Tippt Jateegi Põllupäev 29

Põllu- ja metsamajandus

juuni 2021 | nr 6 (89) | pollumajandus.ee | metsamajandusuudised.ee

PÕLLUPÄEV ON SEAL, KUS OLED SINA!

TIPPT JATEEGI PÕLLUPÄEV 29. juuni 2021 13:00

põllupäev.ee toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 2 toimetus [email protected] juuni 2021

TOIMETAJA VEERG Juuni märksõna on piirangud

Üks tont käib ringi mööda Eestit – raie rahutont! Ilmselt on see täiesti ajakohane parafraseering kommunistliku partei ma nifesti alguslausest, mille kaks habemik ku – Marx ja Engels – rohkem kui sada aas tat tagasi kirja panid. Kommunistlik partei meid enam väga ei kollita, aga raierahu se da enam. Olukord on tegelikult kummaline – looduskaitseseadus, mille järgi on lindude pesitsusaegne häirimine, samuti munade ja pesade lõhkumine keelatud, kehtib juba aastaid. Samuti on aastaid kevaditi met- satöid tehtud, mitte küll sellises suurus- järgus kui näiteks talvel, aga siiski. Ühis- kondlik kriitika on olnud suhteliselt lee- be ja ametkonnad pigistasid ka võimalike rikkumiste puhul silma kinni. Erametsaomanik otsib nõu tihti alles siis, kui mets juba müüdud ja tehinguga probleemid tekivad. foto: liis treimann Sel aastal aga olukord muutus. Kesk- konnaamet hakkas täie rangusega jälgi- ma, et metsatööd pesitsevaid linde ei häi- riks. Juuni alguse seisuga olid tööd peatatud 34 kinnistul, teateid metsatöödest aga oli laekunud üle saja. Kõik oleks justkui Metsaomanik saab selge, kuid üks küsimus jääb siiski õhku – miks sellisest muutusest tööpraktikas ette ei teatatud? “See õõnestab usaldust riigi vastu, sest kuidas saavad ettevõtteid toimida, kui nõu lepingute teemal olulised muutused võivad tulla üleöö?” Nii arvab Äripäeva poolt Eesti mõjukai- maks puidutöösturiks hinnatud Jüri Kül- Erametsakeskus alustab juunis erametsaomanike ja metsaühistute vik, ASi Lemeks juhataja. Aga samuti arvavad ka paljud väikemetsaomanikega seo- esmast õiguslikku ja maksualast nõustamist metsanduslikes tud isikud. Lehest saate kõige selle kohta lugeda pikemalt. küsimustes. Nõustamine toimub telefoni teel kahel korral nädalas. Aga veel teisestki tondist – piirangute- tondist – kirjutame seekord. 13. mai oli see Toomas Kelt päev, kui maa- ja rannarahva esindusorga- [email protected] taeasub t da Selle eesmärk on laiemalt tähelepanu nisatsioonid panid seljad kokku ja läksid Nõustamistelefon juhtida läbi mõeldud tehingute tegemise- Stenbocki maja juurde, et anda peaminist- Nõustatakse metsakinnistute, kasvava met- le, kuna tihti hakatakse abi ning nõuannet rile mõista – nii nagu asjad igasuguste piisa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise, Number 652 0002 otsima alles siis, kui tehing on juba tehtud rangutega meil praegu käivad, ei ole mitte kasutamise ja käsutamisega ning raie kor- Nõustatakse juriidilistes küsimustes – lepin- ning sellega on tekkinud probleemid. See meie meele järele. Peaminister võttis kir- raldamisega seotud tsiviilõiguslikes küsi- gud ja tehingute maksustamine. on ka arusaadav, kuna keskmisel eramet- ja ja kingitused vastu ning lubas asjaga te- mustes, ennekõike seoses tehingute tege- Töötab kahel korral nädalas – esmaspäeval saomanikul tekib vajadus metsaga seotud geleda. Loodetavasti siis ka tegeleb. Lehest misega. Maksunõustamist pakutakse seoses ja kolmapäeval kell 9–12. tehingu tegemiseks kord-paar elu jook- saate aga lugeda, mida arvavad piirangu- füüsiliste isikute poolt kasvava metsa raieõi- Esmane nõustamine erametsaomanike- sul ning ta ei peagi kõigi nüanssidega kur- test peaministri tööle võtjad – poliitikud guse ja/või metsamaterjali võõrandamisest le tasuta, kuulatakse ära õigusliku problee- sis olema. erinevatest erakondadest. saadud tulu deklareerimisega. mi kirjeldus ja antakse soovitused edasisteks Metsa majandamist puudutavates küsi- Muidugi on lehes ka teisi teemasid, põl- Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaa- toiminguteks. mustes saavad erametsaomanikud jätku- lumajandusest ma eraldi ei kirjutanud- nus Auna sõnul on esmase nõustamise ees- valt nõu ja abi ühistutelt ja konsulentidelt. ki, aga eks see piirangute teema ongi selli- märk aidata erametsaomanikke õiguslikes Konsulendid on aga metsandusspetsia- ne valdkondade-ülene. Puudutatud on nii küsimustes eelkõige enne metsatehingute ei selguks, et metsa on raiutud näiteks roh- listid ning praktikud, kes on pädevad ka metsa- kui põllumehed, talupidajad ja ka- tegemist, et vältida hilisemaid läbi mõtle- kem, kui omanik soovis või et mets on raiu- metsaga seotud tehingute juriidilistes ja lurid. mata või segastest lepingutingimustest tu- tud, aga raha saadud polegi.” maksuküsimustes, kuid nende kohustus po- Head lugemist! lenevaid vaidlusi. le ega peagi olema õigusnõustamine. See- Nüansid selgeks enne tehingu tegemist “Metsaga seotud tehinguid teeb keskmi- tõttu keskendub Erametsakeskus just õi- Toomas Kelt Metsamajandusuudiste toimetaja ne erametsaomanik kord või paar elu jook- Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht gusteemadele. sul, mistõttu lepingutega seotud juriidili- Anniki Leppik lisas, et Erametsakeskuse ju- “Kui näeme, et erametsaomanikku on te- ne keel ei ole tema jaoks igapäevane,” selgi- ristid hakkavad pakkuma esmast nõu kit- ma jaoks olulises küsimuses õigem nõusta- tas Aun. “Seetõttu on tark nõu küsida juba samalt ainult juriidilistes, peamiselt lepin- ma metsaühistu või konsulent, siis loomu- enne raieõiguse või metsamaterjali võõran- guid ning tehingute maksustamist puudu- likult suuname inimese nendeni edasi,” li- Juuni alguse seisuga olid tööd damise lepingule alla kirjutamist, et hiljem tavates küsimustes. sas Leppik. peatatud 34 kinnistul, teateid met- satöödest aga oli laekunud üle saja. Arengukava tööversioon tutvumiseks avatud

Toomas Kelt Põllu- ja metsamajandus [email protected] leeoe v bist Arengukava sisulisest poo- suurenema metsade hooldami- Metsanduse arengukava aasta- lest kõnelenud juhtgrupi kõne sel, mitte ainult puidukauban- Toimetaja: Sigrid Sõrmus, Metsanduse arengukava aas ni 2030 tööversiooni leiab kesk- isik, Maaülikooli metsandus duses,” rääkis Drenkhan. tel 5551 4990, e-post: [email protected] tani 2030 koostamine käib täie konnaministeeriumi kodulehelt. patoloogis professor Rein Arengukava näeb ette ka se- Reklaami projektijuht: Ana Tilkson, tel 5456 0150, e-post: [email protected] hooga. Maikuu viimasel päeval envir.ee/et/eesmargid-te Drenkhan rõhutas, et täna kõ- da, et kogu raiutud puit väärin- ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl tutvustasid keskkonnaminis gevused/metsandus/met neldu põhineb arengukava töö- dataks maksimaalselt. Energee- Kujundus: OÜ Kujundusvabrik teerium ja arengukava koosta sanduse-arengukava-aasta versioonil, kuid laiemad suun- tikas kasutatakse ainult sellist mise juhtgrupp tehtut ajakirja teks-2021-2030 dumused on paika pandud. puitu, mida muul moel väärin- Toetajad: nikele. Suundumus on sellele, et dada ei saa. Keskkonnaminister Tõnis metsad oleksid heas seisundis Maksimaalse raiemahu Möldri sõnul on eesmärgiks täiendamine ja muutmine vas- ja tervisega, seda ka muutuva- numbrit arengukava tööver- kava tuleva aasta teisel poolel tavalt saadud ettepanekutele ja tes kliimaoludes. sioon ei sisalda, see määratakse Riigikogule arutamiseks saata. arvamustele. Eesmärgi saavutamiseks nä- pikema analüüsi tulemusena ja “Valitud koostamise tee on õi- Mölder lisas, et teema on kee- hakse ette mitmeid tegevusi, arvesse võetakse ka huvigruppi- ge, praegu püsime graafikus,” ruline ja vajab pikemat aega nende hulgas ka erametsade is- delt laekuvat tagasisidet. Peatoimetaja: Meelis Mandel tel: (372) 667 0105 tutusmahu suurendamist, roh- Mölder ütles, et kogu töö Väljaandja: AS Äripäev Tellimine ja levi: kinnitas ta. analüüsideks. Kava sisulise poo- Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn e-post: [email protected] Arengukava koostab kesk- le pealt on ministri sõnul üks kem tähelepanu metsamajan- ei saa keskenduda vaid ühele telefon: tel: (372) 667 0099 konnaministeerium, ettepa- kindel suund – raiemaht ei tohi duslikele töödele ning segapuis- numbrile, eesmärgiks on liiku- (372) 667 0195, Tellimine internetis: (372) 667 0222 www.aripaev.ee/tellimine nekuid sisu osas teeb minist- ületada metsade juurdekasvu. tute eelistamist. da stabiilse metsanduse poo- Toimetus: Äripäev veebis: www.aripaev.ee ri poolt kokku kutsutud juht- Küll aga on tõenäoline, et uus Seda saab plaanide kohaselt le. See tähendab ka metsade va- e-post: [email protected] Äripäeva tooted ja teenused: saavutada metsaomanike koo- nuselise jaotuse ühtlustamist ja tel: (372) 667 0111 pood.aripaev.ee grupp. Juunikuu jooksul ootab arengukava sätestab väiksema Reklaamiosakond: Äripäeva raadio: raadio.aripaev.ee ministeerium huvigruppide ta- aastase raiemahu ülempiiri kui lituste ning ühistegevuse eden- sellest tulenevaid pikaajaliselt e-post: [email protected] Trükk AS Kroonpress gasisidet, sellele järgneb kava seda tegi eelmine kava. damisega. “Ühistute roll peab stabiilseid raiemahtusid. Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 juuni 2021 [email protected] reklaam 3 toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 4 looduskaitse [email protected] juuni 2021 Linnurahu: paratamatus või ametnike omavoli Sel kevadel on teravalt üles kerkinud nn “linnurahu” teema. Tuginedes loodus kaitseseadusele, on hakanud keskkonna amet peatama raietöid metsades kohe, kui ametile sellest teada antakse. Võtame teema põhjalikuma vaatluse alla.

toomas kelt Kuid on ka teistsuguseid arvamusi. Ano toimetaja nüümseks jääda soovinud ühistu esindaja kirjutas: “Eestis peaks olema seaduse jõul kehtestatud kohustuslik kevadsuvine raie rahu. Lindude pesitsemise nurjamine ei Erametsanduses tegutsevates inimestes te ole eetiline ning häiringul on pikas plaa kitab linnurahu erinevaid arvamusi. Suu nis laostav mõju metsade elustikule ning rem osa leiab, et kohustuslikku metsatöö ka inimesele ja inimeste elukeskkonnale.” de kevadist peatamist poleks vaja, aga on Et teemat ei tohiks lahendada käskude- ka neid, kes seda pooldavad. keeldudega, arvab ka pika staažiga metsa Metsamajandusuudised uuris ligi poole mees ja metsanduskonsulent Tiit Kosenkra saja metsaühistute inimeste ja metsandus nius. “Metsatööde aastaringses loogikas on konsulentide arvamust kolmes küsimuses – kenasti paigas, et raietööd tehakse kevadel kas linnurahu peaks olema kohustuslik ka minimaalselt. Maa on pehme, masinad va erametsades, kas selle pidamine tuleks met javad pärast talvehooaega remonti, masi saomanikele kompenseerida ja mida kohus namehed puhkust. Kes tõesti muud moo tuslik linnurahu ehk kevadine metsatööde di ei saa, see pusibki metsas natuke raiuda. keeld endaga kaasa tooks. Keeldude ja käskudega lüüakse lihtsalt elu rütm sassi. Ühiskonnal (kellest enamik soo Peaks olema metsaomaniku otsus jas toas laua taga) tuleks tõsiselt üle vaadata Saadud vastustest selgus, et vastuseis kohus oma tarbimishullus,” tõdeb Kosenkranius. tuslikule kevadisele linnurahule on üldlevi Kompenseerimine pole lahendus nud, põhjuseid tuuakse mitmeid. Hiiumaa Metsaseltsi esinaine Aira Toss Vastajad arvavad üsna üksmeelselt, et ko viitab metsaomanikele, kes peavad linnu hustusliku metsatööde peatamise kompen rahu vabatahtlikult. “Metsaomanik, kellel seerimine ei lahendaks probleemi. Põhju võimalik, peab seda rahu niigi, tal ei ole va sed nii arvata on aga erinevad. ja et mingid ametkonnad hakkavad näpu Näiteks metsanduskonsulent Margo ga kalendris järge ajama, millal on midagi Rüütel leiab, riigil pole raha tänaseidki pii õige teha. No ja nagu me teame, ei ole aas ranguid erametsaomanikele kinni maks tad vennad, mõnel aastal on kevad hilisem, ta, raierahust tekkinud kahjust rääkimata. teisel jälle varasem. Kevad on looduses tär Rakvere Metsaühistu metsameister Rene kamise ja ärkamise aeg ka mujal kui metsas, Puhke toob aga esile võimaliku kompensat miks peaks keelud kehtima vaid metsas ? Ei siooni määramise keerukuse. “Ei oska ette ole metsasektori inimesed rumalamad või kujutada seda mehhanismi... Potentsiaalselt hoolimatumad kui teistes majandusharu on tekkinud kahju suhteline. See tähendaks des töötavad inimesed, side loodusega on siis, et suuremad saavad kõrgemat kompen oluliselt tugevam. Seda, kus paigas milli satsiooni, kuna kahju ulatub lõpuks neil sel aastaajal on sobiv või mittesobiv toime suuremaks ja sellega omakorda suretaksi tada, oskavad metsaomanikud ikka ise ot me välja väiksemad.” sustada,” kirjutab Toss. Aira Toss leiab, et kompenseerimine on Ka Rakvere Metsaühistu metsameister kahe otsaga asi. “Kus kohast riik raha saab? Rene Puhke toob esile, et looduses ei käi Ikka läbi ettevõtete, ei kuskilt mujalt. Sel kõik kalendri järgi. “Kindlasti määrab pal lest tekkiks lihtsalt üks järjekordne üm ju, mis perioodiks soovitakse raierahu väl berjagamine ning nagu on näidanud lähi ja kuulutada. RMK näitel on raierahu 15.04– aja viirusega seotud toetused, ei tule selli 15.06, keskkonnaamet soovitab 15.03–31.07. sed ümberjagamised igakord üldse hästi Antud kuupäevade vahe on 2,5 kuud. Teisalt välja. Mille järgi üldse määratakse, kes on sooviks teada, mis linde me soovime kaits majanduskahju saavad ettevõtted? Kas väi ta või määrata prioriteediks, kuna lõpuks kemetsaomanik, kelle metsa praeguses ma võib kujuneda linnurahu välja nii, et kaitse jandusruumis raiutakse pärast jaanipäe me linde veebruari lõpust kuni augusti lõ va nende metsamasinatega, mis muul ajal puni, mis kindlasti suretab välja meie met aastast töötavad riigimetsas, liigitub kah samajanduse,” leiab Puhke. jukannatajaks? Praegu saab ta oma met Ka metsaühistu Ühinenud Metsaomani sas kvaliteetse töö mõistliku hinnaga. Ko kud MTÜ juht ja konsulent Kadri-Aija Viik hustusliku raiekeeluga tõusevad eelkõige leiab, et lindude pesitsusaja määramisel on just sellistes metsades tehtava raietöö hin ilmastik niigi põhiline regulaator. Samu nad. No ei hakka sellistele väikeomanikele ti viitab Viik sellele, et metsaraie ei ole ai keegi midagi kompenseerima,” arvab Toss. nus linde ohustav tegevus. “See, et raiumi Konsulent Kadri-Aija Viik on kindel, et Pesitsuajal on ne hävitab linde ja rikub nende rahu roh kompensatsioon pole lahendus. “Kui tööd lindude kem kui kasvav ehitus, autode hulk, põllu kulmineeruvad 6–8 kuule aastas (arvates häirimine keelatud. majandus ja muu taoline, ei ole loogiline,” maha halva sügis- ja kevadilma, teede sulge foto: shutterstock kirjutab Viik. mise, kevadise istutuse jms), siis peaks sek Põllu- ja metsamajandus juuni 2021 5

