OÜ Estonia Lüpsifarmi Rajamine Ja Noorloomalautade Rekonstrueerimine Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

OÜ Estonia lüpsifarmi rajamine ja noorloomalautade rekonstrueerimine Keskkonnamõju hindamise aruanne

Tallinn 2013 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Nimetus OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueeri mise keskkonnamõju hindamine

Versioon Täiendatud ja II avalikustamise läbinud eelnõu

Töö nr 11 /KH/ 40 Aeg Märts 2013

Arendaja OÜ Estonia Aadress: Tehnika 1, Oisu alevik, 72301 Türi vald, Järvamaa Telefon/faks: 5143233/3871262 Kontaktisi k: Jaanus Marrandi E -post: [email protected]

KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A -15, 10119 Tallinn Telefon/faks: 6117 690/ 6117 699 E-post: [email protected]

KMH juhtekspert Kaupo Heinma, MSc (keskkonnakorraldus) litsents nr. KMH 0130

Osalejad Pille Antons, MSc (linna - ja tööstusmaastike korraldus) Krista Jüriado, MSc (geoökoloogia) Kaido Soosaar, PhD (geograafia)

Kasutustingimused © Kä esolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning nende kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trü kkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe - ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

2/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 5 2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ...... 7 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS ...... 11 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS JA EELHINDAMINE ...... 12 5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG 14 5.1 Asukohad ja maakasutus ...... 14 5.2 Sotsiaalne keskkond ...... 17 5.3 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi ...... 18 5.4 Põhjavesi ...... 19 5.5 Pinnavesi ...... 20 5.6 Punktreostusallikad, välisõhu seisund, teed ja liiklustihedus ...... 21 5.7 Kliima ...... 23 5.8 Looduskaitsealused objektid ...... 25 5.9 Kultuuripärand ...... 27 6 NULLALTERNATIIVI KIRJELDUS ...... 29 6.1 Olemasolev olukord Taikse asukohas...... 29 6.2 Olemasolev olukord Metsaküla asukohas ...... 30 6.3 Nullalternatiivi kirjeldus ...... 31 7 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD ...... 32 7.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ...... 32 7.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud ...... 38 8 NULLALTERNATIIVI MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE ...... 43 8.1 Mõju elusloodusele ...... 43 8.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule ...... 43 8.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 43 9 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 44 9.1 Farmi ümberehitus ...... 44 9.2 Farmi tegevus ...... 50 9.3 Farmi sulgemine ...... 53 10 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 54 10.1 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 54 10.2 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang ...... 56 11 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 59 11.1 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 59 11.2 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang ...... 73

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

12 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE ...... 78 13 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 81 14 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS .... 82 15 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 86 16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ...... 87 16.1 Metoodika ...... 87 16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust ...... 88 17 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS ...... 91 18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA ...... 92 19 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ...... 93 20 KOKKUVÕTE ...... 94 21 KASUTATUD MATERJALID ...... 96 22 LISAD ...... 98

4/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise (KMH) objekt on OÜ Estonia poolt Türi vallas Taikse külas Vana- Piibu katastriüksusel (kü 53701:001:0812) ja Noor-Piibu katastriüksusel (kü 53701:001:0820) planeeritav olemasoleva veisefarmi rekonstrueerimine ja uue veisefarmi rajamine ning nende käitamine. Samuti kavandatava tegevuse reaalne asukohaalternatiiv Äiamaa küla ja Metsaküla piiril Metsaküla farmikompleksi asukohas . Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõuetele vastavuse ja loomade heaolu parandamine, tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Selleks soovitakse farmi rekonstrueerida ja laiendada ning jätkata ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatust piima tootmiseks. Ümberehitustööde käigus kavandatakse rajada uus vabapidamislaut ja abirajatised ning rekonstrueerida olemasolevaid lautu. Kavandatava tegevuse maksimaalseks mahuks on keskkonnamõju hindamise algatamisel arvestatud 1200 lehmakohta ja 1500 noorloomakohta. Keskkonnamõju hindamise ja tegevuse planeerimise käigus on kavandatava tegevuse mahtusid korrigeeritud (vähendatud ja hajutatud), arvestades seejuures keskkonnatingimustest tulenevaid piiranguid. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse , on: • veisefarmi rekonstrueerimine ja laiendamine; • ümberehitatud veisefarmi käitamine ja • veisefarmi sulgemine tegevuse lõpetamisel. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KeHJS. Keskkonnamõju hindamine on algatatud Türi Vallavalitsuse poolt vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punktile 27, mis sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 450 lüpsilehma, ja punktile 35, mis sätestab, et eeltoodu kehtib ka käitise muutmise või ehitise laiendamise või rekonstrueerimise puhul. Kavandatud tegevuse puhul on nimetatud künnisvõimsus ületatud. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on : • teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; • anda keskkonnakompleksloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on: Arendaja: OÜ Estonia Otsustaja: Türi Vallavalitsus Järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ), ekspertrühmana juhteksperdi, Kaupo Heinma (litsents nr. KMH 0130), juhtimisel. Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on: • naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute, kui täiendavate võimalustega) ja keskkonnatingimuste osas; • piirkonna elanikud keskkonnaseisundi osas;

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

• Türi valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; • naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste osas; • Türi Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise, arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; • Järva Maavalitsus, vähemalt planeeringute suunamise osas; • Keskkonnainspektsioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas; • keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; • teised huvirühmad.

6/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA

Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse või selle alternatiivide elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Nii olemasolevate tegevuste jätkumise kui planeeritava tegevuse juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevusega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed on eraldi välja toodud nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele. Tagajärgedest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel on arvestatud, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: - sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis; - elusloodus; - majanduskeskkond.

Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale on antud kavandatava tegevuse kõiki erinevaid etappe (ehitustegevus ning ümberehitatud farmi käitamine) arvestav koondhinnang. Samadel põhimõtetel on erinevate etappide keskkonnamõjule koondhinnang antud ka alternatiivide võrdluse juures. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on tegeleda oluliste aspektide ning mõjudega. Seetõttu ei hinnata KMH aruandes neid aspekte ja mõjusid, mis eeldatavasti puuduvad, on neutraalsed või väheolulised, sama põhjalikkusega nagu suuremat või olulisemat mõju avaldavaid. Keskkonnamõju hindamise tulemusena esitatakse muutused võrreldes olemasoleva olukorra ja nullalternatiiviga. Olemasolev olukord samastatakse nullalternatiiviga juhul, kui see vastab kõikidele nõuetele. Juhtudel, kui olemasolev olukord ei vasta õigusaktide nõuetele, on keskkonnaohtlik või pole mõne muu aspekti tõttu jätkusuutlik, ei käsitleta seda nullalternatiivina. Sellises olukorras käsitletakse nullalternatiivi olukorrana, mille puhul on puudused kõrvaldatud (vastavus õigusaktiga, keskkonnaoht kõrvaldatud jne). Keskkonnamõju hindamise ülesanne on põhjalikult hinnata kavandatud tegevuse, mitte nullalternatiivi mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Seetõttu ei käsitleta nullalternatiiviga kavandatud tegevusi sama põhjalikult kui kavandatud tegevust ning asukohaalternatiive. Aruandes ei esitada nullalternatiivi kohta täpseid tegevuse kirjeldusi, tehnoloogiaid jne. Nende väljatöötamine ei ole kavandatud tegevuse eesmärk. Nullalternatiivi täpsemad kirjeldused esitatakse teistes dokumentides (ehitusprojekt, keskkonnakompleksloa taotlus), kui selgub, et kavandatud tegevust ei ole võimalik ellu viia. Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme keskkonnaelemendi. Kaudse seosena käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid edasine

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. käitleja. Sellisteks mõjudeks on näiteks sõnniku laotamisega, jäätmete või reovee edasise käitlemisega seotud mõjud. Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega ning mõju sõltub tihti allikast mitte sõltuvatest aspektidest. Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 1).

Olemasoleva olukorra kirjeldus Kavandatav a tegevus e kirjeldus

Olemasoleva oluko rraga Kavandatud tegevusega kaasnevad tagajärjed kaasnevad tagajärjed

Nullalternatiiviga Kavandatava tegevusega kaasnev muutus kaasnevad mõjud võrreldes olemasoleva olukorraga

Mõju elusloodusele Mõju sotsiaalkeskkonnale Mõju majanduskeskkonnale (inimese tervis ja heaolu )

Joonis 1 Keskkonnamõju hindamise metoodika. Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa , milles keskkonnamõju hinnati. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati arendaja ja projekteerija esitatavaid andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust 1. Hinnangu andmisel on kasutatud võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on kasutatud asjakohaseid metoodikaid või eksperthinnangut. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad. Tekkivaid sõnnikukoguseid ja sõnniku käitlemise keskkonnamõju hinnati erinevate metoodikate abil. Näiteks kasutati keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine”, keskkonnaministri 05.12.2008 määrust nr 48 ja PVT kirjeldust. Sõnnikukäitluse mõju põhjaveele hindamiseks lähtuti kogumiku „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” toodud põhimõtetest. Lisaks kasutati arendaja senisel praktilisel tootmiskogemusel põhinevaid hinnanguid tekkivate sõnnikukoguste kohta. Sõnniku laotamist, kui farmi tegevusega otseselt mitte seotud tegevust, on käsitletud kaudse mõjuna, sest mõju avaldumine ei pruugi olla farmi tegevusega põhjus-tagajärg seoses. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestati vesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutati eksperthinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi kirjeldusi ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samuti

1 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ (2007).

8/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Seejuures on aruandes esitatud kirjeldustes säilitatud rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati keskkonnaministri määrusega 2 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisas 2. Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud arvutiprogrammiga ADMS 4. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. SIA ELLE Lätis omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. Alates 2005. aasta teisest poolest omab ADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ. Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister 3. ADMS 4.0 on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid. Tekkiva müra tase modelleeriti arvutiprogrammiga IMMI 2011-1. Müra modelleerimine ning hajumine on arvutatud vaid transpordist lähtuva müra puhul. Müra emissioonid on kalkuleeritud programmiga IMMI vastavalt Euroopa Liidus lubatud sõidukite müratasemele. Farmi tegevusest tulenevat müra on hinnatud eksperthinnanguna. Täpsem müra hindamise metoodika ja modelleerimisprogrammi tutvustus on toodud aruande lisas 2. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati sisend-väljund analüüsi kasutatava veisekasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse abil. Eeldati, et kasutatakse samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Vibratsiooni taset määrati hinnanguliselt. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas EELIS ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Farmi kinnistud on olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana ja põllumajanduslike tootmishoonete maana, seega puudus vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (enamasti värvilist Eesti põhikaarti). Hajumiskaartide ja teiste ELLE OÜ koostatud jooniste valmistamiseks kasutati MapInfo Professional arvutitarkvara. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Meteoroloogilised andmed pärinevad Türi meteoroloogiajaamast, mis on farmi asukohale lähim põhijaam. Klimaatiliste tingimuste väljaselgitamiseks kasutati EMHI avalikke andmebaase. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust , asukoha külastustega ELLE OÜ ekspertide poolt. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd , töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. Alternatiivide võrdlus on teostatud nn „väärtuspuuna“. Leevendavate meetmete määramisel on arvestatud, et parima võimalikku tehnika rakendamine sisaldab enamus meetmetest. Välja tuuakse ainult konkreetselt jälgitavad meetmed.

2 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrus nr 48. 3 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 1) juhtekspert Kaupo Heinma juhtimisel.

Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa.

Heinma Kaupo Antons Pille Soosaar Kaido Jüriado Krista Inimese tervis X X Pinnas ja maastik X X Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X Õhusaaste X Jäätme teke X Müra ja vibratsioon X Valgus X Soojus X Kiirgus X X Lõhn X Taimestik X Loomastik X Majanduskeskkond X Kaitstavad loodusobjektid X X X Kultuuripärand X Geoloogia X X Kaardiekspert X Alternatiivide võrdl us X X X Kvaliteedikontroll X

10/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS

Arendaja, Estonia OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks ning sealjuures: • tootmise keskkonnanõuetele vastavuse parandamine • parima võimaliku tehnika kasutuselevõtt • ettevõtte tootmismahu suurendamine ja • loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine. Farmikompleksi laiendamise kavandamisel lähtutakse loomade heaolust, keskkonnanõuetest ning tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest. Selleks, et tootmine veisefarmis oleks majanduslikult jätkusuutlik, on planeeritud lüpsikarja suurendada kaasaegsete lautade rajamise abil. Parandamaks loomade heaolu ning olemasoleva farmikompleksi vastavust keskkonnanõuetele, kavandatakse ühtlasi vanade loomapidamishoonete ja abirajatiste kaasajastamist (s.h. uute sõnniku- ja silohoidlate rajamist). Rekonstrueerimis- ja laiendustööd võimaldavad farmikompleksis kasutusele võtta kaasaegse tehnoloogia ning jätkata veiste pidamist suurendatud mahus. Ümberehituse vajadus on tingitud peaasjalikult kahest asjaolust: tänapäevase parima võimaliku tehnika kasutus loomapidamis- ja keskkonnanõuete täitmisel ning majanduslik tõhusus.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS JA EELHINDAMINE

Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on Estonia OÜ ühe põhitegevuse, veisekasvatuse ja piimatootmise, jätkamine. Selleks planeerib arendaja Taikse farmi ümberehitamist ja laiendamist. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna Taikse farmi suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele: - olema vastavuses õigusaktidega; - ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; - vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv); - olema majanduslikult teostatavad; - olema tehniliselt teostatavad; - vastama parimale võimalikule tehnikale; - arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspert koos arendajaga leidnud ühe reaalse tegevuse alternatiivi ning nullalternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnata. Võrreldes KMH programmis toodud alternatiividega on keskkonnamõju hindamise ja tegevuse planeerimise käigus toimunud tegevuse mahtude vähendamine ja hajutamine, arvestades seejuures keskkonnatingimustest tulenevaid piiranguid. KMH programmis välja toodud asukohaalternatiiv ja planeeritava tegevuse iseloom on seejuures jäänud muutumatuks. Vähendatud on loomade arvu valitud asukohas ehk on püütud leida n.ö. kompromisslahendus. Edaspidi käsitletakse kavandatud tegevust kui alternatiivi 1 (Taikse asukoht) ja asukohaalternatiivi kui alternatiivi 2 (Metsaküla asukoht). Alternatiiv 0 Esiteks on reaalseks olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning olukord oluliselt ei muutu. Tegemist on nn nullalternatiiviga. Kuna kavandatavale tegevusele on välja pakutud kaks alternatiivset asukohta, käsitletakse nullalternatiivi mõlema asukoha lõikes. Hinnatakse olukorda, kus nii Taikse farm kui Metsaküla farm jätkavad eeldatavalt kas olemasolevas mahus ja kasutusel oleval tehnoloogilisel baasil või toimub rajatiste rekonstrueerimine ja ümberkorraldus vastavalt n.ö. jooksvatele vajadustele ja võimalustele Hindamine viiakse läbi eeldusel, et keskkonnanõudeid tuleb täita, täpne tootmistehnoloogia määratakse teiste protsesside tulemusena. Sellest tulenevalt ei ole peatükis 6 konkreetseid lahendusi toodud. Nullalternatiiv peab olema reaalne, ehk eelduseks on, et selle tegevused peavad vastama asjakohaste õigusaktide nõuetele ja parimale võimalikule tehnikale. Farmides toimuvad tegevused on seotud ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksloaga. Alternatiiv 1 (Taikse asukoht) Teiseks võimalikuks alternatiiviks on olukord, kus Taikse veisefarmis viiakse läbi rekonstrueerimis- ja laiendustööd. Farm kaasajastatakse ning sealset tootmismahtu suurendatakse. Kavandatav tegevus on hindamisel kui kavandatav tegevus. Edaspidises aruandes käsitletakse, aga kui Alternatiiv 1.

12/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Alternatiiv 1 on KMH käsitluses arendaja soov rajada Taikse külla lüpsilehmade ja noorloomade farmikompleks. Selleks planeeritakse ehitada uus kahest vabapidamislaudast ja nende vahehoonest koosnev farmiosa 1000 lüpsilehmale ning rekonstrueerida ja laiendada olemasolevaid noorloomalautasid. Lisaks on vajalik rajada kaasaegsed sõnnikuhoidlad ja keskkonnanõuetele vastav silohoidla. KMH programmi koostamisel oli lähtekohaks, et noorloomalautade mahutavus on 200 kinnislehmakohta ja 1500 noorloomakohta. KMH aruande koostamise ning kompleksi projekteerimise käigus selgus, et antud mahud on ülehinnatud ning vajaksid täiendavate loomapidamishoonete rajamist. Seetõttu on KMH aruandes kavandatava tegevuse mahtu vähendatud ning rekonstrueeritud hoonete mahutavusena arvestatud 200 kinnislehma ning 200 noorlooma (vasikat). Metsaküla farmis jätkuks nimetatud alternatiivi rakendumisel noorloomade pidamine. Tulenevalt planeeritavast ettevõtte veisekarja struktuurist ja farmide vahel jaotumisest, oleks kavandatava tegevuse puhul perspektiivne loomade arv Metsaküla farmis 900 noorlooma. Selleks planeeritakse olemasolevad laudahooned kaasajastada ning minna üle loomade vabapidamisele. Alternatiiv 2 (Metsaküla asukoht) Võimaliku asukohaalternatiivina käsitletakse planeeritud tegevuse läbiviimist ehk lüpsilautade kompleksi rajamist Äiamaa külas, olemasoleva Metsaküla noorloomafarmi laiendusena. Planeeritava tegevuse mahud ja iseloom on samad, mis Alternatiiv 1 puhul: planeeritakse rajada uued vabapidamislaudad ja laiendada olemasolevaid noorloomalautasid. Metsaküla farm kaasajastatakse ning sealset tootmismahtu suurendatakse. Lisaks on vajalik rajada kaasaegsed sõnnikuhoidlad ja silohoidla. Olemasolevate laudahoonete rekonstrueerimisel mahutatakse neisse kinnislehmad ja noorloomad. Kõigi loomagruppide mahutamiseks jätkub antud alternatiivi rakendumisel noorloomade pidamine ka Taikse farmikompleksis. Tulenevalt planeeritavast ettevõtte veisekarja struktuurist ja farmide vahel jaotumisest, oleks kavandatava tegevuse puhul perspektiivne loomade arv Taikse farmis 900 noorlooma. Selleks planeeritakse olemasolevad laudahooned kaasajastada ning minna üle loomade vabapidamisele.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG

5.1 Asukohad ja maakasutus

Kavandatava tegevuse asukohaalternatiivid paiknevad Järvamaal Türi vallas . Alternatiiv 1 on tegevuse läbiviimine Taikse külas Taikse farmikompleksi asukohas ning Alternatiiv 2 on tegevuse läbiviimine Äiamaa küla ja Metsaküla piiril Metsaküla farmikompleksi asukohas ( Joonis 2). Edaspidi on alternatiividele viidatud ka kui Taikse asukohale ja Metsaküla asukohale.

Joonis 2 Alternatiivsete asukohtade paiknemine Alternatiiv 1 (Taikse kompleks) Kavandatavat tegevust planeeritakse Taikse külla Vana-Piibu (53701:001:0812) ja Noor-Piibu (53701:001:0820) maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustele, Türi-Arkma maanteega piirnevale alale. Taikse küla paikneb Türi valla keskosas. Farmi planeeritav asukoht on küla kirdeosas.

14/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Nii Vana-Piibu kui Noor-Piibu kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Nimetatud maaüksuste pindala on kokku 36,8 ha 4. Vana-Piibu katastriüksuse kogupindala on 15,6 ha, millest ehitiste alune maa on 0,361 ha. Haritav maa moodustab kinnistust 12,7 ha, õuemaa 2,6 ha ning muu maa 0,3 ha. Noor-Piibu katastriüksuse pindala on 21,2 ha, millest ehitiste alune maa hõlmab 1,4066 ha. Haritav maa moodustab kinnistust 17,7 ha, õuemaa 3,3 ha ning muu maa 0,2 ha. Kavandatud tegevuse alal asub käesoleva aruande koostamisel ajal töötav noorloomadele kohandatud farmikompleks (Noor-Piibu kinnistul). Vana-Piibu kinnistul paikneb kasutusest väljas farmihoone ja silohoidla. Vana-Piibu kinnistu piirneb põhjast Türi-Arkma teega, millel on transpordimaa sihtotstarve. Lähimad elamud paiknevad kinnistutest lõunas. Kinnistutest läände, 300-500 m kaugusele jääb Taikse küla elamupiirkond. Piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. Taikse kompleksi (ALT 1) piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed

Nimi

Sihtotstarve Tunnus haritav maa haritav looduslik rohumaa metsamaa sh. Õuemaa, ehitusalune maa sh. maa, muu maa veealune

Pindala kokku, kokku, Pindala ha (ha) 26 Türi -Arkma tee 6,1 Transpordimaa 2,87 53701:001:1112 Piibukoja 3,14 Tootmismaa 0,40 2,51 0,09 0,23 53701:001:0137 Jüri II 4,6 Maatulundusmaa 4,5 0,1 53701:001:0213 Külvi 2,75 Maatulundusmaa 2,57 0,13 0,025 0,05 53701:001:0680 Pikavälja 2,22 Maatulundusmaa 2,13 0,09 0,027 53701:001:0570 Lembitu 1,76 Elamumaa 1,63 0,11 0,017 0,02 53701:001:0600 Volbri 1,5 Elamumaa 1,4 0,1 0,030 53701:001:0420 Kraaviotsa 0,3 Maatulundusmaa 0,2 0,1 53701:001:0190 Uue -Tisleri 3,9 Maatulundusmaa 3,4 0,1 0,3 0,057 0,1 53701:001:0460 Suuresaare 10,12 Maatulundusmaa 8,98 0,09 0,14 0,022 0,91 0,12 53701:001:0039 Marjaaru 8,56 Maatulundusmaa 8,17 0,39 0,39 53701:001:0011 Aru 13,81 Maatulundusmaa 13,34 0,47 0,18 53701:001:0012 Saarevälja 9,05 Maatulundusmaa 8,31 0,28 0,46 0,46 53701:001:0008 Piibu 6,1 Maatulundusmaa 5,8 0,3 0,1 53701:001:0140 Männipõllu 15,89 Maatulundusmaa 15,28 0,61 0,53 53701:001:0115

4 Maa-ameti kaardirakendus, http://www.maaamet.ee/, 19.08.2010

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Alternatiiv 2 (Metsaküla kompleks) Äiamaa ja Metsaküla külad paiknevad valla idaosas. Planeeritava tegevuse võimalik asukoht on Äiamaa küla lõunaosas ja Metsaküla põhjaosas. Kavandatava tegevuse ala koosneb Vanametsa (53701:002:1021) ja Vassaarepõllu (53701:002:0581) maaüksustest. Kinnistuid eraldab Raukla- Äiamaa-Oisu tee. Vaadeldavate Vanametsa ja Vassaarepõllu maaüksuste pindala on kokku 52,1 ha. Vanametsa katastriüksuse kogupindala on 24,3 ha, millest haritav maa on 19,1 ha. Metsamaa moodustab kinnistust 0,4 ha, õuemaa 3,2 ha ning muu maa 1,6 ha. Vassaarepõllu katastriüksuse pindala on 27,8 ha, millest haritav maa hõlmab 27,4 ha. Muu maa moodustab kinnistust 0,4 ha, sh veealune maa 0,2 ha. 5 Nii Vanametsa kui Vassaarepõllu kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Vanametsa kinnistul paikneb käesoleval ajal Metsaküla suurfarm, kus peetakse noorloomi. Vassaarepõllu kinnistu, kuhu antud alternatiivi rakendamisel rajataks lüpsilehmalaut, on käesoleval ajal hoonestamata ja kasutusel põllumaana. Kavandatava tegevuse territooriumi ümbritsevad peamiselt maatulundusmaad. Lähimad elamud jäävad olemasolevast farmist lõunasse ja kirdesse ca 200 m kaugusele.

