiooni puudumisest Türi-Alliku külas ja Särevere alevikus ning ühiskanalisatsiooni halvast olukorrast (torustike veekindlus), on sademeterohkel ajal Türi linna reoveepuhastile suunatav reovee kogus kuni kaks korda suurem samal aja jooksul tarbitavast tarbevee kogusest.

Oisu aleviku ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, kanalisatsiooni torustikest ja reoveepuhastist. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse aleviku elamute, asutuste ja OÜ Estonia tootmishoonete reovesi. Taikse küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsioonitorustikest ja reoveepuhastist Clarec. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse küla elamute reovesi. Kabala küla ühiskanalisatsioon koosneb kolmest reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsioonitorustikest ja reoveepuhastist BIO-100. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse korrusmajade, osaliselt eramute ja endise põllumajandusühistu tootmishoonete reovesi. Änari küla ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse kahe korruselamu ja ridaelamu reovesi. Metsaküla majapidamistes tekkiv reovesi kogutakse suunatakse läbi reovee ülepumpla reoveepuhastisse (biotiiki). Kahala küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsioonitorustikest ja reoveepuhastist BIO-100 ja biotiigist pindalaga 2900 m 2. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse viie korrusmaja, nelja eramu ja endise põllumajandusühistu tootmishoonete reovesi. Laupa küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsioonitorustikest ja reoveepuhastist, milleks on neli biotiiki suurusega 2860 m 2. Kirna küla ühiskanalisatsioon koosneb isevoolsetest kanalisatsioonitorustikust ja reoveepuhastist (septik ja pinnase filterväljak). Perspektiivselt kavandatakse Ollepa ja Villevere külade keskustes ning valla territooriumil asuvates suvilapiirkondades tekkiva reovee jaoks uute torustike ehitamine, olemasolevate korrastamine ning reovee puhastamine samas piirkonnas. Eraldi vee- ja kanalisatsioonivarustusega on kindlustatud Laupa mõis, milles paikneb Laupa Põhikool. Hoones formeeruv reovesi puhastatakse koolile kuuluval pinnase filterväljakul, puhastatud heitvesi suunatakse Pärnu jõkke. Arvestades soodsat asukohta (suurasula ja/või liiklussõlme lähedus) võivad lähitulevikus püsielanikega tiheasustuspiirkondadeks kujuneda Marjamaa (~70 krunti), Raademetsa, Kõltsi (~80 krunti), Väljaotsa, Retla, Sohlumäe, Mäeküla, kuhu on perspektiivne ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine. Türi valla territooriumil on ametlikuks reovee purgimissõlmeks Türi linna reoveepuhasti eelsette biotiik. Türi vallas on põhjavee esimene ordoviitsiumi veekiht põhiliselt nõrgalt kaitstud (vt Põhjavee kaitstuse skeem), mistõttu üldplaneeringus nähakse ette perspektiivsete reoveekogumisaladena üldplaneeringuga määratud tiheasustusalad: Türi linn, Oisu ja Särevere alevid, Kabala, Kirna, Poaka, Lokuta, Türi-Alliku, Ollepa, Kahala, Retla, Raademetsa, Kõltsi, Laupa, Taikse.

1.8.8. Tuletõrje veevõtukohad Türi linnas on tuletõrje vesi tagatud tuletõrjehüdrantidega. Oisu alevikus on tuletõrje veevõtukoht puurkaev-pumplas ja tehisjärv 1km kaugusel Türi-Arkma tugimaantee ääres. Oisu alevikku kavandatakse tuletõrjehüdrant tervisekeskuse juurde ja 2*50m 3 tuletõrje veemahuti kooli juurde staadioni servale. Kabalas ja Kahalas on puurkaev-pumplas tuletõrje veevõtukohad. Üldplaneeringus nähakse Kabalas ette tuletõrje veemahutid

15

korrusmajade taha. Särevere, Türi-Alliku, Ollepa, Taikse, Retla, Laupa, Villevere, Metsaküla, Rassi (Tõrvaaugu) külade keskele kavandatakse tuletõrje veemahutid 2*50m 3 mis täidetakse kohalike puurkaevude toitel. Looduslike ja tehisveekogude kasutamine tuletõrje veevõtukohana toimub kooskõlastatult Päästeametiga. Veekogu äärde rajatakse soojustatud tuletõrje veevõtukohad koos juurdepääsudega.

1.9. Keskkonna seisund ja kaitse Hüdrogeoloogilised tingimused Valla arengut väga oluliselt mõjutavaks teguriks on tema hüdrogeoloogilised tingimused. Geoloogilisest ehitusest tingitult on suurel osal valla territooriumist põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud, esineb ka keskmiselt kaitstud ja kaitsmata alasid (alvarid või kurisude valgalad, kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette või alad, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire). Suuremad põhjavee kaitsmata alad asuvad valla ida- ja kaguosas (vt Põhjavee kaitstuse skeem). Valla suurimad saasteallikad on amortiseerunud põllumajandustoomishooned. Ohuks põhjaveele on ka kütusetanklad ja kütusemahutid, autopesulad ja -remonditöökojad ning raudteel toimuv ohtlike ainete vedu. Pinnase radoonisisaldus Pinnase radoonisisalduse järgi kuulub Türi valla territoorium tervikuna normaalse radoonisisaldusega pinnase alale (Eesti radooniriski kaart 9, 2004). Jäätmed Türi vallas on korraldatud olmejäätmevedu ning tagatud jäätmete liigiti kogumise võimalus. Türi linnas asub jäätmejaam ja Oisu ning Kabala jäätmekogumispunktid, mis võtavad vastu sorteeritud jäätmeid ja ohtlikke jäätmeid (vt Türi, Oisu, Kabala üldplaneeringu skeem). Ohtlikke jäätmeid ja suurjäätmeid kogutakse ka periooditi mobiilsete kogumispunktide baasil. Kalmistud Valla territooriumil on kaks tegutsevat kalmistut – Kõrgessaare ja Saunametsa kalmistud. Planeeringus nähakse ette kalmistute laiendamiseks vajalik ala. (Vt Türi linna tsoneerimisskeem). Kohtu tänava kalmistu, Kesklinna kalmistu, Kiriku kalmistu, Viljandi tänava vennaskalmistu on kaitsealused kultuurimälestised. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek kujundada Türi Kesklinna kalmistu mälestuspargiks või kalmistupargiks, mis tähendab säilinud hauatähiste korrastamist, konserveerimist, teeradade rajamist ja pargiinventariga varustamist (pargipingid, prügikastid, valgustus). Nimetatud kalmistule määratakse tulevikus kindel territoorium, kus lubatakse urnimatuseid. Maavarad Kaevandatavateks maavaradeks on vallas kruus, liiv ja turvas (vt Tabel 1 ja Looduskaitse, kultuurimälestiste kitsenduste ja piirangute joonis). Metsad Türi valla metsad on suhteliselt hästi säilinud. Türi linna territooriumil paiknevad Tolli mets, Saunametsa mets ja Kõrgessaare mets on kohalikele elanikele eriti olulised marja- ja seenekorjamise kohad ja intensiivselt kasutusel rekreatiivsetel eesmärkidel. (vt Türi linna tsoneerimisskeem) Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised Valla territooriumil olevatest ja perspektiivsetest kaitstavatest loodusobjektidest ning kultuurimälestistest annab ülevaate Looduskaitse, kultuurimälestiste kitsenduste ja piirangute joonis ning Lisa 5.

16

2. PEATÜKK TERRITOORIUMI PLANEERIMINE 2.1. Valla ruumilise arengu põhimõtted: _ Üldplaneering põhineb Türi valla arengukaval, andes selle visioonile ruumilise mõõtme kuni aastani 2020. _ Säästva arengu põhimõtete järgimine, loodusliku ning kultuurilis-ajaloolise mitmekesisuse säilitamine ja arendamine. _ Kantide (kohalike tõmbekeskuste) põhine lähenemine, külakogukondade soovide arvestamine. _ Vallaelanike arvu reguleerimine uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu (seotuna valla majanduslike võimalustega avaliku infrastruktuuri rajamiseks, uuselanike sujuvaks kohalikku kogukonda sulandumiseks jm). _ Lähtumine olelusringi põhimõttest, kavandatavate tegevuste kõigi eeldatavate (nii sise- kui välis-) kulude arvestamine. _ Teemade omavaheline integreeritus – erinevates eluvaldkondades kavandatavate tegevuste vastasmõjude arvestamine. _ Oluliste mõjudega tegevuste kavandamisel erinevate alternatiivide väljatoomine ja nende kompleksne kaalumine. _ Koostöö naaberomavalitsustega ühiste või omavahel seotud avalike ja erateenuste ning infrastruktuuriobjektide kavandamiseks.

2.2. Maa- ja veealade üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine 2.2.1. Maa-alade üldised kasutamistingimused Türi valla territoorium on valdavalt hajaasustusala. Üldplaneering määrab Türi vallas järgmised tiheasustusalad: Türi linn, Särevere alevik, Oisu alevik, Türi-Alliku , Kabala, Kahala, Laupa, Taikse, Retla, Kirna, Kõltsi, Lokuta, Poaka, Ollepa ja Raademetsa (vt Põhikaart, tiheasustusalade tsoneerimisskeemid ja Tabel 5.) Maakasutuse juhtfunktsioonid on kantud Üldplaneeringu Põhikaardile ja Tiheasustusalade üldplaneeringu skeemidele. Üldplaneeringu ellurakendamisel võib olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi nende senise kasutusotstarbe järgi. Planeeritud juhtfunktsiooni ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (k.a sihtotstarvet) soovitakse muuta. Üldplaneeringus kavandatud maakasutuse juhtfunktsiooniga määratletakse teatud maakasutuse juhtfunktsiooni tingmärgiga tähistatud ala edaspidine valdav ehk domineeriv (vähemalt 70%) maakasutusotstarve. Alal asuvatele ja moodustatavatele katastriüksustele võib määrata ka juhtfunktsioonist erinevaid katastriüksuste sihtotstarbeid, kuid ainult sellisel määral, mis tagab üldplaneeringus kavandatud maakasutuse juhtfunktsiooni valdava ülekaalu. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks olemasolevate tiheasustusalade laiendamisel ja uute moodustamisel vastavuses üldplaneeringuga on perspektiivne liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Türi valla territooriumil Türi linnas asuvad ja Türi linnaga külgnevad metsad on käsitletavad Türi lähiümbruse rekreatsioonialadena. Metsade majandamine toimub keskkonnaseisundi hoidmise ja keskkonnakaitse eesmärke silmas pidades. Säilitatakse ja luuakse uusi nn rohelisi koridore tootmis- ja elamualade eraldamiseks, liiklusmagistraalide ja raudtee äärde ning tihehoonestusega alade vahelistele aladele, samuti kõrgepingeliinide kaitsetsooni. Uute tootmisobjektide rajamisel ja praegu mittekasutatavate loomakasvatus- ja teiste tootmishoonete taaskasutusele võtmisel hinnatakse võimalikku saastekoormust igal konkreetsel juhul eraldi ning leitakse võimalikult keskkonnasõbralik kasutusviis. Tootmistsoonina käsitletakse ka aktiivse kaevandustegevusega karjäärialasid ning turbatootmisalasid (vt Tabel 1). Uute karjääride rajamisel arvestatakse kaevandamise

17

keskkonnamõjuga (s.h veerežiimi muutumisega) ja alade kaevandamisjärgse rekultiveerimise ja puhkemajandusliku kasutamisega. Välditakse karjääride laiendamist olemasoleva metsa arvelt. Kuivendusega aladele (drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid) koostatavad detailplaneeringud ja sellele ala kohta väljastatavad projekteerimistingimused kooskõlastatakse Järva Maaparandusbürooga. Kuivendussüsteemi muutmist lubatakse ainult kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. Kuivendatud alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul (kuivendussüsteemide rekonstrueerimine, kraavide kinniajamine, hoonete, teede, elektriliinide, vee-, kanalisatsiooni ja gaasitrasside vms ehitamine) olema tagatud kogu kuivendussüsteemi häireteta funktsioneerimine. Tee sanitaarkaitsevööndis ei ole ehitustegevus (s.h elamuehitus) välistatud juhul, kui võetakse tarvitusele abinõud teeliiklusest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks. Konkreetsete meetmete olemus otsustatakse detailplaneeringute koostamise ja ehitiste projekteerimise käigus. Maa-alade kasutusele võtmisel ja hoonestamisel arvestatakse üldplaneeringus tähistatud füüsiliste pärandkultuuri objektide asukohtadega ning püütakse neid võimalusel säilitada.

2.2.2. Uue hoonestuse rajamine hajaasustusega alal  Üldjuhul on hajaasustusega ala uue hoonestuse rajamise aluseks kohaliku omavalitsuse poolt esitatud projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste väljastamise aluseks on kehtiv üldplaneering. Hajaasustusega alal asuvatele kinnisasjadele projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada, et üldplaneeringus kavandatud maakasutuse juhtfunktsioon on teatud maakasutuse juhtfunktsiooni tingmärgiga tähistatud ala edaspidine valdav ehk domineeriv (vähemalt 70%) maakasutusotstarve. Nimetatud alal asuval või moodustataval katastriüksusel võib olla juhtfunktsioonist erinevaid katastriüksuste sihtotstarbeid, kuid ainult sellisel määral, mis tagab üldplaneeringus kavandatud maakasutuse juhtfunktsiooni valdava ülekaalu;  Seletuskirja punktis 2.3 nimetatud juhtudel on hajaasustusega alal projekteerimise ja ehitamise aluseks kehtestatud detailplaneering;  Kohalikul omavalitsusel on õigus igakordselt kaaluda detailplaneeringu koostamise vajalikkust arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ning piirkonna eripära.

2.2.3. Soovitused detailplaneeringu koostamiseks tiheasustusalal ja detailplaneeringu kohustusega alal

Türi valla tiheasustusaladeks määratakse käesoleva planeeringuga Türi linn, Särevere alevik, Oisu alevik, Türi-Alliku, Kabala, Kahala, Laupa, Taikse, Retla, Kirna, Kõltsi, Lokuta, Poaka, Ollepa ja Raademetsa (vt Põhikaart, tiheasustusalade üldplaneeringuskeemid ja Tabel 5.) Detailplaneeringu kohustusega alad on Türi – Arkma ja Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia riigi tugimaanteede ristmiku ümbrusesse jääv ala 38,7 ha suurune ala ning külamiljööala Villeveres ja mõisamiljööalad Laupal ja Kolus.  Tiheasustusalal on projekteerimise ja uute katastriüksuste moodustamise ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise aluseks kehtestatud detailplaneering;  Uutel elamualadel eelistatakse üldjuhul madal-tihedat hoonestust;  Kõrghaljastusega alasid käsitletakse haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana;

18

 Hoonestusalade laiendamisel ei lõika kavandatav hoonestus läbi rohevõrgustiku koridore;  Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon moodustab vähemalt 70% planeeritavast alast;  Kohalik omavalitsusel on õigus nõuda suuremate planeeringualade puhul avalike maade (teed, tänavad, avalikud haljasalad, puhkealad jms) kavandamist;  Väikeelamu juhtfunktsiooniga elamuehituseks kavandatud piirkonna kruntide osakaal jaguneb elamutüüpide vahel järgmiselt: üksik- ja kaksikelamud vähemalt 80% kruntidest, ridaelamud kuni 10% kruntidest;  Uute korterelamukruntide soovituslik koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvu) on olemasolevatel tiheasustusega aladel vähemalt 200 ja uutel tiheasustusega aladel üldjuhul 400-800, suurenedes asula keskosast äärealade suunas;  Uute üksikelamukruntide soovituslik suurus on 1000 – 2400m², suurenedes asula keskosast äärealade suunas;  Üksik-, kaksik- ja muu kahe korteriga elamu ja aiamaja ehitamisel krundi soovituslik täisehitus protsent on kuni 20%;  Uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel eelistatakse keskkonnasõbralikku tootmist, hoidudes suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest;  Äri- ja tootmismaa ning elamumaa piirkonnad eraldatakse kaitsehaljastusega;  Võimalusel eelistatakse olemasolevate ehitiste ja rajatiste rekonstrueerimist uute objektide kavandamisele;  Senistes suvilapiirkondades kavandatakse krundile mitte üle ühe üksikelamu koos ühe abihoonega, mille täisehitusprotsent ei ületa 25% ja kõrgus 8,5 m;  Tiheasustusega alale, kus puudub kõrghaljastus, nähakse ette kõrghaljastuse rajamine;  Tiheasustusalad on olemasolevad või perspektiivsed reoveekogumisalad.

2.2.4 Soovituslikud arhitektuursed nõuded Tiheasustusaladel Türi vallas:  Järgitakse üldist piirkonna hoonestuskõrgust. Elamute ja aiamajade naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest ja aiamajadest kõrgemaid hooneid;  Ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutatakse piiratud arv katusekaldeid (näiteks korraga 45 o ja 30 o) ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul välditakse väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45 o ja 50 o) või suurt katusekallete vahelduvust;  Korter- ja ridaelamute akende väljavahetamisel järgitakse olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, aknaraami laius jne). Akende jaotust muudetakse vaid kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga.;  Korter- ja ridaelamute rõdude ja lodžade kinniehitamist lubatakse kooskõlastatud projekti ja ehitusloa alusel kogu hoonel korraga;  Olemasolevate korterelamute fassaadide kaasajastamisel ja avatäidete soojustamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 258 kehtestatud nõuetele jälgida väljakujunenud miljööga sobivaid lahendusi.  Piirdeaedu ei rajata väljapoole katastriüksuse või krundi piire, aedu piirata eelkõige hekiga;  Hajaasustusega aladel on lubatud rajada kuni 2m kõrguseid piirdeaedu;  Tiheasustusega aladel on lubatud rajada kuni 1,5m kõrguseid piirdeaedu;

19

 Läbipaistmatuid üle 2m kõrguseid piirdeaedu võib rajada ainult ümber tööstusalade või liiklusaladele müratõkkeks või ohutuse tagamise eesmärgil;  Haljastuses säilitatakse maksimaalselt kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke, metsa olemasolul säilitatakse selle looduslik ilme;  Igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel arvestatakse selle funktsionaalset, arhitektuurset ja esteetilist sobivust ümbritsevaga;  Nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel lähtutakse konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;  Uue elamu projekteerimisel järgitakse hoonetüübi valikul sobivust ja kooskõla vahetus naabruses olevate hoonetega.

Türi linna keskusealal:  Keskuseala hoonestus hoitakse valdavalt polüfunktsionaalne, vahelduvad elamud, ühiskondlikud ning äri- ja tootmishooned, hoonete esimesel korrusele kavandatakse äriruumid jms;  Keskuseala täiendaval hoonestamisel rõhutatakse hoonestuse esinduslikkust;  Esindushoonete ja peatänavate äärse hoonestuse kavandamiseks on soovitav korraldada arhitektuurikonkursse  Hoitakse/järgitakse kvartalite ühtlast hoonestusstruktuuri (nt suured või väiksed, kõrged või madalad hooned korraga);  Hoitakse ühtset hoonestusviisi (lahtine või kinnine hoonestusviis);  Järgitakse kvartali või tänava väljakujunenud arhitektuurset laadi;  Keskusealal hoitakse tänavafronti, täiendaval hoonestamisel eelistatakse tänavaäärset hoonestust;  Keskusealal ei ole lubatud välisviimistlusena kasutada palki, valtsplekk-paneele, roo- ja laastukatuseid ning muid kesklinna miljöösse sobimatuid materjale.

2.2.5 Türi linna, alevike ja külade tsoneerimine Türi valla üldplaneeringu põhikaardil ja tiheasustusalade üldplaneeringuskeemidel on erinevat värvi pindadega ja neid täpsustavate tähistega kajastatud maakasutuse juhtfunktsioonid. Olemasolevaid krunte ja katastriüksuseid võib kasutada nende senise kasutusotstarbe järgi, planeeritud juhtfunktsiooni tuleb järgida juhul, kui krundi või katastriüksuse senist kasutusotstarvet (k.a sihtotstarvet) soovitakse muuta. Tsoneerimisel on peetud silmas järgmisi tegureid: _ olemasoleva hoonestuse asukoht ja iseloom; _ olemasolevad teed ja väljakujunenud liiklussuunad; _uusehituseks sobivate vabade maa-alade olemasolu ja nende paiknemine väljakujunenud hoonestusalade suhtes; _ tehnorajatiste olemasolu või puudumine; _ maa-ala reljeef, taimkate ja ehitusgeoloogilised tingimused; _ kaitsevööndites olevate maa-alade kasutamise võimalused sõltuvalt kaitsevööndi liigist. Maa-alade piirid on määratud nii planeerimisloogikat kui ka maakasutuspiire arvestades.

