KALEV KULJUS 30. MAI 2006 ken 19.00 XII. RAHVUSVAHELINE GENEVA KESKUS Narva 31. MAI 2006 ken 19.00 J.MRAVINSKI MUSTPEADE MAJA Tallinn = NIMELINE MUUSIKAFESTIVAL

D.Šostakovitš Kammersümfoonia op 110a ""^^U^^^B Klaverikontsert nr 1

SOLIST

aver,

FESTIVAUORKESTER KOOSSEISUS

CAMERATA ANIMA KAMMERORKESTER

(VELI Kl J NOVGOROD)

4IGEN" Intro 5/2006 Martsi lõpul toimunud eesti muusika päevadest on nüüdseks möö­ dunud juba rohkem kui kuu - kogemused saadud ja muljedki settinud. Maikuu Muusikas on sellele tähtsale sündmusele pühen­ KAVA datud mitu lehekülge mõtisklusi ja järelkajasid. EMP on iga aastaga küpsenud üha publikutundlikumaks ja empaatilisemaks: festivali SOOLO korraldajad on püüdnud nüüdismuusikaga suhestada võimalikult 2TiiuTosso. Eestlasest oboemängija teekond maailma. Intervjuu Kalev Kuljusega erinevaid kuulajaid ja huvigruppe, pakkudes värskeid helitöid küll BAGATELLID laulupeo ja konkursi formaadis, küll eksperimentaalselt ja interak­ 7 Mailis Põld. Uudiseid maailmast tiivselt ("Mammutkontsert"). Küllap võib nõustuda artikli autori Kerri Kotta tõdemusega, et tänane eesti muusika on loomult pigem IMPRESSIOONID 9 Kerri Kotta. Sisevaatlused ja eneserefleksioon. introvertne. Seda enam ootab kuulaja festivalipoolset julgustust ja Eesti muusika päevad 2006 kutsuvat käeviibet. 14 Ardo Västrik. Elamusi keelpillimuusikast. Kontsertidest "Kaljuste & Kaljuste" ja "Bravissimo! Aga üks asi teeb küll meele kurvaks. Hoolimata rohketest esiette­ Õnne sünnipäevaks, härra Vasks!" kannetest (sel aastal koguni üle 50!), kõlab suur osa tellitud muusi­ 15 la Remmel. Kaks peatust kahel muusikutee- kast ainult sel festivalil ja ainult ühe korra. Ometi ei looda helitöid ju konnal. Mihkel Polli ja Tanel Joametsa klaveri­ õhtutest ühekordseks kasutamiseks. Kuidas korraldada uue teose teistkordset, 16 Liina Fjuk. Ennustamatusehetked ja lumma­ kolmandat jne ettekannet, ei ole muidugi küsimus (ainult) EMP vad e-maailmad festivalil "Maa ja ilm" 17 Alo Põldmäe. Kosmilise armastuse kunstilistele juhtidele, vaid laiemale muusikaelu korraldajate ringile. vokaaltsükkel Urmas Sisaskilt Sest kindlasti on igakevadise EMP saak sedavõrd rikkalik ja kvali­ 18 Mari-Liis Rebane. Küberstuudio katsetused teetne, et parem osa sellest võiks leida väljundi ka väljaspool festiva­ helilaboris. Kontsert "Long Tide" sarjas "KuMu KUMUs" li, näiteks järgmise hooaja kontserdikavades. Kristina Kõrver EKSPRESSIOON: VÕRU 19 Ants Johanson. Võru muusikaelu Peatoimetaja la Remmel [email protected] JUBILATE Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 23 Jaan Krivel."Olen täiesti kindel, et hea muu­ Toimetaja Mirjam Tally [email protected] sika teeb inimese paremaks". Vestlus Vahur Turundusjuht HerjeTamm [email protected] Vurmiga Kujundajad Tõnu & Ande Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask STUDIUM 26 Jelena Gandšu. Vaike Sarv - elu täis tööd, töö Rahastaja EV Kultuuriministeerium täis elu Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht HOMMAGE Voorimehe 9,10146 Tallinn 28 Ivalo Randalu. Kolm kokkupuudet Johannes Jürissoniga Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus Toimetus: Rävala pst 16,10143 Tallinn, II korrus, В 214 POP & ROCK Toimetuse telefon 66 757 88 30 Margus Kiis. Intellektuaalne eesti rock Kodulehekülg: muusika.kul.ee Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas BAGATELLID Laki 26, 12915 Tallinn 33 Uudiseid Eestist ISSN 1406-9466 MELOMAAN © Eesti Muusikanõukogu 36 Heliplaatide tutvustus Tellimine: AS Express Post COLLAGE Maakri23A, 10145 Tallinn Tel 6662535, www.tellimine.ee 38 Valik maikuu muusikasündmusi Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 69 krooni 6 numbrit 138 krooni Aastatellimus 245 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 192 krooni. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], ,n" KULJUS 6675 788,55 56 18 94 EAARK RAIDPERE

muusika 5/2006 1 SOOLO Eestlasest ob oemängij a teekond maailma Intervjuu Kalev Kuljusega TIIU TOSSO muusikateadlane

aailmanimega sümfooniaorkestrites mängivaid eesti interpreete ei ole just palju. Ja kui keegi meie muusikutest ongi teinud oma erialal olulise läbimurde maailma, siis alati ei M teata ega teadvustata nende saavutusi. Tõsi küll, kodumaal kuuleme neid esinemas võrd­ lemisi harva. Kuid see ei vähenda nende loominguliste võitude väärtust. Oboemängija Kalev Kuljuse läbimurre maailma sai alguse 2001. aastal võiduga rahvusvahelisel konkursil "Praha kevad", millele järgnesid soolokontserdid ja tööpakkumised orkestritelt. 2003/2004. aasta hooajast on Kalevi põhitöökoht Hamburgi Põhja-Saksa Raadio sümfooniaorkester (peadiri­ gent Christoph von Dohnänyi). Tema kalenderplaan näeb ette esinemisi solistina mitmetes orkestri­ tes, näiteks projektiorkestris Filharmonica Arturo Toscanini, mida juhatab Lorin Maazel. Kalev on aktiivne kammer muusik ja teeb ka mitmelpool maailmas meistrikursusi. Tänavustel eesti muusika päevadel toimunud Kalev Kuljuse ja Marko Martini kontserdil Niguliste kirikus võisid kuulajad taas veenduda interpreetide kõrgtasemes.

2 muusika 5/2006 FOTO MASK RAIDPERE

^

:*%•, •тшящь. t Sa oled suhteliselt harva Eestis, lestuskontserdil Kalle Randaluga, elad ju Saksamaal. Kuidas värske Karlsruhes Ave Nahkuriga. pilguga vaadates ja sõprade- kol­ Alati ei ole võimalik oma pia­ leegidega suheldes Eesti muusi­ nistiga mängida ja seetõttu tuleb kaelu tundub? kiiresti orienteeruda, kuid üldiselt EMTAs liikudes hakkab silma, et on siiski nii, et me kas sobime või õppimistingimused on praegu vä­ ei sobi, ja sinna pole midagi para­ ga head. Korralikud klassid, korras ta. Jaapani pianistidega näiteks on klaverid, hea noodimaterjal, roh­ koostöö alati sujunud, sest nad on kesti heliplaate, arvutivõimalus õpi­ alati perfektselt ette valmistanud. lastele, kes seda soovivad. Koik, Dünaamika ja agoogika on läbi mis vaja, on olemas. Välismaal see mõeldud, tuleb lihtsalt veel pausi- ei olegi nii tavaline. Saksamaal või kohad selgeks rääkida ja ongi lugu Prantsusmaal ei ole õppeasutustes valmis... Kammermuusikuna ei saa õpilasel nii lihtne Internetti kasu­ arvestada, et viid ainult oma taht­ tada või mõnd vajalikku plaati kät­ mist läbi. Kui mängid pianistiga ja te saada. mõtled, et tema on vaid saatja, siis Tulen just praegu Muusika­ ei jõua sa küll mitte kuskile. akadeemiast meistrikursust tege­ mast. Mängimas käis neli õpilast. Sa oled mänginud välismaa uut Kaks neist on väga andekad ja väga muusikat ja samas eesti tänapäeva lootustandvad. Soovitasin neil lei­ autorite teoseid. Kas sinu jaoks on da võimalusi käia rohkem väljas: olemas selgelt eesti muusika? meistrikursustel, näiteks Soomes, On ikka. Samas ei ole see kirjel­ Saksamaal või Prantsusmaal. Ja datav, see on rohkem tunnetuse ja miks ka mitte aastaks paariks välis­ juurte küsimus. Kui on tegemist maale õppima minna. Selle puhk- Tüüri, Tulevi või Pardiga, tunneb pillitasemega siin Eestis lihtsalt on selle lihtsalt kohe ära. Saksamaal nii, et meil algas areng hiljem kui olen palju mänginud Esa-Pekka mujal Euroopas. Need, kes nüüd on Saloneni teoseid, need on väga väljast tagasi tulnud, on kõik maail­ võimsad, väga rasked asjad... See ma- või Euroopa tasemel mängijad. Teekonna alguses. on omamoodi sportlik huvi - kas Neid ei ole väga palju. Välismaal ma saan hakkama. Saksa moodsad õppides on üks hea asi see, et siin heliloojad Wolfgang Rihm, Matthias väljateenitud ainepunktid solfed- Pintscher kirjutavad väga läbikom­ žos, muusikaajaloos jne saab seal kõik üle kanda. Nii saab pühendu­ poneeritult, palju võetakse appi elektroonikat. See muusika lihtsalt da üksnes erialale, kammermuusikale, orkestris mängimisele. on teistmoodi, ei saa öelda, et parem või halvem, lihtsalt on erinev.

Sulle on mitu eesti heliloojat teoseid kirjutanud. Kuidas suhtud Kui palju sa mängid välismaal eesti muusikat? eesti nüüdismuusika esitamisse? Nii palju kui võimalik. Tõnu Kõrvitsa lugu "Wild Flower", "Metsalill" See on huvitav töö. Pidevalt tuleb leiutada uusi võtteid, multifoo- mis on kirjutatud mulle ja Markole, olen esitanud Saksamaal ja mais ne (ülemhelide abil saavutatud mitmehäälsus) ja muud sellist, erine­ mängime seda Jaapanis. Oma soolokontsertidel üritan alati võtta vate nootide kooskõlasid; tuleb ise leida pillil uusi mänguvõimalu­ kavva ühe eesti loo. Esimese eesti heliloojana pühendas mulle teose si. Kogu see tegevus arendab tohutult mängutehniliselt. Helena Tulve Mari Vihmand. teos "Valvaja" on mulle pühendatud, esiettekanne oli 2002. aasta ap­ rillis. Olen seda teost seni mänginud vaid kahel korral, esimene kord Kas oboemängul on Eestis tulevikku, kas võib rääkida koolkon­ oli 2003. aastal Brüsselis ja nüüd eesti muusika päevadel Nigulistes. nast? Ka Mart Siimer on Markole ja mulle spetsiaalselt eesti muusika päe­ Koolkonna kohta ei oska midagi öelda, aga alus on tal kindlasti ole­ vadeks kirjutanud. mas ja tulevikku saab ka kindlasti olema. Koolkond oli olemas siis, Mulle meeldib mängida eesti muusikutega. Kui midagi paku­ kui Heldur Värv veel elas. takse, võtan alati vastu. Nüüdismuusika mängimise mõttes on ol­ nud tähtis koostöö NYYD-ansambliga. Väga oluline on koostöö Mida oma õpingute juures tähtsaks pead? pianistiga. Olen esinenud palju koos Marko Martiniga, kes on ka Kõige tähtsamaks pean tegelikult üksinda olemist, seda, kuidas õp­ mu sõber juba üle kümne aasta. Peale musitseerimise mängisi­ pida oma aega kasutama, kui ümber ei ole lähedasi ega sõpru. me koos korvpalli ja tennist, oleme käinud koos kalal ning teinud Keelebarjäär vajab ületamist, mina läksin Prantsusmaale ja alguses muud huvitavat. Arvan, et paremat ansamblit kui oma sõbraga, po­ prantsuse keelt ei vallanud. Ega see kerge ei olnud. le olemas. Meie koostöö kujunes ajapikku. Aga loomulikult võib Aeg kuluski põhiliselt harjutamisele ja raamatukogus plaatide see tekkida ka päevaga. Mänginud olen veel Mati Mikalai, Marrit kuulamisele. Võtsin partituurid ette ja kuulasin sümfooniaid, ei teagi, Gerretz-Traksmanniga, Jana Peäskega, Saksamaal Lepo Sumera mä- kui palju, igatahes väga palju.

4 muusika 5/2006 On sul õpetajatega välja, mitte niisama vedanud? proovima. Prantsusmaal oli mul kaks haruldast õpeta­ Milline võit on sulle jat. Üks tegeles roh­ kõige tähtsam ol­ kem muusikalise nud? poolega ja teine, te­ No ikka Praha... ma assistent, tehnika­ Mitte ainult mul­ ga. Nad said omava­ le endale, vaid sellest hel hästi läbi ja minu said alguse kutsed jaoks oli see ideaalne. orkestritelt, Berliini Mui oli seal palju ae­ Filharmoonikutelt, ga ja ma tegelesin põ­ Peterburi Filhar­ hiliselt erialaga, kam­ moonikutelt, NDRilt mermuusikaga, uue Hamburgi. Sellest muusikaga. võidust sai kõik algu­ Karlsruhes õpe­ se, ka kontserdid, mi­ tab minu arvates da võitjale võimaldati kindlalt maailma esi­ Tšehhis ja Šveitsis. kolmikusse kuuluv oboeõpetaja Thomas Oled sa oma tööga Indermühle. Ta on ka Vanemate ja õega 1991. aastal laulupeol. NDRis praegu täieli­ mitmel korral Eestis kult rahul? käinud. Osalesin te­ Jaa. Mui on seal elu­ ma meistrikursustel aegne leping. Iseasi, ja teadsin, et tahan 1975. aastal sündinud Kalev Kuljus alustas oboeõpinguid kümneaastaselt Tallinna kas ma tahan nii tema juurde õppima Lastemuusikakoolis ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (1990-1993), mõlemas õpetaja kaua seda tööd teha - minna, kas või üheks Tulike Looritsa juures. Eesti Muusikaakadeemias (1993 -1999) õppis ta Heldur Värvi, Andres pensionini on ikkagi 35 aastat... semestriks. Pärast Siitani ja Olev Ainomäe juhendamisel. Prantsusmaad tek­ 1995-1997 õppis ta Lyoni Rahvuslikus Konservatooriumis, õpetajateks Jean-Christophe Mis sind köidab just kiski võimalus, mil­ Gayot ja Guy Laroche, ning 1998-2000 Karlsruhe Muusikaülikoolis Thomas Indermühle selle orkestri juures? le ma ka ära kasuta­ juures. Kõigepealt see, et on sin. Tema klass oli tol palju vaba aega. Meil momendil tõepoo­ Konkursivõidud: on seal kaks soolo- lest ülitugev. Selleks I koht Eesti lastemuusikakoolide puhkpillimängijate konkursil,Tallinn, 1990. oboemängijat ja mõ­ et jõuda tema õpilas­ i koht konkursil International Crusell Contest oboemängijatele, Uusikaupunki, 1999. lemal on aastas 122 te tasemeni, tuli teha I koht konkursil Junge Podium Musiker Mannheim, 1999. tööpäeva, 18 nädalat. meeletult tööd. Seda IV koht ja parima oboemängija tiitel rahvusvahelisel konkursil "Pacem inTerris" Bayr€ Ülejäänud näda­ ma ka tegin - ja läks 2000. latel saab teha kõike õnneks. koht rahvusvahelisel festivalil "Praha kevad", 2001. muud - käia Eestis, mängida Jaapanis või Kas oled enda arva­ Itaalias. tes saanud piisavalt Mänginud Tallinna Kammerorkestris, NYYD Ensemble'isja ERSOs. konkurssidel käia? Sügisest 2003 soolo-oboemängija Põhja-Saksa Raadio sümfooniaorkestris (NDR) Kuidas oma kolleegi- Olen parasjagu käi­ Hamburgis (dirigent Christoph von Dohnänyi). de-oboemängijatega nud ja on ka hästi Esimene külalisoboe Birminghami Sümfooniaorkestris (dirigent Sakari Oramo). läbi saad, kas on tun­ läinud. Loomulikult 2004. aastast projektiorkestri Filharmonica ArturoToscanini soolo-oboemängija (dirt da ka konkurentsi? on konkurssidel vaja Lorin Maazel). On ikka. Aga sõbrad käia, aga nendega ei Baieri Raadio sümfooniaorkestri soolo-oboemängija (dirigent Maris Jansons). oleme ka. Huvitav on või ka üle pingutada. see, et kuigi tegu on Õnneks ei ole puhk­ Kalev Kuljuse meistrikursused: pikkade traditsioo­ pillimängijate kon­ 2005. aasta kevadel Jaapani linnades. nidega Saksa orkest­ kursse maailmas nii 2005. aasta sügisel Brasiilias Sao Paolos. riga, mängib meie palju kui näiteks pia­ 2006. aasta kevadel Tallinnas, EMTAs. oboegrupis ainult üks nistidel. 2006. aasta kevadel Jaapanis ja Taiwanil. sakslane. Seal on siis Tuleb võistlus 2007. aastal Hamburgis. üks lõuna-aafriklane, välja valida ja min­ kaks norralast, mi­ na sinna kindla ees­ na... teised on küll märgiga, võidu peale juba kaua Saksamaal

muusika 5/20O6 5 elanud. Meil on rahvusvaheline grupp, see on eriti mõnus talvel, kui saab minna suusa­ teeb asja huvitavaks ja lõbusaks. tama. Mulle meeldib väga toitu valmistada, Milliste orkestritega veel püsivat koostööd proovida erinevaid retsepte, katsetada, teha teed? eksklusiivseid roogasid. Hetkel on püsiv koostöö veel Filharmonica Lemmiktoit on pasta erinevate kastme- Arturo Toscaniniga Lorin Maazeli juhatami­ tega, mida valmistan ise: küüslauk, oliivid, sel ja Baierische Rundfunkiga, kus peadiri­ erinevad maitseained. Üldse meeldib itaalia gendiks on Maris Jansons. köök. Ka hispaania köök meeldib. Mu abikaa­ sa Susanna on rahvuselt katalaan ning meil Lorin Maazel olevat lausunud sinu kohta: on kaks last, kolmeaastane Paul ja kahekuu- Sündinud oboemängija! Kes kuulsatest diri­ ne Julia. gentidest võivad seda väidet kinnitada? Olen teinud ka aikidod. Eks idamaade Simon Rattle, Christoph Eschenbach, mõtteviisis ole ju midagi erilist, sügavat ja Christoph von Dohnänyi, Maris Jansons, elutervet, mis tasakaalustab argipäeva kiirust Riccardo Muti. Tore koostöö on olnud Juha ja õpetab keskendumist. Väga kasulik inter­ Kangasega. Pikemad turneed orkestritega preedile! on olnud USAs, Lõuna-Ameerikas, Hiinas, Viimasel ajal olen hakanud mängima 2002. aastal Hispaanias Terra Voja mäel. Jaapanis. snookerit, inglise piljardit, kus läheb vaja mõtlemisvõimet nagu males. Räägi palun lähemalt oma sooloturneest Hea ja lihtne - võtad oma kii ja lähed... Jaapanis möödunud aasta mais. Kutsujaiks olid Jaapani lesthuulikpillide Kuidas suhtud pedagoogitöösse? ühing Nonaka Double Reed Society ning Tulevikus hakkan kindlasti õpetama. oboesid valmistav firma Josef music eesot­ Praegu ei tahaks ennast pedagoogitöö­ sas pillimeistri ja Saksamaal tegutsenud oboe­ ga eriti siduda, kuna on palju esinemisi so­ mängija Yukio Nakamuraga. Nende eestvõt­ listina, kammermuusikuna või orkestrites. misel tuli esineda mitmes Jaapani linnas - Solistina esinemiseks on praegu parim iga. Tokios, Osakas, Nagoyas, Fukuokas. Esinesin Pillimängutehniliselt olengi jõudnud sin­ sooloteostega ja andsin meistrikursusi 13 eri­ na, kust enam väga palju edasi minna ei nevas vanuses inimesele. Kuulajaid oli kok­ ole. Tavaliselt viiekümneaastaselt ei mängita ku 200 ringis, esinemised ja meistrikursused enam nii nagu kolmekümneselt. Eks muidu­ toimusid pillipoodide galeriides pille ja pilli- gi ole ka erandeid. Arvatakse, et orkestrimuu- firmasid tutvustava sarja raames. Oboemäng sikuna on oboemängijal piir kuuekümnenda on Jaapanis au sees, kuna jaapani rahvapilli­ eluaasta juures. de hulka kuulub nasaalse kõlaga oboesarna- Erinevasse stiili ja esituslaadi kuulu­ ne puhkpill. va muusika esitajana püüan muidugi kogu aeg midagi juurde õppida. Ja trostitegemine Maikuus tuleb sul Markoga kontserditurnee saab ju aastatega ainult paremaks minna... Jaapanis. Kas see on analoogiline sellega, (Teatavast professionaalsest tasemest alates kus käisid eelmisel aastal? meisterdavad oboemängijad oma trostid ehk Täpselt. Üksnes selle vahega, et kui läinud Laste Pauli ja Juliaga ning abikaasa huulikud ise. See nõuab aega, meisterlikkust aastal oli mul jaapanlasest pianist, siis tänavu Susannaga Hamburgi kodus. ja mitmeid erinevaid tööriistu.) lähen koos oma hea sõbraga. See tuleb ka pi­ FOTOD ERAKOGUST kem kui eelmine kord. Siis oli kaks kontserti Milliseid muusikastiile eelistad? Kuidas suh­ ja kolm meistrikursust, nüüd on kolm kont­ tud näiteks barokkmuusika esitamisse nn serti ja neli meistrikursust. modernoboel? Käime kindlasti Jaapanis ja Taiwanil, võib-olla ka Hiinas. Või tu­ Arvan, et barokkmuusikat ei pea mängima üksnes barokkpillil, vaid leb selle asemele Korea. seda võib vabalt teha ka modernoboel, mille tehnilised omadused on hoopis paremad. Kui Bachi mängitakse klaveril... Milliseid plaane lähitulevikuks pead? Erinevate stiilide interpreteerimises on palju avastada. Moodne Järgmisel sügisel tahaksin Marko Martiniga teha plaadi, kui võima­ muusika mulle meeldib, aga mitte väga suures koguses. Kontsertidest lik. Mõttes on kaks varianti - kas mängida prantsuse muusikat või meeldib mängida näiteks Erik Nordgreni oboekontserti, see on hu­ teha programm virtuoossetest teostest. Esimese plaadina oleks vii­ vitav põhjamaine muusika. Olen teinud palju koostööd NYYD mane ehk huvitavamgi. Ensembleiga. Ka vanamuusika meeldib - Telemann, Vivaldi, Bach. Üritan olla interpreedina võimalikult mitmekülgne nii repertuaari Me kõik vajame kohta, kus ennast uuesti laadida. On see sul ole­ mõttes kui ka tegevuse poolest, olla orkestrimuusik, kammermuusik, mas? solist. Kunagi kindlasti ka õpetaja. Eks ta nüüd vaikselt hakkab olema seal Hamburgi kodus, Saksamaal... Aga Tallinnas on mul ka korter olemas, Pääskülas, kus

в muusilta 5/2006 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD vabakutseline * Matusemuusikast ooperidiiva Erika Sunnegärdh * Lionel Bringuier - noor talent dirigentide seas * Riccardo Muti naudib vabakutselise staatust

• Üks hiljutine debüüt Metropolitan Operas flööti või oboed, vaid elus inimesi." ei anna ega anna muusikakriitikuile rahu. • Aastapäevad tagasi La Seälaga lõpparve tei­ Kõlapinnalt võrduvat see kümne aasta ta­ nud Riccardo Muti naudib vabadust, lü­ guse Roberto Alagna debüüdiga Puccini hiajalisi töölepinguid, võimalust juhatada "Boheemis". Sedapuhku on päevakange­ tipporkestreid, ilma et oleks ühegi kollek­ laseks rootsi päritolu Erika Sunnegärdh, tiivi hingekirjas. Nii Euroopast kui ka lom­ teatrilavadel veel vähe tuntud, ent ütlema­ bi tagant on Mutit üritatud ametisse värva­ ta paljutõotava tulevikuga sopran, kes asen­ ta, seni pole maestro ühegi siduva pakku­ das Karita Mattilat Beethoveni "Fidelio" misega veel soostunud. Samas on ta tänavu Leonore rollis. Võimalik, et kunagi vända­ jõudnud Viini filharmoonikute, Prantsuse takse Sunnegärdhi elust täispikk mängu­ Rahvusorkestri, Londoni filharmoonia, film või kirjutatakse ooper. Dramaatilist Üks hiljutine debüüt Metropolitan Philadelphia ja Chicago sümfooniaorkest­ materjali jätkub. Juba praegu pajatatak­ Operas ei anna muusikakriitikuile rahu. ri, Baieri ringhäälingu sümfooniaorkest­ se temast Tuhkatriinust printsessiks kaano­ Päevakangelaseks on rootsi päritolu Erika ri ette. Pikim lepe, neli nädalat hooaja jook­ Sunnegärdh, teatrilavadel veel vähetuntud, ni reeglistikku järgides. Neljakümneaastane sul, seob Mutit New Yorgi filharmoonikute- ent ütlemata paljutõotava tulevikuga sopran. Sunnegärdh pole New Yorgis uustulnuk. ga. Vabad hetked kuluvad tal unustatud va­ Kõigi võimaluste linna sattus ta põgenikuna. na avastamisele. Muti päevad mööduvad Kõlab üsna uskumatult, aga laulupedagoo­ Napolis toomkiriku konvendis. Konvendi gide laps tegi kodust sääred ja läks esime­ vanim fond, kus bibliotekaarina on tegutse­ se hooga New Yorki tantsu õppima. Kaunite nud ka Giambattista Vico, on Muti sõnul au­ kunstidega tegeldes sattus ta aga elatist tee­ tograafidest tulvil. Muti hellitab mõtet tulla nima hoopis ettekandja, giidi ja matusemuu- järgmisel hooajal Salzburgis Pfingstfestspiele on tõtt-öelda nukk mis nukk. Seda muidu­ sikuna. Veel kaheksateist kuud tagasi ser­ raames välja 18. sajandi Napoli muusikale gi seni, kuni ta fotolt vastu vaatab. Bringuier veeris noor daam tujuküllaste pulmatsere- pühendatud metafestivaliga. Kunagiste ku­ on pärit Nizzast muusikute perest, nelja­ mooniate aegu vahuveini, kurbadel kogune­ ninglike pealinnade Napoli ja Viini kultuu­ selt asus ta õppima klaverit ja tšellot, laia­ mistel lohutas leinalisi lauluga. Metropolitan risidemete elustajana asuks festival avasta­ põhjalise muusikahariduse kujundas aga Operasse sattus Sunnegärdh James Levinei ma Scarlatti, Cimarosa, Paisiello, Traetta, Nizzas, Monte Carlos ja Cannes'is maast eestkostel. Piccinni, Jommelli, Fioravanti ja paljude madalast sümfooniakontserte külastades. teiste Napoli koolkondlaste pärandit, ko­ Kolmeteistkümneaastaselt jätkas ta tšello- • Ma ei ole päris kindel, et see on lausa aja gu seda hunnitut küllusesarve, mille va­ õpinguid Pariisi Rahvuskonservatooriumis märk, aga millegi väga olulise märk on see ral, kui nimetada vaid väheseid, on kasva­ ning aasta hiljem alustas sealsamas ka diri­ kindlasti, et dirigendipuldis seisavad aina nud Haydn, Mozart, Schubert ja milleta eu­ geerimisega. Vana tõde, et dirigendiks kas­ nooremad ja paimad näod. Kusjuures neid roopalik muusikakultuur oleks sootuks tei­ vatakse orkestri ees, peab paika ka Bringuier' vanainimeselikku küpsust varjavaid poi- ne. Avateosena plaanib Muti Napoli vaimsu­ puhul: õpingute algfaasist peale oli tal kord sunägusid on suurtel lavadel üha rohkem. se ehedaima esindaja Domenico Cimarosa nädalas võimalus orkestriga harjutada. Kahe käe sõrmedest ei piisa, et kõiki kok­ "Don Calandrino tagasitulekut". Ligi ne­ Nooruke prantsuse muusika autoriteet, keda ku arvata. Järjekordne lapsepõlvega vae­ li aastakümmet Austria muusikaeluga seo­ tänavu oodatakse esinema Tšehhi, Soome, valt ühele poole saanu on üheksateistküm­ tud napollane Riccardo Muti sobib tõesti Rootsi ja Saksamaale (Dresdeni Staatskapelle neaastane Lionel Bringuier, kes 23. sep­ ajaloolisi kultuurikontakte sõlmima. Ühtlasi etteotsa) ning kelle huvide eest seisab seesa­ tembril 2005 pärjati Besanconis rahvusva­ hoogustaks Muti kavandatav ka Salzburgi ma Londoni agentuur, kes igapäises olelus- helise dirigentide konkursi võitjaks. Toonase Pfingstfestspiele't, mille Herbert von Karajan ja lavavõitluses esindab Claudio Abbadot, jõuproovi noorima finalisti Bringuier' saa­ asutas omal ajal suure suvefestivali eelmän­ Simon Rattle'it ja Bernard Haitinki, iseloo­ vutus oli seda uhkem, et juba veerandsa­ guna, ent mille programm on viimastel hoo­ mustab oma suhet orkestriga järgmiselt: da aastat polnud võitjaks kuulutatud prants­ aegadel sära minetamas. last. Üheksateistkümneaastane Bringuier "Minu meelest pillimehed tajuvad, et ma tõepoolest austan neid, et ma ei juhata mitte

muusika 5/2006 7 ja võõrmõjude eest, ent mida hapnikuvaru- de täiendamise nimel aeg-ajalt ka maailma­ le avatakse. Ja kui lisada, et Lupu esinemis­ te aegu ei tohi pildistada; et otseülekanded keelab ta ära põhjendusega, et kontsertesitu­ se tingimustes võib eetrisse sattuda üht-teist juhuslikku; et orkestriproovid toimuvad ala­ ti suletud uste taga ning kontserdieelne ma­ distamine ja hilisem kiibitsemine pole üld­ se mõeldav, siis kokku võttes jääbki temast mulje kui erakust, kelle täiusliku sisekosmo- se tahkudelt heiastub kaunissfääride lõputu galaktika. Petlik mulje. Sest Lupu mäng vai­ gistab üldse igasuguse muljendamissoovi, kustutab tahtmise traditsiooniliselt mõtteid vahetada või arvamust avaldada. Aprilli al­ gul mängis ta Torinos Beethoveni Neljandat klaverikontserti. Orkestripartiis ei toimunud midagi sellist, mis oleks pannud hinge kri­ peldama, Lupu klaverimäng aga tegi kuidagi väga rahutuks - tahtnuks küsida, kas ta ikka on pärit maistelt laiuskraadidelt? Teate ka, kuidas Radu Lupu klaveri taga istub? Klaveritoolile pole tal muid nõudeid, kui et iste peab olema madal. Mulje põhjal (taas!) sobiks talle iga suvaline taburet. Aga kui ta seal juba istub, siis nagu peajumal jä­ ril.

