Hanno Pevkur Hindab Konkreetsust Ja Lahendusi

Eesti Reformierakonna väljaanne Sügis 2012 Elust Inimestest Poliitikast

Urmas Paet: Euroopa Liit on meie loomulik elukeskkond

84 lk Keit Pentus-Rosimannus huvitavat juhib Eesti põlevkiviajast välja lugemist

Sotsiaalminister Hanno Pevkur hindab konkreetsust ja lahendusi

Tiina Teppan: esimesed sammud koolivõrgu uuendamisel on Tartus tehtud

Lastetoetuste tõusu reformist lähemalt! Loe lk 16-19 Selles numbris

Ministri Lk 20 Võimaluse piires optimistlikust kabinetis riigieelarve planeerimisest Lk 22 Riigieelarve tuludest ja kuludest Keskendume sisule arvudes Lk 24 Eesti filmi kasutamata potentsiaalist eformierakonnale on viimane poolaasta palju Erakondade ja poliitika läbipaistvust puudutav on mõtteainet pakkunud. Aeg pole olnud just ker- oluline. Kontekst on pinev ja keeruline, aga me ei Lk 26 Hetkel aktuaalsetest välispoliitika R gete killast, seda on iga skandaalist puudutatud unusta ega kaldu kõrvale poliitikast, mis on seni aidanud teemadest reformierakondlane omal nahal tunda saanud. Aga patt Eesti edulugu kirjutada. Me jätkame rääkimist asja- oleks viriseda. Parem on võtta sõnasepp Lennart Merist dest, mis Eesti inimesi reaalselt puudutavad – palkade ja Lk 28 Põlevkivi kasutamise tulevikust eeskuju ja joonduda lause „Olukord on sitt, kuid see on pensionide tõus, lastetoetuste tõus, riigieelarve Lk 30 Justiitsvaldkonna uutest algatustest meie tulevikuväetis” alla. Jah, kui selle pingelise perioodi investeeringud jpm. Räägime olenemata sellest, et enda lõpuks on nii erakondade rahastamine kui ka erakonnad kuuldavaks tegemine ei ole hetkel üldse mitte lihtne. ühtselt läbipaistvamad, võime seda võtta kui parema tuleviku ehitamist. Ja kui PAREM tulevik pole meie nišš, siis Käesolevast Reformikirjast saabki lugeda detailsemalt Eestimaa kelle veel? poliithooaja kõige olulisemast teemast – lastetoetuste Lk 38 Haapsalusse oma mälestuspink vajaduspõhise tõusu reformist ja kaanepersooni loos avarustes Lk 44 Tartu koolivõrk korraldatakse ümber Kas meil on sellest kõigest õppida? Jah. Aga seejuures võib lähemalt tutvuda ministriga, kes seda, 70 000 last Lk 82 Paide neli kuningat Reformierakonnast säilitame väärikuse ning iga indiviidi õiguse enese puudutavat olulist reformi ellu viima peab hakkama. kaitsmisele, nagu ka sõnavabadusele. Ja sihid seame Vähemolulised ei ole ka tuleva aasta riigieelarvet tulevikku, mitte eilsesse päeva. puudutavad teemad ning plaanitavad reformid nii justiits-, kultuuri- kui ka keskkonnaministeeriumis. Esimesed konkreetsemad sammud erakondade rahasta- Riigikogu Lk 42 Lauri Luik haridussüsteemi mise parandamiseks on juba tehtud. Nii on reformiera- Nagu ütleb peasekretäri rubriigis ka Martin Kukk, kesken- liikme muudatustest kondlased Riigikogu põhiseaduskomisjonis arutanud ja dume sisule. Kuidas tahame Eesti tulevikku näha ja kuidas mõtelused toetanud ettepanekuid, mis toovad erakondade rahasta- saaks igaüks meist selle kujundamisel kaasa lüüa. Üks Lk 50 Laine Randjärv mõisate ja kirikute misse rohkem selgust – kuidas saada aruandlust läbi- hea võimalus selleks on kandideerida järgmistel kohalikel taastamisest paistvamaks ja mida peaks muutma erakondade rahasta- valimistel. Ka sel teemal tuleb ses Reformikirjas juttu. mises laiemalt. Sisulised parlamentaarsed vaidluses Lk 54 Rait Maruste õigusriigist ja seisavad alles ees. Kui Lennartiga sai alustatud, siis oma juhtkirja tema mõtte- ga ka lõpetame: „Usaldus ei ole kaasavara, mida on kriminaalmenetlusest Tasub ka meenutada, et Reformierakonna eestvedamisel kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust Lk 70 Maret Maripuu tervise tulevikust on erakondade rahastamise reeglid läinud aastate jooksul tuleb igal jumala hommikul uuendada, päevast päeva järjest karmimaks, kuni viimaste muudatusteni 2011. aas- taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu alg- tal, mil tuli kohustus vaid oma vara arvelt annetada. Jah, kapitali.” Hea reformierakondlane, töö selle nimel käib. Huvitav Lk 58 Rain Rosimannus: ideaalerakond tõepoolest, aastatel 2009 ja 2010 polnud seaduses keeldu Samm sammu haaval, päev korraga taastame oma skan- kellegi teise vara arvelt annetada. daalis kõikuma löönud usaldusväärsuse. Eesti poliitika ei tuli õuele ole ostetav, ega saa meie valitsusajal selliseks kunagi.

Hea teada Lk 66 Valimiskampaaniaks valmistumisest kandidaadi pilgu läbi Väljaandja: Eesti Reformierakond Tel: 680 8080 Tõnismägi 9, 10119 Tallinn e-post: [email protected] Vastutav väljaandja: Kristiina Sild Toimetajad: Peep Lillemägi, Rain Hansen

Kõik õigused kaitstud. © Eesti Reformierakond 2012 Esikaane foto: Mardo Männimägi PEASEKRETÄRI KOLUMN PEASEKRETÄRI KOLUMN

Kuidas Reformierakonnas arvamused sünni- Igasugused piirangud, mis pärsivad oma vaadete tutvusta- vad, kuidas teistsugust arvamust hinnatakse? mist, on ohtlikud. Mille järgi siis inimesed otsustama peaksid? Martin Kukk: Erakonna avatus, ühtsus, sisedebati kvaliteet ja arvamuste Reformierakonnal oli kunagi üks kampaaniaplakat. Sellel oli paljusus ning vabadus oma arvamust avaldada on meie jaoks väikeses kirjas kogu erakonna programm ja sellest moodus- olulisel kohal. Reformierakonna juhtidele ja liikmetele toimub tus suurem kiri: „Sisu loeb!” Loebki. Erakonnad peavad saama Reformierakonna oma vaateid tutvustada. Siis saab valija valimistel anda hin- tegelikult väga palju erinevas vormis debatte, koosolekuid ja arutelusid. Selle eesmärk on tagada, et kõik seisukohad nangu sellele, mis tehtud ja kuidas lubadusi täideti ning hin- saaksid välja öeldud ja kõik head mõtted välja tuleksid. Nende nata uusi plaane. Valija pole rumal. Piirangud, mis suruvad kõik tugevus on alati poliitikud oma sõnumitega pimedasse kotti, sobivad neile, kel- tuliste debattide tulemus on üks ja ühine seisukoht, erakonna oma, ning selle kujundamisel on saanud kõik kaasa rääkida. lel endil pole mingeid plaane peale hüüde, et kõik tuleb teha teisiti. See on suurem oht Head asjad, mida Reformi- olnud arvamuste Igasugused piirangud, mis pärsivad oma riigi julgeolekule. Kõigi erakond on teinud – ühiskonnaliikmete panus vaadete tutvustamist, on ohtlikud. vanemahüvitis, maksualan- demokraatliku riigi arenda- paljususes dused, majandust arendavad misse on äärmiselt vaja- ja ühiskonnaliikmeid toetavad, riigi elu edasi viivad otsused –, lik. Sest kui me elame riigis, mis on korras ja kus inimeste elu Küsis: Peep Lillemägi 4 on sündinud just selliste arutelude tulemusel. Pole nii, et keegi paraneb, on sellest samuti kõigile kasu. 5 tuli, tõmbas jänese kübarast ja ütles: siin see on. Ei, ikka ühi- selt arutati ning täiendati neid ideid. Koos on viidud need ka Lõpetuseks, mis nõu annaksid erakonna- Foto: Sander Sisask ellu. Olen veendunud, et sellisena erakonna tulevik ka jätkub. liikmele? Nii on näiteks üle kümne aasta meie erakonnas olnud Peep Aru Iga erakonnaliige võiks endalt küsida: millisena tahan mina Eesti tulevikku näha ja kuidas saan selle tuleviku loomisel ise anda. Üllatav on aga, et Eesti erakondade siseelu ja erakon- öelnud, et ta pole kunagi tundnud, et ta ei saaks oma mõtteid Mis tunne on 2012. aasta sügisel olla reformi- kaasa lüüa. Seda võiks küsida endalt kõik, kellele läheb korda, dade kohta Eesti ühiskonnas võtavad kritiseerida inimesed, ja arvamusi välja öelda ja neid kaitsta. erakondlane? milline on tema kodumaja koridor, kodulinn või -küla. Arvan, Tundub, nagu eksisteeriks kaks reaalsust. Üks on tavalise ühis- kes pole päevagi ühessegi erakonda kuulunud. Soovitus neile Räägi veidi ka sellest teisest reaalsusest, mis et iga erakonnaliige, kes loeb uudiseid, kes loeb Reformikirja, konnaliikme argine olme, elu, mida inimesed elavad iga päev oleks kriitika kõrval ka ise rohkem kaasa lüüa. Kui on palju häid keerleb erakondade ülesehituse ja rahasta- peaks andma oma panuse, et Eestil läheks edaspidigi hästi. oma rõõmude ja muredega. Selles reaalsuses on põhjust olla mõtteid, siis tuleks need ellu viia. Astuge erakonda. Või kui ole- mise ümber? Üks hea võimalus selleks on järgmistel kohalikel valimistel kan- Reformierakonna üle uhke. masolevad ei sobi, siis tuleks luua uus. Soovitused valitseda Erakondade rahastamise süsteem on aastatega muutunud dideerida. Ka siis, kui ei ole plaanis poliitikas pidevalt kaasa Eestit erakondadeta, demokraatiavabalt, anarhialaadselt kõla- järjest selgemaks ja läbipaistvamaks. Nii ei arva üksnes mina, Teine on reaalsus, mida püütakse kujundada meedias. See, mis lööma hakata. vad ohtlikult. vaid seda kinnitavad ka väga karmid rahvusvahelised hinda- puudutab erakondade ülesehitust, nende rahastamist. Selles jad. Kui keegi üksikisik on praegust järjest paranevat süsteemi Valimistel saab oma mõtted, nõuanded ja tuttavate toetuse reaalsuses on tunda kellegi soovi võita poliitlahing ja mida Mure demokraatia toimimise pärast on vähe kuritarvitanud, siis ei ole see põhjuseks hakata asja pea peale lisada ühisesse edusse. Selle üle, kuidas leida kõige paremad enam sellele seltskonnale hakkab tunduma, et nad ei suuda malt sama vana kui demokraatia ise? pöörama. See oleks selgelt karuteene. Iga piirang tekitab tege- lahendused iga linna ja valla tuleviku kujundamiseks, tuleks Reformierakonda murda, seda raevukamaks need katsed muu- Lugesin hiljaaegu Kalle Muuli raamatut uue Eesti Vabariigi algus- likult täiendavaid riske. Samas on asju alati võimalik paranda- erakonnakaaslastega vaielda, vaidlustes parimad mõtted välja tuvad. aegadest. Sealgi lahati erakondliku demokraatia teket. Kaks- da, uuele tasemele viia. On asju, mida võib arutada. Kampaa- selgitada ja valimistel nendele mõtetele toetus saada. Siis saab kümmend aastat tagasi tundus paljudele väga kummalisena, niatele ülempiiri kehtestamine aga minu meelest ei töötaks. need mõtted ellu viia. Kuidas neid reaalsuse piire siis selgeks saada? et erakonnad juhivad riiki. Mingite ühiskonnagruppide rahul- Reformierakondlasena, Reformierakonna toetajana, Eesti ini- Meenutame K-kohukest. olematus on alati olnud. Ometi on erakondadevaba demokraa- Ei ole olemas ainult üht ja õiget arvamust. Reformierakonna mesena püüaksin ma nende reaalsuste piirid selgeks mõelda. tia riigile pigem ohuks kui võimaluseks. Kuidas vastuolusid lahendada? tugevuseks on alati olnud mõtlevad inimesed ja arvamuste Muidugi võib teha tigedaks see pilt, mida Reformierakonnast Juba Winston Churchill ütles, et demokraatia on ebamugav, Pole vaja kultiveerida arvamust, et inimesed, kes on elus ol- paljusus. Ja sellest arvamuste paljususest on alati sündinud püütakse maalida. Tigedusel ei tohiks aga lasta võimust võtta, kuid paremat ei ole, ning Mihkel Mutt kirjutas kevadel: „Tühi nud edukad, peaksid olema Eesti tuleviku suhtes ükskõiksed. üks plaan, üks seisukoht, mis viiakse ellu, mis viib elu edasi ja sest tigedus ja viha on halvad nõuandjad. on lootus, et kusagil metsakülas või ärklikorrustel, ära pakitud Meenutame erinevaid heategevuslikke korjandusi, kui heade parandab elujärge kõigil. Arvan, et erakond on muutunud tugevamaks. Küsimusi, mida ja ootevalmis, istuvad mingid moraali- ja teovägilased, ausad inimeste abiga on jõulude ajal õnnestunud koguda sadu esitatakse, on vaja veel rohkem arutada ja neile vastuseid ja sirged riigiinimesed, kes tulevad ja valitsevad, nagu peab.” tuhandeid kroone abivajajate toetuseks.

Foto: Mardo Männimägi KÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUS KÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUS KÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUS KÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUSKÜSIMUS Millised valimislubadused oled täitnud? Reformierakonna üritused Oravavõrku saab nüüd booki-konto ühenduse lõpetada, on läbi Facebooki konto ka see väga lihtne – tuleb vaid minna 2012 Oravavõrgus oma „Seadete” alla ning Kuidas valmistud järgmisteks valimisteks? Reformierakonna liikmetele „Konto” alt valida „Katkesta konto Reformikiri uuris aasta enne kohalikke valimisi, milliseid valimislubadusi on seni jõutud oma kodupiirkonnas täita ning mil- 15. detsember mõeldud intranetti Oravavõrk ühendus Facebookiga”. liseid ettevalmistusi tehakse, et uusi valimisi võita. Erakonna jõuluball Estonia on nüüd veelgi mugavam sisse Oravavõrgu rakendus ei postita midagi kontserdisaalis Tallinnas Küsis: Silver Pukk logida. Facebooki-ajajoonele ilma sinu loata. 2013 Kuidas kontod ühendada? Reno Laidre Karl Tamme 20. jaanuar Esimesel korral on sul vaja isik tuvas- Tartu maavanem Kehtna vallavolikogu Reformierakonna talvepäev tada ja Facebooki kontoga siduda. endine Elva linnapea esimees Jõulumäel Selleks logi ID-kaardi või Mobiil-ID-ga Peamiseks valimislubaduseks olnud 2009. aasta valimistel kandideerides Jaanuaris–veebruaris valimis- sisse Oravavõrku ja vali „Seadete” alt Elva linna toruprojekt saab valmis sel olin ma väga noor ja kogenematu „Konto”. Edasised juhised leiad juba sügisel. Samuti eesmärgiks seatud ning ei andnud liialt suuri valimis- seminarid maakondades: kvaliteetne alusharidus on nüüd lubadusi. Lubadused, mis andsin, on sealt. Küsimuste korral kirjuta 28.1 Hiiumaal kõigile elvalastele kättesaadav – kõik enamikus täidetud ning need, mis [email protected] lasteaiad on kapitaalselt renoveeritud. 2009. aasta sügisel täitmata, jõuab ehk eesoleva aastaga täita. Suurimateks 29.1 Saaremaal kavandatud kooli õppekeskkonna kaasajastamisest on olu- õnnestumisteks võib pidada Kaerepere uue lasteaiahoone line osa tehtud Elva Gümnaasiumi Tartu maantee õppehoone valmimist ning väga suurt edu CO² rahade taotlemisel. Palju 6 30.1 Pärnumaal Vaata üle oma 7 kontaktandmed kapitaalremondi näol. Koostöös linnaelanikega ehitatakse on tehtud koostööd kolmanda ja erasektoriga ning seeläbi 31.1 Läänemaal kortermajadele parklaid. Esimene väike osa uuest ja ilusast korrastatud ning ehitatud erinevaid objekte Kehtna vallas. kesklinnast valmis sel suvel. 4.2 Tallinnas Oravavõrgu paroole ei pea enam Selleks, et olla kursis ürituste meeles pidama, piisab, kui on Valmistun kandideerima Elva linnas. Selleks osalen 2013. Olen püüdnud terve valitsemisaja teha tööd, et valijad oleksid 5.2 Harjumaal toimumise ajaga, olulisemate aasta kandidaatide nimekirja koostava meeskonna töös, rahul. Usun, et see tagab ka hääled. Hetkel olen juba rääki- olemas Facebooki konto. Jätku- 6.2 Raplamaal erakonna tegemisi puuduta- püüan suhelda võimalikult paljude inimestega, et teada nud ka erinevate inimestega, kes oleksid uued tegijad meie valt saab siseneda ka ID-kaardi ja saada, millised tegevused neile korda lähevad ning millised nimekirjas ning aitaksid laiendada kandepinda, et valimistel 8.2 Viljandimaal vate uudiste ja operatiivse . võiksid meie järgmise perioodi suurimad väljakutsed olla. veelgi paremat tulemust võtta. Mobiil-ID abil infoga, mis just sulle on 11.2 Tartus Miks siduda oma Oravavõrgu mõeldud, vaata Oravavõrgus Remo Holsmer Lauri Luik 12.2 Tartumaal üle ja vajadusel uuenda oma konto Facebookiga? Riigikogu liige Riigikogu liige 13.2 Põlvamaal kontaktandmed! See teeb elu lihtsamaks. Enam pole 14.2 Võrumaal Selleks logi sisse Oravavõrku aadres- vaja meeles pidada erinevaid kasutaja- Riigikogus ja poliitikas laiemalt üksi Mul on hea meel, et hoolimata maa- 15.2 Valgamaal sil www.reform.ee/intra, vajuta pare- midagi ära ei tee. Kui just ei soovita ilma majanduskriisist olen suut- nimesid ja paroole. mal ülanurgas „Seaded” ning jõuadki vastanduda oma erakonnale või ületada nud ühes oma partneritega Lääne- 18.2 Lääne-Virumaal Pärast kontode ühendamist kaob uudiskünnis vaid siis, kui ütled miskit oma profiilile. Seal saad üle kontrol- maale tuua üle 11 miljoni krooni 19.2 Ida-Virumaal ära võimalus siseneda Oravavõrku ebaviisakat kogu parlamentaarse riigiinvesteeringuid. Selle eest on ehi- lida, kas sinu e-post, kodune aadress demokraatia kohta. Reformierakonna tatud näiteks Haapsalu Linna Algkooli 20.2 Jõgevamaal kasutajanime ja parooliga, mis tõstab ja telefoninumber on õiged. Kui midagi fraktsioon on läbi aastate käitunud meeskonnana ning see- mänguväljak, renoveeritud Haapsalu spordihoone ja staadion, 21.2 Järvamaal turvalisuse taset. neist muutub, paranda kindlasti ka tõttu oleks ebaaus midagi vaid mõne konkreetse inimese ehitatud Ristile jalgpalli-staadion, Haapsallu, Kullamaale, teeneks lugeda. Meie fraktsiooni tugevuseks on see, et oleme Orule ja Martnasse laste-mänguväljakud ja remonditud Lihula Soovi korral hakkad saama teateid Oravavõrgus andmed ära, et õige info Riigikogus hoidnud terve mõistuse häält. Öeldakse, et poliitik kultuurimaja katus. Et kohalikku seltsielu arendada, toetasime 25.–26. mai Oravavõrku lisanduvatest uudistest jõuaks õige inimeseni. mõtleb järgmistele valimistele, riigimees järgmisele põlv- külaplatside loomist ja arendamist Ridalas, Nõval ja Taeblas. ja üritustest Facebooki teadete (no- konnale. Sellest põhimõttest on kantud ka meie otsused – olgu Minu põhifookus on suunatud haridusküsimustele. Haapsalu Suur Koolitus P.S. Sinu andmed ei ole teistele liikme- selleks riigi rahanduse korras hoidmine või planeeritav laste- Wiedemanni Gümnaasiumi kapitaalremont on kindlasti üks tifications) alla. Seega saad Orava- Erakonna volikogu ja üldkogu Tallinnas tele avalikud, kui sa just ise nii ei toetuste tõstmine. suur samm Haapsalu hariduselu edendamisel. võrku lugema minna vaid seda, mis määra. Muidugi võid soovi korral seal- Järgmiste valimiste kampaania algas pärast eelmiste valimiste Lubaduste täitmine on poliitiku töö juures üks olulisemaid tegu- 9.–11. august sind kõige enam huvitab. Pärast samas oma profiili veelgi täiendada võitu ning võitmine nõuab kõigi liberaalset maailmavaadet jaga- reid ning sellesse oleme Haapsalus ka väga tõsiselt suhtunud. Suvepäevad Toosikannu puhke- Facebooki-kontoga sidumist vaata ka (kirjutada oma pikema tutvustuse, vate inimeste pingutust. Peale igapäevase töö Toompeal on Usun, et see on üks tulevase edu alustalasid. Hetkel moodus- Riigikogu liikmel oluline suhelda oma valimispiirkonnaga ning tame aktiivselt meeskonda ja teeme plaane järgmisteks keskuses Raplamaal „Teadete” all olevat valikut „Teavi- lisada CV, infot pere, töö ja hobide sellega me kõik ka tegeleme. Ja kui erakonnas püsib ühine näge- valimisteks. Minu jaoks on tihe suhtlus väga oluline, seepärast tused Oravavõrgust Facebooki”. kohta), et erakonnakaaslased sind mus, millises Eestis elada soovime, siis ei ole põhjust kahel- kirjutan läänlastele mõned korrad aastas paberkandjal kirju, Kui soovid Oravavõrgu-konto ja Face- paremini tundma saaks õppida. da, et Reformierakond ka järgmistel valimistel edukas on. kohtun erinevate inimestega ning kajastan tegemisi oma blogis. Nagu paljud teised noored, ei teadnud ka tema päris täpselt, „Võib öelda, et mis puutub tööellu, siis on umbes iga kahe mis eriala tema jaoks kõige õigem võiks olla. „Kooliajal sai aasta tagant olnud mingisugune muutus. Poliitikasse jõudmine osaletud paljudel olümpiaadidel nii humanitaar- kui ka reaal- ei ole kunagi olnud mu jaoks konkreetne siht, see lihtsalt on ainetes, kuid seda ma teadsin, et füüsikut või inseneri must loogiliselt nii arenenud,” ütleb Hanno, lisades, et poliitiku- ei saa. Sealt edasi hakkasin järjest välistama erialasid ning karjäär ei saagi olla eesmärk iseeneses. Hanno on alati lähtunud lõpuks jäid sõelale ajalugu ja õigusteadus,” meenutab Hanno. põhimõttest: ükskõik, mis tööd sa teed, tee seda hästi. „Hästi Õigusteadus oli siiski kindel eelistus, sest Hannot olid alati tehtud töö toob tunnustuse kas kollektiivi usalduse või valijate köitnud väitluskunst ja õigus. „Kuna vormiliselt suunas mind rahulolu näol. Poliitikuna peab midagi ära tegema ning näitama õigust õppima Järva-Jaani vallavalitsus, siis lubasin sinna inimestele, mis on su suurem eesmärk või visioon,” lisab ta. tagasi tööle minna. Seetõttu keskendusin õpingutel riigi ja kohalike omavalitsustega seonduvasse,” selgitab Hanno, miks Haldusalade iseloomu tõttu võiks öelda, et sotsiaalministri ja Hanno Pevkur: sai tema lõputöö just KOV-ide teemal kirjutatud. kultuuriministri toolid on valitsuskabinetis kõige ebakindla- mad. Lisaks sellele, et Hanno oli 2009. aastal suurema poliitika mõistes uus tulija, oli ta (ja on siiani) ühtlasi valitsuskabineti „Ma ei taha teada, miks ei saa. Noorim kõige noorem liige. „Sisuliselt puudutab Sotsiaalministeeriumi haldusala ju kõiki kodanikke juba sünnieelsest (näiteks kunst- minister lik viljastamine) kuni surmajärgse (näiteks toitjakaotus- Ma tahan teada, kuidas saab.” pension) ajani. Juba seda ametikohta vastu võttes oli selge, 6 Tartu Ülikooliga paralleelselt käis Hanno ka Tallinna Majandus- 9 Tekst: Vootele Päi et ees on eriti rasked ajad, kuna tegemist ootasid ulatuslikud koolis praktilisemaid teadmisi omandamas ning hiljem oli ta Fotod: Mardo Männimägi kärped. Ega ma siiani täpselt ei tea, miks Andrus [Ansip] just kolme valla õigusnõunik. „Peale selle töötasin veel keskkoolis mulle seda kohta pakkus – see oli küllaltki riskantne tegu –, aga kehalise kasvatuse õpetajana,” lisab Hanno muiates. Tallinna ju siis olin end Riigikogu õiguskomisjonis tõestada suutnud,” kolinud, proovis ta kätt ka eraõiguses, töötades väikeses õigus- arutleb Hanno tagantjärele. büroos, mis tegeles äriõiguse ja ettevõtete nõustamisega. „Sain kinnitust, et eraõigus pole minu jaoks, ning võimaluse oo sissejuhatuseks pean tunnistama, et ma ei tea murdnud piike Haigekassa nõukogu koosolekul, et lahendada avanedes kandideerisin Nõmme linnaosavalitsuse õigusnõuni- „Uks jäta lahti!” Hanno Pevkurist väga palju. Tema ilmumine suurde juba mitu nädalat kestnud arstide streiki. kuks. Mingil põhjusel valis toonane linnaosavanem Urmas L poliitikasse oli minu jaoks pigem üllatus (eriti võttes Paet kümnete kandidaatide seast välja just mind.” Paar aastat Meedia jaoks oli Hanno ametisse astudes võrdlemisi uus tulija arvesse Reformierakonna pikka pinki, kus leidub hulgaliselt hiljem lahkus töölt Nõmme linnaosa haldussekretär ning Hanno ning paiguti võrreldi teda isegi Taavi Teplenkovi mängitud tuntud ja kogenud poliitikuid). Spordipoiss oli loogiline valik vabanenud ametikohale. „Kui Urmasele sotsiaalse sidususe ministriga satiirisarjast „Riigimehed”. „See pakuti ministrikohta, tegi ta mulle ettepaneku astuda Reformi- on ka mõistetav, sest juba tegelaskuju amet sisaldas sõnu „sotsi- Faktid räägivad aga teist keelt – poliitikas täitub tal juba Ida-Virumaalt erakonda ja jätkata Nõmme linnaosavanemana. See oligi kriiti- aalne” ja „minister”, aga üldjoontes mulle see saade meeldis. kümme aastat, millest kolm valitsuskabinetis sotsiaal- line moment, kus oli vaja otsustada – kas astuda poliitikasse Tegelikult olen ma alati olnud seisukohal, et kui sa ei oska Hanno on sündinud Ida-Virumaal Iisakul, kust ta hiljem perega ministrina. Arvestades asjaolu, et enne teda oli sotsiaalministrite või mitte.” Pärast pikka kaalumist otsustas Hanno end siiski enam enda üle naerda või ei talu huumorit ja kriitikat, siis on Järvamaale kolis. Mõlemad Hanno vanemad on Eesti Põllu- keskmine ametiaeg kaks aastat (rekordihoidjaks Eiki Nestor poliitikuna proovile panna. need esimesed läbipõlemise märgid. See peaks olema aeg, mil majanduse Akadeemia (EPA) lõpetanud agronoomid. Kuna kahe aasta ja kaheksa kuuga) ning tema ametisse astudes oota- sa hakkad endale poliitika asemele uut väljundit otsima.” Iisaku on väga sportlik rajoon, siis on ka Hanno spordipisikust sid sotsiaalvaldkonda ees karmid kärped, on kahtlemata tegu nakatunud – nooruspõlves on ta püüdnud meistritiitleid nii pädeva inimesega. „Minu arvates on väga oluline, et sotsiaalminister ei oleks suusatamises kui ka käsipallis. „Ühiskondlikult olen Võrkpalli- ühegi selle haldusala kindla valdkonna professionaal, näiteks liidu president ning üritan ka ise igal võimalusel palliplatsile Poliitikukarjäär ei Pilk on sotsiaalministril terav (aeg-ajalt libistab ta silmadega arst. Tööturg, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid on kõik olulised jõuda. Panime tänavu Võrkpalliliidu juhatusega kokku ka oma üle mu märkmete – ehk selleks, et mõttes järgmiseks küsi- valdkonnad ning need kõik nõuavad palju tähelepanu,” arut- rahvaliigasatsi, kellega mängudel käime,” kirjeldab Hanno oma saagi olla ees- museks valmistuda) ja vastust ta võlgu ei jää. Juristi haridusega leb Hanno, leides, et tema eeliseks on olnud just nimelt juura spordiharjumusi. Hanno üheks tugevaimaks küljeks ja vaieldamatuks eeliseks märk iseenesest. taust ning aastatepikkune KOV-ides inimestega suhtlemise on hea väitlus- ja argumenteerimisoskus. See tuleb eriti kasuks kogemus. „Lisaks sellele, et sotsiaalvaldkond puutub palju sotsiaalministeeriumi haldusalas, kus ressursse alati napib, „Keskkooli lõpetades pidin valima, kas jätkan spordiga või kokku juriidikaga, on selles keskkonnas ka hästi oluline osata end tahtjaid on palju – veel sama päeva hommikul oli ta näiteks haridusega. Siin ma nüüd siis istun,” ütleb Hanno naljatledes. inimestele mingite otsuste või protsesside tagamaid selgitada. PERSOON PERSOON

Kuna raha alati napib, siis peab suutma selgitada erinevate grammis kirjas. Küll aga soostub ta välja tooma paar südame- üheks oluliseks väljakutseks ka tervishoiukorraldust optimaal- seevastu asjaolu, et mõned üksikud ei tundu hoomavat oma ühis- tundlike otsuste tagamaid.” lähedasemat murelast: „Minu suurimaks väljakutseks on semalt lahendada. kondlikku rolli. „Kui rahvas on su valinud esindama oma riiki, siis puuetega ja töövõimetusega seonduvate toetuste ümber- Hanno ei pea end karmikäeliseks juhiks, küll aga on tema näol korraldamine nii, et need jõuaks senisest efektiivsemalt abi- Hoolimata sellest, et Hanno tundub oma tööd nautivat, leiab tegu juristiga selle paremas mõttes – talle meeldivad konkreet- vajajateni. See plaan on ambitsioonikas ja tekitab ühiskonnas ka tema murekohti Eesti poliitmaastikul. „Vaatamata sellele, et Viimastel nädala kindlasti poleemikat, aga see valdkond vajab reformimist.” Kui oleme 20 aasta jooksul minu hinnangul hästi arenenud, oleks Hanno ministritoolile istus, tundis ta end kõige ebakindlamalt vaja kasvatada kodanike kaasatust ja tõsta poliitilist haritust. tel olen olnud roh Kui sa ei oska tervishoiu valdkonnas, kuid nüüdseks on see teda üha enam Sooviks, et inimesed mõistaksid – poliitik pole solgiämber või paeluma hakanud. „Väga huvitavad mind võimalused, kuidas peksukott. Inimene ei kaota oma väärtust või pädevust puhtalt kem ekraanil kui enam enda üle parandada arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust nii, et ka Mõniste sellepärast, et ta on üks 101-st Riigikokku valitust.” Pevkur leiab, vallas Läti piiri ääres oleks esmaabi kiirelt saada,” peab Hanno et poliitikud on rahva silmis ebainimlikustatud ning pidevaks avaliku pahameele sihtmärgiks, isegi kui selleks otsest teleka ees naerda, siis on põhjust pole. „Kui lugeda kas või netikom- mentaare, millest loobusin võiks seda mõista ning sellest lähtuvalt kontrollida oma välja- see esimene läbi- juba teisel ametinädalal ütlemisi ja kõnemaneeri. Muidugi algab kõik lastetoast, aga ma sotsiaalministrina, siis usun, et inimesed on võimelised arenema. Küsimus on tahtes.” põlemise märk.” solvatakse inimesi isiklikult, mitte nende tegusid või „Kas isa sealt lihtsalt ära 10 sus ja lahendused. „Kokkulepped on täitmiseks ning ma otsuseid.” Poliiti- 11 ei taha teada, miks ei saa, ma tahan teada, kuidas saab. kute puhul ei saa tulla?” Igast olukorrast on väljapääs, selle leidmiseks tuleb lihtsalt häirib Hannot langetada loogilises järjekorras ja sihtotstarbelisi otsuseid Tööpäeva lõppedes vahetab Hanno ministrirolli isarolli vastu. ning teha valikuid.” Hanno peab end meeskonnamängijaks „Mul on viieaastane tütar ja kaheksa-aastane poeg ning ning kompromisside otsimine ja valikute tegemine peaks nendega ma püüan olla nii palju kui vähegi võimalik.” sündima asjatundliku meeskonnaga koostöös. „Meil ei Hanno sõnul on poeg juba vanuses, kus isa roll muu- sünni otsused nii, et ma istun laua taga ja nuputan – mul tub üha tähtsamaks: „Poiss käib juba koolis ja mitmes on ministeeriumitäis asjatundjaid, kes on paljude asjadega trennis ning tema maailmapilt on arenemas. Üha paremini kursis kui mina, ning kõik otsused on meeskon- enam on tegevusi, mida saame koos teha, kas või natöö tulemus,” tähtsustab Pevkur meeskonna visiooni näiteks sport.” Televiisor üleliia tähtsat rolli Pevku- rolli oma igapäevatöös. Muuseas, kui Hannol parajasti rite majapidamises ei mängi. „Viimastel nädala- kohtumist pole, on tema kabineti uks alati pärani lahti, et tel olen olnud rohkem ekraanil kui teleka ees,” kolleegid ei pelgaks läbi astuda. naljatleb Hanno. Pigem püütakse igal võima- lusel kinni hoida peretraditsioonidest nagu pühapäevahommikune pannkoogisöömine „Inimene ei kaota või perekondlik ujulakülastus. „Kuna oma kompe- lapsed on ka päev otsa koolis või lasteaias, siis esimeseks eelistuseks on alati välitege- tentsi selle- vused,” lisab Hanno. pärast, et ta „Loomulikult tuleb ka kodus teinekord töö jutuks – ikka räägime abikaasaga, kuidas on üks 101- päev läks.” Ka nooruke perepoeg on juba hakanud isa tööd mõtestama – Hannole st.” meenub esinemine teledebatil saates „Foo- rum”, mille teleülekannet vaadanud poeg oli Kui küsin, millised on Hanno küsinud: „Emme, kas isa sealt lihtsalt ära ei eesmärgid sel ametiajal, saan saa tulla?” vastuseks, et need on valitsuspro- PERSOON PERSOON