2.2.5.1. Türi linna tsoneerimine Türi linn on Türi valla tõmbekeskuseks. Türi linna üldplaneeringuskeemil on välja toodud muudatuspiirkonnad ja stabiilsed alad. Tsoneerimise eesmärgiks on tugevdada linnakeskuse arengut. Türi linna peatänava – Paide tänava ja sellega ristuvate Kohtu tänava ja raudtee vahelisele lõigu mõlemale tänavapoolele on kavandatud keskuseala. Keskuseala on põhimõtteliselt mitmefunktsiooniline segahoonestusala, kus on lubatud kõik kasutusfunktsioonid v.a. keskkonda saastav

20

ettevõtlus. Keskusealale ei kavandata liikluskoormust suurendavaid ja võimalikku keskkonnaohtu kujutavaid objekte, näiteks tanklad, autopesulad. Ala on mõeldud eeskätt kaubandus, teenindus ja vaba ajaga seonduvate asutuste ja ettevõtete, samuti ka soovitavalt (eriti peatänavate ääres) alakorrusel paiknevate teenindusruumidega elamute rajamiseks. Alal võivad paikneda pargid, parklad jt infrastruktuuriehitised. Parkimine kindlustada üldjuhul oma krundil. See on administratiiv-, äri- ja elamisfunktsiooni ning sobivate atraktiivsete kaasfunktsioonidega ala, mis kutsub inimesi peatänavale jalutama, suhtlema ja vaba aega veetma ning on noortele kokkusaamiskohaks. Selline keskuseala annab Türi linnale ühelt poolt elava ja vilka, teiselt poolt turvalise ja hubase identiteedi ja tõstab linna konkurentsivõimet teiste tõmbekeskuste kõrval. Türi peatänavate (Tallinna, Viljandi ja Paide tänav) liikluse rahustamine linna keskosas toimub ringristmiku ja Türi linna ümbersõidutee väljaehitamisega. Konkreetsed linnaehituslikud ja -kujunduslikud nõuded määratakse detailplaneeringuga, mille koostamisel tuleb tagada uushoonestuse sobivus ümbritsevasse keskkonda (vt p 2.2.4 Soovituslikud arhitektuursed nõuded). Üldplaneering arvestab Türi Linnavolikogu 26. juuni 2003 otsusega nr 42 “Detailplaneeringu kehtestamine” kehtestatud Türi linnas Tallinna, Paide, Hariduse ja Viljandi tänava ristmiku piirkonnale koostatud detailplaneeringuga (AS Eesti Projekt töö nr LV-226-01 pealkirjastatud “Türi linna keskosa detailplaneering”). Türi linna kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M1:10 000 (joonis 3/1).

Tsoneerimisel on arvestatud järgmiste olulisemate olemasolevate ja kavandatavate rajatistega: _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trass koos liiklussõlmedega; _Tallinn – Rapla – Türi tugimaantee; _ Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee rekonstrueerimine; _ perspektiivne Türi – Särevere kergliiklustee; _ Lelle – Viljandi – Türi raudtee; _perspektiivne raudtee varuülesõidu koht endisele Türi – Tamsalu raudteetammile kavandatud tänava pikendusena Jaama tänavani; _perspektiivne veehaare Tollimetsas.

Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamumaa Türi tehisjärve taga ning Türi põhjaosas kahel pool Paide tänavat ja Türi-Väätsa maanteed, Tolli metsa ja Türi ümbersõidutee vahelisel alal Lokuta ümbruses ja Saunametsas; _ täiendav korterelamute maa Lokuta ja Tollimetsa vahelisel alal; _ täiendav ärimaa Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee ääres; _ miljöökaitseala Vabriku puiestee äärsete elamute alal; _täiendav kalmistumaa Kõrgessaare ja Saunametsa kalmistu ääres, sh ühiskondlike hoonete maa (leinamaja rajamiseks); _ kesklinna kalmistu, vana kalmistu ja kiriku kalmistu osaline ümberkujundamine mälestuspargiks; _ segafunktsiooniga äri- ja tootmismaa Tehnika tänava ääres; _ täiendav tootmismaa Kaare tänaval; _ täiendavad matka-, suusa- ja koerte jalutamisrajad Tolli metsas; _ loodusrada Saunametsas; _ kergliiklustee endisel Türi – Tamsalu kitsarööpmelise raudtee tammil alates Väike-Pärnu tänavast põhja poole;

21

_ tänav endise Türi – Tamsalu kitsarööpmelise raudtee tammi Väike-Pärnu tänava ja raudtee vahelisel lõigul; _täiendav ühiskondlike hoonete maa perspektiivse raudteemuuseumi rajamiseks Jaama tänavale; _täiendav ühiskondlike hoonete maa raudtee ja Vabriku puiestee vahelisele alale; _perspektiivne reoveekogumisala laiendamine täiendavate elamualade piirkonnas Türi tehisjärve taga ning Türi põhjaosas kahel pool Paide tänavat ja Türi – Väätsa maanteed, Tolli metsa ja Türi ümbersõidutee vahelisel alal Lokuta ümbruses ja Saunametsas; _perspektiivne veehaare Tollimetsas; _perspektiivne koerte jalutamisväljak Kõrgessaare metsas; _ puhke- ja virgestusmaa Kuresoo peakraavi ääres; _puhke- ja virgestusmaa Mehhaanika tänava tootmismaa ja perspektiivse elamumaa vahel.

2.2.5.2. Kirna küla Kirna tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (joonis 4/1) Tsoneerimisel on arvestatud järgmiste olulisemate kavandatavate rajatistega: _ Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee rekonstrueerimine, kavandatav Türi-Alliku – Reopalu kergliiklustee ning kergliiklussild; Üldplaneeringus on kavandatud: _ tiheasustusala Kirna küla keskuses ja Sohlumäel; _maa-ala ühiskondlike ja kaubandus-teeninduskeskuse rajamiseks Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee äärde ja Kirna – Virika – Änari tee äärde; _ uued pere- ja ridaelamumaad Pärnu jõe kaldal endistel Lukka ja Pae kinnistutel; _ puhke- ja virgestusmaa Pärnu jõe kaldale Kirna küla keskusesse ja Kirna mõisa parki; _ puhke- ja virgestusmaa Käomäel; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ mälestis Kirna mõis; _ Türi voorestiku maastikukaitseala; _ arheoloogia mälestised: kivikalme (2 tk); _ kultuurimälestised: Kirna mõisa peahoone; _Kirna mõisa miljööala; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa.

2.2.5.3 Poaka küla Poaka tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 4/1) Üldplaneeringus on kavandatud: _ tiheasustusala endiste suvemajade alal; _perspektiivne reoveekogumise ala; _ puhke- ja virgestusmaa Pärnu jõe vasaku kalda ja suvilate ala vahel; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ muud teed ja tehnorajatised;

22

_ rohevõrgustiku tuumala; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa.

2.2.5.4. Türi-Alliku küla Türi-Alliku tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 3/1). Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate kavandatavate rajatistega: _ Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee rekonstrueerimine ja Türi-Alliku – Reopalu kergliiklustee; _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trassi I ehitusetapp (Türi-Alliku – Lokuta – Särevere) ja Türi ümbersõidutee II ehitusetapp (Türi-Alliku – Tori – Mäeküla) ning liiklussõlmed; _perspektiivsed kergliiklusteed endise Türi – Tamsalu kitsarööpmelise raudtee tammil, Tolli metsast Türi voorestiku maastikukaitsealale ning Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee ääres Türi-Allikult Reopalu suunas; Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamu maa Türi-Alliku keskuses ja Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee, Türi – Väätsa tee ja Kuresoo peakraavi vahelisel alal; _ täiendav pere- ja ridaelamumaa Türi – Väätsa tee Lokuta poolsel küljel; _ ühiskondliku ja kaubandus-teeninduskeskuse hoonete ala Türi-Alliku keskuses Pärnu jõe vasakule kaldale; _ perspektiivne ärimaa Türi ümbersõidu trassi I ehitusetapi Türi poolsele küljele _ puhke- ja virgestusmaa Türi-Alliku keskuses Pärnu jõe kaldale ; _ tootmismaa-alad Türi-Alliku keskuses; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ Türi voorestiku maastikukaitseala; _ rekonstrueeritav Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee ja Türi-Alliku – Reopalu kergliiklustee; _ muud teed ja tehnorajatised; _ perspektiivne Türi linna ümbersõidu trass; _ rohevõrgustiku tuumala ; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa; _ üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastusriba laiusega 20 – 50m pere- ja ridaelamumaa ning tootmismaa vahel.

2.2.5.5 Pala küla Pala küla Raademetsa tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 10) Üldplaneeringus on kavandatud: _ tiheasustusala seniste suvemajade alal; _ perspektiivne reoveekogumise ala seniste suvemajade alal; _ puhke- ja virgestusmaa Liivamäe karjääride juures;

23

Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ Türi voorestiku maastikukaitseala; _ kaitsealused Raudmetsa mänd ja Vanga kased; _ Liivamäe maardla ja karjäär; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa.

2.2.5.6 Laupa küla Laupa tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 12/1) Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate kavandatavate rajatistega: _ tiheasustusala Laupa kortermajade ümbruses; _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trass; _ korterelamuala laienemine; _täiendav pereelamumaa; _ planeeritav ärimaa; _ ühiskondlike hoonete ala; _ puhke- ja virgestusmaa Pärnu jõe paremal kaldal, Jändja tee ääres; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogu ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa; _ kaitsealune mõisapark; _kaitsealused kultuurimälestised: Laupa mõisa peahoone, mõisakelder, sõiduhobuste tall, kuivati, valitsejamaja, viinavabrik; _Laupa mõisa miljööala; _ looduskaitseobjekt: Võstermäe rändrähn.

2.2.5.7 Särevere alevik Särevere tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (joonis 3/1). Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate kavandatavate rajatistega: _ perspektiivne Türi ümbersõidu trass; Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamumaa; _ haljasala ja puhke- ja virgestusmaa; _ täiendav ärimaa; _ täiendav ühiskondlike hoonete maa; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad

24

alljärgnevast: _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trass liiklussõlmedega; _ teed ja tehnorajatised; _ väärtuslik haritav maa; _ veekogud ja -juhtmed; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa; _ üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastusriba laiusega 20 – 50m pere- ja ridaelamumaa ning raudtee vahel; _ kaitsealune park; _ kaitsealused kultuurimälestised: Särevere mõisa peahoone, mõisa ait, mõisa kelder, mõisa kuivati; _Särevere mõisa miljööala.

2.2.5.8 Taikse küla Taikse tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 7/1). Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate kavandatavate rajatistega: _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trass liiklussõlmedega; _ perspektiivne Taikse – Oisu – Kabala kergliiklustee; Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamumaa; _ täiendav ühiskondlike hoonete maa; _ täiendav ärimaa; _ puhke- ja virgestusmaa; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trass liiklussõlmedega; _ Türi – Arkma tugimaantee; _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastusriba laiusega 20 – 50m pere- ja ridaelamumaa ning raudtee vahel; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa. _ looduskaitsealused objektid: Linnametsa rändrähn, Rabamari kivi.

2.2.5.9 Lokuta küla Lokuta tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 3/1). Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate olemasolevate ja kavandatavate rajatistega: _ Tallinn – Rapla – Türi tugimaantee; _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trass liiklussõlmedega; Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamu maa Türi ümbersõidu trassi ääres; _ täiendav äri- ja tootmismaa Tallinn – Rapla – Türi tugimaantee ääres ja Türi ümbersõidu tee ääres; _ puhke- ja virgestusmaa; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4.

25

Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trass liiklussõlmedega; _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Lokuta turbamaardla; _ Lokuta turbaväli; _ Kihli puhke- ja virgestusmaa _ Kihli kruusa karjäärid; _ Kihli motokrossi rada; _ üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastusriba laiusega 20 – 50m pere- ja ridaelamumaa ning Türi ümbersõidu trassi vahel; _ looduskaitseobjekt: Lokuta park _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa.

2.2.5.10 Karjaküla küla Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ looduskaitseobjekt: Türi-Karjaküla hoiuala.

2.3.5.11 Mäeküla küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate kavandatavate rajatistega: _ perspektiivne Türi ümbersõidutee trass liiklussõlmedega; _ perspektiivne Taikse – Oisu – Kabala kergliiklustee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ väärtuslik haritav maa; _ veekogud ja -juhtmed; _ drenaažkuivendusega maa.

2.2.5.12 Kahala küla Kahala tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 9/1).

26

Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamumaa; _ puhke- ja virgestusmaa; _ täiendav äri- ja tootmismaa; _perspektiivne Kahala - Võhma kergliiklustee; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ metsaala; _ väärtuslik haritav maa; _ veekogud- ja juhtmed; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa.

2.2.5.13 Retla küla Retla tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 13). Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamute maa; _ täiendav ühiskondlike hoonete ja üldmaa; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ arheoloogiamälestis: pelgupaik, _ettepanek võtta Retla vana koolimaja kultuurimälestisena kaitse alla.

2.3.5.14 Põikva küla Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ metsaala; _ drenaažkuivendusega maa; _ veekogud ja -juhtmed.

2.2.5.15 Oisu alevik Oisu tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 5/1). Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate kavandatavate rajatistega: _perspektiivne Taikse – Oisu – Kabala kergliiklustee; _perspektiivne biogaasitrass; Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamumaa; _täiendav ühiskondliku ja ärimaa segafunktsiooniga ala Oisu ambulatooriumi ja spordihoonete baasil;

27

_ täiendav tootmismaa; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ veekogud ja -juhtmed; _ looduskaitseobjekt: Oisu park; _ üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastusriba laiusega 20m pere- ja ridaelamumaa ning Türi – Arkma riigi tugimaantee vahel ja pere- ja ridaelamumaa ning tootmismaa vahel.

2.2.5.16 Änari küla Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ rohevõrgustiku tuumala; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Iidva looduskaitseala; _ looduskaitseobjekt: Änari pärn.

2.2.5.17 Ollepa küla Ollepa tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 8/1). Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; Üldplaneeringus on kavandatud: _ täiendav pere- ja ridaelamumaa; _ täiendav äri- ja tootmismaa; _ täiendav ühiskohndlike hoonete maa; _perspektiivne reoveekogumise ala; _ haljasala; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastusriba laiusega 20 – 50m pere- ja ridaelamumaa ning Lelle – Türi – Viljandi raudtee vahel ja pere- ja ridaelamumaa ning tootmismaa vahel.

2.2.5.18 Arkma küla Üldplaneeringus on kavandatud: _ detailplaneeringu kohustusega ala Türi – Arkma ja Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tugimaanteede ristmiku ümbruses; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4.

28

Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Matussaare turbamaardla; _ kultuurimälestised: kivikalme (3 tk) _ kultuurimälestis: II maailmasõjas hukkunute ühishaud.

2.2.5.19 Äiamaa küla Üldplaneeringus on kavandatud: _ puhke- ja virgestusmaa Konnasoos; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ rohevõrgustiku tuumala; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ Konnasoo puhke- ja virgetusala; _ kultuurimälestised. Kalmistu (2 tk); _ looduskaitseobjektid: Äiamaa rändrähn.

2.2.5.20 Metsaküla küla Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa. _ looduskaitseobjektid: Vassaare metsakivi ja Vassaare põllukivi

2.2.5.21 Väljaotsa küla Üldplaneeringus on kavandatud: _ perspektiivne Taikse – Oisu – Kabala kergliiklustee; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa;

29

_ Väljaotsa turbamaardla; _ Väljaotsa turbaväli; _ Epa – Vasssaare turbamaardla;

2.2.5.22 Tännassilma küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala ; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Pääsküla turbamaardla; _ looduskaitsealused objektid: Nõmme raba.

2.2.5.23 Jändja küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ kultuurimälestised: kalmistu, kivi ja esemete leiukoht; _kultuurimälestised: puumassivabriku hoone varemed, puumassvabriku tamm, vesiveski varemed.

2.2.5.24 Kurla küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Imavere – Viljandi – Karkis-Nuia tugimaantee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa;

30

_ drenaažkuivendusega maa; _ looduskaitseobjekt: Määru hoiuala.

2.2.5.25 Meossaare küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Imavere – Viljandi – Karkis-Nuia tugimaantee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa.

2.2.5.26 Saareotsa küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Türi – Arkma tugimaantee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Kärevere turbamaardla, Kuusiku raba.

2.2.5.27 Rassi küla Üldplaneeringus on kavandatud: _ puhke- ja virgestusmaa Tagametsas; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Saarjõe maastikukaitseala; _ looduskaitsealused objektid: Saare-Siimu tamm; _ kultuurimälestised: kalmistu (3 tk); _ puhke- ja virgestusmaa Tagametsas; _ Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla; _ Kallissaare-Lubjaahju turbaväli.

31

2.2.5.28 Tori küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate kavandatavate rajatistega: _ perspektiivne Türi ümbersõidu trass liiklussõlmedega; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ perspektiivne Türi ümbersõidu trass; _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _looduskaitseobjekt: Tori park – Keskkonnaministeeriumi ettepanek on kustutada kaitseluste objektide nimekirjast.

2.2.5.29 Vilita küla Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ Türi reoveepuhasti; _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ väärtuslikud niidualad; _ drenaažkuivendusega maa; _ Soosaare raba; _ looduskaitseobjektid: Eniste kuusk; _ metsise püsielupaik; _ sõrmkäpa ja käokeele püsikasvukoht.

2.2.5.30 Pibari küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa;

32

_ Matussaare turbamaardla; _ Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla; _ Pibari väike konnakotka püsielupaik; _ Vaki metsise püsielupaik.

2.2.5.31 Sagevere küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia põhimaantee; _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa.

2.2.5.32 Rikassaare küla Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _looduskaitseobjekt: Rikassaare rändrähn.

2.2.5.33 Raukla küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Türi – Arkma tugimaantee; Üldplaneeringus on kavandatud: _ perspektiivne Taikse – Oisu – Kabala kergliiklustee; _ Ussimäe puhkeala; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Väljaotsa turbamaardla; _ Väljaotsa turbaväli; _ Ussimäe puhkeala;

33

_ kultuurimälestis: kivikalme.

2.2.5.34 Näsuvere küla Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ väärtuslik niiduala; _ drenaažkuivendusega maa; _ looduskaitseobjekt: Türi voorestiku maastikukaitseala; _ haneputke püsikasvukoht.

2.2.5.35 Villevere küla Üldplaneeringus on kavandatud: _ küla miljöökaitsealad väljakujunenud asustuse säilitamiseks; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _looduskaitseobjektid: Rõugu talupark-dendraarium, Saaremäe rändrähn, Suurkivi, Villevere suurkivi, Ollepa suurkivi; Vaki kivi. _ kultuurimälestis: kivikalme.

2.2.5.36 Kolu küla Kõltsi tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 11). Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Tallinn – Rapla – Türi tugimaantee; _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; Üldplaneeringus on kavandatud: _ pere- ja ridaelamute maa Kõltsi tiheasustusalale; _ puhke- ja virgestusmaa Kõltsi karjääri; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik niiduala;

34

_ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Kõltsi kruusamaardla; _ looduskaitseobjekt: Kolu park; _ kultuurimälestised: Kolu mõisa peahoone, mõisapark, mõisa ait; _Kolu mõisa miljööala; _ püsielupaik: väike konnakotkas, metsis; _ püsikasvupaigad: neiuvaip, käokeel; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa.

2.2.5.37 Kärevere küla Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; Üldplaneeringus on kavandatud: Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku tuumala; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Tännassilma dolomiidimaardla; _ Kärevere turbamaardla.

