Lisa

Paide Linnavalitsuse 23.01.2012 määruse nr 3 juurde

Paide Ühisgümnaasiumi arengukava aastateks 2012 – 2014 visioon aastani 2020

Paide, 2011

Sisukord

1. SISSEJUHATUS...... 3 2. ÜLDANDMED KOOLI KOHTA...... 4 Kooli teeninduspiirkond...... 4 Kooli ajalugu ...... 4 Traditsioonid ...... 4 Kooli sümboolika ...... 5 Kooli ajaleht ja aastaraamat ...... 5 Vilistlased...... 5 Sidemed teiste koolidega...... 6 3. MISSIOON...... 6 4. VISIOON AASTANI 2020...... 6 5. PÕHIVÄÄRTUSED ...... 6 6. PAIDE ÜHISGÜMNAASIUM TÄNA, KOOLI ARENGUEELDUSED...... 6 6.1 Õpilased...... 6 6.2. Õpetajad ...... 8 6.3. Koolihoone...... 10 6.4. Koolihoone rekonstrueerimise ja õpikeskkonna turvalisuse tagamise vajadus ...... 11 6.5. Õpikeskkonna parendamine ...... 12 6.6. Õppe- ja kasvatustöö ...... 13 7. SWOT-ANALÜÜS ...... 16 8. KOOLI STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTATEKS 2012 – 2014...... 18 9. TULEMUSVALDKONNAD JA KRIITILISED EDUTEGURID ...... 18 10. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2012 – 2014...... 19 10.1. Tulemusvaldkond: õppe- ja kasvatustöö...... 19 10.2. Tulemusvaldkond: Juhtimine ...... 23 10.3. Tulemusvaldkond: Töö personaliga ...... 27 10.4. Tulemusvaldkond: Koostöö huvigruppidega ...... 29 11. ARENGUKAVA SEOS PAIDE LINNA JA JÄRVA MAAKONNA ARENGUDOKUMENTIDEGA...... 33 12. TULEMUSTE MÕÕTMINE, HINDAMINE JA ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD...... 34 13. KOKKUVÕTE...... 34

2

1. SISSEJUHATUS

Paide Ühisgümnaasiumi arengukava on dokument, kus sätestatakse kooli eesmärgid, arendamise suunad ja -valdkonnad ning tegevuskava nende saavutamiseks. Arengukava on koostatud aastateks 2012 – 2014 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lg 1 alusel.

Arengukava lähtub Paide Ühisgümnaasiumi põhimäärusest, Paide linna arengukavast aastateks 2011 – 2020, visioonist aastani 2035 ning kooli sisehindamise aruandest.

Arengukava koostasid hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu liikmed. Töötati neljas töögrupis. Kooli hetkeseisu kaardistamisel võeti aluseks kooli sisehindamise aruanded 2009 – 2011, SWOT ning õpilaste, vanemate ja õpetajate hulgas läbiviidud küsitluste tulemused.

Arengukava tegevuskava koosneb neljast osast, milleks on kooli juhtimine (sealhulgas turvalisuse tagamine), personali arendamine (sealhulgas täienduskoolituse kava), õppe- ja kasvatustöö ning koostöö huvigruppidega.

Arengukava on kooli tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks, mis annab suuna õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele, kogukonnale ja koolipidajale.

3

2. ÜLDANDMED KOOLI KOHTA

Kooli teeninduspiirkond on põhikooli osas Paide linn, Väätsa valla territooriumilt Reopalu küla ja Paide valla territooriumilt Kriilevälja, Sillaotsa, Mündi, Kirila, Seinapalu, Prääma, Viraksaare ja Tarbja küla. 84,63% ühisgümnaasiumi õpilastest elab Paide linnas, 15,37% teistes omavalitsustes.

Kooli ajalugu

01.09.1977 avati Paide 3. Keskkool 01.09.1978 alustati 6-aastaste laste õpetamist 01.09.1981 algas süstemaatiline maleõpetus algklassides 1983 –1988 kooli lõpetas kolm võrkpallierialaga spordiklassi 1988 –1991 keskkoolis töötas loodusõpetusliku kallakuga klass 01.09.1993 alustati prantsuse keele õpetamist 1989 –1995 keskkoolis loodi humanitaar- ja reaalharu 01.09.1994 Paide 3. Keskkool nimetati ümber Paide Ühisgümnaasiumiks 03.11.1994 valmis uue koolimaja I järk, 2.-3. klassid asusid õppima uues majas 08.01.1996 uues majas alustasid tööd 1. - 4. klassi õpilased 02.09.1996 kogu kool alustas tööd pooleliolevas hoones aadressiga Kooli tn 1 01.09.1997 avati kooli võimla sügis 1998 valmisid aula, garderoob, kergejõustikumaneež 2001 algas saksa keelediplomi õpe 16.09.2002 avati kooli staadion 2007 kool sai tervist edendavate koolide võrgustiku liikmeks 01.09.2007 Paide Ühisgümnaasiumiga liidetakse Paide Slaavi gümnaasium 2009 valmis koolihoone rekonstrueerimise eelprojekt 2011/2012 gümnaasiumis rakendatakse kolme õppesuunda, milleks on keeleõppe-, loodusainete- ja sotsiaalainete õppesuund

Traditsioonid

Kooli aastapäeva tähistamine kooli sünnipäeva nädalaga Esimene koolipäev – esimese klassi õpilased võetakse vastu kooliperre, vastuvõtmise korraldavad abituriendid Õpetajate päeva tähistamine Kümnenda klassi õpilaste vastuvõtmine nn ristimispidu Advendikontsert, advendihommikud, piparkoogilaat, jõulupeod Tantsuvõistlus Õpilaskonverentsid Lauluvõistlus Kevadpidu 4

Tutipidu ja juhtkonna vastuvõtt abiturentidele, puude istutamine Kooliaasta lõpupiknik Klassidevaheline korvpallivõistlus Koolisisene võrkpallivõistlus Sisekergejõustiku seeriavõistlus Klassidevaheline malevõistlus H. Hanssoo nimeline mälestusturniir males Tervisepäevad Kooli olümpiamängud Ainenädalad

Kooli sümboolika

lipp

logo

vormimüts

rinnamärk

hõbemärk

Kooli ajaleht ja aastaraamat

Ajaleht OliOn ilmub 1998. aastast. Esimene aastaraamat koostati 2007/2008. õppeaasta kohta, ilmunud on neli aastaraamatut.

Vilistlased

Kooli lõpetajaid on 2011. aastal 1825.

5

Sidemed teiste koolidega

Saksamaa Karlsruhe Euroopa kool – koostööprojektid Soome Klaukkala Arkadia Ühtsuskool – koostööprojektid

Kontaktandmed

Paide Ühisgümnaasium Kooli tn 1, 72718 Paide Tel 38 508 24 [email protected] www.paideyg.ee

3. MISSIOON

Aidata kaasa isiksuse väärtushinnangute väljakujunemisele ja hariduse väärtustamisele, tagada riiklikus õppekavas nõutavad pädevused ning üldoskused.

4. VISIOON AASTANI 2020

Paide Ühisgümnaasium on loodusainetele, keeleõppele ja väärtuskasvatusele keskenduv, loovust arendav ja tervist edendav kool Kesk-Eestis. Töötame õpilase mitmekülgse arengu, positiivsete väärtushinnangute ja konkurentsivõimelise hariduse andmise nimel.

5. PÕHIVÄÄRTUSED

ÕPPIMINE – iga meie kooli õpilane ja õpetaja väärtustab haridust ning on uuendusmeelne õppija; AUSTUS – koolipere liikmed on üksteise suhtes sallivad ning austavad üksteist; KOOSTÖÖ – õpilased ja õpetajad teevad koostööd

6. PAIDE ÜHISGÜMNAASIUM TÄNA, KOOLI ARENGUEELDUSED

6.1 Õpilased

2011.a oktoobrikuu seisuga õppis ühisgümnaasiumis 570 õpilast.

2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 Õpilaste arv koolis 656 607 576 570 põhikool 463 437 420 417 gümnaasium 192 170 156 153

6

Ajavahemikul 2009 - 2011vähenes õpilaste arv 86 õpilase võrra. Suurem oli vähenemine kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumis.

Joonis. I kooliastme õpilaste arvu muutumine 2008-2011. II kooliastme õpilaste arvu muutumine 2008-2011. III kooliastme õpilaste arvu muutumine 2008-2011. Gümnaasiumi astme õpilaste arvu muutumine 2008-2011.

Õpilaste vastuvõtt esimesse ja kümnendasse klassi on kasvanud.

Joonis. Õpilaste vastuvõtt I klassi 2007-2011. Õpilaste vastuvõtt X klassi 2007 – 2011.

7

Klassi keskmine täituvus on vähenenud põhikoolis ja suurenenud gümnaasiumis.

2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012 Klassi keskmine täituvus põhikoolis 22.3 20,8 21 19

Klassi keskmine täituvus gümnaasiumis 23,9 24.3 22,3 25,5

Ühisgümnaasiumis on 27 klassikomplekti. Võrreldes 2009. aastaga toimus vähenemine kahe klassikomplekti võrra seoses õpilaste arvu vähenemisega vene õppekeelega klassides. Koolis töötab kaks vene õppekeelega liitklassi.

