DOCSLIB.ORG

Ilusat Eesti Vabariigi Aastapäeva!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ilusat Eesti Vabariigi Aastapäeva! Emmaste vallavolikogu ja vallavalitsuse ajaleht | Tasuta | Jaanuar - Veebruar 2015 nr. 1 (112) ILUSAT EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA! VOLIKOGU ISTUNG DETSEMBRIS 2014 Vallavanema informatsioon: * suunata valla põhimääruse eel- Hiiu maakonnas ja Emmaste vallas. 30. novembri seisuga oli tulumak- nõu volikogu komisjonidele muuda- Kui Hiiumaal on kuritegude arv suu- su laekunud 751 881 €, mis on 95,42 tusettepanekute ja täienduste tege- renenud, siis Emmaste vallas võrrel- % planeeritud eelarve mahust. Võrrel- miseks; des 2013. aastaga on arv vähenenud. des 2013. aasta üheteistkümne kuuga * kehtestada maamaksumäärad Probleemiks Hiiumaal on narkomaa- on tulumaksu laekunud 8,6 % enam. Emmaste valla territooriumil 2015. nia. Piirkonnapolitseinike kontaktid Maamaksu on üheteistkümne kuuga aastal järgmiselt: (1) hinnatsoonis on leitavad valla kodulehelt. laekunud 64 191 € (98,76 % eelarves H0175001 maamaksumäär 1,5 % maa Vallavanema informatsioon: prognoositust). 30. novembri seisuga maksustamishinnast aastas, sealhul- 31. detsembri seisuga laekus tulu- oli tulude pool täitunud 92,85 % eel- gas põllumajandussaaduste tootmi- sid 101,79 % eelarves kavandatust. arves kavandatust ja kulud olid 89,46 seks kasutusel oleva haritava ja loo- Tulumaksu laekus 822 478 eurot, mis % eelarve mahust. Arvelduskrediiti dusliku rohumaa maamaksumäär 1,5 on 104,38 % planeeritud eelarve ma- novembris ei kasutatud. % maa maksustamishinnast aastas; hust ja 9,6 % rohkem võrreldes 2013. H. Tasuja algatas arutelu, miks ei (2) hinnatsoonis H0175002 maamak- aastaga. Maamaksu laekus 64 230 ole senini korda tehtud silda, mis viib sumäär 2,5 % maa maksustamishin- eurot, mis oli 98,92 % prognoositust. ettevõttesse Pharma Systems Eesti nast aastas, sealhulgas põllumajan- Kulud moodustasid planeeritus eelar- OÜ ja miks ei ole paigaldatud sin- dussaaduste tootmiseks kasutusel ve mahust 97,06 %. Arvelduskrediiti ei na valgustust. Selgitusi andis H. Hiis. oleva haritava ja loodusliku rohumaa kasutatud. H. Tasuja küsis ka vallavanemalt kas maamaksumäär 2,0 % maa maksusta- Vallavanem vastas detsembris vo- vallavalitsus on saatnud tagasiside mishinnast aastas likogu liikme poolt esitatud küsimus- Hiiumaa Koostöökogule Leader prog- * muuta Emmaste vallas asuvate tele. rammi kohta ja kes esindab Emmaste viie katastriüksuse lähiaadresse; OTSUSTATI: valda Eesti maaomavalitsuste Liidu * määrata Sõru parvlaevasadama * Kutsuda Emmaste raamatukogu (EMOL) koosolekutel. Vallavanem vas- nimeks Sõru sadam; nõukogu liikmetest tagasi Merike Kal- tas küsimustele. * Hiiumaa arengustrateegiaga liitu- las ja Tiia Sillaste ning nimetada nõu- Hergo Tasuja pidas ettekande tee- mise eelduseks on: (1) arengustratee- kogu uued liikmed – Emmaste Põhi- mal „Emmaste täna ja homme“, mis gia täiendamine/korrigeerimine nii, kooli esindajana Maiu Hiis ja Emmaste sisaldas tema seisukohti positiivse- et „ Hiiumaa haldusreform kui selline ei Vallavolikogu esindajana Kristi Ugam; test ja negatiivsetest aspektidest valla oleks teetähis“ ja (2) arengustrateegia * kinnitada Pärnu Maakohtu rahva- arengus 2014. aastal. peab sisaldama teetähist „igapäevane kohtunikukandidaadiks Kristi Ugam; Arutati haridus- ja kultuurikomis- parvlaevaühendus Saaremaaga“ ning * nimetada Riigikogu valimiste joni muudatusettepanekuid valla (3) kooskõlastada kiri Hiiu Maavalitsu- jaoskonnakomisjoni esimeheks Mare 2015. aasta eelarvele. Otsustati toe- sele (protokolliline otsustus); Hiis ja liikmeteks Helve Nigul, Triinu tada järgmisi ettepanekuid: tõsta Em- * kooskõlastada kirja sisu, milles Pihel, Pilvi Post, Aimi Pruul, Erki Ala, maste lasteaia koolituskulusid; tõsta Emmaste Vallavolikogu esitab Hiiu Aimi Jaarma ja asendusliikmeteks Emmaste Põhikooli koka palka ette- Maavalitsusele oma seisukohad ja et- Eike Soomsalu, Tõnis Saarnak; panekus nimetatud määras; toetada tepanekud Hiiu maakonna mereala * muuta Emmaste külas asuva Emmaste lasteaia personali palgatõu- planeeringu avaliku väljapaneku ajal Graanuli kinnistu lähiaadress ja kinni- su ettepanekus nimetatud määras. H. (protokolliline otsustus); tada uueks lähiaadressiks Aida;’ Hiis teavitas volikogu, et vallavalitsu- * võtta teadmiseks info, et 12. * kinnitada valla 2015. aasta eelar- sel on vajadus tellida ühisveevärgi ja veebruariks 2015 tuleb Emmaste Val- ve. -kanalisatsiooni arengukava koosta- lavolikogul valida uus rahvakohtuni- Muude küsimuste all mise projekt, mis tõstab EMKO kulude kukandidaat ja korraldada valimised *võtta teadmiseks volikogu esime- eelarvet. jaanuarikuu istungil (protokolliline he informatsioon 14.01.2015 HOL-ilt OTSUSTATI: otsustus). saabunud Hiiumaa arengustrateegiat * suunata valla 2015. aasta eelarve JAANUARIS 2015 2020+ puudutava kirja kohta. eelnõu volikogu komisjonidele aruta- Hiiumaa piirkonnapolitseinikud miseks ja vallavalitsusele muudatuste M. Karjamaa ja H.-T. Nisumaa andsid Heli Üksik sisseviimiseks; ülevaate korrakaitsealasest olukorrast 1 Emmaste Vallaleht VALLAVALITSUSE ISTUNGID DETSEMBRIS 2014 JA JAANUARIS 2015 Maa-, ehitus – ja planeerimisküsi- asuva Kaderna AJ F2 rikete vähendamise tuslik maksumus 2015. aastaks; mused. projekteerimiseks; * kinnitada Emmaste Põhikooli palga- Otsustati: * määrata Metsalauka külas asuva isi- korralduse põhimõtted (töötasujuhend); kute kaasomandis olevate ning neile kuu- *vallavanemal korraldada vallavara ka- 19.12.2014 istung luvate elamu ja abihoone juurde teenin- sutusse andmine ja üürilepingu sõlmimi- * Algatada detailplaneering Lepiku kü- dusmaa suuruseks 05 ha; ne (protokolliline otsusutus); las asuval Niidimäe kinnistul, pindala 2,1 * kinnitada Emmaste vallas asuvate * vallavanemal korraldada Emmas- ha, sihtotstarve 100 % maatulundusmaa; maaüksuste kohta koostatud maa mak- te valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni * väljastada kirjalik nõusolek Pärna kü- sustamishinna määramise aktid. arengukava koostamiseks soodasima las asuvale Suvila kinnistule piirdeaia püs- pakkumise saatnud teenuse pakkujaga titamiseks. Sotsiaalküsimused. lepingu sõlmimine (protokolliline otsus- Otsustati: tus); 08.01.2015 istung * kiita heaks ja esitada volikogule kolm * Vabastada Emmaste vallas kodualuse 19.12.2014 istung (3) eelnõud. maa maamaksust elamumaa sihtotstar- * Maksta sotsiaaltoetust puuetega las- bega kinnistu puhul kuni 2 ha ulatuses ja te peredele, paljulapselistele peredele ja 08.01.2015 istung maatulundusmaa sihtotstarbega kinnitu töövõimekaotusega isikutele; *Tunnistada kehtetuks alates puhul õuemaa kõlviku osas 413 isikut, * maksta taotlejatele sotsiaaltoetust ja 01.02.2015 Emmaste Vallavalitsuse kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on ravimitoetust; 31.08.2011 korraldus nr 198 „Mobiiltele- samal kinnistul asuvas hoones; * kinnitada toimetulekutoetuse maks- fonikulude