Hanno Pevkur

Sünniaeg 02.04.1977 Perekonnaseis Abielus, 2 last Eesti Reformierakonna liige alates 2000. aastast

Haridus Tartu Ülikool, õigusteadus, 2002 Tallinna Majanduskool, õigusteadus, 1998 Järva–Jaani keskkool, 1995

Töökohad 2009– sotsiaalminister 2007–2009 XI Riigikogu liige, Nõmme Halduskogu liige 2005–2007 Nõmme Halduskogu esimees, Tallinna Linnavolikogu liige 2005–2007 Justiitsministeerium, ministri nõunik 2003–2005 Nõmme linnaosa vanem 2000–2003 Nõmme linnaosavalitsus, haldussekretär

Helin Pevkur, abikaasa: Abikaasadena on meil pereelu võrdselt jagatud – ei pea mina perel on suitsuahi, siis on Priidu ülesandeks hankida kuskilt ja nii ongi viimastel aastatel rohkem koos aega veedetud lamba- krunn kuklas üksinda kodu ja lapsi majandama. Isegi viimasel suitsulammas. Ja meie, naiste, ülesanne on nautida õhtut ja käia ribi suitsutades ja lastega kalapaadis loksudes. Hea meel on kuul, kus Hanno töötunnid on olnud pikad, viskab ta koju jõudes saunas samal ajal kui Priit ja Hanno meile head-paremat valmis- tõdeda, et poliitikukarjäär ei ole Hannot inimesena muutnud ning Hannot näen ma viimastel nädalatel küll rohkem televiisoris lipsu kaelast ja veedab viimased õhtutunnid lastega kas või voodi tavad. oma sõpradele on ta jäänud ikka samasuguseks heatujuliseks ja tumedate silmaalustega vastu vaatamas kui kodus. Tutvusin ees põrandal vesteldes. Kui jõuab varem, läheb poisiga rattaga avatud kaaslaseks nagu enne suurde poliitikasse sukeldumist. ma temaga ülikooli ajal ning mind pani alati kadestama see, sõitma või jalkat mängima. Seda võib küll öelda, et mehe ja isana Hannol puudub pime usk ning ta on väga avatud mõtlemisega. kui kiiresti ta kõike omandas. Kui ülejäänud õppisid sessiajal perekonnasõber: teeb ta pere heaks kõik, mis ajaliselt vähegi võimalik. Priit Pella, ööd-päevad läbi, siis tema ärkas hommikul pisut varem, luges pealkirjad üle ja läks eksamile. Samamoodi hakkavad talle keeled Muidugi meeldib meile aega veeta ka koos perekonnasõpradega, Oleme Hannoga sõbrad olnud juba üle 17 aasta. Viimasel ajal ei kergelt külge, oskab ta ju inglise, soome, saksa ja vene keelt. näiteks koos Priit Pellaga avastas Hanno huvi gurmaanluse vas- kohtu ehk nii sageli, kui võiks, kuid kui kokku saame, on meil Ministriametisse astudes polnud uute valdkondadega kohane- tu (Priidu abikaasa on Hanno kunagine pinginaaber). Kuna meie alati väga lõbus. Meile mõlemale meeldib kokata ja kala püüda mine tema jaoks samuti mingi probleem. REPORTAAŽFOTOREPORTAAŽ FOTOREPORTAAŽ Piirkondade töötoad

Juba teist aastat järjest toimuvad igal kevadel ja sügisel piirkondlikud töötoad, kus õpitakse oma meeskonda paremini seeria, mille fookuses oli valimisnimekirjade ja -programmi koostamine. Järgmine koolitusetapp piirkondadele toimub juhtima, sihte seadma ja valimisteks valmistuma. Sel sügisel toimus järjekorras juba kolmas piirkondlike töötubade järgmise aasta jaanuaris-veebruaris, aga siis juba valimisseminaride nime all. Fotod: Remo Tiigirand

18 19

Otse Eestimaa südamest kogunesid Järvamaa piirkonna juhid Põltsamaa lossi. Hetkel märgitakse kaardile valdade kaupa, Valgamaa laud, kus joonitakse kaardile oma valla kui valmis ollakse maakonnas erinevates Viljandi maakonna meeskond valimisjaoskondi ja analüüsitakse eelmisi valimis- valdades erakonna nimekirjadega. arutamas valimislubaduste valikuid. tulemusi

Võrumaa laudkond, kus analüüsitakse, kui pikad võiks olla valimisnimekirjad erinevates valdades. Põlvamaa analüüsib eelmistel valimistel konkurentide nimekirju. HEA TEADA HEA TEADA

ja ühistarbimisest saadavat säästu. Esimese täiskasvanud leib- aasta suhtelise vaesuse piiri korral: konnaliikme tarbimiskaal on 1, iga järgmise täiskasvanu oma 0,5 Kaks täiskasvanut, kaks alla 14-aastast last: 280 x (1 + 0,5 + 0,3 Lastetoetuste ja alla 14-aastase lapse oma 0,3. Saamaks leibkonna suhtelise + 0,3) = 588 eurot kuus. vaesuse piiri, tuleb suhtelise vaesuse piir korrutada tarbimis- Kaks täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps, üks alla kaaludega (OECD skaala 1 : 0,5 : 0,3). 14-aastane laps: 280 x (1 + 0,5 + 0,5 + 0,3) = 644 eurot kuus. Üks täiskasvanu, kaks alla 14-aastast last: 280 x (1 + 0,3 + 0,3) tõusu reform Näited pere vajaduspõhise lapsetoetuse sissetulekupiirist 2010. = 448 eurot kuus. Tekst: Anni Tooma ja Gerli Nurms, sotsiaalministri nõunikud

Eesti rahvaarv hakkab kasvama ainult siis, kui inimesed hea meelega lapsi saavad ja neid kasvatavad. Seetõttu on ka Reformi- erakonna eesmärk luua Eestist peresõbralik riik, kus eluväärtusi kannavad edasi terved ja aktiivsed eakad ning igasse päeva toovad rõõmu õnnelikud lapsed. Vanema kohustus oma lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada on kirjas seaduses, kuid eelkõige peaks see olema maailma parim töö ja tegevus.

eretoetuste süsteem küll toimb, kuid tõdesime juba Võrdlused teiste riikidega aastaid tagasi, et see tuleb muuta vajaduspõhisemaks. P Lastele täisväärtusliku ja aktiivse elu tagamiseks peab Paljudes riikides on peretoetuste maksmise põhieesmärk ka peretoetuste maksmisel kehtima põhimõte, et toetame rohkem ajalooliselt olnud vähendada laste vaesust või ennetada vaesu- 16 neid, kes reaalselt abi vajavad ja kel on rohkem lapsi. sesse langemist. Enamikes riikides on lisaks universaalsele 17 Vajaduspõhisus on ka OECD soovitus lapsetoetusele kasutusel mitmesugused lisatoetused, millest mõne puhul võetakse arvesse ka sissetulekuid. Näiteks sõl- Vajaduspõhise lähenemise all peetakse silmas eeskätt toetuste tub lastetoetuste suurus osaliselt pere sissetulekust Küprosel, sihitamist suuremas vaesusriskis olevatele peretüüpidele. Selle Tšehhis, Itaalias, Leedus, Maltal, Poolas, Islandil, Portugalis, rõhuasetusega järgime ka OECD soovitust, et Eesti peaks arenda- Sloveenias ja Hispaanias. ma lisaks universaalsetele peretoetustele ka sissetulekust sõltu- Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2005–2011 vaid ja suurematele peredele suunatud toetusi, mis on mõeldud Mis on suhteline vaesus ja miks võtame just kõige suuremas vaesuses olevatele lastele. Graafikult on näha, et sinine tulp ehk vähemalt kolme lapsega paaridel on suhtelise vaesuse määr kõige kõrgem, seepärast toetame suhtelise vaesuse piiri aluseks vajadus- ka lasterikkaid peresid ja neid, kes abi kõige enam vajavad. Samuti tuleb toetada peresid, kus on üks või kaks last ja kes elavad alla Lastetoetuste tõusu reformiga tõstetakse suhtelises vaesuses põhiste lastetoetuste maksmisel? suhtelise vaesuse piiri – ka neile rakenduvad vajaduspõhised lastetoetused elavate ühe lapsega perede lastetoetused seniselt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 eurole ja kahe lapsega peredel 76,72 eurole Eesti 2020 strateegia eesmärgiks on vähendada suhtelises kuus. Lisaks tõuseb iga vähemalt kolme lapsega pere kolmanda vaesuses elavate elanike osakaalu. Suhtelise vaesuse määr on ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 eurole. Kolmi- ka üks Euroopa 2020 strateegia vaesuse ja tõrjutuse eesmärgi kute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks komponentidest. Seejuures on laste suhtelise vaesuse määr üks Reformierakond ja IRL moodustasid Riigikogus lastetoetuste reformi väljatöötamiseks töögrupi, kus arutati nii Reformiera- ehk 3000 eurole. Samuti ei arvestata lisanduvaid lastetoetusi Euroopa 2020 strateegia hindamisraamistikus kasutatavaid indi- konna suvel välja käidud ideed lastetoetusi tõsta kui ka perepoliitikat laiemalt. Lastetoetuste tõstmist seadustav eelnõu anti toimetulekutoetuste arvestamisel. kaatoreid. Sellest tulenevalt on vajaduspõhise lapsetoetuse sis- Riigikogule üle 16. oktoobril. setulekupiiri aluseks võetud rahvusvahelisel metoodikal põhinev Adekvaatse sissetulekut toetava kombineeritud toetuste süstee- suhtelise vaesuse piir. Statistikaameti viimaste ehk 2010. aasta hulka peresid. Lõppkokkuvõttes tiste süsteem saab täiendatud mi arendamisel ja lastetoetuste reformi läbiviimisel on oluliseks Töögrupis arutatut kommenteerib andmete kohaselt elas 0–17-aastastest lastest allpool suhtelise hakkavad suuremaid toetusi saama suuremate vajaduspõhiste toetus- toeks lastele ja peredele suunatud toetuste ja teenuste kontsep- Reformierakonna fraktsiooni aseesimees vaesuse piiri 19,5 protsenti ehk hinnanguliselt umbes 48 000 alla umbes 70 000 last ning olemasole- tega. tsioon, meetmete pakett ehk nn roheline raamat. Kogumik annab 18-aastast last. Remo Holsmer: vad toetused jäävad kõigile kehtima. tervikliku nägemuse, kuidas perepoliitikat edaspidi arendada. Riigikokku jõudnud reformiga Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osakaalu, kelle „Välja käidud reformi märksõna- Ma usun, et see tulemus on päris suurendame suhtelises vaesuses sissetulekute tase jääb alla suhtelise vaesuse kokkulepitud Sotsiaaldemokraatide plaan deks on vajaduspõhisus ning soov hea ning üks eelmistel valimistel olevate perede lastetoetused piiri. Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu riikides, toetada üht moodi peresid, kus välja käidud eesmärk – toetada kahekordseks ning tõstame kõigi kasutatakse suhtelise vaesuse piirina 60 protsenti elanikkonna Sotsiaaldemokraadid soovivad oma ettepanekus vaid esimese kasvab kolm või enam last. Samas rohkem neid peresid, kes seda kolme ja enama lapsega perede sissetulekute mediaanist tarbimiskaalude 1 : 0,5 : 0,3 korral. ja teise lapse toetuse tõstmist, kuid riik peab olulisemaks laste- pidime arvestama piiratud eelarve- vajavad – saab täidetud. Samal toetuse seniselt 57 eurolt 96 eurole Tarbimiskaale kasutatakse sissetuleku arvutamisel selleks, et rikaste ehk kolme ja enama lapsega perede toetamist ja esimese võimalustega ning leidma võima- ajal ei unusta me demograafilisi lapse kohta.” võtta arvesse eri vanuses leibkonnaliikmete tarbimise erinevust ning teise lapse puhul toetada neid, kes seda kõige enam vajavad. luse toetada võimalikult suurt eesmärke ja toimiv vanemahüvi- HEA TEADA HEA TEADA Lastetoetuste tõusu reform

18 19 MINISTRI KABINETIS MINISTRI KABINETIS

allikaid. Siiski selgus järgnevatel kohtumisel, et hoolimata minis- Mahukad investeeringud teedevõrku teeriumite pingutustest ei ole eelarvet vajalikesse raamidesse suruda kaugeltki kerge. Eelarve inimesekesksusest hoolimata ei unustatud ära vajalikke tegevusi, et arendada infrastruktuuri. Peaminister meenutas Järgnesid uued päevad ja ööd tõsist analüüsi ning soovidest õhu välja laskmist. Peaminister ei lasknud ministritel unustada Riigikogus endise Eesti riigivanema Jaan Teemanti mõtet, et riigi põhimõtet, et konservatiivne eelarvepoliitika on Eestile seni arengule on oluline läbikäimisteede – maanteede, raudteede ja edu toonud ning kindlustab meie konkurentsivõimet ka kiirelt veeteede – võrk korda teha ja seda arendada. muutuvates majandustingimustes. Kui maailmamajanduse seis ei ole just ülemäära kindel, ei saa riigieelarve kulusid liigse Ansip selgitas eeltoodud mõtet järgmise aasta eelarve valguses Riigieelarve 2013 – entusiasmiga suurendada. – riik investeerib teedesse umbes 160 miljonit eurot, et tagada ohutu ja efektiivne liiklemine. Suurimad investeeringud on tulev- Pärast mitmeid kohtumisi, mis venisid kohati 7–8-tunnisteks, oli al aastal Tallinna–Tartu–Luhamaa põhimaanteel Aruvalla–Kose võimaluste piires optimistlik eelarve lõpuks koos ning kompromissid ministrite vahel leitud. 13,4-kilomeetrine neljarealise teelõigu ning Tallinna ringteel Peaminister Andrus Ansip andis 27. septembril Riigikogule üle 2013. aasta riigieelarve eelnõu. Eelarvekõnes rõhutas pea- Töötuskindlustusmakse alandamine, isapuh- neljarealise Väo–Saue ja Tallinna–Narva maanteel Väo–Maardu minister, et ka järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui ka kindla kus ja pensionitõus teelõigu ehitus. Tartu läänepoolne ümbersõit on kavas lahen- teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa. dada täies ulatuses neljarealise esimese klassi teena, mis jääb Tekst: Mihkel Lees, peaministri nõunik Eelarve tuludeks kavandati 7,5 miljardit eurot ning kuludeks 7,7 teenindama nii kohalikku kui ka transiitliiklust. Lisaks investeeri- 21 miljardit eurot. Kuigi eelarve nominaalne defitsiit on plaanitud Foto: Mihkel Lees takse Luige ristmiku, Jõhvi ning Ülemiste liiklussõlme ehitusse. 0,7 protsenti SKP-st, on tegu väikese plaanipärase defitsiidiga. Juba ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarves- Kindlasti ei tohi 2013. aasta eelarve kontekstis tähelepanuta jätta trateegiale püsivat nominaalset ülejääki. haridusküsimusi. „Järgmise aasta kõige olulisemad reformid on elnev tundub vana ja lihtne tõde, mis on selge igale Kokkuleppe järgi on valitsuse üheks prioriteediks vajadus- Tähtsatest otsustest tuleks kindlasti välja tuua töötuskindlustus- haridusreformid. Eelarve arvestab kõrgharidusreformi ja seal- reformierakondlasele – riigi rahandus peab olema põhisusele toetuv lastetoetuste reform. Täpne plaan (esimese makse alandamine kolmele protsendile, mis jätab näiteks kahe hulgas vajaduspõhiste õppetoetustega. Järgmisel aastal jätkub E korras ning laristamine ja üle võimete elamine ei ole ja teise lapse toetus suureneb rasketes oludes peredel ning keskmist palka teeniva vanemaga perele kätte 180 lisaeurot aas- koolivõrgu korrastamine. Põhikool jääb kodulähedaseks,” ütles Andrus Ansipi juhitud valitsuses vastuvõetav. Siiski ei ole nende kolmanda ja enama lapse toetus kõigil peredel) töötati välja tas. Samuti ei tohi unustada peretoetuste viieprotsendist kasvu, Ansip eelarvet Riigikogule üle andes. reeglite järgi eelarvet koostada niisama lihtne. Kui raha on jaga- koalitsioonierakondade tõsiste arutelude käigus. da piiratud hulk ning kõik ministrid soovivad enda valdkonnale mis tähendab, et peretoetustesse suunatav rahahulk suureneb viie miljoni euro võrra. Taastatakse tasustatud isapuhkus. parimat, on tulemuseks kirglik arutelu, mille juhtimisega on isegi Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2013. aasta riigieelarve on kogenud peaministril tegemist. Ministeeriumitel on oma haldusala sees võimalik Häid uudiseid jagub ka eakatele – kui käesoleval aastal tõusid optimistlik, kuid realistlik ning arvestab kõigi põhimõtetega, mida otsustada, kuhu palgatõus täpselt suunata. pensionid 4,4 protsenti, siis järgmisel aastal kavandab valitsus praeguse peaministri juhitud valitsused on järginud. Eelarve keskpunktiks inimene pensione tõsta viis protsenti. Keskmiselt saab pensionär järg- misel aastal 190 eurot tänavusest rohkem. Järgmise aasta eelarve paikapanekuks pidi valitsus kohtuma Kõik ministeeriumid pidid tegema kompro- kuus korda, et jõuda esialgsest eelarveprognoosist eelarve lõp- misse liku heakskiiduni. Juba esimesel kohtumisel oli selge, et eelarve keskpunkti jääb inimene ning mingil määral peab olema valmis Valitsuskabineti tulised arutelud algasid juba teisel eelarve- palgatõusuks elualadel, kus olukord kriitilisem. kohtumisel, kui selgus, et ministrite parimast soovist lähtuvate Siinkohal tuleb selgitada, et palgafondi kasv läbivalt 4,4 plaanide maksumus on eelarvepiiridest umbes 280 miljoni euro protsenti ei tähenda, et kõikidel riigisektori töötajatel tõuseks jagu väljas. Valitsuse istungilt mindi lahku sõbralikult, kaasas palk just nii palju – ministeeriumitel on oma haldusala sees peaministrilt saadud ülesanne proovida igas ministeeriumis võimalik otsustada, kuhu palgatõus täpselt suunata. Sise- soove kokku tõmmata. minister on näiteks rõhutanud, et palku tõstetakse eelkõige neil, kes tegelevad otseselt turvalisuse tagamisega. Täiendavaks Püstitatud eesmärk ei olnud kaugeltki kergete killast. Kõik palgatõusuks saavad ministeeriumid lisaraha leida ka haldusala ministeeriumid tegid palehigis tööd, mõeldes võimalike opti- vahendeid optimeerides ja ümber suunates. meerimisvariantide peale ning proovides leida täiendavaid tulu-

Riik jätkab ka järgmisel aastal infrastruktuuri arendamisega, investeerides teedeehitusse umbes 160 miljonit eurot

Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja MINISTRI KABINETIS MINISTRI KABINETIS

Tulud suurenevad 2,2 protsenti Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe • Sisejulgeolek – Tartu päästedepoo ja ühendhäirekeskus, lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt kahekord- Lasnamäe päästedepoo ja ühendhäirekeskus. Riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 Tuleva aasta seks, 38,36 eurole, ja kahe lapsega peredel 76,72 eurole kuus. • Kultuuriobjektid – Eesti Rahva Muuseumi peahoone. protsendi võrra 7,5 miljardile eurole. Alates järgmisest aas- Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda tast kajastuvad eelarves nn edasikantavad tulud (nt kohalike ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,9 eurole. Samuti ei Aastate lõikes on tegevusalade kulud püsinud stabiilsena ning omavalitsuste tulumaksu osa ja töötuskindlustusmakse), mis arvestata lisanduvaid lastetoetusi toimetulekutoetuste arvesta- suuremaid muudatusi ei toimu ka 2013. aastal. Võrreldes teiste suurendavad tulusid/kulusid 1,05 miljardi euro võrra. riigieelarve misel. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui EL-i riikidega panustame jätkuvalt enam haridusse, kultuuri kolmekordseks – 3000 eurole. Olemasolevaid peretoetusi ja riigikaitsesse. Nii nagu varasematel aastatel, moodustavad Muutunud on riigieelarve tulude struktuur. Mittemaksulised kelleltki ära ei võeta ega vähendata. Reform käivitub järgmise ka 2013. aasta eelarve kuludest suurema osa sotsiaalse kaitse tulud vähenevad võrreldes 2012. aasta suveprognoosiga 122 aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast. kulud, mida on üle 30 protsendi kogukuludest. miljoni euro võrra. arvudes Toetused vähenevad 145,4 miljoni euro võrra. • Valitsus on seisukohal, et majanduskasvu toetamiseks tuleb Tekst: Eva-Liisa Õng, rahandusministri nõunik • Finantstulud vähenevad 14,6 miljoni euro võrra. Panustame enam haridusse, kultuuri ja riigieelarve 2014. aastal püsivasse ülejääki viia, et asuda ka reser- kaitsesse vide mahtu kasvatama. Ülevaade järgmise aasta riigieelarvesse plaanitud tuludest ja Järgmisel aastal on kavas tõhusamalt makse koguda. suurematest kuludest Maksulised tulud kasvavad võrreldes 2012. aasta suve- Kaitse-eelarve püsib ka järgmisel aastal kahe protsendi tase- prognoosiga 264,7 miljoni euro võrra, sh: mel sisemajanduse kogutoodangust, et tugevdada esmast ise- • Sotsiaalmaks 139 miljonit eurot. seisvat kaitsevõimet. Kaitseväe personalikuludes taastatakse ärgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 mil- • Käibemaks 64,4 miljonit eurot. majanduslanguse-eelne tase, et peatada kriitiliseks muutunud jardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012. • Aktsiisid 46,2 miljonit eurot. personalivoolavus. Majanduskasvu toetamiseks tuleb eelarve 22 J aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti. Eelarve on nomi- 23 naalselt tasakaalu lähedal (-0,7 protsenti SKP-st) ja struktuurselt 2014. aastal püsivasse ülejääki viia. Kulude kasv seotud sotsiaalse kaitse Põllumeestele on järgmise aasta eelarvega tagatud sujuv üle- juba ülejäägis (0,1 protsenti SKP-st), mis on märk majanduslikust minek uuele otsetoetuste süsteemile. 2013. aastal on riiklike stabiilsusest ning loob üldise soodsa majanduskeskkonna. suurendamisega üleminekutoetuste ehk nn top-up’ide maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot, et toetustasemeid hoida. Võlakoormus püsib EL-i madalaimana 2013. aasta riigieelarve kulud suurenevad 1,1 protsenti 7,7 miljardile eurole. Riigi järgmise aasta kulutused on planeeritud Eelarve kulusid vähendavad heitmekvootide müügi arvelt tehta- vastutustundlikult ja pikaajalisi mõjusid arvestades, et tagada 2013. aasta eelarve kava järgi püsib ka järgmisel aastal Eesti vad kulud ning välistoetused seoses 2007–2013 perioodi lõppe- tarbijate ja ettevõtete kindlustunne. võlakoormus Euroopa Liidu madalaimana. Järgmise aasta prog- misega: noositav võlakoormus on 12 protsenti SKP-st, millest EFSF-i mõju • Heitmekvootide müügi arvelt tehtavad kulud vähenevad 181,7 Kulud kasvavad peamiselt selleks, et sotsiaalset kaitset suuren- on 4,3 protsenti. Võrdluseks, et euroala keskmine võlakoormus miljonit eurot. dada: on 83 protsenti SKP-st. Peale jooksvate tulude ja kulude vahe • Välistoetused 50,4 miljonit eurot. Riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot. mõjutavad keskvalitsuse võlakoormust ka sissemaksed Euroopa • • Välistoetuste kaasfinantseerimisega seotud kulud 18,6 Haigekassa ravikindlustuse kulud kasvavad 55 miljonit eurot. Stabiilsusmehhanismi (ESM) ning Eesti Energia omakapitali • miljonit eurot. Riik kannab omalt poolt elanike kohustuslikku kogumis- suurendamine kuni 200 miljoni euro võrra. • pensionifondi üheksa miljonit eurot. Võrreldes 2012. aastaga vähenevad valitsussektori investeerin- Prognoosi järgi ei pea riik võlakirjaturule pöörduma. Oodatust gud 109 miljonit eurot (10,6 protsenti) 921,7 miljonile eurole. Siis- Eelarve kulud kasvavad ka selleks, et riigi tööjõu- ja majan- kiirema majanduskasvu tingimustes hoidub riik positiivsetest ki on meie investeeringute osakaal SKP-st võrreldes lähiriiki- damiskulusid suurendada. Kõik valitsemisalad saavad palkade lisaeelarvetest ja vähendab selle asemel kiiremini puudujääki. dega kõrgel tasemel ja on püsinud nii läbi kriisiaastate. tõstmiseks lisaks 4,4 protsenti ehk kokku 29,3 miljonit eurot. Maksupoliitika põhisuunad jäävad samaks, sealjuures langeb Suuremad investeeringud 2013. aastal Aasta võrra lükatakse edasi kõrgemate riigiteenijate ameti- maksukoormus viimase viie aasta madalaimale tasemele, olles • Teehoidu suunatakse 93,7 miljonit eurot. palkade seaduse jõustumine. Ministrite palgatase jääb 2008. 2013. aastal 32,6 protsenti. Eesmärk on viia maksukoormus • Vee- ja jäätmemajanduse infrastruktuuri investeeringud 150 aasta tasemele. Poole aasta võrra lükkub edasi kohtunike palga- majanduslanguse-eelsele tasemele, vähendades tööjõuga miljonit eurot. tõus, kuni muudetakse eripensionide süsteemi. seotud makse. • Investeeringutoetused „Eesti maaelu arengukava 2007– 2013” ja „Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007–2013” Maksukoormust mõjutavad järgmisel aastal: Sotsiaaltoetused moodustavad 2013. aasta riigieelarve kogu- rakendamiseks 85,4 miljonit eurot. • Töötuskindlustusmakse määrade alandamine kolmele mahust 28,3 protsenti ehk 2,2 miljardit eurot. Võrreldes 2012. • Haiglavõrgu arendamiseks ja hoolekande infrastruktuuri protsendile. aasta eelarvega suurenevad sotsiaaltoetuste kulud 126,2 investeeringuteks planeeritud 46 miljonit eurot. • Kevadel tehtud otsuse järgi tõstetakse alkoholiaktsiisi viis miljonit eurot ehk 6,2 protsenti. Riik maksab erinevaid sotsiaal- • Haridusvaldkond – Nõo Reaalgümnaasium, Viljandi protsenti. toetusi ühe elaniku kohta 2013. aastal keskmiselt 1677 eurot. Gümnaasium, Haapsalu Gümnaasium, Jõgeva Gümnaasium, • Varem otsustatud sigarettide tubakaaktsiisi 10-protsendine Töötutoetus suureneb poole miinimumpalga määrani ehk Rahvusarhiivi uus arhiivihoone. tõus jaotatakse kahele aastale. praeguselt 65 eurolt 145 eurole. Pensionid tõusevad viis protsenti.

Allikas: Rahandusministeerium

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht MINISTRI KABINETIS MINISTRI KABINETIS

Kui praegu on Eestis keskendutud peamiselt filmide tootmi- Peale filmide rahastamise on vaja ka strateegilist plaani, kuidas sele, mis päädib esilinastusega, siis tulevikus peaks seni- Eesti filmi arendada. Näiteks, kui Eestis linastub aastas 5—6 sest enam vaeva nägema selle nimel, et toodetud filmide abil filmi, siis oleks produtsentidel otstarbekas linastumiste ajad valdkonda ka lisavahendeid tuua. See tähendab, et neid filme omavahel kokku leppida, et need ei kuhjuks ühele ajale. Paraku tuleb hakata pärast esilinastust maailmale näitama ja müüma. praegu see tegevus liialt läbimõeldud ei ole, mistõttu jäävad ka Samuti tuleb teadvustada, et filmitööstuses peitub majandus- vaatajate numbrid ja piletite müügist saadud omatulu väikse- haru, läbi mille saab tuua Eesti filmi lisaraha ja edendada meie maks, kui see võiks olla. majandust. Eesti Filmi Instituut valdkondlikuks Eesti filmi Üks võimalus on muuta Eesti atraktiivseks keskuseks filmivõtete sihtmaaks. Aasta algusest alates on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel kasutamata ette valmistatud Eesti Filmi Instituudi loomist, mis on filmivald- Tuleb mõista, et Eesti film vajab suunamuutusi ehk arusaamist, konnas sisuline muudatus. On ilmselge, et muutused filmi- et elu käib ka väljaspool kinosaali ja Eesti piiri. Üks võimalus on maastikul ei kulge kiretult ja rahulikus üksmeeles. Samas on Soomlased esitasid võõrkeelse filmi Oscarile “Puhastuse”, mille muuta Eesti atraktiivseks filmivõtete sihtmaaks, sest eeldused muutused vajalikud, sest praegu tammume paigal, kirjutades esilinastusel osales ka kultuuriminister Rein Lang. Tulevikus potentsiaal selleks on meil head: hea geograafiline asukoht Skandinaavia filmide tootmiseks riigieelarvest št ekke välja, arvestamata, kui peaks Eestiski senisest enam vaeva nägema, et siin toodetud ja Venemaa vahel, mitmekesine looduskeskkond, erinevatest filme maailmale näidata ja müüa. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht tulus see ettevõtmine päriselt on. 25 Tekst: Õnne Pillak, kultuuriministri nõunik ajastutest pärit arhitektuuriline keskkond, soodne ärikliima ja võrreldes Skandinaaviamaadega ka 30 protsenti madalamad Loodavast instituudist peaks saama valdkondlik keskus, mis filmitootmise kulud. Edukaid näiteid, kus tänu filmi tegemisele tootmise kõrval ka filmikultuuri terviklikult arendab, filme on maa turismisektor märgatavalt kasvanud, on tuua mitmeid. turundab ja säilitab ning pärandit restaureerib ja digitaliseerib. valmimise köögipoolel. Meil on suurepärased näitlejad, kes Laiemale üldsusele tuntumad on vast Šotimaal filmitud „Brave- „Miks nad nii hullusti kihutavad?” Teine instituudi loomise põhjus on filmivaldkonna tugevamaks saavad end proovile panna lisaks lavalaudadele ka filmi- heart” ja Uus-Meremaal üles võetud „Sõrmuste isanda” tri- „Esimene saab auhinna.” ja nähtavamaks muutmine, et see pälviks suuremat tähelepanu rollides. Meie riigi suurust arvestades toodetakse siin päris loogia. nii meil kodus kui ka maailmas ja tooks selle kaudu filmi roh- „Ah soo, et materiaalne huvi.” palju filme, kuid sellegipoolest tundub üsna suurele osale kem raha. vaatajaskonnast, et Eesti filmid on minetanud kunagise sära. Ainult riigi rahast ei piisa Suuremad filmisõbrad tundsid kindlasti ära vestluse Kaljo Kiisa Seda tunnetab ka filmimaailm ise ja tahab leida lahendusi, kui Mis seal salata, filmitegemine on alati olnud kallis lõbu, kuid Eesti Filmi Instituut hakkab tegelema kõigi filmivaldkondadega filmist „Vallatud kurvid”. Võidusõit on kirglik ja hasartne ala. das Eesti film laiahaardelisemaks, põnevamaks ja jõulisemaks tasuta lõunaid pole. Kes selle eest maksab? Õitseva sotsialismi ja selle kaudu saab kasvatada ka Eesti filmi eelarvet. Riik ei Samasugused emotsioonid on hetkel ka Eesti filmimaastikul, muuta. ajal oli filmitegijatele pea mõeldamatu, et nad saaks oma lina- saa olla kui põhjatu rahakott — filminduse kõrval vajavad riigi sest sel aastal oma 100-aastast juubelit tähistavale Eesti filmile teoseid teha ilma riigi laustoetuseta. Eks see arusaam elab ka tuge paljud teised kultuurivaldkonnad. Samas on filmindusel disainitakse uut kuube. Filmitööstuses peitub majandusharu praegu mõne inimese hinges, kuid selle mõtteviisiga kaugele palju rohkem potentsiaali ja seda tuleks ära kasutada. Muidu ei purjeta. saamegi ainult keskpäraseid kõrgteoseid, mis jäävad paraku 100 aastat traditsiooni Ameerika filmitegija Andy Warhol on öelnud: „Äri on kõige võrdlemisi kitsa vaatajaskonna pärusmaaks. imetlusväärsem kunstiliik... Raha teha on kunst, töö on kunst ja Eesti filmimaastikku koordineerib praegu 1997. aastal loodud Eesti filmi sünniks loetakse 1912. aastat, kui Johannes Pääsuke edukas äri on kõige suurem kunst.” Kunst on kultuur. Ja kultuur Eesti Filmi Sihtasutus. Igal organisatsioonil on oma tõestusaeg Eesti film on võimekas, kuid seda võimekust rakendatakse filmis vigurlendur Sergei šUtot kini lendu Tartu kohal. Pääsu- on osa suurest majandusest ning filmisektor on üks suuremate ja kui süsteem väsib, vajab see värskendust. Nii ka filmis. Siht- praegu osaliselt ning mitte seetõttu, et meil oleks puudu ini- kesest sai ka esimese Eesti mängufilmi „Karujaht Pärnumaal” võimalustega loomemajandusharu. asutusest on saanud riigi raha vahendaja, kuid sellest ei piisa, et mestest või mõtetest. Pigem on puudu filmiinimeste oma- autor, mis linastus kaks aastat hiljem. meie filmimaastiku arendada. Kahjuks ei taha või ei suuda seda vahelisest koostööst, millele Eesti Filmi Instituudi rajamine Filmitööstus ei ole ainult linateoste tootmine. See on palju mõista valdkond tervikuna ning levinud on arvamus, et olukor- võiks kaasa aidata. 100 aastat on meie filmikunst aidanud eesti rahvusel, keelel laiem tegevusala, mis sisaldab endas filmi tegemisega seotud ra päästaks vaid suurem riigi toetus. Kuid kujutame ette, mis ja kultuuril püsida ning tutvustanud maailmale Eestit ja Eesti tehnoloogilisi ja ärilisi organisatsioone ja asutusi, filmitoot- juhtub, kui lõkkesse valada bensiini. Just nii juhtuks filmiäris, kui Üks režissöör on kord öelnud, et Eestis puuduvad renessansi- filmitootjate loomingut. jaid, filmistuudioid, filmikunsti, stsenaariumide eel- ja järel- süsteemi lihtsalt raha juurde valada. Selle asemel, et kesken- aja inimesed, kes suudaks ise otsustada, milline film võiks ja tootmisega seotud ettevõtteid, filmifestivale, filmide levitamist duda peamiselt filmide tootmisele, mis päädib esilinastu- peaks tootmisesse minema. Filmi tegemine on kollektiivne töö Nüüd võime uhkusega öelda, et meie filmiloomise traditsioon ning filmindusega seotud personali, nagu näitlejad ž jare is- sega, peaks senisest enam vaeva nägema selle nimel, et toode- ja peab seda olema algusest lõpuni. on võimas. Meil on võimekad inimesed, kes toimetavad filmi söörid. tud filmide abil valdkonda ka lisavahendeid tuua. MINISTRI KABINETIS MINISTRI KABINETIS

