Lääneranna Teataja Nr 37
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
L¬¬neranna valla ajaleht / Nr 3 (37) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 3 (37) 2021 1 Virtsu vasallilinnus Foto: Mariann Peksar Lääneranna vallavanemaks valiti Andres Hirvela ihula kultuurimajas toimus Hirvela, et esmaseks ülesandeks lähi- Kõige keerulisemaks kohaks on valla L 19. märtsil Lääneranna ajal on usalduslike suhete taastamine eelarve rahalised võimalused. Vallavolikogu 41. istung, kus lisaks volikogu ja vallavalitsuse vahel. Hirvela leiab, et tulevikku vaadates on umbusaldusavaldusele „Ilma selleta on mõlema organi töö rahaliste võimaluste võtmeteguriks endisele vallavanem Arno Peksarile, raskendatud ja arusaamatused kerged just tasakaalustatus. „Avanemas on uus valiti häälte enamusega uueks valla- tulema.” ELi rahastusperiood, aga meie laenu- vanemaks senine vallavolikogu liige Hirvela toob välja, et seni on üheks koormus on juba praegu 53%.” Andres Hirvela. volikogu rahulolematuse kohaks Küsimusele, kuidas olnud mõningate projektide väga Mida edasi teha, on mõtlemiskoht ja näeb vastvalitud pikk venimine. „Loomulikult võib siin oht, et võime jääda pealtvaatajateks, vallavanem olla ka objektiivseid põhjusi, kuid ka kui teised vallad arenevad, aga meil ette valla eda- nendest tuleks asjaosalistega aegsasti pole võimet projektides omaosaluse sist juhtimist ja rääkida, et leida kiiremaid lahendusi ja katmiseks. endisele mitte jätta teenuste soovijaid ootama,” vallavanemale ütleb Hirvela. umbusaldusaval- Uue vallavanemaga teeme pike- Peksarile esitatud umbusaldusaval- duses välja toodud malt tutvust juba järgmises numbris, duses toodi lisaks usalduslike suhete probleemide lahen- kuniks ta on jõudnud end ametis sisse puudumisele välja valla kriitilist damist, ütleb Andres seada. finantsseisu. Foto: erakogu Mikk Pikkmets – Lääneranna valla aukodanik ääneranna Vallavolikogu inimene. Tal oli väga hea oskus kuu- Spordikool, noortevolikogu, ehitati L 11. märtsil toimunud istungil lata inimesi. Ei olnud probleemi, mida välja perearsti vastuvõtupunktid omistati Lääneranna valla aukoda- ta ei oleks osanud lahendada. Varblas ja Koongas. Ta leidis rahas- niku nimetus postuumselt Mikk tust valla kultuuriasutuste osaliseks Pikkmetsale. „Me kohtleme kõiki võrdselt,” renoveerimiseks ning omaosaluse maksmiseks. Mikk Pikkmets uskus, Mikk Pikkmets (27. detsember 1983 – on lause, mis iseloomustab et piirkonna arenguks on oluline, et 29. september 2020) oli Lääneranna seda, milline mees ta oli. meil oleksid head teed ja ühendused, esimene vallavanem, kes jäi paljudele mistõttu investeeris ta palju raha ka inimestele meelde kui väga töökas, teede mustkatte alla viimisesse. Tema tark, sõbralik ja hea huumorisoonega Napi kahe ja poole ametis oldud aasta kõige suurem töövõit oli rahastuse jooksul viis Mikk lõpuni eelnevalt saamine Lihula Gümnaasiumi uue ellu kutsutud projektid: Lihula, Tuudi, spordihoone rajamiseks. Ükski teine Kirbla, Koonga, Lõpe ja Oidremaa poliitik pole seda nii lühikese aja jook- Matsalu rahvuspargi tänavavalgustuste rekonstrueeri- sul suutnud teha, aga Mikk suutis! mise, Piirimäe ettevõtlus- ja tööstusala kaitse-eeskirja uuendamiseks rajamise, Lihula ja Koonga bussijaama Mikk oli hea juht ning oskas kolleege