• 29. aprillil saab Zubin Mehta 70-aastaseks. Mehta talendi üks tänuvõlglasi, Tel Avivi sümfooniaorkester korraldas maestrole ju­ Arturo Benedetti Michelangeli preemia läheb sel aastal rumeenlasele Radu Lupule, kellest ba aprilli algupoolel juubelit ennetava gala- võib jääda mulje, et nagu muusikud vahel ikka, nii elab ka Lupu omaenese maailmas. See mulje on petlik: Lupu klaverimäng teeb kuulaja kuidagi väga rahutuks ja paneb küsima, kas ta õhtu, kus kõlas Weberi, Mozarti ja Berliozi ikka on pärit maistelt laiuskraadidelt. looming. FOTOD INTERNETIST • Kõigile neile, kelles Lihula monument või Eesti vabariigi aastapäeva paraadil haakristi- kut kandnud kaitseväelane tekitavad nii- või naasuguseid emotsioone. Lähimineviku haa­ . Tuleva aasta 27. märtsil 80 aasta juubelit hüvastijätnu! vu osatava sümboolika ärakeelamine ja tau­ tähistav Mstislav Rostropovitš ei kavatse Lahkumisest on teatanud ka maestro nimine pole ainuüksi Eesti asi. Teema kerkib solisti staatuses enam lavale tulla. Tema vii­ Wolfgang Sawallisch - jätkamist ei võimal­ mujalgi päevakorrale - Itaalia ja Hispaania maseks sooloesinemiseks jääks seega mul­ da tervis. Santa Cecilia Rahvusakadeemia jalgpallistaadioneid Moskva Suures Teatris. lu 5. mail Viinis toimunud kontsert, kus es- teatel on Sawallisch ära öelnud maikuised Viimase fassaadilt ning pealoožilt kõrvalda­ maettekandes kõlas Krzysztof Penderecki kontserdid Roomas, pulti astuvad Carlo takse õige pea NSVLi vapp ning renoveeri­ Tšellokontsert. Rostropovitš kavatseb jätka­ Tenant ja Nicola Luisotti. mistööde käigus ennistatakse teatrihoonet ta vaid dirigendina ning kahe lähima hoo­ selle algusaegadel märgistanud Romanovite aja töökalender on tal juba lootusetult täis. • Arturo Benedetti Michelangeli preemia, dünastia tunnused. Pealtnäha asendatakse Lahkujate siiruses põrmugi kahtlemata ar­ mis antakse üle kevadiselt toretseva ja pilla­ üks atribuutika teisega. Vahetegijaks on aga van siiski, et hüvastijätu-uudiseid tuleks võt­ va programmiga Brescia & Bergamo pianis­ vahetu valulahe. ta teatava mööndusega, ja ühtlasi lootus­ tide festivali aegu, läheb sel aastal rumeenla­ rikkalt. Elu on näidanud, et enamikul neist, sele Radu Lupule, kes pole eales andnud in­ • 16. aprillil tähistas oma 79. sünnipäeva kel viimne kontsert jutu järgi antud, läheb tervjuusid ja kellele rääkimine paistab ole­ selle ilma auväärseim huvipianist - paavst loobumistuhin mõne aja pärast üle ning vat täiesti vastumeelne tegevus. Võib jää­ Benedictus XVI. Opus Dei Austria noor- kui mitte muus vormis, siis vähemalt täht­ da mulje, et nagu muusikud vahel ikka, nii tesektsioon kinkis seks puhuks Joseph päevade, tuluõhtute ja heategevusesine- elab ka Lupu omaenese maailmas, pedantse Ratzingerile Sacheri tordi, mida ehtis mi­ miste raames tehakse peatselt come back. valiku tulemusena peensusteni kujundatud niatuurne šokolaadist tiibklaver. Maiustust Niisiis pöidlad pihku, et naaseks järjekordne keskkonnas, mida kaitstakse sissetungide nähes olevat Püha Isa jäänud keeletuks.

8 muusika 5/2006 IMPRESSIOONID Sisevaatlused ja eneserefleksioon Eesti muusika päevad 2006 KERRI KOTTA muusikateadlane

ida üks pooljuhuslikult kontserdi­ On selge, et traditsiooniliselt passiivne heliloojaks, millega kaasnes tema erineva­ saali sattunud kuulaja muusikalt hoiak sellise muusika suhtes enam ei töö­ test loomeetappidest pärit teoste esitami­ Mootaks? Võin loomulikult eksida, ta. Muusika kui sõnumi ja kuulaja kui sõnu­ ne, võimaldas publikul võib-olla esmakord­ kuid mulle näib, et sageli on sellise kuulaja mi vastuvõtja suhe on siin ümber pööratud. selt jälgida tema helikeele arengut avaramas suhe muusikaga pigem passiivne ja äraootav. Aina rohkem peab just kuulaja olema see, perspektiivis. Kuigi Tulve näib olevat heli­ Ilmselt ootab selline kuulaja, et muusika val­ kes oma aktiivse hoiakuga teose suhtes selle looja, kelle muusikas ei ole toimunud tera­ lutaks meeli, haaraks. Tegemist on seega ala­ sisuga täidab. Teos on potentsiaalse kuula­ vaid stiililisi ja maailmavaatelisi pöördeid teadlikult alistuva hoiakuga. Kusjuures näib, ja jaoks eelkõige võimalus enda maailmata­ (tema näol on tegemist end üsna varakult et kohati on sellise kuulaja soov alistuda jus midagi muuta. Kas aga kuulaja seda või­ leidnud kunstnikuga), on tema muusika tei­ peaaegu masohhistlik: üllatuslikult saavad malust kasutab, ei sõltu enam tegelikult teo­ nud viimase 10-12 aastaga läbi siiski olulise kõige tormilisema aplausi mõnikord just sel­ sest, sest kartusest muutuda naeruväärseks arengu. Eriti selgelt võis seda tajuda Tallinna lised teosed, mis on kõige edukamalt suut­ ei julgeta muusikas viimasel ajal võtta ava­ Metodisti kirikus toimunud autorikontser­ nud publiku kallal toorutseda. Heakskiitev likult heroilisi poose. Teos jääb oma lõpma­ dil, kus kõlas valik erineval ajal kirjutatud vastuvõtt pole sel juhul põhjustatud mitte tus delikaatsuses kuulaja suhtes paratamatult teostest. Võrreldes selliseid teoseid nagu niivõrd muusika kvaliteedist või selles peitu­ neutraalseks, aga samas ka demokraatlikuks, "Phainomenon" ja "Exodus", mis pärinevad vast ideest, kuivõrd teatavast, sageli enesele olles sellisena oma aja täiuslikuks väljendu­ aastatest 1989-1990 ja 1992-1993, ning "si- teadvustamata animaalsest aukartusest teo­ seks. lences/larmes", mis on valminud aastal 2006, ses peituva loomaliku jõu ees. Muidugi on hoovused, mis kujunda­ oli tajutav erinev lähenemine teose kõla­ Kas ja kuidas võiks sellise kuulajaga su­ vad eesti muusika päevade repertuaari, üs­ ruumi ülesehitamisel. Kui oma varasemates helda eesti uus muusika? Ilmselt ei ole kom­ na erinevad. Peamiselt domineerib siin kaks teostes nägi helilooja lahendust erinevate he­ munikatsioon siin võimatu, kuid paratama­ vastandlikku jõudu: ühelt poolt on tegemist likomplekside (harmooniate, helimaastike) tult toimub see teatavate raskustega. Põhjusi eesti heliloojate uudisloomingu omamoo­ ülesehitamises, mille puhul mängisid vähe­ selleks on mitu. Esiteks võib eesti uut muu­ di ülevaatenäitusega, mida sellisena annab malt koloriidi mõttes olulist rolli ka helide sikat aastal 2006 pidada oma olemuselt pi­ edukalt kõrvutada teiste kunstivaldkondade vahel tekkivad intervallid, siis praegusel ajal gem introvertseks. Varjatus ja ümbernurga- analoogiliste üritustega, teisalt aga on aasta­ leiab helilooja kogu teose arenguks vajaliku ütlemine näivad olevat normiks. Muusikat aastalt muutunud aina olulisemaks festivali materjali üksikheli seest. iseloomustab konkreetsete piiride ja teravate oma nägu, profiil, millega see teistest eristub. Helijärgnevust ei näi Helena Tulve teos­ vastanduste vältimine. Seetõttu ei soovi sel­ Selle üheks väljenduseks on näiteks festivali tes enam ammu määravat mingid välised, lise muusika looja sageli oma "sõnumit" sel­ helilooja traditsioon. abstraktsemat laadi printsiibid, nagu näiteks gelt defineerida, eelistades jätta selle kuulaja Tänavu oli festivali heliloojaks Helena teatavate laadide või intervallide eelistamine, vaimus vabalt tõlgendatavaks ja interpretee- Tulve. Sellist valikut saab pidada üsna oo­ vaid pigem üksikheli sees toimuva "elu" enda ritavaks. tuspäraseks: esiteks on Helena Tulve üks sisemine arenguloogika. Liikumine ühelt he­ Teiseks ei suru eesti uus muusika end edukamaid noori eesti muusikuid ja teiseks lilt teisele ei ole mitte niivõrd helilooja tah­ üldreeglina kuulajale peale. Ta ei ole agres­ esindab ehk just tema puhtamalt kui keegi te poolt loodud algimpulss (traditsioonilises siivne ega domineeriv; ta ei ürita pealetükki­ teine nn üheksakümnendate põlvkonna vai­ mõttes motiiv), mis helitöö kui sellise alles valt kuulajaga suhelda, vallutades tema sise­ mu, seda hoiakut, mis näib hetkel, hoolima­ peab käivitama, kuivõrd juba üksikheli sees muses aktiivselt uusi territooriume. Tegemist ta suhtelisest stiililisest kirevusest, eesti uues aset leidnud protsessi tulemus. Nimetatud on muusikaga, mis kuulajat eriti justkui "ei muusikas kõige enam valitsevat. Üldisemas protsessi võib kirjeldada kui üksikheli sise­ sega", ta kõnetab kuulajat hääletult nagu pri- mõttes võib seda hoiakut kirjeldada kui eri­ mise küpsemise ja kasvamise lugu: ülemi­ vaatruumi ilmunud esmapilgul neutraalne list suhtumist üksikhelisse, mille sisemise nek ühelt helilt teisele toimub siis, kui üksik­ objekt. Sel objektil ei näi olevat tingimatut potentsiaali (taas)avastmine on toonud ees­ heli saab "sisemiselt küpseks", kui see enam soovi, et teda lähemalt uuritaks, temaga tea­ ti muusikasse (tagasi) oluliselt peenenenud n-ö enda sisse ära ei mahu. Kirjeldatut võib tavasse suhtesse astutaks, ta näib olevat kuu­ tämbritaju. võrrelda ka punga puhkemise või seem­ laja suhtes isegi ükskõikne. Helena Tulve valimine festivali ne idanemisega. Just seetõttu saabki öelda,

muusika 5/2006 9 Elav klassik Udo Kasemets. et helilooja ei kasuta helisid lihtsalt kui va­ festivali traditsiooniline "Mammutkontsert". teoses mängiti humoorikas võtmes läbi in­ hendeid, st traditsioonilisel viisil mingite Kontserdi esimene paneel keskendus pilli­ terpreedi, pilli ja elu vahekorrad. Kontserdi ideede või mõtete edasiandmiseks, vaid heli dele, millele on omane kas äärmuslik regis­ kolmandas paneelis leidis sõna "pill" aga ise ongi eesmärk. Kokkuvõtlikult: ehkki kõ­ ter (kontrafagott, bassklarnet), suhteliselt hoopis metafoorilisema käsitluse: siin kes­ la kui muusikalise arengu peamine kandja vähene kasutamine akadeemilise kontsert - kenduti eelkõige sellisele instrumendile, on Helena Tulve muusikas olnud alati olu­ pillina (steeJ-kitarr, kannel) või lihtsalt oma­ mis peaks inimeses muusikat kuulates kaa­ line, on vahendid kõlaruumi ülesehitamisel pärane tämber (inglissarv). Et lasta kuulajal sa helisema. Muusikateoseks, mis kuulaja­ muutunud konventsionaalsemast isikupära­ keskenduda just konkreetse pilli tämbrilis- te sisemisi keeli pidi puudutama, oli Märt- semaks ja kõlakesksele mõtteviisile omase­ tele võimalustele, olid kõik esimeses panee­ Matis Lille suurele trummile ja lindile kir­ maks. lis kõlanud palad sooloteosed. Tõnu Kõrvitsa jutatud "Lindudele". Kummalisel kombel Teiseks vahendiks, millega festival oma poeetiline stiil leidis siin orgaanilise väljundi sulandusid siin teose lõppedes algselt üsna nägu on otsinud, on teemakontsertide kor­ sfeeZ-kitarrile kirjutatud teoses "Blues for...", eraldi seisnud suure trummi ja lindi muu­ raldamine. Sel aastal oli üheks peateemaks Rein Rannapi "Rosaarium" inglissarvele oli sikaline materjal kuulaja teadvuses kokku pill. Pilli kui sellise tähtsus on viimasel ajal oluliselt introvertsem sellest, mida tema su­ mingiks kõrgema tasandi tervikuks. Kogu pidevalt kasvanud, see on aga põhjustatud lest tavaliselt oodatakse, Kristjan Kõrveri pa­ "Mammutkontserti" tsementeeris noorte juba eespool mainitud tämbri ja kõla rolli la nr 9 kandlele tsüklist ".. .notae..." üllatas muusikute uute pillide ehitamise aktsioon, olulisest suurenemisest nüüdisaegses muusi­ pilli võimaluste meisterliku ärakasutamisega, milles võis tajuda ka sümboolset akti kujuta- kas. Pillikeskne lähenemine seab tänapäeva nagu ka Malle Maltise kontrafagotile kirju­ maks helilooja (kah omamoodi pilli) valmi­ helilooja suhteliselt suurde sõltuvusse inter­ tatud (vaimset?) õhupuudust vastustav teos mise ja küpsemise ühtaegu vaevalist ja män­ preedist, mistõttu teose ettekande õnnestu­ "0,01% 02" ning Mirjam Tally mängualdis gulist protsessi. mine oleneb aina enam sellest, kui hästi on bassklarnetiteos "Pihlakate meri". Festivali küpsemisest annab tunnistust helilooja pilli võimalustega tuttav ning kui Kontserdi teises paneelis sai pillist oope­ ka selle oluliselt suurenenud (enese) refleksi- edukalt suudab ta oma ideid mängijale sel­ ri peategelane, ettekandele tuli Alo Põldmäe oonivõime. Üheks näiteks võib pidada kont­ gitada. lühiooper "Kontrabass-kuningatütar". Enn serti Tallinna Laululava panoraamsaalis, mis Eelkõige oli pillitemaatikale pühendatud Vetemaa vaimukal libretol põhinevas lava­ püstitas üsna teravalt küsimuse, mida tege-

10 muusika 5/2006 Elleri preemia laureaati tunneb vanameistri Heliloojad isekeskis. Märt-Matis Lill ja Helena Tulve Kanuti gildi saalis. voolitud jalutuskepist. Ülo Krigul (EMP üks kunstilisi juhte) ja Tõnu Kõrvits Teatri- ja Muusikamuuseumis. likult mõistetakse sõnapaari "eesti muusika" mat rolli. Üks eesti ja välisheliloojate teos­ ma teosed kuulajale värskeks muutis, olgugi all. Samuti võis selles näha mõtisklust ees­ te kontsert toimus ka Niguliste kiriku Püha et selle suuna puhul on tegemist juba sisu­ ti muusika päevade kui tavapublikule vahest Antoniuse kabelis. Seal kõlanud eesti muu­ liselt moodsa muusika klassikaga, järelkaja­ liiga elitaarseks muutunud festivali imago sika, Mart Sumeri "Jäätunud varjude" mes- ga ühest praeguseks peaaegu kadunud ajast üle. Ja lõpuks võis selles tajuda ka omamoo­ siaeniliku varjundiga harmoonia, Helena koos Lääne vasakpoolsuse, hipide, lillelaste di cawp'ilikku üritust, kus klassikalise koo­ Tulve "Valvaja" pingestatud ootus ja Lauri ja tundub, et ka usuga, et seda maailma on riloomingu asetamine nüüdismuusika kon­ Jõelehe "Ampla" meditatiivne karakter, haa­ üldse võimalik paremaks muuta. teksti aitas kaasa mõlema uuelaadsele ja ta- kus orgaaniliselt esituskohaga. Üldisest to­ Sel aastal toimus eesti muusika päeva­ vakriteeriumidest vabamale väärtustamisele. naalsusest langes pisut välja Igor Garšneki de raames teist korda rahvusvaheline Lepo Positiivse külje pealt tuleks veel mainida, et "Quadra", mille puhul jäi kohati mulje, et he­ Sumera nimeline heliloomingukonkurss. üldiselt polnud heliloojad teoseid luues et- lilooja on liiga kergekäeliselt rahuldunud iga Finaali jõudnud teosed tundusid sel aas­ tekandekoosseisudele lõivu maksnud, mille esimese pähetuleva mõttega. tal olevat üheülbalisemad, kuigi kahtlema­ tulemuseks oli kõrge kunstiväärtusega muu­ Festivalil (taas) avastati ka eesti muusika ta olid kõik professionaalselt tehtud. Aga sika. ajalugu. Von Krahli Teatris toimunud välis- enamiku puhul tekkis tunne, et kõike seda Festivali korraldajate soovist eesti muu­ eesti uue muusika klassiku Udo Kasemetsa ollakse juba mingisuguses variandis kuul­ sikat laiemalt mõtestada annab tunnis­ (1919) kontsert oli ilmselt paljudele esi­ nud. Konkursi võidutöö, Hongkongis ja tust ka välisheliloojate teoste suurenev hulk mene põhjalikum kokkupuude selle oma­ USAs tegutseva helilooja Pui-shan Cheungi programmis. Välisheliloojate loomingut pärase mehe loominguga. Udo Kasemetsa teos "Dai pai dong" eristuski teistest min­ esitati eelkõige Kanuti gildi saalis toimu­ positsiooni muudab erakordseks tema gi sisemise huumori ja vabama suhtumise­ nud prantsuse Ensemble Alephi ja Tallinna cageilik aja- ja vormikäsitlus, millele ees­ ga muusikasse. Teised teosed, itaalia heli­ Kunstihoones aset leidnud Ansambel U: ti muusikas alternatiivi leida on üsna ras­ loojate Luca Antignani "Spira mirabilis" ja kontserdil. Kuulates eesti heliloojate teoseid ke. Helilooja teoste "Calendar round", "90+: Andrea Portera "frammenti ti umani... e di - Äge Hirve "Trois fragments du temps" memoryechoes of John Cage" ja "EMIT: luce", malaisia helilooja Kee-Yong Chongi ja Helena Tulve "In a nakht fun yeridah" EnergyMassInteracT" kuulamise tegi nau­ "Timeless metamorphosis" ja USA helilooja ("Languse ööl") Prantsuse ansambli kont­ ditavaks nende intellektuaalne erksus, var­ Brian Buchi "Shadows from an underwater serdil ning Tauno Aintsi "lfilm" (siinkirju­ jatud provokatiivsus, ka aktiivne soov pub­ forest", lahkasid tõsimeelselt (selline mulje taja arvates üks festivali säravamaid teoseid) likuga suhelda - omadus, mis kaasaegsetel, jäi vähemalt annotatsioonide põhjal) süvafi- ja Märt-Matis Lille juba eelmisel NYYD- krüptilistel ja liialt enesesse sulgunud teostel losoofilisi ja -psühholoogilisi või arenguteo- festivalil kõlanud teos "Mu nuttev hääl on sageli puudub. Samuti oli sümpaatne kuul­ reetilisi probleeme. sügistuul" - paralleelselt välisheliloojate dud teoste varjatud sotsiaalsus ja valmisolek Seoses eri kunstiliikide üheaegse kasu­ teostega, jäi mulje, et võrreldes prantsuse ennast positsioneerida, võtta hoiak maail­ tamisega tuleks peatuda Katariina kirikus ja soome heliloojatega mängivad intellek­ ma ja ühiskonna suhtes, ning omadus keel­ toimunud Hortus Musicuse ja ZUGA ühen­ tuaalsemat laadi kaalutlused eesti helilooja­ duda enda nägemisest suletud ja eraldatud datud tantsijate kontserdil, kus tulid ette­ te tööprotsessis kas väiksemat või varjatu­ üksusena. See oli ilmselt uudishimu, mis te­ kandele Galina Grigorjeva "Valge prelüüd

muusika 5/2006 11 on neid kahte koos eksponeerida? Esiteks ta­ kistab see korralikult keskendumast nii ko­ reograafiale kui ka muusikale, teiseks aga alahindab publikut, kes justkui ei oleks või­ meline muusikat ilma seda visualiseeriva garneeringuta mõistma. Eesti muusika päevad on olnud EMTA kompositsiooniüliõpilastele alati oluline loo­ mingut tutvustav foorum. Kadrioru lossis toimunud üliõpilaskontserdi kohati eklekti- lisevõitu ilme andis üsna hea ülevaate sellest, mida praegu õppivad heliloojad muusikas väärtustavad. Saadud pildi põhjal jäi mul­ je, et suurimale heliloojate grupile näis min­ gis üldisemas mõttes olevat oluline joondu­ da praeguse eesti muusika mainstream i jär­ gi. Nii Mariliis Valkoneni "Nausea", Juliana Kuklini "Keeristorm", Kristo Matsoni "On tume ja nii sume öö..." kui ka Monika Mattieseni "Iga sajas sekund vahetab suun­ da" keskendusid eelkõige tämbrile ja regist­ rile ning nende muutumisele ajas. Oli ka he­ ZUGA ühendatud tantsijad festivali avaõhtul Katariina kirikus. liloojaid, kes proovisid mõelda autonoom­ semalt (Liis Jürgensi "Pendel") või kes ei näi veel olevat leidnud oma taotlustele lõpu­ ni veenvat vormi (Liisa Hirschi "Enne sõ­ nu", Aive Alveuse "G."). Lõpuks sai kuulda ka liigsest haridusest "rikkumata" ja seetõttu ootamatult värskelt mõjuvaid teoseid (Jaan Siku "Paavst ja koer") ning eesti muusika veendunud autsaiderit, Vselovod Pozdejevit (kaks pala tsüklist "Seitse kolmehäälset pa­ la"). Eesti muusika päevadest kõneldes ei minda tavaliselt mööda ka lõppkont- serdist, mis seekord toimus planeeritud Kultuuritehase Polymer katlamaja asemel tehnilistel põhjustel Estonia kontserdisaa­ lis. Esimesena kõlanud teose, Helena Tulve "Sula" puhul saab kõnelda juba teatavast esitustraditsioonist. Seekordse, Paul Mägi ja ERSO esituse peamiseks märksõnaks võib pidada reljeefsust, teose polüfoonilis­ te liinide maksimaalset esiletoomist. Eino Tambergi Teise trompetikontserdi omapära­ seks küljeks on solisti (Indrek Vau) vahekord orkestriga. Muusika näis olevat täis kuulajale hoomamatuid takistusi, mis ei lasknud so­ listil ennast orkestrist lõplikult lahti rebida. Igaühel oma pill. Rühmituse "Bunch of Idiots" liikmed tõestasid, et ka dušist, kapsariivist ja Kuigi Ülo Kriguli teose "JenZeits" kaudne arvelauast saab edukalt pille meisterdada ning mängida neil kas või eesti klassikat. Kõlas sarnasus Tulve "Sulaga" võib tekitada kiusa­ Heino Elleri "Kodumaine viis"... tust asetada need kaks teost ühise nimetaja alla, kumab esimesest läbi oluliselt suurem (Jäljendades monsieur Couperini)", Timo kõige Tatjana Kozlova ja võib-olla mingil konstrueerimistahe. Samuti on Ülo Kriguli Steineri "Kiidulaul", mis kõlas kooriteose­ määral ka Timo Steineri teose puhul, kus lii­ teostele omasem hoopis tumedam koloriit na ka Laululava panoraamsaali kontserdil, kumine andis muusikale ka tõesti teatava li­ ja avalikum dramaatilisus. Viimasena kõlas Tatjana Kozlova "Moving nowhere" ja Erkki- saväärtuse. Ülejäänutega näis koreograafia kontserdil Tõnis Kaumanni "Stabat mater". Sven Tüüri "Psalmoodia". Koreograafia kaa­ olevat kas lõdvalt või siis üldse mitte seotud. Helilooja ambivalentne ja pisut stravinskilik samine õigustas end sellel kontserdil eel­ Kui aga sisuline side puudub, siis mis mõtet hoiak religioossete tekstide suhtes on and-

12 muusika 5/2006 et eesti muusika väljuks pisut sagedamini kui praegu sellisest enesekesksest ja tundub et ka ühiskondlikult natuke võõrandunud maailmast, et sinna saaks naasta avalikumalt sotsiaalsed teemad (ka Märt-Matis Lille näi­ liselt ühiskonnateemaline "Lindudele" oli pigem kunstniku subjektiivne, kuigi mõjuv reaktsioon mõnedele traagilistele sündmus­ tele kui nende laiem ja võib-olla ka objek­ tiivsem lahtimõtestamine). Samas tegi festi­ val kahtlemata aktiivset tööd kuulaja kont­ serdisaali meelitamisel. Eesti muusika päe­ vade kajastamine meedias oli tänavu ulatus­ likum kui kunagi varem, mistõttu need üle­ tasid kahtlemata n-ö uudise künnise. Samuti tegi EMP tööd kuulajaga, katsudes tema ta- vahoiakuid muuta või teisendada, avastades uusi kontserdipaiku ning muutes kuulaja ja teose traditsioonilist suhet.

