LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTE ÜHTSE JÄÄTMEKAVA LISA

RIDALA VALD

Koostaja: Helen Koppa Ridala Vallavalitsus

UUEMÕISA 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Sisukord

Sisukord...... 2 Sissejuhatus ...... 3 1. Ridala valla üldiseloomustus ...... 4 2. Jäätmehoolduse olemasolev olukord ja eesmärgid...... 8 2.1. Olemasolev olukord ...... 8 2.2. Eesmärgid...... 12 3. Jäätmete kogumine, sorteerimine ja vedu ...... 14 3.1. Segaolmejäätmed ...... 14 3.2. Paber ja kartong ...... 15 3.3. Pakend ja pakendijäätmed...... 16 3.4. Ohtlikud jäätmed...... 16 3.5. Biolagunevad jäätmed...... 16 3.6. Suuregabariidilised jäätmed ...... 17 3.7. Ehitus- ja lammutusjäätmed ...... 17 3.8. Reovee sete ja rasvajäätmed...... 17 3.9. Romusõidukid, vanarehvid ja elektroonikaromud...... 17 3.10. Hüljatud jäätmed...... 17 4. Korraldatud jäätmevedu ...... 18 5. Jäätmekogumispunktid...... 19 6. Jäätmekäitluskohad ...... 20 7. Kasutatud kirjandus ...... 21

Ridala Vallavalitsus 2 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Sissejuhatus

Läänemaa omavalitsuste ühtse jäätmekava Ridala valda puudutav osa (edaspidi – jäätmekava lisa) on koostatud ühtse jäätmekava täpsustamiseks konkreetse omavalitsuse tasandil ja selle üldiseks eesmärgiks on Ridala valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama: · jäätmetekke minimaliseerimise; · tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise; · jäätmete taaskasutuse laiendamise; · keskkonnanõuetekohase jäätmetöötluse; · jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise.

Jäätmekava lisa käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava lisa haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise.

Jäätmekava lisa koostamisel on arvestatud omavalitsuse arengudokumentides esitatud seisukohtadega.

Ridala Vallavalitsus 3 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

1. Ridala valla üldiseloomustus

Ridala vald asub Lääne maakonnas ja ümbritseb rõngasvallana maakonnakeskust Haapsalut. Lisaks Haapsalule on vallal ühispiir Oru, Taebla ja Martna vallaga. Ridala valla keskus asub pisut üle 1000 elanikuga Uuemõisa alevikus.

Tähtsamatest teedest läbivad Ridala valda kaks riigimaanteed: Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee ja Haapsalu-Laiküla tugimaantee. Valla territooriumil on ka Rohuküla sadam, mille kaudu peetakse praamiühendust Vormsi ja Hiiumaaga.

Ridala valla pindala on 253,4 km². Vallal on ulatuslik, ligi 70 km pikkune, merepiir. Valla koosseisu kuulub ka 78 saart ning laidu, millest suurim on Tauksi. Ainsaks asustatud saareks on .

Ridala vallas on 56 küla ja 2 alevikku. Ridala valla alaliste elanike arv oli 2009.a. 1. jaanuari seisuga 3235. Ridala valla rahvastik paikneb valla territooriumil väga ebaühtlaselt. Nelja suurema asula, Uuemõisa ja aleviku ning Panga ja Jõõdre küla, elanike arv moodustab valla rahvastikust 60%. Valla rahvastiku keskmine asustustihedus on 13 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla elanikest asustusüksuste lõikes annab ülevaate tabel 1, valla elanike soolis-vanuselisest koosseisust tabel 2.

Tabel 1. Ridala valla rahvastik seisuga 01.01.2009.a. Küla Rahvaarv Küla Rahvaarv Küla Rahvaarv 0 Käpla 44 24 Allika 6 5 5 Ammuta 24 11 Sepaküla 7 Emmuvere 6 Liivaküla 8 35 9 6 Suure-Ahli 50 15 Lõbe 5 Tammiku 5 Haeska 83 Metsaküla 12 Tanska 34 160 Mäeküla 12 29 0 Mägari 97 4 Jõõdre 287 Nõmme 7 Uuemõisa al 1048 23 Panga 312 Uuemõisa 13 Kadaka 3 Paralepa al 284 Valgevälja 43 14 Parila 4 Varni 2 52 Puiatu 18 60 Kiltsi 37 29 Võnnu 17 Kiviküla 17 10 Väike-Ahli 22 12 Põgari-Sassi 15 Vätse 11 Koidu 8 0 Üsse 82 16 Rohuküla 57 Kolu 20 Rummu 16 Kokku 3235

Ridala Vallavalitsus 4 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Tabel 2. Ridala valla alalise rahvastiku soolis-vanuseline koosseis seisuga 01.01.2009 Nimetus Arv Protsent valla rahvastikust kokku 3235 mehi 1635 50,5% naisi 1600 49,5% Elanike jagunemine vanuse järgi 0-6 158 4,9% 7-18 475 14,7% 19-64 2175 67,2% üle 65 427 13,2%

Loodus ja loodusvarad Peaaegu kogu Ridala valla rannikuala jääb Väinamere kaitseala piiridesse. Väinameri ja selle rannikualad on väga suure looduspärandiga piirkond. Leidub omapärased kadastike, puis- ja rannaniite. Looduslikult on paeluvad rannikule jäävad laiud, kus pesitseb palju merelinde. Elustiku mitmekesisus on tihedalt seotud juba ajaloos välja kujunenud maakasutusega. Valla lõunaosa, Matsalu lahega piirnev ala, jääb Matsalu Rahvuspargi territooriumile. Riikliku tähtsusega looduskaitsealune maa moodustab valla pindalast 34%.

