Ridala valla arengukava
2012015555----20222022
Uuemõisa 2015
Ridala valla arengukava 2015-2022
SISUKORD
SISUKORD...... 2 ÜLDINFO ...... 4 VISIOON, MISSIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 5 I ARENGUVAJADUSED PAIKKONDADES ...... 10 1. Paikkonnad ...... 10 1.1. Asuküla ...... 12 1.2. Haeska ...... 13 1.3. Paralepa ...... 15 1.4. Parila ...... 16 1.5. Sinalepa ...... 17 1.6. Uuemõisa ...... 19 1.7. Võnnu ...... 21 II ARENGUVAJADUSED TEENUSTE LÕIKES ...... 23 2. Haridusteenused ...... 23 2.1. Alusharidus, lastehoid ...... 23 2.2. Üldharidus ...... 23 2.3. Kesk- ja kutseharidus ...... 29 2.4. Vaba- ja huviharidus ...... 29 2.5. Noorsootöö ...... 30 3. Sotsiaalteenused ...... 32 3.1. Eakate ja puuetega inimeste hoolekanne ...... 32 3.2. Avahooldus ...... 33 3.3. Töötus ...... 33 3.4. Lastekaitse...... 34 3.5. Erivajadusega lapsed ...... 34 4. Tervishoid ...... 36 4.1. Arstiabi ...... 36 4.2. Terviseedendus ...... 36 4.3. Turvalisus ...... 37 5. Kultuurielu ...... 39 5.1. Sport ja vaba aeg ...... 39 5.2. Raamatukogud ...... 40 5.3. Kultuurikeskkond ja seltsitegevus ...... 40 5.4. Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused ...... 41 III ARENGUVAJADUSED ELUKESKKONNAS ...... 43 6. Looduskeskkond ...... 43 7. Tehiskeskkond ...... 45 8. Ettevõtluskeskkond ...... 47 8.1. Põllumajanduslik tootmine ja loomakasvatus ...... 47 8.2. Kalandus ...... 49 8.3. Turism ...... 50 8.4. Mittepõllumajanduslik tootmine ja muu ettevõtlus ...... 51 IV ARENGUVAJADUSED VALLA JUHTIMISES ...... 53 9. Kommunikatsioon ...... 53 10. Ametnike pädevus ...... 54 11. Piiriülene koostöö ...... 55 2
Ridala valla arengukava 2015-2022
12. Kuulumine organisatsioonidesse ...... 56 KOKKUVÕTE ...... 57 13. Koostööpartnerid...... 57 14. Tulemuste mõõtmine ja arengukava elluviimise kord ...... 58 KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID ...... 59 LISAD ...... 60
3
Ridala valla arengukava 2015-2022
ÜLDINFO
Ridala vald asub Lääne maakonnas ümbritsedes rõngasvallana maakonnakeskust Haapsalut. Lisaks Haapsalule on vallal ühispiir Lääne-Nigula ja Martna vallaga. Põhjast, läänest ja lõunast piirneb vald merega. Ridala valla pindala on 253,56 km². Valla koosseisu kuulub 78 saart, millest suurim on Tauksi. Ridala vallas on 56 küla ja 2 alevikku, kus rahvastikuregistri (01.01.2015) andmetel elab 3353 elanikku. Tähtsamatest teedest läbivad Ridala valda kaks riigimaanteed: Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee ja Haapsalu-Laiküla tugimaantee. Valla territooriumil asub Rohuküla sadam, mille kaudu peetakse praamiühendust Vormsi ja Hiiumaaga ning endine Kiltsi lennuväli, mis kavandatakse võtta kasutusse visuaallennuväljana.
Ridala valla kaart, T.Kaljuste Joonis 1
4
Ridala valla arengukava 2015-2022
VISIOON, MISSIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID
Visioon
Ridala vald on aastal 2022 arenenud sotsiaalse ja tehnilise taristuga, moodsa elukeskkonnaga keskkonnasõbralik ja pereväärtusi hoidev vald, kus on säilinud mitmekesine loodus ja piirkondlik omapära ning avalikud teenused ja töökohad on elanikele kodust kättesaadavas kauguses.
Missioon
o Teenuste osutamisel lähtutakse elanike vajadustest ja kvaliteedistandarditest. o Elukvaliteedi parandamisel rakendatakse terviseedenduslikke ja loodussõbralikke meetmeid. o Tehiskeskkonna arendamisel rakendatakse energiasäästlikke meetodeid. o Maakonna arendamisse panustatakse koostööl põhineva piiriülese ühistegevusega.
Ridala valla visioon ja missioon on kirjeldatud järgmiste parameetrite abil: o soovitud ja tõenäoline olukord Noorte huvi kodukoha vastu Mitmekesine ja hajutatud elukeskkond Arenenud sotsiaalne ja tehniline taristu Väljaarendatud tööstuspiirkonnad Uuemõisas ja Kiltsis Korrastatud väikesadamad Püsielanike arv kasvab Alus-, põhi-, üld- ja kutsehariduse hea kättesaadavus Looduskesksed piirkonnad on säilinud Arenenud kvaliteetturism Sotsiaalhoolekandeteenuste hea kättesaadavus Lastehoiuteenuse hea kättesaadavus Töökohtade olemasolu
o soovitud ja vähem tõenäoline olukord Hästi arenenud tööstuspiirkond Logistikakeskus (lennuväli, raudtee, sadam) Tolmuvabad teed kõikjal Hajutatud elukeskkonna säilimine Taastuvenergia katab 50% valla vajadustest Merereostuse riskide kadumine Kiire ja mugav ühistranspordiühendus pealinna regiooniga Koostöö omavalitsuste vahel teenuste väljaarendamisel
o mittesoovitud ja tõenäoline olukord Piiratud valikuvabadus enesearendamiseks Kvalifitseeritud tööjõu vähesus Madal tööhõive Rannaalade üleasustatus Rannaalale ligipääsu puudumine Administratiivne liitmine 5
Ridala valla arengukava 2015-2022
o mittesoovitud ja vähem tõenäoline olukord Põllumajanduse hääbumine Väikeettevõtluse hääbumine Reostuse kasvamine Loodusressursside kontrollimatu kasutamine Pärandkoosluste kadumine
Ridala valla strateegilised eesmärgid on püstitatud lähtuvalt valla üldisest visioonist ja missioonist ning arenguvajadustest.
Strateegilised eesmärgid aastani 2022
o Alusharidus, lastehoid – alushariduse kindlustamine lastele on Ridala valla üks esmaseid prioriteete. Vallas tegutsevad kaks lasteaed-põhikooli ning nõudlusest lähtuvalt laste päevahoid, mis järgib alushariduse õppekava. Igale lapsele on tagatud koht lasteaias või päevahoius.
o Üldharidus – Ridala valla koolid on õppivad organisatsioonid, kus töötavad ja õpivad professionaalsed õpetajad ning õpimotivatsiooniga õpilased, kellel on valmisolek ja oskus elukestvaks õppeks. Õpilase, õpetaja, lapsevanema ja kogukonna rahulolu õppe elulisuse ja avatusega on suurenenud . Ridala Põhikool tegutseb planeerimisperioodil senistes põhikirjalistes funktsioonides. Uuemõisa mõisahoones asuv Uuemõisa Lasteaed-Algkool on laienenud lasteaed-põhikooliks.
o Vaba- ja huviharidus – huvi- ja vabaharidusena pakutakse Ridala vallas elanikkonna erinevatele sihtgruppidele mitmekesist ja silmaringi laiendavat koolitust väljaspool eelkooli- ja põhihariduse kindlaksmääratud õppeprogramme. Ridala Põhikoolis on võimalik omandada eelprofessionaalset kunstiharidust ning Uuemõisa Põhikoolis muusikaharidust. Huvi- ja vabahariduslikku õpet võimaldatakse korraldada Ridala valla asutuste ruumes ning seltsihoonetes.
o Noorsootöö – noortele pakutakse Ridala vallas kättesaadavat ja tänapäevast vaba aja veetmise keskkonda, mis loob noortele enesetäiendamise ja -väljendamise võimalusi. Noorsootöö kaudu toetatakse noorte sotsialiseerimist ning soodustatakse nende kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks. Kogukonnakeskustes on renoveeritud ja moodsalt sisustatud avatud noortekeskused või noortetoad.
o Sotsiaalhoolekanne – hoolekanne on oluline osa Ridala valla poolt pakutavatest avalikest teenustest, mille eesmärk on nende isikute ja isikute gruppide sotsiaalse turvalisuse suurendamine, kes ei suuda iseseisvalt igapäevase eluga toime tulla. Välja on arendatud toimiv sotsiaalhoolekandesüsteem, kuhu on kaasatud võimalikult palju era- ja kolmandat sektorit ja mis põhineb kogukonnasisesel vastastikusel abil ning koostööl naaberomavalitsuste ja maakondlike võrgustikega.
o Avahooldus – avahoolduse eesmärk on parandada klientide tervist ja heaolu, toetades nende toimetulekut kodudes ja kogukonnas. Ridala vallas pakutakse heal tasemel ja süsteemselt avahooldusteenust, mis aitab vanuritel ja/või inimestel,
6
Ridala valla arengukava 2015-2022
kellel on terviseprobleeme, saada hooldaja toel hakkama kodust hoolekandeasutusse lahkumata.
o Eakate ja puuetega inimeste hoolekanne – igale hoolekandeteenust vajavale Ridala valla inimesele on mõistliku tasu eest tagatud koht hoolekandeasutuses. Sotsiaalkorterid asuvad enim vastavat teenust vajavas piirkonnas ja on renoveeritud. Vallas tegutseb vähemalt üks vanurite hooldekodu.
o Töötus – seoses kvalifikatsiooni eeldavate ja sotsiaalsete töökohtade loomisega on töötus Ridala vallas vähenenud ja ei ületa 3% valla tööealiste elanike 1 arvust.
o Lastekaitse – Ridala valla koolides toetatakse õppeprotsessi hästi toimiva tugisüsteemiga. Eelkooliealistele puudega lastele on väljaarendatud tugiisikuteenus. Laste vaba aega sisustatakse avatud noortekeskustes, noortetubades või spordiplatsidel ja -väljakutel selleks koolitatud juhendajate abil.
o Arstiabi – esmatasandi arstiabi on kõikidele Ridala valla elanikele kättesaadav hästi toimiva ühistranspordiühenduse kaudu maakonnakeskusega ning omavalitsuse ja kogukonna poolt pakutava transporditeenuse toel.
o Sport ja vaba aeg – spordil on oluline osa Ridala valla elanike vaba aja sisustamisel, tervise edendamisel ja kogukonna ühteliitmisel. Ridala vallas juhendavad sporditegevust heal tasemel treenerid. Valda on rajatud logistiliselt hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik, renoveeritud on koolide spordisaalid ja spordiväljakud ning külakeskustes asuvad spordiväljakud.
o Raamatukogud – Ridala valla raamatukogudes on lugejatele kättesaadav mitmekülgne valik kirjandust ning raamatukogud tegutsevad avarates ning renoveeritud ruumides. Puise infotoas, Võnnu ja Jõõdre noortetubades ning Haeska, Asuküla ja Kiideva seltsimajades on avatud kodanikualgatuslikud ja iseteenindavad, inimeselt inimesele raamatulaenutused.
o Kultuurikeskkond ja seltsitegevus – Ridala vallas on säilinud pikaajaliste traditsioonidega külaelu ja -kultuur. Koolides ja külakeskuste seltsimajades on võimalik korraldada soovikohaseid sündmusi koostöökokkuleppel ruumide valdajaga. Isetegemise toimimine on määrav tegur valla elanikkonna identiteedi ja eneseteadvuse kujundamisel ning avaldab positiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile.
o Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused – Ridala vallas asuvad kaitsealused ning pärandkultuuriobjektid on renoveeritud, konserveeritud ja hooldatud. Igal objektil on peremees, kes korraldab kaitsealuste ning pärandkultuuriobjektide renoveerimise ja korrashoiu.
o Looduskeskkond – Ridala vald on rikkaliku ja kaitstud loodusväärtustega, mille eripäradega arvestatakse arendustegevuste planeerimisel. Looduskaitseliste piirangute määramisel arvestatakse võrdväärselt nii kohaliku elanikkonna kui ka
1 Tööealised – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimise aluseks võetav rahvastik vanuses 15–74 ehk tööjõu-uuringu objekt 7
Ridala valla arengukava 2015-2022
kaitstavate liikide vajadusi. Hoitud ja kaunis loodus loob lisaväärtust kohalikule elanikkonnale, ettevõtjatele ja turistidele. o Tehiskeskkond – Ridala valla looduse mitmekesisust ja omapära säilitades ning majanduse arenguks vajalikke loodusressursse säästlikult kasutades on tagatud nii moodne energiasäästlik taristu kui ka tervislik elukeskkond. Tänapäevase taristu (sadam, lennuväli, raudtee, maanteevõrgustik) koostoimimine tagab erinevate teenuste ja töökohtade kättesaadavuse nii kohapeal kui ka pealinna regioonis. o Ettevõtluskeskkond – töökohtade loomine läbi planeerimistegevuse ja koostöövõrgustike on loonud valda piisavalt töökohti. Ridala vallas elamine ja töötamine on järjepidev ning atraktiivne nii tänaste kui ka uute elanike jaoks. o Kommunikatsioon – elanike ja ettevõtjate jaoks vajalik info on kättesaadav valla kodulehel. Vallaametnikud on avatud suhtlemisega ning on kättesaadavad nii elektrooniliselt, telefoni teel kui ka vallamajas kohapeal. Avalikku teavet jagatakse valla ajalehe ja kodulehe kaudu, vajadusel kasutatakse info levitamiseks kommertskanaleid. o Ametnike pädevus – vallaametnikud ja allasutuste töötajad on kompetentsed ja nende tööalast enesetäiendust toetatakse vallajuhtide poolt. o Kuulumine organisatsioonidesse – Ridala vald kuulub ühendustesse, mis aitavad arendada omavalitsuspiirkonda või kaitsta valla huve.
Olulised investeeringud strateegiliste eesmärkide elluviimiseks
1. Uuemõisa mõisahoone, kui Uuemõisa paikkonna ja terve valla hariduse- ja kultuurikeskuse rekonstrueerimine. Mõisahoones asub Uuemõisa Lasteaed- Algool, mis rekonstrueerimise käigus laiendatakse põhikooliks ning milles leitakse ruumid avatud noorsootööks. Põhikooli ruumidega koos rekonstrueeritakse mõisa idatiivas asuv saal, mis võetakse kasutusele kooli spordisaalina. 2. Panga küla multifunktsionaalse keskuse (kauplus, spordisaal, rahvamaja, noortekeskus jms) kui Sinalepa paikkonna spordi- ja kultuurikeskuse projekteerimine, rekonstrueerimine ja laiendamine. Hoones asub Ridala Põhikooli spordisaal, mis saab rekonstrueerimise ja laiendamise järgselt täismõõtmetes palliväljakud (korvpall, võrkpall)*. 3. Uuemõisa mõisa pargi kui Uuemõisa paikkonna ja terve valla hariduse- ja kultuurikeskuse ümbruse, taristu (tänav, parklad, välisvalgustus jms) ja külastuskeskkonna ning rekreatsiooniala väljaarendamine. 4. Uemõisa Lasteaed-Algkooli spordiväljaku rekonstrueerimine (sh täismõõtmetes jalgpalliväljak jms)*. 5. Valla tänavate rekonstrueerimine tolmuvabaks alevikes ja kompaktselt asustatud külakeskustes. 6. Valla teede rekonstrueerimine tolmuvabaks hajaasustuses, eelisjärjekorras teedel, kus liigub koolibuss ja/või kus liiklustihedus on suurem.
8
Ridala valla arengukava 2015-2022
7. Hea liikluskorralduse ja -ohutuse tagamine valla teedel (külade sildid, tänavate nimed, teede viidad, liiklusmärgid, teemärgistus, bussiootepaviljonid, bussiootealad jms). 8. Kergliiklusteede väljaehitamine Uuemõisa alevikus (Haudejaama tee - Haapsalu promenaadi kergliiklustee, Haudejaama tee - Tennise tänava kergliiklustee jms)*. 9. Kiltsi tööstusala teede ja tehnorajatiste projekteerimine ja väljaehitamine*. 10. Mäemõisa tervisepargi väljaarendamine*. 11. Asuküla ja Võnnu seltsimajade rekonstrueerimine*. 12. Külakeskuste mängu- ja spordiväljakute rekonstrueerimine*. 13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste uuendamine ja rajamine piirkondadesse, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel puudub, kuid on vajalik*. 14. Olemasoleva välisvalgustuse rekonstrueerimine energiasäästlikumaks ning välisvalgustuse rajamine külakeskustesse, kus see puudub, kuid on vajalik*. 15. Riigimaantee äärsete kergliiklusteede väljaehitamine Kiltsi külast Rohukülani, Haapsalust-Jõõdre külani, Jõõdre külast Panga külani vms*. 16. Rannaaladel külastuskeskkonna väljaarendamine (Pullapää, Pusku vms)*.
* investeering võib pingereas tõusta prioriteetseks vastavalt lisarahastuse võimalustele
9
Ridala valla arengukava 2015-2022
I ARENGUVAJADUSED PAIKKONDADES
1. Paikkonnad
Käesolevas arengukavas on valla erinevate piirkondade olukorda, probleeme ja arenguvajadusi analüüsitud paikkondade 2 põhiselt, üldhuviteenuste 3 põhiselt ning valdkonnapõhiselt, nii sotsiaalse kui ka tehnilise taristu taustal.
Asulad paikkondades Tabel 1 PAIKKOND RAHVA- ASULATE ASULAD PAIKKONDADES ARV* ARV Asuküla 325 12 Kiviküla, Koheri, Kolu, Metsaküla, Mäeküla, Mägari, Pusku, Sepaküla, Suure-Ahli, Tanska, Varni, Väike-Ahli külad Haeska 88 1 Haeska küla Paralepa 496 6 Paralepa alevik, Hobulaiu, Kiltsi, Nõmme, Rohuküla, Valgevälja külad Parila 415 11 Jõõdre, Kolila, Lannuste, Liivaküla, Litu, Lõbe, Parila, Saanika, Uneste, Vilkla, Vätse külad Sinalepa 543 14 Allika, Ammuta, Emmuvere, Kaevere, Kiideva, Koidu, Käpla, Panga, Puiatu, Puise, Põgari- Sassi, Saardu, Sinalepa, Tuuru külad Uuemõisa 1285 4 Uuemõisa alevik, Herjava, Kadaka, Uuemõisa külad Võnnu 175 10 Aamse, Erja, Espre, Kabrametsa, Laheva, Rohense, Rummu, Tammiku, Võnnu, Üsse külad 26** KOKKU 3353 58 * rahvastikuregistri andmed 01.01.2015 ** aadress valla täpsusega
Ridala vallas on välja kujunenud kaks teeninduskeskust 4 - Uuemõisa paikkonna keskus Uuemõisa alevik ja Sinalepa paikkonna keskus Panga küla. Keskuste elujõulisuse peab tagama keskuse ja selle tagamaa elanikkonnale üldhuviteenuste hea kättesaadavus.