RS. Siinkirjutaja jaoks algasid eesti muu­ sika päevad tegelikult juba päev varem Küberstuudio kontserdiga Kumus, kus tu­ li ettekandele Jüri Reinvere ja Monika Mattieseni (flööt) multimeediaeten­ Festivali lõppkontserdiks sõitis Tallinna didgeridoo-virtuoos Tommy Mansikka-Aho, et soleeri­ dus "Long Tide". Kontsert kuulus sar­ da Helena Tulve teoses "Sula". FOTOD TAAVI KULL ja "KuMu Kumus" (ehk kunst ja muusika Kunstimuuseumis). Erinevalt Küberstuudio viimasest NYYD-festivali kontserdist, kus nud ka seda teost komponeerides omapärase esialgsete teetähiste mahapanekuni. kõlanud teosed olid üksteisega üsna lõdvalt neoklassitsistliku sulami. Tervitatav on festivali jätkuv trend otsida ja mõnikord isegi formaalselt seotud, on lii­ Festival oli sellel aastal ka pisut haridus- ja avastada uusi kontserdipaiku. Tavapäraste gutud arvestatav samm edasi etenduse in­ likuma ja akadeemilisema suunitlusega kui saalide vältimine näitab soovi asetada kuu­ tegreerituse ja läbikomponeerituse suunas. tavaliselt. Nimelt tutvustasid kolm heliloo­ laja uude, mõnikord isegi pisut ebamugavas­ Etenduse alguse kaleidoskoopilistest frag­ jat, Norrast pärit Rolf Wallin, festivali heli­ se keskkonda, et sellega tema kuulamishar- mentidest kasvatati välja grandioosne baro- looja Helena Tulve ja Erkki-Sven Tüür, oma jumusi teisendada. Festivali juhtideena võib kilik kulminatsioon ja kuigi lavastuslike de­ loomingut ja selle köögipoolt. Rolf Wallini seega välja tuua ka kuulaja teadliku inspiree- tailide rohkus (millest mõned, nagu näiteks sõnavõtust jäi mulje, et üks põhjus uusi rimise. Nimetatud idee leidis rakendust veel lendav flööt, olid tegelikult väga head) hak­ kompositsioonitehnikaid leiutada on eelkõi­ ka niisuguses projektis nagu Märgo Kõlari kas mingil hetkel juba tervikut lõhkuma, jäi ge iseennast inspireerida. See on võimalus "Sündi sisikond" ("Mammutkontserdil"). kogu etendusest positiivne üldmulje. vaadata vana tuttavat materjali uuest vaa­ Teose ja kuulaja interaktiivsele suhtele, mi­ Ja mitte väga kaua pärast eesti muu­ tepunktist. Nii mõnegi näite puhul sugenes da võib samuti vaadelda ühe inspireerimise sika päevade lõppu toimus Kumus sama mõte, et seda oleks vähemalt puhtformaal­ vormina, keskendus oma ettekandes ka juba sarja raames sisult hoopis teist laadi üri­ selt saanud komponeerida ka ilma kogu sel­ mainitud Rolf Wallin. tus - Ursula Saali (saksofon), Anne-Liis le fraktaalse hookuspookuseta, kuid sellisel Kokkuvõtteks. Tänavustel eesti muusika Polli (vokaal), Jaan Toomiku (video) ja Priit juhul poleks ehk teose ideed helilooja peas päevadel joonistusid ehk selgemalt kui vara­ Perendi (heli) multimeediaetendus "Grab sündinudki. Ka Helena Tulve rõhutas oma sematel aastatel välja jõujooned, mis anna­ it". Etendusel tõusis keskmesse kommuni­ sõnavõttudes vajadust teatavate väliste, abst­ vad eesti uue muusika stiililiselt võrdlemisi katsiooni ja selle võimatuse teema. Muidugi raktsemate printsiipide järele eelkõige teo­ kirevale üldpildile oma iseloomuliku varjun­ kandis seda teemat eelkõige Jaan Toomiku se komponeerimise algfaasis, siis kui teos ei di. Valitsevaks suunaks näib olevat omamoo­ video: mobiiltelefoni kui suhtlemisvahen­ ole veel helilooja sees n-ö käima läinud; hi­ di sissepoole pööratud ja süvenev kõlakesk- di kadumine/varastamine (inimeselt on ära lisemates loomeetappides aga vajadus "reeg­ ne muusikastiil, mis ei paista eriti huvituvat võetud tema "hääl"), kõnepidamine piibel­ lite" järele tavaliselt kaob. Lisaks heliloojate­ enese sotsiaalsest positsioneerimisest. Kohati likus tähenduses "kurtidele" kõrvadele jne, le astusid üles ka muusikateadlased Merike sugenesid kahtlused, et kas ei ole siin tege­ kuid seda toetas orgaaniliselt ka saksofoni ja Vaitmaa, Gerhard Lock ja Kerri Kotta, kes mist liiga nartsissistliku hoiakuga. See muu­ vokaali omamoodi kordustesse takerduv ja keskendusid Helena Tulve loomingu eri as­ sikastiil on ühelt poolt väga demokraatlik (ta elektrooniliselt filtreeritud improvisatsioon. pektide analüüsimisele. Nii uue muusika ei suru kuulajale peale mingeid üheselt võe­ analüüs on sageli problemaatiline, sest puu­ tavaid tähendusi), teiselt poolt aga elitaarne duvad kindlad kriteeriumid, mille põhjal se­ (ta ka eriti ei abista kuulajat, ei tule talle vas­ da teha. Seetõttu jõuti siin ehk vaid mingite tu). Festivali kontserte kuulates tekkis soov,

muusika 5/2006 13 IMPRESSIOONID Elamusi keelpillimuusikast ARDO VÄSTRIK tšellist

"Kaljuste & Kaljuste" 17. märtsil Estonia kata oleks kerge, aga samas pole sellel näpu­ kontserdisaalis: Andres Kaljuste (viiul), ga näitamisel mingit mõtet. Võib vaid arutle­ ERSO, Tõnu Kaljuste (dirigent). da selle üle, mis on need tegurid, mis aitavad "Bravissimo! Õnne sünnipäevaks, här• kaasa kontserdi õnnestumisele. On üldteada, ra Vasks!" 9. aprillil Mustpeade Majas: et ERSO on harjunud oma karmisõnalise ja John Storgärds (viiul, Soome), Tallinna kindlakäelise peadirigendiga ning seetõttu Kammerorkester, Juha Kangas (dirigent, on teistel dirigentidel üsna raske muusikute­ Soome). ga kontakti saavutada. Samas iseloomustab Tõnu Kaljustet äärmine spontaansus ning sun, et ERSO mänedžment ta­ energilisus. Sümfoonia algas üsna loiult ning bas kümnesse, pannes orkestri jär­ dirigent ja orkester justkui alles tutvusid tei­ Ujekordse kontserdi pealkirjaks neteisega. Teose edenedes aga pilt muutus, "Kaljuste & Kaljuste". Koik teavad dirigent kolmanda osa alguseks olid muusikud leid­ Tõnu Kaljustet, kuid laiemale avalikkuse­ nud ühise keele ning täiesti õnnestunuks le oli viiuldajast poeg Andres Kaljuste se­ võib pidada finaali, mille energiline iseloom ni veel tundmatu. Kahtlemata tõi see kaa­ sobis nii orkestrile kui ka juhile. sa suure publikuhuvi ning kontserdi eel oli tunda meeldivat ootusärevust (kontserti sal­ Soovides jagada muljeid Tallinna Kammer­ vestas ka ETV). Õhtu esimene teos, Bedfich orkestri ning Juha Kangase kontserdist Smetana elavaloomuline ja virtuoosne ava­ Mustpeade Majas, peab kasutama ainult üli­ mäng ooperile "Müüdud mõrsja" toimis hea võrdeid. Julgen ausalt tunnistada, et sellist avalöögina. Muusikud said parajalt "näpud keelpilli kõlajõudu ning mängu aktiivsust, soojaks" ning publik unustas argitoimetused eriti veel kaasmaalaste poolt, pole siinkirju­ ja keskendus kontserti jälgima. Publik võttis Andres Kaljuste solistidebüüdi taja kaua aega kogenud. Väga suur teene oli Seejärel kõlas mingis mõttes õhtu pea­ ERSO ees soojalt vastu. selles kindlasti dirigent Juha Kangasel, kel­ FOTO ERSO ARHIIVIST teosena Jean Sibeliuse Viiulikontsert op lel endal on tugev keelpillimängualane taust. 47. Siinkohal oleks sobiv tutvustada paa­ Olen kuulnud Kangase juhatatud kontser­ ri sõnaga ka noort viiuldajat. Tallinna te Tallinna Kammerorkestriga juba kümme­ hulikum ning mediteerivam, otsekui eemalt Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve juu­ kond aastat ning kontserdile minnes tean jälgiv, aga ägedates kohtades siiski piisa­ res ning Eesti Muusikaakadeemias Urmas alati, et see, mis tuleb, on fantastiline. Siiski valt usin. Küsitav oli ainult solisti strihhiva- Vulbi käe all õppinud Andres Kaljuste õpib suudab see mind endiselt üllatada ja vaimus­ lik finaali alguses. Oleme harjunud kuulama alates 2002. aastast Stockholmi Väikeses tada. Kangase orkestripartituurid on täiu­ küllalt eraldatud punkteeritud rütmi, kuid Akadeemias viiulit ja vioolat Nina Balabina seni balansseeritud ning läbi kuulatud, mo­ Kaljuste mängis seda vähem artikuleerituna, ning Oleg Balabini juures. Ta on pälvi­ tiivid viimseni välja töötatud. See tähendab mistõttu jäi mulje veidi lohisev. Kuid loomu­ nud mitmeid auhinnalisi kohti konkurssi­ meeletut tööd, mänguoskuste lihvimist ning likult ei rikkunud see head tervikpilti. del nii Eestis ("Con brio") kui ka välismaal käsitöölise kannatlikkust. Kuid sel interpre­ Publiku sooja vastuvõttu vaadates tekkis ("Giovani talenti" ja "Mendelssohn Cup" tatsioonil ei ole kordagi mingit kokkulepi­ mõte, et võib-olla kuulavad inimesed tõe­ Itaalias). Ma ei sooviks liigselt kommenteeri­ tuse maiku juures. Teos sünnib justkui ko­ poolest suurema heameelega oma maa ar­ da käesolevas väljaandes ilmunud poleemi­ hapeal. Ning see teebki elamuse eriti vahe­ tisti kui tundmatut välismaalast. Maailma kat Eesti muusikahariduse olukorrast, kuid tuks. Kangasel, kes on endast alati mõelnud tippe jõuab siia haruharva, kuid miks mitte kontserti kuulates võis tõdeda, et välismaal kui "muusikuid teenivast muusikust", on eri­ anda rohkem võimalust noortele ja andeka­ viibimine on noorele muusikule mõjunud line võime sütitada ka orkestrante ning or- tele eestlastele. Olen kindel, et praegu seoses väga positiivselt. Sibeliuse kontserdi esitus kestriliikmete nii süvenenud musitseerimine õpingutega välismaal viibivad noored viiul­ oli igati õnnestunud. Andrese mängu iseloo­ näitab, et Tallinna Kammerorkestril on väga dajad Juta Õunapuu, Liis Joamets, Mihkel mustab küllalt hea tehniline valmisolek ning suur potentsiaal. Kerem ja Milck Murdvee, kui nimetada vaid väga ilus viiulitoon, mis ei olnud küll liiga Kontserdi algul kõlanud Mozarti Adagio mõnd, suudaksid meile pakkuda samavõrd volüümikas - mõnedes гыШ-lõikudes kippus ja Fuuga c-moll KV 546 on äärmiselt pinge­ huvitavat muusikaelamust. soolohääl orkestri saatesse ära kaduma, kuid line teos, mis oli esitatud väga täpse artiku­ Kontserdi teises pooles kõlanud Johan­ selle kivi võib ka dirigendi kapsaaeda visata. latsiooniga. Kui oleks kuidagi võimalik mõõ­ nes Brahmsi Neljanda sümfoonia ettekanne Oli huvitav jälgida isa ja poja kunstnikuloo­ ta seda energiat, mis sisaldub alati Kangase ei olnud väga veenev, kuid kulges siiski tõus­ muse erinevust. Tõnu jõuliste žestide ning auftakf is\ Ilmselt võiks seda kontsentrat­ vas joones. Otseselt kedagi kritiseerima ha­ kehalise liikumise taustal tundus Andres ra- siooni võrrelda idamaistes võitluskunstides

14 muusika 5/2006 leiduvaga. IMPRESSIOONID Järgmisena tuli ettekandele lä­ ti helilooja Peteris Vasksi 1996- 1997 loodud viiulikontsert "Tälä Kaks peatust kahel gaisma" ("Kauge valgus") John Storgärdsi soleerimisel. (Vasksi muusikuteekonnal kontsert on sama solisti esituses kõlanud ka David Oistrahhi festi­ IA REMMEL valil Pärnus.) Storgärds on kõrg­ Mihkel Polli klaveriõhtu 7. märtsil Estonia kont­ klassi viiulikunstnik, samas ka serdisaalis. Kavas Beethoveni Sonaat A-duur suurepärane dirigent, kes on saa­ op 101, Chopini Skertso nr 4 E-duurja Ballaad nud just Vasksi muusika interpre­ nr 4f-moll, Tubina Ballaad Mart Saare teemale, teerimise eest Cannes'i aasta CD Ligeti etüüdid "Desordre", "White on white", "Are­ auhinna (Ondine ODE 1005-2). en- ciel" ja "Eescalier du diable" ja Šostakovitši Too viiulikontsert on solisti jaoks Sonaat nr 1. tõeline pähkel, sisaldades nii õr­ Tanel Joametsa klaveriõhtu 25. märtsil Tallinna nu ppp-meloodiaid kui ka usku­ raekojas. Kavas Skrjabini Esimene, Teine, Kolmas matult ebatraditsioonilist tehnilist ja Neljas sonaat. Mihkel Polli nõudliku kavaga klaveriõhtu oli tulevärki. Teisalt on see kontsert soliidne ja usaldusväärne. FOTO EESTI KONTSERDI ARHIIVIST nagu lihtne laul, mis saab alguse estis kerkib erinevates põlvkondades ikka vaikusest ning suubub taas vaikus­ ja jälle esile huvitavaid pianiste, kelle tase Tanel Joametsa üsna hõreda publikuga kont­ se. Vahepeal aga kogunevad lai­ Eja arenguvajadused nõuaksid juba Eestist serdil sain üle hulga aja kogeda ja nautida mida­ netena tasapisi kulminatsioonid, avaramaidki võimalusi. Pisut kergem on neil, kes gi üsna haruldast - emotsionaalselt lahtist män­ mis tipnevad sooloviiuli kadentsis. veel õpivad, raskem neil, kes on õpingud juba lõ­ gu ning esitatava põhjalikku tundmist, mis on aja Võrdleksin seda intensiivsuse ning petanud ning asuvad muusikuna leiba teenima. jooksul settinud ning kujunenud veenvalt isikli­ dramatismi poolest Šostakovitši Mihkel Poil on praegu EMTA klaveri eriala I kuks terviknägemuseks. Tanel Joamets on vali­ Esimese viiulikontserdi kadentsi­ kursuse tudeng, parimas õppimiseas, samas oma nud tee, mis esimesel pilgul nagu ei tõotakski tu­ ga. Igal juhul oli see võrratu, kui­ vanuse kohta juba väga kaugele jõudnud. Tema lu tuua, kuid tegelikult saab interpreedi isikupära das solist haaras publiku otsekui mängutehnilised oskused ja teadmised on muljet­ mõõdupuuks. Tal on julgust end ideaalidele pü­ lõa õtsa, mida ei suutnud häiri­ avaldavad. Väga suur maailm on tema ees lahti, hendada. da ei häälekalt vestelnud eakad lähemate aastate jooksul võivad ees oodata kõige Skrjabin on uusromantismi ja sümbolismi kuulajad ega korduvalt helise­ huvitavamad muutused. Muutusi võis täheldada ideaalide kandja muusikas. Need saja aasta ta­ nud mobiiltelefonid (taas kord tu­ ka sellel õhtul. Uueks jooneks Mihkel Polli män­ gused, palavikulised, tollal väga moodsad kuju­ li Mustpeade publiku pärast häbi gus on lisandunud soliidsus. Soliidne on kindel, telmad on tänapäeval üsna kauged. See "kunst tunda). Kontserdi muutis tähele­ usaldatav ja väärikas, see tähendab liikumist suu­ kunsti pärast" oli oma endassekapseldunud ilus panuväärseks asjaolu, et kohal vii­ rema küpsuse suunas. elukauge, teadlikult kaugenenud, kuid ärritavalt bis ka tänavu 60 aasta juubelit tä­ Kontserdi esimene teos, Beethoveni Sonaat kaunis. histav Peteris Vasks. A-duur op 101 kõlas Mihkel Polli esituses üllata­ 25. märtsil kuuldud neli esimest Skrjabini Teises pooles kõlanud valt malbelt ja mozartlikult. Kõikjal valitses peh­ klaverisonaati kavatsetavast projektist "Koik Tšaikovski Serenaad oli ebatava­ me, laulev värving, ka kiiretempolistes episoo­ Skrjabini klaverisonaadid" oli väga õnnestunud line oma üsna krapsakate tempo­ dides ei muutunud kujundid teravaks. Kahest skrjabinliku mõtteviisi arendus. Skrjabinlik mõt­ de poolest. Siiski just sellises üles­ Chopini esitusest mõjus veenvamalt Skertso nr 4 teviis ei ole just tervislik, pigem haiglaselt ülitund­ ehituses sai finaalis kõlav alguse E-duur. Neljandas ballaadis jäid viimistletud esi­ lik. Vaid sellises tundlikkuses on loodud see har­ teema sobivalt piduliku karakte­ tusest hoolimata teose mõned põhjakihid ehk siis­ mooniate ring, omaette universum, mille väike ri, mis tavaliselt tundub enne lõ­ ki veel puudutamata. jumal ta on. Oma ajastu messiaanlikest ideedest pu efektset kiirendust liiga aeg­ Kontserdi teine pool 20. sajandi muusikaga kantult soovis Skrjabin olla rohkematki kui vaid lane. Lisapalana esitati Sibeliuse tõi konfliktsemaid meeleolusid. Harjumuspärasest helide looja. Ta unistas, et kunstide sünteesi abil "Impromtu". Kangas on väga tark jõulisemalt esitas Mihkel Poil Tubina Ballaadi on võimalik muuta ka kogu inimkonda. dirigent, kes teab, et publik on va­ Mart Saare teemal. Ligeti etüüdides mängis Poil Nii nagu see muusika on vabisev ja värelev, ja enne kojuminekut maha rahus­ väga hästi kuuldavaks seal peituvad keerukad, nii peab ka mängija siin vabastama oma sisemi­ tada. ebasümmeetrilised struktuurid. Mõnes aktiivse­ sed jõud, kontrolli vabaks laskma. See on nagu Lõpetada võiksin aga soovitu­ ma kujundiga etüüdis oleks oodanud pisut roh­ manamine või võlukunst, muusikaline ulme või sega: kui näete Kangase, Storgärdsi kem temperamentset rütmikust. Kontserdi pari­ fantasy, tõepoolest nagu moto Skrjabini Viienda või Vasksi nime, minge kindlasti maks esituseks pean Šostakovitši Sonaati nr 1. See sonaadi algusest: "Ärgake, loomehämaruses ui­ kontserdile. 20-aastase helilooja teos sama vana pianisti esi­ nuvad saladuslikud jõud. Teid julgustan ma, elu tuses kõlas värskelt ja tänapäevaselt. Siin langes hirmutavad varjud." Ning Joamets, omaette te­ kõik õnnelikult kokku: vorm väljendas sisu, teos gutseva asjatundjana, on üha uute avastuste lävel, ja teostus mõjusid homogeensena. oma valdkonna järjest suurem spetsialist.

muusika 5/2006 15 IMPRESSIOONID Ennustamatusehetked ja lummavad e-maailmad festivalil "Maa ja ilm" LIINA FJUK muusikateadlane Festival "Maa ja ilm" Tartus 4. märtsil 2006 Vanemuise kontserdi- ja teatrimajas ning Sadamateatris.

estivalile "Maa ja ilm" kiirustasin lä­ bi Riia mäe autode sahina ja linna ko­ Flin kostis tegelikult pärast ka teatrisaa­ li, sest kontserdid algasid keset päeva. Aga kohal oli juba ka hoopis teine maailm, mis on "Viljandi tolgi" maailm, kus sõbrad saa­ vad kokku ja meestel on takused särgid või Kihnu kuulikindel kampsun ja mõnel tüdru­ kul on triibuline seelik ja mõnel jälle patsid. Ansambel Eesti Keeled oli tulnud lava­ le, et seal lihtsalt olla. See oligi sõprade kok­ kutulemine, veidi juhuslik (nagu vastlasaa- niseltskond), veidi linnatolmune ja segane pärast teekondi, aga kohale jõudmise tunne Tiit Kikase ja Rein Rannapi kontsert oli kontrastidega tervik, mis ülesehituselt meenutas pro- oli nii laval kui saalis. Ja tuli mõte, et tegeli­ gealbumit. Rannap mängis mõnikord klaveri keeli justkui kannelt ja Kikas käänas setu viisi kult Jaak Johanson võikski peamiselt laulda. e-maailmas ringi kaikuma. Mitte sellepärast, et tal rääkimine kehvasti välja kukuks, aga lauldes ütled ikka rohkem ja täpsemalt. Laulus tiksuv kell saab jagu lin- namürast, mis sest, et seda kellalugu oleme ammugi mitu korda kuulnud. Rootsi/oZfc-rocfc'i ansambel Garmarna esines kontserdilaval, kus rahvas oli lah­ kelt lava ette seisma või tantsima oodatud. Garmarna keskmes oli Emma Härdelini ra­ hulik, rootsi traditsioonilises stiilis laul. Tema ümber karglesid ja jämmisid trummi­ de, kitarride ja e-vahenditega bändi mees­ terahvad. Autentsena tunduv laul ja rahvus­ vahelises rockikeeles mängitud instrumen­ taalmuusika mõjusid kontrastselt, kuid siis­ ki ühendatult: instrumentaal toetus laulu struktuurile ja oli sellest tuletatud, või pigem tõlkis laulu levinud muusikakeelde. Siin lõi­ kusid äärmiselt erinevad ajatunnetuse vii­ sid. Esiteks hetk, eredus, klubilik kontakt publikuga; teiseks justkui ajaväline Emma Garmarna keskmes oli Emma Härdelini rahulik, rootsi traditsioonilises stiilis laul. Tema ümber Härdelini laul, mis viib otseteed "teise maail­ karglesid ja jämmisid trummide, kitarride ja e-vahenditega bändi meesterahvad. ma"; kolmandaks lugude lühidus. FOTOD NAATAN HAAMER Tiit Kikase ja Rein Rannapi ühine imp- muusikale, kuid loomulikult ei puudunud ka kui Rein Rannap mängis klaveri keeli just­ rovisatsioonikontsert oli täis väljapeetud de­ omad rabavad ennustamatusehetked. Eesti kui kannelt ja kui Tiit Kikas käänas setu viisi taile, kontrastidega tervik, mis oma vormilt regiviisid muidugi kordusid lummavas os- e-maailmas ringi kaikuma. Kõige liigutavam ja taotluselt meenutas ehk progealbumit. tinaatsuses, sulandudes samal ajal loomul­ oli hetk, kui martsaarelik improvisatsioon Tegu polnud kahe muusiku juhuimprovisat- dasa kosmiliste kõladega improvisatsiooni­ leidis üles ürgse kuju, siis kui hakkas kordu­ siooniga, vaid läbimõeldud kompositsiooni­ des ja mängides läbi oma erinevaid variante, ma sämpel "kaske", mis fraasilõppudes kor­ dega. Siin oli uskumatult palju viiteid eesti mis muunduvad igas ajastus. Mulle meeldis, duvana jäigi ühendama järjest suuremasse

16 muusika 5/20O6 vabadusse hajuvat improvisatsiooni. Alžeeriast pärit Djamel Laroussi an­ Kosmilise armastuse sambli esinemist iseloomustas püüd ak­ tiivselt publikuga kommunikeeruda. Enne lavale tulekut tantsis ja laulis ansambel vokaaltsükkel Urmas läbi publiku liikudes ja sümboolselt rüt- milisse aafrika laulu kõiki kaasa haara­ Sisaskilt tes. Koos plaksutada ja tantsida oli tore ja kerge ning tundus, et nii võikski tant­ ALO PÕLDMÄE sima jääda. Kuid kui ansambel oli lava­ TMMi muusikaosakonna juhataja le jõudnud, tehti kannapööre, visati hõls­ tid ült ja tehti üks süldimuusika lugu. See 20. märtsil toimus Tallinnas Mustpeade Maja Valges saalis väga omapärane kontsert - kõlas transformatsioon hämmastas; ei tea, kas Urmas Sisaski vokaaltsükkel Marie Underi sõnadele "Ganymedes". Selle 9-osalise suurvor­ püüti veelgi laiemaid sihtrühmi haara­ mi esitasid sopran Pille Lill ja pianist Piia Paemurru. Maist armastust ülistavad Marie Underi ta (tundes hirmu, et muidu tunnistatak­ luuletused olid Sisaskil pandud teenima armastust laiemas, kosmilises tähenduses. Enne esi­ se esinejad "võõraks"?) või ei peetud olu­ tust tutvustas Urmas Sisask "Ganymedese" saamislugu ja selle olemust. Õhtu erilisust rõhutas liseks, kas musitseerida aafrika muusika seegi, et kontserdi ajal saabus kevad! keeles või rahvusvahelises latiino-süldi Autori selgitusest kavalehelt: "Ganymedes on Jupiteri suurim ja heledaim kaaslane. [---] keeles. Kontsert sisaldas võõristust teki­ Teda võib pidada armastuse sümboliks nagu kõiki taevakehasid, mis või kes aastamiljardeid tavaid show elemente, aga ikkagi oli väga teineteisega seotud on. Ganymedese "elukaas­ tore laulda kaasa "wee-joo, wee-ei-ei-ei- lane" on Jupiter. Kosmilisele armastusele pü­ ei-ei-ei-joo" ebaregulaarse rütmiga, mis hendatud teoses pole tegemist tunnetega kahe eestlastel kuigi hästi välja ei tulnud, nii et eri soost inimese vahel, vaid väljendusega rõõ­ Djamel Laroussi pidi päris hoolega õpe­ mule olemisest, suhet loodusega, meid ümb­ tust jagama ja näppudega rütmimustreid ritsevate tähtedega, kõiksusega, Jumalaga ühte kaasa näitama, et eestlased rütme kvad­ kuulumist." raatseks ei nüsiks. Sisaski astronoomiahuvi ja selle sidumine Kuid see, mis toimus publiku ja esine­ heliloominguga on üldteada. Kui tähistaevaga jate vahel Sadamateatris Metsatölli kont­ seotud helitööd on tal sageli kirjutatud ühe­ serdil, oli siiski midagi palju võimsamat. le, kahele või näiteks neljale klaverile kaheksal Noorte meeste lahinguvalmis meelsus, kael, orkestrile või mingile soolopillile koos paganlikud sõnumid, trots, heavy sound ja orkestriga, siis seekordne taevalaotuse sidumi­ torupill haarasid publiku nii kaasa, et oli ne kooslusse vokaalsolist-klaver oli omamoo­ võimalik jälgida, kuidas lummus levis ta­ di erandlik ja pretensioonikaski. sapisi lava juurest läbi kogu toolideta saa­ Teose vokaalpartii suuremahulisus sun­ li kuni seinteni ja siis edasi rõdule ning Pille Lill "Ganymedese" esiettekandel Mahtra nib tahtmatult tõmbama paralleele ooperiloo­ Rahvakoolis. kuidas kõik kohalviibijad tasapisi trans­ minguga ja nii on mõistetav autori pöördumi­ FOTOLIANATUBERIK si läksid. Metsatölli nime on esinejate ne Pille Lille kui ooperisolisti poole. Lauljal ja Markuse ja Lauri sõnul kunagi märgatud pianistil on siin kanda suur ja raske roll - nad ja meelde jäetud mõnes teaduslikus teks­ peavad olema solistide ansambel. See on na­ tis ning see tähendab libahunti. Kui mõt­ gu mono-ooper klaveri saatel, kus klaver peab kohati täitma orkestri või suurema ansamb­ len sellele, kui väga läks Metsatölli sõnum li funktsiooni nii kõlavärvide kui ka kõlamassi poolest. Pille Lille ja Piia Paemurru esitus oli korda paljudele-paljudele meestele, keda suurejooneline ja kõrgel tasemel. Tänu teose kontrastsusele pääses Pille Lille varjundirohke Sadamateatri kontserdil nägin, käed tõste­ hääl hästi mõjule ja Piia Paemurru poolt klaverist välja võlutud orkestraalsus oli omaette saa­ tult laval toimuvale kaasa kõikumas, tekib vutus. Teos oli emotsionaalselt mõjuv, kaasahaarav, mõtlema panev. Omajagu aitasid sellele paratamatult seos ja küsimus, kas eestlane kaasa kosmiline slaidiprogramm, mille oli kokku pannud Marko Orav, ja Raivo Juksi lavaku­ ikka veel tunneb end omal maal libahun­ jundus. dina - kellegi "teisena", soena, metsalise­ Mustpeade Maja kontsert sai teoks Pille Lille Muusikute Toetusfondi korraldusel. na, keda tsivilisatsioon asjata kodustada Selle fondi 2004. aastal alustatud üle-eestilised kontserdisarjad "Meistrite akadeemia" ja püüab. Vist tunneb jah. Õhtul visatakse "Hingemuusika" on andnud juba paljudele meie väljapaistvatele muusikutele võimaluse pintsakud ja lipsud seljast ning sokid ja­ soolokontsertideks. Esimene sari kõlab Eesti suuremates linnades, teine aga maakirikutes. last ja minnakse soerdina iseennast otsi­ Teades, et tegevmuusikutel (ka tippudel) pole esinemisvõimalusi sugugi palju, on kahe sarja ma. Kontsert oli pikk, ansamblit ei lastud tihe kontsertide rida läbi mitme aasta oluline panus andekate muusikute oskuste näitamisel lahkuda. Tore oli hetk, kui kogu publik ning nende edasiarendamisel. Sarjade patrooniks on president Arnold Rüütel. koos ansambliga regilaulu vormis laulma 2005. aastal korraldas PL Muusikute Toetusfond Tallinna kammermuusika festivali. võeti. Nägin üllatunud ja põnevil pilke, Toimus 12 kontserti ja anti välja kaks fondi preemiat: heliloojate Marje ja Kuldar Singi nime­ kui sõtta minemisest rääkiv laulutekst end line noore laulja preemia (selle sai Oliver Kuusik) ning PLMFi patrooni Lord Carlisle! nime­ lahti rullis. Niimoodi oleks võinud laulda line noore muusiku preemia (see anti lauljatar Helen Lokutale). hommikuni.

muusika 5/2006 17 IMPRESSIOONID Küberstuudio katsetused helilaboris MARI-LIIS REBANE õpilane 23. märtsil leidis aset juba teine multimee­ püüdlus ei jäänud märkamatuks ka nüüd. keset vett, meenutas justkui Veenuse sündi. dia kontsertetendus Eesti Interpreetide Laval oli vett ja kallast, vaikust ja müra, Kontserdi ülesehitust sellise kulminat­ Liidu korraldatud sarjast "KuMu KUMUs" kõige vahelduvust, kõige korduvust - tõusu sioonini ja tagasi võibki ehk võrrelda vaikse ehk kunst ja muusika Kumus. Seekord toi­ ja mõõna, millele vihjabki etenduse pealki­ laine kaldale kasvamise ja tagasi suurde vete- mus ekskursioon Monika Mattieseni ja Jüri ri "Long Tide". Heli ja pilti olid paigutatud vaikusse hääbumisega. Reinvere loodud multimaastikele: mitmedi- sümbolid, mis kõnelesid looduse lõpututest Kogu etendusele lisasid veel värvi väike­ mensioonilisse heli, video, tantsu ja valguse­ tsüklitest - kõik on kaduv ja samas jääv, kor­ sed ideekillud lavakujundusest - videoteh­ ga täidetud mänguruumi. Kuhugi salapära­ raga kordumatu ja korduv. nika ühendamine veega, nii et laval olevast sesse määramatusse, mõõna ja tõusu, aja ja Ühtlasi kätkes etendus endas viiteid nai­ tehisveekogust kuvati ekraanile veemängu, ajatuse vahele. selikkusele ja emalikkusele, sünnile ja loo­ mis segati valgusega, ja imeline rekvisiit lõ- Monika Mattiesenit võib vist pida­ misele, sensuaalsusele ja ilule - Gustav pueelses osas - maakerakujuline puur küm­ da üheks eesti tunnustatuimaks flötistiks. Klimti "Adele" oli moondunud läbi 21. sa­ mekonna linnuga. Samuti andis oma värvin­ Mitu tuntud kodumaist heliloojat (Erkki- jandi graafilise digitaalvõlukunsti Monika gu ka koreograafia, kus ekstreemsed ideed Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits...) Mattieseniks (või siis ikkagi kes kelleks?) ulatusid otsapidi lausa akrobaatikasse. on kirjutanud flööditeoseid spetsiaal­ ning sama saatus oli tabanud ka müütilist Küberstuudio jääb kahtlemata silma ja selt talle. Mattiesen on lõpetanud Eesti jumalannat Florat Botticelli maalilt "Kevad". kõrva oma väljapaistvalt uuendusliku mõt­ Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast Kui juba selliste kujunditega mängiti, siis tesuuna ja mitmekülgse väljenduslikkusega, ka välismaal. Praegu tegutseb ta juba mõnda oleks Mattiesen kogu teemakäsitluse juures mis liidab võimalikult palju erinevaid kuns­ aega Küberstuudio kunstilise juhina, mille sobinud pigem Veenuseks kui lillejumalan- tivorme, kombates nõnda intelligentset tule­ koosseis on vahelduvate projektide tõttu pi­ naks. Botticelli "Kevade" oleksin oma isik­ vikukunsti. devas muutumises. liku tõlgenduse tõttu vahetanud välja ehk Monika Mattiesen eksperimenteerib he­ Jüri Reinvere kuulub uue põlvkonna "Veenuse sünni" vastu. Seda just kontserdi li tekitamise võimalustega, otsib ja leiab. edukate heliloojate hulka, kelle loomingust murdepunkti tõttu - Jüri Reinvere interpre­ Hetkiti tundus Küberstuudio muutuvat lausa peegeldub sügavam maailmatunnetus ja elu­ tatsioon Bachi h-moll missa teise osa motii­ helilaboriks, kus õtse publiku silme all leia­ filosoofia, mis peale helikunsti otsib väljun­ videl, mille taustal toimus laval Jüri Naela ja vad aset ehmatavad helikatsetused. Flöödi dit ka ilukirjanduses. Elu olemust lahkav Vello Vaheri seatud koreograafiline stseen helimanipulatsioonid varieerusid kõrvapai- tustest kurjakuulutava elujõulisuseni. Kogu etendus oli oma olemuselt võrd­ lemisi abstraktne ja avali, mitte koos ega ka mitte päris selline, mis laiali. Siiski veidi aru­ saamatu, tekitades mitmeid küsimusi. Täis fragmente, mis vajanuksid võib-olla rohkem sidusust ja paremat ülesehitust. Või mine tea, ehk oligi see autorite taotlus jätta vaba ruum isiklikele tõlgendustele ja järeldustele? Võib ka mõelda, et laval toimuvast aru saa­ mine eeldas ehk rohkem sisu tunnetust. Tundub, et tänapäeva kunstikultuur soo­ sib just sellist laadi vaimu iseeneslikku voo­ lamist, milles sätitud kokkukõla ei omagi tähtsust ning kus püütakse, vastupidi, piiri­ dest välja nihkuda, vormist lahti murda ja samas autori poolt oma väike ehitusplats ka kunsti tarbijale jätta. Väljendudes värvika multimeediumi kaudu, tundus kontsert oma tehnilise nüü- disaegsusega jäävat siiski sisult naturaalseks, otsides meie tänases tehisilmas kokkupuute­ punkti looduse ja igavikuga.