Õpilaste arv tagab kooli jätkusuutlikkuse.

6.2. Õpetajad

Kvalifikatsiooninõuetele vastab 96 % õpetajatest. Pedagoog-metoodiku ametijärku omab 5, vanempedagoogi ametijärku 17, pedagoogi ametijärku 24 õpetajat.

Õpetajate koosseis vähenes seoses õpilaste arvu vähenemisega. Suuremad muutused toimusid 2008 – 2009. õppeaastal seoses vene õppekeelega klasside ületulekuga ja õpetajate koondamisega.

Õpetajate ametikohtade ja õpetajate arv:

Õppeaasta 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012 Õpetajate ametikohti 49,4 45,1 46 43,2 Õpetajate arv 63 56 49 50

Suuri muudatusi õpetajate vanuselises koosseisus võrreldes eelneva perioodiga ei ole toimunud. Vähenenud on 30-39- ja vanemate kui 50-aastaste õpetajate osakaal.

8

Joonis. Vanemate kui 50-aastaste õpetajate osakaalu muutumine aastatel 2008 – 2011. 40 – 49-aastaste õpetajate osakaal õpetajate arvust ja selle muutumine aastatel 2008 – 2011. 30 – 39-aastaste õpetajate osakaal õpetajate arvust ja selle muutumine ajavahemikul 2008 – 2011. Kuni 29-aastaste õpetajate osakaal õpetajate arvust ja selle muutumine ajavahemikul 2008 -2011.

Ühisgümnaasiumi õpetajad on kogemustega ning edukad. Mitmed neist juhivad maakonna ainekomisjone (eesti keele ja kirjanduse õpetaja, geograafiaõpetaja, kehaline kasvatuse õpetaja, õppealajuhataja, matemaatikaõpetaja, saksa keele õpetaja).

Õpetajate tööd on tunnustatud maakonna, linna ja kooli tasandil:

2008 Järvamaa noore õpetaja preemia – Lilia Heinsoo 2008 Järvamaa algklassiõpetaja preemia – Heli Prii 2008 Järvamaa noorsootöötaja preemia – Marika Kuusik 2008 Kooli aasta õpetaja- Piret Järvet 2008 Paide linna hariduspreemia – Marje Tänav 2009 Kooli aasta õpetaja- Anne Kivimäe 2010 Järvamaa noore õpetaja preemia - Marju Mändmaa 2010 Kooli aasta õpetaja - Kristi Teder 2011 Paide linna hariduspreemia- Anne Lillepea 2011 Kooli aastaõpetaja - Andres Siilak 2011 Järvamaa aasta õpetaja – Maarika Männil

Ühisgümnaasiumis töötavad ettevõtlikud oma tööle pühendunud ja aktiivsed õpetajad. Õpetajaskond on püsiv. Paljud õpetajad on lõpetanud kooli, kus nad täna töötavad. Kogenud ja demokraatliku juhtimisstiiliga juhid koos professionaalsete õpetajatega tagavad kooli arengu seadusandluse pideva muutumise ja kestva koolireformi olukorras.

9

6.3. Koolihoone

Kool töötab hoones, mille I järk valmis 1994. aastal, II järk 1996. aastal, võimla 1997. aastal, aula, garderoob, kergejõustikumaneež ja väike saal 1998. aastal. Osaliselt on välja ehitamata hoone nullkorrus.

Koolile kuuluv kinnistu koosneb kahest maatükist pindaladega19 240 m² ja 29 955 m², kinnistu kogupindala on 49 195 m².

Õppekorpuse all olev pindala on 4 104 m². Koolihoones on majahoidja korter pindalaga 71,8 m². Õppeotstarbelisi ruume on 42 pindalaga 2 346 m², neist 14 klassiruumi 1.-4. klassidele, 18 ainekabinetti ja 10 võõrkeelte klassi.

Eriotstarbelised ruumid on: keemialaboratoorium 2 arvutiklassi (24 ja 10 õpilaskohaga) poiste puidutöökoda käsitööklass õppeköök

Koolis on lugemissaaliga raamatukogu ja keeltekeskus.

Spordikompleksi pindala on 4 050,8 m². Spordikompleksi kuuluvad: võimla 18 m x 36 m = 648 m² kergejõustikumaneež 9 m x 49 m väike saal (jõusaal) 120 m² lasketiir pikkusega 25 m

Kooli staadion avati kasutamiseks 2002. aastal, 2005. aastal paigaldati staadionile rajakate. Staadioni on antud rendile sihtasutusele PAIDE SPORDI- JA TERVISEKESKUS. Välitundide läbiviimiseks kasutab kool vabaõhuklassi, mis asub kooli kõrval asuvas Peetri pargis.

Koolis on: söökla (200 kohta) kohvik arstikabinet psühholoogi- ja sotsiaalpedagoogi kabinet õpetajate puhke- ja abiruumid riietehoid aula (240 kohta) peeglisaal

Kooli asukoht, head õppimise, sportimise ja vaba aja sisustamise võimalused aiatavad kaasa kooli jätkusuutlikkusele ja arengule.

10

6.4. Koolihoone rekonstrueerimise ja õpikeskkonna turvalisuse tagamise vajadus

Koolimaja on ekspluatatsioonis olnud seitseteist aastat. Osalisi remonditöid on teostatud koridorides ning seoses avariide likvideerimisega.

Hoone on kaugküttel. Koolimajja on paigaldatud täisautomaatne kinnise süsteemiga soojussõlm. Küttesüsteem ei ole hüdraulilises tasakaalus. Süsteemi eripära tõttu on see halvasti reguleeritav. Kogu küttesüsteem (jaotustorustik koos reguleerimiselementidega) vajab rekonstrueerimist.

Hoone on halvasti ventileeritud. Sissepuhkeventilatsiooni õhu eelsoojendusseadmed ei ole töökorras, mis teeb võimatuks seadmete kasutamise, kui väljas on külmakraadid. Üksikutes ruumides (muusikaklass, peeglisaal) puudub ventilatsioon täielikult. Sundventilatsiooni ei ole arvuti- ja poiste tööõpetuse klassis. Ventilatsioonisüsteemi töövalmidus ja -kindlus muutub eriti päevakohaseks õhutihedate ja soojapidavate akende paigaldamise järel.

Koolihoone aknad vajavad vahetamist. 2008. aastal vahetati C-korpuse 83 akent pakettakende vastu. Suurem osa akendest on vahetamata, osa neist ei ole avatavad. 2007.aastal läbiviidud energiaauditi kokkuvõttes nähakse ette järgmised energiasäästu parendusmeetmed: paigaldada uued soojapidavad aknad ja uksed, soojustada sokkel ja paigaldada soklile soojapidavad aknad ja uksed; renoveerida küttesüsteem (jaotustorustikud, regulaarventiilid, termostaadid).

Probleemiks on sadevete tungimine vundamendi konstruktsioonidesse. Kõrge veetaseme korral tungib vesi maneeži ja lasketiiru. Veekahjustustest on rikutud ka õpilaste garderoobiseinad.

Koolimaja katus jookseb läbi kolmest kohast. 2005.aastal teostati osalisi remonditöid, vahetati üksikud eterniitplaadid. Järgmisel aastal tekkisid uued läbijooksukohad nii viil- kui ka lamekatuse osas. 2011. aastal kaeti üks osa lamekatusest uue kattematerjaliga. Vihmaveesüsteemid on amortiseerunud.

Rekonstrueerimata on kaks koolimaja välistreppi. Treppide plaadid on purunenud ja lahti. Siseõue välistreppi on ohtlik kasutada. Vahetamist vajavad üksteist koolimaja välisust. Uksed on purunenud ja roostes ega taga turvalisust.

Üheksateist klassiruumi on sisustatud ajakohaste laudade ja toolidega. Sisustamist vajavad veel kakskümmend kolm klassiruumi, kodunduse klass, aula, osaliselt kooli söökla ja õpilaste garderoob. Nendes ruumides on mööbel amortiseerunud. Koolimaja valmides, 17 aastat tagasi, sisustati ruumid vanast koolimajast ületoodud ja abi korras koolile kingitud mööbliga.

11

Lauad, toolid ja kapid klassiruumides on amortiseerunud ning neid ei ole võimalik ega otstarbekas parandada. Vahetamist vajab II korruse fuajee mööbel. Aulas ja pooltes klassides puuduvad aknakatted, mistõttu on õppetöö päikese korral häiritud. Pimendavad aknakatted puuduvad kõikides klassides (v.a arvutiklass). Koolis puudub metalliklass. Kodunduse klassi sisutus vajab kaasajastamist. Väljavahetamist vajavad gümnaasiumiõpilaste garderoobikapid. Õppetundide mitmekesistamiseks on vaja jätkuvalt soetada kaasaegseid vahendeid (projektorid, puutetundlikud tahvlid jms).

