Koduvallal on Sünnipäev Jaanuari Seisuga 6035 Elanikku
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
NR. 163 JAANUAR 2011 Jõelähtme vallas elab 1. Koduvallal on sünnipäev jaanuari seisuga 6035 elanikku. Aastalõpu kam- Merike Metstak palju lihtsam võrrelda – pen- paania "Jätame maksud sionär saab kuni neli korda ja endale" peaauhinna (go- Meie rahvakalendris tä- töötegijad samuti mitu korda vähem eurosid kui sama staa- lfi kursus kahele) võitis histab taliharjapäev talve tusega kodanikud vanades Eu- Germo Garry Heinmets keskpaika. roopa Liidu liikmesriikides. Iru külast. Taliharjaööl murtakse tal- Aastavahetuse paiku muu- ve selgroog pooleks, ütles va- tis lumesadu rahavedajate tal- narahvas. Karu keerab külge gutöö enneolematult raskeks. ning hakkab teist käppa ime- Detsembritormide järel said ma. Loomatoitu peab veel vastavad ametimehed endale pool alles olema ... Aga aeg lii- peegli ees ausalt silma vaada- gub juba kevadesse ja päev on tes tunnistada – nii lumeroh- jõulust saati läinud kukesam- keks talveks ei ole meil sobi- mu võrra pikemaks. Taliharja- vat teehooldetehnikat. Lume- päeva uskumustes olevat täh- lükkamisel läksid käiku ja olid tis koht päikesel. Sarnaselt abiks nii teedeehituse kui ka mitme teise maarahvapühaga kõikvõimalikud laadimise ja Lumetöödest nii ja on taliharjalgi hea enne siis, Valla taasloomist meenu- sandri vallaks. 25. veebruari ba, segab ajujää ning laevadel muud masinad. Talihoolde- kui päike end kas või hetkeks tades kirjutab Taimi Saarma, Olevik kirjutab Tartumaa val- tuleb reidil oodata. tööde tegijate kiitmisega ei to- teisiti näitab. Kui mees jõuab päike- et 1989. aasta juba vabamatel dade ühendamisest. Jõeläht- Kui aastal 1991 valmistuti hiks küll kitsi olla. sepaistel hobuse selga hüpata, valimistel oli vallas tervelt 11 me vald sündis samuti väike- krooni taastulekuks, siis täna- Tänases Jõelähtme vallas tuleb päikseline ja viljakas su- valimisringkonda. Saadikud valdade ühendamise järel. Mi- seks on kroonid ajalugu. Pisut pole probleemidest puudus. Lemmikloomade vi. Kui terve päev on pilves, on seati üles rahvakoosoleku- dagi pole uut siin päikese all – nukker tunne mitte makseva- Mõlemal pool Narva maan- register on suvigi jahe ja pilvine. tel või kogutud allkirjadega ja valdade ühinemise teema on hendi, vaid meie oma Krist- teed laiuvad paepinnasel kas- Taliharja on nimetatud ka kindlasti pidi olema valimis- tuline tänaseni. jan Raua, Karl Ernst von Bae- vavad loopealsed Piritast kuni asutatud meeste pühaks, sest päike ringkonnas üles seatud roh- Sirvisin ka enam kui sa- ri, Paul Kerese, Jakob Hurda, Jägalani välja. Paekivi on rah- toob siis meestele tervist ja sel- kem inimesi, kui ringkonnas janditaguseid volikogu koos- Anton Hansen Tammsaare, vuskivi, mis tähendab hoopis get meelt. saadikukohti ette oli nähtud. olekute protokolle veendu- Rudolf Tobiase, Lydia Koidu- enamat kui killustik või be- Arvata võib, et ka 120 aas- Tänasel päeval on nii mõnda- maks, et peamised küsimu- la, Carl Robert Jakobsoni pä- toonisegu. Kes otsustab, mil- tat tagasi hakkas taliharjapäe- gi otsust ehk raske mõista, aga sed on püsinud vallavoliko- rast. Kuid milleks nutta – ega line paik väärib kaitsmist ja val lumi sulama, kui Jõeläht- taasiseseisvumise-eelses