Kummardused pärast "Long Tide'i": Monika Mattiesen ja Jüri Reinvere. FOTO VAHUR LÕHMUS

18 muusika 5/2006 EKSPRESSIOON: VÕRU Võru muusikaelu ANTS JOHANSON muusikakorraldaj a

õru kant on Eesti ajalooliselt kõige 2004 I Noortemess, bändikonkurss pühendatud Võrumaa kandlemeistri Ilmar rikkama muusikaeluga paikkondi. 2005 I Summerfest Kuke sünniaastapäevale. VUhke laulu- ja pillimängupärandiga, 2005 7. oktoobril renoveeritud Kandle taas­ orkestrite ja kooride traditsiooniga. avamine Kagu-Eesti on rikka muusikapärandiga, tu­ Praegu tegutsevad Võrus segakoorid gev isetegemise kant. Kuidas see mõjutab Hilaro, Tervis, Tempera; naiskoor Kannel, J. Haydni "Aastaajad" tänast kultuurielu? Võru Meeskoor, Võru Poistekoor, kooli- 1. märtsil 2004. aastal asutas rühm muusi­ Maimu Telk: Arvata võib, et aeg-ajalt koorid, setu leelokoor Helmekaala; Võru kaõpetajaid ja dirigente MTÜ Muusikaseltsi, on meie kultuurielu kõikjal olnud palju ak­ Puhkpilliorkester, kandlekapell, rockan­ mis võttis eesmärgiks taastada sümfoonili­ tiivsem. Sõltuvalt ilmselt ka majanduslikest samblid jpt. Valjemini on Võru tänane muu­ se muusika harrastamine ja esitamine Võrus. võimalustest. Nõukogude ajal olid kollektii­ sikaelu endast taas rääkima pannud viimas­ Kavva võeti 2004 - 2007 ära õppida ja ette videl suuremad rahad, sest neil olid toeta­ tel aastatel. kanda Haydni oratoorium "Aastaajad", läh­ jad, kollektiivid olid üsna suured, oli varus­ Muusika rääkis kolme tegijaga Võrus, tudes Võru muusikaelu eestvedaja ja muusi­ tus - tantsijatel-lauljatel riided, pillimeestel Jaan Randverega (Võru-Põlva sümfoniett- kakooli kauaaegse direktori, hiljuti lahkunud pillid. Nüüd tuleb tasuda ka kultuurimajas orkestri juhataja, Võru muusikakooli õpe­ maestro Hendrik Juurika (17. 06. 1921 - 21. ruumi kasutamise eest. Aga see on vaid as­ taja, bigbändijuht, ansambli Hetero liige, 02. 2005) unistusest. Projekti hakkas vedama ja üks külg. Küsimus on ka juhendajates; kui E Stuudio kontsertmeister), Silja Otsariga Jaan Randvere. inimesed eest ära kaovad, siis on tükk aega (Parksepa Keskkooli muusikaõpetaja, diri­ Esimene osa "Kevad" kantigi menukalt ette vahet, kuni leitakse uus, noor inimene, kes gent, huvijuht ja Võru kultuurimaja Kannel 23. aprillil 2005 Rõuge kirikus ja 24. april­ tuleb etteotsa. dirigent) ja Maimu Telgiga (Võrumaa muu­ lil Tartu Ülikooli aulas. Neljas osa "Talv" tu­ Jaan Randvere: Olen omaaegse Võru seumi juhataja, muuseumi lõõtsa- ja kandle­ li ettekandele 18. veebruaril 2006 Võru kul­ sümfooniaorkestri kavalehti uurinud. päevade korraldaja). tuurimajas Kannel ja 19. veebruaril Tartu Mängiti näiteks "Varastaja haraka" avamän­ Nende mõtteavaldusi lugedes peaks saama Ülikooli aulas. gu, sellist repertuaari, et suu jääb lahti. Aga aimu klassikalises, koori- ja rahvamuusikas Solistid olid Uku Joller (bass), Maris nad tegutsesid - mis neid seda tegema pa­ toimuvast tänapäeva Võrus. Liloson (sopran) ja Mati Turi (tenor). ni, raske öelda, ilmselt see, et kui taheti head Osalesid Võru Oratooriumikoor, segakoor muusikat mängida ja kuulata, pidi ise tege­ Mõned olulised teetähised minevikust: Hilaro (koormeistrid: Silja Otsar, Heino ma. Aga see traditsioon lagunes ja nüüd on 1881 asutati Laulu ja Mängu Selts Kannel Pehk, Tiit Raud ja Celia Roose, kontsert­ seda üsna raske uuesti taastada. Õpetamises, 1881 toimus I Võrumaa laulupidu meister Tiiu Koit). Võru Sümfooniaorkestri muusikakoolis on seda rohkem. Pilliti on 1897 loodi Võru Puhkpilliorkester dirigent ja ettevõtmise kunstiline nõustaja siin küll olnud paremaid ja halvemaid ae­ 1927-1948 tegutses Võrus poolkutseline tea­ on Erki Pehk. gu; keelpillide osas oli kümme-viisteist aas­ ter Novembris 2006 on planeeritud "Sügise" tat ikka päris tühi auk. Hendrik Juurikas tegi 1926 oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 aja­ ja augustis 2007, uuel süvamuusikafestivalil sümfooniaorkestrit päris 1990ndate alguseni lehte, seltse ja ühinguid oli 36 Võru Muusikapäevad kogu oratooriumi et­ välja, aga kui keegi ikka seda või teist pilli ei 1934 asutati Võru Sümfoonia Muusika Selts tekanne. mängi, siis orkestrit olla ei saa. Nii see vaik­ (dirigendi ja helilooja Eduard Tamme alga­ selt hääbuski ära. Nüüd on keelpilli osas uus tusel) Segakoor Hilaro laine - on jälle õpetajaid ja on muuseas väga 1949-1951 tegutses Lõuna-Eesti Teater Loomise hetkest alates 1991. aastal on tege­ hea koostöö Põlvaga, see on meid päris hästi 1956 asutati Võru Muusikakool vuse peaeesmärk meelelahutusvõimaluste aidanud. Jah, muusikakoolis on keelpilliosa- 1964 Kandle praeguse hoone valmimine loomine lauljatele ning rõõmsa tuju toomi­ kond jõudsalt suurenenud ja perspektiiv, kui 1984-2004 omakultuurifestival Võru Kevad ne kuulajatele. Koor on esitanud suurvorme, nii edasi läheb, on päris hea. Nagu ikka, ära 1995 I Võru folkloorifestival teinud koostööd teiste kooride ja mitme­ kaovad asjad väga lihtsalt, aga tagasi tekitada 1996 I vaskpillipäevad te solistidega ning löönud aktiivselt kaasa ka on palju raskem. 1997-1999 Tamula Järvemuusika harrastusteatri tegevuses. Dirigent algusest Silja Otsar: Võru ei saanud üheksa­ 1999 I Werro Rock tänaseni on olnud Silja Otsar. kümnendate alguses sellist lööki nagu pal­ 2000 I muuseumi lõõtsapäevad Võrumaa Muuseumi juhataja Maimu jud maakonnakeskused Eestis, kus hulk 2001 I muuseumi kandlepäevad Telk on kuus aastat korraldanud August koore kadus ära. Võrus oli meeskoor ja on 2002 I Playbackshow Teppo sünniaastapäeval 29. augustil muu­ meeskoor, oli naiskoor ja on naiskoor, on 2004 asutati MTÜ Võru Sümfoonilise seumi lõõtsapäevi ja viis aastat muuseumi mitu segakoori. Seda on isegi imestatud, et Muusika Ühing kandlepäevi. Selleaastased kandlepäevad on kui ajad muutusid ja paljud koorid lõpeta-

muusika 5/2006 19 f

.

ЦР' uiu i i i i J i i j i 8 i ff-

Kandlemängija Avo Saarva Kreutzwaldi muuseumi õuel. Haydni "Aastaaegade" vedaja Jaan Randvere. FOTO VÕRUMAA MUUSEUM FOTO ANTS JOHANSON

sid tegevuse, siis meil nii ei läinud, pigem Maimu Telk: Laulupeo ja rahvakuns- Piletid väga kallid pole, see ei ole probleem, vastupidi, neid tuli juurdegi. Ilmselt on siin tiõhtu vastu pole huvi üldsegi vähenenud! sellest on valla raha abil üle saadud. kandis traditsioon meis ikka rohkem sees. Viimasel peol sadas juba siis, kui pidu algas, Palju sõltub ka sellest, millised on val- Rahvamuusikas on see ju ka nii, ju siis ka sadas terve õhtu, aga Kubija plats oli ikka lajuhid. Näiteks Antslas, Haanjas, Rõuges, koorikultuuriga. Muidugi võiks noori olla täitsa tihedalt rahvast täis. Vihma aina tuli ja Vastseliinas - sealt kohe kostab, et midagi rohkem. rahvast kah muudkui tuli. jälle toimub. Aga väga oluline on, et seda tegevust on soo­ Jaan Randvere: Kui esinemiskohti vaa­ Kandle üritusedki siin Võrus - kontser­ dustatud, et on koht, kus harjutada, et on ol­ data, siis on väga pisike, aga mõnusa atmo­ did või teatrietendused - on pilgeni täis, nii nud tegijaid, eestvedajaid. Kas orkestrimuu­ sfääriga Kreutzwaldi muuseumi tuba, res­ et raha on rahval rohkem liikuma hakanud sika oleks ilma Jaan Randvereta uuesti käima taureeritud klaveriga. Seal võiks tulevikus ja sellest tingituna siis on kultuuri võimalik läinud, kas pärimusmuusika oleks nii läinud tihedamini, kord kuus üks muusikatund toi­ osta. Ja ka teha. Nii et ma loodan, et asi hak­ ilma Celia Rooseta. See on väga inimestega muda, kvarteti või näiteks kvintetiga. Ma kab jälle paranema. Mõõn on mööda saa­ seotud. Eriti väikses kohas on see oluline. kujutan ette, et publik sinna kohe tormi ei nud. Maimu Telk: Kunagi oli meie maakon­ jookse, aga kui mitte midagi ei ole, siis ei nas külakapell iga rahvamaja juures, igas joosta hoopiski kuhugi. Küllap vaikselt hak­ Miks Võrus muusika? tehnikumis. Ka koolidest on nad ära kadu­ kab tulema. Jaan Randvere: Muusika on üks osa olemi­ nud, rahvamajade juurde on jäänud üksikud. Alternatiivmuusika üritused on vanas sest. See pole ju ainult viis, salm ja refrään - Päris ära pole kadunud, aga tunduvalt vä­ mahlatehases, klubis Guubik, seal toimu­ selle tunnetuslik pool on oluline. Ma ei ku­ hemaks on küll jäänud. Rahvatantsijad, kui vat võib vist juba kultuurinähtuseks nimeta­ juta ette, kui peaks ilma muusikata olema. neid rahvamaja juures oli, on ikka alles, aga da. Pole ainult see, et paneme noorteüritu­ Võib-olla inimene saabki millegi väärtusest varem oli rühmi kindlasti rohkem. seks kesklinna kinni, lülitame hommikul kell aru siis, kui see temalt ära võetakse. Siis vaa­ Jaan Randvere: Hetkel klassikalises üksteist plaadimasina sisse ja kell üksteist datakse ümber ja avastatakse, et midagi on muusikas midagi stabiilset ei toimu. Koorid õhtul lülitame välja ja üks mees mängib sealt valesti. Võta mehelt tööpingi juures raadio tegutsevad ja muidugi on muusikakooli valmis lugusid. Hea DJ on ju kunstnik, mit­ ära ja tal on kohe töötuju läinud. kontserdid - elu on päris kirev, kui kalendrit te masinist. Silja Otsar: Muusika tähendab elamis­ vaadata. Vahel nii kirev, et kipub õpetamis- Rockielu? Meil on kaks-kolm päris head väärset keskkonda. Nagu vanasti - kõrts ja töödki segama. rockbändi, neile on väljundiks pigem Tartu. kirik. Tänapäeval on samamoodi - sul on Silja Otsar: Oluline on see, et teed on Maimu Telk: Kõige rohkem kontserte vaja kodu lähedalt midagi hingele saada. Ja lahti, ei ole mingi probleem minna Tallinna tehaksegi Kandles ja muidugi muusikakoo­ muusika on hariduse osa. Paljud lapsed, kes või Tartusse kontserdile, nii et igatseda siia lis. Ka kirikutes ja maakonna rahvamaja­ maakonnast gümnaasiumi tulevad, ei tea, väga häid, väga kalleid esinejaid, see on mõt­ des, viimaseid on vallavalitsused nüüd jõu­ mis on ooper, nad pole ühelgi balletietendu­ tetu. Aga on hea, et Eesti Kontsert aeg-ajalt dumööda remontinud, kaasaegseks teinud. sel, ühelgi tõsise muusika kontserdil käinud. siia midagi toob. Kooliõpetajana leian, et on Inimesed on väga huvitatud millegi koos On alguses hirmus vastu. Aga minu põhi­ väga oluline, et koolilapsed saavad siin esi­ tegemisest. Koik sõltub sellest, mida paku­ mõte on, et üks kontsert harib inimest pal­ nejaid näha, ka välismaalt. takse, millega rahvast sinna meelitatakse. ju rohkem kui mitmed tunnid klassiruumis.

20 muusika 5/2006 Kandlepäevade korraldaja Maimu Telk. Muusikaõpetaja ja Hilaro dirigent Silja Otsar. FOTO ANTS JOHANSON FOTO ERAKOGUST

Paras kassipoja nina piima sisse pistmise saada palju rahvast linna kokku. Ideaalne nagu jalgpallis omadele kaasa elama. See on meetod muidugi. oleks, kui sellest ka midagi maha jääks. Et tähtis. Inimene, kes naudib laulmist ja isetege­ näiteks "Aastaaegade" tulemusena tekiks hu­ Maimu Telk: Muuseumi lõõtsapäeva- mist, see ei pruugigi alati tõsist koorimuusi­ vi pidada üleval oma linnakapelli. de algus on seotud Võru folkloorifestivali­ kat siiralt armastada. Ta naudib pigem iseen­ Samas innustas oratoorium nii õpilasi, kes ga. Seda on meil nüüdseks üksteist korda nast selle laulmise sees, tal on hea olla, aga tulid vaatama, kui õpetajaid, kes esinesid - olnud. Alguses tulid sinna ka kandlemehed tõeliselt keerulise koorimuusikaga kontser­ pillimängu tase on paaril viimasel aastal võr­ ja -naised, aga rahvamuusikaüritusest sai pi­ dil ei tunne ta ennast hästi. Kooritegemisel ratult tõusnud. Üks pool ongi tehnilise tase­ gem koolitatud muusikute võistlus, kõik ei on kaks suunda - üks seltskondlik ja tei­ me tõus, sest sa "pead" mängima, teisalt aga suutnud enam võrdselt võistelda ja mängi­ ne kunstikavatsuslik. Mis sest, et saaksime see vaimne laeng, eneseusu kasv. Mis sest, et jaid hakkas järjest loobuma. Koik ka ei ta­ Võrust "Aastaaegade" jaoks kokku palju pa­ kõik ei tule nii välja nagu proffidel, aga olu­ ha võistelda, vaid lihtsalt pidudel ja endale rema koori - hea ettevalmistusega inimesed, line on, et ei tekiks alaväärsustunnet. mängida. väga heade häältega -, aga nemad ei taha! Silja Otsar: Meie koor laulab laulupeo- Siis me alustasimegi lõõtsapäevadega, kus Teha tööd nende inimestega, kes tulevad, sä­ laule ja ka krõbedamat repertuaari, aga kui saaksid mängida ka need, kes veel või enam ra silmis, naudivad seda, et mingi keeruline me võtsime suurvormi, siis esialgu tundus ei jaksa nii hästi mängida. Ning meie eripära koht välja tuli, et me ületame ennast, saame mulle, et see käib meile üle jõu. Ja ma panin on, et ajame just neid taga, kes Teppo pillidel hakkama - see on väärtus omaette. seda klaviiri päris mitu korda kinni, et me mängivad. Aga teretulnud on ka need, kes Maimu Telk: On ju selge, et kõikidest, ei laula seda ära. Aga see just annabki min­ Sarniti - kah meie Võrumaa mees - ja teiste kes siin muusikakoolis on õppinud, ei ole gi erilise tunde, kui ma olen lõpuks suute­ meistrite pillidel mängivad. saanud ega saa kunstmuusikuid. See, kes ta­ line selle ära tegema! Lauljatega samamoo­ Kandleüritused said alguse sellest, et sel­ hab, saab ju klassikalise põhja ka, ega see ole di - vaatab seda nooti ja vangutab pead, aga le pilli võistumängimisi üldse ei toimunud. kuskile kadunud. Aga võimalus pilli mängi­ ta tahab ja saabki sellega hakkama. See teos Meil on Kannel, aga kandleüritusi seal ei toi­ da, rahvamuusikat mängida, see on küll väga on loomulikult palju professionaalsust juur­ mu, see tundus mulle täiesti ebanormaal­ tore lahendus. Tean väga paljude oma tutta- de andnud. ne! Siis aasta pärast esimesi lõõtsapäevi saigi vategi seast, kes kunagi on klaverit õppinud, Jaan Randvere: Kunagi korraldati siin alustatud kandlepäevadega. et nad enam elu sees ja kuskilgi seda ei män­ Järvemuusikat. Sealt ei jäänud muidugi mitte Aga tegelikult alustasin ma rahvamuu­ gi. Aga need tüdrukud, kes väikestel kan­ midagi maha, oli selline puhas projekt, üh­ sikutega tükk maad varem. Kui me Haanjas neldel mängivad, neid kutsutakse mängima, tegi siinset muusikut ei osalenud. Väikestes Munamäe tornis alustasime kontsertidega nad tulevad hea meelega - kuidagi elus on kohtades on aga emotsionaalselt üsna tähtis, - kutsusime laupäeval-pühapäeval sinna ko­ see muusika, mida praegu seal tehakse. kui sa tunned kedagi, kes lava peäl on. Juba halikke pillimehi mängima. Siis oli tunne, see paneb sind kontserdile tulema; samas et vanad kandlemängijad hakkavad ära ka­ Kas suursündmused aitavad igapäevast see, mida esitatakse, on vaat et täiesti teise­ duma, aga me saime anda neile võimalusi m uusi kategevust? järguline, aga: "Naabrimiis mäng' mul sääl, mängida ja tunnustust ja niimoodi neid tur­ Jaan Randvere: Suurüritus peaks milleks­ ma läe kae." Seepärast meie Rõuge ja Võru gutada. ki hea olema, rohkem kui selleks, et korraks kontserdid nii hästi õnnestusidki, et tuldi Aga noorte seas on praegu pärimusmuu-

muusika 5/2006 21 Muusikasündmusi Võrus 2006: 18. veebruar - Haydni "Talv" Kandles 28. veebruar - Tänukontsert "Helisev lillekimp klaverile" 3. märts - Salongiõhtu EAU Forte, džässmuusikud Prantsusmaalt Kandles 17. märts - "Koorimuusika õhtu" Kandles 26. märts - Võrumaa Puhkpilli- muusikapäev Kandles 14. märts - Emakeele päeva eesti muusi­ ka kontsert muusikakoolis 25. märts - Werro Rock 2006 Guubis 13. aprill - Õpilaskontsert, muusikakoolis 16. aprill - Jüri Pärg 75, Katariina kirikus 16. aprill - Jaan Tätte ja Marko Matvere laulude õhtu "Vana kuub" Kandles 27. aprill - Muusikakooli kevadkontsert Kandles 29. aprill - "Hilaro" 15. aastapäeva kont­ sert Kandles Meil on olnud mitmeid ärevaid hetki, on ta­ Missugune võiks Võru muusikaelu ideaalis 4. mai - Anu Tauli "Engi aig" Kandles hetud majast väljagi tõsta. Aga on ju selge, et olla? 14. mai - Emadepäeva kontsert Kandles huviharidus ei tohi kaduda. Ja kuigi on ini­ Jaan Randvere: Inimestel tekib kontser­ 19.-21. mai - Muusikalavastus "Tontla" mesi, kes üritavad rõhuda ainult majandusli­ dil käimise harjumus; on paar kohta, kus Kandles kule küljele, et odavam on "toode" sisse osta käia, võib-olla tekib neid paiku juurdegi. 28. mai - Võrumaa memme-taadi rahva­ kui kohapeal inimesi koolitada ja neile tööd Utoopiliselt ei maksa kah mõelda, et meil on pidu Kandles võimaldada, pole see mõtteviis võidule pää­ kaheksakümneliikmeline sümfooniaorkester 3. juuni - Võru Maakonna laulu- ja tant­ senud. ja käivad külalisdirigendid - Võru on ikkagi supidu Kubijal Maimu Telk: Rahvamuusikapäevadeks väike linn. Aga oluline on, et oleks tihe läbi­ 13.-16. juuli XII Võru folkloorifestival on küll linn paaril viimasel aastal raha and­ käimine, võrokad käiksid mujal ja meil käi­ 15.-20. august - Võru Vaskpillipäevad nud. Oleme küsinud ja ka saanud. Summad daks, et oleks muusikute vahetust muu ilma­ 2006 pole küll suured ja mõnikord on rahvast ga. Eestis ongi ju vähe täisorkestreid, teised 27. august - Lõõtsapäev Kreutzwaldi rohkem, mõnikord vähem, aga on aru saa­ on sisuliselt üle-eestilised koosseisud. Aga muuseumi õuel dud, et rahvale meeldib rahvamuusika. mingi linnakapelli jaoks, kuni kümme muu­ 15. oktoober -Kandlepäev muusikakoolis Silja Otsar: Ikka toetatakse. Samas on sikut, võiks küll Võrul eelarverida olla. 5. november - Baltica 2007 Võrumaa ametnikel ju ka raske, neid asju, mis toimub, Loodan, et säilib seltsielu ja vaimsus, mis folklooripäev Kandles on hästi palju. Küll tehakse sporti ja kultuuri ei tohiks raha sisse ära kaduda. Et jääb alles 12. november - Isadepäeva kontsert igasugust sorti ja teha vahet, mis on mis, on rõõm muusikategemisest ja -kuulamisest. Et "Kandles" väga keeruline, neid asju ei saa ju mõõta. rockmuusikal on kohta ja mis mulle oluline 22. november - Ceciliapäeva tähistamine On tore, et raha, mida jagada, tuleb aas- - ka džässil oleks koht. Guubik võiks näiteks muusikakoolis ta-aastalt juurde, et üritusi tuleb juurde, et selline klubi olla. 2. detsember - Võru Muusikakooli 50. oratooriumi, koore jne toetatakse; et ei pan- Maimu Telk: Ma arvan, et rahvamuusi­ aastapäeva tähistamine Kandles dagi Kannelt kinni - et teeme ainult rahatee­ ka üritustega peaks tegelema kindlasti kul­ (allikas: internet) nimise objekti, nagu aeg-ajalt võib tunduda. tuurimaja Kannel, sest ei ole loomulik, et se­ Hea, et folkloorifestivali toetatakse - tõsiselt da peab tegema kuskil mujal ja keegi, kes ei sika tõusuteel, selle juures on palju noori ja suur üritus, linna jaoks väga oluline pidu. ole seda asja õppinud, kes ei ole ise muusik. et meie muusikakoolis on rahvamuusika- Samas mulle aeg-ajalt tundub, et pin­ Silja Otsar: Mõlemad olulised pooled õpetus lausa osakonnana olemas, sellest on gutatakse üle, professionaalsust ei tajuta ära võiksid olla esindatud: et Võrus kohapeal kahtlemata meile suur kasu. Ja ka Haanjas ja vahel saab olulisemaks hoopis see, "mi­ saaks jätkuvalt muusikat teha ja siia nen­ õpitakse rahvapilli. Noored õpivad hea mee­ tu inimühikut selle summa eest saadakse", de juurde, kes Tartusse-Tallinna-Londonisse lega, lihtsalt pille - kandleid ja lõõtsasid - ja et kui seda on ainult üks saalitäis, et siis muusikat kuulama ei sõida, tuleks kõrgtase­ on raske saada. võiks ikka teha vabaõhuürituse ja koguda melist muusikat. Ja et laste harimise ja pro­ mitu tuhat inimest. Väga tahaks, et saadaks fessionaalide rakendamise kõrval ei ununeks Kas linnavõimu poolt on tuge tunda? aru, millise tähelepanu osaliseks Võru tänu omakandi hobimuusikud. Jaan Randvere: On, ja vinguda oleks küll "Aastaaegadele" muusikaringkondade kaudu Et elavat muusikat oleks rohkem. patt. Niivõrd, kui nad saavad, ikka toetavad. on saanud. Seda tajub näiteks ka muusikakooli juures.

