PÖÖRIPÄEV 2012 Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas ∙ Toetajad: Tartu Linn, Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital ∙ Trükk: Printall ∙ Tiraaž: 4000 ∙ Tasuta!
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU JA MAAILMA KULTUURILEHT KAHEKÜMNE NELJAS NUMBER : PÖÖRIPÄEV 2012 VÄLJAANDJA: MTÜ TARTU KULTUURITEHAS ∙ TOETAJAD: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL ∙ TRÜKK: PRINTALL ∙ Tiraaž: 4000 ∙ TASUTA! #24 2 : KAHEKÜMNE NELJAS NUMBER : PÖÖRIPÄEV 2012 Esikaas: Toom Tragel Alvar Loog on pärit Viljandist. Elanud pikemalt veel New Yorgis, Katre Väli õpib ja õpetab semiootikat, hoolitseb semiootikatu- Tartus ja Londonis, praegu resideerub peamiselt Tallinnas. Õppi- dengite eest meilt ja mujalt ja õpib neilt. Ülikooli peab ta karmiks nud Viljandi 9. Kutsekeskkoolis ehitamist, Viljandi Kultuurikolledžis elukooliks (vt Rauno Thomas Mossi toidublogi 6. detsembri Eesti raamatukogundust ning Tartu Ülikoolis semiootikat ja filosoofiat. Ekspressist). Katre leiab, et raamat on inimese parim sõber – Töötanud pikemalt tehase liinitöölise, ehitaja, öövalvuri, raadio vaikne, intelligentne ning omab kujutlusvõimet, teatrist ja kinost muusikatoimetaja ja saatejuhi, raamatupoe müüja, teatri lavatöölise, otsib ta samu väärtusi. Kultuuri kritiseerimist peab keeruliseks, aga striptiisiklubi barback’i, uksehoidja, baarmeni, trükitöölise ja entsük- samas vajalikuks. lopeedia toimetajana, olnud aastaid vabakutseline kultuurikriitik. Semiootiku Katre Väli terav analüüsiskalpell lahkab kaht värsket eesti Alvar võtab luubi alla Eesti teatrimaastiku uustulnuka teatrirühmituse filmi ning nende ümber põimunud sotsiaalset märkidekude. (lk 31) Frank, vaatab visuaalteatri avalavastust „Lukustatud” ja arutleb, kas uuele teatrile peaks sarnaselt valitsuskabinetile andma 100 kriitikavaba Katrin Maimik on ettevõtjast kultuuriturundaja, stsenarist ja päeva. (lk 20–21) režissöör. Bakalaureusekraadi omandas Tartu Ülikoolis teatritea- duse erialal, praegu õpib Balti Filmi- ja Meediakoolis magistriõppes Anne Türnpu on lavastaja, kes lõpetas 1986. aastal Kõrgema stsenaristikat. Ta on kirjutanud teatri- ja filmikriitikat, mõned Lavakunstikooli näitleja erialal, kuid on tegutsenud viimase 22 näidendid ja lühifilmistsenaariumid. Katrin on dokfilmi „Vanad ka- KAASAUTORID aasta jooksul peamiselt lavastajana. Tema loominguline käekiri on lad” (2010) üks režissööridest ja sel talvel esilinastuvate lühifilmide haruldane näide järjepidevast ja stabiilsest püüdest teatri arhailise „Foto” ja „Hõbepulm” stsenarist ning kaasrežissöör. ja ürgse koe poole. Paljud Anne lavastused põhinevad erinevate Katrin intervjueeris Mart Kivastikku, kellel ilmus sel sügisel reisi- ja ku- rahvaste folkloorsel pärandil ning teemad, mille ümber tema tööd junemisromaani žanritunnuseid miksiv teos „Vietnami retsept”. (lk 35) end kerivad, astuvad ja murravad end alati läbi paljudest erinimelis- test kihtidest. Anne käis sel sügisel lavakunstikooli XXVI lennuga Permis. Seal kogetu Kristel Liiv jälgib tähelepanelikult, jätab meelde ja mõnikord pa- märkis ta päeviku vormis üles. See päevik on nüüd Müürilehe lugejate neb kirja asju, mida unes ja ilmsi näeb. Kristel on nõus sellega, kes ees. (lk 24–25) ütles, et muutus on universumis ainus püsiväärtus. Seisev vesi läheb