DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-4 Haapsalu, JAH1000045 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Haapsalu Jahiselts 1.2. Registrikood 80052293 1.3. Aadress Männiku tee 13, Haapsalu, 90403, Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Arvo Kuslap 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5108402 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Arvo Kuslap Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Puiatu merikotka püsielupaik, Uuemõisa merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 30, § 50, § 53 lg 1 nimetus/ ja Keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 lähtuvad piirangud: ● Uuemõisa merikotka piirangu kirjeldus püsielupaigas on jahipidamine keelatud. • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud Puiatu merikotka püsielupaigas 1. augustist 14. veebruarini. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Kuusemaa-Suuremetsa metsise püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja nimetus/ Keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 § 4 lg 4 ja lg 5 lähtuvad piirangud: • Jahipidamine on keelatud püsielupaiga piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis 1.veebruarist kuni 31.augustini. • Inimeste viibimine püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud 1.juulist kuni 31.jaanuarini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Keelatud on metssigade lisasöötmine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti Krookustoriku Ungru püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: ● Kaitsealal, nimetus/ hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja piirangu kirjeldus nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.4. Objekti Kroonliudiku Laheva püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: ● Kaitsealal, nimetus/ hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja piirangu kirjeldus nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. ● Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.5. Objekti Käpaliste Taebla püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: ● Kaitsealal, hoiualal, nimetus/ püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta piirangu kirjeldus anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. ● Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.6. Objekti Väinamere hoiuala Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: ● Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja nimetus/ kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut piirangu kirjeldus väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Haapsalu jahipiirkond: piirikirjeldus Haapsalu jahipiirkonna piir kulgeb Taebla jõe suudmest Saunja lahte ülesvoolu mööda Taebla jõge selle ristumiseni Keila–Haapsalu maanteega; edasi mööda Keila–Haapsalu maanteed kuni Rannaküla teeristini; teeristist mööda Ääsmäe– Haapsalu–Rohuküla maanteed Võnnu ojani; sealt mööda Võnnu oja selle ristumiseni Tallinn–Haapsalu raudteetammiga ning mööda Tallinn–Haapsalu raudteetammi Taebla–Kullamaa maanteeni; seejärel mööda Taebla–Kullamaa maanteed Kirimäe teeristini; Kirimäe teeristist mööda Ridala–Nigula maanteed Saanikani; Saanikalt mööda Saanika–Martna maanteed Ehmja–Martna–Kurevere teeristini ning sealt mööda Ehmja-Martna-Kurevere teed ristumiseni Palivere–Oonga maanteega; Palivere–Oonga maanteed mööda Haapsalu–Laiküla maanteeni ;edasi mööda Haapsalu–Laiküla maanteed Laiküla poole ristumiseni Rannamõisa jõega; edasi mööda Rannamõisa jõge Matsalu lahte; sealt koos 200 meetri laiuse mereakvatooriumi osaga mööda rannajoont ja maismaa läheduses paiknevaid laidusi kuni Asuküla peakraavi suudmeni; edasi mööda Asuküla peakraavi ristumiseni Kiltsi teega; mööda Kiltsi teed kuni Kiltsi tee ja raudteetammi ristumiskohani; edasi mööda Rohukülla suunduvat raudteetammi kuni raudteetammi ja Asuküla peakraavi ristumiskohani; mööda Asuküla peakraavi kuni ristumiseni Kiltsi teega; seejärel mööda Kiltsi teed kuni Kiltsi tee ja Tulbi tänava ristumiskohani; sealt mööda Tulbi tänavat kuni Tulbi tänava ja Mustika tänava ristumiskohani; mööda Mustika tänavat kuni ristumiseni Jõhvika tänavaga; seejärel mööda Jõhvika tänavat kuni Kiltsi teeni, suundudes mööda Kiltsi teed Rohuküla poole kuni Kiltsi tee ja Terase tänava ristumiseni; edasi mööda Terase tänavat kuni ristumiseni Taime tänavaga; seejärel mööda Terase tänava mõttelist pikendust kuni ristumiseni Asuküla peakraaviga; edasi mööda Asuküla peakraavi lätte suunas kuni ristumiseni Valgemetsa tänavaga; seejärel mööda Valgemetsa tänavat ristumiseni Hiie tänavaga; sealt mööda Hiie tänavat kuni linna piirini ning mööda Haapsalu linna piiri Haapsalu laheni punktis koordinaatidega x=6534294 ja y= 474654; sealt sirgjoonena ristumiseni Noarootsi ja Ridala valla vahelise piiriga punktis koordinaatidega x= 6535550 ja y= 474065; seejärel mööda Noarootsi ja Ridala valla vahelist piiri kuni punktini koordinaatidel x= 6537591 ja y= 478586; sealt sirgjoonena punktini koordinaatidega x= 6537353 ja y= 480313; seejärel sirgjoonena Taebla jõe suudmesse. Haapsalu jahipiirkonna koosseisu kuuluvad Rukkirahu, Pinukse saar, Pleesi saar, Suur-Roograhu, Väike- Roograhu, Hobulaid, Kumari laid, Alarahu ja Ülerahu koos 200 meetri laiuse merealaga. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000045&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Haapsalu Linna 2020. Aasta Eelarve Seletuskiri
