DOCSLIB.ORG

Munalaskmesse Rajatavast Tähetornist Kujuneb Põnev Maamärk Saue Vallas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Munalaskmesse Rajatavast Tähetornist Kujuneb Põnev Maamärk Saue Vallas Saue linn saab Laagris Aga kuidas me kaasaegse avatakse teistele tundume? tänavavalgustuse ehitustarvikute lk 8-9 lk 5 kauplus ja päevane bistroo lk 6 NR 3 (27) VEEBRUAR 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Munalaskmesse rajatavast tähetornist kujuneb põnev maamärk Saue vallas Vanasse, 17,5-meetrisesse veetorni ehitab grupp entusiaste observatooriumi, mis loodetakse vaatlusteks ja taevafotograafiaks avada juba selle aasta augustis. LISAINFO ANNE-LY SUMRE vaatlushooaeg algab au- [email protected] gustis. Ka Saue vald toetas ee on võibolla Kuppel peal, jaanuarikuus tähetorni projekti 3200 euroga. kõige olulisem trepiprojekt ees projekt minu Veetorn osteti Saue valla Kes soovib veel projekti- „S le abiks ja selles osaline elus, võimalus teha midagi käest 2500 euroga. „See tähenduslikku ja ühiskon- tundus sobiv, sest Mu- olla, siis lisainfot leiab na huvides ning astronoo- nalaskme on ka kohana www.facebook.com/ miat propageerida,“ nen- taevavaatlusteks hea, kau- astronoom dib kogu mastaapse idee gel pealinna võimsatest taga seisev Vladimir Go- valgusallikatest,“ selgitab man ühingust Baltic Ast- Vladimir. Jaanuari lõ- ronomy Club, mis koondab pus on ühingu entusiastid pooltsadat astronoomiahu- juba suuremad etteval- vilist. Tema visioonis saab mistustööd ära teinud. Munalaskmest just õpi- ja Lammutatud on vanad hobihariduskeskus noorte- kütteseadmed ja hiiglaslik Peamiselt käivad entusiastid tähetorni ehitamas oma vabast ajast le, koostööd loodetakse te- metalltrepp sees, välja vii- gema hakata ka koolidega, dud vana veepaak, ehita- mõne loodusteaduste tunni tud viis korrust, vahetatud võiks tulevikus vabalt tä- uksed-aknad, juba on sees hetornis läbi viia. ka elektri- ja valvesead- Vladimir on ise tegeli- med. Enamasti käiakse kult Tallinnas elav itimees, oma jõududega vabadel aga paarkümmend aastat päevadel putitamas. tagasi juhtus kogemata Järgmise poolaasta olu- päiksevarjutust nägema. lisimaks tööks saab olema Peale seda läks poodi, os- uue, läbi viie korruse kõr- tis esimese astronoomia- guva trepi projekteerimine alase raamatu, mille ööga ja ehitamine. Ja siis ni- sisse hingas ja oligi müü- pet-näpet veel, siit krohvi- dud mees. Nüüd pakib ta da, sealt värvida, et ilusam oma pea 70-kilose tähe- oleks. Aga kõige olulisem vaatlusvarustuse kokku - vaatluskuppel - on juba pea igal selge taevaga ööl torni otsas paigas. Selle ja sõidab kas Soodla või alla mahub korraga küm- Paunküla poole, kus on mekond inimest uudistama sobivad vaatlusvõimalused või loengut kuulama. olemas. „See edasi-tagasi Tähetorn kerkib puh- Järgmiseks olulisimaks tööks on läbi viie korruse kõrguva sõit, seadmete ülespane- talt toetuste ja annetuste trepi projekteerimine ja ehitamine. Ja siis nipet-näpet veel, siit mine ja mahavõtmine võib najal. Kogueelarveks üt- Vladimiri visioonis saab Munalaskmest just õpi- ja krohvida, sealt värvida, et ilusam oleks. Aga kõige olulisem - vaatluskuppel - on juba torni otsas paigas. võtta kolm tundi. Vahel on leb Vladimir olevat pea 80 hobihariduskeskus noortele nii, et kui oled omadega 000 eurot, puudu on sellest teleskoop on kaameraga „Kohalike käest kuul- valmis, kisub taevas juba umbes 15 000. Vladimiril ühendatud ning saab ka fo- sin, et pisut on liikvele läi- pilve,“ räägib Vladimir on vedanud, tema elupro- tografeerimisega tegeleda. nud ka jutt, nagu teeksime ilmanöökidest. Munalask- jekti on toetanud pea pool See on peaaegu nagu väi- observatooriumi kõrval messe saaks püsti panna tuhat inimest, neist ligi ke ime, kuidas kaamerasse asuvasse tühja majja res- statsionaarse teleskoobi. 