kompenseerimine“; * määrata Vanamõisa külas asuva ka- mine detsembrikuus üheksale (9) taotle- * osaliselt toetada ja osaliselt mitte toe- tastriüksuse lähiaadress ja sihtotstarve jale; tada vallavalitsusele laekunud Emmaste järgnevalt: lähiaadress – Vanamõisa – Ku- * kinnitada lapsetoetuse maksmine valla 2015. aasta eelarve muudatusette- risu tee T1; sihtotstarve – transpordimaa ühele (1) isikule ja jätta ühe isiku taotlus panekuid; 100 % (007;L); rahuldamata; * mitte osaleda koolilõuna ja õppe- * määrata Vanamõisa külas asuva ka- * kinnitada lapsehoiuteenuse toetuse kavaväliste tegevustega seotud kulude tastriüksuse lähiaadress ja sihtotstarve maksmine Hiiu Vallavalitsusele detsemb- katmises Pärnu linna munitsipaalkoolis järgnevalt: lähiaadress – Vanamõisa – Ku- rikuu eest; ja paluda seisukohta volikogu eelarve ja risu tee T2; sihtotstarve – transpordimaa majanduskomisjonist; 100 % (007;L); 08.01.2015 istung * vallavalitsusel esitada ettepanekuid * määrata Vanamõisa külas asuva ka- * Kinnitada viiele (5) eakale vallakoda- Leader strateegia projektide kohta 14. tastriüksuse lähiaadress ja sihtotstarve nikule juubelitoetuse maksmine; jaanuariks ja vallavanemal vastata Hiid- järgnevalt: lähiaadress – Vanamõisa – Ku- * maksta lapsehoiuteenuse osutajale laste Koostöökogu kirjale; risu tee T3; sihtotstarve – transpordimaa MTÜ Agapäeotsa selts lapsehoiuteenu- * jätkata volikogu liikme järelpärimise 100 % (007;L); se toetust detsembrikuu eest summas arutelu järgmisel istungil; * määrata Vanamõisa külas asuva ka- 1381,96 eurot; * kooskõlastada nimekiri isikutest, kel- tastriüksuse lähiaadress ja sihtotstarve * kinnitada lapsetoetuse maksmine lele toimetatakse kutsed kultuuriaasta järgnevalt: lähiaadress – Pendila; sihtots- ühele (1) isikule; peole 16. jaanuaril 2015. a; tarve – tootmismaa 100 % (003;T). * maksta vajaduspõhist peretoetust * isikute vahel, kes detsembrikuu jook- jaanuarikuus kuuele (6) taotlejale sum- sul registreerisid end Emmaste valda, loo- 22.01.2015 istung mas 450 eurot. siti välja 5 Sõru Jazzi passi; * Algatada detailplaneering Lepiku kü- *paluda volikogu eelarve- ja majan- las asuval Niidimäe kinnistul; nõustuda 22.01.2015 istung duskomisjoni seisukohta ettepanekule, juurdelisatud planeerimise ülesannetega * Kinnitada lapsehoiuteenuse toetuse et valla elanikel oleks ühel päeval nädalas ja mitte algatada detailplaneeringu kesk- maksmine Hiiu Vallavalitsusele jaanuari- võimalik tasuta kasutada spordisaali. konnamõju strateegilist hindamist; kuu eest; * lugeda Valgu külas Kasela maaüksu- * kinnitada toimetulekutoetuse maks- 22.01.2015 istung sele hoonestusõiguse seadmine võimali- mine jaanuarikuus kaheksale (8) taotleja- * Moodustada vallavara mahakand- kuks; le; miseks komisjon ja kinnitada komisjoni * väljastada kirjalik nõusolek Nurste * kinnitada sotsiaaltoetuste maksmine koosseis; külas Laasma kinnistule septiku paigalda-
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Tuled Harju Külas Uurimistöö