MIS ON MIS Euroopa Liidu linnudirektiiv Keskkonnaminister: Kehtib Eestis aastast 2009 Laiem eesmärk on kõikide looduslikult esinevate lin- raierahu vajab õigusselgust Värsked uudisedpõllumajandusest nuliikide arvukuse hoidmine tasemel, mis vastab eel- kõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele Käesolev kevad on toonud keskkonnaametile teateid, et raierahu on met- nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puh- samajandamise tõttu häiritud ja olukorda kontrollimas käinud keskkonna- www.pollumajandus.ee keaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide ar- inspektorid on mitmetel juhtudel langetanud otsuse raietegevus peatada. vukuse kohandamiseks vastavalt sellele tasemele. Keskkonnaminister Tõnis Mölder saatis keskkonnaametile kirja, milles selgitab, et kevadiste häiringute määramisele ja tegevuste piiramisele tuleb lähe- TASUB TEADA neda juhtumipõhiselt ning lähtuda mõistlikkuse ja proportsionaalsuse print- Keskkonnaameti hoovad kaebustele siibist. reageerimisel “Looduskaitseseaduse regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõi- Liitu tasuta uudiskirjaga! ge häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saa- Hindab, kas esitatud kaebus on sisuline vutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelus- või liiga üldine, et selle põhjal reageerida. Sa- tamine oleks ebaproportsionaalne. Kevadiste häiringute tuvastamisele ja te- 1. muti hindab tuvastatud tegevuse iseloomu ja gevuste piiramisele tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja mõistlikkuse ning pro- ulatust ning väljaselgitatud asjaolusid, kaalub reagee- portsionaalsuse printsiibist, et tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide ees- rimise proportsionaalsust (nt tundlikumad on kaits- märkide täitmine,” kirjutas minister. tavad alad ja looduskaitselised liigid). Kui on vaja ra- Looduskaitseseadust ega ka ühtegi määrust pole ministri sõnul muudetud, kendada majandustegevuse piiramist, siis tuleks seda seega tundub keskkonnaameti praktika muutus üksnes järelevalve osas ilma TÖÖSTUSTARVIKUID teha pesitsuspiirkonnas, kuid mitte tervel raielangil. metsateatiste kinnitamisel tingimuste seadmiseta ebaproportsionaalne ning Teeb kinnistul paikvaatluse, ei ole andnud piisavalt aega metsandussektoril ning ka teistel sektoritel prak- kaasates sinna ka maaomaniku või tema tika muutusega kohaneda. IGALE SEADMELE 2. volitatud esindaja. Keskkonnaminister kinnitas siiski, et amet peab esitatud kaebusi hindama Peatab tegevuse faktiliste, nt pesitsusele ja peatama faktiliste, nt pesitsusele viitavad asjaolude olemasolu korral tege- viitavate asjaolude olemasolu korral kuni tu- vuse kuni tuvastatud linnuliigi pesitsusaja lõpuni, eeskätt 15. juunini, arves- 3. vastatud linnuliigi pesitsusaja lõpuni, eeskätt tades senist riigi praktikat ning metsaseadust. Senine praktika lähtub riigi- 15. juunini, arvestades senist riigi praktikat ning metsa- metsas peetavast üldisest raierahust vahemikus 15. aprill–15. juuni, sõltuma- seaduse § 40 lg 10 sätestatud mõtet. ta metsa kaitserežiimist. Samal perioodil on vabatahtlikku raierahu pidanud Kaalub pesitsusega kattumise korral ka märkimisväärne osa erametsaomanikest. raie lubamist metsakaitse ekspertiisi akti Keskkonnaministri hinnangul on praegu võimalik raierahu tagamist tõl- 4. alusel nt kooreüraski kahjustuste vältimi- gendada mitut moodi. “Tagamaks siiski suuremat selgust pesitsusaegse raie- VARSON seks või muud tegevust, kui selle edasilükkamiseks rahuga seoses oleme ette valmistamas looduskaitseseaduse muutmist kujul, puuduvad sobivad alternatiivid ja tegemist on LKS § mis annab senisest konkreetsema ja eesmärgipärase aluse kevad-suvise raie- TÖÖSTUSTARVIKUD 55 lg 3 p 2 5 sätestatud erandiga. rahu rakendamiseks kaitstavatel aladel, mis on just linnustiku ja ka muu loo- Teeb omaniku soovil võimaluste piires dusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisemad alad. Aga ka seni tuleb kinnistul lindude pesitsuse paikvaatluse tagada ühelt poolt seaduste järgimine ning teisalt halduspraktika stabiilsus 5. enne tegevustega alustamist ning omaniku ning õigusselgus. Selleks on oluline panna edaspidi rohkem rõhku teavitus- või tema volitatud esindaja juuresolekul. Seda selleks, tegevustele, samuti järelevalvele,” kirjutas minister. et ennetada lindude pesitsust häirivate tegevuste pea- Mölderi sõnul on keskkonnaametil hoovad, et hinnata raietegevuse kohta OÜ VARSON tamist ning sellega kaasnevat kulu. laekuvate kaebuste tõsidust ja vastavalt ka reageerida. TALLINN TARTU PÄRNU KESKKONNAMINISTEERIUM Tähnase tee 2 Turu 45D Savi 20/1 Peetri küla, Harjumaa tel 733 9811 tel 444 0010 tel 601 4594 [email protected] [email protected] [email protected] tor ju teenima selle ajaga aasta palga. Milli- le aga mitte. Lisaks koondub raiete inten- me. Siis oleksid masinad lõhkunud maapin- ne surve siis metsale ja majandusele tekib?” siivsus piiratud ajale. Ei usu, et see kellelgi da. Sellel aastal oli talve ca kaks kuud jaa- Ka metsanduskonsulent Ülle Kuldkepp rohkem meeldiks. Ka teede kasutus intensii- nuarist-veebruarini (pean silmas ühtlast www.varson.ee on võimaliku kompensatsiooni suhtes ei- vistub lühemal ajal. Sektoris töötajad ei ole miinus-temperatuuri). Märtsi alguses hak- taval seisukohal. “Metsandus on olemuselt enam nii kvalifitseeritud, kuna aastaring- kas sadama vihma, mis sulatas kiirelt maa- hooajaline töö nagu kõik teisedki maatööd selt tööd ei ole, siis ollakse rohkem hooaja- pinna ja lume ära ja pani ka kiirelt raiete- ja metsa majandaja peab oma tegevust pla- töölised. Kogu vaev kutsestandardite ja koo- le STOPi peale. Kuhu ma tahan jõuda? Meie neerima vastavalt looduse võimalustele ja litustega on raisatud,” leiab Viik. oludes ei jõua me kahe kuuga raiuda poole vajadustele,” kirjutab Kuldkepp. Ta viitab ka Ka Aira Toss toob esile mõju tööde kvali- aasta plaani täis. Raietöid plaanitakse vas- metsaseadusele, mille järgi on metsa majan- teedile. “Eelkõige tõuseks raietööde hind ja tavalt ilmastikule ja see tähendab, et plaa- damise eesmärk §2 alusel muu hulgas taga- pikemas perspektiivis võib langeda ka töö- nid jõuavad muutuda vahepeal kümme korda metsa kui ökosüsteemi kaitsev ja säästev de kvaliteet. Kui metsamasinate operaato- da, enne kui masin metsa jõuab. Selge see, majandamine. Metsa majandamine on aga ritel kaoks mitmeks kuuks Eestis võimalus et kõvemad pinnased jäetakse pehmemale säästev siis, kui see tagab muu hulgas elus- tööd teha, siis on ju üsna loogiline et inime- ilmastikule, kus on võimalik ka aastaringi tiku mitmekesisuse ning ökoloogilisi, ma- sed ei jää siia niisama passima, vaid lähevad majandada,” põhjendab Puhke. janduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi va- tööle riikidesse, kus nende oskusi osatakse On ka neid, kes arvavad vastupidiselt – jadusi rahuldava mitmekülgse metsakasu- hinnata. Kogu selle tralli ümber, mis selle kevadine raierahu ei mõjutaks metsoma- tuse võimaluse. pealesunnitud rahu ümber käib, unusta- nikke kuigi palju. Nii arvab metsanduskon- Kuldkepp leiab, et kui me hakkame rää- takse ära, et Eesti ei ole ainus riik Euroopas sulent Ülle Kuldkepp, et raierahu kasu oleks kima majanduskahju või saamatajäänud tu- või maailmas,” arvab Toss. palju suurem kui sel ajal tehtavatest raietöö- lu kompenseerimisest, siis peame hakkama Metsanduskonsulent Margo Rüütel leiab, dest tõuseks. rääkima ka looduskahju kompenseerimi- et kohustusliku tööpausi mõju oleks suur “Samaaegselt raierahu kehtivusega me sest: “Majanduskahju saab tekkida halvasti kogu puidusektorile. “Raierahu kehtestami- kaitseme metsa mullastikku, taimestik- planeeritud majandustegevusest ja puidu- ne paneks sisuliselt terve puidusektori mit- ku ning ökosüsteemi laiemalt. Väiksemad ressursi valesti kasutamisest, mitte kevadi- meks kuuks seisma, see tähendaks ju palju- metsaomanikud planeerivad oma tegevu- sest raierahust. Looduskaitseseadus (§ 55) ja de sealtöötavate inimeste tööta jäämist. Sa- si pikemalt ette ja nad ei soovigi raiuda ke- ka keskkonnaameti teavitus on olnud alati muti ei tasu unustada, et tekib toormaterja- vadsuvisel perioodil. Tõenäoliselt tekitaks metsaettevõtetele teada, kuid need reeglid li puudus, millega me kütame oma elami- raierahu kehtestamine probleeme just met- on olnud jõustamata ja puudunud on ka va- si, kasutame saematerjali ehituses ja teeme sa raiefirmadele ja puidutööstuses. Tänase jalik järelevalve, et neid reegleid täidetaks. koju mööblit.” puidumajandamise ulatus ja taust ei seisne Küsimuse võib püstitada ka selliselt: Kas Kevad on metsaomanike jaoks parim üldse Eesti loodusressursse arvestaval skaa- riik peab maksma kompensatsiooni selle aeg teha metsas ära mõned üsna spetsiifi- lal, vaid on üledimensioneeritud riigipii- eest, et me lindude pesitsust ei häiri ja nen- lised tööd, leiab ka Rene Puhke: “Kevadine re ületavas ärikonkurentsis. Metsandus on de poegi ei tapa?” periood on metsaomanikel üks tähtsamaid varemgi Eestis eksisteerinud ja loomulikult küttepuidu varumishooaeg, mil on lumi su- on olnud ka kevadsuvise raiepausi pidami- Raierahu mõju oleks suur lanud ja saab ilusti ligi oma kinnistutele, se tava selgetel põhjustel. Läbi aasta kestev Kevadisest raierahust rääkides on tihtilugu et koristada ära suurimad kolded, murrud intensiivne raietöö ei ole jätkusuutlik loo- üheks pooltargumendiks väide, et eramet- jne... See on kõige aktiivsem aeg halupuidu dusliku taastumise ja liigirikkuse säilimi- sades kevadel raietöid üldiselt ei tehta ja tootjatel, kuna nõudlus on suur (ka omatar- se mõistes,” leiab Kuldkepp. seega ei mõjutaks lauskeeld metsaomanik- beks). Sõltuvalt kevadest on võimalik ma- Raierahu pidamist toetab ka üks ano- ke kuigi palju. Üldiselt ollakse nõus väite- jandada ka kohtades, kuhu talvel ei pääse.” nüümseks jääda soovinud arvaja. “Eramet- ga, et suurem osa metsaomanikke kevadel Raierahu seadustamine tekitaks tema sõ- sandus jaguneb kaheks suureks osaks – füü- raietöid ei tee, kuid lisaks sellele on metsas nul palju probleeme puidu- ja metsatööstu- silisest isikust metsaomanike metsandus teisigi töid, mida tuleb teha. Samuti tekitab se sektorile. “Palju sõltuks perioodist, kaua ehk talumetsandus ning juriidilisest isikust küsimusi raierahu pikkus. me linnurahu kavatseme pidada. Teiseks metsaomanike metsandus ehk firmamet- Veel mõnda aega tagasi soovitati metsa- tuleb täpsustada, millised tööd on siis lu- sandus. Kohustusliku raierahu kehtestami- töödest hoiduda 15. juunini, sel kevadel on batud (valgustusraie, kraavitamine, tras- ne talumetsandusele praktiliselt mingeid töödekeelu lõpuna hakatud esitama 15. juu- siraied, sanitaarraie). Suurem osa eramet- probleeme ei tekita. Probleeme tekib fir- lit. “Me ei räägi piirangute ajaks enam ju ke- saomanikke tõesti ei planeeri kevadeks mametsanduses tööde planeerimisega, le- vadet, vaid kuni 15. juuli. See teeb kokku li- raietöid, vaid teevad istutustöid, kuid tuleb pingute täitmise tähtaegadega, tööhõivega gi kolm kuud,” sõnab Kadri-Aija Viik. Otse- arvestada ka meie oludes talvi. Kui võtame jne. Kuid need probleemid on kõik ühed ta- seid mõjusid metsamajandusele toob ta väl- näiteks eelmise aasta (2020), siis masina- valised majandustegevuse osad ning nende ja mitu. “Esiteks surve puiduhinnale, mis tega oli võimalik majandada alles kevadel lahendamisega tulevad firmametsanduse- metsaomanikule võiks ju meeldida, ostja- (märts), kuna talvine ilmastik oli liiga peh- ga tegelejad ka küllalt hästi toime.” toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 6 looduskaitse [email protected] juuni 2021 Metsaomanike esindajad: ametnike voli liiga suur Paneb ka tööstused raskesse olukorda Kolme metsa- ja Sel kevadel on linnurahu kesk- kond on enda kätesse võtnud se Liit pöördus samal teemal messe tõusnud keskkonna- poliitiliste otsuste tegemise, on majandus- ja taristuminister puidutööstuse juhid amet. On kuulda, et amet on tõeliselt üllatav. Taavi Aasa poole. Liidu juhatu- hakanud peatama raietöid Erametsaliit lisas, et kevad- se esimehe Raul Kirjaneni saa- metsades kohe, kui ametile sel- suviste metsatööde ajal lindu- detud kirjas seisab, et keskkon- hindasid linnu lest teada antakse. de pesitsemise kaitseks oleks naamet peatab raietööd viidates Mitmed organisatsioonid – vaja eelkõige tõsta metsaoma- pelgalt arvamustele, mis ei tugi- rahu piirangute mittetulundusühingud Pääs- nike teadlikkust, mitte lahen- ne koha peal tehtud eksperthin- tame Eesti Metsad ja Eesti Met- dada probleemi ametnike keel- nangutele. rakendamise mõju sa Abiks, sihtasutus Keskkonna- dudega. Metsa- ja Puidutööstuse Liit teabe Ühendus – on kutsunud “Suuremas pildis jääb mul- rõhutab, et kui Eestis kehtesta- nii praegu kui ka avalikult kõiki inimesi üles tea- je, et keskkonnaametil on ees- takse kohustuslik kevad-suvine tama keskkonnaametile kohe, märgiks inimesed omavahel raierahu, peab sellele eelnema juhul, kui sellised kui mõnes metsas märgatak- tülli ajada. Poole valik jahindu- põhjalik mõjude analüüs ja va- se raietöid või metsamaterjali ses on toonud kaasa maaoma- jalike kompensatsioonimehha- piirangud kehtivad väljavedu. nike ja jahimeeste vahelise tüli, nismide kehtestamine. “MTÜ-le Eesti Metsa Abiks linnuteemal rahva innustami- “On äärmiselt oluline, et et- ka edaspidi. (EMA) saadetud kirjas vastas ne naabrite peale kaebusi esita- tevõtlusele piirangute seadmi- keskkonnaamet selgelt, et nad ma on juba toonud kaasa ühis- sel võtab riik arvesse kõiki sot- peatavad raied igal pool, mitte konna lõhestumise. Ka Aluta- siaalmajanduslikke mõjusid ainult esimese ja teise kategoo- gusel on ühel pool matkajad ja ning pakub välja ka kompensat- Hullem kui viirus ria liikide elupaikades,” kinni- turismiedendajad ja teisel pool siooni mehhanismi, millega pii- Tõnu Ehrpais tab Keskkonnaateabe Ühenduse maaomanikud, ka nende tülile rangutega kaasnevaid mõjusid Nordwoodi juhatuse liige analüütik Terje Põvvat portaalis on keskkonnaamet hoogu juur- tasandada. Piiranguid ettevõt- Bioneer avaldatud uudises. de andnud,” teatas Erametsaliit. lusele on võimalik kohalda pii- Praegune linnurahu kehtestamise mõju on Keskkonnaameti tegevuse Liit on seisukohal, et otsused, sava etteteatamisajaga, et sektor nagu COVID, sest kõik juhtus ette teatama- suhtes on avaldanud oma pa- mis mõjutavad otseselt paljude suudaks sellega kohaneda (ehita. Kogu senine stabiilne majanduskesk- hameelt Eesti Erametsaliit ja metsatööst sõltuvate inimeste ja tada vajaliku infrastruktuuri, kond muutus järsult. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse ettevõtete käekäiku, peaks teh- muuta müügilepingute tingi- Selle tagajärjeks on lepingute täitmata Liit. Erametsaliit teatas, et olu- tama Riigikogu tasandil, mitte musi, kohandada tootmisprot- jäämine, leppetrahvid – ühesõnaga mõju kord, kus seadust pole muude- ametnike laua taga. sesse jne),” seisab ministrile saa- majandusele on suur. Erinevus COVIDist tud kuid keskkonnaameti juht- Eesti Metsa- ja Puidutööstu- detud kirjas. on aga see, et kui viirusepuhang metsa- ja puidutööstust väga ei raputanud, siis praegune olukord teeb seda küll. Tulevikku vaadates on oluline, mis toi- Kuppart: keskkonnaamet peab mub majandusruumis ja missuguses kesk- konnas me peame toimetama. Kui linnu- reageerima igale kaebusele rahu kehtestatakse vaid ühes riigis, siis see mõjutabki ühte riiki, mis langeb konkurentsis välja. Samas aga see üks riik, kus Raierahuga seotud küsimuste- rioodil on olnud metsaregist- lindude kaitseks on kevadised metsatööd le vastas keskkonnaameti pea- ris juba kahel aastal. Loodame, peatatud, ei muuda ka looduskeskkonda direktor Riho Kuppart. et meie ja partnerite eelneva- paremaks. te aastate teavitamisest on ka- Majanduslik mõju kevadiste metsatöö- Puidutööstused ei oleks piirangute vas- Kui palju on sel kevadel laeku- su olnud. de peatamisel on muidugi suur – alustada tu, kui keegi need ka kinni maksaks. Ma- nud keskkonnaametile teateid tuleb juba sellest, et raietööd muutuvad janduslik paratamatus on see, et kui sa lindude pesitsemist häirivate Kuidas suhtub keskkonnaamet kallimaks, tegelikult kogu puidu tarnea- peab osa aastast tööta olema, peab kusa- või ohustavate metsatööde koh- sotsiaalmeedias ja ka ajakir- hel ja ka toodang kallineb. Kui viiendiku gilt tulema ka rahaline kate selleks ajaks. ta? Lindude pesitsemist häiriva- janduses levitatud üleskutses- aastast tööstus seisab, siis kogu toodang Samuti on meil väga keeruline selgita- te metsatööde kohta on neljan- se: kui märkate metsatöid, and- kallineb lõpuks sama palju. Nii et väga da oma välispartneritele, et me ei saa prae- da juuni seisuga laekunud 111 ke nendest keskkonnaameti- oluline mõjutegur on piirangute kestvus. gu lepingud täita, sest meil on linnurahu. kaebust, metsaraiete peatamisi le teada? Järelevalveasutusena Lõpptulemusena kannatavad metsa- Me oleme Euroopa Liidu ühises majandus- on sama seisuga jõus 34. me oleme kohustatud kaebus- omanikud ja tarbijad, kelle jaoks muutu- ruumis, kus peaksid kehtima ühesugused Võrreldes eelmise aastaga on tele reageerima. Senisest sisuli- vad esiteks raietööd kallimaks ja selle tu- reeglid, arvavad meie pikaajalised klien- sel aastal raiete peatamise otsu- sem reageerimine on olnud po- lemusena kasvab ka puitmaterjalide hind did. Senini arvasime ka meie nii! seid rohkem, kuid keskkonna- sitiivse mõjuga, kuna oleme saa- lõpptarbija jaoks. Ja kõige suuremaks kan- Nordwood on kolme saetööstuse ühine amet registreerib aastas ca 115 nud ära hoida ka mitme seni re- natajaks on maaelanik, sest ega need pii- kaubamärk, mille all turustatakse Viiratsi 000 metsateatist. Meile tun- gistreerimata haruldase ja kait- rangud linnades töökohti ei vähenda. Ja Saeveski, Viru-Nigula Saeveski ning Aegviidu dub, et ühiskonna teadlikkus sealuse linnu pesa hävitamise kindlasti suurendavad piirangud metsan- Puidu toodangut, mis on valmistatud kohali- keskkonna- ja kliimaküsimus- juhtumeid. Täname siinkohal duses ja puidutööstuses metalli-gaasi-naf- kust männi- ja kuusepalgist. Neis saetööstus- tes ning kehtivatest seadustest hoolivaid inimesi, kes meile sel- ta sissevedu, sest millegagi tuleb ju seni tes toodetakse aastas pea 270 000 kuupmeet- on suurenenud. lest teada andsid. kasutatav puit asendada. rit saematerjali. Kui on tegemist ilmselge sea- Kas vastab tõele, et keskkonna- duse rikkumisega, on kõikidel amet on just sel aastal pööranud Teavitus raie kodanikel kohustus sellest tea- enam tähelepanu lindude pesit- tööde vältimiseks da anda. Samas meid kurvasta- Vaja oleks üleminekuaega susaegse häirimise tõkestami- vad kiuslikud ja sisutud kaebusele kui vareasematel aastatel? lindude pesitsus Silver Rõõmussaar sed, mida me ei saa kuidagi jul- UPM-Kymmene Otepää juhataja da? Ja lisaks on Lätist puidu transpordil Miks? Looduskaitseseaduse jär- perioodil on olnud gustada. palju suurem keskkonnajalajälg, kui selgi on keelatud looduslikult esi- Olukord on väga keeruline, kuna takistu- lest rääkida. nevate lindude pesade ja muna- metsaregistris Kuidas suhtub keskkonnaamet sed puidu tarneahelas tulid väga ootama- Hambad ristis oleme tootmiseks vaja- de tahtlik hävitamine ja kahjus- juba kahel aastal. üleskutsetega kaasas käivas- tult. Tootmise seisukohalt aga võib öelda, liku materjali kokku kogunud, aga selline tamine või pesade kõrvaldami- se väitesse, et keskkonnaamet et pole puitu – pole tööd. Ka meid on prae- riigi või siis ametnike ootamatu järsk te- ne ning tahtlik häirimine, eriti Keskkonnaameti peadirektor peatab kindlasti metsatööd kuni gune olukord väga tõsiselt puudutanud. gevus ei ole aktsepteeritav. Saame aru, et pesitsemise ja poegade üleskas- Riho Kuppart. 15. juulini. Kui keskkonnaameti- Meie eeliseks on võib-olla asukoht – kevadel tuleb raiesurvet vähendada, aga vatamise ajal. foto: keskkonnaministeerium le laekub raietöö kohta kaebus, Otepää. Läti ei ole väga kaugel ja me oleme kui selliseid piirangud teha, siis peab ole- Kuigi looduskaitseseadus siis läheb inspektor kohapeale viimasel kuul toonud materjali just Lätist. ma ka mõistlik üleminekuaeg. Meie näi- ei ole vahepeal muutunud, on kontrollima. Iga kaebuse puhul See aga tähendab väga suuri lisakulutusi tel oleks vaja teha uus laoplats, kuhu saaks keskkonnaameti hinnangul sest tulenevalt raieid ka mitmel hindame olukorda eraldi. ja vaeva, et tehast töös hoida. Vineeritoot- rohkem toorainet ladustada, aga selle val- muutunud õigusruum (Euroo- juhul peatanud. Raieid peatame vaid juhul, jana ei saa me vaadata vaid kodumaisele mimine venib. Kõik tööstuste laiendused pa Kohtu eelotsus Rootsi kohta Meie hinnangul on positiiv- kui tuvastame raiepaigas pesit- tarbimisele, meie klient on näiteks Lõuna- on suure surve all ja võtavad palju rohkem seoses linnudirektiivi täitmise- ne see, et ühiskonna teadlikkus sevaid linde. Raiete peatamise Koreas, kus meie toodangust sõltub mit- aega, kui algselt planeeritud. ga, Tallinna ringkonnakohtu ot- kevadise pesitsusaja olulisusest vajadus ja raietööde peatamise me tuhande töötajate tehase töö. Kui nüüd Riigi poolt oleks vaja planeerida mõist- sus aprilli lõpust, õiguskantsleri on suurenenud ja väga paljud perioodi pikkus otsustatakse tarne ootamatult peatuks, siis kaotaksime lik üleminekuaeg, võib-olla ka tööstuste- hinnang), mis käsitleb raietöid metsaomanikud juba hoiavad tuvastatud pesitsevate linnulii- oma positsiooni sel turul ja selle võtaks le tekitatud lisakulude kompenseerimist. kevad-suvisel lindude pesitse- kevadsuvisest raierahust vaba- kide pesitsusaja järgi. Enamikul üle keegi teine. Näiteks kasvõi vajalike laoplatside ehita- misperioodil. tahtlikult kinni. Suuniseid loo- juhtudest on seni raie peatatud Eesti mehhaaniline puidu töötlemise mine. Oleksime valmis raierahu pidami- Seetõttu on keskkonnaamet duskaitseseaduse täitmiseks on kuni 15. juulini. tase on väga kõrge ja meil on maailmas vä- sega kaasa minema, aga see ei tohi toimu- sel aastal reageerinud pesitsus- keskkonnaamet, keskkonnami- Looduskaitseseaduses luba- ga hea positsioon. Aga kui tarne ootama- da mitte mingil juhul nii järsult. Praegune aegsete raiete kohta laekunud nisteerium ja Eesti Erametsaliit tud erandite korral lubame ka tult peatub, siis turud seda ei andesta. tegevus võib väga valusalt lüüa kogu sek- kaebustele sisuliselt, kontrolli- andnud juba aastaid. raietöid jätkata, näiteks kuu- Naabermaid vaadates tuleb välja, et me torit, aga meeles tuleb pidada, et sektori- des pesitsevaid linnuliike ja vas- Vastav teavitus raietööde väl- se-kooreüraski tõrjeks vajalike oleme Euroopas ainukesed, kus linnurahu ga on seotud ligi 60 000 töökohta ja need tavalt sellele looduskaitseseadu- timiseks lindude pesitsuspe- metsatööde korral. rakendatakse. Aga kas Lätis linnud ei len- peamiselt väljaspool linnasid. Põllu- ja metsamajandus juuni 2021 7 Paneb ka tööstused raskesse olukorda

Puidutööstused pole rahul linnurahu ootamatu kehtestamisega. FOTO: LIIS TREIMANN

Lepingud nõuavad tarnekindlust

JÜRI KÜLVIK ASi Lemeks juhataja gi vastu, sest kuidas saavad ettevõtteid toimida, kui olulised muutused võivad tul- Tundub, et suur osa puidutööstusest ei ta- la üleöö? Kuidas mõjutavad sellises tem- junud veel nädal tagasi kogu olukorra tõ- pos tehtavad olulised muudatused tuleva- sidust. LEMEKS on aga kogu sektori ahelas si investeeringuid Eestisse mistahes sekto- sees, metsavarumisest lõpptoodanguni, ris? Ja meeles peab pidama ka seda, et te- siis kogunev info ehmatas ära. gelikult me konkureerime ju teiste metsa- Järjest tulid teated selle kohta, et kesk- rikaste riikidega. Ja ei Soomes, Rootsis ega konnaamet on ühele või teisele metsava- Lätis linnurahu ei rakendata. Seega kesk- rujale saatnud kirja, nõudnud tööde pea- konnaamet viitab küll Euroopa Liidule, tamist ja ähvardanud sunnirahaga. Sealt kuid tegelikult on lihtsalt Eesti ettevõtjate edasi tuli aga info selle kohta, et üks või elu tehtud kibedamaks kui teistes Euroo- teine tööstus ei suuda ootamatu tooraine pa riikides. puuduse tõttu täielikult oma lepingulisi Pikas perspektiivis töökohad kaovad kohustus klientide ees täita. Arvestama peab aga sellega, et pal- Võib küll öelda, et kevadine raiemaht on jud lepingud, eriti kõrge lisandväärtuse- väike, aga tööstused on oma tootmisplaa- ga toodete puhul (puitmajad, töödeldud nides arvestanud ka selle puiduga. Ja kui liimpuidust ehitusdetailid, töödeldud vi- see ära kukub, tuleb kusagilt leida asen- neerist komponendid) on tehtud väga pi- dus. Ka laoplatside ehitamine ei pruugi ol- ka aja peale. Kui me aga ei suuda oma tar- la lahendus – esiteks peab sinna mahtu- nekindlust hoida, siis uusi lepinguid ei tu- ma ligi nelja kuu varu, siis tuleb puitu kas- le, küll aga kopsakad trahvid. ta, kaitsta päikese eest, puit kahjustub – tekivad otsalõhed… Pikalt seisnud pui- Õõnestab meie metsatööstuse usaldust dust saab pigem graanulit, maja või mööb- Sest mille poolest me Euroopas silma pais- lit sellest üldiselt ei tee. Lisaks keskkonna- tame, miks me väikese riigina oleme pika probleemid, mida laoplatsid neljakordne aja jooksul jõudnud tõsiste tegijate hulka – suurendamine kaasa tooks. eelkõige on see just TARNEKINDLUS! Prae- Veel tuleks silmas pidada töökohti. gu saab kahjustatud meie hea nimi ja ta- Metsa- ja puidusektor on Eesti maapiir- gasilöögid jõuavad meieni ilmselt juuni- kondades üks olulisemaid tööandjad, sek- kuu teises pooles. toriga on otseselt ja kaudselt seotud 60 Praegu rakendati piiranguid täielikult 000 töökohta. Lühikeses vaates toob kesk- ette teatamata. See õõnestab usaldust rii- konnaameti tegevus kaasa suvised planee- rimata tööseisakud. Pikas perspektiivis Paljud lepingud, eriti võivad need töökohad üldse kaduda, sest paljud ettevõtted ei suuda enam globaal- kõrge lisandväärtusega selt konkureerida. toodete puhul on tehtud Kriisi ajal hoidis metsa- ja puidutööstus Eest riiki ja majandust vee peal. Nüüd hä- väga pika aja peale. Kui vitatakse ka see sektor ja riigiametnike en- me aga ei suuda oma da poolt. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et meie met- tarnekindlust hoida, siis saja puidutööstuse rahvusvaheline mai- uusi lepinguid ei tule, küll ne on hea ja usaldus meie vastu kõrge, aga selliste ootamatute otsustega saab selle aga kopsakad trahvid. kiirelt hävitada. toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 8 looduskaitse [email protected] juuni 2021 Maa- ja rannarahvas: maaelu lämma tatakse liigsete piirangutega Maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonid püüavad poliitikute tähelepanu juhtida asjaolule, et mitmesuguseid piiranguid kehtestatakse liiga kergekäeliselt ja neile ei eelne korralikke analüüse.

