DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 10 Sadala, JAH1000266 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jõgeva Jahimeeste Ühing 1.2. Registrikood 80016676 1.3. Aadress Kurista pk 30, Jõgeva vald, 48413 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Kaido Kruus 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5064758 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Kaido Kruus Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Oti ja Reastvere metsise püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja keskkonnaministri nimetus/ 13.01.2005 määruse „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ nr 1 § 4 lg 4 ja lg 5 lähtuvad piirangud: • Jahipidamine piirangu kirjeldus on keelatud püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. augustini. • Inimeste viibimine püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud 1. juulist kuni 31. jaanuarini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Keelatud on metssigade lisasöötmine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Koopa must-toonekure püsielupaik Keskkonnaministri 03.07.2006 määruse nr 43 § 5 lg 3 ja 5 ja Looduskaitseseaduse nimetus/ § 53 lg 1 ning § 14 lg1 p 6 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud 01.septembrist kuni piirangu kirjeldus 14.märtsini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 1/2 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna (1) Sadala jahipiirkonna pindala on 12 860 hektarit. piirikirjeldus (2) Sadala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Sadala jahipiirkonna piir läheb Topi kinnistu lõunasihi ja Koila–Källoja tee ristumiskohast mööda Topi kinnistu lõunasihti Kangrumetsa sihini, jätkudes mööda Kangrumetsa sihti Laanemetsa kinnistu lõunasihini ning mööda Laanemetsa kinnistu lõunasihti Andrese sihini; edasi mööda Andrese sihti Kangrovälja sihini ning mööda Kangrovälja sihti Kerro sihini; seejärel mööda Kerro sihti Simuna–Sadala maanteeni ning mööda Simuna–Sadala maanteed Allikakaela sihini; sealt mööda Allikakaela sihti Kerro sihini, jätkudes mööda Kerro sihti Käru peakraavini ning mööda Käru peakraavi Pedja jõeni; siis mööda Pedja jõge Laiuse metskonna kvartali LA001 loodenurgani; edasi mööda Laiuse metskonna kvartali LA001 idasihti Triigi metskonna kvartali WT229 loodenurgani; sealt mööda Triigi metskonna kvartali WT229 läänesihti Ollisaare sihini, jätkudes mööda Ollisaare sihti Imukvere jõeni ning mööda Imukvere jõge Kroonu sihini; seejärel mööda Kroonu sihti Kroonu kraavini ning mööda Kroonu kraavi Piiri sihini; siitpeale mööda Piiri sihti Laiuse metskonna kvartali LA046 loodenurgas asuva Kilbavere–Jaanimetsa–Vaia teeni; seejärel mööda Kilbavere– Jaanimetsa–Vaia teed Oti–Tähkvere maanteeni ning mööda Oti–Tähkvere maanteed Lilastvere–Tähkvere–Sadala maanteeni; teeristist mööda Lilastvere–Tähkvere–Sadala maanteed Ahtme–Paide kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda kõrgepingeliini trassi Vaiatu–Sadala maanteeni ning mööda Vaiatu–Sadala maanteed Litsemaa teeni; teeristist mööda Litsemaa teed Jõgeva–Mustvee maanteeni ning mööda Jõgeva–Mustvee maanteed Kantküla–Rääbise maanteeni; seejärel mööda Kantküla–Rääbise maanteed Iravere teeni; teeristist mööda Iravere teed Torma ja Jõgeva valla vahelise piirini, jätkudes mööda valdade vahelist piiri Tamme turbateeni ning mööda Tamme turbateed Pedja jõeni; siitpeale mööda Pedja jõge Koila–Källoja teeni ning mööda Koila–Källoja teed Topi kinnistu lõunasihini. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000266&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Eesti Ajaloo Pöördepunktid
    EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID DOKUMENTE JA MATERJALE VENE ÕPPEKEELEGA GÜMNAASIUMILE Ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Ülesanded Mare Räis, Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-438-31-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks . .19 1. Muinasaja lõpp . 21 1.1. Slaavlased ja soomeugrilased vanavene kroonikas. Katke kroonikast “Jutustus möödunud aegadest” . 21 1.2. Vaade Baltimaade varasemale ajaloole. Katke J. V. Tšešihhini raamatust . 22 1.3. Eestlased Vana-Vene riigis. Katke E. Haabsaare artiklist . 24 1.4. Maakondadest ja kihelkondadest muinasaja lõpu Eestis. Katke A. Adamsoni artiklist . 26 1.5. Baltikumist 1200. aasta paiku. Katke A. Adamsoni artiklist . 28 1.6. Muistse vabadusvõitluse esimene suurem välilahing – lahing Ümera jõel 1210. aastal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 30 1.7. Madisepäeva lahing 1217. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 32 1.8. Rootslaste lüüasaamine Läänemaal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 33 1.9. Eestlaste lepingutest Saksa-Taani vallutajatega. Katke J. Uluotsa artiklist . 34 Küsimused ja ülesanded . 36 2. Keskaegne Liivimaa, 1227–1558 . 37 2.1. Jüriöö ülestõus. Katke Balthasar Russowi kroonikast . 37 2.2. Iseseisva riikluse tekkimine Eestis. Katke J. Unduski artiklist . 38 2.3. Eesti ala Hansa liidus. Katke J. Kivimäe artiklist . .39 2.4. Pulmapeod keskaegses Tallinnas. Katke I. Põltsami raamatust . 40 2.5. Eesti idapiir keskajal. Katke A. Selarti raamatust . 41 2.6. Läänekristluse idapiir aastal 1500. Kaart W. Wallace’i raamatust .
