DOCSLIB.ORG

Rahvaküsitlus Tudu Sumomaadleja Kaarina Vinni Perekodu Sai Epiima Ajavahemikul 23.–27

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Rahvaküsitlus Tudu Sumomaadleja Kaarina Vinni Perekodu Sai Epiima Ajavahemikul 23.–27 Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2016 Rahvaküsitlus Tudu sumomaadleja Kaarina Vinni perekodu sai Epiima Ajavahemikul 23.–27. no- majas (Tartu mnt 2) Igo on Euroopa meister heategevuse toel jalgpalliväravad vember 2016 viiakse Vinni 27.novembril 2016 kell 9.00- vallas läbi rahvaküsitlus, 17.00 Pajusti alevikus, valla- mille eesmärk on välja majas (Tartu mnt 2) selgitada elanike arvamus Rägavere, Laekvere ja Kui isiku tervislik seisund Vinni valdade kavandata- või mõni muu mõjuv põhjus va liitumise kohta. on takistuseks tema vahetule Küsitlusest on õigus osa osalemisele küsitluskohas võtta igal küsitluse ajaks vä- toimuval küsitlusel, võib hemalt 16-aastaseks saanud taotleda küsitluslehe täit- elanikul, kes rahvastikure- mist kodus. Selleks tuleb esi- gistri andmetel elab Vinni tada taotlus vallasekretärile valla territooriumil. hiljemalt 27. novembril kella Küsitlusest saab osa võtta 14.00-ks. Vinni perekodu noored vutisõbrad koos Epiima juhi Jaanus Murakaga jalgpallivärava ees ühispildil. Hilje Pakkaneni foto järgnevalt: Rahvaküsitluse viib läbi valla valimiskomisjon koos- 23. novembril kell 9.00 – Sel sügisel sai Vinni Perekodu oli ka Vinni Perekodu taotlus. 12.00 Tudu alevikus, Tudu seisus: esimees Vaive Kors, Värske Euroopa meister Kaarina Igo oma treeneri Riho Ran- tänu Epiima heategevuskam- Vinni Perekodu juhataja Urve rahvamajas liikmed: Kaja Inno, Inga Saar, Mart Villup, Gustav nikmaaga. Foto: erakogu paaniale kaks jalgpalliväravat. Saare sõnul on sporditegemi- 23. novembril kell 13.00 – 28.septembril andis Epiim ne Vinni Perekodus suure au Saar. 16.00 Roela alevikus, Roela Saksamaal Brandenburgis 50 kg, hõbeda päev varem U14 sümboolse 800-euro suuruse sees. „Kuigi perekodu vahetus rahvamajas Komisjoni kontaktand- lõppenud noorte ja kadettide vanuseklassis. tšeki perekodule üle Epiima läheduses asuvad head sporti- sumo euroopa meistrivõistlus- 24. novembril kell 9.00 – med: vaive.kors@vinnivald. Kaarina on varem Euroopa juhatuse esimees Jaanus Mu- misvõimalused, on perekodu telt naasis Tudu neiu Kaarina meistrivõistlustelt võitnud 12.00 Viru-Jaagupi alevikus, ee, tel 32 58 654, 5051428. rakas. väikestel lastel parim tegelda Igo kuld- ja hõbemedaliga. kaks pronksmedalit, millele end.koolimajas Läbirääkimisi kajastav info "Maaelul pole tulevikku ilma spordiga just oma perekodu ja ühinemislepingu projekt on Kuldse autasu sai Sakura nüüd lisandus kuldne ja hõbe- 24. novembril kell 13.00 – lasteta. Seepärast algatas Epiim juures. Vinni Perekodu kõige saadaval valla kodulehel aad- spordiklubi sportlane Kaarina dane medal. kaks aastat tagasi kohaliku popim spordiala on jalgpall, 16.00 Vinni alevikus, päeva- ressil: http://www.vinnivald. 16.oktoobril kadettide (U16) Õnnitleme Kaarinat ja tema maaelu arendamiseks kultuuri mis nüüd pärast oma jalgpalli- keskuses (Sõpruse 1 A) vanuseklassis kehakaalus kuni ee/haldusreform treenerit eduka võistluse puhul! ja lastega seotud projektide toe- väravate saamist muutub laste 25. novembril kell 13.00 – tamise, mis on tänaseks tublisti seas veelgi popimaks.” 16.00 Pajusti alevikus, valla- populaarsust võitnud," rääkis Suurim kohalikke põllumehi Riho Rannikmaa pälvis aasta Jaanus Murakas sümboolset ühendav meierei Epiim an- tšekki üle andes. netas juulis igalt juustupakilt Ühinemisleping juhendaja tiitli! Heategevusfondi žürii, kuhu kümme senti Eesti laste vaba kuuluvad patroon Hanna-Liina aja veetmise võimaluste pa- on avalikustamisel 9.oktoobril Jõhvi kontserdi- nerikarjääri jooksul on minu Võsa, MTÜ Koos Laste Heaks randamiseks loodud fondi. majas toimunud Aasta Õpe- juures harjutanud tuhandeid Volikogu suunas koostatud Ettepanekuid ja vastuväi- juht Toomas Palu ning Epii- Kuu ajaga koguti ligi 20 000 taja auhinnagalal „Eestimaa lapsi ja kui neist osagi on leid- ühinemislepingu projekti teid avalikustatud ühinemisle- ma juhatuse esimees Jaanus eurot ning avalikul konkursil õpib ja tänab“ pälvis aasta nud