Ridala vallas on põllumajandusmaad 41,6 km2, mis moodustab valla territooriumist 16 %. Rannatasandikel on valdavalt ranniku- ja rähkmullad. Topu ümbruses domineerivad paepealsed mullad. Matsalu märgalal on valdavad gleistunud ja gleimullad. Muldade boniteet on 40...50 hindepunkti. Hulgaliselt põllumaad on kasutusest välja langenud. Kasutamata põllumaad tuleks heakorrastada ning leida neile uusi kasutamisviise.

Metsamaad on vallas 119,8 km2, see moodustab 47 % valla territooriumist. Rannikualadel on vanemat metsamaad vähe, enamasti on ala kaetud endiste puisniitude ja karjamaadega. Hooldatavate puisniitude ja metsakarjamaade pindala on väike. Metsad on aegade jooksul tihenenud, mis on tingitud karjatamise ja niitmise vähenemisest ning nõukogude ajal läbi viidud avamaastike metsastamisest. Metsades on valdavalt levinud tamm, saar, kask, haab, sanglepp, mänd ja kadakas ning nooremates metsades paju ja lepp. Kehvast pinnasest tulenev vähene metsa juurdekasv, puidu madal kvaliteet ning pehmete lehtpuude suur osakaal ei võimalda metsamajanduses suurt tulukust. Seda enam on väärtustatud metsade teised kasutusviisid: puhkuse võimaluste ja kaitsereþiimide tagamine. Probleemiks on endiste sõjaväeosade territooriumitel olevad isetekkelised prügimäed ja metsamaad läbivate teeäärte ning puhkekohtade risustamine prügiga. Ridala vallal on ligi 70 km rannajoont. Enamasti on tegemist ülimadalate rannaaladega, kus üleujutuste korral võib vesi tõusta kuni 2m üle kroonlinna nulli. Mereranda tuleb Ridala vallas suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Mereranna stiihiline kasutamine või ülekoormamine võib vähendada nende alade väärtust ning isegi pikaks ajaks muuta rannad kasutuskõlbmatuks. Vooluveekogudest suuremad ja olulisemad on endisaegsetest ojadest maaparanduse käigus rajatud peakraavid (Asuküla, Varni, Sinalepa, Saardu, Haeska, Kaeveniidu), looduslikest ojadest Ungru ja Võnnu ojad. Veekogude reostumise oht on suurem Haapsalu linna, Uuemõisa ja Paralepa alevike ümbruses.

Ridala Vallavalitsus 5 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Majandus Valla linnalähedane asend on soodne ettevõtluse arenguks. Suuremad äri- ja tootmisettevõtted vallas paiknevadki just Uuemõisa alevikus. Vald sobib ka põllu- ja metsamajandusega tegelemiseks ning karjakasvatuseks. Vallas tegeletakse veel paekivi töötlemisega, samuti tegutsevad mitmed turismitalud. Suurema logistikakeskuse välja ehitamine (nagu lennuväli, sadam, raudtee) annaks paremad võimalused ettevõtluse arenguks tulevikus.

Suuremad vallas tegutsevad ettevõtted (seisuga 01.01.2009) on järgmised: · Haapsalu Uksetehase AS – toodab kaasaegse tehnoloogiaga profiilseid siseuksi ja alumiiniumvineeri baasil välisuksi. · Hapval AS – 96,3% aktsiatest kuulub Rootsi riigile, ülejäänu Eesti eraisikutele. Firmas valmistatakse elu- ja söögitoa mööblit ning toodetakse kase massiiv- ja liimpuidust mööblikomponente. Toorainena kasutatakse Eestimaist kasepuitu. Kogu toodang, väljaarvatud mõned erandid, läheb ekspordiks. · Amberline Grupp OÜ – Pildiraamitehas. Pildiraame valmistatakse puidust, plastmassist ja metallist. · Haapsalu Paekivi AS – Firma eriala on loodus– ja paekivi, graniit ja marmor, kaevandamisest paigalduseni. Toormaterjali, Ungru paekivi, kaevandatakse tehase lähedal Pusku karjääris. Tehases valmistatakse fassaadi–, põranda–, seina– ja trepiplaate, kaminadetaile, saetud müürikivi, karniisikivi, looduslikku müürikivi ja palju muud. · Trei Puidukaubad OÜ – Ettevõte on seadnud eesmärgiks sanglepa ehk musta lepa puidu kasutamise. Valmistatakse saunapinke ja sauna aksessuaare, puidust pakendeid firmadele ning puitesemeid koju, kööki ning suvekodusse.

Tehniline infrastruktuur Ridala valla suurim tehnilise infrastruktuuri objekt on Kiltsi külas asuv endine sõjaväelennuväli. Lennuvälja territoorium on valla üldplaneeringuga reserveeritud lennuväljana, tagamaks võimalust lennuväli tulevikus taaskasutusele võtta. Lennuväli on leidnud lähiminevikus mitmesugust alternatiivset kasutust. Seal toimuvad lisaks Kaitseliidu (kes on territooriumi valdaja) ürituste ka mitmed vaba aja veetmise suurüritused nagu näiteks rallid, kontserdid jms. Jäätmemajandusega seonduvalt on olnud just Kiltsi lennuväli maakondlikuks logistikakeskuseks, nn maakondlikuks lipujaamaks, prügi koristamise suurürituse Teeme Ära 2008 raames.