2.2.5.38 Kabala küla Kabala tiheasustusala kohta on koostatud üldplaneeringu skeem M 1:5000 (Joonis 6/1). Üldplaneeringus on arvestatud järgmiste olulisemate rajatistega: _ Türi – Arkma tugimaantee; Üldplaneeringus on kavandatud: _perspektiivne Taikse – Oisu – Kabala kergliiklustee; _ täiendav pere- ja ridaelamute maa Kabala tiheasustusalal; _ täiendav äri- ja tootmismaa Kabala tiheasustusalal; _ täiendav ühiskondlike hoonete maa Kabala tiheasustusalal; _ täiendav puhke- ja virgestusmaa Kabala tiheasustusalal ja tehisjärve ääres; Üldised hoonestustingimused vt üldplaneeringu p 2.2.1 – 2.2.4. Maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad alljärgnevast: _ teed ja tehnorajatised; _ rohevõrgustiku koridor; _ metsaala; _ veekogud ja -juhtmed; _ väärtuslik haritav maa; _ drenaažkuivendusega maa; _ Retla turbamaardla; _ Retla turbaväli; _ Matussaare turbamaardla; _ üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa; _ looduskaitseobjekt: Kabala park;

35

_kultuurimälestised: Kabala mõisa peahoone, mõisapark, mõisa allee, mõisapargi piirdemüürid, mõisa ait, mõisa kelder, mõisa aednikumaja, mõisa tõllakuur, mõisa valitsejamaja; _Kabala mõisa miljööala;

2.3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik lisaks planeerimisseaduses ja Järva maakonnaplaneeringus määratud aladele ja juhtudele: • üldplaneeringuga tiheasustusaladeks määratud aladel; • üldplaneeringuga miljööväärtuslikuks alaks määratud aladel; • üldplaneeringu põhijoonisel tähistatud alal Türi-Arkma ja Imavere-Viljandi- Karksi-Nuia maanteede ristmiku piirkonnas (ca 38,7 ha); • hajaasutusega alal juhul, kui krundile soovitakse rajada hoonete ja rajatiste kompleksi, mille puhul on otstarbekas kõigi ehitiste kompleksne kavandamine; • hajaasutusega alal juhul, kui krundile soovitakse rajada sellist avalikkusele suunatud funktsiooniga ehitist, mille kasutusotstarve eeldab üldplaneeringus märgitud maakasutuse juhtfunktsioonist erineva katastriüksuse sihtotstarbe määramist; • hajaasustusega alal juhul, kui on ette näha, et kavandatava ehitise ehitamine või kasutamine võib kaasa tuua olulise mõju keskkonnale või piirnevate kinnisasjade sihipärasele kasutamisele; • juhtudel, kui soovitakse taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist.

2.4. Tiheasustusega alade määramine Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Üldplaneeringus määratakse tiheasustusaladeks Türi linn, Särevere ja Oisu alevik, Türi-Alliku, Taikse, Ollepa, Kirna, Poaka, Pala küla Raademetsa suvilate ala, Lokuta, Kolu küla Kõltsi suvilad, Kabala, Kahala, Laupa ja Retla külaosad. Tiheasustusalade määramisega tehakse ettepanek Järva maakonnaplaneeringu muutmiseks (vt punkt 2.14). Üldplaneeringuga määratud tiheasustusalad on esitatud Tiheasustusalade tsoneerimisskeemidel.

2.5. Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine Loodus- ja kultuuripärandi hoidmise eesmärkidest lähtudes on vallas kujunenud kaitsealuste alade võrk, kus kehtivad piirangud majandustegevuseks ja uute elamualade tekkeks. Külamiljöö kaitsealadena on määratletud maa-alad, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud teedevõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Külamiljöö kaitsealadel on hoonete ja rajatiste kavandamine võimalik vastavalt miljööalade kaitse- ja kasutustingimustele. Villevere külamiljööaladel (vt Skeem Villevere külamiljööala 1 ja 2). Uushoonestuse korral kasutatakse esmajärjekorras varasema hoonestuse asukohti, järgida traditsioonilist taluõue loogikat (erinevad funktsioonid erinevate katuste all, kompleks moodustub mitmest erineva suurusega hoonest).

36

Hoonete arhitektuuris lähtutakse traditsioonilisest külamiljööst: ühekorruseline või katusekorrusega viil- või kelpkatusega elamu. Välditakse mitmekorruselist lihtsat kastjat mahtu ja lamekatuseid. Eelistatakse traditsioonilist ehitusviisi, kasutatakse naturaalseid materjale. Sobivad viimistlusmaterjalid on palk, laudis, krohv või murtud paas, välditakse moodsaid imiteerivaid materjale (plastik, plekk). Piirete kujundamisel lähtutakse etnograafilisest traditsioonist, välditakse kõrgeid müüre, linnalikke lippaedu, kivipostidega sepisaedu, võrkpiirdeid jms Villevere küla miljöökaitsealal peab hoonestuse paigutus tee suhtes olema vahelduv ja hoonetevahelisel alal säilima avatud põllumajanduslik maastik. Särevere, Laupa, Kabala, Kirna ja Kolu mõisate kompleksi ümber nähakse ette miljöökaitsealad (vt Skeemid). Välditakse uushoonestust miljööala piires. Olemasoleva hoonestuse asendamist uuega tuleb igal üksikjuhtumil eraldi kaaluda. Asendamise korral võtta aluseks varasemad mahud ja asetus, lähtuda ansamblile iseloomulikust hoonetüübist. _ Säilitada kompleksi vaadeldavus. _Vältida mõisakompleksi tükeldamist piiretega, eriti härrastemaja ümbruses. Piirdeid võib rajada teede äärde. _ Härrastemajade korrastamisel lähtuda ajaloolisest hoonekehandist, kasutada ajastule iseloomulikke arhitektuurseid võtteid, detaile ja materjale. Vältida väljast soojustamist ja tänapäevaste mineraalkrohvide kasutamist. _ Kõikide kõrvalhoonete puhul on soovitav ajaloolise materjali eksponeerimine ehedal kujul. Hoonete kohandamisel uute funktsioonide tarbeks pidada esmaseks ajaloolist kehandit, millele lisada uued avad, detailid, juurdeehitused võimalikult minimalistlikus stiilis, mis jätavad arusaadavaks hoone algse majandusfunktsiooni ja eristavad selgelt hilisemad lisandid. _ Kõikide alale kuuluvate hoonete puhul vältida imiteerivaid materjale (plekk, plastik jt). Kasutada vaid traditsioonilisi ja naturaalseid ehitusmaterjale. Arvestada materjalikasutuse, detailide ja värvilahenduse juures nende omavahelist sobivust ja rolli ansamblis. _ Särevere, Laupa, Kabala, Kirna ja Kolu mõisa miljöökaitsealal tagada mõisa peahoone esise pargiala põliste pargipuude ja alleede säilimine. Kõrvalhooned säilitada algses mahus. Vältida igasuguseid väljaehitusi, ka uuke. Kõrvalhoonete korrastamisel lähtuda säästva renoveerimise parimatest põhimõtetest, säilitades maksimaalselt ajaloolist substantsi ja lähtudes säilinud originaaldetailidest.

Ehituspärandi säilimiseks kavandatakse üldplaneeringuga miljööväärtusliku hoonestusalana Türi linnas Vabriku puiestee miljööala ning nähakse seal ette järgmised kaitse- ja kasutustingimused: Säilitatakse olemasolev kinnistute jaotus, hoonestus ja kõrghaljastus. Üldjuhul kuuluvad hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal restaureerimisele või rekonstrueerimisele. Juhul kui hoone tehniline seisukord ei võimalda hoonet säilitada, on lubatud selle asendamine olemasolevat mahtu järgiva hoonega. Võimalusel välditakse ajalooliste abihoonete (pesuköögid, keldrid, kuurid) lammutamist, leides neile uue, kaasaja oludele vastava funktsiooni. Hoonete renoveerimine ja rekonstrueerimine toimub ehitusloa alusel. Miljööalal asuvate hoonete mahu, fassaadi või kandvate konstruktsioonide muutmine toimub ehitusprojekti alusel. Hoonete renoveerimisel järgitakse säästva renoveerimise põhimõtteid.

Türi voorestiku maastikukaitsealal ja Saarijõe maastikukaitsealal on ehitus- ja majandustegevus lubatud ainult vastavalt kaitseala tingimustele. Lubatud on rajada üksikelamuid koos abihoonetega vastavalt üldplaneeringu p 2.2.2. sätestatud tingimustele.

37

Üldplaneering teeb ettepaneku määrata Türi linna territooriumil paiknevad metsad kaitsemetsadeks ning on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana. Looduskaitseseaduse §4 lõikele 7 võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Tulenevalt sama seaduse §10 lõikest 7 võetakse kaitstav loodusobjekt kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu kehtestamisega. Üldplaneering teeb ettepaneku võtta kohaliku kaitse alla Türi linna territooriumil asuvad Kõrgessaare, Sauna ja Tolli metsad kui väärtuslikud loodusmaastikud. Lisaks maastikulisele väärtusele omavad Türi linna keskme ning linnapiirkonna ääreala asumite vahele jäävad metsad Türi kõrget esteetilist väärtust säilitades linna rohelist ilmet, moodustavad rohelise puhvertsooni linna ja uute elamualade vahel ning pakuvad elanikele võimalusi rekreatiivseteks tegevusteks. Kohaliku looduskaitse alla võtmisega on Kõrgessaare, Sauna ja Tolli metsade metsakategooriaks metsaseaduse tähenduses kaitsemets. Kaitsemetsade majandamise kord tuleb määrata kaitse-eeskirjaga. Lisaks lageraiete välistamisele on soovitav seada piirangud uuendusraie teostamisele ja vajadusel kehtestada muid erisusi, mis tulenevad metsade rekreatiivsest kasutamisest. Näiteks seada nõudeks metsade majandamisel säilitada raiete käigus tüve või võra kuju või vitaalsuse poolest silmapaistvad puud, puistus väheesindatud puud ning puu- ja põõsagrupid või õpperadade teabematerjalides kirjeldatud elemendid.

Väärtuslik haritav maa (vt Põhijoonis) – eesmärk on säilitada väärtuslik põllumaa (Mullaviljakuse boniteet üle 50 hindepunkti) põllumajanduslikuks otstarbeks. Välditakse suurte põllumassiivide tükeldamist hoonestuse eesmärgil. Lubatud on rajada üksikelamuid koos abihoonetega vastavalt üldplaneeringu p 2.2.2 sätestatud tingimustele. Riiklikult kaitstavate loodusobjektide ja kultuurimälestiste kaitsevööndites on ehitustegevus reguleeritud vastavalt kaitse-eeskirjale. Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised on kantud Looduskaitse, ajaloomälestiste kitsenduste ja piirangute kaardile. Pärandkultuuri objektid (vt Lisa 4) on kantud Põhijoonisele. Need ei ole enamasti riikliku või kohaliku kaitse all ega too endaga kaasa ka mingeid otseseid õigusi või kohustusi. Tegevuste kavandamisel on soovitav nendega arvestada, neid tähistada ja võimalusel säilitada. Objektid selgitati välja ja kaardistati aastatel 2005 – 2007 RMK initsiatiivil koostöös kohalike elanikega. Objektid ja nende lühikirjeldused on nähtavad http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis .

Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alateema “Väärtuslikud maastikud” kohaselt on Türi vallas järgmised väärtuslikud maastikud: Saarjõe; Laupa - Jändja; Särevere-Sütemetsa; Türi voorestik; Kurla karstiala; Tõrvaaugu maastik; Türi linna ja lähiümbrus; Kabala mõis; Oisu alevik. Nimetatud teemaplaneeringu kohaselt määratakse ka ilusad vaatekohad ja teelõigud Türi vallas (Vt joonis Ilusad teelõigud ja väärtuslikud maastikud): • Virika vaatekoht; • Türi – Põikva – Rassi teel 0,99 km; • Türi – Põikva – Rassi teel 9,66 km; • Rassi-Nõmmitsa teel 5,70km; • Taikse – Tori – Türi teel 0,92 km; • Oisu – Kärevere – Taikse teel 1,29 km; • Tännasilma – Käoaru teel 3,85 km; • Türi – Väätsa teel 1,38 km;

38

• Türi – Väätsa teel 1,84 km; • Pärnu – Rakvere – Sõmeru teel 2, 02 km; • Pärnu – Rakvere – Sõmeru teel 1,36 km; • Pärnu – Rakvere – Sõmeru teel 1,18 km; • Türi – Põikva – Rassi teel 1,99 km; • Türi – Sütemetsa teel 3,72 km; Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud väärtuslikel maastikel tegevuste kavandamisel arvestatakse samas planeeringus antud soovitustega nende alade kaitsmiseks ja hooldamiseks.

2.6. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine Valla maa-alale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Rohelise võrgustiku struktuurielementide piire on täpsustatud (Põhikaart, KSH skeem). Rohevõrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis planeerimisel eristub domineeriva rohelise alana. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse säilimise, puhastab õhku saasteainetest, kindlustab looma- ja taimeliikide levikuvõimalused maastikus ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Rohevõrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad (suuremad metsamassiivid, sood ja rabad) on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jm) loodusalad, rohekoridorid on siduselemendid tuumalade vahel. Valla rohevõrgustiku tuumalad on kogu maakonda (vabariiki) hõlmava rohevõrgustiku olulised osad. Valla rohevõrgustik on terviklik. Maa-alad veekogude (jõed, ojad, tehisjärved) kalda ulatuses täiendavad rohelist võrgustikku “sinise“ võrgustiku elementidega ning on seega rohelist võrgustikku sisuliselt rikastavateks lõikudeks. Sinivõrgustik on rohevõrgustiku osa, mille ulatus ühtib veekogu piiranguvööndiga. Võrgustikku kuuluvaks võib lugeda ka ajalooliselt väljakujunenud pärandkultuurmaastikke. Kui tuumikalade pindala on piisavalt suur, tagab see nende piisava koormustaluvuse ja kompensatsioonivõime inimkoormuse suhtes. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus, ning sedakaudu kohalike looduskahjustuste korvamine ja loodusliku mitmekesisuse säilimine. Koridoride näol säilitatakse loodus inimasustuse sees ja selle vahetus läheduses. Tuumikalad peaksid jääma valdavalt väljapoole intensiivse inimmõju piirkonda Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused: _ säilitada vastavalt maakonna teemaplaneeringule rohevõrgustiku tuumalal looduslike alade osatähtsus 90 %; _ rohevõrgustiku alal võimalusel välditakse uute ehitusalade/hoonestusalade rajamist ja olemasolevate laiendamist, võimalusel välditakse ka uute infrastruktuuride rajamist. Kui see on möödapääsmatu, valitakse eriti hoolikalt rajatiste asukohta, et leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine; _ piirdeaedade rajamine on lubatud ainult vahetult ümber õueala. (vt Skeem Türi valla rohevõrgustik).

39

Skeem. Türi valla rohevõrgustik

40

2.6.1. Tuumalad Riigi tasandi tuumalad (T6) Saarjõe-Nõmme tuumala Türi vallas asub üks riikliku tähtsusega tuumala (T6). Suurepindalaline Saarjõe – Nõmme tuumala ulatub üle valla lõunapiiri Suure-Jaani ja Vändra valda. Tuumala on osa üle- Eestilise tähtsusega metsade ja soode vööndist. Tuumala tähtsust ja kvaliteeti iseloomustavad hästi mitmed I ja II kaitsekategooria linnuliigid, kes on samuti EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliigid. Lisaks kaitsealustele linnuliikidele võimaldab tuumala säilitada mitmeid kaitsealuste liikide elupaigatüüpe. Suure pindala ja hõreda asustuse poolest võimaldab tuumala kaitset ja elupaiku mitmetele looma ja linnuliikidele.

Piirkondliku/maakondliku tasandi suured tuumalad (T8) Türi voorestiku tuumala Türi voorestiku tuumala on suuruselt teine Türi valla tuumala, mis asub valla põhjaosas ning ulatub Väätsa valda. Türi voorestiku tuumala keskme moodustab Türi maastikukaitseala mis on moodustatud omapäraste ja kordumatute pinnavormide kaitseks. Valla piires jäävad tuumalasse Pärnu jõgi, Prandi jõgi ja Lokuta jõgi. Türi voorestiku tuumala on oluline oma omapärase ja puutumatu looduse ja suure pindalaga ning pakub elupaiku roheliste massiivide stabiilset sisekeskkonda vajavatele liikidele ja elupaiku ning varjumisvõimalust suurt koduterritooriumit vajavatele liikidele, samuti toimib see levimispunktina liikidele loodusmassiivist väljaspool. Samuti on oluline tuumala roll maastikuilme säilitamisel – Türi voorestik on tähtis puhke- ja virgestusalana. Üldplaneeringuga on ettenähtud rohevõrgustiku tuumala vähendamine osas, mida läbib ümbersõidutee trass. Türi voorestiku maastikukaitseala lõunaserva kavandatav Türi ümbersõidu trass on olulise negatiivse keskkonnamõjuga, kuid kuna maastikukaitseala piires reguleerib ehitustingimusi kaitse-eeskiri, tuleb lõplikul trassivalikul teha tihedat koostööd kaitseala valitsejaga, leidmaks kõige väiksema negatiivse mõjuga ala tee rajamiseks, vältimaks olulise tähtsusega elupaikade äralõikamist ühtsest tervikust.

Muraka tuumala Muraka tuumala keskmeks Türi valla lääneosas on teise kaitsekategooria kaitsealuse liigi - metsise püsielupaik ning Pärnu jõge ääristav Türi-Karjaküla hoiuala. Hoiuala kaitse- eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude, niiskuslembeste kõrgrohustute, lamminiitude ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude kaitse. Lisaks metsise püsielupaigale ja hoiualale lisavad tuumalale väärtust mitmed kaitsealused taimeliigid (käpalised jt) ning I kaitsekategooria linnuliigi – väike konnakotka elupaigad. Tuumala metsad on tugevalt kuivendusmõjulised ja neile võib olla suhteliselt tugev raiesurve. Suure looduskaitselise väärtuse tõttu on aga oluline, et säiliksid väärtuslikud kooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad.

Iidva tuumala Iidva tuumala asub valla loodenurgas ja ulatub Käru valda. Tuumala keskmes asub Iidva looduskaitseala, mille kaitse-eesmärgiks on rabade, siirdesoo- ja rabametsade kaitse ning I ja II kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide kaitse. Kaitstavatest linnuliikidest on tuumalal I kaitsekategooria linnuliikide – kaljukotka ning väikese-konnakotka ja II kaitsekategooria linnuliigi – metsise püsielupaigad. Lisaks kaitstavatele linnuliikidele lisavad tuumalale väärtust kaitstavate taimeliikide kasvukohad ning rabamaastiku toimimine valla loodeosas veevaru hoidjana ja põhjavee režiimi tasakaalustajana.

41

Piirkondliku (maakondliku) tasandi väiksed tuumalad (T9) Kuusiku tuumala Kuusiku tuumala valla kaguosas hõlmab endas Matussaare ja Kuusiku raba ning neid ühendavaid metsamassiive. Tuumala toimib ka laia ida-lääne suunalise ühenduskoridorina suure massiivi (Saarjõe – Nõmme) ning Retla koridori vahel. Tuumala funktsiooniks on elupaikade ja rändevõimaluse pakkumine (teiste hulgas ka suurimetajatele).

2.6.2. Koridorid Piirkondliku/maakondliku tasandi suured koridorid (K8) Pärnu jõe koridor Pärnu jõgi on suurim Türi valda läbiv vooluveekogu. Koridor kulgeb Türi vallas kirde- edela suunaliselt ühendades suurt, idas vallast välja jäävat tuumala ning Muraka tuumala. Koridori funktsiooniks on veekogude kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse tagamine elupaikade kompleksi ja levimisvõimaluste pakkumise näol. Pärnu jõgi on Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel ka lõheliste elupaik ja kudejõgi. Pärnu jõe koridori jäävad mitmed ekspertide poolt hinnatud Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kriteeriumidele vastavad hoiualad, II kategooria linnuliikide elupaigad ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Koridor on sobiv suurimetajatele.

Lintsi jõe koridor Valla loodeosas kirdest edela suunas voolav Lintsi jõgi on Iidva tuumala ja Türi voorestiku tuumala ühendavaks koridoriks. Lintsi jõe koridori peafunktsiooniks on veekvaliteedi kaitse ja elustiku toetamine osalt kultuurmaastikus kuid ka looduslikult säilinud maastikes. Koridori peamisteks kasutajateks on klassikalised koridori- ja ökotoniliigid ja suurimetajad.

Aruküla jõe koridor Aruküla jõe koridor asub Türi valla idaosas ning ühendab suurepindalalist Saarjõe-Nõmme tuumala valla idaosas paikneva tuumalaga ning samuti väiksema Voorestiku-jõe koridori kaudu Türi voorestiku tuumalaga. Koridor ühendab suuri massiive ning on sobiv suurimetajatele ja teistele koridori liikidele erinevate elupaikade vahel liikumisele. Selle koridori kaudu on kõrge looduskaitseväärtusega Saarjõe – Nõmme tuumala seotud suurte ida pool asuvate vallast välja ulatuvate loodusmassiividega.