igapäevaseks eluks midagi „Rägavere valla, Laekvere pingu ja selle lisade kohta võib Murakas, valisid välja alga- laekus sada lastele suunatud juhendaja tiitli tuhandeid vajalikku, olen ma õnnelik," valla ja Vinni valla ühine- esitada kirjalikult hiljemalt 1. tused, mida fond toetab. Üks projektitaotluse üle Eesti. lapsi treeninud judo- ja su- lausus Rannikmaa tänukõnes. misleping“ avalikustamisele novembriks 2016 Vinni Valla- toetusavaldustest, mida fond Hilje Pakkanen motreener Riho Rannikmaa. Palju õnne ja õnnelikku ajavahemikul 10. – 30. oktoob- valitsusele kas postiaadressil paljudest avaldusest välja valis, "Oma 43 aasta pikkuse tree- treenerikätt, Riho! rini k.a. Tartu mnt 2, Pajusti alevik või Lepingu projektiga saab e-posti aadressil: vallavalitsus@ tutvuda Vinni Vallavalitsuses vinnivald.ee. Kulina Lihatööstus avas ja valla raamatukogudes ning Ühinemislepingule tehtud “Hea töötaja” rinnamärgi pälvis valla kodulehel www.vinni- ettepanekud ja vastuväited esita- Viru-Jaagupis oma poe vald.ee. takse volikogule menetlemiseks. neli tublit inimest Vinni vallast Lääne-Viru maavalitsus tun- Maarja Talvoja-Tolbuzov, Po- nustas häid ettevõtjaid ja tubli- litsei- ja piirivalveameti logisti- Vallavalitsus ootab MTÜ-delt 2017.a sid töötajaid. Tunnustust jagus kabüroo ida majandustalituse eelarve koostamiseks taotlusi ka meie vallast pärit ja valla vanemspetsialist Enn Kuusik, ettevõtetes töötavatele inimes- Rakvere Ametikooli puidu- ja On alanud 2017. aasta eelarve Taotluse esitamiseks saab tele: “Hea töötaja” rinnamärgi sepatöö õpetaja Riho Mäe. koostamine, mille käigus vastava blanketi ”Taotlus pälvisid OÜ Voore Farm toot- Palju õnne ja edu! ootame kõigilt seltsidelt, mittetulundusliku tegevuse misjuht Margus Lepp ja lüpsja MTÜ-lt ja eraisikutelt taot- toetuseks” Vinni valla kodu- lusi projektide, ürituste või lehelt : https://vinni.kovtp.ee/ muude tegevuste toetuseks. et/eeskirjad-ja-kord Päästjad õpetasid mudilastele Taotlusi saab esitada kuni 15. novembrini 2016. aastal posti Infot seoses taotlusega saab tuleohutust teel Vinni Vallavalitsusele või küsida telefonil 32 58656 või ning helistama hädaabinumbrile e-posti aadressile e-posti aadressil inna.arula@ 112. Päästjad riietusid laste nähes [email protected]. vinnivald.ee. tule eest kaitsvasse eririietusse. Kiivri ja hingamisaparaadiga tuletõrjuja võib väikelapses tõsist Kulina Lihatööstus avas 5. oktoobril Viru-Jaagupis oma poe, kus Vinni volikogus otsustatust hirmu tekitada. Seetõttu on oluli- saab osta värsket liha ja lihatooteid ning teisi kohalikke talutooteid. ne, et lapsed teaksid, milline näeb Poe avamise puhul käis poepidajat Indrek Klammerit ja müü- Volikogu otsustas moodus- ber Vinni Vallavalitsuse välja eririietuses päästja ning ei japeret õnnitlemas ka vallavanem Toomas Väinaste. tada sotsiaal- ja tervishoiu- hallatavad asutused Kadila poe tema eest peitu. Pood asub Kesk tänaval Aldari kaupluse vastas ning on avatud komisjon 7-liikmelisena ja Rahvaraamatukogu ja Vin- Pildile jäänud Mõmmiku rüh- esmaspäevast reedeni kell 10 – 18 ja laupäeval 10 - 15. Poes saab kinnitas täiendavaks liikmeks ni-Pajusti Rahvaraamatuko- ma lapsed said proovida kiivrit ostu eet tasuda ka kaardiga. Õie Pärlini. gu, mille tulemusena Kadila ja maski ning katsuda oma käega Volikogu otsustas lõpetada Rahvaraamatukogu liidetakse päästevahendeid. Alumisel fotol 31.12.2016 liikmena osalemine Vinni-Pajusti Rahvaraamatu- näitab meeskonnavanem Too- MTÜ-s Roela Rahva Maja. koguga ning Kadila Rahvaraa- mas Mäeküngas, kuidas maski Volikogu otsustas alates 1. matukogu lõpetab tegevuse. ette panna. jaan. 2017 korraldada ümber 2017.a on raamatukogu Kadi- Vinni Vallavalitsuse hallata- las avatud kaks korda nädalas, Oktoober on eelkooliealiste vad asutused Kehala Klubi ja nagu seni: T 14-16, N 12-16. laste tuleohutusalaste teadmiste Pajusti Klubi, mille tulemu- Samuti ei kavandata seoses tõstmise kuu, kus tuleohutuse sena Kehala Klubi liidetakse raamatukogude ümberkorral- küsimustes said targemaks Pa- Pajusti Klubiga ning Kehala damisega personali koosseisus justi lasteaia lapsed. Klubi lõpetab tegevuse. ega tööaegades muudatusi 3. oktoobril Pajusti lasteaias toi- Kehala Klubi