Tabel 3. Metsaküla kompleksi (ALT 2) piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed

Nimi

Sihtotstarve Tunnus tsamaa haritav maa haritav looduslik rohumaa me sh. Õuemaa, ehitusalune maa sh. maa, muu maa veealune (ha) Pindala kokku, kokku, Pindala ha Adriku 1,8 Elamumaa 1,8 0,0135 53701:002:1850 Laura 18,9 Maatulundusmaa 5,7 0,2 12,0 1,0 0,9 53701:002:1102 Metsa 3,35 Maatulundusmaa 3,10 0,25 0,16 53701:002:0029 Vassaa re 39,4 Maatulundusmaa 33,6 5,8 2,2 53701:002:0583 Tamme 0,814 Elamumaa 0,363 0,025 0,132 0,123 0,017 0,172 0,045 53701:002:0156 15212 Raukla -Äiamaa - Oisu tee 4,9 Transpordimaa 4,9 53701:002:2044 Kase 0,593 Elamumaa 0,414 0,056 0,088 0,017 0,035 0,032 53701:002:0157 Väike -Vassaare 16,8 Maatulundusmaa 15,9 0,9 53701:002:0590 Vassaare 16,6 Maatulundusmaa 15,7 0,9 0,9 53701:002:0582 Vanametsa 25,7 Maatulundusmaa 24,5 1,2 53701:002:1022 Lepiku 2,0 Elamumaa 1,8 0,1 0,024 0,1 53701:002:0149 Hundiaugu 2,0 Elamumaa 1,9 0,1 0,007 53701:002:0146 Tulika 1,76 Maatulundusmaa 1,76 53701:002:0019

5 Maa-ameti kaardirakendus, http://www.maaamet.ee/, 19.08.2010

16/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Nimi

Sihtotstarve Tunnus tsamaa haritav maa haritav looduslik rohumaa me sh. Õuemaa, ehitusalune maa sh. maa, muu maa veealune (ha) Pindala kokku, kokku, Pindala ha Kaabe 1,0 Elamumaa 0,0152 53701:002:0134 Sikupilli 1,32 Maatulundusmaa 1,32 53701:002:0036 Viilupi 50,0 Maatulundusmaa 35,8 11,4 0,5 2,3 53701:002:1010 Ohaksaare 14,1 Maatulundusmaa 13,8 0,2 0,1 0,331 53701:002:0510

Türi valla maakasutus jaotub ligikaudu järgmiselt: ca 49% on metsamaa, 36% on haritav maa, 4% looduslik rohumaa. Maakasutusest rohkem kui ühe kolmandiku moodustab põllumajandusmaa 6. Alternatiiv 2 asukoht Metsaküla ja Äiamaa külas jääb Türi valla üldplaneeringus märgitud rohevõrgustiku koridori. Rohekoridor ühendab rohevõrgustiku tuumalasid (suuremaid looduslike alade massiive) ning võimaldab liikide liikumist erinevate elupaikade vahel.

Joonis 3. Väljavõte Türi valla üldplaneeringu kitsenduste ja piirangute kaardist (03.06.2009) Metsaküla/Äiamaa asukohast. Rohelise viirutusega on märgitud roheline võrgustik.

5.2 Sotsiaalne keskkond

Türi valla territooriumile jääb 1 linn (Türi), 2 alevikku ja 35 küla. Vallas elab 1.10.2011 seisuga 10 404 inimest 7. Mehi on vallas 5003 ja naisi 5401. Elanike arv Türi vallas näitab pidevat vähenemist. Võrreldes 2006. aastaga, on Türi valla elanike arv 2011. aastaks vähenenud 1003 inimese ehk 8,7 % võrra. Reeglina on elanike arv vähenenud kõigis piirkondades (sh Taikse ja Äiamaa külas). Võrreldes

6 Türi valla arengukava 2011-2018 7 Türi valla koduleht, http://www.tyri.ee

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

2006. aastaga on valla elanikkond ka vananenud ja seda peamiselt 0-14 aastaste laste arvu vähenemise arvelt.8 Vallal on 6 lasteaeda, 4 põhikooli, toimetulekukool puuetega lastele, üks gümnaasium ja üks muusikakool. Türi valla kultuuriasutusteks on Türi Kultuurimaja, Oisu Rahvamaja (hooned Oisu alevikus ja Taikse külas) ning Kabala Rahvamaja, samuti Türi linnas asuv Türi Raamatukogu koos oma 8 struktuuriüksusega valla erinevates paikades 9. Taikse olemasolevast farmist ca 500 m kaugusele läände jääb Taikse küla keskus koos elamupiirkonnaga. Keskuses asuva Taikse Kultuurimaja ruume kasutab ühistegevuseks kohalik kogukond. 01.01.2011 seisuga oli Taikse külas 187 elanikku 10 . Lähimad elamud on farmist lõunas - Suuresaare, Uue-Tisleri – ning jäävad olemasoleva noorloomafarmi rajatistest 60-180 m kaugusele. Mäeküla elamualad jäävad olemasolevast farmist ca 700 m kaugusele põhja. Metsaküla kompleksi lähimad elamud jäävad olemasolevast farmist lõunasse ja kirdesse ca 200 m kaugusele. 01.01.2011 seisuga oli Äiamaa külas 57 elanikku ja Metsakülas 53 elanikku 11 . Suurem keskus Oisu alevik (365 elanikku) jääb farmist ca 1,5 km lõunasse. Valla tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, jaekaubandus, töötlev tööstus, metsamajandus. Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähiümbrusesse. Türi Vallavalitsuse ja Järva Tarbijate Ühistu järel on Estonia OÜ piirkonna üheks suurimaks tööandjaks (aluseks on töötajate arv, kellelt laekub tulumaks Türi valda) 12 .

5.3 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi

Taikse asukoha kohta puuduvad Maa-ameti geoloogia osakonnas olemasolevad geoloogilised või ehitusgeoloogilised tööd. Piirkonna puurkaevude (katastri nr 10278, 12513, 14814) läbilõigete alusel moodustab ala pinnakatte saviliivmoreen veerise ja kruusaga. Pinnakatte paksus on 1-3 m, olles väiksem Taikse küla idaosas. 1-3 m sügavusel algavad alamsiluri lubjakivi, dolomiidistunud lubjakivi ja mergli kihid. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Taikse asukoha lääneosa (Vana-Piibu maaüksus) nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning idaosa (Noor-Piibu maaüksus) kaitsmata põhjaveega alal (Joonis 4).

Varasemate tööde informatsioon on olemas Äiamaa/Metsaküla asukoha kohta. Ala paikneb tasase reljeefiga moreentasandikul. Pinnakatte paksus alal on väike. Pinnakatte moodustab 0,2-0,5 m paksune mullakiht ning sellele järgnev 1,1-2,4 m paksune saviliivmoreeni kiht. 1,4–2,7 m sügavuselt algab lubjakivi. Metsaküla kompleksi mõlemad maaüksused asuvad kaitsmata põhjaveega alal. Põllumajanduslik potentsiaal Türi vallas on kõrge, mistõttu on soovitatav väärtuslike põllumaade kasutuses hoidmine. Mullad on üle keskmise viljakusega: haritavate maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on Türi ümbruses 43 ja Oisu piirkonnas 50 hindepunkti (Eesti keskmine on seejuures 42 ja maakonna keskmine 50 hindepunkti)13 .

8 Türi valla arengukava 2011-2018 9 Türi valla arengukava 2011-2018 10 Türi valla arengukava 2011-2018 11 Türi valla arengukava 2011-2018 12 Türi valla arengukava 2011-2018 13 Türi valla arengukava 2011-2018

18/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

5.4 Põhjavesi

Türi vallas saab eraldada viis põhjaveekihti: pinnakattes, Siluri lubjakivides, Ordoviitsiumi lubjakivides ning Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides. Kaks viimast on suure sügavuse (alates 250 meetrist) tõttu kasutamiseks ebaotstarbekad. Pinnakattes esineb vesi pidevalt vaid paksema pinnakattega aladel (voortel, vähestel oosidel ja liigniisketel aladel). 14

Peamiseks piirkonna veevarustuse allikaks nii individuaaltarbijatele kui ka ühisveevarustuses on Alamsiluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud veekiht. Kivimite veerikkus on suurim kuni 30 meetri sügavuseni, sügavamal on juba vähe vettandvaid lõhesid. Allpool lamavaid Juuru lademe lubjakive ja mergleid loetakse suhteliselt vettpidavaiks, s.t nende veeand on vähene. Veetarbimise seisukohalt ei ole perspektiivi ka sügavamate Ordoviitsiumi veekihtide kasutamine, sest suhteliselt vähese veeanni juures on kaevud üle 80 meetri sügavad ning keeruka konstruktsiooniga ja kallid. 15 Türi valla asulate ühisveevõrkudesse pumbatav vesi on ülemäärase raua ja/või fluoriidi sisaldusega - kohati üle 2 mg/l (norm 0,2 mg/l). Taikse ja Metsaküla puurkaevudes on ületatud raua piirsisaldus. Raud esineb piirkonna tarbitavas veekihis looduslikuna kahevalentse ühendina, mis õhuhapniku käes oksüdeerub kolmevalentseks ja tekitab pruuni sadet.16 Joogivee kvaliteedi tagamiseks on piirkonnas vajalikud veepuhastusseadmed rauaärastuseks. Nitraatide sisaldus, mis näitab põllumajanduslikku reostust, on Taikse küla puurkaevust 2012.a kevadel võetud proovis jäänud alla lubatud piirmäära (50 mg/l), olles <45 mg/l. Samas on mitmetes kevad-suvistes proovides ületatud ammooniumi sisaldusele kehtestatud piirmäär (0,5 mg/l), olles 1-1,5 mg/l. 17 Ammooniumi kõrge sisalduse põhjustanud survetegur(id) ei ole otseselt välja selgitatud. Põhjaveevarude uuringuid on piirkonnas läbi viidud vaid Türi linna veehaarde osas, valla ülejäänud osade kohta põhjavee varude andmed puuduvad. 18 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi tegelik põhjaveeressurss Pärnu alamvesikonna piires on hinnanguliselt 400 000 m 3/d, summaarne veevõtt on seejuures ligi 12 000 m 3/d. Põhjaveekogumi kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta. 19 Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Taikse asukoha lääneosa (Vana-Piibu maaüksus) nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning idaosa (Noor-Piibu maaüksus) kaitsmata põhjaveega alal (Joonis 4). Metsaküla kompleksi mõlemad maaüksused asuvad kaitsmata põhjaveega alal.

14 AS Maves.2006-2007. Türi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019. Tallinn. 15 AS Maves.2006-2007. Türi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019. Tallinn. 16 AS Maves.2006-2007. Türi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019. Tallinn. 17 http://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=865&active_tab_id=JV 18 AS Maves.2006-2007. Türi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019. Tallinn. 19 Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonna veemajanduskava. Uuendatud märtsis 2008

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 4 Piirkonna vooluveekogud ja kaitsmata põhjaveega alad

5.5 Pinnavesi

Mõlemad alternatiivsed farmi asukohad paiknevad Lääne-Eesti vesikonnas, Pärnu alamvesikonnas. Piirkonda iseloomustab tihe jõgedevõrk (ligi kaks korda tihedam kui Eestis keskmiselt). Taikse kompleksile lähim vooluveekogu on kompleksist kirdes, farmi maaüksuste piiril voolav Mäeküla oja (veekogu kood: 1127200), mis suubub Prandi jõkke (1125700). Olemasoleva noorloomafarmi rajatistest jääb oja ca 350 m kaugusele. Keskkonnaregistri andmetel on Mäeküla oja 6,4 km pikk ning 10,7 km 2 suuruse valgalaga. 20 Mäeküla oja on mitteavalik veekogu, veekogu kaldapiiranguvöönd on 50 m.

20 Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee/

20/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Metsaküla kompleksist möödub ca 250 m läänes Hindreku oja (1126700), mis suubub samuti Prandi jõkke (Joonis 4). Keskkonnaregistri andmetel on oja 5,2 km pikk ning 11,9 km 2 suuruse valgalaga. 21 Hindreku oja on mitteavalik veekogu, mille kaldapiiranguvöönd on 50 m. Prandi jõgi kuulub lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude hulka 22 . Jõgi on veemajanduskavas jagatud kaheks veekogumiks. Kavandatava tegevuse ala jääb veekogumisse Neeva kanalist suudmeni (1125700_2). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas23 on nimetatud veekogumi seisund arvatud heaks.

5.6 Punktreostusallikad, välisõhu seisund, teed ja liiklustihedus

Informatsioon üldise välisõhu kvaliteedi kohta (välisõhu kvaliteedi mõõtmistulemused) antud piirkonnas puudub. Türi valla näol on tegu olulise põllumajandustootmise piirkonnaga ning Taikse ja Metsaküla farmid on osaks Estonia OÜ kogutootmisest. Seetõttu jäävad piirkonda mitmed teised loomapidamiskompleksid. Estonia OÜ-le on Türi valda väljastatud kaks keskkonnakompleksluba veisekasvatuseks. Luba nr KKL/317495 hõlmab lisaks Taikse suurfarmile (568 noorlooma) ja Metsaküla suurfarmile (440 noorlooma) Kaasiku suurfarmi ( 408 lüpsilehma, 80 vasikat ) ning Hiie suurfarmi (340 lüpsilehma, 112 noorlooma, 100 vasikat). Luba nr KKL/300767 on väljastatud Kõrtsi suurfarmile ( 1100 lüpsilehma) . Kõrtsi ja Kaasiku farmid asuvad Väljaotsa külas ning Hiie suurfarm Retla külas. Lisaks jääb Väljaotsa külla OÜ Estpig sigala (keskkonnakompleksluba L.KKL.JÄ-183589; 3000 seakohta). AS TAC-Ettevõtted on Keskkonnaametile esitanud keskkonnakompleksloa taotluse Türi-Alliku küla Allikumõisa farmile piimakarjakasvatuseks tootmisvõimsusel 599 lüpsilehma, 350 noorlooma ja 250 vasikat. Türi-Alliku käitise asukoht jääb planeeritava tegevuse alast linnulennult ligi 5 km (Taikse farm) kuni 8 km (Metsaküla farm) kaugusele, mistõttu käitiste otsesed mõjupiirkonnad siiski ei kattu. Allikumõisa farmi keskkonnamõju hindamise aruandes pole konkreetset mõjupiirkonna ulatust nimetatud, kuid on märgitud, et farmi lõhna mõjupiirkonnas teisi põllumajandusettevõtteid ei asu ning kumulatiivne mõju seetõttu puudub 24 . Samuti jääb väljapoole eeldatavat mõjupiirkonda Türi vallas Kabala külas asuv Kabala suurfarm (Kabala Agro OÜ keskkonnakompleksluba nr KKL/300436; 600 lüpsilehma, 400 noorlooma), mis jääb 9-11 km kaugusele planeeritava tegevuse aladest. KMH aruande avalikustamise ning heakskiitmise käigus viidati ka Särevere asuva Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppelauda paiknemisele piirkonnas. Nimetatud farmile ei ole väljastatud keskkonnakompleksluba ega välisõhu saasteluba. Koosmõju hajumisarvutustes on aruande täiendamise käigus õppelaudaga siiski arvestatud. Lähipiirkonda jäävate suuremate loomapidamiskomplekside paiknemine on esitatud alljärgneval joonisel. Jooniselt on näha, et Taikse farmikompleksi lähiümbruses (3 km raadiuses) teised suured loomakasvatuskompleksid puuduvad. Metsaküla farmile on lähimad teised suurfarmid OÜ Estpig sigala ca 1,5 km kaugusel ja Kaasiku suurfarm ca 2,5 km kaugusel. Nimetatud sigala on eeldatavalt plaanis sulgeda. Väljaotsa külla Kõrtsi suurfarmi juurde on rajamisel Oisu biogaasi- ja koostootmisjaam.

21 Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee/ 22 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ 23 Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118 24 AS Maves, 2011. Järvamaa Türi valla Allikumõisa farmi kompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 5 Piirkonna suurfarmid Välisõhu saastelubasid on Türi valda väljastatud Türi linnas (Dessert AS, AS Alexela Oil, Mediato AS, SW Soojus OÜ), Vilita külas (HC Betoon AS), Türi-Alliku külas (OÜ Avoterm), Lokuta külas (AS Luikoil Eesti), Särevere alevikus (AS Tootsi Turvas) paiknevatele käitistele. Välisõhu kvaliteeti ja piirkonna mürataset mõjutavateks objektideks on ka maanteed. Taikse asukoht piirneb põhjaosast Türi-Arkma tugimaanteega (tee nr 26) maantee kolmandal kilomeetril. Türi-Arkma tugimaantee on kogu pikkuses ( ca 21 km) asfaltbetoonkattega tee. Viimased liiklussageduse loendusandmed antud teelõigul (0–9,08 km) pärinevad 2010. aastast, mil ööpäeva keskmiseks liiklussageduseks hinnati 4033 sõidukit 25 . Osaliselt on tee kõrval olemas kohaliku omavalitsuse hooldatav jalgratta-kõnnitee. Tee suvine seisunditase on kattega tee seisunditase 2 ning talvine seisunditase on seisunditase 2. Teele ei ole seatud koormuspiiranguid. 26 Taikse küla läbib ning Taikse farmist orienteeruvalt 570 m kauguselt läänes möödub Oisu-Kärevere- Taikse kõrvalmaantee nr 15173. Nimetatud maantee liiklusintensiivsust on mõõdetud 2007. a, mille

25 2010. aasta liiklusloenduse tulemused. AS Teede Tehnokeskus 2011. 26 Riiklik Teeregister

22/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. kohaselt kasutas teed Taikse küla läbival lõigul 340 sõidukit ööpäevas 27 . Lisaks mööduvad farmi lähedalt kaks kohaliku tähtsusega teed, mille liiklusintensiivsust ei ole mõõdetud. Metsaküla asukohta läbiv Raukla-Äiamaa-Oisu kõrvalmaantee (tee nr 15212) ühendab farmikompleksi Türi-Arkma tugimaanteega ning Oisu-Retla-Rulli teerist-Saareotsa kõrvalmaanteega (tee nr 15213). Raukla-Äiamaa-Oisu maantee (lõik 0-7,594 km) liiklussagedus on 160 sõidukit ööpäevas (viimane loendus 2006.a)28 . Raukla-Äiamaa-Oisu maantee on lõigul 0,00-2,756 km kruusatee, lõigul 2,756- 5,007 km freesipurust kattega tee (2006. a), lõigul 5,007-6,038 km pinnatud kruusatee (2005. a) ning lõigul 6,038-7,594 km asfaltbetoon kattega tee (1975. a)29 . Teel puuduvad jalgteed. Riigimaanteel 15212 kehtestatakse varakevadel teede lagunemise vältimiseks ajutine koormuspiirang üle 8 t vedudele ja minimaalseid vajalike vedusid on võimalik teostada ainult Maanteeameti ida regiooni poolt väljastatud koormuspiirangu sõiduloaga. Tee suvine seisunditase on farmiga piirneval lõigul kattega tee seisunditase 1 ning talvine seisunditase on seisunditase 1. Transpordist tulenevat mürataset piirkonnas on hinnatud modelleerimise kaudu. Mürataset mõjutavate teede liiklusintensiivsus ning modelleerimise tulemused on esitatud aruande lisas 3.

5.7 Kliima

Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Türi meteoroloogiajaam, mille vaatlusandmete põhjal on esitatud alljärgnevad kliimanormid 30 . Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 5,3 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,7 °C (Joonis 6). Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -5,3...-4,8 °C ning ööpäeva keskmised maksimaalsed temperatuurid vaid -2,3...-2,2 °C. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel - 8,4...-7,4 °C.

Joonis 6 Keskmine õhutemperatuur (°C) 1971-2000 Türil 31

Mõõdetud aastane keskmine sademete hulk on Türil Eesti keskmisest kõrgem – 745 mm. Sademeterohkem on suveperiood (Joonis 7). Enim sademeid langeb maapinnale juulis (keskmiselt 88 mm) ja augustis (keskmiselt 92 mm). Kõige kuivemad kuud on veebruar, märts ja aprill, mil sademete hulk on keskmiselt <40 mm.

27 2010. aasta liiklusloenduse tulemused. AS Teede Tehnokeskus 2011. 28 2010. aasta liiklusloenduse tulemused. AS Teede Tehnokeskus 2011. 29 Maanteameti ida regioon 30 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/ 31 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 7 Keskmine sademete hulk (mm) 1971-2000 Türil 32 Aastas on kokku keskmiselt 130 sajupäeva, enim sademetega päevi (>= 1 mm) on novembris ja detsembris – 14 sajupäeva kuus. Kõige pilvisemad kuud on novembrist jaanuarini. Keskmine tuule kiirus on piirkonnas 2,6 m/s. Tugevamad tuuled puhuvad talveperioodil ning mõnevõrra tuulevaiksem on suvekuudel. Tuuled on valdavalt edelasuunast (Joonis 8).

32 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/ 01.09.2010

24/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 8. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Türi meteoroloogiajaama vaatlusandmete põhjal koostatud tuulteroos. Koostanud ELLE.

5.8 Looduskaitsealused objektid

Alternatiiv 1 (Taikse asukoht) Taikse kompleksist ca 2,4 km kaugusel põhjas voolab Prandi jõgi, mis kuulub lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude hulka. Kompleksist ligikaudu samale kaugusele põhjasuunas jääb ka Türi maastikukaitseala (KLO1000614), mille pindala on 3556 ha (Joonis 9). Türi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, Türi voorestiku väikevoorte, poollooduslike koosluste, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260)3, puisniitude (6530*) ja lamminiitude (6450) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – hariliku võldase ( Cottus gobio ), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaiga kaitse. 33 Kaitseala valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. Taikse farmi lähiümbruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad.

33 Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee/

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 9. Taikse kaitsealused loodusobjektid

Alternatiiv 2 (Metsaküla asukoht) Metsaküla farmist edelas asub kaitstava looduse üksikobjekt – Vassaare metsakivi (KLO4001132). Kompleksist ca 770 m loodes asub teine kaitstava looduse üksikobjekt – Suur rändrahn; Äiamaa rändrahn (KLO4000971). Mõlemale objektidele on seatud 50 m ulatusega piiranguvöönd (Joonis 10). Lähim kaitseala on kavandatava tegevuse alast 1,8 km lõunas paiknev Oisu mõisa park. 3,6 ha suurune kaitsealune park asub Oisu alevikus. Kõikide eelnimetatud objektide valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon.

26/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 10. Äiamaa ja Metsaküla kaitsealused loodusobjektid Metsaküla farmi lähiümbruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad.

5.9 Kultuuripärand

Taikse farmi territooriumil ja selle vahetus ümbruses ei paikne kaitsealuseid kultuurimälestisi. Metsaküla kompleksi lähedusse jääb kaks arheoloogiamälestist (Joonis 11). Lähim mälestis, kalmistu „Revasemägi“ (registri nr 9717), asub Vassaarepõllu kinnistust kagus. Teine arheoloogiamälestisena kaitse alla võetud kalmistukoht (registri nr 9716) asub Metsaküla kompleksist ca 500 m loodes. Mälestistele on kavandatud piiranguvööndid.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 11. Äiamaa ja Metsaküla kultuurimälestised

28/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

6 NULLALTERNATIIVI KIRJELDUS

6.1 Olemasolev olukord Taikse asukohas

Taikse farmikompleks asub Taikse külas Vana-Piibu (53701:001:0812) ja Noor-Piibu (53701:001:0820) katastriüksustel, Türi-Arkma maanteega piirneval alal. Nii Vana-Piibu kui Noor-Piibu kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kavandatud tegevuse alal Noor-Piibu kinnistul asub käesoleval ajal töötav noorloomadele kohandatud farmikompleks (Taikse suurfarm). Taikse suurfarm koosneb kahest noorloomalaudast ning lautade otstes asuvast tahesõnnikuhoidlast. Vana-Piibu kinnistul paikneb kasutusest väljas farmihoone ja silohoidla. Territooriumil on olemas juurdepääsuteed ja elektrivarustus.