Iisraeli-Iraani pingete taustal on tagaplaanile Konkurentsist rääkides – rahvastiku vanane- Urmas Paet: Euroopa Liit on jäämas Iisraeli-Palestiina konflikt. Millised mine pole ainult Eesti, vaid kogu EL-i pro- on viimased arengud Palestiina iseseisvus- bleem. Mis on võti, et pikemas perspektiivis püüdlustes ning millist lahendust toetab Eesti tagada konkurentsivõime nii USA, Aasia kui ka meie loomulik elukeskkond välispoliitika? Lõuna-Ameerika riikidega? Priit Kallakas, välisministri nõunik Meie seisukoht ei ole muutunud. Näeme, et pingeid suudaks maha Võtmeks on kindlasti praeguseks saavutatut hoida ja edasi võtta vaid see, kui kaks riiki jõuavad lahenduseni, mis tähendab, et arendada ehk üks väga oluline komponent on Euroopa üht- Välisminister Urmas Paet kirjeldab intervjuus Reformi- Rääkides Süüriast – kas sealsel kodusõjaks Iisraeli kõrval on Palestiina riik ja mõlemad aktsepteerivad teine- sus, ühisturg ja sisemiste piirangute puudumine. Teiseks, ehkki kirjale, millised välispoliitika teemad on hetkel nii maailma kujunenud konfliktil on üldse head lahendust teist. Rahvusvaheline kogukond saab aidata luua tingimusi, et need tuleb proovida sündivust suurendada, ei näe ma, et lähitulevikus kui ka Eesti seisukohalt aktuaalsed. ning kui palju saavad lääneriigid teha, et sel- kõnelused tekiksid ja oleksid tulemuslikud. Ent kõnelusi saavad pi- võiks rahvastikukasvu trend muutuda kiirelt paremaks. Seetõttu dada vaid osalised ise. tuleb panustada haridusse ja teaduse kvaliteeti, et eurooplased leni jõutaks? suudaksid anda maailma mastaabis väga olulist lisaväärtust. Iisraeli-Palestiina olukorra praegune seis ei ole midagi toredat. Kõne- Praeguseks on Euroopa Liit ja USA kehtestanud Süüria võimude Osalesid New Yorgis Ühinenud Rahvaste lusi ei peeta ja tingimused nende pidamiseks on kehvemad kui näi- Kas immigratsioon on pärssiv või soodustav suhtes erinevaid sanktsioone ja poliitiliselt on üritatud toetada Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. teks aasta tagasi. Hamasi positsioon Palestiinas on tugevnenud ja faktor? Mis olid maailma poliitika tippsündmuse opositsiooniliikumisi. Kuid ka see on raske, kuna Süürias puudub tugevnemas veelgi ning teatavasti on Hamas jätkuvalt suunatud Ühelt poolt on immigratsioonis mõtestatud valikute aspekt, mis peamised teemad? ühtne opositsioon. Kõige nähtavam on Lääne abi põgenikele, nii Iisraeliga selgele vastasseisule. Lisaks mõjutavad olukorda muud tähendab näiteks ülikoolide ja haridust eeldavate töökohtade sisepõgenikele kui ka neile sadadele tuhandetele, kes on olnud sündmused – muudatused Egiptuses ja laiemalt kogu Lähis-idas. sunnitud koduriigist lahkuma ning viibivad Türgis, Jordaanias, vahel liikumist. Teine pool on aga illegaalne immigratsioon, kus Kõige raskemad teemad puudutavad julgeolekut. Hetkel on Liibanonis või Iraagis, mis omakorda mõjutab selgelt halvasti Räägime ka Eestist. Kas Põhja- või Baltimaa? inimesed liiguvad selleks, et jääda ellu või parandada oma äärmi- 26 kõige akuutsem mureküsimus Süüria kodusõja jätkumine – see, 27 ka nende riikide olukorda. Aeg-ajalt on olnud juttu ka sõjalise Kuidas edeneb koostöö naaberriikidega? selt närust majanduslikku olukorda. Mis puudutab mõtestatud et ÜRO Julgeolekunõukogus ei ole siiani õnnestunud leida lahen- sekkumise võimalusest, kuid hetkel on selge, et valmidust sel- immigratsiooni, siis see on kindlasti arengut toetav. dust konfliktile, mille tõttu vägivald jätkub, põgenike hulk kas- Eesti on nii Põhjamaa kui ka Baltimaa ja seda vastandamist ei ole leks ei paista kusagilt. vab ja iga nädal tuhanded inimesed hukkuvad. mõtet tekitada. Koostöö nii põhja kui ka lõuna suunal on väga hea. Massiline illegaalne immigratsioon ei too aga kasu ei riigile, kuhu Muidugi on veel palju teha, et piirkond ümber Läänemere muutuks inimesed tulevad, ega ka riigile, kust nad pärit on. Illegaalne Teiseks peamiseks teemaks ÜRO Peaassambleel oli Iraani hä- Iraani ja Iisraeli vaheline konflikt võimendub veelgi ühtsemaks. Koostööd on vaja, sest vaadates turbulentset immigratsioon ei aita Euroopas kindlasti arengule kaasa ja sellise mar tuumaprogramm ning sellega seonduvad võimalikud riskid. iga nädalaga. Millal leitakse kompromiss või olukorda mujal maailmas ja ka Euroopas, on väga tihe piirkondlik sisserände põhjustele pööratakse väga palju tähelepanu. Rahvusvaheline kogukond tunneb muret suletuse pärast, mida on tõenäolisem Iisraeli rünnak Iraani tuuma- läbipõimumine kindlasti meie huvides. Seetõttu tuleb suhtlusele Iraan oma tuumaprogrammiga hoiab. Loomulikult arutati Iisraeli rajatiste pihta? naabritega jätkuvalt tõsist tähelepanu pöörata – olgu selleks siis Mis on Sinu meelest käesoleva poliithooaja võimalikku käitumist selles küsimuses. vaimne või füüsiline koostöö. Füüsilise all pean silmas näiteks Eesti välispoliitika suurimad väljakutsed? kõikvõimalikke energia- ja transpordiühendusi. Vaimse all laitma- Iisrael on oma julgeoleku pärast väga mures ning on seda ka kor- tult toimivat ühtset tööjõu-, teadus- ja haridusruumi ning lisaks Suures pildis ei ole väljakutsed aastate lõikes muutunud. Meie duvalt väljendanud. Seda, et Iisrael võtab midagi sõjaliselt ette, siseturgu oma kõikides komponentides. üks ja läbiv eesmärk on loomulikult ju kindlustada Eesti julge- ei saa keegi välistada. Iisraeli peaminister on öelnud, et hilje- olekut ja heaolu. Ma soovin, et Eesti valitaks novembri keskel 2018. aasta esimesel poolel on Eesti Euroopa malt järgmise aasta kevadeks saabub nende esimest korda ajaloos ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks. Inim- punane joon, mille järel on Iraanil võimalik Liidu eesistuja. Mitu liikmesriiki on 2018. õiguste kaitsmine on meile oluline nii riigi sees kui ka rahvus- väga lüh- ikese ajaga tuumarelv valmis aastal Euroopa Liidus ja euroalas? Milline on vaheliselt ja sestap on kõige olulisema inimõigustega tegeleva saada. Samas on sealses Euroopa Liit aastal 2018? kogu liikmeks olemine suur tunnustus ja ka vastutus. piirkonnas võimaliku sõja- Pärast Horvaatia liitumist järgmisel aastal on liidus 28 riiki. Lähe- Euroopa Liidu asjad ei ole enam klassikaline välispoliitika, lise konflikti tagajärjed matel aastatel liitub ka Island. Tahaks loota, et meie eesistumise vaid meie loomulik elukeskkond. Meile on väga oluline panus- täiesti ettearvamatud ja ajal on Euroopa Liidus natuke üle 30 liikmesriigi. Pean realistli- tada EL-i edasisse arengusse ja murede lahendamisse. Sama keegi ei tea, kuhu see kuks, et edukate arengute puhul võib mõni riik Lääne-Balkanilt puudutab ka NATO-t kui meile väga olulist julgeolekukeskkonda. võib ulatuda ja kui Euroopa Liidu liikmeks saada. Praeguse seisuga on kõige pare- NATO edasine tugevdamine, sealhulgas ka lahenduste leidmine laiaks minna. mad väljavaated Montenegrol, Serbial ja Makedoonial. Afganistani osas, kus teatavasti peaks 2014. aastal sõjaline operatsioon lõppema, on selle aasta põhiküsimus. Aastal 2018 euroala kindlasti veel eksisteerib ja kõik saavad aru, et Välisminister Urmas Paet rahvusvahelise konkurentsi tingimustes on ühisturg ja ühine raha Loomulikult on tähtis ka kõik see, mis toimub meie vahetus sõlmis New Yorgis Myanmari väga oluline konkurentsiargument – ja miks me peaksime ise oma naabruses. Oluline on, et reformid jätkuksid Gruusias, Moldovas ja (Birma) välisministri Wunna Maung Lwiniga Eesti ja konkurentsivõimet nõrgestama. Nagu me kõik teame, on viimastel loodetavasti ka Ukrainas ja Valgevenes. Lõpuks oleme alustanud Myanmari (Birma) vahelised aastatel liitunud EL-i liikmetel kohustus teha kõik selleks, et nad konsultatsiooni Venemaaga, et saaks lõpetatud piirileppe teema. diplomaatilised suhted ühisraha kasutusele võtaksid. Seetõttu usun, et 2018. aastal on Eks ole näha, kuidas see lõpeb. (26.09.2012) euroala suurem kui praegu ja me kõik loodame, et peagi liituvad euroalaga ka Läti ja Leedu.

Foto: välisministeerium MINISTRI KABINETIS MINISTRI KABINETIS

Seni ei ole meil õnneks tulnud puhta vee puuduse pärast muret- Näiteks? seda. Võib-olla seetõttu jääb paljude põlevkivielektri apolo- Eestis räägitakse palju tuuleenergiast. Selle puhul on praegu geetide jaoks kaugeks, kui meeletu kuluga on tegu. Väita, et sel- priskeks miinuseks ebastabiilsus – tuul on, tuult ei ole. Toodetava line elektritootmine on odav, on lihtsameelsete lollitamine. energia salvestamise võimalusi ja oskusi pole siiani kasutatud. Lisaks rahas mõõdetavale on põlevkivitööstus tekitanud aasta- Ei ole õiglane minna seda teed, et seni veel ebastabiilse tuule- kümnetega kahju, millele pole võimalik hinnasilti külge panna. energia varuvõimsuste loomise peab keegi teine kinni maksma. Praeguseks on põlevkivikaevandused ja jäätmehoidlad mõju- tanud juba 450 ruutkilomeetrit Ida-Virumaa territooriumist. Mis segadus ja vaidlus taastuvenergia tasude Kujutad ette, kui suur tükk Eestit see on? Terve Tallinna linn võtab ümber käis? Mulle ausalt öeldes need tasud enda alla umbes kolm korda väiksema maa-ala. 130 ruutkilomeet- elektriarvel üldse ei meeldi. rit maast ehk Pärnu, Viljandi ja Narva territooriumite suurune Ideaalne olekski see, kui riik energiamajandusse läbi erinevate tükk on allmaakaevanduste tõttu vajunud. Tartu, Kuressaare ja dotatsioonide, kunstlike eeliste loomise ja peale maksmise ei Võru linnad annavad kokku sama suure ala kui see, mida juba sekkuks. Kõik see moonutab turgu. Eestis on aga pikka aega praeguseks ebastabiilseks loetakse. eelisarendatud saastavat põlevkivielektrit. Praegused taastuvenergia tasud aitavad puhtamat tootmist järele. See saab olla Kas see tähendab, et me oleme seni täiesti selgelt ajutise iseloomuga ja põhjendatud ikka ja ainult sellega, valesid otsuseid teinud? Oktoobris lahvatasid kired Eesti energiapoliitika teemal. Opositsioon „avastas” ühtäkki mitme aasta taguse otsuse rajada et annab meile hiljem odavama energiaressursi. Eestisse uus põlevkivikatel. Riigikontroll asus kritiseerima põlevkivikeskset energiapoliitikat. Taastuvenergia toetajad tulid Vale on see, et on loodud müüt, nagu oleks põlevkivielekter odav. Muide – vahemärkusena –, ma arvan, et õige oleks, kui elektri- 29 välja plaaniga viia Eesti 2030. aastaks täielikult üle taastuvenergiale. Paistab olevat õige aeg keskkonnaminister Keit Pentus- See ei vasta lihtsalt tõele. Kui see kõrvale jätta, tuleb tehtud arvel kajastuksid ka kõik need tasud ja kulud, mis maksumaksja Rosimannuselt uurida, kas põlevkivi aeg on tõesti läbi. otsuseid vaadata ikka tollases kontekstis. Kui oli valida kahe põlevkivielektri soosimise eest aastaid maksnud on. Riigi- halva valiku vahel – saastav põlevkivielekter või energiasõltuvus kontrolli hinnangul on põlevkivielektrit viimastel aastatel Foto: Keskkonnaminsiteerium Venemaast –, siis selles kontekstis on tehtud otsused olnud toetatud 148 miljoni euroga aastas, samal ajal kui keskkonna mõistetavad. Häid alternatiive pole pikka aega olnud. Praegu- jaoks vähemkoormav taastuvelekter on saanud aastas tuge 34 seks on aeg edasi läinud. Lihtsalt inertsist ja mõttelaiskusest ühe miljonit. ja saastava elektritootmisviisi keskset poliitikat jätkata oleks Keit Pentus-Rosimannus juhib rumal. Ja kaugemas vaates tarbijate jaoks kahjulik. Ütlesid intervjuu alguses, et põlevkivi on väärtuslik loodusvara. Paljud küsiksid ilmselt Nii et kunagine otsus uus põlevkivikatel rajada nüüd, mis kasu sellest väärtusest on, kui me Eesti (põlev)kiviajast välja oli õige? seda kasutada ei saa? Ükski valitsus ju ei saa ega tohi riskida sellega, et riigis tekib olu- Küsis: Annikky Lamp, keskkonnaministri nõunik kord, kus lamp ei põle ja elektrit lihtsalt ei ole. Vanad põlevkivi- Eesmärk on muutunud oludes läbi mõelda, kuidas oleks põlev- katlad on amortiseerunud, pärit sügavast Nõukogude ajast. Selle kivi kõige mõistlikum kasutada. Praegu ajame me lõviosa Keit, ka sina oled viimasel ajal põlevkivi ja eriti suurune tuhahunnik. See hunnik ei haihtu õhku. Tuha ohutuks otsuse tegemise hetkel ei olnud alternatiivi, mis oleks suutnud oma põlevkivist, Eesti „pruunist kullast”, lihtsalt ahju. Elektri- põlevkivielektri suhtes üsna kriitiline olnud. tegemise eest tuleb maksta miljoneid eurosid ja põlevkivi- kindlasti samas mahus elektriga varustada. tootmine on põlevkivi kasutamiseks erakordselt ebaefektiivne Miks? Mis põlevkivis nii halba on? jäätmed jäävad igavesti keskkonda koormama. viis. Üks alternatiiv on põlevkivist toota õli või sellest teha mootori- Taastuvenergeetikud on välja pakkunud, et kütust – see vähendaks tõenäoliselt põlevkivisektori CO² jälge Ma olen kriitiline lihtsustamise ja pooltõdede suhtes. Põlevkivi Eesti võiks aastaks 2030 minna täielikult ning väärindaks põlevkivi oluliselt enam. Kuid kindlasti tuleks on väärtuslik maavara, pole kahtlustki. Aga see, kuidas Eesti Iga põlevkivielektrit tarbiva kortermaja kohta taastuvenergiale üle. Kas see on realistlik otsida ka muid, uuenduslikke kasutusviise, mis suudaks kivist inimeste ees on aastakümneid lehvitatud loosungitega, et alternatiiv? võimalikult palju väärtust välja pigistada. põlevkivielekter on odav ja seetõttu hea, on inetu. Põlevkivi- tekib aastas majasuurune tuhahunnik. Küsimus ei ole enam ammu „kas?”, vaid „millal?”. Põlevkivi- elektri tootmisega kaasnevad kulud on üüratud. Suur osa neist Kui me lihtsalt asendame vanaviisi elektritootmise vanaviisi elektri konkurentsivõime kahaneb aasta-aastalt. Selle muutuv- jääb järeltulevatele põlvedele tasuda ja osa polegi rahaga õlitootmisega, on sellest vähe abi. Kogu põlevkivi eluring peab kulud on nii kõrged, et ei suuda puhtama ja vähem toorainet muutuma säästlikumaks, tõhusamaks, keskkonda ja selle kaudu kompenseeritav. Teine näide: selleks, et põlevkivielektrit toota, kasutatakse aas- vajava elektritootmisega avatud turul konkureerida. Juba selle Eesti inimeste rahakotti vähem koormavaks. Põlevkivi kaevanda- tas 1500 miljonit kuupmeetrit vett. Kogu maailmas on vesi muu- Saad Sa näiteid tuua? aasta kevadel oli pikalt olukord, kus teiste Põhjamaade taastuv- mine on hetkel sama raiskav kui viis aastat tagasi – kaod on kuni tumas sõna otseses mõttes kulla hinnaga loodusvaraks, aga elekter oli odavam, kui meie kunstlikult madalal hoitud hinna ja 30 protsenti. Põlevkivijäätmete hulk pole vähenenud ega nende Põlevkivitööstus tekitab aastas iga eestlase kohta 13 tonni meie raiskame seda saastavaks elektritootmiseks. 365 päeva riigi tasuta kvootidega poputatud põlevkivielekter. Muidugi on taaskasutus suurenenud. Kui me ei taha kümne aasta pärast taas aherainet ja ohtlikku tuhka. Lahti seletatult tähendab see, et põlevkivielektri tootmist kulutab ära sama palju vett kui kõik ka hulk küsimusi, mis peavad enne täielikult taastuvenergiale lehest poolkoksimägede põlengutest lugeda, tuleb asju teisiti iga põlevkivielektrit tarbiva kortermaja kohta tekib aastas maja- Eesti inimesed ja muud tööstused nelja aasta jooksul kokku. üle minemist vastuse saama. tegema hakata. MINISTRI KABINETIS MINISTRI KABINETIS Tegemisi ja uusi algatusi justiitsvaldkonnast

Tekst: Kätlin Ots, justiitsministri nõunik

Alles hiljuti saime lugeda, kuidas justiitsminister Kristen Michali juhtimisel viidi 2012. aastal läbi avaliku teenistuse reform. Kaas- aegset avaliku teenistuse seadust peetakse koos haridusreformiga praeguse valitsuse üheks suuremaks reformiks. Et Eesti Oktoobris Riias toimunud Balti-ja Põhjamaade justiitsministrite õiguskorda veelgi lihvida ja Eesti inimeste elu seeläbi paremaks muuta, on õiguse ja õigluse ministeeriumis käimas mitmed uued kohtumisel tehtud ettekandes rääkis justiitsminister Kristen Michal algatused, millega järgnevalt tutvust teeme. e-lahenduste võimalustest Eesti kohtupidamises, mis muudavad õigusemõistmise selgemaks ja kättesaadavamaks ning lihtsustavad kohtute tööd. Foto: Maris Kaparkalejs / Latvijas Vestnesis Lobitegevuse reguleerimine On selge, et läbipaistev ja objektiivne kaasamisprotsess on demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa, sest koostöö avaliku võimu Demokraatlikus ühiskonnakorralduses peetakse oma huvide ning erasektori vahel viib läbimõeldumate otsusteni. Aga selle esindamist niivõrd oluliseks, et selle poole püritakse sihikindlalt koostöö toimumise reegleid tuleb rakendada nii, et avalik võim 30 tingimused (näiteks tuleb ilmtingimata valida varasuhe), ehkki Et leida tasakaal karistatavate tegude ja karistuste suuruse nii õigusloomes kui ka otsustusprotsessides. Ka Eestis liigume tagaks kõigile võrdsed võimalused õigusloomeprotsessis osa- mõne piiranguga. Üks keskseid küsimusi on, kas registreeritud vahel, on juba enam kui aasta otsa käinud justiitsministeeriumis selles suunas, et kui seadus või otsus kedagi puudutab, siis leda, ja üht või teist huvigruppi ei eelistata. kooselu võiksid sõlmida vaid samasoolised paarid. Kuna eri- karistusõiguse revisjon, mille raames me vaatame üle kehtivad tema kaasamine pole enam ootamatu või soovimatu juhus, vaid nevalt erisoolistest paaridest ei ole neil Eestis abieluõigust, keelud-käsud ning anname lõpuks Riigikogule otsustada, milli- Kokkuvõtvalt asub justiitsministeerium looma lobiregulatsioone, planeeritud tegevus. annaks selline võimalus neile kindlust juurde. Või peaks kooselu sed süüteod seadustesse alles jätta ja milliste karistusi suu- mis aitaks lubatud ja ühiskonnale kasu toovat huvide esindamise olema sooneutraalne, avatud kõigile soovijaile, nagu on mitmel rendada või vähendada. Töörühma juhib Tartu Ülikooli (TÜ) protsessi piisavalt selgelt eristada sellisest tegevusest, mis on Justiitsministeerium alustas 2011. aastal analüüsiga, kuidas on pool Euroopas? kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja sinna on kaasatud pigem õigusvastane. Eestis vaja määratleda oma või kellegi teise huvide eest seismine lisaks justiitsministeeriumi esindajatele ka näiteks TÜ õppejõud, ehk lobitegevus. Alustuseks leiti koos osapooltega ettevõtlu- Eesti tuleviku jaoks on põhiküsimuseks, kuidas tagada, et kohtunikud, advokaadid ja Riigikohtu nõunikud. sest, ajakirjandusest, suhtekorraldusest ja õiguserialadelt, et ehk Nõrgema poole ja laste huvide kaitse ehk eestlaseks olemine ei oleks kahanev nähtus ja laste kasvata- oleks ühiskonnas enim kasu lobitegevuse heade tavade sõnasta- kooseluseadus miseks oleks loodud head võimalused. Just seetõttu on oluline Korteriomandiga seotud regulatsiooni misest. tagada peresuhetes kindlus nõrgemale poolele ning laste tule- Ühiskonnas on tekitanud palju diskussiooni teema, mil viisil vikule. Siiski tuleb Riigikohtu hiljutise otsuse valguses tõdeda, et pel- lihtsustamine oleks vaja pakkuda regulatsioone neile, kes elavad koos, ilma et galt käitumiskoodeksitest või tavadest ei piisa ja tuleb asuda oleks oma kooselu abieluks vormistanud. Justiitsministeerium Kuidas edasi? Praegune konservatiivne koalitsioonipartner ei Justiitsministeeriumis tegeletakse ka korteriomandi- ja korteri- neid seadustesse kirjutama. Põhilise probleemina nähakse on omalt poolt välja pakkunud teatud hulga valikuid, et kooselu- ole valmis kooseluseadust toetama ning me austame nende ühistuseaduse eelnõuga, mille eesmärk on asendada aastaks seda, et kuna Eesti õiguskorras puuduvad normid, mis eristaksid seadus luua. Sealjuures jäävad alles abielu põhimõtteid ning maailmavaadet. Kuna peame siiski oluliseks tagada vabaabielus 2016 praegused kaks seadust: korteriühistuseadus ja korteri- ametnike seaduslikku mõjutamist ebaseaduslikust, siis on kohtul suurima kindlustunde partneritele annab registreeritud abielu, elavate inimeste ja nende laste õiguste kaitse, on ministeeriumi omandiseadus. Eelnõu kaotab praeguse segase olukorra seoses keeruline hinnata, kas tegu on mõjuvõimuga kauplemise või akt- mis püsib endiselt mehe ja naise kooselu vormina. tasandil kokku lepitud, et asutakse valmis kirjutama esialgu erinevate korteriomandi valitsemise vormidega ja muudab septeeritud lobitööga. vaid faktilise kooselu regulatsiooni – tulgu see siis perekonna- korteriühistu tegevuse liikmetele läbipaistvamaks, andes igale Kooseluseaduse kontseptsioonis on kaks osa: registreerimata Justiitsministeerium plaanib huvide esindamise temaatikaga seaduse täienduse või omaette seadusena. Võimalus vara- korteriomanikule juurdepääsu oma korteriühistu panga- ehk faktiline kooselu ja registreeritud kooselu. aktiivselt edasi tegeleda ning on pakkunud välja mõned sam- suhted läbi oma kooselu registreerimise paika panna jääb aga andmetele. ootama ühiskonna valmisolekut. Valmisolek Reformierakonnas mud, kuidas seda teha. Esiteks tuleb analüüsida juba kehtivaid On üsna tavaline, et varaküsimused koos elavate inimeste vahel seda poolt reguleerida on juba olemas ja kui võimalus antakse, hea õigusloome põhimõtteid ja vajadust kirjutada kaasamise hea kerkivad alles siis, kui juhtub midagi ootamatut või teine pool siis selle regulatsiooni kirjutamisega justiitsministeeriumis ka Uus ehituse ja planeerimise seadustik tava veelgi detailsemalt lahti, et oleks tagatud avatus ja selgus, lahkub. On tähtis, et sellises olukorras oleks tagatud perekonna kes ja millisel viisil on mõne seaduse või üksikotsuse tegemisel edasi minnakse. ja laste eest hoolitsenud partneri kindlus. Tema panust peab Valmimas on ka uus ehituse ja planeerimise seadustiku eelnõu, osalenud. Teiseks, justiitsministeeriumis on käimas laiaulatuslik olema arvestatud võrdväärselt teise poolega, kes samal ajal millega koondatakse muuhulgas hetkel paljudes eri seadustes karistusõiguse revisjon, mille raames vaadatakse muuhulgas üle sai arendada oma karjääri. Eesmärk on kaitsta nõrgema poole, Karistuste ja karistusmäärade ülevaatamine laiali olev regulatsioon ühte seadusesse. Selle eesmärk on ka ametialased süüteod, sh mõjuvõimuga kauplemise koosseis. eeskätt laste huve ning mitte sekkuda inimeste otsustusõigusse vähendada tarbetut regulatsioonidest tulenevat koormust Ja kolmandaks kaalub justiitsministeerium põhjalikult lobireeg- rohkem, kui on hädavajalik. Palju juttu on olnud ka politseinike ründamise eest kehtestatud kodanikele, sealhulgas ka ehitajatele ja arendajatele. Samas lite kehtestamise vajadust seaduse tasemel, et mõjuvõimuga karistusmääradest – kas need ikka on piisavad. Teisalt on meie tuleb senisest enam kaitsta ka avalikku huvi, mis seisneb eeskätt kauplemine saaks selgemini sisustatud ning igaühele oleks sel- Registreeritud kooselu tekib, kui partnerid sõlmivad notari juures vangide suhtarv endiselt Euroopa tipus – me vangistame ja karis- üldiseid huve arvestava ning inimsõbraliku elukeskkonna ge, milline käitumine on õiguslikult lubatud ja milline mitte. sellise lepingu. Sellega kehtivad neile üsna abielusarnased tame oma inimesi märksa rohkem, kui seda teevad teised riigid. planeerimises ning välja arendamises. RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED

Eesti male suurim lootus on noored. Eelmisel aastal tõid Maletajast inseneriks lapsed koju kuus meistrivõistluste medalit, praegu on Eesti Maleõpe toetab noortekoondis kiirmale Euroopa meister ja meie noormale- Koolimale projekti mõju ei piirdu vaid kooliharidusega. Olen tajate arvel on mitu individuaalset tiitlit. Eesti Maleliit kavatseb hästi kursis IT-sektori olukorraga Eestis – sektori palgad ka edaspidi keskenduda just noorte sportlaste toetamisele. Kui ületavad Eesti keskmist kolm korda, lisandväärtust toodab loovust uue põlvkonna esindajad – Ottomar Ladva, Kirill Chukavin, Mai üks töötaja aga keskmisega võrreldes seitse korda rohkem. ja Triin Narva ja teised andekad lapsed – jätkavad ses spordis Tekst: Andrei Korobeinik, Eesti Maleliidu president Tööpuudus Eesti IT-sektoris on null protsenti, töötajate puudus oma karjääri, paraneb ka Eesti male praegune positsioon. on aga päris suur – meil on puudu umbes 5000 inseneri. Maleõppe koolidesse viimine aitaks lahendada probleemi Mõjutab laste arengut Eesti IT-sektoris, kus on puudus insenerieriala omandanutest. Eesti riik on probleemist teadlik ja viimaste aastate jooksul on Koolimale projekt ei ole mõeldud otseselt selleks, et suur- riigitellimus tehnoloogia erialade õppekohtadele stabiilselt meistrite arvu suurendada. Teises klassis saavad lapsed aasta kasvanud. Kuid nüüd oleme jõudnud olukorda, kus õppe- eptembris käivitus Eestis koolimale pilootprojekt, Maleliidu seisukohast on väga oluline taastada meie riigi male- jooksul vaid 25 maletundi, nad õppivad malereeglid selgeks ja kohtadele ei jätku abituriente. Neile tundub, et matemaatika, kus teise klassi lapsed õpivad malet mängima Garri traditsioone ja koolimale projekt on kahtlemata samm õiges saavad mängida omavahel või vanematega. Kuid seejärel saa- informaatika ja muu selline on liiga keeruline ja valik langeb S Kasparovi metoodika järgi. Kokku osaleb projektis suunas. Paul Keres on Eesti 20. sajandi sportlane – aastal 2016 vad huvilised minna edasi kohalikku maleklubisse ja võimalik, teisele erialale. Kuid ilma insenerideta ei suuda me oma 32 12 kooli üle Eesti – Tallinnast, Tartust, Pärnust, Ida-Virumaalt, on tulemas tema 100. juubel. Praegu peame aga tunnistama, et just sellest projektist kasvavad välja ka tulevased tipp- IT-riigi mainet kaitsta – IT-firmad otsivad töötajaid teistest 33 Lõuna-Eestist. Projekt algas 12. septembril Eesti Maleliidu et meil ei ole ühtegi maailmatasemel täiskasvanud tippmale- mängijad. riikidest ja rajavad ka enda kontorid välismaale. ja Garri Kasparovi pressikonverentsiga. Samal päeval anti tajat ja male jõuab meediasse vaid tänu skandaalidele. Male on koolidele üle malelauad, õpikud ja töövihikud ja toimus kooli- Eestis endiselt üsna levinud – populaarsuselt on see kümnes Oskusest malet mängida on palju olulisem aga maleõppe mõju laste arengule. Sarnased projektid on käivitatud erinevates tus õpetajatele. spordiala, kuid riikliku finantseerimise järgi on see alles 34. kohal. Selgub, et maleõpe parandab lastel nii riikides – Rootsis, Venemaal, Inglismaal ja Ameerika Ühend- keskendumisvõimet kui ka loogilist mõtlemist ja riikides – ja on valminud ka esimesed teaduslikud uuringud isegi lugemisoskust. projektide tulemustest. Selgub, et maleõpe parandab lastel nii Üle maailma läbi oma fondi laste ja noorte keskendumisvõimet kui ka loogilist mõtlemist ja isegi lugemis- seas malet propa- geeriva Garri Kasparovi oskust. Ühes New Yorgi eksperimendis asendati ühe klassi Maleõppe abil suudame seda probleemi pikas perspektiivis (vasakul) sõnul on male lahendada. Male õpetab lastele iseseisvat mõtlemist, parand- mängimine kasulik matemaatikatund maleõppega. Selle klassi õpilaste mate- iga lapse arengule ja maatikaoskused olid paremad kui teiste õpilaste omad, hooli- ab nende matemaatikaoskust ning ruumilist kujutlusvõimet. enesekindlusele. mata sellest, et teised õpilased said oluliselt rohkem mate- Maleõpe annab meile võimaluse hoida Skype ja Playtech Eestis maatikatunde. ning luua uusi, veelgi edukamaid start-up’e.