Ees- gu töös 120 aastat muutuma- krooniga lähe siis prügikas- säilitamist järeltulevatele põl- me vallavolikogu taliharjal tis olid arusaamad ja majan- tuna: maksud, uute liikme- ti Koidulad, Hurdad, Tamm- vedele? Kaevandamisloa väl- 1891 oma esimest istungit pi- duslik olukord hoopis teised te kogukonda vastuvõtmine, saared. Kroonidel kujutatud jaandmise üle Ruu külas paik- das. Seda suurt juubelit tähis- kui praegu. eelarve, koolide töö korral- Tartu ülikool, Narva jõgi koos neva Jägala maardla rajami- tatakse nüüd volikogu piduli- Vaatasin läbi paljud 1891. damine, kõrtsid, viinamüük, Narva ja Jaanilinna linnusega, seks käib tuline kohtuvaidlus. ku istungiga 27. jaanuaril Loo aasta jaanuari-veebruari aja- laadad, ettevõtlus, sotsiaal- Tamme-Lauri tamm Urvastes, Loo–Liivamäe piirkonna kae- Loo noortekesku- kooli saalis. Kui 1891. aastal pi- lehed. Kolmes lehes kirju- elu jne. Veel sai lehtedest lu- Vargamäe talu, Estonia teater, vandamisloa menetluste osas did koosoleku protokoll ja do- tatakse, et Jõelähtmest pä- geda, et 31. jaanuaril 1891 oli Põhja-Eesti paekallas ja suit- on toimunud hoopis teistsu- ses saab teha oma kumendid olema kirja pandud rit voorimees Jaan Jõgi poos suur tuisk, Harjumaal Neha- supääsuke ei kao kuhugi. gused arengud. Jah, sajandi bändi vene keeles ja võisid lisaks ol- end üles, aga muud Jõeläht- tus hukkus üks mees tuisus Suures ühtses majandus- eest olid vallal ilmselt teistsu- la ka eesti keeles, siis nüüd toi- me uudist ei leidnud. 6. veeb- (Valgus, 13. veebruar 1891). ruumis poleks väikese Eesti gused mured, aga tänapäeval mub istung digitaalselt prog- ruari Valgus kirjutab, et Har- Mitmel korral kirjutatakse, et raha võib-olla suutnudki kes- oleme ikkagi optimistid – val- Infot lasteaiast Pää- rammis VOLIS ja on jälgitav jumaal Kose kandis ühenda- laevad ei pääse Tallinna sada- ta. Ja veel – nüüd on kadunud la elu areneb ja küll saame ka üle maailma. takse kuus valda uueks Alek- masse – kuigi laht on jääst va- “suure raha” illusioon ning on raskustest ühiselt üle. supesa Volikogu otsused ja vallavalitsuse Violeta Osula laulis end Eesti rahva südamesse teated Merike Metstak tane Violeta äärmiselt sihikin- lõppkontserdi päev kujunes leta hakkas seepärast kontser- Sotsiaaltoetuste del laps. “Ta teadis juba kol- eriliselt raskeks.” di eel lausa nutma. Ei suutnud määrad jäävad 8. jaanuaril 2011 Pär- meaastaselt, et tahab muusi- Õhtuleht kirjutas, et Violeta süüagi,” kahetseb Violeta ema samaks ja ka maa- nu Kontserdimajas toimu- kuks saada.” võit tuli läbi pisarate. Deivi Talve. ETV poolt on Violetale auta- “Kurb olin jah natuke. Olek- Kõik laulud õpib Violeta ise- maksumäärad ei nud “Laulukarussell 2010” suks temast tehtav eraldi lau- sin tahtnud paremini esine- seisvalt selgeks ja otsustab siis, fi naalvõistlusel tunnistati lusaade. da,” tunnistab Violeta Osu- kas see on “tema laul” või mit- muutu. parimaks solistiks Loo koo- Õpetaja Leili Värte (aas- la, kes pidi lõppkontserdil oo- te. Ning ise on ta endale ka kõi- li 5.a klassi õpilane VIOLETA ta õpetaja 2010): “Olen Viole- tamatult esitama oma võist- ge karmim kriitik. “Ikka tean Sotsiaalelurüümide OSULA. tat õpetanud esimesest klas- luslaulu tunduvalt lühenda- ju ise kõige