Joonis 12. Vaade Taikse olemasolevatele lautadele Estonia OÜ-le on väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba KKL/317495, milles Taikse suurfarmi ülesseatud tootmisvõimsuseks on 568 loomakohta . Loomi peetakse olemasolevates lautades lõaspidamisel mõõduka allapanuga. Loomade söötmine toimub täisratsioonilise segasöödaga, kasutatakse mobiilset söödamikserit. Loomade jootmiseks kasutatakse külmumiskindlaid jootureid. Laudakompleksis tekib tahesõnnik , mis eemaldatakse ühest laudast skreeperseadmega ning teisest laudast traktoriga. Farmikompleksi juurde kuuluv sõnnikuhoidla on amortiseerunud ning sellel puudub virtsakogumissüsteem. Sõnnikuhoidla ei ole piisav 8 kuu sõnnikukoguse mahutamiseks. Sõnnikut laotatakse põldudele nii kevadel kui sügisel, järgides veekaitsenõudeid. Samuti ei vasta käesoleval ajal keskkonnanõuetele silo hoiustamine. Vett kasutatakse farmis loomade jootmiseks, ruumide ja seadmete pesuks ning töötajate olmevajadusteks. Taikse farmi jaoks võetakse vett Taikse asula puurkaevust. Farmis tekkiv olmereovesi kogutakse kogumiskaevu, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on taimsed jäätmed (söödajäätmed jms), segaolmejäätmed, söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit) ning ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus ning antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed kõrvalsaadused antakse käitlemiseks üle AS-le Vireen. Energiat vajatakse farmis eeskätt loomade söötmiseks, kompleksi valgustuseks ning sõnniku eemaldamiseks. Enamus farmi teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Farmi juurdepääsud kulgevad Türi-Arkna maanteelt. Juurdepääsuteid on kaks - Oisu-Kärevere-Taikse maanteelt läbi Taikse keskuse ning mahasõit Türi-Arkma maanteelt (Töökoja tee).

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

6.2 Olemasolev olukord Metsaküla asukohas

Metsaküla asukoht koosneb Äiamaa küla lõunaosas ja Metsaküla põhjaosas paiknevast Vanametsa (53701:002:1021) maaüksusest ja Äiamaa küla Vassaarepõllu (53701:002:0581) maaüksusest. Kinnistuid eraldab Raukla-Äiamaa-Oisu tee. Nii Vanametsa kui Vassaarepõllu kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Vassaarepõllu kinnistu, kuhu alternatiivi 2 rakendamisel rajataks lüpsilehmalaut, on käesoleval ajal hoonestamata lage ala, mis on kasutusel põllumaana. Vanametsa kinnistul paikneb käesoleval ajal Metsaküla suurfarm, kus peetakse noorloomi. Farmikompleks koosneb kahest noorloomalaudast. Estonia OÜ-le on väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba KKL/317495, milles Metsaküla suurfarmi ülesseatud tootmisvõimsuseks on 440 loomakohta . Noorloomi peetakse lõas mõõduka allapanuga. Loomade söötmine toimub täisratsioonilise segasöödaga, kasutatakse mobiilset söödamikserit. Loomade jootmiseks kasutatakse külmumiskindlaid jootureid.

Joonis 13. Vaade Metsaküla olemasolevatele lautadele

Lautade otstes paikneb betoonplats, mida kasutatakse silo hoiustamiseks. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. Laudakompleksis tekib tahesõnnik , mis eemaldatakse lautadest skreeperseadmega. Kogu tekkiv tahesõnnik aunastatakse. Nõuetekohane sõnnikuhoidla farmi juures puudub. Tahesõnniku laotamine toimub traktorhaagiselt. Sõnnikut laotatakse nii kevadel kui sügisel, järgides veekaitsenõudeid. Vett kasutatakse farmis loomade jootmiseks, ruumide ja seadmete pesuks ning töötajate olmevajadusteks. Veevõtt toimub Metsaküla puurkaevust (kaevu katastrinumber 17308) Siluri veekompleksist. Lubatud veevõtt on kompleksloa alusel 8800 m 3 aastas, 2200 m 3 kvartalis, 24 m 3 ööpäevas. Farmis tekkiv olmereovesi kogutakse kogumiskaevu, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on taimsed jäätmed (söödajäätmed jms), segaolmejäätmed, söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit) ning ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus ning antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed kõrvalsaadused antakse käitlemiseks üle käitlemiskeskusesse (AS Vireen). Energiat vajatakse farmis eeskätt loomade söötmiseks, kompleksi valgustuseks ning sõnniku eemaldamiseks.

30/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Enamus farmi teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Juurdepääs Türi-Arkma maanteelt toimub läbi Oisu asula mööda Raukla-Äiamaa-Oisu kõrvalmaanteed.

6.3 Nullalternatiivi kirjeldus

Nullalternatiivi rakendumisel jätkuks noorloomade pidamine nii Taikse kui Metsaküla farmides. Nullalternatiivi jätkumise tagajärgede ja keskkonnamõjude hindamisel on eelduseks võetud, et farmikomplekside täiemahulist rekonstrueerimist eeldatavalt läbi ei viida ning loomade arvu farmides ei suurendata. Küll on aga loomapidamise perspektiivseks jätkumiseks vajalik viia sõnnikukäitlus ja silo hoiustamine vastavusse kõigi keskkonnakaitsenõuetega (s.h. keskkonnakompleksloa nõuetega). Sõnnikukäitluse puhul on nullalternatiivi peamiseks lahenduseks planeeritud Oisu biogaasijaama rakendumisel sõnniku kohene transportimine biogaasijaama. OÜ Estonia ja OÜ Oisu Biogaasi vahel on sõlmitud veolepingud, mille alusel võetakse tarnitav sõnnik biogaasijaama vastu. Tuginedes OÜ Vetepere koostatud Oisu biogaasi- ning koostootmisjaama KMH aruandele, hoiustatakse sõnnikut vahemahutis 34 . Väljavõte lepingust on aruande lisas (lisa 4). Sellises olukorras ei ole veeseadusest tulenevalt tingimata vajalik 8 kuu sõnniku hoiustamine farmikompleksi juures, piisab ühe kuu sõnniku hoiustamise olemasolust. Kraaptransportööri all seisab lekkekindel haagis ja tahesõnnik viiakse haagise täitudes biogaasijaama platsile, kust see tõstetakse tõstukiga jaama tahesõnniku vastuvõttu. Lahenduse puhul tagatakse vastavalt veeseaduse nõuetele ühe kuu sõnniku hoiustamise võimalus. Täpne lahendus ei ole KMH koostamise ajal teada. Kui koostööst Oisu biogaasijaamaga loobutakse, tuleb Taikse asukohas sõnnikuhoidla rekonstrueerida ning Metsakülas tagada sõnnikuhoidla olemasolu vastavalt veeseaduse nõuetele. Muudes aspektides jätkub loomade pidamine ja abitegevused eeldatavalt eelnevates alapeatükkides kirjeldatud viisil. Loomade pidamine jätkuks senises mahus ehk kokku peetaks kahes farmis 1008 veist (noorlooma), neist 568 Taikses ja 440 Metsakülas. Perspektiivis ei ole siiski välistatud rajatiste rekonstrueerimine ja ümberkorraldus vastavalt n.ö. jooksvatele vajadustele ja võimalustele. Farmides toimuvad tegevused on seotud ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksloaga, seega saavad tootmise ümberkorraldused ja s.h. loomade arvu suurendamised toimuda läbi keskkonnakompleksloa uuendamise ehk läbi Keskkonnaameti antavate kooskõlastuste. Vajadusel koostatakse muutustele keskkonnamõju hindamine.

34 OÜ Vetepere, 2008. Oisu Biogaas OÜ poolt Türi valda Väljaotsa külla Mõisavalla maaüksusele sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasi ning sellest elektri- ja soojusenergia tootmisjaama ning tootmisprotsessist tulenevalt Tänassilma külla Sikevälja maaüksusele sõnnikulaguuni (vahemahuti) ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

7 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD

7.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed

Alljärgnevalt on antud hinnang nullalternatiivi tagajärgedest eeldusel, et olulisi muutusi kinnistul ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja väljastatud keskkonnakompleksloa nõuetele. Farmikompleksi tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.

Loomad Töötajad Sööt Ravimid Abimaterjalid

Valgus

Müra Transport Heide õhku

Suurenenud transp ordikoormus Veiste pidamine Elekter T Taikse ja Metsaküla farmides Hädaolukorraoht r Vesi kokku 1008 noorlooma a Sõnnik n s Jäätmed p Veised o r Reovesi t

Joonis 14. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Keskkonna seisukohalt on nullalternatiiviga kaasnevad olulisemad tagajärjed: - heide välisõhku (s.h. lõhn); - sõnnikuteke; - veekasutus; - reoveeteke; - jäätmeteke; - mürateke.

Alljärgnevalt kirjeldatakse võimalikke tegevuse tagajärgi detailsemalt.

32/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

7.1.1 Heitmed välisõhku

Kuna välisõhu saastatus on veeprobleemide kõrval üks olulisemaid keskkonnamõju tegureid, siis on seda mõjuvaldkonda siinkohal ulatuslikumalt käsitletud. Saasteallikad Taikse suurfarmi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned, sõnnikuhoidla ja silohoidla. Farmikompleks koosneb kahest noorloomalaudast. Tekkiv tahesõnnik hoiustatakse farmi otstes asuvas tahesõnnikuhoidlas. Lautadest juhitakse saasteained välisõhku korstnate kaudu. Sõnnikuhoidla puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Perspektiivis transporditakse sõnnik koheselt Oisu biogaasijaama. Seega on arvutused tehtud halvimale võimalikule olukorrale. Täpsemad selgitused saasteallikate kohta järgnevad allpool vastavate saasteallikate kaupa (Tabel 4). Saasteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 15). Kaasatud ei ole siinkohal silohoidlat. Silohoidlast tulenev lõhnahäiring tekib eeskätt silo segamisel, mistõttu on tegu äkkheitega.

Joonis 15. Taikse olemasolevate saasteallikate asendiplaan Metsaküla suurfarmi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja silohoidla. Metsaküla farmikompleks koosneb kahest noorloomalaudast. Tahesõnnik transporditakse Oisu biogaasijaama vastuvõttu. Täpsemad selgitused saasteallikate kohta järgnevad allpool vastavate

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. saasteallikate kaupa (Tabel 4). Kaasatud ei ole siinkohal silohoidlat. Silohoidlast tulenev lõhnahäiring tekib eeskätt silo segamisel, mistõttu on tegu äkkheitega. Paiksete saasteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 16).

Joonis 16. Metsaküla olemasolevate saasteallikate asendiplaan Taikse ja Metsaküla farmide saasteallikate täpsemad parameetrid on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4. Saasteallikate parameetrid Saaste - Saasteallikas Kõrgus, Mõõtmed, Arvutuslik Mahtkiirus, Temperatuur, °C allika nr m m diameeter, m m3/s TAIKSE S3 Noorloomalauda 8,5 4x4 4,5 10,3 Külm laut, 6 kraadi korsten kõrgem kui välistemp S4 Noorloomalauda 8,5 4x4 4,5 11,8 Külm laut, 6 kraadi korsten kõrgem kui välistemp S8 Tahesõnnikuhoidla 1,5 20x90 47,9 0,1 m/s Lähedane välis - temperatuuriga ME TSAKÜLA S9 Noorloomalauda 9 3x4 3,9 8,6 Soe laut, 6 kraadi kõrgem korsten kui välistemp, mitte alla 0

34/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Saaste - Saasteallikas Kõrgus, Mõõtmed, Arvutuslik Mahtkiirus, Temperatuur, °C allika nr m m diameeter, m m3/s kraadi S10 Noorloomalauda 9 3x4 3,9 8,6 Soe laut, 6 kraadi kõrgem korsten kui välistemp, mitte alla 0 kraadi

Käesolevas töös ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid , kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Lisaks liikuvatele saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused: • sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv heide; • teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt; • sõnniku ettevalmistamisel veoks, väljavedamisel ja sõnniku laotamisel suureneb ammoniaagi heide. Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast, mulla või pinnase parameetritest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms. Heitkogused

Välisõhu saasteainete heitkogused on siinkohal tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud summaarse koondtabelina. Heitkoguste arvutused viidi läbi saasteallikate kaupa ning vastavad täpsemad tabelid põhimõtteliste arvutuskäikudega on esitatud käesoleva aruande lisas 5.

Tabel 5 Aasta jooksul Taikse ja Metsaküla farmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed heitkogused (t/a). Saasteaine Aastane heitkogus, t/a Taikse Metsaküla Kokku

Ammoniaak, NH 3 6,804 2,04 8,844 Metaan, CH 4 42,089 32,604 74,693 Dilämmastikoksiid, N 2O 0,318 0,176 0,495

Nullalternatiivis tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus kavandatav tegevusega kaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud peatükis 11.1.1.3.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

7.1.2 Sõnnikuteke

Nullalternatiivi puhul tekib Taikse ja Metsaküla veisefarmides tahesõnnik. Senise tootmiskogemuse põhjal tekib arendaja hinnangul Taikse farmis tahesõnnikut ca 3500 t/a ning Metsaküla farmis ca 3000 t/a. Arvutuslikud tekkivad sõnnikukogused kasutusel olevate metoodikate põhjal on võrdluseks esitatud alljärgnevas tabelis. Erinevused arvutuslikes kogustes võrreldes reaalse sõnnikutekkega tulenevad pidamistehnoloogiast (allapanu kogus jm). Sõnnikuteke on esitatud võrdluseks kahe erineva metoodikate alusel. 35/36

Tabel 6. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused nullalternatiivi puhul Loomarühm Loomade arv Sõnnik uteke , tonni looma kohta aastas kokku aastas 37/38 8 kuu kogus Taikse noorloomad 568 4,8 /8 2726 /4544 181 8/3029 Metsaküla noorloomad 440 4,8 /8 2112 /3520 1408 /2347 Taikse ja Metsaküla kokku 4838 /8064 322 6/53 76

Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on informatsiooniks toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad lämmastiku arvestuses 39 .

Tabel 7. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind

Loomarühm Nüld sisaldus 40 Aastas toodetav Aastas toodetav Minimaalne sõnnik kokku 41 N kokku vajalik põllupind kg/t t kg ha Taikse noorloomad 10,25 3500 35875 211 Metsaküla noorloomad 10,25 3000 30750 181 Taikse ja Metsaküla 66625 392 kokku Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on lämmastiku arvestuses vajalik vähemalt 392 ha laotuspindu.

35 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 36 Keskkonnaministri 05.12.2008 määrus nr 48 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“ 37 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 38 Keskkonnaministri 05.12.2008 määrus nr 48 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“

40 Keskkonnaministri 05.12.2008 määrus nr 48 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“; lehm- ja pullmullikate keskmine väärtus 41 OÜ Estonia andmetel.

36/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Arendaja edastatud andmete kohaselt on OÜ Estonia kasutuses (omandis või kirjaliku lepinguga kaetud) ligikaudu 5700 ha põllumaad (2012. a). Arvestades ainult haritava maaga (s.t jättes välja püsirohumaad ja looduslikud rohumaad), on põllumaade pindalaks ligikaudu 5300 ha. Hindamaks ettevõtte kõigi farmide laotuspindade vajadust, on sobiv farmide mahud arvestada loomühikutesse. OÜ Estonia Kaasiku, Hiie ja Kõrtsi farmides on keskkonnakompleksloaga lubatud tootmismahtude alusel kokku ligikaudu 1950 loomühikut. Taikse ja Metsaküla farmis 605 loomühikut, moodustades sellega 24% ettevõtte kogu tootmismahust. Kahe farmi vajalik sõnnikulaotuspind moodustab nullalternatiivi puhul aga vaid 7,4% ettevõtte kogu haritavast maast. Oisu biogaasijaama käivitumisel ja sõnniku sinna transportimisel, kaasneb sõnnikuga uus lisandväärtus – soojuse ja energia koostootmine. Laotamisele kuuluks nimetatud juhul biogaasijaama käitlusprotsessist järgi jääv digestaat, mis on taimedele kergemini omastatav 42 .

7.1.3 Veekasutus ja reovee teke

Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja vahendite pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Taikse farmi tarbeks võetakse vett Taikse asula puurkaevust. Metsaküla farmis võetakse farmi varustamiseks joogi- ja olmevett farmi puurkaevust. Lubatud veevõtt Metsaküla farmi puurkaevust on kehtiva keskkonnakompleksloa alusel 8800 m 3 aastas ning 24 m 3 ööpäevas. Arendaja hinnangul on käesoleval ajal veekulu Taikse farmis ca 3100 m3/a ning Metsaküla farmis ca 5500 m 3/a. Metsaküla farmi veetarve on suurem tulenevalt pidamistehnoloogiast ning loomagrupi vanusest. Reovesi suunatakse nii Taikse kui Metsaküla farmides kogumiskaevudesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Olmereovee teke võrreldes farmi koguveetarbega on väike, sest enamus veest kulub loomade jootmiseks. Nullalternatiivi korral ei ole Taikse ja Metsaküla farmides lüpsilehmi ja seega ei teki ka lüpsiseadmete pesuvett. Muu tehnoloogilise vee kogus on marginaalne ning seda saab käidelda ühes reoveega. Sademevesi juhitakse hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt muruga kaetud pinnasesse.

7.1.4 Jäätmeteke

Peamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: ° olmejäätmed; ° pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); ° ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained) Jäätmed antakse üle vastavaid käitluslube omavatele ettevõtetele.

7.1.5 Mürateke

Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Farmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmi teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses.

42 OÜ Vetepere, 2008. Oisu Biogaas OÜ poolt Türi valda Väljaotsa külla Mõisavalla maaüksusele sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasi ning sellest elektri- ja soojusenergia tootmisjaama ning tootmisprotsessist tulenevalt Tänassilma külla Sikevälja maaüksusele sõnnikulaguuni (vahemahuti) ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Tabel 8. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT 43 , veokitel normid. Müra allikas Kestus Müra Märkused ööpäevas, h tase, dB Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55 -70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, - 1-2 90 -100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast jaoturid) Asemete puhastamine, sõnniku 2-3 90 -100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast eemaldamine Lüpsmine 2-8 70 -80 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast

Suuremad veokid 2-8 84 -90 Normidega kehtestatud müratase

Müra mõõtmisi täpse reaalse mürataseme leidmiseks ei Taikse farmi ega Metsaküla farmi territooriumil või selle lähiümbruses eksperdile teadaolevalt teostatud ei ole. Samas puuduvad ka andmed müra häirivuse kohta piirkonnas olemasolevas olukorras. KMH koostamise käigus teostati liiklusmüra modelleerimine olemasolevale olukorrale ning kavandatud tegevusele ja selle alternatiivile.

7.1.6 Hädaolukorraoht

7.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud

7.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

Taikse ja Metsaküla farmide asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida nullalternatiivi korral toimuv tegevus (tegevuse jätkumine) ei muuda. Kinnistutel ei kavandata olulisi pinnasetöid ega kasutata ohtlikke aineid (nt. seadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalid, kütus) koguses, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju pinnase seisundile. Peamine mõju pinnasele võin tuleneda sõnnikukäitlusest ja silo hoiustamisest. Tegevuse jätkumise eelduseks on sõnnikukäitluse ja silo hoiustamise korrastamine. Tulenevalt Metsaküla farmi tahesõnniku aunastamisest olemasolevas olukorras on eeldatavalt avaldunud mõju pinnasele ka põlluaunade alustel aladel väljaspool farmi territooriumi. Nimetatud praktika ja seega ka vastavate mõjude ilmnemine lõppeb. Sõnnik transporditakse otse Oisu biogaasijaama. Lisaks tagatakse veeseaduse kohane ühe kuu sõnniku hoiustamise võimalus. Amortiseerunud vanemad laudad rikuvad mõneti farmikomplekside visuaalset muljet maastikus. Hoonete edasise amortiseerumise korral halveneks olukord veelgi. Järeldused: Nullalternatiivi mõju maastikule võib hinnata nõrgalt negatiivseks, mõju pinnasele on pigem neutraalne.

43 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

38/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

7.2.2 Mõju pinnaveele

Farmi käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus. Taikse ja Metsaküla farmide tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid ja heitvett pinnaveekogudesse. Loomade väljaheited kogutakse ning põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile. Mõju veekogule saab tekkida avariiolukordades või korrektseid tootmispraktikaid eirates. Tegevuste nõuetekohasel läbiviimisel otsene oht pinnaveekogudele puudub. Järeldused: Nullalternatiivi mõju pinnaveele võib hinnata neutraalseks.

7.2.3 Mõju põhjaveele

Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmis sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Tegevuse keskkonnanõuetega vastavusse viimise järgselt on selliste mõjude ilmnemine tavaolukorras ja korrektsete töövõtete kasutamisel välditud. Olemasolevas olukorras toimuv tahesõnniku põlluaunades hoiustamine ei ole soovitatav praktika. Aunastamine ja seega ka vastavate mõjude ilmnemine lõppeb Oisu biogaasijaama valmimise järgselt, kui sõnnik transporditakse otse biogaasijaama. Vanad hoidlad rekonstrueeritakse või likvideeritakse, vältimaks neis tulenevaid keskkonnaohte. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohiks tekkida olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Arendaja esitatud andmete alusel jääb Metsaküla farmi tegelik põhjavee tarbimine allapoole kompleksloaga kehtestatud piirkoguseid. Taikse farmis toimub veevõtt ühisveevarustusest. Põhjavee tarbimise maht ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset mõju põhjaveevarule. Järeldused: Nullalternatiivi mõju põhjavee kvaliteedile võib hinnata neutraalseks ning mõju põhjavee kvantiteedile nõrgalt negatiivseks.

7.2.4 Mõju välisõhu seisundile

Selgitamaks mõju välisõhu seisundile, teostati välisõhu saasteainete hajumisarvutused. Hajumisarvutustes võeti korraga arvesse nii farmihoonetest kui ka sõnniku hoiustamisest eralduvate saasteainete heitkogused. Hajumisarvutustes ei ole arvestatud silohoidlaid, millest lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis metoodika puudub. Samas võib ka silo hoiustamise ja transportimisega kaasneda ebameeldiv lõhnahäiring. Silohoidlast tulenev lõhnahäiring tekib eeskätt silo segamisel, mistõttu on tegu äkkheitega. Kuna käitiste mõjupiirkonnad omavahel ei kattu, on nii Taikse kui ka Metsaküla käitiste kohta teostatud eraldi hajumisarvutused. Saastetaseme foonina arvestati Estonia OÜ teiste farmide saastetasemeid. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siis on võetud 3 orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18 mg/m (N 2O piirnorm -keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m 3).

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus. Arvutimudeli abil on määratud territooriumil paiknevate saasteallikatest välisõhku paiskuvate saasteainete koosmõju ja tekkivad kontsentratsioonid. Tootmisterritooriumi piiril tekkiva saastetaseme võrdlus saastetaseme ühe tunni piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 9. Hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega. Taikse Metsaküla Saasteaine Saasteaine Piirväärtus, Saasteaine Saasteaine maksimaalne maksimaalne 1h maksimaalne tekkiv maksimaalne tekkiv Saasteaine tekkiv tekkiv keskmine, kontsentratsioon kontsentratsioon 3 kontsentratsioon kontsentratsioon µg/m farmi territooriumi farmi territooriumi farmi territooriumil, farmi territooriumil, piiril, µg/m 3 piiril, µg/m 3 µg/m 3 µg/m 3

Ammoniaak 200 381,088 80 102,37 <10 18000 Dilämmastikoksiid - (ohutu tase) 19,890 - -

Hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses 44 välja toodud piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid mõlema farmi maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud ühe tunni keskmistele piirväärtustele, seda nii tootmisterritooriumi piiril kui ka saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade juures. Ammoniaagi hajumisel tekkiv maksimaalne saastetase ületab lubatud 1 h keskmist piirväärtust Taikse farmi sõnnikuhoidla vahetus läheduses, samas on see tootmisterritooriumi piiril alla lubatud 1h keskmist piirväärtust. Saastatuse taseme kaart ammoniaagi hajumise kohta on esitatud aruande lisas 3. Dilämmastikoksiidi maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud piirväärtuste nii territooriumi siseselt, selle piiril kui ka lähimate elumajade juures. Seega välisõhu saastetaset ei ületata. Dilämmastikoksiidi kohta on küll teostatud hajumisarvutused, kuid kuna tekkivad kontsentratsioonid ei ole märkimisväärsed, ei ole hajumiskaarti koostatud. Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib suurendada nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Samuti võib lõhnahäiring suureneda silo segamisel. Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt. Järeldused: Mõju välisõhu seisundile on nullalternatiivi puhul nõrgalt negatiivne.

