DOCSLIB.ORG

Hiiumaa 1 : 100

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hiiumaa 1 : 100 H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. PINNAKATTE PAKSUS GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. THICKNESS OF QUATERNARY DEPOSITS 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' 4 59°5' 59°5' 23 Lõimandi nina 5 6550 1 6550 T a h k u n a 3 0 L e h t m a 15 Leh 3 tm 0 a j S u u 0 r 2 M e e l s t e j ä M e e l s t e l a h t r v 24 Kärrslätti neem VORMSI K a u s t e Kersli nina L Ä Ä N E M E R I ORMSÖ 3 I 5 6545 R Kjulsnäs 6545 Suursäär 0 E (Kootsaare nina) M a n g u 3 Tahkuna LKA Kersleti jv M VORMSI Saxby neem Kjursskon E Tõrvanina T a r e s t e l a h t ORMSÖ 59°0' 30 K o d e s t e Tareste MKA N 5 M u d a s t e Ä Kootsaare 2 1 M a l v a s t e 26 Ä poolsaar S i g a l a 2 T a r e s t e L 5 0 3 Vissulaid 59°0' R i s t i 5 2 2 7 Ninalaid 1 R e i g i l a h t R e i g i 2 R o o t s i 5 10 K i d a s t e 4,5 3 Vitberget 1 0,5 2 K Ä R D L A 1 4 2 11,5 6 H a u s0 m a 4,2 6540 40 2 6540 1 3 K i 17 0,5 1 r i 1 k 2 u 3 3,3 Külalaid l a 1 5 18 5 Paope LKA h 9,9 Kadakalaid H t P i h l a 2 3 19 1 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 1 Sääre nina Elmrahu Kukka laht r 5 i 5 Kõrgessaare LKA 5 Västurvike K o i d m a 18,9 2 Valgesäär P a o p e l a h t KÕRGESSAARE 24 k (Västerviken) Ta Pi 1,5 m hl 5 K u k k a u 2 a j 1819 m H e i g i r e 35 12 P a l u k ü l a k Paope l 3 S u u r e s a d a m a Harilaid a 2 5 i 5 s O t s t e j 5 9,8 poolsaar 5,5 1 8 i 0 Kaibaldi nõmm r A t 1 2 7 u u u L a u k a P a l a d e Kukka MKA s N 1 0 10,5S ä ä r e t u 2 5 5 5 K u r i s u r L u i d j a l a h t 5 Såndvike v 5 2 Mõisanina 1 L õ p e i J õ e r a n n a 5 2 (Sandviken) Palli säär 18,6 0 k e 5 22 5 20 5 T u b a l a 2 0 Pihla-Kaibaldi2 L5KA H a r j u K u r i Hellamaa rahu 2 2 1 P a o p e I s a b e l l a 25 20 6535 0 6535 3 H i r m u s t e 2 1,5 M e t s a k ü l a 5 P a l l i 1 25 5 Ristna säär Luidja MKA Armijõg 21,5 Määvli raba P a r t s i 5 19 i ri j 10 Uuemaarahu 2 t uu S H e l l a m a a u 58°55' 0 N u P o a m a 1 5 2 L u i d j a M ä ä v l i 2 r 15 30 0 e 19 M ä g i p e H e i s t e m 50 L o j a õ 5 i V ä r s s u s 0 4 S u u r e p s i V i l l a m a a 1 j a 7 2 2 0 5 0 5 L i l b i a 12,5 2 6 6 hl j T e m p a Vohirahu 5 45 H e i s t e s o o Pi 0 60 Kõpu LKA 4 8 Pihla raba L e e r i m e t s a 5 0 2 58°55' 70 55 4 5 82,7 35 P u s k i 29,9 3 Vahtrepa MKA 15 50 35,2 35 5 P u l i s t e 0 Hüti LKA Kõpu LKA K õ p u 3 20 A 35 r H a g a s t e 1 K a l e s t e V i i t a s o o H ü t i m 1 J i 1 õ V i i t a j K a l e s t e l a h t 5 e õ 5 Eerikulaid j g 3 0 5 i 20 1 K i i v e r a N õ m b a j 5 1 1,5 0 5 5 a 0 1 1 0 S u u r e r a n n a 3 s 5 O j a k ü l a 2 0 V i l i v a l l a i 23 30 õ 2 6530 11 m 6530 e K i d u s p e T a m m e l a 20 r u 0,3 5 S ü l l u s t e u Höralaid 3 20 Leigri LKA S 3 M a r d i h a n s u U n d a m a 20 0 15,7 K e r e m a 2 0 1 1 10 T i h a r u 1 1 i 1 5 g 3 Suureranna neem õ 5 j a 25 (Pikassäär) n a Õ V n g L e i g r i S u u r e m õ i s a V u P ü h a l e p a V a h t r e p a j 2 ä 4 i M a r d i h a n s u l a h t n 1 25,4 0 1 a H i l l