Viljandimaa Arenduskeskus Viljandi Maakonna Majanduse Arendajana Aastail 1994-2012

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Viljandimaa Arenduskeskus Viljandi Maakonna Majanduse Arendajana Aastail 1994-2012 Viljandimaa Arenduskeskus Viljandi maakonna majanduse arendajana aastail 1994-2012 Margot Laidonär 2014 Sissejuhatus Käesolev ülevaade kajastab Viljandimaa Arenduskeskuse (kuni 2003. aasta 4. juulini Viljandimaa Ettevõtluskeskus) tegevust aastail 1994-2012. Lisaks vaadeldakse ettevõtluse riiklikku tugisüsteemi ning kirjeldatakse Eesti riigi ja Euroopa Liidu toetusprogramme ettevõtlusele laiemalt, keskendudes Viljandimaale. Põgusalt on käsitletud arenduskeskuse tegevusi mittetulundusühingute ja omavalitsuste suunal. Ettevõtluse tugisüsteemi esimest 14 aastat (1996-2010) võiks nimetada tugisüsteemi kuldajaks. Ettevõtjad said taotleda tugisüsteemi kuuluvate keskuste ning ärinõuandlate vahendusel EASist toetusi nii ettevõtluse alustamiseks kui ka ettevõtte arendamiseks, toetati nõustamist, koolitamist ja messidel osalemist. Ettevõtjaid toetati ka keskuste korraldatud sündmustel (infopäevadel, koolitustel, õppereisidel) osalemise kaudu – need olid osalejatele kas tasuta või tuli osalejail tasuda väike osa ürituse maksumusest. Keskused algatasid ja viisid läbi koostööprojekte, Viljandimaa ettevõtluskeskus osales ECOS-OUVERTURE´i ja ILO projektis (ptk 6.2 ja 6.3). 2010. aasta sügisest muutus ettevõtjatele suunatud teenuste pakett väiksemaks, sest mitu Euroopa Liidu eelarveperioodi 2007-2013 EASi toetusprogrammi oli lõppenud. Lõpetatud olid nõustamistoetuse ja koolitustoetuse (koolitusosaku) programm. Messitoetuse programmi oli EAS lõpetanud juba 2000. aastal. 1. jaanuaril 2014 algas Euroopa Liidu uus seitsmeaastane programmiperiood (eelarveperiood), mis hõlmab aastaid 2014-2020. Uus rahastusperiood tõi palju muutusi. Toetusprogramme ettevõtjatele on vähem ja nõuded taotlejatele karmistunud. EAS ei toeta enam mikroettevõtjaid ehk elustiiliettevõtjaid. Alustavatel mikro- ja väikeettevõtjatel on võimalus taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamise toetust juhul, kui nad on töötukassas töötuna arvel. Maapiirkonnas tegutsevad väikeettevõtjad saavad toetust taotleda Leaderi programmist. Margot Laidonär (Meremaa), töötanud 1994-2012 ettevõtluse tugisüsteemis büroojuhi, projektijuhi ja ettevõtluskonsultandina, EASi starditoetuse programmi atesteeritud konsultant. Sisukord I OSA VILJANDIMAA ETTEVÕTLUSKESKUSE TEGEVUS AASTAIL 1994 – 2003 1. ETTEVÕTLUSKESKUS LÄBI AASTATE ................................................................................... 5 1.1 Rootsi aeg 1994-1996 ................................................................................................................. 5 1.2 Rahvusvahelise projekti IntSME mõjusfääris 1997. aastal ........................................................ 7 1.3 ERSA katuse all 1998-1999 ....................................................................................................... 7 1.4 EASi ettevõtluskeskuste võrgustiku osana 2000-2003 .............................................................. 8 2. KLIENDID ....................................................................................................................................... 9 2.1 Alustavad ettevõtjad ja ettevõtted .............................................................................................. 9 2.2 Omavalitsused ............................................................................................................................ 9 3. TEENUSED ................................................................................................................................... 10 3.1 Informatsiooni vahendamine .................................................................................................... 10 3.2 Koolitus ja infopäevad ............................................................................................................. 10 3.3 Konsulteerimine ....................................................................................................................... 13 3.3.1 Ettevõtjate nõustamine ...................................................................................................... 13 3.3.2 Töötute nõustamine ja tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks ......................................... 13 3.3.3 Omavalitsuste nõustamine ................................................................................................. 13 3.3.4 Väliskonsultatsioonid ........................................................................................................ 13 3.3.5 Ärikeele konsultatsioonid .................................................................................................. 13 3.4 Ärikontaktide vahendamine ..................................................................................................... 14 3.4.1 Ärimissioonid .................................................................................................................... 14 3.4.2 Messid ............................................................................................................................... 16 3.5 Toetuste vahendamine .............................................................................................................. 18 3.5.1 Nõuandetoetus ................................................................................................................... 18 3.5.2 Messitoetus ........................................................................................................................ 18 3.6 Regionaalpoliitilise laenu vahendamine ................................................................................... 