Prokuratuur Süüdistab Liviko Juhti Konkurendiga Sõlmitud Viina Hinna

USD SEK Euribor ÄP indeks 2,06% 10,79 EEK 1,53 EEK 0,981 921,60 Omanikud nautisid dividende

Mitu ettevõtet käis eelmisel aastal välja oma seni suurima dividendisumma. Mul- lu suurimat omanikutulu maksnud Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et prisket dividendi makstakse ka sellel aastal ja investeeringud selle tõttu tegemata ei jää. 6

| Neljapäev, 14. jaanuar 2010 | nr 9 (3959) | 25 kr | ARVAMUS

Parem sta- biilne maks Kahe viinatootja kui halvasti suunatud maksusoodustus, mis toob vaid riigile lisaku- kokkumäng lu.

Prokuratuur süüdistab Liviko juhti konkurendiga Joel Zernask, KPMG Baltics ASi maksuvaldkonna sõlmitud viina hinna kokkuleppes 4–5, 14 juht 15 INVESTOR 4,4 korda kerkis eelmisel aastal Ford Motori aktsia hind. Ainsa USA suure autotootjana riigi abi mitte vajanud ning seni pankrotti vältida suut- nud Fordi aktsia on heas hoos ka sel aastal ning et- tevõtte juhist Alan Mulallyst on saanud staarjuht. 16–17 LISAKS RIKKAD 10 Varustaja, kellest sai 10 aastaga miljardär KUIDAS 11 Kuidas vältida töötajate vargusi? TÖÖSTUS 12 Suruõhk – kallis, Süüdistuse saanud Liviko juht Janek Kalvi on riigiprokuratuuri väitel sõlminud konkurent Offex Grupiga kartellikokkuleppe. Foto: Erik Prozes kuid hädavajalik

Tallinna Sadam üllatab Seagripi vaktsiin Filter: õige aeg kasvuga kipub raisku minema Venemaale laieneda Huvi palgatoetuse Võrreldes Riia, Liepaja ja Klai- Kuna kokku 35 miljonit krooni Varem Valgevenes laienenud pedaga kasvas Tallinna Sada- maksma läinud seagripi vakt- katlamajade alal tegutsev AS ma kaubavoogude maht eelmi- siin on kasutuskõlblik vaid Filter ostis nüüd kaks Venemaa vastu on suur sel aastal kõige enam. Juhatu- mõne tunni ja perearstidel on ﬁrmat. “Pärast sügavat langust Kui eelmisel aastal läks suu- toetusel. Töötukassa juhi Mee- se esimehe Ain Kaljuranna sõ- raskusi inimeste leidmisel, tu- hakkab nafta hinna toel majan- rem osa töötukassa rahast lis Paaveli sõnul sõlmiti aasta nul tagasid selle pidevad inves- leb tihti osa vaktsiinist prügi- dus kosuma,” põhjendas Filtri Töötukassa juht Meelis koolitusele, siis tänavu on tä- esimesel nädalal palgatoetuse teeringud infrastruktuuri. 9 kasti visata. 2 juht Antti Toppi. 8 Paavel. helepanu tööpraktikal ja palga- leping ligi 100 ettevõtjaga. 9

aripaev.ee Kas Tallink peab riigile miljoneid maksma? loe täna kell 13 Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Janek Kalvi prokuratuur lajatas Livikole karmi süüdistusega Kui mõne süüdistuse pea- kroonini. Nüüd, tegelikult küll le võib õlgu kehitada, et tegi- juba mõne aja eest, sai pro- jal ikka juhtub, siis kartellile- kuratuurilt sellise süüdistuse pe on selline asi, milles süüdis- Kalvi juhitav Eesti alkoholitoot- tamist annab hulk aega maha mise lipulaev Liviko. Kalvi ei- pesta. Sellise teo raskust näi- tab igasuguseid hinnakokku- tab juba karistuse suurus- leppeid, paraku on sedasama ki, kus trahvinumbrid ula- teinud ka kõik need, kes pärast 5MIN tuvad mitmesaja miljoni süü omaks pidid võtma. TEHING Tallinna abilinnapea Taavi Aas ÜKS KÜSIMUS Pindi müüs Läti ja rääkis eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil, et Tallin- Balti börsile tuleb Leedu Leedu tütarfirmad na abilinnapea Jüri Pihl on väl- põllumajandussaaduste- Pindi Kinnisvara juhatuse esi- ja käinud idee värvida Tallinnas ga kauplev ettevõte Linas mees Kalev Roosiväli ütles ehi- kõik taksod ühte värvi. “Räägi- Agro. tusuudised.ee-le, et Pindi Kin- me kollastest taksodest, sest nisvara võõrandas osa tütaret- kui vaadata uute autode re- tevõtteid Läti taustaga inves- gistreerimisi, siis on kõige vä- Kas ostate torite grupile, kes soovivad in- hem just kollast värvi autosid,“ Linas Agro vesteerida Balti riikide põllu- ja põhjendas Aas. metsamaadesse. aktsiaid? Tema sõnul müüs Pindi Kinnis- TOLL vara väikelinnades tegutsenud VT Kinnisvarateenused, millele Teder nõuab Narva omakorda kuulusid Läti ja Lee- piiritasude nullimist du tütarfirmad. “Lätis tegut- Õiguskantsler Indrek Teder seb ettevõte Realia kaubamär- saatis eile riigikohtusse kaks Nõmme Kliiniku perearsti Eero Merilinnu sõnul oli olukord aeguma kippuvate vaktsiinidoosidega gi all edasi, ka Pindi Kinnisvara taotlust, paludes tunnistada Arvo Nõges, Gamma eriti hull detsembris, kui vaktineerida sai ainult riskigruppi kuuluvaid inimesi. Foto: Andres Haabu kõik kliendid saavad jätkuvalt kehtetuks Narva linnavalitsu- Holding OÜ omanik ja teenindatud,” lisas ta. se määruste normid, millega väikeinvestor sätestati piiripunkti sisenemi- TAKSONDUS se korraldamise eest sõiduau- ulle ei paku hu- Seagripp Vaktsiiniports kasutamiskõlblik vaid mõne tunni Tallinna taksod võivad todelt ja veoautodelt tasu võt- vi Leedu põlluma- mine. Mjandusega tege- saada kollase kuue Indrek Teder on seisukohal, lev ettevõte. Börsil olemas- Tallinna taksokomisjonis on ol- et sellise tasu kehtestamine olevatest ettevõtetest on Li- Gripivaktsiin võib tuua nud kaalumisel ja arutamisel on põhiseadusega vastuolus, nasest huvitavamaid ette- kõikide Tallinnas sõitvate tak- kuna linnavalitsusel puudub võtteid. sode kollaseks võõpamine. selleks volitus. Alger Ers, investor (Kafa riigile miljoneid kahju Kapitalilahendused OÜ Visiit Külaskäik Lääne-Virumaale omanik ja AE Projekti Inse- Riik võib sisseostetud sea- perearstid suudavad seda kor- ner OÜ tegevjuht) gripi vaktsiinist, mis läks TASUB TEADA raldada ja inimesi vaktsineeri- kokku maksma 35 miljonit ma kutsuda. Parts käis Lajoses uhtun IPOsse loo- krooni, teoreetiliselt prügi- Eestis on kokku 250 000 “Kadu on tõesti olemas, sest mulikult positiiv- kasti visata hinnanguliselt seagripi vaktsiini doosi. arst ei suuda kümmet doosi Sselt. Arvatavasti po- kolmandiku, sest vaktsiin Kokku läks see maksma kolme tunni jooksul kümne- firma tööga tutvumas le ka järgmised IPOd kau- on kasutuskõlblik vaid mõ- 35 mln krooni, millest 20 mln le inimesele ära teha. Mis üle gel ning loodetavasti saa- ne tunni ning perearstidel krooni eraldas valitsus ja üle- jääb, tuleb ära visata. See on Majandus- ja kommunikat- vad need olema huvipak- on raskusi inimeste leidmi- jäänu haigekassa. tootja poolt kehtestatud ohu- siooniminister Juhan Parts TSITAAT kuvamad. Ettevõtte vald- sel. 148 000 doosi tuli Eestis- tusnõue,” ütles Kutsar. Ta üt- käis eile transpordiettevõt- kond on küll suhteliselt se detsembris, 102 000 doo- les, et eriti keeruline võib ol- tes Lajos, teatas IRL, firma Te olete atraktiivne, kuid Vilniu- Nõmme Kliiniku perearst si saabus üleeile. la maakonnaarstidel, kel on omaniku Einar Vallbaumi seda ette- se börsil on ka parema Eero Merilind ütles, et eriti Seni on end vaktsineerinud raske korraga kümmet ini- sõnul oli ta vaatamas, mis valuatsiooniga ettevõtete trööstitu oli olukord detsemb- üle 11 400 inimese. mest vaktsineerimiseks kok- seal toimub. võtet kottinud igal aktsiaid. ris, kus vaktsineerida võisid ai- ku saada. pool ajakirjandu- Praegu ei kiirustaks Li- nult riskigruppi kuuluvad ini- “Sest te olete seda ettevõ- ” nas Agro aktsiaid ostma mesed. nimetatud aja jooksul ära tar- Lõplik tõde selgub kevadel tet (Lajos – toim) kottinud igal ses. ja jälgiks esmalt ettevõtte “Kui riskigruppi laiendati, vitada. Kui palju seagripi vaktsiini sel- pool ajakirjanduses. Kogu aeg Einar Vallbaum, ASi Lajos käekäiku avaliku börsiette- on vaktsiini kadu väiksem. Kui Nüüd, kui vaktsineerida le säilivusaja lõppemisel kõlb- on negatiivsed uudised. Mi- omanik võttena. detsembris tegime vaid seit- saavad end riigi kulul ja tasu- matuks muutub, selgub tema nister tundis huvi, mis on lah- se vaktsineerimist, siis nüüd ta kõik inimesed, on olukord sõnul hooaja lõpul. ti, ja samuti on ta huvitatud kahe päevaga oleme teinud Merilinnu sõnul paranenud. Ta tõi võrdluseks nooruki- ametnike tööst,” teatas ärritu- 80 vaktsiini,” ütles Merilind. “Peame kümme inimest kol- tele ja täiskasvanute mõeldud nult ASi Lajos omanik ja Lää- ga näha üht korralikku ja vii- “Üldjuhul on hea, kui kümnest me tunni sisse ära mahuta- difteeria-teetanuse vaktsiini ne-Virumaa maavanem Einar mast puhast transpordiette- doosist üheksa või seitse saab ma. Celvapani puhul teeb as- (kümme doosi pudelis), mille Vallbaum külastamise taga- võtet, mis toimib hästi juba Toomas Kivimägi, Pärnu realiseeritud. Kui viis saab teh- ja keeruliseks see, et inime- puhul 2008. aastal oli kadu 39 maade kohta. aastaid. Lajos loodi 1992. aas- linnapea tud, on keeruline,” lisas ta. ne peab tulema ka teist kor- protsenti. Tema seletusel tahtis Parts ta juunis. da vaktsineerimisele,” selgi- Tuberkuloosivaktsiini (20 teada, kuidas ettevõttel tege- IRLi eile hommikul laeku- ina Linas Agro akt- Läheb kiiresti halvaks tas Merilind. doosi ühes pudelis) kadu oli likult läheb, sest viimasel ajal nud pressiteate sõnul kohtus siaid ei ostaks, aga Seagripi ühe vaktsiini, Baxteri Merilind ütles, et keeruline 2008. aastal 74 protsenti. kaotab riik pidevalt kohtutes minister peale Lajose külasta- Msee pole mingi näi- toodetud Celvapani kehtivus- on olukord siis, kui vaktsiini Paljud riigid on hakanud ettevõtjatele, näiteks maksu- mist Lääne-Virumaa ettevõtja- taja, mis ütleks, kas neid aeg on vaid napp kolm tun- soovijaid on vähe. “Seni on teh- vaktsiinitellimusi tühistama, otsuste teemal. “See on vahe- te klubiga “Wesenbergh”. tasub osta või mitte. di, pärast mida ravimit enam tud hommikupoolikul küm- sest inimeste huvi on väike ja pealsete astmete ametnikele Minister Parts avaldas tun- Olen keskendunud Ees- kasutada ei tohi. Teise ravi- me vaktsineerimist ja pärast- vaktsiin võib seisma jääma. hea, et riigi kõrgeimalt tasan- nustust, et Kunda linnas on et- ti börsifirmadele, sest eel- mifirma GlaxoSmithKline’i lõunal samuti kümme. Suur osa eurooplastest usub, et dilt tuntakse huvi. Riigi tööta- tevõtjaid, kes keerulistest aega- dan, et peaks tundma Pandemrix säilib 24 tundi. Tervisekaitseinspektsiooni suurem gripioht on juba möö- jad ja ametnikud olgu ettevõt- dest hoolimata on teinud olu- taustsüsteemi, kus ettevõte Keeruliseks teeb olukorra epidemioloogianõuniku Kuu- das, ent Eesti arstide sõnul on jasõbralikumad,” lisas ta. lisi investeeringuid transpordi tegutseb. Teiseks pole mul perearstidele see, et ühes pu- lo Kutsari sõnul on iga vakt- oodata mõne aja pärast uut gri- Samas uskus Vallbaum, et ja metallitöötlemise valdkon- hetkel ka vaba raha. delis on kümme doosi ning siini puhul kadu paratamatu, pipuhangut. eks Parts tahtis oma silma- nas, seisis teates. Siim Sultson selle avamise korral tuleb kõik ent suur rolli mängib, kuidas Kadri Jakobson

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, begraaﬁka (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: faks: (372) 667 0300 või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: www.aripaev.ee/tellimine olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev REKLAAM 3

GARANTII+ 24h AUTOABI

AASTAT Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0338, e-post [email protected] UUDIS4 Viinagigant Liviko salasobing Süüdistus Kaks viinatootjat võisid viina minimaalses müüghinnas kokku leppida

Selles seisneski tema roll. Sa- tud kõnede salvestistest. “Mi- büroo kaudu ajakirjandusele Kadri Paas mas Kalvi ja Zavizion vahetult na olen alkoholitootjate lii- avalduse, kus lubas kohtus või- [email protected] ei kohtunud ega suhelnud, vaid du aseesimees, Janek Kalvi on duka lõpuni minna ja enda õi- kokkulepet vahendas Alek- esimees. Me räägime omava- geksmõistmise eest seista. Eesti kauplustes suurimat müügipinda hõlmav alkoholitootja Liviko võis Riigiprokuratuuri kinnitu- sandr, kes andis Zavizionile et- hel viina hinnast iga päev. Ma “Lükkan ühemõtteliselt sel sõlmis Liviko juht Janek tepaneku edasi ning Zavizioni tõesti ei mäleta, mida eelmise ümber minu või Liviko igasu- Kalvi konkurendiga kartel- nõustumisel sellega informee- aasta veebruaris võisime rää- guse seotuse mingite hinna- lileppe, et 0,5-liitrise viina- ris sellest Kalvit,” kirjeldas rii- kida. Võib-olla võisime rääki- kujundust puudutavate turu- pudeli hinnas kokku leppi- giprokurör. da, et viina hind on poes ter- kokkulepetega. Süüdistami- da. Liviko suuromaniku ja vikuna liiga madal. Neist kõ- ne milleski sellises on täiesti suurtööstur Jüri Käo sõnul Kokkulepe langes sülle nedest võiski prokuratuur ük- arusaamatu, sest alkoholitu- ei ole tal vähimatki põhjust Kuidas riigiprokuratuur ette- sikud, kontekstist välja rebi- rul ei ole hinnakokkuleppeid,” Kalvi süütuses kahelda: võtete ja ärimeeste väidetava- tud laused välja kiskuda,” on väitis Kalvi. “Janek on väga aus ja kor- le kuriteole jälile sai? Skoblov nördinud. Kalvi sõnul on Liviko Ees- rektne mees!” “Prokuratuur avastas kok- ti riigi ja Eesti majanduse pat- kuleppe seoses OÜ Offex Group Jüri Käo Kalvit ei karista rioot ning ta ei pea võimali- Riigiprokuratuur saatis eel- (kellele kuulub ka Remedia) Liviko üks suuromanikke, kuks mitte mingisuguse eba- mise kuu alguses kohtusse Ees- suhtes läbiviidava kriminaal- mullu Äripäeva poolt aasta äri- seadusliku tegevusega kaasa- ti juhtiva alkoholitootja Liviko, menetlusega, mille raames meheks valitud Jüri Käo kiirus- minekut. “Olen täiesti veen- kes eesotsas oma juhatuse esi- avastati suures koguses võltsi- tas eile lennukile, kuid jõudis dunud, et kohus hindab tõen- mehe Janek Kalviga sõlmis tud maksumärkide kasutami- enne reisile minekut siiski öel- deid asjatundlikult ja objek- Remedia toonase suuromani- ne,” lisas riiklik süüdistaja. da, et tema enne kohtuotsuse tiivselt ning jõuab õiglase otsu- ku Igor Zavizioniga (esindas al- Süüdistava ettevõtte Forgola jõustumist mingeid sanktsioo- seni. Ma ei ole sõlminud kar- koholitootja Forgola Groupi ja Groupi juhataja Aleksandr ne Liviko tegevjuhi Janek Kalvi tellikokkuleppeid ning usun, Aleksandr Skoblovi huve) arva- Skoblov võib aastatepikkuse- suhtes rakendama ei hakka. et kohus mõistab nii minu kui tava kartellileppe. le kogemusele toetudes väita, “See on kahtlemata väga tõsi- ka Liviko õigeks,” loodab vii- et mitte ükski tootja ei ole või- ne süüdistus ja Liviko mainet natööstur. 59,90 ja ei sentigi vähem meline kauplustele ette kirju- see kindlasti kahjustab, kuid Konkurent Liiwi Heliisi Selle sisu oli imelihtne: 0,5-liit- tama, millise hinnaga viina samas ei ole mul vähimatki omanik Aivis Ohtla ütles kon- rise viinapudeli minimaalne müüa. “See ei ole lihtsalt või- põhjust Janek Kalvi sõnades kurentidele kaela sadanud väi- hind pidi küündima poeletti- malik! Ma pole siin nüüd aasta kahelda. Ta on väga aus ja kor- detava kartellisüüdistuse koh- del 59,90 kroonini. Riigipro- alguses poes alkoholi ostmas rektne mees!” kaitses Käo süü- ta, et kui nii tõepoolest käituti, kurör Piret Paukštyse sõnul käinud, aga mullu oli poes distuse saanud tegevjuhti. siis kokkuleppe eesmärgist ta tuli kartellilepingu initsiatiiv igasuguse hinnaga viina saa- Käo sai enda ettevõtet taba- igatahes aru ei saa. “Oleks nii, Livikolt ja Kalvilt. Sõlmiti see da. Väga erineva hinnaga vii- nud süüdistusest teada samal et Eestis on ainult 2–3 tootjat, aga suuliselt mullu veebrua- na. Ei olnud nii, et hinnad al- ajal, kui prokuratuur süüdis- sel juhul oleks näiteks kahel ri alguses. gavad ainult 59,90 kroonist,” tuse kohtusse saatis. “Eks me ﬁrmal mõtet milleski kokku “Kokkuleppe sõlmisid ühelt rääkis Skoblov. sellest ajast oleme seda teemat leppida. Aga praegu, mil siin poolt Liviko ja selle esindaja Staažika viinatöösturi ar- arutanud,” lisas Käo napilt. on 7–8 tootjat, mis mõttega Kalvi ning teiselt poolt Offex vates haaras prokuratuur väi- Liviko juhatuse esimees Ja- need kaks siis peaksid kokku Group (uue nimega Forgola) detavat aktsiisipettust uuri- nek Kalvi viibib praegu puhku- leppima!? Mida see neile an- ja selle esindaja Igor Zavizion. des lihtsalt kinni pealtkuula- sel. Ta saatis suhtekorraldus- naks!?” imestas Ohtla. ...kokku Tallinnas asuva konkurendi Offex Grupiga, milline on 0,5-liitrise toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0338, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT NUMBER PANE TÄHELE

2006. aasta lõpus alus- liita Offex Group 2009. aas- Turul on 7–8 toot- tas Offex Groupi omanik taks Remediaga üheks suu- Igor Zavizion läbirääkimisi reks Remedia Grupiks, mil- Remedia põhiaktsionäridega le eesmärk oli kulude kokku- jat. Mis mõtet on (Indrek ja Ülle Kirss, Aleksan- hoid ja ühise sünergia leid- der Pajuri), mille lõpptule- mine. kahel ﬁrmal omavahel musena liikusid 2007. aasta 2008. aastal tegi Offex 14 kevadel Remedia juhtimine Balticule kuuluv Remedia 90 kokku leppida? Aleksander Skoblovi kätte ja miljoni ja Offex Grupp ise 26 ” miljonit liitrit on orienteeruvalt kogu Eesti legaalse viinatu- Remedia enamusaktsiad Igor miljoni kroonise käibe. Liviko ru maht. Rahasse ümberpanduna on see ligikaudu paar miljar- Zavizionile. müüs samas Eestis 1,28 mil- Aivis Ohtla, Liiwi Heliisi suuromanik dit krooni. Uue omaniku kavatsus oli jardi krooni eest toodangut.