Võimla, selle kõrvalruumid, koridorid ja klassiruumid vajavad kaasajastamist. Võimlas segab õppetööd kaja. Sinna ei ole paigaldatud heli summutavaid vahendeid (vaheseinad, seinakatted või laekonstruktsioonid). Duširuumid on muutumas kasutamiskõlbmatuteks. Suure koormuse tõttu (kool, spordiklubid, jalgpallivõitlused) on ruumide seisund muutunud eriti halvaks. Koolimaja WC-potid on amortiseerunud. Klassiruumides ja koridoride seintes esineb suuri pragusid. Vihmavee läbijooksu tõttu on mitmes kohas laed ja seinad rikutud.

Amortiseerunud päevavalguslambid tekitavad klassides müra ning häirivad sellega õppetööd. Sagenenud on lampide läbipõlemine.

Trepikodade uksed vajavad vahetamist. Vastavalt Lääne-Eesti Päästekeskuse tehtud ettekirjutusele 29. augustist 2008 nr 7.3-1/1000 oleme kohustatud paigaldama trepikodade ja korpuste eraldamiseks isesulguvad uksed, et jaotada koolihoone evakuatsioonitrepikojad eraldi tuletõkke sektsioonideks.

2008. aastal kaardistati renoveerimistööde vajadus. Suuremate tööde vajadus on järgmine: koolimaja katuse, vihmaveesüsteemide, akende vahetamine; kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine; vee sissepääsu tõkestamine koolihoonesse; kahe välistrepi renoveerimine, koolimaja ehituse lõpetamine (jõusaali ja abiruumide väljaehitamine) nullkorrusel; võimlakorpuse rekonstrueerimine; koridoride ja klassiruumide kaasajastamine; õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimiseks vajalike ruumide sisustamine mööbli, infotehnoloogiliste lahendustega.

2009. aasta alguses valmis koolihoone rekonstrueerimise eelprojekt. Paide Linnavalitsus esitas taotluse koolihoone rekonstrueerimise finantseerimiseks 2009. ja 2010. aastal. Rekonstrueerimise esialgne maksumus oli 3,579 miljonit eurot. Toetuse taotlused lükati maakonna ja üleriigilisel tasemel tagasi. Koolihoone rekonstrueerimist ei olnud võimalik alustada. Koolihoone seisud on halvenenud.

6.5. Õpikeskkonna parendamine

Koolile hangiti täiendavaid infotehnoloogiavahendeid, mis omakorda tõi kaasa IT-vahendite aktiivsema kasutamise õpetajate ja õpilaste poolt. 2009. aastal said internetiühendusega töökohakõik õpetajad. Ajavahemikul 2009 - 2011 soetati koolile üks SMART-tahvel ja 11 projektorit, kaks sülearvutit ning kaks Vernieri komplekti. 2011. aastal ehitati arvutiklass

12

ümber kahekümne nelja kohaliseks ning soetati uued arvutiklassi lauad. Kool rendib 24 personaalarvutit. Kümnekohalise arvutiklassi monitorid vahetati välja kaasaegsemate vastu.

Õppevahendite soetamine toimus kava alusel, mille koostasid ainekomisjonid. Vaatamata pingelisele eelarvele ei tehtud kitsendusi õppetööga seotud õppematerjalide paljundamise ega esmaste õppevahendite soetamise osas. 2010. aastal soetati õppevahendid eelkõige loodusainete, töö- ja tehnoloogiaainete õpetamise tarvis.

6.6. Õppe- ja kasvatustöö

Kooli õppekorralduse aluseks on riiklikul õppekaval põhinev kooli õppekava, mis on kehtestatud 31. augustil 2011. a. 2011/2012. õppeaastast rakendatakse gümnaasiumis kolme õppesuunda: keeleõpetuse õppesuund, loodusainete õppesuund ja sotsiaalainete õppesuund. Malet õpetatakse õppekava alusel 1. – 4. klassides ja 10. klassis. Maleõpetus sellises ulatuses on ainulaadne.

Õppetöö mitmekesistamise, kaasajastamise ja aineõpetuse kõrge taseme saavutamiseks tehti arengukava täitmise perioodil head tööd. Kolmel viimasel aastal on aktiviseerunud õpetamine projektide kaudu. Projekt „Meedia ja noored“ koos Klaukkala kooliga Soome Vabariigist on kolmel aastal toetanud inglise keele ja meediaaluste õppimist. Õpiprojekt „Meie väärtused“ koostöös Karlsruhe kooliga toetas väärtuskasvatust ja saksa keele õpet. Keeleõpet ja suhtlusoskuse arendamist toetasid Twinningprojektid, kus partneriteks olid Norra, Läti ja Poola koolinoored .Loodusalased projektid „Paide linna matkaraja arendamine aktiivsemaks kasutamiseks läbi uuriva õppe programmide loomise ning pärandkultuuri väärtustamise“ ja „Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused“ põhinesid uurimuslikul õppel. Praktilise looduse tundmaõppimiseks korraldati looduslaagreid. Projektiõpe algklassides toetas kõikide õppeainete õppimist.2011. aastal algatasime ja viisime koostöös Johannes Käisi Seltsiga 1. -5. klasside õpilastele läbi üleriigilise kodu-uurimisalase konkursi.

Ainekomisjonide korraldatud ainenädalad muutusid traditsiooniks. Nädala raames läbiviidud praktilised tegevused ja viktoriinid mitmekesistasid õppetööd. Õpilases õpimotivatsiooni tõstmiseks ja õppetöö mitmekesistamiseks korraldas kool mitu avalikku üritust: Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud ajalookonverents, manifesti „Kõigile Eestimaa rahvastele“ ettelugemine Raekoja ees; lastekaitsepäeva tähistamine; esimene advendikontsert Paide kirikus; näiteringi esinemised kultuurikeskuses; ansamblite, tantsurühmade ja koolikooride esinemised ülelinnalistel üritustel.

2009. – 2011. aastal muutus õppeprotsess õpilast kaasavamaks, suurenes praktiliste tööde osakaal, senisest enam rakendati uurimuslikku ja õuesõpet. Õpilaste õpimotivatsiooni toetasid projektid, õpilaste ettevalmistamine aineolümpiaadideks ja -võistlusteks.

13

Kool on olnud kaks aastat Tartu Ülikooli õpikodade baaskooliks (2010/2011. õa keemia ja bioloogia, 2011/2012. õa füüsika). See on andnud võimaluse praktikumides osalemiseks mitmekümnele loodusainete õppesuunal õppivale õpilasele. Andekate laste toetamine tagas meie kooli õpilaste eduka esinemise aineolümpiaadidel ja konkurssidel. 2009. a võttis maakonna aineolümpiaadidest osa 110 õpilast, 2010. a 135 õpilast, 2011. a 100 õpilast. 2011. aastal saavutati 19 võitu, lisaks 45 teist ka kolmandat kohta.

Õpilasi on tunnustatud maakonna, üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasemel eduka esinemise eest uurimisalases töös, ainealastel konkurssidel ja huvialases tegevuses. Paide linna Andeka Lapse preemia sai 2009. aastal 16 õpilast, 2010. aastal 12 õpilast, 2011. aastal 20 õpilast.2011. aastal määrati Järva Maavalitsuse andeka keskkooliõpilase preemia meie kooli õpilasele. Igal aastal on tunnustatud õpilasi kiituskirjade ja kooli tänukirjadega. Kooli juhtkond korraldas vastuvõtte parimatele õpilastele ja nende vanematele.

Riiklikult mõõdetakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate oskuste taset lõpueksamitega. Kolmel viimasel aastal paranesid põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemused ning olid valdavalt paremad riigi keskmisest tulemusest. Ülevaade põhikooli eksamitulemustest 2009. - 2011. aastal:

Eksamiaine Keskmine hinne 2009 2010 2011 Eesti keel ja kirjandus 3,50 3,68 3,70 Matemaatika 3,40 3,69 3,20 Inglise keel 3,95 4,46 4,40 Saksa keel 3,00 Vene keel 5,00 Prantsuse keel 4,00 Ühiskonnaõpetus 3,70 3,86 4,15 Bioloogia 3,00 3,30 5,00 Keemia 4,60 4,00 4,40 Geograafia 3,25 3,00

Ülevaade riigieksami tulemustest 2009. - 2011. aastal:

Eksam Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine punktide vabariigis punktide vabariigis punktide vabariigis arv arv arv 2009 2010 2011 Eesti keel 56,55 56,30 57,04 60,20 56,60 59,20 Inglise keel 70,60 69,90 65,80 69,80 72,40 72,00 Saksa keel 79,00 76,60 91,00 78,00 77,00 77,30 Vene keel 72,00 76,20 80,00 72,60 Matemaatika 48,50 52,20 65,00 60,90 70,50 57,00 Ajalugu 59,00 62,60 64,25 65,90 68,00 64,40 Bioloogia 58,00 62,60 53,80 59,70 77,70 60,00 Keemia * 71,20 68,10 67,60 59,50 72,00 65,90

14

Füüsika 39,00 66,30 - - Ühiskonnaõpetus 64,40 62,00 64,66 64,40 68,80 67,70 Geograafia * 51,00 62,40 62,22 59,50 59,40 59,20

Riigieksami valikute arv ja riigieksamitel saadud keskmine punktide arv aastate lõikes:

Aasta Eksamivalikute arv Keskmine punktide arv Koht koolide pingereas 2009 290 61,00 116 2010 249 62,20 106 2011 236 65,45 82

Gümnaasiumisse on astunud igal aastal 55 – 57 noort. Kümnendasse klassi astujatest on olnud 65 – 67% ühisgümnaasiumi põhikooliastme lõpetajad.

