Eesti Loodus 1/2016
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Nüüd 16 lk paksem! JAANUAR 1/2016 JAANUAR Ööpildistamine Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Mees, kuhu sa lähed? Jää sulab üha kiiremini Teravmäed ja Vapramäe MÜÜGIL JAANUARI HORISONDIGA! Sisukord Tamme-Lauri tamm Linnutee all Foto: Martin Mark 67. aastakäik Nr 1, jaanuar 2016 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 40 Huvitav Eesti: Tori põrgu 3 Sõnumid Elen Rekand juhatab lugeja ammust ajast tuntud liivakivipaljandi juurde 10 Inimese evolutsioon: Miks mehed Pärnu jõe kaldal näe vad pilti ja naised kuulevad 42 Poster: Arne Ader; sõnu? Eesti Looduse 2015. aasta fotovõistluse eriauhind Juhan Javoiš ja Lauri Palumets uuri- käituva looma foto eest vad, kas on evolutsioonilist põhjendust meeste ja naiste tajude erinevustele 44 Intervjuu: Putukate süstemaati- kuks saadakse aastakümnetega. 18 Jäänähtuste kestus jõgedel on üha lühenenud Entomoloog Olavi Kurinat küsitle- nud Toomas Kukk Tiia Pedusaar, Tiina Nõges, Peeter Nõges ja Liidia Klaus tutvusta- 50 Teravmäed: saarestik, kus kestab vad meteoroloogiaobservatooriu- jääaeg mi 150. sünnipäeva puhul jäätumise Timo Palo viib lugeja põhjamaiselt uurimise ajalugu ja nüüdisaega jäisesse piirkonda, kus paraku võib 22 Käsitsi mõõtmisest operatiiv- üldist Maa kliima soojenemist üha hüdroloogiani selgemini jälgida 24 Tiia Pedusaar ja Aadi Ainla mee- 54 Vapramägi – kolmetipuline mägi nutavad veeuurija igapäevaste töö- Elva jõe embuses vahendite arengulugu Gea Järvela soovitab matkata ker- 24 Geneetilised uuringud haruldaste gesti leitaval ja läbitaval Tartumaa taimeliikide kaitsel matkarajal Tatjana Oja, Ülle Reier, Silvia Pihu 60 Üks Eesti paigake: Peedu Kerikmägi ja Ene Kook vaevad põhjusi, miks virgutab kujutlusvõimet peaks hoidma ka pealtnäha väikseid Juhani Püttsepp tutvustab üht ja seetõttu ebaolulisena tunduvaid muistse Eesti väikseimat linnust, mis taimepopulatsioone on olnud ka tuntud pühapaik 40 29 Rahvusvahe lise kesktalvise linnu- 62 Tööjuhend: Öine tähistaevas pakub loenduse 50. juubeliaasta teistmoodi pildistamiselamusi Leho Luigujõe Martin Mark jagab õpetusi: mida 44 näitab veen- öösel pildistades tähele panna ja valt, et ka millisteks katsumusteks val- Nõukogude mistuda Eesti kuulus Euroo- 68 Tiit Kändleri essee: Digiökoloogia passe: linnu-uurijate paralleeluniversumid seni kõige ulatusli- kumas seireprogram- 70 Teaduse ajalugu: Kuidas teil läheb? mis on algusest peale Endel Varepi 100. sünniaastapäev osalenud ka Eesti Ilmar Kask meenutab geograafia- professorit, kes on õpetanud mitut 32 Kustkaudu kulgesid vanad teed? I põlvkonda maateadlasi Valdo Praust kirjeldab meie teevõr- 72 Raamatud gu kujunemist ning selle uurimise võimalusi 73 In memoriam: 36 Kus on Piusa jõe algus? Agu Kongo, Vello Paatsi Taavi Pae välitööde tulemusena sel- 74 Kroonika gub, et meie suurima languga jõe 78 Mikroskoop lähet võibki tõlgendada väga erinevalt 79 Ristsõna 39 EL küsib: vastavad Veljo Runnel ja Ester Valdvee 80 Ajalugu, sünnipäevad 50 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2016 EESTI LOODUS |1| 1 Toimetaja veerg Neljas aastaaeg: kaunis nagu ülejäänudki 67. aastakäik Nr 1, jaanuar 2016 lmast on räägitud ilmast ilma. ilma loodusest ning