350 tuli Hooandja annetus- püütakse tuhandete valgu- torani. Seda siiski ei juh- Ja ega Eestis vaatlusil- keskkonna kaudu. saastate kaugusel olevad tu. Tähetorni pidamine ei ma väga kergesti ette tu- Torn hakkab olema nii galaktikad. Astronoomia ole kuigi kasumlik tege- legi – selget taevast väga vaatlusteks kui pildistami- on ses mõttes erakordne vus, nii et kohalikku söö- tihti pole. Enamasti on tae- seks, kupli alla paigutatak- teadusharu, et seda käsitle- gikohta me investeerima vas selge suvel, aga siis on se teleskoop, loodetavasti takse mastaapides, mis on kahjuks ei hakka,“ naerab jällegi liiga valge – need isegi kaks. Kolmandale tavateadvuses ja argielus Vladimir. imeilusad valged suveööd korrusele tuleb arvutiteh- täiesti käsitlematud – mil- Aga tähetorn ise on astronoomidele mõisteta- nikaga operaatorituba, kus jonid valgusaastad, saja 2019. aasta augustiks kü- valt väga ei istu. Tõsine on seadmed ühendatud, st miljardi tähe kogumid... lastajatele avatud. Isegi Andromeeda galaktika saab pildile tähetornis püüda tähetornis pildile 2 2019 / Saue valla 2019. aasta eelarve nägu: veebruar veebruar / Nr 3 22 miljonit investeeringuraha piirkondade ühtlaseks arenguks SAUE VALLA 2019 AASTA EELARVE TULUDE JAGUNEMINE Muud tulud 1% Saue Vallavolikogu kinnitas 2019. AASTA Toetused 25% jaanuarikuu istungil Saue valla 2019. EELARVE TULUDE JAGUNEMINE aasta eelarve kogumahus 36,3 miljonit eurot (2018. a 33,6 miljonit eurot), selle koostamisel on lähtutud valla Kaupade ja teenuste müük arengukavast ja arvestatud valla kõigi 5% piirkondade ühtlast arengut. MART MARTINSON eurot), mis moodustab 11,1% SAUE VALLA 201 AASTA EELARVE KULUDE AGUNEINE Maksud finantsjuht põhitegevuse tuludest. Tule- 69% mi üheks osasks on sel aastal Tulud veel ühinemistoetus, mistõt- SOTSIAALNE KAITSE Saue valla tulubaas kujuneb tu tegelik tulem on oluliselt peamiselt maksutuludest, väiksem, kui seatud eesmärk 8% ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED millele lisanduvad tulud ‒ see ei tohiks jooksvalt lan- ARIDUS 18% kaupade ja teenuste müügist, geda ühelgi juhul alla 10% 58% lõivudest, vara tuludest, toe- ning oleks ideaalis cpea 16% tustest ja muudest tuludest. põhitegevuse tuludest. Tule- 2019. AASTA AJANDUS Riigi eraldatavad mak- mi eesmärgi saavutamiseks 6% sutulud omakorda koosne- on 2019. eelarveaastasse EELARVE vad peamiselt Saue vallas kavandatud mitmeid organi- elavate inimeste tulumak- satsioonilisi ümberkorraldu- KULUDE sust ning maksustatavalt si, tugiteenuste koondamist JAGUNEMINE KESKKONNAKAITSE maalt kogutavast maamak- ühte allasutusse ning vallale 3% sust. Elanike ja maksumaks- kuuluvate kinnisvararuut- jate arv Saue vallas kasvab meetrite optimeerimist. ühtlaselt ja jätkuvalt. Aas- tavahetuse seisuga oli Saue Investeeringud vallas elanikke 22 304 ning Investeeringuid on planee- ELAU- JA KOUNAALAJANDUS maksumaksjad on nendest ritud vastavalt Saue valla VAA AE KULTUUR RELIIOON ligikaudu pooled. arengukavale 2019. aastal 1% 2019 