Toomas Kelt le ning uute regulatsioonide loomine ühe- [email protected] külgsete uuringute põhjal, mis ei analüüsi Mai keskel andsid Eesti Põllumajandus-Kau- tervikpilti. “Põllu-, jahi-, kalamehi ja metsa- banduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, omanikke ühendavad ühised mured maa- Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalandus- elu püsimajäämise pärast ning peame va- kogu ja Eesti Erametsaliit peaminister Kaja jalikuks seda väljendada uuele valitsuse- Kallasele üle pöördumise maaelu püsima- le,” ütles Talijärv. jäämise asjus. Presidendile, riigikogu frakt- Pöördumises tuuakse välja, et enamik sioonidele ja valitsusele suunatud pöördu- Eesti keskkonnakoormusest ja saastest tu- mises tõid nad välja, et Eesti maa- ja ranna- leneb linnade elutegevusest, kuid vastutus elanikele seatakse iga aastaga aina suure- pannakse pigem maainimeste õlgadele. maid piiranguid. Kitsenduste seadmisel jäe- Ometi aitavad just maa- ja rannapiirkonda- takse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest de elanike igapäevategevus tasakaalustada kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõi- kaasaegse inimese keskkonnamõju ning ta- gus kitsastele huvigruppidele. gada linnainimesele vajalik toit ja soe tuba. Organisatsioonid tegid ettepanekud, Talijärv lisas, et pöördumine sai alguse mille abil toetada maa- ja rannaelu püsima paljuski metsanduse muredest. “Hakkasi- 13. mail andsid elavaid inimesi. “Päevakorral on Alutaguse- Aga nendes piirkondades elavate inimes- jäämist – nt töötada välja terviklik maapo- me nende metsandusega seotud kitsendus- Eesti maa- ja ga seotud teema. Alutagusel on kohad, kus te jaoks ei ole kõik hästi,” rõhutas Talijärv. liitika, samuti analüüsida erinevate piiran- te üle kõva häälega rääkima ja siis ka teised rannaeluga seotud lendoravad elavad ja kus on metsise elupai- Pöördumise vastu võtnud peaminister gute kehtestamisel nende sotsiaalmajan- maaeluga seotud organisatsioonid ütlesid, organisatsioonide gad, aga siis on väga suured puhveralad, mi- Kaja Kallas tänas organisatsioone problee- duslikku mõju piirkonna inimeste toime- et meil on täpselt samad mured – keskkon- esindajad peaminis- da tahetakse ka piirangutega katta. Ja nende midele tähelepanu juhtimast ning lubas, et tulekule. Tähelepanu juhiti ka Euroopa pii- naga seotud piirangud hakkavad mõnel ter Kaja Kallasele puhul ei eksisteeri omanikele selliseid kom- lähiajal kohtub ta kõigi organisatsioonide rangute liigagarale rakendamisele. juhul käest ära minema. Me enam ei adu, üle presidendile, pensatsioonimehhanisme, mis tõesti need esindajatega teemade aruteluks. Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Ta- kuidas need piirangud tekivad, millised riigikogu fraktsioo- piirangud kompenseeriks.” Metsamajandusuudised uuris ka erakon- lijärv sõnas, et ühise pöördumise aluseks on on need alused, millele need tuginevad ja nidele ja valitsusele Tema hinnangu unustatakse ära, et ka dadelt, millised on nende seisukohad pii- maa- ja rannaelanikke ühendavad valdkon- kas need on ikka kõik proportsionaalsed.” suunatud pöördu- maal elavad inimesed ja paljud piirangud rangute küsimustes – palusime poliitikutel dadeülesed mured: piirangud, mis võtavad Talijärve sõnul on keskkonnakaitsega mise maaelu püsi- mõjutavad olulisel määral nende elu. “Siin avaldada arvamust, kas ka nende hinnan- eesmärgiks maainimese ja looduse vastan- seotud piirangud paljudel juhtudel vajali- majäämise asjus. on mõtlemise koht. Nende mõjude hinda- gul on looduskaitseliste piirangute rakendamise, liiga suure kaalu omistamine eba- kud, kuid viimasel ajal on Eestis ära unusta- foto: toomas kelt mine on väga pinnapealne, tihti öeldakse, damine Eestis nii laiaulatuslik, et see ähvar- professionaalsetele aktivistide ühenduste- tud, et piirangud mõjutavad oluliselt maal et neid mõjusid ei ole ja kõik on väga hästi. dab juba maaelu püsimajäämist. Põllu- ja metsamajandus juuni 2021 9 Maa- ja rannarahvas: maaelu lämma tatakse liigsete piirangutega

kommentaar Keskerakond: Plaanime toetussüsteemi parendada Isamaa: Eesti loodust on vaja Eesti inimese jaoks Tõnis Mölder Heiki Hepner keskkonnaminister tumistega jätkata. Kogume dusi, kuidas kompensatsioo- Riigikogu liige, Isamaa aseesimees dal. Miks on nii, et Eestis met- ei pane maainimesi piirangute püsielupaikade laiendami- nimeetmeid muuta tõhusa- sise arvukus ei edene vaatama- vajadusse uskuma. Looduskaitselisi piiranguid se kohta tagasisidet, keskkon- maks ja paindlikumaks ning Maainimest nähakse üha roh- ta laiaulatuslikele kaitseala- Ei ole erandiks, vaid pigem kehtestatakse meie kõigi hu- naamet kohtub soovi korral nende ringi laiendada. Esma- kem probleemina ja üha vä- dele ja rangetele piirangute- reegliks, kui kitsenduste sead- vides, nende eesmärk on elu- maaomanikega ja käib plaa- seks vajaduseks, mida tuleb hem loodushoiu osana. le metsade majandamisel. Soo- misel jäetakse maarahva arva- rikkuse hoidmine. nitavate piirangutega metsas. kaaluda, on erametsatoetuste Juba on kuulda sapiseid mes traditsioonilist metsama- mus tagaplaanile ning antak- Praegugi käib ministee- Samuti teeb keskkonnaamet maksmine ka sellistes piiran- kommentaare maa- ja ranna- jandust ei piirata, läbi aega- se aina suurem sõnaõigus hu- riumis ja keskkonnaametis ekspertiisi ELFi ettepaneku guvööndites, mis ei jää Natu- rahva esindajate pöördumise de on metsisele jahti peetud ja vigruppidele, kel puudub maa- kaks olulist ja suure avalikku- kohta rahvusparki laiendada. ra 2000 aladele. peale, et mis nad virisevad, me metsise arvukusega ei ole lahti eluga tihedam seos. se tähelepanu all olevat prot- Enne otsuse langetamist kaa- Plaanime kogu erametsa- kõik peame pingutama. Kui- midagi. Miks Tallinnast kahek- Metsanduses tööd saavate- sessi – ELFi ettepanek Aluta- lun kõiki eesmärke, ökoloogi- toetuste süsteemi laiemalt das see “kõik” metsa poole peal sakümne kilomeetri kaugu- le inimestele põrutatakse ilma guse rahvuspargi laiendami- lisi, majanduslikke, sotsiaal- analüüsida ja püüame leida paistab? sele Helsingi parkidesse tuleb pikema jututa täie rauaga – is- seks ja keskkonnaameti ette- seid kui ka kultuurilisi. Selge võimalused selle parendami- See, et piirangud on iga aas- lendorav elama vabatahtlikult, tuge kevadelsuvel kolm kuud panek lendorava püsielupai- on see, et kui midagi piirata, seks. Maadeasenduse taasta- ta kasvanud, on fakt. Enamas- aga meie peame sisuliselt ini- tööta kodus, kuulake linnulau- kade laiendamiseks. Mõlema- siis peavad selleks olema kaa- mise osas on kindlasti vaja- ti põhjendatakse seda halve- mese majandustegevuse hõre- lu ja imege näppu. Kui aga töö- ga oleme praegu kohalike ela- lukad põhjused. lik väga põhjalik analüüs ja nenud olukorra või kaitse eba- dalt asustatud Alutaguse laan- ta inimese rahakott hakkab nikega suhtlemise faasis, olen Nõustun, et on vajalik üle arutelu, kuna selle muudavad piisavusega. Paraku ei osutu tes välistama, kui lendorava tühjaks saama, siis pole ime, et ministrina juba kohtunud vaadata maaomanikele mõel- komplitseerituks just seotud rakendatavad piirangud ala- elupaiga avastame. Sellised pii- nii mõnigi, kellele soovitati nä- erinevate osapooltega ja plaa- dud kompensatsioonimehha- toimingute keerukus ja nende ti kuigi efektiivseks. Teinekord rangud, mis ei lahenda prob- pu imeda, kipub seda hoopis nin selliste silmast silma koh- nismid. Soovime leida lahen- mahukus. on nende kasutegur suisa ma- leemi, vaid on asjaks iseeneses, näitama.

Sotsid: Otsused peaks olema läbipaistvamad ja kahjud hüvitatud EKRE: Eesti on piirangutega ära piiratud Riina Sikkut Merry Aart Riigikogu rahanduskomisjoni ja kompenseeritud, ei tajutaks loogiline eesmärk, olgu ta Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees gune tootmine on kurjast. On riikidest. Keegi võiks välja ar- Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ilmselt liiga laiaulatuslikena. ohustatud liigi elupaiga kait- põhjust küsida, kui kaua põllu- vutada, milline on selle maail- Piirangud tekitavad juba ise- Seega mure pole pelgalt kaitse, liigilise mitmekesisuse, Vahel tundub, nagu oleks riigi mehed, metsamehed ja kalurid maparandamise tulemus, kui enesest vastasseisu, olene- sealuses pindalas või piiratud unikaalse ala või pärandkoos- eesmärk tühjendada maapiir- suudavad vastu pidada olukor- arvestame meeletut logistikat mata sellest, kas tegu on te- tegevuste mahus. Ka maast- luse säilitamine, ei peaks vä- konnad inimestest ja sundida ras, kus traditsiooniline inim- teistest riikidest. hase, raudtee või loodukait- merest-metsast sissetulekut listama automaatselt majan- muidu ise hakkama saavad ini- tegevus on sattunud põlu alla? Lahendus? Keskkonna, sot- sealaga. saavate inimeste ühispöördu- dustulu teenimist, matkarada mesed toetussõltlasteks. Nii keelame huntide laskmi- siaalsete, majanduslike ja kul- Juhuslikuna näivad otsu- mises oli eraldi välja toodud või maalitudengite praktikat. Huvigruppide meelest on se, aga tekitatud kahjud jäävad tuuriliste eesmärkide vahel sed, mida ei selgitata, ning analüüside vajadus ja tead- Võib-olla aitab ökoloogi- meil kliimakriis, elurikkuse- maainimese kanda. on vaja leida tasakaal. Ehk on kahju jätmine piirangute all mispõhine otsustamine. lise eesmärgi saavutamisele kriis, ökokriis ja muud looduse Puidutööstustele vajalik- aeg hakata mõtlema ka sel- kannatajate kaela tekitavad Looduskaitseliste piiran- kaasa ka see, kui maal on töö- ja inimeste elutegevusega seo- ku palki toome järjest rohkem lele, et kui looduse kaitsjate pahameelt. Looduskaitseli- gute eesmärk on kahtlema- kohad, inimesed on ise loo- tud kriisid. Tegelikult oleme väljast sisse, raha jääb teise rii- poolt nõutud piirangud osu- si piiranguid, mille puhul ot- ta ökoloogiline. Samas on ees- duse ilu näinud ja kaitsealune jõudnud hoopis käegakatsuta- ki, aga logistikaga kaasnevad tuvad ebaotstarbekateks, tuleb susetegemine on läbipaistev, märgi saavutamiseks tavali- allikas või ökosüsteem elab ka vama kriisi servale, mille on te- probleemid tulevad meile. Mu- neil endil mõelda, kuidas kah- otsus põhjendatud ja kahjud selt mitmeid võimalusi. Öko- me kultuuriloos. kitanud suhtumine, et igasu- nadest üle 50% toome teistest ju korvata. toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 10 võistlus [email protected] juuni 2021 Maiker Reimann alistas kuuekordse meistri 22. mail Räpinas toimunud käsitöö palkmajaehitajate kutse võistlusel selgitati välja parimad nii professionaalide, õpilaste kui ka kirvemeeste kategoorias. Võitja tööhoos!

11. korda toimunud võistlusel võtsid mõõ tu nii oma ala professionaalid kui ka eri ala omandavad õpilased. Parimat tehni kat ja kiirust näidati palkmaja ühe olulisi ma konstruktsiooni osa – nurgatapi ja vara – valmistamisel. Professionaalide kategooria oli sel aastal vaieldamatult eriline, kuna kõik võistlejad, sh ka kuuekordne võitja Veiko Palm valisid nelja erineva nurgatüübi – Norra tapp, Ees ti tuulelukuga puhasnurk, Eesti tuuleluku ga järsknurk ning sadultapp – hulgast tege miseks järsknurga. Kokku üheksal korral osalenud ja tavapä raselt Norra tapi tegemises võistelnud Palm võistles esmakordselt järsknurgaga ja kao tas meistritiitli 14 sekundiga. “Olen võidu üle ääremiselt õnnelik ning selle võiks ni metada püsivuse tiitliks,” sõnas võistluse võitnud Maiker Reimann. “Olen kuuel kor Käsitööpalkmaja ehitajate võistlus enam suuremaks kasvada ei saa! ral osalenud ja iga kord on olnud mingi ja ma – küll II maailmasõja aegne püssikuul tapis, enda eksimused, võistlusnärv jne, kuid täna oli minu päev. Kõik oli paigas!” Käsitööpalkmajad muutuvad rõõmustas ta, lisades, et võidu kindlustas teadlik otsus kulutada rohkem aega täpse iga aastaga populaarsemateks le märkimisele. Toomas Kelt Traditsiooniliste käsitööriistade ehk kir [email protected] käsitööriistu, proffide ja õpilas “Kui aastaid oli võistlustel vemeeste kategoorias oma 10. võistlusel esi te kategooriates olid lubatud ka 10–15 osavõtjat, siis viimase kol kohale tulnud Margus Palolill oli ainus, kes Käsitööpalkmaja ehitajate elektrijõul töötavad tööriistad. me-nelja aastaga on nende arv võistles samal päeval kahes kategoorias – võistlus on maailmas ainulaad- Võistlejad pidid kiirust ja pari kasvanud üle 25 ja rohkem me nii kirvemeeste kui ka proffide arvestuses. ne. Eestis on seda juba üksteist mat tehnikat näitama palkma võistlejaid vastu võtta ei saa. Ei Kõige enam võistlejaid osales sel aastal aastat korraldanud Puitmaja- ja olulisemate konstruktsiooni suuda seda enam ära hallata,” õpilaste kategoorias. liit koostöös Hiiumaa ameti- osade – nurgatapi ja vara – val rääkis Kivil. Võistluse korraldaja Lauri Kivili sõnul kooliga. Sel aastal võttis Räpi- mistamisel. Võitjaks tuli üles Tema hinnangul on popu on käsitöö palkmaju valmistada oskavate nas omavahel mõõtu 29 käsi- ande lühima ajaga ning kor laarsuse ja võistlejate arvu kas spetsialistide arv ja ka oskuste tase teinud töölist. rektseimalt teostanud võistleja. vu taga ka Hiiumaa ametikoo viimaste aastatega meeletu arengu. “Näe Võistluste korraldaja, Puit Käesoleva aasta profiklassi li töö, kus õpetatakse palk me uue põlvkonna jõulist pealekasvu selgelt majaliidu tegevjuht Lauri Kivil võitja Maiker Reimann rääkis, majaehitajaid. Seal koolis õpi just õpilaste kategoorias ning ka proffide ja rääkis Metsamajandusuudiste et võidu tõi tähelepanu töö täp vad ka õpilaste klassi võistle kirvemeeste arvestuses, kus on igal aastal le, et kutsevõistlus teenib kah susele. “Olulised on siin kiirus ja jad. “Nii need mehed liiguvad – üha enam võistlejaid, kellega oleme varase Kirvemehed elektrilisi tööriistu ei kasutanud. te eesmärki. täpsus. Seekord ma valisin selle alustavad õpilaste klassis ja mõ malt kohtunud õpilaste arvestuses,” ütles ta. fotod: puitmajaliit, toomas kelt “Esiteks soovime palkmaju tee, et pöörasin tähelepanu töö ne aasta pärast liiguvad proffi Võistluse peakorraldaja on veendunud, tootvatesse ettevõtetesse profes täpsusele. Eks ajas võis nii veidi de või kirvemeeste klassi,” sel et arengute kõige olulisem suunaja on ol sionaalseid töötajaid. Kindlas kaotada, kuid pärast polnud va gitas Kivil. nud Hiiumaa Ametikool koos sealsete palk võitjad ti tõstame selle võistlusega et ja tehtud vigade parandamisele Võistluse korralduses lõi kaa ehituse õpetajate Ivo Leiaru ja Andres Veeli Tänavused parimad käsitööpalkmaja tevõtete töötajate kompetentse, enam aega kulutada.” sa ka Räpinas tegutsev käsitöö ga. Kivil tõi täiendavalt välja, et kogu võist ehitajad kuna nad näevad, kuidas nen Igapäevaselt Noodapera OÜs palkmajatootja Hobbiton. Ette luse tehnilise ettevalmistuse, sh võistlus de kolleegid teevad nurgatap vanade majade taastamisega võtte juhatuse liige Ragner Lõbu nurkade tootmise, võistlusala planeerimi Professionaalid pe. Ja kindlasti on sellel ka ül tegelev Reimann lisas, et se lisas, et selline võistlus on ärata se jm korraldasid sel aastal just HAKi õpe 1. Maiker Reimann dine mainekujunduslik ees da tööd tehes jääb tehtust jä nud ka maailmas tähelepanu. tajad koos õppuritega. 2. Veiko Palm, proffide kategoorias varem 6 võitu märk. Eks info sellest, et me se rele jälg, mis niipea ei kao. Sa “Ma ei tea, et kusagil veel sellist Kivil peab oluliseks, et kutsevõistlus on 3. Ahto Naruski, osalenud kõigil 11 võistlusel, da võistlust siin korraldame, muti meeldib talle, et töö ühen võistlus toimuks,” rääkis Lõbu. suurepäraselt integreeritud ka kooli õppe proffide kategoorias varem 3 võitu läheb ka avalikku meediaruu dab endas nii vaimset kui füü Ta meenutas, et varasematel programmi, moodustades koolilõpetaja mi ja needsamad nurgad, mida silist poolt. aastatel on võistlusel osalenud te puitmajaehitaja kutseeksami praktilise Kirvemehed täna siin valmistati, need kaks ka välisvõistlejaid. “Soomest ja Võistlejate arvul piir käes osa. “Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõist 1. Margus Palolill kümmend üheksa ilusat võrra Norrast on olnud. Ja ükskord lus on meie sündmuste sarjas üks ideaal 2. Ivo Leiaru, Hiiumaa Ametikooli õpetaja tust palgist tehtud nurka lähe Palkmajade ehitamine ja taasta oli ka Jaapani meister võistle seim näide erinevate osapoolte – katusorga 3. Margus Orgmäe, Hiiumaa Ametikooli õpilane vad Peipsi äärde külastajatele is mine on aastatega Eestis muu mas. Tema käis veel aasta varem nisatsioon, õppeasutus, ettevõtted – koos tepinkideks. Ja niimoodi see kä tunud järjest populaarsemaks. siin võistlusi vaatamas, siis har tööst, mille tulemusel sünnib kogu sekto Õpilased sitööpalkmaja lugu üle Eesti le See kajastub ka käsitööpalk jutas aasta ja tuli ka võistlema.” rit kõnetav, arendav ning publikule atrak 1. Priit Maisalu, Hiiumaa Ametikool vib,” rääkis Kivil. majaehitajate kutsevõistluses, Sel aastal jäid aga välisvõistle tiivne sündmus. 2. Rene Miilen, Hiiumaa Ametikool Kirvemeeste kategoorias toh mis niisama lihtsalt suuremaks jad koroonakriisi tõttu kind Puitmajaliit 3. Siim Tirmaste, Hiiumaa Ametikool tisid võistlejad kasutada ainult enam kasvada ei saa. lalt kõrvale. Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 juuni 2021 [email protected] reklaam 11