2 Paikkond on Regionaalarengu strateegia järgi asustussüsteemi esmane (alama astme) funktsionaalselt terviklik või ühtne koostisosa, mille moodustab asustusüksus või nende grupp. Mõiste on väga lähedane sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringutes kasutatud kantidele. 3 Üldhuviteenused on Euroopa ühiskonnamudeli põhielement. See mõiste hõlmab turu- ja muid teenuseid, mis riigiasutuste liigituse kohaselt on üldistes huvides ja mille suhtes kohaldatakse avaliku teenuse osutamise erikohustust. 4 Teeninduskeskused on praegused omavalitsuskeskused, endised majandikeskused ja teised väikekeskused, mis ei ole piisavalt suured toimimaks tõmbekeskusena ning olulise töökohtade pakkujana oma tagamaale, kuid mille roll erinevate teenuste pakkumisel ja asustuse sõlmkohana on siiski olemas.
10
Ridala valla arengukava 2015-2022
Paikkonnad ja teeninduskeskused Joonis 2
Üldhuviteenustest on käesolevas arengukavas käsitletud eraldi peatükkidena põhjalikumalt valla kohustuste täitmiseks ja tasakaalustatud arenguks olulisemaid avalikke teenuseid nagu haridusteenused, sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning kogunnateenused (kultuuri- ja seltsielu). Ülejäänud üldhuviteenused, nagu ühistransporditeenused, kanalisatsioon, elekter, vesi jms eluks esmavajalik leiavad käsitlemist vastavalt paikkonna vajadustele või erinevate valdkondade lõikes läbiva teemana.
11
Ridala valla arengukava 2015-2022
Rahvaarv paikkondades (rahvastikuregister 01.01.2015) Joonis 3
Ridala valla kinnisvaraarendust mõjutab oluliselt valla geograafiline asend. Haapsalu linna lähedus soosib Uuemõisa ja Paralepa paikkondade elamuarendust ning samuti sealset tootmis- ja äritegevust. Rannaaladel mõjutab kinnisvaraarendust valla ülipikk rannajoon ning Matsalu rahvuspark. Ridala Vallavalitsusel on võimalik toetada ja suunata kinnisvaraarendust planeeringute ja ehitusprojektide menetlemise koordineerimise kaudu.
1.1. Asuküla
Paikkonna keskuse kaugus vallakeskusest 13 km, maakonnakeskusest 10 km. Suurim asula paikkonnas Suure-Ahli küla Rahvaarv paikkonnas 2015. a – 325
Hetkeolukord Asuküla algkool-lasteaed on suletud laste vähesuse tõttu. Paikkonna lapsed õpivad valdavalt Ridala Põhikoolis ja Uuemõisa Algkoolis. Endine koolimaja on kasutusel seltsimajana. Seltsimajas asub ka küla raamatukogu. Seltsimaja õuele on rajatud laste mänguplats. Muu sotsiaalne taristu paikkonnas puudub. Puuduvad teenused on kättesaadavad Haapsalu linnast ja Uuemõisa alevikust. Asuküla paikkond on populaarne suvitus- ja kalastuspiirkond. Paikkonnas asuvad Topu kalasadam, vallale kuuluv avalik paadisild (Pusku lauter) ja mitmed turismi- ning majutusettevõtted. Topu kalasadam on kutseliste kalurite poolt enim kasutatav kalasadam vallas.
Probleemid: o Asuküla seltsimaja hoone vajab soojustamist, renoveerimist ja küttesüsteem rekonstrueerimist; o seltsimaja leiab vähe kasutust; o seltsimajas asuva Asuküla raamatukogu ruumide seisukord on halb; o paikkonnas puudub külaplats seltsi vabaõhuürituste läbiviimiseks (jaanituli jms); o paikkonnas puudub avatud noortekeskus või noortetuba;
12
Ridala valla arengukava 2015-2022
o olemasolev ühistranspordi ühendus maakonnakeskusega on hea ja vajab sellisel kujul säilitamist; o bussipeatustes puuduvad teepeenral ootealad; o külateede ja metsataludele juurdepääsuteede seisukord on halb; o teid lõhutakse metsaveo käigus; o Väinamere ranna külastuskeskkond on välja arendamata, Pusku jt. lautrikohad rannaalal vajavad rekonstrueerimist; o Topu kalasadam vajab rekonstrueerimist ja arendamist; o liiga kõrge ehituskoormus rannaaladel, Topu piirkonnas on elamu- ja suvilakrunte kohati üle planeeritud; o tuletõrje veevõtukohtade puudumine kompaktselt asustatud suvilapiirkondades; o hajaasustuse elamualade tänavavõrk vajab rekonstrueerimist; o juurdepääsud kallasrajale on kohati suletud; o elamupiirkondi ümbritsevate ranna- ja metsaalade heakord jätab soovida; o maastikupilti rikuvad mõned kasutusest väljalangenud hooned (nt. mõned elumajad ja endine Sepaküla laut).
Eesmärgid: o Asuküla seltsimaja soojustamine ja renoveerimine, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja teise korruse väljaehitamine; o seltsimajas mitmesuguste kogukonnale vajalike teenuste pakkumine (nt. loomekeskus, noortetuba, raamatulaenutus, majutus turistidele vms); o seltsimaja juures külaplatsi väljaarendamine; o erinevate kogukonnateenuste pakkumine paikkonnas (nt. transporditeenus, vanurite hooldamine vms); o teehoolduse tõhustamine ja järelevalve tõhustamine teede seisukorra üle; o talude juurdepääsuteede parendamise toetamine, sh projektipõhiselt (hajaasustuse programm); o maakonnakeskusega toimiva ühistranspordiühenduse säilitamine aastaringselt; o bussipeatustes ootealade laiendamine; o külastuskeskkonna väljaarendamine rannaaladel (avalikud juurdepääsud, parklad, supluskohad, padisillad, sadamad, viidad, infotahvlid jms). o Topu kalasadama rekonstrueerimine; o elamumaadel, mida ei suudeta realiseerida, maakasutuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaaks; o tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine ja rajamine; o juurdepääsude tagamine kallasrajale; o järelevalve tõhustamine jäätmekäitluse üle; o kasutusest välja langenud hoonete lammutamine, rekonstrueerimine või neile alternatiivse kasutusotstarbe leidmine.
1.2. Haeska
Paikkonna keskuse kaugus vallakeskusest 23 km, maakonnakeskusest 20 km. Paikkond moodustub ühest külast – Haeska küla Rahvaarv paikkonnas 2015. a – 88
13
Ridala valla arengukava 2015-2022
Hetkeolukord Haeska seltsimaja ruumid on osaliselt renoveeritud ja seltsimaja on võimalik kasutada kõikidel sihtgruppidel. Rannaäärses Tuulingu talus on välja arendatud majutus- ning seminarikeskus kalastajatele ja loodusturistidele. Haeska mõis on renoveeritud puhke- ja majutusasutuseks. Külas tegutseb kuni 6-7 aktiivset talunikku, kellest mitmed kasutavad ja harivad maid ka mujal valla territooriumil. Kõik maad külas on haritud ja omaaegsed põllumajanduslikud tootmishooned on kasutuses. Hajaasustuse veeprogrammi abil on paljudesse taludesse jõudnud puhas joogivesi. Ühistranspordi ümberkorraldusega on suletud aastakümneid toiminud Haapsalu-Martna- Palivere bussiliin. Suletud bussiliin on küll asendatud teise maakonnaliiniga, kuid ühistranspordiühenduse sagedus maakonnakeskusega on seetõttu vähenenud veelgi.
Probleemid: o seltsimaja majutusruumid vajavad renoveerimist ja küttesüsteem rekonstrueerimist; o seltsimaja juures vajab väljaarendamist külaplats; o seltsimaja leiab vähe kasutust; o paikkonnas puudub kauplus, lähimate kauplustega (Oonga, Parila, Sinalepa, Martna) puudub ühistranspordiühendus; o teeolud on halvad Haeska ja Sinalepa vahelisel kruusateel, kus sõidab ka koolibuss; o ühistranspordiühendus maakonnakeskusega on halb, puudub hommikune bussiliin; o metsataludes pole internetiühendust ega korralikku mobiililevi, mujal majapidamistes puudub kiire internetiühendus; o majapidamiste joogivee kvaliteet on halb liigse rauasisalduse jms tõttu; o majapidamiste elektrisüsteemid on amortiseerunud ja ebapiisava võimsusega; o valdavalt karjakasvatusega tegelevas piirkonnas puudub tapamaja ja muu kariloomade hädatapu võimalus; o Matsalu rahvuspargi alad on liigniisked, sest kuivenduskraavid on hooldamata; o rannaäärses külas puudub ujumiskoht; o puuduvad lähiliikumisalad, endised matkarajad on kinni kasvanud; o puudub turvalisus (lahtised koerad külateel, kiiruse ületamine külateel, taludesse sissemurdmine); o traditsioonilise külakultuuri ja küla elulaadi hääbumine; o kodulähedaste töökohtade puudus.
Eesmärgid: o Haeska seltsimaja majutusruumide renoveerimine ja küttesüsteemi rekonstrueerimine; o seltsimaja juures külaplatsi taristu väljaarendamine; o seltsimajale täiendava rakenduse leidmine (nt. ruumide rentimine erinevate teenuste pakkumiseks, üritusteks, majutuseks vms); o erinevate kogukonnateenuste osutamine (nt. transporditeenus poes või maakonnakeskuses käimiseks, vanurite abistamine vms); o Haeska tee rekonstrueerimine tolmuvabaks; o vähemalt ühel tööpäeval nädalas hommikuse edasi-tagasi bussiliini korraldamine maakonnakeskusega; o mobiililevi ja kiire internetiühenduse võimaluste loomine kõigile majapidamistele; o majapidamistele kvaliteetse joogivee tagamise toetamine (hajaasustuse programm);
14
Ridala valla arengukava 2015-2022
o elektrisüsteemide renoveerimine ja uuendamine vastavalt tänapäeva vajadustele (nt. amprite peakaitsmete võimsuse suurendamine arenevates taludes); o tapamaja rajamine piirkonda; o endisaegsete kuivenduskraavide puhastamine, truupide paigaldamine ja/või asendamine probleemsetes kohtades; o supluskoha puhastamine ja süvendamine Haeska kanalis; o matkaradade taastamine Matsalu rahvuspargi aladel (nt. Haeska-Oonga, Haeska- Saardo-Kiideva); o järelevalve tõhustamine lemmikloomapidamises ja liikluses, turvakaamera/te paigaldamine külateele; o küla elulaadi, -kultuuri ja traditsioonide säilitamine, taaselustamine; o kohalike rahvuslike käsitöötraditsioonide arendamine (käsitöö, sepatöö, looduslik ehitusmaterjal: roog, savi, puit).
1.3. Paralepa
Paikkonna keskuse kaugus vallakeskusest 5 km, maakonnakeskusest 2 km. Suurim asula paikkonnas Paralepa alevik Rahvaarv paikkonnas 2015. a – 496
Hetkeolukord Sotsiaalne taristu Paralepa paikkonnas praktiliselt puudub. Teenuseid tarbitakse valdavalt Haapsalu linnast ja Uuemõisa alevikust. Tegu on elamu- ja suvilapiirkonnaga, kus elanike arv on viimastel aastatel kasvanud. Paralepa alevikus on täies mahus uuendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid ning enamik aleviku tänavaid on pinnatud. Rohuküla kandi rannaalad on Haapsalu linnarahvale oluline puhke- ja suvituspiirkond. Valminud on kergliiklustee projekt Paralepast Rohukülla, mis on osaliselt välja ehitatud. Pullapää poolsaare tipus on väljaarendamisel avalik supluskoht ja puhkeala. Rohuküla sadam on rekonstrueeritud ja kasutusel on uus sadamahoone. Sadamahoones on avatud toitlustuskoht. Kiltsi külas on välja arendamisel Kiltsi tööstusala, mis tulevikus loob piirkonda uusi töökohti. Maakonna tasandil on kavandamisel ja planeerimisjärgus raudtee ja rongiliikluse taastamine Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõigul.
Probleemid: o sportimis-, liikumis- ja vaba aja veetmise võimalusi on vähe; o Rohuküla piirkonnas on elamu- ja suvilakrunte kohati üle planeeritud; o paikkonna hajaasustuse elamualade tänavavõrgud vajavad rekonstrueerimist; o juurdepääsud kallasrajale on kohati suletud; o elamupiirkondi ümbritsevate ranna- ja metsaalade heakord jätab soovida; o avalikult kasutatavaid paadisildu pole piisavalt (harrastuskaluritele, jahtidele jms); o korraldamist vajab prügimajandus, sest paljud ettevõtted, elanikud ning puhkajad hülgavad jäätmeid randa või metsaaladele; o jäätmejaamas puudub võimalus käidelda jäätmeid ilmastikukindlalt; o Rohuküla sadamaga seotud laondustegevus kujutab sadama lähipiirkonnas ohtu inimestele ja keskkonnale (palgivirnad); o lagunenud militaarrajatised reostavad keskkonda ja rikuvad maastiku ilmet; o piirkond on linnaline ja ühtlasi looduskaunis ning elamiseks atraktiivne, kuid puuduvad ettevõtted ja kodulähedased töökohad.
15
Ridala valla arengukava 2015-2022
Eesmärgid: o Paralepa aleviku erinevates osades külaplatside, sh mänguväljakute, rajamine ja arendamine; o loodus-, matka- ja sportimisradade loomine, hooldamine ja viidastamine; o kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine, sh kergliiklustee rajamine Kiltsi külast Rohuküla sadamani; o supluskoha ja puhkeala väljaarendamine Nõmme külas Pullapää ninal; o kasutuseta elamualade maakasutuse sihtotstarve taastamine maatulundusmaaks; o kallasrajale juurdepääsude tagamine; o jäätmemajanduse arendamine puhkealadel, suvilate piirkonnas ja rannas; o jäätmejaama suur- ja riknevate jäätmete hoiustamiseks laohoone rajamine; o järelevalve tõhustamine jäätmekäitluse üle; o uue avalikult kasutatava paadisilla rajamine või olemasoleva laiendamine Rohuküla sadamas; o järelevalve tõhustamine sadamaga külgnevate riigi- ja eramaade kasutamise osas; o puidu ladustamiseks laoplatside kasutuselevõtmine Kiltsi tööstusalal; o kasutusest väljalangenud ja inimtegevusele ohtlike hoonete likvideerimine; o Kiltsi tööstusala väljaarendamine.
1.4. Parila
Paikkonna keskuse kaugus vallakeskusest 13 km, maakonnakeskusest 10 km. Suurim asula paikkonnas Jõõdre küla Rahvaarv paikkonnas 2015. a – 415
Hetkeolukord Paikkonnas on renoveeritud seltsimaja ja külaplats vabaõhuürituste korraldamiseks. Jõõdre korterelamus on avatud noortetuba, rekonstrueerimisel on mängu- ja palliväljakud. Paikkonnas asuvad veel kauplus, vabatahtliku päästekomando depoo, Ridala kirik koos pastoraadiga ja Ridala Baptisti palvemaja ning kolm kalmistut. Jõõdre kompaktse asustusega küla tänavad on enamik pinnatud ja seega muudetud tolmuvabaks. Jõõdre külas on rekonstrueeritud ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Rajatud on uus reoveepuhasti.
Probleemid: o Parila seltsimaja ja osaliselt seltsimaja funktsiooni täitvad Ridala kiriku pastoraadi ja Ridala palvemaja ruumid leiavad vähe kasutamist, kuigi on erinevatele üritustele avatud; o Parila seltsimaja vajab lisakütmist ja siseruumid renoveerimist; o Jõõdre küla laste mänguväljaku osad atraktsioonid on amortiseerunud; o elukeskkond vajab kaasajastamist (vaba aja võimalused, kergliiklus); o puudub kergliiklustee turvaliseks liiklemiseks Jõõdre külast Ridala kalmistutele ja edasi Haapsalu linna ning Jõõdre külast Ridala Põhikooli; o korruselamud, sh küttesüsteemid, vajavad rekonstrueerimist; o vabatahtliku päästekomando ruumid vajavad renoveerimist; o tänavavalgustus vajab rekonstrueerimist ja energiasäästlikumaks muutmist; o Jõõdre küla bussiootepaviljonid vajavad väljavahetamist; o kasutusest väljalangenud hooned on inimestele ohtlikud ja risustavad maastikupilti (Parila veski, endine baarihoone, lasteaia varemed vms). 16
Ridala valla arengukava 2015-2022
Eesmärgid: o Parila seltsimaja ja erinevate koguduste ruumide aktiivsem kasutuselevõtt (erinevate kogukonnateenuste arendamine, ürituste korraldamine, hoonete väljarentimine erinevateks üritusteks, nt. pulmad, sünnipäevad, matused vms); o Parila seltsimaja küttesüsteemi ja siseruumide renoveerimine; o ühistute jms vabaühenduste tegevuse aktiviseerumine oma kodukoha elukeskkonna edendamisel; o Jõõdre küla spordi- ja mänguväljakute renoveerimine; o kergliiklustee rajamine Haapsalust Panga külla, eelkõige ehitada välja teelõik Haapsalust Jõõdre külani; o korterelamute rekonstrueerimine (katused, küttesüsteemid, trepikojad jms); o Parila külas vabatahtliku päästekomando ruumide renoveerimine; o Jõõdre küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine energiasäästlikumaks; o Jõõdre külla uute bussiootepaviljonide paigaldamine; o kasutusest väljalangenud hoonetele kasutusotstarbe leidmine ja renoveerimine või likvideerimine.
