Esmaspäev –Reede Liin 1 Peatused 7:05 Väike-Maarja 7:10 Äntu 7:15

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Esmaspäev –Reede Liin 1 Peatused 7:05 Väike-Maarja 7:10 Äntu 7:15 Esmaspäev –reede Liin 1 Peatused 7:05 Väike-Maarja 7:10 Äntu 7:15 Pudivere teerist 7:18 Pudivere 7:20 Määri 7:25 Avispea bussipeatus 7:30 Triigi bussipeatus 7:40 Väike-Maarja Gümn. peamaja 7:45 Väike-Maarja lasteaed 7:50 Väike-Maarja algkool Esmaspäev – reede Liin 2 Peatused 7:00 Väike-Maarja 7:05 Ärina 7:08 Koonu mõis 7:15 Pandivere 7:20 Raeküla 7:30 Eipri 7:32 Eipri külamaja 7:35 Väike-Maarja lasteaed 7:40 Väike-Maarja Gümn. peamaja 7:45 Väike-Maarja algkool Esmaspäev – reede Liin 3 Peatused 7:20 Vao 7:25 Mätliku 7:35 Vao 7:45 Kiltsi mõis 7:50 Vao Esmaspäev-neljapäev Liin 4 Peatused 6:35 Väike-Maarja 6:55 Assamalla 7:05 Aburi 7:10 Kännuküla 7:14 Käbikuivati 7:18 Porkuni 7:25 Tamsalu 7:30 Loksa 7:34 Ilumäe 7:38 Ärina 7:40 Väike-Maarja algkool 7:45 Väike-Maarja Gümn. peamaja 7:50 Väike-Maarja lasteaed Reede Liin 4A Peatused 6:35 Väike-Maarja 7:00 Assamalla 7:05 Aburi 7:10 Kännuküla 7:15 Porkuni 7:25 Tamsalu 7:30 Loksa 7:34 Ilumäe 7:38 Ärina 7:48 Väike-Maarja algkool 7:45 Väike-Maarja Gümn. peamaja 7:55 Väike-Maarja lasteaed Esmaspäev-neljapäev Liin 5 Peatused 13:45 V-Maarja algkoolimaja 13:47 V-Maarja gümnaasiumi peamaja 14:00 Kiltsi mõis 14:05 Vao 14:10 Kiltsi ülesõit 14:15 Ilmandu 14:22 Raigu 14:28 Aavere 14:33 Pikevere 14:45 Ebavere 14:50 Väike-Maarja Esmaspäev - reede Liin 6 Peatused 13:50 Väike-Maarja algkool 13:55 Väike-Maarja Gümn. peamaja 13:57 Väike-Maarja bussijaam 14:00 Triigi bussipeatus 14:05 Avispea bussipeatus 14:10 Uniküla 14:15 Määri 14:20 Pudivere 14:20 Pudivere teerist 14:25 Äntu 14:30 Väike-Maarja Esmaspäev - Neljapäev Liin 7 Peatused 13:50 Väike-Maarja algkool 13:55 Väike-Maarja Gümn. peamaja 14:03 Eipri 14:08 Pandivere 14:12 Raeküla 14:22 Vesioru 14:28 Koonu 14:32 Aburi 14:37 Kännuküla 14:43 Porkuni 14:48 Loksa 14:52 Ärina 14:55 Väike-Maarja Reede Liin 7-A 13:50 Väike-Maarja algkool 13:55 Väike-Maarja lasteaed 14:00 Väike-Maarja Gümn. peamaja 14:05 Koonu 14:10 Koonu mõis 14:15 Aburi 14:20 Assamalla 14:35 Kännuküla 14:43 Porkuni 14:48 Loksa 14:52 Ärina 14:58 Väike-Maarja Esmaspäev - Neljapäev Liin 8 Peatused 15:30 Väike-Maarja algkool 15:35 Väike-Maarja lasteaed 15:40 Väike-Maarja Gümn. peamaja 15:45 Koonu 15.50 Koonu mõis 15:55 Aburi 16:00 Assamalla 16:15 Kännuküla 16:20 Porkuni 16:23 Käbikuivati 16:30 Loksa 16:32 Ärina 16:35 Väike-Maarja Reede Liin 9 13:50 Väike-Maarja algkool 13:55 Väike-Maarja Gümn. peamaja 14:00 Väike-Maarja lasteaed 14:10 Eipri 14:12 Eipri külamaja 14:17 Pandivere 14:22 Raeküla 14:30 Vesioru 14:35 Väike-Maarja Esmaspäev - neljapäev Liin 10 Peatused 15:30 Väike-Maarja algkool 15:35 Väike-Maarja lasteaed 15:40 Väike-Maarja Gümn. peamaja 15:50 Vesioru 15:53 Pandivere 15:55 Vana kuivati 16:00 Eipri 16:02 Eipri külamaja 16:05 Triigi bussipeatus 16:10 Avispea 16:13 Uniküla 16:20 Määri 16:25 Pudivere 16:28 Pudivere teerist 16:33 Rastla 16:38 Mäe 16:45 Väike-Maarja Esmaspäev - reede Liin 11 Peatused 16:30 Väike-Maarja lasteaed 16:35 Triigi keskus 16:40 Triigi bussipeatus 15:45 Avispea 16:50 Pudivere 16:55 Rastla 17:00 Äntu 17:05 Väike-Maarja Esmaspäev-Reede Liin12 6:55 Simuna 7:00 Kurtna 7:10 Hirla 7:20 Orguse 7:25 Simuna kool 7:30 Padu 7:35 Rohu 7:40 Sagadiku 7:45 Määri (Ojasaar) 7:50 Avanduse 7:55 Simuna kool Esmaspäev-Reede Liin13 14:00 Simuna kool 14.05 Padu 14:10 Rohu 14:13 Sagadiku 14:15 Avanduse 14.20 Määri 14:25 Simuna kool 14:30 Orguse 14:35 Kurtna 14:40 Hirla 14:45 Simuna kool Esmaspäev - Reede Liin14 15:00 Simuna kool Simuna bussijaam (ootab ära liin nr. 29 bussi 15:05 Rakverest) 15:15 Käru 15:20 Salla 15:25 Kadiküla 15:45 Simuna Esmaspäev - Reede Liin 15 7:10 Väike-Maarja 7:20 Nõmme 7:35 Rakke bussijaam 7:40 Rakke vallamaja 7:50 Väike-Maarja Gümn. peamaja 7:53 Väike-Maarja algkool Esmaspäev - Reede Liin 16 16:00 Väike-Maarja lasteaed 16:10 Nõmme 16:20 Väike-Maarja .