T2 pritsimine

T1 pritsimine

Kindlusta saak Bayeri fungitsiidide ja puhtimisvahenditega! Kampaania 2021

400 l 700 l 1000 l KAMPAANIA- Makita akunurklihvija Makita lehepuhur Makita tööriistakomplekt AUHINNAD

Kampaania kestus: 01.01.2021 – 30.09.2021. Kampaania tooted: Kampaania tingimused ja lisainformatsioon Bayeri kodulehel: cropscience.bayer.ee

JÄTKUSUUTLIKKUSES Kasutage taimekaitsevahendeid ohutult. PEITUB VÕTI Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus. cropscience.bayer.ee toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 12 UUS JUHT [email protected] juuni 2021 Randel Länts: RMK nõukogu ei ole kummitempel

TOOMAS KELT [email protected] Aga see oli ka kohe selge, minu loodan, et selles löövad kaasa ka me selgust saama, milline on selge on ka see, tuues võrdluse minevik on ju olnud poliitikas erametsanduse esindajad. meile antav suunis, milline on eraettevõtlusest, et kui ettevõtte Riigimetsa Majandamise Kes- ja viimased pea neli aastat era- Nii saame teada, milline on see ühiselt formuleeritud po- nõukogu omanike ootusi ei täi- kuse (RMK) nõukogu valis 25. ettevõtluses. ühiskonna ootus RMKle ja siis liitiline otsus, mis ütleks meile, da, ei vahetata välja mitte oma- mail esimeheks ettevõtja Ran- Aga jah, metsandusega iga- vaatame seda, kuidas seda oo- mis suunas me peame tegutse- nikke, vaid nõukogu. del Läntsi. sugune side puudub peale sel- tust peegeldavad poliitikud. ma. Üks riigile kuuluv organi- Meie esimene nõukogu koos- Intervjuus Metsamajandus- le, et aeg-ajalt käin metsara- Tegelikult ühe väikese suunise satsioon peab lähtuma ikkagi olek oli väga hea ja ülevaatlik ja uudistele räägib Länts nii met- dadel ja et mul on omal pisike poliitilise ootuse kohta oleme sellest, millised ülesanded tal- selgelt jäi kõlama mõte, et meie sandusdebatist ühiskonnas kui maatükikene, kus on kahesajal juba teada saanud läbi riigieel- le pannakse. tegevuse aluseks peab olema RMK nõukogu rollist. Poliitiku- ruutmeetril puid, aga seda ei arve strateegia, see on dividen- Sellepärast on praegu natu- poliitiline ootus, mis on ühiselt telt soovib Länts saada kindlaid saa metsaks nimetada. Nurga- dide vähendamine. Nüüd tuleb ke vara sellele küsimusele vasta- ja selgelt deﬁneeritud. suuniseid, millises suunas RMK ke ühest metsast vaid. Aga ar- aru saada, mida see tegelikult ta. Võib-olla sügis on selles osas liikuma peaks. van, et ega see selles mõttes ole- tähendab ja kuidas sellest tule- targem. Selge on, et kogukon- Kas RMK nõukogu roll peaks gi oluline, sest kui vaadata nõu- nevalt leida tasakaal metsa ma- dade ja huvigruppidega suhtle- tõusma? Vahepeal on tundunud, Miks otsustasite selle ameti- kogu poolt, siis seal peaksidki jandamise ja metsa hoidmise, mist peab jätkama. Uue nõuko- et ega see nõukogu eriti silma posti vastu võtta? See otsus tu- oleme võimalikult eripalgelised metsa säilitamise ja ühiskonna- gu aeg on aga olnud liiga lühi- paista. Sellele ma vastata ei oska. li raskelt. Eks ma olen seda met- RMK nõukogu esimeheks inimesed. Metsandusdebatid le tagasi andmise vahel. ke, et vaadata sellesse protses- Olen selles ametis esimest kor- sadebatti professionaalselt või valiti ettevõtja Randel Länts. on väga suur ühiskondlik osa ja Selliseid küsimusi tahangi si sisse ja aru saada, kas seal on da ja pidanud ühe koosoleku, siis lihtsalt huvi mõttes ju jäl- FOTO: HELEN AUNBAUM usun, et mul on olemas nii ühis- esitada ja usun, et nõukogul tu- mõistlik midagi teistmoodi te- aga selge on, et nõukogu ja ju- ginud aastaid. Kui mulle see et- kondlik taju kui proffesionaal- leb väga tihe sügis, et läbi viia ha. Ja muidugi on laiem küsi- hatus peavad vedama ühist as- tepanek tehti, siis esialgu olin ne taust ühiskonnast aru saada. arutelusid ja strateegiapäevi. mus üldse, et mida nende KAH- ja. Ei saa nii olla, et juhatus val- kõhklev. Nõusolekuks läks ikka KES ON KES Kogu tegevust tuleb ju planeeri- aladega teha – erinevaid ettepa- mistab kõik asjad ette ja nõu- mitu nädalat aega ja mitu näda- Randel Länts Mismoodi see metsandusde- da ja kavandada. See on praegu nekuid on õhus mitmeid. kogu nii-öelda “koputab” need lat vestlusi. batt RMK nõukogu poolt vaada- kõige olulisem tegevus ja alles ära. Ei saa olla ka nii, et nõukogu Minu jaoks on selle ameti Lõpetanud Tallinna Ülikooli rii- tes edasi peaks minema? Sellele sealt saadud tulemuse järgi saa- Meie keskkonnaministeeriumi teeb kusagil omi plaane ja tuleb suurim väljakutse saada aru, et giteaduste eriala ja õpib Tar- küsimusele oskan parimal ju- me hakata uusi sihte seadma. või laiemalt üldse poliitiline ot- siis nende grandioossete ettepa- kuidas RMK või laiemalt üldse tu Ülikoolis muutuste juhtimist hul vastata aasta lõpus või järg- sustusmehhanism ei ole met- nekutega juhatusse. Ja kindlas- metsandussektor ennast deﬁ- ühiskonnas. mise aasta jooksul. Me ei ole se- Mis on kõige tähtsamad üles- sanduse suhtes väga konkreet- ti ei ole ka minu isiklik ambit- neerib ja ennast üldisesse ühis- Olnud Sotsiaaldemokraatliku da veel nõukogus arutanud, anded, millega RMK nõukogu ne olnud, selgeid suuniseid ei sioon istuda nõukogus ja vajali- kondlikku debatti asetab. Ja vä- Erakonna peasekretär, Viljan- aga niipalju, kui olen pidanud tegelema peaks hakkama? Kas ole ja nii lähevad mitmed asjad kul hetkel vaid kätt tõsta. Algu- ga loodan, et minu teadmistest- di linnavolikogu esimees ja Eu- eravestlusi nõukogu liikmete kuulub nende hulka ka KAH-ala- isevoolu teed. Kas ma eksin, kui sest peale teadvustasin endale oskustest ja mõtlemisest on sel- roopa Liidu Regioonide komi- ja RMK juhatusega, saan aru, et de teema, mis viimasel ajal on arvan, et teie üheks ülesandeks suurt väljakutset ja avalikku tä- les protsessis kaasalöömiseks tee asendusliige. Sotsiaaldemo- võib-olla peame ikka päris nul- väga teravalt päevakorda tõus- RMK nõukogu esimehena on te- helepanu, mis ametiga kaasneb. kasu. See oli siis teine põhjus, kraatialikust Erakonnast lahkus list alustama. nud, võib öelda, et lausa ühis- ha poliitikutele selgeks – öelge See kõik kohustab ja motiveerib miks mu vastus nõusoleku poo- 2019. aasta detsembris. Kõigepealt tuleb aru saa- konda lõhestanud? Kahtlema- nüüd konkreetselt ära, mis suu- mind tegutsema ja loodan, et ka le kaldus. Loodan väga, et mul Kuulub Eesti Vehklemisliidu ju- da, kuhu positsioneerus RMK ta peame ka sellega tegelema, nas me peame liikuma? Kaht- teisi nõukogu liikmeid. õnnestub niiviisi panustada, et hatusse. või laiemalt kogu metsasektor ega me nõukogus ela mingisu- lemata. Aga ma kinnitan ka, et Tuleviku suhtes olen opti- kõik osapooled on natuke roh- Asutas tänavu veebruaris koos viis-kuus aastat tagasi ja kus on guses suletud süsteemis, et ei RMK nõukogu ei ole keskkon- mistlik, sest juba esimene nõu- kem rahul, kui praegu nad on. endise Keskerakonna pressi- praeguseks selle ühiskondlikus tea, mis toimub. Aga ütlen veel, naministri või valitsuse käepi- kogu koosolek jättis neist ini- esindaja ja Tallinna TV juhi Taa- arutelus. See olukord tuleb en- et ärme rutta sündmustest et- kendus, mingi kummitempel, mestest väga hea mulje. Kõik on Milline seos teil metsandusega vi Pukiga valitsussuhete büroo da jaoks kaardistada, seda mui- te. Muidugi on KAH-alad oluli- kus ise mingeis asju ei otsusta- koostöömeelsed ja koostöö viib on? Seos praktiliselt puudub! Skia Consult. dugi mitte RMK üksi, vaid väga ne teema, aga nende osas peata, vaid viiakse käske ellu. Aga asju edasi. Põllu- ja metsamajandus toimetaja Meelika Sander-Sõrmus tel 667 0111 juuni 2021 [email protected] metsakahjur 13 Eestile läheneb saare-salehundlane Soome taimekaitse kontroll hoiatab uue saarepuu kahjuri – saare-salehundlase eest. Aasias elutsev mardikas on liikunud järjekindlalt lääne poole ja jõudnud Peterburi piirkonda. Varsti on see mardikas ka Soomes, kirjutab Metsälehti. Kas lisaks saaresurmale peavad meie allesjäänud saarepuud saama hakkama ka uue kahjustajaga?

Heino Õunap Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist mis on mis Kui ohtlikuks võiks saare-salehundla- Saare-salehundlane ne kujuneda meie saartele, on raske en- Meile “oodatav” uus mardikaliik on loo- nustada. Venemaal tunduvad talle meeldi- duslikult levinud Venemaa Kaug-Idas, Kir- Agrilus planipennis vat pargid, alleed ja põllukaitseribad, ent de-Hiinas, Jaapanis ja mõlemas Koreas. Suure hävitusjõuga puidumardikas – hävi- vähe on andmeid kahjustuste kohta puis- Aastal 2002 avastati ta Põhja-Ameerikast, tab puu ühe aastaga, suuremate ja tervema- tutes. Pole selge, kas talle ei sobi puistud nüüd on see liik registreeritud 36 USA osa- te puude peale võib kuluda 2–3 aastat. ja ta eelistab avatumaid elupaiku või ee- riigis ja viies Kanada provintsis. Aastal Esineb peamiselt saarepuul, aga ka jalakal listab ta metsas kasvavale harilikule saa- 2003 avastati ta Venemaalt Moskvast, kuid ja pihlakal. rele muudel aladel laialdaselt kasvatatavat hiljutiste uuringute järgi oli ta Moskvas Hea lennuvõimega, mis lihtsustab tal puu- pensilvaania saart. kohal juba kümmekond aastat enne sajan- dele pääsemist. Seirel kasutusel nüüd ka püünised divahetust. Vastsed kreemikasvalged, täiskasvanult 25– Mõne aasta eest avaldatud andmetel oli 35 mm pikkused. Kaevandavad saare koore Eestis korraldab ohtlike invasiivsete tai- saare-salehundlane levinud Moskvast lõu- all toitudes pikki serpentiinjaid käike ja nuk- mekahjustajate seiret ja kohustuslike tõr- na poole ligikaudu 500, läände 350 ja loo- Saare-salehundlase valmik kuvad puidus. jemeetmete võtmist põllumajandus- ja toi- desse, seega Eesti suunas, 150 kilomeet- sööb puu lehti ja suurt kahju Valmikud 8,5–14,0 mm pikkused ere- kuni duamet. Koos Keskkonnaagentuuriga teri ulatuses. Kaks aastat tagasi leiti selle ei tee. sinakasrohelised, vilkad ja soojalembesed. hakse ka saare-salehundlase seiret. Aasta- hundlase esimene kahjustuskolle Ukrai- Kahjuri vastne aga uuristab Toituvad saare lehtedest. tel 2015–2018 piirdus see saarekahjustus- nas, Valgevene piirini oli tal jäänud siis lii- koore alla käigud, mis puu Arengutsükkel kestab ühe aasta. te uurimise ja vaatlustega, kahel viimasel kuda 70 kilomeetrit. Eelmisel aastal lei- hävitab. fotod: shutterstock Allikas: heino õunap, wikipedia aastal on olnud võimalik kasutada ka saati aga kolm saare-salehundlase kahjustus- re-salehundlase feromoonpüüniseid, see kollet Venemaa Leningradi oblastis Peter- parandab kahjuri varajase avastamise või- hofi ümbruses – Eesti piirist vaid pisut üle kas üksteisega kohanenud, seal leidub ka Valmikud ei tekita lehtede söömisega malusi oluliselt. Püüniseid on paigaldatud 100 kilomeetri kaugusel. hundlase arvukust vähendavaid loodus- kuigi suurt kahju, kuid vastsete tegevuse saarepuudele bensiinijaamade ja puhke- likke vaenlasi, keda uutel aladel on vähe. tagajärjel hukkuvad puud, olenevalt suu- kohtade lähedusse suuremate maanteede Kahju tekitavad vastsed Ameerikas on selle hundlase toidu- rusest, ühe kuni mõne aasta jooksul. Sel- ääres, mida mööda liigub Venemaalt tu- Algsel kodumaal on saare-salehundla- puud peamiselt pensilvaania saar (Fraxi- le putuka põhjustatud kahjustuste tõttu lev autotransport, samuti raudteejaamade se peremeestaimed peamiselt kohalikud nus pennsylvanica), ameerika saar (F. ame- on Põhja-Ameerikas hukkunud sadu mil- lähedusse ning imporditavat saarepuitu saareliigid, aga vahel leidub teda mõnel ricana) ja must saar (F. nigra), aga ta kah- joneid saarepuid. Puude kaitsele kahjuri töötlevate ettevõtete ümbrusesse. muulgi lehtpuul. Märkimisväärset kahju justab ka Euroopast introdutseeritud saa- eest, hukkunud puude eemaldamisele ja Käesoleval aastal pöörame senisest ta seal ei põhjusta. Eks ikka seetõttu, et ae- ri, sealhulgas meie ainukest looduslikku uutega asendamisele on kulunud miljar- veelgi suuremat tähelepanu Ida-Virumaa- gade jooksul on peremeestaimed ja putu- saareliiki – harilikku saart (F. excelsior). deid dollareid. le, eriti piiriäärsetele aladele.

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost PÕLLUMAJANDUSLOOMADE Baltic Vianco Trading OÜ TRANSPORDITEENUS Sänna küla Rõuge vald PROJEKTID 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 BALTIC GRASSLAND BEEF [email protected] www.balticvianco.ee SWISS GRASSLAND GENETICS toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 14 taimekasvatus [email protected] juuni 2021 Hernes ja põlduba kõrrelistest ning haigustest puhtaks Kvaliteetse herne ja põldoa kasvatamisel on olulisel kohal soodsate kasvutingimuste tagamine ning taimekaitse. Kuna kasvupinnad on viimastel aastatel suurenenud, ei pääse paljud isegi herne kasvatamisel haigusetõrjest, rääkimata põldoast.

Tiiu Annuk põllumeeste ühistu KEVILI agronoom Levinumad haigused Hernes ega põlduba veel ei õitse, siiski on Herne laikpõletik aeg hakata mõtlema, mida kasutada hai- sega ja mõjutavad taime kõi- guste vastu, et saada haigustevaba see- Mycosphaerella pinodes, ki osi. Sageli muutuvad varred me ning turustada seda võimalikult kõrge Ascochyta pisi, mustaks, eriti alumistel osadel. hinnaga. Visuaalne välimus on peamine, Phoma medicaginis var pinodella Haigus areneb kergemini mida hinnatakse kvaliteedi määramisel, märjal hooajal pärast soojemat Haigustunnused see peab olema kahjustamata ning laiku- temperatuuri ja pikaajalist le- dest võimalikult puhas. Mida puhtam on Ascochyta kompleksi kuuluvad hepinna niiskust. Phoma teki- seeme, seda suurem on tõenäosus, et see kolm lähedast seent, mis või- tab ka väiksemaid lehekahjus- läheb toiduklassi. vad hernel põhjustada lehtedel tusi, kuid levinum sümptom ja kaunadel laike. on varrealuse mustaks värvu- Kõrreliste tõrje ja leheväetamine Kõik haigustekitajad on mine, mis põhjustab juuremä- Praegu on sobiv aeg anda soovi korral lehe seemnete kaudu levivad ja suu- danikku, see võib välja kuju- kaudu väetisi ning teha kõrreliste umbro- davad ellu jääda taimejäänus- neda juba õhutemperatuuril hutõrjet, sageli saab need tööd ka ühilda- tel, ehkki Mycosphaerella pino- 6–8 °C. Kahjustuse tagajärjeks da. Liblikõielistel loetakse võtmeelementi- des ja Phoma medicaginis või- on taimede enneaegne vana- deks magneesiumit (Mg), mangaani (Mn), vad olla ka mullas. Iga pato- nemine, kidur kasv ja taimede boori (B) ja molübdeeni (Mo). geeni sümptomid on erinevad, hukkumine. Magneesium suurendab saagikust ja kuid A. pisi tekitab kõige eris- Haiguse levik parandab kvaliteeti. Mangaan parandab tatavamat tüüpi lehe- ja kauna- vastupanuvõimet haigustele ning külma- laike. Nakatunud seemed põh- Kõik kolm seeneliiki säilivad dele, lisaks suurendab saagikust ja paran- justavad nakatunud seemi- seemnetes 5–10 aastat. Naka- dab kvaliteeti. Boor soodustab õitsemist kuid ja haigustunnused ilmne- tunud seemikutel tekivad kah- ning kaunade arengut ja täitumist. Samuti vad varsti pärast tärkamist, eri- justused, millel arenevad pük- suurendab saagikust ning parandab saagi ti märja ilma korral. niidid. Pükniidid sisaldavad kvaliteeti. Molübdeen on oluline juuremü- Herne lehtedele, vartele, eoseid, mis vabanevad vihmas- garate arengul, kuna suurendab nende ar- kaunadele ja seemnetele teki- tel perioodidel. Taime maa- vu. Samuti soodustab lämmastiku fiksee- vad ümmargused või piklikud pealsete osade nakatumist rimist, suurendab saagikust ja parandab 2–4 mm suurused, algul pruu- soodustab suur õhuniiskus sügiskünd, külvikorras pida- saagi kvaliteeti. nid ja hiljem keskelt heleda- (90–100%) ja temperatuur 15– ge kaunviljadega 2–4 aastat va- Kõrreliste umbrohtude tõrjeks on õi- mad tumepruuni servaga lai- 20 °C. Lülieosed levivad vihma, het. Seemnete puhtimine on ge aeg, kui enamik tärganud umbrohtu- gud. Laikudel väikesed tume- veepiiskade ja tuule abil ümb- üks võimalusi vähendada laik- dest on kolme lehe staadiumis. Otstarbe- pruunid täpid on seene vilja- ritsevale koele, kus nad idane- põletikku nakatumist. kas on pritsida enne õitsemist, mil kul- kehad. Vartele tekivad pruu- vad ja tungivad taime, tekita- Haigust saab kontrollida ka tuurtaimed on piisavalt väikesed ega varja nid laigud ja triibud, alumises des iseloomulikke kahjustusi. kasvuaegselt fungitsiidide ka- umbrohtusid. Sel juhul jõuab pritsimisla- varreosas võivad tekkida haa- Kauna läbitungimise taga- idanevate seemikute vartesse. sutamisega. Siiski, fungitsiidi- hus tõrjutavate taimedeni ning preparaa- vandid. Eoste tungimisel kau- järjel tungivad seened seemne- P. medicaginis’el on liblikõielis- de kasutamine hernel on ma- di toime on tagatud. Orasheina tõrjumisel nade seina tekivad sügavamad, tesse. Kõik seened võivad säili- te peremeestaimede ring laiem janduslikult õigustatud siis, saab parima tulemuse, kui sel on piisavalt pruuni värvi kahjustused ja da elujõulisena põllukultuuri- kui M. pinodes või A. pisi, seal- kui pooled lehed taime alumi- lehemassi ning on kõrgust umbes 15–20 need võivad arenevate seemne- de taimejäänustel, ehkki A. pi- hulgas lutsern ja põlduba. sest kolmandikust on nakatu- cm. Kindla tulemuse saavutmiseks kasuta- te pinnale plekke tekitada. si ei tooda puhkeeoseid ega ela nud ning haigus levib keske- Vältimine ja tõrje da kõrgemaid kulunorme. Mycosphaerella pinodes põh- kauem kui aasta. le, samal ajal lubab ilmaprog- Kui töödeldaval alal on õitsvaid taimi, justatud sümptomid tekivad Nii M. pinodes kui ka P. me- Kasutage haigusvaba seemet ja noos vihma ning kõrget õhu- võib taimekaitsetöid teha ainult õhtul, öö- hooajal hiljem, tavaliselt ala- dicaginis toodavad paksusei- haiguskindlamaid sorte. Vali- niiskust ning on oodata kõrget sel või varahommikul, kui mesilased ja tei- tes õitsemisest. Kahjustused nalisi klamüdospoore, mis või- ge optimaalne külviaeg ja -sü- saaki. Niisketes tingimustes sed tolmeldajad putukad ei lendle. on väiksemad ja arvukamad vad mullas püsida mitu aas- gavus. Õigeaegne herne koris- võib laikpõletikku nakatumise kui A. pisi põhjustatud laigud, tat. Klamüüdospoorid suuda- tamin e ja kuivatamine, taime- korral alaneda saagikus kesk- need on lillakaspruuni värvu- vad idaneda ja tungida äsja jäänuste koristamine põllult ja miselt 10–50%. tasub teada Lubatud tooted kõrreliste tõrjeks põldoal ja hernel Põldoa laikpõletik gud. Tugeva kahjustuse korral pole teada, kui kaugele võivad Ascochyta fabae = võib seemnetel tekkida värvi- Didymella eosed tuulega levida. Zetrolat ja Agil 100 ECd Didymella fabae muutusi. Taimejäänuste sisse künd- 0,5–1 mõlemal propakvisafop 100 g/l. mine vähendab tuulega levi- Haigustunnused Levik ja majanduslik kahju Kulunorm hektarile lühiealiste kõrreliste vate eoste hulka. Seemnetööt- nagu tuulekaer jt tõrjeks tuleks 0,5–1 liitrit, Esimesed haigusnähud ilmu- Haigus levib peamiselt seem- lus ja kasvuaegne fungitsiidi- Hernes ega orasheina ja nurmika tõrjeks 1,25–1,5 liitrit. vad noortele lehtedele väikeste nete kaudu ja areneb edasi see- de kasutamine hoiab haigust põlduba veel ei Vahe teiste herbitsiididega 5 päeva. ümmarguste laikudena. Kah- mikutel varsti pärast tärka- kontrolli all, kuid teatud mää- õitse, kuid on Ei tohi segada herbitsiididega, kuid võib se- justatud laikude suurus variee- mist. Haiguskolletes tekkivad neda taimede hukkumist, kuid ral võivad taimed nakatuda. aeg hakata mõt- gada leheväetiste ja fungitsiididega. Boo- rub esialgsest väikesest 1 mm pükniidid sisaldavad eosed, tavaliselt on varred nõrgene- Siiski on mõned fungitsiidid lema, mida ka- ri segamisel on soovitatav piirduda kulunor- kuni 5–8 mm laikudeni, neil mis vabanevad langevate vih- nud ja murduvad ning kauna- võimelised vähendama olu- sutada haiguste miga 1–1,5 liitrit hektari kohta. on helepruun kuni hall kesk- matilkade või niiskusega. de areng pidurdub. Tugevas- liselt nakatumise hulka ja ka vastu, et saada Targa Super mine osa, mida sageli ümbrit- Eosed pritsitakse ümbrit- ti nakatunud kaunades olevad seemnete kaudu levivat nakku- haigustevaba kvisalofop-P-etüül 50 g/l seb tumedam hall kuni must sevale koele ja pärast lühikest seemned võivad olla plekilised se teket. Kõige efektiivsem on, seeme. Kulunorm hektarile lühiealiste kõrreliste, ala, mis võib olla pikliku või niisket ilmastikutingimust või või alamõõdulised. Haigestu- kui neid kasutada varakult en- rukk-kasteheina, aas-rebasesaba, tuulekaera, ovaalse kujuga. pikaajalist niiskust arenevad nud seemnete kvaliteet langeb ne haiguse levikut. Orashein tähk-kukehirsi tõrjeks 0,75–1,25 liitrit, orashei- Heledamas keskmises osas nakkuspaigad lehtedel, vartel ning toiduks need ei sobi. Edukas fungitsiidiprog- põldoa põllul. nale 1,25–2 liitrit. Ei tõrju murunurmikat. on arvukalt tumedaid täppe, ja kaunadel suuremaks kahjus- ramm sõltub põllukultuuri- fotod: tiiu annuk Vältimine ja tõrje Võib segada tärkamisjärgsete herbitsiidide- mis on mittesugulise staadiu- tuseks. Samuti võib toimuda side jälgimisest, haiguse õigest ga, fungitsiididega ja leheväetistega, siiski mi Ascochyta fabae pükniidid. semine süsteemne nakatumi- Nakkuse peamine põhjus on tuvastamisest, pritsimise ajas- herbitsiidide segamisel tuleb olla ettevaatlik Laigud võivad areneda üle lene, mille tulemuseks on süga- seemnetest pärinev, seega ter- tamisest ja õige toote kasuta- ning mitte segada rohkem kui ühte toodet. he pinna ja muutuda arvuka- val asetsev seemnete nakkus. vete seemnete kasutamine on misest. Hilinenud pritsimi- Leopard maks. Kahjustuvad ka varred, Eosed võivad levida ka külg- oluline samm nakkusohu vä- ne ei vähenda tõenäoliselt olu- kvisalofop-P-etüül 50 g/l mis võivad nõrgeneda ja mur- nevatelt põldudelt, nakatu- hendamisel. Seemnete puhti- liselt haiguse esinemist ja in- Kulunorm hektarile lühiealiste kõrreliste pu- duda ja muutuvad punakas- nud umbrohtudelt vihma abil. mine on üks osa haiguste tõr- tensiivsust lehtedel ja vartel, hul 1–1,5 liitrit, mitmeaastaste kõrreliste puhul pruuniks. Nakkus levib kauna- Tõenäoline on ka õhus levivate jest. Ruumiline distants aitab kuid võib vähendada Ascochy- 2–2,5 liitrit. Ei tõrju murunurmikat. dele eostega vihma abil, teki- eostega nakkus. vähendada tuule ja vihmapiis- ta tugevat nakkust kaunadel ja Vahe teiste herbitsiidide vähemalt 7 päeva. vad tumedad sissevajunud lai- Rasketel juhtudel võib esi- kadega levivaid eoseid, kuid seemnete värvimuutust. Põllu- ja metsamajandus juuni 2021 15 Hernes ja põlduba kõrrelistest ning haigustest puhtaks