esitatud ettepanekud ehitamise, Lihula erihoolekandeük- motiveerida. Ta lõi ühtse meeskonna, LK 5 suse valmimise ja palju teisi väikse- tänu kellele said väga paljud tege- maid projekte. vused, mis enne ühinemist olid igas omavalitsuses korraldatud oma- Lääneranna vallas on tasuta Mikk oli tegudeinimene ning moodi, ühtlustatud: tasuta koolitoit kontaktivaba raamatulaenu- pani aluse ka mitmele uuele (sh lasteaedades), tasuta transport tus postiautomaatidesse projektile. kooli ja huviringidesse. Ühtse juhti- mise alla viidi noortemajad ja -toad LK 11 Tema ametiajal loodi Lääneranna ning muuseumid. Likvideeriti eba- UUDISED INTERNETIS ajaleht.laaneranna.ee 2 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 3 (37) 2021 efektiivne bussipark, ühineti äP rnumaa Ühistranspordi „Mikk oli selline inimene, vallavanem, kes oli igal pool ja kõik- Keskusega, mistõttu muutus maakonnasisene bussiliiklus jal. Igal hommikul õnnitles ta oma sotsiaalmeedia sõbralistis paremaks ja optimeeritumaks. olevaid päevakangelasi, olgu selleks õpilane, kolleeg, küla- elanik või lihtsalt hea tuttav. Ta jagas meile oma aega. Tal oli 2017. aastal ilmunud Lääneranna Teatajas küsiti temalt imeline oskus kuulata, tõeliselt kuulata. „Mida te soovite järgneva nelja aasta jooksul Lääneranna vallas muuta või ellu viia?” Miku vastus oli: „Neli aastat Ta oli ülemus, kes lubas unistada, unistada suurelt ning tundub esmapilgul päris pikk aeg, kuid, arvestades uue valla aitas neid unistusi ellu viia! väljakutseid, jääb sellest kindlasti väheks. Esmane ülesanne on uus kooslus kiiresti ja ühtlaselt tööle saada, et nelja aasta Ta andis oma suure panuse ja tõestas, et elu maal on võimalik. jooksul tekiks neljast erinevast piirkonnast üks suur tervik. Ta teadis meie vallas iga talu ja inimest, alati suhtles ja kuulas, Selle eelduseks on head ühendused ja teed ning arutles ja abistas oma kodanikke. Imetlusväärne oli kõigile võrdselt tagatud kvaliteetsed teenused. tema juures see, et ta pani reaalselt ise käed külge Lisaks on veel terve rida juba pooleli ole- ja panustas aktiivselt koduvalla arengusse. vaid asju, mis vajavad edukalt lõpule Mikk andis suurt eeskuju ja toetust noortele, viimist: tänavavalgustuste renoveeri- noorte malevatele ning oli nende mentor.” mine, katlamajade renoveerimine, Kristel Rohumägi, Lõpe klubi juhataja soojustrasside vahetamine, tööstus- alade arendamine ja veel mitmed teised objektid.” „Lääneranna noortele oli Mikk Pole kahtlustki, et oma ametiaja suur eeskuju – ta pidas oluliseks jooksul jõudis Mikk Pikk-mets teha panustada lisaks teistele valdkon- väga palju. Eelnevat nimekirja võiks dadele ka noortevaldkonda. Mikk jätkata lõputult. leidis alati ühise keele kõikide noortega, ka välismaalt tulnutega. Ta pidas end Mõned iseloomustused kol- samuti nooreks. Mikk oli suur jalgpalli- legidelt sõber ning oma esimesed projektid kirjutas ta just spordi- ja noortevaldkonnas. Ta toetas „Hea poliitikavaistuga Pikkmets töötas eel- noortealgatusi ja -ettevõtmisi, julgustas ning nevalt kuus aastat Brüsselis, mis andis teise motiveeris noori ja noorsootöötajaid." mõõtme ka tema tööle Lääneranna vallavanemana. Maa- ilmas toimuvast laiem ülevaade aitas kaasa, et pare- Mikul oli aega kõikide jaoks, aega kuulata ja leida lahen- mini mõista vast loodud Lääneranna valla ees seisvaid dusi. majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Vallakoda- Anneli Pikkmets, Lääneranna Noortekeskuse juhataja nike heaolu kindlustamine oli üks põhilisi tema tegevuse ees- märke ja ta leidis aega ka vanemaid inimesi külastada, nende mured ära kuulata ja lahendusi leida. 