Oluline on seegi, et Kasparovi metoodika sisaldab inter- aktiivseid elemente. Lapsed õpivad lisaks paberõpikutele ka Tuleb mainida, et tosin kooli on vaid esimene samm – äärmiselt animatsioonide abil, mida saab näidata projektoriga, kuid ka oluline, kuid selgelt ebapiisav. Koolimale pilootprojektile ei ole tahvelarvutiga. Tahvelarvutite kasutamine koolides on lähi- me reklaami teinud, kuid sellest hoolimata laekus Maleliidule tulevikus vältimatu ja hetkel on peamine probleem digitaalse erinevatest koolidest umbes 30 liitumisavaldust. Koolide huvi sisu puudumine. Digiõpiku loomiseks ei piisa vaid teksti ja oli selgelt meie võimalustest suurem. Tahan loota, et erasektori

Foto: Siim Lõvi / Delfi piltide digitaliseerimisest, sisu peab olema interaktiivne ja ning riigi abil õnnestub koolimale projektis osalevate koolide lastele põnev. Kasparovi maleõppe metoodika on just selline arvu suurendada juba järgmisel aastal. ja sellest võib Eesti koolide jaoks saada suurepärane digiõpiku pilootprojekt. INNOVATSIOON INNOVATSIOON

Kuidas käib suhtlus mitmel Põhjus, miks kasutab interneti nutitelefonist Taani 4%

ekraanil Soome 4%

Holland 5%

Kolm suunda Ilmselt on seda kõige lihtsam selgitada läbi argiõhtuse Rootsi 6% „Aktuaalse kaamera” vaatamise. Kas tuleb tuttav ette olu- UK 6% kord, kus vaatad diivanil istudes nutitelefonist või tahvel- arvutist paralleelselt ka päevauudiseid või neid uudiseid, mis USA 15% ekraani allääres ribana jooksevad, kuid saates jutuks ei tule? 0 25 50 75 100 Justkui poolikud tsitaadid. Samasugust kasutajakäitumist on % Nutitelefoni omanikud tehnoloogias üha enam ka spordivõistluste ajal ja muu meelelahutuse juures. Kodus puudub interneti ühendus Tekst: Remo Tiigirand, Reformierakonna IT-nõunik Kas või uisusaate ajal. Veelgi enam. USA-s, kus seda tege- Graafikute allikas: www.thinkwithgoogle.com/mobileplanet/en vust rohkem jälgitakse ja küsitlusi läbi viiakse, on näha selget trendi, et lisaks spordivõistluste vaatamisele otsitakse lisa- Cord-cutters ja cord-nevers: Reformierakonna it-nõunik Remo Tiigirand toob väl- Nutitelefonide kasutamine infot, näiteks mismoodi mängis eelmisel hooajal mängija x. ja kolm tema jaoks olulist trendi, millest räägitakse Lisaks ka täiendavat infot reklaamide kohta. Samuti kommen- Taani 86% kes need on? tehnoloogia-uudistes ja mille valguses sünnivad mitmed teeritakse telesõus nähtut. Soome 77% idufirmad, mis pakuvad uusi lahendusi ja teenuseid. Üha enam räägitakse kahest meedia ja kommunikatsiooni Holland 84% tarbijate sihtrühmast, kes õõnestavad „vana maailma” ärisid. Teleka vaatamise ajal nutitelefoni kasutamine Rootsi 87% Nendeks ärideks võib pidada paberlehti ja näiteks kaabel- Taani 59% televisiooni ettevõtteid, mis on üha enam olukorras, kus nad Mobiilne suhtlus kasvab UK 85% 34 Soome 44% 35 USA 83% peavad investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja nendega Julgemad tehnoloogiaeksperdid ennustavad, et mobiilse inter- Holland 52% kaasnevatesse tarbimisvahenditesse, mida kliendid kasu- 0 25 50 75 100 neti kasutajate kasvukõver ristub 2014. aastal laua- ja süle- Rootsi 59% tavad (näiteks digiboks). Samas kaovad ära ka nende vanad Nutitelefonide omanikud % arvutiga internetti kasutavate inimeste arvuga. Kui Facebook UK 55% ärimudelid. Kohati on need ettevõtted end uusi kliente hankides Liikvel olles ise nurka mänginud, pakkudes liitumisel kõike tasuta. on praegu suurele osale internetikasutajatest igapäevane, siis USA 52% selle kasutamise kõrval areneb ka selle tarbimise viis. Hetkel „Juhtmeneelajatel” on üks oluline erinevus – nad ei mõtle, et kasutatakse Facebooki osades riikides mobiilse seadmega tormates koosolekule. Sama on ka kodulehtedega, mis peavad 0 25 50 75 100 võtavad teenusepakkujalt kolmiklahenduse, et kodus telekat rohkem kui laua- või sülearvutiga. Ainult mobiiliga käiakse olema kohandatud ja üles ehitatud väiksema ekraani jaoks. Nutitelefonide omanikud % Facebookis vähem, kuid 955 miljonist kasutajast on praegu Need peavad pakkuma pöidla all mugavat navigeerimist ja Vaatab telekanaleid vaadata, või et tellivad koju lehed. Kuna alternatiivset meediat mobiiliga Facebooki kasutanud üle maailma 500 miljonit ja see oluline otsitav sisu ei tohi jääda kaugemale kui paar klikki või – (kas või Youtube ja digilehed) on piisavalt ja ainus asi, mis arv kasvab. moodsam öelda – hella näpuvajutust. konstantselt muutumatuna püsib, on aeg, mis hommikust Ühe Nielseni uuringu järgi pidavat 73 protsenti USA õhtusse jookseb, siis tekib tarbijal üha enam kiusatus loobuda asjadest, mida ta tarbida ei jõua. Lisandub ratsionaalne Nutitelefonide osakaal 18–24-aastastest haarama reklaamide ajal mõne lisaseadme. Kus nutitelefoni kasutad? 60 protsenti loeb teleka vaatamise ajal paralleelselt e-kirju ja mõtlemine. Kõige olulisem on üks jäme internetitoru koju, tööle Taani 45% ja suvalisse kohta sinu teel. Taani nõks alla 30 protsendi vaatab lisainfot, mida reklaamitakse. Soome 38% Kuid sinna vahele jäävad veel mitmed tegevused, Soome Kui palju neid on? Ilmselt lisandub 10–15 000 igast aastakäigust. Holland 43% näiteks TV-saate kohta lisainfo vaatamine, sotsiaalvõrgustikes Holland Tegu on nooremate inimestega ja viie aasta pärast on neid Eestis Rootsi 51% saate teemal lihtsalt loba ajamine jne. Ealiselt on osakaal ligi 200 000. UK 51% Rootsi väiksem vanemate seas, kuid jääb samuti sinna 30 protsendi USA 44% UK juurde. Kuid tegevused on samad ja trendid näitavad kasvu. Ükski ülalkirjeldatud tarbija ei ole üks-üheselt selline, nagu siin USA kirjas. Nad loevad jätkuvalt raamatuid, käivad kinos ja teatris 0 25 50 75 100 Mismoodi on see meile vajalik ja oluline suund? Popid saated, % ning suhtlevad inimestega ka päriselt, nii nagu ikka. Kogu elanikkonnast 0 25 50 75 100 nagu „Kolmeraudne” TV3-s ja „Foorum” ETV-s, kajastuvad Nutitelefonide omanikud % praegu paralleelselt ka eestikeelses sotsiaalvõrgustikus ja Kui oluline on nutitelefon? Usun, et proportsioonid on ka Eestis samad või selles suunas. Kodus Tööl seda üha enam. Vestlustest saadete teemal võib osa võtta, Sama on ka muude sotsiaalvõrgustikega, kuid Eestis on Liikvel olles Ühistranspordis Taani kuna hinnanguliselt 1/3 Eesti internetikasutajatest on sel ajal need liiga vähe kasutusel, et neid eraldi välja tuua. Öeldakse, Soome et mobiiliga interneti kasutamine on the next big thing, kuid võrgus (300 000) ja aktiivsed. mille järel, on iga ütleja jaoks väikeste erinevustega. Mina Holland vaatan seda enda aspektist. Pidevalt ninapidi mobiili kallal olemisega kaasnevad ka mit- Olgu veel lisatud, et USA-s on üle 77 protsendi sellisest Rootsi suhtlusest Twitteris, mis Eestis väga populaarne ei ole, ja med ohud. Juba on tehtud mitmeid reklaame, kus näidatakse UK Näiteks on seda hea teada oma ideede ja sõnumite jagamisel. inimesi kaubanduskeskustes basseini astumas ja tuletatakse Facebookis on ainult seitse protsenti. See seitse protsenti Kampaanias ja suhtluses on vaja arvestada, et kõigil ei ole meelde, et autosõidu ajal surfamine võib lõppeda hullemini. on ilmselt olemas ka meil Eestis. Olen Twitteri kasutajate USA enam suurt ekraani, millelt on näha suured pildid ja lihtne Ilmselt on neid kärssama läinud panne ja hommikuputrusid tegevust jälginud – popimad saated saavad umbes 20–40 0 25 50 75 100 lugeda pikka teksti. Pigem võidakse sõnumit lugeda koridoris, veelgi rohkem. Proovime mobiile ise siis mõistusega kasutada. hõikamist, mida näeb hinnanguliselt 3000–6000 silmapaari. % Nutitelefonide omanikud Pigem loobun televiisorist Pigem loobun arvutist Telekast olulisem Ei lahku kodust ilma nutitelefonita PERSOON PERSOON

Viljandi patrioot Tõnu Juul on vabal ajal kirglik jahimees

Reformierakonna fraktsiooni liige Tõnu Juul on Riigikogu liige juba kolmandat koosseisu. Esimest korda sai ta parlamendi- Jahimees Tõnu Juul (keskel) saadikuks noore mehena aastal 1992, pärast iseseisvuse taastamist. Reformierakonda siis veel polnudki ja mees kuulus sõprade ja saagiga. Looduses Isamaa fraktsiooni koosseisu erakonnatu liikmena. olemine on Tõnu jaoks parim moodus uueks töönädalaks Tekst: Peep Lillemägi energiat koguda ja füüsilise vormi eest hoolitseda. Foto: erakogu. rinevused tänase ja toonase vahel on suured. Rohkem kohtumisi spetsialistidega 36 Riigikogu taastöölehakkamisel valitses vast taastatud „Eriigis seaduste kohal tühimik, mida täitsid halvasti Tehtule tagasi vaadates läheneks Tõnu praeguste teadmistega kohandatavad nõukogudeaegsed seadused,” meenutab Tõnu. veidi teisiti põllumajandusreformile. Kahju on mehel ka esi- mesest tervishoiukorralduse seadusest, mille loomegrupi juhiks „Kätt südamele pannes: tänase regionaalpoliitikaga ma päris tat lasketrenni keskkoolipäevil,” selgitab viljandlane oma vähese Tuli teha kõike ja lühikese ajaga. Professionaalseid parlamendi- ja komisjoni esindajaks Riigikogus ta oli ning mida pärast kümmet rahul olla ei saa. Liialt palju riigile kuuluvat oleme maakondadest vaba aja suurimat kirge. liikmeid ei olnudki ja Riigikogu koosnes erinevate eluvaldkondade kehtimisaastat muudeti. „Selles seaduses oli kogu tervis- pealinna ära toonud, maapiirkonnad tühjenevad kiirusega miinus Tõnu peab lugu spordist ja tervislikest eluviisidest. „1993. aastal esindajatest – dissidentidest akadeemikuteni. hoiukorraldus antud kohalikele omavalitsustele ja haiglate üks väikese valla täis rahvast aastas. On asju, mis on paratamatud, olin Riigikogu spordiklubi asutajaliige ja järgnevad aastad selle kommunaalkulud tasuti eelarvest. Kogu seaduse kehtimise ajal aga kindlasti saab elu maakonnakeskustes ja maal muuta atrak- spordiklubi president. Samuti Riigikogu jalgpallivõistkonna kap- „Meenuvad Jaan Krossi kohvilauas lausutud sõnad: „Poisid, mul ei olnud tervishoius kordagi finantskriise ega tervishoiupersonali tiivsemaks. Paljuski on see ka kohalike liidrite tegevuses kinni,” ten. Oli huvitavaid sõpruskohtumisi teiste riikide parlamentide ei ole enam palju jäänud... ma ei saa enam siin (mõtle: Riigikogus) streike,” ütleb mees. kutsub mees üles kõiki reformierakondlasi kohalikel valimistel meeskondadega, samuti osalesime Eesti liiga mängudes, kus tuli- olla, ma pean kirjutama.” Pärast seda lahkuski ta parlamendist ja kandideerima ja kodukoha tuleviku osas sõna sekka ütlema. Nüüdseks kakskümmend aastat Riigikogus töötanud, soome oma liigas Haapsalu linnameeskonna järel teiseks,” räägib ta. tema sulest ilmus veel mitu raamatut, mis jäävad kuldsetena Eesti viks Tõnu Juul seadusloome kõrval näha veel enam kohtumisi Riigikogus on Tõnu Juul teist koosseisu riigikaitse komisjoni liige. kultuurilukku.” ja mõttetalguid erinevate eluvaldkondade tippspetsialistidega. „Komisjoni peaülesandeks on teostada tsiviilkontrolli militaar- Arstiamet annab vahetu kontakti inimestega Seda nii komisjoni töös kui ka suures saalis. struktuuride üle. Neljal komisjoniliikmel on reservkapteni aukraad, Tegutsemistahe on täienenud professionaal- kaitseliidu koosseisus on osalisi veel enamgi. Nii võib öelda, et Parlamendisaadiku töö kõrval on Tõnu Juul jätkanud ka arsti- susega Viljandimaa esindatus hea oleme igati pädevad riigikaitsega seotud küsimusi otsustama.” ametiga. „Olla arst on olnud minu elu valikuks. Püüan tööd teha nii hästi kui suudan, hoolimata väga suurest koormusest. Elu on Viljandist, kust Tõnu pärit, on Reformierakonnal praegu Toompeal Riigikaitses on reformierakondlase hinnangul eriline tähtsus Kaitse- pingeline, aga usun, et nii vahetut kontakti inimestega kui saab Vaimsuse tase oli toonases parlamendis väga kõrge, samuti kolm saadikut. Nende Riigikokku valimise põhjuseks on ilmselt liidul. „Relvade hajutatud omamine kodudes annab hea heidutus- arstiametist, on vaid vähestel Riigikogu liikmetel. Kindlasti suhel- otsekohesus ja sihikindlus isiklike mõtete väljaütlemisel. Era- nende tuntus ja vajalikkus nii erakonnale kui ka viljandlastele. „Ar- efekti ja Šveitsi riigikaitse mudel on minu arvates ka Eestile parim. dakse arstiga ka avatumalt ja seetõttu on mul väga hea tunnetus kondlik mõtlemine oli alles väljakujunemisel. van, et populiste nende nelja hulgas ei ole. Hinnatakse ikka seda, NATO-st ma ei räägikski, arvestades meie geopoliitilist asukohta, selle kohta, kuidas tänane eestimaalane elab,” ütleb ta. mida inimene on suutnud eelnevalt teha.” „Praeguse Riigikogu professionaalne tegutsemisoskus on kind- pole ilma selleta efektiivne riigikaitse mõeldav.” Tõnu peab end kahtlemata Viljandimaa patrioodiks. Kuulus kiriku- Kohustust tervist hoida paneb Tõnu Juul südamele kõigile. lasti paremal tasemel. Riigikokku tagasi tulles hämmastaski mind õpetaja Kalev Raave on talle kunagi öelnud: „Mina taastasin „Tervis on paljuski inimese enese kätes! Hea tervise eest seista just, kui hästi noored parlamendisaadikud tunnevad valdkondi, 37 aastat jahimees Halliste kiriku, sina Sammuli.” Tegu on kõrgel Viljandi järve kaldal on kogu elu kestev kohustus. Olen kogu elu tegelenud spordiga, mille kohta arutelud toimusid,” võrdleb Tõnu praeguse ja toonase paikneva linnavaatega hoonete- ja tallikompleksiga, mis on Relvadega on seotud ka Tõnu hobi. „Jahimees olen olnud 37 aas- seda viimased aastakümned loomulikult tervisespordi mõistes. parlamenditöö erinevusi. vanem kui Olustvere mõis ja kindlasti kaunistab see renoveerituna tat. Just jaht on olnud inimkonna üheks kõige ürgsemaks tege- Hommikuti tulen Piritalt Toompeale tööle jalgrattaga ja sõidan nii Viljandimaad veel palju aastakümneid. vuseks läbi aastatuhandete. Minu jaoks on looduses olemine kaheksa pluss kaheksa kilomeetrit päevas. Kaunid merevaated ja „Arvestades seda, et mul oli au olla 1992. aastal üks nendest, peamine võimalus ennast laadida ja uueks töönädalaks ener- värske õhk kopsudes on hea sissejuhatus tööpäevale. Lisaks aja kes Eesti riigi arengusuunale aluse panid, on suurim kordaminek Arvestades tehtut, on Tõnu pälvinud ka viljandlaste tunnustuse – giat koguda. Lisaks veel suure koormusega liikumine koera- ratsionaalsele kasutusele annab see olulise aja kokkuhoiu – ei ole rahvasaadikuna kindlasti meie tänane päev, igapäevaelu, millest kõikidel kordadel, mil ta on kohalikel valimistel kandideerinud, on mehena loomi otsides, mis annab hea füüsilise koormuse ja sügava vaja istuda ummikutes,” soovitab Tõnu Juul kõigil aeg-ajalt autost kakskümmend aastat tagasi isegi unistada ei osanud. Oleme osa ta ka mandaadi Viljandi linnavolikokku saanud. Tõnu on olnud nii pühapäevaöise une! Heaks kütiks tegi mind ilmselt ka kolm aas- loobuda. arenenud Euroopast, sellega on seotud meie tulevik,” ütleb ta. volikogu esimees, aseesimees kui ka komisjoni juht. EESTIMAA AVARUSTES EESTIMAA AVARUSTES

Pink võib rääkida küll loo, aga jalga puhata on ka hea

Tekst: Peep Lillemägi

Sel sügisel on – muuhulgas tänu Vahur Kersna telesaatele „Iga pink räägib loo” – päris palju meediatähelepanu pälvinud nimeliste pinkide paigaldamine.

ee idee ei ole maailma mastaabis uus. Inimestele soovijaid koguneb liiga palju, sest Haapsalu on küll väike linn, pühendatud pinke leiab Šotimaalt, kust sai oma idee aga rannajoon on meil päris pikk ja paiku, kuhu pinke paigal- S Kersna, aga ka näiteks New Yorgi Central Parkist, dada, leidub rohkesti.” 38 kus hakati pühendustahvliga pinke paigaldama juba veerand Heakord ja meeldejääv tunnustus ühes sajandit tagasi ja kus nüüdseks on neid üle 2000. Eestis on vahest kuulsaim Tšaikovski pink Haapsalus, millele istudes Riigikogu liikme ja aastaid Reformierakonna piirkondade tege- saab juba aastakümneid tuntud heliloojat meenutada või vust koordineerinud Kalev Lillo hinnangul on Haapsalu algatus niisama mõtteid mõlgutada. hea näide sellest, kuidas omavalitsus ja inimesed koostööd saavad teha. „Nimeliste pinkide paigaldamise põhimõtteid Pühendusega pink Haapsallu vähemalt võiks olla kaks. Esiteks saab teatud raha eest osaleda pingi viieks aastaks ostmisel, millele paigaldatakse tema soovitud mälestusplaat. Heakorrast on inimesed alati hoolinud ja sellisel moel uute Haapsalus saab praegu iga soovija lähedasele või isegi endale pinkide paigaldamine aitab omavalitsustel heakorda luues linnavalitsusest mälestuspingi tellida. Linnapea Urmas Suklese pealegi eelarveraha säästa,” ütleb parlamendisaadik. sõnul kaalus linnavalitsus pühendusega pargipinkide ideed poolteist aastat. Kuurort- Haapsalu algatus hea näide sellest, kuidas oma- Teine võimalus on pingiga linna meer kinnitab, et al- meeles pidada väärikaid gatus on menukas ja pin- valitsus ja inimesed koostööd saavad teha. inimesi, kelle tegevust ja ke on tellitud päris palju. seotust oma linna või val- Avalikuks kasutamiseks mõeldud pargipink koos graveeritud laga soovitakse esile tõsta. „Omavalitsus võib sellisel juhul tahvliga paigaldatakse isiku soovitud paika vähemalt viieks katta kõik kulud, samas saab selle olulise inimese meeles- aastaks. Haapsalu linn vastutab mälestuspinkide hoolduse ja pidamisest tekkivat positiivset emotsiooni levitada laiadele heakorra eest. rahvahulkadele ja suurendada uhkust oma kodukoha üle,” arutleb Lillo. Võrreldes New Yorgiga, kus Central Parki pingi „adopteerimise” eest on vaja maksta 7500 kuni 25 000 dollarit, tuleb Haap- Kindlasti ootavad paljud kaunid paigad Eestis pinki, millel jalga salus päris oma pingi eest palju vähem raha välja käia. „Üks puhata, ning on hulganisti väärikaid inimesi, keda sel moel pink maksab tellijale 200 eurot ja selle raha eest saame osta tunnustada. uue pingi,” selgitas Sukles. „Tasahilju tahaks sellisel moel välja vahetada kõik Haapsalu linna valged pingid. Pole muret, et Linnapea Urmas Sukles ja Riigikogu liige Kalev Lillo Haapsalus pühendusega pargipingil, mida on igal soovijal võimalik endale või oma lähedasele tellida. Foto: erakogu HUVITAV HUVITAV Reformierakonna naisteühendus NaiRe Tekst: Terje Trei, NaiRe esinaine

NaiRe sügisseminar 2012 Põltsamaal. Foto: Heli Teder Eesti Reformierakonna naisteühendus NaiRe koondab ühis- kondlikult aktiivseid ja poliitikast huvitatud naisi.

aid pool aastat pärast Reformierakonna sündi, 1995. NaiRe soovib, et Eesti muutuks inimestele omasemaks ja tasa- ühendused olemas Tallinnas ja 12 maakonnas. Raplamaal, vahetamist, uute ja põnevate teemadega tutvumist ning oma- aasta 30. aprillil asutati Pärnus Friedrich Naumanni kaalustatuma arenguga ühiskonnaks. Ühendus koondab ja Läänemaal ja Hiiumaal on naised ühendust asutamas. Võib vahelist suhtlemist. Selleks, et naisi oleks poliitikas rohkem, V fondi korraldatud naiste seminaril Eesti esimene ootab juurde aktiivseid naisi, kes on huvitatud ühiskonna asja- öelda, et 2012. aasta lõpuks on igas maakonnas aktiivsete saab iga naine ise palju ära teha. Naisteühendus on tugi, tegi- poliitiline naisorganisatsioon Naiste Reformiklubi. dest ja soovivad kaasa lüüa meie riigi eluolu korraldamises. liberaalsete naiste ühendused, kes kodukoha ja riigi poliitika jad ikka liikmed. NaiRes on mitmeid üle riigi tuntud poliitikuid, NaiRe liige ei pea olema Reformierakonna liige, kuid ta ei tohi kujundamisel kaasa rääkida soovivad. aga ka väga palju kohaliku tasandi kõneisikuid ja eestvedajaid. Asutajaliikmeid oli 41. Asutamiskoosolekul valiti kaheksa- kuuluda teistesse erakondadesse. Just see on eelkõige tugi uutele tulijatele ning vastastikune liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid Silva Anspal, Astrid Hindriks, Piirkondlikud ühendused korraldavad erinevaid üritusi. Näiteks mõttevahetus võib olla tõukeks, et avalikus elus aktiivselt Ene Hion, Anne Martin, Kristiina Ojuland, Kadri Peterson, NaiRe on korraldanud seminare Euroopa Liidu teemadel, külas- on Saaremaa NaiRe liikmed aastaid ette võtnud heategevus- toimetada. Juta Traumann ja Ene-Eha Urbala. NaiRe esimeseks presi- tanud välisriikide saatkondi, ministeeriume, Eesti Panka, üritusi, et toetada abivajajaid. Ikka põhimõttel, et kõige parem dendiks valiti Valve Kirsipuu. Algusest peale on organisatsioon kohtunud erinevate erakondade poliitikutega, Riigikogu tugi tuleb otse abivajajale ning just selles vormis, mis kõige olnud lisaks Reformierakonna liikmetele avatud ka teistele liikmetega Toompeal, osalenud naisühenduste ja erakondade otstarbekam. Sarnaseid üritusi on ette võtnud ka teised ühen- poliitilisest haritusest huvitatud naistele. naisorganisatsioonide vabariikliku ümarlaua töös jms. NaiRe dused. Piirkondlikult käiakse koos erinevatel ümarlaudadel, NaiRe esinaised juhatuse liikmed ja piirkondade esindajad käisid 2005. aastal tehakse mõttetalguid või lüüakse kaasa koristustalgutel. Ka Tõstame poliitilist teadlikkust Brüsselis külas Toomas Savil ja 2011. aastal külastati Kristiina see on osa NaiRe ideoloogiast – kõige tähtsam on üksikisik ja Ojulandi kutsel Strasbourgi. NaiRe on Eesti Naiste Koostööketi pere. Seega kodukoha korrashoid on nii elementaarne, et ükski 1996–2001 Valve Kirsipuu Nüüdseks on Naiste Reformiklubist saanud Eesti Reformiera- asutajaliige. poliitikast huvituv inimene ei suuda ettegi kujutada, et ta sel- 2001–2003 Ivi Eenmaa konna naisteühendus NaiRe. NaiRe on isikuvabadust, võrd- lest kõrvale jääb. 2003–2009 Margot Fjuk õiguslikkust, inimest ja perekonda tähtsaimaks väärtuseks Ühised ettevõtmised üle Eesti 2009–2012 Maie Urbas Üleriigiliselt korraldab NaiRe juhatus liikmetele koolitusi ja pidavate liberaalse maailmavaatega naiste ühendus. Ühenduse 2012–.... Terje Trei eesmärk on tõsta naiste poliitilist teadlikkust ning kaasata neid NaiRe juhatus koosneb esinaisest ja maakondlike ühenduste traditsiooniks on kaks korda aastas koguneda kahepäevasele ühiskonnas olulistesse otsustusprotsessidesse. ning Tallinna linna esindajatest. Praeguseks on piirkondlikud koosviibimisele, mis on tihedalt täis teadmiste ja kogemuste RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED

Parem juurdepääs kvaliteetsele kõrghari- dusele

Haridus pole Suured muutused ootavad ees ka kõrgharidust. Reformi kavandades oleme seadnud endile kolm peamist eesmärki: tõsta hariduse kvaliteeti, tagada parem juurdepääs kõrgharidusele ning otsesem väljund tööturule. Hiljuti vastu võetud reform seksikas? tagab järgmisest aastast maksumaksja kulul kõrghariduse Tekst: Laur Luik, Riigikogu kultuurikomisjoni liige kõigile neile, kes ületavad vastava sisseastumislävendi ning läbivad eestikeelse õppekava täismahus. Praegustes poliitilistes oludes tundub see olevat parim võimalik lahendus. Riigikogu liige Lauri Luik annab ülevaate, millised muudatused on Eesti haridussüsteemis käima lükatud. Riik katab täielikult nende õppemaksu, kes tõestavad, et suuda- vad ja tahavad õppida, läbides õppekava 100-protsendiliselt. ui ma 2007. aastal Riigikogus hariduspoliitikaga Uuel aastal tuleb riigieelarvest 7,5 miljonit eurot lisaraha ning Vähemvõimekatelt võib ülikool nõuda raha vaid tegemata jää- tegelema hakkasin, ütlesid vanemad kolleegid mulle, lisaks suunatakse õpetajate palgatõusu neli miljonit haridus- nud ainepunktide eest. Juhul kui koormus on alla 75 protsendi et haridusteemad ei ole seksikad, poliitikuna selles kulude reservist, 3,8 miljonit õpetajate täiendkoolituse rahast K õppekavast, on tegu osakoormusega õppega ning üliõpilasel valdkonnas toimetades hääli ei võida. Olgu häälte ja seksikuse- (edaspidi plaanitakse täiendkoolituskulud katta EL-i fondide tuleb maksta õppemaksu, mille lae kehtestab valitsus. Tublidele ga kuidas on, kuid nagu viimased aastad näidanud, lähevad vahenditega) ja 0,4 miljonit töötuskindlustusmakse alandamisest. 42 õppuritele on ette nähtud arvestatav stipendium – riigi jaoks 43 haridusküsimused inimestele vägagi korda. strateegiliselt olulistel erialadel õppijatele hakatakse maksma

täiendavat erialastipendiumit. Hoog on sisse lükatud mitmele olulisele ning põhimõttelisele Üles jääb võimalik risk, et omavalitsused, kes siiani on saanud muudatusele, seda nii üld- kui kõrghariduse vallas. Kõik see pole näiteks õpilaste arvu suurenedes reservist lisaraha taotleda, kulgenud sugugi lihtsalt ning meie otsuste õigsust näitab alles peavad tulevikus need kulud ise katma. Kuid sellega me veel Töö vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõuga aeg, kuid ega’s suured otsused saagi lihtsad olla. tegeleme. käib

Õpetajate palgatõusuga seoses palju Praeguse gümnaasiumivõrguga jätkata on Riigikogus on esimesel lugemisel ka tudengite vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, mille eesmärk on aidata vajaduspõhiselt mitmetimõistmist väga kulukas neid tudengeid, kelle sotsiaalmajanduslik seis selleks põhjust annab. Hetkel oleme kavandamas toetusi neile, kelle pere kesk- Alustasime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, Möödunud Riigikogu koosseisu vastu võetud põhikooli- ja mine sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri. Nagu iga mille eesmärk on tagada kvaliteetsete, turvaliste ja kodulähe- gümnaasiumiseaduse kõik muudatused ei ole veel kehtima teinegi haridust puudutav seaduseelnõu, on ka käesolev teki- daste põhikoolide võrk üle Eesti ning valikaineterohket ja hakanud (näiteks uued riigieksamid), kuid Haridusministeerium tanud laia arutelu ning mitmeid arvamusi. Näiteks on endiselt konkurentsivõimelist haridust pakkuvate gümnaasiumide välja- kavandab juba aktiivselt uusi reforme. Seda eelkõige kooli- õhus, kas tudeng peaks olema oma vanematega ühe leibkonna kujundamine. võrgu korrastamist silmas pidades. Selge on, et jätkata praeguse liige kuni 26. eluaastani ning kuidas ikkagi peaks määrama gümnaasiumivõrguga, mis mõeldud kolmandiku jagu suurema suhtelist vaesuspiiri. Koolivõrgu korrastamine ning haridusrahade senisest efektiiv- õpilaste hulga tarvis, on väga kulukas ning ei pruugi tagada pari- sem kasutamine võimaldab meil tõsta õpetajate palku juba mat võimalikku väljundit. Samas on muudatusi kavandades väga Lisaks on tekitanud küsimusi, kas toetuse saamiseks on mõist- järgmisest aastast, mis on üks prioriteete. Suheldes oma- oluline silmas pidada piirkondlikke eripärasid, finantsvõimekust, lik nõuda õppekava 100-protsendilist läbimist või peaks seda valitsusjuhtidega on ilmnenud kartus, et õpetajate palga- koolitee pikkust, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, õpilas- langetama näiteks 75-le. Olen välja käinud idee, et õppetoetus- tõusuga kaasnevad kohustused langevad omavalitsuste õlule. kodude ja -transpordi vajadust jne. teks mõeldud rahapoti võiks koos õiglase jagamiskohustusega Leian, et peame suutma tagada õpetajate palgatõusu ilma oma- usaldada tudengite katusorganisatsioonile. Töö seaduseelnõuga valitsustele täiendavat rahalist kohustust tekitamata. Gümnaasiumi pidamiseks on vajalik vastavad parameetrid käib ning meie eesmärk on rakendada vajaduspõhised õppe- fikseerida, kuid „Exceli tabeliga” ühtsetel alustel kõigi güm- toetused juba järgmisest aastast. Palgatõusuga seoses on ilmnenud mitmetimõistmist ning naasiumide kallale tormamine kujutab endast katastroofi, mis Lauri Luige sõnul peame teineteisest mööda rääkimist. Olgu selguse huvides öeldud, et võib lõppeda hoopis hariduse kvaliteedi languse ning elu välja- Nagu ülaltoodust näha, käib hariduspõllul vilgas töö. Haridus- suutma tagada õpetajate värskeimate andmete järgi tõuseb õpetajate palgafond järgmise suretamisega väiksemates piirkondades. Seetõttu tuleb kooli- süsteem on suur ja inertne, mistõttu peame olema liigse agaruse palgatõusu ilma omavalitsustele täiendavat rahalist aasta algusest 11 protsenti. Käesoleva aasta 150-miljonilisele võrku korrastada äärmise põhjalikkuse ja tähelepanuga. ja innukuse osas ettevaatlikud ning muutusi kavandades väga kohustust tekitamata. palgafondile lisandub 2013. aastast 15,7 miljonit eurot. põhjalikud, sest meie külvi viljakus selgub mitte üheksa kuu, Foto: erakogu vaid aastate pärast. EESTIMAA AVARUSTES EESTIMAA AVARUSTES