22 muusika, 5/2006 "Pillimängu juures ei saa kontrolli kaotada - süda peab olema soe ja pea külm." FOTO JAAN KRIVEL

JUBILATE "Olen täiesti kindel, et hea muusika teeb inimese paremaks" Vestlus Vahur Vurmiga JAAN KRIVEL klarnetist

"¥"' Tbesoleva aasta sõbrapäeval sai viie- le palju rohkemat kui ainult muusikat. Oma Vahur on mees, kes üritab avalikkuse tähe­ r( kümneaastaseks Vahur Vurm, rahuliku loomuga on ta tekitanud usaldust, lepanust eemale hoida, öeldes, et see on te JL. X. Estonia teatri orkestri klarnetirühma õpetanud nägema ja hindama maailma noo­ ma loomusele lihtsalt võõras. Aga küsimu­ kontsertmeister, armastatud klarnetimängi• tide taga. sele pilli mängimise kohta vastab ta ruttu: ja, Georg Õtsa nim Muusikakooli ja Tallinna Olemuselt on Vahur Vurm ääretult taga­ Jaa, meeldib, ja kõige parema meelega ük­ Muusikakeskkooli õpetaja, kes on aastaid sihoidlik ning endast ja oma maailmast kuu­ si olles. õpetanud ka Muusikaakadeemias ning mit­ leb teda rääkimas harva. Mui on hea meel, metes teistes muusikakoolides. et ta vastas minu ettepanekule kokku saada: Kas esinedes unustad lava ja publiku? Vahur Vurm on olnud ka minu õpetaja. "Jah, istume, räägime, vaatame, mis saab" Ei, ei unusta. Pillimängu juures ei saa kont­ Ta ise ütleb küll, et pigem juhendaja, kuid mi­ Meil oli väga meeldiv vestlus. rolli kaotada. Kui muusikaga liiga kaasa nu jaoks on ta õpetaja, kes on õpetanud mul­ minna, hakkab kohe "juhtuma". Mingi kont-

muusika 5/2006 23 roll peab olema, nagu öeldakse, süda peab päeval oli vaja koolis loengutes olla ja selle süüa tahame kõik ja lapsi tahad ju ka veel olema soe ja pea külm. kõrvalt täiskohaga teatris... meeletu aeg!' toetada. Elu sunnib peale ja teeb omad kor­ Nüüd on teatriorkestri puldis oldud kok­ rektiivid. Kuid kas tahet solistina lavale minna ei ole? ku juba kolmkümmend kolm aastat. Ma ei tunne selleks mingit vajadust. Ja or­ Kas sa oled kogu elu olnud suletud ja sisse­ kestriga on mul nii pikk praktika, et töö Ma ei ole kuulnud, et keegi sinu õpilastest poole pööratud? muusikaga võib vahel kujuneda üksluiseks. oleks kunagi öelnud midagi sellist, et Vahur Selline sissepoole elaja olen ma ausalt öeldes Vähe on alles jäänud neid hetki, mis oli noo­ ei meeldi või et nad ei saa sinust aru? kogu aeg olnud. Viimasel ajal aga tõmbuksin remas eas, kui mängides tuli vahel endalegi Eks ma püüa neid mõista. See on väga kee­ kohe eriti kusagile üksi nurka, tunnen end pisar silma. ruline, ega ma ei tea ka, kuidas läheneda. kõige paremini siis, kui olen omaette. Võib öelda, et ma õpin ise, püüan õppida. Ja Sakus on linnupuur, kase küljes, kuldno­ Nüüd loetleb Vahur teoseid, mis seda kui ongi mõningaid arusaamatusi olnud, siis ka puur, ja juba õige pikka aega, talvel, hak­ tunnet teinekord jälle meelde tuletavad pean otsima, miks see nii oli. Paljudele kü­ kas seal käima üks rähn. Võtab küüntega -"Padaemand","Tõsea"ja isegi"Traviata" simustele polegi vastuseid. Aga üks asi on puuri augu servast kinni ja taob seda puu­ kuigi seda on juba nii palju mängitud. Ning küll kindel - ma tunneksin suurt rõõmu, kui ri. Seda häält on ka igale poole hästi kuulda, lisab: neist kõigist, kes minu juures on õppinud, kõla on ju sootuks teistsugune kui täis puitu Tead, vanemaks jäädes kuivavad silmad liht­ saaksid väga head mängijad ja Inimesed. tagudes. Noh, seal ta siis käib ja järjekind­ salt ära. Võib olla väga valus, aga pisarat Inimesed suure, mitte väikese tähega. Et neis lalt taob. Ja nii ma iga päev kuulan ja vaatan enam ei tule. Nooruses võetakse olukordi ja poleks mitte väiklust, vaid suurust. Sest üks­ seda rähni ning mõtlen, miks ta seda taob? sündmusi kire ja leegiga, vanemas eas oskad kõik mida sa ka ei tee, tähtis on, et sa oleksid Oleks siis, et seda auku suuremaks, aga ise­ juba kaine mõistusega analüüsida ja vaadata hea inimene. gi seda mitte... Mõeldes tekib lihtsalt siiras asju filosoofilisema pilguga. Mui on väga huvitav õpilastega töötada. huvi, kindlasti on sellel tema jaoks mõte, aga Iga õpilane on nagu mõni uus teos, kunagi mina ei ole seda siiani veel välja mõelnud... Klarnetimäng on ju sinu elu? ju ei tea, kas lähed temaga õiges suunas või Jah, võib nii öelda küll. mitte? Kui ma ei leia sellele vastust, siis jääb Viibid palju looduses ja laed ennast nii­ see mind vaevama. Mis ma pean temaga te­ moodi. Kui küsida Vahurilt, mis liini pidi on temani gema, et kõik läheks õigesti? Omast arust Jah, ja mis puutub jagamisse, siis abikaa­ muusikaanne jõudnud, ei oska ta vastata. oled rääkinud kõike, mida tead, nii hästi, kui sale ikka olen kirjeldanud, mida ma nägin Võib-olla vanaisa kaudu, kes olevat män­ oskad. See on see probleem sõnadega, nad ja kuulsin. Ka tunnis toon tihti selle het­ ginud igasuguseid pille, kuid seda ei tea ju ei ole üheselt mõistetavad. Kui õpilane ei saa ke võrdluseks, mille metsast meelde jätsin. kindlalt öelda. sinust aru ja kõik ei lähe selles suunas, nagu Looduses on jahmatama panevaid visuaal­ Mingi pillimängimise huvi oli mul päris va­ sooviksid seda lükata, siis kraabib see kogu seid pilte, mis meelde jäävad, aga minule rakult, umbes viieaastaselt meeldis mulle ju­ aeg hinge. Ma ei nimeta seda õpetamiseks. jääb isegi rohkem meelde emotsionaalne sei­ ba tigudiivani õtsa peäl klaverit ja padja­ Tunnen, et vastutus on väga suur, kui mi­ sund ja õhk, mida ma nuusutan. ga akordioni mängida. Kust see aga tuli, se­ nu juhendamise all olev õpilane jääb kuidagi da ei tea. poolikuks. Ma saan aru muidugi, et kõigist Kas seda seisundit sealt "mängid" ka? ei tule professionaalseid mängijaid, kuid kui­ Jaa, kindlasti. Aga muusika mängimi­ Kui Vahur oli umbes 12-aastane, kolisid nad dagi jääb ikka vaevama. Ja mul on äärmiselt sel peakski inimene väljendama kõiki neid Sakku elama. Koolis tegutses ka puhkpilli­ kahju, kui mõlema pingutus läheb lõpuks emotsionaalseid seisundeid, mida ta on elus orkester Jaak Kinga juhendamisel. Orkestris vett vedama. tundnud, samastudes sellega, mida ta män­ oli klarnetit vaja ning nii saigi Vahur sel­ Olen sageli mõelnud, et peaksin tulema gib. Ühes teoses võib olla ju tohutu palju le pilliga tuttavaks. Esimeseks õpetajaks oli teatrist ära ja pühendama end rohkem õpe­ erinevaid emotsionaalseid varjundeid ning Kinga Jaak ise, kes on tegelikult metsasar- tamisele. Alati tunnen, et oleks vaja veel roh­ oleks ideaalne, kui see kõik mängus väljen­ vemängija. Õpetajaid on olnud aga teisi­ kem aega, et igaühe peale veel eraldi mõelda. duks. gi: f agotimängij a Heiti Malm, Estonia teat­ Nüüd olen muutunud rahulikumaks, kuid ri bassklarnetimängija Artur Rannu; Nõmme vahepeal oli üks periood, kui ärkasin öösel Miks me siia ilma oleme tulnud, mis on sinu muusikakoolis oli ühe aasta õpetajaks klar­ üles ja ükshaaval käisin nad oma peas kõik meelest eesmärk, kuhu püüelda? netist Villu Musting. Ning siis tuli Õtsa läbi. Mõtlesin, mida oleks ühele veel vaja Ma ei tea, aga ma arvan, et see võiks olla sel­ kool (Tallinna Muusikakool), kus ta pea­ näidata ja kuidas teisega ikka veel paremini line põhjus nagu enda hinge harimine. Meis tus Olev Pikknurme õpilasena pikemalt nel­ saaks. Tegelikult peakski iga õpilasega mõt­ kõigis on nii palju vigu. Kui me nendest vi­ jaks aastaks. Vahur ütleb ise, et sealt hak­ tes tegelema. Kui mitte pidevalt, siis korra gadest väikese osa suudaksime parandada, kas tõsine töö peale. Pärast Õtsa kooli jät• päevas peaks kõigi peale mõtlema. Jah, aga siis oleks juba väga hästi. Tarkusel ja tarku- kas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis (Muusikaakadeemias) Hannes Altrovi juures ning Moskva Gnessinite-nim instituudis. Seal ei õppinud ta aga alaliselt, vaid käis aeg-ajalt Ivan Mozgovenko juures tunde võtmas. Heas esituses on aga alati kuulda selline mittekuuldav, Teatriorkestri mängijaks sai Vahur juba muusikakooli viimasel kursusel, mil ta asus tajutav tagaplaan. Ma arvan, et see, mis toimub inimese täiskohaga tööle. "Oi, see oli meeletu aeg, sest sees, ongi üks neist tagaplaanidest, mis sealt läbi kumab.

24 muusika 5/2006 sel on ka vahe, raamatutest saan teinekord kinnitust mõningatele asjadele, mis jäävad alateadvusse. Samuti nagu kõik need sünd­ mused, mida elus läbi elan. Eks raamatu­ tarkust või ju õppida, kuid jääda ometi eba­ intelligentseks inimeseks. Intelligentsus tu­ leb ikka sellest, kui tahad lihtsalt saada pare­ maks inimeseks enda ja teiste, sind ümbrit­ sevate vastu. Ja see ongi eesmärk. Otsida en­ das seda soojust, mis on igas inimeses tege­ likult olemas.

Oma õpilastes üritad samuti esile tuua seda soojust, mis võib olla tihti peidetud? Jaa, kindlasti, muusika on ju kõige parem kommunikatsioonivahend inimhinge­ le. Muusika on hingekeel. Sõnadega võib olla väga raske teinekord üldse midagi väl­ jendada, alati jääb võimalus kaheti mõis­ ta. Muusikaga saad öelda täpselt seda, mida soovid. Kui kõik jutud saaks sõnadega räägi­ tud, siis ei oleks ju muusikat vajagi. Ma olen täiesti kindel, et hea muusika teeb inime­ se paremaks. Ning ka vastupidi, hea inimene teeb ka muusika paremaks.

Milline on hea muusika? Õpetajana jagab Vahur Vurm rohkemat kui ainult muusikat. Fotol koos endise õpilase Jaan See on ju lihtne. Ta peab olema selline, mis Kriveliga. sind liigutab. Ajab siis nutma või naerma või FOTO TUULI LANG teeb lihtsalt mõtlikuks. Minu meelest on see ainult hoomatav, kas muusika on hea või ei ole meeles faktid, aga alateadvuses mõjutab ki, kuid ka see ei ole ju see. Nii nagu budist­ ole. mind kõik loetu. Näiteks praegu loen raa­ likes raamatutes kirjutatakse, peaks rahu sei­ Kuna muusikat on nii palju juba kuula­ matut Richelieu st. Mind huvitab väga mi­ sund olema kurvastuse ja ülekeeva rõõmu tud, tekib vahel küsimus, et miks ma pean nevik, see on väga keeruline, kõik see polii­ vahepeal. kuulama nii kriitiliselt, vahel see lausa segab tika. Tahan lihtsalt vähegi aimu saada, mis Ma olen terve elu kõndinud kraavist muusikaga kaasaminemist. Heas esituses on mees ta oli, sest ta oli tõeliselt suur mees. kraavi. Ühest kraavist ronin välja, siis jalutan aga alati tunda selline mittekuuldav, tajutav Teine raamat, Strobe Talbotti "Vene sild", on natuke tee peäl ja siis lähen teise. Või isegi tagaplaan. Ma arvan, et see, mis toimub ini­ ka poliitikast. Olen uudishimulik inimene samasse. Aga mul on üks hea omadus - ma mese sees, ongi üks neist tagaplaanidest, mis ja tahan teäda, kuidas need asjad seal käisid. tahan hirmsasti tee peale saada ja ma ronin sealt läbi kumab. Inimese olemus, tema elu Väga põnev on hakata aru saama, kui palju ikkagi tee peale tagasi! Pähe peab raiuma ja iseloom. Heas esituses peaks olema tunda sõltub ikkagi üksikisikust. Me räägime siin need sõnad, mis laulavad, et vahel komistad esitaja hingesoojust. küll demokraatiast ja rahva võimust, aga na­ ja kukud, aga sa pead püsti tõusma! gu on öelnud klassikud, kui võim on rahva Kas muusikat võib võrrelda armastusega? käes, siis kelle käes ta tegelikult on? Ma arvan küll. Igal inimesel on oma ego, see Paljude arvates oled sa väga sügav inime­ Mis on selline hetk, mille nimel tasub ela­ on paratamatu. Kuid ma usun, et hea män­ ne. Mida sa ise endast arvad? da? gija seab esiplaanile ikkagi selle teose, mille Ma ei tea, ennast hinnata on äärmiselt ras­ Tead, oli üks lind, see oli Saku rabas, istus ta oma instrumendiga avab, ja sellele järgneb ke. Ütleksin nii, et ma pean sügavatest as­ suure kase otsas ja laulis. Ja nii ilusti! Ma ar­ ego. Vastupidisel juhul võib asi minna edvis­ jadest väga lugu, see on küll tõsi. Inimesed van, et see oli vint, kevadel, just sel ajal, kui tamiseks ja sisuline külg muutuda hõreda­ ju tormavad läbi elu ja nii tormasin minagi. nad paarilist otsivad. Siis laulavad nad eri­ maks. Armastusega on sama moodi, esiko­ Oleksid sa näinud, ma käisin veel kiiremi­ ti sädelevalt, nii et mu kõrv jäi kohe kuula­ hal on ikkagi armastatu ja siis tuled sina ise. ni kui Uno Naissoo! Inimesed võiksid roh­ tama. Igal hommikul käisin oma nädal ae­ Loen meelsasti Ida filosoofilist kirjan­ kem peatuda ja vaadata, mis neid ümbritseb, ga sellesama puu all kuulamas. Teised liigi­ dust, võib-olla eriti siis, kui on raske. Olen ja kuulatada. kaaslased laulsid ka, kuid mitte nii ilusti kui sealt leidnud tuge ja ka kinnitust mõninga­ see üks lind. Ta laulis, jah, peaaegu kümme tele vaadetele, mida pean enda jaoks õigeks. On sul unistusi? päeva, siis hakkas teiste puude peäl laulma Loen tegelikult alati, kui selleks võimalus Et saaks rahu, hingerahu. Ma arvan, et seda ning lõpuks kadus. Leidis paarilise. See oli avaneb. Vanasti lugesin isegi rohkem, nüüd ei ole mul kunagi olnud. (Pikk mõttepaus.) oi kui ilus. on kasutada vaid vabad hetked. Ega mul ei Loomulikult on olnud palju ülevaid het­

muusika 5/2006 25 STUDIUM Vaike Sarv - elu täis tööd, töö täis elu JELENA GANDŠU muusikateadlane

aks aastat... see pole just pikk aeg ditsioon ehk välitöö. See andis tudengitele nud üle tuhande kahesaja rahvalaulu salves­ Vaike Sarve omastele ja temaga lähe­ suurepärase võimaluse ise läbi elada tähtis tuse ehk ligi 70 tundi rahvamuusikat. Sama Kdaseks saanud kolleegidele, setu sõp­ etapp etnomusikoloogi töös, reaalse kokku­ mahu annaksid ka salvestatud jutud, kom­ radele ja üliõpilastele, et jõuda harjuda mõt­ puute elava traditsioonilise kultuuriga. Need mentaarid ja vestlused. Võib olla üsna kin­ tega Vaike elust kui juba minevikku kuulu­ reisid kattusid tavaliselt setu rahvakalend­ del, et salvestades ja uurides rahvamuusikat, vast mälestusest. ri pühade ja teiste laulurohkete tähtpäevade ei suhtunud Vaike lauludesse mitte ainult 6. jaanuaril oleks Vaike Sarv saanud pühitsemisega, võimaldades jälgida ja võt­ kui pärimuskultuuri osasse, mis omakor­ kuuekümneaastaseks. Pühendunud muusi­ ta ka osa kohalikest rituaalidest. Usun, et da kuulub kaasaja kirjusse ühiskonda, vaid kateadlase, rahvamuusikauurija ja pedagoo­ nii mõnelegi linnas kasvanud tudengile olid seostas neid eestlaste rahvusliku identiteedi­ gi sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas sellised täisjõulised pärimustraditsioonid ga. Identiteedi küsimus kerkis esile nii Vaike Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muu­ tõeline avastus. Möödapääsmatuks osutus loengutes kui ka paljudes tema artiklites, sikateaduse osakond koos Veljo Tormise samuti nähtu-kuuldu dokumenteerimine, kutsudes mõtisklema, kes on inimene; milli­ Regilaulukeskuse ja Eesti Muusikateaduse laulude ja vestluste salvestamine koos eda­ ne on tema olemus; miks ja kuidas ta kuju­ Seltsiga 3. veebruaril mälestuskonverentsi, sise kohustusliku materjalide üleandmisega nes selliseks, nagu ta on praegu; kus on tema selleks et veel kord meenutada Vaike Sarve Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivi. Nii proo­ juured; mille poolest erineb ta teistest. Need eluteed, tegusid, viimaseid kohtumisi ja vis Vaike juhendatud üliõpilane tahes-taht- küsimused muutuvad järjest aktuaalsemaks arutlusi temaga; lõpetamata jäänud vestlu­ mata ühe kursuse raames läbi kõik etnomu­ tänapäeva globaliseeruvas maailmas, kus ini­ si, ühiseid plaane... Arvatavasti oli kõikide­ sikoloogi töö etapid: teoreetiline ettevalmis­ mene võib kergesti alluda tohutu hulga in­ le konverentsil osalejatele ja kuulajatele see tus loengutes, tutvumine elava pärimuskul­ formatsiooniallikate poolt peale suruva elu­ päev omamoodi tähtis ja vajalik, mille tule­ tuuriga, materjalide kogumine, analüüsimi­ stiili ja väärtuste propagandale. Vaike tundis, musena mõtestas igaüks ümber oma kokku­ ne, uurimise tulemuste avalikustamine Eesti ja tal oli kindlasti õigus, et inimese enese­ puuteid Vaikega ja avastas endale Vaike va­ Rahvaluule Arhiivi noorteadlaste konverent­ teadvust võib suuresti tugevdada oma juurte rem märkamata jäänud omadusi ja mõjutusi. sil ning selle järel avaldamine kogumikus tundmaõppimine, ja just seda rahvamuusika Tallinna Riiklikus Konservatooriumis "Pro folkloristica". Need publikatsioonid olid võimaldabki. Oleks ju igati tore, kui koolilas­ oli Vaike üheks õpetajaks Herbert Tampere, paljudele elus esimesed. Kuid üliõpilaste saa­ te muusikaliseks emakeeleks oleks regilaul, tänu kellele pühendas ta end valdavalt rah­ vutuste taga seisis eelkõige juhendaja innu­ mille kaudu nad oskaksid ennast spontaan­ vamuusika uurimisele, kogumisele ja pro­ kus, tema aja- ja energiakulu. selt väljendada, nagu unistas Vaike oma ar­ pageerimisele. Konservatooriumi lõputööst Ka Vaike sattus välitöödele tudengina. tiklis "Regilaul - eesti oma kõrgkunsti osa" "Ühe setu rahvalauliku repertuaari muusi­ Tema esimene ekspeditsioon toimus 1972. (TMK 1991, nr 1). kaline analüüs" (1976) sai alguse terve see­ aastal, millest saigi alguse kiindumus Vaike Sarve elutee kuulub minevikku, ria setu-teemalisi uurimusi. Töötades 1978. Setumaasse. Kuni viimase ajani käis ta mi­ kuid tema töödes väljendatud ideed jäävad aastast alates rahvamuusika uurijana Eesti tu korda aastas Setumaal, olles sõbrune­ kindlasti elujõuliseks ka edaspidi. Samuti Keele Instituudis, on Vaike avaldanud üle nud paljude informantidega ja nende poolt säilivad temast eredad mälestused, millest viiekümne suurema artikli setu folkloori ja omaks võetud. Välitööde teooria tähtsa­ mõningaid jagati ka kuulajatega tema 60. laulu kohta. Eraldi raamatutena on ilmunud mat nõuet siseneda vaadeldavasse kultuuri sünniaastapäevale pühendatud konverentsil "Setu surnuitkud" I ja II (koos Veera Pinoga, ja püüda uurida seda seestpoolt täitis Vaike ning mis täiendavad minu kui Vaike õpila­ 1981, 1982), "Setu lauludega muinasjutud" suurepäraselt. Ta oli oodatud perekondlike­ se eeltoodud ülevaadet. Kristi Salve meenu­ (koos Kristi Salvega, 1987), "Uurimusi setu le sündmustele - matustele, pulmadesse... tas oma ettekandes "Setu jutud vana ja uue lauludest ja laulikutest: etnomusikoloogili- Etnomusikoloogi vaatenurgast uuritav tra­ ilma ajal" koostööd Vaikega raamatu juures ne aspekt" (1998, valmis magistritööna Tartu ditsiooniline elu oma murede ja rõõmude­ "Setu lauludega muinasjutud" ning mainis, Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule erialal), ga muutus Vaike jaoks tema enda elu osaks. et Vaike oli see, kes märkas ja juhtis tähe­ "Setu hallitused" (koos Maarja Kasemaga, Tundub, et olla elu keskel ja selles aktiivselt lepanu setu laulude traditsioonide muutu­ 1999). Vaike Sarve setu uurimuste krooniks osaleda oli Vaikele üks tähtsamaid vajadusi, misele. Need muutused ei ole aga liikunud ja ühtlasi hümniks setu pärimuskultuurile mida poleks olnud võimalik rahuldada, ol­ täiuslikkuse poole. Võrreldes erinevatest ae­ sai Tampere ülikoolis kaitstud filosoofiadok­ les n-ö kabinetiuurija, kellel Vaike sõnul oli gadest pärit salvestusi, võib selgelt märgata tori väitekiri etnomusikoloogia alal "Setu it- olemas tõsine oht "jääda elust kergesti kõr­ jututraditsiooni nivelleerumist ja vaesumist kukultuur" (2000). vale". Niisiis kulgeski oluline osa Vaike elust nii sisu kui ka väljenduse poolest - lihtsa­ Uurimustööga paralleelselt õpetas Vaike Eesti väiksemates paikades ja eriti Setumaa ma süžee ja keele suunas. Kristi Salve ette­ Sarv alates 1980. aastast rahvamuusikat ja külades. kandes puudutatud vaimse pärandi hääbu­ hiljem ka etnomusikoloogia kursusi, mille Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivi and­ mise probleem on kindlasti üks põhjusi, mis üheks põnevamaks komponendiks oli int­ metel oli Vaike Sarv väljapaistev rahvamuu­ pani Vaiket ja teisi rahvamuusikauurijaid ja rigeeriva nimetusega Setumaa reis-ekspe- sika koguja just setu alal. Ta on arhiivi and­ folkloriste aktiivselt tegutsema selle päran-

26 muusika 5/2006 di säilitamise nimel. Andreas Kalkun väl­ jendas oma ettekande "Nähtamatu ja näh­ tav pärimus. Seto rahvaluule kogumisest ja konstrueerimisest" sissejuhatuses vaimustust Vaike Sarve holistliku töömeetodi üle, mil­ lest lähtudes ei ole oluline ainult uuritav pä- rimusnähtus ise, vaid ka selle funktsioon ter­ ves pärimuskultuuris koos antropoloogilise, etnograafilise ja sotsiaalajaloolise taustaga. Kuigi Andreas on tegelnud algselt setu nais­ te autobiograafiliste lauludega arhiivisalves- tuste põhjal, siis järjest tähtsamaks muutusid tema jaoks need naised ise, laulude kontekst, naiste positsioon külaühiskonnas, nende elu reguleerivad tavad ja kombed. Eeskujuks sel­ les protsessis peab Andreas Vaiket ning tõs­ tab esile välitööde vajalikkust, kuna arhiivis leiduv pärimus ei ole kontekstirikas ning ei anna tihti adekvaatset ettekujutust reaalsest elust. Nähtava ja uurimisele avatud pärimu­ se kõrval leidis Andreas kinnitust ka setu ühiskonnas nähtamatu pärimuse olemas­ olule, mis on seotud eelkõige kiriku, usu ja naiste loodusliku eripärasuse temaatikaga. Marju Torp-Kõivupuu ettekandes "Vaikega Võrumaa rahvalaulu radadel" mõtiskleti osa­ liselt samuti rahvalaulu ja praeguse elu seos­ tamise ümber. Marju meenutas viimaseid vestlusi Vaikega rahvalaulu teemadel: miks inimesed neid laule laulavad, mida tunne­ vad; mis on vanade rahvalaulude sõnum tä­ napäeva inimesele; mida võib rahvalaul pak­ kuda kuulajale ning anda popkultuurile; kas ja kuidas saaks õpetada laulu variaablust inimestele, kes pole enam selle traditsiooni sees. Kuigi neile küsimustele ei pruugi kuna­ gi leida ammendavaid vastuseid, jäävad need teemad alati oluliseks. Ainult et Vaike ei saa nende arutamisel enam kaasa rääkida. Oma mälestusi jagasid ka Triinu Ojamaa, Maris Kirme, Urve Lippus, Geiu Rohtla, Terje Potter, Tiiä Järg, Igor Tõnurist, Janika Oras, Õie Sarv, Aime Kalm, Veljo Tormis, Evelin Kõrvits, Taive Särg, Merike Vaitmaa, Margus Pärtlas ja Mait Sarv. Esimese ja teise kursuse üliõpilased Loodetavasti leiavad Vaikega seotud Herbert Tampere juhitud eks­ ideed ja mälestused edaspidigi kajastamist. peditsioonil Setumaal 1972. aastal. Minu jaoks jääb Vaike inimeseks, kellele oli Taga külanaised, istuvad Vaike kõige tähtsam just elu ise ja kaasaelamine. Sarv, Urvi Palm (Haasma), Inna Elust polnud ta kunagi küllastunud ja võib­ Stepanova (Järva), Maia Kala (Lilje), olla seepärast ta jõudiski ära teha nii palju, Urve Lippus. FOTO ERAKOGUST mõni võib öelda, et liigagi...