PANE TÄHELE Haiguste keemiline tõrje

Signum ne pritsimine on kindlasti Mõlemale laikpõletike, roos- Kasutada profülaktiliselt, vajalik põldoa tugeva šoko- tete, liblikõieliste kuivlaik- st enne nakatumist. Nii ta- laadilaiksuse korral. suse, hahkhallituse, põldoa gatakse parim tõrjeefekt ja Pictor Active šokolaadilaiksuse ja valge- kaitse resistentsuse tekki- Hernel laikpõletiku ja ebaja- mädaniku vastu. Kulunorm misel. hukaste vastu, põldoal laik- 0,8 1,0 l/ha. Hernel hahkhallituse, laik- põletiku ja šokolaadilaik- Lubatud kuni 2 korda hoo- põletiku, ebajahukaste tõr- suse, rooste, ebajahukas- ajal. Pritsimiste vahe vähe- jeks profülaktiliselt õitsemi- te vastu. malt 14 päeva. se alguses (BBCH 61 63) või Kasutada alates õiepunga- Switch 62,5 WG esimeste haigustunnuste il- de moodustumisest kuni vil- Laikpõletiku, jahukaste, val- mumisel. Pritsimist korrata jumise keskpaigani (BBCH gemädaniku, hahkhallituse kaunte moodustumise faa- 51 75). tõrjeks. Kasutada alates õie- sis (BBCH 65 69). Lubatud üks pritsimine kulu- pungade moodustumisest Maksimaalne kulunorm 1,0 normiga 1,0 l/ha või jagatud kuni viljumise lõpuni, kulu- kg/ha. Vee hulk 200 400 l/ pritsimine 0,5+0,5 l/ha. norm 1,0 kg/ha. ha. Lubatud maksimaalselt Prosaro Lubatud maksimaalselt 2 2 pritsimist 10 14päevase in- Pritsitakse haigustunnuste korda hooajal, intervalliga tervalliga. Ooteaeg 14 päeva. ilmnemisel, oa ja herne kas- 10 14 päeva. Toimeaine: 240 g/l tau-fluvalinaat Oal (kuivatatav) avamaal, vufaasis õiepungade moo- Amistar 250 SC põldoal hahkhallituse, laik- dustumisest kuni õitsemise Laikpõletike, roostete, ebaja- Raps: 0,2 l/ha; BBCH 30–71 põletiku, ebajahukaste, oa lõpuni (BBCH 50 69). hukaste ja jahukaste tõrjeks. Teravili: 0,15–0,2 l/ha; BBCH 10–75 rooste tõrjeks profülaktili- Mõlemale laikpõletike, roos- Hernel kasutada alates esi- selt esimeste õite avanemi- tete vastu, hernele valge- mese õisiku ilmumisest le- sest või esimeste haigustun- mädaniku, jahukaste hahk- hekaenlasse kuni õitsemi- nuste ilmumisel kuni täis- hallituse vastu ning oale šo- se lõpuni (BBCH 51 69), üks õitsemiseni. Maksimaal- kolaadilaiksuse vastu, kulu- kord kasvuhooajal, kulu- ne kulunorm 1,0 kg/ha. Vee norm 1,0 l/ha. Lubatud ka- norm 0,8 l/ha. hulk 200 400 l/ha. Luba- sutada kuni kaks korda hoo- Oal kasutada alates esimes- tud maksimaalselt kaks prit- ajal, intervalliga 21 päeva. te nuppude kroonlehtede simist 7päevase intervalliga. Propulse värvumisest kuni viljumise Ooteaeg 3 päeva. Kasutada alates põldherne lõpuni ehk kui kõik kaunad Enamikul juhtudel piisab ja põldoa varre pikkuskas- on normaalsuuruses (BBCH ühekordsest pritsimisest 0,5 vust kuni õitsemise lõpuni 59 77), üks kord hooajal, ku- kg/ha õitsemise alguses, tei- (BBCH 3069). lunorm 0,6 l/ha.

Ebaja- hukaste põldoal.

Rooste põldoal.

Põldoa-šokolaadilaiksus talvitub seemnetel ja taimejää- Botrytis fabae nustel mütseelina või skleroot- siumidena, samuti seemnetele Haigustunnused kleepunud koniididena. Laialt levinud ja tavaline, kuid Vältimine ja tõrje intensiivsus varieerub aastast aastasse. Põldoa lehtedele te- Kasvatage haiguskindlamaid kivad algul väikesed šokolaa- sorte, külvake optimaalsel ajal dipruunid korrapäratu kujuga 4–6 cm sügavusele. Külvikor- teravalt piiritletud laigud. Var- ras pidage vähemalt üks aas- Haiguse levik tel ja kaunadel esinevad puna- ta vahet, taimejäänused künd- kaspruunikad triibud. Haigus areneb intensiivselt ke sügavalt mulda. Andke kaa- Laigud võivad kokku valgu- suure, 80–90% õhuniiskuse liumväetist, parandage veere- da ja põhjustada üksikute or- korral, optimaalne tempera- žiimi, suurendage taimedeva- ganite või kogu taime mustaks tuur 15–18 °C. Haiguse areng helist kaugust ja vältige varju- muutumist ja hävimist. Isegi sõltub ilmastikust, kuiva ilma- lisi kasvukohti. Seemnete puh- nõrgal nakatumisel kaunade ga seene areng pidurdub. Kas- timine on samuti variant. arv väheneb. Niiske ilmaga kat- vuhooajal levib tuule, veeprits- Tõrjega tuleks alustada ko- tuvad laikude ääred halli eos- mete ja putukatega. he, kui on näha esimesi hai- kandjate kirmega. Hiljem hai- Tugeva nakkuse korral või- gustunnuseid. Teine pritsimi- getel lehtedel seenemügarad. vad taimed hävida, haiges- ne tuleks teha 3–4 nädalat hil- Väga tugeval nakatumisel võib tumisel on vastuvõtlikumad jem, kui laikude teke taime kogu taim ära kuivada. noored ülemised lehed. Seen ülemistel osadel jätkub. toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 16 PORTREE [email protected] juuni 2021 Ants Pak: tulusaim aeg oli siis, kui sai Leningradis kapsaid müüa Juunikuu 9. päeval oma 80. juubelisünnipäeva tähistanud teenekas köögiviljakasvataja ning juba nõukogude ajal Kadarbiku talu aiasaaduste tootmisele aluse pannud Ants Pak leiab, et põllumeeste katusorganisatsioonid peaksid Toompea otsustajatele jõuliselt survet avaldama, et seadusega pandaks paika minimaalne hind, millega jaekaupmehed peaksid põllusaadusi tootjatelt sisse ostma.

AIN ALVELA kaasautor Mul on

Kui seda lähematel aastatel ei tehta, siis Ees- väga hea ti põllumees kümmekonna aasta pärast meel, et minu enam köögivilja kasvatamisega ei tegele, leiab Ants Pak. elutöö jätkub, Ta kinnitab, et ei taha hädaldada, saati et mu pojad ja veel oma sünnipäeval, aga ütleb, et kui aja- kirjanik köögiviljakasvatuse praeguse olu- pojapojad tee- korra kohta otsesõnu küsib, siis ta ka vastab vad seda väga – ausalt ja keerutamata, mida ta nendest il- maasjadest arvab. tublilt edasi. Pak kiidab oma lapsi ja lapselapsi, kes Ants Paki kõrval nüüdseks Saue vallas Tuula külas tegutseva kuuluvad Kadarbiku Kadarbiku majapidamise põllumajandusli- Köögivilja juhatusse ka ku tootmise ja tööstuse enda kätte võtnud tema pojad Veiko (fotol) ning lubavad seda veel vähemasti järgmi- ja Ville Pak. se kümnendi vältel jätkata. Ta ise aga ütleb, FOTO: ANDRAS KRALLA et pensionärina on ta nüüd ettevõtte ma- janduslikust juhtimisest tagasi tõmbunud ning vaba aega on laialt käes. Mis aga ei tä- üks siis sätib sellele vastavalt oma kasumlik- de olemasolu ning ka kõik see tuleb arves- henda, et ta äri edenemise ja Eesti aiandus- kuse. Alghind peaks olema selline, millega tada tootja kulupoolele. sektori olukorra pärast südant ei valutaks. on võimalik jätkata tootmist. Nii oleks õig- Kasumi toob toodangu väärindamine Ja mis meelel, see ka keelel. lane kõigi suhtes,” räägib ta. “Meile jõudis päris kiiresti kohale teadmi- Kulud kasvavad, tulud mitte Aiasaaduste kokkuostule alghind ne, et juurikate kasvatamise kõrval tuleb “Ega midagi sünni niisama, Kadarbiku edu- Pak on olnud köögiviljakasvatuse ja -müü- hakata tegelema ka tootearendusega ning loo taga on järjekindel töö aastast aastasse,” gi valdkonnas tegev juba 1970ndatest aasta- toodangu võimalikult mitmekülgse vää- ütleb Pak. “Mul on väga hea meel, et minu test, mil enda kasvatatud aedvilju Venemaa- rindamisega. Näiteks hapukapsast tegime elutöö jätkub, et mu pojad ja pojapojad tee- le Leningradi vedas. Nüüd ütleb ta, et tegeli- juba vene ajal. Aga jah, saime aru, et me ei vad seda väga tublilt edasi. Nad teevad tõ- kult oli see aeg aiasaaduste tootja jaoks tu- saa müüa toorainet, vaid peame töötlema sist tööd ja on kõvad patrioodid, aga küsi- lu teenimise mõttes kõige parem aeg üld- põllusaadusi nii, et see oleks tarbijale poes mus on selles, kaua nemadki vastu peavad.” se. Mitte, et ta nõukogude riigikorda taga n-ö käepäraselt müügikõlbulik,” selgitab Samas on ta kriitiline kaubanduse mo- igatseks, vaid selles mõttes, et oma töö eest Ants Pak Kadarbiku talu tootmisstrateegiat. nopoli suhtes, nagu Pak seda ilmingut ise sai raha, mis tõesti seda vaeva ka ära tasus. “Otse põllult ma võiks porgandit müüa nimetab. See puudutab tema sõnul mit- “Sõiduautole järelkäru kapsakoormaga omahinnaga viis senti kilo. Aga pärast kuu- te ainult aiasaaduste tootmist ja turusta- taha ja panime öösel Leningradi poole mi- depikkust säilitamist ja ümbertöötlemist, mist, vaid kogu Eesti tootmist, mis Ants Pa- nema. Hommikul turule, päeval kella ka- kui kuludena tulevad mängu vesi, kana- ki hinnangul on kaubanduse tugevas haar- heks oli kõik müüdud ja raha käes,” meenu- lisatsioon, elekter, tööjõud, pakendid jne, des ning just kaupmehed n-ö juhivad män- tab ta. “Asi oli siis väga konkreetne – kaup omahind kõvasti kasvab ja on kindlasti roh- gu. Nii on ta seisukohal, et kui seesamune sulle, raha mulle.” kem, kui see 25 senti, mida poed kilost ta- kaubanduse monopol ei lõpe, kaob aja jook- Ka taasiseseisvunud vabariigi algusae- havad maksta,” lisab ta. sul Eestist ära igasugune tootmine, sest kau- ga meenutab Pak hea sõnaga – konkurents Pak ei tee saladust, et Kadarbiku tänase bandus surub oma tahte peale, mis siis lah- oli küll kõva, aga kui sa juba oma toodan- edu ja järjepidevuse aluseks on ennekõike tiseletatuna tähendab võimalikult mada- guga letile pääsesid, said kohe ka raha kät- aastate jooksul tootmisse juurutatud oma- laid hindu. Sisuliselt tuleb kodumaisel toot- te, kusjuures hind oli kokkuleppeline ja ra- tooted – mahlad ja smuutid. Umbes pool jal peale maksta, et oma kaubaga üldse jae- huldas nii põlumeest kui kauplejat. Nüüd ei müügimahust ongi juba nende päralt. kettidesse pääseda. pääse paljud vaiksemad tootjad enam let- Iseäranis Kadarbiku tegevuse algusajal On ju ühest küljest arusaadav, et kauban- ti ja ammugi ei ole võimalik kaupmeeste- käis Pak palju välismaal uurimas, kuidas see dus tahab rohkem teenida ja kaupu võima- ga hinna osas läbi rääkida. Ja sellegi pisku aed- ja köögiviljaäri õigupoolest peab käi- likult odavalt sisse osta, aga olukorras, kus raha saad kätte alles 40–50 päeva pärast. ma, et see ka kasumlik oleks. Võttis paljud tootja jaoks kõik sisendid ja teenused kal- Nii kirjeldab teenekas põllumees olnuid ja piiri taga juba läbiproovitud ja edu toonud linevad, poed aga soovivad näiteks juuri- praegusi aegu. tegevused omaks, muu hulgas ka naturaal- kaid saada ikka sama raha eest, mis maks- Uue, põllumajandustootjat vähegi soo- sete aed- ja köögiviljamahlade tootmise. ti veerandsajandi eest, siis loogiliselt võt- siva korra sisseseadmine eeldaks Paki sõ- Nüüd võib ta oma kogemuse pinnalt kin- tes ei ole selline süsteem jätkusuutlik, vä- nul ühiskondlikku kokkulepet – kas meie nitada, et nii Kadarbiku talu kui kogu Ees- hemalt eestimaise põllumajandustootja rahvas tahab ka edaspidi tarbida kodu- ti agroﬁrmade tase ei jää karvavõrdki vä- jaoks mitte. Ants Pak ütleb, et ainuüksi töö- maal kasvatatud põllusaadusi. Mingi pä- lismaiste ettevõtete tasemele alla – ei too- jõukulu on viimase kümne aastaga suure- dev nõukogu, riigi ametkond või muu or- dangu kvaliteedi ega kasutatava tehnoloo- nenud keskeltläbi 40%. Ja konkreetselt Ka- ganisatsioon kehtestab nende kokkuostule gia või põllul müttavate masinate poolest. darbikus moodustab tööjõukulu omakor- igal aastal miinimumhinnad, millest kõik “Meie põllumajandus on maailmatase- da vähemalt 40% kõikidest kuludest. Tulu- saaksid lähtuda ning vastavalt nendele ja mel, siin pole midagi häbeneda,” kinnitab baasi saab aga suurendada vaid mahu ar- oma toodangumahule ka edaspidist tege- ta. “Meil on isegi samad aedviljade sordid, velt ja kui oled tugev ettevõte, siis ka toote- vust planeerida. sest ostame seemned ju kõik niikuinii Eu- arenduse arvelt. “Sõiduautole toimuvad kõik sooduspakkumised, kam- Tema hinnangul peab tänapäeval hak- roopast. Aga Eesti turg on suurtootaja jaoks Kaubandus seisab aga jõupositsioonil, järelkäru kapsa- paaniad, odavad väljamüügid, püsiklienti- kama saamiseks ka aiasaaduste kasvataja ikkagi liialt väike. Aga väljapoole ei kanna- sest saab alati öelda: “Kui hind ei meeldi, ära koormaga taha de boonused. Tootja maksab kinni ka trans- tootma massi, sest vaid nii on võimalik ellu ta liikuda, sest mujal on tootmine odavam. enam tule oma kraamiga meie poodi, sest ja panime öösel pordi ja logistika. Ja lihtsalt kaubanduslik jääda. Pole enam see aeg, kui taluperemees Kasvõi juba sellepärast, et mujal soositak- ega porgandid, kaalikad, kapsad ja kartulid Leningradi poole juurdehindlus veel peale selle,” iseloomus- käib ise turul ja müüb päevas kümme ki- se seadustega kodumaist tootjat. Samas on meil müümata jää – Poolas ja Leedus ootab minema. Hommikul tab Pak tootja ja kaupmehe erinevaid läh- lo porgandit ja tosinkond kilo kartulit. Et meil tarbija ära harjutatud sellega, et köögi- odav kaup järjekorras, seal ollakse valmis turule, päeval kella tepositsioone. konkurentsis ellu jääda, tuleb soetada kal- vili, piim ja liha on poes väga odavad. Euro peale maksma, et meie lettidele pääseda.”. kaheks oli kõik müü- “Olen nõus, et on konkurents, aga konku- lis tehnika põllule ning tootmishoonetesse eest saad osta neli kilo porgandid. Aga sel- Kadarbiku talu on piisavalt suur ettevõ- dud ja raha käes,” rents ei saa olla nii madalal tasemel. Näiteks ja palgata töölised. lele ei mõtle keegi, et see odavus tuleb põl- te, et jaekaubanduse nõutavaid tarnetingi- meenutab Ants Pak kapsa eest makstakse 10 senti kilost, aga Pak räägib, et tootjale oleks kõige kasu- lumehe arvelt.” musi täita ja nii on ka ﬁrma toodang suu- nõukogudeaegset selle hinnaga ei suuda keegi kapsast toota. likum müüa mullaseid juurikaid otse, nii, Nii ei pea Pak sugugi võimatuks tule- remates kauplusekettides olemas, ent Pak äriajamist. Võiks olla kehtestatud minimaalne n-ö alg- nagu need põllult tulevad, aga ka need ajad vikuperspektiivi, kus kunagisest kuulsast on aastaid tunda saanud seda valu ja vaeva, FOTO: JULIA MARIA hind, ütleme 50 senti kilo, millest alla keegi on möödas. Tarbija nõuab pestud, puhasta- kartulivabariigist saab riik, kus ise enam millega see õnnestub saavutada. LINNA selle kauba eest ei saa. Kõik pakkujad kon- tud ja väikepakendisse pandud aiasaadusi. mugulaid ei kasvatatagi, muust aia- ja köö- “Minu kui põllumajandustootja arvelt kureeriks sellest hinnast lähtuvalt ning iga- Nende tootmine aga eeldab vastavate liini- giviljast rääkimata. Põllu- ja metsamajandus reklaamiosakond tel 667 0105 Juuni 2021 [email protected] sisuturundus 17

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Regulaarne lüpsiseadmete pesemise analüüs võib olla piima kvaliteedi säilimisel võtmetähtsusega Lüpsiseadmete puhastamine on lüpsiprotsessi väga oluline osa ning enamasti peetakse seda ise enesestmõistetavaks. Aga kuidas olla kindel, et pesemisprotsess on just nii tõhus, nagu olema peaks?