1.5. Sinalepa
Paikkonna keskuse kaugus vallakeskusest 18 km, maakonnakeskusest 15 km. Suurim asula paikkonnas Panga küla Rahvaarv paikkonnas 2015. a – 543
Hetkeolukord Paikkonna keskuses Panga külas asub lasteaed-põhikool, milles asub ka Ridala raamatukogu. Endises sovhoosi klubihoones on kooli ja spordiklubi kasutuses spordi- ja jõusaal. Samas hoones tegutseb Panga küla Avatud Noortekeskus ning asub ka kauplus. Lasteaia maja ja mänguväljak on rekonstrueeritud. Arendamisel on Mäemõisa tervisepark ja maasturirada Panga külas. Valminud on ehitusprojekt Panga külla jalgpalliväljaku rajamiseks. Kooli juurde on rajatud uus tuletõrje veevõtukoht. Lähiaastatel on kavas väga kehvas seisukorras endine klubihoone rekonstrueerida ja laiendada. Rajatavasse uude hoonesse tuleb lisaks olemasolevale ruumijaotusele laiendatud kaasaegne spordisaal ja depooruum vabatahtlikule päästekomandole uue tuletõrje paakauto hoidmiseks. Kiideva külas munitsipaalmaal asuvad rekonstrueeritud seltsimaja ja paadisild, mille juures on avalik supluskoht. Paadisilla ümber on heakorrastatud külaplats koos laulukaare ja uue loodusmajaga. Puise külas on olemas samuti seltsiruumid ja supluskoht, kuid need asuvad eraomandis olevatel kinnistutel. Puise külas munitsipaalmaal asub vastrekonstrueeritud Puise kalasadam. Seltsitegevuse tulemusel on välja arendatud matkarada Kiidevast Puisesse ja piirkonna rannaalal tegeletakse rannaniitude hooldusega. Paikkonnas asuvad Puise nina külalistemaja ja toitlustuskoht Kogre Kõrts, Tuuru külas asub populaarne majutus-, toitlustus- ja konverentsikeskus Altmõisa Külalistemaja ning Põgari-Sassi külla on arendamisel puhkekeskus loodusturismi edendamiseks. Paikkonnas asuvad ka mitmed aktiivselt tegutsevad talud, muud põllumajandusettevõtted, puidutööstused jms. Paraku ei suuda kohalikud ettevõtted kõigile soovijaile siiski sobilikke töökohti tagada.
17
Ridala valla arengukava 2015-2022
Probleemid: o Panga külas endine klubihoone vajab rekonstrueerimist, eriti probleemses seisukorras on hoones asuv spordisaal, mida kasutatakse ka kooli kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks; o Panga külas puudub avalikult kasutatav laste mänguväljak; o Panga külas asuva maasturiraja taristu ja projekteeritud jalgpalliväljak vajavad väljaarendamist; o Panga külas asuv õpetajate maja, mida kasutatakse ka käsitööhuviliste päevakeskusena, vajab renoveerimist; o Panga küla tänavavalgustus vajab rekonstrueerimist ja energiasäästlikumaks muutmist, Mäemõisa pargi terviserada vajab valgustamist; o Kiideva seltsimaja ja Mäevalla palvemaja leiavad vähe kasutust; o Kiidevas puudub küla spordiplats; o Puise ja Allika külade supluskohtade taristu vajab väljaarendamist; o turvalisuse ja liiklusohutuse tagamine; o kruuskattega külateede ja metsataludele juurdepääsuteede seisukord on halb; o teid lõhutakse metsaveo käigus; o Puise ja Kiideva piirkonnas on ühistranspordiühendus maakonnakeskusega halb; o paikkonna metsataludes pole internetiühendust ega korralikku mobiililevi, mujal majapidamistes puudub kiire internetiühendus; o paikkonna mereäärsete majapidamiste joogivee kvaliteet on halb liigse rauasisalduse tõttu; o kasutusest väljalangenud hooned risustavad maastikupilti (õigeusu kirik, mõned kolhoosiaegsed põllumajandushooned, Kiideva mõis, endine kauplusehoone ja muuseumihoone jms); o rannakülade traditsioonilise elamisviisi kadumine ja töökohtade vähesus.
Eesmärgid: o Panga küla endise klubihoone (spordisaal, noortekeskus, kauplus jms) rekonstrueerimine ja laiendamine; o Panga külla avaliku laste mänguväljaku rajamine; o Panga külla jalgpalliväljaku rajamine; o Panga külas asuva õpetajate maja renoveerimine; o Panga küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine energiasäästlikumaks ja uue välisvalgustuse rajamine (sh. Mäemõisa parki); o Panga küla maasturiraja sõiduradade ja taristu (elekter, veevärk, pealtvaatajate alad ja parklad) väljaehitamine; o Panga küla klubihoone, Kiideva seltsimaja ja Mäevalla palvemaja ruumide aktiivsem kasutuselevõtt (erinevate kogukonnateenuste arendamine, ürituste korraldamine, hoonete väljarentimine erinevateks üritusteks, nt. pulmad, sünnipäevad, matused vms); o Kiideva küla spordiplatsi taristu väljaarendamine; o Kiideva külamaja (endine muuseumihoone vms), sh külaköögi ja muuseumi väljaarendamine; o Kiideva, Puise ja Laomäe randa supluskoha taristu väljaarendamine; o järelevalve tõhustamine liikluses ja kergliiklustee rajamine Parilast Ridala Põhikoolini; o teehoolduse tõhustamine ja järelevalve tõhustamine teede seisukorra üle;
18
Ridala valla arengukava 2015-2022
o Haeska tee, Kaevere tee ning Käpla tee rekonstrueerimine tolmuvabaks kogu ulatuses; o talude juurdepääsuteede parendamise toetamine projektipõhiselt (hajaasustuse programm); o Kiideva ja Puise piirkondade ühistranspordiühenduse parandamiseks maakonnakeskusega, ühistranspordi graafikute korrigeerimine vastavalt elanike vajadustele; o mobiililevi ja kiire internetiühenduse võimaluste loomine kõigile majapidamistele; o majapidamistele kvaliteetse joogivee tagamise toetamine (hajaasustuse programm); o kasutusest väljalangenud hoonetele kasutusotstarbe leidmine, renoveerimine või likvideerimine; o küla elulaadi, -kultuuri ja traditsioonide säilitamine, taaselustamine. o kohaliku ettevõtluse igakülgne toetamine ja arendamine, et piirkonda tekiks uusi töökohti; o kohalike rahvuslike käsitöötraditsioonide arendamine (käsitöö, sepatöö, looduslik ehitusmaterjal: roog, savi, puit).
1.6. Uuemõisa
Paikkonnas asub vallakeskus. Kaugus maakonnakeskusest 3 km. Suurim asula paikkonnas Uuemõia alevik Rahvaarv paikkonnas 2015. a – 1285
Hetkeolukord Uuemõisa mõisa kasutatakse mitmekülgselt ning arendatakse jätkuvalt. 2010. a. renoveeriti mõisa läänetiib, kus avati 40-kohaline lasteaed. Samaaegselt valmis mõisahoone juurde ka lasteaia mänguväljak. Eelkõige lastesõimeealistele lastele ostetakse laste päevahoiuteenust MTÜ-lt Lepatriinu Mängumaa. Arvestades lapsevanemate elu- ja töökohti, asuvad laste päevahoiud Uuemõisas ja Haapsalus. Mõisa esimesel korrusel on renoveeritud kooli ja lasteaia köök ning ruumid seltsiürituste jaoks. Mõisa idatiivast on lahkunud seal tegutsenud ettevõtjad ja idatiiva ruumid ootavad rekonstrueerimist täiendavateks kooliruumideks. Algkoolilaste sportimistingimused mõisahoones ei ole paranenud. Ajutise lahendusena kasutatakse kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks Haapsalu Kutsehariduskeskuse spordihalli. Uuemõisa mõisapargi rekonstrueerimisega on alustatud ja kooli spordiväljaku renoveerimine on projekteerimisjärgus. 2009. aastal avati Uuemõisas Rannarootsi kaubanduskeskus, mis muutis oluliselt terve asula ruumilist kujundust, elavdas siinset ärimaastikku ja tõi piirkonda juurde hulgaliselt töökohti. 2010. a valmis Uuemõisa–Herjava kergliiklustee ning Haudejaama tee–Kooli tee äärne kergliiklustee, mis on oluliselt laiendanud Uuemõisa elanike sportimisvõimalusi ja muutnud tänavatel-teedel liiklemise ohutumaks. Uuemõisa põhjaosas on avatud sotsiaalhoolekandeküla (Uuemõisa Kodu) ligi 70le psüühilise erivajadusega isikule. Uuemõisa alevikus on rekonstrueeritud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kaugküttetrassid. 2010. aastal rekonstrueeriti aleviku peatänav ja aasta hiljem valmis tänapäevane kergliiklustee Uuemõisa alevikust Rannaküla teeristini. Aleviku peatänaval on uuendatud tänavavalgustus.
19
Ridala valla arengukava 2015-2022
Herjava piirkonna kompaktselt asustatud elamualade tänavad on osaliselt muudetud tolmuvabaks, rekonstrueeritud on ka riigi kõrvalmaantee - Herjava tee. Herjava külaselts arendab välja munitsipaalmaal olevat külaplatsi.
Probleemid: o Uuemõisa mõisahoone välisfassaad vajab renoveerimist ja kasutuseta siseruumid rekonstrueerimist; o Uuemõisa mõisahoone ümbruse teed, platsid, parklad ja jalgrajad vajavad rekonstrueerimist; o Uuemõisa mõisa idatiib seisab kasutult ja laguneb; o Uuemõisa alevikus puudub avatud noortekeskus; o liikumispuudega inimestel puudub ligipääs mõisahoonesse; o Uuemõisa mõisakompleksi ja pargi alakasutus; o Uuemõisa korruselamute osades piirkondades puuduvad laste mänguväljakud; o Tallinna maantee on Uuemõisa ainus ühendustee Haapsalu linnaga, tipptundidel esineb Haapsalu ristmikel liiklusseisakuid; o Uuemõisa alevikus asuvad hooldamata ja heaperemeheliku omanikuta riigi- ning eramaad rikuvad asula ilmet; o Uuemõisa alevikus puudub osaliselt sadevete ärajuhtimise süsteem; o Uuemõisa aleviku ja Herjava küla tänavad ja teed vajavad rekonstrueerimist; o Herjava küla vajab veevarustus- ja kanalisatsioonilahendust; o Herjava külas risustavad teeääri hüljatud jäätmed; o Herjava küla suvilapiirkonnas on kohati üleujutuse probleem; o Herjava küla osades piirkondades puudub tänavavalgustus; o Herjava külas puuduvad nõuetekohased tuletõrje veevõtukohad.
Eesmärgid: o Uuemõisa mõisahoone välisfassaadi ja siseruumide rekonstrueerimine, sh mõisahoonesse kaldteede ja/või invalifti ehitamine; o Uuemõisa mõisapargi rekonstrueerimine; o Uuemõisa Lasteaed-Algkooli spordiväljaku rekonstrueerimine; o Uuemõisa Lasteaed-Algkooli laiendamine lasteaed-põhikooliks, võttes kasutusele mõisa idatiiva; o Uuemõisas avatud noorsootöö võimaluste pakkumine (ANK ruumide leidmine jms); o Uuemõisa mõisa ja mõisapargi laialdasem kasutuselevõtt haridus- ja kultuurikeskuse ja rekreatsioonialana; o Uuemõisa korruselamute juurde laste mänguväljakute rajamine; o Tallinna maanteega paralleeltänavate kaudu täiendavate ühendusteede loomine Haapsalu linna ja Uuemõisa alaeviku vahele, sh kergliiklustee rajamine Haudejaama teelt Haapsallu Haava tänavani; o Uuemõisa ja Herjava piirkonna tänavate rekonstrueerimine ning Mõisa tee ja Neeme tn väljaehitamine; o Uuemõisa aleviku sadevete ärajuhtimise süsteemi projekteerimine ja väljaehitamine; o Erja-Uuemõisa tee ja Espre tee osaline rekonstrueerimine tolmuvabaks; o Uuemõisa alevikus ja Herjava külas järelevalve tõhustamine heakorra küsimuses; o Herjava külla nõuetekohaste veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste rajamine ja rajamise toetamine (hajaasustuse programm, KIK vms);
20
Ridala valla arengukava 2015-2022
o Herjava küla endiste suvilakooperatiivide piirkonnas kuivenduskraavide puhastamine ja truupide parandamine; o Herjava külla tänavavalgustuse rajamine; o Herjava külla tuletõrje veevõtukohtade rajamine.
1.7. Võnnu
Paikkonna keskuse kaugus vallakeskusest 7 km, maakonnakeskusest 10 km. Suurim asula paikkonnas Üsse küla Rahvaarv kandis: 2015. a – 175
Hetkeolukord Võnnu paikkonnas on seltsimajana kasutusel endine Võnnu koolimaja. Maja on päevi näinud ja vajab renoveerimist. Esmajärjekorras kavandatakse seltsimajale uue katusekatte paigaldamist. Seltsimaja leiaks laialdasemat rakendust, kui ka siseruumid oleksid renoveeritud. Teedevõrgu seisukord on viimastel aastatel oluliselt paranenud seoses riigimaanteeede Herjava-Võnnu tee ja Ridala-Nigula tee pindamisega. Kergliiklustee kasutajatele on loodud võimalused valla- ja maakonnakeskusesse jõudmiseks mööda vanale raudteetammile rajatud terviseteed või mööda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt äärset kergliiklusteed. Pikalt kasutseta seisnud endine töökojahoone on kasutusel ja rekonstrueerimisel. Endised kalkunifarmi hooned vajavad rekonstrueerimist või lammutamist.
Probleemid: o Võnnu seltsimaja vajab rekonstrueerimist, sh hoone küttesüsteem; o seltsimaja leiab vähe kasutust; o metsataludes pole kohati internetiühendust ega korralikku mobiililevi; o külavaheteede seisukord on halb ja metsataludele puudub korralik juurdepääs; o seltsimaja juures on välja arendamata külaplats; o ühistranspordiühendus maakonnakeskusega on rahuldav, kuid puudub kiire poes käimise võimalus; o Üsse küla töökoja ja bussipeatuse juures puudub tänavavalgustus; o Üsse küla korruselamud vajavad renoveerimist; o Üsse küla veevärk ja kanalisatsioonilahendus vajavad rekonstrueerimist; o lagunenud endise ühismajandi tootmis- ja muud hooned (kalkunifarm, vasikalaut, vana kuivati jms) rikuvad maastiku ilmet.
Eesmärgid: o Võnnu seltsimaja rekonstrueerimine; o seltsimaja juures külaplatsi väljaarendamine; o seltsimajale täiendava rakenduse leidmine (nt. ruumide rentimine erinevate teenuste pakkumiseks, üritusteks, majutuseks vms); o erinevate kogukonnateenuste osutamine (nt. transporditeenus poes või maakonnakeskuses käimiseks, vanurite abistamine vms); o mobiililevi ja kiire internetiühenduse võimaluste loomine kõigile majapidamistele; o teehoolduse tõhustamine ja järelevalve tõhustamine teede seisukorra üle; o talude joogivee ja juurdepääsuteede parendamise toetamine, sh projektipõhiselt (hajaasustuse programm); 21
Ridala valla arengukava 2015-2022 o mitme majapidamise jaoks vajalike erateede avalikku kasutusse andmine; o Kabrametsa tee ja Kõnnu tee rekonstrueerimine tolmuvabaks, esmajärjekorras vajab pindamist Kabrametsa tee algus kuni seltsimajani; o Üsse veevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine; o Üsse külakeskusesse puuduva tänavavalgustuse rajamine; o Üsse korterelamute renoveerimine (katused, küttesüsteemid, trepikojad jm); o ühistranspordiliinide ja busside liiklussageduse optimeerimine valla- ja maakonnakeskusega; o bussiliinide pikendamine Üssest Võnnu mõisani; o kasutusest väljalangenud hoonetele kasutusotstarbe leidmine ja renoveerimine või likvideerimine.
22
Ridala valla arengukava 2015-2022
II ARENGUVAJADUSED TEENUSTE LÕIKES
2. Haridusteenused
2.1. Alusharidus, lastehoid
Hetkeolukord Alushariduse andmine lastele on valla esmaseid prioriteete, sest nõudlus teenuse järele on suur. Samuti võimaldab kohapealne kvaliteetne alushariduse ja lastehoiuteenuse kättesaadavus tuua valda uusi elanikke. Ridala vallas saab alusharidust omandada Ridala lasteaed-põhikooli sõime ja lasteaiarühmades ning Uuemõisa lastead-algkooli lasteaiarühmades. 10.09.2014 seisuga käib neis lasteaedades 85 last. 23 Ridala valla last käib teiste omavalitsuste lasteaedades. Valla lasteaedades töötab kokku 11 lasteaiaõpetajat. Nõudlus on jätkuvalt suur eelkõige sõimeealiste laste hoiukohtadele, mille on suutnud rahuldada MTÜ Lepatriinu Mängumaa poolt pakutav laste päevahoiuteenus 82-le lapsele. Lapsevanemad jätavad meelsasti oma lapsed päevahoidu kuni kooli minekuni, kuna laste päevahoius õpetatakse lapsi riikliku õppekava alusel ning lapsed omandavad nõuetekohase koolivalmiduse. Lisaks tegutsevad valla koolide juures beebikoolid ning Uuemõisa lasteaed-algkooli juures kooliks ettevalmistuse rühm.
Probleemid : o puudub lasterühm erihoolitsust ja –õpetust vajavatele lastele; o puudub süsteem lasteaialastele tugiisikuteenuse võimaldamiseks.
Eesmärgid: o eriilmeliste lasteaiakohtade loomine vallas; o koostöö naaberomavalitsuste ja Rajaleidja Keskusega väikelapse tugiisikuteenuse välja arendamisel.
2.2. Üldharidus
Üldhariduse tagamine on üks põhilisi ja prioriteetsemaid avalikke teenuseid, mida omavalitsus kohalikule elanikkonnale osutab. Seetõttu on üldhariduse teemat arengukavas oluliselt põhjalikumalt käsitletud kui teisi valdkondi. Ridala Põhikool jääb planeerimisperioodil töötama oma põhikirjalistes funktsioonides, seda ei suleta ja selle tegevust ei piirata. Uuemõisa Lasteaed-Algkool on kavas laiendada lasteaed-põhikooliks. Põhikooli rajamist soovivad Uuemõisa paikkonna lapsed ja lapsevanemad. Uuemõisa algkooli lastevanemate rahulolu küsitlusega (oktoober 2014) selgus, et 92,2 % lapsevanematest soovib kooli arenemist põhikooliks. Küsitluses osalejate arv on kooli õpilaste arvust (116) väiksem, sest paljudel lapsevanematel käib üheaegselt koolis mitu last.
23
Ridala valla arengukava 2015-2022
Väljavõte küsitlusest Joonis 4
Vallavalitsus on analüüsinud Ridala valla ja naaberomavalitsuste õpilaste arvu lähitulevikus (ette vaadates 5 aastat) erinevates kooliastmetes. Analüüs on tehtud statistikaametist saadud elussündide, siseministeeriumist saadud prognoosi - OV rahvastikupotentsiaal 2040 ja Läänemaa arengustrateegia Teeninduskeskuste analüüsi andmeid kasutatdes. Allolevates tabelites on Ridala valla ja Ridala vallaga piirnevate omavalitsuste õpilaste arvu prognoos sündide alusel, arvestades rahvastiku vähenemisega perioodil 2004-2019. On tõenäoline, et laste arv kahaneb proportsionaalselt üldise elanike arvuga.