avaldame reisi- Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu Pealtnäha tunneme seda nagu kirju põnevate paikade kohta. Tõsi- e-post [email protected] oma viit sõrme. Ometi ei ole see semate loodusartiklite kõrvale paku- faks 742 1143 nii: üllatume taas, kui ilm ei vasta me rohkem lühisõnumeid ja lisandub I Peatoimetaja Toomas Kukk ootustele või on harjumuspärasest veel mõni uus rubriik. Küllap märka- 742 1143, [email protected] hoopis teistsugune. te sedagi, et Eesti Loodus on olnud Toimetaja Helen Külvik Nõnda kulus palju tähelepanu juba paar numbrit varasemast pak- 529 4033, [email protected] ka aastavahetusele eelnenud „talve- sem, sedaviisi jätkame ka edaspidi. oludele“. Veel jõulude ajal paistis olu- Aasta esimese numbri avalugu on Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] kord lume ootajatele lootusetu: soe ja ehk pisut tavapäratu, kuid arvatavas- vihmane nagu juunikuus! Metsast võis ti pakub samavõrra kõneainet kui Toimetaja Katre Palo 521 8771, [email protected] korjata kukeseeni, õied olid taas puh- ilm. Toimetaja Juhan Javoiš ja zoo- kenud, linnud laulsid ja päike säras loog Lauri Palumets on võtnud ette Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado soojalt. Katsu siis rõõmu tunda jõulu- mees- ja naissoo erinevused. Kelle- 742 1143, [email protected] dest, mis meile on seostunud lumival- le on antud parem ruumiline võime- Keeletoimetaja Monika Salo ge maa, jaheduse ja kargusega. kus ja kellele oskus nähtut edukamalt 742 1186, [email protected] Sageli võis kuulda arvamust, et sõnadesse panna? Miks see on evo- Küljendamine Raul Kask sellest talvest küll asja ei saa. Ent oli lutsiooniliselt nii kujunenud? Kas see [email protected] ka enesekindlaid, kes uskusid vana- on halb või pigem hea? Või pole üldse Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri rahva tarkust: ega tali taeva jää. Ei vaja otsida paremaid ja halvemaid, Endla 3, Tallinn 10122 jäänudki: Eestimaa sai uusaastaööks vaid lihtsalt nentida: nõnda on loo- valgeks, veekogud jäätusid, maa dus sättinud. tahenes. Peaaegu et üleöö. Kadus Mõistagi leidub ajakirjas ka tal- kartus, et meie neljas aastaaeg jääb visele pimedale ajale paslikke tee- hoopis vahele. masid. Meteoroloogiaobservatooriu- Vastutav väljaandja Triinu Raigna Kuigi on külma üle virisejaid ja mi mullu sügisel peetud 150 aasta [email protected] talvepõlgureid, tuleb tõdeda: meie juubeli puhul heidame valgust jõge- Tellimine ja info Triin Nõu pikka pimedasse aega sobib lumeval- de jäänähtustele ning nendega seo- 610 4105, [email protected] ge maa suurepäraselt. See on suisa tud muutustele. Artiklis Teravmä- Reklaamijuht Helen Lehismets hädavajalik: kottpime pole ka seal, gede liustikest kirjeldab Timo Palo 610 4106, [email protected] kuhu asulate tulesära ei ulatu, saab jäist maailma, pimeduses pildistami- Ajakiri ilmub kasutada otseteid üle jäätunud vee- se kohta leiab juhiseid Martin Margi keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel kogude, metsas on lihtne teha raiet, fotoloost. Taliteedest võib ilma et järele jääks porirööpad jne. lugeda Valdo Prausti Pelgalt praktilisi vajadusi külmunud kirjutisest, mis tut- maa järele on palju. vustab ajaloolist Sama kindlalt nagu Eestil on teevõrku. neli aastaaega, ilmub