Norra kvaliteetsete mantlite, kasukate ja jopede SOODUSMÜÜK!

Mantlid 60%-100%-se villasisaldusega. 10-s erinevas värvitoonis. Suuruses 34-46. Sulejoped ja sulemantlid 90%-se udusulesisaldusega.

Tallinn, Väike-Karja 7 Avatud E-R 10-19, L-P 10-17

riigiprokuratuuri sõnul leppida... Foto: Julia-Maria Linna Otsin asjalikke koostööpartnereid, kellele pakuvad huvi HALDUSJUHI TEENUSED.

Teie ettevõttel: • on vajadus n-ö poole kohaga haldusjuhi järele • on vajadus üle vaadata olemasolevad lepingud ning saavutada selle kaudu kulude kokkuhoid • on vajadus usaldusväärse inimese järele

Pakun oskust: • kulusid kokku hoida • pidada tulemuslikult läbirääkimisi koostööpartneritega • hallata ettevõtte autoparki, teha vajalikke ostu-müügitehinguid • majandada kontoritega Lisaks palju teisi just teie ettevõttele vajalikke oskusi, millest täpsemalt tel 50 22 095, Roland Bibikov.

OÜ Rolandre, Tondi 1, Tallinn [email protected] tel 50 22 095, 684 0998 viina minimaalne müügihind poelettidel. Foto: Andras Kralla Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 6 UUDIS Eelmisel aastal maksti välja rekordkogus dividende Prognoos Dividende lubatakse tänavugi

Kadrin Karner [email protected]

Mullu mitme aasta suuri- maid dividende maksnud ettevõtete juhid ei jää loor- beritele puhkama, vaid lu- bavad ka tänavu dividendi maksta.

Maksu- ja tolliameti and- metel maksid Eesti ettevõt- ted 2009. aastal oma omani- kele välja dividende veidi üle 18 miljardi krooni, mis on viimase kolme aasta, võimalik, et ka kõigi aegade rekord. Eelmisel aastal 2,4 miljardit krooni dividende välja maksnud Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm kinnitas Ain Kaljuranna juhitav Tallinna Sadam maksis mullu omanikule ehk riigile 417 miljonit krooni dividende. Foto: Julia-Maria Linna Äripäevale, et suurt dividendi makstakse ka 2010. aastal. “Selle suurus praegu küll kin- Riigikogu liige ja ASi Atko del ei ole,” märkis Kalm. Ta li- VÕRDLUS NUMBER EDETABEL Grupp üks omanikke Arvo Sa- sas, et kuigi üldiselt on tege- rapuu ütles, et Atko Grupis võe- mist omanike otsusega, mõju- Dividendid kasvasid Vähetuntud saksa ärimehel suurimad dividendid takse dividende välja ainult tab dividendide maksmist osa- pea poole võrra määratud dividendid 2009, mln krooni siis, kui on kindlad investeeri- liselt ka Eesti riigiga sõlmitud 2,41 misotsused. “Dividendide raha dividendide kokkulepe. kogusumma, 18,04 miljardit krooni, mis eelmisel 1. Gerhard Eberle 112,5 7. Toomas Luman 22,2 tuleb uuesti ringlusesse lasta, Suurte dividendide tõttu ei mld kr aastal koos erakorraliste divi- 2. Mati Polli 100 8. Anatoli Kanajev 19,81 uuesti teenima panna,” selgi- jää sel aastal Telekomil inves- dendidega Eesti Telekomi akt- 3. Oleg Ossinovski 32,64 9. Jüri Käo 17,44 tas ta. “Mõned investeeringud teeringud tegemata. “Investee- sionäridele maksti, on konku- 4. Toomas Annus 32,63 10. Enn Kunila 17,44 2010. aasta alguses ka õnnes- 12,07 12,57 rime samal tasemel, mis eel- rentsitult Eesti korporatiiv- 5. Vjatšeslav Rabotšev 25,62 11. Andres Järving 17,44 tuvad,” märkis ta ning lisas, et misel aastal,” selgitas Kalm. ajaloo suurim dividendi välja- 6. Allan Mänd 24 Allikas: Äripäev 2009. aastal määratud dividen- Ta ei osanud öelda, kas in- maksmine. de veel välja makstud ei ole. vesteeringuteks tuleb ka lae- Sarapuu ütles, et kindlasti nu võtta. TAUST võttis osa ettevõtteid dividen- Eelmisel aastal aitas 18 mil- 2 miljardi krooni ja üle 3 miljar- de välja seetõttu, et kardetak- Tallinna Sadama tänavused 1,36 jardi krooni ulatuses dividendi krooni. se eelseisvaid raskemaid ae- dividendid väiksemad miljardit krooni maksis Ees- dide väljamaksmisele kaa- Aasta rekordkuu oli juuni, gu, kuid selliseid ei ole tema ti Energia eelmisel aastal divi- sa just oktoobris ja novemb- kui ettevõtetest maksti divi- Tallinna Sadama juhatuse esi- 2007 2008 2009 sõnul ilmselt palju. Teised või- mees Ain Kaljurand rääkis, et Allikas: maksu- ja tolliamet dende, millega energiafirma on ris makstud suur hulk dividen- dendide näol välja 4,6 miljar- vad lähtuda samadest asjadest 2010. aastal oodatakse, et et- Telekomi järel teisel kohal. de, mille mahud küündisid üle dit krooni. nagu Sarapuu ise ehk kui raha tevõte maksab välja 300 miljo- on, siis on mõistlik praegu in- nit krooni dividende, mis jääb vesteerida. alla 2009. aastal makstud 417 tegemata ühtegi planeeritud vidende maksta, kuid üle pin- mis saab,” rääkis Veeber, li- ta olukorda, kus kriisiaastal Sarapuu sõnul on ka teistsu- miljonile kroonile. 2011. aas- investeeringut ja 2010. aastal gutama ta ei hakka. “Mida- sades, et eks ta midagi ikka makstakse rekordlisi dividen- gust käitumist. “Tean, et ühes taks ettevõttel dividendiprog- liigume samuti endale võetud gi tuleb sisse ka jätta, et firma maksab. de, anomaaliaks. väliskapitalil põhinevas firmas noose tehtud ei ole. plaanide järgi,” märkis Kal- toimiks,” selgitas ta. Eelmisel Eesti Energia teatas, et sunnitakse ettevõtet dividen- Tallinna Sadam plaanib ju- jurand, kelle sõnul kaasatak- aastal määras Veeber dividen- Veeber peab dividendipidu maksab 2010. aastal eeldata- diotsust tegema ja dividende hi sõnul sel aastal võtta lae- se plaanide elluviimiseks vä- diks 10 miljonit krooni. kriisiajal anomaaliaks vasti suuremaid dividende kui laenu abil välja maksma. Sel- nu, kuna nii suuri investeerin- liskrediiti. “2010. aasta kohta ei oska Veeber ei osanud pakkuda eelmisel aastal. See on nende list käitumist ma taunin küll, guid kui neil omast rahast ei ASi Giga suuromanik Tiit veel öelda, kas dividende mak- põhjendust mullustele suur- sõnul tingitud Eesti riigi kui aga seda praegu tõesti tehak- kata. “Praegu ei jäänud meil Veeber lubab ka 2010. aastal di- san, tuleb hiilida ja vaadata, tele dividendidele. Küll pidas omaniku otsusest. se,” rääkis Sarapuu. reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev REKLAAM 7

LADU NELI - ALATI SOODSAD HINNAD! . Diivanvoodi FABIAN pesukasti, Diivanvoodi MICKEY Hind klapplaua ning topsihoidjatega. pesukastiga. 3490.- NB! Pildid on illustratiivsed! Värvid punane, sinine, hall ja beež. Erinevad värvitoonid.

Hind

Hind 795.- 4640.- Raamaturiiul ALEXANDRA, Hind cappuccino Mänd, erinevad 3490.- suurused ning värvitoonid. Diivanilaud CAGLIARY.

Hind 5580.- 9300.-

Pehme mööbli komplekt EVITA, 3+2. Hind 25 000.- 33125.-

Nahast pehme mööbli komplet CHESTER, 3+2+1. Hind 9650.- TV-tool TITUS järiga. Värvid beež, pruun, must. Tool 490.- Pehme mööbli komplekt DALHEM, 3-kohaline diivanvoodi + 2-kohaline diivan. Hind Värvid: beež ja mereroheline. 3690.- 3950.- Hind 5440.-

Hind Diivanvoodi PLUTO. Erinevad värvitoonid. 2990.-

Nurgadiivan JAMES. Kunstnahk, erinevad toonid. Laud 1850.- Hind Söögitoakomplekt KARELIA, 11 090.- kummipuu, värvid naturaalne ja kirss.

Söögitoa komplekt EKROSA, õlitatud tamm. Laud Hind Laud + pikendus + 2200.- 2800.- 6 tooli. Diivanvoodi KAJSA Erinevad värvitoonid.

Hind Voodi JESSICA. Naturaalne mänd. Madrats 90x200cm. 1630.-

Tool 1390.- Madrats Voodi Pikendatav Baarimööbel NYLAND, tamm. lastevoodi NALLE 1250.- 1260.- Naturaalne mänd. KAUP KOHE KÄTTE TERE TULEMAST MÖÖBLITURULE, HINNAKÜTID!

E–R 13–18 , L 10–15 LADU NELI P SULETUD TEL 53 310 969 www.laduneli.ee Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 8 UUDIS Laienemine Edu Valgevenes annab kindlust edasi minna Filter ajas haarmed suurele Venemaale