ümberkorralda- Vinni-Pajusti Rahvaraamatu- munud koolituse kestel tutvus- mise järel viiakse klubi sisuline kogus. tasid Rakvere päästekomando tegevus vastavusse tegeliku Selle otsusega viiakse Kadila päästjad lasteaialastele päästeau- olukorraga. Klubide tegevuse Rahvaraamatukogu tegevus tot ja -tehnikat, rääkisid tulekah- ümberkorraldamine elanikkon- sisulisse vastavusse tegeliku ju tekkepõhjustest, lahtise tule nale muudatusi kaasa ei too. olukorraga. kasutamisega seotud ohtudest Volikogu otsustas alates Rauno Võrno, ja suitsuanduri tööst, õpetasid 1.jaan. 2017 korraldada üm- volikogu esimees ruumist ohutult evakueeruma 2 ühtse Virumaa regionaalse häi- Vinni-Pajusti Gümnaasiumit Ilmar Reimann: mäng raadiolainetega rekeskuse sidesüsteemi väljaehi- tamisel. Veel on Ilmar andnud külastasid sõbrad Plönist annab tööd ja leiba ning toob koju maakera Väike-Maarja päästekoolis tunde 22.-30. septembrini külastas käisid sakslased oma grupiga operatiivraadiosidest. Praegugi juhib ta raadioamaööride Lääne- Vinni-Pajusti Gümnaasiumi Narvas, kus nad lisaks muus- Maast madalast ja Ida-Viru maakonna eksamiko- 13 vahetusõpilast Plönist. le tutvusid ka linnusega ja tehnikahuviline misjoni tööd. Nad saabusid Vinni neljapäeva külastasid ühte kooli. Nende Pisiku sai Ilmar 12-aastasena õhtul, kuid meie õpilased nä- arust oli põnev see, et nad olid juhuslikult kätte sattunud raa- Hobi kui sport gid oma kaua oodatud sõpru nii lähedal Venemaale. Kolma- matust
Load more

Recommended publications
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
    [Show full text]
  • Vinni Valla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2016-2026
    Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 VINNI VALLA PAJUSTI, VINNI JA ROELA ALEVIKE KAUGKÜTTEPIIRKONDADE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2026 1 Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Kinnitanud 8. taseme volitatud soojusenergeetika inseneri kutse omanik Aare Vabamägi 2016 Kokkuvõte. Pajusti kaugküttepiirkond Pajusti kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Pajusti kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgust on lahkunud ja OÜ Askoterm soojuse ostu-müügi lepingu lõpetanud kaheksa tarbijat (Linnu 1, Linnu 3, Linnu 5, Linnu 7, Linnu 11, Linnu 13, Linnu 4 ja AS Duve), mis on pannud ettevõtja kaaluma soojuse tootmise lõpetamist alates 2017.a. kütteperioodist. Sellest lähtudest tuleb Vinni Vallavalitsusel kaaluda Pajustis asendustegevuste arendamist (kaugküttepiirkonna tarbijate üleminekut uutele lokaalsetele küttelahendustele). Pajusti kaugküttepiirkonnas on renoveeritud soojusvõrgu osakaaluks 28 %. Kaugküttepiirkonna kesküttevõrgust lahkunud suur tarbijate hulk on takistanud ka kaugküttevõrgu operaatorit investeerimast senisest rohkem keskküttetrasside renoveerimisse. Pajusti kaugküttepiirkonnas asuvate valla asutuste erisoojustarbed köetavale pinnale on kõrged (Pajusti lasteaed 187 kWh/m2 ja Pajusti klubi 176 kWh/m2 ). Vinni kaugküttepiirkond Vinni kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse müügi piirhind 64,36 €/MWh ilma käibemaksuta. Vinni keskküttepiirkonna kaugküttevõrk on tehniliselt heas
    [Show full text]
  • Vinni Valla ÜVVK Kava Järgsete Vee- Ja Kanalisatsioonirajatiste Rekonstrueerimine Ja Rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe Ja Viru-Jaagupi Asulates
    Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates Tehnoloogiline projekt Europolis OÜ 2020 1 Vinni valla ÜVVK kava järgsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja rajamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Sisukord 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMETUS .................................................................................................................. 4 1.2 PROJEKTI TELLIJA ..................................................................................................................... 4 1.3 PROJEKTI ASUKOHT ................................................................................................................. 4 1.4 GEODEETILINE ALUSMATERJAL ............................................................................................... 4 1.5 OLEMASOLEV OLUKORD JA PERSPEKTIIVSED LAHENDUSED .................................................. 5 1.5.1. Vee-ettevõtjad ..................................................................................................................... 7 1.5.2. ÜLDIST ......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Vinni-Pajusti Raamatukogu 2019