gümnaasiumiosad koonduma n-ö puhasteks gümnaasium- hoonete ehitamist kui ka õpikeskkonna kaasajastamist eraldi ideks. Selle protsessiga alustati Tartus juba kaks aastat tagasi, põhikoolides ja gümnaasiumides. Selle töörühma pakutud Tartus on kui Mart Reiniku Gümnaasium jagati põhikooliks ja Jaan Poska koolivõrgu ümberkorralduste kava saigi aluseks volikogule Gümnaasiumiks (õppetöö käis neis juba eelnevalt eraldi hoo- kinnitamiseks esitatud linna 2013–2020 arengukavale, milles koolivõrgu netes). ette nähtud tegevusi olemegi hakanud reaalselt ellu viima. Viide gümnaasiumi – Tartu Raatuse Gümnaasiumi, Tartu Forseli- Hariduspoliitika peab olema ettepoole use Gümnaasiumi, Tartu Kunstigümnaasiumi, Tartu Karlova vaatav Gümnaasiumi ja Tartu Vene Lütseumi – ei ole kahe aasta jook- uuendamisel sul 10. klassidesse õpilasi vastu võetud ja need koolid muutu- Suur samm linna koolivõrgu tervikliku ja süsteemse arendavad järk-järgult põhikoolideks. Kolme täistsükli kooli – Tartu mise suunas on tehtud. Loomulikult ei tulnud need otsused Descartes’i Lütseumi, Tartu Kommertsgümnaasiumi ja Tartu lihtsalt – eelmisel õppeaastal pidasime enne otsuse volikokku Kivilinna Gümnaasiumi – baasil moodustatakse 2014. õppe- esimesed esitamist haridusosakonna töötajatega koolides kokku üle 70 aastal eraldi gümnaasium. Tartu Tamme Gümnaasiumi tarbeks koosoleku. Tutvustasime kava koolide juhtkondadele, hoole- plaanime ehitada uue gümnaasiumihoone, kus koolitöö peab kogudele ja üldkoosolekutel. Samuti leidis teema küllaldast algama 2015. aasta 1. septembril. sammud kajastust meediakanalites. 44 Vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele jääb koolivõrku 45 alles üks põhikool ning üks täistsüklikool. Inglise keele kalla- Peame usaldama oma õpilasi ja andma neile kuga Miina Härma Gümnaasium pakub lisaks eesti riiklikule võimaluse oma haridusteed valida – ja seda tehtud õppekavale ingliskeelset õpet Rahvusvahelise Baka- laureuseõppe Organisatsiooni (IBO) õppekavade alusel, mis- juba pärast põhikooli. Tekst: Tiia Teppan, Tartu abilinnapea Tartu abilinnapea Tiia Teppan kirjeldab, kuidas on planeeri- tõttu on mõttekas selle kooli tegevust jätkata täistsükli koolina. Foto: Martin Bek tud Eesti suuruselt teises linnas koolivõrku ümber korraldada Ümberkorraldused tuginevad tegevuskavale Elu näitab, et muudatustega seonduvat tuleb ikka ja jälle üle korrata. Selgitada ümberkorralduste põhimõtteid ehk astavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on Gümnaasiumiharidus peab olema kõigile õpilastele võrd- Eelmisel aastal oli tõesti viimane aeg koolivõrku muutma asuda miks neid vaja on ja tuletada meelde kõige tähtsamat: kogu üldhariduskoolide pidamine kohaliku omavalitsuse väärselt kättesaadav ja ainsaks kriteeriumiks on kooli vastu- ja pikem kava kinnitada, sest koolivõrgu ümberkorraldamise hariduselu ümberkorraldamine on kooskõlas riigi haridus- V pädevuses. Millised on koolivõrgu planeerimise võtutingimused. Linnas on tagatud gümnaasiumikoht vajadust on Tartus laiemalt arutatud juba alates 2009. aastast. strateegiaga, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Tegevus on lähtekohad ning millal ja kuidas muudatusi ellu viiakse sõltub 85 protsendile põhikooli lõpetajatest. Koolijuhid ja õpetajad olid väsinud otsustamatusest, pingeid suunatud eelkõige sellele, et luua õpilastele ja õpetajatele pari- kindlasti iga omavalitsuse eripäradest. tekitas teadmatus oma kooli tulevikust. Samas sunnib muu- mad võimalused ja tingimused. Nõukogude aeg on jätnud oma Tartus arendatakse välja eraldi põhikoolid ja gümnaasiumid, tusi ette võtma demograafiline olukord – kooli tulevate laste pitseri ka meie haridusellu. Kiirelt arenevas ja muutuvas ühis- Tartu on lähtunud veebruaris volikogus vastu võetud kooli- kusjuures praeguste gümnaasiumide väärtuslikud traditsioo- järjest suurenev arv nõuab elukohajärgseid põhikoolikohti konnas peab ettepoole vaatav olema ka hariduspoliitika. Isik- võrgu ümberkorralduste kavas eelkõige kolmest tegurist: nid ja eripärad püütakse säilitada. Muusika- ja kunstialast juurde. Kahe viimase aasta jooksul on esimestesse klassidesse likult leian, et peame usaldama oma õpilasi ja andma neile võima- süvaõpet pakutakse koostöös Tartus tegutsevate muusika- ja lisandunud igal aastal üle 100 uue õpilase ja vastupidi – osade luse oma haridusteed valida – ja seda juba pärast põhikooli. Linnas pakutav haridus peab olema igas kooliastmes kvali- kunstikoolidega. gümnaasiumide kümnendatesse klassidesse oli soovijaid juba Tartu selle aasta gümnaasiumidesse astujate arvud räägivad teetne ja konkurentsivõimeline. Siit saadud haridus annab alla 60 õpilase. selget keelt – kõige rohkem sisseastumiskatsetel osalejaid oli õpilasele võimaluse jätkata haridusteed endale meelepärases Koolivõrk peab toimima majanduslikult n-ö puhastes gümnaasiumides, Hugo Treffneri Gümnaasiumis valdkonnas. Gümnaasiumid pakuvad lisaks õppekavas ette efektiivselt Koolivõrgu uuendustega alustades ei lähtunud me ainult laste 660 ja Jaan Poska Gümnaasiumis 629. nähtud kohustuslikele õppeainetele ka oma kooli eripära arvust ja sünniprognoosist. Linnavalitsus kutsus juba 2010. arvestavaid valikaineid. aastal kokku 14-liikmelise töörühma, kuhu kuulusid haridus- Konkreetse ja selge tulevikuvisiooni välja töötamine linna Eespool toodud põhimõtteid saab rakendada ainult siis, kui teadlased, koolijuhtide ja volikogu fraktsioonide esindajad, hariduselus annab kindlustunde nii õpilastele kui ka õpetaja- Igale koolikohustuslikule õpilasele tuleb tagada õppekoht kogu linna koolivõrk toimib ka majanduslikult efektiivselt – linnavalitsuse töötajad ja õpilaste esindaja. See töörühm tele ja aitab neil paremini oma igapäevategevustele kesken- põhikoolis, mis asub kodule võimalikult lähedal, ning õpilastel koolides on optimaalne õpilaste arv (põhikoolid vähemalt valmistas ette ja andis eelmisel aastal linnavalitsusele üle duda. on võimalus jätkata üldkeskhariduse omandamist enda huvi- kolme-nelja paralleelklassiga ning gümnaasiumid 430–540 kompleksse, argumenteeritud ja põhjendatud otsustega dele ja võimetele vastavas gümnaasiumis. õpilasega). Seega peavad praegu tegutsevad väikesearvulised tegevuskava, mis hõlmas nii koolide ümberkorraldamist ja kooli- RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED HEA TEADA Kuidas valida elektrimüüjat? Euroopa januneb Tekst: Kalle Palling, Eesti Energia nõukogu liige Õhus on elektrit. Eesti elektriturgu ootavad ees muudatused. Elektrituru avanemiseni on jäänud vaid kaks kuud. Järgnevalt annan vastused kõige sagedasematele küsimustele ja uue majanduskasvu mõned näpunäited, kuidas leida parim pakkuja. Miks elektriturg avaneb? tan kindlasti valida elektrimüüja, et saaksite oma kulusid pla- neerida. Need, kes kasutavad elektrit vähe, võivad vabalt kaaluda Kõik suuremad Euroopa Liidu liikmesriigid on nüüdseks oma järele võimalust talvekuudeks leping sõlmida ja suvel üldteenust tarbida. elektrituru avanud. Eesti riik otsustas siinse elektrituru konku- Tekst: Taavi Rõivas, rentsile avada 2004. aastal, mil meist sai Euroopa Liidu liikmes- Milline on parim pakkuja? Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees riik. 2010. aastal avanes elektriturg 200 suuremale Eesti ette- Kindlasti tuleks enne otsuse tegemist küsida pakkumisi vähe- Foto: Philippe Huguen võttele, 2013 järgnevad neile kõik teised kliendid. Ka meie põhja- malt kahelt-kolmelt firmalt. Praeguseks on oma pakkumistega naabrid Skandinaavias on elektrimüüjat valinud juba kümneid aas- väljas juba kolm ettevõtet. Pakkumisi võrreldes tuleks tähele- taid, samuti on Läti ja Leedu järk-järgult oma elektriturge avamas. 47 Euroopa konkurentsivõime sõltub sellest, kas tõkked Praegu Eestis aktuaalsel tervishoiusektori tulevikuteemal on panu pöörata lepingutingimustele ja hinnale. Samuti tuleks välja kaupade ja teenuste liikumiselt suudetakse kaotada. samuti väga selge piiriülene mõõde. Me teame, et patsientidel Miks on turu avanemine hea? uurida, kas pakutud hind on esitatud koos käibemaksuga või on õigus tervishoiuteenustele teistes riikides ja saada selle mitte. Parim hinnakujundaja ei ole valitsus, vaid vaba turg. Vaid turu- eest hüvitist oma riigis. Selle õiguse realiseerimisel on üli- agu me hästi teame ja loodetavasti võlakriisist majanduslikes tingimustes saavad elektritarbijad vabalt valida, Kuidas võrrelda elektrimüüjate hinna- oluline kokku leppida reeglites ning avada turg patsientide meelde jätame, ei ole riiklikud stiimulpaketid millise elektrimüüja käest nad elektrit ostavad – müüjalt, kes pakkumisi? N kestliku kasvu allikad. Kasv saab tulla üksnes vabaks liikumiseks. Teame, et Eesti meditsiinisektor on esitab parima pakkumuse. majandusest ning kasvavast konkurentsist ja kaubandusest, konkurentsivõimeline nii hinna kui kvaliteedi osas ning Elektrikulu arvutage aastase tarbimiskoguse põhjal. Eestis on neli aastaaega – pool ajast on pime ja külm ning teine pool mitte avaliku sektori suurtest kulutustest. patsientide Eestisse toomine on üheks oluliseks lisaraha Turu avanemine ei puuduta võrguteenuseid ja riiklikke makse valge ja soe. Osa elektrimüüjaid on tulnud turule üheksakuulise allikaks kodumaise Haigekassa kõrval. (aktsiis ja taastuvenergia tasu). pakkumisega. See tähendab, et välja on jäänud üks pime ja külm Hoolimata sellest, et Euroopa Liidus on justkui avatud siseturg, Mis on üldteenus? periood, mil elektrienergia on kallis. See võimaldab pakkuda on jätkuvalt hulgaliselt arusaamatuid, bürokraatlikke piiran- Siseturu kaitsmine ei saa olla peamine näiliselt soodsamat hinda. Parim on võrrelda pakkumisi nii, et guid, mis takistavad kaupade ja eriti teenuste vaba liikumist. Juhul kui otsustate kindlat elektrimüüjat mitte valida, pakub lepinguperiood on täpselt sama. teile elektrienergiat edasi võrguettevõtja, kes esitab arve, mis Nii näiteks peab eestlasest giid saama enne Itaalias tööleasu- Euroopa Liidu jaoks on siseturu kõrval samavõrd oluline ka on arvutatud eelmise kuu kaalutud keskmise börsihinna alusel. Võrdlema peab võrreldavaid ehk ühesuguseid tooteid – mist kohaliku kutsekvalifikatsiooni kinnituse. Kui eestlane soo- väliskaubandus. Just vabakaubanduslepped USA ja Aasiaga on Üldteenuse hind on prognoosimatu, mis tähendab, et see võib fikseeritud hinnaga pakette ei saa võrrelda muutuvate paketti- vib Luksemburgis poe avada, peab ta läbima kvalifikatsiooni- suund, kuhu Euroopa peab minema. Protektsionism on eilne olla nii odavam kui ka kallim kui hind, mis mõne elektrimüüja dega. Ühe puhul on riskid maandatud ja lepinguperioodiks on kontrolli, kus nõutakse tõendit, et tal on poejuhtimise alal päev ning Euroopa Liidu ambitsioon peaks olema oma sise- lepingus. kWh hind teada. Teise puhul sõltub kWh hind puhtalt hetke bör- töökogemus. Näiteid võib tuua lõputult. turu kaitsmisest märksa suurem. Meie praegustest sammudest sihinnast. kaubavahetuse liberaliseerimisel sõltub, kas Euroopa Liit on Millal saab elektrimüüjat valida? Liiga palju bürokraatiat globaalses kaubanduses võtmemängija ka 20 aasta pärast. Elektrimüüjat saab iga tarbija endale valida juba praegu. Seda Otsustage vaid teile tehtud pakkumiste järgi – kõik elektri- saab aga teha ka pärast turu avanemist 1. jaanuaril 2013. Lepingu müüjad saavad teie tarbimisandmed Eleringi andmelaost. See Iga selline esmapilgul väike tõrge takistab tegelikult siseturu Eesti on väike ja väga avatud majandus. Meie mõistame uue müüjaga võib sõlmida kas või igal kuul, vahetamiste arv ei ole tähendab, et vaid teile tehtud pakkumus on adekvaatne. Ei ole mõtet võrrelda enda pakkumust naabrile või sõbrale tehtuga, arengut ja Euroopa Liidu tulevast majanduskasvu, rääkimata suurepäraselt, kui olulised on kaubandussuhted naabritega. kuidagi piiratud. Lepingu lõpetamisest etteteatamise aeg peab sest hind sõltub tarbimiskogusest ja -iseloomust. Teile tehtud suurematest asjadest, nagu suutmatus luua ühtset digitaalse Ka Euroopa Liit – olgugi, et tervikuna Eestist 500 korda suurem olema vähemalt 21 päeva. Lõpetamisega kliendile leppe-trahvi ei pakkumus võib olla palju kõrgem või madalam kui naabril. isikutuvastuse ja elektroonilise allkirjastamise süsteemi. Just majandus – saab olla märksa edukam, kui kõrvaldada asjatud kaasne. selline süsteem – sarnaselt Eestis juba 12 aastat töötava ID- tõkked kaupade ja teenuste liikumiselt, olgu siis liidu sees või Elektrimüüja vahetamine on sarnane telefoni- või mobiili- Taandage kõik komponendid kWh hinda. Osal müüjatest on kaardi ja uuema ning veelgi mugavama mobiil-ID-ga – annaks globaalsete partneritega. operaatori vahetamisega – tarbijal tuleb sõlmida leping uue lisaks pakutavale kWh hinnale veel ka lepingutasu ja kuu püsi- meile võimaluse viia asjaajamine paberilt elektrooniliseks üle elektrienergia müüjaga, kes lõpetab ise lepingu senise elektri- tasu. Selleks, et saada teada täpne kWh hind, tuleb kõik komponendid liita ja siis aastase tarbimiskogusega jagada. kogu Euroopa. müüjaga. Nendele, kelle tarbimine on keskmisest suurem, soovi- SOOVITUS „Vabaduse raamat. Vabaduse raamat 111 teost liberaal- 111 teost liberaalsest vaimuloost Koostanud Gerhard Schwarz, Gerd Habermann, Claudia Aebersold Szalay sest vaimuloost” Saksa keelest tõlkinud Kalev ja Kaie Kukk, Toimetanud Paul-Eerik Rummo Kõvakaaneline, 248 lk Gerhard Schwarz, Gerd Habermann, Claudia Aebersold Szalay Saksa keelest tõlkinud Kalev ja Kaie Kukk, Toimetanud Paul-Eerik Rummo Liberalismi Akadeemia, 2012, Tallinn See on raamat vabadust ülistavatest raamatutest. Nende kaante vahelt leiad ülevaated 111 vabadusraamatust või lühemast kirjutisest, taustaks originaaltsitaadid.

ee on tõesti tore raamat. Enam kui sada teksti, Liberaalse mõtte superstaaride, nagu Rotterdami Erasmuse, Gerhard Schwarz Gerd Habermann Claudia Aebersold Szalay 48 mida nende kaante vahel oskuslikult refereeritakse, Smithi, Milli, Emersoni, Hayeki, Berlini, Misesi, Friedmanide jt, S annab ülevaate vabadusmõtte liikumisest rohkem kõrval on teoses ka mitmeid esmapilgul marginaalsemaid kui kahe tuhande aasta jooksul. Need tekstid on mõjutanud autoreid, kellel sellegipoolest on olnud öelda midagi eriti rahvaste ja riikide, miljonite inimeste elu. Nende seas on kõne- terast, olgu filosoofilises või päevapoliitilises plaanis. Oma sid ja deklaratsioone, filosoofilisi traktaate ja päevakajalisi fundamentaalse sõnaga panevad nurgakivid paika juba Aris- pamflette, esseesid, romaane ja maksiimikogusid, mõistujutte toteles, Cicero, Konfutsius, Lao Tsi, Thukydides ja Aquino Thomas.

ja majandusteaduslikke uurimusi, sotsioloogiat, psühho- Et mõtlejaid ei tutvustata nende ajaloolises, vaid alfabeetilises 111 teost liberaalsest vaimuloost loogiat ja politoloogiat. Leheservadel samas jooksevad hästi- järjestuses, ei saa tekkida mingit illusioonigi vabaduse idee valitud väljavõtted esitletavatest teostest, mõnedki neist nii igavast line-aarsest arengust. Selle asemel on omajagu kirev intrigeerivad, et ahvatlevad teema ja autoriga lähemat tutvust mitmeharu-line taim või jõgi, milles midagi on ammust aega arendama. See raamat ei anna meile mitte ainult infot, vaid ka ikka sama ja midagi teiseneb alatasa nii ajas kui ruumis. stiimuli edasi mõelda ning ehk tegutsedagi. Liberalism on end näidanud ainsa poliitilise ideoloogia- Saja erineva nurga alt leiavad käsitlemist vabaduse ja vastu- na, milles eetika ja pragmaatika, aatelisus ja argipäevane tuse, vabaduse ja religiooni, vabaduse ja kasvatuse, vabaduse konkreetsus üksteisele ei vastandu ja mis on suuteline oma ja demokraatia, indiviidi ja kollektiivi, ühiskonna ja riigi, ena- telge ja tuuma kaotamata adekvaatselt aegade muutumisele Saksa keelest tõlkinud Kalev ja Kaie Kukk muse ja vähemuse, eneseteadlikkuse ja autoriteetide järgimise reageerima. „Vabaduse raamat” on selle arusaamise heaks Toimetanud Paul-Eerik Rummo vahekorrad. Näeme käsitlusi sellest, kuidas on arenenud tsivi- illustratsiooniks. lisatsioon kui inimeste vaba tahte looming, kuidas on kujunenud vabakaubandus ja kuidas see on rahvastevahelise rahu Soovitan kõigile! Te ei kahetse. Ja kui kahetsete, siis häbenege kindlustamise teguriks või jälle, kuidas riikliku sunni ja abiga ja lugege uuesti. loomulikesse majandusprotsessidesse ja inimeste eraellu sekkudes on ikka ja taas riivatud vastutusvõimeliste kodanike enesetunnet ja suretatud kõige hinnalisemat ressurssi – vaba Paul-Eerik Rummo inimese vaba initsiatiivi.

Alates novembri lõpust saadaval Oravavõrgus ning Rahva Raamatu ja Apollo raamatukauplustes üle Eesti. RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED

keskuses. Seetõttu on põhjust rõõmustada, et möödunud viie aasta ehitustööd, mida finantseeriti EV Kultuuriministeeriumi Mõisad ja pühakojad – eelarvest, on nüüd lõppenud ja peagi saab pikk Kolgata tee selle sakraalhoone loos kroonitud sellega, et Peterburi linnavalitsus annab hoone kiriku juures tegutsevale eesti kogu- kultuuripärand tulevastele dusele üle. Lähiaastate järgmine suur ettevõtmine pühakodade restau- reerimisel on kuulsa Soome arhitekti Eliel Saarise loodud Tartu põlvedele Pauluse kiriku taastamine selle esialgsel kujul. 1966. aastast alates kasutati kiriku ruume Eesti Rahva Muuseumi lao- Tekst: Laine Randjärv, Riigikogu aseesimees pindadena. Mõni aasta tagasi kolisid üürnikud välja ning see unikaalne hoone on oma ajaloolist sisu tagasi saamas. Pauluse Inimkonna kultuuripärand on traditsiooniliselt jagatud materiaalseks ja vaimseks. Vaimset kultuuripärandit hoiame oma kirik sai 3,2 miljonit eurot toetust ka Euroopa struktuur- südames ja anname pärimuslikul teel edasi lastele ja lastelastele. Materiaalne pärand aga vajab ühiskonna sihipärast toetust. fondidest ning loodetavasti saame 2015. aastal olla tunnistaja- teks võimsa kirik-kontserdisaali avamisele.

õige käegakatsutavamat materiaalset abi vajavad mõisakoole on tänu viimaste aastate restaureerimistöödele Tartu Maarja kirik, mis oli palju aastaid Maaülikooli spordi- saaliks, on samuti kogudusele tagastatud. Siiski on hoone saanud ajaloolised hooned: taluarhitektuur, mõisamajad, saanud hoonete taastamiseks riiklikke investeeringuid mõisa- 50 nii märkimisväärseid kahjustusi, et selle taastamine võib võtta vanad lossid ja kirikud. Aga ka looduslikud püha- koolide programmist, mille suurus on viimase kümne aasta K veel kaua aega. paigad. Kõik need säilinud või säilitamist vajavad objektid on jooksul olnud 3 120 638 eurot. Enim on programmist toetatud meile muuhulgas ka õpetajateks – tutvustades ajalugu, ehitus- Järvamaad, Ida-Virumaad, Lääne-Virumaad ja Viljandimaad. Sama oluline kui Peterburi kesklinnas asuv luteri kirik, on tavasid ja kombeid vanast ajast. Eesti ajalugu on kord juba Olulised summad, kogusummas 8,2 miljonit eurot, aastatel Euroopa Liidu idapiiril asuva Narva Aleksandri kiriku saatus. kujunenud nii, et siia on oma jälje jätnud erinevad ajastud. 2008–2011 on mõisade renoveerimiseks tulnud ka Euroopa See hoone on üle elanud keerulisi ajaloolisi sündmusi, täites Õnneks on meil veel pärandit, mis muinsuskaitse alla võetud. Liidult ning Norra abiprogrammist. pikalt ka lao rolli. Ehkki seal taastatakse unikaalse arhitek- Ehkki tuleb möönda, et päris mitmele muinsuskaitselise objekti tuuriga saali, on restaureeritud kirikutorn ja juba korral- Korda tehtud hooneid kasutatakse koolidena ja tuntakse kodu- omanikule on selle omamine ka suur peavalu. Nii ka riigile. datakse ka jumalateenistusi ning kontserte, siis ei saa veel koha ajaloolise mälestisena. See soodustab igati kohaliku öelda, et see kirik oleks valmis. Enam kui rahastust vajab Narva kogukonna tugevnemist, valdade maine kujundamist ja loob Aleksandri kirik aga eestimaalaste tähelepanu ja emotsionaal- Mõisakomplekside korrastamine toob lisavõimalusi kohalike ettevõtjate jaoks. set toetust. Küsigem – kui paljud üleüldse teavad selle kiriku Laine Randjärv koos tütar praktilist kasu olemasolust ja tema tähtsusest ning rollist Eesti ajaloos? Maritiga Tartus Jaani kiriku ees. Siiski vajab veel suur hulk mõisakoole korda tegemist. Usun, et Foto: erakogu Kunagi oli kogu Eestimaa mõisadega tihedalt kaetud. Mitte ka tulevikus saavad need tänu Euroopa struktuurfondide toetus- Vaatame lääne poole. Ka Saaremaa on rikas oma paljude alati pole mälestused mõisnikest Eesti ajaloos olnud posi- tele tehtud. Järgmine abitaotlus on Euroopa majandustsooni pühakodade poolest. Mitmeid on juba ka hakatud riigi abil tiivsed, aga paradoksaalsel moel võtame tänapäeval ülesannet finantsmehhanismile juba esitatud ning nende vahendite kasu- renoveerima – nimetagem siin Kuressaares asuvaid Laurenti- taastada ja hoida seda, mida kunagine rõhuja siia ehitas, era- tamise tähtaeg on 2012–2016. use ja Püha Nikolai kirikut, Kihelkonna Mihkli kirikut ja selle veneusu, metodistlikke koguduste pühakodasid kui ka näiteks kordselt tõsiselt. juurde kuuluvat kellatorni. Lõpuks on taastamiste reas oma setude tsässonaid. korra jõudnud ära oodata ka erakordne kindluskirik Saaremaal Kirikuid taastatakse üle Eesti Kahjuks peab ütlema, et mitmete kirikute juures olevad kogu- Nüüd vaatame asja hoopis teise külje pealt – mõisapargid ja Pöides. Arvestades, et Saaremaa ooperipäevade programmis konnad, kogudused, on kokku kuivanud ja pole enam eestveda- veel säilinud mõisakompleksi kuuluvad hooned toovad ka Teine oluline prioriteet valitsuse tegevuskavas aastateks 2011– olevad kammerkontserdid toimuvad üle terve saare erinevates jaid, kes suudaksid kohapeal pühakodade programmi ellu viia. praktilist kasu. Juba 1920. aastal hakkas riik mõisu hoolde- ja 2015 on pühakodade restaureerimise programm. Kirikud olid kirikutes, siis on loota, et peagi saab Ooperisaar endale väärika Samuti on selge, et Eesti riik vaid oma ressursiga siin toime ei lastekodude, haiglate ja vallamajade kasutusse andma. Kõige ja on ka tänapäeval kohad, mis mõnel juhul võivadki osutuda ajaloolise kontserdipaiga juurde. tule. optimaalsemaks lahenduseks oli aga mõisadesse asutada ainsateks kultuurikeskusteks regioonis. ruumipuudusega kimpus maakoolid. Praegugi on Eestis veel Kohalike koguduste tugi on vajalik Leian, et hädavajalik on 2014–2020 finantsperspektiivi pla- 59 mõisakooli, kus õpib 15 600 õpilast. neerida meede, mis võimaldab restaureerida muinsuskaitse Erakordne näide on aga Peterburi Jaani kirik, mis alates XIX „Riikliku pühakodade programmi 2003-2013” kuivade numb- all olevaid hooneid. Sellega täidame oma auvõla ajaloo ees ja Mõisakoolimajade väärtus on möödunud aastakümnete jook- sajandi keskpaigast on kümnetele tuhandele seal elavatele rite taga seisab tegelikult terve rida uue elu saanud kirikuid, vaatame ka tulevikku – kingime teadmised ja kultuuriloo oma sul kasvanud. Peale praktilise kasutuse koolimajadena on need eestlastele olnud sillaks oma kodumaaga. Tänapäeval on see kabeleid ja palvemaju üle terve Eesti – nii õigeusu, luteri, vana- lastele ja lastelastele. nüüd ka turismiobjektid Eestimaa erinevais paigus. Kolmandik oluline märk – kultuurisammas Venemaa kultuuripealinna SOOVITUS SOOVITUS

kriisi kohta järjest harvemaks. Vahest taipas ka meedia mõistli- Hindad iseenesestmõistetavat kum osa, et iga nädal korrutada: olukord pole muutunud, ei aita Eesti, Liibanon ja maailm kriisi lahenemisele mitte kaasa, vaid pigem takistab. Siim Kallas ütles Eesti Euroopa Liiduga ühinemise päevil, et vaba ja avatud maailmaga liitudes on Eesti astunud tagahoovist Tekst: Peep Lillemägi Tasapisi hakkas kohale jõudma teadmine, et olukord võib linnaväljakule. Meid vaadatakse ja meie vaatame teisi, kusagil muutumatuna püsida kuid, võib-olla isegi aastaid. Millalgi kakeldakse. 2011. aasta märtsi lõpupäevil olin juhuse tahtel Eestist päris kaugel. Tsiviliseeritud lääneriigis siiski. Internetist uudiseid uurides varasuvel näitas rahvusringhääling dokumentaali eelmise tundus teade, et Liibanonis on röövitud seitse Eesti jalgrattamatkajat, uskumatu. Nagu halvad uudised ikka. Kui need aastatuhande lõpul Lähis-Idas pantvangi võetute üleelamistest. Pärast Liibanoni pantvangikriisi meenutavate raamatute luge- Mõni neist ei jõudnud enam kunagi koju. Keegi oli ära seitse isiklikult ega lähedalt puudutanud pole, kinnitatakse alateadlikult: seda ei saa minuga juhtuda. Seda ei saa meiega juhtuda. mist palusid sõbrad, kellele meeldib maailmas ringi rännata, aastat... Sel hetkel oleks tahtnud küsida, kas filmi ekraaniletooja Halvad asjad toimuvad ikka kusagil kaugel ja teistega. paari lausega vastata küsimusele, millest neis raamatuis täpselt mõtles vaatajanumbrite kõrval ka röövitute lähedastele ja kas juttu oli. Kartmata kõlada pateetilisena, ütlesin siis ja ütlen see ikka oli tol hetkel parim filmivalik. nüüdki: sellest, kui hea on, et meil on oma riik, ja sellest, mis Õnnetus ühendas Eesti. Presidendi üleskutsel ilmusid Kogu Eesti ootas koju sellest riigist kasu on, kui oleme tõeliselt hädas. Vahel tulebki kuuerevääridele kollased lindid. Sõpradest, kes jalgratastega Lõpuks, juuli keskel, tuli oodatud ja ometi ootamatu rõõmu- mõnd asja, millega oleme ära harjunud, pisut meelde tuletada. Väike-Aasiat avastama läksid, said korraga „meie poisid”, keda Tagantjärele kinnitasid pantvangide vabastamist koordineerinud sõnum, et seitse jalgrattamatkale läinud eestlast on vabad. Kui Igal juhul – tasub lugeda... toetusmõtetega meenutati paljudes paikades üle Eesti, kiriku- inimesed, et kõige enam hämmastaski, kuidas avalikkus terro- Beirutist saabunud lennuk öisel tunnil maandus, oli tunne nagu kantslitest saunalavadeni. Internetti ilmusid videod terroristide ristide nõudmisel ette loetud sõnumeid tõe pähe võttis. Õnneli- olümpiavõitjate kojusaabumise päeval. nõudmistega. Nõudmisi neis õigupoolest polnudki, küll aga soov ku lõpplahenduseni jõudmist see lihtsamaks ei teinud. Aeg läks, mõjutada avalikkust, et see otsustajaid tagant utsitaks. lähenes suvi ja sellega koos jäid uudised Liibanoni pantvangi- 52 On, millest mõelda 53

Aasta hiljem, 2012. aasta kevadel, ilmus seitsme mehe läbi- elamistest raamat, meenutused, mida nad ise ajakirjanikule Kui Beirutist saabunud lennuk öisel tunnil koos seitsme eesti jalgratturiga Foto: Helin Loik / Naisteleht maandus, oli tunne nagu olümpiavõitjate kojusaabumise päeval. on kõnelnud. Aus, kaasakiskuv, ühe õhtuga neelatav. Nagu kirjapanija ja jutustajad tunnistasid: üksjagu asju jäi rääkimata. Lugejate ning röövitute lähedaste rahuliku une nimel.

Teine, pigem ilukirjanduslik raamat sellest, kuidas Antiliibanon 2011 pantvangide vabastamine võis toimuda, jõudis Autor: Tiit Pruuli Ilmumisaasta: 2012, lettidele veel mõned kuud hiljem. Kah kaasa- 400 lk kiskuv ja kiirelt loetav. Noid raamatuid võikski Kirjastus: Go Group AS lugeda selles järjekorras, et esmalt meeste endi meenutusi ja seejärel ilukirjanduslikku kujutlust. Raamatute lugemise järel on, millest mõelda.