11. märtsil toimunud Lääneranna Vallavolikogu istungil Miku tegemistes oli üksjagu uljust ja julgust, mis tekitas anti lisaks aukodaniku nimetusele välja Lääneranna tunde, et miski pole võimatu. valla teenetemärgid Peeter Hermikule, Jüri Mõnistele, Tema tegutsemistahe andis lootust, et haldusreformiga kaas- Merike Pikkmetsale, Heli Raavelile, Reimo Reimerile, nenud probleemid leiavad kindlad ja konkreetsed lahendused. Ain Saarele ja Heino Sabiinile. See oli kõigile vajalik turvatunne, mille tema hoogne tegut- semine tekitas. Ta oli suure südamega, hea inimestetundja, kes andis palju särinat juurde elule ja inimestele, kes temaga Järgmises numbris kirjutame lähemalt teenetemärgi saanu- Foto: Laura Toomesoo kokku puutusid.” test ja anname ülavaate esile toodud teenetest, mida peeti Marika Valk, Lääneranna Muuseumide direktor tunnustuse vääriliseks. Lugeja küsib, ametnik vastab Merilin Merirand Ehitusspetsialist ääneranna Teataja rubriiki „Lugeja küsib, ametnik Elamu või abihoone olemasolevat mahtu (m³) saab kontrol- L vastab” on saabunud küsimus: lida Ehitisregistrist. Kui on soov laiendada hoonet, mille ehitisealune pind Millest alustada, kui soovin elamut või on kuni 20 m² ja mis on kuni 5 m kõrge, siis saab hoonet kõrvalhoonet laiendada? laiendada ilma omavalitsuse nõusolekuta. Kuigi tegemist on vaba ehitustegevusega, ei tähenda see, et hoone laien- Ehitusseadustiku järgi on hooned liigitatud kolme kate- damine ei peaks olema kooskõlas erinevate õigusaktide, gooriasse: tuleohutusnõuete, detail- või üldplaneeringuga. 1. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge 2 2. 20–60 m² ja kuni 5 m kõrged 20–60 m ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m 3. üle 60 m² või 0–60 m² ja üle 5 m kõrged. kõrged hooned Hoonete laiendamist reguleerib ehitusseadustiku lisa 1, kus Kui on soov laiendada hoonet, mille ehitisealune pind on on välja toodud elamute ja mitteelamute ümberehitamine, 20–60 m² ja mis on kuni 5 m kõrge ning soovitakse hoone laiendamine kuni 33% või üle 33%. Hoone laiendamisel ümberehitamist või laiendamist kuni 33% hoone mahust, tuleb arvestada hoone mahtu, mitte ehitisealust pinda. tuleb enne ehitustegevusega alustamist esitada kohalikule L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 3 (37) 2021 3 omavalitsusele Ehitisregistri www.ehr.ee kaudu (vajalik Mitteelamud ID-kaardiga sisselogimine) ehitusteatis. Hoone laiendami- sel üle 33% hoone mahust tuleb esitada enne ehitustege- Kõigi mitteelamute (pood, kohvik, tööstushoone), mille vuse alustamist Ehitisregistri kaudu ehitusteatis ja ehitus- ehitisealune pind on üle 60 m² ümberehitamiseks ja projekt. Ehitusteatise puhul riigilõiv puudub. laiendamiseks on vajalik ehitusluba. Enne ehitustegevuse 2 alustamist tuleb taotleda projekteerimistingimused (detail- Hooned ehitisealuse pinnaga üle 60 m või planeeringu kohustusel on vajalik detailplaneeringu ole- 2 0–60 m ja üle 5 m kõrged masolu). Projekteerimistingimuste