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Jõgeva Linna, Jõgeva Valla, Palamuse Valla Ja Torma Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Jõgeva maakonnas, mille tulemusena moodustub nelja Jõgeva maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Jõgeva maakonda 3 linna ja 10 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda 8 valda ja 2 linna. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb käesoleva muudatuse tulemusena kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 181 valda ja 29 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Jõgeva linn (pindala 4 km2 ja rahvaarv 5305), 2) Jõgeva vald (pindala 459 km2 ja rahvaarv 4400), 3) Palamuse vald (pindala 216 km2 ja rahvaarv 2103), 4) Torma vald (pindala 349 km2 ja rahvaarv 1964). Eelnõuga rahuldatakse Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel Jõgeva maakonna koosseisus uus valla nimega haldusüksus nimega Jõgeva vald (kogupindala 1028 km2, rahvaarv 13 7724). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Arvestades vaid eelnõus esitatud ühinemist.
    [Show full text]
  • Kogukondade EV100 Projektid
    Lisa 1 Kogukondade EV100 taotlusvooru toetuse saajad Toetuse saaja Maakond Toetus (EUR) Projekti nimi Projekti lühikirjeldus Aruküla Harju maakond, 1480 100 arukülalast Aruküla ajaloo populariseerimiseks kutsus kogukonnaliige Henri Reeder üles koostama Kultuuriselts Raasiku vald, sel puhul väikest ülevaadet viimase 100 aasta meeldejäävamatest arukülalastest, kes Aruküla alev ühel või teisel viisil kogukonda mõjutanud. Kogumik hõlmab ka Aruküla ajalugu ja annab infot uutele arukülalastele. Eassalu-Neitsi Pärnu maakond, 4915 Pitsaahi külamaja Pärnu linna Audru osavallas asub Eassalu-Neitsi Külaseltsi külamajas Kihlepas on toimiv Külaselts Pärnu linn, söögituppa kogukonna köök. Köögi vastas söögitoas on deformeerunud ahi, mille asemel soovime Kihlepa küla ehitada atraktiivset pitsaahju saviehitisena, mis soojendab ka söögituba. Kupliga pitsaahi loob Võilillefestivali, hõimurahvaste ühiskokkamisi ja õpitubasid teenindavale kogukonnaköögile uue hingamise kaasamaks kogukonnale uusi maale kolinud noorte perede ja kogukonna liikmeid ja on vääriliseks kingituseks Eetsi vabariigile toidupärimuslike kogemuste, oskuste kandumiseks põlvkonnalt põlvkonnale, hõimurahvastel hõimurahvastele. EELK Kõpu Viljandi maakond, 4890 Kõpu Vabadussõja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal korrastatakse Kõpu Vabadussõja ausamba park Peetri Kogudus Põhja-Sakala ausamba pargi Kõpu alevikus Viljandimaal atraktiivseks kogukondlike ürituste läbiviimise ja inimeste vald, Kõpu alevik korrastamine vaba aja veetmise kohaks. Seeläbi hoitakse paikkonna ja Eesti ajaloolist ning
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Adavere Mõisa Selts TERVE pere festival 1 367,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Folklooripäev Assikveres 910,00 kohalik areng Assikvere Haridusselts Vajalikud asjad Assikvere Haridusseltsile 935,00 kogukonnateenused Akordioni soetamine folklooriseltsile Folklooriselts "Jõgevahe pere" 1 600,00 kogukonnateenused Jõgevahe Pere Härjanurme Maarahva Selts Pärandame tulevikule 100,46 kogukonnapärand Härjanurme Maarahva Selts Anname hoogu taaskasutusele 200,00 õpiring Jõgeva Linna Noortekeskus Paus Võrdsed võimalused 1 305,00 kogukonnateenused Jõgeva valla Avatud Noortekeskuste Laiuse Avatud Noortekeskuse tualettruumi 1 435,00 kogukonnateenused Ühendus renoveerimine Jõgevamaa kogukonna organisatsioonide JÕGEVAMAA KODUKANDI ettevalmistamine X Maapäevaks „Aastaring 884,00 kohalik areng ÜHENDUS külas“ Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda Tea ja tunne oma võimalusi! 