7.2.5 Mõju müratasemele

Enamuse farmi tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeskätt vaid farme teenindavate sõidukite transpordimüra maanteedelt, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Teostatud müra

44 „Välisõhu saastatuse taseme piir -, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase”

40/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. modelleerimisest järeldub (vt lisa 3), et farmi teenindav transport moodustab maanteede müratasemest vaid marginaalse osa ning müra jääb oluliselt allapoole kehtestatud normtasemeid. Nullalternatiivi puhul on nii vedude arv kui ka müratasemed väiksed. Kuigi ekvivalentsed müratasemed jäävad oluliselt alla normtaseme, võib iga üksik mürasündmus siiski olla häiriv. Järeldused: Müra mõju farmide piirkonnas on eeldatavasti nõrgalt negatiivne.

7.2.6 Mõju kliimale

Nullalternatiivi korral on farmide mõju kliimale väike. Mõju on eelkõige seotud loomade elutegevusest tingitud metaani heitega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitega. Olemasolevate tegevusmahtude puhul pole tõenäoline olulise negatiivse mõju teke kliimale. Järeldused: Nullalternatiivi mõju kliimale võib hinnata neutraalseks.

7.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Taikse farmi vahetus läheduses ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi. Farmi territooriumil toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too eeldatavalt kaasa muutusi lähimate kaitstavate objektide seisundis. Metsaküla asukoha lähim looduskaitsealune objekt on Vassaare metsakivi ja lähim kultuurimälestis kalmistu „Revasemägi“. Farmi tegevus ei avalda eeldatavalt otsest negatiivset mõju nimetatud objektidele. Teatav kaudne mõju võib avalduda läbi selle, et farmi vahetus läheduses asumine vähendab objektide külastusväärtust. Väljaspool farmide territooriumi toimuva tegevuse (transport teedel, sõnniku laotamine) mõjud ilmnevad eeskätt kaudsete mõjude ja koosmõjudena. Tegevus ei kahjusta eeldatavalt loodusobjekte ega kultuurimälestisi. Järeldused: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele võib hinnata neutraalseks

7.2.8 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele

Taikse ja Metsaküla farmide tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral valgust, kiirgust või vibratsiooni, mis võiks põhjustada negatiivset keskkonnamõju.

7.2.9 Kaudne mõju

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmide tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Taikse ja Metsaküla farmide segaolmejäätmete prügilasse ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas käitlustehases. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Estonia OÜ kontrolli all. Veisefarmides tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldused: Nullalternatiivi kaudseid mõjusid võib hinnata nõrgalt negatiivseks

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

7.2.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile

Taikse ja Metsaküla farmid on osaks Estonia OÜ kogutootmisest. Seetõttu jäävad piirkonda mitmed teised loomapidamiskompleksid. Taikse farmikompleksi lähiümbruses (3 km raadiuses) teised suured loomakasvatuskompleksid puuduvad. Metsaküla farmile on lähimaks teiseks suureks veisefarmiks Kaasiku suurfarm ca 2,5 km kaugusel. Estonia OÜ Kõrtsi suurfarm jääb Taikse farmist enam kui 5 km kaugusele ning Metsaküla farmist enam kui 3 km kaugusele. Farmikomplekside paiksete välisõhu saasteallikate (loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad) koosmõju kaart on esitatud lisas 3. Hajumisarvutustest selgub, et paiksete saasteallikate koosmõju nullalternatiivi korral sisuliselt puudub. Lisaks võib teatud määral koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju: • teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile; • välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil; • põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Olemasolevate farmide tegevus ei põhjusta ülalnimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju. Järeldused: Nullalternatiivi puhul on koosmõju teiste tegevustega nõrgalt negatiivne.

42/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

8 NULLALTERNATIIVI MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE

8.1 Mõju elusloodusele

Taikse ja Metsaküla farmide territooriumid on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi mõjusid taimestikule või loomastikule. Planeeritavad hoonestusalad säilivad eeldatavalt põllumaadena või karjatusaladena ehk kultuurmaastikuna. Bioloogiline mitmekesisus neil aladel seega ei suureneks. Metsaküla farm paikneb üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku koridoris, kuid tulenevalt farmikompleksi pikaealisusest, on piirkonnas liikuvad loomad selle territooriumi olemasoluga eeldatavalt harjunud. Taikse territoorium eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks ei ole, kuna paikneb teede vahelisel alal tiheasustusala läheduses. Järeldused: Nullalternatiivi mõju taimestikule ja loomastikule on eeldatavalt neutraalne.

8.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Inimese tervist võivad mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnnikukäitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn. Saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid nullalternatiivi puhul jäävad maapinnalähedastes õhukihtides Taikse ja Metsaküla farmide territooriumitest väljaspool alla lubatud piirväärtuste, mistõttu negatiivset mõju inimese tervisele eeldatavalt ei ole. Samas võib ebameeldiv lõhnahäiring suureneda nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Negatiivselt mõjutab ka teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt. Amortiseerunud vanemad farmihooned mõjutavad ala visuaalset väärtust. Seesuguse mõju hindamine on üsna subjektiivne ning enamasti hindaja maitseküsimus. Ekspert lähtub siinkohal asjaolust, et mõlemad farmid asuvad põllumajanduspiirkonnas ning hooned on seal asunud juba aastakümneid. Järeldused: Mõju inimese tervisele on eeldatavalt neutraalne, mõju inimese heaolule nõrgalt negatiivne.

8.3 Mõju majanduskeskkonnale

Olemasoleva olukorra jätkudes säilivad eeldatavalt käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendusteta nõrgeneda. Kuna Estonia OÜ erinevad loomafarmid ja nende tugiteenused on osaks ühtsest tootmistsüklist ning Estonia OÜ näol on tegu piirkonna ühe suurima tööandjaga, tuleb nimetatud mõju lugeda arvestatavaks. Järeldused: Mõju majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda nõrgalt negatiivseks.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

9 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

9.1 Farmi ümberehitus

Kavandatavaks tegevuseks on OÜ Estonia Taikse veisefarmi rekonstrueerimine ja laiendamine ning veiste pidamise jätkamine suurendatud mahus. Tuvastamaks tegevuse kõigi etappide võimalikke keskkonnamõjusid, käsitletakse nii farmikompleksi ümberehitamist (ehitustöid), farmi ümberehituse järgset tegevust (loomade pidamist) kui farmi sulgemist tegevuse lõpetamisel. Kirjeldustes on tuginetud peamiselt arendaja poolt antud informatsioonile. Käesolevas aruandes on arvestatud, et Alternatiivi 1 (Taikse asukoha) rakendumisel jätkub Metsaküla farmis noorloomade pidamine. Alternatiivi 2 (Metsaküla asukoha) rakendumisel jätkub noorloomade pidamine Taikse farmis. Nii Taikse kui Metsaküla asukohaalternatiivi puhul on tegemist olemasoleva amortiseerunud farmikompleksiga, mille kasutuses olevad loomapidamishooned koosnevad noorloomalautadest. Seetõttu on farmi ümberehituseks vajalikud tegevused mõlemas asukohas üldjoontes samad. Ehitustööde lõppedes korrastatakse rajatiste ümbrus ning rajatakse/taastatakse haljastus. Ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus. Mõlemas asukohas ja mõlema alternatiivi korral on vajalik vanade hoidlate likvideerimine või korrastamine (võimaldamaks kasutuselevõttu tulevikus). Mõlemad asukohad piirnevad osaliselt riigimaanteedega. Vastavalt teeseadus § 13 lg 2 on riigimaanteedel kaitsevöönd laiusega 50 m mõlemal pool sõiduraja telge. Rajatiste planeerimisel ning ehitustööde läbiviimisel peab arvestama kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Tee omaniku nõusolekuta keelatud kaitsevööndis keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi. Ehitustööde ajal ei tohi tegevusega kaitsevööndis halvendada liiklustingimusi teel, takistada jalakäijate liiklemist, muuta veerežiimi jms. Alternatiiv 1 Taikse farmi laiendustööde käigus viiakse läbi vähemalt järgmised tegevused: - rajatakse kaks uut vabapidamislauta, kumbki mahutavusega 500 lüpsilehmakohta; - rajatakse vedelsõnnikuhoidlad (mahutid) ca 20 000 t sõnniku ja/või digestaadi mahutamiseks; - rajatakse vajalikud torustikud sõnniku pumpamiseks hoidlatesse ja hoidlatest väljalaadimiseks. Taikse farmi rekonstrueerimistööde käigus viiakse läbi vähemalt järgmised tegevused: - rekonstrueeritakse olemasolevad laudad noorloomade ja kinnislehmade lautadeks (200 noorlooma ja 200 kinnislehmakohta); - rekonstrueeritakse olemasolev või rajatakse uus silohoidla; - lammutatakse kasutuseta vanad hooned ja rajatised.

44/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 17. Vaade lõunast (kohalikult teelt) Taikse asukohaalternatiivi lüpsilautade asukohale Metsaküla farmis jätkub noorloomade pidamine, kuid kompleksi kaasajastamiseks viiakse läbi järgmised tegevused: - rekonstrueeritakse olemasolevad laudad noorloomalautadeks, kumbki mahutavusega 450 noorloomakohta; - rajatakse vedelsõnnikuhoidla tekkiva sõnniku mahutamiseks; - rekonstrueeritakse olemasolev või rajatakse uus silohoidla. Farmikompleksid sisustatakse vajalikus osas uue sisseseadega. Rajatud ja rekonstrueeritud hooned saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad. Olemasolevate hoonete ehitusmaht rekonstrueerimistööde käigus eeldatavalt oluliselt ei muutu. Vajadusel toimuvad muutused territooriumite siseses liikluskorralduses ja/või juurdepääsuteede kulgemises. Juurdepääsutee Taikse ümberehitatud farmikompleksi juurde on kavas rajada Vana-Piibu kinnistu lääneservast kohalikult teelt (planeeritava silohoidla kõrvalt), et vältida sõnniku/digestaadi igapäevast vedu läbi Taikse küla keskuse (vt Joonis 18). Veevarustuse tagamiseks on Taikse asukohas planeeritud uue puurkaevu rajamine. Puurkaevu asukoht kinnistutel täpsustatakse kaevu projekteerimise käigus, mille juures tuleb arvestada veehaarde sanitaarkaitsevööndi vajadusega. Tulenevalt piirkonna põhjavee omadustest on eeldatavalt vajalik rauaärastusseadmete paigaldamine.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 18. Farmi hoonete ja rajatiste orienteeruv paiknemine Alternatiiv 1 puhul Taikses

46/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 19. Farmi hoonete ja rajatiste orienteeruv paiknemine Alternatiiv 1 puhul Metsakülas

Alternatiiv 2 Metsaküla farmi laiendustööde käigus viiakse läbi vähemalt järgmised tegevused: - rajatakse kaks uut vabapidamislauta, kumbki mahutavusega 500 lüpsilehmakohta; - rajatakse vedelsõnnikuhoidlad (mahutid) ca 20 000 t sõnniku ja/või digestaadi mahutamiseks; - rajatakse vajalikud torustikud sõnniku pumpamiseks hoidlatesse ja hoidlatest väljalaadimiseks. - rajatakse uus silohoidla. Metsaküla farmi rekonstrueerimistööde käigus viiakse läbi järgmised tegevused: - rekonstrueeritakse olemasolevad laudad noorloomade ja kinnislehmade lautadeks. Vajadusel toimuvad muutused territooriumisiseses liikluskorralduses ja/või juurdepääsuteede kulgemises. Farmikompleksid sisustatakse vajalikus osas uue sisseseadega. Rajatud ja rekonstrueeritud hooned saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad. Olemasolevate hoonete ehitusmaht rekonstrueerimistööde käigus eeldatavalt olulisel määral ei muutu.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Veevarustuse tagamiseks on planeeritud uue puurkaevu rajamine lüpsilauda kompleksi juurde. Tulenevalt piirkonna põhjavee omadustest on eeldatavalt vajalik rauaärastusseadmete paigaldamine. Puurkaevu täpne asukoht selgub puurkaevu projekti koostamisel.

Joonis 20. Vaade läänest (maanteelt) Metsaküla asukohaalternatiivi lüpsilautade asukohale Taikse farmis jätkub antud alternatiivi korral noorloomade pidamine. Kompleksi kaasajastamiseks rekonstrueeritakse vajadusel olemasolevad laudad ning pidamistehnoloogia muutumisel rajatakse vedelsõnnikuhoidlad. Kompleksi kaasajastamiseks viiakse sel juhul läbi järgmised tegevused: - rekonstrueeritakse olemasolevad laudad noorloomalautadeks, kumbki mahutavusega 450 noorloomakohta; - rajatakse vedelsõnnikuhoidla tekkiva sõnniku mahutamiseks; - rekonstrueeritakse olemasolev või rajatakse uus silohoidla.

48/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 21. Farmi hoonete ja rajatiste eeldatav paiknemine Alternatiiv 2 puhul Metsakülas ja Äiamaa külas

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 22. Farmi hoonete ja rajatiste eeldatav paiknemine Alternatiiv 2 puhul Taikses

9.2 Farmi tegevus

Kavandatava tegevuse tulemusel hakkab tööle ümberehitatud veisefarm. Farmikompleksi laiendus- ja rekonstrueerimistööde lõppemisel peetakse loomi nii olemasolevates kui uutes loomapidamishoonetes.

Tabel 10. Kavandatav farmi suurus (Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2)

nr peetavad loomagrupid ja orienteeruv loomade arv loomapidamishoone plaanil lüpsilehmad kinnislehmad noorloomad vasikad 1 Planeeritav lüpsikarjalaut 500 2 Planeeritav lüpsikarjalaut 500 4 Kinnislehmalaut 200 5 Noorloomalaut 200 8 Noorloomalaut 450 9 Noorloomalaut 450

50/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

nr peetavad loomagrupid ja orienteeruv loomade arv loomapidamishoone plaanil lüpsilehmad kinnislehmad noorloomad vasikad Kokku 1000 200 900 200 Loomühikuid 1000 200 540 40

Projekteeritavas lüpsikarjalaudas peetakse lüpsvaid lehmi. Lehmi peetakse aastaringselt vabapidamisel puhkelatrites. Vabapidamisel loomade liikumine lauda sees ei ole piiratud. Loomad on grupeeritud lähtuvalt piimaannist ja muudest faktoritest. Noorloomalautades minnakse samuti üle puhkelatrites pidamisele (vabapidamisele) ning kasutusel on vedelsõnniku tehnoloogia. Vasikalautades toimub loomade pidamine sügavallapanul. Tulenevalt planeeritavate karjade suurusest ja kasutatavast pidamistehnoloogiast, ei planeerita ümberehitatud farmikompleksides üldjuhul loomade karjatamist. Tänapäevased vabapidamislaudad on kompromiss karjatamise ja lõaspidamise ühildamiseks. Võimalusel ja vajadusel kaalutakse kinnislehmade karjatamist. Loomade söötmine toimub söötmiskäigust. Täisratsiooniline söödaratsioon koostatakse vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Vastavalt ratsioonile antakse söödana silo, lisaks jõusööta, kvaliteetset heina ja põhku. Selleks, et kõik lehmad söönuks saaksid, peab sööt olema lehmadele söödalaval alati kättesaadav. Loomade jootmiseks kasutatakse lüpsilautades ja rekonstrueeritud lautades külmumiskindlaid grupijootureid. Lehmade lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Piim kogutakse ja jahutatakse lüpsiplokis asuvas piimaruumis, kus seda hoitakse kuni üleandmiseni piimatöötlejale. Joogi- ja olmevett võetakse farmide varustuseks olemasolevast ja rajatavast käitise puurkaevust. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev pesuvesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Reovesi (töötajate pesuvesi ning tualeti kasutamisest tekkiv reovesi) suunatakse kogumiskaevudesse. Töötajate tegevuses tekkivat reovett ei tohi juhtida sõnnikuhoidlasse, sest need võivad sisaldada inimese tervisele kahjulikke baktereid. Tööstuslik pesuvesi sisaldab sõnniku- ja piimajääke ning puhastuskemikaalide jääke, mis on farmis kasutavates kogustes keskkonnale ohutud ning koos vedelsõnnikuga on kasutatavad biogaasijaama toormena või väetisena. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi suunatakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise kaudu hoonetest eemale territooriumi madalamatesse kohtadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse. Keskkonnanõuete täitmisel ei ole kaasaegses farmis põhjust eeldada sademevete reostumist. Puhkelatrites pidamise tõttu toodetakse nii lüpsikarja lautades kui noorloomalautades peamiselt vedelsõnnikut . Sõnnik eemaldatakse lautade sõnnikukäikudest skreeperseadmetega sõnnikukanalisse, kust see pumbatakse läbi sõnnikupumpla edasi sõnnikuhoidlatesse. Hoidlates olev vedelsõnniku või digestaadi pind on kaetud ujuvkattega (põhk, peenkruus, naturaalne koorik või mõne muu tehnoloogiliselt sobiva materjaliga). Tahesõnnikut tekib väiksemas koguses kinnislehmade ja vasikate pidamiselt. Sügavallapanul tekkivat tahesõnnikut hoitakse kuni üleandmiseni keskkonnanõuetele vastavalt laudas või vajadusel lekkekindlas haagises. Oisu biogaasijaama töö käivitumisega transporditakse kogu tekkiv sõnnik sõnnikupumplast (vahehoidlast) otse biogaasi- ja koostootmisjaama (käitiste vaheline vastav leping on aruande lisas 4). Väljaotsa küla Mõisavalla maaüksusele planeeritud Oisu Biogaas OÜ biogaasijaamas toodetakse sõnnikust metaankääritamisel saadavast biogaasist elektri- ja soojusenergiat. Vedelsõnnik pumbatakse biogaasijaama transportimiseks kinnisesse mahutisse kas otse vahepumplast või sõnnikuhoidlast. Sõnniku regulaarselt transportimisel sõnniku segamise vajadus enne pumpamist üldjuhul puudub. Tahesõnniku transportimine toimub lekkekindla haagisega, tahesõnniku hulk ja vedude arv on võrreldes vedelsõnnikuga tagasihoidlik.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Farmikomplekside juurde rajatavatesse sõnnikuhoidlatesse transporditakse biogaasijaama läbinud jääksaadus – digestaat. Kui sõnnikut pole mingil põhjusel võimalik biogaasijaama transportida, tagavad rajatavad vedelsõnnikuhoidlad piisava mahutavuse farmis tekkiva sõnniku hoiustamiseks. Laadimisalad viiakse kõvakatte alla, tagamaks keskkonnaohutusnõuete täitmist ning transpordivahendite ligipääsu. Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • taimsed jäätmed (söödajäätmed jms); • segaolmejäätmed; • söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Olmejäätmed antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomseid kõrvalsaadusi ladustatakse farmist väljaviimiseni suletult või suuremate loomakorjuste puhul kaetult lekkekindlates tingimustes, eraldi loomadest ja söödast ning selliselt, et sellele puudub juurdepääs nii kodu- kui metsloomadel, lindudel ja närilistel. Loomsed kõrvalsaadused tuleb saata farmist edasisele käitlemisele ilma asjatu viivituseta loomsete kõrvalsaaduste käitlemiskeskusesse (AS Vireen). Hoiukoha valikul peab olema tagatud jäätmeveo sõidukite ligipääs loomade äraveoks ning välditud kokkupuude elusate veistega. Jäätmeid on soovitav hoida kinnises konteineris või katta nt kile või presendiga, et vähendada lindude ja (mets)loomade huvi ja aeglustada suvist roiskumist/talvist külmumist. Jäätmed veetakse ära vastavalt veterinaarnõuetele ja vajadusele ning kavandatakse nii, et oleks välditud nakkuse oht ning ebameeldiva lõhna teke. Energiat vajatakse farmides järgmistes tehnoloogilistes protsessides: • sööda ettevalmistamine ja söötmine; • lüpsmine ja piima jahutus (ainult lüpsilehmafarm); • sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine; • valgustus ja ventilatsioon; • sõnniku eemaldamine. Lautades küte puudub. Lüpsi- ja olmeplokis kasutatakse elektrikütet. Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril. Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. Loomapidamishoonete rajamise ja rekonstrueerimise puhul peetakse silmas rakendatavate seadmete ja tehnoloogia energiasäästlikkust ning energiakadude vähendamist. Rajatavatesse ja rekonstrueeritavatesse lautadesse on planeeritud loomulik ventilatsioon. Seega puudub elektrienergia kulu ventilatsioonile. Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu, sõnnikuvedu, digestaadi vedu jne). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Taikse asukohas on mõlema alternatiivi korral farmile ligipääsuks kindlasti vajalik Türi-Arkma tugimaantee kasutamine. Kuna juurdepääs Taikse uutele farmihoonetele rajatakse Alternatiiv 1 puhul Vana-Piibu kinnistu lääneküljest, on võimalik vältida Oisu-Kärevere-Taikse kõrvalmaantee kasutamist ning Taikse asula keskuse läbimist. Metsaküla asukohas on mõlema alternatiivi korral farmile ligipääsuks vajalik Türi-Arkma tugimaantee ja Raukla-Äiamaa-Oisu kõrvalmaantee kasutamine. Seejuures läbib farmi teenindav transport Oisu asula keskust. Transpordi suunamine n.ö. ringiga, vältimaks Oisut, on problemaatiline tulenevalt teetingimustest.

52/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuete järgimine. Farmikompleksi territooriumil tuleb korraldada töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhas” ja „must” pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei kattu. Haiged veised paigutatakse teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle loomsete kõrvalsaaduste käitlejale. Kuni lõpnud loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele.

9.3 Farmi sulgemine

Farmide tegevuse mistahes asjaoludest tingitult lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab reostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega farmide sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti farmi sulgemisel. Farmide sulgemisel rakendatavad meetmed: • farmides peetavate loomade äravedu ja üleandmine kas teistele loomakasvatajatele või tapamajale; • sõnniku eemaldamine ja nõuetekohane kõrvaldamine; • lautade puhastamine muudest abimaterjalidest; • farmiseadmete seiskamine ja konserveerimine, tehnika müümine või kasutuselevõtt teistes ettevõtte osades; • farmihoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine; • kütuse ja kemikaalide varude eemaldamine; • veetorustiku tühjendamine ja puurkaevude konserveerimine või tamponeerimine; • käitiste territooriumitel sulgemise ajal olevate jäätmete jäätmekäitlejatele üleandmine; • farmide territooriumitele kõrvaliste isikute juurdepääsu sulgemine. Peale tegevuse lõpetamist tagatakse territooriumitel kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitiste likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

10 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

10.1 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed

Käesolevas peatükis kirjeldatakse ehitustegevusega kaasnevaid sisend-väljund analüüsil leitud võimalikke tagajärgi. Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud farmi alal kavandatava ehitustegevuse erinevad etapid. Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa. Ehitustegevuse tagajärjed ja mõjud on sarnased nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul. Seetõttu, kui teisiti ei ole välja toodud, kehtivad edaspidi antud hinnangud mõlema alternatiivi (asukoha) puhul. Samuti kajastavad hinnangud asukohaalternatiivi mõlemat farmi (nii lüpsifarmi kompleksi kui noorloomafarmi kompleksi). Tegevused mõlemas asukohas on sarnased, kuid erineda võivad tööde teostamise ajad (s.t. farmikomplekse ei rekonstrueerita eeldatavalt korraga) Joonis 23 kirjeldab ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse, kasutades erinevaid mehhanisme. Ehitustegevusele järgneb ümbruse korrastamine ning haljastuse (taas)rajamine, mille sisendid ja väljundid on suhteliselt sarnased.

Heitmed välisõhku Müra Valgus Vibratsioon Kütus (sh tolm)

Energia Jäätmed ( pakendi -, koristus-, ehitus-, Ehitus - ja haljastus- ja viimistlusmaterjalid Hoonete ja rajatiste pinnasejäätmed) rekonstrueerimine ja püstitamine Seadmed Pinnase tallamine ja ümberpaigutamine Masinad ja töövahendid Avariide ja Töötajad tö öõnnetuste oht

Joonis 23. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Suur osa ehitusetapi mõjudest tuleneb ehitust teenindavast transpordist - ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning ehitusjäätmeid äravedavatest veokitest. Alljärgnev joonis kirjeldabki olulisi sisendeid ja väljundeid seoses transpordiga.

