Palju Kauneid Aedu Ja Pühendunud Inimesi • Teedehooldusest Talvel – Lk 2

Kohila valla infoleht November 2012. Nr. 9 (142)

TÄNA LEHES Palju kauneid aedu ja pühendunud inimesi • Teedehooldusest talvel – lk 2

• Tasuta bussisõit valla elanikele – lk 2

• Vee- ja kanalisatsiooniprojekti teated– lk 3

• Maamaksuvabastusest – lk 4

• Uusi raamatuid Kohila raamatukogus – lk 5

• Kohila Gümnaasiumi spordiklassist – lk 6 Kaunis kodu 2012 Kohila vallas - Helgi ja Heino Sikkari Sihi talu Angerja külas. Igal aastal oktoobris tänab valla- Kumberg (tunnustamisiomisjoni Ootame teateid kaunitest ae- • Kohilast vanades vanem koos volikogu esimehe- esindaja), tänab südamest kõi- dadest järgmise suve ringkäigu ajalehtedes – lk 7 ga neid perenaisi-peremehi, kel- ki, kes olid nõus oma koduõue- kavandamiseks. le kodud ja koduaiad meie valda de ilu meiega jagama! Eraldi tänu Aedade kohta loe ja vaata • Kaunid kodud 2012 ning alevit ehivad ning kes ko- kuulub ilusate aedade märkajate- pilte lk 8-9. – lk 8; 9 misjoniliikmetel oma koduvära- le, kes komisjonile neist ka teada vast sisse astuda on lubanud, et annavad. Eeva Kumberg • Sünnipäevad ja sünnid nendega oma elutööd ja süda- merõõmu jagada. – lk 10 Kauneim kodu 2012 Kohila vallas Aastast aastasse on komisjon Sihi talu Angerja küla Helgi ja Heino Sikkar lisaks eramajadele silmas pida- • Teated ja kuulutused –11 lk nud häid muutumisi korterma- Kauneim kodu 2012 Kohila alevis jade ümbruses, samuti heakor- Roheline 14 Heli ja Rainer Soans • Reklaam – 12 lk da meie asutuste ja ettevõtete territooriumidel. Paaril viima- Äramärgitud kodud • Koolituskülg – lk 13 sel aastal on eraldi välja toodud Kohila alev Metsa 1 Eha Matsina ja Ivar Hirs eeskujulikult ning säästvalt reno- Urge küla Kase talu Zinaida ja Alfred Kask • Kohila omavalitsuste veeritud elamuid. Igal aastal on Urge küla Sisaliku talu Taivo ja Signe Parve võimekuse pingereas tähelepanu all ka mõni väiksem Aespa küla Pagavere talu Perekond Hermlin Aespa alevik Puraviku 37 Katre Õim ja Indrek Kiissel – lk 14, 15 detail või maamärk: rõdud, vä- liköögid, postkastid jne. Tänavu Omaalgatuslik haljasala korrashoid • Seltsielu– lk 16 otsis komisjon silmapaistvaid ta- Aiandusühistu Ikarus metsaala Tiiu Veesaar ja Eino Metsma lusilte. Huvitavamad neist ekspo- • Sport – lk 17 neerime järgmises lehenumbris. Eeskujulikult heakorrastatud asutus Komisjon, eesotsas esimees Hageri Hooldekodu Margit ja Urmas Soomere • Kuulutused, teated Heiki Hepneriga (liikmed: Anu – lk 18, 19 Adamson (valla aednik), Kadri Parim renoveerimine Raus (keskkonnnõuniku kt); Kal- Kohila mõis Mart ja Elmiira Kuura le Talviste (volikogu liige); Eeva