Miks tulevad miljonid kurjalt tänavatele lõhku- ma ja vägivallatsema, kui ajalehes ilmub Liibanon 2011 karikatuure? Miks panevad terved noored Foto: Helin Loik / Naisteleht Autor: Madis Jürgen mehed pommi põue, jätavad lähedastega Ilmumisaasta: 2012, jumalaga ning surevad palve huultel? 269 lk Miks, miks, miks... Kirjastus: Go Reisiraamat

Vahetult pärast õnnelikku naasmist tunnistasid rattamatkajad, et teavad nüüd neile küsimustele pisut paremini vastata. Aga mida me maailmast toimuvast teame ja mida teadma peaksime? Milline on Eesti koht selles maailmas ning mida peaksime teadma ja silmas pidama, et see

maailm ei oleks meie vastu kuri? Foto: Stanislav Moshkov / Denj Za Dnjom RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED

Miks kiirustati kriminaalasja algatamisega? Kõiki oma samme esitab prokurör kui kehtiva menetlusõiguse- ga kooskõlas olevaid. Mida nad asjale formaalselt vaada-tes Õigusriigist ja krimi- Kriminaalasi algatati 22. mail 2012. aastal ehk ehk ka on, kui prokuröri menetluse algfaasis samal päeval Silver Meikari artikli ilmu- esitataud üleskutse rõõnale ja luba- misega. Mis oli sellise kiiruse taga, dus tunnistajad (!) vastutusest naalmenetlusest. ei põhjendata. Nagu ka seda, vabastada kõrvale jätta. Kuid miks avalikkuses väidetud prokurörile näib täiesti uu- analoogsetest juhtumitest di-seks olevat, et Eestis valiti just see. Samas kehtib ka põhiseadus Ausalt. osundab juhtiv- ning õiguse üldtun- prokurör õigesti tud printsiibid, mis Tekst: Rait Maruste male mineva dokumendina, tahangi rääkida. Seda enam, Riigikohtu lahen- ei ole ilusad sõnad Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees et selline menetlusotsustus, millele viitab ka prokurör kohe dile, milles osun- paberil, vaid on ri- määruse esilehel, välistab menetluse jätkamise isegi juhul, kui datakse, et „ko- igivõimule täitmi- ul on elus tulnud lugeda sadu, ehk isegi tuhand- seda taotleks menetlusalused isikud enda rehabiliteerimise hus pole piisava seks. Igaühe eid menetlusdokumente, sh erinevates riikides eesmärgil. Ehk teisisõnu: lõpetan küll menetluse, sest ei suuda põhjalikkusega õigus kaitsele, ja õiguskultuurides looduid, ning hinnata nende süüd tõestada, kuid esitan avalikkusele kõik kahtlustused ja M käsitlenud selle süütuse eel- argumendid nii pikalt ja detailselt kui saab, seda teadmises, kooskõla õiguse üldtunnustatud printsiipide ja inimõigustega, asjaolu tähendust, dus ehk pre- 54 et te ei saa end kaitsta. On see enda läbikukkumise õigusta- 55 nii nagu need Eesti Vabariigi põhiseaduses ja Euroopa inim- miks kannatanu… sumptsioon, õi- mine, katse viia „õigusemõistmine” tänavale (meediasse) ja õiguste konventsioonis kirjas ning demokraatlikes õigusdokt- teavitas politseid gus olla ära kuula- kuidas see sobib kokku õigusriikluse ja ausa õigusemõistmise riinides ja kohtupraktikas sisustatud on. asetleidnud ründ- F tud ning õigus o t põhimõtetega? o : est pooleteise kuu M küsitleda enda vastu a Kirjutan, sest prokuratuuri 15. oktoobril üllitatud dokument – r ia pikkuse viivitusega”. n tunnistajaid. Nagu ka n e kriminaalasja lõpetamise määrus – lihtsalt nõuab seda. Küsi- L Õige printsiip, vale teostus Ning teises asjas, mida o o kahtlustava-süüdistatava re muse all pole mitte ühe erakonna ja tema mõne liikme vastu samuti tsiteeritakse, tõi Riigi- nt s õigus vaikida või anda ütlusi, Kriminaalasja aluseks olevas kahtlustuses, mida tunnistab / Õh tõstatatud kahtlustuste tõendatus või mittetõendatus, vaid kohus esile, et kannatanu usaldus- tu le mida ta õigeks ja vajalikuks peab. ka juhtivprokurör, oli üksainus otsene tõend: Silver Meikari ht meetod, kuidas seda tehtud on. See ulatub kaugelt väljapoole väärsus sõltub nii tema kuriteo- Prokuratuur, kuid ka ühiskond laiemalt, ütlus (väide). Teised tõendid olid kaudsed või tuletatud. konkreetset kaasust, võib jõuda igaüheni meist, sealhulgas teate viivitusest kui ka isiklikust vastuolulisest suhtest võiks järele mõelda ka selle üle, kas tunnistaja panga- Sellises olukorras, pärast viiekuust tööd kahe kuni nelja aasta meediategelase või firmani, kui me sellele ei reageeri, ning kahtlustatavaga. Need asjaolud, nii Riigikohtu lahendid kui kontodel ja kirjavahetuses tuhnimine ning selle siis avalikuks taguste väidetavate sündmustega, valis prokurör ainuvõima- ka Meikari viidatud sündmuste vanus, pidid olema prokurörile tegemine on ikka kooskõlas eraelu kaitse ja teiste õigusriikluse riivab õigusriikluse aluseid. Me peame need jutud ära rääkima. liku tee. Ta otsustas, et kahtlustust ei ole võimalik veenvalt teada enne kriminaalasja alustamise menetlusotsustuse põhimõtetega. Dokument on 36 lehekülge pikk, faktitihe, tsitaatide ja viide- tõendada. Vastavalt ei saa ka süüdistust esitada ning sellega tegemist. tega. Selle koostamine võttis päevi. Et käsitlus oleks aru- kohtusse minna. saadav, pean vältimatult puudutama mõnda selle üksikasja. Enne põhjendada, siis tegutseda Lõpetan küll menetluse, sest ei suuda süüd Seda on juhtunud enne, juhtub praegu ja saab ette tulema ka Kordan veel kord: selline inkvisitsiooniline lähenemine, kui Menetlusotsustus vs süüdistuskokkuvõte tulevikus. Sellises olukorras tuleb kriminaalasi lõpetada in du- tõestada, kuid esitan avalikkusele kõik kaht- see kord aktsepteerida, võib saada edasiseks tegevusmustriks bio pro reo, kahtluse korral süüdistatava kasuks, printsiibile lustused ja argumendid nii pikalt ja detailselt Kriminaalasja lõpetamise määrus on menetlusotsustuse doku- ning tabada igaüht, kelle vastu mingi süüdistus õhku on visa- toetudes. Valinud õigesti printsiibi, eksis aga prokurör selle ment, mitte süüdistuskokkuvõte. Esimeses tuuakse kokku- kui saab, seda teadmises, et te ei saa end tud. Meil on juba mõned kahetsusväärsed näited varasemast, teostamise viisis, unustades – teadmatusest või teadlikult –, võtlikult need menetluslikud asjaolud, antud juhul tõen- kaitsta. kus avaliku elu jäme ots on läinud jõustruktuuride kätte ja mis et printsiip kirjutab ette ka järgmised sammud ja argumendid. dite ebapiisavus, mis olid aluseks protseduurilise otsustuse pärast aastatepikkust inimeste ruineerimist on lõppenud eimil- Elik, kui tunnistada, et puuduvad tõendid, siis kahtlustused tegemiseks. Süüdistuskokkuvõttes esitatakse sündmuste käik Iga terve mõistusega inimene küsiks, kas olukord ei vääriks enne legagi. Krimaalasja algatamine on meil imelihtne, prokuröri langevad ära. Kaotavad oma õigusliku tähenduse. Kahtlustusi ja üksikasjalik tõendite analüüs ning viimaste alusel esitatud menetluse alustamist põhjalikku analüüsi ja hindamist. Sealhulgas arvates lausa kohustuslik. Kahtlen selles, see on viimane võima- detailides ja tsitaatides esile tuues ning kõikidele „segavatele” süüdistus(ed). selle kaalumist, millised on edu väljavaated ning kas on teisi, sama lus. Kuid enamgi kohustuslik on järgida demokraatliku õigus- asjaoludele viidates väljub prokurör oma õigusliku pädevuse ja eesmärki täita võimaldavaid, kuid kriminaalmenetlusest isikute riikluse põhimõtteid, mõelda ja veenvalt põhjendada, enne kui Sellest, miks prokurör valis menetluse lõpetamise määruse funktsiooni piiridest ning astub meediategelaseks või sekkub õigusi ja vabadusi vähemriivavaid viise. tegutsema asuda. vormi ning sisustas selle isegi süüdistuskokkuvõttest kauge- päevapoliitikasse. MAAILM JA MEIE MAAILM JA MEIE

sai. Kõigel sellel pole kodaniku endaga mingit pistmist? See on Vaba liikumine peaks andma kodanikele tunde, et nad on tere- Euroopa keedetud supp ja las sööb ise! tulnud elama, töötama, õppima või pensionipõlve pidama ükskõik millisesse riiki EL-i piires. Et riikidevahelisi rändajaid ei Hunt lambanahas või Föderalistid pakuvad lahenduseks reguleerimist, ühtlustamist piirata lämmatava bürokraatiaga ega diskrimineerimisega. EP ja solidaarsust. Kui sulle suure föderatsiooni idee ei meeldi, siis petitsioonide komisjoni juures töötades näen iga päev kurioosu- oled justkui Euroopa vastu. Mina olen euroopameelne, aga vaid meid, kuidas mõni riik ei aktsepteeri taas kord naaberriigis välja lammas hundinahas? seni, kuni riikidel säilib teatud solidaarsus. Fiskaaldistsipliin, antud haridust tõendavat dokumenti või piirab kodanike õigusi Reformierakonna välissekretär Airis Meier usub, et seni, kuni Euroopa föderatsiooni taga võrdsed eelarvereeglid kõigile ei ole ju tegelikult uus idee. Siiani pensionile ning muudele hüvitistele, kuna nad on EL-i piires pole muud kui tsentraliseeritud võimu idee, ei saa seda toetada. Euroopa Liit peaks aga lihtsalt leidus riike, kes ei pidanud neid kokkuleppeid millekski. ühest riigist teise liikunud. Nüüd siis pannakse neile n-ö vitsad peale. püüdma hoopis hästi toimivaks vabaturu piirkonnaks muutuda. Raskused, mis tabavad samasoolist abielupaari, kes soovib Ei möödu ilmselt ühtegi päeva, ilma et mõnes suuremas ajalehes kolida riiki, kus samasooliste abielu ei tunnistata, on lausa Tekst: Airis Meier või poliitilises ajakirjas ei mainitaks, et Euroopas on demokraa- absurdsed. Isikud muutuvad taas vallalisteks, neil puudub üht- Reformierakonna välissekretär, Brüssel tia defitsiit, Euroopa ei müü ja inimesed Euroopat ei usalda. On äkki ühisvara, neilt võetakse pärimisõigus ja ühistel lastel pole raske näha, kuidas aitaks võimu ja otsustusprotsessi rahvast ametlikult enam perekonda. Kõik sellised piirangud ainult veelgi kaugemale nihutamine kodanike usaldust Euroopa Liitu sõna on viimase aasta jooksul Euroopa Parlamendi ühtmoodi elada, töötada või vaba aega veeta. Me oleme eri- takistavad Euroopa ühtsemaks muutumist ja vähendavad vastu suurendada. täiskoguistungitel ja muudel koosolekutel kõlanud nevad ja selles seisnebki Euroopa Liidu tugevus. Konkurents kodanike toetust Euroopa ideele. F-sadu kordi enam kui aastakümneid enne seda kokku. aitab igal riigil leida oma tugevuse, mida teistele müüa. Selge Suur osa Ida- ja Kesk-Euroopa riikide kodanikke, sh ka Eesti F nagu föderatsioon. on, et Eestist ei saa kunagi Euroopa parimat mäesuusakuurorti, Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba kodanikud, näevad F-sõna taga pigem hunti lambanahas, kes 56 kuid infotehnoloogia vallas võiks Eesti vabalt olla number üks. liikumine 57 vaikselt ukse taha hiilib, koputab ja peenikese häälega ust Sõna „föderalism” tuleb ladinakeelsest sõnast foedus, mis paotada palub, et siis sisse karata ja kõik käeulatuses olev tähendab lepingut. Euroopa Parlamendis on sageli kuulda, et Euroopa Liidu piires Ühtsema Euroopa poole viiks meid ehk hoopis Euroopa n-ö nahka panna. Ilmselt on eestlastel ka viimase liidu kogemus veel ei tohiks lubada maksuparadiise ja näitena on toodud ka Eestit. funktsioneerima panemine, näiteks viies ellu neli vabadust. Euroopas kutsutakse föderalistideks neid, kes toetavad kesk- üsna värske – siis just nii juhtuski. valitsust, kus võim on jagatud föderaalse keskvõimu ja regio- Me oleme erinevad ja selles seisnebki Nimelt on üks Euroopa Liidu praeguseid alustalasid kaupade, naalse tasandi vahel. See tähendab, et föderatsiooni puhul oleks teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine. Kuulsad neli Kui föderalistid alustaksid oma Euroopa ühendamise projekti Euroopa Liidu institutsioonidel suurem võim, et riikide poliitikaid Euroopa Liidu tugevus. vabadust, mis pandi paika Rooma leppega ja mille põhimõtteid tõeliselt funktsioneeriva vabaturu piirkonna läbi surumisega, kujundada. laiendatakse siseturu reeglite raames, kuid mis siiski valmis- siis võiksin ma nõustuda, et ilmselt see föderatsioon nii suur tavad paljudele riikidele peavalu. Need reeglid peaks paika pane- ja kole hunt polegi. Kuni aga F-sõna taga pole muud kui veel Need kõnelejad ilmselt ei tea, et maksuparadiisist on meil asi ma ühisturu reeglid ja tagama parima kvaliteedi läbi tugeva rohkem tsentraliseeritud võimu, minust küll Spinelli grupi * Föderatsioon päästaks kriisist? kaugel. Ja kui Eesti seaks nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele konkurentsi kõigis sektorites. toetajat ei saa. sama kõrged maksud kui mõnes Kesk-Euroopa riigis, siis milli- Praeguses Euroopa Liidus on liikmesriikidel siiski veel üsna ne oleks meie konkurentsieelis välisinvestorite jaoks? Kindlasti ohtralt sõnaõigust, et kujundada oma riigi poliitikat sellistes mitte asukoht ja kliima. valdkondades, mis justkui ei ületa riigipiire, näiteks hariduses ja sotsiaalvaldkonnas. Vastupidine näide on transpordi ja kesk- 1979 61,99% konna sfäär, mille osas on riigi mõjuvõimu piire tõmmata olu- Kas reguleerimine on lahendus? Mida kodanikud EL-ist arvavad? liselt keerulisem ja seetõttu ka ühtsed reeglid mõistlik lahendus. 1984 58,98% Väidetakse, et kriis näitab selgesti, et vaba turg ei suuda end Enamik hääleõiguslikke arvas, et tegelikult nende Raske on ette kujutada, et rongid liiguksid eri riikides erinevate ise reguleerida. Turg tõesti ei suuda end ise reguleerida, kui 1989 58,41% arvamus EL-is ei loe. mõõtudega rööbastel või loomadele, lindudele ja kaladele selle loomulikku tegevusse pidevalt sekkutakse. Kindlasti ei saa Rohkem kui kolmandik ei osanud nimetada kolme kehtiksid riikidevahelised liikumispiirangud. 1994 56,67% vabaks arenguks lugeda seda, kui riigid panku üles ostavad. EL-i institutsiooni. Samas on arusaadav, et igameheseadus ei saa olla normiks ühis- Praeguse kriisi valguses võib igast leerist kuulda juttu, et vajame 1999 49,51% Enamik arvab, et EL-i kuulumine on hea ja kasulik. konnas, kus tavakodanikul pole sisuliselt võimalik ilma vähemalt ühtset Euroopat. Euroopa kriisi arstim tundub mõne arvates Demokraatiat, vabadust ja eurot nähakse Euroopa ühes pangas arvet omamata oma elu korraldada. Pankade jaoks olevat föderatsioon. Aga mida kõnelejad selle all ikkagi täpse- 2004 45,47% identiteedi põhikomponentidena. peaks kehtima selged reeglid ja eeskätt tuleks tagada likviidsus. malt mõtlevad? 2009 43% See aga ei tähenda, et üksikisikul süü puudub. Kurb on vaadata, Konkurents toob esile tugevused Euroopa Parlamendi valimiste valimisaktiivsus kuidas järjest rohkem tavakodanikke on võimetud endale aru Allikas: EP Allikas: Eurobarameeter, juuni 2012 „One size fits all” ehk „kõigile ühe puuga” ei saa kindlasti olla andma, et ka nemad on kriisi tekkimisse oma „panuse” and- ühe mõtleva inimese loosung. Kultuurilised, ajaloolised ja kõik- nud. Süüdlast otsitakse kaugelt Ameerikast, globaliseerumisest, sugu muud eripärad lihtsalt ei võimalda eestlasel ja küproslasel valitsusparteist, salakavalatest pankadest, kust kergesti laenu * – Spinelli grupp on Euroopa Parlamendi neid saadikuid ühendav grupp, kelle eesmärgiks on föderaalne ja postnatsionaalne Euroopa, kodanike Euroopa. 58 59

Nalja teete või. Ma tahan enne, kui ma mingeid muutusi kasutab seda Vene kaarti. Justkui selline Vene-kaardina ja nende eestvedajaid toetan, teada, mis juhtub minu märgistamine, „analüüs” muudaks päriselus karva- maksude, vanemahüvitise ja lastetoetuste, kooli- võrdki meie geopoliitilist asendit või tõukaks Kremlist Ideaal- süsteemi, Eesti energiavarustuse, ettevõtluskliima ja Vladimir Putini koos oma ambitsioonide ja meie kodu- riigikaitsega. Mis plaan on? Punaste revolutsioonil oli ukseni ulatuvate huvidega. Ainult tsirkusesõbrale, pealis- täiesti selge programm: rahu, leiba, maad! Mis te selle kaudsele pealtvaatajale on see kõik karneval. FSB-d pole võimuga, mille ligi kõik nii kangesti näikse soovivat, teha päriselt olemas ning Herman Simm ja Aleksei Dressen on erakond kavatsete? Vaikus. Mitte midagi. lihtsalt telekast tuntud multikategelased, nagu Tom ja Jerry, kelle sekeldamist meelelahutuseks isegi tore vaadata.)

Rohkem tsirkust ja Olgu. Egas lõhkumine pole ehitamine, ütlevad vene- tuli õuele lased, saab küll. Vaid eesmärgis ja motiivides tahaks enne rõivad veel mahtusid kohvrisse / siis revolutsiooni teeleminekut selgusele jõuda. Mis see sisuline probleem pidi minema – Juhan Viiding on (kui konkreetsete eestkõnelejate võimuihalus vari- Teistpidi on see võib-olla isegi hea märk. Vägisi tekib andina kõrvale jätta), mida me lahendame? Ma olen jonna- tunne, et kui Eesti kõige suuremad probleemid ongi kas ja ei kaota lootust sellele midagi vastuseks kuulda. Tekst: Rain Rosimannus erakonnasiseste koosolekute protseduurid, riigi- eelarvelise toe suurus ja selle jagamise põhimõtted, Mis seal ikka. Kui pole muud programmi, siis pole. Tõuku- Riigikogu saalis istumise kord ja nendesamade kirutud des Karli artiklist, räägime siis natuke lähemalt sellest erakondade tegemiseks vajalike mõttekaaslaste mini- u allkorruse naaber ja meie ühistu tubli esi- naid. Sealjuures unustatakse kõige olulisem – sisu. revolutsioonilise eliidi kihelusest võim, erakonnad ja maalarvu vähendamine, siis on seda riiki vist ikka päris mees, Karli, kirjutas hiljuti viimase aja moe- Programm. Poliitika ise. protseduurid ümber teha. 1 hästi juhitud. Leib, rahu ja maa pole siis ilmselt peamised teemal – poliitikast ja eriti erakondadest . probleemid. Nüüd tahaks rohkem tsirkust – revolutsiooni, M Erakond ei ole neutraalne ülekandemehhanism, tuim valitsuse ebastabiilsust, mõistva rahva asemel mässu, Karli pole praeguse olukorraga rahul. Miks? Kas liberaal- valitsemise masin. Erakond on sarnaseid erahuve ja korraldajate asemel luulelisi ja tundelisi ministreid, demokraatlik poliitika on läbi kukkunud või rahva toe- vaateid koondav vabade kodanike (kirglik, kui soovite) Kaotame riigieelarve- ennekõike arukana näivat (peab!), mitte seda olevat tuse kaotanud? Või äkki on rahvas hakanud nõudma ühendus. Erakond. See koondab vabu kodanikke, et poliitikat, korralike kodanlaste ühiskonna asemel sotsiaaldemokraatiat või konservatiivsust? Ei kumbagi. mingit programmi ellu viia. Olgu selleks siis kas ise- lise toetuse? kommunaalkommuunat. seisvus taastada (ERSP), suurem võrdsus ja solidaarsus Suur osa kogu meie praeguse revolutsioonilise liikumise saavutada (sotsid), vene keelt kõnelevate valijate huve Kõike saab. Pole probleemi. Tuleb ainult hakata oma programmist ammutab oma hingejõu sõnadest „kartell” realiseerida (praegune Keskerakond), majandusliku poliitilise süsteemiga vaikselt, tipa-tapa, 1990-ndate ja „riigieelarveline toetus”. Nagu ikka, keerleb jutt raha heaolu ja isikuvabaduste eest seista (Reformierakond), alguse poole tagasi minema ja vundamendist ükshaaval ümber. Kellelgi olevat liiga palju ja kellelgi liiga vähe, et Võimuvahetus ongi ökoloogilist eluviisi juurutada (rohelised) või midagi ära võtma kõiki neid kive, mis sinna laoti, et stabiilsemat oma muidu üliarukatele ja üliatraktiivsetele ideedele muud. Programmita erakonnad ei leia toetajaid ja poliitilist keskkonda luua. (millest küll, nagu öeldud, midagi kuulda pole) toetajaid kogu programm kaovad. Pole vahet, kas seda programmi pole kunagi saada. Tuleks praegustelt võtta ja nõudjatele anda nagu olnudki või see on lihtsalt ammendunud, täitunud ja 1990-ndate keskel sätitud eesmärgini jõudsime sealjuures ikka revolutsioonides. Või vähemalt nõudjatele rohkem Kogu praeguse avaliku diskussiooni juures häirib mind seetõttu valijate jaoks ebaaktuaalseks muutunud (ERSP, alles viimaste valimistega eelmisel aastal, kui piisav anda. Või üldse ära lõpetada praegune riigikord, riigi- tõsiselt üks asi. Kõik see tiirleb üksnes võimu ümber Koonderakond, Res Publica, Rahvaliit). – selle ringijagamise ja ringitegemise, protseduuride arv kodanikke pidas toetamist väärivaks vaid nelja era- poolne rahastus, sest see olevatki ju kurja juur. ja detailide ümber. Võimu muutmine (vahetus?) ongi Milleks on vaja ideaalselt erakonda, kellel pole pro- konna programme. Olen kindel, et 2015. aastal on era- eestkõnelejate kogu poliitiline programm. grammi? Mis saab Eestist päev pärast seda ihaldatavat kondi parlamendis jälle pigem viis. Aga aitab, küll saa- Oletagem korraks, et ongi nii. Et on olemas tohutu hulk võimuvahetust? nud juba sellest stabiilsusest. Venemaale see ei meeldi inimesi suurepäraste Eesti elu parandavate ideedega, (Ideaalseid) erakondi kujutatakse kui mingeid rahva nagunii, aga ise tahaks ka juba nagu midagi muud. Revo- mis kaaskodanikele hirmsasti meeldivad (juba niigi?), soovide neutraalseid ülekanderihmu, ideaalseid masi- Siis alles vaatame? lutsiooni! (Kuulen juba põlastavaid „analüüse” – jälle aga nad ei pääse löögile (ehkki kõik ajalehed ainult >

1 Lambot, K. Mõtteid täiuslikust erakonnast. – Sirp, 18.10.2012, 39. 60 61

nende lugusid täis ongi?). Sest kõik, mis on puudu, on kampaania ajal kõigile konkureerijatele võrdsetel alustel revolutsioonilisele eliidile, aga mitte päriselus ühele raha (kuigi Indrek Tarand tegi kirjade järgi oma ülieduka piisavas mahus tasuta ruumi pakkuma. Teine võimalus demokraatlikule riigile ja enamikule rahvast. Sõltumatus, aga ette- kampaania ju üldse ainult siniste silmade eest?). on kommertsmeedias üldse reklaam keelata ja suurendada kordades tasuta valimisreklaami ja -saadete mahtu võtjatest kaugene- Riigieelarveline raha neile, kelle ideid rahvas valimistel avalik-õiguslikus meedias, meie armsates ETV-des ja Erakond pole valitsuse avalikult toetas on a priori paha. Selle kaotame ära. klassikaraadiotes. Ainult, et ka need reklaamid ja saated mine Täiesti tehtav. tuleb ikkagi riigieelarvest kinni maksta ja mõned muud filiaal saated tuleb siis ilmselt ära unustada. Igaüks, kes tahab erakondade rahastamisest kõneldes Tark inimene tahaks siiski ka siit sammu edasi mõelda. Aga erakond, nagu juba rõhutasin, ei ole ka üldist ava- tõsiseltvõetav olla, peaks aru saama, et põhimõtteliselt Igal juhul peab selle tee valides kommertsmeedia oma Aga mis saab edasi? Mida asemele pakutakse? Päriselt. likku teenust osutav riigiasutus ega firma. on üldse kaks äärmuslikku võimalust, kuidas erakondi suu erakondade kaudu riigieelarvest tulevast rahast adekvaatselt rahastada – seda saavad teha kas riik puhtaks pühkima. Ja kah mul asi. Puhtaid variante on täpselt kaks. Kas vähendada era- Karligi näib arvavat, et mistahes erakond peab osutama või ettevõtjad. See on see telg, millele iga erakondade kõigile kodanikele maailmavaatest sõltumata piiramatut kondade rahavajadust kui sellist või asendada riigi- Kui riigieelarveline toetus üldse ära kaotada ja kommerts- rahastamissüsteem paigutub. Mõlemal äärmusel on ja võrdset juurdepääsu oma asjadele. Just nagu oleks eelarveline toetus samas mahus mingite teiste allikaega. meediale lisatulud hea ajakirjanduse tegemiseks alles oma selged plussid ja miinused. Vastavalt sellele, kuhu erakond mingi ministeerium või valitsuse filiaal. Ei ole. jätta, tuleb need toetused erakondadele millegagi asen- me oma süsteemi sel teljel nihutame, suurenevad ühed Sellise eksliku nõudmise põhjenduseks saab hetkel dada. Seda saab päriselus samas mahus teha vaid era- plussid ja vähenevad teised. Ja vastupidi. Me saame pidada heal juhul ainult viidet kehtivale riigieelarvelisele 60 Raha läheb kommerts- annetustega. üksnes nihutada tasakaalupunkti, aga mitte vabaneda 61 toetusele. Aga kui seda toetust ei ole (mida justkui soovi- selle valikuga kaasnevast. meediasse takse), siis ei ole sellistel käsitlustel ega nõudmistel Poliitikas osalemine üldse mitte mingisugust alust. Riikliku rahastamise plussid ja selle omaaegse sisse- See ei tohiks Eestis eriti suur saladus olla, et erakonda- seadmise põhjendused on lihtsad – vähendada era- dele riigieelarvest antava raha tegelik kasusaaja (bene- luksuskaubaks Ei liberaalidel ega konservatiividel ja eriti oma maailma- kondade sõltuvust (üksikutest) ärihuvidest, oligarhiast. ficial owner) on valdavas ulatuses kommertsmeedia, vaate või eelistuste suhtes segaduses inimestel pole Robustselt öeldes, kui põhivajadused on sõltumatult postimehed ja äripäevad. Erakondadel on raha vaja Kampaaniate ja kogu erakonna tegevuse liikmemaksu- üldse mingit asja õiendada, kuidas sotsiaaldemokraat- tagatud, ei ole niisama lihtne erakondi oligarhia, üksi- põhiliselt selleks, et kampaaniate ajal hiigelsummasid dest finantseerimise jutt on põhimõtteliselt vale ja prakti- likult mõtlevad vabad kodanikud oma vabal tahtel loodud kute ärihuvide teenistusse rakendada. kommertsmeedia organisatsioonide kasumiks tasuda. lises elus voodoo. Erakond on poliitiliste mõttekaaslaste ühenduses omi asju korraldavad (tuletan meelde, et jutt Selleks, et kitsastes ajaraamides suurele hulgale vabatahtlik ühendus, mitte golfiklubi, kus vaid raha (liikme- on olukorrast, kus riigieelarvest toetust ei saada). Nad Riikliku rahastamise miinused tulenevad plussidest. valijatest võimalikult tõhusalt oma programmi põhi- maksu) eest saab endale mänguaega osta ja saapaid on kogunenud oma veendumuste alusel, jagatud ilma- Sõltumatus võib tähendada seda, et ettevõtjatelt tulevad punkte, kõige aktuaalsemaid valikuid selgitada. Selleks, laenata. Erakonda on kõik teretulnud ja rahalise panu- vaate alusel ja mingi konservatiiv ei tule neile kehtes- signaalid ei jõua enam kohale. Erakonnad muutuvad et valijaid mobiliseerida ja neilt mandaat saada, et neis se asemel on palju rohkem hinnatud panustamine oma tama, kuidas nad oma esimeest või presiidiumi valivad, justkui riigiaparaadi osaks ja kui põhivajadused on niigi põhiküsimustes oma arusaamadest lähtuvalt probleem vaba aja ja heade mõtetega. kas korraldavad suhteid oma piirkondadega või nõu- tagatud, on halvemal juhul lihtne väljastpoolt tulevaid lahendada. kogudega föderatiivselt, konföderatiivselt või uni- signaale n-ö pikalt saata. Liikmemaks – eriti kui keegi kujutab ette, et see võiks taarselt või kas nad võtavad kehvemal järjel sotsidelt Kuidas vähendada erakondade rahavajadust nii, et see katta praeguseid kampaaniakulutusi – ei tohi saada üldse mingit liikmemaksu. See on nende demokraatlik See on ühendatud anum, nagu loodusseadus. Ei saa ei jätaks valijaid üldse infosulgu valikute osas, mis vali- mingiks varanduslikuks tsensuseks, takistuseks po- enesekorraldusõigus omi otsuseid langetada. välja noppida ainult häid külgi. Tahate erakondade rahasta- mistel kaalul ega viiks täieliku usalduse erosioonini nagu liitilise tegevuse arendamisel. Isegi kui kujutada ette, et mist nihutada tagasi rohkem ettevõtjate poole? Hästi. juhtus näiteks Leedus (reklaami piirati nii ulatuslikult, et kampaaniakuludele kehtestataks sotside soovitud 400 Kui sulle ei meeldi, kuidas nad omi asju ajavad, on sul Olge valmis ka selle tagajärgedega leppima. > valijad ei saanud enne valimisi enam aru ei põhivaliku- 000-eurone ülempiir, peaks iga sotside liige maksma sõltumatu valijana kolm väga mõjusat võimalust asju test ega lubadustest, mistõttu ka kõik see, mis tuli pärast liikmemaksu ligi 60 eurot aastas, et ainuüksi see kulu muuta: ära hääleta nende poolt, astu nende liikmeks valimisi, oli täiesti mõistetamatu)? katta. Aga erakonnal on ka igapäevasemaid tegevus- ja osale siseelu kujundamisel või tee oma ja parem era- kulusid. Poliitikas osalemine muutuks sellise muuda- kond. Need on kolm legitiimset võimalust erakondade Ilmselt juriidiliselt kahtlane variant on kommerts- tuse kehtestamisel täielikult luksuskaubaks. See võib käitumist muuta. meediale enam mitte maksta ja kohustada neid kanaleid mõttemängudes vaimseks näperdamiseks sobida 62 63

erakondade siseelust kirjutada, kui ise liige ei ole. See- ka sellest tulenev B. Karli kirjutab muuhulgas: „Praegu- Kas viimase kahe kategooria puhul on avalikkuse kont- Maailmavaateline aja- tõttu on jala pealt pea peale kukkunud ka konstruktsioon, ses poliitilises arenguetapis tuleks kaaluda sisulise roll, korruptsioonitõkestus ja riigi huvide laiem mõist- nagu seisaks haldusreform erakondade keskkontorite ja võistluse taaselustamiseks /.../ kompensatsiooni- mine paremini tagatud, kui kogu aeg kõigil hambus kirjandus või rikkurite mitte piirkondade huvide ja arusaamiste taga. mandaadi ehk tentsikute osatähtsuse vähendamist – olevate poliitikute puhul, on sügavalt diskuteeritav. praegu on üks viiendik riigikogulasi saanud parlamenti Aga esindavad need inimesed nõukogudes just riigi kui mõjuvõim Tegelikult seisab see haldusreform, kallid sõbrad, enne- tänu kõrgele kohale nimekirjas.” Ehk siis umbes 20. See omaniku laiemat huvi. kõike demokraatia taga. Administratiivse jõuga ülalt alla tähendab, lömastav enamik ei ole juba praegu. Kui me lülitame kommertsmeedia lihtsustavad kanalid tehtava valdade liitmise fanaatikud ei taha korraga enam valijate informeerijate ringist üldse välja, peame leppima midagi kuulda ei nende endi muidu nii kiidetud kaasa- Teoreetilises maailmas võib kompenseerimise mehha- legitiimsusprobleemidega, sest see, mis kaalul, ei misest, kohaliku rahva kuulamisest, demokraatiast ega nismi ka täiesti ära kaotada, aga vaevalt praegused Keelustame kodanike pruugi paljudeni üldse jõuda (kindlasti mitte „Foorumi” „raha pole kõige tähtsam” ideoloogiast. Korraga peaks kriitikud oleksid tegelikult valmis selle tagajärgedega küpsiskuivas formaadis). Suure tõenäosusega viib see tulema hiid-Ansip ja kõik kohalikud inimesed ja juhid leppima. Üleriigiliste nimekirjade kaotamine tähendaks mis tahes vabatahtli- tee lõpuks selgelt maailmavaateliselt määratud aja- põlvili maakonnasuurustesse moodustistesse suruma. sisuliselt künnise tõstmist ja kitsendaks oluliselt riigi- kirjanduse tekkeni, nagu Prantsusmaal või ka Põhja- kogusse pääsemise teed väiksematele rühmitustele. kud koondumised? maades. Ühe Kesknädala asemele saame viis. Sest Ja see tõukub jälle kummalisest arusaamast, nagu Kahtede Riigikogu valimiste järel tooks see kaasa kahe ja Täiesti arusaamatu on jutt võimumonopolist, võimu- kuidagi peab ju kampaania lühikesel perioodil oma sõnu- poleks kohalik omavalitsus kogukondliku demokraatia poole parteilise süsteemi. Küsige Rein Taageperalt, kui ei vertikaalist ja võimude lahususe puudumisest. Kuhu 62 miga võimalikult paljudeni jõudma. instrument (nagu erakonnadki), vaid riiklik teenindus- usu. Kas see ongi siht? 63 see lahusus kadus ja kellel see monopol siis on? Millisel asutus või ministeeriumi filiaal. Omavalitsuste liitumine neljast erakonnast? Reformierakonnal? Hansson, Teder, Kui me kommertsmeediat valimiskampaaniast välja ei on võimalik kogu aeg. Seda ei toimu, sest kohalik rah- Oviir, Ilves, Männik, Rask, Ergma – kõigi põhiseaduslike lülita, vajavad erakonnad ikkagi raha. Sel juhul on ette- vas ei toeta kohapeal jutlustavat poliitilist liidrit. Nii et institutsioonide juhid reformierakondlased? Ainult võtete annetuste lubamine ilmselt vältimatu ja jäävad selles küsimuses peaks kogukonnast üle sõitma? Mis Kes peaks kuuluma Reformierakonna häältega ametisse valitud? sellega seatud ohud. Mõnel väga rikkal isikul võib tekki- küsimustes veel? da poliitikale väga suur mõju, mis võib julgeolekuriskiks riigiettevõtete nõu- Ah erakondadel tervikuna? Ah soo, te siis ei taha osutuda ja kodanike usku demokraatiasse murendada. Niisamuti ei peaks intelligentsel inimesel, kes on korra mitte ideaalset erakonda, vaid erakondade kui selliste televiisoris näinud Igor Gräzinit, Jürgen Ligi või Rein kogusse? keelustamist? Nii säilib erakondade vahel endiselt teatud võistlus- Langi, tekkima küsimust, kui palju vaeva peavad era- Ka riigiettevõtete nõukogude puhul näib olevat lihtne likkus, et kes suudab omale rohkem toetajaid koguda, konnad nägema, et neid või ülejäänud erakonda koos vastata ainult, et poliitikud ei peaks kuuluma. See pole Siis te ei pea oma tekstide kallal nii palju vaeva nägema. mh majanduslikus mõttes. Mis pole ilmselt halb, sest ma nendega ühe laua ääres hoida. Konstruktsioon „era- eriti keeruline. Aga siis tuleb öelda põhjendatult ka, kes Kõik need samad tekstid on peaaegu sõna-sõnalt, koma- ei ole kunagi aru saanud, kust tuleb usk sellesse, et seltskonna programmi tunnistavast vähemusest” jääb üle- peaks? komalt juba olemas. Infopartisani blogi avaldab regu- kond, kes ei suuda ehitada toimivat ja edukat erakonda üldse arusaamatuks. Erakonna programmi satuvad vaid laarselt ajalehe Võitlus tekste. Tehke 1930-ndatest lihtne ega end ära majandada, suudab äkki ehitada toimivat ja põhimõtted, mida tunnistab erakonnaliikmete enamus. Ideaalmaailmas ei peaks riik üldse ettevõtlusega copy-paste. edukat riiki. Küll aga tuleb arvestada, et selline muuda- tegelema, kõik tuleks erastada, nii langeks ära ka küsi- tus soosib ilmselt rohkem parempoolseid, kel on ette- mus nõukogudest. Aga vähe on neid, kes on seda Loed ja hakkad mõtlema, kas kõik läheb tõepoolest võtjatega reeglina poliitilises mõttes suurem lähedus. Üleriigiliste nime- meelt, et Eesti elektritootmist, raudteed, lennujaamu ja „plaani järgi”, nagu ütles oma viimases intervjuus pessi- sadamaid, põlevkivi jmt ressursse haldavad riigiettevõt- mistlikult Lennart Meri. Ainult et sedakorda tuleb Sirk kirjade kaotamine ted tuleks maha müüa. Ja seetõttu tuleb silmas pidada, Sorainenist ja Larka Lilleküla Seltsist? Haldusreform seisab et rahva mandaadiga poliitikuid, kellelt eeldatakse riigi tõstab künnist huvide ja võimaluste laiemat mõistmist, saaksid nõu- Erakondade keelustamisest on kodanike mis tahes vaba- demokraatia taga kogudes asendada üksnes ilma igasuguse rahva man- tahtliku koondumise keelamiseni vaid kukesamm. Igale keerukale küsimusele on tublil populistil lihtne, daadita ametnikud või ärimehed, kitsa ala spetsialistid. „Piirkond on madalam kui muru” ja „laua ääres hoidmine” aga vale vastus. Vaid populistide maailmas on igal asjal on veel kaks selget näidet, kui raske on adekvaatselt ainult A. Päriselus on ikka nii, et kui on A, siis on reeglina MAAILM JA MEIE MAAILM JA MEIE

täitmas. Minu terava keelega kaasvaatleja Juku-Kalle Raid ütles Foto: Vasily Fedosenko otsekoheselt, et valimisjaoskondades oli vaikne nagu surnu- aial. Kui tund aega enne sulgemist oli ühes valimisjaoskonnas paberite järgi käinud vaid 40 protsenti valijaid, küsisin sekretärilt, milliseks neil see lõplik osalusprotsent jääda võib. Selline nagu öeldakse, vastas ta ausalt ja näitas näpuga ülespoole. Muuseas, kui osalus valimistel oleks ametlikult tunnistatud väiksemaks kui 51 protsenti, oleks riigis tulnud välja kuulutada kordus- valimised ja see olnuks ikka väga häbistav.