AASTA INVES6% AGUNEMINE Rahvastikuregistri and- 22,2 miljonit eurot (2018. a metel on Saue valla elanik- 15 miljonit eurot). Investee- kond kasvanud 2018. aastal ringute katteallikateks on otsiaalne kaitse Üldised valitsussektori teenused ca 600 inimese võrra, mak- likviidsed varad, põhitege- 5% 11% sumaksjaid on Rahandus- vuse tulem 4 miljonit eurot, ministeeriumi andmetel toetused 6,5 miljonit eurot lisandunud koguni ca 750. ning laenuvahendid pea 10 aridus Peamiseks kasvupiirkon- miljoni euro ulatuses. Inves- 35% Majandus naks on Laagri. teeringute kogumahult on 9% eelarve äärmiselt ambitsioo- Kulud nikas ning võrreldav vallast 2019. AASTA Kulude kogumaht on 32,3 poole suuremate omavalit- Keskkonnakaitse miljonit eurot ja on eelneva suste investeeringute ko- INVESTEERINGUTE aastaga võrreldes tõusnud gumahuga. See seab lisaks JAGUNEMINE 9% 8% (2018. aastal 29,7 miljo- finantseerimiskoormusele nit eurot). suure vastutuse ka kogu Saue vald panustab enim meeskonnale, kes investee- jätkuvalt haridusse ja noor- ringuid ellu viib. Koguma- Vaaae kultuur a reliioon sootöösse. Tegemist on kõi- hult kujunevad suuremateks 14% lau- a kounaalaandus ge suurema põhitegevuse investeeringuteks 2019. aas- Tervisoid 12% kuluvaldkonnaga. Haridus- tal Saue valla keskushoone 5% valdkonna kulude eesmärk (uue vallamaja) ehitamine on tagada Saue valla lastele ning Veskimöldre elurajooni teehoiukavast. Olulistest kavas renoveerida energia- ehitus algab 2020. Suurim vesteeringute Keskusest. tingimused alushariduse ja uue lasteaed-põhikooli ra- maanteevaldkonna koostöö- tõhusamaks Ääsmäe ning hetkel töös olev projekt on Suuremahulised vee- ja ka- põhihariduse omandami- jamine. Mõlemad ulatuvad projektidest lükkus kahjuks Midrimaa lasteaedade hoo- Riisipere lasteaia rajamine nalisatsiooni rekonstrueeri- seks ning soodustada õpi- otsaga aastasse 2020. Sõidu- aasta võrra edasi Kuusehe- ned. Rekonstrueeritakse ja halduskeskuse rekonst- mise projektid algavad Turba laste huviharidusega tegele- ja kergliiklusteid ehitatak- ki‒Topi ristmiku ühendustee Turba kooli staadion. rueerimine. Samuti koos- piirkonnas, kus 2018. aastal mist. Koostööd lasteaia- ja se kokku ligi 25 kilomeetri rajamine Saue linnast ning Investeeringute planee- tatakse Turba kooli endise omandati eraettevõtjalt seal- koolikohtade osas tehakse ulatuses. Olulisemad teep- Keila ringteeprojekti alus- rimisel on võetud eesmär- ühiselamu munitsipaal-sot- sed amortiseerunud võrgu- naaberomavalitsustega, rojektid on Nissi-Riisipere tamine. Mõlemad on siiski giks kõigi valla piirkondade siaalkorterelamuks rekonst- rajatised. Ettevalmistustööd eelkõige Tallinna linnaga. tee koos kergliiklusteede jätkuvalt aktuaalsed ja koos- ühtlane areng. Samas peab rueerimise põhiprojekti, mis käivad Laitse-Kaasiku piir- Olulisel kohal on jätkuvalt ja valgustusega (koostöös töö maanteeametiga nende arvestama, et ühe (suurema) on saanud kaasrahastuse. konna kanaliseerimistööde- koostöö erasektoriga, seda maanteeametiga) ning Saue projektide elluviimiseks jät- projekti elluviimise ajaline Koostöös Riigi Kin- ga,
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx
    Tegevusloa omaja Tegevuskoha aadress Kontaktandmed Telefon Andmed tegevusloa kohta Tegevusloa Riigieelarveli Tegevusloa Riigieelarvelis Halduslepingu (teenuse osutaja) E-post / veebiaadress (erihoolekandeteenus) number ste kohtade kehtivusaeg te täidetud kehtivusaeg arv kohtade arv 01.11.2017 seisuga HARJUMAA AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 [email protected] 6 771 250 igapäevaelu toetamine SEH000162 28 Tegevusloa Riigieelarveliste 29.02.2020 10614 Tallinn www.hoolekandeteenused.ee töötamise toetamine SEH000168 194 kehtivusaeg kohtade arv toetatud elamine SEH000169 8 tegevuskohta tegevuskohtad kogukonnas elamine SEH000161 237 de lõikes e lõikes erinev ööpäevaringne erihooldusteenusSEH000174 1430 erinev (vt (vt allpool allpool olevast tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 220 olevast sügava liitpuudega isikule tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 104 kohtumäärusega paigutatud isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus 6 kohtumäärusega paigutatud isikule (alaealised) AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu Valkla küla [email protected] 6 066 301 ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174 104 tähtajatu 88 Kuusalu vald www.hoolekandeteenused.ee/valkla kohtumäärusega paigutatud isikule 74630 Harjumaa AS Hoolekandeteenuse Vääna-Viti Kodu Viti küla 1 [email protected] 6 742 127 kogukonnas elamine SEH000161 1 tähtajatu 1 Harku vald http://www.hoolekandeteenused.ee/vaan ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174/10 87 tähtajatu 86 76910 Harjumaa a/ AS Hoolekandeteenused Kehra Kodu Lehtmetsa küla Anija [email protected]
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • 119 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    119 buss sõiduplaan & liini kaart 119 Lehetu Vaata Veebilehe Režiimis 119 buss liinil (Lehetu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Lehetu: 11:10 - 17:45 (2) Tallinn: 6:10 - 12:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 119 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 119 buss saabub. Suund: Lehetu 119 buss sõiduplaan 39 peatust Lehetu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 11:10 - 17:45 teisipäev 11:10 - 17:45 Viru 1 Valli Tänav, Tallinn kolmapäev 11:10 - 17:45 Kosmos neljapäev 11:10 - 17:45 48 a Pärnu mnt, Tallinn reede 11:10 - 17:45 Vineeri laupäev 17:55 82 Pärnu mnt, Tallinn pühapäev 17:55 Tallinn-Väike 106 Pärnu Maantee, Tallinn Kalev Hallivanamehe, Tallinn 119 buss info Suund: Lehetu Hallivanamehe Peatust: 39 160 Pärnu mnt, Tallinn Reisi kestus: 74 min Liini kokkuvõte: Viru, Kosmos, Vineeri, Tallinn-Väike, Virve Kalev, Hallivanamehe, Virve, Risti, Valdeku, Hiiu, J. V. Pärnu mnt, Tallinn Jannseni, Hõimu, Vana-Pääsküla, Sillaotsa, Nõlvaku, Urda, Peoleo, Kanama, Laiavainu, Uku Tee, Jõgisoo, Risti Harutee, Allikmäe, Ruila, Laitse, Rallipargi, Hürjapea, 6 Männiku Tee, Tallinn Nissi Kauplus, Nissi Kool, Jaama Tee, Riisipere Jaam, Riisipere, Riisipere Mõis, Vilumäe, Kivitammi, Turba Valdeku Kauplus, Kultuurimaja, Ees-Lehetu, Lehetu 64 Valdeku Tänav, Tallinn Hiiu 30 Hiiu Tänav, Tallinn J. V. Jannseni 147 Vabaduse Puiestee, Tallinn Hõimu 32 Hõimu Tänav, Tallinn Vana-Pääsküla 552 Pärnu Maantee, Tallinn Sillaotsa 554 Pärnu mnt, Tallinn Nõlvaku Urda Peoleo 11 Kaupmehe Põik, Estonia Kanama Laiavainu Uku Tee Jõgisoo
    [Show full text]
  • Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 20182018----179179179179 Alguspunkti a sukoha l igikaudsed koordinaadid (L -Est’97) X 65539 80 Y 51754 6 KÕRVALMAANTEE NR 11162 RIISIPERERIISIPERE----NURMENURME KM 0,000,00----2,802,80 REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND , SAUE VALD , RIISIPERE ALEVIK Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 201 8 TARTU Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik TÖÖ EESMÄRK: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju
    [Show full text]
  • VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala Merle Harjo VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Urmo Reitav, MA Kaitsmisele lubatud ……………………. Viljandi 2013 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TEEMA LÄHTEALUSED...................................................................................................... 5 1.1 Töös kasutatavaid mõisted ................................................................................................ 5 1.2 Ootus ja ootuste teooria .................................................................................................... 6 1.3 Kohalik omavalitsus ......................................................................................................... 7 1.4 Avatud noorsootöö – noortele, noortega ja noorte heaks ................................................. 9 1.5 Noortekeskused Eestis .................................................................................................... 12 1.6 Noorsootöö Ida-Virumaal ............................................................................................... 14 2. UURIMISMETOODIKA .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Tree-Ring Dating in Estonia
    University of Helsinki Faculty of Science Department of Geology View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto TREE-RING DATING IN ESTONIA ALAR LÄÄNELAID HELSINKI 2002 Doctoral dissertation to be defended in University of Helsinki, Faculty of Science To be presented, with the permission of the Faculty of Science of the University of Helsinki, for public criticism in Auditorium E204, Physicum, Kumpula, Gustaf Hällströmin katu 2, University of Helsinki, on November 29th, at 2 o'clock in the afternoon. Custos: Prof. Matti Eronen, Department of Geology, Faculty of Science of University of Helsinki, Finland Opponent: Prof. Dieter Eckstein, Institute for Wood Biology of University of Hamburg, Germany Reviewers: Dr. Tomasz Wazny, Dendrochronological Laboratory, Faculty of Conservation and Restoration of Academy of Fine Arts, Warsaw, Poland Prof. Olavi Heikkinen, Department of Geography of University of Oulu, Finland © Alar Läänelaid, 2002 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, Tartu 50410 ISBN 9985–78–740–4 Tellimus nr. 488 2 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 4 PREFACE ..................................................................................................... 5 1. INTRODUCTION ................................................................................... 6 1.1. What is tree-ring dating? .................................................................. 6 1.2. Briefly about the
    [Show full text]
  • Ääsmäe Põhikooli Arengukava 2016–2020
    Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2016 –2020 Detsember 2015 Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 2 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI LÜHITUTVUSTUS .............................................................. 3 3 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGU TAKISTUSED ....................................................5 3.1 Arengutakistuste kõrvaldamine ..............................................................................7 4 HINNANG KOOLI ARENGUKAVA 2012–2015 TÄITMISELE .............................. 8 5 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUSUUNAD 2016–2020 ........................................ 11 5.1 Kooli põhiväärtused, visioon ja missioon 2016–2020 ...................................... 11 5.1.1 Ääsmäe Põhikooli visioon ............................................................................ 11 5.1.2 Ääsmäe Põhikooli missioon .......................................................................... 11 5.1.3 Ääsmäe Põhikooli põhiväärtused .................................................................. 11 5.2 Ääsmäe Põhikooli üldeesmärk .......................................................................... 12 6 TEGEVUSVALDKOND EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ................................. 13 6.1 Kokkuvõte eelmise arengukava perioodi eesmärkide täitmisest ................... 13 6.2 Arengusuunad ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Saue Valla Teehoiukava 2021-2025
    Saue Vallavolikogu 29.10.2020 määrus nr 28 Lisa 1 Saue valla teehoiukava 2021-2025 Saue valla teed ja tänavad ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava investeerin- ehitatava lõigu 1 km ca lõigu lõigu lõigu lõigu lõigu tee nr tee/tänava nimi vajaliku teehoiutöö kirjeldus gud ca pikkus km maksumus maksu-mus maksu- maksumus maksumus maksumus kokku 2021 mus 2022 2023 2024 2025 Kooli tn(Laagri) 7270163 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 Riigigümnaasiumi kõrval Koidu tee ja Hämariku riigitee mahasõitude 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 laiendused Sae tn 0,24 72 000 uus a/b kiht 17280 17280 Vanasilla tn L1 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Nõlvaku tn L2 0,22 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8140 8140 Veskitammi tn L3 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Avamaa tn L2 0,1 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 2900 2900 Hoiu tn 0,6 72 000 roopa parandustööd 95000 43200 Vae tn 0,3 72 000 roopa parandustööd 55000 21600 7270277 Kaasiku tee(Alliku) 0,56 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 16240 16240 7270226 Vatsla tee 0,3 72 000 kuum PIN mustkatte ehitus 21600 21600 Jõeääre tee 0,3 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8700 8700 Jahimaja tee 0,25 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7250 7250 Jõe tee L1 ja L3(Hüüru) 0,4 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 600 11600 Kivi tee 0,2 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 5 800 5800 7270244 Vanamõisa tee 0,3 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 100 11100 7270254 Kapsaküla tee 1,387 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 20 000 40 000 Pagavere tee 0,37 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 10 730 10
    [Show full text]
  • Saue Valla Siseliinid Osa 1-1 Ainult 11.06.2021.Xlsx
