KALEV KULJUS 30. MAI 2006 ken 19.00 XII. RAHVUSVAHELINE GENEVA KESKUS Narva 31. MAI 2006 ken 19.00 J.MRAVINSKI MUSTPEADE MAJA Tallinn = NIMELINE MUUSIKAFESTIVAL D.Šostakovitš Kammersümfoonia op 110a ""^^U^^^B Klaverikontsert nr 1 SOLIST aver, FESTIVAUORKESTER KOOSSEISUS CAMERATA ANIMA KAMMERORKESTER (VELI Kl J NOVGOROD) 4IGEN" Intro 5/2006 Martsi lõpul toimunud eesti muusika päevadest on nüüdseks möö­ dunud juba rohkem kui kuu - kogemused saadud ja muljedki settinud. Maikuu Muusikas on sellele tähtsale sündmusele pühen­ KAVA datud mitu lehekülge mõtisklusi ja järelkajasid. EMP on iga aastaga küpsenud üha publikutundlikumaks ja empaatilisemaks: festivali SOOLO korraldajad on püüdnud nüüdismuusikaga suhestada võimalikult 2TiiuTosso. Eestlasest oboemängija teekond maailma. Intervjuu Kalev Kuljusega erinevaid kuulajaid ja huvigruppe, pakkudes värskeid helitöid küll BAGATELLID laulupeo ja konkursi formaadis, küll eksperimentaalselt ja interak­ 7 Mailis Põld. Uudiseid maailmast tiivselt ("Mammutkontsert"). Küllap võib nõustuda artikli autori Kerri Kotta tõdemusega, et tänane eesti muusika on loomult pigem IMPRESSIOONID 9 Kerri Kotta. Sisevaatlused ja eneserefleksioon. introvertne. Seda enam ootab kuulaja festivalipoolset julgustust ja Eesti muusika päevad 2006 kutsuvat käeviibet. 14 Ardo Västrik. Elamusi keelpillimuusikast. Kontsertidest "Kaljuste & Kaljuste" ja "Bravissimo! Aga üks asi teeb küll meele kurvaks. Hoolimata rohketest esiette­ Õnne sünnipäevaks, härra Vasks!" kannetest (sel aastal koguni üle 50!), kõlab suur osa tellitud muusi­ 15 la Remmel. Kaks peatust kahel muusikutee- kast ainult sel festivalil ja ainult ühe korra. Ometi ei looda helitöid ju konnal. Mihkel Polli ja Tanel Joametsa klaveri­ õhtutest ühekordseks kasutamiseks. Kuidas korraldada uue teose teistkordset, 16 Liina Fjuk. Ennustamatusehetked ja lumma­ kolmandat jne ettekannet, ei ole muidugi küsimus (ainult) EMP vad e-maailmad festivalil "Maa ja ilm" 17 Alo Põldmäe. Kosmilise armastuse kunstilistele juhtidele, vaid laiemale muusikaelu korraldajate ringile. vokaaltsükkel Urmas Sisaskilt Sest kindlasti on igakevadise EMP saak sedavõrd rikkalik ja kvali­ 18 Mari-Liis Rebane. Küberstuudio katsetused teetne, et parem osa sellest võiks leida väljundi ka väljaspool festiva­ helilaboris. Kontsert "Long Tide" sarjas "KuMu KUMUs" li, näiteks järgmise hooaja kontserdikavades. Kristina Kõrver EKSPRESSIOON: VÕRU 19 Ants Johanson. Võru muusikaelu Peatoimetaja la Remmel [email protected] JUBILATE Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 23 Jaan Krivel."Olen täiesti kindel, et hea muu­ Toimetaja Mirjam Tally [email protected] sika teeb inimese paremaks". Vestlus Vahur Turundusjuht HerjeTamm [email protected] Vurmiga Kujundajad Tõnu & Ande Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask STUDIUM 26 Jelena Gandšu. Vaike Sarv - elu täis tööd, töö Rahastaja EV Kultuuriministeerium täis elu Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht HOMMAGE Voorimehe 9,10146 Tallinn 28 Ivalo Randalu. Kolm kokkupuudet Johannes Jürissoniga Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus Toimetus: Rävala pst 16,10143 Tallinn, II korrus, В 214 POP & ROCK Toimetuse