„On üldteada, et kui pärast iga lüpsiseanssi TASUB TEADA lüpsiseadmeid korralikult ei pesta, võib see DeLaval VPR200 on uuenduslik teabeplat kahjustada piima kvaliteeti,” ütleb DeLavali vorm, mis mõõdab ja analüüsib nii lüpsiette DCA spetsialist Lauri Reidma. „Tõhus pese- võtet ja seadmeid kui ka lüpsioperatsiooni mine lahustab piimajäägid ning eemaldab de tulemuslikkust. See mõõdab staatilist ja need torudest ja seadmetest. Ent vanemate dünaamilist vaakumit, pulsatsiooni, tahho seadmete puhul võib olla keeruline aru saa- meetriat ning juhtib lüpsitegevust. DeLaval da, kas pesemissüsteem töötab efektiivselt. VPR200 suudab jälgida ka lüpsirutiine ja Näiteks võib selle töö halveneda, kui ei ka- seadmete läbilaskevõimet, võrreldes neid sutata piisavalt kuuma vett ega kvaliteetset parimate praktikatega ja soovitades farmi puhastusvahendit või kui lisatakse vahen- dele parimaid lahendusi piima kvaliteedi dit liiga palju. Sel juhul kulutatakse mõtte- tõstmiseks. tult ressursse, saamata oodatud tulemusi.” Uusim seiretehnoloogia annab teada hälvetest pesemissüsteemis DeLaval pakub klientidele põhjalikku lüp- siseadmete pesemise protsessi analüüsi. See on uusim digitaalne seiretehnoloogia, mis arvestab lüpsisüsteemi suurust ja tüü- pi, veekvaliteeti, küttevõimsust ja puhas- tustsükli pikkust ning arvutab nende põh- jal välja tõhusaimad tegevused parima tulemuse saamiseks. Korralikult pestud sead- DeLaval VPR200 Tarbetuid puhastuskulusid vältides saadi ruttu korda ja piima üldbakterite ta- med viivad Teie karja piima kvaliteedi uue- ekraanil on näha säästate raha se normaliseerus kiiresti. Kesk-Euroopas le tasemele! analüüsi tulemusi: „Meil on inimlik kalduvus suurendada vee tuvastas DeLavali analüüs probleemi vee- „Rasvade, mineraalide ja valkude jäägid sinine – kiirus; temperatuuri või puhastusvahendi hulka, klapiga, mida asendades saavutati märki- võivad koguneda raskesti ligipääsetavates- lilla – veetropi sest kipume kahtlustama, et vastasel kor- misväärne vee ja puhastusvahendi kokku- se kohtadesse. See tähendab vajadust lüpsi- pikkus algpunktis; ral pole protsess nii tõhus, kui võiks olla. hoid. Tšiilis muudeti kerge vaevaga prob- seadmeid ka pärast puhastust hoolikalt üle roheline – veetropi Kahjuks pole see aga alati parim lähenemi- leemiks olnud toru kalded ning liiga aegla- vaadata, et bakterite hulk jahutipiimas lii- pikkus lõpppunktis. ne, sest nii võivad lüpsiseadmete puhastus- ne piima- ja veevool muutusid oluliselt su- ga kõrgeks ei tõuseks. Ja isegi siis, kui meie- kulud tarbetult tõusta. On võimalik, et pe- juvamaks. „Meil on kogu maailmast taolisi rei teatab liiga kõrgest bakterite arvust, ei semistsükli kiirus või vee temperatuur va- juhtumeid, kus oleme suutnud piimatoot- VPR200 põhineb samal analüüsitööriistal, pruugi seadmete puhastamine olla esime- jab tõesti muutmist, ent asjakohase põhja- misettevõtetes lahendada kiirelt puhastus- mida lüpsiseadmete testinsenerid kasuta- ne asi, mis farmiomanikul pähe tuleb,” rää- liku analüüsita on praktiliselt võimatu tea- seadmete probleemid, millega oldi varase- vad ISO-testi tegemisel ja kogu lüpsisüs- gib Reidma. da saada, milliseid parameetreid ja kuidas malt nädalaid või kuid hädas oldud,” ütleb teemi seadistamisel. „Analüüsiteenuse ees- Lüpsiseadmete korralikuks puhastami- tuleb muuta,” täpsustab Reidma. Reidma. „Seejuures saame analüüsida süs- märk on aidata farmeritel DeLavali seadme- seks pärast iga lüpsi on oluline kuumuta- DeLavali pesemise analüüsist (DCA) on teemi ja optimeerida puhastusseadmete te abil oma farmist maksimaalselt kasu saada pesemisvesi ettenähtud temperatuuri- üle maailma saanud oluline vahend lüpsi- tööprotsessi isegi enne reaalsete problee- da,” ütleb Reidma. „Kokkuvõttes tahame ai- ni ning kasutada vett ja puhastusvahendit seadmete pesemisprobleemide tuvastami- mide tekkimist.” data tagada piima kvaliteedi säilimist, et õiges vahekorras. Ja mis kõige tähtsam – pii- sel ja kõrvaldamisel. Näiteks Hiinas kasutati DeLavali pesemisseadmete analüüs ei tä- piimakarjakasvatajad saaksid iga päev oma majääkide lahustamiseks peab vesi puutu- seda, et määrata üldbakterite arvu tõus ka- henda seadmete seisakut, kuna seadmeid piimatoodangu eest hästi tasustatud!” ma kokku seadme kõigi sisepindadega pii- he nädala jooksul 10 000-lt 150 000-le (cfu/ saab analüüsida nii hooldamis- kui ka pe- www.delaval.ee savalt pika aja vältel. ml). Selgus, et probleem oli õhuklapis, mis semisprotsessi ajal. Analüüsiseade DeLaval toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 18 börs [email protected] juuni 2021 Piimahinnad langesid mitme kuu kiireimas tempos Viimase kahe nädala jooksul on teraviljahindadele hoogu andnud USAd tabanud kuiv ja kuum ilm. Piimahinnad langesid samas aga mitme kuu kiireimas tempos, sest Uus-Meremaa tootmine on kasvamas.

Mait Kraun VÕRDLUS kaasautor Aastatagusest on piim Euronextil kaubeldava toidunisu hinnad poole kallim on viimase kahe nädala jooksul uuesti kal- Global Dairy Trade hinnaindeks linema hakanud, millele on kaasa aidanud 1400 USAs toimuv nisu hinnatõus. 01.06.2021 Teraviljaturge on toetanud ka üleüldine 1276 toorainete kallinemine, mis tuleneb omakorda majanduse ja nõudluse kiirest taastu- 1300 misest ning valitsuste ja keskpankade stii- mulitest. Ka tarneahelatega seotud probleemid on teravilju toetanud. 1200 Septembrikuu toidunisu hind tõusis kahe nädalaga kokku 4,6 protsenti, 218,25 euroni tonnist. Vahepeal jõudis hind 219 eu- 1100 roni, mis on kõrgeim tase alates 14. maist. Chicago nisu ja mais kallinesid tublisti, sest kauplejad keskenduvad Põhja-Ameerikat tabanud kuivale ja kuumale ilmale. “Hinna- 1000 tõus on seotud peamiselt kuuma ja kuiva ilmaga USAs ja Kanadas,” ütles üks kaupleja Reutersile. 900 Hindu on viimastel päevadel veidi sur- 02.06.2020 vestanud aga asjaolu, et Euroopas on tera- 903 viljade olukord paranenud ning tootmi- 800 sootused on kasvanud. Kui mais Euroopat 01.202006.2021 tabanud vihmad aitasid kevadisest kuivu- sest tulenenud kahjusid leevendada, siis ALLIKAS: GLOBAL DAIRY TRADE praegune soe ilm annab teraviljadele kas- vuhoogu juurde. “Kui soojem ilm jätkub, siis võib nisu “USA Kesk-Lääne ilmaprognoosid ei ole Pärast mais toimunud korrektsiooni on Tänu suure senti. Täispiima pulber odavnes 0,5 prot- kaotatud kasvu kiiresti tasa teha. Tänavu väga head,” ütles üks teraviljaturu kaupleja tublisti taastunud ka rapsiseemnete hin- pärastele ilmadele senti ja keskmiseks müügihinnaks kuju- me Saksamaal varakult saaki ei saa koris- esmaspäeval Reutersile ja lisas, et see nädal nad. Kahe nädalaga on rapsiseemnete hind kasvas Uus-Me nes 4062 dollarit tonnist. Kooritud piima tada, aga hilisemat koristust on võimalik tundub väga kuum ja kuiv. tõusnud 5,6 protsenti, 545 euroni tonnist. remaa lehmade pulbri hind vähenes 0,5 protsenti. Või hin- nüüd vältida,” ütles üks Saksamaa kaupleja. Globaalsed maisi varude ja pakkumise Teistest toorainetest kallines valge suh- piimaand. Suure nad langesid 5,4 protsenti ning keskmine prognoosid on juba langemas, kuiv ilm on kur 4,3 protsenti ning tonn maksab Londo- nenud pakkumi müügihind oli 4690 dollarit tonnist. Maisi hind tõusis uue rekordini tabanud ka Brasiiliat, kus oodatakse toot- ni börsil 465,5 dollarit. Kakao odavnes aga ne kukutas aga “Olukord on stabiilne, just nii ma seda Maisi hinnad tõusid aga järsult ning juuni- mise küllaltki järsku vähenemist. Analüü- 3,5 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia maailmaturul piima kirjeldaks,” ütles Fonterra finantsjuht Marc kuu futuur jõudis vahepeal 285 euroni ton- sifirma IHS Markit Agribusiness vähendas 2392 dollarit. hinda ligi protsendi Rivers. “Täispiima hinnad hoiavad jätkuvalt nist, mis on ka uus rekord. Ka maisi on toe- eelmisel nädalal Brasiilia 2020/21 hooaja võrra. kõrget taset, mis näitab, et nõudlus püsib Ideaalne ilm kukutab piima hinda tamas USAd tabanud kuiv ilm ning väga tu- maisitoodangu prognoosi 5 miljoni tonni foto: shutterstock tugev,” lisas Rivers. gev globaalne nõudlus. võrra, 88 miljoni tonnini. Nõudluse poole Juunikuu esimesel päeval toimus ka järje- AHDB analüütikud kirjutasid, et Uus- Maisi augustikuu futuuri hind tõusis Eu- pealt on suuri oste tegemas Hiina. kordne Global Dairy Trade piimahindade Meremaal on olnud ideaalsed ilmastiku- ronexti börsil kahe nädalaga 6,3 protsenti, “Turud on ilmastikule ülitundlikud, oksjon, kus hinnad langesid ligi protsen- olud, mis on tõstnud ka riigi piimatootmist. 259,75 euroni tonnist. USAs tõusis buššeli sest pakkumine on kitsas,” ütles Com- di võrra. Põhjusena tuuakse välja Uus-Me- Aprillis koguti riigis 12 protsenti rohkem hind 7,06 dollarini, mis on kõrgeim tase ala- monwealth Bank of Australia põllumajan- remaa toodangu kasvu. piima kui aasta tagasi samal ajal, selgub tes 13. maist. duse strateeg Tobin Gorey. GDT hinnaindeks langes kokku 0,9 prot- tööstuse andmetest. Maailma toiduhinnad 11 kuud järjest kerkinud

Ene Kärner Eesti põllumajandusorganisatsioonide lase saagikoristuse tõttu Brasii- Okeaaniast olid kasinamad kar- Suure impordinõudluse Ida- ja tugev nõudlus tähendasid se- esindaja Brüsselis lias ja külmakahjustuste pärast jade jätkuva ümbermuutmise Aasiast põhjustas osaliselt mure da, et maisi hind oli 2020. aas- Toidukaupade maailmaturu Prantsusmaal. ja väheste varude tõttu. Nende võimalike transpordiviivituste ta aprilli väärtusest 66,7% kõr- hinnad tõusid aprillis märtsiga Hindu mõjutas ka Brasiilia toodete hindu toetas suurene- pärast, mille tekitasid piiratud gem ja kõrgeimal tasemel ala- võrreldes 1,7% eesotsas suhk reaali väärtuse tõus USA dolla- 40% nud müük mõne tootmispiir- tarned Euroopast ja Okeaaniast. tes 2013. aasta keskpaigast. Od- ruga, millele aitas kaasa mure ri suhtes. Survet hinnatõusule on aastaga tõus- konna siseturul. Juustu hinnatõusu toetas ka ra ja sorgo rahvusvahelised hin- tarnekindluse pärast. piirasid mõnevõrra India suu- Sealiha nõudlus oli jätku- Aasia nõudlus, kuna toodang nad jätkasid langemist, aprillis Järgnesid taimeõlid, liha, re ekspordi väljavaated ja toor- nud ÜRO Toidu- ja valt suur Ida-Aasias, hoolima- oli Euroopas oodatust mada- vastavalt 1,2% ja 1,0%, kuid pü- piimatooted ja teraviljad. nafta hinna mõningane langus. Põllumajandusor- ta üldiselt suurenenud saade- lam ja Okeaania varud hooaja- sisid eelmise aprilliga võrreldes ÜRO Toidu- ja Põllumajan- tistest Euroopa Liidust, ehkki liselt langevad. Täispiimapulb- 26,8% ja 86,5% kõrgemad. Taimeõlid dusorganisatsiooni (FAO) 6. ganisatsiooni toi- Saksamaal puudub sigade Aaf- ri impordinõudlus langes pisut Nisu hind oli stabiilselt 17% mail avaldatud toiduainete hin- Taimeõlide hinnad kasvasid duhindade indeks. rika katku tõttu endiselt juur- pärast hiljutist suurt kauban- 2020. aasta aprilli tasemest naindeks näitab, et tõus toi- märtsist alates 1,8%. Soja-, rap- depääs Hiina turule. Linnuliha dusmahtu. kõrgemal. Kui nisu noteerin- mus üheteistkümnendat kuud siseemne- ja palmiõli hinna- hinnad püsisid stabiilsed, ka- gud said toetust maisi hinna- järjest ja viis hinnad kõrgei- pakkumiste taga on FAO sõnul Päevalilleõli hinnad lange- jastades üldiselt tasakaalusta- tõusust koos murega põllukul- Teravili male tasemele alates 2014. aas- pigem päevalilleõli madalama sid mõõdukalt nõudluse piiratud maailmaturgu. tuuride seisundi pärast USA-s ta maist. väärtuse kompenseerimine. mise tõttu. Teraviljahinnad kasvasid april- ja mitmetes Euroopa riikides, Piimatooted Palmiõli hind tõusis seo- lis 1,2%, pöördudes pärast märt- hoidsid head globaalsed toot- Suhkur Liha ses murega oodatust aeglase- Piimatoodete hinnad tõusid sikuist langust taas ülespoo- misväljavaated hinnad üldiselt Suhkru hind tõusis igakuiselt ma tootmise kasvu pärast suu- Liha hinnad tõusid märtsist kuuga 1,2%, see oli 11. järjesti- le ja ületasid 2020. aasta april- stabiilsena. 3,9%, viies hinna 2020. aasta remates eksportivates riikides. aprillini 1,7%, mis on seitsmes kune hinnatõus. Nüüd on need li taset 26%. Riisi hind langes, peegelda- aprilli tasemega võrreldes pea- Samuti märgiti sojahinna tõu- järjestikune tõus, viies hinna- 24,1% kõrgemad võrreldes 2020. FAO andmetel põhjustasid des peamiselt valuutakurssi- aegu 60% kõrgemale. FAO hin- su kindla ülemaailmse nõud- taseme 5,1% kõrgemale võrrel- aasta aprilli tasemega. Või hind maisi 5,7% hinnatõusu USAs de liikumist ja aeglast kauple- nangul põhjustas aprilli kasvu luse, sealhulgas biodiislikütu- des 2020. aasta aprilliga. Veise- oli kõrgem Aasiast pärineva im- oodatust väiksemad külviplaa- mistegevust püsivate logisti- tugev ostmine koos murega ke- se tootjate poolt ja rapsihinna ja lambaliha noteeringud tõu- pordi nõudluse tõttu ja hooli- nid koos murega saagi olukor- liste piirangute ja veokulude- sisemate ülemaailmsete tarne- tõusu, mida toetas pikaajaline sid, tuginedes Ida-Aasia tuge- mata Euroopa nõrgemast sise- ra pärast Argentinas, Brasiilias ga, mis takistavad jätkuvalt uute pärast aastatel 2020/21 aeg- ülemaailmne tarnete nappus. vale nõudlusele ja kuna tarned nõudlusest. ja USAs. Tarnete vähendamine si tehinguid. Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 juuni 2021 [email protected] REKLAAM 19

Parim algus Sinu CF1000S'iga järgmisele lüpsilehmade söödad 4 põlvkonnale vasikat samaaegselt Delavali lähenemine vasikate söötmisele on enamat, kui aja ja raha kokkuhoid. Meie poolt pakutavad täislahendused annavad võimaluse jälgida ja hallata vasikate tervist ning arengut ajaperioodil, mil nad vajavad enim Sinu 120 tähelepanu. Nii kasvatame terved ja õnnelikud vasikat lehmad, kes on aastaid tootlikud. sööturi kohta

Automaatne puhastus kuni 4 korda päevas Kuni Kuni 8% rohkem piima 2 esimesel pesuainet laktatsioonil**

CalfRail individuaalbokside Ühendus söötmiseks

karjahaldus- süsteemiga Kuni 10% vähem nakkus- Automaatne haiguseid* kalibratsioon

* põhineb Helting-Haus Riswicki teadustööl (Drackley 2009) ** F. Soberon, M. E. Van Amburgh, 2014 uurimus - The effect of nutrient intake from milk or milk replacer of preweaned dairy calves on lactation milk yield as adults: A meta-analysis of current data, LACTATION BIOLOGY SYMPOSIUM J. Anim. Sci. 2013.91:706–712 toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 20 karjakasvatus [email protected] juuni 2021 Piima kliimajalajälje vähendamisel suured Taanis ürita takse piimakarja söödas kasutada ambitsioonid tervet rapsi seemet. foto: shutterstock

Suurenenud tähelepanu kliimale ja süsinikujalajälje vähendamisele sunnib ka põllumajandust leidma uusi meetodeid, mis ühtaegu toetaksid keskkonda ja suudaksid toita pidevalt kasvavat elanikkonda.

Peter Thomsen kurikka mullaga aladelt, kust eemaldatak- Jeppe valtsib korraga umbes nädala ko- PILT Trading se vihmametsa. guse. Ta on siiski veidi ootusärev, mis saab Talunik saab selles osas alustada igapäe- Arla kliimakontrolli esimene aasta on siis, kui ilm soojeneb. “Võib-olla hakka- vastest pisiasjadest, näiteks hapestada sõn- näidanud, et eesmärk vähendada piima klii- vad suure õlisisaldusega seemned rohkem nikut, katta põllumajandamise energiava- majalajälge kolm protsenti aastas jäi saavu- kleepuma, nii et saame korraga teha valmis jadus rohelahendustega ning vaadata üle tamata. Seevastu on nüüd olemas meetod, väiksema koguse,” ütleb Jeppe. oma söödakava. mille abil saab kaotatu tasa teha, vähenda- Projektiga on seotud ka ettevõte Moder- Just viimati nimetatu on praegu Taanis des ühe sõrmenipsuga kahe aasta kliima- ne Kornbehandling, kes on andnud kasu- luubi alla võetud – piimakarja söödas ürita- mõju ja teenides samal ajal rohkem raha – tamiseks valtsi koos teo elektrijuhtimise- takse kasutada tervet rapsiseemet. Esialgsed selleks tuleb lihtsalt rapsiseemne osa söö- ga. Pärast katseperioodi kavatseb Jeppe ise tulemused on paljulubavad, kuid enne lõp- das suurendada. valtsi osta. liku järelduse tegemist tuleb veel teha ma- Seda sõnumit on ka varem kuulda olnud, Raps moodustab söödakavas 800–900 g janduslikke arvutusi jms. kuid tänaseks on tulemuste paikapidavust lehma kohta päevas ja see pole Jeppe Skov- üha rohkem dokumenteeritud. Nüüd on ta- gaardi sõnul lehmade isu vähendanud. Sa- Kahe aasta kliimaeesmärgid ühe lunike otsustada, mida selle teadmisega et- ma kehtib toodangu kohta, mis annab ka- meetmega te võtta. Meetme ellurakendamiseks on aga he päevase lüpsikorraga endiselt 11 600 kg Veiste ja kliimamuutuste üle käib pidev de- vaja, et ka veisekasvatusnõustajad, põlluma- ECM päevas. batt. Piima kliimajalajälje vähendamisel on jandusettevõtted ja teised söödaeksperdid Loodab präänikut kliimasõbralike ambitsioonid suured ja see paneb taluni- sõnumi kohalejõudmiseks oma panuse an- meetmete rakendamisest kud surve alla. Arla eesmärk on vähenda- naksid. Õnneks on see sõnum positiivne ka da piima kliimajalajälge 2030. aastaks 30 piimatootjate mainele. Kui raps Jeppe jaoks oli katses osalemine iseene- protsenti või kolm protsenti aastas. Klii- Talus kohapeal valtsitud rapsiseemned sestmõistetav, kuna ta kasvatab sel aastal makontrollis osaleb suur osa ettevõtte osa- toimivad tõhusalt kliimasõbralike rasva- oleks odav, 75 hektarit rapsi. “Minu arvates on uut söö- nikest. Protsessi algus on aga kulgenud ka- dena jätaksin sel- dakava põnev proovida, sest rapsi saame vandatust aeglasemalt, kuid siiski on edu- Vester Klinkby talus valtsitud rapsi ka- 30% ise kasvatada. Mida rohkem suudame ise tahab piimatootja Arla vähenda- lugusid, mida esile tõsta. sutamine kulgeb probleemideta nii taluni- le kindlasti majandada, seda parem kliimale,” usub ta. da 2030. aastaks CO -heitkogu- Seges on väga edukalt katsetanud jahva- kule kui lehmadele. Raps toimib hästi veise- söödaka- 2 Kuid kui rapsi hind püsib kõrge, kavat- tatud rapsi kasutamist veiste söödas. Lan- sööda rasvaallikana ning ühtlasi tagab jah- seid ja saavutada 2050. aastaks seb ta seda siiski müüa. “Aga kui raps oleks dbrugsAvisen vestles mõne testis osalenud vatatud rapsi kasutamine söödas tervisli- vasse. Kuid CO2-neutraalsus. odav, jätaksin selle kindlasti söödakavas- talunikuga ja osalejad on sellest vaimustu- kuma ja kliimasõbralikuma piima, kirju- se. Kuid see peab majanduslikult ära tasu- ses. Nimelt asendasid talunikud osa rapsi- tab KvægNyt. see peab ma,” ütleb Jeppe. ja sojajahu jahvatatud rapsiseemnetega, mis Koostöös Segesiga katsetavad jahvatatud majandus- Seetõttu loodab ta ka, et aja jooksul saab tõstis sööda rasvasisaldust. rapsi kümme talunikku, nende seas Jeppe likult ära kliimasõbralike meetmetega toodetud pii- Talunikud täheldasid katse tulemusena Skovgaard Vester Klinkebyst, kes on lisanud 4% ma eest kõrgemat hinda küsida. veidi madalamat rasvasisaldust, kuid kõr- jahvatatud rapsi oma 240 DH-lehma sööda- aastas saavad põllumajandus- tasuma. Järgmised sammud on kliimamõju ja gemat toodangut, mõõdetuna kg energia programmi. Rapsiseemnete puhul on aga tootjad kliimakontrolli meetme maitse korrigeeritud piima/ECM (1,5 kg ECM leh- väljakutseks see, et kõvad ja õlised seemned Jeppe Skovgaard abil oma heitkoguseid vähen- ma kohta päevas) ja suuremat kasumit. Ühe tuleb enne söötmist purustada. on üks kümnest dada, tõestavad konkreetsed Praegu kogutakse katses osalenud küm- taluniku puhul oli see 1,90 Taani krooni ja Taani piimatootjast, nest farmist andmeid, et kalkuleerida too- Lihtne teostada ja toodang jääb samaks näited. Arla talunikud vähen- kes testib rapsi sööt teisel 2,50 Taani krooni lisatulu ühe lehma dasid aastatel 1990–2015 oma dangu, sööda tarbimise ja kulude määr. Li- kohta päevas pärast sööda eest tasumist. Jeppele pole uuele söödale üleminek prob- mist. Rapsiseemne saks tuleb teha täpsed kliimajalajälje arvu- heitkoguseid 24%. 2013. aastal Pärast lõplikke arvutusi andis see umbes leeme tekitanud. “Oleme teinud väga hea kasutamine suuren tused, sealhulgas, kui palju on vähendatud 6–10 protsenti kliimatulu kilo piima koh- seadistuse. Tigu viib seemned üles valtsi ja dab rasvhapete eral Taani talunikele mõeldud Arla metaaniheidet. Lõpuks vaadeldakse ka rap- ta. Kui asendada Indoneesiast pärit palmi- valtsitud mass lastakse betoonpõrandale, dumist ja vähendab kliimameetme käivitamine on siseemnete mõju piima rasvhapete koosti- rasv rapsiseemnetega, on mõju veelgi suu- kust selle saab hõlpsasti rataslaaduriga üles piima kliimajälge. aidanud kliimamõjude vähenda- sele ja maitsele. Seda tehakse koostöös Aar- rem, kuna palmirasv pärineb väga süsini- korjata ja segistisse visata,” selgitab Jeppe. Foto: SEGES mist kiirendada. husi Ülikooli ja Arla Foodsiga. Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 juuni 2021 [email protected] REKLAAM 21