Vaike ja Mall Sarv FOTO MAIT SARV

muusika 5/2006 27 HOMMAGE Kolm kokkupuudet Johannes Jürissoniga

IVALO RANDALU muusikateadlane

1954-1956 ette klassi, mängisime hommikust õhtuni raks sisse laagriplats, seejärel vaadati suurta­ Tallinna Muusikakooli I—II kursus, kokku läbi... jah, kui palju? Igatahes arvata võib, et lus ära kõik, mis vaadata oli, saunast veski ja umbes 25 hinge koorijuhte, instrumentalis­ selles majas pole ei varem ega hiljem nii lü­ häärberini, ja Jürisson rääkis. Seejärel võeti te, lauljaid ja muusikateoreetikuid. Viimaste hikese ajaga hingatud nii paksult sigareti­ haneritta ja suunduti Särghauale, Jürissonil seas Hans Hindpere, Helmut Rosenvald, suitsu ega kuulatud kolinal väärt muusikat. oli taas tutvustamist. Kuni kolhoosi mul­ Uno Loop, Ellen Selis, koorijuhtimise kõr­ Ja tulemus? Mitte kellelgi meist ei jäänud likad meid taga otsustasid ajada - nende valt Olev Oja, siinkirjutaja ja Arvo Part, kes tahvlile ainsatki pulka! Jürisson läks hasar­ möirged hakkasid Rumessenile hästi kül­ aga II kursuselt mundrisse topiti ja Jägala ti, ladus klaverile lisa, et kas ikka tõesti? Aga ge, kuulsime kandvaid möiratusi järgmis­ laagrisse saadeti. Kõige huvitavamaks ja hul­ pulki ta juurde ei saanud! Kuidagi ei paist­ tel päevadel naturaalsete mullikatetagi. Siis lemaks distsipliiniks kujunes teoreetikutele nud välja, tundis Jürisson sisimas rõõmu või tuli kuulus Jakobsoni "Sakala" tee, mis pol­ nelja semestri jooksul lääne muusika ajalu­ mitte. Olen talle hiljem mitut puhku neid nud miski tee, vaid padrik ja eksiradadega gu. Sellepärast, et seda andis Jürisson. arvestusi-eksameid meelde tuletanud, ta on laas, mida üksnes Jürisson jagas. See käis lä­ Ta oli meist, kel keskkool äsja lõpetatud alati tehtud kohkumusega rehmanud, et mis bi ka punktist, kus kohtusid nurgeti kuna­ või mitut aegagi seljataga, parasjagu vanem. jäma see olgu. Aga Jürissonile meeldis küll, gine Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa piir. Kui Nii ei tulnud pähegi, et Jürisson on ise alles kui lisasin, et sama valuga polnud meil kon- jõuti välja Suure-Jaani-Vändra maanteeni, tudeng. Teadsime vaid, et ta oli sunnitud sõ­ sis enam mingit muret. kus Jakobson oli vasakule keeranud, ületa­ jas raskesti haavatuna pianistikarjäärist loo­ Muide, kõik hilisemad, kes Jürissoni all sime meie selle risti ning lõime Vanaõuele buma. Niisiis, nüüd hädapärast muusikaaja- juba konservatooriumis õppisid, mäletavad öölaagri üles. Õhtul lõkke ümber lauldi, ves- loolane, kes palju teadis, paksud kladed täis teda meiegi moodi tänuga, kuid hoopis mõ­ teti lugusid ja anekdoote ning Jürisson kuu­ lasi kirjutada ning nende sisu punktuaalset nusa inimesena - meist rumalamaks ei jää­ las. Hommikul jätkus teekond juba mööda omandamist nõudis. Ja ega sellega suuremat nud neist seejuures keegi. Hüpassaarele lähemaid sihte. häda veel olnud, hoopis hirmsam lugu oli Küll oli lõpuks mõnus see päralejõud­ muusika tundmisega. 1960-1982 mine ning maitsev Hilda-tädi (Mart Saare Asi selles, et toona puudus igasugu­ Nende aastate sisse mahuvad rohke muu õetütre Hilda Toomsalu) küpsetatud leib ne helikandjate kasutamise võimalus - neid kõrval Jürissoni lektoriaastad Tallinna ja piim! Õhtu keskpunktis asusid jälle lõ­ lihtsalt polnud. Oli üksnes noodimaterjal Kultuuriülikoolis ja kuulsad Hüpassaare ke ning Saare lese Magda elupäevadel (su­ ning illustraator, väga armas Ottilie Valdna. matkad. Trükiste ja paljude sõnavõttu­ ri 1972) tema lood meistri maameheelust. Arvestustel ja eksamitel käis teoste mõista­ de põhjal oli meil tema Saare-ideoloo- Jürisson ärgitas siis vaid tagant, hämaruse tamine niiviisi, et Jürisson tõmbas tahvlile giast ammuilma selge pilt. Tagantjärele saabudes aga vastutas matkaliste lusti ja taid­ 25 kriipsu, proua Valdna ette klaveripuldi- on vaid kahju, et ei kuulnud teda kordagi luse eest. Hommik algas vabas vormis loeng- le aga ladus 25 nooti. Avas need suvalise ko­ Kultuuriülikoolis; teisiti öeldes: oleks taht­ kontserdiga Saare "värvitud põrmanduga ha pealt, mis aga kunagi ei sattunud puhta­ nud varem tunda seda magnetit, mis sealsed värkstoas", otsaaknad lükati valla ja nende all le teemale, vaid ikka mingile sideosale või kuulajad Jürissoniga koos Hüpassaare met­ väljas oli kõige toredam. Seejärel kolati lige­ töötlusele. Tundsid oopuse ära, said ühest sadesse ja Leetva rappa ajas. Ja kui ise 1970. mas ümbruses, Jürisson näitas Saare armsamaid pügalast lahti, ei tundnud - jäi see ähvarda­ aastal esimest korda nendega kaasa läksin, paiku ja puid. Ning matka võimas lõppfaas - valt tahvlile alles. Et arvestus tehtud saaks, tegi tuska, et alles nüüd. Ainuüksi kultuu- sumpamine üle avara raba, suurimateks ela- tohtis neid kriipse järele jääda ainult neli! riülikooliliste matku tehti üle paarikümne. musteks suplused imepuhastes kohvipruu- Ühesõnaga, väga karm mees oli, mõnel tu­ Alati marssis Jürisson ees, Vardo Rumessen nides laugastes, ukerdamine mätaste vahel li mitu korda järjest proovida ja iga katsega sekundeerimas, teisi kordajaid leidus samu­ ja "kiikumine" üle Kaansoo-poolse kinni­ muutus Jürisson kurjemaks. ti tihti. Oma seitsmest eranditult päikeseval- kasvanud järve. Minu mäletamise kohaselt Aga me maksime talle lõpueksamil, II gega õnnistatud retkest mäletan hästi "mit- jättis Jürisson vähemalt hilisematel aegadel kursuse kevadel magusasti kätte. Maht oli tekoosseisulisi" Leo Normetit, Els Aarnet, meid laugaste juures maha ja pöördus oma meeletu, Bachist-Händelist hilisromantiku- Raili Sulet, Tiiä Järgi ja Matti Reimanni. metsakoju. Meie saime aga lõpuks jälle kind­ teni välja (ka terve НТК, pool Mozartist, Käidi jaanipäeva paiku. Reede ennelõu- la maa jalge alla, äkki oli sulgkerge liikuda suurem osa Beethovenist, Schuberti ja naks tõi buss seltskonna Kurgja teeotsale, piki Navesti jõe kaunist kallast Kaansoo va­ Schumanni laulutsüklid jne). Tegime sellest esimene peatus tehti kohe Carl Roberti kal­ na koolimaja poole, veel üks suplus teha ja eksamist omamoodi jõukatsumise: meie ver­ mul ja Jürisson pajatas kadunukesest omal lõpuks mõnusa roidumusega vastutulnud sus Jürisson! Võtsime terveks nädalaks oma­ lahedal moel. Kurgjal võeti jõe ääres kor­ bussi peale ronida. Tagasiteel keerlesid ju-

28 muusika 5/2006 ütles pausi ajal rõhuga, et "ilus asi". Selgitus: see oli kaudne protest moodsa helikeele vas­ tu, kuna tegu oli nimelt tänapäevase heli­ looja siledate klaveripaladega (pole vist va­ ja toonitada, et muusikalise maitse poolest kuulus Jürisson n-ö konservatiivide leeri). Tunamullu vedas mul sellega, et olin Jürissoni pool nädalapäevad öömajaliseks - tulin õhtul autoga tema metsatallu, hommi­ kul läksime Suure-Jaani. Vaat need ööhakud seal Hüpassaare naabruses ei unune - mui­ dugi subjektiivsetena, sest mis seal siis nii erilist oli? Kaks vanemapoolset meest, küü­ nal köögilaual, tuli pliidi all ja pann särise- mas pliidi peäl. Isegi jutud olid rohkem argi­ sed, kuid olemuslikud ikkagi. Just nii palju, et sundimatut tonaalsust hoomata, et hea oli olla. Ta luges maal palju ja kiitis Suure-Jaani raamatukogu, kuhu Rootsist oli pärandatud hulk eksiilis avaldatut. Parajasti lebas laual Jaan Lattiku "Mälestused". Ent nostalgiat levis kohast endast, mit­ te Jürissonist, tema oli äsja 82-aastaseks saa­ nud, aga vaimult muutumatu. Aastakümnete eest olin näinud sama paika kesk kõrget metsapärga, nüüd laius tagaküljel raiesmik. Siis kord rüüstas karu mesipuid, aasta-aas- talt jäi niidetud rohumaa ahtamaks, lillepee- nar kadus ning lõpuks kerisid miskid ette­ võtlikud mehed seitse postivahet elektriliini olmerahaks. Uut juhet ei tuldud enam pa­ nema. Kas ja kes tänavu vikatit luiskab? Ja kelle kõrval nüüd kiriku rõdul kontserdil oleme?

5.06.1922-30.12.2005 Johannes Jürisson, mees elava muusika keskelt. Esimesest kokkupuutest peale pole me te­ FOTO KALJU SUUR da kutsunud ei seljataga, silmsides ega nüüd ka meenutustes teisiti kui Jürisson - ei min­ Johannes Jürisson (1922-2005) õppis Tartu Muusikakoolis ja Tallinna git Johannest, Jukut, seltsimeest ega härrat. Konservatooriumis muusikateaduse erialal. Tema diplomitöö "Mart Saar ja tema soolo­ Jürissoni nime kõla kätkeb teda tundnutele laulud" (juhendaja Karl Leichter) valmis 1958. a kevadel ja äratas tavalisest laiemat tä­ rõhutatud rustikaalset olekut, mis väljendus helepanu. ühtviisi tema kõnemaneeris ja kehakeeles. Jürisson õpetas läänejä eesti muusika ajalugu Tallinna (G. Õtsa nimelises) Sobivas seltskonnas ei öelnud ta "tšello", vaid Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. 1960-1980 oli ta lektor Tallinna "tšellu", tema kõnnak ei passinud asfaldisele Kultuuriülikoolis, 1991-1995 õpetas Viljandi Kultuurikoliedžis.Tema raamatud sar­ linnatänavale, tema astes oli otsatuid metsa­ jast "Kultuuriülikool" olid vähemalt ühe põlvkonna eestlaste jaoks ainuke kättesaadav radu tallanud eestlase rahulikku rohmakust, emakeelne kirjasõna muusikaajaloost. Johannes Jürissoni rahvavalgustuslikul ja elaval selles polnud väsimust, oli aastasadadega ko­ muusikaajaloolisel tegevusel on Eesti kultuuriloos oluline ja püsiv koht. getut, et ees on veel lõputa tee ning kiirus­ tada pole mõtet. Mart Saarega, Suure-Jaani Kappidega, Kreegi ja üldse tolle põlvkonna­ tud mõistagi möödunud päevade ja Jürissoni korda, kui Jürissoni vana tubli Žiguli kesk­ ga omas ta ühte ja sama vereringet. ümber. Nii igal aastal jälle, filosoofiliselt võt­ päevasele kontserdile koduõuest välja ei Jürisson on kirjutanud: "Mart Saar kip­ tes oli tegu ju kordumise kordumatusega. tahtnud tulla. Mina hääletasin, aga õhtuks pus metsa, mina kipun metsa. Armastan olid nemad mõlemad jälle Suure-Jaanis plat­ metsa. Ta on minule nagu mõnele meri. 1997-2005 sis. Istusime Jürissoniga tavaliselt kõrvuti, ta Eilegi vaatasin: kahiseb salapäraselt, tal on Suure-Jaani (heliloojate Kappide) juunikui- oli suurepärane kuulaja, ei näidanud kont­ tuhat kuussada värvi, kütet saab, varju an­ sed muusikapäevad. Üritusi jagus nädalaks serdil kunagi välja, kas lugu/esitus meeldis nab. Mets peab jääma nii, nagu ta on..." kaks-kolm päevas, mina mäletan vaid ühte või mitte. Ainult üks kord müksas kergelt ja

muusika 5/2006 29 Legendaarne Ruja Vanemuise lavatagustes sfäärides mais 1981 Tartu levimuusika päevadel. FOTO INTERNETIST,TAJO KADAJASE ERAKOGUST

POP & ROCK Intellektuaalne eesti rock MARGUS KIIS muusikakriitik

õiste intellektuaalne rock võttis ranžeeringud ja klassikalise muusika mõju­ Eesti intellektuaalse rocki ajalugu algab Eestis 1970ndate lõpul kasutuse­ tused, pluss eskapistlik-fantastilised tekstid sealt, kust progressiivrocki omagi, 1960.- Mle Valter Ojakäär oma raamatus kontseptuaalsetel plaatidel - seda laadi muu­ 1970. aastate vahetusel. Erinevalt aga näiteks "Popmuusikast" ja seda vastena ingliskeelse­ sikat on Eestis tegelikult viljeldud väga vähe. inglastest või ameeriklastest on meil vasta­ le mõistele progressive rock. Kuigi tänapäe­ Eestis on soodne pinnas just intellektuaalsele va muusika algtõuke pinnas ehk siis psüh- val kasutatakse enim kõnekeelset sõnaühen­ rockile - on kirjutatud leidlike muusikalis­ hedeeliakultuur üpris õhuke. 1960ndate lõpu dit progerock, oleks ikkagi Eesti rockiajaloos te lahendustega, nelja- kuni üheksaminutili- psühhedeelse kallakuga ansamblitest tasuvad mõttekam kasutada Ojakääru leiutatud väl­ si ja tõesti intelligentseid, sõnumiga tekstide­ mainimist Kristallid, Lüürikud, Mikronid. jendit. Miks? Nii-öelda "klassikalist" prog- ga palu. Selles vallas on Eestis üllatavalt tu­ Aga võib öelda, et see vähene psühhedeel- ressiivrocki, mida iseloomustavad kümne­ gev traditsioon ja eriti rõõmustav on asjaolu, sus mainitud ansamblite muusikas polnud te minutite pikkused lood, ülepaisutatud ar- et protsess ja progress jätkuvad. ei teadlik ega muidu kuidagi ideoloogili-

30 muusika 5/2006 ne, vaid pigem kusagilt kuuldud huvita­ toonast kodumaist väärtluulet (Viiding-Üdi (näiteks 1983. aastal ilmunud EP-1 kom­ vate kõlade ja lahenduste järeleaimamine. loomulikult kohustuslik). positsioonid "Mõttehetk" ja "Üleminek"), 1970.-1971. aastani Tallinna Polütehnilises 1976. aastal liitus Meie laulja Tajo Elektra (1985. aastal ilmunud EP-1 Aarne Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hili­ Kadajas Rujast eemaldunud Rein Rannapi Saluveeri teos "Pilk avatud väravate taha"), sema nimega Väntorel, oli küll juba teadli­ uue projektiga, mille poolsalajane nimi oli rääkimata näiteks Mahavokist ja Vitamiinist. kumalt hipilikum ja "teadvuse avardamise" Noor Eesti. Bänd üritas luua ja esitada väga Intellektuaalse rocki põhiürituseks kujune­ peäl väljas (nii tekstis kui ka muusikas) ning stiilset progressiivrocki koos kõige selle juur­ sid Tartu levimuusika päevad, mille auhin- mõjus omal ajal väga uuenduslikult, kuid si- de kuuluvaga. Ansambli napis toodangus on nasüsteem ja žürii soodustasid läbimõel­ sevastuolud lõhkusid selle paljutõotava an­ ka Yesi, Genesise, Van Der Graaf Generatori dud virtuoossete kontseptsioonide esitamist. sambli liiga kiiresti. jt mõjutused selgelt kuulda, eriti lauludes Seal kogus tuntust ka kümnendi tähtsaim Intelligentset lüürikat hakkasid Eestis "Lendav järv", "Sünd", "Edasijõudnud inime". intelligentne ansambel In Spe, mida 1980- rockmuusikas esimesena kasutama folk- Siiski on vaid ühel kontserdil (1977. aas­ 1983 juhtis laulja-klahvpillimängija-heliloo- rock'i bänd Peoleo ja Virmalised. Toivo ta Tallinna rockifestival) esinenud ansambli ja Erkki-Sven Tüür ja 1983-1988 klahvpil­ Kurmet kirjutas esimesena poplaule näiteks kõige kuulsam hetk poplauluke "Ühes väik­ limängija ja helilooja Alo Mattiisen. In Spe Ernst Ermo luulele. 1970ndate algul arendas ses Eesti linnas". tegi Tüüri juhtimisel tõsiseid katseid ühita­ ansambel välja omapärase, keeruliste klave­ NSV Liidu esimeseks õigeks progres­ da komponeeritud süvamuusikat rockikoos- ripartiide ja mitmeosaliste laulustruktuuri- siivrocki ansambliks nimetab süntesaato- seisuga (näiteks Tüüri "Sümfoonia seitsmele dega barokiliku stiili (tuntumad lood "Sulle rispetsialist (ja vajadusel ka laulja) Sven esitajale"). Alo Mattiiseni juhtimisel muu­ nüüd", "Hetki neid"), millega oldi suureks Grünberg oma 1974. aastal asutatud grup­ tus In Spe veidi "kergemaks", mõneti džäs- eeskujuks näiteks Rujale. pi Mess ja tal võib isegi õigus olla, kuigi ka silikumaks, illustratiivsemaks, "projektipõ- 1971. aastal pianist-helilooja Rein Messi eelkäija Positron katsetas aasta va­ hisemaks", olles sageli Matuseni suurprojek­ Rannapi eestvedamisel alustanud Rujat pee­ rem samaga. Mess, mille n-ö klassikalisse tide saateansambel, näiteks risotooriumid takse eesti intellektuaalse rocki arhetüüp- koosseisu kuulusid peale Grünbergi, Sipra "Roheline muna", "Näärmed" jt. seimaks nähtuseks. Ansambel tegutses aas­ ja Timmermanni veel kitarrist Elmu Värk ja Juba 1980ndate algul hakkas In Spega tani 1988, kuid sageli muutuvas koossei­ elektroonik Härmo Härm, lõi julgelt massi­ koostööd tegema laulja Peeter Volkonski, sus jäi põhiliikmeks laulja Urmas Alender. ga, surudes oma kõlapilti lisaks rockikoos- koostööprojekt kandis nime E=mc2. Vahelduvate loomingulis-ideoloogiliste liid­ seisule ka ise tehtud analoogsüntesaato- Ühisbänd esitas peamiselt Tartu levimuu­ ritega koos muutus ka grupi muusikaline ri mürad, puhkpille ja vahel ka kirikuorelit. sika päevadel teatraalseid projekte, näiteks väljund: algusaegade pateetilisest-teatraalsest Grünbergi kompositsioonid olid tollal har­ Schuberti laulude transformeerimine rockiks hard rock'ist 1970ndate keskpaiga "päris" jumatult pikad (keskmiselt kümne minuti aastal 1985. progressiivrocki katseteni, millest 1970nda- ringis), ebaloogilised, kuid mitte väga kee­ 1987. aastal moodustas Volkonski Tartu te lõpul arendati välja oma karge klassit- rulised, majesteetlikult pirtsakad ning va­ muusikutest oma ansambli, mis sai esime­ sismimõjudega stiil, sellest aga hüpati järg­ rustatud valdavalt loodusteemaliste tekstide­ se projekti, Majakovski luule viisistamise mise kümnendi algusel järsku lihtsakoelise ga. Grupp esines üsna harva, kuid see-eest järgi nimeks ROSTA Aknad ja mis pikka­ powerpop'i esteetikale ja iroonilistele teksti­ muljetavaldavalt - lisaks kolakale pillipar- dest pausidest hoolimata on tegutsenud siia­ dele. 1980ndate keskpaiga naivistlikust uus­ gile olid laval ka näiteks Kaarel Kurismaa ni. ROSTA Akende muusika ja esinemised romantismist kujunes hiljem sünteetiliste disainitud objektid. Klassikaline Mess te­ on alati olnud teatraalsed, üpris literatuur­ kõlavärvide ja raudsete struktuuridega stiil, gutses 1976. aasta lõpuni, 1977 moodustas sed, groteskilembesed, ta on mänginud iga­ bändi karjääri lõpul katsuti õnne rohmaka Grünberg Messi uue koosseisu (Ain Varts suguste klišeedega. Enamasti on teostatud heavy госк'ща. 1970ndatel kasutas Ruja pea­ - kitarr, Toivo Unt - bass, Andrus Vaht Volkonski enda vägevaid ideid. 1990. aasta­ miselt Juhan Viidingu varjatuma ja Hando - trummid), kuid sellel polnud pikka iga, te keskel plaadistati USAs näiteks hulk lau­ Runneli vähem varjatud alltekstiga lüüri­ edaspidi ja siiani on Grünberg tegutsenud le hoiatussiltide tekstidele, 1996. aasta Tartu kat, kaheksakümnendate algul Ott Arderi edukalt üksi. levimuusika päevadeks aga loodi pseudoe- petlikult "lapsesuiseid" luuletusi, hiljem ka 1977. aastal asutas noor konservatooriu- güptoloogiline oratoorium "Nofretete lau­ Urmas Alenderi kergelt sürrealistlikke, kuid mitudeng, klahvpillimängija Igor Garšnek lud" jms. hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on oma grupi, mis sai nimeks Synopsis. Sellel Tartus alustas 1984. aastal koolipoiste eesti intellektuaalse rocki identiteedis olnud oli aegade jooksul (tegutses 1985. aastani) bänd Pantokraator, mis viljeles teatraalse­ väga oluline juba kolmkümmend viis aastat. mitmeid koosseise, kuid üldiselt peetakse se­ te lavaesinemistega, pikkade lugude ja kõrg­ Paar aastat pärast Rujat alustas Tallinna da Garšneki ja 1978. aastal liitunud kitarristi poeesiaga stiilset progressiivrocki. 1989. aas­ Polütehnilise Instituudi grupp Meie, mille Nevil Blumbergi ühisprojektiks, mille muu­ tal leiti oma nišš, eesti ja soomeugri rahva­ peamine eelis (näiteks Ruja ees) oli ehk tema sika oli hoolikalt läbi komponeeritud ja val­ laulude elementide ekspluateerimine, mil­ mitteprofessionaalsus. "Amatööride bande" davalt instrumentaalne. lega on suuresti ka ajalukku mindud. 1984. võis rahumeeli teha rocki ja üldse muusika­ 1970ndate keskel ja teisel poolel katseta­ aastal tegi üsna ootamatu kummarduse in- ga, mis heaks arvas. Tulemus oli üllatavalt sid sporaadilisemalt intellektuaalse rockiga tellektuaalrocki poole poplaulja ja klahv­ iseäralik ja põnev. Kuigi enda sõnul varastati ansamblid Haak ning Suuk. pillimängija Jaak Veskimees Jürisson, sal­ käike ja riffe, kust aga saadi, osati need män­ 1980ndate algul ja keskpaigas oli prog- vestades nelja looga EP, millel koos Henn gida kokku veidrateks ebasümmeetrilisteks ressiivrock või vähemalt selle markantsemad Rebasega kirjutatud palad "Vaid ärgata", "Kes moodustisteks. Tekstidena kasutati peaae­ elemendid Eestis nii moes, et stiiliga katseta­ lööb hingekella kotkale", "Muusika sünd" ja gu kõike näppu juhtuvat, eelistades muidugi sid isegi puhastverd popbändid nagu Nemo "Pojale" käiksid oma ebasümmeetrilisusega,

muusika 5/2006 31 ne Maarjamaale polnud proge jaoks just soodne. Hetkiti tegutsesid veel Linnu Tee, ROSTA Aknad jmt, kuid üldiselt oli proge Eestis varjusurmas. 1996. aastal alustas Tallinnas tegutse­ mist ja mängib siiani Echosilence, mis en­ nast küll liigitab proge-metaYi alla, kuid mil­ le muusika on enamasti kristalne, jazzitun- netusega ja võib öelda, et elegantne, kuigi ei pääse mööda mõningatest klišeedest. Uus tõus tuli alles uue sajandiga, kui ko­ gu maailma muusikamaastik oli muutunud varasemast tunduvalt sallivamaks ja plura- listlikumaks. Intellektuaalrock sai Eestis isegi oma festivali, alates 2002. aastast Saaremaal toimuva "Kuri proge". Muidugi pole vähe­ malt uute tegijate muusika sama, mis kaks- kümmend-kolmkümmend aastat tagasi, vaid sisaldab hoopis teisi struktuure ja ideoloo­ giaid. Käesolevas artiklis pole kahjuks ruumi käsitleda intellektuaalrockiga käsikäes ja sa­ geli loimuvat/usion'i liini (Luarvik Luarvik, Beggars Farm, Phlox, Edasi, Megan Quartet, Mesi, Lippajad, Mooses, Wrupk Urei jt). Contus Firmuse muusikud lavalises aktsioonis Krahli baaris. FOTO ANDRES KONTUSE ERAKOGUST Üks varasemaid uusi intellektuaalrok- kijaid on 1998. aastal alustanud Ballooner, ootamatute käikudega ja multifraktuursuse- mis on seganud kokku rocki, folki, arvutibii- ga vabalt isegi klassikalise progerocki mõis­ ti jms. Veidi hiljem alustas Contus Firmus, te alla. mis on löönud peamiselt vokaalse ja instru­ 1985. aastal moodustus popansambli mentaalse virtuoossusega. Proov 583 liikmetest (mis katsetas ka ise va­ Staažiga tegijad kitarrist Robert hetevahel progega) ansambel Linnu Tee, mis Jürjendal ja trummar Arvo Urb on moodus­ suurest koosseisuvahetusest hoolimata on te­ tanud oma projekti Fragile, mille muusi­ gutsenud põhimõtteliselt tänaseni. Ansambli kast kostab selgesti Jürjendali armastus King tugisammas on kogu aja olnud vokalist Crimsoni ja Robert Frippi loomingu vastu. Indrek Patte. Linnu Tee muusikat, mis on Käesoleval kümnendil on metal Eestis aegade jooksul vaheldunud techno rock'ist oma populaarsust järjest tõstnud ning ülla- heavy metal'im, iseloomustab instrumentaal­ tus-üllatus, siinsel metani on ka omad intel­ ne tihedus, Patte laulutehniline meisterlik­ ligentsed suunad. Kõikidel end progressive kus ja tuntav macfro-erootika. metal'i suuna esindajateks nimetajatel pole 1980ndate keskel alustas Tallinna noor­ muidugi arendatud ajutegevusega otsest pist­ te muusikute bänd Kuller, kust käis paari mist, kuid mitmel siiski on. Näiteks Kantor aastaga läbi terve plejaad tulevasi kuulsusi Voy, mis kasutab pikki, pateetilisi, kuid fan­ (Mart Jürisalu, Tarmo Adson, Alari Piispea, tastilisi arendusi. 2001. aastal alustanud Arvo Urb, Kalle Vilpuu, Robert Jürjendal jt). Leech arendab kõlapildilt lihtsaid-j õulisi, 1980ndate intellektuaalrocki bändidest kuid struktuurilt pikki ja psühholoogiliselt võiks mainida ka kümnendi algupoolel kesk­ hoolikalt paika pandud konstruktsioone. aja muusika elemente kasutanud Atriumi Praeguses olukorras võib kindlasti intel­ ja peale Ruja lagunemist tekkinud Datat, lektuaalse rocki alla paigutada viimaste ae­ mis hiilgas kõige enam omas ajas kõrgteh­ gade Tartu sensatsioonilise bändi Opium noloogiliste lahenduste ja ülisünteetilise kõ­ Tartu sensatsiooniline bänd Opium Flirt suu­ Flirt, mis suudab isegi tänapäeval omapära­ lapildiga. dab omapäraselt mõjuda poolimprovisatoor- selt mõjuda oma poolimprovisatoorse, stam­ 1980. -1990ndate vahetusel tegutses an­ se ja stambivaba loominguga. bivaba ja ajaloolisi struktuure eirava ning FOTO ERVIN TROFIMOVI ERAKOGUST sambel Just Knud Qvikstad, mis saavutas teatraalse, jaburate pealkirjadega ja aristok­ omapäraselt närvilise, fantaasia- ja nüansi­ raatselt esitatud loominguga (esikplaadi ni­ rikka muusikaga lühikeseks ajaks üllatavalt mi "Saint European King Days"). suure populaarsuse, kuid kadus siis sama eesti popi maastikul ja paljude uute suun­ Nii et IQ ja vaba mõttelend pole Eestis kiiresti, kui ilmus. dade (indie, elektrooniline klubimuusika, veel päris otsas, väledatest näppudest rääki­ 1990. aastate utilitaarne üldsituatsioon erinevad meta/'ivoolud jne) ilmumi­ mata.