Õpilaste arv kooliastmetes 2019/2020 õ/a valdade lõikes sündide alusel Tabel 1 2019/20 õ/a PK 2019/20 õ/a A6 2019/20 õ/a A3 9. kl 8. kl 7. kl 6. kl 5. kl 4. kl 3. kl 2. kl 1. kl SÜNNID 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Haapsalu linn 82 109 121 109 110 93 108 100 96 Lääne-Nigula vald ...... sh end Taebla vald 32 20 31 31 28 28 21 21 22 sh end Oru vald 13 7 4 5 10 6 12 7 10 sh end Risti vald 6 4 8 3 5 4 6 14 7 Martna vald 4 4 4 13 11 10 10 6 7 Ridala vald 34 30 28 29 43 42 43 29 28 PK - põhikooliaste; A6 - algkooli kooliaste 4.-6. kl; A3 - algkooli kooliaste 1.-3. kl
Õpilaste arv omavalitsustes 2019/2020 õ/a arvestades rahvastiku vähenemist Tabel 2 %* ÕPILASI SÜNNID SÜNNID 2019/2020 KOKKU 2004-2019 õ/a
Haapsalu linn 928 -15,8 781 Lääne-Nigula vald 365 292 sh end Taebla vald 234 -19,9 187 sh end Oru vald 74 -21,1 58 sh end Risti vald 57 -17,6 47 Martna vald 69 -24,9 52 Ridala vald 306 -2,6 298 * rahvastiku vähenemise protsent aastatel 2004-2019 24
Ridala valla arengukava 2015-2022
Lääne-Nigula valla koolides võiks 2019/2020 õppeaastal ainult sündide arvust lähtuvalt käia 365 õpilast. Arvestades juba toimunud ja prognoositavat rahvastiku vähenemist, on Lääne-Nigula valla õpilaste arv koolides eeldatavalt 2019/2020 õppeaastal 292 õpilast. Hetkel käib Lääne-Nigula valla põhikoolides 379 õpilast. Lääne-Nigula valda jääb pärast koolivõrgu korrastamist teadaolevalt 4 põhikooli. Õpilaste arv kahaneb kõikides koolides, eriti murettekitavalt Oru Koolis. Hetkel käib seal lapsi ka Haapsalust.
Õpilaste arv Lääne-Nigula valla koolides Tabel 3 PÕHIKOOL ÕPILASTE ARV KOOLIS (Taebla) Tagamaa - end Taebla valla Taebla kant/paikkond el arvu vähenemine sündide alusel 2004-2019 kooliaste 2014/2015 2019/2020* -19,9% A-3 (1.-3. klass) 57 43 35 A-6 (4.-6. klass) 46 58 46 PK (7.-9. klass ) 35 55(53*) 44 KOKKU 138 156 125 PÕHIKOOL ÕPILASTE ARV KOOLIS (Palivere) Tagamaa - end Taebla valla Palivere kant/paikkond el arvu vähenemine sündide alusel 2004-2019 kooliaste 2014/2015 2019/2020* -19,9% A-3 (1.-3. klass) 22 21 17 A-6 (4.-6. klass) 26 29 23 PK (7.-9. klass ) 27 28 (20*) 22 KOKKU 75 78 62 PÕHIKOOL ÕPILASTE ARV KOOLIS (Oru Kool) Tagamaa - end Oru vald el arvu vähenemine sündide alusel 2004-2019 kooliaste 2014/2015 2019/2020 -21,1% A-3 (1.-3. klass) 26 29 22 A-6 (4.-6. klass) 34 21 17 PK (7.-9. klass) 40 24 (30*) 19 KOKKU 100 74 58 PÕHIKOOL ÕPILASTE ARV KOOLIS (Risti) Tagamaa - end Risti vald el arvu vähenemine sündide alusel 2004-2019 kooliaste 2014/2015 2019/2020* -17,6% A-3 (1.-3. klass) 19 27 22 A-6 (4.-6. klass) 24 12 10 PK (7.-9. klass ) 22 18 (20*) 15 KOKKU 65 57 47 statistikaameti andmed sündide alusel * õpilaste arv (kontrollarv), kui 2014/2015 õ/a koolis käivad õpilased jõuavad põhikooli astmesse
Martna valla koolis võiks käia 2019/2020 õppeaastal ainult sündide arvust lähtuvalt 69 õpilast. Arvestades aga juba toimunud ja prognoositavat rahvastiku vähenemist, on Martna valla õpilaste arv koolis eeldatavalt 2019/2020 õppeaastal 52 õpilast. Hetkel käib Martna Põhikoolis 47 õpilast. Õpilaste arv kooli piirkonnas tundub jäävat stabiilseks, kuid Martna valla Kasari piirkonna lapsed käivad enamasti koolis Lihula Gümnaasiumi
25
Ridala valla arengukava 2015-2022 alg- ja põhikooliastmes ning selle võrra võib õpilaste arv Martna Põhikoolis tulevikus väheneda. Õpilaste arvu vähenemisel on tõenäoline, et Martna Põhikool muutub algkooliks. Põhikooli õpilased hakkaksid siis ühistranspordiga käima lähimatesse põhikoolidesse, võimalik, et ka Ridala Põhikooli.
Õpilaste arv Martna valla koolis Tabel 4 PÕHIKOOL ÕPILASTE ARV KOOLIS (Martna) Tagama - Martna vald el arvu vähenemine 2004-2019 kooliaste 2014/2015 2019/2020* -24,9% A-3 (1.-3. klass) 14 23 17 A-6 (4.-6. klass) 14 34 26 PK (7.-9. klass) 19 12(12**) 9 KOKKU 47 69 52 * statistikaameti andmed sündide alusel ** õpilaste arv (kontrollarv), kui 2014/2015 õ/a koolis käivad õpilased jõuavad põhikooli astmesse
Haapsalu linna koolides võiks käia 2019/2020 õppeaastal ainult sündide arvust lähtuvalt 928 õpilast. Arvestades aga juba toimunud ja prognoositavat rahvastiku vähenemist, on Haapsalu linna õpilaste arv koolis eeldatavalt 2019/2020 õppeaastal 781 õpilast. Hetkel käib Haapsalu koolides 899 õpilast, sh ka õpilasi Ridala vallast, eelkõige Uuemõisast, kus põhikool puudub. Haapsalus on kaks põhikooli - Haapsalu Põhikool (553 õpilast) ja Haapsalu Nikolai Kool (84 õpilast) ning üks 6-klassiline kool - Haapsalu Linna Algkool (262 õpilast). Kõikides koolides käib ka Ridala valla lapsi. Õpilasränne on kahepoolne, sest Haapsalust käib õpilasi ka Ridala koolidesse (2 Ridala Põhikooli, 24 Uuemõisa Algkooli). Haapsalus on põhikoolide osas koolivõrk korrastamata. Kõik koolid vajavad renoveerimist. On tõenäoline, et üks kolmest koolist tuleb sulgeda ka juhul, kui Uuemõisas põhikooli ei avata.
Õpilaste arv Haapsalu linna koolides Tabel 5 HAAPSALU ÕPILASTE ARV KOOLIS KOOLID KOKKU Tagamaa – Haapsalu linn el arvu vähenemine 2004-2019 kooliaste 2014/2015 2019/2020* -15,8% A-3 (1.-3. Klass) 342 304 255 A-6 (4.-6. Klass) 257 312 263 PK (7.-9. Klass) 300 312(272**) 263 KOKKU 899 928 781 * statistikaameti andmed sündide alusel ** õpilaste arv (kontrollarv), kui 2014/2015 õ/a koolis käivad õpilased jõuavad põhikooli astmesse
Arvutuste tõenäosuse riskiks on põhikooliealiste laste võimalik õpilasränne seoses põhikooli valikuga väljaspoole elukohajärgset omavalitsust ning rahvastiku prognoositust erinev sisse-väljaränne, mis võib puudutada kõiki Läänemaa omavalitsusi.
Ridala valla õpilased teiste omavalitsuste koolides: o 1-6 klass - 70 õpilast o 7-9 klass - 92 õpilast
26
Ridala valla arengukava 2015-2022
2.2.1. Ridala Põhikool
Hetkeolukord Ridala valla ainus põhikool asub Panga külas. Ridala Põhikool (RPK) on õpilaste arvult suurim põhikool maakonna hajaasustuspiirkonnas. Kehalise kasvatuse tunde viiakse läbi kooli spordiplatsil, Mäemõisa tervisepargis, koolimaja koridorides ja väga kehvas seisukorras olevas spordisaalis, mis asub koolimajast eemal endises sovhoosi klubihoones (Panga küla spordihoone). Koolis õpib 10.09.2014 seisuga 110 õpilast ja töötab 17 õpetajat. Kaugemal elavad õpilased käivad koolis koolibussiga.
Õpilaste arv Ridala Põhikoolis Tabel 6 PÕHIKOOL ÕPILASTE ARV KOOLIS Tagamaa – Haeska, Sinalepa paikkond, ½ Parila paikkonnast el arvu vähenemine 2014-2020 kooliaste 2014/2015 2019/2020* -2,6% A-3 (1.-3. klass) 36 26 25 A-6 (4.-6. klass) 32 37 36 PK (7.-9. klass) 42 25(35**) 24 KOKKU 110 88 85 * statistikaameti andmed sündide alusel ** õpilaste arv (kontrollarv), kui 2014/2015 õ/a koolis käivad õpilased jõuavad põhikooli astmesse
Probleemid : o õpilaste arv võib väheneda, sest osad Ridala Põhikooli lähipiirkonnas elavad õpilased võivad minna õppima Haapsallu või Uuemõisa; o õpilaste sportimistingimused on halvad. Koolil puudub kaasaegne spordisaal; o huviringide töö on raskendatud, kuna koolis töötavad õpetajad ei ela kohapeal; o õpetajatel ja õpilastel on vähene motivatsioon õppimiseks ja õppeprotsessis osalemiseks.
Eesmärgid: o Ridala Põhikooli arendamine avatud keskkonnaga kogukonnakooliks, mis suudab teadvustada erinevaid motivatsiooni allikaid ja neid kombineerides luua õpimotivatsiooni kogu koolile, kui õppivale organisatsioonile; o kaasaegse õpikeskkonna loomine kooli; o kooli spordisaali rekonstrueerimine; o Panga külla jalgpalliväljaku rajamine; o Mäemõisa tervisepargi edasiarendamine (välisvalgustus, mänguväljak, palliplats, rularamp); o loodushariduse, õuesõppe ja infotehnoloogia (IT) õppe arendamine; o huvi- ja vabaharidusliku tegevuse mitmekesistamine vabaharidusprojekti „Ridala Rahva Kool“ raames; o õpilastele ja täiskasvanutele eelprofessionaalse kunstialase hariduse andmise väljaarendamine; o kooli info- ja kommunikatsiooni baastaristu (IKT) edendamine; o osalemine HTM projektis „Kaasav kool“ (hariduslike erivajadustega laste õpetamine ja arendamine elukohajärgses koolis).
27
Ridala valla arengukava 2015-2022
2.2.2. Uuemõisa Lasteaed-Algkool
Hetkeolukord Uuemõisa Lasteaed-Algkool (ULA) asub Ridala valla suurima elanike arvuga alevikus. Kool asub muinsuskaitse all olevas Uuemõisa mõisas. Koolil puudub võimla, ajutise lahendusena kasutatakse HKHK spordihalli. Kehalise kasvatuse õuetunde jm õuesõpet viiakse läbi kooli spordiplatsil ja Uuemõisa mõisa pargis. Koolis õpib 10.09.2014 seisuga 116 õpilast ja töötab 13 õpetajat. Kaugemal elavad õpilased käivad koolis koolibussiga.
Õpilaste arv Uuemõisa Algkoolis ja kavandatavas Uuemõisa Põhikoolis Tabel 7 ALGIKOOL ÕPILASTE ARV KOOLIS + Tagamaa - Asuküla, Paralepa, Uuemõisa ja Võnnu paikkond, PÕHIKOOL ½ Parila paikkonnast el arvu vähenemine 2014-2020 kooliaste 2014/2015 2019/2020* -2,6% A-3 (1.-3. klass) 61 74 72 A-6 (4.-6. klass) 55 77 75 PK (7.-9. klass) 0 67(65**) 65 KOKKU 116 218 212 * statistikaameti andmed sündide alusel ** õpilaste arv (kontrollarv), kui 2014/2015 õ/a koolis käivad õpilased jõuavad põhikooli astmesse
Probleemid : o kool vajab laiendamist, sest Uuemõisa piirkonnas elavate õpilaste arv on kasvanud; o koolihoone vajab ventilatsiooni, soojatorustiku ja elektrisüsteemi remonti ning investeeringuid kooliruumide vastavusse viimiseks tuleohutusnõuetega; o mõisa koolina kasutusel olev osa vajab renoveerimist, mõisa läänetiiva katus parandamist, aknad ja vihmaveetorud väljavahetamist jms; o kool vajab mõisahoones korralikku spordisaali kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks; o kooli spordiväljak vajab rekonstrueerimist.
Eesmärgid: o Uuemõisa mõisahoone kujundamine Ridala valla haridus- ja kultuurikeskuseks, sh algkooli laiendamine põhikooliks (mõisa idatiivas vähemalt kolme klassiruumi väljaehitamine); o olemasolevate kooliruumide ventilatsiooni, soojatorustiku, tuletõrje- ja elektrisüsteemi renoveerimine; o kooli akende renoveerimine, mõisa läänetiiva katuse parandamine ning probleemsete vihmaveetorude väljavahetamine; o mõisahoone idatiivas asuva saali renoveerimine spordisaaliks ja selle sisustamine vajalike vahenditega; o kooli spordiväljaku rekonstrueerimine, sh täismõõtmetes jalgpalliväljaku rajamine; o ULA arendamine innovaatiliseks arendusasutuseks; o kooli info- ja kommunikatsiooni baastaristu (IKT) edendamine; o koolis läbiviidavate tehnoloogia valdkonna arendusprojektide toetamine; o eelprofessionaalse muusikahariduse omandamise võimaldamine.
28
Ridala valla arengukava 2015-2022
2.3. Kesk- ja kutseharidus
Hetkeolukord Ridala valla õpilased käivad valdavalt lähimas gümnaasiumis, Läänemaa Ühisgümnaasiumis (LÜG), mis asub Haapsalu linnas. Mõned õpilased käivad Taebla ja Noarootsi Gümnaasiumites, mõned Tallinna gümnaasiumites. Kodulähedast kutseharidust saab omandada Uuemõisa alevikus asuvas Haapsalu Kutsehariduskeskuses (HKHK). Haapsalu Kutsehariduskeskus on maakonnale oluline tööjõukoolitaja.
Probleemid: o ühistranspordiühendus kesk- ja kutseharidust andvates koolides käimiseks ei rahulda ja koolibussiliinid teenindavad eeskätt alg- ja põhikoolide õpilaste vajadusi; o Haapsalu gümnaasiumite liitmine gümnaasiumivõrgu korrastamisega vähendas õpilastel kooli valikuvõimalust ja paljud õpilased võivad seetõttu kodukohast lahkuda; o koostöö puudumisel kutsehariduskeskusega võib tekkida olukord, kus kutsekoolis koolitatakse välja spetsialiste, keda kohapeal ei vajata.
Eesmärgid: o paindlikuma ühistranspordiühenduse, sh koolibussid, korraldamine tagamaks gümnaasiumiõpilastele võimalust igapäevaselt ühistranspordiga kodust kooli käia; o kiire ja moodsa ühistranspordivõrgustiku loomine pealinna regiooniga (nt. rongiühenduse taastamine), et õpilased saaksid omandada gümnaasiumiharidust ka mujal, sealjuures alalist elukohta vahetamata; o koostöövõimaluste leidmine Ridala koolihoone kasutamiseks elukestva õppe strateegia 2020 elluviimiseks ning koolituste korraldamiseks kogukonnale.
2.4. Vaba- ja huviharidus
Hetkeolukord Vabahariduslikku tegevust finantseeritakse valla eelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja osalemistasudest. Ridala vallas on pikad traditsioonid ja head kogemused huvihariduse võimaldamisel lastele ja noortele. Huvihariduse ja -tegevusega on haaratud enam kui pool õpilaskonnast. Vallaeelarvest tasutakse Haapsalu linnavalitsusele huvikoolides (muusikakool, kunstikool, spordikool, noorte huvikekus) õppimise kohatasud. Koostöökokkuleppe alusel toetatakse laste õppimist Haapsalu Tennisekoolis. Laste huviringides osalemisel toetatakse omaosaluse maksmist. Valla koolides tegutsevad mitmekülgsed huviringid. Vabahariduslikku tegevust kavandatakse ja arendatakse koostöös vabaühendustega ning kutsehariduskeskusega.
Probleemid : o ühistranspordiühendus (sagedus ja ajagraafikud) küladest maakonna- ja vallakeskusesse mõjutab kogu elanikkonna huvihariduse kättesaadavust; o info elukestva õppe kohta on puudulik.
Eesmärgid: o täiend-, ümber- ja elukestva õppe toetamine ning vabaharidusliku tegevuse toetamine; 29
Ridala valla arengukava 2015-2022
o loodushariduse osakaalu suurendamine vaba- ja huvihariduses; o koostöö koolide ja kolmanda sektoriga; o ühistranspordiühenduse paindlik korraldamine vastavalt elanikkonna tegelikele vajadustele ja vastupidi, st. teenuse pakkumisel tuleb samuti lähtuda elanike võimalustest õppeprogrammis osaleda.
2.5. Noorsootöö
Hetkeolukord Ridala valla noored vajavad kättesaadavat ja tänapäevast vaba aja veetmise keskkonda, mis pakuks neile ka enesetäiendamise võimalusi. Noorsootöö kaudu toetatakse noorte sotsialiseerumist ning soodustatakse nende kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks. Ridala vallas elab 01.01.2015 seisuga 814 7-26-aastast last ja noort. Ridala vald on üks noorima elanikkonnaga valdu Läänemaal. Haapsalu linna lähedus võimaldab paljudel Ridala valla noortel osaleda huviringides ja kultuuriüritustel ka Haapsalu linnas. Kaugemates valla piirkondades elavatel noortel sellist võimalust enamasti ei ole, sest ühistransport on hõre ja bussisõit kulukas. Vallasisesed vaba aja veetmise võimalused on kehvad, sest kõik olemasolevad spordisaalid ja spordiväljakud vajavad kordategemiseks suuri investeeringuid. Panga küla Avatud Noortekeskus (ANK) tegutseb Panga külas ja Jõõdre külas (noortetuba), mõlemad on laste poolt omaks võetud ja aktiivses kasutuses. Sealset tegevust juhendavad vallavalitsuse koosseisulised noorsootöötajad. Hajaasustuse piirkonna noorte kasutuses on paikkondade seltsimajad. Võnnu paikkonnas tegutseb aktiivselt Võnnu Noorte Selts.