54/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Heitmed Müra Valgus välisõhku Kütus Koormus teekattele Masinad ja Transport töövahendid (ehitusmaterjalide veod ehitusele ning jäätmete Avariioht Koorem vedu ehitusplatsilt) Koorem Autojuht

Joonis 24. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.

Farmi ümberehitusega kaasnevate peamiste tagajärgedena saab välja tuua järgmised: • ehitustegevusega kaasnev võimalik müra, tolm ja teised heitmed välisõhku, • ajutine transpordikoormuse tõus, • tekkivad jäätmed, • pinnase teisaldamine, • teatav maastikupildi muutumine.

10.1.1 Müra ja heitmed välisõhku (sh tolm)

Ehitustegevuse käigus tekib müra lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid peavad vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 45 kehtestatud lubatud helivõimsuse tasemetele. Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku ka erinevaid saasteaineid (CO, CO 2, NOx, LOÜ). Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peenikesed osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Enamus transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning teatavate abivahendite kohaletoimetamiseks kasutatakse ka sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus on vastav raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradele. Ehitusmaterjalide vedu teostavad transpordivahendid kasutavad Türi-Arkma tugimaanteed. Kohalikest keskustest läbivad transpordivahendid Taikse asulat ja Oisu asulat. Alternatiiv 1 korral võimaldab Taikse asukoha uue juurdepääsutee rajamine ehitustegevuse esimeses etapis edasiste vedude korral asula läbimist vältida.

45 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4.08.2005. a määrus nr 87 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele“

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

10.1.2 Jäätmeteke

Ehitustööde käigus tekib ehitusmaterjalide jäätmeid ning pakendeid. Rekonstrueerimistööde käigus võib teatud määral tekkida ka n.ö. lammutusjäätmeid (nt kasutusest väljas hoone lammutamisel Taikse asukohas).

10.1.3 Valguse, kiirguse ja vibratsiooni teke

Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha kiirguse eraldumist. Vibratsiooni võib esineda nt pinnase tihenduse juures. Tavapärasest suuremal määral valguse eraldumine territooriumilt kaasneb juhul, kui ehitatakse pimedal ajal.

10.1.4 Pinnase teisaldamine ja maastiku muutumine

Veisefarmide laiendamisel ja rekonstrueerimisel puudub vajadus suuremahuliste pinnasetööde tegemiseks. Farmi ümberehitamise käigus tehtavate pinnasetööde käigus hoonete ja rajatiste asukohas eemaldatud pinnas hoiustatakse nii, et kasvukihti saab hiljem kasutada haljastustöödel ja muud pinnast territooriumi planeerimisel täitepinnasena. Uued planeeritavad rajatised on lüpsikarja laudad, vedelsõnnikuhoidlad ning silohoidla. Kõik uued hooned rajatakse kaasaegsetena ning olemasoleva tootmishoonestuse lähedusse. Taikse asukohas oleks uus lüpsilaut olemasoleva kompleksi laiendus maaüksustel, kus juba asuvad loomapidamishooned. Metsaküla asukohas rajataks lüpsilehmade kompleks vanast farmist teisele poole teed lagedale põllumaale.

10.1.5 Hädaolukorrad

Ehitusvaldkond on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on hädaolukordade ilmnemine välditav.

10.2 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang

10.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

Taikse veisefarmi laiendamisel (alt 1) ja rekonstrueerimisel ning Metsaküla farmi rekonstrueerimisel puudub vajadus suuremahuliste pinnasetööde tegemiseks. Teatud mahus pinnasetööd on farmi rajamisel vajalikud, kuid nende mahud on siiski mõõdukad. Rajatiste alt eemaldatavat pinnast kasutatakse ära territooriumi sees. Pinnasereostuse vältimiseks rakendatakse keskkonnaohtlike ainete (nt. kütused) kasutamisel ettevaatusabinõusid ning tagatakse valmisolek õnnetusjuhtumiste puhul tegutsemiseks. Uus laut ja abirajatised on osaks olemasolevast tootmiskompleksist ning kohanduvad eeldatavalt seetõttu üldise maastikupildiga. Samas on rajatav hoonestus märgatav Türi-Arkma maanteelt. Noorloomade kompleksi rekonstrueerimisega olulist maastikupildi muutust ei toimu. Rekonstrueerimistööd parandavad eeldatavasti olemasoleva hoonestuse üldist ilmet. Metsaküla veisefarmi laiendamisel (alt 2) ja Taikse farmi rekonstrueerimisel rajatakse uus hoonetekompleks seni põllumaana kasutusel olnud avatud maastikule. Olemasolevad hooned on metsatuka sees ning pole otseselt teelt märgatavad. Uued hooned rajataks olemasoleva kompleksi piiratud maa-ala tõttu teisele poole teed, moodustades praktiliselt uue maanteelt vaadeldava kompleksi. Samuti on ala Türi valla üldplaneeringus määratud rohelise võrgustiku alaks. Muutus maastikupildis on seetõttu võrreldes Taikse alternatiiviga suurem. Noorloomade kompleksi

56/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. rekonstrueerimisega olulist maastikupildi muutust ei toimu. Rekonstrueerimistööd parandavad eeldatavasti olemasoleva hoonestuse üldist ilmet. Mõlema alternatiivi rakendamisel tuleb täiendava asjaoluna arvestada, et senised põllumaad on osaks maaparandussüsteemist ning sealset režiimi ei tohi ehitustööd rikkuda. Järeldused: Alternatiiv 1 mõju maastikule ja pinnasele on eeldatavalt neutraalne. Alternatiiv 2 mõju maastikule on nõrgalt negatiivne ja mõju pinnasele neutraalne.

10.2.2 Mõju pinnaveele

Farmide ümberehitusel puuduvad antud mõjuvaldkonna puhul olulised tagajärjed: heitvett ei teki ja seda ei juhita suublasse, samuti ei muudeta pinnaveerežiimi. Olulist negatiivset mõju pinnaveele ei kaasne. Ehitustegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on üldjoontes samad kui Alternatiiv 1 puhul. Mõlema alternatiivi rakendamisel tuleb täiendava asjaoluna arvestada, et senised põllumaad on osaks maaparandussüsteemist ning sealset veerežiimi ei tohi ehitustööd rikkuda. Metsaküla olemasoleva kompleksi ümberehituse käigus peab vältima kinnistul kulgevate kraavide kahjustamist või reostamist. Vajadusel (kui kraavide kaitse ei ole võimalik) tuleb hoidlate projekteerimise etapis leida lahendus kraavide sulgemiseks, truupi viimiseks või ümber juhtimiseks. Järeldused: Mõju pinnaveele on nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul eeldatavalt neutraalne.

10.2.3 Mõju põhjaveele

Ümberehituste käigus ei ole ette nähtud suurenenud põhjaveevõttu. Ohutusnõuete täitmisel ning puurkaevude sanitaarkaitsealade järgimisel puudub oht reoainete sattumiseks põhjavette. Puurkaevu rajamine tuleb kooskõlastada nii kohaliku omavalitsuse kui Keskkonnaametiga. Puurkaevu rajamiseks tuleb koostada vastav projekt hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsiga isiku poolt mahus, mis võimaldab hinnata rajatava puurkaevu või -augu vastavust põhjavee kasutamise ja kaitse nõuetele ning puurkaevu või -augu konstruktsioon peab tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest. Puurkaev peab paiknema potentsiaalsetest reostusallikatest põhjavee voolusuuna suhtes soovitavalt ülesvoolu. Eeltoodud tingimused tagavad eeldatavalt, et puurkaev rajatakse ilma oluliste negatiivsete mõjudeta põhjavee kvaliteedile või kvantiteedile. Ehitustegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Järeldused: Mõju põhjaveele on nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul eeldatavalt neutraalne.

10.2.4 Mõju välisõhu seisundile ja müratasemele

Farmide ümberehituse olulisemad tagajärjed on ehitus- ja pinnasetööde käigus tekkiv müra, tolm ja vibratsioon. Ehitusplatsil toimuval tegevusel on lokaalne mõju, mis eeldatavasti olulisel määral territooriumist väljapoole ei ulatu. Ümbritsevaid maid mõjutab tõenäoliselt enam läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel. Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust leevendatakse töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgmisega. Ehitustegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Järeldused: Mõju välisõhu saastetasemele ja müratasemele on nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul nõrgalt negatiivne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

10.2.5 Mõju kliimale

Farmi ümberehituse tegevused mõjutavad kliimat määral, mis on määratud ehitus- ja lammutusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega (näiteks sisepõlemismootorite kasutamisel CO 2 heite näitajatega). Kavandatavad tegevused viiakse läbi mahus, mis ei põhjusta olulise mõju teket kliimatingimustele. Ehitustegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Järeldused: Mõju kliimale on eeldatavalt neutraalne.

10.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Farmide ümberehituste tegevuste tagajärjel ei halvene loodusobjektidele ja kultuuripärandi seisund, kuna väljaspool farmide maaüksusi ei põhjustata olulist negatiivset keskkonnamõju. Ka ajutine transpordikoormuse kasv teedel ei mõjuta eeldatavalt kultuurimälestiste seisukorda või külastatavust. Olulisimaks tegevuseks on Metsaküla farmi olemasolevate hoonete rekonstrueerimine, kuna nende vahetus läheduses paikneb kaitstava looduse üksikobjekt – Vassaare metsakivi. Tööde käigus tuleb vältida nimetatud objekti ja selle ümbruse kahjustamist. Ehitustegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Olulisimaks tegevuseks on ka antud alternatiivi puhul Metsaküla noorloomalautade rekonstrueerimine. Järeldused: Mõju kaitsealustele objektidele võib lugeda nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul neutraalseks.

10.2.7 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele

Farmide ümberehituste tegevuste tagajärjel ei teki keskkonnaseisundit oluliselt mõjutavat valguse, kiirguse ja vibratsiooni taset. Ehitustegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Järeldused: Mõju võib lugeda nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul neutraalseks.

10.2.8 Kaudne mõju keskkonnaseisundile

Kaudne mõju võib avalduda nii farmide otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas avaldub välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega sademetest maapinnale. Selline kaudne mõju avaldub pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Ehitusjäätmete käitlemine selliste tööde tegemiseks luba omavates ettevõtetes toob aga kaasa keskkonnamõjusid nendes käitluskohtades. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all, kuid arendaja saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada. Ehitustegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Järeldused: Kaudne mõju ehitustegevusest keskkonnaseisundile on nõrgalt negatiivne.

10.2.9 Koosmõju teiste tegevustega keskkonnaseisundile

Koosmõju võib avalduda juhul, kui piirkonnas toimub samaaegselt teisi ehitus või rekonstrueerimistöid. Eksperdil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste ehitustegevuste kohta Taikse farmi ja Metsaküla farmi vahetus ümbruses, mis võiks kaasa tuua olulise koosmõju tekke. Teatav koosmõju võib täheldatav olla olemasoleva transpordiga. Ehitustegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Järeldused: Koosmõju ehitustegevusest on pigem nõrgalt negatiivne.

58/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

11 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

11.1 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed

Kavandatava tegevuse tootmisprotsessi kirjeldus (kehtib kõigi tehnoloogiliste lahenduste puhul) koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel. Joonis kirjeldab nii lüpsilehmade farmikompleksi kui noorloomade farmikompleksi, sõltumata asukohaalternatiivist.

Loomad Töötajad Sööt Ravimid Abimaterjalid

Valgus

Müra Transport Heide õhku

Suurenenud transpordikoormus Veiste pidamine Elekter T 1200 lehmakohta Hädaolu korraoht r Vesi ja 1100 noorloomakohta. a Sõnnik n s Jäätmed p Piim o r Reovesi t

Joonis 25. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.

Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: - heide välisõhku (s.h. lõhn); - sõnnikuteke; - veekasutus; - reoveeteke; - jäätmeteke; - mürateke.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

11.1.1 Heitmed välisõhku

11.1.1.1 Alternatiiv 1 (Taikse asukoht)

Saasteallikad Rekonstrueeritud ja laiendatud Taikse farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidlad. Olemasolevad noorloomalaudad Taikse kinnistul rekonstrueeritakse kinnislehma- ja vasikalautadeks ning ehitatakse juurde kaks uut lüpsilehmalauta. Loomi hakatakse pidama vedelsõnnikutehnoloogial, va kuni 100 lüpsilehma kinnislehmalaudas, kes jäävad tahesõnnikutehnoloogiale. Samuti ehitatakse farmi kinnistule neli kuni 5500m 3 mahutavusega vedelsõnnikuhoidlat. Tahesõnnikut farmi territooriumil hoiustama ei hakata, vaid viiakse otse Oisu biogaasijaama või ettevõtte mõne teise farmi juures olevasse tahesõnnikuhoidlasse. Metsaküla farmis on välisõhu paikseteks saasteallikateks kaks rekonstrueeritud noorloomalauta ja kuni 6500m 3 mahutavusega vedelsõnnikuhoidla. Samuti on saasteallikateks silohoidlad. Silohoidlatest välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleva ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlat kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Samas võib ka silo hoiustamise ja transportimisega kaasneda ebameeldiv lõhnahäiring. Silohoidlast tulenev lõhnahäiring tekib eeskätt silo segamisel, mistõttu on tegu äkkheitega. Silohoidlad rajatakse vastavalt kaasaegsetele tehnoloogiatele. Silo hoiustamine toimub keskkonnanõudeid arvestades. Esialgne planeeritud saasteallikate paiknemine kinnistul on esitatud alljärgneval joonisel.

60/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 26. Saasteallikate asendiplaan, Alternatiiv 1, Taikse asukoht Välisõhu saasteainete hajumisarvutuste teostamisel selgus, et kõrvuti asetsevate sõnnikuhoidlate korral toimuks välisõhu saasteainetele kehtestatud piirväärtuste ületamine (ptk 11.2.4). Seetõttu on leitud alternatiivne hoidlate paigutus, vähendamaks sõnnikuhoidlate koosmõjust tulenevaid kõrgeid saastetaseme kontsentratsioone tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Vastav lahendus saasteallikate paiknemise näol on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis 27. Saasteallikate asendiplaan, Alternatiiv 1, Taikse asukoht leevendava meetme (sõnnikuhoidla ümberpaigutus) rakendamisel

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 28 Saasteallikate asendiplaan, Alternatiiv 1, Metsaküla asukoht Alternatiivi saasteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 11. Saasteallikate parameetrid Alternatiiv 1 korral Saast Saasteallika nimetus Vanuse/ Looma Pidamisviis Saast Saaste - Arvutusli Mah Temperatuu e- toodangu- de arv e- allika k t- r, °C allika rühm allika mõõtm diameet kiiru nr kõrgu ed või er, m s, s dia- m3/s maa- meeter, pinnas m t, m TAIKSE S1 Lüpsilauda katusehari Lüpsilehma 500 Vabapidamine, 12 160x0, 10,1 25,6 Külm laut, 6 d (10000 skreeperseadm 5 9 kraadi kg) ed, kõrgem kui sõnnikueemald välistemp us >3 korda päevas, vähene allapanu S2 Lüpsilauda katusehari Lü psilehma 500 Vabapidamine, 12 160x0, 10,1 25,6 Külm laut, 6 d (10000 skreeperseadm 5 9 kraadi kg) ed, kõrgem kui sõnnikueemald välistemp

62/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Saast Saasteallika nimetus Vanuse/ Looma Pidamisviis Saast Saaste - Arvutusli Mah Temperatuu e- toodangu- de arv e- allika k t- r, °C allika rühm allika mõõtm diameet kiiru nr kõrgu ed või er, m s, s dia- m3/s maa- meeter, pinnas m t, m us >3 korda päevas, vähene allapanu S3 Kinnislehma lauda Lüpsilehma 200 Pooled loomad 8,5 2,5 - 10,3 Soe laut, 6 korstnad d (10000 vabapidamisel, kraadi kg) skreeperseadm kõrgem kui ed, välistemp, sõnnikueemald mitte alla 0 us >3 korda kraadi päevas, vähene allapanu / pooled vabapidamine, sügavallapanu S4 Vasika lauda korstnad Vasikad 200 vabapidamine, 8,5 2,5 - 4,4 Soe laut, 6 sügavallapanu kraadi kõrgem kui välistemp, mitte alla 0 kraadi S5 Vedelsõnnikuhoidla - - - 3 41 - 0,1 lähedane (5500m 3) m/s välis- temperatuuri ga S6 Vedelsõnnikuhoidla - - - 3 41 - 0,1 lähedane (5500m 3) m/s välis- temperatuuri ga S7 Vedelsõnnikuhoidla - - - 3 41 - 0,1 lähedane (5500m 3) m/s välis- temperatuuri ga S8 Vedel sõnnik hoidla - - - 3 41 - 0,1 lähedane (5500m 3) m/s välis- temperatuuri ga METSAKÜLA S9 Noor loomalauda Lehmmullik 450 Vabapidamine, 9 2,5 - 8,6 Soe laut, 6 korstnad ad (6 kuust skreeperseadm kraadi poegimisen ed, kõrgem kui i) sõnnikueemald välistemp, us >3 korda mitte alla 0 päevas, kraadi vähene allapanu S10 Noorlooma lauda Lehmmullik 450 Vabapidamine, 9 2,5 - 8,6 Soe laut, 6 korstnad ad (6 kuust skreeperseadm kraadi poegimisen ed, kõrgem kui i) sõnnikueemald välistemp, us >3 korda mitte alla 0 päevas, kraadi vähene allapanu S11 Vedelsõnnikuhoidla (6 50 - - - 3 - 41 0,1 lähedane 0m 3) m/s välis- temperatuuri ga

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Heitkogused

Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed (nii laudad kui sõnnikuhoidlad) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses.

Tabel 12. Aasta jooksul välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed prognoositavad kogused Alternatiiv 1 puhul Saasteaine Aastane heitkogus, t/a Taikse Met saküla Kokku

Ammoniaak, NH 3 51,972 6,522 58,524 Metaan, CH 4 164,2 71,1 235,300 Dilämmastikoksiid, N 2O 0,2 0,025 0,225

11.1.1.2 Alternatiiv 2 (Metsaküla asukoht)

Saasteallikad Alternatiiv 2 korral planeeritakse uue lüpsilautade kompleksi rajamine Metsaküla farmi kõrval olevale kinnistule. Olemasolevad Taikse farmi laudad rekonstrueeritakse noorkarja lautadeks ning kogu suurem tegevus planeeritakse Metsaküla farmi ja selle kõrval olevale kinnistule. Olemasolevas Metsaküla farmis rekonstrueeritakse noorkarjalaudad noorloomade ja kinnislehmade pidamiseks ning ehitatakse juurde vedelsõnnikuhoidla. Olemasoleva farmi kõrval olevale kinnistule ehitatakse kaks uut vabapidamisel lüpsilehmalauta koos kolme (kuni 5500 m 3) vedelsõnnikuhoidlaga. Saasteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel.

64/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 29. Saasteallikate asendiplaan, Alternatiiv 2, Metsaküla asukoht

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Joonis 30. Saasteallikate asendiplaan, Alternatiiv 2, Taikse asukoht Taikse territooriumil jätkub antud alternatiivi puhul eeldatavalt olemasolev tegevus. Vajadusel suurendatakse peetavate noorloomade arvu vastavalt olemasolevate farmihoonete ja keskkonnalubade võimalustele.

Tabel 13. Saasteallikate parameetrid Alternatiiv 2 korral Saaste - Saaste - allika allika Vanuse/ Arvutuslik Maht- Saaste- Saasteallika Loomade kõrgus mõõtmed Temperatuur, toodangu- Pidamisviis diameeter, kiirus, allika nr nimetus arv maa- või dia- °C rühm m m3/s pinnast, meeter, m m METSAKÜLA Vabapidamine, skreeperseadmed, Külm laut, 6 Lüpsilauda Lüpsilehmad S1 500 sõnnikueemaldus 12 160x0,5 10,1 25,69 kraadi kõrgem katusehari (10000 kg) >3 korda päevas, kui välistemp vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Külm laut, 6 Lüpsilauda Lüpsilehmad S2 500 sõnnikueemaldus 12 160x0,5 10,1 25,69 kraadi kõrgem katusehari (10000 kg) >3 korda päevas, kui välistemp vähene allapanu Kinnislehma - Lüpsilehmad Pooled loomad Soe laut, 6 S3 200 8,5 2,5 - 10,3 lauda (10000 kg) vabapidamisel, kraadi kõrgem

66/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Saaste - Saaste - allika allika Vanuse/ Arvutuslik Maht- Saaste- Saasteallika Loomade kõrgus mõõtmed Temperatuur, toodangu- Pidamisviis diameeter, kiirus, allika nr nimetus arv maa- või dia- °C rühm m m3/s pinnast, meeter, m m korstnad skreeperseadmed, kui välistemp, sõnnikueemaldus mitte alla 0 >3 korda päevas, kraadi vähene allapanu / pooled vabapidamine, sügavallapanu Soe laut, 6 kraadi kõrgem Vasikalauda vabapidamine, S4 Vasikad 200 8,5 2,5 - 4,4 kui välistemp, korstnad sügavallapanu mitte alla 0 kraadi Vedel - 0,1 lähedane välis- S5 sõnnikuhoidla - - - 3 41 - m/s temperatuuriga (5500m 3) Vedel - 0,1 lähedane välis- S6 sõnnikuhoidla - - - 3 41 - m/s temperatuuriga (5500m 3) Vedel - 0,1 lähedane välis- S7 sõnnikuhoidla - - - 3 41 - m/s temperatuuriga (5500m 3) Vedel - 0,1 lähedane välis- S8 sõnnikuhoidla - - - 3 41 - m/s temperatuuriga (5500m 3) TAIKSE Vabapidamine, Soe laut, 6 Noor- Lehmmullikad skreeperseadmed, kraadi kõrgem S9 loomalauda (6 kuust 450 sõnnikueemaldus 9 2,5 - 8,6 kui välistemp, korstnad poegimiseni) >3 korda päevas, mitte alla 0 vähene allapanu kraadi Vabapidamine, Soe laut, 6 Noorlooma- Lehmmullikad skreeperseadmed, kraadi kõrgem S10 lauda (6 kuust 450 sõnnikueemaldus 9 2,5 - 8,6 kui välistemp, korstnad poegimiseni) >3 korda päevas, mitte alla 0 vähene allapanu kraadi Vedel - 0,1 lähedane välis- S11 sõnnikuhoidla - - - 3 - 41 m/s temperatuuriga (6500m 3)

Heitkogused

Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed (nii laudad kui sõnnikuhoidlad) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses.

Tabel 14. Aasta jooksul välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed prognoositavad kogused Alternatiiv 2 puhul Saasteaine Aastane heitkogus, t/a Taikse Metsaküla Kokku

Ammoniaak, NH 3 6,522 51,97 2 58,524 Metaan, CH 4 71,1 164,2 235,300 Dilämmastikoksiid, N 2O 0,025 0,2 0,225

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

11.1.1.3 Heitkoguste võrdlus

Võrdlus alternatiivide kohta saasteainete nii aastaste kui hetkeliste heitkoguste põhjal on esitatud alljärgnevates tabelites.