    Emmaste Põhikool Tuled Harju külas Uurimistöö Autor: Johannes Markus Altmäe Juhendaja: Merje Kikas Emmaste 2016 Sisukord Sissejuhatus 1. Harju küla lugu 1.1 Ettevõtted, asutused ja tööstused Harjul 1.2 Külaelu 1.3 Äratustuli Harjul 1.4 Sõjatuli, Teine Maailmasõda 1.5 Põgenemine 1.6 Nõukogude periood 1.7 Kahjutuli 2. Harju küla elanike mälestused 2.1 Talud ja nende elanikud 2.2 Mälestused Harju külast ja kogukonnast 2.3 Mälestused kodust ja perekonnast 2.4 Harju küla täna ja homme Kokkuvõte Kasutatud materjalid Lisad Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on „Tuled Harju külas”. Teema valisin sellepärast, et oma koduküla uurimine pakkus mulle huvi ja Harju küla ajalugu on vähe uuritud. Külas elab palju eakaid inimesi ja kui nende mälestusi üles ei kirjutata, siis kaovad need jäädavalt minevikku. Pealkirja valisin sellepärast, et töö käsitleb Harju küla ajalugu läbi kolme tule: äratustuli, sõjatuli ja kahjutuli. Töö eesmärk on saada teada ja talletada tänapäeva ja tulevaste sugupõlvede jaoks Harju küla inimeste vaimset ja kultuurilist pärimust ja ajalugu. Uurimistöö aluseks on kirjalikud allikad ja külainimeste suulised ning kirjalikud mälestused (ankeetküsitlused, vt Lisa 1), internetipõhised kirjalikud allikad, trükised - Hiiumaa koguteos Loodus Aeg Inimene, ajakirjad Hiiu, fotod internetist ja paberilt sisse skänneeritud fotod. Uurimistöös on kaks põhiosa: Harju küla ajalugu ja ankeetküsitluste põhjal kirjapandud mälestused. Uurimistöö alaosadeks jaotamine põhineb erinevatel ajastutel ja sündmustel. 1. Harju küla lugu Harju küla nime üleskirjutus pärineb 16. sajandi adramaade revisjonidest, täpsemalt 1564/1565. aastast Harieby nime all. Rootsi võimude aruanded aastaist 1576 – 1579 näitavad, et Harju küla põletati saare laastamise käigus teiste külade hulgas tatarlaste poolt maha. Kui De la Gardie'de järel suuruselt järgmisele maavaldajale Hiiumaal, Wachtmeistri suguvõsasast pärit, Hans Wachtmeistrile omistati 1578.
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Arengukava 2016-2021.Pdf
    Arengukava 2016-2021 Kuriste Haridusselts Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu Külade arengukava Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukava valmimise protsess 3 3. Külade ajalooline taust 4 4. Külade paiknemine, elanikkond 5 5. Looduslikud olud 5 6. Majanduslike olude kirjeldus 6 7. Infrastruktuuri kirjeldus 6 8. Muu teave küla kohta 7 9. Piirkonna arengu eesmärgid 7 10. Visioon 8 11. Tegevuskava 8 2 1. Sissejuhatus Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu külade ühise arengukavade tegemise aluseks on ajalooline ja kultuuriline taust. Ka geograafiline paiknemine tekitab ühesuguseid probleeme ja valupunkte. Arengukava tegemise tingis hetkeolukord, inimesed olid valmis muutusteks, kuid ei teatud mida teha ja kuidas teha. Arengukava sisaldab sihi- ja eesmärgikindlat külaelu arengu suundi aastaks 2021, seda läbi soovitud tegevussuundade. Arengukava vastuvõtmine toimub külaelanike heakskiidul, täitmist tagab kohalik Haritusselts (edaspidi HS) ja külavanemate initsiatiivgrupp, kes teeb ka üks kord aastas ettepanekuid uuendusteks. 2. Arengukava valmimise protsess Arengukava (edaspidi AK) tegemise algatajaks oli kohalik Kuriste HS. AK tegemiseks moodustati algatusgrupp, mis koosnes 3 inimesest. Protsessi valmimise käigus peeti 2 algatusgrupi koosolekut Algatusrühma töö tulemusel on välja toodud konkreetsed suunad, milleni tahetakse jõuda. Arengukavaga tutvus ja andis hinnangu iga piirkonna pere. AK ei ole suletud materjalide kogum. Toimub pidev lisamine, uuendamine, korrigeerimine vastavalt olude muutumisele ja elu arengule külades. Antud AK on aastateks 2016- 2021. See on kolmas viie aasta kava piirkonna arendamiseks ja edendamiseks. Antud AK on kinnitatud 24.veebruari 2016.a. seltsi üldkoosolekul. 3 3. Külade ajalooline taust AADMA: Mainitud esmakordselt 1565 aastal. 1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile. 1781 a.