e s t e m 20,5 0 e 1 3 Kolmas jv N õ m m e r g a r 0 V i i l u p i 19 H e l t e r m a a L 22,5 i 14,7 2 Keskmine jv u R g e u K a a s i k u b 9 s 5 a 1 e 1 s Ri j s st 5 e iv ä 1 6525 l lj 6525 T j a 0 1 i a j h R i s t i v ä l j a j j gu u 15 2 V a l i p e Õn 3 5 0 j K a l g i A r u k ü l a v V i l l e m i 4 5 3 Tihu LKA 10 2 Sarve MKA 58°50' Õ n g u 5 1 1 K a i g u t s i A l l i k a S a l i n õ m m e S o o n l e p a 2 5 15 5 1 M ä n n a m a a 5 29 5 N õ m m e 7,5 Kotkasääre P u t k a s t e J õ e k ü l a S a r v e Männiots 1 ots M o k a 1 N 1i i d i k ü l a 49 0 Soonlepa 5 0 1 Salinõmme Veisterahu 2 5 poolsaar 5 3 5 58°50' 4 poolsaar 1 5 t 0 S o o n l e p a l a h t Sarve 2 P ä r n s e l j a 5 4 V a e m l a Vimbuots 2 h poolsaar S e l j a a Salinõmme 0 l 3 KÄINA 0 2 2 J 2 a laht Heinlaid M ä n s p e a l u Õunaku 2 s m 1 2 Kibuskuots a e 0 2 5 pools5aar a 0 3 5 j V 1 1 L e l u Ü h t r i K l e e m u 5 5 K a d e r n a 15 L u g u s e 6520 Haldi nina Vähe-Saarnaki laid Võrkrahu 6520 L Hanesäär u N a s v a 2 g E s i k ü l a Pihlamaa H a l d i 25 u Põtkurahu s 5 Saarnaki laid T a t e r m a e j K ä i n a l a h t Saarnaki laid Paasrahu U t u 3 Suursäär 5 Kassari Põldrahu nukk V Langekare J a Käina lahe - KassaÕri MKuA n a k u l a h t 5 u 17 s 5 0 Suur-Saarnaki laid a 1 ä 1 1 j 0 2 Peetriots Haldreka K a s s a r i2 5 i poolsaar K u r i s t e 7 T a g u k ü l a K u u s i k u n 15 1 N u r s t e O r j a k u 5 Sääreots 5 a 2 J a u s a l a h t Lepasäär K ü l a k ü l a m Mud 1 2 5 a j J a u s a Hanikatsi laid Püskuma ots L e i s u L a s s i 2 M u d a 5 Prassi ots e K ü l a l a h t K u r i s u Tiigisäär Tiigisuu Laukaots r P r ä h n u 6515 i 6515 Rootsimaa nina Sadamanukk Orjaku säär Suursäär S i n i m a 5 Vareslaid Majalauka säär 58°45' Sääre tirp V a l g u Sadamasäär Mardisäär V a n a m õ i s a Kõverlaid 26 Klomp L ä ä n e m e r i Kõrgelaid Pääks (Kõrglaid) Kü lama j H a r j u K a s s a r i l a h t L a i d e l a h t Hiiumaa laidude MKA Anerahu Sadamasäär 58°45' K ü l a m a Ankrurahu Suursäär V a n a m õ i s a l a h t Ahelaid Raudrahu K a b u n a M e t s a l a u k a 6510 P r a s s i 6510 2 Sepaste MKA 3 K õ m m u s s e l j a 0 0 2 T i l g a T o h v r i 5 R i i d a k ü l a 5 3 H i n d u 5 2 Tilga MKA 0 S õ r u 3 5 E m m a s t e 3 33,1 R a n n a - Tärkma neem k ü l a T ä r k m a Seanina 6505 Lepanina 6505 S o e l a v ä i n KiiKgaiirgia ri pank astang Üügu pank Raudrahu Kitsekamber P a l l a s m a a Sokutuba 3 3 3 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 5 22°5' 0 22°10' 5 22°15' 0 22°20' 5 22°25' 0 22°30' 5 22°35' 0 22°40' 5 22°45' 0 22°50' 5 22°55' 0 23°0' 5 23°5' 0 23°10' 5 LEG EN D ##### ## Paljanduv astang aluspõhja kivimeis 25 Pinnakatte samapaksusjoon (m) # Isopach of the Quaternary deposits in meters # Exposed escarpment in bedrock Pinnakatte paksus valitud andmepunktis Mattunud astang aluspõhja kivimeis @ 26 Thickness of the Quaternary deposits according to the data source) Buried escarpment in bedrock ASENDISKEEM KASUTATUD MATERJALID INDEX MAP SOURCES OF INFORMATION Topograafilise alusena on kasutatud Eesti baaskaarti mõõtkavas 1:50 000 Koostaja: K.