paremini, mis va- sist peale. Märkasin andekat tud versiooni. “Vahetult en- lesti läks,” ütleb Violeta. “Mul üürile andmise ja Loo kooli direktor Ants Re- ja töökat laululast juba laste- aeg ja vaev, mis tööle kulub, ne lõppkontserti avastati, et on nii armas õpetaja, tahak- bane tänas suure töö ja ilusa- aiapäevilt. Imeilus hääl, an- tuleb tänuga tagasi. Kokku oli meie laulu pikkus on üle nel- sin talle suure kalli teha!” on kasutamise kord te hetkede kinkimise eest nii dekus, töökus, hea koostöö- alates Jõelähtme valla laulu- ja minuti, aga reglemendi ko- “Laulukarusselli” võitja tänu- Violetat kui ka tema juhenda- võime ja avatus – niisugune ta lapse võistlusest kuni üleriigi- haselt tohivad laululapsed esi- lik oma juhendajale. jat muusikaõpetaja Leili Vär- on. Olen saanud Violetaga pal- liseni kuus esinemist. Kesken- neda ainult kuni kolmeminu- Peale laulmise meeldib Vio- 5. märtsil 2011 tet koolipere üldkogunemisel. ju esineda, tunnen teinekord, dumine, endast maksimumi tiliste lauludega. Tegime siis letale lugeda, klaverit õppi- toimuvad Ülgases Ema Deivi ütles, et laulja et ta vajaks juba täiesti teistsu- andmine koostöös ansambli koos Urmas Lattikasega laulu da, sõpradega mängida ja jalg- saab Violetast nagunii, laul- guse taseme õpetust. Õpetaja ja võttegrupiga – see oli mees- kiirelt lühemaks. Vahemäng rattaga sõita. Omajagu aega vastlaliu võistlused mine on meeldinud talle pea tajub, kellega tasub tööd teha konnatöö. Kui muidu tunneb jäi lõppkontserdil esitamata, nõuab ka kolmeaastane jork- 10 aastat. Ema sõnul on 11-aas- ja lõpuni välja minna. Kõik see Violeta laval end vabalt, siis osa laulusõnu laulmata. Vio- širi terjer Ross ehk Rosin. 2 NR. 163 VALD JAANUAR 2011 Volikogu esimehe Looduse kaitsest Loo lähialal veerg Andrus Umboja Loodusteaduste Instituudi assis- ni on võetud vastu otsus kaitseala Loo alevikuvanem tendi hr Tõnu Ploompuu eksper- moodustamise osas. Art Kuum dihinnang, mis tuvastas, et antud volikogu esimees Samal ajal kui Ruu külas paik- alal kasvab elujõuline II kaitseka- Mis saab edasi? neva Jägala maardla kaevanda- tegooria alune taimeliik aasnelk Keskkonnaameti ülesandeks on Eelmise aasta viimane volikogu istung mislubade osas käib tuline koh- (Diantus superbus), et uuritud ala koostöös loodusekspertidega välja toimus 30.12.2010. tuvaidlus kaevandamisloa välja- on liigi Põhja-Eesti metapopulat- selgitada loodusväärtused Liiva- andmise osas, on Loo (Lemmin- siooni tuumala osa. Liik on Tal- mäe külla ja Loo alevikku kavan- Kuigi aastavahetus oli lähedal, möödus is- käinen/Talter) ja Loo II (Seapaju I) linnast ida pool peaaegu hävinud 66, ppalutaksealutakse peatadapeatada halduhaldusakti-sakti dataval kaitsealal. Loodusväär- tung väga töises õhkkonnas: päevakorras oli kaevandusloa menetluste osas toi- ning selle kasvukoha hävimine de, mis võivad ettepanekus esita- tuste, st looduskaitsealuste taime- 19 punkti, sh viis detailplaneeringut. munud hoopis teised arengud. tähendaks tugevalt fragmentee- tud loodusobjektide seisundit mõ- ja loomaliikide (nt nahkhiirte) alal Maamaksu teema, mille arutamiseks sai runud kasvukohtade osatähtsu- jutada (kaevandamislubade me- leidumise, nende leviku ulatuse ja paar kuud tagasi eraldi ümarlaud moodus- Taotleme kaitseala