Lennuvälja territooriumil ja selle lähialal Nõmme ja Rohuküla külades, kus paikneb veel mitmeid NSVL sõjaväest järele jäänud militaarrajatisi, on samuti probleemiks isetekkelised prügimäed ja võimalik pinnasereostus. Kuna tegemist on jätkuvalt riigi omandis olevate maa- aladega, millel puudub omanik, on jäätmemajandust nendel aladel suhteliselt keeruline korraldada.

Valla territooriumil asub olulistest infrastruktuuriobjektidest veel Rohuküla reisi –ja kaubasadam, kust kaudu veetakse kaupa ja reisijaid Vormsile ja Hiiumaale. Väikelaevasadamatest jääb valla territooriumile Topu sadam (kohaliku tähtsusega kalasadam).

Valda läbivad järgmised riigi maanteed: Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla (T-9) põhimaantee, Haapsalu-Laiküla (T-31) tugimaantee ja kõrvalmaanteed Rohuküla-Ahli-Ridala (T-16113), Herjava tee (T-16107), Herjava-Võnnu (T-16108), Ridala-Nigula (T-16103), Saanika-Martna (T-16109), Haeska tee (T-16110), Parila-Kiideva (T-16111), Tuuru-Puise (T-16112), Ahli- opu sadam (T-16115), Ahli tee (T-16116), Valgevälja-Ahli (T-16114), Valgevälja tee (T- Ridala Vallavalitsus 6 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

16121), Tanska tee (T-16117), Mäeküla tee (T-16118), Paralepa tee (T-16120), Rohuküla haigla tee (T-16119). Kohalikest teedest on valla teederegistris nimetatud 443 erinevat teelõiku kogupikkusega 161 km. Lisaks valla teede remondi- ja heakorratöödele korraldab Ridala vallavalitsus teede hooldust veel ligi 50 km erateede osas, mis on lepinguliselt avalikus kasutuses.

Vesivarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga on varustatud Ridala valla suuremad keskused: Uuemõisa alevik, Paralepa alevik, Panga küla ja Jõõdre küla. Vesivarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ja puhastusseadmete hooldusega tegeleb AS Haapsalu Veevärk. Käesoleval ajal on toimumas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljavahetamine Paralepas, Uuemõisas ja Jõõdres. Sama kavandatakse lähiaastatel ka Panga külas. Samaaegselt on Ridala vallas koostamisel uued vee- ja kanalisatsiooni arengukavade korrektuurid nii Uuemõisa ja Paralepa alevikes kui ka Jõõdre ning Panga külades.

Vesivarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemiga on varustatud ka Rohuküla sadama territoorium. Hoonestus kanaliseeritakse seal olemasolevate isevoolutrassidega kahte biopuhastisse ja sealt läbi kontrollkaevu merre. Pilsivete puhastamiseks on olemasoleva kanalisatsioonipuhasti territooriumile paigaldatud pilsivete kogumise mahuti, kust pilsiveed pumbatakse pilsivete puhastusjaama.

Ridala Vallavalitsus 7 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

2. Jäätmehoolduse olemasolev olukord ja eesmärgid

2.1. Olemasolev olukord

2006. aastal suleti Ridala vallas asunud Pullapää prügila. Selle asukohta rajati Läänemaa Jäätmejaam. Läänemaa Jäätmejaama majandamiseks on Ridala vallavalitsus sõlminud 5 aastase töövõtulepingu (13.04.2007 nr 16-9.4/07/420) AS-ga Ragn-Sells. Opereerimiskulud jagab Ridala vallavalitsus vastavalt koostöölepingule (02.03.2007 nr 16-9.9/07/400) teiste Läänemaa omavalitsustega. Lepingupartneriteks on Haapsalu linn, Martna vald, Noarootsi vald, Nõva vald, Taebla vald, Risti vald ja Oru vald.

Tegevused jäätmejaamas: · Jäätmete kaalumine · Jäätmete ümberlaadimine autolt autole, koos jäätmete teatava purustamisega · Sorditud ja sortimata olmejäätmete vastuvõtt · Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt · Taaskasutatavate jäätmete sortimine ja pakendamine ning suurjäätmete hoiustamine ja töötlemine · Biolagunevate jäätmete kompostimine ja reostunud pinnase töötlemine · Eelsorditud lammutusjäätmete ladustamine ja purustamine · Elektroonikajäätmete vastuvõtt · Vanarehvide vaheladustamine

Jäätmejaamas vastuvõetavad jäätmed on nimetatud Läänemaa omavalitsuste ühtses jäätmekavas. Jäätmeid võetakse vastu nii kodumajapidamisest kui ettevõtetest. Need võivad olla kas eelnevalt sorditud või sortimist tehakse jäätmejaamas. Jäätmejaama kasutuselevõtt on andnud elanikele võimaluse aktiivselt lülituda jäätmekäitlusse, st ise sorteerida jäätmeid, viia need jäätmejaama või taaskasutada sorditud jäätmed ise (näiteks kompostimine koduaias või koos naabritega kohalikus mastaabis).