Scandinavia’s largest media concern Bonnier Skandinaavia suurim Varem Valgevenes jõuli- is looking for a meediakontsern Bonnier selt laienenud katlamajade otsib oma meeskonda valdkonnas tegutsev AS Fil- müügikonsultanti Soome turule, ter pidas praegust aega so- sales consultant kelle töö põhiülesanne bivaks, et osta kaks Vene- on müüa rahvusvahelise maa firmat. majandusintelligentsi uudiskirja for Finnish market news2biz tellimusi. “Pärast sügavat langust Tööülesanded hõlmavad Soome hakkab nafta hinna toel ma- for an international business intelligence newsletters majandusuudiste mõningast jandus kosuma, seetõttu on news2biz monitoorimist, kontaktide loomist ka õige hetk, avaneb palju in- Soome ettevõtetega, kel on vesteeringuid,” põhjendas Filt- Job description: tütarettevõtted Baltimaades, ri kontserni tegevjuht Antti • selling subscriptions through telemarketing (minimum Poolas ja Hiinas, ning uudiskirja Toppi Venemaale laienemise tellimuste aktiivset müüki telefoni ajastust. 400 calls per month), establishing contacts with teel (min 400 kõnet kuus, praktikas German companies’ subsidiaries in the Baltics, Poland teeme enam). Venemaa investeeringu and China, monitoring German media. mahtu Toppi ei avaldanud, Pakume: rahvusvahelise kuid oodatava käibe kohta We offer: müügi kogemust, motiveerivat ütles ta, et Filter loodab oma • international sales experience põhipalka ja head tulemustasu, praeguse ekspordimahu mõne • motivating base salary and bonuses tänapäevast töökeskkonda, aastaga kahekordistada. Filtril on, mida Venemaale pakkuda. Amortiseerunud objekte • modern work environment and friendly colleagues ning sõbralikke, toetavaid kolleege, häid karjäärivõimalusi Toppi sõnul peab Filter Ve- leidub seal kindlasti rohkem kui terves Euroopa Liidus kokku. • excellent growth and career possibilities in a highly edukas ettevõttes, transpordi-, nemaal oma konkurentideks Foto: Maris Ojasuu successful company telefoni- ja sportimisvõimaluste kõiki riigis esindatud rahvus- • transportation, phone and sports clubs benefits kompensatsiooni. vahelisi vee- ja energiaseadme- jaamadele seadmeid müüv Fil- Requirements: Nõudmised kandidaadile: väga te valmistajaid. MIS ON MIS ter tegi 2008. aastal suure hüp- • excellent Finnish language skills hea soome keele oskus, hea inglise pe nii käibe kui ka kasumi kas- Idasuunaline tulevik AS Filter • good spoken and written English keele oskus, eelnev telemarketingi vus. Suurema osa müügitulust • previous telemarketing experience kogemus. Finantsjuht Rainer Erendi sõ- Omanikud: Harry Olavi teenib kontsern väljaspool Eu- Palun saatke oma CV ja kaaskiri nul näeb kontsern oma kasvu- Viiala 75%, Antti Toppi 25% roopa Liitu. Ettevõtte viimaste Please send your CV and cover letter with a keyword märgusõnaga “news2biz mootorit ekspordis, eelkõige Tegutseb 1992. aastast. aastate ülikiire kasvu võti pei- “news2biz müügiesindaja“ by 26 of January to malle. müügiesindaja“ aadressile idasuunalises ekspordis, laie- Müüb seadmeid ja tarvi- tub Valgevenes, kus 2005. aas- [email protected] hiljemalt nemisplaanid on siiski konser- kuid tööstustele, katlama- ta alguses avati oma esindus ja [email protected]. 26. jaanuariks 2010. Please feel free to ask for any additional information vatiivsed. “Me ei tee väga kolos- jadele, veepuhastus-, koos- teeniti esimesed miljonid. Lisaküsimustele vastab lahkesti saalseid Venemaa turu vallu- tootmisjaamadele ja hool- 2006. aastal kasvasid Filt- from Egle Raadik, business manager of news2biz: news2biz ärijuht Egle Raadik: tamise plaane. Kõik peab ole- dab neid. ri müügimahud Valgevenes 667 0253, [email protected]. 667 0253, [email protected]. ma orgaaniline ja loomulik,” Käibest 86% teenitakse kümneid kordi, nii et aasta sõnas ta. kaupade müügist, ülejäänu lõpus otsustati senise esin- Nii Toppi kui ka Erendi üt- on teenuste müük. duse asemel asutada tütarfir- lesid, et Balti riikide ja Vene- Ligi pool kaupadest ja tee- ma SZAO Filter, millest Filtri- maa turgu on väga raske võr- nustest müüakse väljaspool le kuulub 51 protsenti. 2008. relda. “Venemaa turg on mitu Euroopa Liitu, Eesti turu osa aasta 600 miljoni krooni- korda suurem ja seal on erine- on 15,5%. sest käibest tuli pea iga tei- valt Balti riikidest väga palju Kontsernis töötas 2008. ne kroon (täpsemalt 48%) Val- amortiseerunud objekte, mis aastal 161 inimest, kelle gevenest. oleks vaja pigem uuesti üles keskmine kuupalk oli 28 000 ehitada kui renoveerida. Kõik krooni. Tunamullu hüppeline kasv sõltub muidugi klientide ra- Ettevõte saab majandus- Viiala kaasaktsionär on 25 halistest võimalustest,” mär- kriisi tingimustes hästi hak- protsendiga ettevõtte juhatus- kis Erendi. kama. Näiteks seisab ligi 100 se kuuluv Antti Toppi. Eelmi- Skandinaavia’s largest media concern Bonnier is Skandinaavia suurim Üks Venemaal ostetud fir- miljonit krooni tähtajalisel se aasta septembris ilmunud meediakontsern Bonnier madest ZAO HyXo asub Mosk- hoiusel. Äripäeva rikaste edetabelis oli looking for a otsib oma meeskonda vas ja müüb terviklikke vee- Allikas: 2008. aasta aruanne Viiala üks suuremaid tõusjaid. müügikonsultanti töötluslahendusi. Ettevõttes Vaadates aga Filtri käekäiku, ei sales consultant Saksamaa turule, töötab 7 inimest. Peterburis olnud see suur üllatus, sest et- kelle töö põhiülesanne asuv ZAO Vapor tegeleb kat- Viiala vara väärtuseks hindas tevõttel õnnestus 2008. aastal on müüa rahvusvahelise lamajade ja koostootmisjaa- Äripäev viimases rikaste edeta- kasvatada hüppeliselt müüki for German market majandusintelligentsi uudiskirja madega ja seal töötab 13 ini- belis 276 miljonit krooni, mil- välisturgudel, koguni 99%. news2biz tellimusi. mest. lega ta oli 108. kohal. Filter oli Lisaks Valgevenele on Filt- for an international business intelligence Tööülesanded hõlmavad Saksamaa Selle aasta alguses Vene- Harju maakonna 2008. aasta ril tütarfirmad Lätis, Leedus newsletters news2biz majandusuudiste mõningast maale laienenud ASi Filter edukaim ettevõte ja kuulus ka ja alates 2008. aasta septemb- monitoorimist, kontaktide loomist enamusomanik on soomlane TOP 100 esiviisikusse. rist ka Bulgaarias. Selle aasta Saksa ettevõtetega, kel on Job description: tütarettevõtted Baltimaades, Harry Olavi Viiala, kes on ehi- Tööstustele, katlamajadele, alguses otsustatigi alustada te- • selling subscriptions through telemarketing (minimum Poolas ja Hiinas, ning uudiskirja tanud üles eduka kontserni. veepuhastus- ja koostootmis- gevust Moskvas. Anne Oja 400 calls per month), establishing contacts with tellimuste aktiivset müüki telefoni German companies’ subsidiaries in the Baltics, Poland teel (min 400 kõnet kuus, praktikas and China, monitoring German media. teeme enam). Prognoos Keskpanga poliitika jääb lähiajal samaks Pakume: rahvusvahelise We offer: müügi kogemust, motiveerivat • international sales experience põhipalka ja head tulemustasu, SEB ja Swedbanki analüütikud: • motivating base salary and bonuses tänapäevast töökeskkonda • modern work environment and friendly colleagues ning sõbralikke, toetavaid • excellent growth and career possibilities in a highly kolleege, häid karjäärivõimalusi intressid jäävad madalaks edukas ettevõttes, transpordi-, successful company SEB ja Swedbanki analüü- kasvu 5–6 protsendini, on SEB hiajal ei muuda ning intressi- • transportation, phone and sports clubs benefits telefoni- ja sportimisvõimaluste kompensatsiooni. tikud arvavad, et vähemalt ja Swedbanki analüütikud aga tasemed jäävad jätkuvalt ma- Requirements: Nõudmised kandidaadile: sügiseni püsivad Euribor veendunud, et lähimal ajal ei dalateks.” • excellent German language skills väga hea saksa keele oskus, ning vastavalt ka laenu- ole muretsemiseks põhjust, Mullu langes Euroopa Kesk- • good spoken and written English hea inglise keele oskus, eelnev määrasid mõjutav Euroopa kirjutas dv.ee. panga intressimäär 2,5 prot- • previous telemarketing experience telemarketingi kogemus. Keskpanga baasintressi- SEB kommunikatsiooni- sendilt jaanuaris 1 protsendile Palun saatke oma CV ja kaaskiri määr senisel tasemel. juht Silver Vohu teatas, et hil- mais ning püsib sellel tasemel. Please send your CV and cover letter with a keyword märgusõnaga “news2biz juti Euroopa Keskpanga poolt Kommenteerides pikemaid “news2biz müügiesindaja“ by 26 of January to müügiesindaja“ aadressile Vaatamata sellele, et Soo- vastuvõetud otsuste analüü- perspektiive, ütles Swedbanki [email protected]. [email protected] hiljemalt me analüütikute prognooside si kohaselt on oodata muutu- pressiesindaja Mart Siilivask, 26. jaanuariks 2010. kohaselt on pikemas perspek- si baasintressis alles sügisel. et panga Rootsi analüütikute Please feel free to ask for any additional information Lisaküsimustele vastab lahkesti from Egle Raadik, business manager of news2biz: tiivis oodata Euroopa Kesk- “SEB analüütikud lähikuu- prognooside kohaselt saavu- news2biz ärijuht Egle Raadik: panga baasintressimäära tõu- deks intressimäärade tõusu tab Keskpanga baasintressi- 667 0253, [email protected]. 667 0253, [email protected]. su, mis võib põhjustada elu- ei prognoosi. Eeldatakse, et määr 2,75% taseme alles 2011. asemelaenu intressimäärade Keskpank oma poliitikat lä- aasta lõpus. Ekaterina Taklaja toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev UUDIS 9 Tulemused Investeeringud tasemel TULEMUSED Eesti Raudtee Tallinna Sadam on detsember parem Võrreldes 2008. aasta det- sembriga vedas Eesti Raud- Baltimaades kõige tee 2009. aasta detsembris kaupa 2,45 miljonit tonni ehk 6% enam, ilmnes firma tublim kasvaja pressiteatest. Võrreldes lõunanaabri- Detsembris näitasid kasvu te suuremate sadamate- VÕRDLUS nii kivisüsi kui ka väetised, ga Riias, Liepajas, Klai- kuid nafta ja põlevkivivedu pedas, on Tallinna Sadam Tallinna Sadama vähenesid. neist kaubavoogude aas- maht teistest üle Samas 2009. aastal terviku- tase kasvu poolest kõige kaubaveo maht, mln t na veeti Eesti Raudtee inf- tublim. aastane rastruktuuril kokku 25,38 muutus,% miljonit tonni, mis jäi 2008. Tallinn “Meie tulemus saab vars- aasta veomahule alla ligi 0,7 31,6 8,7 ti olema veelgi parem. Käisi- miljonit tonni ehk 2,7%ga. Riia me ilmselt varem põhjas ära Transiitveod andsid aas- kui teised,” tõdes Tallinna Sa- 29,7 0,5 taga kokku 80,2% kauba- dama juhatuse esimees Ain Klaipeda tonnidest ehk 20,33 miljo- Kaljurand lõunanaabrite sa- 27,9 -6,7 nit tonni. Veomahult suu- damate tulemusi kommen- Liepaja rimad vedajad oli E.R.S. ja teerides. 4,4 4,6 EVR Cargo. SA Tallinna Lauluväljak juht Riho Rõõmus peab palgatoetust tööandjale vägagi motiveerivaks. Kaljuranna sõnul on tege- Foto: Meeli Küttim likult aidanud Tallinna Sada- Allikas: Äripäev LENNUNDUS mal nii hea tulemuseni jõuda SAS oli Euroopa ikkagi pikkaaegne töö, st pidevad investeeringud infra- täpseim lennufirma struktuuri, lõunanaabrid aga sadam üks Läänemere süga- SAS oli eelmisel aasta Eu- panustasid rohkem ekspor- vamaid kaubasadamaid, suu- roopa täpseim lennufirma – di-impordi ülevalhoidmisse. rim konkurent sel alal asub 89,11% SASi lendudest saa- Ettevõtetel “Pealegi Tallinna Sadam in- alles Klaipedas. bus õigeaegselt. vesteerib ikka veel, näiteks Võrreldes 2008. aastaga Tulemus asetab Skandinaa- just tehtavad tööd Muuga Sa- kasvas Tallinna Sadama kau- via lennukompanii maail- dama idaosas, märkis Kal- bakäive 2009. aastal 8,7% mas kolmandale kohale pä- jurand. “See avaldab lõuna- ehk tasemelt 29,08 miljonit rast Jaapani lennufirma- naabritele muljet.” tonni tasemele 31,60 miljo- sid Japan Airlines ja ANA (All “Raske oleks ju juhtida nit tonni. Nippon Airways). Esikümnes toetuse huvi ettevõtet, millesse sa ise ei Kui Tallinna Sadama kau- oli SASi kõrval vaid üks Eu- usu,” nentis Kaljurand bavoogude hulgas kasvas roopa lennufirma. henedes suvele, kui vajatak- 20. jaanuaril saavad val- enim puistlast (+48,4%), siis “Meie meeskond on teinud Toetus se hooajalisi töölisi, võib tulla NUMBER mis Muuga Sadama idaosas Riias oli selleks vedellast palju tööd selle nimel, et rei- päevakorda töötukassa paku- kuu väldanud süvendustööd. (+21,0%), Liepajas seagakaup simisele kuluv aeg oleks mi- tava palgatoetuse taotlemine. Süvendajaks on Belgia pärit- (+21,4%), Klaipedas puistlast nimaalne,” ütles SASi juht Abi annab “Praeguses olukorras on olu firma. Praegu on Muuga (+301,9%).. Siim Sultson John Dueholm. iga pingutus töötajate tööhõi- 100 ve suurendamiseks tänuväär- miljonit krooni töötukassa võimalusi ne, millise efekti see meede tänavusest teenuste-eelar- annab, seda saab otsustada vest kulub koolitustele. tagantjärele,” tunnustas Orav Üks maailma edukamaid majanduslehti Äripäev kuulub Jaana Pikalev riigi panust tööhõive paran- [email protected] Skandinaavia suurimale kirjastuskontsernile Bonnier, mis damiseks. Peaga tegutseb enam kui kümnes riigis. Äripäev on teinud ettevõttes Kui eelmisel aastal läks Siiski lähimate kuude jook- 80 vajalikud sisemised reformid tegutsemaks langeval turul ning suurem osa töötukassa ra- sul Põltsamaa Felix palgatoe- miljonit krooni kukub pal- on alustanud turupositsiooni kindlustamist ja laiendamist. hast koolitusele, siis tänavu tuse teenust ei vaja, kuna het- gatoetustele ja 40 miljonit on tähelepanu tööpraktikal kel pole neil tööd pakkuda. tööpraktika juhendamista- ja palgatoetusel, mille vas- “Eelkõige peab olema vaja- suks. töötaja Äripäeva veebiosakond otsib tu ettevõtjad ka suurt huvi dus mingi töö tegemise järele tunnevad. ja siis vaadatakse, kuidas see koht täita, kaasates siis kas MIS ON MIS C#/ASP.NET “Kui ma aasta lõpus palga- töötuid inimesi või siis kedagi Palgatoetus toetusest teada sain, torma- muud,” selgitas Orav. Saab tööandja, kes raken- sin tegutsema, et mitte ree dab tööle töötu, kes on töö- programmeerijat pealt maha jääda,” ütles SA Tingimused soodsamad tuna arvel olnud järjest vähe- Tallinna Lauluväljak juht Ri- Töötukassa juhatuse liikme malt kuus kuud, 16–24aasta- ho Rõõmus. Pille Liimali sõnul saavad et- ne vähemalt kolm kuud. kelle peamiseks ülesandeks on veebipõhise tarkvara Info palgatoetusest jõudis tevõtted palgatoetust töötu- Toetust makstakse töösuhte programmeerimine ja tehnilise spetsifikatsiooni koostamine. Rõõmuseni Tallinna ettevõt- kassast senisest soodsamatel kestusest poole aja vältel. lusameti kaudu. tingimustel. Palgatoetust makstakse 50% Ootused kandidaadile: Rõõmus ütles, et palgatoe- “Kui varem pidi palgatoetu- töötaja töötasust või teenis- • Tunneb andmestruktuure ja põhilisi algoritme ja erinevate tuja palgast, kuid mitte roh- tus on tööandjale väga moti- sega tööle võetav inimene ole- keerukusklassidega ülesannete lahendamise tüüpvõtteid kem kui kehtiv töötasu alam- veeriv. “Väga kõrge palgaga ma töötuna arvel olnud vähe- • C#, .NET 2.0, 3.5 ASP.NET rakendustes väga heal tasemel küll mitte, aga kuni kümne tu- malt kaksteist kuud ja noorte määr 4350 krooni kuus. • Kogemus ja teadmised XML- ja XSL-keelest väga heal hande kroonise brutopalgaga puhul kuni 24aastased kuus tasemel töötaja töölevõtmise puhul on kuud, siis nüüd on need pe- TASUB TEADA • SQL päringute koostamise teoreetilised alused heal see tööandjale täiesti arvesta- rioodid vastavalt kuus kuud ja tasemel tav summa,” lisas ta. noortel isegi kolm kuud,” üt- Tööandja saab oma käe jär- • MS SQL 2005 ja 2008 päringute koostamine ja les Liimal. gi inimese maksimaalselt Toetus aitab paljusid optimiseerimine heal tasemel, protseduuride ja Teine oluline muudatus on nelja kuu jooksul välja kooli- funktsioonide kirjutamise oskus ja kogemus Rõõmus pakkus, et kui sel- see, et palgatoetust sai varem tada ning töötaja saab proo- • Teadmised CSS-st heal tasemel lest toetusest laiemalt teataks, ainult siis, kui firma sõlmis vida, kas see töö talle üld- • MS IISi arhitektuuri ja konfigureerimise tundmine oleks ettevõtjad aktiivsemad. töötajaga tähtajatu töölepin- se sobib. algtasemel ASi Ragn-Sells ärijuht Agu gu. “Praegu on võimalik seda Tööpraktika jooksul mak- • Visual Studio Team Suite kasutamise kogemus koos TFSiga Remmelg on kindel, et ettevõ- saada ka siis, kui tehakse täht- sab töötukassa töötule sti- te kasutab töötukassa paku- ajaline leping vähemalt poo- pendiumi 60 krooni päe- Pakume: tavat soodustust töötute pal- leks aastaks,” lisas Liimal. vas, säilivad kõik töötukas- • põnevat ja arendavat tööd rahvusvahelises projektis kamiseks. Aasta alguse seisuga töötas sa makstavad toetused ning • aktiivset ja tulemustele orienteeritud meeskonda “See on soodne ja hea või- palgatoetusega alla 200 ini- vajadusel makstakse talle • arenguvõimalusi väärikas Äripäeva kontsernis malus, mida peaks kasuta- mese. “Aga nende uute reeglite sõidutoetust 1,5 krooni ki- • häid sportimisvõimalusi ma,” ütles. Konkreetseid sam- järgi on tööandjate huvi hästi lomeetri kohta sõiduks töö- • talvist lisapuhkust me ei ole Ragn-Sells veel selles suur ja jaanuari nelja päevaga kohta ja tagasi. suunas teinud, kuid võimalu- tehti 60 lepingut,” ütles ta. Tööandjale maksab töötu- sel ja sobivusel seda ka kasu- Töötukassa juhi Meelis Paa- kassa juhendamistasu kehti- CV ja sooviavalduse palume saata märgusõnaga “Programmeerija“ 20. jaanuariks 2010 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn või e-postiga tatakse. veli sõnul sõlmiti aasta esime- va tunnipalga alammäära ula- [email protected]. Lisainfo telefonil 667 0054, Malle Heerde. ASi Põltsamaa Felix juha- sel nädalal palgatoetuse leping tuses iga praktikandi osale- taja Anti Orav ei välista, et lä- ligi 100 ettevõtjaga. tud tunni kohta. Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 10 RIKASTETOP | edukamad varakasvatajad | rikkuse allikad |

