Haabersti Linnaosa Üldplaneering
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Haabersti linnaosa üldplaneering Tallinna Linnaplaneerimise Amet 2017 PÕHIEESMÄRGID: • üldplaneeringu elluviimine tagab linnaosa ruumilise arengu eesmärkide saavutamise, milleks on linnaosa säilitamine hinnatud elamispiirkonna ja puhkealana, tasakaalustatud teenindusvõrgu ja vajadustekohase sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamine, optimaalse transpordisüsteemi, tänavavõrgu ning keskkonnanõuetele vastava tehnilise taristu väljaarendamine ning muinsus- ja looduskaitseobjektide ning avalike puhkealade ja haljastute säilimine; • üldplaneering tagab linnaosa arengu ka tulevikus valdavalt väikese tihedusega elamupiirkonna ja ülelinnalise tähtsusega puhkepiirkonnana; • üldplaneering tagab väljakujunenud pereelamupiirkondade säilimise, võimaluse rajada nende lähiümbrusse kaubandus-, teenindus- ja sotsiaalobjekte ning vältida pereelamupiirkondade tihendamist korterelamutega; • üldplaneering tagab jätkuvalt Tallinna loomaaia, Eesti vabaõhumuuseumi, Harku järve, Kakumäe supelranna ja Õismäe raba säilimise ja arendamise ülelinnaliste üldkasutatavate puhkealadena ning tagab kohalike rohealade ja mänguväljakute olemasolu igas asumis; • üldplaneering määrab kindlaks uute magistraaltänavate, suurte arengualade perspektiivsete kõrvaltänavate, kergliiklusteede jm tehnilise infrastruktuuri asukohad; • üldplaneering võimaldab arendada uusi mitmekesiseid elamupiirkondi eelkõige Pikaliiva, Astangu, Mäeküla ja Mustjõe asumis; • üldplaneering reserveerib uutes arenduspiirkondades vajalike lasteasutuste asukohad, aitab tagada kaubandus- ja teenindusvõrgu kättesaadavuse ning tugevdab linnaosa väiksemaid tõmbekeskusi; • üldplaneering aitab tagada Väike-Õismäe väljakujunenud linnaehitusliku struktuuri ja hoonete tervikilme säilimise, määrates alale hoonestustingimused ja hoonete renoveerimise tingimused. MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED JA EHITUSTINGIMUSED • Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kindlaks määratud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldised maakasutus- ja ehitustingimused kujutavad endast piirkonna maakasutus- ja hoonestusreegleid, millest tuleb lähtuda piirkonna detailplaneeringute koostamisel ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimuste väljastamisel ja projekteerimisel. Hoonestustiheduse ja korruselisuse määramise eesmärk on reguleerida piirkonda kavandatavaid ehitusmahte. • Iseloomulikud põhilised näitajad: hoonestustihedus, kõrgus/korruselisus, haljastuse osakaal. Ep / Ev – pere- ja väikeelamute alad • Pereelamute alale võib kavandada pereelamuid (ühe või kahe korteriga elamud ), väikeelamute alale pere-, paaris-, kaksik-, rida-, vaip- ja aatriumelamuid, ridaelamu tüüpi korterelamuid, väikeseid korterelamuid (kuni 6 korteriga), lisaks lähipiirkonda teenindavaid lastehoiu ja vaba aja harrastustega seonduvaid ning kaubandus- ja teenindusettevõtteid ja asutusi, mängu- ja spordiväljakuid jms. • Pereelamute alaks on määratud valdavalt pereelamutega hoonestatud alad, mis moodustavad suure osa Haabersti linnaosa territooriumist ning on käsitletavad traditsioonilise aedlinnana. • Eesmärk aedlinnamiljöö säilitamine ja vähesel määral uute väikeelamuehitusvõimaluste loomine. Ek – korterelamute