telefon 66 757 88 30 Margus Kiis. Intellektuaalne eesti rock Kodulehekülg: muusika.kul.ee Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas BAGATELLID Laki 26, 12915 Tallinn 33 Uudiseid Eestist ISSN 1406-9466 MELOMAAN © Eesti Muusikanõukogu 36 Heliplaatide tutvustus Tellimine: AS Express Post COLLAGE Maakri23A, 10145 Tallinn Tel 6662535, www.tellimine.ee 38 Valik maikuu muusikasündmusi Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 69 krooni 6 numbrit 138 krooni Aastatellimus 245 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 192 krooni. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], ,n" KULJUS 6675 788,55 56 18 94 EAARK RAIDPERE muusika 5/2006 1 SOOLO Eestlasest ob oemängij a teekond maailma Intervjuu Kalev Kuljusega TIIU TOSSO muusikateadlane aailmanimega sümfooniaorkestrites mängivaid eesti interpreete ei ole just palju. Ja kui keegi meie muusikutest ongi teinud oma erialal olulise läbimurde maailma, siis alati ei M teata ega teadvustata nende saavutusi. Tõsi küll, kodumaal kuuleme neid esinemas võrd­ lemisi harva. Kuid see ei vähenda nende loominguliste võitude väärtust. Oboemängija Kalev Kuljuse läbimurre maailma sai alguse 2001. aastal võiduga rahvusvahelisel konkursil "Praha kevad", millele järgnesid soolokontserdid ja tööpakkumised orkestritelt. 2003/2004. aasta hooajast on Kalevi põhitöökoht Hamburgi Põhja-Saksa Raadio sümfooniaorkester (peadiri­ gent Christoph von Dohnänyi). Tema kalenderplaan näeb ette esinemisi solistina mitmetes orkestri­ tes, näiteks projektiorkestris Filharmonica Arturo Toscanini, mida juhatab Lorin Maazel. Kalev on aktiivne kammer muusik ja teeb ka mitmelpool maailmas meistrikursusi. Tänavustel eesti muusika päevadel toimunud Kalev Kuljuse ja Marko Martini kontserdil Niguliste kirikus võisid kuulajad taas veenduda interpreetide kõrgtasemes. 2 muusika 5/2006 FOTO MASK RAIDPERE ^ :*%•, •тшящь. t Sa oled suhteliselt harva Eestis, lestuskontserdil Kalle Randaluga, elad ju Saksamaal. Kuidas värske Karlsruhes Ave Nahkuriga. pilguga vaadates ja sõprade- kol­ Alati ei ole võimalik oma pia­ leegidega suheldes Eesti muusi­ nistiga mängida ja seetõttu tuleb kaelu tundub? kiiresti orienteeruda, kuid üldiselt EMTAs liikudes hakkab silma, et on siiski nii, et me kas sobime või õppimistingimused on praegu vä­ ei sobi, ja sinna pole midagi para­ ga head. Korralikud klassid, korras ta. Jaapani pianistidega näiteks on klaverid, hea noodimaterjal, roh­ koostöö alati sujunud, sest nad on kesti heliplaate, arvutivõimalus õpi­ alati perfektselt ette valmistanud. lastele, kes seda soovivad. Koik, Dünaamika ja agoogika on läbi mis vaja, on olemas. Välismaal see mõeldud, tuleb lihtsalt veel pausi- ei olegi nii tavaline. Saksamaal või kohad selgeks rääkida ja ongi lugu Prantsusmaal ei ole õppeasutustes valmis... Kammermuusikuna ei saa õpilasel nii lihtne Internetti kasu­ arvestada, et viid ainult oma taht­ tada või mõnd vajalikku plaati kät­ mist läbi. Kui mängid pianistiga ja te saada. mõtled, et tema on vaid saatja, siis Tulen just praegu Muusika­ ei jõua sa küll mitte kuskile. akadeemiast meistrikursust tege­ mast. Mängimas käis neli õpilast. Sa oled mänginud välismaa uut Kaks neist on väga