19 3.7 Muu tegevus ............................................................................................................................. 20 4. KESKUS JA MEEDIA .................................................................................................................. 21 5. MAAKONNA ETTEVÕTLUSE TUTVUSTAMINE JA ESINDAMINE ................................... 22 5.1 Välisriikide delegatsioonid Viljandis ....................................................................................... 22 5.2 Keskuse töötajate välisvisiidid ................................................................................................. 22 5.3 Eestisisene reklaam .................................................................................................................. 22 6. RAHVUSVAHELISED PROJEKTID ........................................................................................... 23 6.1 NUTEKi ja KOVRA koostööprogramm .................................................................................. 23 6.2 IntSME-PROJEKT ................................................................................................................... 25 6.3 ILO projekt „Rohkem ja paremaid töökohti naistele“ ............................................................. 29 6.4 Filantroopia pilootprojekt ......................................................................................................... 31 6.5 Teised koostööprojektid ........................................................................................................... 32 7. ETTEVÕTLUSE ARENDAMISELE SUUNATUD VÄIKEPROJEKTID .................................. 34 8. MAAKONDLIK ARENDUSTEGEVUS ...................................................................................... 36 II OSA VILJANDIMAA ARENDUSKESKUSE TEGEVUS AASTAIL 2003 – 2012 9. ETTEVÕTLUSKESKUSEST ARENDUSKESKUSEKS ............................................................. 38 9.1 Ettevõtluse arendamine ............................................................................................................ 40 9.1.1 Ettevõtlusalase info vahendamine ja nõustamine .............................................................. 40 9.1.2 EASi ettevõtlustoetuste vahendamine ............................................................................... 42 9.1.3 Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus .......................................................................... 45 9.1.4 Leaderi programm ............................................................................................................. 48 9.1.5 Koolituste jm sündmuste korraldamine ............................................................................. 49 9.1.6 Pärnumaa ja Viljandimaa ettevõtjate mentorklubi ............................................................ 52 9.2 Mittetulundusühingute nõustamine, koolitus ja projektid ........................................................ 53 9.3 Maakondlik arendustegevus, omavalitsuste nõustamine ......................................................... 57 LISA. Edulood ................................................................................................................................... 60 Nõrga talu ....................................................................................................................................... 61 OÜ LRK Autokoolitus ................................................................................................................... 63 MTÜ Bonifatiuse Gild ................................................................................................................... 65 Karlanda lugu ................................................................................................................................. 68 Ühendus Kodukant Viljandimaa .................................................................................................... 70 Koksvere maanaiste seltsi lugu ...................................................................................................... 71 MTÜ Singel ...................................................................................................................................
Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Semiootika Osakond Auli Kütt Pyhade Puude Ja Puistutega
    Tartu Ülikool Semiootika osakond Auli Kütt Pyhade puude ja puistutega seotud käitumisnormid pärimustekstides Bakalaureusetöö Juhendaja: Kalevi Kull Tartu 2004 S ISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. MATERJAL, MEETOD JA MÕISTED................................................................ 6 1.1. MATERJALIST JA MEETODIST...................................................................................... 6 1.2. MÕISTED................................................................................................................. 7 1.3.1. Pyha............................................................................................................. 7 1.3.2. Hiis...............................................................................................................9 2. TYPOLOOGIA.......................................................................................................12 2.1. PAIGATYYBI JÄRGI.................................................................................................. 12 2.2. NIMETUSE JÄRGI.................................................................................................... 14 2.3. LEVIKUALA JÄRGI...................................................................................................16 3. PYHADE PUUDE JA PUISTUTEGA SEOTUD KÄITUMISNORMID......... 17 3.1.