OLEG OSSINOVSKI FIRMAD Skinest Grupp gioonide ettevõtete aktsia- Kontserni käive oli 2008. tesse ja investeerimisfirmade aastal ligi 900 miljonit krooni osakutesse. 2008. aastal saa- ja kasumit teeniti 180 miljo- di 18 miljonit krooni kahjumit. nit krooni. Skinest Energia toodab tuu- Dividende maksis omani- leenergiat. 2008. aastal val- kule 2007. aastal 7,9 miljonit mis kolm tuulegeneraato- krooni ja 2008. aastal 5,1 mil- rit. Elektrienergiat müüak- jon krooni. Eelmisel aastal ot- se Latvenergo Kaubanduse sustati dividendideks määra- OÜ-le. ta 32,64 miljonit krooni. Kontserni olulisem ettevõ- Spacecom te on Skinest Rail, mis tegeleb 2008. aastal ostis Skinest vagunite ja vedurite ning nen- Rail juurde 4,25 protsen- de varuosade müügi, hooldu- ti Spacecomi aktsiatest 46,4 se ja remondiga. miljoni krooni eest ja osalus Skines Railil on tütar- ja si- selles firmas kasvas 12,25 dusfirmad Lätis, Poolas, Ees- protsendile. tis Rootsis, Venemaal. Spacecomi põhitegevus on Suurem osa käibest tee- vagunite rentimine, ettevõt- nitakse Balti riikides, kuid tel oli 2008. aasta lõpu seisu- Vaguniäri ajav Oleg Ossinovski vaatab tegevuse laiendamiseks praegu Aserbaidžaani ja Armeenia suunas. Eelmisel aastal võitis ta 2008. aastal kasvasid müügi- ga 3286 tsisterni, millest kõik ühe vedurihanke Türkmenistanis, kuid tema plaan siseneda Mongoolia turule ebaõnnestus. Foto: Andres Haabu mahud ka Venemaal, Soomes olid välja renditud. Reeglina ja Poolas. on rendi tähtaeg 1–3 aastat. Üle poole tulust teenis va- 2008. aasta esimeses kvar- gunite müügiga, olulisemad talis lõpetati veoteenus Eesti kliendid olid 2008. aastal Läti Raudtee infrastruktuuril, sest Raudtee ja Leedu Raudtee. see tegevus oli kahjumis. Jõudsalt kasvas ka taga- varaosade müük ja vaguni- Skinest Finants Väikesest suureks te remonditeenuse osutami- Tegutseb 2004. aastast. ne. Kasv tuli Venemaa ja Poo- 2008. aastal suurendati osa- la turult. lust Ukraina vagunitehases Töötajaid oli 2008. aastal KVSZ, millest nüüd kuulub kokku 48, kelle keskmine töö- Skinest Finantsile 25,15%. tasu oli 13 264 krooni kuus. Hindab osaluse väärtuseks Tütarfirma Skinest Inves- 419,2 miljonit krooni, mis teeringute OÜ tegeleb inves- moodustab suurema osa teeringutega erinevate re- Skinest Finantsi varadest. Oleg Ossinovski ÜLEVAADE Ossinovski põhiline firma stabiilselt kasmumis Vaguniäri Otsib uusi kasvuvõimalusi idas Skinest Raili majandusnäitajad, mln kr 2008. a Eesti Raudtee palgatöö Jüri Käo. Nad ei olnud aga ühel vaks koguni trellide taha ning enamusosaluse naftatermina- 1000 käive 200 kõrvalt väikeettevõtjana kursusel. lõpuks kohtupinki. Ossinovski lis E.O.S.. Edasi tuli Trendgate, tegutsema hakanud Oleg Eestisse tulles läks Ossi- on üks väheseid ettevõtjaid, millele kuuluvad naftamahu- Ossinovski (43) on viima- novs ki tööle Eesti Raudtee Ta- kes on Eestis kartellikuriteo tid Irus. Venelased üritasid ka 800 886 se kümne aastaga tõusnud pa vagunidepoosse meistriks. eest saanud karistada. Aadu Luukaselt osta osalust 150 Eesti rikkaimate inimeste 1993. aastal sai ta depoo ju- 2001. aastal ostis ta koos Pakterminalis, kuid kaasakt- 2008. a hulka. hataja asetäitjaks ja tegeles Marcel Vichmanniga 7 miljo- sionärid kasutasid oma eelis- 600 kasum depoo varustamisega. Selles ni krooniga pankrotistunud ostuõigust. Äripäeva rikaste edetabe- ametis ta taipas, et palgatöö Valga Külmutusvagunite De- 100 lis oli ta 1,3 miljardi krooniga asemel on sama tööd tulusam poo varad. Väidetavalt tundsid Soetas 500 miljoni krooni 153,3 14. kohal. Sel aastal on ta tõe- teha eraettevõtjana. Oma side- mehed enne tehingu tegemist eest vaguneid 400 näoliselt meie rikaste TOPi esi- meid ja teadmisi ära kasutades teineteist ainult põgusalt, ol- Suurema hüppe tegi Ossinovski kümnes, sest Ossinovski enda hakkas Ossinovski varustama les olnud tuttavad vaid mõned Skinest Projekt (praegune 50 kinnitusel läks tema ettevõte- Eesti Raudteed. kuud. Hiljem on Ossinovski Skinest Rail) 2003. aastal, kui 200 tel eelmisel aastal väga hästi. oma äripartnerit iseloomusta- Hansapanga toel soetas Uk- Skinest Grupi käive ületas tõe- Esimeseks suureks des öelnud, et Vichmann pole rainast endale Eesti suurima näoliselt miljardi krooni pii- kliendiks Eesti Raudtee üheselt mõistetav persoon. naftaveo tsisternvagunite par- 0 0 ri ning kasumit teeniti umbes Eesti Raudtee hakkas Ossi- 2003. aasta kevadel osale- gi. Praegu kuulub talle aga 25 01 03 05 07 200 miljonit krooni. novski firmalt ostma varuosa- sid mõlemad mehed väike- protsenti Ukraina vaguniteha- Allikas: majandusaasta aruanded 1995. aastal Eesti koda- sid. Nad olid koostööst huvita- aktsionäridena transiidifirma sest. Seni vagunite ja vedurite kondsuse saanud Ossinovski tud, sest see võimaldas raud- Spacecom käivitamisel. Suur- varuosade müügiga leiba tee- on sündinud Kasahstanis Al- teefirmal loobuda suurtest lao- osalus ehk 70 protsenti kuu- ninud ettevõte investeeris sel- LOE ÄRIPÄEVAST ma-Atas, üles kasvanud aga varudest, kuna Ossinovski et- lus Vene võimsale transpor- leks ligi 500 miljonit krooni. Mis on ettevõtjate edu tagamaad? Siberis Omskis. Ta asus Ees- tevõte suutis vajalikud kaubad dikontsernile Severstaltrans, Eelmisel aastal müüs Ossi- tisse elama 1988. aastal. Põh- tarnida lühikese ajaga. On väi- mille omanikke peetakse Vla- novski ära 2006. aastal 65,4 Äripäeva rikaste TOP 500 4. jaanuar Aleksei Tšulets juseks abiellumine Eestist pä- detud, et Eesti Raudtee palgalt dimir Putini lähikonda kuu- miljoni krooni eest soetatud koostajad Aivar Hundimägi ja 5. jaanuar Toonart Rääsk rit Irinaga, kellega tutvus Pe- lahkus ta tüliga, kuid mees ise luvateks. 44,8% suuruse osaluse Alexe- Raivo Sormunen avaldavad 6. jaanuar Viktor Levada terburis, kus õppis transpor- on seda eitanud. 2004. aastal sai Spacecom la Oilis. artiklite seeria ettevõtjatest, 7. jaanuar Margus Linna- diinstituudis. Seal instituu- Hiljem oma endise töö- esimese firmana avaliku kon- Ossinovski on oma tegevust kes viimases Äripäeva rikaste mäe dis õpetas tulevasi raudtee- andjaga konkureerides on kursi korras õiguse opereeri- üritanud aasta-aastalt laienda- edetabelis oma kohta paran- 8. jaanuar Neinar Seli lasi ka Ossinovski akadeemi- Ossinovski pidanud maha mit- da Eesti Raudtee infrastruk- da. Eelmisel aastal võitis ta ve- dasid. Kirjutame, mis jäi silma 11. jaanuar Rein Kilk kust isa. meid vaidlusi. 2005. aastal sat- tuuril veoettevõtjana. Sellest durite hanke Türkmenistanis, edukate ettevõtjate varase- 12. jaanuar Margus Ossinovskiga samal ajal ha- tus ta Eesti Raudteega kartel- ajast saadik on Severstaltrans kuid Mongoolia turule minek maid tegemisi ja majandus- Reinsalu ris end selles koolis ka Eesti likokkuleppe sõlmimise kat- üritanud Eestis kiiresti laie- ebaõnnestus. aasta aruandeid uurides. 13. jaanuar Oleg Gross Raudtee hilisem suuromanik se süüdistusega kaheks päe- neda. Nad ostsid 2004. aastal Aivar Hundimägi toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev 11 KUIDAS... | praktiline nõu | soovitused | kaitsta ettevõtte vara töötajate eest? Töö Palk peaks TSITAAT NELI NIPPI Kaitse firma vara Riskid käivad motiveerima töötajat kahel jalal. Rain Pent, G4S Eesti sise- mitte varastama kontrolliosakonna juht Reeglid paika, ülesanded korda ” Seda, et mitte ükski tööta- rele kummutada või kinnita- turvalisust mõjutavad sisekorraeeskirjad, ametijuhendid, Kui ka juh- ja oma firma tagant ei va- da. “On palju juhtumeid, kus mis määravad ära töötajate õigused, kohustused ja vastutuse tum jääb rastaks, garanteerida ei süü jääb tänu videosalvestu- kaootiline või hajunud vastutus raskendab varga tabamist saa, küll aga saab ise palju sele väljapoole meie maja ja 1. liiga harva toimuv inventuur raskendab varguste avastamist esialgu lahenda- ära teha, et vargusjuhtumid ka kadunud kaubad leitakse mata, võib see olla peaaegu miinimumini viia. hiljem üles,” rääkis logistika- ” direktor. abiks järgmise või Nii Äripäevaga rääkinud Samuti on ettevõttel ran- tuntud ettevõtted Smarten ged reeglid – ka ühe šokolaadi eelmise juhtumi Logistics AS, DSV Transport varastanud inimesega lõpeta- lahendamisel. AS kui ka turvafirma G4S Ees- takse tööleping ja lattu tööle Oluline on töötaja valik Alvar Tõruke, DSV Transport ti AS kinnitavad nagu ühest minnes tohib kaasa võtta vaid logistikajuht suust, et personali tuleb hoo- joogipudel ja suitsupakk, mil- kaader mängib suurt rolli, sest ei ole turvasüsteemi, mida likalt valida, sest see on kõige le lao uksel valvav turvatöö- inimene üle ei suudaks kavaldada tähtsam. taja spetsiaalselt märgistab. 2. töötajat tuleb hoolega valida, vaadates nii tema isikuomadu- “Riskid käivad kahel jalal,” “Et eristada laos olevad kau- si kui ka materiaalset olukorda ütles tabavalt G4S Eesti sise- bad töötajate isiklikest asja- töötajat tasustades ei tasu alati pakkuda võimalikku mini- kontrolliosakonna juht Rain dest,” põhjendas ta ning lisas, maalset palka Pent. DSV Transpordi logisti- et muid isiklikke asju lattu ei kui töötajaskond on stabiilsem, on kaod väiksemad Veokijuht kajuht Alvar Tõruke nentis, et lubatagi. pikaajalistel töötajatel tekib tiimitunne ja nad on hoolsamad nii edu kui ka ebaedu taga on ning ausamad reeglina inimesed. Ta rõhutas Enamik vargusi ei jõua varastas ka, et kuigi paljud arvavad, et kunagi politseini nn lihtsa töö tegija peab saa- ASi DSV Transport logistika- 2500 liitrit ma miinimumilähedast palka, direktor Alvar Tõruke soovi- GPS-seadmed ei lase kütusel kaotsi minna siis tegelikult võiks olla palk tas toimunud kuriteo regist- selline, mis motiveeriks töö- reerimiseks politseisse pöör- GPS võimaldab igal ajahetkel näha, kus auto viibib ja kes sel- kütust tajat mitte varastama. duda. lega töötab “Kuritegu registreeritakse GPSi laiendus teavitab firmat kohe, kui auto kütusepaagis Pärnu maakohus karistas Lahendus võib olla 3. ja sellele on võimalik ka tule- toimub järsk kütuse vähenemine kriminaalkorras neljakuu- videovalve paigaldamine vikus viidata,” rääkis Tõruke. kasuta videovalvet, mehitatud valvet ja suletud territooriumi lise reaalse vangistusega Pent rääkis, et arvestades Ees- “Kui ka juhtum jääb esialgu la- turvalisuse tagamine peab käima ajaga kaasas 1,5aastase katseaja jooksul ti majanduse rasket olukorda hendamata, võib see olla abiks ASi Est-Trans Kaubaveod ja seda, et inimesed on endale järgmise või eelmise juhtumi veokijuhti, kes varastas re- headel aegadel väga palju ko- lahendamisel,” lisas ta. gulaarselt tööandjalt kütust hustusi võtnud, võib see nen- Ainult politseile ta siiski ning tekitas firmale ligi de riski tööandja tagant varas- lootma jääda ei soovita. “Tu- Varguse korral pöördu politseisse 26 000kroonise kahju. tada isegi suurendada. leb ise ka mõelda, mida teisi- Penti sõnul on ka varasta- ti teha, et sellised asjad ei kor- varastamine on varastamine ja sellele ei ole mingit õigustust Kohtuotsuse kohaselt võt- mine üldiselt kasvav trend ja duks,” selgitas ta. Samuti soo- varguse tuvastamisel pöördu politseisse tis veokijuht viie aasta jook- seda veel vähemalt poolteist vitas Tõruke vestelda võtme- politseis registreeritud andmeid võib vaja minna uute kurite- sul tema kasutuses olnud veo- aastat. töötajatega ja neid juhtunust 4. gude avastamiseks kite paakidest kokku ligi 2500 Smarten Logistics logisti- teavitada ning selle abil ka ül- politseis registreeritud andmeid vajab ka kindlustus liitrit kütust. Prokurör nõudis kadirektor Marko Loos rää- dist valvsust ebatavalise käitu- ainult politseile lootma jääda ei tasu, tuleb ka ise juhtunust teo eest varem kriminaalkor- kis, et nende firmas on pigem mise suhtes suurendada. õppust võtta ras karistamata mehele nel- nii, et buumi ajal olnud suur Penti sõnul ei jõua umbes varguse tuvastamise või kahtluse korral vestle võtmetöötaja- jakuulist reaalset vabaduse- kaadrivoolavus on pidurdu- 2/3 tööandja juures toime pan- tega, kelle abil suureneb valvsus kaotust. nud, inimesed on stabiilse- dud vargustest kunagi polit- vargusest teavita kõiki töötajaid, see näitab firma taunivat Ettevõtte omaniku Sulev mad ning ka kaod on kõvasti seisse. suhtumist toimunusse Saarevälja sõnul on vargused vähenenud. Ka tema nagu Tõruke rõhu- firma vara ei ole teisejärguline ega ühisomand praeguses majandusolukor- Loos ütles, et nende firma tas, et töötajatele tuleb toimu- varastamise kahtluse ilmnemisel teavita koostööpartnerit, ras sagenev nähtus. “Ebaaus näitel võib ta öelda, et video- nud vargusest rääkida ning ei sest oluline on hoida ärikultuuri ja usaldust inimene mõtleb välja uusi või- valve ja töötajate teavitami- tohi lasta tekkida mentalitee- malusi, kuidas oma tööd muu- ne sellest toimib samuti häs- dil, et ettevõtte vara on teise- ta “efektiivsemaks”, omanikud ti. Muidugi võimaldab see ka järguline või ühisomand. Allikas: Smarten Logistics, DSV Tranport, G4S Eesti aga peavad pidevalt nägema et- tekkinud kahtlusi tagantjä- Kadrin Karner te,” lisas ta. logistikauudised.ee Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 12 TÖÖSTUS | tehnoloogia | materjalid | keskkond | Tõhus suruõhk kaalub elektri Lahendus Pneumosüsteem on kulukas, kuid energiakandjana töökindel

Ain Alvela [email protected] Suruõhk on elektri, gaasi ja vee kõrval tootmisseadmete ja tööriistade käitajana oluline, küll kulukas, kuid sageli teistest lahendustest tõhusam energialiik.

Tänapäevased tööstussead- med – robotid, CNC-töötlemis- keskused, trei- ja freespingid jt kasutavad kõik kas rohkemal või vähemal määral suruõh- ku, nõnda ei saa enamik kaas- aegsetest tootmisüksustest lä- bi kompressorikeskuse ja sellega ühendatud suruõhusüs- teemita. Rusikareegel ütleb, et su- ruõhutööriistast saab mõõt- metelt sarnase elektrilisega võrreldes kätte suurema jõu – selle pöördemoment on kõr- gem. Selle nimel tuleb aga lõi- vu maksta, sest hinnanguliselt on suruõhutööriista kasutamine elektrilisest kuni kolm korda kallim. Nii on ka tehase kompresso- rite ja lisaseadmetega varusta- tud suruõhuvõrgustiku ülalpi- damine kulukas, sest ainuük- si elektrienergia muundami- ne suruõhuenergiaks on kallis, võib öelda, et lausa kahjumlik ja ehk üldse kalleim energia- tootmise viis. Kõrge tootmiskulu tasandab suur jõudlus Kallidust kompenseerib mõ- nevõrra lihtsam ja seetõttu ka odavam pneumovõrgu projek- teerimine, suruõhuseadme- te töökindlus, lihtsam hooldamine, hüdraulikaga võrrel- ASi Würth tootejuht Rainer Raidma demonstreerib kahte analoogset trelli. Tema vasakus käes oleval pneumotrellil on elektrilisest vellest suurem pöördemoment, des kiirem töö ja elektririis- kuid väiksem padruni pöörlemiskiirus. Suruõhutrell on üksjagu väiksem, kuid ka kolmandiku jagu kallima müügihinnaga. Foto: Andres Haabu tadega võrreldes ohutum kasutamine. re survega õhu, siis töötavad ku või rohkemgi,” hoiatas ta. “Hoolimata sellest, et kasu- tekkiv soojus on energiakadu, valmistava ettevõtte peainse- Tähtsusetu pole ka tõsiasi, seadmed tõhusamalt, aga te- “Oluline on prügi- ja vee-eral- lik ekspluatatsiooniline iga lisaks hakkab süsteem ker- ner Marko Aja loodab aasta- et suruõhuga töötav tööriist gelikult rikub ülemäärane sur- damine, õige rõhu kasutamine on pneumokomponendil sa- gesti lekkima,” nentis ta. “Pi- ga kalli riista hinna tasa tee- kujutab endast varastele üksja- ve tööriista mootorit,” selgitas ning hoolas õlitamine” geli lühem elektrilisest lahen- sut lekkiv pneumokomponent nida, sest siiani kulus nädalas gu väiksemat ahvatlust kui te- Raidma. “Vastupidavuse hu- Tootmisseadmete pro- dusest, on rikkeid suhteliselt küll toimib, kuid lõpuks leki- üle 4000 kWh energiat tühikäi- ma elektrilised õed-vennad. vides tuleb neis kasutada täp- jekteerimisega tegeleva OÜ mugavam lahendada ning ri- vad kõik seadmed siit ja sealt gul töötava kompressori töös- Muu hulgas pneumaatilisi selt tootja ettenähtud survet Proven juhatuse liige Hanno kete tagajärjed tavaliselt süü- tükk aega, enne kui remondi- hoidmiseks, samas kui n-ö pä- käsitööriistu müüva ASi Würth ning ei tohi kokku hoida süs- Kaldaru märkis, et kui sead- tumad.” ni jõutakse.” ris tööd tegi kompressor sellel tootejuhi Rainer Raidma sõnul teemi suunatava õhu puhas- me operatsioon kaasab masi- Päevas suruõhu tootmiseks ajal vaid 3500 kWh eest. on suruõhuriistadel liikuvaid tamise arvelt.” nadetaili liikumist või asendi Suruõhuvõrgu audit leiab 400 kWh elektrienergiat kulu- “Suruõhk on väga kallis, osi vähem kui elektrilistel, nad muutmist, see liikumine pole pisemagi lekke ja ebakõla tavas ASis Metaprint korral- kui seda lasta lekkida või mõt- on vastupidavad ja sobivad ta- Süsteem peab olema aga eesmärk omaette, siis on Kaldaru sõnul räägib dati hiljaaegu suruõhusüstee- tetult toota,” tõdes Aja. “Mi- valisest intensiivsemaks kasu- veevaba ja lekkekindel pneumaatiline lahendus reeg- pneumaatika kasuks ka hõl- mi audit ja kuigi olulisi lekkeid da suurem on tarbitav õhuko- tamiseks. Et aga säärane töö- Ühest keskmisest suruõhusüs- lina odavam ja efektiivsem pus hooldamine – piisab nuti- ei olnud, leiti, et tavaliste kru- gus, seda enam saab seda ra- riist kasutajat pikalt ja tõhu- teemist võib Raidma hinnan- motoriseeritud lahendusest. kast mehhaanikust ja mõnin- vikompressorite asemel oleks hasse ümber arvestada. Igal salt teeniks, on tähtis, et se- gul aastas läbi käia oma paar- “Kui seadmele on juba gasest kogemusest, et vigane mõttekam kasutada sagedus- juhul tasub suruõhku kasutada käitav suruõhk oleks puhas sada liitrit vett, vesi aga kah- kord suruõhutoide planeeri- komponent tuvastada, elekt- muunduriga kompressoreid. val ettevõttel õhutrassid ning prügist ja sellest oleks eemal- justab seadmete detaile. tud, siis proovib kogu süstee- rivigade otsimine eeldab kvali- Praeguseks ongi firma suurim, pneumoseadmed üle kontrol- datud kondensaatvesi. “Korraliku õhuettevalmis- mi projekteerija võimalikult fitseeritud spetsialisti. 55 kW võimsusega kompressor lida, et leida lekkekindel ja fir- “Sageli arvatakse, et lase- tuseta võivad tööriistad kao- palju liikumisi lahendada su- “Ekspluatatsioonis muu- uue vastu välja vahetatud. ma vajadusi arvestades kõige me süsteemi võimalikult suu- tada oma elueast kolmandi- ruõhu abil,” selgitas Kaldaru. tuvad voorused puudusteks – Dekoreeritud metalltaarat säästlikum lahendus.” toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev TÖÖSTUS 13 TSITAAT VÕRDLUS NUMBER Kaheastmeline kompressor on tootlikum Kes ei mõtle pi- kompressori tootlikkus, m3/min võimsus, kW üheastmeline kaheastmeline 75 12,9 15,7 kalt ette, neile 90 16,7 18,0 110 20,0 22,1 võib 2010. aasta viima- 132 23,5 26,2 160 28,0 31,1 12 757 200 34,3 41,5 tonni paiskasid paiksed saasteallikad 2008. aastal Ees- seks jääda. 250 43,9 49,2 tis õhku tahkeid osakesi. Seda on 6608 tonni võrra vähem kui ”, Swedbanki makroanalüütik, Äripäev 04.01.2010 Allikas: Mecro Maris Lauri 2007. aastal.