Piirkondliku (maakondliku) tasandi väiksed koridorid (K9) Retla koridor Retla koridor asub valla idaosas ning funktsiooniks on ühendada Kuusiku tuumala valla idapiirist välja jääva suurepindalalise tuumalaga. Retla koridor hõlmab endas Retla ja Kuusiku raba ning Matussaare sood, olles ise suhteliselt kitsas, on koridor sobilik kõigile koridori liikidele, võimaldades liikumist suurte massiivide vahel.

Voorestiku-jõe koridor Voorestiku-jõe koridor ühendab Aruküla jõe koridori Türi voorestiku tuumalaga. Koridor ei paku kuigi häid liikumisvõimalusi suurematele imetajatele, kuid nende sattumist koridori (eelkõige Türi voorestiku tuumala poolt) ei ole põhjust välistada. Planeeritud koridor hõlmab väiksemaid metsamassiive ja põllumaid ning on sobiv kasutamiseks koridori- ja ökotoniliikidele, kultuurmaistu liikidele ja inimkaaslejaile.

42

2.7. Teede ja tänavate, raudtee asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 2.7.1 Türi linna ümbersõidutee Üldplaneeringuga tehakse Pärnu – Rakvere – Sõmeru riigi põhimaantee Türi linna ümbersõidutee võimaliku asukohavariandi I ja II ehitusjärjekorra ettepanek, et reserveerida maa tulevaseks teeehituseks.

Türi ümbersõidutee vajaduse tingib Türi linna läbiva kahe suure liikluskoormusega riigimaantee, Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja Tallinn – Rapla – Türi maanteede ristumine Türi linna keskuses. Samuti asub Türi linna keskel Lelle – Türi – Viljandi raudtee ja Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee ristmik. Nimetatud suure transiitliikluskoormusega maanteede ja liiklussõlmede paiknemine Türi kesklinnas loob elanikele tervisele ohtliku keskkonna ja elamistingimuste pideva halvenemise. Arvestades prognoose, on tulevikus oodata Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee liikluskoormuse tõusu seoses Saaremaa silla ehitamise ja Saaremaa süvasadama ning Kunda sadama arenguga.

Trassi asukohavaliku tingib ümbersõidutee optimaalse planeerimise loogika – ümbersõit ei tohi paikneda Türi linnast liiga kaugel, et oluliselt ei pikeneks teekond, liiklejad jätkuvalt eelistaksid ümbersõidutrassile läbi kesklinna sõitmist, ega liiga lähedal, sest siis kaoks ära loodetud kahjulike mõjude vähenemine ja keskkonnatingimuste paranemine. Trassi valiku järgmine aspekt on maastiku iseäralised tingimused, eeskätt maastikuelemendid – kaitsealused voored, aga ka Lokuta ja Pärnu jõesängi asukoht.

Üldplaneeringuga planeeritud ümbersõidutee trass on jagatud kahte ehitusjärjekorda tulenevalt prognoositavast liikluskoormuse kasvust. Esimeses ehitusjärjekorras kavandatava tee trass kulgeb Türi-Allikult Lokuta kaudu Särevereni. Teise ehitusjärjekorrana planeeritava tee trass kulgeb Säreverest Taiksesse ja Mäekülast Tori kaudu Türi-Allikule (vt skeem).

Türi ümbersõidutee on planeeritud perspektiivselt kolmanda klassi maanteena perspektiivse liiklussagedusega 1500-6000 autot ööpäevas. Esimese ehitusjärjekorra trassile on kavandatud 100m laiune koridor (50 m kummalegi poole joonisel tähistatud perspektiivse tee teljest), kus edaspidised tegevused on vajalik eelnevalt kooskõlastada Maanteeameti ja Türi Vallavalitsusega. Üldplaneeringuga ei nähta 100m koridoris ette muid alternatiivseid maakasutuse otstarbeid ning üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamine, koostamine ja kehtestamine on lubatud vaid erandjuhul ning arvestades Maanteeameti seisukohti. Üldjuhul ei ole I ehitusjärjekorra trassi koridoris ehitustegevus lubatud, v.a ajutised ehitused (tähtajalise kasutusega). Arvestada tuleb liiklussagedusest tuleneva 200m sanitaartsooniga, kus elamuehitust ei soovitata. Ümbersõidutee esimese ehitusjärjekorra trassi täpne asukoht määratakse eelprojektiga. Türi ümbersõidutee trassi II ehitusjärjekorra piiranguvööndi määramisel lähtutakse riigimaantee perspektiivsest liiklussagedusest ning ehitustegevus piiranguvööndis tuleb kooskõlastada Maanteeametiga.

2.7.2 Liikluskorralduse üldised põhimõtted Üldplaneeringu kaartidele on kantud perspektiivsena: _Türi linna ümbersõidutee trass koos väljaehitusetappide ja liiklussõlmede ettepanekuga; _ rekonstrueeritav Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee koos kergliiklusteega; _ kergliiklusteed;

43

_ varem kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud teed ja tänavad (Türi linn: Päikese tänav, Koidula põik, Mäekalda põik, Tiigi tänav, Hariduse ja Wiedemanni tänavaid ühendav tänav; Lokuta küla: Kure tee; Kirna küla: Pae tee), _ alternatiivne raudteeülesõit Türi linnas endisele Türi – Tamsalu raudteetammile kavandatud tänavale pikendusena Jaama tänavani; _ perspektiivselt vajalikud tänavamaad Türi linnas (endine raudteetammi osa Koidula tänavast raudteeni).

Lelle – Türi – Viljandi raudteetrassil on tulenevalt Raudteeseaduse paragrahv 3 kaitsevöönd raudtee teljest Türi linnas 30 m ja hajaasustuses 50 m (vt Teede ja tehnorajatiste kaart). Tulenevalt Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tuleb järgida üldplaneeringus kavandatud maakasutuse juhtfunktsioonidest tulenevaid müra normtasemeid ning vastavalt sellele kavandada järgneva taseme planeeringuste või ehitusprojektides nii välismüra kui ka müra siseruumides vähendamise ja leevendamise meetmeid.

Maantee sanitaarkaitsevööndi ulatuse määratlemisel (vt Põhijoonis ja Teede, elektrivõrgu ja tehnorajatiste joonis) on lähtutud perspektiivsetest liiklussagedustest ning riigimaanteede (vt Lisa 1) perspektiivsest klassist. Riigimaantee kaitsevööndi ulatuses on uute hoonete või rajatiste ehitamine tee omaniku nõusolekuta keelatud. Vahetult riigimaantee äärde planeeritavatel elamualadel tagatakse Rahvatervise seaduse paragrahv 8 lõige 2 punkt 7 alusel Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud normmüratase arendaja vahenditega. Riigimaanteelt arendusaladele ligipääsu kavandamisel juhindutakse liiklusohutusest ja Maanteede projekteerimisnormide p 5.2 nõuetest. Üldjuhul ei ole tugimaanteedele ja suurema liiklussagedusega kõrvalmaanteedele uute ristmike kavandamine soovitav. Riigimaanteedelt juurdepääsude, jaotusteedevõrgu, ja liinide paigutuse ühtseks lahendamiseks suurematel arendusaladel koostatakse detail- või osaüldplaneering. Kruusakattega riigimaanteedele tolmuvaba katte paigaldamine toimub vastavalt riigimaanteede teehoiukavale. Türi Vallavalitsuse eelistus tolmuvaba katte paigaldamiseks on järgmine: Laupa – , Kirna – Pala – Änari, Oisu – Kärevere – Taikse, Taikse – Tori – Türi, Kolu – Jändja, Oisu – Retla – Saareotsa, Parasi – Põikva – Rassi ja Näsuvere teedele. 10

Türi vallas paiknevate avalike teede nimekiri on ära toodud Lisas 1.

Liikluskorralduse tähtsaimaks põhimõtteks reisijateveos on ühistransporditeenuse eelistamine. Türi vallas on raudtee oluline ühistranspordivahend. Suur osa valla piire ületavast ühistranspordivajadusest kaetakse rongidega. Raudteeterminalidesse pääsemine korraldatakse vallasisese bussivõrguga. Etteveoskeem kavandatakse Kolu, Türi, Taikse, Kärevere ja Ollepa busside ja raudteejaamade/peatuste baasil, kuhu rajatakse ümberistumisterminalid koos vajalike ehitiste ja rajatistega (ootepaviljonid, parklad, jalgrattaparklad jm). Ühendus maakonnakeskuse, Paidega, toimub bussitranspordiga.

2.8. Eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras Üldplaneeringuga tehakse ettepanek käesoleva seletuskirja Lisas 1 loetletud teede hulgas sisalduvad erateed määrata avalikult kasutatavateks teedeks teeseaduses sätestatud korras.

44

2.9. Reoveekogumisalade, põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine Üldplaneeringuga määratakse järgmised reoveekogumisalad: Türi linn, Türi-Alliku, Särevere, Oisu, Kabala, Taikse, Laupa, Kahala. Perspektiivsed reoveekogumisalad on: Retla, Ollepa, Kirna-Sohlumäe, Kõltsi, Lokuta, Poaka, Raademetsa, Villevere, Änari (vt Teede ja tehnorajatiste joonised ja Tabel 5). Türi linna, Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade reovesi puhastatakse Türi linna reoveepuhastis. Perspektiivis puhastatakse Kirna, Sohlumäe ja Poaka reovesi Kirna küla reoveepuhastis; Oisu reovesi puhastatakse Oisu reoveepuhastis; Kabala reovesi puhastatakse Kabala reoveepuhastis; Taikse reovesi puhastatakse Taikse reoveepuhastis; Laupa reovesi puhastatakse Laupa reoveepuhastis; Änari reovesi puhastatakse Änari reoveepuhastis; Kahala reovesi puhastatakse Kahala reoveepuhastis, perspektiivis puhastatakse Ollepa reovesi Ollepa biopuhastis. Perspektiivis puhastatakse Retla reovesi Retlasse rajatavas reoveepuhastis (Retla paikneb kaitsmata põhjaveega alal) ning Kõltsi reovesi puhastatakse Kõltsi suvilate piirkonda rajatavas reoveepuhastis; Raademetsa suvilate tiheasustusala reovesi puhastatakse tiheasustusalale rajatavas reoveepuhastis, Villevere reovesi puhastatakse Villeveresse rajatavas reoveepuhastis. Reoveekogumisaladel on kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt heitvee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Üldplaneeringuga määratud olemasolevatel ja perspektiivsetel reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Perspektiivsetel reoveekogumisaladel, eriti endiste suvilate aladel, tuleb kuni kanalisatsiooni väljaehitamiseni reoveekogumine lahendada reoveemahutitega ja keelatud on reovee immutamine pinnasesse. Tiheasustusaladel, kus reoveekogumissüsteemid pole veel välja ehitatud, peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Paneeritud on 54 uue kaevu rajamine „Hajaasustuse Veeprogrammi“ raames. Käesoleval ajal on Eesti Veeprojekt OÜ koostamisel valmimas Türi linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise projekt, mille eesmärgiks on tagada linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus kõigile soovijatele, tagada normidele vastav, kvaliteetne joogivesi kõigile tarbijatele, tagada normidele vastav tuletõrjeveega varustatus linna piires, vähendada lekkeid veetorustikus, vähendada reovee lekkeid torustikust ja kaevudest, vähendada põhjavee imbumist torustikust. Türi linna uue veehaarde rajamisel tuleb arvestada üldplaneeringus ettenähtud elamualade perspektiivse laienemisega. Koostatavates detailplaneeringutes tuleb näidata tuletõrjevee saamise võimalused, uute veetrasside ehitamisel või olemasolevate pikendamisel (projekteerimisel) kavandada nende juurde väljavõtted tuletõrjevee hankimiseks (võimalusel ühisveevõrgu baasil ka hüdrandisüsteem). Kavandatavad tuletõrje veevõtukohad looduslike ja tehisveekogude baasil peavad tagama tuletõrjeautode juurdepääsu koos vajaliku ümberpööramisplatsiga 12x12 m. Mobiilsideettevõtete sidemastid ja AS Elion liinirajatiste ja võrgusõlmede asukohad asulates on kantud Teede ja tehnorajatiste kaardile. Tulevikuperspektiivis on plaanis rekonstrueerida ja digitaliseerida vallas asuvad analoogvõrgusõlmed, ehitada fiiberoptilised kaablid Taikse, Laupa ja Kolu võrgusõlmedeni ning arendada fiiberoptiliste kaablite võrku Türi, Türi-Alliku ja Särevere kortermajadesse.

45

Tabel 5. Türi valla asulate olemasolev ja perspektiivne varustatus tehnovõrkudega Jrk Linn, küla, Tiheasustus Detailplaneeringu Planeerit. Kanalisatsioon Veevarustus Kaugkütte prk Tänava- Planeeritav nr elanikke arv -ala kohustusega ala, reovee valgust. tuletõrje Miljööväärtuslik ala kogumis- veevõtukoht ala Olev Plan. Olev Plan. Olev Plan. O P laiendus laiendus laiendus 1 Türi linn 6333 Türi linn Vabriku puiestee + + + + + + + + + Hüdrandid miljööala Vastavalt ÜVK-le 2 Särevere 816 Särevere Särevere + + + + + + + + + Veemahutid alevik mõiskompleksi miljööala 3 Türi-Alliku 518 Türi-Alliku + + + + + + + + + + Veemahutid 4 Oisu 398 Oisu alevik + + + + + + + + Hüdrant, vee mahutid 5 Kabala 353 Kabala Kabala mõiskompleksi + + + + + + + Veemahutid miljööala 6 Laupa 216 Laupa Laupa mõisakompleksi + + + + + + + Soojustatud miljööala veevõtukoht – Pärnu jõgi 7 Taikse 207 Taikse + + + + + + + + Veemahutid 8 Retla 178 Retla + + Veemahutid 9 Kahala 150 Kahala + + + + + + + Veemahutid 10 Kirna 162 Kirna. Kirna mõisakompleksi + + + + + Soojustatud Sohlumäe miljööala + veevõtukoht – Pärnu jõgi 11 Põikva 126 + 12 Kolu 146 Kõltsi + + + Soojustatud Kolu + + + veevõtukoht Mõisakompleksi Lokuta jõe miljööala ääres 13 Villevere 107 Villevere miljööalad + + + Veemahutid 14 Kärevere 117 + 15 Lokuta 118 Lokuta + + + + + + + + + Hüdrandid 16 Änari 89 + + + +

17 Poaka 92 Poaka + + + + Soojustatud

46

veevõtukoht – Pärnu jõgi 18 Ollepa 84 Ollepa + + + + Veemahutid 19 Pala 78 Raademetsa + + + + Soojustatud veevõtukoht – Lokuta jõe ääres 20 Raukla 68 + 21 Arkma 66 Arkama rist 22 Karjaküla 66 + 23 Mäeküla 59 + 24 Äiamaa 62 25 Metsaküla 56 + + + + Veemahutid 26 Väljaotsa 54 + 27 Tännassilma 46 + 28 Jändja 49 29 Kurla 49 30 Meossaare 63 31 Saareotsa 32 32 Rassi 32 Veemahutid 33 Tori 31 34 Vilita 25 35 Pibari 17 36 Sagevere 11 37 Rikassaare 9 + 38 Näsuvere 160

47

2.10. Puhke- ja virgestusmaade määramine Puhke- ja virgestusmaad on alad, mille põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks vabas õhus nii lühi- kui pikaajalise puhkuse ajal. Türi vallast võiks kujunenud intensiivselt kasutatav väljasõidupiirkond (suusa- ja matkarajad, krossirada, vaba aja veetmise keskused). Suurema puhkepotentsiaaliga on Rassi metsaalad. Hea puhkepotentsiaal on ka kruusa- ja liivamaardlatel oleval veealadel valla loodeosas. Kuna maardla territooriumil on liivakihi paksus suur ja põhjavee tase kõrge, kujunevad kaevandatud aladele sügavad veekogud, mis ammendatud karjäärides pärast kaevandustööde lõppemist kujundatakse puhketsooniks. Puhkeressursside omapära arvestades ei ole valla territooriumile planeeritud nn masskülastusega puhke- ja virgestusalasid. Põhikaardile on kantud valla territooriumil paiknevad kergliiklusteed, matka- ja suusarajad. Üldplaneeringuga määratletud puhke- ja virgestusmaal asuvale katastriüksusele võib lisaks ühele üksikelamule ja selle juurde kuuluvatele abihoonetele ehitada ainult puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud hooneid ja rajatisi. Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada mets, väärtuslik niiduala, teised loodusväärtused ja väärtuslik haritav maa.

2.11. Ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Villevere külamiljööalade ja Särevere, Kabala, Kolu, Kirna ja Laupa mõisakomplekside miljöökaitseala moodustamiseks. Türi linnas tehakse ettepanek Vabriku puiestee miljööala loomiseks. Retla külas tehakse ettepanek võtta Retla vana koolimaja kultuurimälestisena kaitse alla.

2.12. Ettepanekud Järva maakonnaplaneeringu muutmiseks Üldplaneering teeb Järva maakonnaplaneeringusse järgmised muudatusettepanekud (vt Põhikaart ja tiheasustusalade kaardid): 1. Tiheasustusalade nimekirja ja pindalade muutmine vastavalt Tabelis 4 äratoodule; 2. Kajastada Türi ringtee täpsustatud trass; 3. Kajastada Pärnu – Rakvere – Sõmeru (5) tee Türi valda läbiva lõigu rekonstrueerimine; 4. Muuta Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” esitatud rohevõrgustiku piire. Tabel 4 Maakonna planeeringuga määratud pindala ÜP-ga määratud Linn/küla Asula Liik ha pindala ÜP ettepanek Suurendada Kabala Kabala külaosa 65,41 81,8 tiheasustusala Vähendada Kahala Kahala külaosa 55,07 51,76 tiheasustusala Vähendada Oisu Oisu alevik 79,03 76,72 tiheasustusala Vähendada Taikse Taikse külaosa 25,83+24,67 42,92 tiheasustusala Vähendada Särevere Särevere alevik 133,9 96,32 tiheasustusala Vähendada Laupa Laupa külaosa 55,58+30,04 6,52 tiheasustusala Türi- Suurendada Alliku Türi-Alliku külaosa 86,65 248,64 tiheasustusala

48

Kirna ja Koos Poakaga Suurendada Kirna Sohlumäe külaosa 27,97+8,378 100,05 tiheasustusala Koos Kirna ja Suurendada Poaka Poaka külaosa 12,8 Sohlumäega 100,05 tiheasustusala Vähendada tiheasustusala, jätta tiheasusutsega alaks määramata Kolu mõisa Kolu Kõltsi külaosa 9,39+27,24 11,51 ümbrus Vähendada Pala Raademetsa külaosa 3,413 3,36 tiheasustusala Suurendada Türi Türi linn 973,2 979,58 tiheasustusala Nimetada Retla Retla külaosa 42,97 tiheasustusalaks Nimetada Lokuta Lokuta külaosa 62,44 tiheasustusalaks Nimetada Ollepa Ollepa külaosa 53,64 tiheasustusalaks

2.13. Avaliku teenuse pakkumiseks munitsipaalomandisse taotletavate maade määramine Perspektiivsed üld- ja ühiskondlike hoonete maad, mida Türi vald vajab arenguks ja oma ülesannete täitmiseks: • Väljaotsa külas nn “lasketiiru maa” (piirneb kü-ga 53701:002:0060), kui puhkeala ja terviseradade maa; • Änari küla külaplats. (kü 83601:001:0048 kõrvalt jõeni); • Raukla külas Ussimäe karjäär kui perspektiivne puhkeala ja terviseradade maa ( kü 53701:002:0166 kõrval); • Ollepa küla külaplats; • Oisu alevikus maa-ala Pargi tänavast kü-ni 53701:002:0092 ehk nn “õunaaed” kui perspektiivne ühiskondlike hoonete maa; • Säreveres kavandatava lasteaia 2 alternatiivset maa-ala; • Türi linnas Mäekalda tänava äärne ala (puuetega laste toimetulekukooli, õpilaskodu ja lastekodu rajamiseks kavandatud maa); • Türi linnas perspektiivsed ühiskondlike hoonete maad; • Retla küla ühiskondlike hoonete ja üldmaa ( kü-te 53701:004:0930 ja 53701:004:1000 vahelisel alal).

2.14. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine, riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Türi linnas määratakse riigikaitse maaks järgmised kinnistud: 1) Jaama tn 3 (katastritunnus 83701:009:0360) – Türi Politseijaoskond; 2) Wiedemanni tn 2 – Lääne-Eesti Päästekeskuse Järvamaa Päästekeskuse Türi tugikomando; 3) Väike-Pärnu tn 6b – Kaitseliidu Järva malev; 4) Kaare tn 29b – Päästekeskuse ladu; 5) Kinnistu Mehhaanika tn 22a (katastritunnus 83701:001:0940).