Load more

Recommended publications
  • Currents and Waves in the Northern Gulf of Riga
    doi:10.5697/oc.54-3.421 Currents and waves OCEANOLOGIA, 54 (3), 2012. in the northern Gulf of pp. 421–447. C Copyright by Riga: measurement and Polish Academy of Sciences, * Institute of Oceanology, long-term hindcast 2012. KEYWORDS Hydrodynamic modelling Water exchange Wave hindcast Wind climate RDCP Baltic Sea Ulo¨ Suursaar⋆ Tiit Kullas Robert Aps Estonian Marine Institute, University of Tartu, M¨aealuse 14, EE–12618 Tallinn, Estonia; e-mail: [email protected] ⋆corresponding author Received 27 February 2012, revised 19 April 2012, accepted 30 April 2012. Abstract Based on measurements of waves and currents obtained for a period of 302 days with a bottom-mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) at two differently exposed locations, a model for significant wave height was calibrated separately for those locations; in addition, the Gulf of Riga-V¨ainameri 2D model was validated, and the hydrodynamic conditions were studied. Using wind forcing data from the Kihnu meteorological station, a set of current, water exchange and wave hindcasts were obtained for the period 1966–2011. Current patterns in the Gulf and in the straits were wind-dependent with characteristic wind switch directions. The Matsi coast was prone to upwelling in persistent northerly wind conditions. During the * The study was supported by the Estonian target financed project 0104s08, the Estonian Science Foundation grant No 8980 and by the EstKliima project of the European Regional Fund programme No 3.2.0802.11-0043. The complete text of the paper is available at http://www.iopan.gda.pl/oceanologia/ 422 U.¨ Suursaar, T. Kullas, R.
    [Show full text]
  • A Study of Hydrodynamic and Coastal Geomorphic Processes in Küdema Bay, the Baltic Sea
    Coastal Engineering 187 A study of hydrodynamic and coastal geomorphic processes in Küdema Bay, the Baltic Sea Ü. Suursaar1, H. Tõnisson2, T. Kullas1, K. Orviku3, A. Kont2, R. Rivis2 & M. Otsmann1 1Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2Instititute of Ecology, Tallinn Pedagogical University, Estonia 3Merin Ltd., Estonia Abstract The aim of the paper is to analyze relationships between hydrodynamic and geomorphic processes in a small bay in the West-Estonian Archipelago. The area consists of a Silurian limestone cliff exposed to storm activity, and a dependent accumulative distal spit consisting of gravel and pebble. Changes in shoreline position have been investigated on the basis of large-scale maps, aerial photographs, topographic surveys and field measurements using GPS. Waves and currents were investigated using a Recording Doppler Current Profiler RDCP-600 deployed into Küdema Bay in June 2004 and the rough hydrodynamic situation was simulated using hydrodynamic and wave models. The main hydrodynamic patterns were revealed and their dependences on different meteorological scenarios were analyzed. It was found that due to exposure to prevailing winds (and waves induced by the longest possible fetch for the location), the spit elongates with an average rate of 14 m/year. Major changes take place during storms. Vitalization of shore processes is anticipated due to ongoing changes in the regional wind climate above the Baltic Sea. Keywords: shoreline changes, currents, waves, sea level, hydrodynamic models. 1 Introduction Estonia has a relatively long and strongly indented shoreline (3794 km; Fig. 1), therefore the knowledge of coastal processes is of large importance for WIT Transactions on The Built Environment, Vol 78, © 2005 WIT Press www.witpress.com, ISSN 1743-3509 (on-line) 188 Coastal Engineering sustainable development and management of the coastal zone.