Probleemid : o noortel on vaba aja mitmekesiseks sisustamiseks vähe võimalusi ja tingimusi; o Uuemõisa alevikus puuduvad avatud noortekeskuse rajamiseks sobivad ruumid; o noorte ja noorteorganisatsiooni vähene aktiivsus ning omaalgatus; o ääremaade noorte vähene kaasatus halva kättesaadavuse tõttu (probleemne on transpordi- ja internetiühendus); o edasiõppima läinud noorte vähene motiveeritus kodukohta tagasipöördumise vastu; o rahvusvahelise noorsootöö kontaktide vähesus.
Eesmärgid: o võimaluste loomine mitmekesiseks vaba aja sisustamiseks kõikidele vallas elavatele noortele; o avatud noorsootöö edendamine Uuemõisas (ruumide leidmine, tegevuste pakkumine); o avatud noorsootöö edendamine Asuküla seltsimajas; o noortekeskuste ja noortetubade tegevuse toetamine; o noorsootööd korraldavate füüsiliste ja juriidiliste isikute toetamine ja motiveerimine, mille tulemusena ANK-ides töötavad noorsootöö-alase koolituse läbinud ja motiveeritud noorsootöötajad; o külakeskustesse mänguväljakute ja spordiplatside rajamine; o külaseltside aktiivsem kaasamine noorsootöö edendamiseks; o nende noorte, kes soovivad kodukohta tagasi pöörduda, tunnustamine ja motiveerimine; o koostöö arendamine kutsehariduskeskusega; 30
Ridala valla arengukava 2015-2022 o noorteorganisatsioonide motiveeritud tegutsemine; o noorsootööd puudutava info leviku tõhustamine, tehes seda infokanalite kaudu, mida just noored kasutavad (facebook jms); o noortelaagrite ja õpilasmalevate korraldamine omavalitsuse initsiatiivil; o rahvusvahelise noorsootöö edendamine.
31
Ridala valla arengukava 2015-2022
3. Sotsiaalteenused
Ridala vallas osutavad sotsiaalteenuseid kaks vallavalitsuse sotsiaaltöötajat, kelle ülesanded on lastekaitse- ja sotsiaaltöö korraldamine. Tüüpilised abivajajad vallas on toimetulekuraskustega pered, eakad, puuetega inimesed, pikaajalised töötud ja töövõimetuspensionärid. Ridala vallas on vanaduspensioni saajaid 01.01.2015 seisuga 559 (mehi 231 ja naisi 328), töövõimetuspensionäre 202 (mehi 116 ja naisi 86), puuetega inimesi 224, sh lapsi 19, registreeritud töötuid 90, sh pikaajalisi töötuid 18 ja noori (vanuses 18-24 a.) 11. Ridala valla tööealise rahvastiku arv 01.01.2015 seisuga on 2441, töötuse määr 3,7 %. Ridala vallal on kaks ühetoalist sotsiaalkorterit Jõõdre külas ja üks viietoaline korter Panga külas. Uuemõisa alevikku on rajatud riiklik 70-kohaline sotsiaalhoolekandeküla psüühilise erivajadusega inimestele. Erasektori initsiatiivil on arendamisjärgus vanurite hooldekodude rajamine Uuemõisa alevikku (80 kohta) ja Panga külla (30 kohta).
3.1. Eakate ja puuetega inimeste hoolekanne
Hetkeolukord Hoolekanne on oluline osa valla poolt pakutavatest avalikest teenustest, mille eesmärk on nende isikute ja isikute gruppide sotsiaalse turvalisuse suurendamine, kes ei suuda iseseisvalt igapäevase eluga toime tulla. Eakate hooldusteenust ostetakse sisse Oru, Risti ja Lihula hooldekodust ja ka väljastpoolt maakonda. Kaugemas perspektiivis võib tekkida vajadus oma valla hooldekodu järele, sest eakate inimeste arv vallas kasvab. Puuetega inimestele annab Ridala vallavalitsus rahalist abi, tasub rehabilitatsiooni eest ja osutab abi erinevate abivahendite muretsemisel. Koostöös Haapsalu linnaga on tagatud invatranspordi teenuse kättesaadavus ja võimalus kasutada noortekoduteenust.
Probleemid : o vallas puudub võimalus osutada eakatele ööpäevaringset hooldusteenust; o füüsilise puudega inimestel on vallamaja külastamine raskendatud, kuna puuduvad kaldteed ja invatõstuk; o puuetega inimesed on vähe kaasatud tööturule; o erivajadustega lastega (puudega) peredele mõeldud tugiteenused (isiklik abistaja, tugiisik) on vähesed; o puudub erivajadustega (puudega) laste hoiuteenus; o puudega inimesed ja nende pered on vähe informeeritud ega ei ole teadlikud oma õigustest ja võimalustest.
Eesmärgid: o hooldekodu rajamine valda; o eakate ja puudega inimeste toimetulekut toetavate teenuste arendamine ja mitmekesistamine; o Ridala vallavalitsusse ja valla allasutustesse puudega inimeste vajadustele vastavate sissepääsude rajamine; o puudega inimeste tööhõive toetamine ja arendamine; o raskusse sattunud perede ja erivajadustega lastega (puudega) peredele tugiisiku teenuse loomise toetamine ja arendamine; 32
Ridala valla arengukava 2015-2022
o puudega laste hoiuteenuse väljaarendamine ja selle teenuse osutajate koolitamine; o koostöö tõhustamine puudega inimeste ja nende peredega, tutvustamaks toetamise võimalusi ja selgitamaks välja, mida puudega inimesed tegelikult vajavad.
3.2. Avahooldus
Hetkeolukord Avahoolduse eesmärk on parandada klientide heaolu koduteenuste kaudu, toetades nende toimetulekut kodus ja kogukonnas. Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad vanuritel ja/või abivajajatel, kellel on terviseprobleeme, jääda vanaduspõlve veetma või tervist taastama oma koju. Raske ja sügava puudega abivajajal on võimalus kasutada oma pereliikme või muu lähedase isiku poolt pakutavat nn hooldajateenust, mida rahastatakse valla eelarvest.
Probleemid : o info abivajajast ei jõua alati valla sotsiaaltöötajani, kuna abistamine on perekeskne; o koduhooldusteenus ja sotsiaaltranspordi teenus on välja arendamata.
Eesmärgid: o valla poolt osutatavate koduteenuste loetelu ja teenuste osutamise tingimuste määratlemine ja kehtestamine; o sotsiaaltranspordi teenuse väljaarendamine; o avalike teenuste osutamine omavalitsuse ja vabaühenduste vahelise koostööna (nt. sotsiaalhoolekanne, transporditeenus, huviharidus).
3.3. Töötus
Hetkeolukord 2012. aastal korraldatud elanike küsitluse järgi oli Ridala valla kõige olulisem probleem töötus. Tänaseks on töötute arv on võrreldes 2012. aastaga vähenenud 24 %. Töötuse probleemide lahendamisel tehakse tihedat koostööd Tööturuameti Läänemaa osakonnaga ning organisatsioonidega, mis toetavad töötute naasmist tööturule (MTÜ Sotsiaalhoole Ühing, MTÜ Samaaria Eesti Misjon).
Probleemid : o puudub tugiteenus pikaajaliste töötute tagasitoomiseks tööjõuturule; o pikaajalistel töötutel on vähene soov tööd leida; o riskirühma töötutel on tööle saamine raskendatud, kuna puudub tööandjate usaldus; o õpitud abitus töötute hulgas süveneb; o alkoholiprobleemid; o puuduvad sotsiaalsed töökohad.
Eesmärgid: o tugiteenuse ja rehabilitatsioonisüsteemi väljaarendamine pikaajaliste töötute tagasitoomiseks tööjõuturule; o tõhusa koostöö jätkamine töötukassa ja organisatsioonidega, mis toetavad töötute tööturule naasmist; o töötute toetamine juhtumipõhiselt; 33
Ridala valla arengukava 2015-2022
o sotsiaalsete töökohtade loomine; o töötute ajutine legaalne kasutamine avaliku sektori asutustes või nende allasutustes hooajalistel- ja juhutöödel (nt. haljastustööd, tormikahjude likvideerimine, teeäärte puhastamine vms).
3.4. Lastekaitse
Hetkeolukord Kodu- ja koolivägivald on süvenevad probleemid. Koduvägivalla puhul on abivajajatel võimalus kasutada Haapsalu turvakodu teenust. Üha laieneval arvutiajastul on suurenenud internetist tulenevad ohud: laste ärakasutamine ja psüühiline vägivald nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt.
Probleemid : o õpetajad ei ole kursis koolivägivalla juhtumitega; o lapsed pelgavad vägivallajuhtumitest rääkida; o kooliealiste laste vaba aja veetmise võimalused ei ole piisavad, kõikidel lastel ei ole võimalik pärast kooli pikapäevarühma jääda või noortekeskust kasutada; o laste koolikohustusest kõrvalehiilimine ja hulkumine ning seeläbi halba seltskonda sattumine; o lapsevanemad ei teadvusta internetist tulevaid ohtusid, kuna ei oska ise arvutit kasutada või ei tea, kuidas ja mis ulatuses laste internetikasutust piirata.
Eesmärgid: o pereelu toimimist toetavate teenuste arendamine; o perekasvatuse edendamine; o koolitatud ja kompetentsete juhendajatega noortekeskuste ja noortetubade loomine ning toetamine; o lastega tegelevate isikute ja mittetulundusühenduste tegevuse toetamine; o „Märka last“ kampaaniates osalemine või nende korraldamine eesmärgiga, et ka tavakodanik tunneks ära abivajava lapse; o lapsevanemate koolitamine ja nende teadlikkuse tõstmine internetiohtudest.
3.5. Erivajadusega lapsed
Hetkeolukord Erivajadusega laste arv suureneb. Seoses vanemate töökoormuse kasvuga jääb neil lastega tegelemiseks aega aina vähemaks. Lapsed on jäetud pikaajaliselt omapäi. Tihtipeale alates koolipäeva lõpust kuni hiliste õhtutundideni. Ridala valla koolide õpilastel on pärast tundide lõppemist kuni koolibussi väljumiseni võimalik osaleda erinevates ringides ja Panga ning Jõõdre külades asuvates noortekeskustes.
Probleemid : o puudub ülevaade sellest, milliseid huviringe lapsed soovivad; o huviringidesse ei suudeta kaasata kõiki lapsi, kuna laste huvid on väga erinevad; o puudub ülevaade laste probleemidest; o valla kaugemates piirkondades elavatel lastel puudub võimalus vaba aja organiseeritud sisustamiseks;
34
Ridala valla arengukava 2015-2022
o vanematel napib aega lastega tegelemiseks, mistõttu lapsed ei saa kodust kaasa eluks vajalikku käitumisõpetust.
Eesmärgid: o lastele erinevate vaba aja veetmise võimaluste tagamine, võttes arvesse nende vanust ja sugu; o lapsi huvitava ringitöö kavandamine laste ja lastevanemate hulgas regulaarselt läbiviidavate küsitlustulemuste alusel; o individuaalne tegelemine käitumisprobleemiga lapsega, et selgitada välja tema probleemid ja huvid; o koostöös külaseltsidega otsida võimalusi laste vaba aja sisustamiseks ka valla äärealadel; o koolitatud ja kompetentsete juhendajatega noortekeskuste ja noortetubade loomine ning toetamine; o naabrivalve rakendamine ja tõhustamine järelevalveta ja vanemliku hooleta laste üle; o koostöö tegemine noorsootööd korraldavate üleriigiliste ja maakondlike organisatsioonidega; o koostöö tegemine politsei ja kaitseliidu noorteorganisatsioonidega; o käitumisõpetuse tõhustamine koolides.
35
Ridala valla arengukava 2015-2022
4. Tervishoid
4.1. Arstiabi
Hetkeolukord Ridala vallas puudub perearsti vastuvõtupunkt. Varem Panga külas tegutsenud perearst võtab täna Ridala valla patsiente vastu vaid Haapsalus. Perearsti vastuvõtupunkti Haapsalu linnas on Ridala elanikel üldiselt mugav kasutada. Suur osa Ridala valla elanikest elab Haapsalu linna lähedastes Uuemõisa ja Paralepa alevikes ja nende meditsiinilise abi vajaduse katavad Haapsalus tegutsevad perearstid. Võnnu küla ja selle lähipiirkonna elanikele on perearsti teenus logistiliselt paremini kättesaadav Taeblast. Ridala valla lõunaosas asuvate Haeska ja Sinalepa paikkonna inimestele on perearstiteenus raskesti kättesaadav, sest perearstipunkt jääb suurele osale elanikest enam kui 20 km kaugusele ja ühistranspordiühendus maakonnakeskusega ei ole piisav.
Probleemid : o valla hõredalt asustatud piirkondades ja külades elavatele inimestele on seoses halvasti tagatud ühistranspordiühendusega perearstiteenus maakonnakeskusest raskesti kättesaadav; o perearstidel ei ole elanike vähesuse tõttu motivatsiooni avada vastuvõtupunkti maapiirkonda; o puuduvad perearsti vastuvõtuks sobivad ruumid ja ka vahendid võimalike ruumide remondiks ja sisustamiseks; o eakatel inimestel on ka hea ühistranspordiühenduse korral perearsti juures käimine raskendatud.
Eesmärgid: o esmatasandi arstiabi (perearstiteenuse) kättesaadavuse tagamine ja kättesaadavuse hõlbustamine korraldades erinevatest valla piirkondadest paindliku ühistranspordiuhenduse maakonnakeskusega; o perearsti või pereõe leidmine ja toetamine, kes osutaks osaliselt teenust ka maapiirkonnas; o transpordi korraldamine ja kompenseerimine kaugemate piirkondade elanikele (nt. kogukonnateenuse rakendamine).
4.2. Terviseedendus
Hetkeolukord Tervisekasvatus ja -edendus on olulised tegevusvaldkonnad, mis vähendavad pikas perspektiivis kogukonna kulutusi meditsiinile ja sotsiaalhoolekandele. Elanike tervisekäitumist on positiivselt mõjutanud kergliiklusteede rajamine, küla- ja spordiplatside väljaarendamine ning erinevate sportimisvõimaluste loomine.
Probleemid: o Panga küla spordisaali halb seisukord; o kergliiklusteede puudumine Haapsalu-Parila-Sinalepa ja Kiltsi-Rohuküla marsruudil;
36
Ridala valla arengukava 2015-2022
o lähiliikumisalade vähesus; o avalike supluskohtade vähesus.
Eesmärgid: o puhkealade ja uute supluskohtade rajamine; o koostöövõrgustiku loomine tervisekaitse ja terviseedendusega tegelevate asutuste ja perearstidega; o osalemine üleriigilistes ja maakondlikes terviseedendusprojektides; o tervisespordi propageerimine ja elanike terviseteadlikkuse tõstmine; o ennetustöö tõhustamine ja selle kaudu elanike tervisekäitumise mõjutamine; o alkoholismi, suitsetamise ja narkomaania ennetustöö korraldamine ja erinevates sellekohastes projektides ning programmides osalemine.
4.3. Turvalisus
Hetkeolukord Riigimaanteede ääres ohutumaks liiklemiseks on olemas kergliiklusteed Paralepa ja Uuemõisa alevikes ja ka lähialal. 2010.a. valmis Ääsmäe-Haapsalu mnt äärne kergliiklustee Uuemõisast Rannaküla teeristini Lääne-Nigula vallas Saunja külas. Samal aastal rajati Uuemõisa aleviku sisene Haudejaama tee–Kooli tee äärne kergliiklustee. Valminud on ka kergliiklustee projekt Paralepast Rohukülla, mis on välja ehitatud Paralepast Kiltsi endise lennuväljani. Rajatud kergliiklusteede võrgustik on muutnud liilemise Paralepa ja Uuemõisa paikkondades oluliselt ohutumaks. 2012. aastal asutati Ridala vabatahtlik päästekomando, mida veab MTÜ Ridala Pritsumeeste Selts. Hetkel on seltsis 10 nõuetekohaselt koolitatud vabatahtlikku päästjat. Vabatahtlikud päästjad tegelevad päästetöödega ning tule- ja veeohutuse alase ennetustegevusega. Vabatahtlike kasutada on kaks vallale kuuluvat päästeautot - GAZ 53 (1988) ja Scania 111 (1976). Päästeametilt on saadud kasutada veel üks päästeauto GAZ 66 (1984). Vabatahtliku päästekomando depoo (2 garaažiboksi) asub Parila külas. Naabrivalve piirkondi on vallas kolm - Kiideva külas, Uuemõisas Aiandi tn piirkonnas ja Herjavas.
Probleemid : o riigimaanteede ääres puuduvad kergliiklusteed Haapsalu-Parila-Sinalepa suunal ja Kiltsi külast Rohukülani; o Uuemõisa aleviku sisene kergliiklusteede võrgustik vajab edasiarendamist; o tänavavalgustus puudub või on vähene hajaasustuse külakeskustes ja terviseradadel; o inimesed ei ole piisavalt teadlikud vee- ja tuleohtudest, paljud kodud ei ole tuleohutud; o külavaheteedel, kus liiklusjärelevalve on vähene, esineb liigset kihutamist jms liiklusrikkumisi; o tuletõrje veevõtukohad puuduvad või on halvas seisukorras; o vabatahtliku päästekomando depoo vajab renoveerimist ja laiendamist, sest kõik päästeautod ei mahu garaaži; o ääremaade majapidamistes pole kohati internetiühendust ega korralikku mobiililevi, et vajadusel saada nõustatud või teatada hädaolukorrast; o kruuskattega külateede ja metsataludele juurdepääsuteede seisukord on kohati halb, mis takistab kiirabi või päästeauto pääsemist abivajajani; 37
Ridala valla arengukava 2015-2022
o külateedel ohustavad kõndimist ja liiklemist lahtised koerad; o puudub naabrivalve ja vastavad turvasüsteemid, mis vähendaksid taludesse ja korteritesse sissemurdmise riski.