1 November 2012 VALLAVALITSUSES Kohila- Kohila valla elanikele on sõit valla Lohu kergtee ühissõidukites tasuta avatakse Kohila vallavolikogu otsustas alates oktoobrist keh- õpilastest jõudma kooli 30 minuti jooksul. Piletite testada valla ühissõidukites tasuta sõidu õiguse kõi- müügiks kuluv aeg teeks nõude täitmise raskemaks 29. oktoobril gile, kelle elukohana on Rahvastikuregistris regist- ja kulukamaks, võibolla tekiks koguni vajadus reeritud Kohila valla aadress. täiendavate busside lisamiseks, et liine lühendada Suve keskel alanud ehitus- Eelnõud tutvustades selgitas vallavanem Heiki ja sõiduaega vähendada. tööd on lõpule jõudnud Hepner, et õpilastele oli sõit nagunii tasuta, teistele Ehkki mitte märkimisväärselt, kuid mõnevõrra ning 29. oktoobril kell 13 maksis pilet 32 senti. „Arvestades piletimüügi ad- siiski toetab piletite müügist loobumine ka pensio- avame ametlikult 2,7 kilo- ministreerimise kulusid, ei ole sõidu eest tasu küsi- näride ja teiste vähekindlustatud isikute igapäeva- meetri pikkuse valgustatud mine põhjendatud. Lisaks pikendab piletite müük eluga toimetulekut,“ rääkis Heiki Heper. kergtee nii ratastel kui jalg- bussi sõiduaega, mis omakorda pikendab õpilas- te kooli jõudmise aega. Uue Põhikooli ja gümnaa- Vallavalitsus si liikujatele. siumi seaduse eelnõu kohaselt peab 90 protsenti Teealune pind on varus- tatud korraliku drenaaži ja kindla aluskihiga. Tee on as- Teedehooldus 2012/2013. aasta talihooajal faltkattega ning täies ulatu- Kohila vallas teeb talihoolde töid 2015. aasta ke- • Rabivere küla, Kohila vald - Landhe Trade OÜ, Al- ses valgustatud. Tee ääres vadeni kehtiva lepingu alusel TÜ Sheiker. Lepingu lan Ringo, 35 eur/h, tel 516 3374, [email protected]. on 9 istepinki ja prügikastid. kohaselt tehakse lumetõrjet vallale kuuluvatel tee- Tasuta teehoolduse saavad vaid valla elanikud Kergliiklustee ehitas AS Jär- del, lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määra- Kohila Vallavalitsus sõlmib jätkuvalt eratee oma- va Teed ning ehitus koos jä- tud erateedel ja nendel erateedel, mille hooldami- nikega tee avaliku kasutamise lepinguid ja ootab relevalvega läks maksma ligi seks on vallavalitsuse korraldus. omanike avaldusi erateedel tasuta lumetõrje tege- 390 tuhat eurot. Lumetõrjet teostatakse Kohila alevis alates 5 cm miseks. Avaldus rahuldatakse, kui kinnistul elab ja ülejäänud vallas alates 8 cm paksuse lumekihi rahvastikuregistri andmete kohaselt Kohila valla Tee ehituseks sai vald toe- tekkimisest hiljemalt 24 tunni jooksul peale lume- elanikke ja maa omanik likvideerib teemaalt kivid, tust Siseministeeriumi re- saju lõppemist. võsa ja muud segavad objektid 2m ulatuses tee ser- gionaaltoetuste valdkonna Kohila alevi kõnniteedel, kergliiklusteedel ja vast, eemaldab oksad 4m kõrguselt ning tähistab Kergliiklustee toetusskee- parklates teostatakse