Huvi puudumise või nõrga õppeedukuse tõttu ei ole suutnud kõik gümnaasiumisse astujad kooli lõpetada.

2008/2009 2009/2010 2010/2011 Gümnaasiumi lõpetanute 86,0% 100,0% 85,7% % sama lennu alustatutest

Tagasihoidlike võimetega laste jaoks rakendati erinevaid tugimeetmeid. Õpiabirühmad moodustati 1. – 9. klasside õpilastele. Arengukava elluviimise kahel esimesel aastal töötas koolis abiõpetaja, vajadusel rakendati lihtsustatud ja individuaalset õppekava, logopeed teenindas igal aastal ca 60 õpilast, koolis töötas pikapäevarühm, sotsiaaltöökeskus osutas sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenust, koolis töötasid tervisenõukogu, nõutuba ja kooli arst. Õpilastele määrati tugimeetmed ja rakendati neid.

Huviringide arv koolis vähenes piiratud eelarve tõttu. 2011/2012. õppeaastal töötab kakskümmend kolm huviringi, millest suurem osa on aineringid. Tervistedendava koolina korraldasime loengusarju tervise teemadel. 2010. aastal oli vaimse tervise aasta. Loenguid „Terve elustiil on sinu valik“ ning „Liiklusohutus ja turvavöö kasutamine“ korraldati erinevate vanuseastme õpilastele. 2011. aastal viidi läbi eneseanalüüsi aktiivõppeprogramm „M.I.N.A – motiveeritud isiksus naeratavas ajapeeglis“. Tervisepäev „Reipana koolipinki“, talvine tervisepäev, kooli talve- ja suveolümpiamängud muutusid traditsioonilisteks.

Lapse kehalist arendamist pidasime silmas, kui võtsime osa kõikidest maakonna koolidevahelistest spordivõistlustest. Kooli spordiringides algklassidele ja põhikoolile harrastati pallimänge. Terviseliikumise tunnid toimusid 1. klasside õpilastele. Spordialane töö koolis ja õpilaste aktiivne osavõtt linnas tegutsevates spordikoolide tööst on taganud head tulemused erinevatel spordialadel ja -võistlustel.

15

Kooli õpilaskonda esindab õpilasesindus. Õpilasesindusse valitud noored on aktiivsed ja kohusetundlikud. Noorte initsiatiiv ja vastutustunne kasvas ning tegevus mitmekesistus. Õpilasesinduse hoida olid kooli traditsioonid, millega tuldi edukalt toime. 2011. aastal lisandus tavapärastele ettevõtmistele algklasside mänguvahetunnid ja noorte gala. 2009.-2010. aastal tegutses koolis noorteühingu TORE-rühm. Viimastel aastatel on grupp õpilasi aktiivselt tegutsenud kooli kodutütarde malevas.

Vaatamata õpilaste arvu vähenemisele Paide linnas suudab kool hoida õpilaste arvu stabiilsena ning korraldada õpetamist põhikooli ja gümnaasiumi õppekava alusel. Õpilaste arvu hoidmisele aitavad kaasaõpilasesõbralik sisekliima koolis, draama- ja keelteõpetus ning loodusainete õpetuse praktilise suuna arendamine, mitmekesine õppetegevus ja tunnivälise töö hea tase ning kooli läheduses asuv lasteaed. Tulevikus hakkab õpilaste arvu gümnaasiumiastmes mõjutama õppesuundade omanäolisus ja õpikeskkonna kaasaegsus.

7. SWOT-ANALÜÜS

Võimaluste ja tugevuste analüüs

Võimaluste ja tugevuste analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas tagada tugevuste kestmajäämine ja kasutada maksimaalselt ära olemasolevad võimalused.

Võimalus Tugevus

• ühisgümnaasium on konkurentsist • ühisgümnaasiumis töötavad kogemustega väljatulev kool, kus on põhikool ja professionaalsed ettevõtlikud oma tööle gümnaasium, kooli juures on internaat pühendunud aktiivsed õpetajad

• õppesuundadega gümnaasiumiosa loob • kooli traditsioonid, kogu kooli haaravad koolile oma „näo“ üritused, õpilaste õppetöövälise aja sisustamine ning õpilaste kaasamine • vilistlaste ja vanemate kasvav toetus huvitegevusse loob suurema kindlustunde • ühisgümnaasiumis töötavad kogemustega • õpitulemuste saavutamine kujundava ja demokraatliku juhtimisstiiliga juhid, hindamise, tugiõppesüsteemi arendamise kool on arenev ja meeldiva ja nõudlikkuse kaudu töökeskkonnaga

• kooli personali areng arendab kogu kooli • kooli õppekavas on piisavalt valikaineid, kool eristub teistest maleõpetuse poolest, paranenud on infotehnoloogia kasutamise võimalused, loodud on õpilast toetav tugisüsteem

• piisav õpilaste arv võimaldab olla

16

konkurentsis aine- ja huvialastel võistlustel

Toetudes olemasolevatele tugevustele saab väliseid võimalusi ära kasutada järgnevalt:

• Kooli professionaalsed ettevõtlikud oma tööle pühendunud ja aktiivsed õpetajad ning demokraatliku juhtimisstiiliga kogenud juhid tagavad, et ühisgümnaasium on konkurentsivõimeline kool, kus on põhikooli- ja gümnaasiumiosa.

• Kooli mitmekülgne õpekava, hulk valikaineid, kogu kooli haaravad üritused ja õpilaste kaasamine huvitegevusse loob koolile omanäolise ja väljakujunenud õppesuundadega gümnaasiumiosa.

Ohtude ja tugevuste analüüs

Ohtude ja tugevuste analüüsi annab vastuse küsimusele, kuidas on võimalik ohte vältida tugevustele toetudes.

Oht Tugevus

• teadmatus koolireformi osas • kogemustega, professionaalsed, ettevõtlikud, oma tööle pühendunud, • seadusandluse pidev muutumine aktiivsed õpetajad

• õpilaste arvu vähenemine • kogemustega ja demokraatliku juhtimisstiiliga juhid • majanduslik kitsikus, sotsiaalsed probleemid ja ühiskondlikud negatiivsed • õppekavas on piisavalt valikaineid, mõjud õpilastele kool eristub teistest maleõpetuse poolest • kooli ebapiisav rahastamine, remonti vajav koolihoone • kooli traditsioonid, kogu kooli haaravad üritused, õpilaste kaasatus

huvitegevusse

• head infotehnoloogia kasutamise võimalused

• loodud on õpilast toetav tugisüsteem

• kool on arenev ja meeldiva töökeskkonnaga

17

Kooli tugevused aitavad vältida ohte järgnevalt:

• Kogenud ja demokraatliku juhtimisstiiliga juhid koos professionaalsete ettevõtlike oma tööle pühendunud ning aktiivsete õpetajatega tagavad kooli arengu seadusandluse pideva muutumise ja koolireformi määramatuse olukorras.

• Mitmekülgne õppekava, milles on piisavalt valikaineid, professionaalsed ja aktiivsed õpetajad, head infotehnoloogia kasutamise võimalused ning kogu kooli haaravad üritused ja õpilaste kaasatus huvitegevusse tagavad kooli atraktiivsuse uutele õpilastele.

• Õpilast toetav tugisüsteem aitab õpilastel toime tulla majandusliku kitsikuse, sotsiaalsete probleemide ja ühiskondlike negatiivsete mõjudega.

8. KOOLI STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTATEKS 2012 – 2014

1. Ühisgümnaasiumis on põhikool ja gümnaasium, kus hoitakse kooli traditsioone. 2. Gümnaasiumis on keeleõppe, loodusainete ja sotsiaalainete õppesuund. Valikainete arv gümnaasiumis on suurenenud. Oleme valmis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpetuse laiendamiseks ja rakendamiseks. 3. Aineõpetus ja huvialane töö on kõrge tasemega ja mitmekülgne. Koolis toimub sisukas tunniväline tegevus, mis toetab kooli põhiväärtusi. 4. Gümnaasiumiõpilane on tulemustele orienteeritud õppija, õpilaste õpimotivatsioon on kõrge. 5. Õpetaja on professionaalne ja motiveeritud hästi töötama. 6. Õppe- ja kasvatusprotsessi on kaasatud kooliga seotud huvigrupid ja uued koostööpartnerid. Koolil on toimiv koostöö teiste haridusasutustega, kultuurialal ja noorsoovaldkonnas tegutsevate organisatsioonidega ning sõprussuhted teiste koolidega Eestimaal ja välisriikides. 7. Üheskoos tegutsedes seatakse eesmärgid, kavandatakse tegevused ning viiakse need ellu. Õppeaasta tegevuste ja eesmärkide arutellu ja hinnangu andmisse on kaasatud kogu kollektiiv. Õpilased, vanemad, koolitöötajad, hoolekogu ja vilistlased on haaratud ühistegevuse korraldamisse. 8. Kooli õpikeskkond on turvaline ja õpitingimused kaasaegsed.