Eesmärgid: o kergliiklusteede rajamine riigimaanteede äärde Haapsalu-Parila-Sinalepa suunal ja Kiltsi külast Rohukülani; o kergliiklusteede võrgustiku edasi arendamine Uuemõisa alevikus; o uue tänavavalgustuse rajamine ja olemasoleva rekonstrueerimine hajaasustuse piirkonna külakeskustes, bussipeatustes ja Mäemõisa tervisepargis; o tule- ja veeohutusalase ennetustegevuse tõhustamine (vabatahtlike päästjate tegevused - kodukülastused, koolitused, päästering, muu ennetustöö); o liiklusjärelevalve ja liikluskorralduse tõhustamine valla teedel; o olemasolevate tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine ja/või uute rajamine kompaktselt asustatud elamualadele ja külakeskustesse; o Parila külas asuva vabatahtliku päästekomando depoo renoveerimine ja Panga külla depoo ehitamine vähemalt ühele päästeautole; o mobiililevi ja kiire internetiühenduse võimaluste loomine kõigile majapidamistele; o valla teede järjepidev parendamine ja hooldamine; o hajaasustuse majapidamistele juurdepääsuteede parendamise toetamine projektipõhiselt (hajaasustuse programm); o järelevalve tõhustamine lemmikloomapidamises; o naabrivalve propageerimine ja tõhustamine ning vajadusel turvakaamerate paigaldamine külateedele.
38
Ridala valla arengukava 2015-2022
5. Kultuurielu
5.1. Sport ja vaba aeg
Hetkeolukord Spordil on oluline osa Ridala valla elanike vaba aja sisustamisel, tervise edendamisel ja kogukonna ühteliitmisel. Nii nagu kultuurielule, nii avaldab ka sportimisele ja vaba aja veetmisele mõju Haapsalu linna lähedus. Linnas asuvates spordisaalides, ujulas, staadionil jne on võimalik osaleda treeninguringides ning harrastada tervisesporti. Sporditegevusi korraldavad spordiklubid. Ridala valla spordiklubid tegutsevad peamiselt Sinalepa ja Parila paikkondades (MTÜ Ridala Spordiklubi, MTÜ Ridala Golf; OÜ Ridala Tall, MTÜ Ridala Maasturiklubi). Lisaks tegeletakse ratsutamisega Uuemõisa tallides, jahilaskmisega Lutaku lasketiirus ning maastikurattasõiduga Paralepa ja Pullapää metsaradadel. Paralepa ja Uuemõisa kergliiklusteedel harrastatakse aktiivselt rulluisutamist, suusatamist, kepikõndi ning rattasõitu. Aktiivset kasutust on leidnud rahvasportlaste seas Mäemõisa tervisepark. Panga külas arendatakse off-road maasturirada. Teiste motospordivahenditega saab treenida ja võistelda Kiltsi lennuväljal. Erinevate suurvõistluste (rammumehed, kardisõit jms) korraldamiseks on leitud sobilik koht Rannarootsi kaubanduskeskuse parklas.
Probleemid : o Panga küla endises klubihoones asuva Ridala Põhikooli spordisaali halb seisukord; o Uuemõisa Lasteaed-Algkooli spordiväljak vajab rekonstrueerimist; o külakeskuste mängu- ja spordiväljakud vajavad rekonstrueerimist; o kergliiklusteede puudumine riigimaantee ääres Haapsalu-Parila-Sinalepa ja Kiltsi- Rohuküla marsruudil; o olemasolev spordiinventar spordisaalides on amortiseerunud; o puhkealade ja supluskohtade vähesus; o sportimis- ja puhkamisvõimalused vajavad mitmekesistamist.
Eesmärgid: o Panga küla endises klubihoones asuva spordisaali renoveerimine; o Mäemõisa tervisepargi edasiarendamine (välisvalgustus, mänguväljak, palliplats, rularamp); o Uuemõisa Lasteaed-Algkooli mängu- ja spordiväljaku renoveerimine, sh täismõõtmetes jalgpalliväljaku rajamine kooli spordiplatsile, mis sobiks maakonnakeskuses toimuvate jalgpallivõistluste ajaks Haapsalu staadioni jalgpalliväljakule varuväljakuks; o terviseradade, kergliiklusteede, spordiplatside ja puhkealade arendamise ja väljaehitamise toetamine; o sporditegevust korraldavate füüsiliste ja juriidiliste isikute motiveerimine ja toetamine; o spordisaalide sisustamine moodsa spordiinventariga; o puhkealade ja supluskohtade rajamine Pullapää, Pusku, Allika ja Tanska külade randa ja Valgevälja karjääri juurde; o traditsiooniliste spordiürituste toetamine ja uute algatamine; o maasturiraja väljaarendamine Panga külas; o väliujula (4x25m koos 5m hüppetorniga) rajamine Valgevälja karjääri. 39
Ridala valla arengukava 2015-2022
5.2. Raamatukogud
Hetkeolukord Ridala valla külaraamatukogud töötavad Asuküla seltsimajas Mägari külas, Ridala Põhikoolis Panga külas ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse ruumides Uuemõisa alevikus.
Probleemid : o Asuküla raamatukogu halb seisukord ja vähene külastatavus; o mobiilse raamatukogu puudumine, mis võimaldaks teenust osutada erinevates külades.
Eesmärgid: o avarates ning renoveeritud raamatukogudes lugejatele kättesaadava mitmekülgse valikuga kirjanduse tagamine; o Puise infotoas, Jõõdre noortetoas ning Haeska, Asuküla, Kiideva ja Võnnu seltsimajades kodanikualgatuslike ning iseteenindavate, inimeselt inimesele raamatulaenutuste pakkumine.
5.3. Kultuurikeskkond ja seltsitegevus
Hetkeolukord Kultuuritraditsioonide säilitamine, arenev külaelu ja külakultuur, ning vabaharidustegevus seltsimajades on määrav tegur valla elanikkonna identiteedi ja eneseteadvuse kujundamisel ning see avaldab mõju valla elukeskkonna kvaliteedile. Ridala valla elanikele võimaldab aktiivset osalemist kultuurielus ka Haapsalu linna lähedus. See annab võimaluse osa saada linnas toimuvatest kontsertidest, festivalidest, teatrietendustest jne. Kultuurisündmusi korraldatakse peamiselt Uuemõisa mõisa Valges saalis, Ridala Põhikooli saalides ning Haeska, Võnnu, Kiideva, Parila ja Asuküla seltsimajades. Erinevaid vabaõhuüritusi viiakse läbi seltsimajade juures olevatel peoplatsidel. Sinalepa paikkonnas korraldatakse vabaõhuüritusi peamiselt Mäemõisa pargis ja Kiideva sadamas. Uuemõisas korraldatakse vabaõhuüritusi Uuemõisa pargis ja Rannarootsi kaubanduskeskuse parklas. Uuemõisa pargis korraldatakse pargikultuuri tutvustavaid mõisa- ja perepäevi. Viiel järjestikusel suvel on pargis korraldatud üle-eestilist hobuste koolisõidu võistlust ning teist suve järjest rahvusvahelist koertenäitust. Pargis on hakatud korraldama ka abielude registreerimist.
Probleemid : o Uuemõisa mõisahoone välisfassaad näeb halb välja ja on ohtlikus seisukorras; o Uuemõisa mõisa park vajab rekonstrueerimist, sh taristu (laululava, rotund jms) väljaehitamist; o Võnnu ja Asuküla seltsimajade seisukord on halb; o Mäemõisa pargi ja Parila seltsimaja pargi taristu vajab täiendamist ning osaliselt uuendamist (nt. mõlema pargi tantsuplatsid, istepingid, lauad jms); o seltsimaju kasutatakse vähe ja need ei majanda ennast ära; o aastaid toimunud aktiivne seltsitegevus külades on muutunud tagasihoidlikuks; o seltsitegevus on pisut väsinud, vajab uusi eestvedajaid ja uusi ideid-algatusi ning võimalusi erinevate teenuste osutamiseks. 40
Ridala valla arengukava 2015-2022
Eesmärgid: o Uuemõisa mõisahoone ja pargi rekonstrueerimine; o Võnnu ja Asuküla seltsimaja renoveerimine; o seltsimajade ja külaplatside haldamine ja korrashoid; o Uuemõisa mõisapargi eksponeerimine ja aktiivsem kasutuselevõtt kultuurisündmuste korraldamiseks; o kultuuritegevust korraldavate füüsiliste ja juriidiliste isikute motiveerimine ja toetamine; o seltsimajade aktiivsem kasutuselevõtt vabaharidustegevusteks; o kultuuritegevuse ja vaba aja veetmise infrastruktuuri uuendamine ja funktsionaalne mitmekesistamine; o rahvuslike ja kohalike kultuuritraditsioonide loomine, taastamine, tugevdamine ja säilitamine; o külaelu ja külakultuuri arengu toetamine; o seltsitegevuse igakülgne toetamine; o olemasoleva kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamine; o kultuuri- ja muinsuskaitseobjektide ning vaatamisväärsuste korrastamine ja eksponeerimine; o mitmekesiste ja erinevatele sihtgruppidele mõeldud kultuuriürituste korraldamine; o küla elulaadi, -kultuuri ja traditsioonide säilitamine, taaselustamine.
5.4. Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused
Hetkeolukord Ridala vallas Kolila külas asub 13. sajandil ehitatud ja Maarja-Magdaleenale pühendatud Ridala kirik, mis on Läänemaa vanim ja kauneim kirik. Kiriku ümber on väike kirikuaed, milles on säilinud arhailisi kiviriste, milliseid ei kohta ühelgi teisel kalmistul. Kirik ja kirikuaed koos lähedal asuva uue pastoraadihoonega kuuluvad Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule, kirikut kasutab ja hooldab Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus. Sealsamas lähistel Vilkla külas asub Ridala Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide kogudusehoone. Hoone on valminud 80-ndatel aastatel ja ehitati seal varem olnud, kuid maha põlenud kogudusehoone asemele. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide kogudusele kuulub ka Puise kandis Põgari-Sassi külas asuv Mäevalla palvemaja. Omaaegsetest vene kirikutest on Ridala vallas asunud Mäemõisa püha Nikolause kirik, mida tuntakse tänapäeval Sinalepa kiriku (varemed) nime all. Kirik asub Sinalepa külas, on rajatud 1890-ndatel aastatel ja suletud 1962. aastal. Kiriku varemete kõrval asuvasse pastoraadihoonesse on rajamisel vanurite hooldekodu. Lisaks Ridala kirikuaiale on vallas veel kolm kalmistut: Ridala Uus kalmistu, Ridala Vana kalmistu ja Sinalepa kalmistu. Kaks esimest asuvad Liivakülas ja mõlemad on muinsuskaitse all. Kolmas asub Sinalepa külas ning on omaaegse vene kiriku juurde kuulunud kalmistu. Sinalepa kalmistu inventeerimisega seoses on tehtud ettepanek võtta kalmistu muinsuskaitse alla. Kalmistud kuuluvad Ridala vallavalitsusele. Kalmistuid ja sealseid rajatisi hooldavad vallavalitsuse koosseisus töötavad kalmistuvahid. Kõik kalmistud on aastatel 2005-2006 inventeeritud, inventeerimise andmed on valla kodulehel.
Ridala vallavalitsusele kuuluvad järgmised muinsuskaitsealused objektid: o Uuemõisa mõisa peahoone (arhitektuurimälestis); 41
Ridala valla arengukava 2015-2022
o Uuemõisa mõisa park (arhitektuurimälestis); o Ridala Uus kalmistu (ajaloomälestis); o Ridala Vana kalmistu (ajaloomälestis); o Aleksander III mälestussammas (ajaloomälestis). Ridala vallavalitsusele kuuluvad järgmised kohaliku kaitse all olevad objektid: o Sinalepa kiriku varemed; o Sinalepa kalmistu; o Sinalepa (Mäemõisa) park; o Uuemõisa vana alajaam; o Parila endine koolimaja ja park. Ridala vallavalitsusele kuuluvad järgmised pärandkultuuriobjektid: o C. Kreegi sünnikodu mälestuskivi Saanika külas; o Parila endine koolimaja; o Asuküla endine koolimaja; o Võnnu endine koolimaja; o Kiideva lauter (paadisild).
Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektide täieliku nimekirja leiab Ridala valla üldplaneeringust.
Probleemid: o kultuuriobjektide seisukord on halb (nt. Ridala kirik, kalmistute kabelid ja piirdeaiad vms); o suuri investeeringuid vajavad Uuemõisa mõis, Ridala kirik, Ridala Vana kalmistu kabel, Sinalepa kiriku varemed ja kõrvalhooned, kalmistute piirdeaiad ja väravad, eraomandis olevad Kiltsi mõisa ja Ungru lossi varemed; o muinsuskaitse all olevate objektide projekteerimise ja renoveerimise maksumus on oluliselt kõrgem kui tavaobjektidel; o paljud maaomanikud ei hoolda üldse enda omandis olevaid muinsuskaitsealuseid ja pärandkultuuri objekte; o Sinalepa õigeusukiriku hoonekompleks vajab väljaarendamist; o kalmistute andmebaasid vajavad korrastamist.
Eesmärgid: o muinsuskaitsealuste ning pärandkultuuriobjektide renoveerimine, konserveerimine ja hooldamine; o igal objektil on peremees (omanik või haldaja – eraisik, MTÜ, sihtasutus vms), kes korraldab muinsuskaitsealuste ning pärandkultuuriobjektide renoveerimist, korrashoidu, viidastamist jms, ning kes teeb koostööd Muinsuskaitseameti ja vallavalitsusega ning on aktiivsem pool objektide ehitus- või hooldustöödeks lisarahastuse taotlemisel; o kaitsealuste objektide seisukorra üle järelvalve tõhustamine. Kõikide pärandkultuuriobjektide säilimise tagamine võimalikult praeguses seisus; o kalmistute kabelite, veevõtukohtade jms rekonstrueerimine; o kõrghaljastuse piiramine kalmistutel; o kalmistute inventeerimisandmete kaasajastamine; o kalmistute andmebaaside liitmine kalmistumajanduse infosüsteemiga Haudi.
42
Ridala valla arengukava 2015-2022
III ARENGUVAJADUSED ELUKESKKONNAS
6. Looduskeskkond
Hetkeolukord Suure osa, ligi ¼ Ridala vallast hõlmab Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark on Euroopa tähtsaim linnuala, kus on loendatud 272 liiki linde, neist 166 liiki pesitsevad siin regulaarselt. Rahvuspargis on registreeritud ka üle 40 imetajaliigi, 40 kalaliiki, 4 roomajaliiki, 5 kahepaiksete liiki ja 150 liiki selgrootuid. Rahvuspargi territooriumilt väljapoole jääv valla merepiir ja osaliselt ka rannaalad kuuluvad Väinamere hoiuala koosseisu. Looduskaitsealade, Natura 2000 alade ja hoiualade alla jääb 34% valla territooriumist. Kui arvesse võtta kogu maakonnaplaneeringuga määratletud ja üldplaneeringuga täpsustatud leebemate looduskaitseliste piirangutega rohevõrgustik, kuhu suuresti kuuluvad ka eelpool nimetatud kaitsealad, on looduskaitseliste piirangutega kaetud 76% valla territooriumist. Hoitud ja kaunis loodus loob lisaväärtust kohalikule elanikkonnale, suvitajatele, ettevõtjatele ja turistidele, kuid põhjustab ka vastuolusid juhtudel, kus põrkuvad keskkonnakaitsjate ja kohalike elanike, arendajate või tootjate huvid. Looduskeskkonna suurim probleem on rannaalade hooldamatus ja kinnikasvamine. Enim hooldamist vajavad just riigile kuuluvad kinnistud või reformimata maaüksused, millel omanik puudub. Randade hooldamine ja rannakarjamaade taastamine pole vajalik ainult looduskaitselisest seisukohast, vaid see tõstab ühtlasi maa väärtust ning avab kauneid merevaateid.
Probleemid: o rannaalade, teede-äärne ja avalike rohealade heakord jätab soovida; o palju on hooldamata ja mahajäetud riigi- ja erakinnistuid; o rannaalad on kinni kasvanud ja vajavad hooldust; o jäätmed reostavad elukeskkonda (nt. rannaaladel, asulaid ümbritsevates metsades); o kasutusest väljalangenud hooned risustavad keskkonda ja rikuvad maastikupilti; o leidub ohtlikke ja katmata vedelkütuse- ning tuletõrjeveemahuteid; o juurdepääsud rannaaladele on kohati eraomanike poolt omavoliliselt suletud; o sadevete ärajuhtimissüsteemid on amortiseerunud, tahtlikult rikutud või puuduvad üldse; o peakraavid ja eesvoolud vajavad puhastamist; o palju on kaitsealuseid maid, bürokraatia seoses sellega suureneb; o kaitsealade laiendamine ja kaitse-eeskirjade karmistamine on kohati formaalne, sisuline vajadus selle järele puudub; o kaitsealade hooldamine on probleem, tööjõudu napib, maaomanikel ei ole ja nad ei suuda osta vajalikku maastikuhooldustehnikat; o kaitsealadele ehitamine on probleemne ; kui maale ei tule uusi püsielanikke, siis jäävad ka täna hooldatud alad sööti ning võsastuvad; o ehituskoormuse kasv rannaaladel, mis jäävad kaitsealadelt välja; o puhkealad asuvad looduslikult õrnadel maastikel, mis ei talu inimtegevust lõpmata suures ulatuses; o elanike vähene loodus- ja keskkonnateadlikkus. 43
Ridala valla arengukava 2015-2022
Eesmärgid: o kompaktse hoonestusega piirkondade rohealade ja miljööväärtuslike alade hoolduse tõhustamine ja väljaarendamine (pargid, mänguväljakud jne); o järelevalve tõhustamine heakorraeeskirja täitmise üle; o järelevalve tõhustamine jäätme-eeskirja täitmise üle; o hüljatud jäätmete, kütusemahutite, väetisehoidlate jms ning lahtiste kaevude likvideerimine; o talgupäevade ja heakorrakonkursside korraldamine valla üldise heakorra parandamiseks; o naabrivalve tõhustamine jäätmemajanduse ja heakorra üle; o karjakasvatuse soodustamine pärandkoosluse säilitamiseks (rannakarjamaad, puisniidud); o rannaaladel karjatamise toetamine ja arendamine ka väljaspool kaitsealasid; o juurdepääsude avamine kallasrajale; o sadevete ärajuhtimissüsteemide korrastamine ja uute rajamine üleujutatavates piirkondades; o peakraavide ja eesvoolude puhastamine; o loodust risustavate ehitiste ja rajatiste lammutamine; o kaitsealade määratlemine ja kavandamine avaliku planeerimistegevuse kaudu; o kaitsealade piiride korrigeerimine vastavalt kaitset vajavate objektide ja kaitsealuste liikide tegelikele kaitsevajadustele; o maastikuhooldustehnika projektipõhise soetamise toetamine; o kaitsealadele uute elamute ehitamise tingimuste paindlikumaks muutmine; o ehitustegevuse hajutamine ja kavakindel ehitamine rannaaladele; o järelevalve tõhustamine rannaaladele ehitamise üle; o loodusressursside säästlik kasutamine; o kohaliku tooraine kasutamine energia tootmiseks (hakkepuit, põhk, pilliroog vms); o energiasäästliku transpordi, tehnoloogia ja ettevõtluse eelistamine; o loodus- ja keskkonnateadlikkuse tõstmine; o loodusturismi arendamine.