32 muusika 5/2006 ВAGATELLID«EESTI Tallinna Jaani kirikul uus kooriorel! ALO PÕLDMÄE TMMi muusikaosakonna juhataja, Tallinna Jaani kiriku oreli fondi juhatuse liige

allinna Jaani kiriku ülestõusmispüha jumalateenistus 16. aprillil oli seos­ Ttatud eriliselt piduliku sündmusega - pühitseti sisse kiriku uus kooriorel. Selle ehitas oma firmas saksa orelimeister Ida- Friisimaalt Martin ter Haseborg. Oreli val­ mimine on 1998. aastal asutatud Jaani kiriku oreli fondi tegevuse käega katsutav tulemus. Liturgilise jumalateenistuse viis läbi Jaani ki­ riku õpetaja Jaan Tammsalu, oreli pühitses sisse peapiiskop Andres Põder. Oreli valmimine on oluline sündmus veel sellegi poolest, et ta on esimene täies­ ti uus suur orel, mis valminud viimase kuuekümne aasta jooksul kirikuna toimivas Eesti pühakojas. Senini on kirikutes toimu­ nud kas orelite restaureerimine, põhjalikud remondid või uute orelite ehitamine teiste orelite baasil. Uue oreli tulekut tähistas orelinädal, mille avakontsert toimus pühitsemisega sa­ mal päeval. Organistiks oli Andres Uibo, kaasa tegid kontratenor Ka Во Chan ning viiulil Mari-Liis Uibo. Järgmise nädala jook­ sul, 17.- 22. aprillini toimusid uuel ore­ lil iga päev kontserdid. Esinesid organistid Tiiä Tenno (Jaani kiriku organist), Aare- Paul Lattik, Maris Oidekivi-Kaufmann, Piret Orelimeister Martin ter Haseborg annab Tallinna Jaani kiriku orelile viimast lihvi. Aidulo, Toomas Trass, Ulla Krigul ja Peter FOTO SCANPIX van Dijk (Holland). Kaasa tegid neil kontser­ tidel trompetitel Neeme, Aarne, Jaan ja Aavo kistavaid probleeme pole olnud. koorioreli ehitamine Jaani kiriku orelitradit- Ots, Indrek Leivategija (tšello), Margarita siooni ühe osa taastamine. Võites (koloratuursopran), Kristiina Under Milline on teie vaade Eesti orelimaastikule? Pärast Esimest maailmasõda sai Jaani ki­ (sopran) ja Ivar Kiiv (tromboon). Eesti orelimaastik on väga huvitav, selle kor­ rikust iganädalaste regulaarselt toimuvate rastamine aga vajab veel palju tööd ja raha. orelikontsertide keskus. Enne oreli avamist esitasin mõned lühiküsi- Jaani kiriku uue nn koorioreli saamis­ mused orelimeister Martin ter Haseborgile. Lühidalt Jaani kiriku oreli ajaloost. Esimene lugu on omapärane. Sellest kujunes esime­ orel valmis 1869. aastal Simunas köstrina te­ ne etapp kiriku peaoreli restaureerimisel ja Mis tähendus on teie ehitatud uuel orelil gutsenud orelimeistri Gustav Normanni töö­ Jaani kiriku kujundamisel arvestatavaks ore­ Eesti jaoks? na. Pillil oli kolm manuaali ja 40 registrit. limuusika keskuseks. Teine etapp saab algu­ Martin ter Haseborg: Minu jaoks on sel­ Kui 1904. aastal tuli kiriku uueks organis­ se juba selle aasta juunikuus, kui kiriku se­ lel orelil suur tähendus kas või sellepärast, et tiks Peterburi konservatooriumi lõpetanud nine Terkmanni ehitatud peaorel võetakse see on Eestis esimene uus orel luteri usu ki­ August Topman, siis seadis ta eesmärgiks lahti ja viiakse renoveerimiseks Saksamaale. rikus viimase kuuekümne aasta jooksul. pilli ümberehitamise pneumaatiliseks, et Selle töö teeb samuti Martin ter Haseborgi oleks kergem mängida. Topman organiseeris orelifirma. Kuidas on kulgenud koorioreli kokkupane­ suuri raha kogumise kampaaniaid ja 1911. Terkmanni oreliga hüvastijätukontsert mine Jaani kirikus? aastaks oligi raha koos. Ajakohane orel telli­ on kavandatud esimesele nelipühale, 4. juu­ Varem olen Eestis teinud oreli Eesti ti tolle aja väljapaistvamalt meistrilt August nile ja sellel päevapikkusel maratonkontser- Muusika- ja Teatriakadeemiale. Siin, Jaani Terkmannilt. 1913. aastal õnnistati uus orel dil esinevad paljud eesti organistid. kirikus, on oreli kokkupanemine kestnud sisse. Pillil oli neli manuaali, neist neljas ma­ kaks nädalat ja kõik on laabunud hästi, ta- nuaal asus kaja-orelina altari taga. Seega on

muusika 5/2006 33 BAGATELLID*EESTI In memoriam EMTA rahvusvahelised Robert Vahisalu trompetipäevad 24. 10. 1914 - 11. 01. 2006 JAAN KRIVEL elle aasta jaanuaris lahkus RAMi koori Rahvusvahelised trompetipäevad Aavo Õtsa Krister Jürgensonile ja Johannes Seederile. asutajaliige, teenekas laulja ning koori eestvedamisel on toimunud juba 17 aastat. Kolmandas vanuserühmas sai esikoha läti solist Robert Vahisalu. Järgnevalt mõ­ S Need päevad koosnevad koolitus- ja kontser- noor mängija, teise koha pälvis Meigo Märk, ned meenutused tema tegevusest. diprogrammist, millest on kujunenud Eesti kolmandat jagasid Mihkel Kallip ja Taavi Robert Vahisalu sündis Sootaguse külas, suurim vaskpillisolistide ja -ansamblite fes­ Vilat. Neljandas vanuserühmas jagasid esi­ Undla vallas Virumaal muusikast lugu pida­ tival. Tänavu kohtusid kõik trompetisõb- kohta Aarne Ots ja ungarlane Laszlo Molnar, vas perekonnas. Mõlemad vanemad olid in­ rad 28. märtsist - 1. aprillini Eesti Muusika - teise koha sai Jaan Ots, kolmanda Jaan Pürn. nukad koorilauljad kohalikus segakooris, isa ja Teatriakadeemias. Noortel muusikutel on Aastate jooksul on Aavo Ots kutsunud ka trompetimängija. Muusikaharrastustest festivali raames võimalik töötada koos suure­ koolitusprogrammi läbi viima mitmeid pro­ ei jäänud kõrvale lapsedki. Et talu mate­ päraste meistritega, esineda ja ka konkureeri­ fessoreid. Ka sel korral oli võimalus koos riaalne seis polnud eriti kiita, läks Robert da, tutvuda uute suundade ja kultuuridega. töötada suurte nimedega. Väga kõrgel tase­ Vahisalu pärast algkooli õppima Rakvere Festivali kunstiline juht Aavo Ots on tei­ mel esines Leedu orkester Jovaras dirigent Õpetajate Seminari, sest see oli õppemak- nud ära suure ja tänuväärt töö, kutsudes siia Ugnius Vaiginise juhtimisel. Aavo Otsal oli suvaba. Seminaris õppides sõpru ja meistreid välismaalt, korraldades eriti hea meel selle üle, et Ugnius Vaiginis te­ hakkas Vahisalu huvita­ kontserte ning valmistades ette tiheda prog­ gutseb siinsamas meie naabruses ja ta soo­ ma soololaul, muusikaõpe­ rammi kõigiks neljaks päevaks. Üritust toeta­ vib teda ka edaspidi kutsuda Eestisse meist­ taja Jaan Pakk õhutas ta­ sid Kultuurkapital, Eesti Noorsootöö Keskus, riklasse andma. gant ja andis ka repertuaa­ Kultuuriministeerium ja firma Werd; eraldi Eraldi tasub esile tõsta Hollandist pärit tänu palus Aavo Ots öelda Marek Vilbale. Bert Langeleri, kelle Aavo Ots kutsus spet­ ri. Ülesastumised koolis ja Avakontsert toimus 28. märtsil EMTAs. siaalselt koos endaga meistriklassi läbi viima. mujalgi õnnestusid ja nii Üles astusid Leedu noorte vaskpilliorkester Bert Langeler on juba kakskümmend viis tekkis soov minna konser­ Jovaras (dirigent Ugnius Vaiginis), Nõmme aastat töötanud dirigendi ja lektorina, puhk- vatooriumi laulmist õppi­ Brass (dirigent Ülo Sõro) ning trompetisolis- pilliõpetajana, rahvusvaheliste ürituste kor­ ma. Kohe see siiski ei õn­ tid, keda klaveril saatis Meeli Ots. 29. märtsil raldajana, mänedžeri ja konsultandina. nestunud. Alles 1944. aas­ leidis Estonia kontserdisaalis aset suurejoo­ Bert Langeler on Eestis külas juba mit­ tal võis laulu õppimisele neline puhkpilliorkestrite galakontsert solis­ mendat korda ning kursis meie õpilaste reaalsemalt mõelda. tidega. arenguga. Tema sõnul on areng olnud vä­ Poeg Andres Vahisalu: 29. -30. märtsini toimus täienduskooli­ ga kiire. Seda just sellepärast, et õpilastel on "Vastuvõtueksamil üt­ tus nimega "Sümfooniline puhkpillimuusika", suur huvi pillimängu vastu, nad on innukad les komisjoni liige Villem mida viisid läbi Bert Langeler Hollandist ja ning küsivad väga palju. Loomulikult aitab Reimann, kui isa oli lauluga poole peäl, et Aavo Ots. 31. märtsil võis Estonia Talveaias siin kaasa ka õpetajate kõrge tase, kes püüa­ aitab küll, olete üliõpilaseks vastu võetud. kuulata kontserti "Trompetimuusika tähtteo­ vad hoida oma õpilasi kursis väljaspool Eestit Professor Arder reageeris ägedalt: "Ei, las seid", kus esinesid Aavo Õtsa trompetiklas- toimuvaga, hankides muusikat ja noote. Kui laulab lõpuni!" Isa saigi maestro Arderi lau­ si õpilased ja külalissolistid, samuti Leedu palusin Bert Langeleril võrrelda meie ja hol­ landi õpilasi, vastas ta ruttu, et erinevust ei luklassi. Heade tulemuste eest erialas kutsus noorte vaskpilliorkester Jovaras. olegi. Vaja oleks vaid arendada suhteid teiste professor teda ikka "Roberto Primoks"." Kui noored olid juba neli päeva Estonia koolidega, et meie puhkpillimängijad saaksid Robert Vahisalu oli RAMi koori asutaja­ kontserdisaali ja Talveaia lavaga närve proovile pannud, avanes kõigile neile, üle maailma tuntumaks. liige ja kauaaegne solist. kel veel soov, võimalus osaleda konkursil Oma energiaallikaks nimetab ta suhtle­ Andres Vahisalu: "Kui mõni solist pol­ "Trompetitalendid 2006". Peaauhinnaks oli mist ja tööd uute õpilastega. Saavutades töös nud vormis või oli mingi muu põhjus ja kuni 13-aastasele trompetimängijale kornet hea kontakti mängijatega, saab kulutatud asendajat otsiti, hüüti koorist iseenesest­ firmalt Werd. Konkurss toimus neljas va­ energia tagasi. Õpetamisel üritab ta kasuta­ mõistetavalt: küll Robi teeb ära! Vastavalt va­ nusegrupis. Žüriisse kuulusid Erkki Möller da võimalikult vähe sõnu, pöörab rohkem tä­ jadusele laulis isa duetis, kvartetis ja topelt- (esimees, ERSO), Margus Allmann (Pärnu helepanu häälestusele, kuulamisele ja kõlale. kvartetis. Ta töökoormus suurenes, vahepeal Linnaorkester), Martins Jaugietis (Läti, ven­ Langeler võrdles ennast rätsepaga, kes teeb töötas ta koguni neljal kohal: RAMis, kon­ dade Jurjänsite fondi president), Marek igale orkestrile teosest just tema mõõtu üli­ servatooriumis Arderi assistendina, hääle­ Mere (firma Werd esindaja). Eesti noortest konna. seadjana Televisiooni ja Raadio segakooris ja mängijatest sai noorimas vanuserühmas esi­ Bert Langeler on juba kutsunud Aavo Tombi-nimelise Kultuuripalee meeskooris. mese koha Paul Tarand, teise Juri Gruljov ja Õtsa oma õpilastega Hollandisse, et töötada Heliloojatest armastas isa kõige rohkem Robert Pollet ning diplomid läksid Markus seal koos edasi Madalmaade õpilastega, et ka Beethovenit ja Schubertit. Palole ja Kärol Veskisele. Teises vanuserüh­ nemad tutvuksid eesti noorte taseme ja män- Küsisin hiljem, palju laule tal aastaküm­ mas läks esikoht Leetu, teise koha sai Karl gukvaliteediga. Eesti saaks nõnda oma puhk- Peterson, kolmandat jagasid Tõnis Vaher nete jooksul on repertuaaris olnud, isa vas­ pillimänguga kiiresti üheks peatuspunktiks ja Raimond Vendla, diplomid kuulusid tas, et 150 ümber." ülemaailmsel ringteel.

34 muusika 5/2006 KOLMAPÄEV, 24. mai kell 19 Tallinna Metodisti kirik NELJAPÄEV, 25. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja Palju õnne sünnipäevaks, härra Wolfgang! Wolfgang Amadeus Mozart Missa c-moll Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Angelika Mikk (sopran), Mati Turi (tenor), Priit Volmer (bass) Estonia Seltsi Segakoor, Pärnu Kammerkoor, Osaka sümfoonikute koor (Jaapan), Pärnu Linnaorkester Dirigent Kiyotaka Teraoka (Jaapan) Pilet Tallinnas: 100.-/60.- Pilet Pärnus: 200.- (koos õhtusöögiga peale kontserti) REEDE, 26. mai kell 16 Pärnu Kontserdimaja Meie tuleme!

Laste- ja noortekooride suurkontsert

LAUPÄEV, 27. mai kell 14 Pärnu Kontserdimaja Õhtu pealt on ilus laulda, kas'ke Rahvalaulukonkurss Pilet 50.-/25,- PUHAPAEV, 28. mai kell 14 Pärnu Kontserdimaja

I JT J ллл, Lõpetame selle laulu /lillil Pilet 50.-/25,- Pllf. u Rahvusvahelinшя W w w Festivali kooride kontserdie d erinevateЪоп1э^т.s kontserdipaikades Pärnu maakonnas Ä t*$? ^1 ^LAss„"f'Г www.prkf.ee Piletid müügil Pärnu Kontserdimajas 0* Kultuuriministeerium Ш Tallinna Muusikakeskkool 45 Kontserdid mais 2006 6. mai kell 15.00 7. mai kell 16.00 14. mai kell 12 Matkamaja EMTA orelisaal EMTA kammersaal Ada Kuuseoksa ja Piret Habaku klaveri- ja Jaan Ots Katrin Kuldjärve kammeransambliklassi õpilased õpetaja Marja Jürissoni klaveriklassi õpilased klaveriklassist ja 13. mai kell 12.00 Aavo Õtsa trompetiklassist 7. mai kell 12.00 Tallinna Linnateater EMTA kammersaal Ira Flossi ja Eike Silla 14. mai kell 17.00 Anu ja Toivo Nahkuri klaveriklassi õpilased Kiek in de Kök klaveriklassi õpilased Marju Rootsi 13. mai kell 18 klaveriklassi õpilased 7. mai kell 12.00 Kadrioru loss Mustpeade Maja TMKK abiturendid 20. mai kell 15.00 Raeli Florea Matkamaja viiuliklassi õpilased Katrin Peitre klaveriklassi ja Tulike Looritsa oboeklassi õpilased

muusika 5/2006 35 MELOMAAN

liikuda sõjajärgsest modernismist maks. 1990. aastate lõpul ilmunud konstruktivistlikku avangardis­ kahe konkureeriva plaadiformaa- mi, sealt edasi romantilisemasse, di, superaudio CD ja DVD audio tonaalsesse helikeelde ja 1970. aas­ müük pole olnud eriti edukas, aga tate lõpul jäänud peatuma moder­ need pole siiski osutunud ka lühi- nistlike ja traditsioonilisemate ele­ ajalisteks üleminekuformaatideks, mentide sünteesi. "Adagio celeste" nagu vahepeal hakati ennusta­ loomist inspireeris Lassi Nummi ma. Plaadifirmale on SACD roh­ luuletus ("Siis, sel ööl, kui soovid kem imago kui majandusliku kasu armastada mind südaööl, ärata küsimus. Tarbija jaoks on selle Rautavaara. Book of Visions. mind..."). Helilooja arvates kõne­ eelised aga vaieldamatud. Mitme Jenny Siimoni juures ning laulis Adagio celeste. Symphony leb see muusikast rohkem kui teo­ kanaliga sound lisab muusikale aastail 1952-1960 Estonia oope­ No. 1. National Orchestra of se aluseks olev 12-heli rida, mida täpsust, ruumitunnet ja sügavust. rikooris ja 1960-1996 oli oope­ Belgium, Mikko Franck. ta on käsitlenud ehtrautavaarali- Kõige enam võidavad just klas­ ri- ja operetisolist. Oma süda- Ondine CD 1064-5 kult romantilisel kombel. sikalise, akustilise muusika kuu­ melähedasteks rollideks peab ta Plaadi nimilugu "Book of lajad. Amnerist Verdi "Aidas", Ljubašat Salvestus: Centre for Fine Arts, Visions" (2003/2005) on eluõh­ Nimetatud omaduste mak­ Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrs­ Brüssel. Heli: Manuel Mohino, tusse jõudnud mehe jutustus ööst, simaalseks nautimiseks seadsin jas" ja Celine'i Kabalevski "Colas Enno Mäemets ja Seppo Siirala. tulest, armastusest ja saatusest. sammud HiFi Studio 17 poole ja Breugnonis". Pole vist juhus, et just viimase osa avaldasin seal soovi Rautavaara Plaadi alguses kõlavad Einojuhani Rautavaara on tõusnud loomise ajal sekkus Rautavaara plaati kuulata. "Rautavaaral ei Desdemona ja Othello duett rahvusvaheliselt kõige tuntumaks ellu jõud, mis sundis teda saa­ tohiks küll superaudiot olla," koos Aleksander Püviga ning elavaks soome heliloojaks, kelle tuse teemal pool aastat vaikuses avaldas lahke noormees arva­ Desdemona "Laul pajust" ja "Ave loomingut esitatakse aasta jook­ mõtisklema. Nimelt oli helilooja must. Hetkeks tabas mind nõu­ Maria" Verdi ooperist "Othello". sul rohkem kui sajal kontserdil üle elusümfoonia sellesse kohta kirju­ tus, mispeale üks juuresviibi- Siin tuleb esile Liidia Panova suu­ maailma. Ta on üks neist haru­ tatud raske haigus. ja lisas, et tema mõtles muidugi re ulatusega, pehme ja kaunikõ­ kordsetest inimestest, kes on leid­ "Book of Visions" käsitleb Tapio Rautavaarat, kes võitis 1948. laline hääl, mis võimaldas laulda nud jõudu rebida end lahti teiste samu teemasid, mida kogu üle­ aasta Londoni olümpiamängu­ nii soprani kui ka metsosoprani inimeste arvamuse orjusest ja liht­ jäänud Rautavaara looming - ini­ del kettaheites kuldmedali ja oli repertuaari. Näiteks Desdemonat salt järginud oma sisemist kutset. mese saatust, tema eluteekonda, ühtlasi populaarne estraadilaul­ laulavad tavaliselt just sopranid. Üle poole sajandi kestnud loomin­ tema hingevõitlusi ja õnnejanu. ja. "Niipalju siis maailmakuulsa­ Verdi "Othellot" lavastas 1963. gulise tee jooksul on Rautavaara Teose majesteetlikud kaared on te heliloojate tegelikust kuulsu­ aastal Estonias Paul Mägi ning teinud mitmeid kannapöördeid, meile tuttavad juba aastaküm­ sest," mõtlesin pärast kainestavat Liidia Panova kehastas tema jaoks muretsemata, millise hinnangu neid varem loodud muusikast, aga vestlust. ideaalset Desdemonat. Bizet' annavad sellele kolleegid või kas nüüd kõlavad need kuidagi pal­ Reet Marttila "Carmeni" "Seguidilla" on Liidia tema muusika ikka läheb müügiks. ju lõplikumalt, leppivamalt, ja ka muusikateadlane Panova üks varasemaid lindistu­ Plaadi avateosest, õpiajast Rautavaarale nii armsaks saanud si, mis pärineb 50. aastatest noor­ pärit Esimesest sümfooniast paralleelsekundid on kaotanud Aariaid ja duette ooperi­ te solistide kontserdilt. Üllatavalt (1955/1988/2003) on pärast kah­ midagi oma teravusest. test ja operettidest. Liidia mõjub tänapäeval fakt, et ka vene te põhjalikku ümbertegemist alles Belgia Rahvusorkestrit diri­ Panova, metsosopran. oopereid lauldi 60. ja 70. aastatel jäänud kaks osa, millele on lisa­ geerib Mikko Franck, kes varsti Jüri Kruus, 2005 eesti keeles. Nii on see ka käesole­ tud lüüriline vahepala. Sümfoonia alustab tööd Soome Rahvusooperi val heliplaadil. helipilt tervikuna on kirju, see peadirigendina. Francki lähenemi­ Helirežissöör-restauraator: Jüri Lisaks kaunile hääletämbri­ viitab nii rahvuslikule, traagi- ne Rautavaara muusikale on väga Kruus. CD mastering: Priit le oli Liidia Panoval väga veetlev lis-pateetilisele pärandile, õpiaja empaatiline ja tema energialaeng Kuulberg. Kujundus: Jüri Kruus, lavavälimus, mis andis talle eeli­ mõjutustele (šostakovitšilik gro­ kannab kindlalt välja pikad aren­ Stella Tillo. se veenvalt kehastada nii oope­ tesk ja iroonia) kui ka Rautavaara guliinid. ri kui ka opereti kangelannasid. hilisema loomingu tüüpilistele Uus Rautavaara plaat on Liidia Panova oli 60. ja 70. aasta­ Tema enim mängitud operett joontele. Ondine firma esimene superau- te Estonia ooperiteatri üks juh­ oli Johann Straussi "Viini veri", Esimese sümfoonia ja plaa­ dio CD. Mitme kanaliga salves­ tivaid soliste, kelle kanda olid kus ta laulis krahvinna Zedlau di järgmise teose "Adagio celeste" tamise tee on olnud käänuline ja omaaegse teatrirepertuaari oope­ osa. Siinsel plaadil kõlab Gabi ja (1997/2000) vahepealsetel aasta­ muusikakuulaja seisukohalt läheb ri- ja operetirollid. Liidia Panova Zedlau duett koos Ivo Kuusega. kümnetel on Rautavaara jõudnud olukord pidevalt veel segase­ õppis Tallinna Muusikakoolis Arhiivivõttena on säilinud Meituse

36 muusika 5/2006 ooper "Varastatud õnn", kus lava- fragmentides, mida oma võro-seto vutanud hea läbimüügi ning täit­ partneriks Georg Ots. Salvestus vanaisalt lindistada jõudsin, on nud erinevate raadiojaamade eetri. oli omal ajal mõeldud ka filmi- samasugust tundetooni. Isegi veidi Kui muusika on hea nagu siin, pole jäädvustusena, kuid Georg Õtsa yllatav, et seal kandis ei laulda näi­ kommertsedus midagi taunitavat tiheda kontserttegevuse tõttu jäi teks "Bradjaaga laulu", mis algab - ka sellised plaadid nagu Carole sellest duetist siiski vaid helisal­ "Seal Siberis Baikali taga". Vahest Kingi "Tapestry" või Norah Jonesi vestus. Peale Georg Õtsa olid kõi­ peetakse seda halvustavaks? "Come Away with Me" on trooni­ ge sagedasemad lavapartnerid veel Seoseid võib harutada hulganisti. nud edetabelite tipus ja ühendanud Kalju Karask, Teo Maiste ja Georg Mõelge kas või sellele, mis saanuks väga erinevaid kuulajagruppe, kao­ Taleš. Väga kaunilt kõlab nüüd­ eesti rahvalaulust venestumise tamata midagi oma külgetõmbe­ kodumaiste, tasapisi tuimemaks ki Römbergi Margot' ja Punavarju teostudes... Siberi eestlastega võr­ jõust, siirusest ja soojusest. ja pealiskaudsemaks muutuvate duett operetist "Kõrbelaul", reldavaid esitusi võis kõige roh­ laulumaneeridega. Tänapäevaseid Siirus ja soojus iseloomus­ Punavarju osas sooja tämbriga kem olla Seto-Vene piiril või pisut pärijaid halvustamata on vahe tavad ka Liisi Koiksoni "esi­ tenor Kalju Karask. sealpool ning mõnedes Peipsi-äär- umbes selline. Memmed ja taa­ mest päris oma plaati", nagu laul­ setes rannakylades, kus eri rahvu­ Liidia Panova üks meeldi­ did on kogu aeg elanud kodumai­ jatar albumit on nimetanud. sed läbisegi elasid, vahel pidudel vaid omadusi on lauldavate teks­ seid mälestusi täis kylas, rahva­ Vaoshoitud loomulikkus, kuu­ yhiselt "kul'atasid" ja töösuhete tide hea arusaadavus ja selgekõla- laulu loomulikus kasutuskeskkon- lajaga poolihääli rääkimine ja ning segaabielude kaudu ka laulu­ lisus. Käesoleva plaadi teeb huvi­ nas. Karmist kliimast ning eral­ intiimsed akustilised kõlad loo­ traditsioone põimisid. Kodumaise tavaks esitatavate palade mitme­ datusest tingitud eluraskused on vad lohutava kontrasti Meie Mehe rahvalaulu eriarengutest võib külgne valik, mis hõlmab lisaks neile lugudele veelgi tõeväärtust stiilis ilgustega, mida Eestis rei­ Rõžkovo näidetega kõige paremi­ ooperile ja operetile ka muusi­ lisanud. Praegused folkarid saa­ palt toodetakse. "Väike järv" jät­ ni kõrvutada slaavilikku, Pihkva kali (Rodgersi "Helisev muusi­ vad seda traditsiooni loomulikku kab eesti muusika traditsioone, oblasti rahvaviiside mõjuga mit­ ka") ja estraadi (Lipandi "Ei ole olemist ainult markeerida ja (tihti pakkudes mõtlikke, sageli helgelt mehäälsust seto laulu äärealadel und"). Omal ajal oli see laul väga manerismi sattudes) tõlgendada. nukraid laule sisukatele tekstide­ ja poluvernikutest kalurite laulu- populaarne ja kõlas sageli raa­ Neile pole see enam ainuvõima­ le. Plaadi heliloojate ringi kuulu­ pruuki. Kuulde- ja mõtteainet on dios. Armsa hetkena mõjub Urve lik elu- ja laulmisviis, vaid kont­ vad Tõnis Mägi, Robert Jürjendal, muidugi palju rohkem. Rikkalik Tautsiga koos lauldud Wirkhausi septuaalne valik paljude mõjude Riho Sibul, Rein Fuks ja Marek buklett laseb end lugeda omaette "Tiliseb, tiliseb aisakell!" kus kuu­ hulgast. Mulle tundub, et heaoluy- Talts, laulusõnad on kirjuta­ raamatuna. Kodumaistele huvilis­ leme tolleaegseid tippmetsosopra- hiskonnas, kus kogukond hargneb nud Ivar Põllu, Jaan Pehk, InBoil, tele näidatakse kätte hulk unune­ neid duetina, klaveril saatmas Evi isiklike karjääride ja tarbimisvõi- Tõnis Mägi ja Anzori Barkalaja. nud võimalusi. Kohtumine algal­ Ross. Plaadi koostaja Jüri Kruus maluste võrgustikus, ei säili pagu­ Need laulud on mitmes laadis, likaga paneb ehk mõned lood või on teinud ära väga tänuväärse laste folkloor nii rikkalikuna kui mdze-popist eleegiliste ballaadide­ praegustest rikkamad ja elavamad töö, pannes arhiivimaterjalidest vaesematel ääremaadel. Võrdlus ni, kuid kuidagi ei leia ma plaadilt variandid lauluseltskondi pidi jälle kokku nii eriilmelisest repertuaa­ ameerika- või rootsieestlaste lau­ jazzi ega bluusi, mille kategoorias rändama. Koostaja Anu Kõrb on rist koosneva plaadi, mis samal luvaraga oleks kyllap ysna kõne­ Koikson hiljuti aasta artistiks vali­ sealt kaugelt midagi olulist tagasi ajal mõjub meeldiva tervikuna. kas. Siinsed esitused on emotsio­ ti. Kuid tühja neist stiilisahtlitest, toonud. Järgmisena oleks huvitav Käesolev plaadisalvestus teeb mei­ naalsed ja seltskondlikult hoogsad, muusika kõlades kaotavad need kuulata, mis meie rahvapärandist le taaskuuldavaks kauni hääle­ vahel lõõtsaloolikult tantsulised, oma tähtsuse. näiteks Kaukaasia eestlaste juures ga sarmika metsosoprani Liidia tundeliste paisutuste, russismide ja "Väike järv" on kaunistanud on saanud. Panova ja meenutab esitatud duet­ tekstiliste vimkadega, nagu elava­ 2006. aastat mitme raadiohitiga. Lauri Sommer tide kaudu ka teisi eesti tuntud le traditsioonile kohane. Lauludele Neist tuntuim ja populaarseim, poeet, muusik ooperisoliste. Nendes arhiivivõte- on vahel juurde tulnud lokaalseid Tõnis Mäe kirjutatud "Sinu hääl" tes kajastub Rahvusooper Estonia olusid peegeldavaid salme, slaavi­ (helikoe ja arranžeeringu poolest ehe ajalugu. likku vunki ja mitut laadi venepä­ lähisugulane Norah Jonesi hiti­ Vaike Kiik rast mitmehäälsust. Neist huvita­ ga "Don't Know Why") on minu laulja vaimad on võib-olla vanima eest­ meelest ka kõige kaunim. Lugu laste elupaigaks olnud Siberi kyla räägib üdini eestlaslikust igat­ Siberi eestlaste lau­ Rõžkovo (rajatud 1802) memme­ susest ja ütlematajätmisest ning lud. Helisalvestusi Eesti de penije s podvodkoi stiili kasuta­ kõnetab nähtavasti paljusid. Rahvaluule Arhiivist 5. vad lood. Näiteks Emilia Naaritsa Joosep Sang Eesti Kirjandusmuuseum ja Mari Vedomi lauldud "Olin muusikakriitik EKMCD 007 noor ja noorukene". Mõnel pool on kauaaegse omaette laulmise­ On tore avastada, et Siberi ees­ ga spontaanselt kujunenud ker­ ti kylades elab riimilise rahvalau­ ge kiiksuga intervallid ja tempod. lu traditsioon rikkalikuna edasi Ylem-Suetuki laulikuid, perekond Väike järv. Liisi Koikson. tänaseni. Selle põhjuseks on kind­ Pavlovit iseloomustab omapära­ Forwards FOR001 lasti laulude sygavalt rahvustun- ne "kädistavalt" kiirustavate ref­ netuslik ja kogukonda liitev roll, räänidega laulumaneer. Plaadil on "Väike järv" on saavutanud lühike­ vahepealsete lahjendavate tööt­ võrdsel määral nii tuttavat kui ka se ajaga suure menu: võitnud Liisi luste (Untsakad, VLÜ) puudu­ uudset. Mõned mu äratundmised Koiksonile ametlikku ja ohtralt ka mine ja harvemad kokkupuuted on peaaegu perekondlikud - neis mitteametlikku tunnustust, saa­