lumetõrjet alates 5 cm paksu- vajadusel tee asukoha. Samuti peab tee olema kor- mist, tänu millele kaetak- se lumekihi tekkimisest 12 tunni jooksul reeglina ras, st tee peab olema läbitav ja ilma aukudeta. se 80% ehituskuludest. Valla ajavahemikul kell 22:00-08:00. Isikud, kelle teel tehti varasematel aastatel avaldu- omaosaluseks kujuneb ligi- Juhul, kui Teil on lumetõrje osas pretensioo- se alusel vallapoolset talihooldust, ei pea esitama uut ne, võtke vastava ettevõttega ühendust pärast se- avaldust, kuid peavad tagama avalduse rahuldamise kaudu 75.5 tuhat eurot. da kui lumesajust on möödas 24 tundi. eelduseks olevate tingimuste täitmise (vt ülalpool). Kohila vallavanema Heiki Töövõtja kohustub tagama, et kodanikel oleks Vastasel juhul on vallal õigus talihoolde tegemi- Hepneri sõnul on vallal ohu- lepingu kehtivuse perioodil tööpäevadel kell 08:00- ne peatada kuni tingimuste täitmiseni. Eratee ava- tu ja mugava liiklemise ta- 20:00 võimalik pöörduda lepingu täitmisega seon- liku kasutamise tüüpleping ja avalduse vorm ning gamiseks lähema viie aasta duvates küsimustes otse Töövõtja poole tel 5400 talihoolde kaardid on kättesaadavad http://www. jooksul kavas rajada veel vä- 5452 või e-posti teel [email protected]. kohila.ee/et/ueldinfo/kohalikud-teed.html. Lepin- hemalt kolm kergliiklusteed, Riigiteede talihoolde teostamise eest vastutab gute ettevalmistamisega tegeleb ja avaldusi võtab mis ühendavad Kohila-Ur- Rapla maakonnas AS Teede REV-2, kelle poole vastu vallavalitsuse jurist Anu Suviste, e-post anu. saavad elanikud pöörduda telefoni teel 677 6147, [email protected], tel 489 4766. ge-Prillimäe ning Prillimäe- 518 9798 või e-posti kaudu [email protected]. Met- Salutaguse piirkonnad, aga sateid hooldab vastavalt vajadusele Riigimetsa Ma- NB! Avalduse esitamise viimane tähtaeg on ka Kohila-Hageri, Hageri- jandamise Keskus (RMK), kuid neil ei ole kohus- 30. november 2012. a. Sutlema-Aespa, Kohila-Vi- tust teedel talihoolet teha. Argo Luik livere suunad Kiisa-Kohila Kui soovite lumetõrjet teha erateedel või platsidel, Abivallavanem tee trassil. „Kuna teede ehi- mida vald ei hoolda, siis leiate vallavalitsusele antud tamise näol on tegemist vä- kontaktidest järgmised teenuseosutajad: ga kalli investeeringuga, on • Kohila alev – Grafo OÜ, Grigori Dementjev, 26,40 eur/h, tel 5340 7471, [email protected]; vaja kergliiklusteede ehitu- • Kohila alev ja vald – Bestkop OÜ, Aivo Ladoga, 35 seks kaasrahastust taotleda eur/h, tel 5378 5222, [email protected]; kas Euroopa Liidu tõukefon- • Kohila vald – Priit Randpõld, 27 eur/h, tel 5662 didest või riigieelarvest,” sel- 8182; gitas Heiki Hepner • Vilivere küla, Kohila vald – Karulaane PK OÜ, Heinrich Pent, 24 eur/h, tel 509 6431; Vallavalitsus • Rabivere, Adila, Pihali küla – Ervin Arnik, 30 eur/ h, tel 5621 2244, [email protected]; Foto: Argo Luik