Teatud jäätmete (vanarehvid, elektroonikaromud, akud, luminofoorvalgustid) kogumiseks ja äraveoks Läänemaa Jäätmejaamast on Ridala vallavalitsus sõlminud tähtajatud ja tasuta koostöölepingud MTÜ-ga Eesti Rehviliit (05.02.2007 nr 16-9.9/07/388) ning MTÜ-ga Eesti Elektroonikaromu (05.02.2007 nr 16-9.9/07/390).

Tabel 3. Läänemaa Jäätmejaamas Ridala valla elanikelt 2008. a. vastu võetud jäätmed Jäätmeliik Jäätmekood Tonn Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 130208 0,03 Segapakendid 150106 0,82 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 150110 0,38 Vanarehvid 160103 3,75 Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 170605 9,22 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 170904 53,26 Paber ja papp 200101 0,94 Pestitsiidid 200119 0,44

Ridala Vallavalitsus 8 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 200127 0,23 Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 200133 0,05 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35 200136 5,36 Metallid 200140 0,26 Sortimata ravimikogumid 200198 0,00 Pinnas ja kivid 200202 0,24 Prügi (segaolmejäätmed) 200301 16,31 Kokku 91,28

Tabel 4. Ragn-Sells'i poolt Ridala vallast 2008 a. kogutud jäätmed Jäätmeliik Jäätmekood Tonn Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 130208 1,28 Õlipüünistes lahutatud õli 130506 8,00 Paber- ja kartongpakendid 150101 73,20 Plastpakendid 150102 0,20 Segapakendid 150106 52,91 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 150110 0,18 Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 150202 1,66 Õlifiltrid 160107 1,91 Pliiakud 160601 0,27 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 170904 41,64 Paber ja papp 200101 38,76 Toiduõli ja -rasv 200125 0,43 Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 200127 1,09 Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 200133 0,24 Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 200135 0,26 Prügi (segaolmejäätmed) 200301 692,61 Kokku 914,63

Ridala Vallavalitsus 9 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Ridala vallavalitsus peab arvutiprogrammiga “Skarabeus” jäätmevaldajate registrit. Võimalusel läheb Ridala vallavalitsus lähiajal “Skarabeus” programmi kohtarvutipõhiselt rakenduselt üle ühtsele veebipõhisele rakendusele.

Jäätmeveolepingud prügiveofirmaga on sõlminud Ridala vallavalitsus ja tema allasutused, vallas tegutsevad asutused, ettevõtted (Tabel 5) ning korteriühistud. Erasektor (eraisikud ja mittetulundusühendused) on jäätmeveolepingutega kaetud osaliselt.

Tabel 5. Kehtiva jäätmeveolepinguga asutused ja ettevõtted Ridala vallas. Asukoht Lepingu sõlmija Tallinna mnt 82 Ridala vallavalitsus Parila (Tiigi mü) Haapsalu Tarbijate Kooperatiiv Tallinna mnt 73 Tradilo OÜ Topu (Kiviküla) Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitajate tee 2 Swecon AS Tallinna mnt 73 Tradilo OÜ Ridala koguduse maja EELK Ridala Kogudus Tehnika 2 Lääne Teed OÜ) Tallinna mnt 73 Lukoil Eesti AS Tehnika põik 2 Oru Äri AS Tallinna mnt 73 Tradilo OÜ Tallinna mnt 73 Tradlo OÜ Maavalitsuse suvila Lääne Maavalitsus Masti 8 Haapsalu Uksetehas AS Mihkli Külalistemaja Ahven OÜ Kirsi 4 Krohvpolü OÜ Ehitajate tee 6a EHC Teknik OÜ Sinalepa kauplus Estragon OÜ Rohuküla Sadamahoone Saarte liinid AS Rohuküla Veeteede Amet Topu Puhkebaas Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis Haeska mõis PRP Puhkus OÜ Ehitajate tee 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitajate tee 7 Haapsalu Kutsehariduskeskus Parila bussipeatus Ridala vallavalitsus Parila parkla infostendi kõrval Ridala vallavalitsus Sinalepa bussipeatus Ridala vallavalitsus Kutsekooli bussipeatus Ridala vallavalitsus Ajamaja bussipeatus Ridala Vallavalitsus Uuemõisa Ridala vallavalitsus Uuemõisa Ridala vallavalitsus Uuemõisa alevik Ridala vallavalitsus Haudejaama bussipeatus Ridala vallavalitsus Autoteeninduse bussipeatus Ridala vallavalitsus Parila 6 Ridala vallavalitsus Rohuküla Veeteede Amet Topu puhkebaas Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis Haeska mõis PRP Puhkus OÜ