Valgevene KGB on ka praegu väga kardetav struktuur. Ja ilmselt suuresti just nende ja kohtute ühistöö tõttu on opositsioon seal maal suhteliselt laialivalguv ja ilma karismaatiliste liidriteta. Kui veidigi asjalikum opositsionäär poliitilises mõttes pead tõstab, kuidas tunkedes mehed lõuna ajal kõrval asunud ehitusplatsilt pannakse ta pikema jututa trellide taha. Sest president pole poodi tulid ning toidukraami juurde ka mõne viinapudeli ostsid. ometi konkurendi tekkimisest huvitatud. Seetõttu ongi Valge- Foto: Victor Drachev venes paljuski tegu dissidentidega, kes küll eitavad praegust riigikorda ja soovivad ise võimule tulla, kuid on omavahel riidu Miilits nalja ei mõista aetud, ning kel pole ka tõsiseltvõetavat ja rahva enamikule sobi- Samas arvavad analüütikud, et korruptsiooni tervikuna on vat tegevuskava. Valgevenes märksa vähem ja see on ehk ka läbipaistvam kui 65 Venemaal või Ukrainas. Tänavakuritegevuski on madal, sest Valimistest Valgevenes Palk ja sissetulek on kaks eri asja miilitsat, kes selliste asjade puhul nalja ei mõista, kardetakse Rahvusvaheliste analüütikute arvestuste järgi kõigub toetus päris tõsiselt. Rääkisin ajakirjanikuga, kelle sõnul pole meedia- opositsioonile Valgevenes tervikuna praegu umbes kuue ja publikatsioonide kommenteerimine internetis ka Valgevenes ja muustki kaheteistkümne protsendi vahel. Võimulolevat presidenti toetab keelatud. Siiski tuleb sealsel anonüümsel „kommijal” alati aga arvestuslikult üle kuuekümne protsendi elanikkonnast. Kas arvestada võimalusega, et äkki kõlab paari päeva pärast kodu- Riigikogu liige Väino Linde käis vaatlemas Valgevene parlamendivalimisi ja jagab hirmust, harjumusest või omakasust, on iseküsimus. Valimis- uksel koputus ning vormis või – veel hullem – erariides mehed Reformikirjaga, mida Euroopa viimase diktaatori juhitud riigis nägi ning koges. jaoskondes näidati meile nii mõnelgi korral uhkusega mõnda paluvad viisakalt kaasa tulla vestlusele. Kui kaua see nn jutu- kooli, kultuurimaja või kirikut, mille ehitamiseks olevat president ajamine vältab, pole reglementeeritud. Võib olla viis tundi, võib Tekst: Väino Linde, isiklikult raha andnud. olla viis päeva, aga võib olla ka viis aastat. Ning amnestiat pole OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht oodata, kuid armuandmispalve võib presidendile esitada. Samas on Valgevene rahaliselt praegu kaunis kehvas seisus. eda tsirkust pole vaja, nagunii otsustab meil kõike Võrreldes varasema ajaga tegi president valimiskampaanias Ilma Venemaa ja Rahvusvahelise Valuutafondi abita oleks riik Korruptsiooni tervikuna on Valgevenes president Aleksander Lukašenka ise. Niimoodi ise- järeleandmisi ja lubas kõigil kandideerijatel viie minuti jooksul koos eelarvega vist juba ammu kokku varisenud. Valgevene loomustasid oma suhtumist parlamendivalimistesse ennast ja oma poliitilisi seisukohti riigitelevisioonis tutvustada. märksa vähem kui Venemaal või Ukrainas S rubla on viimasel ajal kahel korral devalveeritud, nii et inimeste Ja seda praktiliselt tsenseerimatult. Kuigi me veel ei tea, mis juh- mitmed muidu päris riigitruud valgevenelased, kellega Minskis ostujõud on väga tugevalt langenud. Üldine hinnatase on meie tub nendega, kes seda aega praeguse riigipea ja poliitilise korra Aga muidu on valgevenelased inimestena võõraste vastu lahke jutuotsale sain. omast vaid mõnevõrra madalam, välja arvatud poole odavam vastu kasutasid. Igatahes loobus enamik opositsiooniesindajaid ja sõbralik rahvas. Eestlastest peavad nad lugu, Venemaa vene- bensiin. Samas jääb neil paljude töötajate (näiteks õpetajate, valimistel osalemast või võttis oma kandidatuuri vahetult enne lastest ehk mitte nii väga. Sest naabritega on ju alati mingi kana Tõepoolest, oodata demokraatlikele põhimõtetele vastavaid müüjate, autojuhtide) palgatase meie vääringus vaid kahesaja valimisi maha. Üksikuid väikesi tänavareklaame, mis kutsusid kitkuda. parlamendivalimisi riigis, mida juba kaheksateistkümnendat euro kanti kuus. üles mõne kindla kandidaadi poolt hääletama, võis avalikes aastat järjest juhib isevalitseja õigustega president, oleks Muuseas, Eesti ametlik kaubavahetus Valgevenega on märksa kohtades siiski kohata. muidugi liiast. Ja seetõttu polnudki imekspandav, et OSCE Seetõttu ongi linlaste hulgas väga populaarsed väikesed aia- või mahukam kui näiteks Ukrainaga, sest ega siis ühe diktaator- põllulapikesed kuskil maal sugulaste juures, et vähemalt papri- tunnistas seekordsed valimised Valgevenes taas mittevabadeks liku presidendi pärast ei saa inimestele täiendavat tööd ja leiba ka, porgand ja kartul omast käest oleksid. Üle poole valgevene- ja rahvusvahelistele standarditele mittevastavateks. Valimistel osalejate protsent – nagu ette keelata. Liiatigi kui sealne kaup, olgu selleks erinevad toidu- lastest töötab riigiettevõtetes, -asutustes või maal kolhoosides. öeldakse ained, traktorid, veoautod või külmkapid, oma hinna ja kvaliteedi Nad ise seletasid meile, et palk ja sissetulek on ikka kaks erinevat Kandidaadil viis minutit enesetutvustuseks suhtega meile kenasti sobivad. Suurimaks võltsimiseks pidasime kolleegidega OSCE-st Valge- asja. Näiteks arst saab juurde teenida patsiendile meelehea eest Aga ikkagi. Juba selle aasta juunis määras Valgevene president vene ametlikku teadaannet, et valimistel osales 74,3 protsenti haiguslehte välja andes, lihakombinaadi töötaja võib hõlma all Kui Tallinna lennujaamas jalad jälle maha sain, tundsin nagu Lukašenka, et uued parlamendivalimised toimuvad sügisel, 23. valijaid. Vaatlejana külastasin enam kui kümmet valimisjaos- vaikselt kaasa tuua mõne vorstilati, mida sõprade-sugulastega oleksin mitte lennukist väljunud, vaid ajamasinaga kentsaka, septembril. Valitakse kaheastmelise parlamendi alamkoja 110 konda. Nägin seal vaid üksikuid valijaid oma kodanikukohust jagada. Torumees aga üritab päeval seanahka vedada, et siis aga samas hirmutava ekskursiooni aastakümnete taha minevik- liiget neljaks aastaks. õhtul seda hoogsamalt haltuurale pihta anda. Nägin oma silmaga, ku teinud. Eestis on praegu ikka hea elada, mõtlesin. HEA TEADA HEA TEADA

Joonis 1 MIDA TA KUULEB? MIDA TA ARVAB JA TUNNEB? Õpi oma valijat tundma. Mis ta sõbrad räägivad? Proovi kirjeldada, mis toimub Mida ta naine/mees räägib? sinu valija peas: Mida räägib naabrimees? Mis talle tegelikult tähtis on (ta ei pruugi seda avalikult julgeda öelda)? Kes ja kuidas teda mõjutavad? Kujuta ette tema tundeid. Millised meediakanaleid ta jälgib? Mis teda liikuma paneb? Mis tal öösel magada ei lase? Millest ta unistab?

Tekst: Annika Arras, Reformierakonna kampaania- ja koolitusjuht MIDA TA NÄEB? MIDA TA ÜTLEB JA TEEB? Järgmised kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on 2013. aasta 20. oktoobril, kuid valimiskampaania juba käib. Kui oled Kirjelda, mida valija oma Proovi kirjeldada, kuidas sinu kandideerida otsustanud, leiad siit tarvilikke soovitusi, kuidas oma kampaaniaga alustada. elukeskkonnas näeb. valija avalikkuse ees räägib ja käitub. Mis teda ümbritseb? Milline on tema suhtumine? Milliste probleemide otsa ta põrkab? Mida ta võiks rääkida teistele? Milliste pakkumiste otsa ta iga päev satub? NB! Pööra erilist tähelepanu võimalikele andmed: kui palju on sinu ringkonnas kuidas ja läbi milliste tegude sa selleni Otsustasid ära? Jah, ma kandi- konfliktidele selle osas, mida ta avalikult välja deerin! Ja nüüd oled ummikus valijaid, milline oli Reformierakonna jõuad? Ilma konkreetsete ideedeta on ütleb ja mida ta tegelikult mõtleb või teeb. ning ei suuda otsustada, kust tulemus samas piirkonnas eelmistel sinu jutt nagu hane selga vesi. 66 pihta hakata ja mida üleüldse valimistel, kui palju hääli võttis esimene Kellega koos? esitada, on läbi võetud ja kui oled Seepärast soovitan sul osaleda kõikidel 67 tegema peab? Soovitan sulle kandidaat, kui palju teine jne. Soovitan Mõtle hoolega läbi, mida sa muudad, vastused kirja pannud, on vundament Reformierakonna kandidaatidele mõel- mõnd lihtsat nippi, mis kordu- www.vvk.ee keerdkäigud endale sel- ja kas see muutus, mida sa ellu lubad Suuri tegusid pole maailmas kunagi laotud. Kas teha seda mõtteharjutust dud koolitustel, sest need aitavad sind valt valimistel häid tulemusi geks teha – seal peitub palju tarkust, viia, puudutab sinu kodukandi inimesi üksinda korda saadetud. Isegi kui pinna- just sellises järjekorras, on sinu vaba oma plaanides kiiremini edasi. Samuti le jääb üks nimi, siis tulemuse taga on saavutanud kandidaatide pu- mis peegeldab küll minevikku, kuid sama palju kui sind ennast. Ja veel – kui valik, sest kõik on omavahel seotud – ära unusta, et sa ei kandideeri üksi, sul alati meeskond. Kes on sinu meeskond? üks tingib teise ja vastupidi. Kuid alusta on meeskond ka sinu piirkonna valimis- hul toiminud on. aitab sul kindlasti püstitada realistlikku sa jõuad soovitud eesmärgini ja osutud Üksi on raske ja üksi võid jääda oma kindlasti eesmärgist ja igale järgne- nimekirja näol ja sinu plaan peab ka ja samas motiveerivat eesmärki tule- valituks, siis kas sa suudad oma luba- kinnisideedesse, mis sind eesmärgini vale küsimusele vastates mine tagasi piirkonna plaaniga ühte jalga astuma. vikuks. duse ka ellu viia? Alustuseks küsi endalt neli olulist küsi- ei vii. Leia endale varakult abilised, algusesse ja küsi, kas see aitab jõuda must ja leia neile järgnevate mõtte- Eesmärgini viiv häälte arv Kelle jaoks? kes aitavad su mõtteid selgitada, kriti- seatud eesmärgini? Kui ei aita, mis siis Ja kui sa pole veel otsustanud kandi- mängude abil vastused. Nendes pane täpselt paika, siis on seerivad sind, kui vaja, patsutavad õla- teed? Vastad sellele küsimusele uuesti, deerida, siis on viimane aeg oma jah- vastustest saabki sinu valimis- sul latt, millest üle hüpata ja Nagu alguses öeldud, ilma valijate le, kui oled väsinud, ja teevad nagu üks kuni lahendus sind eesmärgini viib. sõna öelda, sest erinevalt levinud kampaania plaani vundament ja miks müüdist ei toimu valimised valimiskam- mõõdupuu, mille pealt hiljem häälteta sa valituks ei osutu. Seega, mees sinuga koos kampaaniat. Vt joonis nr. 2 mitte ka pikema poliitilise karjääri pla- küsi endalt, kelle jaoks sa seda kõike paania aktiivsel perioodil 40 päeva enne järeldusi teha. Soovitan sul enne Vundament Kokkuvõtteks neerimise alustala. teed? Kes on sinu valija? Ning kas see, valimisi. Ei, valimised on juba alanud! eesmärgi seadmist meelde tuletada mida sa plaanid muuta, neile üleüldse Jäänud on pisut üle 300 päeva. Mis on minu eesmärk? SMART-tehnika, mida Tarmo Tamm Neli olulist küsimust, mida tuleb endale Ressursid on alati piiratud ja nii ka selle korda läheb. Kuidas sa seda teada saad? varem Reformikirjas ka tutvustanud on valimiskampaaniat planeerima asudes artikli tähemärkide arv – kirja said killud. Ikka infot kogudes ja analüüsides. Alati Kui juba kandideerid, siis järelikult (vt Reformikiri, sügis 2011, lk 62- võib juhtuda, et sinu suurepärane plaan tahad saada volikogu liikmeks või on 63, arhiivi leiad www.reform.ee/ huvitab ainult kahte koduvalla elanikku ambitsioon suurem ja sa leiad, et sul reformikiri). on oma kodukohale kõige rohkem anda ja nende häältega sa paraku kaugele linnapea/vallavanema ametis. Kandi- Mida muudan? ei jõua. Siis hakkad otsast pihta, kuni deerides esinduskogusse ei tohi ära sinu idee ühtib võimalikult suure hulga Joonis 2 MIS ON MINU EESMÄRK? Kui sa oled juba teinud otsuse kandi- Neli olulist küsimust, unustada üht üsna lihtsat fakti – sinna valijaskonna omaga. MIS ON MINU deerida, siis ilmselt on sinu hinges soov mida tuleb endale LUBADUSED? saab ainult valijate häältega. Seega, kas valimiskampaaniat elu oma kodukandis paremaks muuta, Õpi oma valijat tundma, põhjalikult. planeerima asudes oled välja arvutanud mitme häälega sa MIDA MUUDAN? tahad ise midagi parema tuleviku nimel Kujuta ette oma keskmist valijat, pane esitada. valituks osutud? KES ON MINU ära teha. Aga oled sa täpselt läbi mõel- talle nimi, vanus, kirjelda tema elustiili VALIJA? Eesmärgi seadmisel on sulle kind- nud ja kirja pannud, mida sa tahad muu- ja seejärel tee läbi järgmine mõttemäng. KELLE JAOKS? lasti abiks internetist lihtsalt leitavad ta? Paremat elu tahavad ju kõik, aga Vt joonis nr. 1 KES ON MINU MEESKOND? KELLEGA KOOS? EESTIMAA AVARUSTES EESTIMAA AVARUSTES

Reformierakond ja Valgamaa Tekst: Meelis Mälberg Valgamaalt valitud Riigikogu liige

Reformierakonna Valgamaa maakonnaorganisatsiooni (MKO) tegemisi ja inimesi tutvustab selle riigikogulasest juht Meelis Mälberg. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni visiit Valgamaale AS Valga Gomab Mööbel tehasesse. raeguse seisuga on Reformierakonna piirkondlik orga- mõistetav, et erakond oleks esindatud igas omavalitsuses. Foto: Allan Allmere nisatsioon (PKO) moodustatud Valgamaa 13 oma- Seega on ka siin veel palju teha. 68 P valitsusest üheksas. Meie maakondlik organisatsioon (MKO) koondab endas 242 tublit ja tegusat liberaali. Maakonnakeskus Valga Oravamärki kandev vallavanem on Otepää, Puka, Karula ja Hummuli vallas. Volikogu juhitakse Otepääl, Karulas ja Pukas. Piirilinn ja maakonnakeskus on maakonnas üks äraütlemata Tublid vallajuhid Fakte Valgamaast Maavanemaks on Valgamaal Margus Lepik, kes on endise Riigi- tähtis koht, kus Reformierakond on pikalt võimul olnud, ent kus kogu liikme ja kohaliku liidrina meie organisatsiooni aren- nüüdseks oleme opositsiooni jäänud. See on meie jaoks uus Puka vallas on meie mehe Heikki Kadaja juhitud valimisliit ikka ja ja harjumatu roll. Paljud senised tegijad on tagasi tõmbunud jälle valimised võitnud ja Heikki valitud vallavanemaks. Nüüd on damisel suureks abiks. 1920. aasta 6. septembril, mil piir Eesti ja uute ettevõtlike inimeste kaasamise raskemaks muutnud. Heikki otsustanud, et läheb valimistele Reformierakonna nime- ja Läti rahvusriikide vahel oli kindlaks Tegutseb ka NaiRe, kes tänu Ilona Leetma aktiivsusele alati toeks Piirkonnajuht, ekslinnapea Ivar Unt on saanud keerulise kirja eesotsas. Ei ole ju ühtegi head põhjendust, miks erakonna määratud, loodi Eesti poolele praktiliselt ja abiks on. Noorteklubid, nagu väiksemates kohtades ikka, ülesande see „rong uuesti rööbastele sikutada”. Suur välja- liikmed peaks end valimisliidus peitma. Pigem kindlustab just uus Valga maakond. Vaid Valga linn tegutsevad sõpruskondadena ja sõltuvad eestvedajatest. Kui kutse, mis nõuab ennastsalgavat tööd ja motiveeritust. Aga ühise tugeva meeskonnana kandideerimine kindla seljataguse. koos ümbrusega pärines sellest vanast, „vanadel tegijatel” tuleb aeg edasi õppima minna, on vaja leida kindlasti ei ole see pelgalt ühe mehe teha – vaja on kõigi Valga peamiselt lätikeelsest Valga maakon- Karula vallavanem Rain Ruusa on kogemustega tegija, kes on uued liidrid. piirkonna liikmete panust. Siiralt loodan, et ka endine popu- nast. Ülejäänud maakond moodustati laarne Valga linnapea ja Riigikogu liige Margus Lepik saab kodu- enda ümber koondanud ka kohalikud liidrid. Rain on üks nen- Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa Val- Valgamaa tööd ja mõtted piirkonnale abiks olla. dest, kes ei jäta kunagi telefonil vajalikku numbrit valimata, kui ga-lähedastest osadest. tunneb, et on abi ja head nõu vaja. Erakond ongi ju selleks, et Toimuvad koosolekud erinevates piirkondades, lisaks kogu- saaksime üksteist toetades elu Eestis elamisväärsemaks ja pare- Talvepealinn Otepää 1960. aastate esimesel poolel oman- neb regulaarselt MKO juhatus. Eelmisel aastal lükkasime käima maks muuta. das praegune Valga maakond üldjoon- Koopaorava ürituste sarja. Meil on endast, oma tegemistest ja tes oma nüüdsed piirid. 25. veebruaril Oleme pikka aega olnud vallaelu vedajad. Juba praegu Hummuli PKO juht Margus Voitk ja vallavanem Enn Mihhailov sellest, mida nad Eesti elust arvavad rääkimas käinud Meelis 1977 koosnes Valga rajoon 11 külanõuk- koostatakse volikogu esimehe Aivar Nigoli ja vallavanem Merlin moodustavad tegusa tandemi. Mõlemad valutavad südant koha- Atonen, Jaak Mae, Hanno Pevkur, Peep Aru ja Keit Pentus- Müüri eestvedamisel kandideerijate nimekirja. See tuleb pikk, liku elu pärast ja on ise aktiivsed. Tunnen, et nende eestvedamisel ogust ja 154 külast. Rosimannus. sest Reformierakonna lipu all välja minna soovijaid on palju. saab piirkond uue hingamise. Valga maakonna pindala on 2043,53 Esmapilgul polegi nii paha, aga tõde on ka see, et meil on veel Seega tuleb soovijate seast välja sõeluda just need kandidaadid, Ülejäänud Valgamaa valdades otsime ühiselt liidreid, kelle km², see hõlmab kogu Eesti territoori- kõvasti arenguruumi, sest paremini saab ju alati. Kindlasti kelle abil oleks nimekiri n-ö tasakaalus, et iga valija leiaks endale ümber tugev meeskond moodustada. Arendusjuht Harry Mägi umist 4,5 protsenti. Rahvaarv on 33 299 vajab erakonna kandepind maakonnas laiendamist. Oleme valimiskasti juures olles sobiva esindaja. on iga päev ametis. Ta tunneb Valgamaa inimesi ja on end ehk 2,5 protsenti Eesti rahvastikust. võtnud endale selge eesmärgi 2013. aasta kohalike omavalit- Maakonna kolmas linn Tõrva on seni veel „vallutamata” punkt. Reformierakonna organisatsiooni arendamisele pühendanud. Praegu on Valga maakonnas 11 valda, suste volikogude valimistel oma nimekirjaga välja minna igas Aga kohaliku piirkonna juht Eero Viisu teeb tublit tööd, et järg- Usun, pigem, olen täiesti kindel, et Valgamaal saab Reformi- kaks linna, seitse alevikku ja 147 küla. Valgamaa omavalitsuses. Töö selle nimel juba käib. Lisaks soovi- misel sügisel oleks meil pärast valimisi põhjust ka koalitsiooni erakond 2013. aasta sügisel toimuvatel valimistel hea tulemuse Maakonna keskus on Valga linn. me kasvatada oma liikmeskonda. Minu jaoks oleks iseenesest moodustamisel kaasa rääkida. ja laiendame oluliselt toetust erakonnale. Just ühise meeskonnana oleme tugevad! RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED

mõistlik just selliseid teenuseid osutada? Asi pole selles, et Uuringute fondil ei peaks olema rahalist lage ja perearsti Kükametsa Metsakülla pole kompuutertomograafi vaja, vaid korraldatavate uuringute ring peaks olema laiem. Teise pereõe kas seal ka piisavalt patsiente jagub. See on ümarlaua teema, lisamine perearsti praksisesse on juba otsustatud. Kuna jutt on Tervise tulevikust kus oma arvamuse peavad saama välja öelda nii patsiendid, uuest eelarveperioodist Euroopa Liidus, siis peab siinkohal ette Maret Maripuu kirjutab, millised ümberkorraldused võiksid tervishoiusüsteemi Haigekassa, ministeeriumi-inimesed, haiglate omanikud ehk nägema ka perearstipraksiste arenguks vajalikud summad. jätkusuutlikkusele kaasa aidata. kohalikud omavalitsused kui ka arstid. Et ei juhtuks nagu tavaliselt – teoreetiliselt saavad kõik kõigest aru, aga kui tahe- Kus võimalik ja vajalik, tuleks originaalravimid geneeri- takse konkreetselt mõni haiglateenus viia Tartusse või Tallinna, listega asendada. Liigne originaalravimite kasutamine pole ollakse vastu. Haiglaegoism on takistus, aga sellest saab üle kuidagi põhjendatud. Ravida tuleb sellega, mis ravib, mitte selle- vaid konsensusega. ga, mis maksab. Rahavahe jääb Haigekassasse. Tekst: Maret Maripuu, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

Järgmine ebapopulaarne otsus – tõsta omaosalust. 2002. aas- Meie ise. „Meie” tähendab meid kõiki. Tervisesüsteem ei tähen- inston Churchill on öelnud, et pessimist näeb igas tore oleks, kui tervisepoliitika teemad saaksid pidevalt meedia tast alates on visiiditasu 3,20 ja voodipäeva tasu 1,60 eurot püsi- da ainult „neid” ehk arste, õdesid ja haiglaid. Tervisesüsteemis võimaluses raskust, optimist igas raskuses võima- tähelepanu ja kogu ühiskond mõtleks ja arutaks kaasa. nud muutumatuna. Viimane ei kata isegi toitlustuskulu. Tõstes on väga oluline osa patsientidel ehk sellel, kuidas me elame, W lust. Oktoobrikuine arstide streik andis võimaluse omaosalust, peame samal ajal looma mehhanismi, mis tagaks, sööme, mõtleme ja tegutseme. Oleks mõttetu kutsuda kõiki üles hakata rääkima ausalt tervishoiu olukorrast ja tõi lauale ka Enne kui hakata lahkama, mida tervishoius muuta, tuleb endale et vähekindlustatud inimene jätkuvalt arsti juurde pääseks. metsajooksule minema. Aga tunnike jalutamist, rohkem juur- ja need teemad, mida tavaliselt ei taheta käsitleda, sest need on teadvustada mõningad tõsiasjad. Praxise analüütik Andres Võrk puuvilja, mõni pitsike vähem ja suitsu üldse mitte ei tee elu ebamugavad ja ebapopulaarsed. on kirjutanud: „Oluliselt enama raha tervishoiuvaldkonnale jaga- Lõpetada haiglate võidurelvastumine, kus iga haigla tahab kurvaks ega igavaks, aga pikemaks küll. Ja odavamaks nii endale mist takistab õnnetuseks Eesti kolm V-d: vaesus, väiksus ja van- 70 endale kõige rohkem ja kõige kallemaid riistu. Selles võidu- kui ka riigile – seega tegelikult kogu rahvale. anemine. Kõike seda võimendab õnnetuseks veel neljas V ehk jooksus kaotab alati patsient. Vaesus, väiksus, vananemine ja võrdlemine võrdlemine Soomega.” Seejuures on oluline teada fakti – veel Soomega mitte kunagi ei ole tervishoius olnud nii palju raha kui praegu. Tuleb luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ning koos Mitte kunagi ei ole meie inimesed saanud nii kvaliteetset arstiabi sellega viia ka töövõimetushüvitis Haigekassast välja. Algatuseks tuleb kohe öelda, et tervisesüsteemi probleeme ei kui praegu. Ja samas pole olnud nii suurt nurinat, rahulolematust aidanud teadvustada üksnes arstide streik. See on olnud teada ja viha süsteemi vastu kui praegu. Perearsti roll ja tähtsus esmase abistajana ja järgneva ning arutusel praktiliselt kogu aeg, lihtsalt ilma suurema kära ravi koordineerijana peaks olema suurem. Pea- Selge see, et kui lisaraha Haigekassasse ei tule, siis senised ja tähelepanuta. Inimesed, nii ametnikud, arstid, eksperdid kui raha printsiip võib ju jääda, aga sellele teenused praeguses mahus alles ei jää. Kust lisaraha tulema ka poliitikud, on pidevalt teinud tööd selle nimel, et kvaliteetne peab lisanduma teenuse järgi peaks? Ideena on välja käidud, et haiglate kapitalikulud, kindlus- arstiabi oleks kättesaadav ja inimesed oskaksid ennast hoida – rahastamise printsiip. väikese ülevaate annab kas või pilk Sotsiaalministeeriumi või tamata inimeste, laste ning eakate ravikulud peaksid tulema Haigekassa pressiteadete arhiivi (muidugi ei tehta ka iga töö- riigieelarvest. Siit on mõtet edasi mõelda juhul, kui on mõtteid rühma tavapärase kohtumise kohta pressiteadet). Erakordselt Voodipäeva tasu ei kata isegi toitlustuskulu

Foto: Elmo Riig / Sakala selle kohta, kust see lisaraha tuleb. Kas alandame pensione? Kas jätame päästeteenistuse vaid vabatahtlike õlgadele? Kas hakkame lapsi õpetama Google’i abil? Maksude edasine tõus lisaks elektri kallinemisele? Kusjuures jutt on niigi alarahastatud valdkondadest. Aga olukord on raske ka mujal. Kui täiendavaid eelarvevahendeid peakski tekkima, on neile pretendeerijaid palju. Ka sotsiaalminister Hanno Pevkur on tervishoiusüsteemi Ehk oleks siiski mõistlik alustada sellest, kas tervishoiusüstee- efektiivsemaks muutmiseks välja pakkunud idee ühendada kõik mis endas oleks veel võimalik midagi ümber korraldada, et res- Tallinna haiglad, mis lõpetaks võidurelvastumise. Foto: Toomas Huik / Postimees sursse teisiti jagada. Ja seda kindlasti süsteemi enda sees.

Seitse muutust süsteemi sees

Mõned järeldused on juba välja öeldud – süsteemis on liiga palju haiglaid. Kas olemasolevas mahus ja ulatuses on ikka NOOREDHUVITAV NOORED

Joonas Vänto: Reforminoored on tulevased liberaalse maailmavaate esinda- Rohkem noori valimis- jad, kes kindlasti on edukad nii kohaliku kui ka riigi tasandi nimekirjadesse poliitikas. Kuid mitte ainult poliitika. Noortekogus on kõigil huvilistel võimalik saada midagi, mis neid huvitab. Reformi- Olen noor ja tahan Eesti Reformierakonna plaan on kutsuda järgmistele vali- noortest on lisaks tipp-tasemel poliitikutele välja kasvanud ka mistele kandideerima nii palju inimesi kui vähegi võimalik. Pikk ettevõtjaid, juhte, spetsialiste ja lihtsalt edukaid inimesi. valimisnimekiri tagab loodetavasti eduka tulemuse kõikides kandideerida Poliitiku tööd harjutada ja rahvusvahelisi kogemusi hankida aitab omavalitsustes, kus nimekirjaga välja minnakse. Sama plaani Tekst: Joonas Vänto Euroopa noorte liberaalide organisatsioon Lymec, kuhu kuulub aitab tagada ka pikk Noortekogu valimisnimekiri üle Eesti. ka Eesti Reformierakonna Noortekogu. Oktoobri keskel toimus Noorkandidaadid ei aita tuua üksnes ideid, mis on olulised järjekordne Lymeci kongress, mis sel korral leidis aset Bulgaaria nooremapoolsele valijagrupile, tähtis on saada ka hääletama pealinnas Sofias. Kaks korda aastas toimuv üritus annab noorele kõige madalama valimisaktiivsusega inimesed, kelleks ongi

Reformierakonna Noortekogu peasekretär Mardo Männimägi inimesele võimaluse umbes 150–200 inimese seas enda mõtteid noored.