Recommended publications
  • V-M Infoleht 2015 August Color.Indd
    Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 7 (253) AUGUST 2015 TASUTA Ole koos meiega: facebook Õppeaasta Vaido Rego juhtimisel jõudis Eesti U16 poiste avaaktused korvpallikoondis Euroopa meistrivõistlustel A-divisjoni 1. septembril kell 9.30 Väike-Maarja Lasteaed kell 10 Kiltsi Põhikool Esimesel koolipäeval 1. septembri hommikul väljuvad Kersti Merilaas õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem kui tavalisel koolipäeval. Vao küla õpi- Jälle koos on koolisõbrad lastele väljub buss Vao teeristi peatu- Eesti U16 poiste korvpallikoondise üle pika aja. sest. peatreener Vaido Rego näpunäiteid Värske värvi lõhna laotab jagamas. Foto: basket.ee vana armas maja. kell 10 6.-16. augustini Sofi as toimunud korv- U16 B-divisjoni EM-turniiril Sofi as alistamatuks jäänud Eesti võiduka koon- Simuna Kool (rahvamajas) palli U16 vanuseklassi EM-i B-divisjoni dise ridades mängisid ka Väike-Maarja noormehed Ander Talu (1. reas Suvi läks kui unenägu Simuna Kooli hommikune bussiring turniiril tuli Vaido Rego juhitav Eesti mängides ja joostes. paremalt esimene) ja Sten Saaremäel (1. reas paremalt kolmas), koondise väljub 1. septembril tavapärasest tund poiste korvpallikoondis ülekaalukalt Nüüd on üsna mitmel mehel peatreener on Vaido Rego (vasakul). Foto: basket.ee aega hiljem. Täpsem info kooli kodule- esikohale. Koondise ridades tegid kaa- suled paksult roostes. hel. sa ka Väike-Maarja korvpallipoisid An- Algame kõik värske jõuga, der Talu ja Sten Saaremäel. kell 10 nõnda pea ei väsi. Võideti kõik turniiril toimunud ühek- Väike-Maarja Gümnaasium ja Õp- Õppides ja harjutades sa mängu. Finaalis oldi kindla mängu- pekeskus (gümnaasiumi peahoone kindlamaks saab käsi.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Täis on Jälle Aastaring
    VÄIKE-MAARJA VALLA InfolehtInfoleht Nr 11 (167) Detsember 2007 Hind 3 krooni Jõuluöö tasa koputab uksele, avaneb hing ta hellale kutsele. Täna lehes: Küünlaleegis on rahu ja igavik, · Aastavahetuse mõtteid lk 1, 2, 15, helkleb me ootus, me tulevik… · Jõulutervitused lk 3 · Vallavolikogus arutatu lk 4 Ilusat jõuluaega · Vallavalitsuses arutatu lk 4, 5 ning arukaid astumisi ja · Päästeameti info lk 6 edukaid ettevõtmisi tulevaks aastaks! · Politseiinfo lk 7 · Taliteenistuse korraldamine lk 7 · Jäätmete sorteerimine lk 8 Vallavolikogu ja vallavalitsus · VMPSi veerg lk 9 · Valla aasta tegija lk 10 Jõulutunne · Kooliteated lk 10, 11 Hämar aeg täis helkjat ootust, Vaikus laskub maade pääle, valguse ja rõõmu ootust – kumisevad kellahääled, · Kultuuriteated lk 12, 13, 14, 15 see on jõulukuu. loitleb ilmaruum. · Sporditeated lk 16, 17 Miski harras, miski püha, Hing on avar. Rõõmu, rahu · Noppeid ajaloost lk 18-19 lähemale tuleb üha, nõnda palju sinna mahub. · Kirikuteated lk 19 varjutades muud. Laulud südames ja suus… Erich Meerja Täis on jälle aastaring häbenema öeldes, et olen teoksil, on vajalik. Iga asi tama vallavolikogu otsu- juba 2006. aasta lõpul. Väike-Maarja vallast? omal määral, kuid kõik on seid, siis seda ikka juhtub. Kallis vallarahvas! Valmis gümnaasiumi ja valla hüvanguks, valla- OÜ Simuna Ivax-i Soovin Teile rahulikke õppekeskuse uus spordi- elanike heaoluks. Kind- juhina võin öelda, et jõule ning meeldivat hoone, alustati Ebavere lasti oleks vaja palju majandusaasta on aastavahetust, et 2008. tervisespordikompleksi rohkem, kuid kõike ei möödunud rahuldavalt. aasta oleks Teile edukam ehitust, avati jäätmejaam, suudeta korraga. Plaanis Ei saa nuriseda teravilja- ja õnnelikum! Simuna sularahaauto- on Väike-Maarja koolide kasvatuse näitajate üle.