44
Ridala valla arengukava 2015-2022
7. Tehiskeskkond
Hetkeolukord Suuremad investeeringutoetused Ridala vallas on seni olnud suunatud Panga külla ja Uuemõisa alevikku, et esmalt tagada valla kahe teeninduskeskuse areng, töökohtade ja avalike teenuste kättesaadavus suurema elanike arvuga piirkondades. Kogukonnakeskustes on külaseltside eestvedamisel renoveeritud seltsimajad. Renoveerimist vajavad veel Asuküla ja Võnnu seltsimaja. Ühistranspordi kasutamist ja kättesaadavust mõjutab teede seisukord. Ühistranspordiühendus maakonnakeskusega on paranenud nendes piirkondades, kus tolmused kruusateed on saanud mustkatte. Puudus on kergliiklusteedest. Rahvaküsitluse alusel 2012.a. oli valla üks suurimaid probleeme munitsipaalteede halb seisukord. Teede seisukord on oluliselt paranenud seoses alevike ja külakeskute tänavate ning suuremate külade juurdepääsuteede pindamisega kahel viimasel aastal.
Probleemid: o teehooldus on kallis, mistõttu ei suudeta täita kõikide piirkondade vajadusi; o teede ja tänavate äärne valgustus vajab täiendamist, rekonstrueerimist ja säästlikuma lahenduse leidmist; o hajaasustuse kompaktsetel hoonestusaladel puudub tänavavalgustus; o olemasolevad tuletõrje veevõtukohad on amortiseerunud ja ei vasta nõuetele, uute rajamine on kulukas; o endisaegsed lagunevad militaar-, põllumajandus- ja tööstushooned rikuvad maastikupilti; o maaparandussüsteemid puuduvad või on amortiseerunud; o valla ja valla allasutuste hooned vajavad soojustamist ja energiasäästlikumaks muutmist; o kortermajad vajavad soojustamist ja energiasäästlikumaks muutmist; o korteriühistute suutlikkus hooneid remontida on madal; o elektrisüsteemid on amortiseerunud ja vähese võimsusega; o merelepääsud sadamatest ja paadisildadelt vajavad süvendamist ja puhastamist, sadamad ja paadisillad renoveerimist; o valla äärealadel puudub kiire internetiühenduse kasutamise võimalus ja kohati puudub internetiühendus üleüldse; o puudub kiire ja keskkonnasäästlik ühistranspordiühendus pealinna regiooniga; o töökohtade loomise eesmärgil rajatav Kiltsi tööstusala vajab infrastruktuuride väljaehitamist (teed, platsid, elekter, veevärk, kanalisatsioon jms) ning ettevõtjatele mugavat juurdepääsu nii õhust, maad kui ka merd mööda.
Eesmärgid: o kruusateede rekonstrueerimine tolmuvaba kattega teedeks, eelisjärjekorras rekonstrueeritakse teed, kus liigub koolibuss ja/või kus liiklustihedus ning paikkondlik elutegevus on suurem; o teede talihooldust pakkuvate ettevõtete, mittetulundussektori ja eraisikute nõustamine või koolitamine ning igakülgne toetamine teehooldustehnika soetamiseks; o juurdepääsuteede parendamine taludeni nii, et sinna oleks igal aastaajal tagatud juurdepääs ka kiirabile, politseile, tuletõrjele ja jäätmevedajale;
45
Ridala valla arengukava 2015-2022 o tänavavalgustuse uuendamine, laiendamine ja energiasääslikumaks muutmine alevikes ja kompaktselt hoonestatud külakeskustes; o tuletõrje veevõtukohtade renoveerimine või rajamine piirkondadesse, kus nõuetekohased veevõtukohad puuduvad; o maastikupilti rikkuvate endiste militaar-, põllumajandus- ja tööstushoonete lammutamine või renoveerimine ja kasutusse võtmine uuel otstarbel; o elanikele kvaliteetse, normidele vastava joogivee kindlustamine; o vee- ja kanalisatsioonilahenduste leidmine hajaasustuse kompaktsetel hoonestusaladel. o sadevete ärajuhtimissüsteemide projekteerimine ja ehitamine üleujutavatel aladel alevikes või kompaktselt asustatud külades; o olemasolevate maaparandussüsteemide renoveerimine ja eesvoolude puhastamine hajaasustuses; o valla-, valla allasutuste hoonete ja kortermajade energiasäästlikuks rekonstrueerimine ning ainult energiasäästlike uute hoonete rajamine; o elektrisüsteemide renoveerimine ja uuendamine vastavalt tänapäeva vajadustele; o avalike paadisildade rekonstrueerimine; o merelepääsude puhastamine või süvendamine; o kiire internetiühenduse võimaluste loomine igale majapidamisele; o kergliiklusteede võrgustiku rajamine valla kesk- ja lõunaosas; o kergliiklustee väljaehitamine Kiltsi külast Rohuküla sadamani; o Kiltsi tööstusala teede ja tehnovõrkude väljaehitamine; o Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamine; o Kiltsi lennuvälja taaskasutuselevõtt; o Noarootsi-Uuemõisa püsiühenduse rajamiseks vajalike uuringute tegemine.
46
Ridala valla arengukava 2015-2022
8. Ettevõtluskeskkond
Ridala valla tugevus on maakonnakeskuse naabrus, pealinna regiooni lähedus, kaunis ja rikkalik looduskeskkond koos ulatusliku rannajoonega. Nõrkus on vähene rahvaarv, sellest tingitud haritud ja kvalifitseeritud tööjõu puudus ning omavalitsuse madal tulubaas. Vallas on suhteliselt hästi arenenud tehniline taristu – Rohuküla sadamast toimub ühendus mandri-Eesti ja Hiiumaa ning Vormsi saarte vahel, Ridala valda läbivad kaks riigimaanteed (Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla põhimaantee ning Haapsalu – Laiküla tugimaantee) ning kasutusele võtmist ootab Kiltsi lennuväli. Ridala valla olulisemad ressursid on looduslikud ja kultuurilised – väärtuslikud loodusmaastikud ja liigirikkad niidud (kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem, Puise poolsaar jne) ning ka näiteks traditsiooniline elustiil Kiideva, Haeska, Puise rannakülades. Ridala valla registreeringuga ettevõtjaid, sh FIE-d, on äriregistri andmetel kokku 515. Vallas tegutsevad ettevõtjad peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja turismi alal ning puidutööstustes, millised majandusharud on elanikkonna selged eelistused ka rahvaküsitluse tulemusena. Uute töökohtade loomine ja ettevõtluse arendamine tõstaks valla rahvaarvu ning muudaks piirkonna atraktiivseks uute elanike jaoks.
8.1. Põllumajanduslik tootmine ja loomakasvatus
Hetkeolukord Ridala vallas ei ole just kõige paremad tingimused nn traditsioonilise põllumajandusega tegelemiseks. Põllumaad on madala boniteediga pae- ja savirikkad, mistõttu tasub siin pigem tegeleda lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatusega ning mahepõllumajandusega. Lihaveised on vähenõudlikud loomad ning nad on väga head rannaniitude ja kadakaste karjamaade taastajad ja hooldajad. Ridala vallas on PRIA andmetel 31.12.2014.a. seisuga 409 põllumajandusega tegelejat, neist ettevõtjaid 33, mittetulundusühinguid 28, FIE-sid 69, eraisikuid 275, riigiasutusi 2 ja täisühinguid 2. Põllumajandusega tegelevaid eraisikuid ja FIE-sid on arvukalt, kuid otseselt põllumajandussaaduste müügi ja loomakasvatusega tegelevad neist siiski vähesed. Põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik vaid põllumajandustoetuste abil. Põllumajandustootjad talunikud tegelevad peamiselt lihaloomade kasvatamisega põllumajandusmaa harimise eesmärgil. Tegevust arendatakse peamiselt kaitsealadel.
Probleemid : o väljaspool kaitsealasid karjatamist ei toetata; o probleem on loomade hädatapp, mida kodustes oludes pole lubatud teha; o liha esmatöötlemise võimalused puuduvad, lähim tapamaja asub kaugel (Märjamaal); o liha esmatöötlemise probleem on hügieeni tagamine; o lambakasvatus ja villa töötlemine on hääbunud; o paljud heinamaad ja rannakarjamaad on hooldamata; o põllumajandusettevõtetes on karmid tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuded; o tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuetele vastavuse tagamine põllumajanduslikes tootmishoonetes on ülemäära kulukas; o põllumajanduse areng sõltub toetustest;
47
Ridala valla arengukava 2015-2022
o põllumajandustehnika soetamine ja põllumajanduslike tootmishoonete rajamine on kallis ja käib üksikettevõtjale üle jõu; o metsloomad hävitavad koduloomi ja -linde ning nende arvukus aina kasvab; o jahiseltsid pole huvitatud metsloomade küttimisest (välja arvatud ulukid), sest seda tegevust ei tasustata; o linnud hävitavad saaki; o üleujutused hävitavad saaki ja takistavad põllumaade harimist; o oskustööjõu puudumine; o talupidamise järjepidevuse katkemine; o mahepõllumajandusega tegelejaid on vähe; o kohalikku põllumajandustoodangut on keeruline säilitada ja turustada.
Eesmärgid: o tapamaja taasavamine või rajamine maakonnas; o vähese hooldusvajadusega lihaloomade kasvatamine kõigil rannakarjamaadel; o kariloomade arvukuse suurendamine; o lambakasvatuse edendamine; o villa töötlemise ning villatööstuste taastamine; o rannakarjamaade laialdasem kasutuselevõtt; o maastike hooldamine, säilitamaks looduslikke kooslusi; o kasutuseta põllumaade heakorrastamine või võimalusel neile alternatiivse kasutusviisi leidmine, metsastamine vms; o koristatud heinasaagi kasutamine muul otstarbel (nt. küttematerjalina, loomaaia loomadele, lemmikloomadele välismaale müügiks vms); o põllumajandus- ja/või maaparandusühistute loomine ja koostöö tõhustamine efektiivsemaks tootmiseks (põllumajandustehnika soetamine, ühiselt kasutatava põllumajandusliku tootmishoone rajamine, maaparandussüsteemide korrastamine); o tootmishoonete rekonstrueerimine ja/või ehitamine vastavalt tänapäevastele keskkonna-, tervisekaitse-, sanitaar- ja tuleohutusnõuetele; o koduloomi ohustavate metsloomade arvukuse vähendamine, jahipidamise arendamine; o jahimeeste ja -seltside tegevust motiveerivate meetmete väljatöötamine ja rakendamine; o rändlindude põldudelt peletamise meetmete ja kahjude korvamise paindliku süsteemi väljatöötamine (kahjude korvamine vastavalt tegelikele kahjudele, mitte matemaatilise mudeli järgi); o maaparandussüsteemide rekonstrueerimine; o talutööoskuste õpetamine; o koostöö tõhustamine Haapsalu Kutsehariduskeskusega kutseõppekavade loomisel või täiendkoolitusprogrammide valikul; o mahepõllumajanduse arendamine; o tingimuste loomine kohaliku toodangu laialdasemaks kasutuselevõtuks piirkonnas; o ühistegevuse arendamine põllumajandustoodete paremaks turundamiseks, koostöö arendamine ja tõhustamine põllumajandus- ja toiduklastritega; o ühistegevuse arendamine ettevõtluses (põllumajandus-, maaparandus- vms. ühistute loomine), tagamaks suuremad investeerimisvõimalused hoonete renoveerimiseks või rajamiseks, tehnika ning masinapargi soetamiseks või laiaulatuslikeks metsa-, põllumajandus- ning maaparandustöödeks. o kodumaise (kohaliku) kaubamärgi loomine, sealhulgas mahepõllumajanduse propageerimine ja arendamine;
48
Ridala valla arengukava 2015-2022
o põllumajandustoodangu säilitamise tingimuste parandamine.
8.2. Kalandus
Hetkeolukord Läänema kalurite katusorganisatsioon on MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, mille liikmed on ka Ridala valla kutselised kalurid ja Ridala vald. MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi andmetel tegutseb Ridala vallas on 28 kutselist kalurit, neist 16 on FIE-d. Kalurite keskmine vanus on 56,7 aastat. Sadama- jt lossimiskohti on Ridala vallas 11. Olulisemad ja enim kasutatavad neist on Topu ja Puise kalasadamad. Topu sadamat haldab MTÜ Rannakalurite Selts Topu, Puise sadamat MTÜ Puise Külaselts. Mõlemas sadamas on võimalik silduda ja lossida suurtes kogustes kala.
Probleemid: o traditsioonilise rannapüügi ja rannakülade kadumine; o kalurid on eakad, selle töö jätkajaid on vähe; o lossimiskohtadena kasutatavad paadisillad on halvas seisukorras; o merelepääsud vajavad setetest puhastamist; o kalade esmatöötlemiseks vajalikud hooned puuduvad või vajavad renoveerimist; o kalade jahutus- ja külmutusseadmete soetamine käib kaluritele üle jõu; o karmid tervisekaitsenõuded kala töötlemisel ja müügil; o kalapüügivahendid on vananenud; o turuinfo puudumine; o vähene oskusteave kalasaaduste töötlemiseks ja turundamiseks; o kalavarude vähenemine inimestest sõltumatutel põhjustel; o kalapüügipiirangud ja sellega kaasnev bürokraatia; o kalandusvaldkonna ühekülgsus, valdavalt tegeletakse ainult kala püüdmisega; o kalurite traditsioonilisest kalapüügist saadavad sissetulekud on madalad ning ei võimalda kaluritel vaid kalapüügist ära elada.
Eesmärgid: o traditsioonilise rannapüügi ja kalurikülade eluolu säilitamine; o sadamate ja paadisildade rekonstrueerimine; o enim kasutatavate lossimiskohtade eelisarendamine; o merelepääsude süvendamine või puhastamine (Haeska, Kiideva, Puise jt); o kalade esmatöötlemiseks vajalike hoonete uuendamine ja ehitamine; o kalade jahutus- ja külmutusseadmete ostmine ja paigaldamine; o kalapüügivahendite uuendamine; o kalavarumise ja -töötlemise korraldamine kalurite huvisid ja turunõudlust arvestades; o turuinfo hankimine ja vahendamine kaluritele; o koostöö tugevdamine eri piirkondade kalurite vahel, kalandusettevõtjatega ja kalanduse katusorganisatsioonidega; o kalu toiduks tarbivate lindude ja loomaliikide arvukuse piiramine (nt. kormoranid, hülged); o kalapüügipiirangute paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks muutmine; o kalandustegevuse mitmekesistamine, nt. kalakasvatuse arendamine; o kaluritele alternatiivsete teenimisvõimaluste leidmine ja pakkumine (nt. turismi, sealhulgas kalaturismi edendamine, põllu- ja metsamajandusega tegelemine, kalurite juurdekasvu koolitamine vms); 49
Ridala valla arengukava 2015-2022
o merealase koostöö arendamine mereäärsete omavalitsustega.
8.3. Turism
Hetkeolukord Ridala vallas on olemas suhteliselt hea turismiteenuste võrgustik. Siin pakutakse mitmekesist majutus- ja toitlustusteenust ning aktiivset vaba aja veetmise võimalust. Hetkel tegutsevad vallas 16 majutusteenust pakuvat ettevõtet, 9 toitlustust pakkuvat ettevõtet ja 5 aktiivseid puhkamisvõimalusi pakkuvat ettevõtet. Valla majutusettevõtteid kasutatakse sageli tööseminaride ja kohtumiste korraldamiseks. Ridala on rõngasvald ümber Haapsalu linna, seetõttu leiavad Haapsalu linna külalised endale tihtipeale soodsama hinnaga majutust just Ridala valla majutusasutustest. Ridala valla olulisimad loodusressursid on pikk rannajoon ja väärtuslikud loodusmaastikud. Ridala valla külaelu elavneb enamasti turismihooajal. Külastajaid on rohkem linnurände ajal ja suvel.
Probleemid: o talvised turismiteenused puuduvad, külastajate arv väike; o külad ja teed on puudulikult tähistatud; o piirkonna turismikaartide ja välikaartide vähesus; o pärandkultuurmaastike ja rannaalade kinnikasvamine ja vähene hooldus; o teeäärte ja rannaala heakorraprobleemid; o juurdepääsud kallasrajale ja laidudele on suuresti piiratud või suletud; o matka- ja loodusradade vähesus; o toitlustus- ja majutuskohtade tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine nõuab suuri investeeringuid; o avalike supluskohtade vähesus; o avalike paadisildade vähesus; o pärandkultuuriobjektide hävimine; o traditsioonilise külakultuuri ja käsitööoskuste kadumine; o turismitoodetel oma kaubamärgi puudumine; o kiire internetiühenduse halb kättesaadavus ääremaadel; o avalikul teel liiklejaid ründavad koerad; o majutus- või turismiteenuse osutajal napib ettevõtte arendamiseks raha.
Eesmärgid: o turismiettevõtetele alternatiivsete tegevuste leidmine ja pakkumine väljaspool suvehooaega (nt. mitmesuguse huvitegevuse arendamine merejääl); o külade, külateede ja vaatamisväärsuste viidastamine; o turismikaartide koostamine ja levitamine; o loodusturisti jaoks vaatamisväärse puhta looduse ning pärandmaastike säilitamine; o pärandmaastike ja rannaalade hooldamise toetamine; o järelevalve tõhustamine jäätmemajanduse üle; o mugava juurdepääsu tagamine vaatamisväärsustele ja kallasrajale; o matka- ja loodusradade väljaarendamine (nt. Ungru loodusraja väljaarendamine marsruudil Ungru tammed – Ungru mõisamaja varemed – Ungru vana sild – Peetri kivi); o puhkemajade jms. puhkekohtade ning matkaradade arendamine kaitsealadel; o puhkekompleksi rajamine Matsalu rahvusparki (Helmu kinnistu arendus Põgari- Sassi külas); 50
Ridala valla arengukava 2015-2022
o puhkemajade ja majutusasutuste renoveerimine, kaasajastamine, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine; o merega seotud huvitegevuse arendamine; o Pullapää, Pusku, Laomäe, Valgevälja jt. supluskohtade taristu väljaarendamine; o loodusturismi, sealhulgas kala-, linnu-, mere- ja jahiturismi jms. turismiliikide edendamine; o avalike paadisildade rekonstrueerimine (Pusku, Laomäe); o pärandkultuuriobjektide hooldus ja säilitamine (nt. traditsiooniliste heinaküünide kui pärandkultuuriobjektide taastamine); o turismiettevõtluse arendamine, hea teeninduskultuuri ning -kvaliteedi tagamine; o koostöö ja ühisturunduse koordineeritud korraldamine nii sise- kui ka välisturgudel; o traditsiooniliste käsitööoskuste ja elustiili säilitamine, arendamine ning esitlemine; o piirkonna terviklike turismitoodete kättesaadavuse parendamine, arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine; o kiire internetiühenduse tagamine ka probleemsetes piirkondades (Haeska, Võnnu ja mujal); o probleemsete koerte omanike teadlikkuse tõstmine lemmikloomapidamisega kaasnevate kohustuste osas; o majutus- ja turismiettevõtete igakülgne toetamine ja nõustamine koostöö ja katusorganisatsioonide kaudu (vallavalitsus, LAK, klastrid jms).