Joonas Vänto julgustab noori kohalikel Foto: selgitada ja kindlasti ka poolehoidu võita. Häid tuttavaid üle valimistel kandideerima. Euroopa on võimalik leida, tutvudes erinevate rahvustega 33 Kõige parem lahendus on leida inimene, keda noored valida erinevast Euroopa riigist. tahavad. Selleks on inimesed, kellega nad ennast samastada saavad. Noor kandidaat saab kindlasti kõige rohkem hääli enda Väga uhke tunne on öelda, et järgmisel kevadel saame külla 72 eakaaslastelt. Selleks tuleb muidugi tööd teha, sest ükski tule- 73 kutsuda kõik Lymeci liikmed, sest kevadise kongressi korraldamis- mus ei tule ilma vaevata. Soovitan luua kampaaniameeskon- au kuulub järgmisel aastal Reformierakonna Noortekogule. Põhi- ohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud vähem Volikogus oma vanusest hoolimata teistega võrdselt koha- nast alguse saava valimisvõrgustiku, kust on silmaga nähtavad teemaks saab Eesti edulugu, majandus ja kärpepoliitika, millega kui aasta. Mõne aja pärast algab kampaania peri- like teemade üle arutlemine lisab noore inimese kogemuste- hääled võimalik realiseerida. Eesti saab eeskujuks olla. K ood, mil kandidaatidel on unetud ööd ja pikad pagasisse kindlasti suure panuse, mis tulevases elus annab tööpäevad. Uurides eelmiste kohalike valimiste statistikat, väga palju juurde. CV-sse kirjutatud „volikogu liige” seab tööd avastasin mõndagi huvitavat. Kuigi on hea meel täheldada, otsiva noore teistest kandidaatidest ette poole. Lisaks saab Võttes arvesse tänapäeva võimalusi sotsiaalmeedias, on noor- et kõige nooremad kandidaadid on olnud ainult 18-aastased, Poliitikaalane haridus tänu kandideerimisele oma kogemuste nimekirja lisada ka tel kõige lihtsam seal sõbrad ja sõprade sõbrad üles leida ja tekitab muret kandidaatide keskmine vanus – 45 eluaastat! on oluline enese-, projekti-, meeskonna- ja ajajuhtimise. Esinemis- ja Miks ei taha noored kandideerida ja otsustada oma kodukoha neile oma mõttest volikokku kandideerida rääkida. Tuleb siiralt suhtlusoskus on äärmiselt vajalikud, et elus läbi lüüa. Noortekogu on viimasel kahel aastal arenenud nii sisult kui arengu üle volikogus? paluda sõprade panust, sest sina saad volikogus ka nende eest arvult. Hetkel käimas olev laienemiskampaania „Mina tahan”, Peale nimetatud mõtete on kandideerimisega kaasas käivaid tööd teha ja nende ideid seal esindada. Ära üllatu, kui nad selle boonuseid veel mitmeid. Olgu nendeks väärt tutvused terveks kus tutvustame Noortekogu tegemisi, on teist aastat järjest ettepanekuga nõus on ja tõesti sinu poolt hääletavad. Hea noor eluks, eneseareng või karjääri algus. Mööda külgi alla ei jookse ülimalt edukas. Reformierakonna Noortekoguga on liitunud kandidaat väärib paljude noorte inimeste ja ka teiste ühiskonna- Hea kogemus tulevaseks ükski kogemus. mitu tuhat uut ja aktiivset inimest, kes tahavad Eestis midagi liikmete hääli. karjääriks ära teha. Mina olen noor inimene ja tuleval aastal kandideerin Tallinnas Vähene ühiskonnaõpe koolis võib kindlasti pärssida noorte Noortekogu on heaks Noortekogu korraldab koos Reformierakonnaga koolituste- Mustamäe piirkonnas ja olen kindel, et saan ka volikokku vali- inimeste kandideerimissoovi. Kui ei saa täielikult aru kohaliku stardipakuks sarja Noorte Akadeemia, kus saadakse teadmisi väga erine- tuks. Soovitan kõigil noortel kandideerimise peale mõelda, omavalitsuse toimimisest, ega siis ei oskagi ju kandideerida. vatest valdkondadest. Talvel korraldab Noortekogu juhatus sest koos saame kodulinna või koduvalla arengus kaasa rääki- Esimene mõte lahenduseks on muidugi suuremahulisem ühis- Mõnda inimest võib kandideerima innustada soov teha kohalike piirkondade klubidele koolitustesarja Poliitika ABC, da ja midagi ära teha. Tahan, et Tallinnas muutuks midagi, ja konnaõpetus nii põhihariduses kui ka keskkoolis. Siiski tahan poliitikukarjääri. Kuigi kõigi puhul pole see nii oluline, on mille eesmärk on anda noortele poliitikast põhjalikud alus- teen selle nimel tööd. Viime koos järgmiste kohalike valimiste noortele selgitada, et midagi keerulist kandideerimises ja voli- paljud alustanud juba Noortekogust, et saada teadmisi ja teadmised. Noortekogu üks suurimaid prioriteete sel aastal kandidaatide keskmise vanuse 45 eluaastalt 35-le! Öeldakse, kogu liikme töös ei ole. kogemusi poliitmaastikul läbilöömiseks. Noortekogu eesmärk on on meie liikmeid harida, et kohalike omavalitsuste valimistele et noored on Eesti tulevik. Teeme nüüd midagi koos, et seda teha poliitika ja kõik sellega kaasnev noore jaoks huvitavaks. 2013. aasta oktoobris julgelt ja tugevalt vastu minna. tõestada. HUVITAV HUVITAV Mustamäe PKO kooslus kodaniku- algatusest ja ühisest

maailmavaatest Oravate tervisepäeva meeskond. Tekst: Peeter Jürgenson, Taga: Heli Teder, Aivo Ilves, Peeter Jürgenson, Joel Jesse. Reformierakonna Mustamäe PKO esimees Ees: Orav, Olar Kärner, Fotod: Peeter Jürgenson Carmen Illak, Aare Kärner.

isut rohkem, kui aasta tagasi lugesin e-postist tunud kokku erakordsete inimestega, kes kõik on omal moel Ükski meeskond ei ole ideaalne ja kõik ettevõtmised ei sellele reageerida, ning võidki olla ise see, kes midagi oma elus Tallinna piirkonnaorganisatsiooni (PKO) arendus- isiksused. Meie hulgas polnud „poliitstaare”, aga see-eest oli õnnestu. Nii on ka meie meeskond seisnud silmitsi väiksemate või ümbritsevas keskkonnas paremaks muudab. Ka see võib P juhi kirja üleskutsega kandideerida Mustamäe PKO piisavalt inimesi, kes põlesid soovist midagi muuta. Kes sooja suuremate raskustega, kuid oleme suutnud need ületada. olla võit, kui tutvud mõne uue inimesega järjekordsel üritusel. juhatusse. Seda tüüpi kiri pole midagi erakordset, kuid kuna vis parandada auke tänaval, kes muretses laste sportimis- Oleme püüdnud igas olukorras üksteist mõista ja otsinud võima- olen alati soovinud oma kodukohas midagi muuta, siis tundus võimaluste ja lasteaedade korrasolu, kes linnaosa üldise turva- lusi kõigi soove arvestades ühiselt seatud eesmärkideni jõu- Meeskonda kuuluda tähendab ka panustada – olgu see panus see hea võimalusena kaasa lüüa. Pärast paari telefonikõnet lisuse pärast. Igaühel meist oli oma soov ja – mis kõige olulisem da. Kui meeskond suudab kokku hoida ja üksteist austada, siis suur või väike. Igal meeskonnaliikmel on oma kindel roll erakonnakaaslastele saatsin kandideerimisavalduse teele. – ka valmidus selleks ise midagi ette võtta. Imeline oli näha, kui- siis võime kindlad olla, et kõik olukorrad saavad lahendatud. ja kokkuvõttes on iga meeskonnaliige ühise eesmärgi saavuta- das kooslus kodaniku algatusvõimest ja maailmavaatest võib olla Samuti lisavad ühised õnnestumised meeskonnale tugevust misel asendamatu. Soov midagi muuta tõhusaimaks mootoriks meeskonna loomisel ja väga erinevate ning indu ühiste eesmärkide nimel veelgi enam pingutada. ürituste läbiviimisel. Selline positiivsus tõmbab ligi ka uusi inimesi. Pea igal üritusel Osutusin koos teiste kandidaatidega valituks ja juba esime- Lööge kaasa oma piirkonna tegemistes ning liitub meiega keegi, kes soovib aktiivselt kaasa lüüa. sel juhatuse koosolekul tutvust tehes mõistsin, et olen sat- muutke ise elu enda ümber paremaks! Riik oleme meie ise Meie meeskonna sõnum kõigile on: lööge kaasa oma piirkonna Ometi pean tõdema, et endiselt leidub neid, kes arvavad, et riik tegemistes ning muutke ise elu enda ümber paremaks! on keegi kolmas ja küll keegi kuskil teeb kunagi nii, et meie elu Mustamäe PKO korraldab regulaarselt muutub paremaks. Oma unistuste täitumata jäämises süüdlast Tänan veel kord Mustamäe PKO aktiivset meeskonda ning tervisepäevi kogu perele, laste rõõmuks on alati kohal ka Orav. otsida on pigem reegel kui haruldus. Uskuge, riik ei ole keegi loomulikult kogu Reformierakonna meeskonda, kellega koos kolmas, see olete teie ise ehk kodanikud. Ja muuta saate just oleme suutnud elu meie ümber paremaks muuta. teie. See on imelihtne: alustage sõnumitest, mis teieni jõua- vad, ja süvenege nende sisusse. Piisab, kui üht kirja lugeda ja Kindlasti ei tasu kahe silma vahele jätta ka vana- katsed, moodsa mehe identiteedikriis ning lootusetutele abi- 15 meister Michael Haneke filmi „Armastus”, mida eluväliste suhete sõltlastele püütakse abi anda Anonüüm- pärjati Cannes’is Kuldse Palmioksaga. See on mõtlema- sete Tiivaripsutajate kohtumistel. Puhuti naljakas, puhuti PÖFF on panev draama, mis valmis Prantsusmaa, Austria ja Saksa- irooniline, puhuti hale, puhuti ropp ja puhuti mõnusalt veider, maa koostöös. Jonathan Romney sõnul on vanadus kino- sisult ja vormilt ebaühtlane, ent suurepäraste näitleja- kunsti jaoks tänini suur tabu, millega vähesed filmid söanda- töödega katse kombata truudusetusega ja frivoolsustega vad tõsisemalt tegeleda. „Michael Haneke loomingu kohta harjunud maailma taluvuspiire. Head näitlejatööd ei tule kohal ja on film ootuspäraselt kaine ja range ning hiilgav näide ka üllatusena, sest filmi üheks kaasautoriks ning sketšide põhinäitlejaks on eelmisel aastal laineid löönud mustvalge väärtfilmi „Artist” peaosa eest Oscari võitnud Jean Dujardin.”

Samuti tasuks tähele panna tänavuaastaseid Vene filme – nii üllatab jälle! EurAsias võistlevat „Reetmist” (režissöör Kirill Sere- Tekst: Tiina Lokk, festivali juht brennikov), Tridens Herringi programmis võistlevat „Tütart” (režissöörid Alexander Kasatkin ja Natalya Nazarova) kui ka kassahittidega „Vend” ja „Vend 2” tuntust kogunud Alek- agu igal hilissügisel, ootavad filmisõbrad juba kuuma lasteahistamise teemat, et panna proovile väikelinna sei Balabanovi uut filmi „Mina tahan ka”. kuueteistkümnendat aastat järjest kannata- hoolikalt punutud fassaad, kuni haavad vihaselt nähtavale Kaader filmist “Armastus” matult PÖFF-i, et kustutada nälg uute, tulevad. 76 N Maria Ulfsak-Šeripova sõnul on tänavu Veneetsia filmi- 77 värskete, teistsuguste ja silmiavavate filmide järele –Tallinna festivalil Orizzonti programmis esilinastunud „Mina tahan Pimedate Ööde Filmifestival toimub tänavu 12.–28. Filmi alguses kasutab režissöör mõnuga võimalust vastan- koostööst veterannäitlejate Emmanuelle Riva ja Jean-Louis ka” mõnusalt mänguline ja mitmetasandiline film, mis novembrini. Festivali põhiprogrammile (16.–28. novem- dada inimloomuse koledust Taani looduse hunnitule ilule. Trintignant’ga. Võib tõepoolest öelda, et mõlemad teevad töötab nii metafoorse ja filosoofilise sci-fi loona kui ka ber) eelnevad tudengi- ja lühifilmide festival Sleepwalkers Vinterberg muigab ilmse naudinguga vendluse illusiooni üle oma elu etteaste – ükski muu roll ei saaks neilt nõuda nii ülimalt iroonilise musta komöödiana. „Film on kantud (12.–15. november), laste- ja noortefilmide festival Just vahetut tööd omaenese surelikkuse ja füüsilise haprusega. nende lapsepõlvesõprade ja põliste hirveküttide vahel, kes otsestest viidetest Tarkovski filmidele, kuid siin on tunda ka Film (15.–25. november) ja animafilmide festival Animated Mõlemad võtavad proovikivi auga vastu. Tarantino ja Kaurismäki mekki. Kusagil kesk üksikut külmu- Dreams (14.–18. november). uhkeldavad oma mehise kamraadlusega, mis on tegelikult nud paika, mahajäetud tuumajaama läheduses, asub müto- üksnes pinnapealne. Kui varahommikune udu kerkib kütte Peategelased – nime poolest, nagu Hanekel kombeks, loogiline ja müstiline õnne-kellatorn, kuhu kõik sooviksid tervitama, on õhus tunda ähvardavat hädaohtu ja hirmu, et Nagu ikka, on suuremate festivalide lipulaevaks võistlus- Georges ja Anne –, on eakad muusikud. Koju jõudes leiab minna, aga vaid vähesed pääsevad. Uhkes džiibis asub teele „Jaht” nõuab ohvrit.” programm. Meil on neid kolm: rahvusvaheline täispikkade vanapaar, et nende korterisse on sisse murtud. Siit saab seltskond, mis koosneb gängsterist, intelligendist, joodikust, filmide võistlusprogramm EurAsia, mis näitab autorikino alguse Anne’i füüsiline ja vaimne allakäik, mis on visandatud vanurist ja litsist (eks iga vaataja võib ise nuputada, keda või elliptiliste, kuid mõjuvate stseenide reaga. Euroopast ja Aasiast, uudisena rahvusvaheline konkurss mida Balabanovil see seltskond sümboliseerib) – mõistagi Tridens Herringi võistlusprogrammis, kus linastuvad õnne otsima. Igaüks teeb seda, mida roll ette näeb – pätt See on peenetundeline, kuid tohutu jõuga film, mis võib küll taob ja kamandab, alkohoolik kallab viina sisse, plika lippab Läänemeremaade debüütfilmid, ning võistlusprogramm pisarateni liigutada, kuid on ühtlasi ääretult intelligentne ja suurema osa ajast alasti ringi jne. Näitlejateks on siin filmis Põhja-Ameerika täispikkadest filmidest. aus draama teemal, millest enamik meist ei taha mõeldagi, amatöörid, kes mängivad variatsioone iseendist. Ekraanil veel vähem seda ekraanil näha. Vaid Haneke mõõtu režissöör näeb muide ka Balabanovit ennast ja tema noort poega. Sür- Kuna ma isiklikult ei taha üht filmi teisele eelistada, kasutan suudab meile nii tänuväärt elamust pakkuda.” reaalse atmosfääriga ideaalselt harmoneeruva muusikalise siinkohal juhust ja toon ära mõned soovitused PÖFF-i kata- fooni loovad Leonid Fedorovi laulud.” loogi kaasautoritelt. Kergemate filmide austajad võiksid plaani võtta prantsuse filmi „Truudusetud”. Filmist kirjutab Katre Pärn nii: „Ehk on just tiivaripsutamisele šokiväärtuse andmine üheks „Jaht” on ehe põhjamaine draama tunnustatud Taani seitsme režissööri koostatud meeste truudusetusele pühen- režissöörilt Thomas Vinterbergilt. Filmi kohta kirjutab datud sketšikogumiku „Truudusetud” eesmärgiks. Vaata- Fionnuala Halligan PÖFF-i kataloogis nii: „Uue energiaga jale antakse provokatiivne ja absurdimaiguline pilguheit laetud Thomas Vinterberg paljastab filmis „Jaht” laastavate abielumehe seksisfääri, mis röövib prantslasliku romanti- tagajärgedega Taani maaühiskonda. Režissöör naaseb enese- lisuse aura nii abieluväliste suhete tagamaadelt kui ka kindlalt oma vana stiili ja mõne tuttava teema juurde. Viies Kaadrid filmist “Jaht” vallutustelt enestelt. Alasti rebitakse tegelased, nii truudu- narratiivi hulljulgelt usutavuse piirile, kasutab Vinterberg se ja truudusetuse tagamaad, edukad kui ka haledad sebimis- HOBI HOBI

Poes saab valida erinevate suusatootjate vahel. „Ise soovitan Klassikasuuskade puhul alati Fischeri suuska, valik on sellel firmal lai ja kvaliteet kõige on vaja ka määrdekorki. Jaak Mae: ühtlasem. Igal tootjal on mingile ilmale häid suuski, aga Fische- Liivapaberit on ilmselt rilt leiab selliseid, mis pakuvad suusatamisrõõmu iga ilmaga,” igaühel kodus jupike ole- räägib aastakümneid suusatamise kui põhitööga tegelenud mas. Pärast vana para- mees. Mae lisab veel, et igal tootjal on vähemalt kaht tüüpi fiini eemaldamist tulebki enne maratonile minekut suuski: plusskraadisuusad ja nn bold’id, mis mõeldud spet- suusatalla libisemisosa siaalselt külmemaks ilmaks. „Eestis soovitan plussisuuski, sest liivapaberiga karestada ja need libisevad kindlalt vähemalt kuni –10 kraadini ja palju meil esimene kiht soojalt ja triik- võiks paar-kolmsada siis talve jooksul sellest külmemat suusailma on või kui palju rauaga talla alla kanda. rahvasportlane selle ilmaga suusarajale kipub,” kõlab järgmine Lisaks parafiinile ja abi- soovitus. vahenditele peaks olema neli tahket (pidamis) kilomeetrit maha sõita Saapa ostmiseks varu aega määret, mida kasutada Tekst: Peep Lillemägi vastavalt temperatuurile: Pikkus on oluline ka suusakeppide puhul. Lisaks peaksid kepid 0, 0 kuni –3, –3 kuni –7 ja Esimene lumi tuli sel aastal varakult, juba oktoobris. Varsti sulas see küll ära, kuid ega tali taeva jää. Tulevad selgi talvel tore- olema korkkäepidemega ja reguleeritava rihmaga. Kork on käele veel külmema ilma määre,” Foto: Alois Furtner / Eesti Suusaliit dad suusailmad ja rahvapeo mõõtu maratonid. Reformikiri uuris olümpial medaleid võitnud Jaak Maelt, kuidaks rahvasuusa- ka õhukese kindaga soojem, rihma peab aga käe järgi seada saa- soovitab Jaak Mae. taja talveks valmistuda saab. ma. „Julgelt võib soovitada ka keskmise hinnatasemega suusa- 78 keppe. Võistluskepid on küll kergemad, aga kallid ja kipuvad Mitu kihti riideid ja soe spordipesu 79 uhteliselt oluline on endale selgeks teha, mis on Ta lisab, et suusad peaksid olema suusatajast oluliselt pike- kergemini purunema. Nii võib juhuslik kukkumine tervisespordi eesmärk. Kui plaanis on tõsisem rahvasport, mis mad – ulatuma vähemalt ülestõstetud käe randmeni. „lnimesed harrastaja kergesti morniks muuta.” Üks asi, mis veel suusatamise juures oluline, on riietumine. Kilest „Shõlmab pidevat harrastamist ja suusamaratone, sageli pelgavad pikemaid suuski, aga pikem suusk on juba selle- ja puuvillastest dressidest peaks hoiduma. Oluline on riiete tasuks endale soetada nii vabatehnika kui ka klassikatehnika pärast parem, et selle libisemisala on pikem. Kindlasti tasuks Suusasaapa valik on samuti väga oluline. Iga inimese labajalg on kihilisus, kasutama peaks sooja spordipesu, mis juhib niiskuse suusad. Kui jäädakse vaid pühapäevasuusaemele, piisab klassi- jälgida, et suusk ei oleks liiga jäiga paindega, siis võib pida- veidi omamoodi ehitusega. „Soovitan saapa ostmiseks aega varu- kehast eemale. See väldib külmetamist. „Ise olen palju kasuta- katehnika suuskadest,” ütleb misega probleeme tulla, kuna keskmine ala lihtsalt ei haaku da, käia ja proovida eri tootjate eri mudeleid. Arvestama peab nud võrkpesu, mida toodetakse Eestiski, päris hea on ka Rootsi praegu Eesti Suusaliidus maaga. Päris algajale on turul ka nn kalasabasuusad, mille sellega, kas jalg on pigem kitsam või laiem. Saabas peab kohe firma Crafti toodang. Pealisriietus peaks olema samuti hingavast erinevate suusavõist- määrdeala on karestatud ja iga kord ei pea pidamist määrimagi.” algusest peale mugav tunduma ja olema pigem pool numbrit materjalist. Kindlasti tasuks kasutada ka spordisokke – piisab luste korraldamisega suurem, et jääks väike õhuruum ning jalg ei hakkaks suusatades ühest paarist, mis hoiab jala sooja. Vastavalt ilmale peaks olema külmetama. Fischer teeb üldiselt laiema liistuga, Salomon jällegi seotud Jaak Mae. Plusskraadisuusad sobivad peas korralik müts, et vältida külmetumist. Patriootlik suusataja vähe kitsama liistuga saapaid. Kõige lihtsamaid (loe: kõige oda- leiab kindlasti sobiva ja kvaliteetse riietuse Tartu firma Ilvese Eesti tingimustesse vamaid) saapaid tasuks vahest vältida, sest kvaliteet võib olla tootevalikust.” kõikuv. Õigesti valitud kallim saabas kestab mitu head aastat.” Kui mõttes on maratonisõidud, peaks Jaak Mae sõnul on väga hea selga panna Eesti lambavillane Mae sõnul poest koju viima vähemalt Suusaklambreid tuleks hakata valima siis, kui saapad ostetud, kampsun, kui suusatamine läbi. Sõitmise ajal läheb kampsun keskmises hinnaklassis suusad, mida ja valida neid saapa järgi. Kellel aga jalg jooksujalanõu jaoks higist niiskeks ja ei pea tuult kinni. analüüsitud ja sisetallad täpselt jala järgi tellitud, see võiks sar- saab muuhulgas paremini pidama „Kui on kindel soov rahvamaratonidel kaasa lüüa, peaks enne naseid taldu kasutada ka suusasaabaste sees. määrida – ja mõnu suusatamisest maratoni paar-kolm korda nädalas sõitma vähemalt tunni ja Pühapäevasuusataja või proff - õige on suurem. „Keskmise, 175-senti- nädalavahetustel tegema paari-kolmetunnise sõidu. Kiirustada ja hea varustus on spordist parima meetrise kasvuga inimese uisusuusk Määrimisega saab ka ise hakkama pole vaja. Tempo peaks olema selline, et saaks sõbraga juttu naudingu saamiseks väga oluline. võiks olla 190 sentimeetrit, klassika- ajada. Nagu teistelgi vastupidavusaladel teeb ka suusatamises Foto: Alois Furtner / Eesti Suusaliit Nagu auto või mistahes muud töövahendid tahavad hooldamist suusk aga vähemalt 205 senti- paremaks just kestev rahulik liikumine, mitte lühike kiire pingu- ja korrashoidu ka suusad. meetrit pikk,” soovitab tus. Enne maratonile minekut võiks paar-kolmsada kilomeetrit Mae. Seda võib lasta teha spetsialistil, kuid saab ka ise hakkama. „Suus- maha sõita. Samas võib esimene maraton treenitumal inimesel kade määrimine ei ole tegelikult keeruline. Libedust andvaks olla ka esimese pikema treeningu osa. Igal juhul on kindel, et kui parafiiniks sobib kõige tavalisem lilla parafiin, määrimiseks on päevad lühemaks jäävad ja lund langema hakkab, tähendab see aga vaja triikrauda. Ja särki selle rauaga enam triikida ei saa. võimalust suusad alla panna ja värskes õhus aega veeta ning selleks ajaks tasub valmistuda,” soovitab oma suusasõitudega Vana parafiini eemaldamiseks on vaja plastikkraabitsat ja harja. teleekraanil kogu Eestit rõõmustanud Jaak Mae. HUVITAV HUVITAV

du ka romantiline armukolmnurk, kuid nagu paljude teiste asja- summa on tavaliselt paras, et kümneminutiline lühifilm teha. dega selles filmis, on ka siin tegu natuke keerulisema suhte- Hiljem tuli küll EFSA meile vastu ja andis 5000 eurot levitamistasu ”Vasaku ahelaga, kui algul arvata võiks. ehk siis filmi kogueelarve jäi 35 000 euro kanti. Film räägib mitme seltskonna käekäigust ühe omapärase reede Raha ei eraldatud mitmel põhjusel. Eelkõige, arvan, sellepärast, et jooksul. Õlu, pidu ja ilusad tüdrukud on see, mis kolmel sõbral stsenaarium ei olnud väga originaalne ja režissöörid eriti tuntud. mõttes, kui nad täiesti tavalise reede hommikul bussijaamas Rahastuse poole pealt hakati EFSA asju üle vaatama, sest vaata- kohtuvad. Vaevalt võivad nad aimata, et 25 tundi hiljem on nad jaid oli „Vasaku jala reedel” 33 000 ja seda võib nimetada kassa- segatud vägivaldsete sündmuste ahelasse, kus laipade hulk iga hitiks. Ühtlasi on see ka aasta vaadatuim film. Seega, vaataja- hetkega aina kasvab. numbritega oleme vägagi rahul, sest Eestis on väga hea tulemus, jala” kui filmil on kinos 5000 vaatajat. Mis muutis kogu filmitegemise protsessi eriti nauditavaks? Milline on Sinu unistuste projekt, mille tahak- „Vasaku jala reedet” oli nauditav teha, sest võisime stsenaariumit sid kunagi ellu viia? suuresti muuta ja see teeb selle filmi eriti armsaks. Sellist asja nagu unistuste projekt on raske välja tuua. Kui on lugu, mis mind erutab ja motiveerib, siis tahan seda hakata loo- Arun Ja siis tuli kohe uus väljakutse. Kuidas jõud- ma ja sel hetkel ongi see minu jaoks unistus. site seriaalini „Nurjatud tüdrukud”? Seriaal „Nurjatud tüdrukud” jõudis meieni läbi TV3 programmi- Millised on Sinu tulevikuplaanid? Kas tahad end juhi Urmas E. Liivi. Ta pöördus meie poole, kuna käis vaatamas realiseerida pigem näitleja või režissöörina? „Vasaku jala reedet”. Ta kirjeldas seda kuidagi nii, et ta pole sellist Edasisi plaane olen peas mõtisklenud ja paberile pannud küll. Het- juubeldamist ja kõva naeru kinosaalis kaua aega kuulnud. Seega kel areneb üks lühifilm, aga sellest ei tohi hetkel rohkem rääkida. Tamm arvas ta, et „Vasaku jala reede” tiim oleks igati sobilik tegema noorteseriaali. Esialgu ei olnud ma asjast väga huvitatud, kuna Kindlasti ei ole ma näitleja. Samas aitab näitlemine filmi näitleja Tekst: Kadri Tamme 80 lugu taheti jutustada minu jaoks väga masendavas võtmes. Aga vaatevinklist näha. Kindlasti on väikene näitlemiskogemus 81 stsenarist Birk Rohelendiga kohtudes tekkis igasuguseid uusi andnud mulle juurde oskusi ja teadmisi, kuidas režissöörina näitle- Kevadel meelitas noorte filmirežissööride Arun Tamme ja Andres Kõpperi film „Vasaku jala reede” kinodesse ligi 33 000 ideid, kuidas hoida draama ja komöödia vahelist tasakaalu. Ja see jaid paremini juhendada. Eelkõige tunnen ennast aga režissöörina. vaatajat, mis on Eesti mõistes kassahiti nimetuse vääriline tulemus. Arun, kes on muuseas ka Reformierakonna liige, meeldis mulle juba väga. Sellesse maailma paigutada erinevaid karaktereid... Seda on rääkis Reformikirjale filmitegemise köögipoolest. Fotod: erakogu. isegi raske sõnadesse panna, missuguse rahulolu ma saan, Räägi filmitegemise varjatud poolest ka tehes filmi nii eel-, kohal- kui ka järelproduktsioonis. Ma võiksin natuke. Kui suur oli „Vasaku jala reede” sellest tunde rääkida... Kuidas Sa erakonda sattusid? Stock and Two Smoking Barrels” ja Quentin Tarantiono „Reser- voir dogs”. eelarve? Ja kuidas jäite rahule vaatajanum- Reformierakonna tegemistega olen ennast juba nii mõnedki britega? Lõpetuseks hüppaks korra poliitikasse. Kas aastad kursis hoidnud. Erakonda kutsus mind hea sõber Tarmo Natuke häiris, et stsenaarium oli kirjutatud žanrina põnevus- Eestis ei ole lihtne filmi teha, kuna raha ei ole. Eesti Filmi Sihta- Sinust võib kunagi saada näiteks Reformiera- Tamm. Mulle meeldib, et Reformierakonna poliitika rajaneb liht- draamaks, sest mina nägin selles rohkem võimalust teha äge sutus (EFSA) ega Eesti Kultuurkapital (Kulka) meid ei toetanud, konna filmifanaatikust kultuuriminister? satel liberaalsetel väärtustel. komöödia. Peaprodutsent Andres Poomiga vaidlesime filmi sisu seega pidime terve täispika filmi tegema 30 000 euroga. Selline Filmifanaatikust kultuuriminisrit minust ei saa – jääksin võtte- üle päris palju. Lõpuks oli nii, et film sai tehtud ikka väga tugevas Laiem üldsus teab Sind filmi „Vasaku jala platsi liialt taga igatsema.

reede” ühe režissöörina, tegid oma esime- komöödiavõtmes, kuid sellest ei puudunud ka draamasugemed. Žanriks sai absurdikomöödialik draamapõnevik. ses suures filmis ka raju rolli. Räägi natuke sellest, kuidas filmi juurde jõudsid ja kuidas Eesmärk oli inimesi šokeerida täiesti uskumatult jaburate situatsioonidega ja et see film oleks oma iseloomult hoopis menufilm sündis. midagi teistsugust, kui tavaliselt Eestis tehakse. See oli minu Filmindusega olen tegelenud juba 12 aastat. Esialgu sai katse- jaoks juba väga suur ja meeldiv väljakutse. Selles filmis sai tatud väikese käsikaameraga, kuid olen alati unistanud täispika rakendatud väga palju spontaanset huumorit, mis tekkis platsil, Eesti filmi tegemisest. Selle teema üle on nii mõnedki korrad ja väga palju jaburat huumorit, mida olime formuleerinud pabe- lõõbitud, et küll oleks tore, kui tuleks mees rahakotiga ja ütleks: rile eelproduktsioonis. „Palun tehke täispikk film!” Tee lugejatele, kes pole ehk seni „Vasaku jala Kuid ükspäev heliseski minu telefon. Helistas mees nimega Andres Poom, kes pakkus mulle ja minu sõbrale Andres reedet” näinud, pisike sissejuhatus. Kõpperile võimalust olla režissöörid filmile „Vasaku jala reede”, Ühe salapärase spordikoti ja 70 aastat vana püstoli toel põimub mis kandis esiotsa pealkirja „Vasaku jala päev”. Selline pakku- filmis kokku kaheksa lugu, millest liigub läbi suur hulk värvi- mine lõi täiesti pahviks ja alguses ei osanud midagi öelda. kirevaid tegelasi: kaks Friedrich Nietzschet tsiteerivat kurja- tegijat, Teise maailmasõja aegne veteran, kes Clint Eastwoodi Mis siis otsustava jah-sõnani viis? stiilis maailma parandada püüab, punt reaalsustajule vee peale No lugesin stsenaariumi läbi ning oli suur üllatus, kui taipasin, tõmmanud narkomaane, üks rikaste vanemate võsuke, kellel et „Vasaku jala reede” on inspireeritud neljast ja enamast filmist, väga keeruline suhe oma isa ja noore ahvatleva võõrasemaga, mis mulle väga meeldivad. Näiteks režissöör Guy Ritchie „Lock ning viis noort naist, kes üritavad endale elus kohta leida. Ei puu-

TV3-e seriaali “Nurjatud tüdrukud” meeskond. EESTIMAA AVARUSTES Paide neli kuningat Tule ja muuda! Tekst: Kristjan Kõljalg Koigi vallavanem Kandideeri kohalikel valimistel Reformierakonna nimekirjas! eenutades natuke ajalootunde, siis vast tuleb käesoleva loo autor, Kristjan Kõljalg, on ametis Koigi valla- lugejatele tuttav ette väljend „Eesti neli kunin- vanemana ja juhib ka Reformierakonna Järvamaa maakond- M gat” ja ehk ka nende kurb saatus 1343. aasta likku organisatsiooni. Keit Pentus-Rosimannus Jüriöö ülestõusu ajal, mil nende elu Paide linnuses traagiliselt “Mind tõi esimest korda 1999. aasta kohalikel valimistel lõpetati – sündmus, mis rikkus jämedalt isegi tollaseid diplo- Kui 58-aastane Tiit, 46-aastane Rein ja 29-aastane Kristjan kandideerima lihtne asi - tahtsin volikogu tasandil läbi maatiareegleid. on Reformierakonna liikmed juba 2001. ja 2002. aastast, siis suruda otsuse, et minu kodulinnaossa Nõmmele ehitataks 31-aastane Hillar on Reformierakonna perekonna üsna värske lõpuks ujula. Sain tol korral 200 toetushäält ja asendusliik- Tulles nüüd tagasi tänapäeva, on Paide linnas alates 2005. aas- lisand – tema liitus 2011. aastal. mena volikokku. Kui Sinu kodukandis on midagi, mis Sulle 82 tast traditsioon valida või nimetada igaks aastaks Paide linna tõeliselt südamesse läheb ja mille osas oled valmis sõna neli kuningat, kelle saatus aasta lõppedes õnneks nii ränk ei Seekordsed Paide linna kuningad on võtnud eesmärgiks seni- sekka ütlema, soovitan kindlasti ka Sul sel korral kandideeri- ole kui tollel kaugel ajal. da. Alustada võib väikestest asjadest. Need loevad. sest enam rahva hulgas olla ning ka heategevusega alustada. Plaani on peetud toetada kehvemal järjel lapsi ja ka Paide linna Eriti suur palve on mul aga naistele - tulge ja kandideerige! Reformikirjas pani sellest traditsioonist kirjutama asjaolu, et parimaid tutvustajaid. Igatahes loodan, et meie Keit Pentus-Rosimannuse ja Urmas Kruuse 2009. aasta Naiselikumat poolt on meie poliitikasse väga vaja. Ka kohali- sel aastal selgus pärast kuningate ametisse astumist tõsiasi, et ettevõtmisi saadab edu. KOV valimiskampaania reklaamplakatid kul tasandil.” nad kõik on ühtlasi ka Reformi- erakonna liikmed. Urmas Kruuse Reformierakondlased „Kohalikel valimistel olen kandidaadina osalenud neljal korral. Selle tulemusel olen saanud juhtida kaht toredat Murulaid Kuues, Jüri linna: Elvat ja Tartut.

Kuues, Ivo Üheksas ja Mis mind kandideerima on innustanud? Eks ikka soov Tõeleid Kuues muuta oma kodulinna paremaks, tehes selleks ise midagi ära. Nüüd on selleks ka sinul võimalus. Anna endast kohe Saage tuttavaks Paide linna täna- märku, kui Reformierakonna meeskonnas kandideerida vuste kuningatega. Murulaid tahad!” Kuues ehk Rein Oselin on ametis Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktorina. Jüri Kuues ehk Hillar Järgmised kohaliku omavalitsuse Priks töötab metalltooteid volikogu valimised toimuvad: tootvas ettevõttes Jalax toote- arendusjuhina. Ivo Üheksas ehk 20. oktoobril 2013 Tiit Schvede töötab Muinsus- kaitseameti Järvamaa ins- pektorina. Tõeleid Anna oma kandideerimissoovist teada juba täna! Kuues ehk Meiliaadressil [email protected] või telefonil 680 8080 Pidulikes rüüdes Paide neli kuningat, reformierakondlased Hillar Priks, Tiit Schvede, Kristjan Kõljalg ja Rein Oselin lubavad ametis- oleku ajal tegeleda rohkem heategevusega. Foto: erakogu LAUPÄEVAL, 15. DETSEMBRIL ALGUSEGA KELL 19.00 ESTONIA KONTSERDISAALIS

Registreeri ja maksa osalustasu mugavalt Oravavõrgus www.reform.ee/intra. Küsimuste korral aitab [email protected] või telefon 680 8080.