49

2.15. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine üldplaneeringus – piirangud maakasutusele on reguleeritud järgmiste õigus- ja haldusaktidega:

Kultuurimälestised (arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestised) ja miljööväärtuslikud alad Muinsuskaitseseadus Maareformi seadus Asjaõigusseadus Planeerimisseadus Kaitsealuste kinnismälestiste nimekiri (Lisa 5)

Kaitstavad loodusobjektid _ Looduskaitseseadus _ Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27 _ Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad. Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määrus nr 69 _ Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad. Keskkonnaministri 01.06.2004 määrus nr 62

Veekogude kaitse _ Maaparandusseadus _ Veeseadus _ Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 18.07.1996 määrus nr 191 _ Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61 _ Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 _ Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 _ Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 172

Metsad _ Metsaseadus _ Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded. Teede- ja sideministri 28.09.1999 määrus nr 59

Maavarad _ Maapõueseadus _ Üleriigilise tähtsusega maardlad. Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 131 _ Teeseadus _ Raudteeseadus _ Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.02.2005 määrus nr 26 _ Tee projekteerimise normid ja nõuded. Teede- ja sideministri 28.09.1999 määrus nr 55

50

Tehnorajatised ja -võrgud _ Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus _ Elektriohutusseadus _ Küttegaasi ohutuse seadus _ Elektroonilise side seadus _Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19. _ Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 11.12.2006 määrus nr 99 _ Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000ie. Keskkonnaministri 21. august 2008 käskkiri nr 1107 _ Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus. Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 _ Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 _ Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu. Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1

Tuletõrje veevõtukohad _ ET-1 0109-0235. Eesti projekteerimisnormid EPN 10.1 _ Eesti standard EVS 812-6:2005 “Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Eesti Standardikeskus 2005. _ Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 _Päästeseadus

Tootmisobjektid _ Välisõhu kaitse seadus _ Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba. Keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 101

Jäätmekäitlus _ Jäätmeseadus _ Türi linna jäätmehoolduseeskiri. Türi Linnavolikogu 02.03.2000 määrus nr 6

2.16. Detailplaneeringute koostamise vajadus ja majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks Detailplaneeringuid koostatakse vastavuses üldplaneeringus ette nähtud maakasutuse juhtfunktsiooniga. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on põhjendatud piisava avaliku huvi olemasolu. Detailplaneeringute kehtestamisega vallale avalike teenuste pakkumiseks lisanduvad rahalised kohustused peavad olema ette nähtud valla arengukava ja vallaeelarvega.

Üldjuhul korraldab ja finantseerib detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri (kütte-, veevarustus-, olme- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud ning elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) ja avaliku ruumi (avalikult kasutatav tee, kergliiklustee, liikluskorralduslik ja parkimislahendus, üldkasutatav haljastus, laste mänguplatsid, heakorraelemendid ja kujundatud maastik) ehitamise nii planeeritaval alal kui vajadusel ka

51

sellest väljaspool detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Kui detailplaneeringuga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus sõltuvalt Türi valla majanduslikest võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide (vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega – nt lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jms) rajamisel.

2.17 Kasutatud kirjandus, algmaterjalid ja dokumendid

1. Järvamaa, 2006, Eesti entsüklopeedia 2. Järvamaa teenindusasutuste kättesaadavuse uuring 3. Türi valla kodulehekülg – http://www.tyri.ee/index.php?page=57& 4. Türi linna soojamajanduse arengukava – http://www.tyri.ee/public/files/SOOJUSMAJANDUSE%20ARENGUKAVA2.pdf 5. Järva Maavalitsuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu teedeehituse eelistused aastani 2014 – http://www.jarva.ee/files/arts/est/29752/Teed.pdf 6. Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“ http://www.jarva.ee/files/arts/est/26163/seletuskiri12.doc 7. Järva maakonna Särevere-Türi-Paide-Mäo piirkonna gaasivarustusprojekti eeluuring – http://www.jarvamv.ee/index.php?lang=est&main_id=104 8. Türi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2007. AS MAVES 9. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=937031/radoonikaart.pdf 10. Järva maavanema 14. augusti 2006.a korraldus nr 339 „Järva Maavalitsuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu teedeehituse eelistuse aastani 2014“

52

LISA 1 Türi valla avalikud ja avalikku kasutusse määratavad teed

Tee Tee pikkus km Märkus number Tee liik ja nimetus PÕHIMAANTEE 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru 184,34 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru TUGIMAANTEED 15 Tallinn–Rapla–Türi 97,154 15 Tallinn–Rapla–Türi 26 Türi–Arkma 21,17 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia 82,081 KÕRVALMAANTEED 15208 Kirna–Poaka 1,18 15209 Saatre–Lokuta 3,14 15210 Aruküla–Põikva 2,732 15211 Põikva–Pikkmetsa 3,608 15212 Raukla–Äiamaa–Oisu 7,594 15213 Oisu–Retla–Rulli teerist– 8,837 Saareotsa

15214 Kabala–Väljaotsa 1,75 15215 Meossaare tee 2,246 15216 Ollepa–Pibari 2,195 15169 Kabala–Ollepa–Kahala 5,475 15170 Parasi–Põikva–Rassi 18,788 15171 Laupa–Suurejõe 24,97 15172 Kolu–Jändja 8,435 15173 Oisu–Kärevere–Taikse 12,04 15174 Türi–Väätsa 8,253 15103 Ollepa jaama tee 0,636 15105 Kabala tee 0,716 15106 Taikse–Tori–Türi-Alliku 6,137 15107 Türi–Näsuvere 3,38 15108 Kirna–Virika–Änari 7,585

15110 Kolu jaama tee 0,5 15111 Lokuta–Roovere 8,7

15174 TÜRI - VÄÄTSA 8,253 KM 15105 KABALA TEE 0,716 KM 15 TALLINN - RAPLA - TÜRI 97,154 KM 15103 OLLEPA JAAMA TEE 0,636 KM 15170 PARASI - PÕIKVA - RASSI 18,788 KM 15169 KABALA - OLLEPA - KAHALA 5,475 KM 15172 KOLU - JÄNDJA 8,435 KM 15108 KIRNA - VIRIKA - ÄNARI 7,585 KM 49 IMAVERE - VILJANDI - KARKSI-NUIA 82,081 KM 15173 OISU - KÄREVERE - TAIKSE 12,040 KM 15209 SAATRE - LOKUTA 3,140 KM 15171 LAUPA - SUUREJÕE 24,970 KM 15208 KIRNA - POAKA 1,180 KM 9120040 Raba 0,170 KM OISU-RETLA-RULLI TEERIST- 15213 SAAREOTSA 8,837 KM

53

26 TÜRI - ARKMA 21,170 KM 24104 PÕHJAKA - TÕRVAAUGU - VÕHMA 22,414 KM 15107 TÜRI - NÄSUVERE 3,380 KM 15211 PÕIKVA - PIKKMETSA 3,608 KM 7590064 Sakala tee 4,270 KM 15214 KABALA - VÄLJAOTSA 1,750 KM 15216 OLLEPA - PIBARI 2,195 KM 9120042 Väike 0,908 KM 15111 LOKUTA - ROOVERE 8,700 KM 15215 MEOSSAARE TEE 2,246 KM 24105 VÕHMA LIHAKOMBINAADI TEE 1,413 KM 15210 ARUKÜLA - PÕIKVA 2,732 KM 24102 PILISTVERE - KABALA 8,330 KM 15212 RAUKLA - ÄIAMAA - OISU 7,594 KM 15110 KOLU JAAMA TEE 0,500 KM 15106 TAIKSE - TORI - TÜRI-ALLIKU 6,137 KM 8360021 Kihli-Telliskivi 2,800 KM endine Tee 8370079 Kalmistu 0,525 KM nr.79 8360087 Hundissaare objekti 1,000 KM 8360037 Tori-Epneri 4,530 KM 5370042 Kuuse tänav 0,470 KM 8360055 Lokuta elamute 2 0,120 KM 8360017 Laupa-Telga 5,230 KM 5370171 Sepasauna 0,150 KM mitteavalik 2710015 Rõugu tee 0,800 KM 8360075 Vanga 0,430 KM mitteavalik 8360062 Jändja-Laupa 3,260 KM 8360031 Lokuta-Türi 0,190 KM 8370004 Anna Haava tänav 0,625 KM 8370047 Pärna tänav 0,575 KM 5370048 Pütimiku-Vanakäo 2,280 KM 8370062 Suur-Puiestee tänav 0,370 KM 8360050 Türi-Alliku elamute 0,610 KM 8360015 Türi-Alliku ring 1,620 KM 8360026 Hundissaare 2 1,380 KM 8360029 Pala-Saare 2,730 KM 8360086 Jüri 0,410 KM 8360084 Urmase 0,180 KM 5370147 K÷÷tsi 0,310 KM 5370167 Metsaküla 2 0,270 KM 8370064 Tehnika tänav 1,360 KM 8370070 Uus tänav 0,435 KM 2710018 Ollepa - Villevere 5,290 KM 2710014 Lennuvälja tee 3,180 KM 2710010 Mägede - Saeveski 0,510 KM 8360022 Kõltsi 2,640 KM 2710021 Kahala objekti ringtee 3,610 KM 5370030 Asunduse 1,360 KM mitteavalik 2710115 Lennujuhtimiskeskuse tee 1,800 KM 8360080 Tedre 0,540 KM

54

8360057 Lokuta elamute 4 0,100 KM 8370007 Heina tänav 0,185 KM 5370161 Türi tee 0,240 KM 5370160 Uus tänav 0,250 KM 2710025 Villevere - Aukamäe 2,200 KM 8360066 Änari karjatee 0,730 KM mitteavalik 8360009 Määrasmäe-Matsi 1,610 KM 8370046 Puiestee tänav 0,570 KM 2 teelõiku 8360091 Varindi 0,320 KM 8370076 Vanemuise tänav 0,360 KM 8360049 Veski, Türi-Alliku 0,700 KM 2710017 Pibari - Saarepere - Ollepa 3,450 KM 5370158 Põllu tänav 0,370 KM 8360060 PIihlaka, Poaka 0,780 KM 8360070 Murro 1,550 KM 8370012 Kalevi tänav 0,630 KM 8360044 Sillaotsa tänav, Särevere 0,220 KM 8360092 Tatramäe 2,220 KM 5370146 Kevade 0,520 KM 5370047 Retla Turbaraba 0,740 KM 8360013 Poaka-Pärtsaare 2,650 KM 2710028 Saeveski I tee 0,870 KM 8370023 Küti tänav 0,135 KM 8360023 Kõrgessaare 1,300 KM 8360079 Naabromäe 0,760 KM 8370056 Ristiku tänav 0,155 KM 2710003 Tiigi tänav 0,630 KM 2710110 Võimla tee 0,190 KM 8360061 Laupa elamute 0,360 KM 5370041 Onni-Laane 0,430 KM mitteavalik 8370040 Nooruse tänav 0,430 KM 2 teelõiku 8370027 Lille tänav 0,110 KM 8370043 Paju tänav 0,070 KM 5370162 Kadaka tänav 0,260 KM 8360008 Kolu Rae-Änari 6,560 KM 8360027 Kurepesa-Pikkmetsa 1,060 KM 8360058 Lokuta jalakäijate tee 0,330 KM 8370019 Kraavi tänav 0,425 KM 8370063 Sõpruse tänav 0,270 KM 8370021 Kungla tänav 1,040 KM 5370148 Väikepae 0,440 KM mitteavalik 8360064 Toravere 0,880 KM 8370045 Pikk tänav 0,820 KM 5370137 Väikesaare 0,190 KM mitteavalik 5370157 Pargi tänav 0,560 KM 8360056 Lokuta elamute 3 0,100 KM 8370030 Luha tänav 0,250 KM 8370058 Rohu tänav 0,110 KM 8370022 Kurrikoffi tänav 0,295 KM 2710118 Uus-Mangli talu tee 1,150 KM 2710031 Paemurru tee 0,910 KM

55

8370042 Nõmme tänav 0,260 KM 8370041 Näituse tänav 0,315 KM 8370068 Turuplatsi tänav 0,070 KM 5370104 Punnissaare 1,080 KM mitteavalik 5370034 Karjasoo ring 3,380 KM mitteavalik 5370012 Sikensaare-Rusevere 2,140 KM 5370120 Laudissaare-Põldsaare 1,330 KM mitteavalik 5370117 Kalmu 0,140 KM mitteavalik 2710117 Ollepa objekti tee 0,430 KM 2710008 Laeva tee 3,240 KM 5370045 Sinika 1,470 KM 2710112 Kraavi talu tee 0,800 KM 8360032 Virika Mäe 0,990 KM 8360011 Kirna vana 0,780 KM 8360003 Vaderi 1,540 KM asendanud teed 8370010 Kaare tänav 1,550 KM 8360053 8370026 Liiva tänav 0,650 KM 8360025 Kelmiküla 0,720 KM 5370150 Ussimäe 1,160 KM mitteavalik 5370039 Kärevere-Sillaotsa 1,460 KM 5370139 Oja 0,370 KM mitteavalik 8360019 Kandiküla objekti 2,700 KM mitteavalik 8370016 Koidula tänav 1,355 KM 8370006 Hariduse tänav 0,640 KM 5370125 Ojaotsa-Raudteeääre 0,580 KM mitteavalik 5370024 Laane 3,090 KM 8360010 Raademetsa-Kirna 2,450 KM 8360020 Kihli 2,500 KM 8360094 Õpetajate 0,420 KM 8360040 Põllu tänav, Särevere 0,790 KM 5370009 Taikse-Soosaare 5,270 KM 5370132 Pütimiku põik 0,560 KM mitteavalik 8360093 Vilita objekti 2,800 KM mitteavalik 8360067 Suuresoo 1,720 KM 8360028 Rehessaare 1 1,510 KM 2710116 Kutsari talu tee 0,610 KM 2710007 Rokamäetee 2,460 KM 2710023 Turbaaugu - Võhma 0,720 KM 5370029 Alliksaare-Raukla 1,310 KM 5370007 Vana-Konnasoo 2,550 KM mitteavalik 5370031 Kondisaare 0,660 KM mitteavalik 8360077 Saare 2 0,270 KM 8360071 Mullikmäe 1,560 KM 8370033 Marjamaa tänav 0,455 KM 8370035 Mehaanika tänav 0,625 KM 8370075 Vambola tänav 0,460 KM 8370066 Tolli tänav 1,545 KM 8360059 Ülejõe, Poaka 0,650 KM 2710026 Villevere - Tõrvaaugu I tee 3,280 KM

56

8370077 Võike-Pärnu tänav 0,785 KM 5370155 tänavotsa 0,140 KM 2710009 Valla esina tee 0,220 KM 8360085 Ennu 0,230 KM 8370049 Põik tänav 0,200 KM 8370055 Ravila tänav 0,535 KM 8360039 Jõe tänav, Särevere 1,620 KM 5370022 Saareotsa-Küti-Kärevere 6,280 KM 5370128 Marderi 0,740 KM mitteavalik 8370032 Lõuna tänav 0,600 KM 8370028 Linnu tänav 0,260 KM 8370003 Allika tänav 0,705 KM 2710111 Kabala mõisa tee 0,180 KM 2710029 Poe - Tika - Pendiksaare 3,660 KM 8360065 Käpa 0,590 KM 8370025 Lembitu tänav 0,945 KM endine Tee 8370080 Mae tn ja Viljandi vaheline lõik 0,085 KM nr.80 8370061 Staadioni tänav 0,520 KM 5370103 Mäeküla Kuivati 0,390 KM 5370013 Väljaotsa-Lombi 2,080 KM 8370029 Loode tänav 0,520 KM 8370057 Roheline tänav 0,345 KM 8370069 Tähe tänav 0,290 KM 8360043 Jõekalda tänav, Särevere 0,310 KM 8360052 Rukkimäe2 0,670 KM 5370002 Raukla-Rikassaare 4,130 KM 5370164 Kullasmaa 0,160 KM mitteavalik endine Tee 8370082 Telga-Vahtkonna 1,120 KM nr.82 5370105 Kruusaaugu 0,190 KM 5370149 Taikse põik 0,130 KM 5370163 Bensiinijaama 0,300 KM 8360088 Rukkimäe2 0,340 KM 8370017 Kooli tänav 0,180 KM 8360007 Kaarnasoo 1,060 KM 5370036 Viiraniidu 1,560 KM mitteavalik 2710012 Prügimäetee 0,690 KM 2710006 Laanmäetee 2,950 KM 8360047 Kooliaia, Laupa 0,330 KM 5370026 Saekaatri 0,800 KM 5370131 Pütimiku 0,220 KM 8360016 Jändja Väljadevahe 1,440 KM 2710027 Rassi Tänassilma I tee 1,140 KM 8360035 Kirna kaupluse 0,190 KM 8370011 Kalda tänav 0,180 KM 5370001 Taikse-Rikassaare 4,470 KM 5370040 Jaama-Lapardi 2,980 KM 5370014 Sigala-Veski 1,480 KM 8360045 mäetänav, Särevere 0,130 KM 2710114 Lohuküla ringtee 0,400 KM

57

2710022 Kahala - Turbaaugu 2,100 KM 8360048 Pargi, Laupa 0,400 KM 8370039 Männiku tänav 0,660 KM 8370002 Aiamaa tänav 0,330 KM 8370001 Aia tänav 0,545 KM 8370054 Raudtee tänav 0,335 KM 8370072 Vabriku tänav 0,430 KM 5370006 Treve 0,810 KM 8360034 Kirna majade 2 0,280 KM 8360081 Hermansoni 1,110 KM 2710030 Kihu tee 0,590 KM 8370015 Kohtu tänav 0,430 KM 5370003 Äiamaa 1,480 KM 8360068 Änari Lauda 0,110 KM mitteavalik 8360078 Saare 1 0,700 KM 8360076 Pala-Lutsu objekti 2,000 KM 8370074 Vainu tänav 0,350 KM 8370052 Raja tänav 0,380 KM 5370165 Väike tänav 0,060 KM 5370017 Kangru 1,010 KM 8360006 Pakamäe 1,940 KM 8370009 Jõe tänav 0,870 KM 5370144 Matsiraba 0,180 KM mitteavalik 2710013 Sagevere objekti tee 3,280 KM 2710005 Arkma vana tee 1,560 KM 5370019 Retla-Koogiristi 1,940 KM 5370127 Vahemetsa 0,100 KM mitteavalik 8370036 Metsa tänav 0,460 KM 8370053 Raua tänav 0,255 KM 8370038 Mäekalda tänav 0,830 KM 5370043 Kartulihoidla 0,680 KM 8370059 Roopa tänav 0,450 KM 8370037 mäetänav 0,760 KM 5370032 Pärdi 0,640 KM 5370028 Teppo 1,130 KM 2710002 Reimani - Kabala 1,740 KM 8360046 Türi-Alliku kaupluse 0,260 KM mitteavalik 5370123 Loimu 0,390 KM 5370025 Variksaare 1,260 KM 5370141 Saunasaare 0,850 KM mitteavalik 8370024 Lai tänav 0,365 KM 5370018 Hiie 0,440 KM 8370018 Kooli puiestee 0,155 KM 8360038 Aia tänav, Särevere 0,350 KM 5370011 Nõmme 2,800 KM 5370010 Kaasiku-Madise 4,750 KM 8360033 Kirna majade 1 0,430 KM 8360073 Lokuta farmi 1,430 KM 8370013 Kastani tänav 0,385 KM 8360089 Veskisilla 0,320 KM 8360024 Alliku - Hundissaare 1,620 KM