9. TULEMUSVALDKONNAD JA KRIITILISED EDUTEGURID

Arengukava tegevuskava on jagatud neljaks tulemusvaldkonnaks (T1 – T4), mis on ka sisehindamise valdkonnad. Kriitilised edutegurid on sõnastud valdkonna võtmealade kohta, kus on kõige rohkem vaja saavutada positiivseid tulemusi eesmärkide realiseerimiseks.

T1. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ

(Koolil on põhikooli ja gümnaasiumi õppekava, mis on õppetöö alusdokument, aineõpetuse tase on kõrge.)

18

Pedagoogiline personal on väljatöötanud põhikooli õppekava ja gümnaasiumi õppekava, kus on selgesti eristatavad õppesuunad. Aineõpetuse kõrge taseme tagab motiveeritud õpetaja.

T2. JUHTIMINE

(Kooliga seotud huvigrupid on informeeritud, koolipere loob ise kuvandi koolist, õppija on tulemusele orienteeritud, õpikeskkond ja õppesisu on kaasaegsed.) Gümnaasiumiõppe valinud õpilane on töökas ja tulemustele orienteeritud õppija. Õppimise tingimused on kaasaegsed, gümnaasiumis on võimalik teha valikuid kolme kuni nelja õppesuuna vahel. Koolile eraldatud ressursse kasutatakse otstarbekalt. Kool avalikustab õpilaste saavutused, õpetajate töö ainevaldkonnas ning õppetööd toetavad tegevused võimalike infokanalite kaudu. Õpetajad, õpilased ja vanemad loovad kuvandi ühisgümnaasiumist kui jätkusuutlikust koolist.

T3. PERSONAL (Koolis töötav personal on professionaalne ja oma tööle pühendunud, õpetaja on õppija.) Koolis töötavad kogemustega professionaalsed ettevõtlikud ja oma tööle pühendunud aktiivsed õpetajad ja muu personal. Kõik õpetajad osalevad ainekomisjonide töös. Õpetajate ja personali järjepidev täiendkoolitus toimub kindla kava ja kokkulepete alusel. Täiendkoolituste planeerimisel lähtutakse kooli üldistest huvidest ja vajadustest. Mitu õpetajat juhivad maakonna ainekomisjone ja on tegevad üleriigilistes ainenõukogudes.

T4. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA (Koostöö, head suhted, huvialase töö kõrge tase, mitmekesisus ja kaasaegsus.) Õppe- ja kasvatustöösse on kaasatud kooliga seotud huvigrupid ja uued koostööpartnerid. Kool on õpilasele arengukeskkond, kus on koht nii maailma ühisväärtustel kui isiksuse eripäral, et kujuneda mitmekülgseks, arenguvõimeliseks, loovaks inimeseks. Koolis on võimalused silmaringi laiendamiseks ning mitmekülgseks huvitegevuseks.

10. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2012 – 2014

10.1. Tulemusvaldkond: õppe- ja kasvatustöö

Valdkonna visioon:

Ühisgümnaasiumis on kaasaegne kõrgetasemeline aineõpetus, mille võtmeisik on motiveeritud õpetaja, kes mitmekesiste meetodite ja väärtuskasvatuse kaudu loob turvalise ja arendava õpikeskkonna, et kujuneks uus jätkusuutlik põlvkond.

T1 „ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ“ TEGEVUSKAVA

PRIORITEET TEGEVUS 2012 2013 2014 TÄITJA MÕÕDIK

19

Kooli Kooli õppekava koostamine + + õppealajuhatajad Koolil on välja õppekava töötatud ja arendamine rakendunud uus õppekava

Töötatakse välja + õppealajuhataja, Õpilaste loovtööde kohustusliku loovtöö III kooliastme tase ja originaalsus teostamise põhimõtted aineõpetajad, põhikooli III astmes ainekomisjonid

Töötatakse välja uurimistöö + + õppealajuhataja 2014.aasta või praktilise töö teostamise gümnaasiumi ja õppesuunast tuleneva lõpetajate soorituste koolieksami põhimõtted tase

Õppesuundade Töötatakse välja + + õppealajuhataja, õppesuundade areng terviklik gümnaasiumiastme ainekomisjonid on järjepidev; väljaarenda- õppesuunad: õppesuunad on mine 1) keelte õppesuund, 2) eristatavad loodusainete õppesuund, 3) sotsiaalainete õppesuund

Mitmekesiste valikainete + + õppealajuhataja, väljatöötatud süsteemi väljatöötamine ainekomisjonid, kaasaegsed õppesuundade ja õpilase aineõpetajad valikainete huvide ja võimete ainekavad toetamiseks

Õppesuundade + + + õppealajuhatajad, olemasolev süsteem tunnijaotusplaanide ainekomisjonid, õppetöö terviklikuks mahtude analüüsimine ning aineõpetajad analüüsiks vajadusel muudatuste tegemine õppesuunda kujundavate ja valikainete ainete osas

Gümnaasiumi õppekava + õppealajuhataja, 2013/2014 täiendamine valikainete ja ainekomisjonide täiendatud õppesuundade täiendamise esimehed õppesuund kaudu

Õpetuse kaasajastamiseks + + õppealajuhataja valmidus info- ja töötatakse välja info-ja kommunikatsiooni kommunikatsiooniõpetuse õpetuse õppekava sisseviimiseks õppekavva Ettevõtlikkus- ja + + + ettevõtlusõpetuse noorte arv, kes on majandusalaste teadmiste õpetaja, valmis sisenema laiendamine klassijuhatajad tööturule ettevõtlusõpetuse, avatud loengute, minifirmade loomise kaudu

Kaasaegsete Kaasaegsete õppemeetodite + + + aineõpetajad ainetundide arv, õppemeetodite kasutamine erinevates õppemeetodid on juurutamine, õpikeskkondades. kaardistatud IKT- Õppemeetoditekaardistamin vahendite e nii vanuseastmete kui

20 kasutamine õppeainete kaupa – õppetundides kus/millal vastava meetodi õpet alustatakse, kus õpe jätkub

Probleem- ja avastusõppe, + + + aineõpetajad, projektide arv projektitööde osakaalu ainekomisjonid suurendamine Rahvusvahelistest + + + võõrkeelte projektides osalenud projektidest õpetajad õpilaste arv osavõttvõõrkeelte õppe toetamise eesmärgil

Osavõtte Twinning- + + + võõrkeelte projektides osalenud projektidest õpetajad õpilaste arv

Koostöö jätkamine Tartu + + + aineõpetajad õpikodades osalenud Ülikooliga õpikodade õpilaste arv läbiviimiseks (keemia, füüsika, bioloogia)

Andekate õpilaste + + + aineõpetajad Tartu Ülikooli suunamine Tartu Ülikooli teaduskoolis Teaduskooli kursustele osalejate arv

Kooli eripära, Toetumine kooli asukoha + + + aineõpetajad tegevustes osalenud asukoha ja miljööväärtuslikkusele õpilaste arv, õpilaste traditsioonide (looduse õpperada, väliklass saavutused sujuv jne) õuesõppe (kursus, konkurssidel lõimumine tunnid) ja projektitöö, õppe- ja matkade, õppekäikude kasvatusprot- korraldamine sessi

Maleõpetuse traditsioonide + + + maleõpetaja maleõpetust saanud hoidmine ja süvendamine õpilaste arv, malevõistlustel osalejate arv ja saavutused

Maleõpetuse sisseviimine ja + maleõpetaja, kursuse lõpetanud laiendamine õppealajuhataja õpilaste arv gümnaasiumiastmesse

Kooli pikaajaliste + + + draama- ja õpilaste teatritraditsioonide kõneõpetuse saavutused säilitamine ja laiema tuntuse õpetaja konkurssidel saavutamine

Draama- ja kõneõpetuse + + + draama- ja draama-.ja kursusterakendamine kõneõpetuse kõneõpetust saanud gümnaasiumis õpetaja õpilaste arv

Oma kooli loo + + + õppealajuhataja, kooli külastanud tundmaõppimine huvijuht, vilistlaste arv, uurimistööde koostamise, õpetajad, ühistegevuste arv vilistlastega kohtumiste, vilistlased väljapanekute kaudu jms kaudu

21

Vilistlaste kutsumine kooli, + + + õppealajuhatajad, kooli külastanud nende esinemiste klassijuhatajad, vilistlaste arv, korraldamine õpilastele huvijuht ühistegevuste arv

Kooli vilistlaste kaasamine + + + õppealajuhataja koolipere ja gümnaasiumi loenguõppe vilistlaste läbiviimisesse ühisettevõtmiste arv

Kooli lõpetanute edasise + + + lõpuklasside andmebaas kooli õppimise/tegevuse seire juhatajad lõpetanute kohta teostamine

Kooli tutvustavate ürituste + + + õppealajuhataja ürituste ja nendest korraldamine koolis ja osavõtjate arv messidel osalemine

Kooli sisutööd tutvustavate + + + õppealajuhatajad 1.ja 10. klassi teabepäevade läbiviimine tulevate laste arv koolides ja lasteaedades