    [Show full text]
  • 37 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    37 buss sõiduplaan & liini kaart 37 Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 37 buss liinil (Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:15 - 16:35 (2) Suure-Jaani: 18:55 (3) Viljandi Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 37 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 37 buss saabub. Suund: Põltsamaa 37 buss sõiduplaan 53 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 - 16:35 teisipäev 6:15 - 16:35 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:15 - 16:35 Tallinna neljapäev 6:15 - 16:35 72 Tallinna Tänav, Viljandi reede 6:15 - 16:35 Laboratooriumi laupäev Ei sõida Aindu pühapäev Ei sõida Klaassepa Marjasalu 37 buss info Tedre Suund: Põltsamaa Peatust: 53 Kavaku Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Tallinna, Pärsti Laboratooriumi, Aindu, Klaassepa, Marjasalu, Tedre, Kavaku, Pärsti, Karuse, Hussari, Suure-Kapsta, Vana-Jaama, Leederti, Sürgavere, Munsi, Raguni, Karuse Sürgavere Tee, Epra, Oja, Suure-Jaani, Männiku, Kõidama, Putku, Olustvere Raudteejaam, Olustvere, Hussari Papiorg, Paala Kool, Navesti, Lepiku, Jälevere Tee, Võhmassaare, Võhma, Võhma Jaam, Võhma Rist, Suure-Kapsta Soomevere, Koksvere, Uduallika, Arussaare, Kirivere Kool, Kõo, Kõo Tee, Pilistvere Hooldekodu, Pilistvere, Vana-Jaama Kalmistu, Silla, Vitsjärve, Kaigu, Esku, Sillaotsa, Kuningamäe, Lossi, Põltsamaa Leederti Sürgavere Sürgavere tee, Estonia Munsi 2 Munsi Tee, Estonia Raguni Sürgavere Tee Epra Oja 30 Johann Köleri,
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kõo Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    KÕO VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2017–2030 Kõo 2017 SISUKORD I OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................... 4 1. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ........................................... 5 1.2 Kõo valla 2015-2025 arengukava ...................................................................... 8 1.3 Planeeringud ................................................................................................... 9 1.4 Muud andmed ............................................................................................... 10 1.4.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ........................................................... 10 1.4.2 Tehnovõrkude joonised .................................................................................... 11 1.4.4 Vee erikasutusluba .......................................................................................... 12 2. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad ......................................................... 13 2.1 Keskkond ..................................................................................................... 13 2.1.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ............................................................... 13 2.1.2 Põhjavee varud ............................................................................................... 13 2.1.3 Põhjavee kaitstus ............................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Viljandimaa Ruumilise Arengu Analüüs
    Viljandi Maavalitsus Viljandimaa ruumilise arengu analüüs Koostaja: Andres Rõigas Kase Strateegia OÜ Viljandi 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Ruumilise arengu analüüsi mõned teoreetilised lähtekohad 4 1. Planeeritava ala ruumilise arengu põhijooned 5 1.1.Maakonna üldiseloomustus 5 1.2.Geoloogia, maavarad 6 1.3.Maismaa elukooslused ja maakasutus 9 1.4.Veekogud 10 2. Rahvastik ja asustus 12 2.1.Rahvastik 12 2.2.Asustus, sotsiaalne taristu 16 2.3.Pendelränne 19 3. Majandus 20 3.1.Ettevõtlus 20 3.2.Majandussektorite üldiseloomustus 23 3.2.1. Primaarsektor 23 3.2.2. Sekundaarsektor 23 3.2.3. Tertsiaarsektor 24 3.3. Tehniline taristu 24 4. Edasise arengu suundumused 27 4.1. Trendid 27 4.2. EL ja Eesti poliitikad 30 5. Kokkuvõte ja järeldused 32 Kasutatud kirjandus 35 Lisad 38 2 Sissejuhatus Käesolev analüüs on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse 18.07.2013 nr 337 p 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/323072013006) alusel algatatud Viljandi maakonna planeeringu koostamise raames. Vastavalt planeeringu lähteseisukohtadega on põhijoontes käsitletud kahte teemat: planeeritava territooriumi senise arengu põhijooni ja võimalikke edasise arengu suundumusi. Töö tugineb olemasolevatele kättesaadavatele statistilistele andmeallikatele, varasematele uurimustele ja teadmisele. Käesoleva töö läbiviimiseks ja analüüsi koostamiseks täiendavaid uuringuid ei ole teostatud. Töö läbiviimisel on kasutatud piirkonda ja piirkonna omavalitsusi puudutavaid andmekogusid, varasemaid uuringuid, planeeringuid ja arengukavasid. Täpsemate tulemuste nimel on kasutatud 2011 aasta rahvaloenduse tulemusi ja Statistikaameti poolt koostatud töötlusi ning analüüse. Käsitletud on kõiki olulisi arenguid ja protsesse, mis on toimunud Viljandimaa territooriumil viimase paarikümne aasta jooksul, kaasates viimast maakonnaplaneeringut ja sellega seotud protsesse. Kõigi käsitletud teemade puhul polnud see arvulise andmestiku ebaühtluse tõttu ühesuguse täpsusega võimalik.
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Vallavalitsus Korraldus
    PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS KORRALDUS Suure-Jaani EELNÕU Projekteerimistingimuste määramine Põhja-Sakala vald plaanib 2019-2020 projekteerida ja 2020 aastal ehitada Võhma – Kirivere kergliiklustee, mis kavandatakse riigimaanteest 38 Põltsamaa-Võhma lõuna suunas ja kulgeks paralleelselt riigimaanteega. Kergliiklustee on infrastruktuuri objekt ning see on kasutatav ka puhke- ja spordiobjektina. Planeeritav tee on Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+ maakonna kergliikluse korraldamiseks kavandatud teede nimekirjas. Osaliselt asub planeeritav kergliiklustee Põltsamaa-Võhma tee kinnistul, mille maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa, kuid valdavalt projekteeritakse tee riigimaanteest lõuna suunas maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega kinnistutele. Kergliiklustee aluse maa osas moodustatakse eraldi katastriüksused, millised ostab Põhja-Sakala vald või seadustakse kergliiklustee aluse maa kasutus muul viisil. Kergliiklustee rajamine ei ole laiale avalikkusele huvi pakkuv rajatis, selle mõju ei ulatu kinnistupiirist oluliselt kaugemale ning rajatis ei mõjuta laiemat ümbrust. Kergliiklustee rajamine ei too kaasa olulist liikluskoormuse kasvu ja seda ei külasta suured rahvahulgad. Praegu toimub jalakäijate ja jalgratturite liikumine riigimaantee teepeenral, kergliiklustee rajamine võimaldab kergliikluse muust liiklusest eraldada ning suurendada jalakäijate ja jalgratturite ohutust. Tegemist ei ole kõrgendatud ohuga ehitistega, selle püstitamine ei ole ohtlik elule ja tervisele ning sellest ei või tekkida suurt keskkonnakahju. Keskkonnamõju
    [Show full text]
  • ASULA Vald Eksvald Rahvaarv POLITSEI Arjassaare Küla Põhja-Sakala Vald Kõo Vald 26 Mari-Ly Proos Pilistvere Küla Põhja-Saka
    ASULA vald eksVALD Rahvaarv POLITSEI Arjassaare küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 26 Mari-Ly Proos Pilistvere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 118 Mari-Ly Proos Kirivere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 48 Mari-Ly Proos Arussaare küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 58 Mari-Ly Proos Kõo küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 260 Mari-Ly Proos Loopre küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 43 Mari-Ly Proos Saviaugu küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 29 Mari-Ly Proos Kangrussaare küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 31 Mari-Ly Proos Koksvere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 186 Mari-Ly Proos Soomevere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 110 Mari-Ly Proos Võhma linn Põhja-Sakala vald Linn 1333 Mari-Ly Proos Paaksima küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 33 Mari-Ly Proos Maalasti küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 9 Mari-Ly Proos Venevere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 