    VINNI-PAJUSTI RAAMATUKOGU 2019. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2019 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ................................................................ 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 5 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 6 2.4.3 Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 6 2.4.4 Töötajate tunnustamine…………………………………………………………......7 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. ........................................................................................ 7 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ..................................................................... 7 2.6 Raamatukogu
    [Show full text]
  • Vinni Valla Jäätmekava 2015 – 2020 Koostamisel on Arvestatud Kehtivatest Õigusaktidest Tulenevate Nõuete Ja Kohustustega
    Vinni valla jäätmekava 2015-2020 Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 26.02.2015 määrusega nr 5 VINNI VALLA JÄÄTMEKAVA 2015 – 2020 Pajusti 2015 1 Vinni valla jäätmekava 2015-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 1. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL ....................... 4 1.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava ..................................................... 4 1.2. Eesti jäätmekäitluse lähiminevik .................................................................................... 4 1.3. Riigi jäätmekava ............................................................................................................. 5 2. JÄÄTMEKÄITLUSALANE SEADUSANDLUS ............................................................. 6 2.1. Euroopa Liidu direktiivid ................................................................................................6 2.2. Eesti õigusaktid ...............................................................................................................7 2.3. Vinni valla õigusaktid .....................................................................................................7 2.4. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel.............8 2.5. Vinni valla jäätmekava ulatus ning seos üleriigilise jäätmekavaga .............................. 10 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..............................................................10 3.1. Rahvaarv
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamãju Strateegilise Hindamise Aruanne
    VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÃJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 740 9800, faks 740 9801 [email protected] www.hendrikson.ee Tartu 2008 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... 5 1 Ülevaade planeeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest.................... 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja sisu.................................................................. 6 1.2 Asjakohased planeerimisdokumendid.......................................................... 6 1.2.1 Vinni valla arengudokumendid................................................................ 6 1.2.2 Lääne-Viru maakonna arengudokumendid................................................ 8 1.2.3 Eesti ruumiline areng ............................................................................ 9 1.2.4 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna-alastele õigusaktidele ..................................................................................................10 1.3 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .....................11 1.3.1 Planeeringu ja KSH osapooled ...............................................................12 1.3.2 KSH aruande koostamise protsess .........................................................12 1.3.3