Ridala Vallavalitsus 10 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Tallinna mnt 75A Eesti Statoil AS Ploomi 16 Duubel D OÜ Tehnika 20 (töökoda) Mehtrans AS Haeska Riiklik Looduskaitsekeskus Hiiu-Lääne regioon Tennise 1a Movek Grupp OÜ Hapvali PRP Puhkus OÜ Jugassaare Jugassaare Sõprade Klubi Kormoran Tehnika 6 UM Components AS Tehnika 6 OÜ Purutuli Tallinna mnt 78 Uuemõisa Autokeskus OÜ Tennise 10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitajate tee 4 Mentor AS Tehnika 30 ja 32 Sambla AS Altmõisa Külalistemaja Altmõisa OÜ Tuuru Altmõisa OÜ Tehnika 7 Würth AS Tallinna mnt 81a Narma LV AS Tulbi 4 Resvok OÜ Vabriku 15 Kallas-Plast OÜ Altmõisa J.Cimmermanni Altmõisa Selts Tehnika 2 Lääne Teed OÜ (Lääne Teedekeskus) Tallinna mnt 73 Comant OÜ Topu Topu Puhkus OÜ Lutaku talu Läänemaa Jahindusklubi Uuemõisa mõisa taga Paadikuur OÜ Pullapää Hapval AS Kiideva küla Ühendus Kiideva Külaselts Ploomi 16 Duubel D OÜ Pullapää Haapsalu Jäätmejaama Eraklient Ehitajate tee 19-8 Helka Kodumasinad Mäeküla Topu suvemaja Redrock OÜ Kiideva küla Ridala vallavalitsus Vilkla küla Ridala Baptisti Kogudus Tallinna mnt 84 Haapsalu Tarbijate Ühistu Pullapää Wergoland Grupp OÜ Puise bussipeatus ja ujumisrand MTÜ Puise Külaselts Tallinna mnt 85 Makros AS Tallinna mnt 81 MTÜ Surra-Murra Mängutuba Tallinna mnt 85 Makros AS Ehitajate tee 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitajate tee 3 Tammiku ees Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitajate tee 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Tallinna mnt 75B Optimera AS Asuküla Algkool Ridala vallavalitsus Ridala Põhikooli spordihoone Ridala vallavalitsus Ridala kooli peaukse kõrval Ridala vallavalitsus Ridala Põhikool Ridala vallavalitsus Ridala Lasteaed Ridala vallavalitsus Ridala Vallavalitsus 11 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Kiltsi lennuväli EST-Trans Kaubaveod AS Lutaku talu Käbi Pansionaat Tallinna mnt 86 Reiford OÜ Kiltsi Ragn-Sells AS Tuulingu talu Estnature OÜ Nina talu Leidrek OÜ Ranna Puhkebaas MSN-Net OÜ Teedevalitsuse tee ots Ridala vallavalitsus Autokeskus bussipeatus Ridala vallavalitsus Nelgi bussipeatus Ridala vallavalitsus

Ridala vallavalitsus on valla haldusterritooriumil elanikkonna poolt tekitatavate pakendijäätmete käitlemise korraldamiseks sõlminud (pakendijäätmete kogumiseks konteinerite üürimine, paigaldamine, tühjendamine ning pakendite taaskasutusse suunamine) koostöölepingu (11.04.2007 nr 2007/11-4/1) MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga. Lepinguga on moodustunud valla territooriumil pakendijäätmete kogumise võrgustik. Vastavad avalikud pakendite kogumispunktid on Uuemõisa ja Paralepa alevikus, Jõõdre ja Panga külas. Lähiaastatel rajatakse hajaasustuses kogukonnakeskustesse prügimajad, kuhu muuhulgas paigaldatakse ka pakendikonteinerid.

2.2. Eesmärgid

Ridala valla jäätmehoolduse peamine eesmärk on korraldada maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal ning jäätmete edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine, selleks on: · tiheasustusega alade keskustesse paigaldatud taaskasutatavate jäätmete (paber, papp, pakend) konteinerid, konteinerite grupid, teostatud koostööd firmadega, kes tegelevad vastavate jäätmete kogumisega; · suuremad ettevõtted on paigaldanud oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks vastavad konteinerid, tegevused toimuvad ettevõtete jäätmekavade alusel; · hajaasustuses on rakendatud taaskasutatavate jäätmete puhul kolme võimalust: jäätmetekitajad on sõlminud jäätmevedajaga prügi äraveolepingud, jäätmetekitajad viivad jäätmed ise jäätmejaama, vms kogumispunktidesse või toimuvad perioodilised kogumisringid.

Jäätmete kogumine ja transpordi osas on eesmärk: · rakendada vallas korraldatud jäätmevedu, selleks on moodustatud valda kaasav ja kokku 9 omavalitsust hõlmav veopiirkond; · haarata võimalikult suur arv jäätmetekitajad üldisesse süsteemi, seejuures mitmel pool hajaasustusega piirkonnas ei ole otstarbekas kasutada süsteemi "konteiner ukse ees", vaid jäätmetekitajad viivad ise oma jäätmed kogumispunkti või võtavad grupi peale konteineri ühiskasutusse.

Olmejäätmete käitlemisel on eesmärk: · elanikkonna harimine olmejäätmete sorteerimisel; · võtta taaskasutusse võimalikult palju olmejäätmeid (koos pakendijäätmetega). · biolagunevate jäätmete eraldamine jäätmete tekkekohas, biolagunevate jäätmete kompostrite kasutuselevõtt. Ridala Vallavalitsus 12 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise osas on eesmärk: · üldiseks suunaks on keskkonnale ja inimese tervisele ohutute materjalide (ainete) kasutamine. · kodumajapidamistes ja asutustes tekkivate ohtlike jäätmete kohtsortimine ja sorditud ohtlikke jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine.

Ohtlike jäätmete käitlemisel on eesmärk: · luua ohtlike jäätmete kogumise võrgustik, mis tagaks kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete keskkonnaohutu ning tõhusa kogumise; · kontrollida, et autotöökojad jt. ohtlike jäätmeid tekitavad ettevõtted annaksid tekkivad ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele.