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1
    [Show full text]
  • Putkaste Külaselts Hiiu Kaarel Ja Leena Pühalepa Naistekoda
    ühisüritustel. Platsi hooldatakse talgute korras. Külaplatsi kasutama on oodatud Loodi 2006. Tegevused said alguse juba varem Hellamaa raamatukogust. Kuus eelkõige külarahvas ja hiidlased, aga ka meie külalised. Pakume mõistliku ja aastat tagasi alustati telkimisala rajamisega Hellamaa mäele. Projektide toel kokkuleppelise tasu eest võimalusi korraldada lastelaagreid, kokkutulekuid ja püstitati alajaam ja rajati elektrivõrk, ehitati laululava ja kiigeplats. Paar aastat sünnipäevi. tagasi ehitati platsile katusealune pinkidega u 25 inimesele, mida kutsutakse Vajaliku info leiad meie kodulehelt www.kaigutsi.edicypages.com seltsipesaks. Plats leiab piisavat kasutust rendi korras. Seltsil on koduleht: hellatempa.onepagefree.com/ Putkaste külaselts Loodi 2006. aastal. Putkastes on Samaariaga kokku umbes 100 elanikku. Iga-aas- Külaarengu Selts Sakas tane traditsioon on emadepäeva ja suvelõpu tähistamine külapeoga. 1995. aastal loodud Sakas on Palade Haridusseltsi järjepidevuse kandja. Selts Külaseltsis on igaühel on oma ülesanne ja rahvas tuleb tegevustega hästi kaasa. on piirkondlik ja tegutseb põhiliselt kogu Pühalepa valla piires. Tõnu Otsason on Külas on ka noori. Putkaste mõisaomanikega on hea läbisaamine. Külaplatsi vedanud erinevaid Teabetubade projekte: maaelu kursused ja erinevad õpiringid. rajamine algas tänavu muruplatsi tasandamisega. Kuni 2000 aastani oli seltsipesa Päheli talus. 2003 algas aktiivsem seltsitegevus uuesti. Hetkel käiakse koos Lõpe külas kolhoosikeskuse ühes vabas korteris, kus Hiiu Kaarel ja Leena on ka raamatukogu. Heino Kiige poolt kolhoosiajal rajatud parki on tehtud Väikese Loodi ja registreeriti 1988. aastal Käina vallas keskealiste inimeste kaasamiseks. Printsi rada, kus on Elmar Vrageri mälestusmärk ja tänavu püstitatud Hiiu keele Liikmeid on 30, neist aktiivsed vast pooled. puu. Sinnasamasse on plaanis rajada ka külaväljak ja puhkeala. Selts on viie aasta vältel korraldanud maakondlikke naljandite kogumise võistlusi Selts on püstitanud kõige rohkem mälestusmärke tuntud inimestele Hiiumaal üldse.
    [Show full text]
  • Implementation of the UNESCO Biosphere Program by the Local Community Reet Kokovkin Manager of the Hiiumaa LEADER LAG
    Implementation of the UNESCO Biosphere Program by the local community Reet Kokovkin Manager of the Hiiumaa LEADER LAG Specialist on international affairs of Hiiu County Govenrment Why Hiiumaa is so special? • We have a unique nature • 70% of forest • Long history • About 455 Miljon years ago we were hit by huge meteorite • Unique culture and language • Maritime history Hiiumaa ecological forest Hiiumaa hit by the huge meteorite some 455 billion years ago. Artesian wells in Kärdla World’s eldest still working lighthouse since 1533 First Estonian ship sailing around the Kap Hoorn in 1854, built in Hiiumaa What is LEADER LAG • LEADER is the European Union rural development measure • The decision making level of granting project applications is in community • LAG – Local Action Group. Hiiumaa is 1 group. • LAG must consist of representatives of public, private and third sector. Currently we have 83 members incl all 4 local administrations, 35 enterprises and 44 NGO • LAG operates according its Strategy approved by the Ministry of Rural Affairs Strategy 2014-2020 • The overall objective of the strategy is targeted at: „Achieving of balanced territorial development of Hiiumaa economy and communities, incl creation and preservation of jobs„ Objevtives of the strategy 1 • 1. Support to the innovative, enhancing local resources and skills, creating value-added jobs and creative small business that is directed towards new markets • Measure 1 : Investment support for entrpreneur Objevtives of the strategy 2 • 2. Creation of the environment for life and business in which the community needs for quality services are performed • Measure 2 : Investment support for public and NGO sector Objevtives of the strategy 3 • 3.
    [Show full text]