2 VALLAVALITSUSES November 2012

Ülevaade Kohila reovee- Sel sügisel kogumisala veemajandus- puhastati liigsest projekti kulgemisest veetaimestikust Alates 27. augusrist asub Kohila Maja OÜ Kohila Maja veeosakonnast. Nii vee kvaliteet keskkontor lõplikult aadressil: Kuusiku 15, kui ka veesurve on käesoleval ajal igati kont- seitse kilomeetrit Kohila alev Lepaluku uue veetöötlusjaama rollitud ning vastavad nii joogivee kvaliteedi II korrusel. Vanas asukohas: Tööstuse 7 asub kui ka Eesti Standardi nõuetele. Kui uute to- Keila jõge endiselt Kohila saun, millist opereerib Kohi- rustike käikulaskmisel esineb probleeme eba- Tänavu septembris jätkus alates 2007. aastast la Saun MTÜ. Hoone seinale jäetakse esialgu meeldiva lõhnaga, tuleb teha torustiku läbi- Kohila vallas regulaarselt igal aastal toimunud alles ka veearvesti näitude edastamise hõlbus- pesu, mille korraldamine on OÜ Kohila Maja Keila jõe puhastamine veetaimestikust ja ri- tamiseks olemasolev postkast. Bürooruumi- ülesanne. Tavapärasest kõrgem veesurve on sust. Sel aastal puhastati jõgi Lohu sillast ku- de üleviimine alevi servale on toonud meie tingitud vajadusest kindlustada kriitilistes ni valla piirini Mäliveres ja Vetuka sillast kuni klientidele kaasa teatud ebameeldivusi, oleme punktides paiknevatele veetarbijatele kindel Vilivere-Kurtna looduskaitsealani valla põh- ümber korraldamas oma klienditeeninduse veesurve, mis tagab paigaldatud veeseadme- japiiril. Puhastatud ala kogupikkus on ligi 7 tööd ja toimimise taset, et muutuda tundu- te häirimatu töö igal ajal. Kui varasemalt võis km. valt kliendisõbralikumaks kui seni. Täpsem Kohila veevarustussüsteemis esineda surve Kohila valda läbiva Keila jõe puhasta- info muudatustest ilmub järgmises infolehes kadumist või selle kõikumist, siis praegune mist on igal aastal toetanud Keskkonnainves- ja loomulikult meie kodulehel: www.kohila- süsteem kindlustab stabiilse ja nõutava surve teeringute Keskus, tänavune toetussumma maja.ee. ka avariide või tulekahjuvee võtmise korral. oli 35748 eurot, Kohila vald panustas omalt Põhja- ja Lõuna Kohila piirkonnas on ehi- Reoveepuhasti ehitustööd on lõppenud. poolt 3972 eurot. tustööd graaﬁkus ning augusti lõpuks oli lõ- Toimub puhastusprotsessi käivitamine ja va- Kohila alevit ja valda läbiv Keila jõgi on pule viidud teekatete taastamine. On jäänud na reoveepuhasti lammutamine. maaliline ja heade suplusvõimalustega vee- veel mõningad tänavad, mille alla paigalda- Hageri, Sutlema, Salutaguse ja Prillimäe kogu, mis pakub ka mõnusaid paadisõidu- tud torustike kvaliteet ei vasta nõuetele ning vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstruee- võimalusi. Keskkonnanõunik Ingrid Võrno kus Töövõtja tegeleb puuduste kõrvaldamise- rimise hanke raames toimuvad praegu pro- sõnul moodustab alates 2007. aastast puhas- ga. Samas toimub teepervede ja mahasõitude jekteerimistööd. tatud jõelõigu kogupikkus ligikaudu 16 kilo- taastamine. NB! OÜ Kohila Maja soovitab ehitus- meetrit ja seega on tänaseks Keila jõe Kohila Veel kord palume Kohila valla elanike projekteerimistööde osas isikuid, kes võivad valda läbiv osa täies ulatuses veetaimestikust abi andmaks teada taastamistööde teosta- soovijaid aidata kinnistu veevärgi ja kana- ja vettelangenud puudest puhastatud. Kui se- mist vajakajäämisi. Mõnikord on pöördu- lisatsiooni projekteerimise- ning ehitusega. nine hea koostöö Keskkonnainvesteeringute tud informatsiooni saamiseks vee kvaliteedi Nimekiri on avaldatud OÜ Kohila Maja ko- Keskusega jätkub, puhastatakse jõge kindlasti või vee surve pärast kas otse OÜ Kohila Ma- duleheküljel. ka järgnevatel aastatel. ja või Kohila Vallavalitsuse poole. Asjatund- likku infot nimetatud küsimustes saab OÜ Kohila Maja OÜ Vallavalitsus Tules kannatada saanud tõllakuur ootab uut omanikku 15. oktoobril põles Kohila alevis Posti 5 Ko- eurot). Viimati (suvel) tunti huvi söögikoha ja hila mõisakompleksi kuuluv muinsuskaitse hosteli rajamise võimaluste osas. Vallavalitsus all olev tõllakuur (ehitatud 19 saj. teisel poo- ei välistanud ka võimalust selle kinnistu aren- le), mis 20 saj. esimesel veerandil ehitati üm- damiseks loodava ettevõtte osanikuks hakka- ber tööliste elamuks. Hoone omanik on val- misest, kus valla osaku suuruseks oleks kuju- lavalitsus. Maja seisis tühjalt, elekter oli välja nenud mittevaralise sissemaksena hoone ise. lülitatud, uksed–aknad suletud. Maja vajas Kahjuks esialgsetest läbirääkimistest kauge- kapitaalset remonti. Kaks korda väljakuuluta- male ei ole jõutud. tud enampakkumisel jäi maja ostjate puudu- Vallavanem kinnitas, et politseile on aval- misel müümata. Põlengus hävis suur osa ma- dus tehtud ja Päästeameti töötajad on viinud ja katusest ja mõisa-poolse tiiva sisemusest. läbi esmased toimingud. „Oleme saanud neilt Vallavanem Heiki Hepneri sõnul otsis ja loa põlenud osa (teise korruse) lammutami- Foto: Eeva Kumberg otsib vallavalitsus siiani investorit, kes oleks seks. Muinsuskaitselt oleme samuti esmase Jätkuvalt otsime uut omanikku, kes oleks valmis majja investeerima. Seepärast ei olnud nõusoleku selleks saanud. Sellest, kui palju hoone tegelikku kasutamisse võtmiseks val- kinnistu müügi hind kõrge (30 000 eurot). konserveerimine vallale maksma läheb, sõl- mis investeerima.“ „Eelkõige huvitas meid see, et kinnistu ei sei- tub kui kiiresti on võimalik hoone konser- saks niisama vaid ostjal oleks kohustus teatud veerida. Esimesel võimalusel sulgeme uuesti Vallavalitsus aastate jooksul sinna investeerida (5 a jooksul kõik avad esimesel korrusel, mis sai tulekah- 200 000 e ja järgmise 5 a jooksul veel 200 000 ju käigus avatud.