Ridala valla jäätmehoolduse eesmärkide püstitamisel on järgitud: · jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme; · Läänemaa omavalitsuste ühtses jäätmekavas antud jäätmehoolduse suundi ja nõudeid; · Ridala valla strateegilisi arengudokumente (üldplaneeringud, arengukava ja valdkondlikud arengukavad).

Ridala Vallavalitsus 13 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

3. Jäätmete kogumine, sorteerimine ja vedu

3.1. Segaolmejäätmed

Olmejäätmete käitlemine on kõiki haldusüksusi hõlmav probleem. Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja olulisel määral mitmesuguste asutuste ja institutsioonide olemasolust.

Tabel 6. Ridala vallas hinnanguliselt tekkivad olmejäätmete kogused Küla Elanike arv Kg/elaniku Kogus kg kohta Aamse 0 160 0 Allika 6 160 960 Ammuta 24 160 3840 Emmuvere 6 160 960 Erja 9 160 1440 Espre 15 160 2400 Haeska 83 160 13280 Herjava 160 160 25600 Hobulaiu 0 160 0 Jõõdre 287 250 71750 Kabrametsa 23 160 3680 Kadaka 3 160 480 Kaevere 14 160 2240 Kiideva 52 160 8320 Kiltsi 37 160 5920 Kiviküla 17 160 2720 Koheri 12 160 1920 Koidu 8 160 1280 Kolila 16 160 2560 Kolu 20 160 3200 Käpla 44 160 7040 Laheva 5 160 800 Lannuste 11 160 1760 Liivaküla 8 160 1280 Litu 6 160 960 Lõbe 5 160 800 Metsaküla 12 160 1920 Mäeküla 12 160 1920 Mägari 97 160 15520 Nõmme 7 160 1120 Panga 312 250 78000 Paralepa alevik 284 250 71000 Parila 4 160 640 Puiatu 18 160 2880 Puise 29 160 4640 Pusku 10 160 1600 Ridala Vallavalitsus 14 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

Küla Elanike arv Kg/elaniku Kogus kg kohta Põgari-Sassi 15 160 2400 Rohense 0 160 0 Rohuküla 57 160 9120 Rummu 16 160 2560 Saanika 24 160 3840 Saardu 5 160 800 Sepaküla 7 160 1120 Sinalepa 35 160 5600 Suure-Ahli 50 160 8000 Tammiku 5 160 800 Tanska 34 160 5440 Tuuru 29 160 4640 Uneste 4 160 640 Uuemõisa alevik 1048 250 262000 Uuemõisa küla 13 160 2080 Valgevälja 43 160 6880 Varni 2 160 320 Vilkla 60 160 9600 Võnnu 17 160 2720 Väike-Ahli 22 160 3520 Vätse 11 160 1760 Üsse 82 160 13120 Kokku 3235 691390

Ridala vallas puudub olmejäätmete osas hetkel ühtne korraldatud jäätmevedu. Jäätmevedu on toiminud jäätmetekitaja ja –vedaja vaheliste lepingute alusel. Korraldatud jäätmeveo korraldamiseks ühtse veopiirkonnana, valmistavad maakonna omavalitsused ette ühtset riigihanget, mis eeldatavalt viiakse ellu 2009 a teisel poolel. Hanke õnnestumisel hakkab korraldatud jäätmevedu toimima 2010. aastal.

Korraldatud jäätmeveo puudumine, ei tähenda aga seda, et Ridala vallas jäätmeid liigiti ei koguta. Toimivast jäätmete liigiti kogumisest ja veost saab lühiülevaate alljärgnevatest alapunktidest.

3.2. Paber ja kartong

Ridala vallas kogutakse paber ja kartong selleks ette nähtud konteineritesse. Suuremad kogused paberit ja kartongi saab viia otse Läänemaa Jäätmejaama. Paberi ja kartongi kogumiskonteinerid on paigaldatud tiheasustusega aladele korrusmajade juurde vastavalt jäätmevedajaga sõlmitud lepingule. Iga tiheasustusala keskusesse on paigaldatud ka vähemalt üks avalikult kasutatav paberi ja kartongi konteiner. Avalikult kasutatavad konteinerid on paigaldatud tavaliselt paaris koos pakendi ja pakendijäätmete konteineritega. Hajaasustuses on kavas rajada edaspidi kogukonnakeskustesse jäätmemajad, kuhu paigaldatakse ka paberi ja kartongi konteiner.

Ridala Vallavalitsus 15 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

3.3. Pakend ja pakendijäätmed

Ridala vallas kogutakse pakend ja pakendijäätmed selleks ette nähtud konteineritesse. Pakendi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerid on paigaldatud tiheasustusega aladele korrusmajade juurde vastavalt jäätmevedajaga või taaskasutusorganisatsioonide vahel sõlmitud lepingule. Iga tiheasustusala keskusesse on paigaldatud ka vähemalt üks avalikult kasutatav pakendijäätmekonteiner. Avalikult kasutatavad konteinerid on paigaldatud tavaliselt paaris koos paberi ja kartongi konteineritega. Hajaasustuses on kavas rajada edaspidi kogukonnakeskustesse jäätmemajad, kuhu paigaldatakse ka pakendi- ja pakendijäätmekonteiner.