Axial Flow 7150 on kuni 50 tonni/tunnis* koristusvõimsusega rootorkombain.

269 000 + km

Küsi personaalset pakkumist täpse varustusega piirkondlikult müügiesindajalt: toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 22 teadus [email protected] juuni 2021 Teadlased aitavad edendada põllumajandust ja toidutootmist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb tihedat koostööd teadlastega ning asutas teadusnõukoja, mille eesmärgiks on aidata tagada meie põllumajanduse ja toidusektori tipptase.

Teadusnõukoja avakoosolekul tõdeti, et ro- kes on kes heleppe ja teiste ühiskonna jaoks oluliste Põllumajandus-Kaubandus strateegiate elluviimiseks põllu- ja metsa- koja teadusnõukoda majanduses vajavad ettevõtjad teadlaste abi. Suuremasse fookusesse tuleb võtta ka põllu- Eesti Maaülikoolist ja metsamajanduse ning toidutootmisega Põllumajandus- ja keskkonnainstituut: seotud rakendusteadused, et tagada vald- Alar Astover, mullateaduse õppetooli juht, konna areng ja jätkusuutlikkus. professor “Põllumajandus- ja toidutootmine ning Evelin Loit, taimekasvatuse ja metsandus on biomajanduse selgrooks, taimebioloogia õppetooli dotsent mille potentsiaali parem kasutamine an- Majandus- ja sotsiaalinstituut: nab võimaluse edukaks rohepöördeks ko- Ants-Hannes Viira, direktor, gu Eesti majanduses. Tänapäevase tootmise põllumajandusökonoomika vanemteadur kestlikkuse saab muutuvates oludes tagada Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse ainult teadmispõhisus, innovatsioon ja pa- instituut: remate tehnoloogiate kasutuselevõtt,” ütles Arvo Viltrop, veterinaarse bio- ja populat- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juha- sioonimeditsiini õppetooli juht, professor tuse esimees Roomet Sõrmus. Ivi Jõudu, toiduteaduse ja toiduainete Sõrmuse sõnul vajame põllumajandu- tehnoloogia õppetooli hoidja, dotsent se väljakutsetega edukaks toimetulemi- Marko Kass, söötmisteaduse õppetooli dot- seks tõhusat koostööd ettevõtete, teadus- sent, Scotland’s Rural College’i järeldoktor ja haridusasutuste ning otsustajate vahel, Metsandus- ja maaehitusinstituut: mis on ka koja juurde teadusnõukoja loo- Rein Drenkhan, metsakasvatuse ja mise ajendiks. metsaökoloogia õppetooli metsapatoloogia “Eesti põllumajandus- ja toidutootmise professor hea käekäigu kujundamisel mängivad üli- Eesti Taimekasvatuse Instituudist koolid ja teadusasutused võtmerolli. Lähi- Liina Edesi, vanemteadur ajal on suureks väljakutseks põllumajan- duse, toidutootmise ja metsanduse valdkonnas, kuidas tagada nii tänapäeva nõue- Põllumajandus- dusasutustega juba pikaajaline koostöö osapoolte vajadustest ja võimalustest ning meste tegevustena ühtlasi kokku, et luuak- tele vastavate spetsialistide koolitus kui ka ja toidutootmise arendusprojektide ning teadmussiirde- ja tõhusamalt saavutada raamdokumentides se süsteemsem lähenemine ettevõtjate jaoks teadlaste järelkasv ning ülikoolide võime- käekäigu kujun- innovatsiooniprogrammide elluviimisel. nagu põllumajanduse ja kalanduse vald- oluliste uurimisteemade kogumiseks (sh kus olla ettevõtjale partneriks teadus-aren- damisel mängi- Tagamaks, et kompetents põllumajandus-, konna arengukava 2030 ja Euroopa rohe- üliõpilaste lõputööde teemad) ning teadus- dustegevuses. Paraku tunnetame, et põllu- vad ülikoolid ja metsandus- ja toiduteadustes püsiks ja are- leppes kirja pandud sihid. tulemuste levitamiseks valdkonna ettevõt- majandusteaduste ja ettevõtjate seisukohalt teadusasutused neks, on vajalik pikaajalise fookuse hoidmi- Teadusnõukoja esimeseks ülesandeks on jatele. Teadusnõukoda kohtub regulaarselt oluliste rakendusuuringute rahastamisele võtmerolli. ne riiklikult olulistel teemadel ning nende põllumajandus- ja toidutootjate, metsandu- vähemalt neli korda aastas ning kaasab va- tuleks senisest oluliselt rohkem tähelepa- foto: meelika stabiilne rahastus. Tihedam koostöö tead- se teadus- ja arendusvajaduste ning teiselt jaduspõhiselt teadlasi teistest teadusasutus- nu pöörata,” rõhutas ta. sander-sõrmus laste ja toidutootjate vahel annab võimalu- poolt teadusasutuste praeguste võimekuste test ja valdkondadest. Kojal on Eesti Maaülikooli ja teiste tea- se üheskoos planeerida tegevusi, saada aru täpsem kaardistus. Avakoosolekul lepiti esi- Põllumajandus.ee Maaülikool Doktoritöö uuris, miks tekib ootab õppima teradesse hallitusseen Eesti Maaülikool võtab vastu püsib Eesti Maaülikool tuge- uusi üliõpilasi bakalaureuse-, valt 100 parima ülikooli hul- ehitusinseneri-, loomaarsti- gas oma peamistes vastutus- 15. juunil kaitses Eesti Maaüli- ja rakenduskõrgharidusõp- valdkondades – põllumajan- kooli doktorant Elina Karron fi- pe 17 õppekavale ja magistri- duses ja metsanduses. Erialad losoofiadoktori väitekirja, mil- õppesse. Avaldusi saab esita- on seotud nii keskkonna, loo- les uuriti hallitusseente ja mü- da 7. juulini. made kui ka toidutootmise ja kotoksiinide levikut Eesti tera- Sisseastumine toimub riigi -ohutusega. Erialad on prakti- viljapõldudel ning kasvukesk- eksami tulemuste ja keskha- lised ning juba stuudiumi väl- kondades. ridust tõendava dokumendi tel saab õpitut rakendada ette- Teravili on kogu maailmas keskmise hinde alusel. Eran- võtetes või praktikabaasides. oluline kaubaartikkel ning selle dina tuleb teha erialakatse ve- “Sarnaselt teistele õppeasu- kvaliteeti hinnatakse selle koos- terinaarmeditsiini, toiduaine- tustele on ka maaülikool pi- tise, füüsikaliste ja ohutuse näi- te tehnoloogia ning keskkon- danud viimasel aastal hakka- tajate alusel. Teraviljade kvali- naplaneerimise ja maastiku- ma saama e-kanalitega. Suur- teedi olulisteks näitajateks on kujunduse õppekavale kandi- te loengute korraldamine vee- teiste hulgas ka mikrobioloogi- deerimisel. Kutsekoolide lõpe- bis on nüüdseks normaalsus, line ja toksikoloogiline puhtus. tajad saavad erialast haridus- küll aga loodame tuleval sü- Kui toiduviljas ei ole fusa- teed jätkata kõrge keskmise gisel taas ühist ülikoolielu rioossete seente ja mükotoksii- Põllu asukoht, kasvatustehnoloogia ja ilmastik mõjutavad hallitusseente teket teradesse. hinde alusel. elada, sest praktiline õpe po- nide sisaldus lubatud, siis võib foto: elina karron Magistriõppevõimalu- le võimalik ilma kohtumiste söödavili sisaldada kuni 0,1% sed on tänavu täienenud uue ja meie tipptasemel praktika- fusariooseid teri. Mükotoksii- ni puudusid teadmised sellest, teradesse oli aga seotud just il- sele teraviljadel. Influence of cul- rahvusvahelise õppekavaga – baasideta,” sõnas maaülikooli nide sisaldus ei tohi aga ületa- kui olulisel määral meie agro- mastikuga, keskkonna happe- tivation technologies on pathoge- keskkonnajuhtimine kliima- õppeprorektor Endla Reintam. da Euroopa Liidus kehtestatud klimaatilistes tingimustes kas- susega ja selles oleva süsiniku nic Fusarium spp. occurrence and muutuste tingimustes – nei- Avaldusi saab esitada sisse- maksimaalseid piirmäärasid. vatustehnoloogilised võtted te- ning lämmastiku struktuuri- production of mycotoxins in ce- le, kel on ambitsiooni kujun- astumise infosüsteemis SAIS ja Välisriikides tehtud uurin- raviljade Fusarium seentega naga. Seega on võimalik Põhja- reals” juhendajasid dotsent Eve dada inimkonna mentalitee- 28. juunist kuni 7. juulini üli- gud näitavad, et agronoomili- katumist ja mükotoksiinidega maade ilmastikku sobiva tera- Runno-Paurson, professor Ülo ti. Kuigi õpe toimub täies ma- koolis kohapeal. Vastuvõetute sed võtted nagu külvikord, ha- saastumist mõjutavad. vilja kasvatustehnoloogia vali- Niinemets ja dotsent Enn Lau- hus inglise keeles ja on tasuli- esmased nimekirjad avalikus- rimistehnoloogia, väetamine, Doktoritöö tulemustest sel- kuga vähendada saagi saastu- ringson ning oponent oli dok- ne, on eestlastele ette nähtud tatakse 15. juulil. Oma õppi- pestitsiidide kasutamine, aga gus, et põllu asukoht, kasvatus- mist Fusarium seentega ja mü- tor Thomas Börjesson Rootsist viis sihtstipendiumit, mis ka- matuleku peab üliõpilaskan- samuti teravilja liik ja sort ning tehnoloogia ja ilmastik avalda- kotoksiinidega. Agroväst Livsmedel ABst. tavad õppeteenustasu. didaat kinnitama kahe päeva ilmastikutingimused, mõju- sid väga tugevat mõju hallitus- Doktoritööd nimega “Eri- Dissertatsiooniga saab tut- Maailma ülikoole pinge- jooksul alates enda vastuvõe- tavad olulisel määral Fusarium seente, sealhulgas Fusarium spp. nevate kasvatustehnoloogiate vuda Eesti Maaülikooli digi- ritta seadva organisatsiooni tuks määramisest SAISis. seente levimist ja mükotoksii- esinemisele teradel. mõju Fusarium spp. esinemise- taalarhiivis. QS Intelligence Unit andmetel Põllumajandus.ee nide tekkimist teradesse. Siia- Mükotoksiinide tekkimine le ja mükotoksiinide tekkimi- eeaasti m ülikool Põllu- ja metsamajandus reklaamiosakond tel 667 0105 juuni 2021 [email protected] SISUTURUNDUS 23

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke. Kasumliku ja nauditava piimatootmise nimel!

Aina rohkem piimakarjakasva- tamise toe teenuse paketid on Lely tajaid valib oma pikaajaliseks suunatud farmi juhtimisele ja toetus- ja konsultatsioonipart- äritegevuse toetamisele ning Farmi nõus- neriks Lely. Miks? on kombineeritavad mitmel eri- tamise Sest meie robotsüsteemid ja neval viisil. Kombi natsiooni- -teenused võimaldavad piima- de seast leiate täpselt teie vaja- tugiteenu- karjakasvatajatel kõikjal üle dustele vastavaid variante ning se lepingud maailma saavutada oma äri- need võimaldavad luuakohan- alased eesmärgid. Koos jõua- datud lahenduse, mis suuren- pakuvad me parimate tulemusteni. Kõik dab teie üldist rahulolu Lelyga. piimakarjad ja kõik piimakar- piimakarja- Pikaajalised suhted tagavad jakasvatajad on erinevad. Sa- eduka koostöö kasvataja- ma käib ka nende ärialaste ees- märkide kohta. Need eesmärgid Piimakarjakasvatajatel soo- tele nõus- moodustavad aluse Lely farmi- vitatakse valida nende vajadus- tamist, mis nõustamise tugiteenuse kont- tele kõige paremini vastav pa- septsioonile – see on tervikla- kett. Iga kombinatsiooni puhul on töötatud henduste süsteem, mis pakub on lepingu maksimaalne pik- välja täp- tavapäraste toodete kõrval li- kus kolm aastat, seejärel tuleb saväärtust. lepingut pikendada. Nii teeme selt vasta- Teenus hõlmab farmi juhti- koostööd ja rajame pikaajali- valt nende mise alast nõustamist ja äritu- si suhteid. ge, mis aitab piimakarjakasva- Klientidele tagatakse sead- vajaduste- tajaid kui sektori eksperte ja et- mete optimaalne toimivus, le. tevõtjaid. See kõikehõlmav ja maksimaalne tööaeg, kontrol- täielikult teie vajadustele ko- li all kulud ja meelerahu. Lely handatav teenus aitab saavuta- klienditeenindajad toetavad da teie praegused eesmärgid ja selleks kliente ja pakuvad en- seada uusi. Nii püüame täien- netavat abi nüüdisaegsete tee- davalt parandada meie toodete ninduskontseptsioonide ja kaja teenuste kvaliteeti ning luua sutajasõbralike tugitööriistade piimakarjakasvatajatega pika- näol, mis tuginevad meie pika- aegseid partnerlussuhteid. ajalistele kogemustele valdkon- Lely Farmi nõustamise tugi- nas ja teadmistele farminduses. Lisainfo: teenuse lepingud pakuvad pii- Kokkuvõtlikult on Lely pü- Lely Center Estonia, makarjakasvatajatele nõusta- hendunud teie abistamisele far- Linery OÜ mist, mis on töötatud välja täp- mi optimaalsel juhtimisel, sel- selt vastavalt nende vajadustele. leks pakume just teie vajadus- Toomas Rüütel Kohandatav teenus põhineb nel- tele vastavat nõu. Teenust paku- Tel 521 6455, jal farmi nõustamise toe lepin- me ka traditsioonilise lüpsisüs- www.lely.com gu tasemel. Need farmi nõus- teemiga farmidele. www.linery.ee

• Ennetav hooldus + plaaniväline remont + eurot (käibemaksuta). Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse kuluv-ja varuosad + tarkvarauuendused: lüpsiro- Peale liisingu möödumist, ülejäänud aastad on boti kulud selles alajaotuses on tähtsad farmerile kuutasu liisingumakse võrra väiksem, olles siis Kriisi olukorras on põllumajandussektoris teravnenud tööjõuga seonduv probleem. Nimelt pole just ühtlase ja ennustatava rahavoo jaoks. Kogu orienteeruvalt 714 eurot kuus. lautadesse kõiki töökäsi võimalik Eestist leida ja pilgud on pööratud valitsuse poole, et võimal- kulu on keskmiselt orienteeruvalt 17 eurot / dataks kolmandate riikide tööliste jätkamine või uute töökäte maaletoomine. Samas on olemas ka ööpäevas / roboti kohta. Kokkuvõtvalt: lüpsiroboti näol on teil võimalik teistmoodi lähenemine tööjõu probleemidele. saada tööjõud, mis ei lahku laudast vaid veedab • Liisingu tõenäoline kulu masina soetamisel: seal tööd tehes kogu ööpäeva. Siinkohal peaks ära märkima, et Lely veel ﬁnant- Kui te ka temast hoolite, siis ta ei turtsu ja ei võta steenuseid Eestis ei paku. Küll aga on Eestis haiguslehte. Ka on tegu masinaga, mis doseerib pankasid mis ﬁnantsteenuseid ka tänasel päeval lehmadele jõusööta vajaduse järgi. osutavad. Lüpsiroboti liisingu aeg võiks olla Samuti tuleks arvestada ka sellega, et täna näiteks 6 aastat. Kui nüüd kasutada internetis olemasoleva töölise/lüpsja kulu laudas ei sisalda olevat liisingukalkulaatorit (kasutasin autoliisingu veel traditsiooniliste lüpsiseadmete soetushinda. oma hetkel), sain tulemiks suurusjärgu 1400 eurot Seega seesama eelnevalt kirjutatud 714 eurot kuus (tegu oleks standardvarustusega, täienda- kuus on sisuliselt summa mida võiks hakata võrdle- vate lisadeta seadmega). ma juba inimtööjõu palgaga. Täna näen, et palgad.ee kodulehel on lüpsja netokuupalgaks • Kuueaastane igakuine kulu tööjõu soetamisel: märgitud kuni 1228 eurot. Seega kokkuvõtvalt oleksid Lely Astronaut A5 kulud kuus: Toomas Rüütel, Linery OÜ tegevjuht liising orienteeruvalt 1400 eurot + ennetav hooldus, plaaniväline hooldus, kuluv-ja varuosad, tark- Täiendavat infot leiad: www.lely.com/ee/cen- varauuendused kokku orienteeruvalt 510 eurot + ters/estonia/ või küsi lisa: Siim Välb, s.val- energiatarve orienteeruvalt 204 eurot = 2114 [email protected].

Väikseim omamise kogukulu ööpäevas 170 lüpsi, siis on ööpäevane kulu 34 kWh. Mis teeb rahas suurusjärgus 6,8 eurot/ Üks farmi juhtimise peamine külg on ööpäevas / roboti kohta. kulude kontrolli all hoidmine. Robotlüpsmist peetakse farmis tihti suureks kulutuseks. Kuid tegeli- • Veetarbimine: loputustsüklid lüpside vahel kult on lüpsirobot nutikas investeering ja tasub kasutavad ainult minimaalses koguses vett. Kui end aja jooksul. Eriti veel olukorras, kus kulud võtta aluseks 170 lüpsi roboti kohta ja kolm sead- inimtööjõule pikas perspektiivis kasvavad. mesüsteemi põhipuhastust päevas, tarbib Lely Astronaut A5 iga lüpsi kohta keskmiselt vaid 2,4 Kasutusperioodiks võiks lüpsiroboti puhul liitrit vett. arvesse võtta vähemalt 15 aastat. Lely Astronaut A5 arendamise üks peamisi eesmärke on vähenda- • Kemikaalide tarbimine Lely Astronaut A5 da omamise kogukulu farmeri jaoks. Järgmised kohta aastas: aspektid aitavad kaasa omamise kogukulude a. Astri-LC (lüpsieelne nisapuhastus): 8 tk~ 20 kg väljaselgitamisele. kanister b. Astri-LIN (leeliseline põhipesu): 9 tk ~ 24 kg • Energiatarbimine: Hübriidkäe kasutuselevõtt kanister vähendab kompressori töötamise aega suruõhu c. Astri-Cid (happeline põhipesu): 5 tk ~ 24 kg tekitamiseks vähemalt 85% võrra. See säästab kanister märkimisväärselt energiat. Kontrollimise käigus d. Udarahooldus (nisadeso): 6 tk~ 60 kg kanister tehtud mõõtmised näitavad, et lüpsmine, sealhul- e. Vaakumpumba puhastus: 2 tk~ 10 kg kanister gas puhastus/pesu, võtab keskmiselt vaid 0,2 kWh Keskmiselt on sellisel juhul kemikaalide kulu elektrit. Kui arvestada, et 1 lüpsirobot teeb roboti kohta 4,9 eurot/ ööpäevas.