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.52 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu - Võhmuta Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 52-03 52-01 52-02 1 Rakvere 11:50 16:50 2 Side 11:52 16:52 3 Palermo 11:56 4 Vana-Vinni 12:03 5 Väljataguse 12:04 6 Inju 12:06 7 Koeravere 12:08 8 Koeravere tee 12:09 9 Kadila 12:11 10 Veadla 12:13 11 Lohvardi 12:15 12 Pandivere 12:20 13 Tartu 16:54 14 Lilleoru 16:56 15 Tõrma kalmistu 16:58 16 Tõrma küla 17:00 17 Tabani 17:02 18 Tõnni 17:03 19 Levala 17:04 20 Umbaia 17:05 21 Täru 17:06 22 Koplitaguse 17:07 23 Assamalla 17:09 24 Kullenga 17:11 25 Põllu 17:13 26 Aburi 17:15 27 Ugrani 17:17 28 Koonu 12:22 17:18 29 Väike-Maarja 12:26 17:22 30 Ärina 17:25 31 Ilumäe 17:27 32 Loksa 17:29 33 Porkuni kool 17:32 34 Vistla 17:34 35 Sauvälja 17:36 36 Uudeküla 17:38 37 Ääsi Tamsalu saabuvad bussid 17:39 38 Tamsalu 12:10 18:00 39 Ääsi 12:11 18:01 40 Uudeküla 12:12 18:02 41 Kaeva 12:16 18:06 42 Kursi 12:18 18:08 43 Herne 12:19 18:09 44 Kerguta 12:22 18:12 45 Vajangu 12:23 18:13 46 Vajangu külatee 12:24 47 Võhmuta 12:27 48 Kaarma 12:28 49 Ebavere 12:30 50 Nõmme 12:36 51 Kamariku 12:41 52 Vallamaja 12:45 53 Rakke 12:46 Nr.52 Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja Vallast
    Väike-Maarja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Väike-Maarja vallast LISA 2 – ÜLEVAADE VÄIKE-MAARJA VALLAST Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend ................................................................................................................ 2 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 4 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 6 Koolid ................................................................................................... 6 Huviharidus .......................................................................................... 7 Noorsootöö .......................................................................................... 7 Kultuur, sport ja vaba aeg .................................................................... 7 Külaliikumine ....................................................................................... 9 Sotsiaalhoolekanne .............................................................................. 9 Tervishoid ............................................................................................ 9 4. Ettevõtlus ........................................................................................................ 10 5. Turism ja puhkealad .....................................................................................
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Valla Üldplaneering
    OÜ Tinter-Projekt Töö NR A 21-06 Äriregistri kood 10149499 Türi tn 10c 11313 Tallinn Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn 2008 1 Väike-Maarja valla üldplaneering 24.11.08.a. Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 I. VÄIKE-MAARJA VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED .............................. 5 1. Väike-Maarja valla väärtused ............................................................................................... 5 2. Väike-Maarja valla ruumilise arengu eesmärgid ................................................................. 8 II. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .................................................. 10 1. Üldpõhimõtted .................................................................................................................... 10 2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................. 10 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad ......................................................... 11 4. Elamumaa ........................................................................................................................... 12 4.1. Elamuehituse üldpõhimõtted ...................................................................................... 12 4.2. Elamuehituse põhimõtted kompaktse asustusega alal: ............................................... 13 4.3. Elamuehituse põhimõtted hajaasustuse
    [Show full text]