58

5370142 Luisu 0,770 KM mitteavalik 2710020 Kahala - Villevere 1,300 KM 5370005 Mäe-Häidma 1,100 KM 5370156 Lasteaia tänav 0,220 KM 8360082 Männaku objekti 0,330 KM 8360001 Langoja objekti 4,050 KM endine Tee 8370081 Türi biopuhasti 0,260 KM nr.81 8370048 Põhja-Puiestee tänav 0,310 KM 8360095 Ühika 1,040 KM 8360063 Eibaku 1,000 KM 8360051 Kurepesa 1,800 KM 8370020 Kreutzwaldi tänav 0,745 KM 5370037 Kooli-Vilita 1,040 KM 8360036 Hansu-Näsuvere 3,080 KM 8360069 Änari Kaasiku 0,420 KM mitteavalik 8370034 Marjamaa põik 0,255 KM 8370051 Raadiojaama tänav 1,220 KM 2710001 Kotisopi tee 2,610 KM 8360083 Poaka elamute 0,350 KM 8370067 Tsemendi tänav 0,400 KM 8360042 Vana Pärnu mnt., Särevere 0,980 KM 8360041 Kõltsi suvilate 0,290 KM 8370031 Lutsu tänav 0,595 KM 8370008 Jaama tänav 1,100 KM 8370050 Põllu tänav 0,445 KM 8370044 Pargi puiestee 0,320 KM 5370106 Albre 0,610 KM 5370008 Taikse t÷÷koja 0,760 KM 2710019 Saareandrese tee 1,050 KM 5370159 Pikk tänav 0,580 KM 8370065 Telliskivi tänav 1,385 KM 8360054 Lokuta elamute 1 0,120 KM 8370071 Vabaduse tänav 0,340 KM 2710024 Piibu - Villevere 3,010 KM 5370166 Metsaküla 1 0,250 KM 8360072 Mustikmäe 1,200 KM 8360005 Siimu Rist-Küttalu 2,650 KM 8360018 Ülejõe ring 3,100 KM 8370060 Savi tänav 0,285 KM 8370073 Vabriku puiestee 0,320 KM 8370014 Kevade tänav 0,150 KM 8360096 Näsuvere objekti 1,870 KM mitteavalik 8360014 Näsuvere 2,990 KM 2710011 Küünearu - Kangroale 1,030 KM 5370015 Saekaatri-Koogiristi-Lepametsa 5,660 KM 8360074 Raademetsa suvilate 1,020 KM 8360030 Pala-Raademetsa 2,580 KM 8360004 Kundru 0,680 KM 8360002 Karjaküla-Lintsi 5,400 KM 8370005 Eduard Vilde tänav 0,485 KM

59

5370102 Mäeküla Pargi 0,275 KM 8360090 Poaki 0,510 KM 8360012 Männaku 2,330 KM 2710004 Tõnuri - Umbsaare 1,900 KM 8370078 Wiedemanni tänav 0,665 KM 2710016 Pibari - Kärevere 2,430 KM 5370134 Lasketiiru 1,430 KM 5370004 Uue-Konnasoo 5,910 KM mitteavalik 5370046 Miku 0,840 KM mitteavalik

- mitteavalikud erateed

60

LISA 2 Türi valla ÜVK puurkaevud

Teenindus Kataster nr Pass nr Puurimi Sügavus Valdaja Tarbi- San. piirkond se aasta m tav vee tsoon kiht m

Türi linn 8861 A-101- 1955 124 OÜ Türi O 20 m Keskuse M Vesi PK Türi linn 8868 3257 1972 183 OÜ Türi S-O 50 m Põhja pst Vesi PK Türi linn 8867 2821 1970 123,5 OÜ Türi S-O 30 m Tolli tn PK Vesi Türi linn 8870 5001 1981 190 OÜ Türi O 50 m Kungla tn Vesi PK Särevere 10279 4025 1975 45 Türi Vesi S 50 m Ülejõe PK OÜ

Särevere 10276 3451 1972 41 Türi TMK S 50 m Õpetajate tn PK Türi-Alliku 10472 4194 1976 80 Türi Vesi S 50 m elamute PK OÜ

Türi-Alliku 17333 HGO- 2000 40 T-Alliku S 50 m Kelmiküla 50 (ren) Ühepereel PK amud Türi- 14529 1266 1998 37,5 Veskisilla O 50 m Alliku Veskisilla PK Kirna 17216 PK08 1968 26 Türi S 50 m küla PK Vesi OÜ Kirna küla 10285 5806 1999 105 OÜ S 50 m Sohlumäe (ren) Jüri eramute 1987 Loikmaa PK Poaka küla 23968 2008- 2008 41 Türi Vesi S 50 m suvilate PK 48 OÜ Oisu 361 1982 70 Türi S 50 m keskusala Vesi OÜ PK Oisu PK 12512 69 1989 Türi 50 m Vesi OÜ

61

Laupa 10269 1729 1966 45 Taimi S 50 m elamute PK Nielson Laupa Taimi 50 m asula PK Nielson Laupa 2004 Laupa 50 m põhikooli Põhikool PK Änari PK09 1968 Merike 50 m elamute Pihle PK Taikse PK 12513 87 1990 55 Türi S 50 m Vesi OÜ Kabala 6259 2007 45 Türi 50 m asula PK Vesi OÜ Kahala 10390 3983 1975 90 Türi S 50 m asula PK Vesi OÜ Metsaküla 17308 HGO- 2000 80 OÜ S 50 m asula PK I 38 Estonia ja II Kolu HGO- 1978 Kolu 50 m elamud PK 138 elamud Ollepa 17342 HGO- 2000 40 Türi S 50 m asula PK 53 Vesi OÜ

62

SEADUSTEST TULENEVAD PIIRANGUD LISA 3

Piiranguvööndi ulatus Vööndi määrang KTS piiranguvöönd Nähtus Väljaspool linnu Õiguslik alus Linnad, asulad ja asulaid VESI Maaparandussüsteem Maaparandussüsteem Määratud ala Määratud ala Määratud ala Maaparandusseadus § 12, 45-48, 65 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25km2 valgalaga Kalda piiranguvöönd veekogud 100m 100m veekogu äärest (vee piirist) Looduskaitseseadus § 34 - 37 Kuni 10ha pind., kuni25km2 valgalaga veekogu 50m 50m veekogu äärest (vee piirist) Looduskaitseseadus § 34 - 37

Eesvoolud üle25km2 valgalaga 100m 100m veekogu äärest (vee piirist) Looduskaitseseadus § 34 - 37 Eesvoolud 10-25km2 valgalaga 50m 50m äärest (eesvoolu pervest) Looduskaitseseadus § 34 - 37 Eesvoolud kuni 10km2 valgalaga 50m 50m äärest (eesvoolu pervest) Looduskaitseseadus § 34 - 37 Allikas 50m 50m äärest (eesvoolu pervest) Looduskaitseseadus § 34 - 37 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25km2 valgalaga Kalda ehituskeeluvöönd veekogud 50m 50m veekogu äärest (vee piirist) Looduskaitseseadus § 34 - 36, 38 Kuni 10ha pind., kuni25km2 valgalaga veekogu 25m 25m veekogu äärest (vee piirist) Looduskaitseseadus § 34 - 36, 38

Eesvoolud üle25km2 valgalaga 50m 50m veekogu äärest (vee piirist) Looduskaitseseadus § 34 - 36, 38 Eesvoolud 10-25km2 valgalaga 25m 25m äärest (eesvoolu pervest) Looduskaitseseadus § 34 - 36, 38 Järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või 50-100m 50-100m kalda piiranguvööndi piirini. Looduskaitseseadus § 38 Eesvoolud kuni 10km2 valgalaga 25m 25m äärest (eesvoolu pervest) Looduskaitseseadus § 34 - 36, 38 Allikas 25m 25m äärest (eesvoolu pervest) Looduskaitseseadus § 34 - 36, 38 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25km2 valgalaga Kalda veekaitsevöönd veekogud 10m 10m veekogu äärest (vee piirist) Veeseadus § 29 Kuni 10ha pind., kuni25km2 valgalaga veekogu 10m 10m veekogu äärest (vee piirist) Veeseadus § 29 Eesvoolud üle25km2 valgalaga 10m 10m äärest (eesvoolu pervest) Veeseadus § 29 Eesvoolud 10-25km2 valgalaga 10m 10m äärest (eesvoolu pervest) Veeseadus § 29 Eesvoolud kuni 10km2 valgalaga 1m 1m äärest (eesvoolu pervest) Veeseadus § 29 Veekogu kallasrada Veekogu Meresaarte, Narva-Jõesuu ääres 10m 10m veekogu äärest (vee piirist) Asjaõigusseadus § 161, Veeseadus § 10 Kallasrada avalikult Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv,Pihkva j,Lämmijärv 10m 10m veekogu äärest (vee piirist) Asjaõigusseadus § 161, Veeseadus § 10

63

kasutatavates veekogude ääres, vaata VV 18.07.1996 10m määrus nr.191 Avalikult Üle 10 ha pindalaga ja üle 25km2 valgalaga Laevatatavad, kasutatavate veekogude veekogud Avalik kas 4m veekogu äärest (vee piirist) Asjaõigusseadus § 161, Veeseadus § 10 nimekirja kinnitamine 4m (Avalikult Kuni 10ha pind., 10-25km2 valgalaga veekogu kasutatav) 4m veekogu äärest (vee piirist) Asjaõigusseadus § 161, Veeseadus § 10 4m (Avalikult Eesvoolud üle25km2 valgalaga kasutatav) 4m äärest (eesvoolu pervest) Asjaõigusseadus § 161, Veeseadus § 10 4m (Avalikult Eesvoolud 10-25km2 valgalaga kasutatav) 4m äärest (eesvoolu pervest) Asjaõigusseadus § 161, Veeseadus § 10 4m (Avalikult Eesvoolud kuni 10km2 valgalaga kasutatav) 4m äärest (eesvoolu pervest) Asjaõigusseadus § 161, Veeseadus § 10

äärest(Veehaarde sanitaarkaitseala Veeseadus § 28, 28'1, Veehaarde moodustamise ja projekteerimise sanitaarkaitseala moodustamise ja korras täpsustatakse kitsenduse projekteerimise korra kehtestamine(KKM Veehaarde sanitaarkaitseala Puurkaev 50m 50m ulatuse määramist ) 16.12.1996 määrus nr.61)

Puurkaev ühe kinnisasja vajadusteks alla 10 m3 ööpäevas - - Sanitaarkaitseala ei moodustata Veeseadus § 28 lg (3)

äärest(Veehaarde sanitaarkaitseala Veeseadus § 28, 28'1, Veehaarde 200 ülesvoolu, 50 200 ülesv, 50 moodustamise ja projekteerimise sanitaarkaitseala moodustamise ja allavoolu, 90 allav, 90 korras täpsustatakse kitsenduse projekteerimise korra kehtestamine(KKM Veevõtukoht seisuveekogu seisuvee ulatuse määramist ) 16.12.1996 määrus nr.61)

Veeseadus § 28, 28'1, Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja Matmispaiga sanitaarkaitseala Kalmistu sanitaarkaitseala Määratud ala Määratud ala Määratud ala ümbermatmisele § 5

Matmispaiga (loomsete) sanitaarkaitseala Veeseadus § 28, 28'1, Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja Määratud ala Määratud ala Määratud ala ümbermatmisele § 5 Mets Vääriselupaik Võtmebiotoop Määratud ala Määratud ala Määratud ala Metsaseadus § 23 Hoiumets Hoiumets Määratud ala Määratud ala Määratud ala Metsaseadus § 17, 18 Kaitsemets Kaitsemets Määratud ala Määratud ala Määratud ala Metsaseadus § 17, 19, 20 Tulundusmets Tulundusmets Määratud ala Määratud ala Määratud ala Metsaseadus § 17, 22 Tehnovõrgud ja rajatised

64

äärmise elemendi keskelt(sõiduraja Tee kaitsevöönd Riigimaantee 50m 50m telg) Teeseadus § 13, 36, 37 Kohalik maantee 20-50m 20-50m keskelt(sõiduraja telg) Teeseadus § 13, 36, 37 Tänav kuni 10m kuni 10m äärest(teemaa piirist) Teeseadus § 13, 36, 37 Raudtee kaitsevöönd Raudtee 50m 30m äärest(äärmise rööpa teljest) Raudteeseadus § 3 ja 37

4km raadius 4km raadius Lennundusseadus § 35, Lennuvälja lähiümbruse Lennuvälja lähiümbrus Lennuväli lennurajast lennurajast määratud ala määratlemise ja kasutamise kord

Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus § 2 (VV määrus 02.07.2002 Elektripaigaldise kaitsevöönd Elektriõhuliin alla 1 kV 2m 2m keskelt(liini teljest) nr.211)

Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus § 2 (VV määrus 02.07.2002 Elektriõhuliin kuni 20 kV 10m 10m keskelt(liini teljest) nr.211)

Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus § 2 (VV määrus 02.07.2002 Elektriõhuliin 35–110 kV 25m 25m keskelt(liini teljest) nr.211)

Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus § 2 (VV määrus 02.07.2002 Elektriõhuliin 220–330 kV 40m 40m keskelt(liini teljest) nr.211)

Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise 1m äärmisest 1m äärmisest äärest(*äärmistest kaablitest kaitsevööndi ulatus § 5 (VV määrus 02.07.2002 Elektriõhuliin leav. siseveekogude pinnal kaablist kaablist paiknevad mõttelised vertikaaltasandid nr.211)

Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise äärest(*äärmistest kaablitest kaitsevööndi ulatus § 3 (VV määrus 02.07.2002 Elektrimaakaabelliin 1m 1m paiknevad mõttelised vertikaaltasandid nr.211)

Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise äärest(*äärmistest kaablitest kaitsevööndi ulatus § 4 (VV määrus 02.07.2002 Elektriveekaabelliin meres ja järvedes 50m 50m paiknevad mõttelised vertikaaltasandid nr.211)

äärest(õhuruumis(laevatatavad Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise siseveekogud) mõlemalt poolt liini kaitsevööndi ulatus § 4 (VV määrus 02.07.2002 Elektriveekaabelliin jõgedes 100m 100m piiravad mõttelised vertikaaltasandid nr.211)

Elektiohutusseadus § 15, Elektripaigaldise äärest(piirdeaiast, seinast või nende kaitsevööndi ulatus § 6 (VV määrus 02.07.2002 Alajaamad ja jaotusseadmed 2m 2m puudumisel seadmest) nr.211)

65

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise Gaasipaigaldise kaitsevöönd A- ja B kategooria gaasitorustik 1m 1m teljest) hooldusriba ulatus § 2

Küttegaasi ohutuse seadus § 10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise C kategooria gaasitorustik 2m 2m teljest) hooldusriba ulatus § 2

Küttegaasi ohutuse seadus § 10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise D kategooria gaasitorustik DN<= 200 mm 3m 3m teljest) hooldusriba ulatus § 2

Küttegaasi ohutuse seadus § 10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise D kategooria gaasitorustik 200 mm

Küttegaasi ohutuse seadus § 10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise D kategooria gaasitorustik DN>= 500 mm 10m 10m teljest) hooldusriba ulatus § 2

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise C kategooria gaasiparalleeltorustik 3m 3m teljest) hooldusriba ulatus § 2, 4

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise D kategooria gaasiparalleeltorustik DN<= 200 mm 4,5m 4,5m teljest) hooldusriba ulatus § 2, 4

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise D kategooria gaasiparalleeltorustik 200 mm

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise D kategooria gaasiparalleeltorustik DN>= 500 mm 15m 15m teljest) hooldusriba ulatus § 2, 4

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise A- ja B kategooria gaasitorustik vee all 2m 2m teljest) hooldusriba ulatus § 2, 3

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise C kategooria gaasitorustik vee all 4m 4m teljest) hooldusriba ulatus § 2, 3

66

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise D kategooria gaasitorustik DN<= 200 mm vee all 6m 6m teljest) hooldusriba ulatus § 2, 3

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise D kategooria gaasitorustik 200 mm

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise keskelt(mõlemale poole gaasitoru kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise D kategooria gaasitorustik DN>= 500 mm vee all 20m 20m teljest) hooldusriba ulatus § 2, 3

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise äärest(kaitsevööndi ulatus ehitise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise A- ja B kategooria gaasipaigaldis 1m 1m välisseinast või kaitsepiirdest) hooldusriba ulatus § 5

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise äärest(kaitsevööndi ulatus ehitise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise C kategooria gaasipaigaldis 2m 2m välisseinast või kaitsepiirdest) hooldusriba ulatus § 5

Küttegaasi ohutuse seadus §10, Gaasipaigaldise äärest(kaitsevööndi ulatus ehitise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise D kategooria gaasipaigaldis 10m 10m välisseinast või kaitsepiirdest) hooldusriba ulatus § 5

keskelt(mõlemal pool torustikke äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja Surveseadme ohutuse seadus §18, Surveseadme kaitsevöönd Maa-alune soojatorustik alla 200 mm 2m 2m horisontaaltasand) Surveseadme kaitsevööndi ulatus § 2

keskelt(mõlemal pool torustikke äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja Surveseadme ohutuse seadus §18, Maa-alune soojatorustik 200 mm ja suurem 3m 3m horisontaaltasand) Surveseadme kaitsevööndi ulatus § 2

keskelt(mõlemal pool torustikke äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja Surveseadme ohutuse seadus §18, Maapealne sooja-aurutorustik üle 16 bar 10m 10m horisontaaltasand) Surveseadme kaitsevööndi ulatus § 3

67

keskelt(mõlemal pool torustikke äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja Surveseadme ohutuse seadus §18, Maapealne sooja-aurutorustik 16 bar ja alla 5m 5m horisontaaltasand) Surveseadme kaitsevööndi ulatus § 3

keskelt(mõlemal pool torustikke äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja Surveseadme ohutuse seadus §18, Maapealne sooja-veetorustik üle 6 bar 5m 5m horisontaaltasand) Surveseadme kaitsevööndi ulatus § 3

keskelt(mõlemal pool torustikke äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja Surveseadme ohutuse seadus §18, Maapealne sooja-veetorustik 6 bar ja alla 2m 2m horisontaaltasand) Surveseadme kaitsevööndi ulatus § 3

äärest(drenaazitorude, jaotuskambrite, pumbajaamade, mõõtesõlmede ning reguleerpunktide rajatiste ja hoonete kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum mis asub välisseina äärmistest punktidest 2m kaugusel paiknevate Surveseadme ohutuse seadus §18, Surverajatised 2m 2m mõtteliste vertikaalide vahel) Surveseadme kaitsevööndi ulatus § 4 Survetorustikud (ohtlikud ained) Surveseadme ohutuse seadus §18

Surverajatised (ohtlikud ained) määratud ala määratud ala keskelt Surveseadme ohutuse seadus §18

Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 Ühisveevärk ja kanalisatsioon Maa-alused – survestatud, sõltuvalt läbimõõdust 2-3 m 2-3m keskelt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=971518

Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 Maa-alused – vabavoolsed, sõltuvalt läbimõõdust 2-5 m 2-5 m https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=971518

Keskkonnaministri 16. detsembri Torustiku välispinnast või 2005. a määrus nr 76 Maapealsed ja veepealsed 2m 2m kandekonstruktsioonist https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=971518

Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 Veealused 50m 50m keskelt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=971518 Liinirajatise kaitsevöönd Side Liinirajatis maismaal 2m 2m keskelt Elektroonilise side seadus1 §117-119

68

Side Liinirajatis siseveekogudel 100m 100m keskelt Elektroonilise side seadus1 §117-119

kõrgusega kõrgusega ekvivalentne ekvivalentne raadius raadius maapinnal maapinnal Raadiosidemast meetrites meetrites keskelt Elektroonilise side seadus1 §117-119

Planeerimine, ehitamine ja riikliku tähtsusega objektid Planeeringuala Kohustuslik detailplaneeringu ala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Planeerimisseadus § 8, 9 Detailplaneeringu ala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Planeerimisseadus § 8, 9 Üldplaneeringu ala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Planeerimisseadus § 8, 9 Riigikaitseline maa Riigikaitseline maa Määratud ala Planeerimisseadus § 8, 9 Maardla Maardla Määratud ala Maapõueseadus § 62 Uuringu ala Uuringu ala (geoloogiline) Määratud ala Maapõueseadus § 52 ja 54 10m(piirist Piiririba Riigipiir sisemaa poole) Riigipiiri seadus § 6 Keskonnakaitse Paikne saasteallikas Paikne saasteallikas Määratud objekt Määratud objekt Määratud objekt Välisõhu kaitse seadus §19 - 27 Kaitseala loodusreservaat Kaitseala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 29 Kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd Kaitseala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 30 Kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd Kaitseala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 30 Kaitseala piiranguvöönd Kaitseala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 31 Kaitseala piirang uuendamata Kaitseala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus § 91 Hoiuala Hoiuala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 32, 33

Ajutise piiranguga Looduskaitseseadus §91,KKM määrus loodusobjekti ala Ajutise piiranguga loodusobjekt Määratud ala Määratud ala Määratud ala nr24(22.04.04) Looduskaitse üksikobjekti äärest (kaitsevööndi suurus piiranguvöönd Kaitstav looduse üksikobjekt kuni 50m kuni 50m täpsustatakse kaitse-eeskirjas) Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 68 I kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja I kategooria kaitsealune liik mineraalid Määratud ala Määratud ala täpne määratlus iga liigi kohta eraldi Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 46-67 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja II kat. kaitsealune liik mineraalid Määratud ala Määratud ala täpne määratlus iga liigi kohta eraldi Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 46-67