Lely Center Estonia  Linery OÜ  www.lely.com  www.linery.ee Lely Center Estonia  Linery OÜ  www.lely.com  www.linery.ee toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 24 toiduturg [email protected] juuni 2021 Euroopa põllumajandustoodete turul pärast Brexitit suur langus Euroopa Liidu põllumajandus- ja toidukaubandus vähenes tänavu jaanuaris pärast Ühendkuningriigi üleminekuperioodi lõppemist – import endisest liikmesriigist ja eksport sinna kahanesid dramaatiliselt kõigis sektorites.

Ene Kärner Üle 26% ELi toiduainete ekspordist moo- Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis dustas vein, sealiha, pasta ja pagaritooted, Langusele vaatamata suutis euroliit suu- šokolaad ja kondiitritooted ning imikutoit. rendada põllumajandussektori kaubandu- Import Ühendkuningriikidest kukkus ligi se ülejääki 4,4 miljardi euroni, mis on 3,6% 900 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem jaanuaris. Vastavalt 6. mail avaldatud aruandele “ELi põlluma- Põllumajandustoodete import ELi suurenes jandus-kaubanduse seire: arengud jaanua- mulluse jaanuariga võrreldes enim Malai- ris 2021” langes liidu põllumajanduse ja siast, seda 25 miljoni euro ehk 15% võrra. In- toiduainete kogueksport 13,5 miljardi eu- diast imporditi 21 miljoni ehk 11%, Brasii- roni, mis on 11% võrra vähem võrreldes jaa- liast 14 miljonit ehk 2%, Nigeeriast 13 mil- nuariga 2020. joni ehk 31% ja Pakistanist 12 miljoni ehk 34% võrra enam kui aasta varem. Suurim kasv ekspordis Hiina Suurim langus impordis oli Ühendku- Eksport kasvas selle aasta esimesel kuul ningriigil – 874 miljonit eurot ehk 67%. Vii- möödunud aasta jaanuariga võrreldes enim mane on seotud üleminekuperioodi lõpu- Hiina: 146 miljoni euro ehk 11% võrra. Selle ga 31. detsembril. Ühendkuningriigist pä- taga oli jätkuvalt peamiselt sealiha ekspor- rit impordi langus on mõjutanud kõiki toi- di suurenemine 90 miljoni euro ehk 20% duainete kategooriaid. võrra. Seda siiski aeglasemas tempos kui va- Märgatavalt langes import ka Argenti- rasematel kuudel, kuna kehtisid Hiina sani- nast – 126 miljonit eurot ehk 37% – jaUSAst – taarpiirangud sealiha impordile mõnedest 88 miljonit eurot ehk 8%. Indoneesiast toodi ELi riikidest. Samuti kasvas 71 miljoni euro 83 miljoni euro võrra ehk 20% vähem ning võrra teravilja ning 51 miljonit võrra rapsi- Hiinast 64 miljoni euro võrra ehk 12% vä- ja päevalilleõli eksport Hiinasse. hem. Peaaegu 27% kogu impordi väärtusest Euroliidu eksport suurenes veel ka 55% moodustasid USA, Brasiilia, Ukraina, Hiina ehk 29 miljoni euro võrra Tšiilisse, 101% ja Ühendkuningriik. ehk 24 miljoni euro võrra Pakistani, 6% ehk Kategooriate lõikes oli impordiväärtuse 24 miljoni euro võrra Norrasse, 37% ehk 18 kasv 2020. aasta jaanuariga võrreldes suu- miljoni euro võrra Liibanoni ning 17 miljo- rim sojaubadel – 139 miljonit eurot ehk ni euro võrra ehk 6% Kanadasse. 33%. Rapsi- ja päevalilleõli toodi sisse aas- Suurim ekspordi langus oli jaanuaris tatagusest 36 miljoni euro võrra ehk 15% Ühendkuningriiki: möödunud aasta jaa- enam, õlikooke 35 miljoni ehk 7%, mune ja nuariga võrreldes -24% ehk 791 miljonit Euroopa Liitu ELi põllumajandustoodete ekspordi pea- olulist vähenemist sektorites, mida suurel mett 8 miljoni võrra ehk 15% ja oliiviõli 6 eurot. toodud troopiliste mised sihtkohad olid tänavu jaanuaris Su- määral mõjutasid COVID-19 pandeemia miljoni võrra ehk 28% enam. Ekspordi märkimisväärne langus puu- puuviljade impor- urbritannia, USA, Hiina, Šveits ja Venemaa põhjustatud sulgemised ja majanduskriis. Enim – 21% ehk 270 miljoni euro võrra dutas enamikku põllumajandustoodetest diväärtus langes – neisse riikidesse läks pea pool kogu eks- Näiteks veini eksporditi 188 miljoni euro langes troopiliste puuviljade impordiväär- ja toiduainetest. 2020. aasta detsembriga tänavu jaanuaris pordist. ehk 17% võrra vähem, kangeid alkohoolseid tus. Palmi- ja palmituumaõli oma langes võrreldes oli eksport Ühendkuningriiki aastatagusega Kategooriate kaupa suurenes eksport jooke ja likööre aga 63 miljoni euro ehk 11% 26% ehk 129 miljonit eurot, kangete alko- 32% madalam. Ekspordi langust tähelda- võrreldes enam kui enim – 17 miljoni euro ehk 4% võrra – lem- võrra vähem. Imikutoidu väljavedu vähenes hoolsete jookide ja likööride oma 45% ehk ti ka Ameerika Ühendriikidesse, kuhu Eu- viiendiku võrra. mikloomatoidu osas. 15 miljoni euro eest 142 miljoni euro ehk 20% võrra, puu- ja köö- 102 miljonit eurot, veiseliha 49% ehk 96 mil- roopa põllumajandustooteid viidi jaanua- foto: shutterstock ehk 6% enam viidi välja rapsi- ja päevalil- giviljatoodete oma 89 miljoni euro ehk 15% jonit euort ning teravilja impordiväärtus ris 254 miljoni euro ehk 14% võrra vähem leõli, 11 miljoni euro ehk 10% võrra enam võrra. Euroopa šokolaadi ja kondiitritooteid 24% ehk 90 miljot eurot. kui kuu varem. Venemaale eksporditi 110 tsitrusvilju, 8 miljoni euro ehk 16% võrra nauditi mujal riikides 79 miljoni euro võr- Puuviljade, õlikookide, röstimata koh- miljoni euro ehk 17% võrra vähem, Jaapa- enam õlikooki ning 7 miljoni euro ehk 5% ra ehk 12% vähem kui aasta varem, värske- vi ja tee, palmi- ja palmituumaõli import nisse 66 miljoni euro ehk 11% võrra ja Saudi võrra enam kakaopastat ja -pulbrit. te ja jahutatud köögiviljade väljavedu vähe- moodustas ligi 31% Euroopa Liidus toi- Araabiasse –62 miljoni euro ehk 18% võrra. Teisalt täheldati ELi ekspordi väärtuse nes 64 miljonit eurot ehk 11%. duimpordist. 155 miljonit inimest oli mullu maailmas toidukriisis

Ene Kärner Eesti põllumajandusorganisatsioonide ne toidupuudus näitab vajadust Sudaanis, Süüria Araabia Vaba- ta 2030. aastaks toitvalt ja järje- Konfliktide ja vägivalla lõpe- esindaja Brüsselis elupäästva humanitaarabi jä- riigis, Jeemenis ja Zimbabwes. kindlalt 8,5 miljardit inimest. tamiseks on vaja kõrgetaseme- rele, kuid autorid rõhutavad, et Umbes 208 miljonit inimest Säästva arengu eesmärkide saa- list diplomaatilist ja poliitilist Mais avaldatud aruande koha- see pole piisav ega jätkusuutlik. 43 riigis ja territooriumil koge- vutamiseks on vaja meie toidu- pühendumist, kliimamuutus- selt olid 2020. aastal rekordi- Selle asemel esitatakse üles- sid “stressi toiduga kindlusta- süsteemide radikaalset muut- te osas aga poliitilist kohustust lised 155 miljonit inimest toi- kutse muuta toidusüsteeme, tusel”. Peamine põhjus on (sõ- mist. Kui praeguseid suundu- kõrvaldada valdav koormus kõi- dukriisis, mille peamiseks tõu- vähendada humanitaarset toi- jaline) konflikt – 99 miljonit musi ei muudeta, suureneb toi- ge haavatavamatele. kejõuks olid sõjalised konflik- duabi vajavate inimeste ar- inimest on kriisis riikides, kus dukriiside sagedus ja raskusas- ÜRO peasekretär António tid, mida süvendasid COVID-19 vu ning aidata tähenduslikult see on toiduga kindlustatuse te, hoiatab raport. Guterres ütleb aruande eessõ- põhjustatud häired. kaasa säästvale arengule ning ohutegur. nas, et konfliktid ja nälg tugev- Fookus konfliktide Kord aastas ilmuvat välja- rahumeelsele ja jõukale ühis- Autorid hoiatavad, et välja- davad üksteist ja neid ei saa eral- ennetamisele annet “Toidukriiside ülemaa- konnale. vaated aastaks 2021 ja pärast di lahendada. Portugali poliitik ilmne aruanne” koostab ÜRO seda on sünged, kusjuures konf- Euroopa Liidu, ÜRO Toidu- ja selgitab, et nälg ja vaesus koos Konfliktid ja piirangud ja ELi valitsus- ja valitsusvälis- liktid, pandeemiaga seotud Põllumajandusorganisatsioo- ebavõrdsuse, kliimašokkide ja suurendavad toidukriisi te organisatsioonide rahvus- piirangud soodustavad majan- ni FAO ja Maailma toiduprog- pingetega maa ja ressursside üle vaheline liit toidukriiside vas- GNAFC andmetel oli 2020. aas- duslikke raskusi ja püsivat eba- rammi poolt 2016. aastal käi- tekitavad konflikte ja võimen- tu (GNAFC) ning 2021. aastal il- tal vähemalt 155 miljonit ini- soodsate ilmastikutingimus- vitatud rühmitus nõuab tungi- davad neid, samas kui konflikt mus see viiendat korda. mest 55 riigis või territooriu- te ohtu, mis tõenäoliselt jätka- valt varajast tegutsemist toime- sunnib inimesi kodust, tööko- Aruande juures olevas ühis- mil kriisis, Seda oli umbes 20 vad toidukriiside põhjustamist. tuleku ja toiduga kindlustatuse halt ja maalt lahkuma. avalduses ütleb GNAFC, et ra- miljoni võrra rohkem kui aas- kaitsmiseks, eriti kui on oodata “See häirib põllumajandust Vaja on õiglasemat port kinnitab varem tehtud ko- ta varem. šokki või stressi. ja kaubandust, vähendab juur- ülemaailmset süsteemi hutavaid prognoose. Pandee- Neist 66% ehk üle 103 miljoni Soovitakse, et suurendataks depääsu elutähtsatele ressurssi- mia ja selle ohjeldamismeet- inimese oli kümnes kõige enam COVID-19 on paljastanud üle- fookust ennetamisele ja vastu- dele, nagu vesi ja elekter ja seemed on süvendanud juba ole- kannatanud riigis: Afganista- maailmse toidusüsteemi hap- panuvõime tugevdamisele, sa- ga võimendab nälga. Peame te- masolevate konfliktide ja klii- Jeemen on üks kümnest kõi- nis, Kongo Demokraatlikus Va- ruse ja vajaduse õiglasemate, mas on tugevdatud sotsiaalkait- gema kõik endast oleneva, et mamuutuste ebakindlust teki- ge enam toidukriisis kannata- bariigis, Etioopias, Haitis, Põh- säästvamate ja vastupidava- sesüsteemid esmatähtsad, eriti see nõiaring lõpetada,” lausub tavat mõju. Rekordiline akuut- vast riigist. foto: shutterstock ja-Nigeerias, Lõuna-Sudaanis, mate süsteemide järele, et toi- habrastes riikides. Guterres. Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 juuni 2021 [email protected] reklaam 25

Bigbank

Laenudele spetsialiseerunud pank

Tuletame meelde, et iga finantsotsusega kaasnevad riskid ning kohustused, mistottu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt labi moelda. Tutvu tingimustega lahemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nou spetsialistiga. toimetaja Sigrid Sõrmus Põllu- ja metsamajandus tel 667 0111 26 taimekaitse [email protected] juuni 2021 Mullu Tasakaalus taimekaitse turustati enim tagab ohutu toidu vahendeid 8. juunil korraldas põllumajandus- ja toiduamet vestlusringi “Taimekaitse – kas umbrohu- päästja või hävitaja? Kuidas tagada usaldus ja tasakaal?”, kus arutati selle üle, kas tõrjeks hästi ja tasakaalus taimekaitse tagab ohutu toidu ning kestliku keskkonna. Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2020. aastal toimeaine kogusesse ümberar- Meelika Sander-Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja vestatuna 784 tonni taimekait- põllumajandusvaldkonna juht sevahendeid. Enamiku sellest Vestlusringis osalesid põllumajandus- ja moodustasid umbrohutõrjeva- toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu hendid, turustati ka kümne vii- Nemvalts ja peaspetsialist Riina Pärtel, Ra- mase aasta suurim kogus seen- baveere farmi juht Olav Kreen, Rimi kvali- tõrjevahendeid ja kasvuregu- teedijuht Algis Murumaa, Kadarbiku talu laatoreid. tootmisjuht Ville Pak ning Liivimaa Lihavei- Möödunud aastal müügi- se esindaja ja lihaveisekasvataja Airi Külvet. le lastud taimekaitsevahendi- Vestlusringil tõdeti, et taimekaitseva- test 65% moodustasid umbro- hendite vastutustundlik kasutamine tagab hutõrjevahendid, 18% seenhai- selle, et need jäägid ei jõuaks toitu. Leiti, et guste tõrjevahendid, 14% kas- Eesti põllumehed on teadlikud, kas ja kui- vuregulaatorid ja 2% putuka- das taimekaitsevahendeid kasutada ning tõrjevahendid. Aastaga kasva- leiud toidus on põhjustatud juhuslikest ek- sid kolmandiku võrra seenhai- simustest. Taimekaitsevahendite vastutus- guste tõrjevahendite ja kasvure- tundlik kasutamine tagab toidu ohutuse. gulaatorite turustatud kogused. Põllumajandus- ja toiduameti peadirek- Putukatõrjevahendite kogus vä- tori asetäitja Anu Nemvalts tõi välja, et PTA henes poole võrra ning veidi ka- kui järelevalve asutus seisab hea selle eest, hanes ka umbrohutõrjevahen- et tarbijani jõuaks ohutu toit. “Taimekait- dite müüdud kogus. sevahendite jääke uuritakse nii tava- kui ka Statistikaameti analüütiku mahepäritolu taimede söödavatest osadest Swen Petersoni sõnul on taime- ja toidust. Kokku tuvastati nõuetele mitte- kaitsevahendite turustamine vastavus 13 korral. Kümnest tavatoote proo- viimasel kahel aastal kasvanud. vist tuvastati jääkide piirnormide ületami- „Erinevad umbrohutõrjevahen- ne ning kolmest mahepõllumajandusliku did on olnud aastaid enim müü- päritolu tootest jääke, mida ei oleks tohti- dud taimekaitsevahendid. Eel- nud seal leiduda,” kirjeldas Nemvalts. Eesti põllumehed on teadlikud, kas ja kuidas taimekaitsevahendeid kasutada. foto: shutterstock misel aastal turustati neid 510 “2020. aastal võetud proovide põhjal on tonni ehk praktiliselt sama hea tõdeda, et eestlaste toidulauale jõudev palju kui aasta varem. Siiski ei toit on suures ulatuses nõuetekohane. Pi- “Kasutame integreeritud taimekaitset, küündinud taimekaitsevahen- dades silmas asjaolu, et tervisliku toitumi- mis tähendab, et kemikaalide kasutus on dite müük 2016. aasta koguste- se üheks aluseks on ka mitmekesine toidu- viimane võimalus. Panustame eelnevalt pani, kus neid müüdi üle 600 ton- laud, siis normi piiresse jäävad taimekait- rimatesse tehnoloogiatesse, sobivaimatesse ni,“ lisas Peterson. sevahendite jäägid toidus ei ohusta inime- sortidesse, toidame taimi võimalikult ta- Põllumajandusettevõtted ka- se tervist. Tulemused näitasid, et Euroopa sakaalukalt, et saavutada tugev ja vitaalne sutasid 2020. aastal 611 tonni Liidu, sh Eesti päritolu puu- ja köögiviljades taim, mis suudaks kahjustajatega paremi- taimekaitsevahendeid. Umbro- leidub oluliselt vähem erinevaid jääke kui ni konkureerida. Samas on kliimast ja loo- hutõrjevahendeid kasutati 338 liidu välistest riikidest pärit puu- ja köögi- dusest tulenev nii planeerimatu, et taime- tonni, seenhaiguste tõrjevahen- viljades. Siiski teeb murelikuks, et 45% proo- de tervise ja elujõu tagamiseks tuleb siiski deid 134 tonni ja taimekasvure- ve sisaldas mõõdetavas koguses taimekait- kasutada ka taimekaitsevahendeid. Lisaks gulaatoreid 127 tonni. Eelkõige sevahendite jääke. Seetõttu on tarbija vaates kasutame väga palju mitte sünteetilisi, vaid kasutati neid teraviljade ja teh- oluline järgida mitmekülgse toitumise põ- bioloogilisi antistressante ja mikroväetisi niliste kultuuride töötlemiseks. himõtteid. Amet jätkab proovide võtmiste- taimede tervise tagamiseks,” selgitas koge- Putukatõrjevahendeid kasutati ga ka sellel aastal,” lisas Nemvalts. nud põllumees. 11 tonni, peamiselt tehnilistel Vestlusringil tõdeti, et riikides rohkem erilubasid kasutamaks ju- Aiandusettevõtja, Kadarbiku talu toot- kultuuridel. Taimekaitsetööd vaid äärmisel vajadusel taimekaitsevahendite vas- ba keelatud või peagi sortimendist väljami- misjuht Ville Pak tõi välja, et eriti aiandu- Taimekaitsevahendeid kasu- Rabaveere farmi juht Olav Kreen ütles, et tutustundlik kasutamine nevaid taimekaitsevahendeid. See aga pa- ses on väga oluline saavutada toodetele ilus, tatakse lisaks põllumajanduse- meie tarbija saab olla kindel, et kodumai- tagab selle, et taimekaitse- neb meie tootja keerulisemasse seisu, teki- kaubanduslik välimus. le ka metsanduses, puidutööt- ne põllumajandustoodang on puhtam im- vahendite jäägid ei jõuaks tab palju segadust ja lõppkokkuvõttes saab “Kahjurputukate tõrjumata jätmisel võib luses, maantee- ja raudteeserva- porditust. Reeglid tootmisel on ju ranged toitu. tarbija ikkagi kemikaaliga toodetud toitu. mõni tarbija leida ussikese näiteks kapsa- de korrashoiul, spordi- ja män- ja mõned leitud jäägid ei ole inimese tervi- foto: põllumajandus- ja Kreen rõhutas, et põllumehed on huvi- lehtede vahelt ja see oleks suur probleem guväljakutel ning parkides. Sa- sele veel ohtlikud. toiduamet tatud kasutama nii vähe kemikaale kui või- nii kauplusele kui ka tarnijale. Selle ris- muti võib teatud taimekaitseva- Üldised reeglid taimekaitsevahenditele malik, sest see kõik on neile ju kulu – ehk ki elimineerimiseks tuleb kasutada piisa- hendeid soetada oma aias kasu- on üle Euroopa Liidu sarnased, aga riikide kõik taimekaitsetööd on alati põhjendatud valt ka keemilisi taimekaitsevahendeid,” tamiseks. vahel on ka erisusi. Näiteks antakse mujal ja läbimõeldud. tõi Pak näite. Põllu majandus.ee Eesti maasikas on kvaliteetne

Meelika Sander-Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja sus, et ELi päritolu tootes lei- tuvastati põllumajandusame- se seisukohalt nõuetele vastav, põllumajandusvaldkonna juht duks taimekaitsevahendite jää- ti labori poolt enamjaolt kol- kuna tuvastatud toimeaine si- ki sellisel määral, et see põhjus- me erineva taimekaitsevahen- saldus jäi alla toimeainele keh- 2020. aasta proovide tulemu- taks otsest ohtu inimese tervi- di toimeaine – boscalid, cyprodi- testatud piirnormi. VTA edastas sed näitavad endiselt, et Eu- 216 sele, on üsna väike, selgub põl- nil, fludioxonil – jääki, mis kõik juhtumi kohta infoteate Poola proovil mullu kokku võe- roopa Liidu ja ka Eesti pärit- lumajandus- ja toiduameti aru- jäid alla toimeainele kehtesta- pädevale asutusele. olu puu- ja köögiviljades leidub tud 400st ei leitud ühtegi andest. tud piirnormi. Kõige rohkem erinevaid tai- oluliselt vähem erinevaid tai- taimekaitsevahendi jääki. Meedias on palju räägitud Kõige rohkem – 11 – erinevat mekaitsevahendite toimeaine mekaitsevahendite jääke, kui 80% proovidest võeti kodumaise maasika kvalitee- jääki tuvastati Kreeka päritolu jääke ühe proovi kohta tuvas- ELi välistest riikidest pärit puu- tava- ja 20% mahetoidust. dist. 2020. aastal võeti veteri- maasikatest ja 13 Poola oma- tas VTA maasika, tee, õuna ning ja köögiviljades. naar- ja toiduameti (VTA) ning dest. Poola päritolu maasika- pirni proovist ning PMA maasi- Erinevad puu- ja köögiviljad põllumajandusameti (PMA) test tuvastas labor ka Euroopa ka ja kurgi proovist. on meie toidulaual väga oluli- lisel juhul tuleks eelistada ELis poolt kokku 36 maasikate proo- Liidus heaks kiitmata toimeaine Jääke ei tuvastatud nisutera, Eesti maasikatest tuvastati sel kohal ja seetõttu tasuks ee- kasvatatud puu- ja köögivilju. vi taimekaitsevahendite jääki- Carbendazim and benomyl (sum of odratera, oa, musta sõstra, šam- kolme erineva taimekaitseva- listada kodumaist. Tihtipeale Euroopa Liidus on kehtesta- de määramiseks – 13 VTA ja 23 benomyl and carbendazim expres- pinjoni, kodulinnurasva, veise- hendi toimeaine jääki. pole see aga võimalik just Eesti tud ühed karmimad toiduohu- PMA poolt. sed as carbendazim). Antud maa- maksa ning imikutoidu proo- foto: Meelika Sander-Sõrmus geograafilise asukoha tõttu. Sel- tusnõuded maailmas ja tõenäo- Eesti päritolu maasikatest sikate partii oli terviseohutu- videst. Põllu- ja metsamajandus reklaamitoimetus tel 667 0105 juuni 2021 [email protected] reklaam 27 reklaamiosakond Põllu- ja metsamajandus tel 667 0105 28 reklaam [email protected] juuni 2021