    18. JAANUAR 2021. A. HAAPSALU LINNA 2021. AASTA EELARVE SELETUSKIRI MARTIN SCHWINDT HAAPSALU LINNAVALITSUS Finantsjuht Sisukord Üldinfo ................................................................................................................................................. 2 Eelarve prioriteet .............................................................................................................................. 3 Makromajanduslik analüüs ............................................................................................................... 3 Finantsdistsipliini meetmed ja nende rakendamata jätmine ................................................................. 4 Põhitegevuse tulud ............................................................................................................................... 4 Maksutulud ....................................................................................................................................... 5 Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................................................. 6 Saadavad toetused tegevuskuludeks ................................................................................................. 8 Muud tegevustulud ........................................................................................................................... 9 Põhitegevuse kulud .............................................................................................................................. 9 Põhitegevuse
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Väljatöötamise Kavatsus
    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Laevateed Haapsalu Eeslahel Haapsalu Laht Fairways
    LAEVATEED HAAPSALU EESLAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 503 (1: 100 000), nr 616 (1: 50 000) ja atlase 2. osa 168,3° 2 (0 ) LFl.10s RW 4 G (0 ) Obstn9? ) 5 [ 4 ) ! 29 0 a 7 04 = (19) ) Hallikivi madal ) (23) h =Suurrahu 32 ) a137,7° = ) (2 ) = = = = = (1) ) 3 )(35) = = = ) = 0 ) = = Tjuka = 3 Wk = = = Väike-Tjuka= = (1) Spoil Ground 5 9? = = = ) 1 ( a ) = ) = = = = (disused) 4 # = = = = = = = = (35) a = = G = = = = = ) ` = = = = = (0=2) = = = = ) Paslepa= = = Diby ps 185° (R Lts) 12 = G = = = = = = W= = laht = (84) = 14 )(02) = = = G a( = 2Bns = 0 = E (02) c RYR 1 = = = = ) G5 = EG = ) St = = = Iso.2s12M = (01)= Q.R.1s6ME q o q o q o q o q o q o = Ramsi = a( cG = ps G q o q o q o q o q o q o q Norrby EG = = = = o Paslepa oq = = Seasaar)= a#G Noarootsi ps oqoq=oqo=qoqoqoqoqoq` q o q o q o q o q o q o q o q o o q o q o q Oc.R.2s6M = q o q o q = Iso.4s12M = = = (01) = a( c = ) = ) oq #(06) = V o o s ia( ak) u r k = ) = 04= a# VORMSI = (1) = G c ) 07 = (04) 152,7°- 332,7° ) 5 = (06) ) (1 ) ) 3 1 (09) 5 ) EG = G ) ) EE Sviby sadam E Spoil Ground (01) Österby Q.1s4M ) 0 G = =(02) (2) (disused) 6 sadam Oc.6s6M G (2 ) oqoq ) 7 G o q E E o ) ` ) = a qoqoqoq (1 ) ) = = G (18) Långaurn = Si.S 5 = ( ) (12) = ) :oqoqoqo (02) ) Iso.2s6M 08 oqoqo Sviby laht (06) = ) q (13) (15) G (07) = ) G qoqoq c ) (26) a( Haapsalu laht (06) = ) (2 ) q ) 7 213,7° ) E ) 04o G ( a ? 3 E q ) 0 G ` ) # 6 c ( # oqoq 9 c oqoqoqo `G a o q o q o q o q o q o q o q o q (16) o a 19 # ( (25) (17) a(a # a (1) 07 a( a a 07
    [Show full text]
  • Haasalu Linna Arengukava 2018-2028
    15. OKTOOBER 2018 HAASALU LINNA ARENGUKAVA 2018-2028 HAAPSALU LINNAVALITSUS POSTI 34, 90504 HAAPSALU SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 3 HAAPSALU LINNA VISIOON, MISSIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID .............................................. 8 1. VALITSEMINE ................................................................................................................................... 9 1.1. Valdkond – valitsemine ............................................................................................................... 9 1.1.1. Olukorra kirjeldus .................................................................................................................. 9 1.1.2. Arenguvajadused ................................................................................................................. 10 1.2. Valdkond – turvalisus ................................................................................................................ 11 1.2.1. Olukorra kirjeldus ................................................................................................................ 11 1.2.2. Arenguvajadused ................................................................................................................. 