    [Show full text]
  • Report on Coronavirus Pandemic
    Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
    [Show full text]
  • Geograafia Ainekava
    Loodusõpetuse ainekava 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi. 2. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastasmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Kultuuri ja väärtuspädevuste kaudu kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise. Sotsiaal ja kodanikupädevuse areng kaasneb õppes toimuva inimtegevuse mõju hindamisega looduskeskkonnale, kohalike ja globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisega ning neile lahenduste leidmisega. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41
    Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41 Contents lists available at ScienceDirect Estuarine, Coastal and Shelf Science journal homepage: www.elsevier.com/locate/ecss Field observations on hydrodynamic and coastal geomorphic processes off Harilaid Peninsula (Baltic Sea) in winter and spring 2006–2007 U¨ . Suursaar a,*, J. Jaagus b,A.Kontc, R. Rivis c,H.To˜nisson c a Estonian Marine Institute, University of Tartu, Ma¨ealuse 10a, Tallinn 12618, Estonia b Institute of Geography, University of Tartu, Vanemuise 46, Tartu 51014, Estonia c Institute of Ecology, Tallinn University, Narva 25, Tallinn 10120, Estonia article info abstract Article history: Investigations of multi-layer current regime, variations in sea level and wave parameters using a bottom- Received 30 April 2008 mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) during 20 December 2006–23 May 2007 were Accepted 5 July 2008 integrated with surveys on changes of shorelines and contours of beach ridges at nearby Harilaid Available online 18 July 2008 Peninsula (Saaremaa Island). A W-storm with a maximum average wind speed of 23 m sÀ1 occurred on 14–15 January with an accompanying sea level rise of at least 100 cm and a significant wave height of Keywords: 3.2 m at the 14 m deep RDCP mooring site. It appeared that in practically tideless Estonian coastal waters, sea level Doppler-based ‘‘vertical velocity’’ measurements reflect mainly site-dependent equilibrium between currents waves resuspension and sedimentation. The mooring site, 1.5 km off the Kelba Spit of Harilaid, was located in vertical fluxes the accumulation zone, where downward fluxes dominated and fine sand settled.
    [Show full text]
  • Facts and Figures Territory Religion Historical
    TERRITORY HISTORICAL OVERVIEW INDEPENDENCE Estonia is the smallest of the three Baltic states Estonians have lived in Under Russian rule, a cultural Russification was located on the southern shore of the Baltic Sea what is today’s Estonian imposed upon Estonians until 24 February 1918 only about 50 miles across Helsinki, Finland. Its lands for 11,000 years. when Estonia proclaimed independence. This flat landscape is The common belief is they FINLAND lasted until 21 July 1940 when the Soviet Union shaped by the migrated westward from illegally incorporated Estonia into the Union of glaciers of the Gulf of Finland the Volga region near the Soviet Republics through the infamous Molotov- Baltic Continental Sea Narva Ural Mountains. Unlike Ribbentrop Pact of 1939. Russification and Ice Belt and Tallinn Tapa other branches of Finno- Old Town, Tallinn Sovietization of cultural, economic, and political life the Baltic Sea. Ugric people who migrated south to what today consisted of forced collectivization, expropriation of Historically, is Hungary, the ancestors of Estonians settled in private property, and central planning accompanied the Baltic Sea Tartu RUSSIA the northern part of Europe in today’s Estonia and by mass deportations to Siberia, mass executions, has served as a Finland. Squeezed between the Slavic nations in Gulf out-migration and low-birth rates. The outcome was trade route and a of the east and Germanic ones in the south and west, a change in demographics among ethnic Estonians, source of wealth Riga LATVIA Estonia has been invaded, Russians and Russian-speaking people. Estonia for the coastal occupied and ruled for 700 reclaimed independence on 20 August 1991.
    [Show full text]
  • Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
    Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,
    [Show full text]
  • RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
    RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Spatiotemporal Variability in the Eelgrass Zostera Marina L. in the North-Eastern Baltic Sea: Canopy Structure and Associated Macrophyte and Invertebrate Communities
    Estonian Journal of Ecology, 2014, 63, 2, 90–108 doi: 10.3176/eco.2014.2.03 Spatiotemporal variability in the eelgrass Zostera marina L. in the north-eastern Baltic Sea: canopy structure and associated macrophyte and invertebrate communities Tiia Möller!, Jonne Kotta, and Georg Martin Estonian Marine Institute, University of Tartu, Mäealuse 14, 12618 Tallinn, Estonia ! Corresponding author, [email protected] Received 3 April 2014, revised 9 May 2014, accepted 15 May 2014 Abstract. Seagrasses are marine angiosperms fulfilling important ecological functions in coastal ecosystems worldwide. Out of the 66 known seagrass species only two inhabit the Baltic Sea and only one, Zostera marina L., is found in its NE part. In the coastal waters of Estonia, where eelgrass grows at its salinity tolerance limit, only scarce information exists on the Z. marina community and there are no data on eelgrass growth. In the current study the community characteristics and growth of eelgrass were studied at four sites: Ahelaid, Saarnaki, and Sõru in the West-Estonian Archipelago Sea and Prangli in the Gulf of Finland. Fieldwork was carried out from May to September in 2005. The results showed that eelgrass grew between 1.8 and 6 m with main distribution at 2–4 m. The eelgrass bed had a considerably higher content of sediment organic matter compared to the adjacent unvegetated areas, but this difference was statistically significant only in areas where the movement of soft sediments is higher. The results also showed that altogether 19 macrophytobenthic and 23 invertebrate taxa inhabited the eelgrass stand. The prevailing vascular plants were Stuckenia pectinata and Potamogeton perfoliatus.
    [Show full text]