69

III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja III kat. kaitsealune liik mineraalid Määratud ala Määratud ala täpne määratlus iga liigi kohta eraldi Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 46-51, 53-67 Kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus §4(punkt7) Püsielupaiga sihtkaitsevöönd Püsielupaik Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus §4,14-17,20,30,50 Püsielupaiga piiranguvöönd Püsielupaik Määratud ala Määratud ala Määratud ala Looduskaitseseadus §4,14-17,20,31,50 Määratud objekt Määratud objekt Keskkonnaseirejaam või -ala Keskkonnaseire jaam või ala või ala või ala Määratud ala Keskkonnaseire seadus §11 - 13 Nitraaditundlik ala Nitraaditundlik ala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Veeseaduse §26’3 ja 26’4 Kaitsmata põhjaveega ala Allikas Määratud ala Määratud ala Määratud ala Veeseaduse §26’3 ja 26’4 Karstilehter Määratud ala Määratud ala Määratud ala Veeseaduse §26’3 ja 26’4

Surverajatised (naftasaaduste mahuti) 3-10m3 Veeseadus § 26, Naftasaaduste hoidmisehitiste Valgala reostuskaitsevöönd 25m 25m keskelt veekaitsenõuded § 4

Surverajatised (naftasaaduste mahuti) 10-1000m3 Veeseadus § 26, Naftasaaduste hoidmisehitiste 50m 50m keskelt veekaitsenõuded § 4

Surverajatised (naftasaaduste mahuti) 1000-5000m3 Veeseadus § 26, Naftasaaduste hoidmisehitiste 100m 100m keskelt veekaitsenõuded § 4

Surverajatised (naftasaaduste mahuti) >5000m3 Veeseadus § 26, Naftasaaduste hoidmisehitiste 150m 150m keskelt veekaitsenõuded § 4 Reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakutega mehaaniline või bioloogiline reoveepuhasti või eraldi paiknevad reoveesettetahendus- ja Veeseadus § 26, Kanalisatsiooniehitiste Reoveepuhastid kompostimisväljakud 100m 150m Keskelt veekaitsenõuded § 5

Mehaaniline või bioloogiline reoveepuhasti, kus Veeseadus § 26, Kanalisatsiooniehitiste reoveesetet käideldakse kinnises hoones 50m 100m Keskelt veekaitsenõuded § 5

Veeseadus § 26, Kanalisatsiooniehitiste Biotiik, tehismärgala, avaveeline taimestikpuhasti 100m 200m Keskelt veekaitsenõuded § 5

Veeseadus § 26, Kanalisatsiooniehitiste Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla vooluhulk<10m3/d 10m 10m keskelt veekaitsenõuded § 8

Veeseadus § 26, Kanalisatsiooniehitiste Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla vooluhulk>10m3/d 20m 20m keskelt veekaitsenõuded § 8

Veeseadus § 26, Kanalisatsiooniehitiste Ühiskanalisatsiooni purgimissõlm 30m 30m keskelt veekaitsenõuded § 9 Muinsuskaitse Muinsuskaitseala Muinsuskaitseala Määratud ala Määratud ala Määratud ala Muinsuskaitseseadus §4, 24

70

50m(kui ei ole 50m(kui ei ole 50m(kui ei ole määratud teisiti- Kinnismälestise kaitsevöönd Kinnismälestis määratud teisiti) määratud teisiti) täpsustatakse kaitse-eeskirjades) Muinsuskaitseseadus §3, 24, 25, 26

71

LISA 4 Türi valla pärandkultuuri objektid

Jrk nr Objekt Asukoht Objekti kirjeldus Jändja Jändja Ehitati algselt 19. saj. lõpus Laupa mõisavalla kultuurimaja koolimajaks, hiljem 1922 – 1960. ndad oli 1 rahvamajana kasutusel. Jändja puidumassi Jändja Valmis 19. saj. lõpus ja töötas 1960. aastani . tehas Säilinud on hooned osaliselt, pais ja Läti hävituspataljoni poolt põletatud vesiveski. 2 Rae kauplus Jändja 1922-2002 kauplus, mida omal ajal metsavennad 3 röövisid mitmeid kordi. A.Larka Kabala - 4 mälestusmärk Pähklimägi Karjaküla Arvatav linnamägi, hilisem hiiemägi mitme 5 ohvrikiviga. Lintsi vesiveski Karjaküla Veski koht 18. sajandist, tema järgi on nime 6 saanud ka jõgi. Kivisaare rippsild Karjaküla Ühe mehe poolt naisele üksinda ehitatud sild 7 Pärnu jõel, tänaseni säilinud. Metsavendade Karjaküla Metsavendade punkri koht. 8 punker 9 Pala voor Kirna - 10 Tedremäe voor Kirna - 11 Virika voor Kirna - 12 Kabelimäe voor Kirna - 13 Käomäe voor Kirna - 14 Kirna voor Kirna - 15 Uustla voor Kirna - 16 Käomägi Kirna - A.Kaljaspooliku Kirna Tunnustatud muusiku-helilooja, klarnetimängija, mälestuskivi kontsertmeistri, muusikaõppejõu sünnikodu tähistav kivi. Kõrval väiksem, kohaliku 17 melioraatori poolt pakutud kivi. Metsavendade Kolu Metsavendade punkri koht. 18 eluase Kolu Kolu Uuest sillast lõunas võsa sees. Uus sild ehitati raudbetoontugedel kuivale maale. 19 sild Kolu kauplus Kolu Ehitati EV ajal aga avati Nõukogude okupatsiooni tingimustes. Lehed teatasid et isake Stalin armastab nii palavalt Kolu rahvast, et oma kätega 20 ehitas Kolusse kaupluse. 21 Jelisseejevi veski Kolu Veski koht Kolu mõisapargis põhjaservas.

72

Läti Kolu 1941. a juulis taganes Läti hävituspataljon Lätist Hävituspataljoni kuni Pärnu jõe põhjakaldani, kus püsiti üle kahe tagavara kaitseliin nädala. Igaks juhuks kaevati kaitseliin ka Kolusse mõisast kirdesse jäävasse metsatukka. Kaevikud 22 ja kaitseliinid on aimatavad. Kõltsi kabel Kolu Valmis 19. saj lõpul koos matmispaigaga selle ümber. Perekond von Traubenbergide, Lokuta mõisnike, rahula. Kabel on lagunenud, 23 matmispaik rüüstatud. Pastor H.Meri Kolu Harald Meri kadus ja ta maja põles Suure Reede 24 mälestusmärk öösel 1990. a ning ta surnukeha leiti pühapäeval. Karjatoa silotorn Kolu Silotorn, milles tallas hobune, kes peale töö lõppu 25 hukati. G. Kingissepa Kurla - 26 mälestusmärk Põrgu talu Kurla - 27 lubjaahi 28 Kurla koolimaja Kurla - 29 Kurla kõrts Kurla Säilinud vana kõrtsihoone. 30 Kõrgessaare voor Kõrgessaare - 31 Jeena männid Laupa Vähemalt 150. a. puud Laupa- Põikva teeääres. Metsa-Ida elupaik Laupa Võstermäe metsas erakuna elanud naisterahva elupaik, kes hiljem nähtava põhjuseta hullumajja 32 pisteti. 33 Laupa vesiveski Laupa Hiiglaslik ehitus mis tänini säilinud. Täku tee Laupa Eestlasi ja venelasi endast madalamaks pidanud Laupa mõisniku mahamärgitud sinka – sonka vana Särevere – Pärnu maantee lõigud Laupa küla 34 vahel. 35 Võistermäe rahn Laupa - Valtsi Ülo tammik Lokuta Legendaarse metsamehe istutatud tammik Türi – 36 Tallinna maantee ääres. J. Hiobi Lokuta - 37 mälestusmärk Lokuta Lokuta mõisast loodes, täna on seal mitmed 38 väikesed ettevõtted. Lokuta Lokuta 39 viinavabrik 40 Meossaare kabel Meossaare Säilinud on kabeli varemed. Meossaare Meossaare - 41 pommiaugud J.Vilmsi Meossaare - 42 mälestusmärk Vassaare Metsaküla - 43 metsakivi 44 Vassaare põllukivi Metsaküla -

73

45 Iidse küla asupaik Mäeküla Kiviaja leiud ja rauasulatamise jääkide leiud. Mäeküla park Mäeküla Park Mäeküla mõisa ümber, millest on alles vaid 46 varemed Euroopa Mäeküla Tee Mäekülast Torile. 47 vallutamise tee 48 Tori voor Näsuvere - 49 Näsuvere voor Näsuvere - 50 Sohlu voor Poaka - 51 Mõnnaku voor Poaka - 52 Poaka voor Poaka - 53 Kuusiku voor Poaka - 54 Taga-Epneri voor Poaka - 55 Hansu voor Poaka - 56 Epneri voor Poaka - 57 Sohlumägi Poaka - 58 Iisati mägi Põikva Püha hiiekoht ohvrikiviga Eest-Vahnovere Põikva 20. saj algul väimehe poolt abikaasale tänutäheks 59 tammeallee istutatud 41 puust allee, mis on tänaseni säilinud. Püti rist Põikva Põikva- Pikkmetsa vaheline risttee, ligiduses 60 elanud mehe nime järgi. A.Liivaku Põikva Põikva küla Raismiku talust on pärit 12 kordne 61 mälestusmärk maailmameister laskmises. Metsavend J. Põikva Süütult hukatud 17. aastase poisi kalm. 62 Lehtpere kalm 63 Saare-Siimu tamm Rassi Tamm põlisel talukohal. 64 Jahiloss Rassi - Mälestusmärk Rassi Mälestusmärk metsavendadele. kõigile 65 metsavendadele Metsaülemate kivi Rassi Kivisse raiutud Kabala metskonna metsaülemate 66 nimed. Kabala metskonna Rassi Kabala metskonna poolt loodud park. 67 park 68 Retla koolimaja Retla Säilinud vana koolimaja varemed. 69 Luisu rahn Rikassaare - Särevere tehased Särevere Kunagine viina vabrik ja Kondentspiima tehas, mis Nõukogude vägede poolt 1941. a hävitati. Säilinud on vaid viinavabriku korsten. 70 Ühtsuskivi Särevere Balti inimketi mälestuseks, mis toimus 71 23.08.1989. a. Särevere lennuväli Särevere Valmis 1936. aastal ja kasutati erinevate riikide 72 poolt kuni 1944. aastani. 73 Rabamari kivi Taikse -

74

Kolgata mägi Türi linn Voor linna sees Küti- Nooruse ja Mäe tänava ümbruses – 1905. aasta ülestõusu mahasurumise järel hukati Mäe tänava ligidal Särevere mõisa rehes kohalik rätsep Kütt, kes ei olnud otseste mõisate põletamistega seotud. Kui hukatavat 74 hukkamisele talutati, öelnud ta, et on Kolgata teel. 75 Kirikumägi Türi linn Kiviaegsete esemete leiukoht. Särevere Türi linn Asub Küti ja Viljandi tänava ristumiskohal. 76 vallamaja Paide EPT Türi linn Piirkond Tehnika ja Kalevi tänava vahel. Seal asus aastatel 1960 -1990 hiiglaslik Eesti Põllumajanduslik Tootmiskoondis ligikaudselt 77 1000 töötajaga. Pilpaküla Türi linn Ala Tolli tänavast Paide poole. XX sajandi algul oli sealkandis paljude elamute ehitamine pooleli ja tuul pillutas ilma kõrghaljastuseta ehitustandril 78 pilpaid ja prahti. Kringliküla Türi linn Väike- Pärnu ja Tolli tänava vaheline ala. Väike – Pärnu nurgal asus XX sajandi alguses kaks pagaritöökoda, millest ühe ukse kohal rippus üle 79 kullatud kringel. Kappernauma Türi linn Piirkond Allika tänaval – endise Kihelkonna kooli ümbruses. Kuna Pärnu jõe ida kaldal koolimaja vastas asunud armetud hurtsikud ja mõni lootsik, hakanud hirvhambast koolipoisid 80 ümbrust Kristuse sünniküla järgi hüüdma. 81 Tanka küla Türi linn Kiriku ümbruse piirkond (ka Kiriku küla). Näljaküla Türi linn Kohalik fotograaf Avelinius Tõnisson ei sallinud (Pilliküla) Näljaküla nime ja propageeris Pilliküla nime, kuna sealkandis asus tema pillipood. 82 Nopsaküla Türi linn Raadiojaama vastas ehitati raadiojaama töötajatele mitu elamut nn, Nopsa kividest, st. saepuru, liiva ja tsemendi segust väikeplokkidest. 83 84 Vabrikuküla Türi linn Piirkond Vabriku puiestee ja raudtee vahel. Konnaküla Türi linn Konnaküla nime kandis kevadeti Pärnu jõe poolt üleujutatud ala jõe ja Viljandi tänava vahel 85 Särevere moonamajade läheduses. Kõrgessaare Türi linn Kõrgessaare surnuaiast kirdesuunas asus 1958 – hüppetorn 1967 kohalike ühistööna valminud 86 suusahüppetorn. 87 Hundisaare voor Türi-Alliku - 88 Saarte voor Türi-Alliku - Alliku voor Türi-Alliku - 89 90 Marjamaa Türi-Alliku -

75

Türi-Alliku Türi-Alliku Siin on töötanud ja elanud mitmed tunnustatud 91 vesiveski kunsnikud, viimati Võerahansu. 92 Laulupeo kivi Türi-Alliku - 93 Vaki kivi Villevere - 94 Suurkivi Villevere - Villevere kooli Villevere Endise kooli asupaigas mälestuskivi. 95 mälestusmärk 96 Alliku vallamaja Väljaotsa Hävinud vana vallamaja asukoht 97 Äiamaa rahn Äiamaa - 98 Änari pärn Änari - Eesti jämedaim Änari - 99 pihlakas Änari vallamaja Änari Hoone valmis 1930 rahva rahadega ja hävitati 100 1941. Läti hävituspataljoni poolt. 101 Iietalu hiie allikas Änari Tänaseni suurveega töötav allikas. Raudemetsa mänd Rahvasuus räägitakse, et kes Raademetsa mändi raiub, see peatselt sureb. Sadakond aastat tagasi raiunudki üks mees terve hommikuvahe puud kui järsku surnult puu kõrvale kukkunud. Kirvejäljed 102 paistavad tänaseni välja.

------Looduslikud pühapaigad

76

LISA 5

TÜRI VALLA KINNISMÄLESTISTE NIMEKIRI

Jrk Reg nr Mälestise nimi V/K Omavalitsus Aadress Vana nr reg nr

1 4000 II maailmasõjas hukkunute K Türi vald Arkma küla 448 ühishaud 2 9581 Kivikalme K Türi vald Arkma küla 883 3 9582 Kivikalme K Türi vald Arkma küla 885 4 9583 Kivikalme K Türi vald Arkma küla 884 5 9781 Kalmistu K Türi vald Jändja küla 2095 6 9782 Kiviaja esemete leiukoht K Türi vald Jändja küla 921

7 15143 Jändja puumassivabriku hoone K Türi vald Jändja küla - varemed

8 15144 Jändja puumassivabriku tamm K Türi vald Jändja küla -

9 15145 Jändja vesiveski varemed K Türi vald Jändja küla -

10 14987 Kabala mõisa peahoone K Türi vald Kabala küla k

11 14988 Kabala mõisa park K Türi vald Kabala küla - 12 14989 Kabala mõisa allee K Türi vald Kabala küla - 13 14990 Kabala mõisa pargi piirdemüürid K Türi vald Kabala küla -

14 14991 Kabala mõisa ait K Türi vald Kabala küla k 15 14992 Kabala mõisa kelder K Türi vald Kabala küla -

16 14993 Kabala mõisa aednikumaja K Türi vald Kabala küla -

17 14994 Kabala mõisa tõllakuur K Türi vald Kabala küla -

18 14995 Kabala mõisa valitsejamaja K Türi vald Kabala küla -

19 9783 Kivikalme K Türi vald Kirna küla 918 20 15126 Kirna mõisa peahoone K Türi vald Kirna küla 398

21 15127 Kirna mõisa park K Türi vald Kirna küla 398 22 15128 Kolu mõisa peahoone K Türi vald Kolu küla k

23 15129 Kolu mõisa park K Türi vald Kolu küla k 24 15130 Kolu mõisa ait K Türi vald Kolu küla - 25 9584 Kivikalme K Türi vald Kurla küla 886 26 15131 Laupa mõisa peahoone K Türi vald Laupa küla k

77

27 15132 Laupa mõisa park K Türi vald Laupa küla - 28 15133 Laupa mõisa kelder K Türi vald Laupa küla - 29 15134 Laupa mõisa sõiduhobuste tall K Türi vald Laupa küla -

30 15135 Laupa mõisa kuivati K Türi vald Laupa küla - 31 15136 Laupa mõisa valitsejamaja K Türi vald Laupa küla -

32 15137 Laupa mõisa viinavabrik K Türi vald Laupa küla -

33 9784 Ohverdamiskoht "Hiiemägi" K Türi vald Mõla küla 186-k

34 9785 Ohvrikivi "Kitse jälgedega kivi" K Türi vald Mõla küla 187-k

35 9786 Kivikalme K Türi vald Poaka küla 919 36 9585 Kalmistu K Türi vald Rassi küla 2560 37 9586 Kalmistu K Türi vald Rassi küla 180-k 38 9587 Kalmistu K Türi vald Rassi küla 887 39 9713 Kivikalme K Türi vald Raukla küla 879 40 9714 Pelgupaik K Türi vald Retla küla 882 41 15138 Särevere mõisa peahoone K Türi vald Särevere küla k

42 15139 Särevere mõisa park K Türi vald Särevere küla -

43 15140 Särevere mõisa ait K Türi vald Särevere küla -

44 15141 Särevere mõisa kelder K Türi vald Särevere küla -

45 15142 Särevere mõisa kuivati K Türi vald Särevere küla -

46 9715 Kalmistu K Türi vald Tänassilma küla 920

47 4027 Türi Vana kalmistu K Türi vald Türi linn, Kohtu t. -

48 4028 Türi Kesklinna kalmistu K Türi vald Türi linn, Lembitu - tn 49 27121 Vabadussõja mälestussammas K Türi vald Türi linn, Lembitu tn, Türi Kesklinna kalmistu

50 4029 II maailmasõjas hukkunute K Türi vald Türi linn, Türi 442 ühishaud Kesklinna kalmistu 51 4030 II maailmasõjas hukkunute ja K Türi vald Türi linn, Türi 27-k terroriohvrite ühishaud Kesklinna kalmistu

52 4031 Terroriohvrite ühishaud K Türi vald Türi linn, Türi 37-k Kesklinna kalmistu

78

53 4032 II maailmasõjas hukkunute K Türi vald Türi linn, Türi - matmispaik Kesklinna kalmistu 54 4033 Mats Tõnissoni (1853-1915) haud K Türi vald Türi linn, Türi 28-k Vana kalmistu

55 15123 Türi kirik K Türi vald Türi linn, 397 Wiedemanni 7

56 15124 Türi kirikuaia piirdemüür K Türi vald Türi linn, 397 Wiedemanni 7

57 15125 Türi kirikuaia kabel K Türi vald Türi linn, 397 Wiedemanni 7

58 4026 Türi kirikuaed ja ohverdamiskoht K Türi vald Türi linn, Arh. Wiedemanni t. 7 397, Arhe. 115-k 59 4034 II maailmasõjas hukkunute K Türi vald Türi linn, Viljandi 895 ühishaud t. 60 9588 Kivikalme K Türi vald Villevere küla 2559 61 9716 Kalmistu K Türi vald Äiamaa küla 881 62 9717 Kalmistu K Türi vald Äiamaa küla 880