Seadus Kaitse alla võtmiseks peab tegema ekspertiisi KÜLMAAINED EL keelustas kloori kasutamise Alanud aastast on ELis kee- üles Riigikohus pani veto latud külmutusseadme- tes ja õhukonditsioneeri- des kasutada HCFC-külm- KOMMENTAAR KUUPÄEV aineid, kuna need vähenda- hoiuala loomisele vad osoonikihti. uruõhu saamisega Kasutusele tuleb võtta seotud protsessid on iigikohus tegi mul- samalt konkreetseid piiran- uued seadmed või ehita- Smürarikkad ja seetõt- 30% lu 15. oktoobril otsu- TSITAAT guid vaidlusaluse ala osas. da olemasolevad ümber, et tu sobib seda kasutada eel- kiireneb suruõhutööriista la- Rse, millega lahendas Seega on alal kavandatavate need tarbiksid vaid kloori- kõige tööstuses, kus niikui- mellide ja laagrite kulumine, vähemalt osaliselt paljude Alade kait- piirangute otstarbekuse hin- vabasid külmaineid (HFC). nii on müra palju ja ruumi kui kergitada õhusurvet luba- kinnistuomanike meeli äre- se alla võt- nang põhjendatud otsuse te- Külmained on madala mole- laialt käes. Erinevalt näiteks tust ühe bari jagu suuremaks. vaks teinud küsimuse seoses gemiseks hädavajalik. kulmassiga alkaanide, ena- koduautomaatikast, kus on Natura 2000 aladega. misel rikkus kesk- masti metaani või etaani nõutav vaikne töö. Riigikohus rahuldas otsu- konnaministee- Tekkinud on olukord, kus fluoro-kloroderivaadid. Võrreldes alternatiivse TSITAAT sega nr 3-3-1-57-09 kinnistu- ” hoiuala hulka arvatud kin- hüdraulikalahendusega on Suruõhk on omanike esitatud kaebused rium menetlus- nistutel ei kehti enam hoiu- TÖÖSTUSGAASID pneumoseadmed puhtamad ning tühistas nende kinnis- nõudeid, vaidlus- ala režiim, ent kuna Eesti Suureneb nõudlus – hüdraulikaga käivad kaa- väga kallis, tute osas valitsuse määru- edastas eelmisel aastal Eu- erigaaside järele sas lekked, see seab teatud kui seda lasta lek- se, millega võeti 2007. aastal aluste kinnistute roopa Komisjonile linnuala- piirangud ka kasutamisele. hoiualana kaitse alla teatud arvamine hoiuala de nimekirja, mille alusel Viimasel kahel aastal on Samas tuleb valdkondades, kida. alad Pärnumaal. EL loeb vaidlusaluseid ala- üleilmselt neooni, krüptooni ” ja ksenooni tootmiseks teh- kus tarvis liigutada suuri , koosseisu polnud sid Natura 2000 võrgustiku Marko Aja tud investeeringud kõvasti raskusi või rakendada eriti ASi Metaprint peainsener Alade kaitse alla võtmi- aladeks, on tegemist Natura suurt jõudu (vormid, stant- se põhjuseks oli asjaolu, õiguspärane. 2000 võrgustiku aladega. kasvanud. sid, pressid) kasutada ikkagi et ornitoloogide hinnangul Kuna Eesti ei kaitse alasid Ksenooni ja krüptooni täht- hüdraulilisi lahendusi. TASUB TEADA olid need linnustikuliselt Riigikohus leidis, et hoiu- ühegi siseriikliku kaitsere- sus on kiiresti suurenenud Kolmandik toodetud su- nii väärtuslikud, et väärisid ala moodustamise menet- žiimiga, rikub Eesti kohus- seoses Euroopa Liidu nõu- ruõhust võib kergesti leke- Säästlik õhusüsteem arvamist üle-Euroopalisse lus tehti looduskaitseseadu- tust tagada aladele linnu- dega minna üle säästupirni- te tõttu kaotsi minna. Toot- on tihe ja veevaba Natura 2000 alade võrgustik- ses (LKS) nõutavat ekspertii- direktiivist tulenev kaitse. de kasutamisele. mismüras ei pruugi väikest Tootmisüksuse suruõhusüs- ku. Riigikohtu otsusest tule- si korraldamata. Euroopa Komisjonil on Säästupirnid peaksid ener- sisinat tähelegi panna. Kõr- teem koosneb kompressorist, neb, et kuna alade kaitse alla Sisuliselt tähendab see, et võimalik algatada Eesti suh- giatarbimisest tulenevaid vaga kuuldav sisin tekib al- suruõhujahutist, kuivatist, fil- võtmisel rikkus keskkonna- puudusid piisavad faktilised tes rikkumismenetlus, mis kasvuhoonegaase aitama les millimeetri suurusest tersüsteemist, mahutist ja jao- ministeerium menetlusnõu- argumendid ala kaitse alla juhul, kui Eesti olukorda ei 2020. aastaks vähendada ava puhul. Kui kompressor tustorustikust. deid, ei olnud vaidlusaluste võtmiseks. paranda, võib lõppeda hagi- 30% võrra. töötab ööpäevaringselt, siis Suruõhusüsteemi rajades kinnistute arvamine hoiuala Vaidlusalused kinnistud ga Eesti vastu Euroopa Koh- Praegu ei ole Euroopas ka- lendab säärasest augukesest tuleb arvesse võtta töökohta- koosseisu õiguspärane. olid hõlmatud hoiuala koos- tus. sutatavatest elektripirni- aasta jooksul tuulde tuhan- de arvu, kasutatavate tööriis- Keskkonnaõiguse Kesku- seisu vaid Eesti Ornitoloo- Eesti saab seda vältida dest tervelt 85% keskkon- de krooni jagu energiat. tade õhuvajadust ja nende ka- sele teadaolevalt on tegemist giaühingu väljaande “Euroo- kaitserežiimi taastamisega nasõbralikud. Hanno Kaldaru, OÜ Proven sutamise intensiivsust. esimese Natura-aladega seo- pa Liidu tähtsusega linnu- neil aladel, mis eeldab uue Säästupirnid vajavad lige- juhataja Kompressori õhutootlikkus tud vaidlusega, mis on jõud- alad Eestis” alusel, mis an- kaitse alla võtmise menetlu- male 80% vähem energiat ja võimsus võiks tarbitava suh- nud riigikohtusse ning on nab vaid üldise hinnangu se korrektset läbiviimist. ning peaksid vastu pidama tes olla väikese varuga. märkimisväärne, et kohus alade väärtuse ja kaitseva- Silver Nittim, Kärt Vaarmari, SA 15 korda kauem kui senised PANE TÄHELE Suruõhulahendused vaja- andis õiguse maaomanikele. jaduse kohta ega käsitle kit- Keskkonnaõiguse Keskus juristid hõõgniidiga pirnid. Tööriista peab jõudma vad mõnevõrra rohkem hool- dust kui võrreldavad elektri- kuiv ja puhas suruõhk seadmed. Sõltuvalt kasutusalast va- Üldiselt on tööstuslike suru- jab ettevõte kuiva, puhast või õhuseadmete optimaalne sur- ÕIGEAEGSED INVESTEERINGUD isegi steriilset suruõhku. vevahemik 6–7 bari, maksi- Kompressorisse imetav vä- maalne kuni 10 bari. ON TULEVASE EDU PANT lisõhk on gaaside segu, mis Tööstuslikke kruvikompres- sisaldab veeauru. Viimase soreid toodetakse üldjuhul Lubamatult kaua venib uute pro- Juba 2008. aastal investeeris valmistatavale määrusele “Tee ja hulk on erinev ja sõltub eel- tootlikkusega 0,4–73 m3/mi- 2009. aasta osutus Eesti jektide elluviimine. Üks markantse- Paekivitoodete Tehase OÜ 16 mil- teetööde kvaliteedinõuded“, mis kõige temperatuurist. nutis, võimsusevahemikus 3– ehitusmaterjalitööstu sele äärmiselt raskeks. maid näiteid on toppama jäänud jonit krooni seadmete soetamis- muu hulgas näeb ette ülemineku Kondensaadi eemaldami- 500 kW, töörõhuga 3–13 bari. Üheksa kuuga kahanes Loo–Maardu objekt. Sama troosti- se, mis aitaksid neid probleeme la- fraktsiooneeritud killustikult segu- seks ühendatakse suruõhu- Kompressorid võivad olla kaubabetooni tootmine tut pilti näeme ka üldehituses. hendada. Põhja-Iirimaalt ostetud dele, kuid mille kinnitamine taas süsteemi pärast kompresso- kas standardsed või varus- üle 45 protsendi, Sellistes kaugeltki mitte lihtsa- moodne aheraine töötlemise liin viibib, viis Paekivitoodete Teha- rit tsentrifugaalseparaator tatud sagedusmuunduriga. võrreldes 2008. aasta tes tingimustes pidi Paekivitoode- võimaldab maksimaalselt kasutada se OÜ juhtkonna mõttele soetada või suruõhu ressiiver. Viimane võimaldab sujuvalt te Tehase OÜ, mille üldtoodangust seal peidus olevaid tootmisele va- uus liin killustikusegude valmista- sama perioodiga. moodustavad teedeehitusmaterja- jaminevaid materjale. Ehitusmater- miseks. Sellekohased investeerin- Vältimaks veeauru kogune- kompressori tootlikkust regu- Samasugust pilti näeme ka lid üle 50 protsendi, betoonitehas- jaliturule tulid pestud paekiviliiv ja gud on tehtud ja uus liin alustab mist jaotustorustikesse, tu- leerida ning vältida selle tühi- raudbetoonitootmises. tele vajaminevad materjalid üle 30 pestud paekivikillustiku fraktsioo- tööd selle aasta kevadel. Segude leb kasutada suruõhu jahu- käigul töötamist, kui õhu tarbi- protsendi ja üldehituse jaoks toonid. Ainuüksi 2009. aastal tarniti kasutamine teedeehituses toob tuskuivatit. mine puudub. Ka infrastruktuuri arenda- detavad materjalid üle 10 protsen- infrastruktuuri rajamisele ligemale endaga kaasa tööde lihtsustumise Suruõhust eemaldatud Tänapäeval toodetavad mine polnud Eestis 2009. aas- di, leidma võimalusi, et pidurdada 100 tuhat tonni pestud paekiviliiva. ja odavnemise. tal eriti aktiivne. Suurematest tootmismahu vähendamist. Paekiviliiva omadused sarnanevad kondensaat suundub eraldi tööstuskompressorid on va- BORIS OKS, käitlussüsteemi, mis peab ta- rustatud selle tööd reguleeri- teedeehitusobjektidest võib mai- Paekivikillustiku tootmisega paljuski kvartsliivaga, kuid paekivi- nida Pärnu mnt ning Nõmme tee Paekivitoodete Tehase OÜ gama kondensaadi töökindla va automaatikaga ja toodavad kaasneb alati suure hulga aheraine liiv on märgatavalt odavam. rekonstrueerimist Tallinnas ja Mäo arenduse ja turunduse direktor ja õhukadudeta eemaldamise suruõhku täpselt nii palju, kui teke, mis moodustab üle 30 prot- Uue toodangu toomine Eesti ümbersõidu ning Jõhvi–Kukruse sendi töödeldud paekivi kogusest. ehitusturule pälvis keskkonnami- ning selle keskkonnale ohutu seda tarbitakse. teelõigu väljaehitamist mujal Ees- See aheraine sisaldab suure kogu- nisteeriumi AASTA KESKKONNATE- käitlemise. Käsitööriistade käitamiseks tis. se tootmisele vajalikke materjale, GIJA 2009 konkursi laureaadi tiit- Pärast kuivatamist läbib on saadaval mobiilsed komp- Meie nägemuse järgi on seda nagu killustik, paekiviliiv ja maavil- li keskkonnasõbraliku toote juu- suruõhk filtrid, kus eemalda- ressorid, mida võib sangapidi vähe, arvestades Eesti teedeehitu- jelemiseks vajaminevat väetised. rutamise eest. Meie tahe säilitada takse sellesse välisõhust sat- justkui tööriistakohvrit kaasas se vajadust. Selline kurb asjade seis Probleemiks on ka aheraine rasketes majanduslikes tingimus- tunud tahked osakesed. kanda ja kasutuskohas tavalis- pole niivõrd seotud ülemaailmse hulk, mis võtab enda alla suure osa tes tootmismahte ja soov rahul- finantskriisiga, kuivõrd olemasole- Filtrid paigaldatakse tavali- se vooluvõrku ühendada. karjääride pindalast. Samas kasu- dada Eesti teedeehitajate vajadu- vate Euroopa Liidu rahavahendite tatakse maavarasid äärmiselt eba- sed uute materjalide järele vasta- selt kuivati väljundisse. Allikad: AS Würth, Kaeser Kompressorit Oy www.limestone.ee ebapiisava kasutamisega. efektiivselt. valt majandusministeeriumis ette- Allikas: Kaeser Kompressorit Oy Eesti filiaal Eesti filiaal, OÜ Cedo Kaubandus, OÜ Proven Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 14 ÄRILAUSE Ettevõtjad ei ole tihtipeale palgatööd teinud ”ja tööle pääsemine pole nende puhul ARVAMUS just kerge. Vahur Nurm, hipodroomi halda- ja, peab ärikeeldu ebaõiglaseks | toimetuse seisukoht | kommentaarid | Äripäev, 13.01.2010

KÄSIRAAMATUTE FOORUM Tööõigus: koolituskohustus Transpordiettevõte on koolituse kohustusega või bussijuhtidega sõlminud tööandja koolituskohustu- töölepingud, kus on kir- sega. Arvesse tuleb näiteks jas, et bussijuhi kvalifi- võtta ka seda, kas esialg- katsiooninõuded on D- se täiendkoolituse kulud kategooria juhiluba ja kandis tööandja või poleks tunnistus autojuhi ame- töötajal üldse olnud või- ti- või täienduskoolitu- malik vastava täiendkooli- se läbimisest. Tunnis- tuse läbimise tunnistuse- tused hakkavad kehti- ta tööle asuda ning täiend- vust kaotama ja töötajad koolitus oleks pidanud ju- peaks vastava koolituse ba eelnevalt oma kulul lä- uuesti läbima. Kas töö- bitud olema ja tööandja se- andja peab kandma koo- da hiljem ei hüvitanud. lituskulud, kui tööandja Kui tunnistuse oma- ei muuda tööks vajalikke mine oli kvalifikatsiooni- kutseoskusi ja tunnistus nõue ja tööle asumise eel- oli kvalifikatsiooninõue? tingimus, võiks järeldada, Kui tööandja võtab ku- et töötaja peab olema ise lud enda kanda, kas siis huvitatud kvalifikatsioo- peab töötajaile säilitama ni säilitamisest ja tegu on koolituse ajaks keskmi- töötaja enesekoolituse ko- se töötasu või võib töö- hustusega. Välistatud ei tajad koolitusele suuna- ole, et tööandja hüvitab ka ta graafikujärgsetel va- töötaja enesekoolituse ku- badel päevadel? lud, aga sel juhul toimub see poolte kokkuleppel ja iin tuleb analüüsida, koolitus ei pea toimuma kelle huvides ja alga- tööajal töötaja keskmise Stusel on koolituse lä- palga säilitamisega. bimine vajalik ning kas te- advokaadibüroo gemist on töötaja enese- Lepik & Luhaäär LAWIN

LOE JA KÜSI VEEBIS Peenraha eest kasiraamat.aripaev.ee Äripäeva käsiraamatute foorumis vastavad küsimustele töö- õiguse, maksude, raamatupidamise, ehituse ja kinnisvara asjatundjad. Esita oma küsimus: [email protected] müüdud maine LUGEJA ARVAB www.aripaev.ee esti on liiga väike, et siin mingeid ni see vähegi võimalik on, sest avalikuks Stripparid võitsid eest. Töötukassal pole küll kartelle tekkida võiks, kartell po- JUHTKIRI tulek heidab halba varju kõigile skan- kohtus töötukassat õigust seda otsust inimes- Ele Eestis probleem. Need sõnad üt- daali segatuile ning kannatab ettevõt- te eest ära teha, eriti kasvava les kaubandus-tööstuskoja juht Toomas te maine. See aga võib masu tingimustes Imelik, miks töötukassa tööpuuduse olukorras. Luman aastapäevad tagasi. See, et tähendada koostöö lõppu tuntud ja en- keeldub vahendamast töötu- Kuidas meil selle kupelda- Kartell ei olegi meil probleem. Avalik- dast lugu pidava partneriga. tele infot vabadest töökoh- mise vastase seadusega lood kuses on ülal hulk kahtlusi mitmes val- tadest. Töö stripiklubides või on? Selline äri on ikka võigas. las keelatud kokkulepete kohta, näiteks suure Liviko omanikud võitsid mahavaikimi- erootikateatrites on lihtsalt Osa strippareid on tõenäo- või kütusefirmade üheaegsed hinnaker- sega kuu aega, et edasist taktikat väl- töö. Igaüks otsustagu ise, kas liselt hälbega ja osa on puht gitamised või -langetamised. Üks asi on ettevõtte juht ja mõelda. Liviko omanikud väidavad, elada töötu abirahast (teiste majandusliku olukorra tõttu muidugi kahtlused, teine faktid. Prob- et usaldavad Kalvit ning kartellisüüdis- maksumaksjate kulul!), talu- lasknud endast teha inimkau- leem ongi hoopis kartellikokkuleppele tus ei saa olla tõsi. Ka Kalvi eitab osalust da kohalike tööandjate mõni- banduse ohvrid. Sundolukor- jälile saamine ja selle tõendamine ning müüb firma keelatud kokkuleppes. tavaid töötingimusi (sandipal- ras inimese otsust vabataht- ” kohtulahendini viimine. See, kui suure ettevõtte juht müüb fir- ka!) või stripata korraliku raha likuks nimetada on imelik. hea nime maha ma hea nime maha “pooliku” hinnaga, Hea, et väikses Eestis see vahel siis- on tõesti pigem painajalik unenägu, mil- EESTI ÄRI LUGU 12. jaanuar ki õnnestub. Kohtusse on jõudnud kar- lest tahaks kiiresti ärgata. Kuid süüdis- tellisüüdistus ASi Liviko, eesotsas Janek “pooliku” hin- tus on esitatud. Viimane sõna on kohtul. 1991 1999 Kalviga, ja Forgola Grupi vastu. Selles Valitsus külmutas ajutiselt Politsei lõpetas asja aegu- kriminaalasjas sai süüdistuse ka Offex naga, on pigem Ikka leidub neid, kes üritavad teiste tu- Eesti kaupade hinnad. mise tõttu Tartu Kommerts- Grupi endine juht Igor Zavizion (kuulus ruosaliste kulul rohkem teenida. Seepä- 1993 panga tegevuse uurimise. Remedia omanikeringi). rast on ka karistused kartellilepete eest Marek Strandberg, Agu Ki- 2000 Samas on kahju, et meil sellist pettu- painajalik une- karmid – ettevõtetele kuni 250miljoni- vimägi ja Tiit Pruuli tegid tei- Tallinna linnakohus kuulu- se “kõrgpilotaaži” ette tuleb. Eriti, kui line rahatrahv, füüsilise isiku võib kuni se nn rublatehingu, teele saa- tas välja Leonid Apananskiga neis süüdistavad ettevõtted on omaniku- nägu kui reaal- kolmeks aastaks vangi panna. Mujal on deti teine saadetis tarbetult seotud ASA Kindlustuse suhete kaudu seotud tuntud ja lugupee- need veel rängemad, näiteks mõistis ko- seisma jäänud sularaharub- pankroti, firmal oli kohustusi tud ärimeestega. Liviko Äripäeva 2009. hus Soome asfaldikartellile (seitsme et- lasid (esimene oli 23.12.92, 65,9 mln krooni eest, millest aasta ärimeheks valitud Jüri Käoga. sus. tevõtte seas ka Lemminkäinen) 1,29 mil- kolmas 3.08.93). 40 mln oli kindlustajate raha jardit krooni trahvi. Muidugi on teol ja 1997 (sama grupi AB Elukindlustus Veel enam on toimetusel kahju, et kellele langeb kahtlusevari inetus teos, teol vahe, aga kartell jääb kartelliks – AS Ephag ja erastamis- pankrotistus 19.01.2000). meil on traditsiooniks kujunenud teha paneb ise ameti maha. meie majanduse alus on vaba konku- agentuur sõlmisid lepingu, 2002 ka väga halva mängu juures head nägu. Kui omanikud kõrvaldavad juhi tema rents, kartell tapab konkurentsi. Seepä- millega Ephag ostis 26 mln Rakvere Lihakombinaat tõi Liviko omanikud olid teadlikud süüdis- kohustuste täitmisest kas või ajutiselt – rast on võitlus kartellidega eriti oluline. krooni eest 65% RASi Silmet turule 6,3 mln krooni maks- tusest ettevõtte ja selle juhi vastu kohe, kuni kohtuotsuseni, siis oleks seegi vii- aktsiatest (Ephagi omanikud ma läinud uuendatud kauba- kui see esitati – detsembri algul. Janek sakas käitumine, näitaks lugupidamist LOE ÄRIPÄEVAST olid Magnud Grupp, Thomas märgi (roheline tamm). Kalvi on siiani ettevõtte juhi ametis. Hea ühiskonna vastu. “Viinagigant Liviko salasobing” Waldin ja Mehis Pilv). Väinu Rozental tava on toimetuse meelest see, kui juht, Ent Eestis eelistatakse vaikida, ku- lk 4–5 uudis toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev ARVAMUS 15 NUMBER RIIK Eesti hakkab ka “Lätit tegema” Läti riik võttis üle raskustes Parex panga – hakkas maksumaksjate rahaga pankureid päästma. Millist panka Eesti si- 47,2 hib? Eesti riik saab nimelt uues protsendini ehk 191 853 inimeseni on kahanenud eestlaste Riik tahab tõsta hoiuste krediidiasutuste seaduse muu- osakaal pealinna elanike hulgas, mullu oli see veel 52,2 protsen- hüvitamise piirmäära aasta datuses samuti õiguse sund- ti (210 746). Pealinna ümbritsevate valdade elanike arv on suu- lõpuks 100 000 euroni. See võõrandada ulakaid kohalikke renenud. Meer Edgar Savisaar peletab eestlased Tallinnast? peaks hoiustajaile meeldima. finantsasutusi.