8.4. Mittepõllumajanduslik tootmine ja muu ettevõtlus
Hetkeolukord Mitmesuguse muu ettevõtlusega, v.a. põllumajandus, kalandus ja turism, tegutsevaid Ridala vallas registreeritud ettevõtteid on ligi 250. Neist põhitegevusalal muu tegutseb 91 ettevõtet, ehitus 44 ettevõtet, tootmine 28 ettevõtet, kaubandus 8 ettevõtet jne. Ridala valla tootmistegevus on koondunud valdavalt Uuemõisa alevikku ning Panga ja Sinalepa külla. FIE-d jms väikeettevõtted tegutsevad enamasti kodudes. Vallas on esindatud puidu, plastiku ja metalli töötlemisega, autotranspordiga, tee-ehitusega, autoremondiga tegelevad ettevõtted ning erinevad kaubandus- ja teenindusettevõtted. Endise Kiltsi sõjaväelinnaku maa-alale arendatakse maakondliku tähtsusega Kiltsi tööstusala, kus loodetakse tulevikus pakkuda korraliku taristuga äri- ja tootmiskrunte väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tänu Uuemõisas asuvale Haapsalu Kutsehariduskeskusele ja Haapsalus asuvale Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžile on maakonnas võimalik välja õpetada kohaliku ettevõtluse jaoks vajalikku tööjõudu.
Probleemid : o puuduvad lihttööliste ametikohad; o puuduvad nii kvalifitseeritud töötajad kui ka töökohad; o tootmishoonete koondumine elamute ja sotsiaalobjektide lähedusse; o puudub moodne tehniline taristu; o puudub kiire transpordiühendus pealinna regiooni ja välismaaga; o vajadus tootmishoonete kaasajastamiseks; o karmid tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuded ettevõtetes; o tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuete täitmine tootmishoonetes on kulukas; o ettevõtjaid, kes oskaksid ehitada keskkonnasõbralikest materjalidest, on vähe; o puudub kohalik tooraine. 51
Ridala valla arengukava 2015-2022
Eesmärgid: o Uuemõisa tööstusalade edasiarendamine; o Kiltsi tööstusala taristu rajamine; o tehnilise taristu kaasajastamine ettevõtluse elavdamiseks – raudtee, lennuväli, sadam, maantee (Haapsalut läbiva peatänava remont ning laiendus); o kõrgkvalifitseeritud tööjõul baseeruva tööstuse/teeninduse, st. kõrgepalgalist tööjõudu vajava majanduse eelisarendamine; o puidutööstuse arendamine tooraine hea kättesaadavuse tõttu (paberipuit, võsa hakkepuiduna, kadakast või muust puidust toodete, suveniiride, mööbli, uste, akende valmistamine jms); o erinevate ettevõtlusvaldkondade arendamine, et üks kompenseeriks teist, kui on majanduslikult kehvad ajad; o paadi- ja väikelaevatööstuse edendamine; o metallitööstuse edendamine (plekitöö, sepatöö vms); o kergetööstuse edendamine; o toiduainetööstuse edendamine; o paekaevanduse edendamine; o tootmishoonete rekonstrueerimine ja/või ehitamine vastavalt tänapäevastele keskkonna-, tervisekaitse-, sanitaar- ja tuleohutusnõuetele; o ettevõtluse toetamine infrastruktuuride väljaehitamisega omavalitsuse initsiatiivil ja ressurssidega; o keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide (rookatused, savimajad, põhumajad vms) propageerimine ja kasutuselevõtt, ehitajate koolitamine; o ettevõtjate nõustamine ja toetamine; o alustavate ja noorte ettevõtjate toetamine; o koostöö tõhustamine Haapsalu Kutsehariduskeskusega kutseõppekavade loomisel või täiendkoolitusprogrammide valikul.
52
Ridala valla arengukava 2015-2022
IV ARENGUVAJADUSED VALLA JUHTIMISES
9. Kommunikatsioon
Hetkeolukord Arengukava koostamise käigus viidi 2012.a. Ridala valla elanike hulgas läbi küsitlus, kus päriti ka omavalituste võimaliku liitumise või liitmise kohta (vt Lisad 3-5). Arengukava korrektuuri käigus 2015. a. uut küsitlust ei korraldatud. Ridala valla põhiline infokanal on valla koduleht. Ilmub ka valla ajaleht, kuid see ei ole perioodiline väljaanne. Valla ametnikud on kättesaadavad nii elektrooniliselt, telefoni teel kui ka vallamajas kohapeal. Vallaametnike vastuvõtuajad on paindlikud ja ametnikuga on võimalik kokkusaamine kokku leppida ka väljaspool ametlikku vastuvõtuaega. Ametniku puhkuse ajal on talle määratud asendaja. Vallamaja külastatakse peamiselt sotsiaalteenuste, teehoolduse, maakorralduse, jäätmemajanduse küsimustes ja ehitamise soovi korral. Arengukava rahvaküsitlusest selgus, et elanikkonnale on siiski oluline saada kõik omavalitsusest pakutavad avalikud teenused kätte vallamajast. Valdav osa vastanutest külastab vallavalitsust 1-5 korda aastas, mõneti sagedamini suheldakse vallavalitsusega kirjalikult või e-posti teel. Kõikidest teistest teenustest olulisemaks peavad kodanikud sotsiaalteenust .
Probleemid: o valla ajaleht kajastab pigem olnud sündmusi kui jagab operatiivset informatsiooni; o valla lehes avaldatavad õigusaktide terviktekstid on pikad ja seetõttu väheinformatiivsed; o valla ajaleht ei jõua kõikide vallaelanike kodude ja suvitajateni.
Eesmärgid: o valla ajalehe sisuline tasakaalustamine (info ja seadusaktid versus kultuurisündmused); o valla ajalehes reklaami avaldamine; o valla lehes avaldada õigusaktidest vaid kokkuvõtlik ja kõige olulisem teave; o lepingute sõlmimine postiteenuse osutamiseks eraisikute ja postiasutuse vahel.
53
Ridala valla arengukava 2015-2022
10. Ametnike pädevus
Hetkeolukord Enamikul Ridala valla ametnikest on erialane kõrg- (magistri- või bakalaureusekraad) või rakenduslik kõrgharidus; Ametnike (tasuta) koolitusi korraldavad peamiselt Lääne Maavalitsus ja Läänemaa Omavalitsuste Liit (LOVL) ja erasektor (tasulised). Ametnike erialast koostööd tehakse valdadeüleselt. Tasuta nõustamisteenust osutab omavalitsustele SA Läänemaa Arenduskeskus.
Probleemid: o erialased koolitused on kallid; o kompetentset ametnikku on raske leida; o väikese töötajate arvu tõttu peavad ametnikud olema üheaegselt asjatundlikud väga mitmes erinevas valdkondas; o puudub astmepalgal või töö tulemustel põhinev palgapoliitika; o mõned töövaldkonnad on spetsialistiga katmata (nt. keskkonnaspetsialist); o omavalitsuste ühiste ametnike loomine LOVL-i juurde ei ole ennast õigustanud.
Eesmärgid: o vallavalitsuse ja allasutuste töötajate pädevuse tõstmine täiendkoolitamise kaudu; o vallavalitsuses töötavad ametnikud on eriharidusega, kompetentsed ja hoolivad; o vallavalitsuse ametnikud on motiveeritud, avatud ja koostööle orienteeritud; o ametnike töö tasustamisel lähtutakse konkreetselt tema haridustasemest, ametialasest kompetentsusest, vastutuse suurusest ja töö tulemustest.
54
Ridala valla arengukava 2015-2022
11. Piiriülene koostöö
Arengukava rahvaküsitlusest selgus, et kui omavalitsuste liitumine oleks kohustuslik, siis eelistaksid küsitlusele vastajad enam Ridala valla liitumist kas Haapsalu linna või Taebla vallaga (liitumise järgselt Lääne-Nigula vald), mõlemad variandid said hääli peaaegu võrdselt. Elanike järgmine eelistus oleks suurem liit Põhja-Läänemaal. Asjaajamistel eelistaks valla elanikkond liikuda põhiliselt Haapsalu suunal, kuid vallamaja asukoht võiks võimaliku liitumise järel asuda võrdväärselt nii Haapsalus kui ka Uuemõisas. Lõppkokkuvõttes ei pooldanud 82% vastanuist Ridala valla vabatahtlikku liitumist ühegi omavalitsusega ja 18% vastanuist oleks eelistanud Ridala valla liitumist mõne omavalitsuse või suurema omavalitsuste liiduga.
Probleemid: o ühinemisel suureneb ääremaade probleem, kaob kontakt küladega; o ühinemisel väheneb väiksemate kohtade/seltside tegevuse toetamine; o ühinemisest eeldatav valitsemiskulu kokkuhoid on valitsusasutuste ja teenuste ümberkorraldamise kuludega võrreldes marginaalne, eriti kui ühinevad juba niigi madalaimate valitsemiskuludega omavalitsused (nt. Haapsalu, Ridala, Lääne- Nigula); o ühinemisel kaugeneb ametkond elanikest; o ühinemisel kaotavad rahaliselt (kulud/tulud elaniku kohta) nende omavalitsuste elanikud, kus omavalitsustes saadi enne ühinemist majandamisega hästi hakkama ja kus oli väiksem laenukoormus; o omavalitsuste ühinemine vähendab töökohti veelgi, s.t. töötus kasvab oluliselt; o koostöö muudab keeruliseks kokkulepetest taganemine, isiksuste vahelised probleemid, poliitilised otsused ja otsustajate vahetumine; o koostööprobleemid tekivad, kui arendamine ja otsustamine on isikute või organisatsioonide käes, kellel puuduvad ühisprojekti arendamiseks või elluviimiseks endal rahalised vahendid või voli neid vahendeid käsutada; o koostöö muudavad problemaatiliseks naaberomavalitsuste alatud võtted elanike ühest omavalitsusest teise meelitamiseks.
Eesmärgid: o avalike teenuste arendamine koostöös teiste valdadega; o avalike teenuste kulude tasakaalustamine ja ühtlustamine regioonis; o koostöökokkulepete sõlmimine notariaalselt, tähtaegselt ja leppetrahvi nõudega; o koostööl põhinevate arendusobjektide rajamiseks ja haldamiseks pikaajaliste arengukavade ja tasuvusanalüüside koostamine ning nende kavakindel elluviimine; o teenuste kättesaadavuse parandamiseks vajalike toimingute algatamine ja rakendamine (nt. ühishanked); o koolitused ausa ja võrdväärse partnerlussuhte väljakujundamiseks; o motiveeritud ja kaalutletud otsustamine ühisprojektides osalemiseks ja nende finantseerimiseks.
55
Ridala valla arengukava 2015-2022
12. Kuulumine organisatsioonidesse
Ridala vald kuulub ühendustesse, mis aitavad arendada omavalitsuspiirkonda kui tervikut või mis aitavad kaitsta valla huve. Ridala valla sõprusvallad on Haapavesi vald Soomes, Ockelbo Rootsis ja Rucava Lätis. Ridala vald on osanik või liige järgmistes organisatsioonides: o Eesti Maaomavalitsuste Liit MTÜ o Läänemaa Omavalitsuste Liit MTÜ o Terra Maritima MTÜ o Läänemaa Rannakalanduse Selts MTÜ o Kodukant Läänemaa MTÜ o Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus SA o Kiltsi tööstusala arendamise SA – loomisel o Haapsalu Veevärk AS o Hangete Korraldamise MTÜ o Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus MTÜ
Probleemid: o omavalitsustel ei ole rahalisi vahendeid uute koostööprojektide rahastamiseks ja olemasolevate jätkamiseks; o kuulumine organisatsioonidesse ei tähenda üksnes koostööd, vaid ka olulist rahalist panustamist organisatsiooni ülalpidamiseks või ühisprojektide arendamiseks; o koostöö omaaegsete sõprusvaldadega Rootsis ja Lätis on hääbunud; o koostöövaldkondade leidmine sõprusvaldadega on järjest keerulisem, kuna koostööd tegevad omavalitsused on nii suuruselt kui ka struktuurilt väga erinevad.
Eesmärgid: o ühistegevuse toetamine hangitavate teenuste osas, et saavutada teenuse osutamiseks madalaim hind; o ühistegevuse toetamine Ridala valla ja lähipiirkonna arendamise eesmärgil; o ühistegevuse toetamine teatud teenuste optimeerimise eesmärgil (ühistranspordiühendus, koolibussiliin, õpilaste huvihariduse korraldamine, kultuuriürituste korraldamine vms); o ühistegevuse eestvedamine ja korraldamine Ridala vallas asuvate ja ühiselt kasutatavate objektide väljaarendamiseks ja haldamiseks (nt. Kiltsi tööstusala, jäätmejaam vms); o organisatsioonidesse kuulumise ja sellega seotud kulutuste optimeerimine; o vajadusel puuduva valdkonnaspetsialisti teenuse sisseostmine või ühise ametniku kasutamine koostöös ühe naaberomavalitsusega; o rahvusvahelise koostöö arendamine konkurentsivõime tõstmiseks.
56
Ridala valla arengukava 2015-2022
KOKKUVÕTE
13. Koostööpartnerid
Peamised koostööpartnerid Ridala valla arengukava elluviimisel on: o Haapsalu Kutsehariduskeskus o Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon o Keskkonnainspektsiooni Lääne osakond o Lääne Maavalitsus o Läänemaa Arenduskeskus o Läänemaa Omavalitsuste Liit o maakonnaleht Lääne Elu o MTÜ Kodukant Läänemaa o MTÜ Rannakalanduse Selts o naaberomavalitsused o Panga Küla Noortekeskus o Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet o Ridala Põhikool o Ridala valla elanikud o Ridala vallas tegutsevad ettevõtjad o Ridala vallas tegutsevad MTÜ-d, külaseltsid, seltsingud o SA Keskkonnainvesteeringute Keskus o TLÜ Haapsalu Kolledž o Uuemõisa Lasteaed-Algkool
57
Ridala valla arengukava 2015-2022
14. Tulemuste mõõtmine ja arengukava elluviimise kord
o arengukava vastavuse eest Ridala valla üldplaneeringule vastutab Ridala Vallavalitsus; o arengukava tulemuste mõõtmise ja hindamise eest vastutab Ridala Vallavalitsus; o arengukava tulemusi mõõdavad ja hindavad vallavalitsuse spetsialistid; o arengukava läbivaatamine ja muudatuste tegemine toimub üks kord aastas jooksva aasta kolmandas kvartalis; o arengukava muutmisettepanekud saab esitada vallavalitsusele kirjalikult hiljemalt jooksva aasta 1. juuliks; o arengukava muutmiseks esitatakse arengukava eesmärke muutvaid ettepanekuid, arengukava koostamise aegseid (2015.a.) olukorrakirjeldusi muudetakse vaid arengukava korrektuuri koostamise käigus, mida on soovitatav teha iga 4 aasta järel või pärast vallavolikogu korralisi valimisi; o arengukava ja arengukava muudatused kinnitatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks Ridala Vallavolikogu määrusega; o arengukava ja selle muutmise eelnõu on arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil; o jooksvate muutmisettepanekute alusel koostab vallavalitsus arengukava muutmise eelnõu ja esitab selle esimeseks aruteluks volikogu istungile; o arengukava eelnõu avalikustamine toimub valla kodulehel: http://ridala.kovtp.ee/, vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes; o huvitatud isikutel on võimalik arengukava eelnõu kohta esitada kirjalikke ettepanekuid kolme nädala jooksul; o arengukava ja selle muudatused kuuluvad avalikustamisele Ridala valla kodulehel; o vastuvõetud ja muudetud arengukava üks eksemplar edastatakse Lääne Maavalitsusele ja Läänemaa Arenduskeskusele.
58
Ridala valla arengukava 2015-2022
KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID
o Eesti regionaalarengustrateegia 2014-2020, Siseministeerium, 2014. o Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes, Siseministeerium, 2013. o KOV rahvastikupotentsiaal 2040, Statistikaamet, 2013. o Läänemaa arengustrateegia Teeninduskeskused, Lääne Maavalitsus (H.Koppa) 2014. o Läänemaa kalanduspiirkonna strateegia 2015-2025, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, 2015. o Läänemaa koolid 2014/2015, Lääne Maavalitsus, 2014. o Ridala valla üldplaneering, Ridala Vallavalitsus, 2010.
o Ehitisregister www.ehr.ee o Lääne Maavalitsus https://laane.maavalitsus.ee/ o Maaamet www.maaamet.ee o Ridala Vallavalitsus www.ridala.ee o Siseministeerium https://www.siseministeerium.ee/ o Statistikaamet www.stat.ee; http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/12Sunnid/12Sunnid.asp
59
Ridala valla arengukava 2015-2022
LISAD
Lisa 1 – Eelarvestrateegia Lisa 2 – Ridala Vallavalitsuse tegevuskava Lisa 3 – Arengukava küsitlusleht Lisa 4 – Küsitluse tagasiside kokkuvõtted Lisa 5 – Küsitluse tulemused Lisa 6 – Koolide, lasteaedade arengukavad: Ridala Põhikooli arengukava Uuemõisa Lasteaed-Algkooli arengukava Lisa 7 – Alevike ja külade arengukavad Lisa 8 – Valdkondlikud arengukavad: Energiamajanduse arengukava Ridala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad Jäätmekava Noorsootöö arengukava Terviseprofiil
Ridala valla arengukava valmis koostöös eraisikute, ettevõtjate, koolide, külaseltside ja teiste mittetulundussektori esindajate ning vallavalituse töötajate ja volikogu liikmetega.
Täname kõiki Ridala valla ja vallaga seotud aktiivseid inimesi, kes arengukava koostamist toetasid ja kaasa mõtlesid!
Ridala Vallavolikogu Ridala Vallavalitsus
Käesoleva arengukava koostajad:
Ridala Vallavalitsus: Helen Koppa, Maire Vilbas, Urve Sarapik, Riina Roosiväli, Toomas Schmidt
Läänemaa Arenduskeskus: Kai Krabo
Keeleline toimetaja: Ene Pajula
Tiitellehe foto: Eduard Laur
60