79

Türi valla üldplaneeringu kooskõlastuste koondtabel

Nr Kooskõlastav Kooskõlas- Kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Planeerija organisatsioon tuse kuupäev esindaja, märkused ja number kontakt- kooskõlastaja andmed tingimuste täitmise kohta 1 Lääne-Eesti Päästekeskus 03.10.2008 nr Kriisiregu- Kooskõlastatud 7.3-4/50 leerimisbüroo märkusteta juhataja Toomas Luik; Pikk tn 20a 80010 Pärnu 2 OÜ Türi Vesi 14.10.2008 nr Juhataja Ivo Kooskõlastatud 16 Raudsepp; märkusteta Tehnika 7 72213 Türi 3 OÜ Põhivõrk 23.09.2008 nr Elektrivõrgu Kooskõlastatud järgmiste Märkused arvesse PV-EPS-3/810 planeerimissek märkustega: 330 kV võetud, joonisel tori juhataja õhuliini kaitsevööndi laius parandused sisse Mart liini mõlemale poole on viidud. Landsberg; 40m (kogu laius 80m). Kadaka tee 42, Jooniste 2/1, 2/2, 3/2 ja 12915 Tallinn 3/3 tingmärkides on 7151302 ekslikult märgitud kaitsevööndi laiuseks 30m. OÜ-l Põhivõrk ei ole planeeritud 110kV ja 330 kV õhuliinide asendamist maakaabelliinidega. Jooniste 2/1 ja 2/2 tingmärkides on märgitud ekslikult perspektiivne 220-330 kV pingega maa- alune kaabelliin. Õhuliinide asendamisel kaabelliinidega, tuleb huvitatud poolel kanda kõik sellega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud kaabelliinide trassi valiku, kooskõlastamise, projekteerimise ja ehitusega, samuti kulud trassi isikliku kasutusõiguse seadmisega OÜ Põhivõrk kasuks. 4 OÜ Jaotusvõrk 09.19.2008 Võrguarengu Kooskõlastatud projektijuht märkusteta Jaan Lomp; Pärnuvälja 3 72720 Paide linn Järvamaa 5 Muinsuskaitse-amet 03.12.2008 nr Järvamaa Kooskõlastatud 10518 vanem- märkusteta

80

inspektor Tiit Schvede 6 Väätsa Vallavolikogu 25.09.2008 nr Kooskõlastatud 49 Volikogu märkusteta esimees Arne Palitser; Väätsa alevik Kooli tn 10 Järvamaa, 72 801 7 Paide Linnavolikogu 16.10.2008 nr Linnavolikogu Märkus: kanda sisse Türi Üldplaneeringu 83 esimees Ants linna kaugus Paide linnast seletuskirja lk 5 rida 9 Hiiemaa; 13 km lisatud tekst:“ kaugus Keskväljak 14, maakonnakeskusest Paide 72711 Paidest 13 km” 8 Paide Vallavolikogu 25.09.2008 nr Volikogu Kooskõlastatud 51 esimees Harti märkusteta Paimets; Pärnu 58 72712 Paide 9 Koigi Vallavolikogu 09.10.2008 nr Volikogu Kooskõlastatud 64 esimees Leiger märkusteta Metsalu; Järvamaa, Koigi küla 72 501 10 Imavere Vallavolikogu 23.10.2008 nr Volikogu Kooskõlastatud 32 esimees Mati märkusteta Hõbemägi; Imavere Imavere vald 72401 Järva maakond 11 Kõo Vallavalitsus 01.10.2008 nr Vallavanem Kooskõlastatud 7-1.2/k277 Tarmo Riisk; märkusteta Kõo küla, Viljandimaa 70501 12 Võhma Linnavavalitsus 24.09.2008 nr Abilinnapea Kooskõlastatud Üldplaneering näeb ette K420 linnapea märkusega: ehitada perspektiivse ülesannetes Kahala – Võhma suunas kergliiklustee Kahala – Aare Järvik; jalgtee, kuna Türi valla Võhma suunal Tallinna 15 lapsed käivad Võhma 70603 Võhma gümnaasiumis Viljandimaa 13 Suure-Jaani 24.09.2008 nr Volikogu Kooskõlastatud Vallavolikogu 243 esimees märkusteta Arnold Pastak; Suure-Jaani Vallavalitsus Lembitu pst 42 Suure-Jaani Suure-Jaani vald 71502 Viljandimaa

81

14 Vändra vallavalitsus 22.09.2008 nr Vallavanem Kooskõlastatud 194 Peeter märkusteta Reimann; Allikõnnu, Vändra vald 87604, Pärnu maakond 15 Käru Vallavolikogu 25.09.2008 nr Volikogu Kooskõlastatud 21 esimees Riina märkusteta Kalvet; Viljandi mnt 17 Käru Raplamaa 79201 16 Maanteeamet 22.10.2008 nr Planeeringute Kooskõlastatud 1) Vt seletuskiri p.2.7.2 3.1-2/08- osakonna märkustega: vt lisatud lause: 01390/033 juhataja Tõnis Maanteeameti kiri p.1.-8. “Riigimaantee Tagger; kaitsevööndi ulatuses Maanteeamet on uute hoonete või Pärnu mnt. rajatiste ehitamine tee 463a omaniku nõusolekuta Tallinn 10916 keelatud.” Tel: 6119370 2) Vt seletuskiri p.2.7.2 lisatud lause: „Vahetult riigimaantee äärde planeeritavatel elamualadel tagatakse Rahvatervise seaduse paragrahv 8 lõige 2 punkt 7 alusel Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud normmüratase arendaja vahenditega.” 3) vt Seletuskiri p.2.7.2 lisatud laused:” Riigimaanteelt arendusaladele ligipääsu kavandamisel juhindutakse liiklusohutusest ja Maanteede projekteerimisnormide p 5.2 nõuetest. Üldjuhul ei ole tugimaanteedele ja suurema liiklussagedusega kõrvalmaanteedele uute ristmike kavandamine soovitav. Riigimaanteedelt juurdepääsude, jaotusteedevõrgu, ja liinide paigutuse ühtseks lahendamiseks suurematel arendusaladel

82

koostatakse detail- või osaüldplaneering.” 4) vt Seletuskiri p.2.7.2 listaud laused:” Kruusakattega riigimaanteedele tolmuvaba katte paigaldamine toimub vastavalt riigimaanteede teehoiukavale. Türi Vallavalitsuse eelistus tolmuvaba katte paigaldamiseks on järgmine: Laupa – Kurgja, Kirna – Pala – Änari, Oisu – Kärevere – Taikse, Taikse – Tori – Türi, Kolu – Jändja, Oisu – Retla – Saareotsa, Parasi – Põikva – Rassi ja Näsuvere teedele. 10” 5)vt Seletuskiri p.2.7.1. lisatud viimane lause:“ Türi ümbersõidutee trassi II ehitusjärjekorra piiranguvööndi määramisel lähtutakse riigimaantee perspektiivsest klassist ning ehitustegevus piiranguvööndis tuleb kooskõlastada Maanteeametiga”. 17 Põhja Regionaalse 24.10.2008 nr Direktori Kooskõlastatakse Maanteeameti Maanteeameti Järvamaa 7-4/80811 asetäitja Peeter tingimusel, et arvestatakse märkused on arvesse osakond Paju; Maanteeameti 22.10.2008 võetud (vt eelnev Põhja kirjaga nr 3.1-2/08- kooskõlastus) Regionaalne 01390/033 esitatud Maanteeamet märkustega Pärnu mnt. 463a Tallinn 10916 tel: 6304801 18 OÜ Türi Linnavara 23.09.2008 Juhatuse liige Kooskõlastatud Urve Meerits; märkusteta Kohtu 2 72213 Türi 19 Elion Ettevõtted 08.12.2008 nr Tallinn-Põhja Kooskõlastatud Aktsiaselts 61-8-41175- kaabliosakonn märkusteta 7/537 a juhataja Nikolai Leonov; Sõle 14, 10611 Tallinn, tel:6397341

83

20 Majandus- ja 23.10.2008 nr Kantsler Kooskõlastatud 1)Vt Seletuskiri p.2.2.4 Kommunikatsiooni 18:-1/8- Marika Priske; märkustega: vt Majandus- – lisatud viies lõik: Ministeerium 04868/00 Harju 11 ja Kommunikatsiooni „Olemasolevate 15072Tallinn Ministeeriumi kiri p.1.-7. korterelamute fassaadide kaasajastamisel ja avatäidete soojustamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 258 kehtestatud nõuetele jälgida väljakujunenud miljööga sobivaid lahendusi. 2)Vt seletuskiri p2.7.2 kolmas lõik: “Riigimaanteedelt juurdepääsude, jaotusteedevõrgu, ja liinide paigutuse ühtseks lahendamiseks suurematel arendusaladel koostatakse detail- või osaüldplaneering.” 3) Vt Seletuskiri p.2.5 täiendatud: “Ehituspärandi säilimiseks kavandatakse üldplaneeringuga miljööväärtusliku hoonestusalana Türi linnas Vabriku puiestee miljööala ning nähakse seal ette järgmised kaitse- ja kasutustingimused: Säilitatakse olemasolev kinnistute jaotus, hoonestus ja kõrghaljastus. Üldjuhul kuuluvad hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal restaureerimisele või rekonstrueerimisele. Juhul kui hoone tehniline seisukord ei võimalda hoonet säilitada, on lubatud selle asendamine olemasolevat mahtu järgiva hoonega. Võimalusel välditakse ajalooliste abihoonete (pesuköögid, keldrid, kuurid) lammutamist,

84

leides neile uue, kaasaja oludele vastava funktsiooni. Hoonete renoveerimine ja rekonstrueerimine toimub ehitusloa alusel. Miljööalal asuvate hoonete mahu, fassaadi või kandvate konstruktsioonide muutmine toimub ehitusprojekti alusel. Hoonete renoveerimisel järgitakse säästva renoveerimise põhimõtteid.“ 4) 5)vt. Seletuskiri p.2.7.2 täiendatud viimane lõik:“ Liikluskorralduse tähtsaimaks põhimõtteks reisijateveos on ühistransporditeenuse eelistamine. Türi vallas on raudtee oluline ühistranspordivahend. Suur osa valla piire ületavast ühistranspordivajaduses t kaetakse rongidega. Raudteeterminalidesse pääsemine korraldatakse vallasisese bussivõrguga. Etteveoskeem kavandatakse Kolu, Türi, Taikse, Kärevere ja Ollepa busside ja raudteejaamade/peatust e baasil, kuhu rajatakse ümberistumisterminalid koos vajalike ehitiste ja rajatistega (ootepaviljonid, parklad, jalgrattaparklad jm). Ühendus maakonnakeskuse, Paidega, toimub bussitranspordiga.” 6) Miljööalade skeemidele on listud viide tingmärkide lehele.

85

21 Edelaraudtee 25.09.2008 nr Juhataja Rain Kooskõlastatud 1) märkus on arvesse (Infrastruktuuri) AS I-4/229-2 Kaarjas; märkustega: võetud; Kaare 25 1)Türi valda ja Türi linna 2)ülesõidukohta Jaama 72213 TÜRI läbiva raudtee nimetus on tänaval planeeritakse Lelle-Viljandi-Türi varuülesõidukohana raudtee; eriolukordade tarbeks, 2)Ei ole mõistlik mitte alternatiivse kavandada alternatiivset ülesõidukohana; ülesõidukohta Türi linnas 3) Ümber Türi linna endise Türi-Tamsalu kavandatud raudteetammi pikendusele ümbersõidutrassi Jaama tn-ni – lähim ristumine Lelle-Türi- olemasolev ülesõidukoht Viljandi raudteega Türi linnas asub Viljandi kavandatakse mnt-l, s.o kavandatud kahetasandilisena asukohast ca 650m kaugusel. Kavandatavas asukohas tekiks sellisel juhul ülesõit min üle nelja raudtee, mis tähendab sisuliselt vähemalt nelja järjestikust ülesõidukohta; 3)Ümber Türi linna kavandatud ümbersõidutrassi ristumine Lelle-Türi- Viljandi raudteega kavandada kahetasandilisena. 22 RMK Järvamaa metskond 04.12.2008 nr Metsaülem Kooskõlastatud 3-1.1/45 Peeter Puhke; märkusteta Aravete alevik, Ambla vald, 73501 Järva maakond; Tel: 6767359 23 Järva Maavalitsus 28.10.2008 nr Maavanem Kooskõlastatud järgmiste Üldplaneering on 2.1 -9/2231 Üllar märkustega: kooskõlastatud Järva Vahtramäe; üldplaneering maaparandusbürooga ja Rüütli 25, kooskõlastada Järva Kaitseministeeriumiga 72713 Paide; Maaparandusbürooga, (vt järgnevad Tel: 3850101 sest suurele osale Türi kooskõlastused) valla põllumaadele on rajatud maaparandussüsteemid; üldplaneering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna üldplaneeringu punktis 2.14 määratakse riigikaitselise otstarbega maa-alad Türi vallas

24 Kaitseministeerium 10.12.2008 nr Kantsler Riho Kooskõlastatud järgmiste Vt seletuskiri p.2.14. 12.1-1/7741 Terras; märkustega: Türi linnas Kinnistud aadressil Sakala tn 1 Väike-Pärnu 6b kinnistul Väike-Pärnu tn 6b ja 15094 Tallinn asub Kaitseliidu Järva Mehhaanika tn 22a Tel: 7170022 Maleva staabihoone, mis nähakse ette

86

tagastatakse Kaitseliidule perspektiivse riigikaitse Kaitseliidu seaduse maana. paragrahv 40 lõige 1 alusel; Türi linnas Mehhaanika tn 22a asub Kaitseministeeriumi valitsemisel ja Kaitseliidu kasutuses olev kinnistu koos seal asuva angaariga, mis võõrandatakse Kaitseliidule riigivara seaduse alusel. 25 Põllumajandus- 05.11.2008 nr Juhataja Theo Kooskõlastatud ministeeriumi Järva 2-1/101-1 Aasa; Tallinna märkusteta Maaparandusbüroo tn 8a, 72211 Türi 26 Järvamaa 31.12.2008 nr Ei kooskõlasta. Järgmise Sisse viidud järgmised Keskkonnateenistus 34-11-4/13915 märkused: parandused: 1.Peatükis 1.1 Kolus ja 1. Peatükis 1.1 on Ollepal ei ole 22.lõigus uus lause:“ ühiskanalisatsiooni; Ühisveevarustus ja - kanalisatsioon on Türi linnas, Säreveres ja Oisus, Türi-Allikul, Kirnas, Laupal, Taikses, Metsakülas, Kabalas, Kahalas, Änaris; Ollepas ja Kolus ainult ühisveevarustus.“ 2.Peatükis 1.4 Türi vallas 2. Peatükis 1.4 ei ole Kihli küla ja asendada 7. lause uue Sanametsa nimelist kohta; lausega: „Sportimiseks pakub võimalusi arendatav Kihli motokompleks Lokuta külas, jahilasketiir Retla külas, terviserajad Väljaotsa külas, Kirna külas Käomäel ja Tolli metsas, Saunametsas ja Kõrgessaares, kaasaegne kergejõustikustaadion Türil, spordihooned ja siseujula Türi linnas.“ 3.Peatükis 1.8.7 puub 3. Peatükki 1.8.7 on puhastussüsteemide lisatud laused:“ Kabala loetelust Kabala asula küla ühiskanalisatsioon ning Änari ja Metsaküla koosneb kolmest reovee elamute biotiigid; ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsioonitorustike st ja reoveepuhastist BIO-100. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse

87

korrusmajade, osaliselt eramute ja endise põllumajandusühistu tootmishoonete reovesi. Änari küla ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse kahe korruselamu ja ridaelamu reovesi. Metsaküla majapidamistes tekkiv reovesi kogutakse suunatakse läbi reovee ülepumpla reoveepuhastisse (biotiiki).“ 4.Lisas 2 puudub Poaka 4. Lisasse 2 lisatud puurkaev; Poaka puurkaev. 5.Peatükis 2.12 tabelis 4 5. Märkust ei ole on sagedasti käsitletud arvestatud. Kolu küla ja nn Kõltsi suvilapiirkonda. 6. Peatükis 2.2.5.36 on 6. Peatükis 2.2.5.36 on kirjutatud:“Kõltsi uued lasused:“ tiheasustusala....tsoneerim Tsoneerimisel on isel on arvestatud arvestatud järgmiste järgmiste olulisemate olulisemate rajatistega: kavandatavate rajatistega“ _ Tallinn – Rapla – Türi tugimaantee; _ Lelle – Türi – Viljandi raudtee; Üldplaneeringus on kavandatud: _ pere- ja ridaelamute maa Kõltsi tiheasustusalale; _ puhke- ja virgestusmaa Kõltsi karjääri;“ 7. Kaardil 11/ on Kõltsi 7. Kõltsi kabeli asukoht kabel märgitud valesse on parandatud. kohta 8. ÜP tsoneerimise 8. Tingmärgi nimetus kaartidel on kasutatud on asendatud uue tingmärki „Tiheasustusala nimetusega : piir“, kuigi see saab olla „Tiheasustusala alles ettepanek. ettepanek“ 9.Teede ja tehnorajatiste 9. Kaardil on asendatud kaardil on kasutatud väljend „reovee väljendit „reovee kogumise piirkond“ uue kogumise piirkond“, õige väljendiga: „reovee on „reovee kogumisala“ kogumisala“. 10. Tehnorajatiste kaardil 10. Kaardile on kantud puuduvad Laupa kooli ja Laupa kooli ja Metsaküla elamute Metsaküla elamute reoveepuhastid. reoveepuhastid.

88

11. ÜP seletuskirja lk 20 11. Märkust ei alapeatükis Türi linna, arvestatud. alevike ja külade tsoneerimine on kavandatud tiheasustusala Kirna küla keskuses ja Sohlumäel. Joonisel Kirna, Poaka ja Sohlumäe funktsionaalne tsoneerimine on olemasoleva elamumaana märgitud Kõrtsi kinnistu (katastritunnus 83601:002:1520), Mäe kinnistu (katastritunnus 83601:002:1020), Jõeääre kinnistu (katastritunnus 83601:002:1010), Jõeääre kinnistust lõunas asuv jätkuvalt riigi omandis olev maa ning osaliselt Tölpla kinnistu (katastritunnus 83601:002:0097), kuigi hetkel on need maatulundusmaad. 27 Keskkonnaamet 11.03.2009 nr Jaan Pikka Kooskõlastatud HJR 6-5/567-3 Harju-Järva- märkusteta Rapla regiooni keskkonnakasu tuse juhtiv- spetsialist juhataja kt ülesannetes; Narva mnt 7a; Tel:6272193, Tallinn 15172 28 Tallinna 23.12.2008 nr Natalja Kooskõlastatud Tervisekaitsetalitus 1-8.5/3736 Shubina , märkusteta direktori kt, Tel:6943704, Tallinn 11619, Hiiu 42 29 Keskkonnaministeerium 19.12.2008 nr Jaanus 1. Täiendada p.2.13 Retla Ettepanekut arvestati ja Maa-amet 1-1/13915-6 Tammkivi, küla ühiskondlike hoonete minister; ja üldmaa ( kü-te Narva mnt 7a; 53701:004:0930 ja Tel:6262802, 53701:004:1000 vahelisel Tallinn 15172 alal). 2. Kabala tiheasustusalas: Ettepanekut arvestati reformimata riigimaale, Osaliselt - Jaanuse mis piirneb idast Jaanuse maaüksusel paikneva ja Võitina maaüksustega, sanitaarkaitsetsooni määrata maakasutuse ulatuses jäetakse juhtfunktsiooniks sihtotsatarve väikeelamumumaa. haljasalaks. 3. Türi linnas reformimata Ettepanekut ei riigimaale, mis külgneb arvestata, kuna

89

põhjast Mehhaanika tn 2 reformimata riigimaal ja Mehhaanika tn 4 paikneb park. korterelamumaaga määrata perspektiivne väikeelamumaa või korterelamute ala maakasutuse juhtfunktsioon. 4. Türi linnas reformimata Reformimata riigimaale riigimaale, mis piirneb määratakse väikeelamu läänest Põllu tn 22, sihtotsatarve. põhjast Põllu tn 26 ja idast Põllu tn 24 korterelamutega, määrata maale perspektiivne korterelamute juhtfunktsioon. 5. Kolu küla Kõltsi Ettepanekut arvestati. tiheasustusala: reformimata riigimaale, mis piirneb põhjast Ojaääre 8 ja Ojaääre 7 elamumaa sihtotsatarbega maaüksustega, määrata perspektiivne elamumaa maakasutuse juhtfunktsioon. 6. Puurkaevude aluse maa maakasutuse sihtfunktsiooniks määrata tootmismaa; Reoveepuhastite aluse maa sihtfunktsiooniks määrata jäätmekogumismaa. 7. Üldplaneeringut tuleb Ettepanekut arvestati kooskõlastada RMK-ga. 8. Maavarade tabelile Ettepanekut arvestati lisada varude seisu osaliselt, üld- kuupäev, Lisada planeeringu üldplaneeringu kaartidele seletuskirjale on lisatud maardlate nimetused, tuua Loodusvarade joonis. välja mäeeraldised, tsoneerida maardlad mäetööstus- või turbatööstusmaana. 9. Lisada p 1.3 selgitus, et Ettepanekut arvestati. maardlatele planeeritud rohevõrgustikualad ning puhke- ja virgestusmaad ei taksita kaevandamisvajaduse tekkimisel juurdepääsu maavarudele.

90