alad • Alal võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtted. Astangu, Kakumäe, Tiskre ja Pikaliiva asumites on lubatud korruselamute alale rajada ka väikeelamuid. Korterelamute alale detailplaneeringute koostamisel tuleb tagada sujuv üleminek korterelamute alalt pereelamute alale (üleminekuala on vähemalt ühe keskmise pereelamu krundi laiune ala, mida võib hoonestada kuni kahekorruseliste hoonetega, kuid hoonestuses ei tohi tekkida suuri mahulisi kontraste piirnevate aladega). S / C – segahoonestusalad ja keskuse alad • Segahoonestusala on ala, millel asuvad elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust. • Keskuse ala on linnaosa tõmbekeskust tähistav ala, kus on tihedalt põimunud korruselamute, riigi- ja omavalitsusasutuste, äri- ja büroohoonete, kultuuri- ja spordiasutuste, kaubandus- ja teenindusasutuste, rohealade, rekreatsioonialade jms maad. • Linnaosa keskusaladele koondub enamik vaba aja veetmise ja teenindusfunktsioonidest. B+T – ettevõtlus- ja tootmisalad • Alal võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned, kõrvalotstarbena keskkonda mittehäiriv väiketootmine ja laondus. • Ettevõtlus- ja tootmisaladeks on üldplaneeringuga määratud suuremad terviklikud piirkonnad, mis seni on olnud kasutusel valdavalt tootmise, laonduse, veonduse vms otstarbel, samuti hulgi- ja jaemüügiks. • Eesmärk tagada tingimused mitmesuguste töökohtade, sh tootmises rakendatud töökohtade säilimiseks ja lisandumiseks linnas. A – ühiskondlike hoonete alad • Alal võivad paikneda lastehoiu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, sakraal-, teadus-, kultuuri- ja spordiasutused, operatiivteenuseid osutavad asutused ning vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad ettevõtted. • Linnaosas on 6 gümnaasiumi ja 10 lasteaeda. Gümnaasiumites õpib kokku ligikaudu 4544 õpilast. Linnaosas on vajaminevast lasteaiakohtade arvust puudu ca 1300 kohta. Lasteaiakohti jääb vajaka eelkõige Kakumäe pereelamute aladel, mistõttu on tähtis lasteaiakohti sellesse piirkonda juurde kavandada. Haabersti linnaosa munitsipaalkoolid on ehitatud arvestusega, et neisse mahub õppima ca 6300 last. Kui tulevikus on koole juurde vaja, siis on võimalik rajada kool Pikaliiva piirkonda Pikaliiva tn 69. • Viimastel aastatel on Haaberstisse rajatud ridamisi spordi- ja vabaajakeskusi. Pidades silmas nüüdsete ja planeeritavate elamupiirkondade arengut, lisandub selle valdkonna ettevõtteid tõenäoliselt veelgi. Veekeskus on kavandatud rajada Mustjõe ranna-alale, kuhu on planeeritud ka lõbustuspark. Astangu asumisse Paldiski maantee äärde on kavas rajada talispordikeskus. Aadressile Õismäe tee 130 on kavandatud pallimängude keskus. H – rohealad ja rohekoridorid • Rohealad on puhkeotstarbelised alad, nagu mets, avalik park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. Rohealad on üldiselt mõeldud avalikuks kasutamiseks, juhul kui omanik määramisega nõustub. • Eriotstarbelised rohealad on alad, kus paiknevad Tallinna loomaaed, Eesti vabaõhumuuseum ja perspektiivne Mustjõe lõbustuspark. • Üldplaneeringuga on säilitatud kõik linnaosa rohealad, millest suuremad on järgmised: - Haabersti mets - Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel - Astangu tänava metsad - Mustjõe rand - Vikimõisa mets - Harku järve kallas - Tiskre rand - Kakumäe