    Riigihange nr Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Saue valla bussiliinidel osa 1 Kehtib alates 01.09.2020 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 Reg 10085032 Roosikrantsi 12/1 Ringtee tn 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.Ä1 Ääsmäe - Jõgisoo - Valingu - Keila - Tuula - Orava - Ääsmäe Sõiduplaan kehtib alates 01.10.2020 alates 14.06 on liini teenindamine peatatud Liini teenindab AS GoBus Kaugus Peatuste Sõiduaeg Reis Peatuse Nr. Peatus liini vaheline järgmise 01 kood algusest kaugus peatuseni Ä1-01 1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 00:01 07:15 2 Harutee 0,864 0,427 23308-1 00:01 07:16 3 Harutee 1,291 3,157 23365-1 00:03 07:17 4 Jõgisoo 4,448 1,783 23311-1 00:02 07:20 5 Forelli 6,231 3,194 47343-1 00:06 07:22 6 Aila 9,425 2,026 23384-1 00:03 07:28 7 Ööbiku 11,451 0,525 47328-1 00:01 07:31 8 Suurekivi 11,976 1,195 47326-1 00:02 07:32 9 Korvi 13,171 2,112 21507-1 00:04 07:34 10 Luha 15,283 0,743 21847-1 00:02 07:38 11 Jõe 16,026 4,011 21837-1 00:06 07:40 12 Tuula 20,037 0,702 23328-1 00:01 07:46 13 Tuula seltsimaja 20,739 2,950 47348-1 00:06 07:47 14 Laane 23,689 1,539 47349-1 00:03 07:53 15 Hindreku 25,228 0,326 47354-1 00:00 07:56 16 Rehe 25,554 0,575 47355-1 00:01 07:56 17 Harutee 26,129 1,045 47345-1 00:04 07:57 18 Saksa 27,174 0,459 47310-1 00:01 08:01 19 Reedi 27,633 2,327 23348-1 00:04 08:02 20 Külakõrtsu 29,960 0,777 47305-1 00:01 08:06 21 Tagametsa 30,737 1,109 5514 00:01 08:07 22 Taga-Orava 31,846 0,463 47309-1 00:01 08:08 23 Orava 32,309 0,464 47320-1 00:00 08:09 24 Kiviveski tee 32,773
    [Show full text]
  • Andke Märku, Kus Asuvad Nahkhiire
    Lk 2 STATISTILINE Lk 4 KONTEINER Lk 5 TARVILIST VAADE POLE PRÜGILA LUGEMISVARA Rahvastikuregistri andmeil Valla pakendikonteinerid Raamatute virvarris annab elab vallas 15 248 inimest. ajavad üle ääre. suuna kätte asjatundja. Tiraaž: 6450 KOLMAPÄEV, 29. jaanuar 2020 www.harku.ee HarkuVald Raamatu- kogu võiks täita kultuuri- keskuse rolli. Foto: Teet Teet Malsroos Foto: Loe lk 3 LIIA REBANE Ühendatud raamatu- HarkuHARKU VALLA AMETLIK TASUTA HÄÄLEKANDJA. Valla ILMUB KAKS KORDA Teataja KUUS. kogude juhataja Eestimaa Looduse Fond ootab abi – andke märku, kus asuvad nahkhiire- kolooniate varjepaigad Et aasta loomaks paigad kokku moodustavad Milliseid liike vallas on? ala, kus nahkhiir aasta jooksul Harku valla talvituspaikadest 2020 kuulutatud tegutseb. Vahemaad sellis- on leitud vähemalt kuut liiki nahkhiire olukorda te kohtade vahel võivad olla nahkhiiri: põhja-nahkhiir, paremini mõista, on paarist kilomeetrist tuhandete suurkõrv, veelendlane, tiigi- kilomeetriteni. Meil tavalist lendlane, Nattereri lendlane, vaja teada, kus asuvad põhja-nahkhiirt võib koha- tõmmulendlane. Suvel on lei- eri liikide kolooniate ta lendamas igal pool Harku tud lisaks ka pargi-nahkhiirt varjepaigad. Eriti valla territooriumil, suured ja suurvidevlast. lagedad alad ehk välja arvatud, oodatakse teateid aga poegimiskolooniad on ka Miks ma nahkhiiri talvitus- poegimiskolooniate neil ainult üksikutes kohtades. paigas vaadata ei või? Mis neid kohta hoonetes. Talvituspaikadest on meil üle- häirib ja kuidas ma aru saan, vaade parem. et nad on häiritud? Oma keldris võib küll vaadata, MARI KUKK aga mitte suurtes koopa-tüüpi talvituspaikades. Keldris on Vääna-Viti ja tavaliselt alla kümne nahk- ahkhiirekolooniate hiire ja seal käivad inimesed kohta pole uurijatel Humala on suhteliselt harva. Suurtes koo- just ülemäära palju in- rahvusvahelise bastes on nahkhiiri sadu ja fot, eriti suviste koloo- inimesed võivad hakata neid Nniate kohta, ja kuigi poegima tähtsusega paiku külastama väga tihti.
    [Show full text]