haisema. Sellepärast meeldib talle ringi liikuda nii iseeneses kui ka Nimest hoolimata on Anni Mäger tõupuhas magistripaberitega ümbritsevas maailmas. blondiin, kes kasvatab kodus vuntsidega elevanti ja peolooma. Dresseerimise vahepeal veab paberile erinevate joontekujuliste objektidega seanahka. Vabal ajal juhib taevas kunsti. Anni eesti filmikunstist inspireeritud koomiksit vaata Müürilehe tagakaanelt. Barbara Lehtna on hetkel Palestiinas teatriresidentuuris – samal Mirjam Siim on pärit Tallinnast, kus on õppinud erinevates kunsti- ajal aga korraldab Eestis teatrifestivale. Ta peab ennast teatriini- koolides, pärast mida avastanud mõned aastad maailma. Praegu- meseks – võiks ju öelda, et ta isegi elab ja hingab teatrist, aga seks hetkeks on ta jõudnud Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja tegelikult meeldivad Barbarale koledal kombel kunst ja muusika ka, reklaamikunsti osakonda, kus proovib arvutiga sõbraks saada. kirjandusest rääkimata – kultuur pidavat ju rinna rõemsaks tegema! Pliiatseid ja pintsleid pole Mirjam siiski nurka visanud. Kristel tõlkis ja Mirjam illustreeris käesoleva lehenumbri kirjandusküljele laotuva Julio Cortázari proosapala „Ülevõetud maja” („Casa tomada”). (lk 38–39) Kairi Kivirähk on kahekümneaastane laps, kes arvab, et kõi- Mariliis Vaks on Eesti Kunstiakadeemia magistrant, erialalt ja ge võimsam relv on kujutlusvõime, ja kes ei otsi taga tõtt, vaid ametilt restauraator. Elab Tallinnas ja Tartus. Kunagi õppis Mariliis illusioone. Õpib Balti Filmi-ja Meediakoolis meediat ja tahab olla aasta Viljandis teatrikunsti visuaaltehnoloogia erialal. Sellest ajast tulevikus sama pöörase mõttemaailmaga kui John Fowles. peale meeldib talle ka teatri tagatubades kolada. Barbara ja Kairi vaatavad kriitilise pilguga, kuidas Rasmus Kaljujärv ja Mariliis võttis meie lavataguste jõudude intervjuude seeria raames ette Hendrik Toompere jr monolavastuse mängimisega hakkama said. sedakorda lavapoisid. (lk 22–23) (lk 20 –21) Anne-Ly Sova on Rakvere Teatri dramaturg ja algaja sünkroon- Miina Leemets õpib Tallinna Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse tõlk. Tema üheks kireks on reisi- ja matkakirjandus, seetõttu õpetajaks, seega on ta natuke õpetaja ja natuke rohkem õpilane... teab ta rohkem, kui on näinud. Kahjuks. 2012. aasta sügisel viibis ja natuke vist luuletaja ka. ta esimest korda Ameerika mandril ja sai võimaluse kulutada ära Miina luuleridadele viskuvad pilgud kõrvallehel. osa dollaritest, mida ta sugulased talle aastakümnete jooksul üle Atlandi ookeani saatnud on. Šelda Puķīte võrdleb end tänavuse dOCUMENTA osalise Chicago kunstikriitiku ja -teadlase Lori Waxmaniga, kes sulges end Erni Kask on näitleja, kes korraldab lisaks oma põhitööle viimastel pisikesse puidust ruumi, kus oli laud, tool ja arvuti, et kirjutada aegadel ka Rakvere Teatri alles lapsekingades seisvaid välissuhteid. kriitikat kõigi tööde kohta, mida inimesed talle näidata andsid. Lori Õnneks on sammud, mida nendes kingades teha plaanitakse, pikad eesmärgiks oli anda nii paljudele kunstnikele kui võimalik nende ja teater, mis seni põhiliselt kodumaal ringi tuuritanud, andis sügisel loomingu kohta tagasisidet. Šelda proovib anda selle võimaluse kuus etendust Ameerikas. See ei olnud ainult Erni süü, aga Erni Läti kunstile. Ta töötab igapäevaselt