1 194,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaarepere külapäev 2013 590,00 kohalik areng Kaarepere Külaselts Kaunid kaardid ja karbid 200,00 õpiring Kamari VII külapäev „Kamari kauaaegse Kamari Haridusselts koolidirektori 85. sünniaastapäeva 1 034,50 kohalik areng tähistamiseks“ Kamari kodanikuhariduslik õpiring Kamari Haridusselts 200,00 õpiring "TUGEV KOGUKOND" Kassinurme Naisselts Kassinurme küla 540 a. 364,00 kohalik areng Kuremaa Vabatahtlik Järvepääste Rannavalve töökvaliteedi parendamine 692,45 kogukonnateenused Maarja-Magdaleena Maarahva Selts Üksteiselt ja üksteisega koos 200,00 õpiring mittetulundusühing JUULA KÜLA Toimetulevam
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Arengukava 2018-2028
    Lisa 1 Jõgeva Vallavolikogu 22.11.2018 määrusele nr 53 Muudetud Jõgeva Vallavolikogu 10.10.2019 määrusega nr 98 Jõgeva Vallavolikogu Jõgeva Vallavalitsus Jõgeva valla arengukava 2018-2028 Jõgeva 2018 Jõgeva valla arengukava 2018-2028 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 4 1 KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................................................................ 5 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .............................................................................................................. 6 2.1 ASEND JA TUTVUSTUS ............................................................................................................................ 6 2.2 LOODUSKESKKOND ................................................................................................................................ 7 2.3 RAHVASTIK ............................................................................................................................................ 8 2.4 JUHTIMINE, MAINEKUJUNDUS JA VÄLISSUHTED .................................................................................... 11 2.4.1 Volikogu ........................................................................................................................................... 11 2.4.2 Valitsus ...........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Pere-, Ees- Ja Isanimi Päritolu Surnud Koht Või Põhjus
    Pere-, ees- ja isanimi Päritolu Surnud Koht või põhjus AABEL, Karl-Reinhold Peeter Keila v 30.03.1919 Orava küla j AABERG, Eduard Hans Kolga v 16.03.1920 1.Div hg / soetõbi AABRAMS, Kaarel Hans Triigi v 30.01.1919 külmus lahinguväljal AADER, Karl 5.11.1919 Schlipatsi küla j AAL, Jaan Kütti v 15 05.1919 AAL, Karl Leena Helme v 23.05.1919 Viitsina ms.j AAL, Oskar Mart Vana-Kariste v 28.01.1920 Viljandi Sv.Hg / rõuged AALBERG, Jakob Peeter Porkuni v AALBERG, Johannes Hans Saksi v 15.03.1920 III Div hg AALBERG, Tõnno Voldemar-Jüri Aavere v 14.05.1919 Stackelni jaama j AALITS, August Karl Paasvere v 12.12.1919 Tr.3.Sv.Hg / rõuged AAM, Jakob-Micael Mart Kahala v 25.01.1920 AAMANN, Karl 16.07.1919 Kebi jõe j AAREN, Jakob Jakob Tänassilma v 14.03.1919 Preeksa küla j AAS, Eduard Peeter Vesneri v 3.07.1919 Tr.Sv.Hg AASSOV, Johan Aleksander Olustvere v 24.01.1919 Tõrva alevi j AAVEL, Mihkel AAVIK, Jaan Johannes Tuhalaane v 29.04.1919 Vaschina-Gora j AAVIK, Johannes Haljala v 15.02.1919 Narva j ABEL, Alfred Misso v 29.05.1919 ABEL, Julius Isak Kuremaa v 27.01.1919 ABEL, Leonhard Andres Võtikvere v 15.08.1919 Ostrovi j ABEL, Rudolf Jaan Kudina v 19.08.1919 Marienburgi j ABELSON, Harald Imavere v ABI-TEKU, Aleksander Peter Taevere v 16.07.1919 ABJAN, Gustav Juhan Jäneda v 9.01.1920 gripp ABNER, Aleksander Joosep Undla v 13.12.1918 ABO, August Abram Avanduse v 20.12.1919 ADAMBERG, Arthur Haljala v 15.02.1919 Narva j ADAMFELDT, August Suure-Jaani kh ADAMFELDT, Eduard Hans Olustvere v 22.02.1919 Riigiküla j ADAMSON .03.1919 Riigiküla j ADAMSON 23.06.1919
    [Show full text]