Tabel 15 Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel Taikse Metsaküla Alt 0 Alt 1 Alt 2 Alt 0 Alt 1 Alt 2 Ammoniaak aastane heitkogus, t/a 6,804 51,972 6,522 2,04 6,522 51,972 hetkeline heitkogus, g/s 0,215 1,648 0,208 0,065 0,208 1,648 Metaan aa stane heitkogus, t/a 42,089 164,2 71,1 32,604 71,1 164,2 hetkeline heitkogus, g/s 1,335 5,207 2,254 1,034 2,254 5,207 Dilämmastikoksiid aastane heitkogus, t/a 0,318 0,2 0,025 0,176 0,025 0,2 hetkeline heitkogus, g/s 0,0101 0,0063 0,0008 0,0056 0,0008 0,0063

11.1.2 Sõnnikuteke

Veisepidamise tulemusena tekib nii tahesõnnik kui ka vedelsõnnik. Vedelsõnnik tekib lüpsilehmalautades, poegimislaudas, noorloomalautades ning tahesõnnik kinnislehmade ja vasikate pidamisel. Arvutuslikud tekkivad sõnnikukogused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 16. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused Loomarühm Loomade arv Väljaheited looma kohta 46 Väljaheited kokku 8 kuu aastas aastas kogus Lüpsilehmade lüpsilehmad 1000 26,2 26200 17467 kompleks Kin nislehmad* 200 8,5 1700 1133 vasikad 200 2,4 480 320 Kokku 23 380 18920 Noorloomade Noorloomad** 900 10,25 9225 6150 kompleks Kokku 9225 6150 Kokku 32605 25070 *aluseks on võetud ammlehmade väljaheidete kogused **aluseks on võetud lehm- ja pullmullikate keskmised väljaheidete kogused

Nii lüpsilehmade kompleksist kui noorloomade kompleksist toimub sõnniku kohene vedamine biogaasijaama (vältimaks hoiustamise ajal tekkivaid lämmastikukadusid). Hoidlates hoitakse biogaasijaama läbinud digestaati. Digestaadi transport on võimalik ka ettevõtte teistesse hoidlatesse. Planeeritavad hoidlad on kavandatud suurema mahutavusega, kui eeldatav tekkiv kaheksa kuu sõnnikukogus (vegetatsiooniperioodi välisel perioodil tekkiv kogus), millega tagatakse piisav varu, et hoidlad mahutaksid vajadusel tekkiva sõnniku ning ka langevad sademed. Vedelsõnnikuhoidla vajalikuks mahutavuseks loetakse lüpsilehmadel 15-18 m 3 loomakoha kohta 47 . Noorloomade puhul on vastavalt loomade vanusegrupile hoidla vajalik mahutavus 3,8-10 m 3 (keskm 6,9 m 3) loomakoha kohta. 1000 lüpsilehma puhul on hoidla vajalikuks mahutavuseks seega 15000-18000 m 3, 900 noorlooma puhul vajalikuks mahutavuseks ca 6210 m 3. Vastavad mahutavused oleks planeeritavate komplekside puhul tagatud. Alternatiiv 1 puhul tekib ca 4/5 kogu sõnnikukogusest Taikse kompleksis. Alternatiiv 2 puhul tekib ca 4/5 kogu sõnnikukogusest Metsaküla kompleksis. Aruande lisas 6 on esitatud informatsioon Oisu biogaasijaama sisendite ning väljundite kohta, sõnniku tarbe ning digestaadi hoiustamise osas.

46 Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määruse nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” lisa 47 Luts, V., 2006. Sõnnikuhoidlate ehitamine.

68/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Teine arvestamist vajav aspekt on sõnnikulaotuspindade vajadus. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad lämmastiku arvestuses.

Tabel 17. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind Loomarühm Aastas toodetav Nüld Aastas toodetav Minimaalne vajalik sõnnik, t sisaldus 48 , kg/t N kokku, kg põllupind, ha Lüpsilehmade lüpsilehmad 26200 6,3 165060 971 kompleks kinnislehmad 1700 6,7 11390 67 vasikad 480 3,8 1824 11 Kokku 23380 178274 104 9 Noorloomade noorloomad 9225 4,2 38745 228 kompleks Kokku 9225 38745 228 Kokku 32605 217019 1277

Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik vähemalt 1277 ha laotuspindu. Laotuspinnad konkreetsetel aastatel pannakse paika laotusperioodile eelnevalt koostatavates ja Keskkonnaametiga kooskõlastatavates sõnnikulaotusplaanides. Lähemad võimalikud valikusse kuuluvad pinnad on esitatud aruande lisas (lisa 7). Kaardil esitatud kitsendused on määratud vastavalt Keskkonnaameti juhendmaterjalidele. 49,50 Arendaja edastatud andmete kohaselt on OÜ Estonia kasutuses (omandis või kirjaliku lepinguga kaetud) ligikaudu 5700 ha põllumaad (2012. a). Arvestades ainult haritava maaga (s.t jättes välja püsirohumaad ja looduslikud rohumaad), on põllumaade pindalaks ligikaudu 5300 ha. Selguse huvides on alljärgnevalt (Tabel 18) esitatud ka teistes OÜ Estonia farmides tekkivad sõnniku kogused, lämmastiku kogus ning vajalik pindala. Sõnniku kogused on määratud arendaja poolt tegelikult tekkivate järgi ning lämmastiku sisaldus on määratud, nagu kavandatava tegevuse puhulgi, keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määruse nr 48 järgi. Tabel 18. Estonia OÜ teiste farmide orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind Farmi nimi Aastas toodetav Nüld sisaldus 51 , kg/t Aastas toodetav Minimaalne vajalik sõnnik, t N kokku, kg põllupind, ha Kõrtsi suurfarm 24200 6,3 152460 900 Hiie farm 10634 6,3 66994 294 Kaasiku farm 5000 6,3 31500 18 5 Kokku 39834 250954 1476

Arvestades tekkivaid sõnniku koguseid on kokku vajalik OÜ Estonia farmides tekkiva sõnniku laotamiseks orienteeruvalt 2755 ha laotuspinda, mis moodustab pisut üle poole kogu ettevõtte laotuspinnast.

48 Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määruse nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” lisa 49 http://www.keskkonnaamet.ee/public/vesi/Sonnikukaitluse_infomaterjal.PDF (15.03.2013) 50 http://www.keskkonnaamet.ee/public/vesi/Vedelsonniku_laotamisplaani_naidisvorm_ja_kaart__soovitused.pdf (15.03.2013) 51 Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määruse nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” lisa

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 69/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Oisu biogaasijaama käivitumisel ja sõnniku sinna transportimisel, kaasneb sõnnikuga uus lisandväärtus – soojuse ja energia koostootmine. Laotamisele kuuluks nimetatud juhul biogaasijaama käitlusprotsessist järgi jääv digestaat.

11.1.3 Veekasutus

Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja vahendite pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Olemasoleva kogemuse põhjal on hinnanguline rajatavate lüpsilautade veevajadus ca 45000 m 3 aastas. Arvutuslik (kasutusel olevate metoodikate põhine) loomade joogivee tarve kogu kompleksile on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 19. Prognoositav arvutuslik veetarve Loomagrupp Arv Keskmine Veetarve kokku, Veetarve kokku, veetarve 52 , m3/aastas m3/öp l/öp lüpsilehmad 1000 80…150 ( 115 ) 115 41975 kinnislehmad 200 30… 60 (45 ) 9 3285 vasikad 200 2… 15 (9 ) 1,8 657 Tehnoloogiline vesi (lüpsiplats jm) 1000 17, lehma kohta 53 17 6205 Kokku 1400 125,8 52122 noorloomad 900 15…35 (2 5) 22,5 8212,5 Kokku 900 22,5 8212,5 KOKKU 2300 148,3 60334,5

Joogi- ja olmevee võtuks rajataks perspektiivis uus puurkaev lüpsifarmi kompleksi juurde. Taikse asukohas tuleneb puurkaevu rajamise vajadus alternatiiv 1 puhul asjaolust, et farmikompleks saab käesoleval ajal vett ühisveevarustusest. Arvutuslik prognoositav aastane veetarve ületab Taikse asula veehaardele käesoleval ajal vee erikasutusloaga seatud lubatud aastase veevõtu (48000 m3). Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu tootlikkuse andmed viitavad küll põhimõttelisele võimalusele veevõttu nimetatud veehaardest suurendada, kuid ühisveevärgi jätkuv kasutamine muudaks ühelt poolt farmikompleksi vee-ettevõtjast ja teiselt poolt vee-ettevõtja (kelle pakutava teenusega on seotud ka kohalik elanikkond) farmist äärmiselt sõltuvaks. Alternatiiv 2 puhul on veetarve väiksem ning otsene uue puurkaevu vajadus puudub. Metsaküla asukoha olemasoleva puurkaevu keskmine tootlikkus on Keskkonnaregistrisse kantud andmete alusel ligikaudu 155 m 3 ööpäevas. Värsked proovipumpamise andmed seejuures puuduvad. Võrreldes keskmist tootlikkust keskmise arvutusliku veetarbega alternatiiv 2 puhul, on oht et veetarbimise maksimumaegadel (nt suvised suure joogiveetarbega perioodid) ei pruugi kaev farmi vajadusi katta. Lisaks paikneb uus farmikompleks eraldiseisval kinnistul, mistõttu olemasoleva puurkaevu kasutamise jätkumisega kaasneks ulatuslik veetrasside rajamine. Alternatiiv 1 puhul uue puurkaevu vajadus Metsakülas puudub.

11.1.4 Pesu-ja reovee teke

Reovesi (töötajate olmetegevuses tekkiv) suunatakse mõlema asukohaalternatiivi puhul mõlemas farmikompleksis kogumiskaevudesse. Kuna olmevee kasutus moodustab veisefarmi koguveetarbest suhteliselt marginaalse osa, siis olmereovee teke võrreldes olemasoleva olukorraga eeldatavalt oluliselt ei kasva.

52 Luts, V. Veisekasvatushoonete käsiraamat. Saku. 53 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses

70/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev pesuvesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse ning selle kogus on eeldatavasti võrdne või mõnevõrra väiksem tehnoloogilise vee tarbest.

11.1.5 Jäätmeteke

Peamised farmide tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • olmejäätmed; • pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained) Eeskätt võib eeldada pakendijäätmete koguste kasvu. Vastavalt arendaja senisele kogemusele olemasolevates farmides, võib uute lüpsilautade rajamisega kaasnevaks loomsete kõrvalsaaduste hulgaks arvestada kuni 200 t/a, erinevate plastijäätmete koguseks kuni 50 t/a, segajäätmete koguseks kuni 75 t/a.

11.1.6 Mürateke

Farmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmi teenindavast transpordist. Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub aga teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Veod toimuksid mõlema asukohaalternatiivi puhul Taikse asukohas mööda Türi-Arkma tugimaanteed ja Metsaküla asukohas mööda Raukla-Äiamaa-Oisu kõrvalmaanteed ning Türi-Arkma tugimaanteed. Kasutatavad teed on riigimaanteed, mille korrashoiu eest vastutab Maanteeamet. Avalikke teid kasutatakse vastavalt kehtivale lubatud teekoormuse märgistusele. Raskevedude teostamine avalikel kruusa- ja kergkattega teedel (sh riigimaantee 15212) on varakevadisel perioodil piiratud. Riigimaanteel 15212 kehtestatakse varakevadel teede lagunemise vältimiseks ajutine koormuspiirang üle 8 tonnistele vedudele ja minimaalseid vajalike vedusid on võimalik teostada ainult Maanteeameti ida regiooni poolt väljastatud koormuspiirangu sõiduloaga. Kuna silohoidlad rajatakse farmikomplekside kõrvale, toimub söödavedu maanteedel eeskätt n.ö. koristushooajal ning väljaspool seda on tegu peamiselt territooriumisisese veoga. Silohoidla mahutavuseks lüpsifarmi kompleksis on planeeritud 16000 t ning noorloomakompleksis 10000 t. Võttes aluseks, et silo veetakse 15 t mahutavate haagistega oleks vedude arv silo tegemise perioodil vastavalt 1066 ja 666 ühes suunas. Seega kokku 2132 ja 1332 vedu edasi-tagasi. Oluliseks transpordivooks on sõnniku- ja digestaadi vedu tulenevalt koostööst biogaasijaamaga. Kui lüpsilehma-, kinnislehma- ja vasikalautadest tekib orienteeruvalt kokku 24700 t vedel- ja tahesõnnikut aastas, on päevane tekkiv keskmine arvutuslik kogus ca 68 t. 20 tonnise mahutavusega tsisternveoki puhul tuleb antud koguse puhul sõnnikut vedada keskmiselt 3,4 korda päevas. Arvestades edasi- tagasi sõitudega on vedude arvuks seega keskmiselt 6,8 korda päevas ehk vähem kui üks vedu tunnis. Noorloomalautade kompleksi puhul on arvutuslik tekkiv sõnnikukogus 6750 t aastas ehk 18,5 t päevas. Päevas toimuks seega keskmiselt 1 vedu biogaasijaama ja tagasi. Biogaasijaamast farmi toimuvad sõidud ei ole eeldatavalt tühiveod, vaid ühtlasi transporditakse hoidlatesse digestaati. Vegetatsiooniperioodil on võimalik vedada digestaat biogaasijaamast otse põldudele (laotuspindadele). Piimavedu lüpsifarmi kompleksist toimub eeldatavalt 1 kord päevas. Jäätmeveo sageduseks võib arvestada 1 kord nädalas mõlemas kompleksis.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Liiklusintensiivsus teede kaupa on esitatud joonistel aruande lisas (Lisa 3 3). Joonistel on esitatud mõlema asukoha keskmine liiklussagedus olemasolevas olukorras ning liiklussagedus maksimaalse koormusega olukorras ehk juhul, kui antud asukohta rajataks lüpsifarmikompleks. Noorloomafarmide rekonstrueerimisel on olemasoleva olukorraga võrreldes liiklussageduse kasvuks keskmiselt 2-3 sõidukit ööpäevas. Territooriumisisesed liiklusskeemid selguvad projekteerimise käigus. Laotusperioodi peamised võimalikud veoteed on esitatud lisas 7. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses.

Tabel 20. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT 54 , veokitel normid. Müra allikas Kestus Müra tase, Märkused ööpäevas, h dB Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55 -70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, - 1-2 90 -100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast jaoturid) Asemete puhastamine, sõnniku 2-3 90 -100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast eemaldamine Lüpsmine 2-8 70 -80 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast Suuremad veokid 2-8 84 -90 Normidega kehtestatud müratase

11.1.7 Hädaolukorraoht

Hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt ventilatsiooniga, reovee ärajuhtimisega ning sõnniku käitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Reoaine infiltratsiooniajaks läbi Kvaternaarisetete loetakse nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel 50-200 ööpäeva, kaitsmata põhjaveega aladel kuni 30 ööpäeva 55 . Sõnnikukäitluse juures on oluliseks aspektiks võimalik sõnniku lekkimine sõnnikuhoidlast. Kõigile kaasaegsetele vedelsõnnikuhoidlatele rajatakse lekete avastamiseks drenaažitorud ning kontrollkaevud. Võrreldes geomembraaniga vooderdatud laguunidega loetakse betoon- või teraselementidest hoidlaid mehhaanilistele vigastustele vastupidavamaks. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik miinimumini viia. Loomapidamisega kaasnevaks hädaolukorraks võib lugeda ka loomataudi puhkemist. Loomatauditõrje meetmed ja nende rakendamine, samuti loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamine on Eestis sätestatud loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598). Taudide vältimiseks järgitakse farmis veterinaarnõudeid. Loomataudi kahtluse või selle puhkemise korral tuleb tegutseda vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutustele. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan. Tulekahju vältimiseks tuleb töötajatele tutvustada tuleohutusnõudeid. Tulekahju ennetamiseks rajatakse uus kompleks vastavalt tänapäevastele ehitusnormidele ja standarditele. Vedude korral tuleb arvestada ka võimaliku liiklusõnnetuste ohuga. Eriti ettevaatlik tuleb olla Metsaküla asukoha kompleksidevahelise liikluse korral (alternatiiv 2), kuna hooned ja rajatised paiknevad paralleelselt mõlemal pool Raukla-Äiamaa-Oisu riigimaanteed.

54 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. 55 Eesti geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Seletuskiri

72/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

11.2 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang

11.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis ning on seega arvesse võetud vastava teema juures. Alternatiiv 1 puhul kuuluvad rajatud loomapidamishooned ja vedelsõnnikuhoidlad juba olemasoleva farmikompleksi juurde, Alternatiiv 2 puhul on muutus maastikus suurem. Põllumajandustootmise arendamine ja laiendamine panustab läbi põllumaade vajaduse (söödabaas loomadele) põllumaade kasutuses hoidmist ning seega väljendub positiivne kaudne mõju väljakujunenud põllumajandusmaastiku säilitamisele piirkonnas. Farmide käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Eeldusel, et farmide käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Positiivseks mõjuks võib lugeda kaasaegsete silo- ja sõnnikuhoidlate rajamist mõlemas kompleksis. Järeldused: Alternatiiv 1 mõju maastikule ja pinnasele on eeldatavalt neutraalne. Alternatiiv 2 mõju maastikule on nõrgalt negatiivne ja mõju pinnasele eeldatavalt neutraalne.

11.2.2 Mõju pinnaveele

Alternatiiv 1 rakendumisel kavandatavad uued rajatised jäävad väljapoole maaüksuste piiri lähedal voolava Mäeküla oja piiranguvööndit (50 m). Alternatiiv 2 rakendumisel kavandatavad uued rajatised ei ohusta samuti lähimaid registrisse kantud veekogusid ega nende kaldaid. Veekogudesse farmide käitamisel saasteaineid ei viida, samuti ei rikuta veekogude veerežiimi vee võtu või vee juhtimise kaudu. Farmide tegevus võib pinnavett, eriti põldudelähedasi ojasid ja kraave, otseselt mõjutada eelkõige farmisisese sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine ning avariiolukorrad. Kõigi nõuete täitmisel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Järeldused: Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 mõju pinnaveele on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

11.2.3 Mõju põhjaveele

Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmide territooriumil sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Leke on võimalik juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel on taoline olukord välditud ning farmide tegevus ei põhjusta negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile. Kuna sõnnikukäitlus farmides muutub kinnisemaks (vedelsõnnik pumbatakse hoidlatesse läbi torustikku) ning rajatakse kaasaegsed silohoidlad, siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja seeläbi põhjavette territooriumitelt väheneb. Samas on hädaolukordade puhul reostuse põhjavette jõudmise risk kõrge, tulenevalt farmikomplekside paiknemisest nõrgalt kaitstud kuni kaitsmata põhjaveega aladel, kus reoainete infiltratsiooniaeg läbi Kvaternaarisetete on suhteliselt lühike. Keskkonnakahju vältimiseks võimalikes avariiolukordades on vajalik rajatiste regulaarne kontroll ning kohene tegutsemisplaani rakendamine lekete avastamisel. Loomade arvu suurenemisega kasvab märkimisväärselt farmide veetarve ehk põhjaveevõtt, seda eeskätt lüpsilehmade kompleksis. Olemasoleva kogemuse põhjal on hinnanguline rajatavate lüpsilautade veevajadus ca 45000 m 3 aastas. Veevõtt toimuks eeldatavalt Siluri-Ordoviitsiumi

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. veekihist. Olenevalt valitud alternatiivist on nimetatud täiendav veekogus vajalik kas Taikse või Metsaküla/Äiamaa asukohas. Veevarustuse tagamiseks on planeeritud puurkaevu rajamine. Kuna keskmiseks ööpäevaseks veevõtuks kujuneks ligi 123 m 3 ööpäevas, on veevõtuks vajalik kas vee erikasutusluba või veevõtu loastamine läbi farmikompleksi keskkonnakompleksloa. Mõlemal juhul kaasneb loastamistegevusega Keskkonnaameti poolne otsustusprotsess, kus võetakse eeldatavalt arvesse piirkonna põhjaveeressurssi ja teisi veevõtjaid. Türi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava alusel valla asulates põhjavee kogusega probleeme ei ole. Arvestades põhjaveekihti (S- O), on eksperdi hinnangul põhjaveeressurss piisav lisanduva koguse tagamiseks. Järeldused: Nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 mõju põhjavee kvaliteedile on eeldatavasti neutraalne. Põhjavee kvantiteedile on mõju eeldatavasti nõrgalt negatiivne.

11.2.4 Mõju välisõhu seisundile

Olemasolevate farmide ja planeeritava tegevuse mõju hindamiseks välisõhus ning samuti alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks teostati saasteainete hajumisarvutused iga alternatiivi puhul eraldi. Hajumisarvutustes võeti korraga arvesse nii farmihoonetest kui ka sõnniku hoiustamisest eralduvate saasteainete heitkogused. Fooni kogu saastetaset ei ole hajumisarvutuste tegemisel arvesse võetud, kuna Eestis ei ole riiklikult määratud, milliseid näitajaid peaks kasutama välisõhu saastatuse fooni jaoks. Hajumisarvutuste teostamisel on aga arvestatud teiste piirkonda jäävate veisefarmidega. Alternatiivide 1 ja 2 rakendumisel on saasteainete mõjupiirkond suurem, kattudes ka osaliselt Hiie ja Kaasiku veisefarmide saasteallikatega, siis on hajumisarvutuste teostamisse kaasatud ka nende farmide paiksed saasteallikad. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses 56 inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtustega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus. Dilämmastikoksiidi kohta on küll teostatud hajumisarvutused, kuid kuna tekkivad kontsentratsioonid ei ole märkimisväärsed, ei ole hajumiskaarte koostatud. Välisõhu saasteainete hajumisarvutuste teostamisel selgus, et Alternatiiv 1 puhul toimuks lüpsilehmade kompleksi sõnnikuhoidlate esialgse planeeritud paiknemise korral välisõhu saasteainetele kehtestatud piirväärtuste ületamine. Seetõttu on leitud vastav leevendav meede alternatiivse hoidlate paigutuse näol, vähendamaks sõnnikuhoidlate koosmõjust tulenevaid kõrgeid saastetaseme kontsentratsioone tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohta alternatiivide kaupa on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 21. Hajumisarvutuste tulemused Saasteaine nimetus Alte rnatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

56 RT I, 12.07.2011, 3. Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43.

74/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Piirväärtus, 1 Maksi - Maksi - Maksi - Maksi - Maksi - Maksi - tunni maalne maalne maalne maalne maalne maalne keskmine, tekkiv saastetase tekkiv s saastetase tekkiv saastetase µg/m3 saaste- tootmis- aaste- tootmis-terri- saaste- tootmis-terri- tase terri- tase tooriumi tase tooriumi tootmis- tooriumi tootmis- piiril, µg/m3 tootmis- piiril, µg/m3 territoo- piiril, µg/m3 territoo- territoo- riumil, riumil, riumil, µg/m3 µg/m3 µg/m3 Ammoniaak 200 381,088* 80 461,50* <200 645,26** 140 Dilämmastikoksiid 18000 (ohutu 19,890 - 3,365 - 3,276 - tase) *Maksimaalne väärtus tekib Taikse asukohas ** Maksimaalne väärtus tekib Metsaküla/Äiamaa asukohas Hajumisarvutuste tulemuste võrdlus näitab, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides territooriumi piiril ja sellest väljaspool ei ületa kehtestatud 1 tunni keskmist piirväärtust ammoniaagi ega ohutut taset dilämmastikoksiidi hajumisel. Maksimaalsed saastetasemed tootmisterritooriumi piiril tekivad lüpsilehmade kompleksi juures (vastavalt kas Taikses või Metsakülas). Kõrgeimad ammoniaagi kontsentratsioonid tootmisterritooriumi siseselt on tingitud eelkõige planeeritavatest vedelsõnnikuhoidlatest. Aruande lisas on esitatud hajumisarvutuste alusel koostatud saasteainete hajumiskaardid iga alternatiivi kohta eraldi. Ammoniaagi hajumiskaardid on esitatud kõigi eelpool toodud alternatiivide kohta. Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib suurendada eeskätt sõnniku/digestaadi segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, valitud laotuspindade paiknemisest jms. Samuti võib ebameeldiv lõhnahäiring suureneda silo segamisel. Sõnniku vedu biogaasijaama toimub kinniste tsisternidega, mille täitmine ja tühjendamine toimub omakorda läbi torustike ja voolikute. Tegu on seega suhteliselt suletud protsessiga. Negatiivselt mõjutab ka farme teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt. Järeldused: Maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid tootmisterritooriumite piiril ei ületa lubatud piirväärtust ega ka ohutut taset. Samas, võrreldes olemasolevaga olukorraga planeeritavat tegevust, siis loomade arv suureneb ning saasteainete heide õhku Alternatiivide 1 ja 2 korral on suurem. Seega, kuigi keskkonnaministri määruses esitatud piirväärtust ega ka ohutut taset tootmisterritooriumi piiril saasteainete hajumisel ei ületata, on planeeritavad tegevuse mõju nii Alternatiiv 1 kui ka Alternatiiv 2 rakendumisel välisõhule mõõdukalt negatiivne.