muusika 5/2006 37 jgrzinich. insular regions. COLLAGE SIRR Jgrzinich. equal and distant lines. Cloud of Statics Mai Mooste Külalisstuudio eestvedaja, heli­ sert: Viktor Tretjakov (viiul), ERSO, Taavi Tampu (bariton), Kadri-Ann kunstnik John Grzinichi plaadil "insular Tallinnas Nikolai Aleksejev (dirigent) Estonia Sumera (klaver) Kumus regions" on kaks monoliitset lugu. "e.27 1.05 kell 19 Kui armastad, leia kontserdisaalis 26. 05 kell 18 Tubina ooper : n 58" algab žanrile võrdlemisi tüüpili­ mind...:Trio Romanss, Modern 11. ja 13.05 kell 19 Mascagni "Barbara vonTisenhusen" se kiiresti tumedaks ambienfiks tõmbu­ Fox, Aleksander Ivaškevitš Vene ooper "Talupoja au" ja Leoncavallo Rahvusooper Estonias va hõreda krabinaga. Loo lõpuosa vallu­ Kultuurikeskuses ooper "Pajatsid" Rahvusooper 27.05 kell 12 Portsmouthi kated­ tavad jälle anonüümsed keskkonnahe- 4.05 kell 17 Väikesed interpreedid Estonias raali koor toomkirikus lid - sahinad, sammud, metallihääled. keskraamatukogus. Palju õnne, 12.05 kell 19 Luksemburgi 27.05 kell 12 Kaumanni lasteooper "..second portal" on ambienfi alaliikidest Wolfgang Amadeus!: Vanalinna Filharmoonikud, Ilja Gringolts "Mina - Napoleon!" Rahvusooper Hariduskolleegiumi Muusikakooli monotoonseim - polüfooniliseks muutuv (viiul), Danjulo Ishizaka (tšello), Estonias õpilaste kontsert kumisev drone. Kuulaja, kelle kookoni- Bramwell Tovey (dirigent) Estonia 27. 05 kell 18 Agustin Maruri 4.05 kell 18 Üks kindel linn ja kontserdisaalis (kitarr) raekojas , ,. le lisanduvad järjest varjupaik: Vanalinnamuusika koor 13. 05 kell 12 Orelipooltund: 28.05 kell 18 Akadeemiline kam­ r !BSS uued helikihid, nuk­ ja ansambel, Marje Tralla, Jaan Gustav-Leo Kivirand toomkirikus mermuusika Kadrioru lossis: Peep kub ja tardub. Kui Arder, Ott Indermitte (solistid); Piret 13. ja 14.05 kell 12 Balletikooli Lassmann (klaver) r 0 К sporaadiliselt lisan­ Aidulo, Toomas Trass, Tiiä Tenno, gala Rahvusooper Estonias 28.05 kell 19 Tubina ooper duv diskreetne kra­ Kadri Ploompuu (orel) toomkirikus 13.05 kell 19 I wanna be loved...: "Barbara von Tisenhusen" tt bin välja arvata, mee- 4.05 kell 19 1001 ööd: klaveriduo SaxEst, Meribel Müürsepp (vokaal), Rahvusooper Estonias Ferhan - Ferzan Önder (Türgi) -•- nutab lugu mõnd Uku Suviste (vokaal) Mustpeade Estonia kontserdisaalis / pala Coili plaadilt Majas 30. 05 kell 18 Ameerika flöödior- 4.05 kell 19 Balletiõhtu "Armastuse 14. 05 kell 12 Eesti Meestelaulu kester toomkirikus "Time Machines" ja kirega" Rahvusooper Estonias Seltsi korraldatud emadepäeva 30. 05 kell 19 J. Straussi operett või dreammachinei 5.05 kell 18 Marju Riisikamp (kla­ kontsert Estonia kontserdisaalis "Öö Veneetsias" Rahvusooper skripti. Loo keskel vessiin), Julia Lurje (viiul) Niguliste 14.05 kell 18 Akadeemiline kam­ Estonias lisandub veel ukse kurjakuulutav kägin kiriku Antoniuse kabelis mermuusika Kadrioru lossis: Mari 31.05 kell 19 Puccini ooper "Tõsea" 5.05 kell 19 Mahleri Kolmas süm­ ning loodusjõud (atmosfäär ja lained) Järvi (klaver), Teet Järvi (tšello), Rahvusooper Estonias foonia: Merle Silmato (metsosopran), kogu oma rahutus salapäras. Siis jäl­ Marius Järvi (tšello) Rahvusooper Estonia poistekoor, le tühjus - keskendunud drone. Kõrged, EMTA oratooriumikoor ja sümfoo­ Tartus eksklusiivsed, piloteerivad noodid. Ja 15. 05 kell 19 Kevadjazz: Korea niaorkester, ERSO, Paul Mägi (diri­ samaanide rituaalne muusika Eesti 4.05 kell 19 Stravinski "Sõduri lõputu kumin. gent) Estonia kontserdisaalis Draamateatris lugu'Sadamateatris "equal and distant lines" on hinna­ 5. 05 kell 19Bravissimo! 17.05 kell 19 Legendid 5.05 kell 19 Mozarti ooper lise kujundusega väljalase Šveitsi firmalt Harmoonia ja energia II: Kremerata -"Leningradi sümfoonia": "Võluflööt"Vanemuise suures majas Cloud of Statics. Kohe esimeses loos "eve­ Sextet, Andres Mustonen Kadrioru Põhjamaade Sümfooniaorkester, 6.05 kell 12 Toomas Eduri tantsu­ ning bleariness and quiet discontent" lossis Anu Tali (dirigent) Estonia kontser­ etendus E-duur Vanemuise suures pannakse drone jälle üürgama - pea­ 5. 05 kell 19 J. Straussi operett disaalis majas aegu nagu orel. Mõlema plaadi kujun­ "Viini veri" Rahvusooper Estonias 17. ja 20.05 kell 19 Eespere ooper 6.05 kell 16 Tartu Ülikooli dust ilmestavad pildid lumistest põldu­ 6.05 kell 12 Orelipooltund: Külli "Gurmaanid 2" Rahvusooper Kammerkoori 35. aastapäeva kont­ dest (plaadil "equal and distant lines" on Erikson toomkirikus Estonias sert Tartu Ülikooli aulas need lõputud). Plaadi teine lugu "the sto­ 6. 05 kell 16 A Little Deliande: 18.05 kell 19Tšaikovski ballett 7.05 kell 14 Helsingi Ülikooli ne transmissions" toob vaheldust oma Hortus Musicus Väravatornis "Luikede järv" Rahvusooper üliõpilaskonna sümfooniaorkestri 6.05 kel 18 Uus Tallinna Trio rae­ kontsert Tartu Ülikooli aulas õela reverbeeriva bassiga, kuid on stiililt Estonias kojas 7. 05 kell 16 Eri Klasi meistrikursus­ endiselt puhas drone. Neljandas loos "call 20.05 kell 12 Orelipooltund: Ene 6.05 kell 19 Tiit Härmi ballett Salumäe toomkirikus te lõppkontsert Jaani kirikus of a brazen corona" ilmuvad ebamäära­ "Kameeliadaam"Liszti muusikale 21.05 kell 17 Lõunamuusika. 9. 05 kell 19 Russelli muusikal sed, viirastuslikud helid - summutatud ja Rahvusooper Estonias Schuberti "Gesang der Geister "Verevennad"Vanemuise suures kauged, kulina, mulina ja metalli vahe­ 7. 05 kell 12 Kaumanni lasteooper über den Wasser": Eesti majas pealsed. Üliaeglast, teadvusi nihestavat "Mina - Napoleon!" Rahvusooper Rahvusmeeskoor, Üle-eestiline 10.05 kell 19 Meistrite Akadeemia: rütmi pumpab endiselt drone. Estonias Noorte Sümfoonia- orkester, Mati Turi (tenor), Piia Paemurru Kokku võttes kaks enam-vähem Kaspars Putninš (dirigent) Estonia- (klaver) Tartu Ülikooli aulas puhast drone \ plaati, mille puhul pole 8. 05 kell 19 Festival "Orient": kontserdisaalis 10.05 kell 19 J. Straussi operett Sufi muusika ja dervišite tants "Nahkhiir"Vanemuise suures majas vahet, kas tegu on helikunsti või muusi­ 21.05 kell 18 Mai tantsud ja teater Rahvusooper Estonias 11.05 kell 19Tantsuetendus kaga. Tavamõttes musikaalsed on need inglise muusikas: Hortus Musicus 9. 05 kell 19 Klaveriduo Kai Kadrioru lossis "Suveöö unenägu"Vanemuise suu­ lood niikuinii: kompositsioon on selge Ratassepp - Mati Mikalai Estonia res majas ja teadlik, meloodia, kuigi sublimeeru- kontserdisaalis 24. 05 kell 19 Mascagni ooper 12.05 kell 19 Päikese teekond: num, ilmselt samuti. Neljas lugu (koos 10. 05 kell 19 Festival "Orient": "Talupoja au"ja Leoncavallo ooper Michal Nagy (klassikaline kitarr) "...second portaliga" üks mu lemmikuid) Tiibeti budamungad Estonia kont­ "Pajatsid" Rahvusooper Estonias Jaani kirikus muutub lõpus juba täiesti fraseerituks- serdisaalis 25. ja 27.05 kell 19 Cannito ballett 13.05 kell 19 Hooaja lõppkontsert: artikuleerituks, öeldes umbes midagi sel­ 11.05 kell 18KuMu Kumus: "Cassandra" Rahvusooper Estonias Vanemuise sümfooniaorkester list: -"""""- ansambel Resonabilis 26.05 kell 18 Kammerlaul gur­ ja koor, Tartu Noortekoor, Tartu 11. 05 kell 19 Hooaja lõppkont­ Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Erkki Luuk maanidele: Iris Oja (metsosopran), muusikakriitik

38 muusika 5/2006 Svetlana Trifonova (sopran), Lauri Sirp Selis (klaver) Pärnu kontserdimajas Juhan Tralla (tenor), ERSO, Vello Pahn 20. 05 kell 18 Hingemuusika: Kaie (dirigent) Vanemuise kontserdimajas 7. 05 kell 19 Parimad eesti laulud (dirigent) Jõhvi kontserdimajas Konrad (sopran), Meelis Vahar (viiul), 14. 05 kell 12.30 Orelimuusika pool­ uues kuues: Hanna-liina Võsa, 21.05 kell 17 Vene romanss: Oleg Kadri Ploompuu (orel) Otepää Maarja tund: Kristel Neitsov Maarja kirikus Maarja-Liis Ilus, Koit Toome, Vaiko Pogudin (vokaal) Jõhvi kontserdi­ kirikus 14.05 kell 15 Emadepäeva kontsert: Eplik, Laura Põldvere, ansambel majas 22. 05 kell 18 Jenny, Polly, Nanna Tartu muusikakoolide õpilased ja Noorkuu Pärnu kontserdimajas 26. 05 kell 19 Avraam Russo (vokaal) - Kurt Weill:Triin Elia (vokaal), Toomas õpetajad Tartu Ülikooli botaanikaaias 13.05 kell 19 Luksemburgi Jõhvi kontserdimajas Tross (jutustaja) Tõrva kirikus 14. 05 kell 16 Emadepäeva kontsert Filharmoonikud, Ilja Gringolts (viiul), 27. 05 kell 18 Hingemuusika: Kaie Tartu Ülikooli aulas Danjulo Ishizaka (tšello), Bramwell Kõikjal üle Eesti Konrad (sopran), Meelis Vahar (viiul), 16. 05 kell 18Tulevikumuuseumi Tovey (dirigent) Pärnu kontserdimajas Kadri Ploompuu (orel) Häädemeeste hääl: Anneli Tuulik ja Ellerino Eesti 14.05 kell 17 Emadepäeva kontsert I. 05 kell 15 Hääl ihkab ikkest lahti: Miikaeli kirikus Rahva Muuseumis "Sulle ma laulan...": neidudekoor ansambel Improloo, Robert Jürjendal 25. 05 - 4. 06 Rahvusvaheline J. 16. 05 kell 19 Nosso Brasil: Helin-Mari Argentum Vox,Toomas Voll (dirigent) (kitarr) Kärdla kultuurikeskuses Mravinski nimeline muusikafestival Arderi kvintett Vanemuise kontser­ Pärnu kontserdimajas 5.05 kell 18 Hingemuusika: Toomas Narvas dimajas 15. 05 kell 19 Vanemuise külaliseten­ Vavilov (klarnet), Kristel Eeroja- 28. 05 kell 19 Takama Trio koosseisus 16.-18. 05 kell 19 Webberi muusikal dus: Russelli muusikal "Verevennad" Põldoja (viiul), Kadri Sepalaan (viiul), Mareks Lobe (bariton), Tiit Kalluste "Cats"Vanemuise suures majas Pärnu kontserdimajas Kadri Rehema (vioola), Reet Mets (akordion), Taavo Remmel (kontra­ 17. 05 kell 20 Ema laulud: 19. 05 kell 19 Meistrite Akadeemia: (tšello) Rakvere Gümnaasiumis bass) Jõgeva kirikus Hedvig Hanson ja Andre Maaker Mati Turi (tenor), Piia Paemurru (kla­ 6. 05 kell 16 Hingemuusika: Peeter Sadamateatris ver) raekojas Paemurru (tšello) Türi Püha Martini Andmed on kontrollitud 18. aprillil. 20.05 kell 19 Laste rõõm: Tartu 19.-21.05 Pärnu rahvusvaheline kirikus Juunikuu kontserdiinfot COLLAGE'is Puhkpillistuudio õpilased Tartu ooperimuusika festival 6. 05 kell 18 I wanna be loved...: avaldamiseks ootame Ülikooli ajaloo muuseumis 25.-28.05 Pärnu rahvusvaheline SaxEst, Meribel Müürsepp (vokaal), hiljemalt 11. maiks aadressil 20.05 kell 19 J. Straussi operett koorifestival Uku Suviste (vokaal) Rapla kultuuri­ [email protected] "Nahkhiir"Vanemuise suures majas 31.05 kell 19 All Latvian Jazz Stars: majas 21. 05 kell 12 ja 19 Bernsteini muu­ Gunars Rozenbergs & Mirage Jazz II. 05 kelM 8 Meistrite Akadeemia: Täpsem info kodulehekülgedelt: sikal "West Side Story"Vanemuise Orchestra Pärnu kontserdimajas Peep Lassmann (klaver) Narva lin­ Eesti Interpreetide Liit: suures majas nuses www.interpreet.ee 26. 05 kell 18 Noortelt noortele. Jõhvis 12. 05 kell 19 I wanna be loved...: Eesti Kontsert: www.concert.ee Viini klassikast kaasajani: Tampere SaxEst, Meribel Müürsepp (vokaal), Eesti muusikafestivalid: Akadeemiline Segakoor ja Tartu 4.05 kell 19 Parimad eesti laulud Uku Suviste (vokaal) Tapa kultuuri- www.festivals.ee Üliõpilassegakoor Jaani kirikus uues kuues: Hanna-Liina Võsa, kojas ERSO: www.erso.ee 26. 05 kell 19 Agustin Maruri (kitarr) Maarja-Liis Ilus, Koit Toome, Vaiko 13. 05 kell 14 Kuulsad ooperikoorid: Jazzkontserdid: www.jazzkaar.ee Linnamuuseumis Eplik, Laura Põldvere, ansambel RAM, Mihhail Gerts (dirigent), Tallinna Jõhvi kontserdimaja: www.concert.ee Noorkuu Jõhvi kontserdimajas Saksofonikvartett Haimre mõisa Kontserdid Tartus: www.tartu.ee 11.05 kell 19 Pööningubarokk: Sofia pargis Pärnu kontserdimaja: www.concert.ee Pärnus Joons (viiul), Maarja Nuut (viiul), 13. 05 kell 14 Kuldne Viini operett: Rahvusooper Estonia: www.opera.ee 1.05 kell 19 Lahkumised ja koh­ Janek Kesselmann (elektrikitarr) Jõhvi Tiiu Laur (sopran), Urmas Põldma Tallinna Filharmoonia: tumised Beethoveniga: Pärnu kontserdimajas (tenor), Siim Selis (klaver) Hiiumaal, www.filharmoonia.ee Linnaorkester Pärnu kontserdimajas 14. 05 kel 17 Luksemburgi Kõrgessaare Tervisemajas Teater Vanemuine: 3.05 kell 19 Kaks kuukiirt: Filharmoonikud, Ilja Gringolts (viiul), 14. 05 kell 15 Jenny, Polly, Nanna www.vanemuine.ee Politseiorkester, Liisi Koikson, Karl Danjulo Ishizaka (tšello), Bramwell - Kurt Weill: Triin Elia (vokaal), Toomas Vanemuise kontserdimaja: Madis Pärnu kontserdimajas Tovey (dirigent) Jõhvi kontserdimajas Tross (jutustaja) Kiviõli rahvamajas www.concert.ee 5. 05 kell 19 Una fermata musicale 16. 05 kell 19 Tallinna Linnateatri 14. 05 kell 191 wanna be loved...: Üle-eestiline kultuuriürituste andme­ del coro III. Ants Soots 50: Eesti külalisetendus: Eesti teatri laulud SaxEst, Meribel Müürsepp (vokaal), baas: www.kultuuriinfo.ee Rahvusmeeskoor, Ants Soots (diri­ Jõhvi kontserdimajas Uku Suviste (vokaal) Türi kultuuri­ gent), Aare Tammesalu (tšello), Siim 18.05 kell 19 Kuningas Arthuri Gala: majas

5. 05 kell 18 10. 05 kell 19 20. 05 kell 18 Rakvere Gümnaasiumis Tartu Ülikooli aulas Otepää Maarja kirikus Hingemuusika: Toomas Vavilov Meistrite Akadeemia: Hingemuusika: Kaie Konrad (sopran), (klarnet), Kristel Eeroja-Põldoja Mati Turi (tenor), Meelis Vahar (viiul), (viiul), Kadri Sepalaan (viiul), Kadri Piia Paemurru (klaver) Kadri Ploompuu (orel) Rehema (vioola), Reet Mets (tšello) 11. 05 kell 18 27. 05 kell 18 6. 05 kell 16 Narva linnuses Häädemeeste Miikaeli kirikus Türi Püha Martini kirikus Meistrite Akadeemia: Hingemuusika: Kaie Konrad (sopran), Hingemuusika: Peep Lassmann (klaver) Meelis Vahar (viiul), Kadri Ploompuu Peeter Paemurru (orel) (tšello)

muusika 5/2006 39 'Л Eesti Muusika- i Teatriakadeemi kontserdid mais 2006

laikell 18.00 12. mai kell 18.00 EMTA kammersaal EMTA kammersaal Magistrikontsert II ELINA LEINONEN (klaver) JELENA OSSIPOVA (kitarr) 13. mai kell 16.00 4. mai kell 18.00 EMTA kammersaal EMTA kammersaal Külaliskontsert Autorikontsert EBE MÜNTEL (klaver) 21. mai kell 15.00 JAAK SIKK (helilooming) JORMA TOOTS (klaver) EMTA orelisaal Külaliskontsert 5. mai kell 18.00 13. mai kell 16.00 SIBELIUSE AKADEEMIA EMTA kammersaal EMTA orelisaal VANAMUUSIKA OSAKOND Magistrikontsert II Dots Urmas Vulbi JEKATERINA KOROTKOVA (klaver) VIIULIKLASS 21. mai kell 18.00 EMTA kammersaal 6. mai kell 16.00 13. mai kell 18.00 Magistrikontsert I EMTA kammersaal EMTA kammersaal STEN LASSMANN (klaver) Magistrikontsert II Magistrikontsert II KAIU EERMA (klaver, saateklass) YANA MÄGILA (viiul) 21. mai kell 17.00 Merle Hillep (sopran) Lea Leiten (klaver) Tallinna Metodisti kirik , IgorTsenkman (bariton) Levi-Danel Mägila (tšello) Magistrikontsert PIRET RIPS (koolimuusika) 7. mai kell 16.00 17. mai kell 18.00 Kammerkoorid Allika ja Credo, EMTA kammersaal EMTA orelisaal Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoor Dots Nata-Ly Sakkose EMTA ORELIÜLIÕPILASED ja Tallinna Gospelkoor KAMMERANSAMBLIKLASS 18. mai kell 18.00 24. mai kell 18.00 8. mai kell 15.00 EMTA orelisaal EMTA kammersaal EMTA kammersaal Kristi Mühlingu Magistrikontsert II Magistrikontsert II KANDLEKLASS EVE-RIINA RANNIK (klaver, saateklass) ENELI HIIEMAA (flööt) Yoo-Raa Lee-Hoff (koloratuursopran) Mari-Liis Lille (klaver) 18. mai kell 18.00 Rene Soom (bariton) Kristo Käo (kitarr) EMTA kammersaal Doktorikontsert 25. mai kell 18.00 10. mai kell 18.00 IRINA ZAHHARENKOVA (klaver) EMTA orelisaal EMTA kammersaal Dots ImbiTarumi Prof Mati Palmi 20. mai kell 15.00 KLAVESSIINIKLASS LAULUKLASS EMTA orelisaal Klaveril Merike Käver Külaliskontsert 26. mai kell 18.00 SIBELIUSE AKADEEMIA EMTA orelisaal 11. mai kell 18.00 VANAMUUSIKA OSAKOND Alfred Papmehli EMTA kammersaal MÄLESTUSKONTSERT Magistrikontsert li 20. mai kell 16.00 OKSANA SINKOVA (flööt) EMTA kammersaal Klaveril Ralf Taal Magistrikontsert I ANNA MIKKONEN (klaver) Heliloojatele Kappidele pühendatud IX SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL ЕЕШШЖ Kunstiline juht Andres Uibo Koostöös Suure-Jaani Vallavalitsusega TIPC

MUUSIKAFESTIVAL 2006 я » 7 3 • Juuni г о о в 17* Juuni kell 15 Heliloojate Kappide majamuuseum : Avakontsert "Mozart 250" EMTA ooperistuudio üliõpilased. Klaveril Ene Rindesalu. Kontserti juhib professor Mati Palm Kavas aariad ja ansamblid Mozarti ooperitest. / Tasuta kell 18 Suure-Jaani kalmistu : Mälestushetk kell 19 Lembitu plats: Eesti Piirivalveorkestri marss läbi linna kell 20 Suure-Jaani laululava : Eesti Piirivalveorkester Solist Mati Palm. Dirigent Arvi Müdo / Pilet 30.-, (15.-)

18* juuni kell 11 Suure-Jaani kirik: Jumalateenistus-kontsert / Tasuta kell 13 Kohvik Arturi Juures: Lõunatund "In memoriam Johannes Jürisson" Meenutab EMTA õppejõud Tiiä Järg / Pilet 30.-, (15.-) kell 15 Vallavalitsuse saal: Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu üldkogu koosolek kell 17 Artur Kapi Ühingu maja: Jaanus Siimu fotonäituse avamine kell 21 Suure-Jaani õigeusu kirik: Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Mikk Üleoja. Kavas Mart Saare kooriloomingu paremik / Pilet 60.-, (30.-)

id* juuni kell 13 Kohvik Arturi Juures: Lõunatund pärimusmuusikaga Vestlevad ja musitseerivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Elo Kalda, Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo / Pilet: 30.-, (15.-) kell 20 Suure-Jaani laululava : Rock-kontsert. Ansambel Led-R Legendaarse rock-ansambli Led Zeppelini muusika / Pilet: 50,-

80* juuni kell 13 Kohvik Arturi Juures: Lõunatund "XX sajandi instrument - süntesaator" Mängib ja räägib helilooja Igor Garšnek / Pilet: 30.-, (15.-) kell 21 Suure-Jaani kirik: Mozart. "Kroonimismissa" KV 317 / Pilet: 50.-, (30.-) Tallinna Rahvusvaheline Pianistide Konkurss 81» juuni kell 13 Kohvik Arturi Juures: Lõunatund Margarita Voitesega 4. - 15. juuni 2006 kell 18 Suure-Jaani kirik: Margarita Võites (sopran), Aare-Paul Lattik (orel) Mozart, Schubert, Tosti, Luzzi, Quigi jt / Pilet: 40.-, (20.-) 4. juuni 11.00 Loosimine kell 22 Suure-Jaani õigeusu kirik: Ansambel Svetilen (Ivanovo) Kavas 18.-19. sajandi vaimulikud laulud / Pilet: 75.-, (40.-) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal 5.—8. juuni 10.00 Ivoor I 88. juuni Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kammersaal kell 13 Kohvik Arturi Juures: Lõunatund Andres Mustoneniga kell 17 Jahimaja rõdu: Tobiase Keelpillikvartett ja sõbrad 9.-11. juuni 10.00 II voor Mozart. Kvintett sarvele, viiulile, 2 vioolale ja tšellole Es-duur KV 407 Strauss. "Jahipolka" jt / Pilet: 40.-, (20.-) Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kammersaal kell 18.30 Suure-Jaani jahimaja : Suure-Jaani vallavanema vastuvõtt / Kutsetega 13.-14. juuni 19.00 III voor kell 21 Suure-Jaani kirik : Hortus Musicus ja Andres Mustonen, Andres Uibo (orel) Uibo. "Apocalypsis Symphony" ja teosed orelile / Pilet: 50.-, (30.-) Estonia Kontserdisaal 15. juuni 19.00 Lõppkontsert Д, 83. Juuni kell 03 Hüpassaare soosaar: Päikesetõusukontsert Mozartiga Estonia Kontserdisaal Soo-orkester Solistid Priit Volmer (bass) ja Jüri Leiten (trompet). Mozart, Grieg I voor tasuta. kell 14 Suure-Jaani kirik: Tallinna Gospelkoor. Dirigendid Riina Tikenberg, Piret Rips Soul- ja gospelmuusika / Pilet: 50.-, (30.-) Festivalipassid ja II vooru piletid müügil alates 1. maist kell 19 Suure-Jaani kirik: Maestra Ester Mägi autorikontsert / Pilet: 40.- (20.-) kell 21 Suure-Jaani laululava : Jaanituli. Suure-Jaani Puhkpilliorkester. Dirigent Rein Vendla Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Kontserdibüroos. kell 22 Jaanitule süütavad Ester Mägi ja Tobiase Keelpillikvarteti liikmed III vooru ja lõppkontserdi piletid müügil Eesti Kontserdi Toetajad; Viljandimaa Omavalitsuste Liit. Viljandi Maavalitsus. Eesti Kultuurkapital. Kulunu kassas. kapitali Viljandimaa ekspertgrupp. Kultuuriministeerium. Hasartmängumak u Nõukogu Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond. Rahvakultuuri Arendus- jaKooliluskc -Ku- I I I h Suure • Eesti Kultuurkapital • Tallinna linn • Jaam kogudus, kohvik Arturi Juures. Suure-Jaani jahimaja. Heliloojate Kappide Majamuuseum Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing. Suure-Jaani kultuurimaja. • Kultuuriministeerium • Hasartmängumaksu nõukogu • Festivali passid: täiskasvanud 195.-. kuni 18-aastased ja pensionärid 150. Passid müügil alates 1 • Eesti Telekom • lPartner • juuriisi kohvikus Arturi Juures. Olustvere Turismiinfo punktis ja Suure-Jaani Vallavalitsuses • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia • Eesti Kontsert • Piletid saadaval lund enne kontsertide algust koha peäl. Sooduspiletid õpilastele (kuni 18 a) ja pensionäridele I esi i vali infopuu kl on a valud а Iales 17. juunist Artur Kapi Ühingu majas Köleri • Eesti Klaveriõpetajate Ühing • ERSO • Scandic Palace • 2. Info: 614 7734. 4;S7 |:iHU. 4:15 ГИ:«. 5;)4-'S 5445. 526 9089 tel 614 7760 www.cona www.ema.edu.ee/KK

Postimees •Я?1 Qetv

muusika 5/2006 41 TALLINNA FILHARMOONL Г^ЕШ /D^5 KONTSERDID MAI2006

L_¥_AILЛ9.00VENE KUU^mKESKUSES 06. MAIL 19.00 RAPLA KULTUURIMAJAS 12. MAIL 19.00 TAPA KULTUURIKOJAS 13. MAIL 19.00 MUSTPEADE MAJAS KUI ARMASTAD, 14. MAIL 19.00 TÜRI KULTUURIMAJAS LEIA MIND... I WANNA BE LOVED... TRIO ROMANSS MODERN FOX MERIBEL MÜÜRSEPP Õhtujuht GLEB SKOROHODOV SAXEST Kaastegev ALEKSANDER IVAŠKEVITŠ UKU SUVISTE Vene tantsumuusika hitid 1930-50-ndatesl aastatest Noored säravad eesti artistid esitavad Marilyn Monroe Piletid 150.- poolt kuulsaks lauldud laule. Piletid 100-140.-

7. MAIL 20.00 MUSTPEADE MAJAS KEVADPIDU SCHUBERTIGA HEILI VAUS-TAMM 45 PEETER VOLKONSKI, PILLE LILL, ANDRES MUSTONEN, DMITRI HARTŠENKO, SIM^LIILOJO^DRIORU LOSSIS IGOR GARŠNEK, ANU RUUSMAA, MART SANDER, JÜRI LEITEN, TOOMAS VAVILOV, JÜRI ÄÄRMA jt. BRAVISSIMO Õhtujuht ANDRES OTS HARMOOxNIA JA ENERGIA II F. Schuberti laulutsükkcl „Ilus möldrineiu" eesti interpreetide KREMERATA SEXTET & ANDRES MUSTONEN ja näitlejate laias skaalas rockist balletini. VV. A. MOZART, A. PART. PIAZZOLLA Piletid 100.-(60.-) India raagad, traditsioonilised džässimcloodiad Piletid 120.- Г80.-) 18. MAIL 19.00 RAKVERE KIRIKUS 19. MAIL 19.00 TARTU TAANI KIRIKUS Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades 20. MAIL 19.00 TALLINNAS METODISTI KIRIKUS üle Eesti, www.piletilevi.eeja www.piletimaailm.com :cc Tallinna Filharmoonia ARMONYADE Toompuiestee 20, 10149 Tallinn Tel 6613 757 TRES MUNDOS: fila@filhar moonia. ee KOLME MAAILMA HARMOONIA www.filhaxmoonia.ee EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR TALLINNA KAMMERORKESTER DIRIGENT ANDREW LAWRENCE-KING PILETID JUBA MÜÜGIL! Birqitta www.birgitta.ee TOMAS DE TORREJÖN Y VEIASCO Katkendid ooperist "La purpura de la rosa" Festival -& 2006 FRANCISCO VALLS Missa Seäla Aretina nnPirit a kloostris 11.-20. august Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga

Е71ИТТП mu£ фкГЦЩ <£> HANSABUSS Kultuuriministeerium ш \ к Eesti Raadio Eesti Päevaleht EESTI EKSPRESS PILETILEVI rfi ШШЫ