Töö erinevate Õpilaste suunamine ja + + + õppealajuhataja, töö andekatega on võimetega ettevalmistamine ainekomisjonid kaardistatud ja õpilastega ainekonkurssideks, õpetajatele olümpiaadideks, võistlusteks tasustatud

Andekate õpilaste + + + õppealajuhatajad olümpiaadidel ja tunnustamine koolis. konkurssidel Andekate õpilaste esitamine tunnustatud õpilaste preemiate ja stipendiumite arv jms saamiseks

Erinevat õpiabi vajavate + + + HEV-õpilase töö õpiabi vajavate õpilaste väljaselgitamine ja õppe õpilastega on õppetöö korraldamine: koordinaator kaardistatud ja (individuaalne õppekava, tulemuslikkus koduõpe, õpiabi rühmad, analüüsitud logopeedilist abi vajavad õpilased, lihtsustatud õppekava järgi õppivad õpilased )

Karjääri- Karjääriõpetuse sisseviimine + + + õppealajuhataja karjääriõpetuses nõustamine põhikooli III astmesse ja osalenud õpilaste arv valikainena gümnaasiumiastmesse

Õpilaste osalemine + + + õppealajuhataja üritustel osalenud karjäärinõustamise loengutel õpilaste arv (koostöö KENK-iga) ja õppekäikudel

1.klassi astujatele kooli + + + õppealajuhataja 1. klassi astujate arv tutvustamine, koostöö linna linna registris ja lasteaedadega, õpetajate linna lasteaedades, kohtumised vanematega ettevalmistusrühmas lasteaedades

9.klasside õpilastele + + + õppealajuhataja tutvustusel osalenud gümnaasiumi õppesuundade õpilaste arv, tutvustamine 10.klassi astujate arv

22

Gümnaasiumis õppimise + + + õppealajuhataja teabepäeval tingimuste ja õppesuundade osalenute arv, tutvustamine teabepäeval 10.klassi astunute arv

Info saatmine maakonna + + + õppealajuhataja kooli tutvustavad põhikoolidesse materjalid

Õpilase areng Arenguvestluste läbiviimine + + + klassijuhatajad arenguvestlustel regulaarselt kõikides osalenute arv kooliastmetes

Arenguvestlustelt saadud + + + õppealajuhataja arenguvestlustel tagasiside analüüs ja tehtud ettepanekute ettepanekute arvestamine arv õppe-ja kasvatustöös

Õpilaste hindamise ja + + + õppealajuhataja õppetöö tulemused kujundava hindamise põhimõtete kaardistamine; õpilaste ja lastevanemate teavitamine hindamise eesmärkide, aja ja viisi osas

Õppetöö tulemuste + + + õppealajuhataja õppetöö analüüsist järjekindel analüüsimine neli tehtud järeldused korda õppeaasta jooksul

Koolikohustuse täitmine on + + + HEV-õpilase koolikohustuse prioriteet. Koolikohustuse õppe täitmise jälgimine on täitmise pidev kontroll koordinaator, kaardistatud klassijuhatajad

Väärtuskasva- Töötamine ühtsete + + + õppealajuhataja, väärtuskasvatuse tus väärtuskasvatuse põhimõtete ainekomisjonid, põhimõtted on järgi aineõpetajad kaardistatud ja on õpetajatöö vundamendiks

10.2. Tulemusvaldkond: Juhtimine

Valdkonna visioon:

Koolipere liikmed on kaasatud organisatsiooni töö planeerimisse ja tegevuse hindamisse. Töötatakse ühiste eesmärkide nimel, tagades kõigi poolte rahulolu. Paide ühisgümnaasium on kaasaegse õpikeskkonnaga, turvaline ja avatud organisatsioon.

T2 „JUHTIMINE“ TEGEVUSKAVA

PRIORITEET TEGEVUS 2012 2013 2014 TÄITJA MÕÕDIK

Koolipere liikmed Kooli arengukava täitmise + + + direktor, hinne on kaasatud aruande analüüsimine, juhtkonna arengukava organisatsiooni püstitatud eesmärkide liikmed, täitmise kohta 23 tegevuse saavutuse hindamine, õppenõukogu hindamisse ja töö vajadusel arengukava planeerimisse korrigeerimine Kooli üldtööplaani + + + juhtkonna kooli koostamine liikmed, üldtööplaan ainekomisjonide, kooli ainekomisjonide juhtkonna, õpilasesinduse esimehed, õppeaasta töö analüüside õpilaseesinduse põhjal president Kooli ainekomisjonide + + + direktor, õnnestunud aktiivsete liikmete töö ainekomisjonide väljasõitude arv kompenseerimine ja esimehed motiveerimine vähemalt ühe väljasõiduga Kooli jaoks oluliste + + + direktor, vastuvõetud otsuste läbiarutamine ainekomisjonide otsused juhtkonnas, esimehed, ainekomisjonides, õpilasesinduse õpilasesinduses, president õppenõukogus Sisehindamise käigus + direktor, täiendatud kogutavate andmete juhtkonna sisehindamise täpsustamine kooli eripära liikmed kord arvestades Kool on kaasaegse Klassimööbli uuendamine + + + direktor füüsiline õpikeskkonnaga õpikeskkond on paranenud vähemalt kuues klassiruumis Aula toolide soetamine + direktor aulas on 250 virnastatavat ja teisaldatavat tooli WC-pottide + + + direktor vahetatud on 18 väljavahetamine WC-potti Võimla duširuumide + + + direktor 4 õpilaste remontimine duširuumi on remonditud Jõusaali ehitustööde + direktor alustatud on alustamine õpilaste tervise arendamise huvides vajaliku ruumi väljaehitamisega Klassiruumide ja + + + direktor aastas on koridoride seinte, lagede remonditud 2 värvimine koridori ja 3 klassiruumi Tütarlaste käsitöö- ja + direktor ruumis on kodunduse klassi võimalik rekonstrueerimine kasutada kaasaegseid töövahendeid Kodunduse klassi mööbli + direktor kaasaegse soetamine ja ruumi sisustusega osaline ümberehitamine kodunduse klass Projektorite soetamine ja + + + direktor igal aastal on paigaldamine täiendavalt kaks õppeklassidesse klassiruumi varustatud

24

projektoritega Õppevahendite soetamine + + + direktor, praktikumide vastavalt ainekomisjonide ainekomisjonide läbiviimiseks ja ettepanekule ja soetamise esimehed oskusainete kavale õpetamiseks on õppevahendid soetatud Õppehoone A-korpuse + direktor A-korpuse katus katuse kattematerjali on vettpidav vahetamine Raamatukokku + direktor raamatukogus on lugejaarvutite soetamine 1-2 lugejaarvutit Teise 24-kohalise + direktor loodud on arvutiklassi loomine õpikeskkond informaatikaõpet amiseks Klasside valgustite + + + direktor klasside väljavahetamine valgustid töötavad mürata Heli summutavate uste + direktor samaaegselt on paigaldamine võimalik töötada muusikaklassi ja aula, A- klassis ja aulas, korpuses algklasside töörahu on vahele tagatud algklassides Koolimajas oleva korteri + direktor kooli juures on kohaldamine 4-5 õpilase õpilaskodu majutamiseks kohad Koolihoone ja õueala + + + linna arengukava Paide Linna rekonstrueerimine, täitmise eest arengukava on sisustuse kaasajastamine vastutajad täidetud Kool on avatud Õppe- ja kasvatustöö + + + õpetajad, õpilaste arv organisatsioon (võistlused, konkursid haridustehnoloog koolis, projektitöö, huviüritused, huvigruppide huviringide tegevus jms) toetus tulemuste kajastamine kooli kodulehel, Järva Teatajas, Linnalehes, koolilehes OliOn Kooli tutvustava koolilehe + + + OliOn toimetus 10. klasside väljaandmine kord aastas õpilaste arv Esseekonkurss „Millises + Emakeele tagasiside PÜG-s tahaksin ma hästi ainekomisjon õppida?“ Kooli visiooni, + + + direktor, informeeritud arengueesmärkide õppealajuhatajad vanemad tutvustamine vanematele vähemalt kord aastas Kooli pidaja + + + direktor informeeritud informeerimine linnavalitsuse arengueesmärkide liikmed elluviimise käigust Õpilaste saavutuste, + + + haridus- trükitud ja õpetajate ainevaldkonnas tehnoloog, köidetud kooli tehtud töö ning õppetööd õppealajuhata- aastaraamat iga toetavate tegevuste jad, huvijuht õppeaasta kohta kajastamine kooli aastaraamatus Kõigi osapoolte Traditsiooniliste ürituste + + + huvijuht osavõtjate arv rahulolu kasv läbiviimine 25

Õpilasesinduse ja + + + direktor ja informeeritud juhtkonna ühised õpilasesinduse koolipere nõupidamised kord president liikmete arvu poolaastas kasv Noorte töötubade + + + direktor, osavõtjate arv korraldamine väärtuste õppealajuhataja, teemal huvijuht, aineõpetaja Õpetaja on Juhireservi ja täiendavate + + + direktor motiveeritud motiveeritud palgavahendite töötajate arv taotlemine kooli eelarvesse Arenguvestluse + + + direktor, Arenguvestluste läbiviimine õpilaste ja õppealajuhatajad läbiviimise arv kooli töötajatega kord ja klassijuhatajad aastas Ühisgümnaasiumi Gümnaasiumi + + + Direktor, tutvustuste arv, s on põhikool ja tutvustamine huvijuht, gümnaasiumiõpi- gümnaasium meediakanalites õppealajuhatajad laste arv Gümnaasiumi õpilastele + + direktor koolimajas on majutusvõimaluse 15- 20 loomine koolimaja A- õpilaskodu kohta korpuse tiiba