3.4. Ohtlikud jäätmed

Ridala valla ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed viiakse võimalusel otse Läänemaa Jäätmejaama või kogutakse ning säilitatakse kodus ning antakse jäätmevedajale üle ohtlike jäätmete kogumisringi ajal.

Eraisikud võivad Läänemaa Jäätmejaama tasuta ära anda kodumajapidamise ohtlikud jäätmed ning kodumajapidamises kasutatavad ja sellega võrdsustatud elektroonikajäätmed. Juriidilised isikud peavad äraantud ohtlike jäätmete eest maksma.

Koostoos Läänema Omavalitsuste Liiduga on teostatud ohtlike jäätmete kogumisreide kord aastas. Edaspidi korraldatakse neid korraldatud jäätmeveo raames. Statsionaarseid ohtlike jäätmete kogumispunkte Ridala vallas lisaks jäätmejaamale ei rajata.

Kiltsi külas asuval endise Nõukogude Liidu armee sõjaväelennuvälja piirkonnas viidi aastatel 1997-1999 läbi keskkonnareostuse kõrvaldamise töid. Peamiselt olid tööd seotud suurte kütusemahutite likvideerimistega ning naftaproduktidega reostunud pinnase puhastamisega (saneerimine). Naftaproduktidega reostunud pinnase puhastustööde käigus rakendati reostuse kõrvaldamist reostuskohas, st pinnase puhastamiseks kasutati peakütuselao betoonist väljakut. Peale lennuvälja reostunud pinnase puhastamist taotles AS EcoPro nimetatud alale reostunud pinnase kompostimiseks luba. AS-le EcoPro tol ajal väljastatud jäätmeloa alusel planeeriti kompostimisväljaku täisvõimsuseks 5 000 tonni (3 000 m3) kompostitavat pinnast. Reostunud pinnast toodi nimetatud platsile kogu vabariigist. Kompostitud puhast pinnast kasutati Pullapää prügila sulgemisel. Seoses Pullapää prügila sulgemisega ning Läänemaa Jäätmejaama kasutuselevõtuga on perspektiivis plaanis hetkel veel kasutusel olev ajutine reostunud pinnase kompostimisplats likvideerida.

3.5. Biolagunevad jäätmed

Väiksemates kogustes biolagunevad jäätmed üldjuhul eraldatakse teistest jäätmetest, kompostitakse ja komposti kasutakse tekkekohas. Tiheasustusega aladel tuleb luua lokaalse haaratusega kompostimisplatsid, või tuleb paigaldada vastavad kompostrid, kus jäätmetekitajad ise kompostivad. Suuremas koguses biojäätmete, enamasti aia- ja pargijäätmete eraldi kogumiseks ja kompostimiseks on olemas kompostimisplats Läänemaa Jäätmejaamas. Kuna jäätmejaam asub Ridala valla territooriumil, siis on Ridala valla elanikel ja ettevõtetel, seda võimalust mugav kasutada.

Ridala Vallavalitsus 16 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

3.6. Suuregabariidilised jäätmed

Suuregabariidilisteks jäätmeteks on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, pliidid ja muu majapidamistehnika. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osad neist võivad sisaldada ka ohtlike aineid. Suuregabariidilised jäätmed tekitavad probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel, tihtipeale on võimalik neid võtta mujal uuesti kasutusse. Suuregabariidilised jäätmed Ridala valla territooriumil viiakse üldjuhul Läänemaa Jäätmejaama.

3.7. Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmed sorteeritakse, eraldatakse olmejäätmetest, ja viiakse üldjuhul Läänemaa Jäätmejaama. Purustatud ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis ei sisalda ohtlikke jäätmeid, võib vajadusel kasutada täitepinnasena või teede tegemisel.

3.8. Reovee sete ja rasvajäätmed

Reoveesete ja kogumiskaevude jäätmed viiakse kogu Ridala valla territooriumilt Haapsalu Veevärgi heitveepuhastusjaama komposteerimisplatsile.

3.9. Romusõidukid, vanarehvid ja elektroonikaromud

Romusõidukid ja nende osad, sh rehvid saavad Ridala valla elanikud ja ettevõtted ära anda Taebla alevikus asuvasse autoromulasse. Vanarehve võetakse üldjuhul vastu Läänemaa Jäätmejaamas, kus need ladustatakse ja viiakse ära Eesti Rehviliit MTÜ poolt vastavalt Ridala vallavalitsusega sõlmitud koostöölepingule. Elektroonikaromud võetakse samuti vastu Läänemaa Jäätmejaamas, kus need ladustatakse ja viiakse ära Eesti Elektroonikaromu MTÜ poolt vastavalt Ridala vallavalitsusega sõlmitud koostöölepingule.

3.10. Hüljatud jäätmed

Hüljatud jäätmete asukohad Ridala vallas on enamasti kaardistatud. Suur osa hüljatud jäätmetest likvideeriti 2008 aastal läbi viidud Teeme Ära prügikoristuskampaania käigus. Hüljatud jäätmete kogumiseks on otstarbekas korraldada sarnaseid üritusi tihedamini. Hüljatud jäätmete tekitaja tuvastamisel tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ja keskkonnainspektsiooni. Hüljatud jäätmete likvideerimise kohustus on kinnistu omanikul.