AUTENTE VALMIS OSAÜHINGUD Maksumäng käigu võitja peale RAAMATUPIDAMISTEENUSED MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS iimasel paaril aastal Eesti puhul loetakse sot- su määra alandamine või Tallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760 Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966 on arutletud, kas Ees- VAHENDAB siaalmaks seadusest tule- igakuise sotsiaalmaksu sum- www.autente.ee [email protected] Vti ettevõtlus- ja maksu- nevalt reeglina tööandja ku- male lae kehtestamine. keskkond on piisavalt atrak- luks, mis lükkab ettevõtja Samuti tasub kaaluda aju- tiivne, et meelitada siia välis- maksukoormuse uuringuis tiselt sotsiaalmaksu vähen- investeeringuid ja tarku ini- Eesti edetabeli tipust üsna damist (nt kolmeks aastaks) mesi, kelle järele on riigi stra- kaugele. Reaalses elus aga ar- nn imporditud teadus-aren- teegiline vajadus eriti kõrge. Joel Zernask, KPMG Baltics vestavad ettevõtjad oma äri- dustöötajatele, kes üldjuhul Masstootmise vallas ei suu- ASi maksuvaldkonna juht plaanis lõpliku palgakuluga Eestis märkimisväärselt sot- da Eesti Aasia riikidega pike- (sh sotsiaalmaks), mistõttu siaalkindlustushüvesid ei mas perspektiivis niikuinii Parem sta- jäävad kõrgemate maksude tarbi, kuid jagavad-rakenda- konkureerida, mistõttu tu- biilne maks tõttu lihtsalt töötajate lepin- vad teadmisi, aidates nii kaa- leks arendada pigem teadus- gupalgad väiksemaks. Lõpp- sa riigi strateegilise eesmär- arendustegevuste mahukaid kui halvasti suuna- tulemusel maksab sotsiaal- gi saavutamisele. ettevõtlussuundi. tud maksusoodus- maksu (vähemalt osaliselt) ” siiski töötaja. Ehkki rahvusvahelised Võimalike maksuarengu- tus, mis toob vaid Samal ajal, lähtudes taas uuringud on viidanud, et te vallas on kõige aktuaal- riigile lisakulu. äripraktikast, pole ka põh- maksud ei ole TA välisinves- sem küsimus seotud Ees- just arvata, et sotsiaalmaksu teeringute sihtkoha valikul ti tööjõumaksudega, mis rii- alandamise korral ruttaksid esmatähtis kriteerium, omab gi üldist arengutaset, stabiil- Eesti 33%-line sotsiaalmaks, ettevõtjad oma töötajate pal- riigi üldine maksukeskkond sust jt olulisi näitajaid arves- millele enamasti lisandub ku tõstma. ja stabiilsus siiski selget mõ- tades on küllaltki kõrged ja 1,4% tööandja töötuskindlus- ju. Teamistepõhise Eesti vi- seega mõneti takistavad Ees- tuse makse, ei ole maailma Maksusoodustuste või siooni elluviimisel peab riik ti teadus-arendustegevuse ja ja Euroopa mastaabis ma- maksude alandamise pla- hoiduma ebasihipärastest ja innovatsiooni (TA&I) stratee- dalaimate killast. Ent erine- neerimisel on riigile esma- laialivalguvatest maksumuu- gia 2007–2013 “Teadmistepõ- vad uuringud ei suuda anda tähtis määratleda eesmärk, datustest (nt üleüldine sot- hine Eesti” elluviimist. TA te- reaalselt võrreldavat pilti, ku- mida tehtava investeeringu- siaalmaksu alandamine, mis gevuseks suutlikud inimesed na kõiki erisusi ei ole andme- ga (st riigieelarve laekumis- poleks kulutõhus) ning kos- teavad üldjuhul üsna häs- te võrdlemisel paraku võima- te vähenemisega) püütakse meetilistest muudatustest ti oma teadmispagasi väär- lik välja korrigeerida. saavutada. Praegu peaks Ees- eesmärgiga Eestit virtuaal- tust. Sellises mahus tööjõu- Näiteks on riike, kus eral- ti pöörama enim tähelepa- selt upitada erinevates ette- kulu on aga Eestis tegutse- diseisvat sotsiaalmaksu üld- nu TA tegevuste arendamise- võtlus- või maksukeskkonda- vail ettevõtjail väga keeruli- se ei ole, ning on riike, kus le erasektoris ehk kaaluma de edetabelites. ne kanda, kui riik neid ei toe- sotsiaalkindlustuse kulu on maksumeetmeid, mis toeta- Maksusoodustused nõua- ta, näiteks maksusoodustus- jagatud töötaja ja tööandja vad teadmiste rakendust ja vad sageli kompensatsiooni- te kaudu. vahel või on sootuks töötaja importi. mehhanismide rakendamist, Tööjõumaksude arengu- kanda. Sellised moonutused Sellised meetmed on näi- mistõttu tekitavad halvas- suundadest kõneldes on sel- tekitavad riikide maksuala- teks TA töötajate palkadelt ti suunatud maksusoodustu- gelt enim tähelepanu pälvi- sest konkurentsivõimest sa- kinnipeetava tulumaksu pii- sed riigile lisakulu eesmärki nud sotsiaalmaks. On tõsi, et geli ebaõige pildi. ramine, nende sotsiaalmak- saavutamata.

Ettevõtluskoolitus Õpet tuleb alustada juba enne töötaja koondamist Ettevõtlus, töötu üks võimalus uenos Airese suvekuu- oskusi proovile panna inter- kuda. Selliseid ettevõtteid muses torkavad silma VAHENDAB neti võimalusi kasutava uue saaks toetada, aidates koo- B“ettevõtjad”, kes ma- äriideega, mille puhul arvuti litada iseseisvaid teenuse- ha seatud riidetükilt möödu- asukoht ei ole oluline piiraja. pakkujaid palgatöötajatest- jale rohkem või vähem vaja- Samas vajavad need noored koondmiskandidaatidest, likke kaupu pakuvad. Ilmselt töötud koolitust, mis aitaks kes suudaksid füüsilisest isi- ei ole need kauplejad ettevõt- neid Eesti piire ületavale tu- kust ettevõtjatena enda eri- luskoolitust läbi teinud, kuid Tiit Elenurm, Estonian rule mõelda ja loovalt uud- alaseid oskusi edasi raken- meie põhjamaises kliimas Business Schooli ettevõtluse seid lahendusi otsida. dada. Selles mahus, kui nen- sedalaadi lahendustele töö- õppetooli juhataja Ettevõtluskoolituses de senine tööandja vajab, pa- puuduse vähendamiseks loo- peaks oma koht olema ka kuksid nad teenuseid ette- ta ei saa. Ettevõttele meeskondlikul, erinevate võttele, mis aitas neid FIEna partnerite oskusi ühenda- alustada. Kuid nad müük- Eesti oludes peaks töötu- on kasulik val ettevõtlusel, sest inimest sid teenuseid ka teistele tar- te ettevõtluskoolitus pak- säilitada sidemed ootamatult tabanud töötuse bijatele. kuma töötu lähteteadmi- seniste töötajatega puhul on koostöö oluline va- Ka ettevõttele on kasu- si arvestavaid võimalusi en- ” hend kahtluste ületamisel ja lik säilitada sidemed senis- nast ettevõtluses rakendada – masu lõpeb kord. eneseusu taastamisel. te töötajatega ja neid võim- ning lähtuma erinevate ette- luste piires ettevõtluse alus- võtlusorientatsioonide loo- Tegelikult peaks ettevõt- tamisel toetada. Et koonda- gikast. et tema varasemal tööandjal luskoolitusega alustama tud töötajad masu lõppedes Erinevat koolitust vajab puudus avaram turuvaade. juba enne, kui inimene töö- konkurendi tööpakkumist ei töötu, kes naabri või tutta- Kui naabri eeskuju järgijat koha kaotab. Põhjamaade eelistaks. va eeskujul asub meil juba ta- tuleks aidata hinnata, kas te- eeskujul oleks vaja tugikoo- vapärast teenust pakkuma, ma asulas on täiendavale tee- litust, mis toetab ettevõt- LOE ÄRIPÄEVAST ning innovaatiliste ideedega nuspakkujale veel ruumi, siis teid, kus osale personalile ei “Töötukassa vajab ise ümber- spetsialist, kelle võimed on hea arvutioskusega ja uud- suudeta lähitulevikus täis- õpet”, 8.01, “Ettevõtjaiks koo- seetõttu kasutamata jäänud, sete ideedega noor võib enda koormusega rakendust pak- litatakse poole vähem...”, 7.01 Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 16 PÄEVA TEGIJA Nafta -0,5% 90 80 70 60 INVESTOR 50 40 30 | börsid | aktsiad | fondid | 03 05 07 09 11 01

TULEMUSED TASUB TEADA Viimastel aastatel Ford Motori aktsiaga kau- hiigelkahjumid beldakse New Yorgi börsil Fordi kahjumid ja kasumiprog- (sümbol F) noosid miljardites dollarites USA aktsiaid saab osta pankade kaudu. 2006 -12,6 Teenustasud: 2007 -2,7 Swedbank: 0,2% summast, 2008 -14,7 min 295 kr 2009 -0,5 SEB: 0,25% summast, min 2010 2,2 375 kr 2011 4,3 Sampo: 0,25% summast, 2009–2011 – prognoos min 500 kr Allikas: Bloomberg LHV: 0,3%, min 175 kr

HIND Aktsia hinnal enneolematu tõus Fordi aktsia hind USA dollarites

6,45 03.01.2008 Allikas: Bloomberg Rakett nimega

Ford Ei pelga ka lappi. Fordi tegevjuht Alan Mulally pühib viimased tolmukübemed enne uue Ford Focuse esitlemist Detroiti automessil.

elu parim, sest ühel järjekord- kindel, et uue tegevjuhi Alan taevasse kerkimist. Sellist ra- le vajanud. Mis aga veelgi olu- Aktsia Fordi aktsia sel rängal languspäeval ot- R. Mulally jõupingutustest, ketina sööstmist, mis tegeli- lisem, ettevõte hakkas dras- sustasin osta Fordi aktsiaid. et muuta autotootja kasumli- kult toimus, ei osanud ilmselt tiliselt sulgema tehaseid, vä- kuks, mingit tolku ka oleks. keegi ette näha ka kõige me- hendama töötajate arvu, loo- hind kerkinud kordades Praeguseks on investeerin- Aga teisalt oli üsna tõenäoli- simagusamates unenägudes. bus luksusbrändidest Land gu väärtus kerkinud juba ne, et juhul kui maailma fi- 2006. aastal tegevjuhi ko- Rover, Jaguar ning Aston ktoobris 2008 oli maa- enam kui kuuekordseks. Mul- nantssüsteemi täielik kollaps hale asunud Alan Mulally Martin ja vaadati üle toote- ilma tabanud just sa- lu oli autotootja aktsia hind ei taba, hakkavad aktsiad va- alustas Fordis hiiglasliku, 24 portfell. Suurte linnamaastu- Ojandi suurim finants- 4,4kordse tõusuga üks pare- rem või hiljem (tagantjäre- miljardi dollari suuruse lae- rite ning väikeveokite asemel šokk. Aktsiaturgudelt page- maid S&P 500 indeksi koos- le selgus, et varem) taas tõus- nu võtmisega. Mulally koos asetati pearõhk väiksematele, sid nii tavainvestorid, profes- Tõnis Oja seisus, selle aasta pooleteise ma. Arvestades autotööstuse perekond Fordiga, kelle käes kergematele ning keskkonna- sionaalsed fondid kui ka spe- kauplemisnädalaga on väärt- olulist osa USA majanduses, on küll vaid mõni protsent et- sõbralikemate sõidukitele. Ja kulatiivsed riskifondid. Maa- tegi ettevõtte turuväärtuseks paber kallinenud viiendiku olin üsna veendunud, et kõik tevõtte lihtaktsiatest, kuid veel üks oluline muudatus – ilma tippfinantsistid ei olnud alla 5 miljardi dollari. See oli võrra. Esmaspäeval kerkis kolm pankrotti ilmselt ei lä- tänu eelisaktsiatele kontrol- uued autod hakkavad tulema veendunud, et finantssüs- umbes veerandi võrra vähem Ford Motori aktsia hind pea he – läheb üks või kaks. Tol- lib perekond umbes 40 prot- samadelt platvormidelt kõiki- teem jääb püsima. kui Hansapanga väärtus üle- kuue aasta kõrgeimale tase- leks ajaks oli ka selge, et kõi- senti ettevõtte häältest, läk- de regioonide jaoks. Lisaks pankadele olid kok- võtmise ajal 2005. aastal ning mele, 12,11 dollarile. ge suuremad ellujäämise šan- sid täispangale. Laenu taga- Ajal, mil ilmneb uusi mär- kukukkumise äärel Ühend- umbes sama suur kui auto- Kuigi investeeringu tege- sid olid Ford Motoril. tiseks panditi tosin tehase- ke, et majandus on asunud riikide kolm autotootjat – Ge- tootja kahe nädala käive. mise ajal oli Ford Motor juba hoonet ning isegi Fordi kuu- taanduma, on ka näha, et neral Motors, Chrysler ning Just see võrdlus sai peami- kolmandat järjestikust aastat Selge, et negatiivse stse- lus helesinine logo. Laen an- Mulally pingutused hakka- Ford Motor. Kõigi kolme pea seks põhjuseks, tänu millele kahjumis, oli ettevõttes näha naariumi korral oleks tulnud dis ettevõttele väga vajalik- vad ennast ära tasuma. Det- kohal kõrgus pankrotikirves. tegin oma viimase aja parima juba mõningaid muutusi pa- investeering maha kanda, ku likviidsust, tänu mille- sembris kasvatas Ford auto- Fordi aktsia hind oli kukku- investeerimisotsuse ning po- remuse poole. Muidugi, sel- aga positiivse lahenduse pu- le on Ford ainus kolmest USA de müüki tervelt kolmandiku nud alla 2 dollari taseme, mis le võimatu, et sellest saab ka lises kaoses ei olnud sugugi hul võis oodata aktsia hinna autotootjast, kes riigi abi po- võrra ning esimest korda pä- toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev INVESTOR 17 KUUPÄEV INTRESS TOIDUTÖÖSTUS Euribor (6 kuud) 0,981 Kraft Foodsi tulemus ületas prognoosi 3,0 13. jaanuar Kraft Foods teatas, et nen- aastal oli Kraft Foodsi kasum de aastakasum ületas ettevõt- 1,90 dollarit aktsia kohta. 2,5 te enda prognoosi, vahendas Ettevõtte teatel suudavad nad 2,0 Bloomberg. pakkuda esmaklassilist tu- Kraft Foods teatas, et eelmise lemust koos Briti šokolaadi- 1,5 aasta kasumiks tuli vähemalt 2 tootja Cad buryga või ka ilma. 1,0 dollarit aktsia kohta võrreldes Kraft Foods, kes tegi pakkumi- 15.01 avaldab esimesena suurpankadest eelmise kvartali ma- varasema 1,97dollarilise prog- se Cadburyle, avaldas ootama- jandustulemused J.P. Morgan. Järgmisel teisipäeval avaldab 0,5 noosiga. Analüütikud on prog- tult tulemused samal päeval, noosinud ettevõtte kasumiks kui Cadbury teatas 2009. aas- eelmise kvartali tulemused Citigroup, kolmapäeval Bank of 0,0 America, Wells Fargo ning Morgan Stanley. 02 04 06 08 10 12 2 dollarit aktsia kohta. 2008. ta kasumi ja käibe kasvust.

RAHA Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % 11,87 pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % 12.01.2010 kuu jäägilt (10) püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 1,25 1,35 1,50 1,90 2,00 2,10 2,35 2,50 1000/5000(4) Swedbank*** 0,20 - - 1,35 1,60 1,85 2,10 2,75 2,65 3000 Tallinna Äripank 0,20 2,25 2,50 3,00 3,95 4,30 4,75 4,00 - 1000 Tallinna Äripank (3) 0,20 2,65 2,85 3,25 4,20 4,65 5,10 4,35 - 1000 Nordea Pank 0,1-0,25 1,50 1,80 1,90 2,20 2,40 2,70 4,00 4,00 5000 Parex Pank kokkuleppel 6,50 - 7,00 7,50 8,50 9,50 8,00 7,00 1500 Marﬁn Pank Eesti 0,25 0,30 2,30 2,40 2,50 2,90 3,20 3,50 3,50 - 5000 BIGBANK - - 3,50 3,60 3,90 5,40 5,40 6,50 6,90 7,30 5000 BIGBANK - - - - - 5,60 5,60 6,70 7,10 7,50 150 000 DnB NORD Pank 0,25 (7) - 2,20 2,20 2,50 2,90 3,00 3,25 3,00 - 5000 UniCredit Bank 0,25 (9) - 1,50 1,60 1,70 2,00 2,30 2,60 - - 5000/50000 (9) SEB 0,20 0,25 1,55 1,70 1,80 2,30 2,50 2,95 2,70 2,50 2000* LHV Pank 0,20 (10) 2,00 2,20 2,30 2,80 3,10 3,30 3,30 - 10000

tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank 0,20 0,20 0,20 0,45 0,70 0,95 0,40 0,50 0,65 0,95 1,10 1,20 Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,60 0,90 1,20 100/200 USD(4) 0,50 0,70 0,90 1,15 1,30 1,70 100/200 EUR (4) Swedbank - - 0,20 0,45 0,65 0,95 240 USD - - 0,71 1,01 1,14 1,53 190 EUR Tallinna Äripank 0,30 0,30 0,45 0,90 1,05 1,45 200 USD 0,50 0,75 0,85 1,15 1,30 1,45 200 EUR Nordea Pank 0,10 0,10 0,10 0,35 0,60 0,90 300 USD 0,30 0,40 0,55 0,85 0,95 1,10 320 EUR Parex Pank 3,00 - 4,00 4,50 4,70 5,00 100 USD 5,00 - 5,30 5,40 5,50 5,60 100 EUR Marﬁn Pank Eesti 0,70 1,00 1,25 1,50 1,75 2,10 500 USD 1,00 1,10 1,40 1,90 2,30 2,70 350 EUR DnB NORD Pank 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300 USD 0,65 - 1,00 1,25 1,35 1,60 300 EUR BIGBANK ------3,40 3,40 4,00 kuni 30 000 EUR BIGBANK ------3,60 3,60 4,20 üle 30 000 EUR UniCredit Bank 0,80 0,90 1,00 1,20 1,35 1,50 300/3000 USD(9) 0,80 0,90 1,00 1,20 1,35 1,50 300/3000 EUR (9) SEB 0,05 0,05 0,10 0,25 0,45 0,85 200 (USD) 0,20 0,30 0,45 0,75 0,90 1,25 200 EUR LHV Pank 0,50 0,50 0,60 0,70 0,80 1,00 1000 USD 0,80 1,00 1,30 1,80 2,20 2,50 700 EUR

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik ***avades hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,20% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt

Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid Pankade kontaktandmed

% päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, Nordea Pank Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, faks 770 0001, e-post: [email protected] arvelduskonto, eraisikud e-post: [email protected] BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 kuni 50 000 EEK 0,10 0,15 0,25 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, 7582, e-post: [email protected], 50 000–250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 tel 669 0941, faks 661 6037 www.bigbank.ee üle 250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 reservhoius, eraisikud tel 668 8088, faks 668 8089 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], EEK 1,80 2,10 2,40 Nordea Pank Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 628 3300, www.dnbnord.ee EUR 0,20 0,25 0,35 faks 628 3201 e-post: [email protected] AS UniCredit Bank Eesti ﬁliaal Liivalaia 13/15, Tal- Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, linn, tel 668 8357, e-post: klien Eesti Krediidipank alla 100 000 kr al 100 000 kr al 500 000 kr tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], [email protected], www.unicreditbank.ee Marﬁn Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, LHV Pank Tartu mnt.2, tel. 680 0400, fax 680 kasutushoius 1,75 2,00 2,25 tel 680 2500, faks 680 2501 0402, e-post: [email protected], www.lhv.ee Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja ärikliendile 14päevase etteteatamisega.