läänerand - Kakumäe sanglepik - Kakumäe raba - Õismäe raba - Tiskre oja kallas • Üldplaneering teeb ettepaneku võtta kohaliku omavalitsuse kaitse alla järgmised rohealad: Tiskre rand, Kakumäe sanglepik ja Haabersti mets. • Linna rohevõrgustiku toimimise tagab rohealade liitmine rohekoridoridega ühtseks kogu linna haaravaks süsteemiks. Rohekoridorid seovad rohealad nii ökoloogiliselt kui ka rekreatiivselt. Rohekoridor on haljas- ja rohealasid rohevõrgustikuks ühendavad looduslikud, poollooduslikud või rajatud haljastusega joonelemendid (nt puiesteed). Rohekoridori minimaalne laius võib olla 30 või 50 m Tänavahaljastus / krundi haljastus • Üldplaneeringus ette nähtud haljastuse osakaal krundist: Metsalinn – 50%; Parklinn – 40%; Aedlinn – 30%; muud alad 15 - 20% • Tänavahaljastusena käsitatakse tänava maa-alal või vahetult sellega külgneval alal paiknevat haljastust, mis võib koosneda puiesteest, üksikpuudest, põõsastikust või murupinnast. • Tänavahaljastus aitab ühendada linnaosa rohevõrgustiku osi, moodustab füüsilise barjääri sõidu- ja kõnnitee vahele, vähendab magistraaltänavatel tuulekoridoride teket, summutab müra ja parandab õhukvaliteeti. Tänavahaljastus kujundab tänavaruumi, luues hubasust ja andes tänavatele inimlikuma mõõtme. • Kohtades, kus see on tänavate laiuse ja tehnovõrkude paigutuse tõttu võimalik, suurendatakse järk-järgult tänavahaljastuse hulka. ARENGUALAD • Üldplaneeringuga määratakse maakasutus- ja ehitustingimused kolmele suuremale arengualale: - Astangu ja Mäeküla - Mustjõe - Pikaliiva • Pikaliiva ja Mustjõe piirkonnale on koostatud ka struktuurplaanid. PERSPEKTIIVSED TÄNAVAD • Üldplaneeringuga kavandatavad tähtsamad ja suuremad põhi- ja jaotustänavad linnaosas või sellega vahetult piirneval alal: - Haabersti eritasandilise ristmiku ehitus; - Rannamõisa tee rekonstrueerimine; - Tähetorni tänava rekonstrueerimine; - Pikaliiva tee; - Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ühendus piki Harku järve läänekallast; - A. H. Tammsaare tee ja Paldiski maantee ühendus; - Astangu tänava ja Tähetorni tänava ühendus osaliselt piki endist raudteetrassi; - Pikaliiva elamupiirkonna tänavavõrk; - Mäeküla ja Astangu asumi tänavavõrk. ÜHISTRANSPORT • Ühistranspordiga tuleb hõlmata Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla arengualad ning tihendada ühissõidukiliiklust Tiskre, Kakumäe ja Vismeistri asumis. • Oluline on soodustada „Pargi ja reisi” parklate rajamist ja propageerida nende kasutamist kohtades, kus linna suubuvad suured teed ristuvad linnakeskuse piiriga. • Linna ühissõidukiliikluse arendamisel on väga tähtis eelisarendada keskkonnasäästlikku elektritransporti. Kaugemas tulevikus on kavandatud rajada Väike-Õismäele ja Astangule ka trammiliin, kuid täpne trass valitakse hilisemate projektide käigus. KERGLIIKLUS • Üldplaneeringus on kajastatud olemasolevad ja varem kavandatud kergliiklusteed ning määratud kindlaks uued kergliiklusteede koridorid, mis hõlbustaksid linnaosasisest liikumist ning tagaksid sidususe linnakeskuse, naaberlinnaosade, suurte puhkealade ja ülelinnalise kergliiklusteede võrgustikuga. • Uute tänavate kavandamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata kvaliteetse ja inimsõbraliku tänavaruumi terviklikule kujundusele, sh teekatete, haljastuse, valgustuse ja väikeinventari valikule. .