TURVALISUSE TAGAMINE

PRIORITEET TEGEVUS 2012 2013 2014 TÄITJA MÕÕDIK

Kool on Kooli töötajate õpetamine ja + + + direktor juhendatud ja turvaline juhendamine õpilaste õpetatud töötajad turvalisuse tagamiseks Ohuolukorras käitumise + + + direktor Hädaolukorra õppimine (kriisimeeskonna lahendamise plaan, õpetamine, loengud õppused kord aastas töötajatele ja õpilastele) Õpilaste turvalisusega + + + direktor märkused puuduvad seotud seirete regulaarne läbiviimine (tuleohutuse, õppe- ja üldkasutatavate ruumide seire) Kõikidele õpilastele + + + klassijuhatajad õnnetuste arv koolis loengute korraldamine on minimaalne turvalisuse küsimuses Korrapidamise ja + + + administraatorid, kord vahetunnis on järelevalve tagamine koolis õppealajuhatajad, tagatud õpetajad Suitsukindlate uste + direktor paigaldatud uksed paigaldamine trepikodadesse Turvakaamerate + direktor vandaalitsemise paigaldamine kooli ümber tagajärjel lõhkumiste arv on vähenenud Turvakaamerate + direktor koolikiusamiste arv paigaldamine on vähenenud trepikodadesse, üldkasutavatesse ruumidesse ja üksikutesse

26

ainekabinettidesse Välisuste vahetamine + direktor uksed on kindlalt suletavad Siseõue välistrepi + direktor trepp on ohutu remontimine Maja taga oleva söökla + direktor trepp on ohtu välisplatvormile katuse ehitamine Võimla ja aula lava põranda + direktor võimla põrand on lihvimine, pahteldamine, ohutu lakkimine ja joonimine

Märkus: Tegevuskavas on toodud materiaal-tehnilise baasi arendamise vajadused. Tegevuste rahastamiseks kasutatakse eelkõige haridusasutuse investeeringuteks eraldatud riikliku toetusfondi vahendeid ning taotletakse lisarahastust teistest riiklikest ja välisfondidest.

10.3. Tulemusvaldkond: Töö personaliga

Valdkonna visioon:

Põhikoolis töötav õpetaja toetab õpilase isiksuse kujunemist kooskõlas ühiskonnas välja kujunenud väärtushinnangutega. Ta on koostööaldis ja uuendusmeelne ning aitab õpilasel jõuda arusaamisele, millised oskused ja võimed tal on, et aidata õpilasel teha edasisi valikuid. Gümnaasiumiastme õpetaja ja õpilase vaheline koostöö tagab õpilasele konkurentsivõimelise hariduse, motiveerides õpilast saavutama maksimaalseid tulemusi, selleks et olla edukas tööturul, kõrgkooli astumisel või õpingute jätkamisel.

T3 „TÖÖ PERSONALIGA“ TEGEVUSKAVA

TÄIENDUSKOOLITUSE KAVA

PRIORITEET TEGEVUS/AEG 2012 2013 2014 TÄITJA MÕÕDIK

Personali areng ja Personali monitooringu + + + õppeala- osalenute arv koolitus läbiviimine juhatajad Tervikliku ja kooli + + + õppeala- kooli tööplaan vajadusi arvestava sise- ja juhatajad väliskoolitussüsteemi loomine ja juurutamine nii pedagoogilisele kui teenindavale personalile Õpetajate täiend- ja + + + õppeala- õpetajate töö- vajadusel ümberõppe juhatajad koormus korraldamine (eneseanalüüside põhjal täienduskoolituse vajaduse väljaselgitamine ja individuaalsete plaanide koostamine)

27

Koolitusel saadud ideede + + + aine- koolituste arv rakendamine ja komisjo- tutvustamine kolleegidele nid Meeskonnatöö jätkuv + + + juhtkond osavõtjate arv koolitus ja jõuluvastuvõtu korraldamine Praktiline + + + õppeala- osavõtjate arv, suhtlemistreeningkoolitus juhatajad konfliktide arvu vähenemine Sisekoolitused kujundava + juhtkond osavõtjate arv hindamise tutvustamiseks hindamise ja hindamiskriteeriumide ühtlustumine ühtlustamiseks Jätkukoolituste + + + info- osavõtjate arv korraldamine IKT- juht vahendite tõhusamaks kasutamiseks (töö serveris, õppeveebi kasutamine jm)

PRIORITEET TEGEVUS/AEG 2012 2013 2014 TÄITJA MÕÕDIK

Koolisisese Tööstressi maandavate + + + juhtkond osavõtjate arv üksmeele ja meetmete rakendamine, koostöö liikumisharrastuse ja tugevdamine sportimisega tegelemise soodustamine Meeskonnakoolitus + direktor Analüüsivõime- „Milline kool on hea kate töötajate arv kool?“ on kasvanud Abipersonali töö + + + õppeala- personali arv ja efektiivsuse analüüsimine juhatajad vajadus ja sellest tulenevate muutuste sisseviimine personali koosseisu Õpetajate aktiivne + + + õpetajad aineühendustega osalemine liitunud õpetajate aineühendustes, arv -nõukogudes Vajadusel õpetajate + + + juhtkond õpetajate värbamine otsekontaktide arv loomise kaudu õpetajaid ettevalmistavate kõrgkoolidega Mentorite + + + direktori õpetajate arv töölerakendamine esimest asetäitjad aastat töötavatele õppe- ja õpetajatele. kasvatus- töö alal Kõikide õpetajate + + + õpetajad õpetajate arv ülekoolilistest üritustest osavõtt Õpetajate ümarlaua + + + õppeala- meetmete hulk kokkukutsumine ja töö juhatajad

28

jätkamine vastavalt vajadusele Tugisüsteemide ümarlaua + + + juhtkond meetmete hulk töö jätkamine

10.4. Tulemusvaldkond: Koostöö huvigruppidega

Valdkonna visioon: Koolipere on üksmeelne, koostööaldis, avatud suhtlemiseks koolis ja erinevate huvigruppidega. Tagatud on võimalused mitmekülgseks huvitegevuseks. Loodud on tugisüsteemid, mis toetavad last eetiliste väärtushinnangute kujundamisel. Kooli hea maine ja selle kujundamine on oluline igale õpilasele ja kooli töötajale.

T4 „KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA“ TEGEVUSKAVA

KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

PRIORITEET TEGEVUS/AEG 2012 2013 2014 TÄITJA MÕÕDIK

Koostöö Kontaktide loomine + + + direktor koostöös lastevanematega, ja säilitamine ning saavutatud riigi ja koostöö arendamine tulemused omavalitsustega teiste koolide, riigi-ja ning erinevate omavalitsusorganisat- organisatsioonidega sioonidega Huvigruppide Koostöö + + + huvijuht, töökoosolekute kaasamine kooli ja õpilasesindusega – õpilasesindus, arv õpilaste arengu õpilasesinduse ja kooli toetamisse juhtkonna juhtkond regulaarsed nõupidamised, õpilasesinduse infotunnid ja avatud koosolekud (3 x õppeaastas), õpilasesinduse koolituste läbiviimine Koostöö + + + Tervisenõu- ühiste projektide kooliainesektsioonide kogu, arv ja projektitöö , kooli huvijuht, tulemused tervisenõukoguga juhtkond (osalemine tervist edendavates projektides) Koostöö kooli + + + juhtkond, hoolekogu hoolekoguga ning hoolekogu, liikmete hoolekogu kaasamine huvijuht osalemiste arv kooli 29

ühisettevõtmistesse Koostöö + + + algklasside õpilaste arv lasteaedadega: õpetajad, koolis „ Lasteaed koolis ja huvijuht kool lasteaias“ - tutvustamine, lasteaedade kaasamine kooli terviseüritustesse Koostöö arendamine + + + huvijuht, gümnaasiumisse Paide lähikoolidega – õpilasesindus, õppima asunud kooli tutvustavad juhtkond noorte arv infovoldikud, avatud uste päevad, õpilastepoolne agitatsioon Koostöö arendamine + + + huvijuht, koostöö sõpruskoolidega õpilasesindus tulemused (Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Tartu Raatuse Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium) Vanemate ja Osalemine projektis + + + kooli kaasatud isikute vilistlaste panus „Tagasi kooli“ juhtkond, arv õpilaste ja kooli huvijuht, arengusse õpetajad Vilistlaskogu + + huvijuht, loodud vilistlaste loomine ja vilistlaste vilistlaste kogu kokkutulekute esindajad jätkamine Vilistlaste kaasamine + + + huvijuht, kaasatud kooli huvitegevuse õpilasesindus, vilistlaste arv parendamiseks kollektiivide (osalemine juhendajad segakooris, vilistlaste rahvatantsurühma tegevuse jätkamine, kaasamine kooli suurürituste korraldamisse – mentorid, žürii) Jätkata vanemate + + + direktor kaasatud kaasamist kooli vanemate arv tegevustesse (koolitused, ühisüritused, lahtiste uste päev, vanemate üldkoosolekud, pereüritused) Toimivad Koostöö Paide linna + + + huvijuht, koostööpartnerid partnersuhted haridus- ja kooli on informeeritud erinevate sotsiaalosakonna, juhtkond ühisgümnaasiu- huvigruppidega Järvamaa mis toimuvast Omavalitsuste Liidu, Järva Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnaga Koostöö + huvijuht, kaasatud