VALUUTA USD SEK GBP RUB 10,79 kr 1,53 kr 17,53 kr 0,36 kr Eesti Panga kursid 13.01 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Araabia ÜE dirham AED 2,93837000 India ruupia INR 0,23665500 Mehhiko peeso MXN 0,84481400 Tuneesia dinaar TND 8,24369000 Argentina peeso ARS 2,84878000 Indoneesia ruupia IDR 0,00117695 Moldova leu MDL 0,88176000 Ukraina grivna UAH 1,32690000 Foto: Bloomberg Austraalia dollar AUD 9,98695000 Islandi kroon ISK 0,08683150 Norra kroon NOK 1,91226000 Ungari forint HUF 0,05861570 Brasiilia reaal BRL 6,18187000 Jaapani jeen JPY 0,11803000 Poola zlott PLN 3,85238000 USA dollar USD 10,79260000 Bulgaaria leev BGN 8,00135000 Kanada dollar CAD 10,41810000 Rootsi kroon SEK 1,53115000 Usbekistani somm UZS 0,00713043 Egiptuse nael EGP 1,98467000 Kasahstani tenge KZT 0,07288860 Serbia dinaar RSD 0,16086900 Aserbaidžaani manat AZN 13,43200000 rast 15aastast vaheaega suu- mil uut Focust müüakse mär- Euro EUR 15,64660000 Korea won KRW 0,00959004 Singapuri dollar SGD 7,77230000 Rumeenia leu RON 3,79254000 tis autotootja kasvatada ko- kimisväärsetes kogustes nii Gruusia lari GEL 6,34099000 Kuld (EEK/oz) XAU 12 216,700000 Suurbritannia nael GBP 17,52610000 Türgi liir TRY 7,43652000 Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,58069000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 10,58520000 Uus-Meremaa dollar NZD 8,00704000 duturul turuosa. USAs kui ka Euroopas. Hongkongi dollar HKD 1,39166000 LAVi rand ZAR 1,45536000 Taani kroon DKK 2,10317000 Valgevene uus rubla BYR 0,00380961 Ford on kerkinud taas tä- Muidugi on hakanud kii- Horvaatia kuna HRK 2,14935000 Läti latt LVL 22,06860000 Tai baat THB 0,32660400 Venemaa rubla RUB 0,36446200 helepanu keskmesse, aga see- resti positiivseid korrektsioo- Iisraeli uus seekel ILS 2,92761000 Malaisia ringgit MYR 3,22312000 Taiwani dollar TWD 0,33934800 Venezuela boliivar VEF 5,02615000 IMF arveldusühik SDR 16,99090000 Maroko dirhem MAD 1,37985000 Tšehhi kroon CZK 0,59761500 kord positiivse kangelasena. ne tegema analüütikud ning Mulally ei ole peastaar mit- reitinguagentuurid. Alates te üksnes sel nädalal toimu- möödunud aasta märtsist on BÖRSIKAUBAD val Detroiti automessil, vaid analüütikute keskmine hin- oli seda ka eelmisel nädalal nasiht kerkinud 61 USA sen- Kütused 13.01 Värvilised metallid 12.01 tarbeelektroonika messil Las dilt 11,87 dollarile. Kõrgeima Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t Vegases. Detroiti automessil hinnasihi, 15 dollarit, on akt- ost müük Nafta* 78,07 Alumiinium 2260,0 2260,5 esitles ta uut Ford Focust, mis siale andnud analüüsikeskus Kerge kütteõli 628,50-632,50 Nikkel 17760,0 17765,0 New York Timesi teatel on Buckingham Research. Masuut 484,00-486,00 Plii 2414,0 2414,5 Bensiin 733,00-735,00 Tina 17725,0 17730,0 Mulally jaoks sama oluline, Sellist hinnarallit For- Diislikütus 672,00-674,00 Tsink 2486,0 2487,0 kui oli Fordi asutajale Henry di aktsiale enam ei tule ning * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Vask 7420,0 7425,0 Fordile legendaarne Ford T. aktsia hinna kiire tõus 24 dol- USD/barrel, larile on samuti väheusutav. Kohv 12.01 Väärismetallid 13.01 Ehkki kolmandas kvartalis Aga mõne aasta perspek- Arabica (USc)/lb 143,70 USD tr.oz teenis Ford üllatusliku mil- tiivis on see üsna tõenäoli- 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Kuld 1127,25 jardi dollari suuruse kasumi, ne ning peatset dividendide Hõbe 18,35 arvab ettevõte ise, et stabiil- taasmaksmist ootab nii For- Suhkur 13.01 Plaatina 1577,00 Pallaadium 423,00 sesse kasumisse jõutakse al- di perekond kui ka väikein- valge suhkur (USD/t) 728,10 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni ﬁksingud, les 2011. aastal, see on ajal, vestorid. allikas Bloomberg allikas Bloomberg Äripäev 14. jaanuar 2010 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID PROGNOOS INDEKSID Kulla hind jätkab ka sel aastal rekordite lainel RTSI Moskva WIG20 Poola BUX Ungari BET Rumeenia Vastavalt London Bullion larit untsist. Mullune täpseim Market Associationi (LBMA) prognoosija GFMS juht Philip 1535,43 -0,02% 2455,85 0,29% 22 718,83 0,26% 5222,41 2,02% korraldatud uuringule peaks Klapwijk ootab selle aasta 2000 3000 25000 6000 kullaunts sel aastal keskmi- kulla keskmiseks untsihin- 20000 4800 selt maksma 1199 dollarit. naks 1172 dollarit. 1500 2250 Seda on 23% enam kui eelmi- “Sel aastal ootavad kõik 15000 3600 1000 1500 sel aastal. Oma prognoosid prognoosijad kullalt uusi re- 10000 2400 käisid välja 26 kauplejat, kõi- kordhindu,” märkis LBMA 500 750 ge optimistlikum pakkumine teates. Lõppenud aasta oli 5000 1200 oli 1388 dollarit untsi kohta, kulla jaoks üheksas järjesti- 0 0 0 0 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 kõige madalam aga 1000 dol- kuline hinnatõusu aasta.

FONDID Reklaam

Avaron Asset Management 12.01 Nordea Pensions Estonia 13.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 44,90 46,50 45,58 - 3,28 40,13 - - 212 459 230 Balkani Fond A, EEK 54,72 56,67 55,56 - 4,08 32,54 - - 166 078 041 Nordea Pensionifond A, EEK 12,36 12,48 12,48 0 0,47 20,99 0 0 192191385,11 Avaroni Privaatportfell B, EEK 171,79 171,79 171,79 - 1,31 - - - 36 600 109 Nordea Pensionifond A Pluss, EEK 9,98 10,08 10,08 0 0,1 0 0 0 20232213,77 Nordea Pensionifond B, EEK 11,97 12,09 12,09 0 0,51 17,65 0 0 53627994,35 Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 12.01 Nordea Pensionifond C, EEK 11,46 11,57 11,57 0 0,64 13,73 0 0 12137050,93 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Nordea Pensionifond Aktsiad 100 14,18 14,47 14,33 0 1,95 32,58 0 0 12544251,32 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Sampo Life 11.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Sampo Pension 25, EEK 13,47 13,61 13,61 1,35 0,98 8,39 1,75 3,46 135 449 605 aste algusest Sampo Pension 50, EEK 15,51 15,67 15,67 1,86 1,34 12,45 1,71 4,89 1 781 919 624 12 kuud 3 aastat 5 aastat Sampo Pension Intress, EEK 12,32 12,45 12,45 0,86 0,54 5,64 3,46 2,92 36 088 108 Mandatum Life Konservatiivne, EUR 101,19 103,21 101,19 - 1,15 13,16 - - - Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR 109,81 112,01 109,81 - 1,59 18,83 - - - Danske Invest Global Growth Fund, USD - - 14,40 0,00 44,97 2,88 0,81 0,00 2 125 197 Mandatum Life Agressiivne, EUR 123,86 126,33 123,86 - 2,86 36,68 - - - * Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.ﬁ ja www.danskeinvest.com Mandatum Life Fixed Income, EUR 118,92 119,52 118,92 - 0,80 15,74 - - - ERGO Funds 13.01 Mandatum Life Global Food, EUR 112,89 115,15 112,89 - 1,02 12,90 - - - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Swedbank Investeerimisfondid AS 12.01 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ERGO Pensionifond 2P1, EEK 12,88 13,01 13,01 0,83 0,58 8,75 4,24 3,18 99275867,83 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P2, EEK 15,31 15,46 15,46 4,18 1,72 26,47 -0,48 4,05 405411992,92 ERGO Pensionifond 3P1, EEK 11,75 11,98 11,87 0,00 2,06 15,53 0,00 0,00 6171588,85 Pensionifond K1, EEK 11,30 11,42 11,42 5,60 0,61 5,72 -0,07 0,20 388 525 333,24 ERGO Pensionifond 3P2, EEK 12,25 12,49 12,37 0,00 2,47 20,80 0,00 0,00 6339536,58 Pensionifond K2, EEK 12,05 12,18 12,18 7,47 0,78 6,18 -3,22 0,53 2 057 333 183,65 ERGO Pensionifond 3P3, EEK 12,84 13,10 12,97 0,00 3,18 26,59 0,00 0,00 6987282,55 Pensionifond K3, EEK 13,54 13,68 13,68 10,64 1,26 11,27 -5,24 1,56 4 683 740 496,73 Pensionifond V1, EEK 15,90 16,23 16,07 9,97 1,02 9,22 -5,42 0,13 128 879 236,81 Evli Funds 11.01 Pensionifond V2, EEK 11,95 12,19 12,07 13,74 1,46 14,73 -8,91 0,69 213 878 764,84 Pensionifond V3, EEK 13,85 14,13 13,99 18,44 2,21 24,37 -12,99 1,89 397 913 744,93 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht* aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,84 4,96 4,89 4,56 110,85 -21,40 13935096,80 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 77,10 79,05 77,88 28,72 3,84 49,07 -31,40 -9,57 489 440 694,38 Evli Global B, EUR 8,20 8,20 8,20 - 2,23 20,37 -10,46 -0,41 9 374 489,71 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,97 4,07 4,01 4,07 53,65 -31,10 14206125,74 Evli European High Yield B, EUR 164,70 164,70 164,70 - 4,43 58,50 4,58 5,38 219 428 629,84 Fondifond 100, EEK 83,05 85,14 83,89 3,61 45,14 -11,50 809487939,54 Evli European Investment Grade B, EUR 146,98 146,98 146,98 - 1,45 19,38 3,58 2,71 243 590 787,57 Fondifond 30, EEK 96,70 99,14 97,67 1,61 19,90 -3,10 194014485,91 Evli Greater Russia B, EUR 165,17 165,17 165,17 - 3,82 118,68 -12,83 - 149 638 267,90 Fondifond 60, EEK 89,97 92,24 90,88 2,47 30,89 -7,17 743621029,48 * Fondide mahu info on antud seisuga 31.12.2009 Venemaa Aktsiafond, EEK 1174,97 1204,64 1186,84 5,11 118,69 -17,95 9,61 816 693 738,57

Finter Fund 12.01 Private Debt Fond - - 648,25 0,19 -36,98 26700456,78 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Äripäeva Raamatuklubi

Emerging Markets, USD 119.11 124.52 120.31 5.37 0.66 6.84 1.19 0.54 - KUU RAAMAT CHF Bonds, CHF 112.66 117.78 113.80 14.39 0.46 19.52 -6.42 2.59 - USD Bonds, USD 355.81 371.98 359.40 7.91 -0.01 3.37 0.05 0.45 - EUR Bonds, EUR 219.38 229.36 221.60 35.20 1.29 78.97 -8.08 5.71 - European Equities, EUR 352.58 368.6 356.14 7.73 0.25 9.50 -3.30 1.06 - Dynamic Portfolio EUR 97.14 101.55 98.12 26.78 2.41 34.13 -16.28 1.90 - Conservative Portfolio, CHF 70.79 74.01 71.51 - -0.82 11.59 - - - US Equities, USD 151.6 158.49 153.13 11.98 -1.49 -7.88 -3.63 -0.38 - LHV Varahaldus 13.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond L, EEK 17,68 17,86 17,86 3,47 1,13 29,64 2,02 8,26 649 297 787 Pensionifond M, EEK 14,47 14,62 14,62 2,57 1,17 28,01 5,55 6,68 67 555 437 Pensionifond S, EEK 15,81 15,97 15,97 1,58 1,35 24,78 8,30 6,92 46 532 703 Pensionifond XL, EEK 15,15 15,31 15,31 3,87 0,83 31,66 4,17 7,79 170 042 783 Pensionifond XS, EEK 14,48 14,62 14,62 1,59 1,21 23,15 7,23 5,99 24 169 257 Autor Kalle Kägi, Täiendav Pensionifond, EEK 16,65 16,99 16,82 16,56 1,47 36,40 -0,60 8,21 36 533 156 audiitorbüroo Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 3,86 3,94 3,86 - 1,51 37,74 - - 0 Baker Tilly Baltics Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 38,59 39,36 38,59 - 1,51 37,74 - - 6 885 194 LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 6,21 6,39 6,27 - 0,61 14,74 - - 0 maksunõustaja LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 62,05 63,93 62,68 - 0,61 14,74 - - 64 629 412 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,83 7,99 7,91 - 1,00 31,01 - - 0 LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 78,33 79,91 79,12 - 1,00 31,01 - - 13 357 760 Nordea Investment Funds 12.01 ost müükmüük NAV% aasta tootlus (p.a) %* fondi maht fondi maht algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Stable Return Fund EUR 11,36 11,36 11,36 0,00 15,00 4,00 0,00 28 993 166 Biotech Fund USD 10,05 10,05 10,05 2,00 14,00 -9,00 17,00 12 680 591 Central & Eastern European Equity Fund EUR 10,24 10,24 10,24 5,00 88,00 -18,00 0,00 15 044 458 Sea raamatupidamine Corporate Bond Fund EUR 34,25 34,25 34,25 1,00 15,00 8,00 6,00 21 436 740 Danish Bond Fund DKK 311,58 311,58 311,58 0,00 5,00 15,00 19,00 95 034 706 Danish Equity Fund DKK 184,74 184,74 184,74 6,00 50,00 -25,00 33,00 76 951 977 Danish Kroner Reserve DKK 162,81 162,81 162,81 0,00 3,00 10,00 15,00 244 125 785 Danish Long Bond Fund DKK 205,38 205,38 205,38 1,00 5,00 14,00 17,00 65 583 786 MAKSUVIITADE järgi! Danish Mortgage Bond Fund DKK 182,52 182,52 182,52 0,00 7,00 15,00 19,00 418 586 002 Euro Bond Fund EUR 8,87 8,87 8,87 2,00 14,00 15,00 18,00 11 679 258 Maksuviidad 2010: Euro Reserve EUR 13,79 13,79 13,79 2,00 7,00 -4,00 0,00 13 010 783 European Alpha Fund EUR 7,08 7,08 7,08 4,00 37,00 0,00 0,00 29 743 829 European Equity Fund EUR 13,42 13,42 13,42 1,00 27,00 -20,00 16,00 22 242 476 Töölähetuse reegleid on taas muudetud European Value Fund EUR 30,33 30,33 30,33 2,00 40,00 -29,00 10,00 680 950 857 Far Eastern Equity Fund USD 18,28 18,28 18,28 4,00 73,00 8,00 38,00 133 288 435 Põhimõttelised muudatused teenuste käibemaksustamisel Global Bond Fund (EUR) EUR 12,11 12,11 12,11 0,00 -2,00 14,00 12,00 26 747 539 Global Core Equity Fund EUR 8,64 8,64 8,64 -1,00 20,00 -28,00 0,00 68 604 Ühendusesisese käibe aruandekohustuslaste ring laieneb Global Equity Fund EUR 4,06 4,06 4,06 1,00 23,00 -28,00 -4,00 5 586 074 Global Stable Equity Fund EUR 8,65 8,65 8,65 0,00 18,00 0,00 0,00 59 199 741 Dividendide sotsiaalmaksuga maksustamisest Global Value Fund EUR 9,95 9,95 9,95 0,00 29,00 -28,00 -8,00 20 424 042 Japanese Value JPY 713,00 713,00 713,00 3,00 13,00 -48,00 -34,00 981 139 931 Töölepingu seadusest tulenevad muudatused raamatupidajale Nordic Equity Fund EUR 44,72 44,72 44,72 3,00 48,00 -22,00 36,00 326 381 594 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 8,74 8,74 8,74 3,00 60,00 0,00 0,00 6 227 985 Riigikohtu uued maksulahendid North American Growth Fund USD 8,95 8,95 8,95 2,00 48,00 -10,00 9,00 103 643 642 North American Value Fund USD 27,50 27,50 27,50 0,00 49,00 -39,00 -29,00 328 417 586 Norwegian Bond Fund NOK 163,54 163,54 163,54 0,00 4,00 15,00 16,00 474 242 687 „Maksuviidad 2010“ hind Äripäeva Raamatuklubi liikmetele ja liitumisel klubiga 350 kr. Norwegian Equity Fund NOK 121,46 121,46 121,46 1,00 70,00 -24,00 34,00 217 293 639 Tavahind 450 kr. Tellimine [email protected], telefonil 667 0108. Norwegian Kroner Reserve NOK 169,74 169,74 169,74 0,00 5,00 14,00 19,00 250 876 787 Swedish Bond Fund SEK 230,77 230,77 230,77 0,00 0,00 12,00 16,00 430 210 526 Swedish Equity Fund SEK 175,02 175,02 175,02 1,00 49,00 -12,00 31,00 171 706 611 Swedish Kroner Reserve SEK 175,73 175,73 175,73 0,00 3,00 10,00 14,00 848 496 590 www.raamatuklubi.aripaev.ee US-Dollar Reserve USD 14,84 14,84 14,84 1,00 13,00 1,00 9,00 13 002 866 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 14. jaanuar 2010 Äripäev INVESTEERIMISFONDID INVESTOR 19 NUMBER AUTOTÖÖSTUS AvtoVAZ plaanib tõsta Äripäeva Raamatuklubi toodangut 51% KUU RAAMAT Venemaa suurim autotoot- . ja AvtoVAZ plaanib tõsta sellel aastal toodangut 51 protsenti, kui Venemaa majandus taas- tub rekordilisest langusest, va- Jennifer B. Kahnweileri 5 hendas Bloomberg. protsenti kukkus eelmisel aastal Saksamaa sisemajandu- Mullu tootis autotehas 294 Introvertne se kogutoodang, mis on suurem langus, kui analüütikud oota- 737 autot. 2010. aastal peaks sid, kirjutas uudisteagentuur. Selle aasta viimases kvartalis jäi toodang kasvama a 446 000 majandus ilmselt eelmise aasta tasemele. autoni. juht

AS SEB Varahaldus 13.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

SEB Energiline Pf, EEK 10,52 10,62 10,62 0,00 0,60 0,00 0,00 0,00 31 322 888 SEB Konservatiivne Pf, EEK 12,64 12,77 12,77 1,22 0,87 8,73 4,35 2,72 568 541 982 SEB Optimaalne Pf, EEK 11,80 11,92 11,92 0,00 0,68 18,13 0,00 0,00 72 162 269 SEB Progressiivne Pf, EEK 13,56 13,70 13,70 4,83 1,97 16,93 -4,34 2,11 3 439 005 278 SEB Aktiivne Pf, EEK 12,45 12,71 12,58 28,30 3,31 39,58 -8,21 4,96 174 030 048 SEB Tasakaalukas Pf, EEK 16,04 16,36 16,20 11,99 1,86 12,09 -2,48 2,67 128 330 769