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Maakonnaplaneering 2030+
    LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS RAKVERE 2019 2 Kaanefoto – Avo Seidelberg 3 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................6 1.1 Seosed kehtivate maakonnatasandi planeeringutega ...................................................................7 2. Maakonna ruumilise arengu suundumused ja eesmärgid ...............................................................9 2.1 Olulisemad ruumilise mõjuga globaalsed suundumused (trendid), mis mõjutavad Lääne-Viru maakonda. ............................................................................................................................................9 2.1.1 Üleminek teadmispõhisele majandusele ja IT lahenduste levik .............................................9 2.1.2 Rahvastiku vähenemine, vananemine ja hõbemajanduse ennakkasv ................................. 10 2.1.3 Üldine linnastumine ............................................................................................................. 10 2.1.4 Kasvav mobiilsus .................................................................................................................. 11 2.1.5 Kliima muutumine ................................................................................................................ 11 2.1.6 Rohelise majanduse ennakkasv ja üleminek taastuvenergia kasutamisele ning ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Laekvere Valla, Rägavere Valla Ja Vinni Valla Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Laekvere valla, Rägavere valla ja Vinni valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Laekvere valla, Rägavere valla ja Vinni valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste liitumine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne-Viru maakonnas. Hetkel kuulub Lääne-Viru maakonda kaks linna ja 13 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 8 valda (arvestades kavandatavaid muudatusi teistes Lääne-Viru maakonna ühinemispiirkondades1). Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb kahe omavalitsuse võrra 211-le, kokku 181 valda ja 30 linna2,3. Liituvad omavalitsused on4: 1) Vinni vald (pindala 486,7 km2 ja rahvaarv 4819), 2) Laekvere vald (pindala 352,4 km2 ja rahvaarv 1542), 3) Rägavere vald (pindala 173,7 km2 ja rahvaarv 865). Eelnõuga
    [Show full text]
  • Ryffiu 1278 1998 Vinni Valla Lehe KODUVALLA S6ruufulo Vdljaanne
    ryffiu 1278 1998 Vinni valla lehe KODUVALLA S6ruUfUlO vdljaanne Viru-Jaagupi iimbruskonna vanemare$ kiiladest Vanemate kUlade kohta on andmeid Jo- Weho, 17 95.a. Wohku, 1837 .a. Wcihho, hansoni Taani hindamisraamatus, mille 1637. Uno Hermanit6lkeid on kasutatud. aastal oli talusid 12, 1872.a.21 lalu. Kehalat on nimetatud 1287.aastal. VOhu oli 1637.aastast Kriti m0isniku 1621.a.jdi Kehala Kriti m6isa valdusse. Schtitzevalduses. 1795.a.Vohu koh- 20.saj. alguseks olid Kehalas suurem ta mdrgitud: "Talupojad, kes ennemalt osa talusid vdlja ostetud. Uhiskondlikest VOhu krilas elasid, mis ntirid Kriti karja- hoonetest m6isa all, asusid said Meri- Kehalas krila m6i- koolimaja, sa p6ld u- talumeeste dele raja- poolt ehita- tud elu- tud valla- ase me le maja ja ku- viidud ja nagisest elavad k6rtsist nUtid Meri- timberehi- Keholo k6rrs. kri la k r.i- tatud meie- las." rei. 1997.a. elas Kehalas 15 peres 42 inimest. Kupna - 1345,a. - Cupnalle, 1628.a. - 0ksk6ik, kustpooli Viru-Joogupisse tullq. teretob meid esmolt Viru-Jokobi kiriku Kupnal, 1670.a. Kupna. Kupna ktilas - sihvokqs 47,65 m k6rgune lorn. Kirikuktila kohta on andmeid 1345,aas- ralati 1922.a, asundustalud, mis saadi tast. Nimekujuks oli siis Rochte, 1873.a maareformiga Kriti m6isale kuulunud Worrekulla, 1 827.a. Wore. Kirktila ja 1871.a. Kirrikoktilla. Krila oli Kupna karjamdisast. Talude suurus 6 alates 1453.a. kahe omaniku - pastoraa- hektarist 20 hektarini. Hoo- dija Kriti m6isa vaheljagatud. 1837.a, ned ehitati piirast maade oli 5 talu kiriku ja 9 talu Kriti m6isa juur- omandamist. de kuuluvad. 1997.a. elas endises Kiri- kukrila riheksas peres 21 inimest. Voore m6isa on mainitud 1450.a.
    [Show full text]