Ridala Vallavalitsus 17 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

4. Korraldatud jäätmevedu

Käesoleva seisuga Ridala vallas korraldatud jäätmevedu puudub. Vastavalt Läänemaa omavalitsuste koostöökokkuleppele (27.01.2009) moodustavad lepingupartneritest omavalitsused, sealhulgas ka Ridala vald, ühtse jäätmeveopiirkonna. Ühise veopiirkonna rajamisel on eeliseks suuremad kogutavad jäätmekogused, mis võimaldavad ühtlustada piirkonna erinevate osade jäätmeveo kulutusi. Korraldatud jäätmeveo riigihange kuulutatakse välja 2009 aasta teises pooles, mis eeldab, et korraldatud jäätmevedu vallas hakkab toimima aastast 2010.

Korraldatud jäätmeveo täpsemad nõuded konteinerite mahu ja tühjendamissageduste kohta on sätestatud Lääne maakonna omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjas ja selle lisas, mis puudutab konkreetselt Ridala valda.

Hajaasustuspiirkondades peab korraldatud jäätmevedu toimuma minimaalselt kord kvartalis (võimalik üksnes juhul kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid), tiheasustusaladel oluliselt tihedamini. Tiheasustuses võib paralleelselt kasutada ka tellimisega seotud veosüsteemi, mis hajaasustuses ei ole otstarbekas kuna teenus muutuks liialt kulukaks.

Ridala Vallavalitsus 18 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

5. Jäätmekogumispunktid

Jäätmekogumispunktide kavandamisel Ridala vallas on lähtutud asulate elanike arvust ning on arvestatud et: · inimestel oleks lihtne antud punkti leida ja kasutada; · punktile pääseks lihtsasti ligi ka autoga (teede olemasolu); · ala ei oleks hõlmatud teiste planeeringute ja piirangutega; · jäätmepunkti olemasolu ei omaks piirkonnas elavatele elanikele negatiivset mõju (vaate rikkumine, müra, hais) · ala maakasutus oleks tasuta (võimalusel on rajatud punkt munitsipaalmaale).

Jäätmekogumispunktidesse paigaldatud konteinerite suuruse valikul on arvestatud samuti teenindatava piirkonna elanike arvuga. Konteinerite tühjendussagedus sõltub konteinerite mahutavusest ja täituvusest.

Paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustik, sarnaselt ka pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik, on Ridala vallas arendatud välja nelja jäätmekogumispunkti baasil: Uuemõisa, Paralepa, Jõõdre ja Panga asulad. Edaspidi on kavas paigaldada paberi- ja papijäätmete ning pakendi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerid ka kogukonnakeskustesse (Haeska, Kiideva, Puise, Mägari, Üsse jne) rajatavatesse jäätmemajadesse.

Ridala Vallavalitsus 19 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

6. Jäätmekäitluskohad

Üldnimetaja prügila all mõistetakse tänapäeval jäätmekäitluskohta, kus on võimalik välja arendada vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele järgmised tegevused: · eelnevalt sorditud või sortimata jäätmete kogumine ja töötlus; · keskkonnanõuetele vastavalt jäätmete ladestamine.

Ridala vallas puudub prügila (Pullapää prügila suleti 2006. aastal), mistõttu on põhiliseks jäätmekäitluskohaks Kiltsi külas asuv Läänemaa Jäätmejaam. Jäätmejaamas teostatavad tegevused on loetletud punktis 2.1. Suurema osa Ridala valla tavajäätmetest kogub kokku Ragn-Sells AS, kes opereerib ka Läänemaa Jäätmejaamas, ja väiksemal määral Multilift UV OÜ.

Reoveesette käitluskoht, kuhu viiakse ka Ridala valla biopuhastite muda ja kogumiskaevude jäätmed on AS Haapsalu Veevärgi heitveepuhasti komposteerimisplats.

Ridala vallale lähimad nõuetele vastavad jäätmekäitluskohad on järgmised: · Paikuse prügila Pärnumaal. Paikuse prügila paikneb Uuemõisa alevikust ca 125 km kaugusel. Arendaja on OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskus (omavalitsuste loodud äriühing). Avatud 2006.a. · Väätsa prügila Järvamaal. Väätsa prügila paikneb Uuemõisa alevikust ca 140 km kaugusel. Omanikeks on omavalitsuste loodud äriühing. Prügila kogupindala on 14 ha, sellest 7 ha on ette nähtud ladestusalaks. Avatud 2000. a. · Tallinna prügila Jõelähtmes, Harjumaal. Jõelähtme prügila paikneb Uuemõisa alevikust ca 125 km kaugusel. Arendaja on Tallinna Prügila AS. Prügila kogupindala on 66,8 ha, omandivorm – era- ja munitsipaalomand. Avatud 2003. a.

Ridala Vallavalitsus 20 2009

Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava Ridala vald

7. Kasutatud kirjandus

Lääne maakonna planeering, Lääne Maavalitsus, 1999. Ridala valla arengukava 2006 – 2015, Ridala vallavalitsus, 2006; Ridala valla jäätmekava (eelnõu), AS EcoPro, 2005; Ridala valla osaüldplaneering, OÜ Maaplaneeringud, 1999; Ridala valla Topu puhkeala rannikuvööndi osaüldplaneering, arhitekt Reet Aedviir, 2001; Ridala valla üldplaneering (eelnõu), Erkas Pärnu Instituut OÜ, 2009; Rohuküla sadama maa-ala detailplaneering, Dagopen OÜ Projektbüroo, 2002.

Ridala Vallavalitsus 21 2009