kunstikriitika vallas, lisaks aitas sellele kaasa. Ja aitab veelgi. kirjutab ta Läti Kunstiakadeemias doktoritööd postmodernistlikust Anne-Ly ja Erni annavad teatrijuhile Joonas Tartule aru Rakvere Teatri kunstikeelest –sellest ka võrdlus Loriga. tuurist Ameerikas. (lk 26–27) „Hello! My name is Lori Waxman and I will write a review in half an hour about every Latvian artwork that you will show me. So, Peeter Talvistu already showed some works, next?” (lk 14–15) Janno Pikkat huvitub sõnadest, normidest ja mängudest. Ta teab, Toom Trageli peamiseks tegevuseks on joonistamine. Siiamaani et suure suuga tähti närides võib sõnu süüa. Eelistab ärgata muusi- ta veel unistab, et kunagi saab ta ainult sellega tegeleda ja et keegi kaga ning minna magama tõusva päikesega. Plaanib üllatada. hakkab talle selle eest ka maksma. Seni võib tema suurimaks Janno külvab linnades paranoiat ja selgitab selle linnaruumis mängitava õnnestumiseks lugeda kodumaise rokkbändi Elephants From rollimängu reegleid käesolevas lehenumbris lehekülgedel 18–19. Neptune ihukunstnikuks kujunemist. Viimasel ajal on Toom ka narratiivist huvituma hakanud ja eelkõige sellest, kuidas pilti sõna asemel loo jutustamise juures ära kasutada saab. Vaata ka: www.toom.planet.ee. Toom alustab uuest aastast Müürilehe karikaturistina. Tema sulest on ka käesoleva lehe esikaas. Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Helena Läks veebitoimetaja Keiu Virro teatritoimetaja [email protected] Mariliis Mõttus muusikareporter Joonas Sildre koomiksitoimetaja [email protected] Triin Loosaar moereporter Anna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja [email protected] Emilie Toomela filmireporter Maarja Pärtna kirjandustoimetaja [email protected] Madis Katz kujundaja/fototoimetaja Reklaam – [email protected] Triin Tulgiste kunstitoimetaja [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja Martin Oja filmitoimetaja [email protected] Renee Altrov, Kristel Sergo fotograaf Jälgi Müürilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! KolleeGIum: KAISA EICHE, INDREK GRIGOR, MARGUS KIIS, KRISTINA PAJU, BERK VAHER Miina Leemets Foto: Renee AltrovFoto: Tõdemus Eesti keel LUULE Ööl ja hommikul on kummaline võim ma olen nimisõna venitada vigaseid unenägusid lihtne käänduv ainsus pikale paksule unele kihilisus, mitmenäolisus mu omadus nagu roosakaid värvitriipe seintele – eile, täna, homme 14 käändes ma väänlen mõistusest küll kaugelt mööda, kui meist saab tegusõna meie ilusamas pöördes ent ikkagi kuidagi riivates ja lahates piinlikke argiseid praktikaid. sa mu sügisese õhtu adpositsioon on ka õpikus kirjas su definitsioon: „sõna, mis kuulub nimisõna juurde.” Pärisjamaa Ainult sõnad need, kus on teod, mees?! Mu voodi äär on lõpp Mitte päriselt Alustan laulusõnadega Marten Kuninga viimaselt albu- ja lõpmatus ühes. milt „Janu”. Paljude peas tiirlevate mõtete seast on need Nii meeldib mulle mõelda neid filme tead read ühed, mida ikka ja jälle oma ajusoppides kajamas ja siit alla ma parem kus maailm murdub ja kodu kaob avastan. Meile lubatakse alalõpmata midagi – lubatakse vaatama ei hakka. ja rahvas sureb ja süda hirmust taob järgmise nelja aasta jooksul skandinaavialikku heaolu- Liikumatult küliti ühiskonda, uste taga käiakse lubamas enneolematu pu- mu kõõrdi silmad kahest ilusamast saab uus algus