andekad ja väga muusikat ja samas eesti tänapäeva lootustandvad. Soovitasin neil lei­ autorite teoseid. Kas sinu jaoks on da võimalusi käia rohkem väljas: olemas selgelt eesti muusika? meistrikursustel, näiteks Soomes, On ikka. Samas ei ole see kirjel­ Saksamaal või Prantsusmaal. Ja datav, see on rohkem tunnetuse ja miks ka mitte aastaks paariks välis­ juurte küsimus. Kui on tegemist maale õppima minna. Selle puhk- Tüüri, Tulevi või Pardiga, tunneb pillitasemega siin Eestis lihtsalt on selle lihtsalt kohe ära. Saksamaal nii, et meil algas areng hiljem kui olen palju mänginud Esa-Pekka mujal Euroopas. Need, kes nüüd on Saloneni teoseid, need on väga väljast tagasi tulnud, on kõik maail­ võimsad, väga rasked asjad... See ma- või Euroopa tasemel mängijad. Teekonna alguses. on omamoodi sportlik huvi - kas Neid ei ole väga palju. Välismaal ma saan hakkama. Saksa moodsad õppides on üks hea asi see, et siin heliloojad Wolfgang Rihm, Matthias väljateenitud ainepunktid solfed- Pintscher kirjutavad väga läbikom­ žos, muusikaajaloos jne saab seal kõik üle kanda. Nii saab pühendu­ poneeritult, palju võetakse appi elektroonikat. See muusika lihtsalt da üksnes erialale, kammermuusikale, orkestris mängimisele. on teistmoodi, ei saa öelda, et parem või halvem, lihtsalt on erinev. Sulle on mitu eesti heliloojat teoseid kirjutanud. Kuidas suhtud Kui palju sa mängid välismaal eesti muusikat? eesti nüüdismuusika esitamisse? Nii palju kui võimalik. Tõnu Kõrvitsa lugu "Wild Flower", "Metsalill" See on huvitav töö. Pidevalt tuleb leiutada uusi võtteid, multifoo- mis on kirjutatud mulle ja Markole, olen esitanud Saksamaal ja mais ne (ülemhelide abil saavutatud mitmehäälsus) ja muud sellist, erine­ mängime seda Jaapanis. Oma soolokontsertidel üritan alati võtta vate nootide kooskõlasid; tuleb ise leida pillil uusi mänguvõimalu­ kavva ühe eesti loo. Esimese eesti heliloojana pühendas mulle teose si. Kogu see tegevus arendab tohutult mängutehniliselt. Helena Tulve Mari Vihmand. teos "Valvaja" on mulle pühendatud, esiettekanne oli 2002. aasta ap­ rillis. Olen seda teost seni mänginud vaid kahel korral, esimene kord Kas oboemängul on Eestis tulevikku, kas võib rääkida koolkon­ oli 2003. aastal Brüsselis ja nüüd eesti muusika päevadel Nigulistes. nast? Ka Mart Siimer on Markole ja mulle spetsiaalselt eesti muusika päe­ Koolkonna kohta ei oska midagi öelda, aga alus on tal kindlasti ole­ vadeks kirjutanud. mas ja tulevikku saab ka kindlasti olema. Koolkond oli olemas siis, Mulle meeldib mängida eesti muusikutega. Kui midagi paku­ kui Heldur Värv veel elas. takse, võtan alati vastu. Nüüdismuusika mängimise mõttes on ol­ nud tähtis koostöö NYYD-ansambliga. Väga oluline on koostöö Mida oma õpingute juures tähtsaks pead? pianistiga. Olen esinenud palju koos Marko Martiniga, kes on ka Kõige tähtsamaks pean tegelikult üksinda olemist, seda, kuidas õp­ mu sõber juba üle kümne aasta. Peale musitseerimise mängisi­ pida oma aega kasutama, kui ümber ei ole lähedasi ega sõpru. me koos korvpalli ja tennist, oleme käinud koos kalal ning teinud Keelebarjäär vajab ületamist, mina läksin Prantsusmaale ja alguses muud huvitavat. Arvan, et paremat ansamblit kui oma sõbraga,