SEB Aktiivne Fondifond, EEK 6,07 6,20 6,14 29,38 4,27 40,15 0,00 0,00 60 082 300 Alar Tamming, SEB Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,28 9,47 9,37 15,15 2,10 21,78 0,00 0,00 16 778 774 SEB Dünaamiline Fondifond EEK 9,62 9,81 9,72 22,16 3,48 29,36 -9,84 0,00 99 216 280 Tavidi nõukogu SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,24 13,24 13,24 14,98 1,22 15,00 0,55 1,12 699 426 382 SEB Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 11,41 11,64 11,52 23,38 1,28 44,14 -3,80 0,00 58 530 837 esimees: SEBKasvufond, EEK 6,33 6,46 6,40 41,72 4,13 71,06 -8,20 8,49 404 045 486 SEB High Yield Bond Fund, EUR 596,57 596,57 596,57 N/A 0,53 -36,88 0,00 0,00 2 389 265 „See raamat Vahendatavad Fondid * SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 5,28 29,68 2,14 61,2 -0,94 10,26 - SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,91 50,23 2,3 69,02 3,15 14,28 - pole mitte ainult SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,40 20,93 3,68 8,16 -13,2 -3,9 - SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,76 27,55 0,68 29,05 -9,67 -2,38 - SEB Asset Selection Fund, EUR - - 13,81 9,49 -0,42 -1,64 9,99 0 - introvertidele, vaid ka SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,31 38,95 5,45 108,8 0,05 11,7 - SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,29 8,36 1,48 16,68 2,74 1,76 - SEB deluxe Balanced Fund - - 58,47 N/A 2,04 21,26 0 0 - teistele juhtidele, kes saavad SEB deluxe Classic Plus - - 57,07 N/A 1,17 9,75 0 0 - SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 2,58 40,12 3,9 54,87 -9,96 9,4 - siit vajalikke juhtimisnõuandeid.“ SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 2,71 45,68 5,79 109,21 -11,69 7,74 - SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 1,98 28,67 0,99 26,94 -13,58 1,28 - SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1045,75 30,39 0,88 32,37 -15,08 0,93 - SEB Europe Fund - - 2,85 29,37 0,65 30,56 -13,42 1,8 - „Introvertne juht“ hind Äripäeva Raamatuklubi SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,60 22,82 1,07 19,79 -10,13 1,65 - SEB Medical Fund, EUR - - 2,31 17,79 -0,88 8,99 -6,46 0,44 - liikmetele ja liitumisel klubiga 370 kr. Tavahind 470 kr. SEB Nordic Fund, EUR - - 5,75 31,17 2,78 44,52 -6,26 6,28 - SEB Russia Fund, EUR - - 9,38 53,09 6,12 157,98 -3,76 0 - Tellimine [email protected], telefonil 667 0108. SEB Short Bond Fund EUR - - 1,27 0,91 0,01 -0,06 1,42 1,63 - SEB Strategy Aggressive Fund - - 38,44 N/A 3,44 0 0 0 - SEB Technology Fund, EUR - - 1,74 28,90 -1,34 45,64 -3,41 1,61 - www.raamatuklubi.aripaev.ee SEB Guarantee Fund 80, EUR 109,34 6,09 0,32 5,12 0 0 - ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

SEB Likviidsusfond**, EEK 93,93 93,93 93,93 0,01 1,80 2,29 5,73 - 251 590 163 3. veebruaril 2010 Radisson BLU konverentsikeskuses * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid ÄRIPÄEVA SEMINAR Trigon Funds 12.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 137,03 141,23 139,83 N/A 8,54 115,63 0,00 0,00 89 439 382 Balkani Fond, EEK 116,61 120,75 118,38 38,45 4,87 35,92 -18,11 -1,87 193 600 855 Arenevate Turgude Finantssektori Fond 155,38 160,14 158,55 N/A 2,57 121,05 0,00 0,00 276 344 596 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 72,25 74,82 73,35 34,78 3,40 47,52 -18,88 0,00 154 976 197 Mis saab mu Uus Euroopa Väärtusfond, EEK 142,64 147,70 144,81 34,66 4,07 38,48 -18,17 -3,68 128 253 040 Top 10 Fond, EEK 84,68 87,69 85,97 40,36 3,45 65,72 -9,15 0,00 30 449 778

** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve;

Trigon Alternative Funds 12.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht kodulehest? aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 134,50 138,61 137,24 - 4,97 107,76 - - 234 083 772 Muudatused domeenide registreerimises

AS GILD Fund Management AS SEB Varahaldus Fondivalitsejad Tartu mnt 2, Tallinn 10145, Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Avaron Asset Management tel 680 0401, faks 680 0403, tel 665 6565, faks 665 7122, Marek-Andres Kauts Seminarile on Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 [email protected], [email protected], www.seb.ee Eesti Interneti SA juhatuse esimees tel 664 4205, faks 664 4201, www.gildbankers.com oodatud ettevõtete [email protected], www.avaron.ee Swedbank Investeerimisfondid AS Uus EE domeeni AS GILD Property Asset Management Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, IT-juhid, juhid ning Danske Capital AS Rävala pst 6, Tallinn 10143, faks 888 1171, [email protected] registreerimise korraldus Narva mnt 9A, Tallinn, tel 675 2295, www.swedbank.ee/fondid kõik, kes tahavad faks 675 2895, [email protected], tel 680 0401, faks 680 0403, www.sampopank.ee [email protected], selgust saada EE, www.gildrealestate.com Peeter Marvet EU ja COM domeeni ERGO Funds AS Maaklerifirmad Tehnokratt Lauteri 5, Tallinn, tel 610 6500, LHV Varahaldus AS uuest registreeri- faks 610 6501, [email protected], Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, LHV Tartu mnt 2, Tallinn, Domeenide registreerimise www.ergo.ee tel 680 0400, faks 680 0402, tel 680 0400, faks 680 0402 miskorrast. [email protected], www.lhv.ee teenuse pakkujad Evli Securities, Varahaldus Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, (Evli Fund Managment) Nordea Pensions Estonia AS Tallinn, Tartu mnt 2, Tallinn 10145, Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 tel 680 2500, faks 680 2501 Viive Kaur Advokaadibüroo tel 640 5720, faks 640 5701, tel 710 1250, faks 710 1251 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, [email protected], www.evli.ee [email protected], www.nordea.ee tel 630 2104 Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Finter Fund Management Nordea Rahastoyhtiö SEB Enskilda Equities Kaubamärgi ärinime ja domee- Company S.A. Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 Tornimäe 2, Tallinn, 33, avenue J.F. Kennedy, tel 628 3300 tel 665 6622, faks 665 6802 ninime võimalikud seosed ning P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, Viru näited kohtupraktikast tel +352 44 10 1065 67 Trigon Funds SE Sampo Life Insurance Baltic Väljak 2, 10111 Tallinn, tel 681 2300, faks +352 44 10 1060 02, Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, [email protected], www.sampolife.ee funds@finter.ch, Tallinn 10 111, tel 667 9200, www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti faks 667 9201, Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn, Indrek Eelmets Krediidipank, www.krediidipank.ee [email protected], www.trn.ee tel 613 1659, faks 613 1545 Advokaadibüroo Sorainen patendivolinik Uus domeenimede vahekohus

kiire tee vastusteni Soodushind kuni 29.01.2010 on 1900 krooni (km-ga 2280 krooni). Hind alates 30.01.2010 on 3715 krooni (km-ga 4458 krooni). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi ja www.raamatupidaja.ee lõunapausi. Täpsem info ja registreerimine telefonil 667 0099 või www.seminar.aripaev.ee OMX Tallinn OMX Helsinki OMX Stockholm Dow Jones Nasdaq 438,76 2,01% 6563,40 0,49% 972,13 0,27% 10 636,41 0,09% 2283,56 0,05%

ÄP indeks B30 indeks 921,60 115,67 SEL NÄDALAL 52 nädalat 13. jaanuar 52 nädalat 13. jaanuar 1000 2,06% 150 1,18% E Kinnisvara perioodi perioodi Rikaste TOP 800 kõrgeim 120 kõrgeim T Logistika 974,40 127,95 Rikaste TOP 600 90 madalaim madalaim K Ehitus 400 547,42 60 73,21 Rikaste TOP Äripäeva indeks Balti 30 on arvutatud indeksisse N Kuidas? 200 10 Tallinna börsil 30 kuulub 30 Eesti, Rikaste TOP enamkaubeldud Läti ja Leedu Tööstus 14.01.2010 0 aktsia sulgemis- 0 enimkaubeldud Nr 9 (3959) 03 05 07 09 11 hinna põhjal 03 05 07 09 11 01 aktsiat R Puhkepäev

BÖRSID Tallinn 13.01 Helsingi 13.01 aktsia sulgemis- muutus käive, aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % kr P/E hind % min max Mahakandmiste Arco Vara 3,13 0,00 456 644 Comptel 0,79 0,00 0,57 0,96 - Baltika 11,74 4,17 488 442 -1,3 Elisa Comm. 15,65 0,45 9,43 16,00 - Ekspress Grupp 15,65 1,01 293 570 69,5 Elcoteq SE 0,95 0,00 0,80 1,64 - Harju Elekter 37,40 1,70 172 546 29,6 Finnair 3,69 -0,27 3,52 5,24 - Järvevana 5,79 5,71 4 631 Fortum 18,50 -0,64 12,60 19,78 11,2 Merko Ehitus 91,06 0,34 893 802 11,9 F-Secure 2,86 1,78 1,86 3,14 21,1 Nordecon 27,69 1,72 1 471 472 22,6 Kemira 10,64 1,04 3,87 11,63 - Norma 64,15 0,00 729 565 39,8 Metso 25,51 2,20 7,03 27,47 15,2 Olympic EG 13,46 3,61 2 395 881 -2,0 Neste Oil 12,63 0,40 8,74 13,49 - aeg ei ole läbi Silvano FG 14,39 1,10 143 351 -3,0 Nokia 9,02 0,11 6,67 11,88 63,1 Tallink 6,10 5,41 15 746 003 -32,1 Outokumpu 13,89 -0,57 7,72 15,67 - Tln Kaubamaja 62,59 0,25 2 241 616 -27,7 PKC Group 7,59 1,34 2,70 7,88 - Tallinna Vesi 161,94 0,00 282 275 10,5 Sampo 17,42 0,23 8,63 17,99 - Trigon PD 5,95 0,00 0 -3,6 Stockmann 20,41 -0,83 9,63 20,80 35,1 Pangandus Societe Generale Viisnurk 13,93 2,30 17 745 -9,7 Stonesoft 0,72 2,86 0,31 0,78 - Stora Enso 5,04 0,20 2,53 5,65 - Tieto 15,51 -1,08 7,31 16,17 37,0 UPM Kymmene 8,50 0,65 4,33 9,18 - provisjoni järel napilt kasumis P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, YIT 15,26 0,07 4,31 16,37 49,1 siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud allikas Bloomberg puhaskasumi põhjal 4,47 miljardi euro suuruse ka- PÄEVA TEGIJA sumi. Riia 13.01 USA börsid 13.01 Romet Kreek [email protected] Societe Generale’i aktsia aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Societe Generale -3,8% hind kukkus 3,8 protsenti, hind % min max hind % min max Prantsusmaa suuruselt tei- 49,70 eurole. Panga turuväär- LASCO 0,45 2,27 0,36 0,69 - Alcoa 15,63 0,72 4,97 17,60 - Latvijas Gaze 4,95 0,00 3,32 6,00 8,0 Altria Group 20,25 0,50 14,50 20,47 11,6 ne pank Societe Generale 60 tus oli 36,7 miljardit eurot. SAF Tehnika 0,54 0,00 0,30 0,95 - Amazon.com 127,55 0,16 47,63 145,91 75,0 teatas, et nad jäävad nel- Mullu tõusis selle panga aktsia Valmieras Fiberglass 0,45 0,00 0,27 0,64 - American Express 41,88 -0,33 9,71 42,48 27,4 Ventspils Nafta 0,95 0,00 0,61 1,50 - Apple 206,00 -0,83 78,20 215,59 32,8 jandas kvartalis väikesesse 50 hind 44 protsenti. Taas oli BNP sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg AT&T 26,69 -1,00 21,44 28,73 11,4 kasumisse umbes 1,4 mil- Paribas edukam, tootes inves- Bank of America 16,24 -0,73 2,53 19,10 - jardi euro provisjoneerimi- toritele aastaga 75 protsenti. Vilnius 13.01 Boeing 60,85 0,70 29,05 62,31 35,2 40 Carnival Corporation 33,21 1,00 16,80 34,95 14,7 se järel. See tuletab meel- Prantsusmaa naaberrii- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Caterpillar 61,41 -1,33 21,71 64,42 23,4 hind % min max de, et pankades ei ole käes gist Saksamaalt tuli uudis, Chevron Corporation 79,32 -1,36 56,12 81,09 14,4 30 City Service 6,49 -1,96 2,62 12,00 - Cisco Systems 24,31 0,46 13,61 24,89 22,3 pidu, kuigi boonused sellele et sealne majandus kukkus Grigiškes 0,99 3,13 0,29 1,22 - Citigroup 3,52 -0,14 0,97 5,96 - vihjavad. mullu 5 protsenti. Majanduse 20 Invalda 2,41 3,43 1,10 3,71 - Coca-Cola 57,06 0,32 37,44 59,45 18,8 järsk kukkumine, mille ulatus Lithuanian Energy 2,25 -2,17 1,29 3,39 - Colgate-Palmolive 80,73 0,06 54,51 87,39 19,4 Snaige 0,63 1,61 0,17 1,17 - Dell 14,89 -1,13 7,84 17,26 16,0 Mullu neljandas kvartalis selgus hiljem, ei takistanud 10 Rokiškio Suris 3,00 -3,54 1,65 3,75 - eBay 23,27 0,35 9,91 25,80 17,6 teenis pank 87 miljoni euro 02 04 06 08 10 12 Saksamaa aktsiaturul eliit- TEO LT (Telekomas) 2,00 2,04 1,07 2,03 - Exxon Mobil 69,37 -0,83 61,86 80,50 16,2 suuruse puhaskasumi. Bloom- aktsiaindeksi DAX näol 26,6- sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg FedEx 86,24 -0,39 34,02 92,59 51,0 Ford Motor 11,73 -1,18 1,50 12,14 - bergi küsitletud analüütikud protsendist tõusu. Aktsiaturg General Electric 16,66 -0,66 5,73 17,52 12,3 ootavad seekord panga neljan- püüab kõike ette arvestada. Stockholm 13.01 Google 584,51 -1,01 282,75 629,51 31,3 Hewlett-Packard 51,79 -0,35 25,39 52,95 13,5 da kvartali kasumiks 850 mil- 49,70 Bundesbank prognoosis det- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e IBM 129,29 -0,93 81,76 132,97 13,3 hind % min max jonit eurot. hind, eurodes sembris, et tänavu kasvab Sak- Intel 20,60 -0,04 12,05 21,27 24,5 ABB 141,00 -0,91 93,09 153,50 - JP Morgan Chase 43,38 -0,26 14,96 47,47 28,4 Tegelikult oli just Societe samaa majandus 1,6 protsenti Autoliv 318,00 -0,78 113,25 325,00 - Johnson & Johnson 64,94 0,59 46,25 65,41 14,3 Generale’is toimunu see, mis ja 2011. aastal 1,2 protsenti. Assa Abloy 138,40 1,39 69,50 143,70 20,1 Kraft Foods 29,62 1,13 20,81 30,10 14,9 oleks pidanud tegema ette- USA president Barack Oba- AstraZeneca 338,80 1,41 261,00 362,50 - McDonalds 63,02 0,57 50,44 64,75 16,5 Merck 39,04 3,98 20,05 39,29 11,7 vaatlikuks, et pankades ei ole 47% ma olevat ette valmistamas Electrolux 180,20 0,84 56,50 185,00 34,9 Ericsson 69,65 1,38 55,50 79,60 23,7 Microsoft 30,17 0,33 14,87 31,50 18,5 lood korras. Mina võtsin kahe aastane tõus seaduseelnõu, mille järgi suu- Hennes & Mauritz 405,90 0,69 298,00 437,30 21,9 3M 83,58 -0,56 40,87 84,60 19,2 Holmen 191,50 -0,26 131,25 217,00 15,3 Nike 65,02 0,31 38,24 66,62 17,2 aasta eest varajase hoiatuse- ri pankasid (20 suuremat) ka- Investor 134,60 0,07 91,00 137,75 - Oracle 24,60 0,16 13,80 25,19 17,8 na panganduse suhtes uudist, Tulemuseks oli korralik ristataks kuni 120 miljardi dol- Nordea 74,90 -0,13 30,81 79,10 10,6 PepsiCo 62,20 1,06 43,78 64,48 16,9 et Societe Generale’i kauple- langus ﬁnantsturgudel, kuna lariga selle eest, et neid pääs- Skanska 122,00 0,08 62,00 125,50 18,8 Pﬁzer 19,02 1,33 11,62 19,12 8,7 SKF 124,60 0,24 63,00 128,40 - Procter & Gamble 61,25 0,59 43,93 63,48 17,0 ja Jerome Kerviel oli teinud il- pank sulges sobimatud posit- teti. Pankadel olevat aega ta- SEB 47,67 -0,46 15,48 53,00 12,3 Starbucks 23,07 1,07 8,12 24,00 28,9 ma loata suuremahulisi tehin- sioonid. su maksta kümme aastat. See Securitas 71,95 -0,14 58,25 73,65 15,4 UPS 62,57 0,27 37,99 63,38 26,2 Svenska Handelsb. 202,10 -0,20 81,75 212,70 10,3 Wal-Mart Stores 54,64 -0,16 46,25 55,09 15,6 guid. See tähendas, et pangas Läinud aasta esimesel ühek- peaks teenima TARP-prog- Swedbank 71,40 0,00 14,72 77,10 - Walt Disney 30,95 0,42 15,14 32,75 17,0 puudub kontroll, neil ei ole sal kuul õnnestus pangal tee- rammi kahjumi tasa ning vä- Tele2 108,70 -1,63 60,58 113,80 10,6 Wells Fargo 28,15 0,25 7,80 31,53 13,9 aimugi oma positsioonidest nida kokku 457 mln eurot ka- hendama eelarve puudujääki. Yahoo! 16,77 0,54 10,81 18,02 39,0 TeliaSonera 49,70 -1,58 34,40 53,35 11,4 ning kogu raamatupidamine sumit. Kaasmaalasest pank Kaheldav, et investorid sellele SEK, allikas Bloomberg USD, allikas Bloomberg on ebausaldusväärne. BNP Paribas teenis samal ajal kaasa plaksutaksid. hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg

ÄRIPÄEVA KOOLITUS- JA KONVERENTSIKESKUS KORRALDAB Margus Tinits Finantsteadmiste kool juhtidele

Koolitusprogramm: I moodul 09.–10. märtsil FINANTSARVESTUSE PÕHITÕED II moodul 06. aprillil FINANTSANALÜÜS III moodul 27. aprillil KULUARVESTUS JA EELARVESTAMINE IV moodul 25. mail INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE

Koolitaja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige, vannutatud audiitor, TTÜ dotsent MARGUS TINITS WWW.KOOLITUS.ARIPAEV.EE Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee Koolitusprogrammi hind on 14 900 krooni (+ km). Info ja registreerimine aadressil [email protected] või telefonil 667 0413