11.2.5 Mõju müratasemele

Enamuse farmide tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Arvestades farmi asukohta lähimatest elamutest ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid farmi teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Noorloomade kompleksi asukohas on mürataseme tõus eeldatavalt suhteliselt vähe tajutav. Enam tõuseb müra tase lüpsilehmade kompleksi asukohas. Mõju müratasemele Taikse asukohas Alternatiiv 1 puhul sõltub juurdepääsutee lahendusest. Kuna juurdepääs rajatakse, kasutades olemasolevat tugimaanteelt algavat teed, ei ole panus olemasolevasse liiklusmüra tasemesse märkimisväärne. Teostatud müra modelleerimise tulemuste põhjal (lisa 3 kaardid) on nähtav, et farmi teenindava transpordiga seotud müratasemed farmi

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. juurdepääsuteedel jäävad oluliselt allapoole kehtestatud normtasemeid. Lähimate elumajade juures moodustab mürataseme eeskätt olemasolev liiklusintensiivsus riigimaanteedel. Metsaküla asukohas on müratase antud alternatiivi puhul sarnane olemasolevaga. Metsaküla asukohas Alternatiiv 2 puhul on farmi teenindava transpordiga seotud müra panus olemasolevasse müratasemesse marginaalne ning müratase farmi juurdepääsuteel jääb allapoole kehtestatud normtasemeid. Taikse asukohas on müratase antud alternatiivi puhul sarnane olemasolevaga. Arvestades juurdepääsuteede mürataseme modelleerimise tulemusi, ei ulatu territooriumisisese liiklusskeemi mõju eeldatavalt väljapoole käitise territooriumi. Kuigi ekvivalentsed müratasemed jäävad oluliselt alla normtaseme, võib iga üksik mürasündmus olla häiriv. Järeldused: Müra mõju farmi piirkonnas on nii Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 puhul eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

11.2.6 Mõju kliimale

Farmide mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud metaani heitmega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitmega. Vaatamata sellele, et loomakasvatusest lähtuvate kasvuhoonegaaside mõju on rahvusvaheliselt tunnistatud (kuni 4% metaani koguheitmest globaalselt), ei ole selle vähendamiseks Eestis meetmeid rakendatud. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning farmide suhteliselt väiksest panusest, võib öelda, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too eeldatavalt kaasa negatiivset mõju kliimale. Tegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Järeldused: Mõju kliimale on eeldatavalt neutraalne.

11.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Taikse farmi vahetus läheduses ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi. Farmi territooriumil toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too eeldatavalt kaasa muutusi lähimate kaitstavate objektide seisundis ei Alternatiivi 1 ega Alternatiivi 2 puhul. Metsaküla asukoha lähim looduskaitsealune objekt on Vassaare metsakivi ja lähim kultuurimälestis kalmistu „Revasemägi“. Farmi tegevus ei avalda eeldatavalt otsest negatiivset mõju nimetatud objektidele ei Alternatiivi 1 ega Alternatiivi 2 puhul. Teatav kaudne mõju võib avalduda läbi selle, et farmi vahetus läheduses asumine vähendab objektide külastusväärtust. Väljaspool farmide territooriumeid toimuva tegevuse (transport teedel, sõnniku laotamine) mõjud ilmnevad eeskätt kaudsete mõjude ja koosmõjudena. Tegevus ei kahjusta eeldatavalt loodusobjekte ega kultuurimälestisi ning mõjud ei erine oluliselt nullalternatiivi mõjudest. Järeldused: Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurpärandile on eeldatavalt Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 puhul neutraalne.

11.2.8 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele

Farmikomplekside tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral valgust, kiirgust või vibratsiooni, mis võiks põhjustada negatiivset keskkonnamõju. Tegevuse mõjud Alternatiiv 2 puhul on samad kui Alternatiiv 1 puhul. Järeldused: Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele on Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 puhul eeldatavalt neutraalne

11.2.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas.

76/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Taikse farmi segaolmejäätmete prügimäele ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine tehases. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Veisefarmides tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Mõju võib avalduda pinna- ja põhjaveele ning välisõhu kvaliteedile. Alternatiiv 2 puhul on kaudsed mõjud samad, mis Alternatiiv 1 puhul Järeldused: Kaudne mõju on Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 puhul eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

11.2.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile

Koosmõju teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas). Taikse ja Metsaküla farmid on osaks Estonia OÜ kogutootmisest. Seetõttu jäävad piirkonda mitmed teised loomapidamiskompleksid. Taikse farmikompleksi lähiümbruses (3 km raadiuses) teised suured loomakasvatuskompleksid puuduvad. Metsaküla farmile on lähim teine suurfarm Kaasiku suurfarm. Farmikomplekside paiksete välisõhu saasteallikate (loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad) koosmõju kaardid on esitatud lisas 4. Hajumisarvutustest selgub, et Alternatiiv 1 puhul kattuvad planeeritava Taikse farmi ja olemasolevate Kaasiku farmi, Särevere õppelauda ja Hiie farmi sõnnikuhoidla mõjupiirkondade servaalad. Metsaküla farmiga otsest koosmõju ei teki. Alternatiiv 2 puhul Taikse farmil teiste farmidega otsest koosmõju ei teki. Planeeritaval farmikompleksil Metsaküla ja Äiamaa asukohas tekiks mõõdukas koosmõju olemasoleva Kaasiku farmiga ja Hiie farmi sõnnikuhoidlaga. Farmikomplekside ühise mõjupiirkonna ulatus on mõlema alternatiivi korral ligikaudu 9-10 km. Lisaks võib teatud määral koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju: • teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile; • välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega laotusperioodil; • põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Järeldused: Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 puhul on koosmõju teiste tegevustega nõrgalt kuni mõõdukalt negatiivne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

12 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE

12.1.1 Mõju elupaikadele, taimestikule ja loomastikule

Farmikomplekside laiendamise ja rekonstrueerimise olulisemad tagajärjed on taimestiku osaline eemaldamine ja pinnase teisaldamine uute rajatiste alt. Noorloomalautade rekonstrueerimisel on vastavad mahud marginaalsed. Enam võivad mõjud avalduda uue lüpsilehmade kompleksi rajamisega. Kuna uute lüpsilautade ja sõnnikuhoidlate alune maa oleks nii Alternatiiv kui Alternatiiv 2 puhul pikalt põllumajanduslikus kasutuses olnud haritava maaga, siis puuduvad territooriumitel väärtuslikud või mitmekesised taimekooslused. Taikse territoorium (Alternatiiv 1) asub olemasolevate tootmishoonete ja maantee vahelisel alal asula servas. Nimetatud territoorium ei ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. Metsaküla/Äiamaa kavandatav territoorium (Alternatiiv 2) paikneb Türi valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku koridoris. Kuigi nimetatud rohekoridoris paikneb ka juba olemasolevas olukorras toimiv farmikompleks, võib täiendava hoonestuse rajamist seni avatud põllumaale lugeda siiski rohekoridori kitsendavaks tegevuseks. Ehitusaegne ja töötavat farmi teenindav transport toimub mööda olemasolevaid maanteid ega põhjusta seega lisaohtu loomadele. Järeldused: Kavandatava tegevusega (nii ehitusega kui ümberehitatud farmide käitamisega) ei toimu muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule. Mõju taimestikule ja loomastikule on Alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne ning Alternatiiv 2 puhul nõrgalt negatiivne.

12.1.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Inimese tervist mõjutavad eeskätt välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Ei ehitusperioodil ega ümberehitatud farmi käitamisel ei ole ette näha farmide tegevusest tulenevat kehtestatud piirväärtuste ületamist lähimatel elumaadel või ühiskondlikult kasutatavatel aladel. Inimese tervist kavandatud tegevus seega eeldatavalt ei kahjusta. Elanike heaolu võib farmide ümberehituse perioodil mõjutada eelkõige ehitustööde käigus tekkiv müra ja tolm. Ehitusplatsidel toimuvate tegevuste mõju on lokaalne ega ulatu eeldatavalt olulisel määral elamuteni. Läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekib tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmide juurdepääsuteedel, mis mõjutab läbi müra ja tolmu teeäärseid elanikke. Mõju sõidukite liikumisest on ajutise iseloomuga. Laiendatud ja rekonstrueeritud farmide käitamisel on kohalikele elanikele häirijaks loomakasvatusele iseloomuliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on piimakarja ja noorloomade kasvatamine, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Loomade arvu suurenemise ja uute sõnnikuhoidlate rajamisega tõuseb välisõhu saasteainete tase võrreldes olemasolevaga. Ühtlasi laieneb farmi mõjupiirkond, ulatudes nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul elamualadeni. Hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade ja ühiskondlike alade (k.a. teed) juures mõlema asukohaalternatiivi puhul, halvimate hajumistingimuste korral, oluliselt alla lubatud ühe tunni keskmiseid piirväärtusi.

78/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Alternatiiv 1 puhul jääb lähim tiheasustusala planeeritavale uuele lüpsilehmade kompleksile, mille häiring on eeldatavalt suurem kui noorloomade kompleksist tulenev, lähemale kui Alternatiiv 2 puhul. Samas tekib Alternatiiv 2 puhul tugevam koosmõju teiste piirkonda jäävate farmidega, mis tõstab välisõhu saastetaseme kontsentratsioone ja suurendab planeeritava farmikompleksi eeldatavat mõjuala. Seega on mõju inimese tervisele ja heaolule mõlema alternatiivi puhul suhteliselt võrreldav. Välisõhku eralduvad saasteained põhjustavad ebameeldiva lõhna teket ja levikut eelkõige perioodil, mil toimub sõnniku/digestaadi segamine, väljavedu ja laotamine. Avalikkuse kaasamise (KMH programmi avaliku väljapaneku) käigus pöörati tähelepanu asjaolule, et kohalike elanike jaoks on oluline häiring ka kärbeste arvukuse suurenemine seotuna farmi tegevusega. Põllumajandusloomade pidamisega kaasnevad pea alati kärbsed ning seetõttu on tegemist paratamatu olukorraga. Oluline on nendele soodsate tingimuste vähendamine (lõpnud loomade hoidmine, sõnniku hoidmine, piimaruumi pesu jne). Samuti kardetakse kuritegevuse suurenemist piirkonnas farmikompleksi laiendamisel. Kuna mõlemas asukohaalternatiivis paikneb juba olemasolevas olukorras töötav farm, siis farmi ümberehitusest tulenev kuritegevuse tõus ei ole kuigi tõenäoline. Alternatiiv 2 puhul toimuks farmikompleksi laiendamine paralleelselt mõlemal pool Raukla-Äiamaa- Oisu riigimaanteed, mis on potentsiaalseks konfliktiks maanteeliikluse ja farmi teenindava liikluse vahel. Esineda võivad häirivad liiklustakistused (maanteed risti ületavad aeglased sõidukid) ning tekkida võivad liiklusohtlikud olukorrad. Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi. Nimetatu panustab omakorda kohaliku elu püsimajäämisele. Inimeste elukohtadele lähedal asuvad töökohad vähendavad igapäevaseid rändeid hoides kokku aega, raha ning loodusressursse. Mõju inimese varale on lähemalt käsitletud järgmises alapeatükis. Vanade farmikomplekside korrastamisega paraneb visuaalne vaade maaüksustele ning parandatakse keskkonnakaitsega arvestamist farmis. Järeldused: Mõju inimese tervisele on mõlema alternatiivi puhul neutraalne ning sotsiaalsele keskkonnale (heaolule) eeldatavalt nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul mõõdukalt negatiivne.

12.1.3 Mõju majanduskeskkonnale

Estonia OÜ tegevus teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piimaga. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi ettevõtte kogu tootmise jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Kuna Estonia OÜ erinevad loomafarmid ja nende tugiteenused on osaks ühtsest tootmistsüklist, on kavandatav tegevus vajalik ettevõtte kui terviku püsimisele ja arendamisele. Võttes arvesse, et Estonia OÜ näol on tegu piirkonna ühe suurima tööandjaga, tuleb nimetatud mõju lugeda arvestatavaks. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Ehitusperioodid annavad tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Kaudseks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni. Täiendavate (suur)farmide või muude sarnaseid saasteaineid välisõhu suunavate suurtööstuste rajamine lähipiirkonda ei oleks eeldatava koosmõju tõttu võimalik. Farmide tegevuse mõju avaldub ka infrastruktuurile. Taikses toimuks farmi teenindav transport mõlema alternatiivi puhul kuni farmini peamiselt mööda tugimaanteed, millele on ette nähtud kõrgem hooldustase. Metsakülas on vajalik kasutada kõrvalmaanteed, millel uut farmikompleksi teenindava transpordi mõju oleks eeldatavalt enam märgatav ning mis raskendab ka ettevõtte enda logistikat (sööda, jäätmete jm transporditeed). Samas oleks lühendatud teekond rajatavasse Oisu biogaasijaama. Metsaküla farmikompleksi (alternatiiv 2) piirkonnas on Raukla-Äiamaa-Oisu maantee pinnatud kruuskattega tee. Koormussageduse suurenemine ja intensiivsete raskevedude teostamine ajutise

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. koormuspiirangu ajal (varakevadine periood), võib Maanteeameti hinnangul kaasa tuua teekatte seisukorra halvenemise. Taikse asukohaga (alternatiiv 1) seotud Mõju hindamiseks piirkonna kinnisvara väärtusele objektiivne ja asjakohane metoodika puudub. Mõju hindamise teeb keeruliseks asjaolu, et maa väärtust mingis piirkonnas sõltub lisaks tootmisettevõtete mõjule, töökohtade pakkumisest, piirkonna üldisest heakorrast, elanikkonna tugiteenuste (teenindus- ja haridusasutused jms) olemasolust ning veelgi enam – kogu kinnisvaraturu seisust lisaks kohalikule ka riiklikul tasemel. Kui põllumajandustegevusest tulenev lõhnafoon võib mõjuda pigem negatiivse faktorina, siis töökohtade ja maksutulu pakkumine pigem positiivse faktorina. Järeldused: Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 mõju majandusele on pigem positiivne.

80/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

13 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

Käitiste tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende likvideerimine. Läbi viiakse järgmised tegevused: • Laudas olevad veised realiseeritakse (loomad müüakse). • Laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi reostuse tekke vältimise. • Laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest. • Silo- ja söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse). • Farmis kasutusel olev tehnika (nt lüpsiseadmed) müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades. • Ravimid ja muud kemikaalid (kütus) müüakse. • Veetorustik tühjendatakse. Puurkaevud konserveeritakse juhul, kui tegevuse lõpetamine on ajutine ja tulevikus on vajalik puurkaevu taas kasutada. Puurkaevud tamponeeritakse, kui puurkaevu soovitakse lõplikult sulgeda. • Käitiste territooriumitel sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise. • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumi suletus tagatakse kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Farmide sulgemisega kaovad veiste intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina. Järeldused: Farmide sulgemisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

14 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS

Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on: • heitmed välisõhku (lõhnahäiring) farmikompleksist; • mõju põhjaveele läbi veetarbimise; • võimaliku avariiolukorrad. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad. Leevendavad meetmed kehtivad nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 puhul ja mõlema asukoha käitises, kui ei ole märgitud teisiti. Leevendavaid meetmeid ei pruugita rakendada Nullalternatiivi puhul, mille sisuks on olemasoleva tootmise jätkamine senises mahus ja senises tehnoloogias (elementaarsete parendustegevustena viidaks tegevus kooskõlla keskkonnanõuetega). Arvestada tuleb asjaoluga, et käitis peab rakendama parimat võimalikku tehnikat ehk suurem osa leevendatavatest meetmetest rakendatakse PVT kaudu, mille nõuded on esitatud peatüki lõpus. Ehitustegevus Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on heitmed välisõhku (sh tolm), müra ja vibratsiooni teke, jäätmeteke ning avarii ja õnnetuste oht. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Kohustuslikud meetmed on: - Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Soovitatavad meetmed on: - Lühendada võimaluse korral mehhanismide tööaega. - Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida võimalusel väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. - Müra mõju on võimalik vähendada, töötades mürarikkamate seadmetega võimalusel ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. - Teatud ehituse etappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt. papp, plast, kile, vahtplast vms.) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Selleks tuleks ehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite katmine ja/või kontrollida allhankijate tegevust. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete ladestamisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Heitmed välisõhku ja hajumine Hoidlatest tekkiva välisõhu heite leevendavate meetmetega on arvestatud juba arenduse planeerimise ja KMH läbiviimise protsessis (varajastes konsultatsioonides). Selliseks meetmeks on mahutite kasutamine laguun-tüüpi hoidlate asemel. Lämmastikukaod välisõhku sõltuvad hoidla pindalast.

82/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Ammoniaagi maksimaalne emissioonifaktor kaetud laguun-tüüpi hoidlast on 30%, kaetud mahutist 20% 57 . Samuti on pööratud tähelepanu hoidlate paigutamisele (alternatiiv 1 puhul), et vähendada kõrgeid saasteainete kontsentratsioone tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Nimetatud meetme efektiivsus on esitatud aruande lisas hajumiskaartidel (lisa 3). Kohustuslikud meetmed on: – Hoidla katmine ujuvkattega. – Hoidlate paigutamine vastavalt KMH aruandes parema hajumistulemuse andnud paigutusele. – Kõrghaljastuse rajamine farmi ning Taikse küla vahelisele alale. Haljastus rajada erinevatest puuliikidest (lepp, mänd, kuusk). Soovitatavad meetmed on: – Hoiustada hoidlates võimalikult väiksed sõnniku/digestaadi koguseid. – Viia miinimumini sõnniku/digestaadi segamise vajadus. – Loomapidamishoonetest lenduva ammoniaagi ohjamisel on täiendavaks meetmeks võimalusel allapanu kasutamine. Allapanukoguse suurenedes ammoniaagi lendumine väheneb 58 . – Tasakaalustatud ratsiooniga söötmine. – Võimalusel viia tee, mis kulgeb Türi-Arkma-Viljandi mnt-lt nn Rajametsa ristini tolmuvabaks teeks. Sõnniku vedu ja laotamine Kohustuslikud meetmed on: - Vedel- ja tahesõnniku laotamisel järgida kõiki sõnniku laotamist reguleerivaid õigusakte ning head põllumajandustava. - Sõnnikuvedu peab toimuma kinnistes ning töökorras masinatega, vältides sõnniku kandumist teele veoki rataste küljest. Soovitatavad meetmed on: - Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule. 59 - Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning kogustes sõnniku laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust. - Sõnnikuvedu teostada võimalikult lühikese ajavahemiku vältel ning võimalusel tööpäevadel. - Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks võimalusel vältida ebasoodsaid tuulesuundi elanike suhtes. - Võimalusel vältida sõnniku vedu läbi Taikse küla keskuse. - Arvestada sõnniku laotamisel Keskkonnaameti juhendmaterjalides esitatud soovituslike kujadega. Mõju põhjaveele Veetarbimise mõju leevendamiseks ei ole võimalik otseseid efektiivseid meetmeid (lisaks PVT rakendamisele) määrata. Peamine veekulu farmis tuleneb loomade jootmisest ning loomade heaolust lähtuvalt ei ole võimalik joogivee hulka oluliselt piirata.

57 Keskkonnaministri 05.12.2008 määrusest nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” 58 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. 59 Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine, Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2004, Tallinn

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Negatiivse mõju ilmnemise tõenäosus veekeskkonnale sõnniku ja silo hoiustamiselt on läbi keskkonnanõuetele vastavate hoidlate rajamise tavaolukorras minimeeritud. Samas on tulenevalt paiknemisest nõrgalt kaitstud kuni kaitsmata põhjaveega aladel avariiolukordades riskid veekeskkonnale suhteliselt kõrged. Keskkonnakahju vältimiseks võimalikes avariiolukordades on kohustuslik: – Sõnnikuhoidla kontrollkaevude ja sõnnikuhoidla seisundi regulaarne kontroll minimaalselt 1 x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraate, ammooniumi ja mikrobioloogiat. – Tegutsemisplaani koostamine võimalike lekete puhuks sõnniku- või silohoidlatest ning valmisolek tegevusplaani koheseks rakendamiseks. Tegutsemisplaanis peavad kirjas olema tegevused, millega tõkestatakse reostuse levimist (nt hoidla kohene tühjendamine, absorbeerivate ainete kasutamine). Tegutsemisplaan peab olema nähtavas kohas ning käitise personal peab olema instrueeritud. Müra Kuna farmi tegevus ei mõjuta oluliselt piirkonna mürataset, siis kohustuslike meetmete rakendamine pole vajalik. Müra puhul on siiski tegemist häiringuga ning seetõttu on soovitatav järgmiste meetmete kasutusele võtmine: – Võimalusel vältida transpordi liikumist läbi Taikse küla keskuse. – Vähendada masinate ja mehhanismide tööaega käitise territooriumil. – Rajada pinnasvall farmi ning lähimate elamute vahele. Parim võimalik tehnika Estonia OÜ farmikompleksid kuuluvad keskkonnakompleksloa kohusluse alla, mis tähendab, et tegevus peab toimuma vastavuses parimale võimalikule tehnikale (PVT). Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Alljärgnevas tabelis (Tabel 22) on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud Estonia OÜ poolt kavandatavat kasutusele võetava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldus põhineb Eesti Maaülikooli poolt koostatud juhendmaterjalile „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses”. Tabel 22. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga Parim võimalik tehnika (PVT) Taikse farmi kavandatav a tegevuse vastavus PVT-le Hea põllumajandustava (PVT ptk. 8.1, 7 .1) Üldise keskkonnaalase tul emuslikkuse tagamiseks on PVT teha alljärgnevat: - Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõppe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine. - Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus. Farmis järgitakse head põllumajandustava ning - Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu rakendatakse kirjeldatud meetmeid. Kavandatav saaste teke). tegevus vastab PVT nõuetele - Rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku. - Tegevuste süsteemne planeerimine, näit. sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne. - Väetiste, sh. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine. Veiste söötmine ja jootmine (PVT ptk. 8.2.)

84/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Parim võimalik tehnika (PVT) Taikse farmi kavandatav a tegevuse vastavus PVT-le Sõltumata söötmis viisist on PVT: - Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt Farmis kasutatakse loomade grupeerimist ning analüüsitud söötasid. söödaratsioon koostatakse vastavalt loomarühma - Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) söötmisnormidele. füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT Täisratsioonilise segasööda söötmisel on PVT (ptk. 8.2.): nõuetele. - Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel - Söötade segamise ühtlikkus. Loomade j ootmisel on sõltumata jootmisviisist PVT: - Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav. Farmis kavandatav jootmistehnoloogia vastab - Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad). toodud kirjeldusele ning PVT nõuetele. - Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda ja allapanujääkidega on minimaalne. Lüpsmine ja lüpsiseadmed (PVT ptk. 8.3) Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT: - Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet). Farmis kasutatakse karuselllüpsiplatsi. - Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta Kasutatav tehnoloogia vastab PVT nõuetele. (piima kvaliteet). - Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine). Sõnniku eemaldamine laudast (PVT ptk. 8.4) Vabapidamisega lautadest sõnniku eema ldami sel on PVT o pt imaalse pikkusega puhkelatrid; skreepersseadmed söötmis-puhkealal; valg- Farmis toimub vabapidamislautadest sõnniku või uhtkanalite süsteem eemaldamine skreeperseadmetega. Olemasolevatest lõaspidamisega lautadest sõnniku eemaldamisel on Lautadest sõnniku eemaldamise tehnika vastab tingimisi PVT sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega. PVT nõuetele. Heitkogused õhku (PVT ptk. 8.5) Vabapidamisega lautades vähendab saaste ainete heidet atmosfääri: - Optimaalse suurusega puhkelatrid. - Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Farmi lautades rakendatakse välisõhku - Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse. suunatavate heitkoguste vähendamise meetmeid - Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate vastavalt PVT nõuetele. materjalide kasutamine. Energia (PVT ptk. 8.6) PVT energiatarbimisel veisekasvatuses on: - Loomuliku ventilatsiooni süsteem. Soojustatud lautades sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne Farmi lautades kasutatakse loomulikku ventilatsioonirežiim). ventilatsiooni ja kombineeritakse luminofoorlampe - Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe. loomuliku valgustusega. Loomade lüpsmine - Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku toimub karuselllüpsiplatsil. valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva

valgustusega. - Lüpsiplatsi kasutamine. - Vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid. Sõnniku ladustamine (PVT ptk. 8.7): Eestis kehtib veeseaduse §26 2 alusel nõue, et sõnnikuhoidla p eab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku. Vedelsõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT: - Põhja ja seinte lekkekindlus. Farmi kavandatavad vedelsõnnikuhoidlad - Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja rajatakse vastavuses PVT nõuetele nii mahu kui keemiliste mõjurite suhtes. ka konstruktsiooni poolest. Sõnniku hoiustamine - Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd, Taikse farmis vastab PVT nõuetele. Hoidlas oleva soovitatavalt kord aastas. vedelsõnniku pind on kaetud ujuvkattega. PVT vedelsõnnikuhoidla katmisel on plastikkate või ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

15 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE

Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on: • maa – nii käitise asukoht kui haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena; • põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena; • sööt – teravili, silo; • kütuse ja energiatootmise toore.

Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel: • edendatakse taastuva ressursi kasutamist (söödad, söödalisandid); • edendatakse kohalikku tööhõivet; • suurendatakse kodumaise toidutoorme baasi.

86/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS

16.1 Metoodika

Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse. Kriteeriumid on jaotatud kolme mõjuvaldkonda: • mõju elusloodusele, - mõju taimedele - mõju loomadele - mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele - mõju looduskaitsealadele • mõju sotsiaalsele keskkonnale - mõju inimeste tervisele - mõju inimeste heaolule - mõju kultuuripärandile • mõju majanduskeskkonnale. - mõju makromajandusele - mõju kohalikule majandusele - mõju tööhõivele

Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele, sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid valdkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud, lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust. Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust arvestades, võib olla mõju eelpool nimetatud neljale mõjuvaldkonnale. Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et kummalegi alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära kolme valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel on antud mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda. Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Tabel 23. Mõju iseloomu hindamise skaala Punktid Selgitus 4 Väga tugev positi ivne mõju 3 Tugev positiivne mõju 2 Mõõdukas positiivne mõju 1 Nõrk positiivne mõju 0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub -1 Nõrk negatiivne mõju -2 Mõõdukas negatiivne mõju -3 Tugev negatiivne mõju -4 Välistav

Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt.

16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust

Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 24. ). Mõju suuruste väärtused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele. Veisefarmi tegevuse mõju hindamisel on arvestatud nii ehitustegevusega kui farmi käitamisega kaasnevaid mõjusid. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on välja toodud ning selle mõju hinnatud eraldi. Võrdlustabel iseloomustab reeglina mõju, mis levib otseselt läbi looduskeskkonna. Kaudsete mõjude all ning majanduskeskkonna mõjude all on võetud arvesse ka teisi võimalikke mõjusid.

Tabel 24. Alternatiivide võrdlus. Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Mõju Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang hinnang hinnang kaal suurus suurus suurus kokku kokku kokku 1. Mõju elusloodusele 3 -0,4 -0,7 -1,1 1.1. Mõju maastiku muutusest 0,4 0 0 0 0 -1 -0,4 1.2. Mõju pinnase muutusest 0,5 0 0 0 0 o 0 1.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,4 0 0 0 0 0 0 1.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,4 0 0 0 0 0 0 1.5. Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 0 0 1.6. Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 0 0

88/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Mõju Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang hinnang hinnang kaal suurus suurus suurus kokku kokku kokku 1.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,2 0 0 0 0 0 0 1.8. Mõju mürataseme muutusest 0,3 0 0 -1 -0,3 -1 -0,3 1.9. Mõju hädaolukordadest 0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 1.10. Kaudsed mõjud 0,2 0 0 0 0 0 0 2. Mõju inimese tervisele ja heaolule 4,5 -2,2 -3,9 -4 2.1. Mõju maastiku muutusest 0,1 -1 -0,1 0 0 -1 -0,1 2.2. Mõju pinnase muutus est 0,2 0 0 0 0 0 0 2.2. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,2 0 0 0 0 0 0 2.3. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,2 0 0 0 0 0 0 2.4. Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,9 0 0 0 0 0 0 2.5. Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,8 0 0 -1 -0,8 -1 -0,8 2.6. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 1 -1 -1 -2 -2 -2 -2 2.7. Mõju mürataseme muutusest 0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 2.8. Mõju hädaolukordadest 0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 2.9. Kaudsed mõjud 0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 3. Mõju majanduskeskkonnale 2,5 -0,6 -0,4 -0,4 3.7.Mõju maastiku muutusest 0,1 0 0 0 0 0 0 3.6. Mõju pinnase muutusest 0,1 0 0 0 0 0 0 3.5.Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 0 0 3.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 0 0 3.5. Mõju põhjavee kvalit eedi muutusest 0,2 0 0 0 0 0 0 3.6. Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,3 0 0 -1 -0,3 -1 -0,3 3.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,3 0 0 -1 -0,3 -1 -0,3 3.8. Mõju mürataseme muutusest 0,1 0 0 -1 -0,1 -1 -0,1

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Mõju Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju Mõju hinnang hinnang hinnang kaal suurus suurus suurus kokku kokku kokku 3.9. Mõju maa väärtuse muutusest 0,3 0 0 0 0 0 0 3.10. Mõju tööhõivest 0,3 0 0 1 0,3 1 0,3 3.11. Mõju piirkonna arengust 0,3 -1 -0,3 1 0,3 1 0,3 3.12. Mõju hädaolukordadest 0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 3.13. Kaudsed mõjud 0,1 -1 -0,1 -1 -0,1 -1 -0,1 Kokku 10 -3,2 -5 -5,5

Alternatiivide võrdlusest ja paremusjärjestusest selgub, et väikseima mõjuga on nullalternatiiv. Selline tulemus on ootuspärane, sest tegevuse jätkamisel suuremates mahtudes suurenevad ka mõjud. Antud juhul tarbitakse kavandatava tegevuse puhul loodusvarasid ning väliskeskkonda heidetakse saasteaineid suuremas koguses, kui nullalternatiivi puhul. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust. Kavandatava tegevuse hindamisel on arvestatud ka võimalikke mõjusid ehituse etapist. Kavandatava tegevuse peamised mõjuvaldkonnad tavatingimustel on suurem heide välisõhku ja põhjavee tarbimine. Põhjavee tarbimine ning mõju põhjavee tasemele on negatiivne. Samas eeldab keskkonnamõju hindamise ekspert, et põhjavett ei võeta koguses, mis võiks omada olulist negatiivset mõju elusloodusele, inimese tervisele või sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale. Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist. Põllumajandusega kaasneb paratamatult lõhna eraldumine. Seda võib pidada sotsiaalseks mõjuks. Lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt. Välisõhu saaste osas modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumi piiri ei ületata ühegi alternatiivi puhul. Seetõttu tegevust välistavat mõju inimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale eeldatavasti ei avaldu, kuna piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks. Erinevate keskkonnaelementide kokkuvõttes on kavandatava tegevuse alternatiividest eelistatum alternatiiv 1. Alternatiiv 1 puhul jääb lähim tiheasustusala planeeritavale kompleksile lähemale kui Alternatiiv 2 puhul. Samas tekib Alternatiiv 2 puhul tugevam koosmõju teiste piirkonda jäävate farmidega, mis tõstab välisõhu saastetaseme kontsentratsioone. Seega on mõju inimese tervisele ja heaolule mõlema alternatiivi puhul suhteliselt võrreldav. Alternatiiv 2 puhul võib aga eeldada suuremat mõju elusloodusele tulenevalt paiknemisest rohekoridoris. Majanduskeskkonnale mõjuks eeldatavalt negatiivseimalt Alternatiiv 0. Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata ühegi alternatiivi puhul tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Planeeritava arendustegevuse asukohaalternatiividest on erinevate keskkonnaaspektide kokkuvõttes eelistatum Alternatiiv 1.

90/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

17 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS

Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Alljärgnevalt kirjeldatud seiret ning kontrolli teostab arendaja, kes tasub ka selleks tehtavad kulutused. Selleks, et määrata enne uue farmi tegutsema hakkamist põhjavee kvaliteedi seisund teostada Taikses veeproovide võtmine neljast farmile lähimast kaevust. Vastavad kaevud tuleb täpsustada Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ning arendaja koostöös, kuna otsustajatele (Türi Vallavalitsus, Keskkonnaamet) teadaolev taustainformatsiooni hulk (s.h keskkonnaregistrisse kandmata kaevude ja varasemate kaebuste osas) on eeldatavalt suurem kui KMH eksperdil. Proovide tulemused esitada Keskkonnaametile 30. päeva jooksul nende saamisest. Jätkata proovide võtmist 3 korda aastas (aprillis/mais, juulis ning oktoobris) samadest puurkaevudest ka peale farmi tööle hakkamist.

Proovidest analüüsida NH 4, NO 3 ning mikrobioloogiat. Kõik tulemused esitada Keskkonnaametile 30. päeva jooksul protokollide saamisest. Kui viie aasta möödudes peale farmi tööle hakkamist ei ole kaevudes toimunud märgatavaid negatiivseid muutusi, on otstarbekas seirepunktide arvu vähendamine. Teostada lõhna ning ammoniaagi mõõtmised akrediteeritud labori poolt nii farmist kui ka sõnniku/digestaadi hoidlatest vastavalt asjakohastele standarditele. Mõõtmiste pikkus peab olema vähemalt üks tund igast mõõtmispunktist. Mõõtmistulemuste alusel teostada uued hajumisarvutused. Mõõtmised viia läbi soovitavalt kuue kuu jooksul peale farmi tööle hakkamist. Kompleksi kogumõju hindamiseks teostada mõõtmine võimalusel kevadperioodil, mil hoidlatesse on kogunenud talveperioodi sõnnik/digestaat. Täpsemalt määrata seire läbi viimise ajad väljastavas keskkonnakompleksloas. Mõõtmistulemused koos hajumisarvustusega edastada Keskkonnaametile 30. päeva jooksul nende arendajani jõudmisest. Sõnnikuhoidla kontrollkaevude ja sõnnikuhoidla seisundi regulaarne kontroll minimaalselt 1 x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide, ammooniumi ja mikrobioloogiat. Kontrollkaevude kontrolli kohta pidada ning täita päevik, milles sildub vähemalt kontrolli teostamise kuupäev, kontrolli teostaja, sõnniku/digestaadi orienteeruv kogus hoidlas, viimaste päevade valitsevad ilmastikutingimused (kuiv, sademeterikas, temperatuur) ning kontrollkaevu seisukord sh võimaliku reostuse olemasolu. Päevik esitada nõudmisel Keskkonnainspektsioonile või Keskkonnaametile nende iga-aastase külastuste käigus. Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle: - Seadmete (eriti ventilatsiooniseadmete, jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll; - Sõnnikuhoidlate kontroll lekete avastamiseks; - Pisteline jäätmekäitlejate nõuetekohasuse kontrollimine; - Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll; - Hea majapidamistava rakendamise kontroll.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA

OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu oli avalikul väljapanekul 24.10-10.11.2011. Nimetatud perioodil oli programmiga võimalik tutvuda nii Türi Vallavalitsuses, Türi valla veebilehel kui ELLE OÜ kontoris. Kirjalikke ettepanekuid programmi eelnõu kohta ning Türi Vallavalitsusele esitatud seisukohti kavandatava arenduse kohta (s.h. ka enne KMH programmi eelnõu väljapanekut) saabus 8. Kõikidele eelnimetatud kirjadele saadeti KMH läbiviija poolsed vastused ning nii saabunud kirjad kui nende vastused lisati Keskkonnaametile heakskiitmiseks esitatud programmile. KMH programmi eelnõu avalik arutelu toimus 10. november 2011 Taikse kultuurimajas Türi vallas. Arutelul osales registreerimislehe alusel 98 inimest. Koosolekul tõstatatud küsimused ja ettepanekud ning nende vastused protokolliti. Asjakohaste kirjalike ja suuliste ettepanekutega arvestati käesoleva aruande koostamisel. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu oli avalikul väljapanekul 3.04-18.04.2012. Aruande eelnõuga oli võimalik tutvuda Türi Vallavalitsuses ning elektrooniliselt oli aruande eelnõu koos lisadega kättesaadav Türi valla veebilehel. Aruande väljapanekust teavitati Ametlikes Teadaannetes (02.04.2012), Türi valla veebilehel (02.04.2012) ning Türi Rahvalehes nr 3 (796) (30.03.2012). Lisaks teavitas Türi Vallavalitsus kirja teel aruande avalikust väljapanekust ja kavandatava tegevuse piirinaabreid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja asjakohaseid asutusi arutelust (03.04.2012; kiri nr 9- 4.5/3103). Väljavõtted avalikest teadetest aruande väljapaneku ja arutelu toimumise kohta on esitatud aruande lisas 5. KMH aruande eelnõu avalik arutelu toimus 18. aprillil 2012 Taikse kultuurimajas Türi vallas. Arutelul osales registreerimislehe alusel 48 inimest. Koosolekul tõstatatud küsimused ja ettepanekud ning nende vastused protokolliti ning protokoll on lisatud aruande eelnõule (lisa 8). Kirjalikud ettepanekud ja vastuväited KMH aruande eelnõule esitasid kohalik elanik Indrek Ammer ning Taikse elanikud ühiskirjana (27 allakirjutanut). Kirjadele koostati KMH läbiviija ja arendaja poolsed vastused. Kirjad ning nende vastused on esitatud KMH aruande lisas 9. Keskkonnamõju hindamise aruanne esitati Keskkonnaametile heaks kiitmiseks 20.06.2012 ning täiendatuna 10.09.2012. Keskkonnaamet esitas vastuskirja 12.10.2012, milles tõi välja KMH aruande täiendava parandamise vajaduse ning uue avaliku väljapaneku korraldamise vajaduse. Keskkonnaametile esitas seisukohad Indrek Ammer. Mõlemate seisukohtadega tutvumise järgselt muudeti aruande eelnõud ning toimus teistkordne KMH aruande avalik väljapanek ja koosolek. KMH aruande avalikustamine toimus perioodil 5.-12. detsember 2012 ning avalik arutelu 20.12.2012 Taikse kultuurimajas. Koosoleku protokoll on lisatud aruande eelnõule (Lisa 8). Kirjalikud seisukohad esitas peale avalikku väljapanekut Indrek Ammer. Täiendavad kirjad ning nende vastused on esitatud aruande lisas 7.

92/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

19 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED

Veisefarmi ekspluateerimine mõjutab peamiselt sotsiaalset keskkonda. Iga hindamine on seda subjektiivsem, mida väiksem on kvantitatiivsete ning suurem kvalitatiivsete andmete osakaal. Sotsiaalsele keskkonnale avalduva mõju hindamine põhineb eelkõige kvalitatiivsetel andmetel. Inimeste väärtushinnangud on äärmiselt erinevad ning nende ekstrapoleerimine ei pruugi anda adekvaatset pilti. Samuti on lõhna mõju erinev ning sõltub inimese haistmismeelest, harjumusest jne. Keskkonnamõju hindamine on algatatud ja läbi viidud võimalikult varajases planeerimise etapis, et selgitada välja kavandatava arenduse võimalikkus ja eelistatum asukoht keskkonnaaspektidest lähtuvalt. Planeerimise varajasest etapist tulenevalt ei olnud aga mõju hindamise läbiviimise ajaks hinnatava tegevuse jaoks koostatud ei täpseid territooriumite planeeringuid ega rajatiste projekte. Nimetatud põhjusel ei ole olnud võimalik anda detailseid vastuseid mõningatele osapoolte poolt esitatud küsimustele. Juhul, kui kavandatav tegevus viiakse ellu, peavad taolised detailid saama täpsustatud lubade taotlemise (s.h nii keskkonnakompleksluba kui ehitusluba) ja kooskõlastamise protsessis. Teatavaks raskuseks oli ka asjaolu, et Eestis puudub kinnitatud metoodika digestaadi käitlusest tulenevate saasteainete heitkoguste määramiseks (nt heitkogused välisõhku digestaadi hoiustamisest). Seetõttu on tulenevalt tegevuse iseloomust välisõhu saastetaseme määramisel võetud aluseks sõnniku käitlemise ja ladustamise määramismeetodid.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

20 KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise objekt on OÜ Estonia poolt Türi vallas Taikse külas Vana-Piibu katastriüksusel ja Noor-Piibu katastriüksusel planeeritav olemasoleva veisefarmi rekonstrueerimine ja uue veisefarmi rajamine ning nende käitamine. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõuetele vastavuse ja loomade heaolu parandamine, tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Keskkonnamõju hinnati kolmele arengualternatiivile. Võrreldes KMH programmis toodud alternatiividega on keskkonnamõju hindamise ja tegevuse planeerimise käigus toimunud tegevuse mahtude vähendamine ja hajutamine, arvestades seejuures keskkonnatingimustest tulenevaid piiranguid. Alternatiiv 1 on KMH käsitluses arendaja soov rajada Taikse külla lüpsilehmade ja noorloomade farmikompleks. Selleks planeeritakse ehitada uus kahest vabapidamislaudast ja nende vahehoonest koosnev farmiosa 1000 lüpsilehmale ning rekonstrueerida ja laiendada olemasolevaid noorloomalautasid 200 kinnislehma ning 200 noorlooma mahutamiseks. Lisaks on vajalik rajada kaasaegsed sõnnikuhoidlad ja keskkonnanõuetele vastav silohoidla. Metsaküla farmis jätkuks nimetatud alternatiivi rakendumisel noorloomade pidamine. Tulenevalt planeeritavast ettevõtte veisekarja struktuurist ja farmide vahel jaotumisest, oleks kavandatava tegevuse puhul perspektiivne loomade arv Metsaküla farmis 900 noorlooma. Selleks planeeritakse olemasolevad laudahooned kaasajastada ning minna üle loomade vabapidamisele. Alternatiiv 2 ehk võimaliku asukohaalternatiivina käsitletakse planeeritud tegevuse läbiviimist ehk lüpsilautade kompleksi rajamist Äiamaa külas, olemasoleva Metsaküla noorloomafarmi laiendusena. Planeeritava tegevuse mahud ja iseloom on samad, mis Alternatiiv 1 puhul: planeeritakse rajada uued vabapidamislaudad ja laiendada olemasolevaid noorloomalautasid. Lisaks on vajalik rajada kaasaegsed sõnnikuhoidlad ja silohoidla. Alternatiiv 1 puhul jätkuks Metsaküla farmis noorloomade pidamine, Alternatiiv 2 puhul jätkuks noorloomade pidamine Taikse farmis. Seejuures planeeritakse olemasolevad laudahooned kaasajastada ning minna üle loomade vabapidamisele. Alternatiiv 0 on olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning nii Taikse farm kui Metsaküla farm jätkavad eeldatavalt kas olemasolevas mahus ja kasutusel oleval tehnoloogilisel baasil või toimub rajatiste rekonstrueerimine ja ümberkorraldus vastavalt n.ö. jooksvatele vajadustele ja võimalustele. Farmi ümberehitusega (ehitustegevusega) kaasnevate peamiste tagajärgedena saab välja tuua ehitustegevusega kaasneva võimaliku müra, tolmu ja teised heitmed välisõhku, ajutise transpordikoormuse tõusu, tekkivad jäätmed, pinnase teisaldamise ning maastikupildi muutuse. Farmi käitamisega ehk loomade pidamisega kaasnevad olulisemad tagajärjed on heide välisõhku (s.h. lõhn), sõnnikuteke, veekasutus, reoveeteke, jäätmeteke, mürateke. Eeltoodust tulenevalt on peamised kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivse keskkonnamõju valdkonnad: • ehitustegevusega kaasnev ajutine häiring farmi laiendamise ja rekonstrueerimise ajal; • heitmed välisõhku (lõhnahäiring) farmikompleksist; • mõju põhjaveele läbi veetarbimise. Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist. Välisõhu saaste osas modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumi piiri ei ületata ühegi alternatiivi puhul. Seetõttu tegevust välistavat mõju inimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale ei avaldu, kuna piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks. Seejuures tuleb siiski märkida, et lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt.

94/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

Alternatiiv 1 (Taikse asukoht) puhul jääb lähim tiheasustusala planeeritavale kompleksile lähemale kui Alternatiiv 2 (Metsaküla/Äiamaa asukoht) puhul. Samas tekib Alternatiiv 2 puhul tugevam koosmõju teiste piirkonda jäävate farmidega, mis tõstab välisõhu saastetaseme kontsentratsioone. Seega on mõju inimese tervisele ja heaolule mõlema alternatiivi puhul suhteliselt võrreldav. Alternatiiv 2 puhul võib eeldada suuremat mõju elusloodusele tulenevalt paiknemisest rohekoridoris. Majanduskeskkonnale mõjuks eeldatavalt negatiivseimalt Alternatiiv 0. Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata ühegi alternatiivi puhul tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Erinevate keskkonnaelementide kokkuvõttes on kavandatava tegevuse alternatiividest eelistatum alternatiiv 1.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

21 KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ http://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=865&active_tab_id=JV Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Maanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/ Riiklik Teeregister, https://teeregister.riik.ee Juhendmaterjalid: Animal Feeding Operations. Technical Workgroup Report on: Air Emissions Characterization, Dispersion Modeling, and Best Management Practices. The Iowa Department of Natural Resources. Animal Feeding Operations Technical Workgroup. 12/15/04 A process-based approach for ammonia emission measurements at a free-stall dairy. Texas A&M University. 2004. http://caaqes.tamu.edu/Publications/AM2004ASAE.pdf Generic Environmental Impact Statement on Animal Agriculture: A Summary of the Literature Related to Air Quality and Odor (H). University of Minnesotal. http://www.eqb.state.mn.us/geis/LS_AirQuality.pdf Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems. University of Guelph. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Luts, V., 2006. Sõnnikuhoidlate ehitamine. Luts, V., Põllumajandusministeerium, 2001. Veisekasvatushoonete käsiraamat. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EPMÜ, 2005. Sustainable Animal Production, http://agriculture.de/acms1/conf6/ws4.htm Muu: AS Teede Tehnokeskus, 2011. 2010. aasta liiklusloenduse tulemused. AS Maves, 2011. Järvamaa Türi valla Allikumõisa farmi kompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne AS Maves, 2006-2007. Türi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007- 2019. Eesti geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Keskkonnaministeerium, 2010. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118) Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonna veemajanduskava. Uuendatud märtsis 2008

96/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

OÜ Vetepere, 2008. Oisu Biogaas OÜ poolt Türi valda Väljaotsa külla Mõisavalla maaüksusele sea- ja veiselägast metaankääritamise teel biogaasi ning sellest elektri- ja soojusenergia tootmisjaama ning tootmisprotsessist tulenevalt Tänassilma külla Sikevälja maaüksusele sõnnikulaguuni (vahemahuti) ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu. Projekteerimise Instituut „EKE Projekt“, 1979. Paide raj. kolhoos „Estonia“ Äiamaa veisefarm. Ehitusgeoloogiline aruanne. Türi valla arengukava 2011-2018 Türi valla veebileht, http://www.tyri.ee

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 97/98 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine.

22 LISAD

Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted Lisa 2. Kasutatud metoodikad: 2.1 Veiste elutegevusest lähtuvate heitkoguste arvutamise metoodika 2.2 Müra modelleerimise metoodika Lisa 3. Hajumiskaardid ja liiklussageduse skeemid: 3.1 Välisõhu saasteainete hajumiskaardid 3.2. Müra hajumiskaardid 3.3. Olemasoleva ja prognoositava liiklussageduse skeemid Lisa 4. OÜ Estonia ja Oisu Biogaas OÜ vaheline leping sõnniku üleandmiseks Lisa 5. Välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamine Lisa 6. Oisu biogaasijaama sisendid ja väljundid Lisa 7. Farmikomplekside võimalikud laotuspinnad ja laotusperioodi veoteed Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalike arutelude protokollid ja arutelul osalenute nimekirjad Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja nende vastused Lisa 10. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalikest väljapanekutest teavitamine

98/98 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