53 Mari-Ly Proos Paenasti küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 26 Mari-Ly Proos Unakvere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 15 Mari-Ly Proos Kuhjavere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 61 Mari-Ly Proos Aimla küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 87 Mari-Ly Proos Ülde küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 160 Mari-Ly Proos Kurnuvere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 16 Mari-Ly Proos Sandra küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 35 Mari-Ly Proos Metsküla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 166 Mari-Ly Proos Tipu küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Iia küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Uia küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Vanaveski küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos
    [Show full text]
  • Kõo Valla 2008-2015 Aasta Arengukava Muutmine”
    Kõo Vallavolikogu määrus 15.11.2007 nr 20 lisa Muudetud Kõo Vallavolikogu määrus 06.10.2011 nr 7 ”Kõo valla 2008-2015 aasta arengukava muutmine” Kõo valla 2008-2015 aasta arengukava 1. SISSEJUHATUS Käesolev Kõo valla arengukava 2008-2015 (arengukava) jätkab Kõo Vallavolikogu 09.01.2003.a. määrusega kehtestatud Kõo valla arengukava 2003-2008 poolt püstitatud eesmärkide saavutamist ja elluviimist. Arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille §37 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Seejuures peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks, milliseks on või kavandatakse kohaliku omavalitsuse varalisi kohustusi. Kõo valla arengukava on Kõo valla tegevuse aluseks. Sellega määratakse ära valla pikaajalised eesmärgid ja selle elluviimine on vallavalitsuse olulisim ülesanne. Arengukava kujutab endast terviklikku tegevusjuhist, kus fikseeritakse valla arendamise prioriteedid ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Sellisel kombel eesmärgistatakse kohaliku omavalitsuse tegevus, tagatakse sihipärane liikumine püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust ja kaootilisust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ta ratsionaalsemalt kasutada olemasolevaid ressursse. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on arengukava aluseks valla eelarve koostamisel ning investeeringute tegemisel ja laenude võtmisel. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride
    [Show full text]
  • MTÜ Võrtsjärve Tegevuspiirkonna Arengudokumentide Analüüs Ning
    MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUDOKUMENTIDE ANALÜÜS NING TEGEVUSGRUPI ARENGUSTRAEEGIA KOOSTAMISEL RAKENDATAVUSE EKSPERTHINNANG 2008 Sisukord Kokkuvõte 1. Omavalitsuste iseloomustus arengukavade põhjal ………………………….…4 1.1. Üldiseloomustus ………………………………………………………….….4 1.2. Infrastruktuur ……………………………………………………………….….8 1.3. Majandus ja ettevõtlus ………………………………………………..….….21 1.4. Haridus ………………………………………………………………………..28 1.5. Kultuur, sport, vaba aeg ……………………………………………………..38 1.6. Sotsiaalvaldkond ……………………………………………………………..52 1.7. Turism …………………………………………………………………………64 1.8. Mttetulundusühingud ja külaliikumine …………………………………….69 2. Strateegilised valikud ....................................................................................74 2.1. Arenguvivsioonid .....................................................................................74 2.2. Strateegilised eesmärgid .........................................................................75 3. Omavalitsuste ühine SWOT analüüs ............................................................76 4. Järeldused ja hinnang ...................................................................................80 LISA 1. MTÜ Võrtsjärve Ühendus territooriumil kehtivate arengudokumentide loetelu …81 2 KOKKUVÕTE Käesolev MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna arengudokumentide analüüs ning tegevusgrupi strateegia koostamisel rakendatavuse eksperthinnang on koostatud MTÜ Võrtsjärve Ühenduse liikmeks olevate kohalike omavalitsuste arengukavade, sektorarengukavade, omavalitsuse allasutuste arengukavade
    [Show full text]