ka Eesti Sisukat aasta Loodus. Astume meiegi lootus- algust Eesti Loo- rikkalt uude aastasse, soovides duse lugejatele! © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2016 pakkuda lugejatele mitmeke- Summaries of some articles can be found at sist artiklivalikut, sisukaid our web site www.eestiloodus.ee am onn ärg k is kirjutisi, lummavaid fotosid, sk t u e s K põnevaid tähelepanekuid ja innustavaid elamusi Eesti 4041 0820 loodusest. Alates jaa- Trükitoode nuarinumbrist Foto: Timo Palo Trükitud trükikojas Printall kajastame suu- remal määral lugusid maa- 2 |2| EESTI LOODUS JAANUAR 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Pariisi kliimakonverents Pariisis sõlmiti kliimakokkulepe ullu 30. novembrist 12. detsembrini arutasid 195 riigi esindajad Pariisis maakera kliimatulevikku: toimus M Estna Andres Foto: ÜRO kliimamuutuste konverents, teiste nimetustega ÜRO 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsioo- ni (UNFCCC) osalisriikide 21. aas- taistung (COP 21) ning 1997. aas- tal sõlmitud Kyoto protokolli osalis- te 11. kohtumine (CMP 11). Pärast pingelisi vaidlusi lepiti kokku ühistes sihtides vähendada kasvuhoonegaa- side heidet ning piirata seeläbi kliima soojenemist. Siht on hoida üleilm- ne keskmise temperatuuri tõus kind- Kliimakonverentsiaegne meeleavaldus Champs-Élysées’l lasti alla 2 °C või isegi alla 1,5 °C. Kokkuleppe järgi antakse alates 2020. aastast arengumaadele igal aas- tõusu. Viimase 150 aasta jooksul on de jää sulab, teatud piirkondades, sh tal 100 miljardit dollarit, et viia ellu Maa keskmine temperatuur tõusnud Euroopas, süveneb veepuudus ja hoo- kliimamuutustega seotud keskkonna- 0,8 °C. Teadusandmete põhjal tõu- gustub kõrbestumine. poliitikat. Ülemaailmse kliimalepin- seb temperatuur 2100. aastaks veel Kliimakonverentsi ajal oli Pariisis gu ingliskeelse eelnõu leiab võrgupai- 2–6,3 °C, kui ei rakendata abinõusid ka Eesti ametnikke ja keskkonnaak- gast unfccc.int/resource/docs/2015/ inimtegevusega seotud kliimamuu- tiviste. Eesti Looduse toimetus palus cop21/eng/l09r01.pdf. tuste vastu. Eri kliimastsenaariumide lühikommentaare neist kahelt, kesk- Kliima soojenemist alates 20. järgi suureneb ekstreemsete ilmasti- konnaminister Marko Pomerantsilt sajandi keskpaigast on seostatud kunähtuste ja üksiti ränkade loodus- ning Eestimaa looduse fondi juhilt inimtegevusega: selle käigus õhku õnnetuste sagedus. Maailma ähvar- Silvia Lotmanilt, kes käis Pariisis paisatud kasvuhoonegaaside sisal- dab ka keskmise meretaseme tõusu ja Kliimabussi aktsiooni liikmena. dus on üha suurenenud, mis on tin- rannikuerosiooni oht. Samuti muu- ginud keskmise õhutemperatuuri tuvad loodusprotsessid, polaarala- Eesti Loodus Mida toovad Pariisi lepingud kaasa Eestile? eppel on pikaajaline eesmärk kumaks ja vähem CO2 emiteerivaks ümberstruktureerimist. hoida kliima soojenemine alla ühiskonnaks. Ideekonkursiga, kuidas tulevik kahe kraadi ning liikuda 1,5 Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti võiks välja näha, võiks peagi alus- Lkraadi eesmärgi poole. Eesti kon- panus Pariisi kliimalepingusse on tada. Miks mitte ka Eesti Looduse tekstis tähendaks see valge jõulu- vähendada aastaks 2030 kasvuhoo- veergudel. On selge, et 2050. aasta aja võimalikkust ja suvel