11 2. HARIDUS, HUVIHARIDUS JA NOORSOOTÖÖ ................................................................................. 13 2.1. Valdkond – alusharidus ............................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • 317 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    317 buss sõiduplaan & liini kaart 317 Haapsalu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 317 buss liinil (Haapsalu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 8:10 - 18:25 (2) Lemmiku: 6:20 - 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 317 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 317 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 317 buss sõiduplaan 49 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:10 - 18:25 teisipäev 8:10 - 18:25 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 8:10 - 18:25 Märjamaa neljapäev 8:10 - 18:25 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 8:10 - 18:25 Kirikuvärava laupäev 8:10 - 18:25 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 18:25 Metsavahi Maavahe Kükita 317 buss info Suund: Haapsalu Bussijaam Toome Peatust: 49 Reisi kestus: 101 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna, Jüri, Aima, Laukna, Vaikna, Laisilla, Koluvere, Kullamaa, Kullamaa Kool, Silla, Turpla, Loodna Üdruma (Amanda Parkla), Päri, Jõgisoo, Sordi, Liivi, Kiidika, Ohtla, Kokre, Suure-Lähtru, Niinja Tee, Martna, Ehmja, Maalse, Kirimäe, Kabelimäe, Vana- Jüri Taebla, Taebla Tee, Taebla, Taebla Tee, Vana-Taebla, Rummu, Võnnu, Üsse, Ridala Raudteejaam, Juurika, Aima Uuemõisa, Rannarootsi, Niine, Haapsalu Bussijaam Laukna Vaikna Laisilla Koluvere Kullamaa Kullamaa Kool Silla Turpla Üdruma (Amanda Parkla) Päri Jõgisoo Sordi Liivi Kiidika Ohtla Kokre Suure-Lähtru Niinja Tee Martna Ehmja Maalse Kirimäe Kabelimäe Vana-Taebla
    [Show full text]
  • Magi-1994-Hoburaudsoled.Pdf
    t esli TA Toim. Humailltaar- ja Solsiaalleadused, 1994, 43, 4, 465-484 EESTI VIIKINGIAEGSED HOBURAUDSOLED JA NENDE ORNAMENT Marika MAGI-LOUGAS Eesti Teadusle Akadeemia Ajaloo instiluut. RiiiitJi 6, EE-OOOI Tallinn, Eesti Esilanud P. Ligi. Toimelusse saabunud 15 . aprillil 1994, avaldamisele lubatud 19. mail 1994 Artiklis on vaadeldud Eesli viikingiaegseid hoburauds61gi liihtudes eelk6ige nende ornamendisl. Erislatud on kuul ornamenditiiiipi, millesl A-C kuuluvad vara- ja kesk­ viikingiaega ning D-F hilisviikingiaega. Sealjuures ilmnevad sclged iihlelangevused teisle samaaegsele ehletiiiipide, eriti kiiev6rude mustritega. Ornament on voimaldanud hoburauds61gi senisest detailsemalt tiipologisecrida ja dateerida. Tiipsuslatud on ka hoburaudsolgede otsanuppudcl p6hinevat tiipoloogial, andes senis­ tele terminilele kohali uuema ja piiritletuma sis u. Hobllraudsolgcdc morfoloogiliste ja ornamendil p6hinevate tiiiipide vahel on tiiheldalavad selged sensed, kllid tiiiclikull kokku need ei lange. Milmele otsanuppudel p6hincvatc liiiipidc d.1t ecringud osulusid scniarvatuist varasemaks, olles sel kujul paremini kooskolas ka Eesli naabermaade hoburauds6'1gede daleeringulega. Hoburauds61ed tuJid muistsete eestlastc ehete huJka juba Rooma raua­ ajaJ. Nende esimene kasutusaeg jai siiski liihikeseks ning peagi unustati nad m6nesajaks aastaks. Siinkohal kasitletavad h6burauds61ed ilmusid Merovingi aja J6puJ. Suur osa neist j6ud'is meile ilmselt balti ja volga­ soome h6imude kaudu. Hoburauds61gede algkodu otsitakse Euroopa ida- ja kagupiirilt. Pohja-Euroopas
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters
    Sailing Directions for Estonian Waters part 2 Väinameri 2.2 N part of Väinameri Updated 01.05.2021 © Estonian Transport Administration Maritime and Waterways Division Fourth release April 2020 (first release May 2013) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 12.11.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD 1. Üldist .................................................................................................................................. 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................... 6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ............................................ 7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine......................................................................... 7 3.2 Looduskeskkond .......................................................................................................... 7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ....................................................... 7 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 12 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 12 3.2.4 Rohevõrgustikud ................................................................................................ 14 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 15 3.2.6 Natura 2000 alad ...............................................................................................
    [Show full text]