30

korraldamine õpilasesindus organisatsioonide noorteorganisatsiooni arv dega: Paide Avatud Noortekeskus, Kesk- Eesti Noorsootöö Keskus, Koostöö Eesti Noorsootöö Keskusega Koostöö + + + õpetajad, mitmekesiste kultuuriasutustega: huvijuht, õppetundide ja Järvamaa Muuseum, õpilasesindus, ürituste osakaal Järvamaa klassijuhata- koolitöös Keskraamatukogu, jad, Paide Kultuurikeskus, aineõpetajad Johannes Käisi Selts, MTÜ Eesti Lugemisühing Rahvusvaheliste Suhete hoidmine + + + projektijuhid, projektides kontaktide Klaukkala ja huvijuht, osalevate õpilaste hoidmine ja Karlsruhe koolidega juhtkond arv arendamine

HUVITEGEVUS

PRIORITEET TEGEVUS / AEG 2012 2013 2014 TÄITJA MÕÕDIK

Mitmekülgne Olemasolevate + + + huvijuht, huviringidest huvitegevus huviringide tegevuse huviringide osavõtjate arv jätkamine ja toetamine, juhendajad, võimalusel uute õpilasesindus töölerakendamine

Kasvatuslike tegevuste + + + aineõpetajad, tegevuste arv, korraldamine õpilastele huvialajuht, tegevuste (ainenädalad ja hoolekogu, mõju õppepäevad, klasside õpilasesindus õpilastele ühistegevused, kontserdid, loengud) Projektide koostamine + + + aineõpetajad, täiendavate täiendavate rahaliste huvijuht, rahaliste vahendite taotlemiseks õpilasesindus, vahendite hulk ringide juhendajad Kooliolümpiamängude + + + huvijuht, osavõtjate korraldamine iga kahe tervisenõuko- arvu kasv aasta tagant ning gu, kehalise tervisepäevade kasvatuse korraldamine kolm ainesektsioon, korda õppeaastas õpilasesindus Mänguvahetundide + + + huvijuht, õpilaste läbiviimine algklasside õpilasesindus, rahulolu õpilastele algklasside ainesektsioon Õpilasesinduse + + + huvijuht, kooli õpilaste tegevuse toetamine juhtkond rahulolu Osavõtt ülelinnalistest + + + Tervisenõuko- osavõtjate arv tervist propageerivatest gu, kehalise üritustest kasvatuse

31

ainesektsioon Väärtus - Kodutütarde ja + + + juhtkond, tegevuses hinnangute noorkotkaste tegevuse huvijuht olevate noorte kujundamine, soodustamine arv empaatiatunde (nõupidamiste, ürituste arendamine ja laagrite korraldamine koolis) Noorteühingu TORE + + huvialajuht, tegevuses võrgustiku loomine õpilasesindus olevate noorte arv Isamaalisuse, + + + õpetajad, teadlike noorte patriotismi ja sallivuse huvialajuht, arv kasvatamine riiklike õpilasesindus tähtpäevade tähistamise ja Eesti rahvakultuuri tutvustavate huviürituste kaudu Osalemine + + + huvijuht, aktiivsete heategevuses, kollektiivide noorte arv kollektiivide osavõtt juhendajad, Lions klubi õpilasesindus, heategevuskontserdist, klassijuhatajad UNICEF-i kaartide müügi organiseerimine. Osalemine loodushoidu + + + huvijuht, aktiivsete propageerivates õpetajad noorte arv kampaaniates (projektid – „Vanapaber“, „Hoia metsa“) Õpilaste ja õpetajate + + + Huvijuht, väljapanekute käsitöö ja käsitöö ja arv kunstinäituste kunstiõpetaja, korraldamine koolis õpetajad Õpilaste tunnustamine + + + õpilasesindus, tunnustatud õpilaskonna poolt huvijuht noorte arv (Gala korralduse toetamine) Kooli + juhtkond, osavõtjate arv 35.juubeliürituste huvijuht, ettevalmistamine ja vilistlastoim- korraldamine kond Traditsiooniliste + + + õpilasesindus, osavõtjate arv ürituste korraldamine huvialajuht, (lauluvõistlus, advendikontsert, advendihommikud, tantsuvõistlus, kevadkontsert jne)

TUNTUS JA MAINE

PRIORITEET TEGEVUS/AEG 2012 2013 2014 TÄITJA MÕÕDIK

Kooli maine Koolis toimuva pidev + + + Haridustehno- teadlike kujundamine avalikustamine kooli loog, huvijuht, isikute arv koduleheküljel ning juhtkond, 32

erinevates õpetajad/kor- meediakanalites (Järva raldajad Teataja, www.jarva.ee , Paide linnaleht, ÕE kodulehekülg ja Facebook) Kooli ajalehe OliOn + + + koolilehe infovahetus on väljaandmine ja toimkond, paremini ilmumissageduse õpilasesindus korraldatud suurendamine Kooli esindamine + + + aineõpetajad, esinemiste ja erinevatel huviringide õpilaste arv konkurssidel, juhendajad, võistlustel ja üritustel. huvijuht, Õppetöös edukalt + + + juhtkond rahulolevate edasijõudnud vanemate arv õpilaste vanemate tunnustamine

Kooli aastaraamatu + + + juhtkond, koolikroonika koostamine haridustehno- olemasolu loog Ühtsustunde loomine + + + juhtkond, oma kooli (1.klassi astujatele õpilasesindus tunnet koolimärgi kinkimine, kandvate gümnaasiumisse noorte arvu astujatele ja õpetajatele tõus koolimütsi kohustuslikuks tegemine, võimaluse loomine koolisümboolikaga esemete tellimiseks – (T- särk, märk jne) Kooliraadio muusika- + Haridustehno- kaasatud ja uudistesaadete loog, noorte arv tegemine. LCD- kooliraadio ekraani paigaldamine toimetus fuajeesse

11. ARENGUKAVA SEOS PAIDE LINNA JA JÄRVA MAAKONNA ARENGUDOKUMENTIDEGA

Paide Ühisgümnaasiumi arengukavas on arvestatud Paide linna arengukavaga aastateks 2011- 2020 (kinnitatud Paide Linnavolikogu 08. 09. 2011 määrusega nr 52).

Ühisgümnaasiumi arengukavas arvestatakse Järvamaa arenguleppes püstitatud eesmärke toetada motiveeritud elukestva õppija arengut, parandada õpikeskkonda ja õppimise tingimusi, arendada koolinoorte ettevõtlikkuse pädevust, parendada Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu, suurendada maakonna tuntust.

33

Arengukava koostades on arvestatud Järvamaa arengustrateegiaga aastateks 2012 - 2020 (Järva maavanema korraldus 611, 16.11.2011), kus rõhutatakse kõrgetasemelist ettevalmistust ülikooliõpinguteks kui ka kutseõpinguteks.

12. TULEMUSTE MÕÕTMINE, HINDAMINE JA ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Kooli arengukava on strateegiline plaan. Arengukava rakendusplaaniks on kooli üldtööplaan, mis koostatakse õppeaastaks ning kinnitatakse õppenõukogus.

Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses siduvate seadusandlike aktide muutumisega, arengukava analüüsist tulenevate muudatustega, sisehindamise aruande parendusettepanekutega ja kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega. Arengukava tegevuskava täiendamise aluseks on uuringud, enesehindamine, sisehindamise süsteemne seire ja analüüs ning tagasisidestamine, rakenduskavade toime ja pidev mõjususe hindamine.

Arengukava täitmist analüüsitakse ja uuendamise ettepanekud arutatakse läbi õppenõukogus, hoolekogus ja õpilasesinduses kord õppeaastas hiljemalt 1. märtsiks. Kooli direktor esitab ettepanekud arengukava muudatuste tegemiseks Paide Linnavalitsusele.

Kooli arengukava kinnitab ning vajadusel uuendab Paide Linnavalitsus.

13. KOKKUVÕTE

Paide Ühisgümnaasium seab uue arenguperioodi üldeesmärgiks gümnaasiumi õppesuundade arendamise, kõrge õppekvaliteedi tagamise ning väärtuskasvatuse laiapõhjalisema käsitluse.

Õppija arengu toetamise aluseks loeme koostööd, motiveeritud õpilast ja õpetajat.

Kooli organisatsioonikultuuri aluseks on järjepidevõppimine, vastastikune austus ja lugupidamine ning koostöö.

Paide Ühisgümnaasium on avatud arengutele, olles väärtuste kujundaja, püsiväärtuste hoidja ja vaimsuse kandja.

34