3 November 2012 KOHILA

Mihklipäeval allkirjastasid Mittetulundusühing Kohila Mõisa- kool, Vanalinna Hariduskolleegium ja Miikaeli Ühendus koos- töölepingu. Pidulik sündmus toimus Vanalinna Hariduskollee- giumi gümnaasiumi väärikas raamatukogus.

Lepingu allkirjastajad: Kersti Nigesen (Vanalinna Hariduskol- leegiumi direktor), Tiina Veismann (Miikaeli Ühenduse tegev- direktor) ja Uku Torjus (Mittetulundusühingu Kohila Mõisa- kool juhatuse esimees).

Foto: Angela Kase Uue kooli loomine nõuab suurt julgust Kohila Mõisakooli eelkoolis on), et luua neile parim võima- sa mitte ainult enda laste eest, leegiumi), et aidata kaasa laste alustas oktoobris õpingute- lik tulevik. Samuti on oluline, vaid püüame välja töötada koo- arengu jälgimisel ja individua- ga 14 õpilast. Tegu on esimese et vanemad ja kool ja jagaksid li mudeli, mis oleks toeks ka liseerimisel ning õppe korral- eraüldhariduskooliga Kohilas vaateid kasvatusele nii, et see, teistele vanematele, kes soovi- damisel. Miikaeli Ühenduse ja ja Raplamaal. Milliste lootus- mida laps koolis õpib, ei eemal- vad oma laste koolitamisega te- Kohila Mõisakooli initsiatiiv- te ning ootustega vaatate kooli daks teda vanemate arusaamast gelda. Tänaseks on Vanalinna grupi vahel on sõlmitud kok- tulevikku ja kas sellise algatu- hea ja halva; õige ja vale suhtes. Hariduskolleegium kasvanud kulepe ka õde Mary Vernardi se kaudu võib iseloomustada Tegelikult on just see isikuline tuhandelapseliseks kooliks, poolt väljatöötud inglise kee- ka kohalikku kogukonda (val- suhe kasvatuses põlvkondade kus seni on püsinud üsna per- le programmi rakendamiseks misolek muutuda ja oma aru- järjepidevuse aluseks. sonaalsed suhted, kuid kasva- Kohila Mõisakoolis. Kohilas saamade eest seista ning te- Impersonaalses pluralistli- mine pole enam kindlasti või- on suur potentsiaal huvihari- gutseda)? kus haridusruumis on taolise malik ilma oma algset mõtet duse osas: Tohisoo mõis on ku- Soovin Kohila Mõisakoo- seose hoidmine raske. Enamas- kaotamata. On aeg julgustada junenud tunnustatud kultuurili initsiaatoritele jõudu ja edu. ti on esiplaanil see, mida saab uue põlvkonna vanemaid oma keskuseks, mis omakorda loob Olukorras, kus õpilaste arv ka- formaalselt mõõta testide ja ek- laste koolitamist enda kätte võt- eeldused laste arengule kaasa- haneb ja olemasolevadki koolid samitega; mis inimese enda ku- ma. aitamiseks. Kui kõik oma jõud võitlevad õpilaste pärast, nõuab junemisse puutub, jääb suures- Kristlikule väärtussüstee- ühendavad, siis võib juhtuda, et suurt julgust algatada uue koo- ti juhuse hooleks. Üha rohkem mile orienteeritud vanemaid 1+1 on tunduvalt rohkem kui 2. li loomist. lapsi kannatab hirmude ja ük- ja õpetajaid koondava Maarja- Ja seda me tänases vähenevate Miks siis ikka on oluline sinduse all. maa Haridusseltsi raames ole- ressursside maailmas vajamegi! luua ise oma lastele kool? Kui 80-ndatel aastatel hak- me püüdnud julgustada teo- Kõike me tahame, et me lap- kasime oma lastele kooli loo- tahtelisi vanemaid nii nõu kui Kersti Nigesen sed kasvaks hooles, ja loodame, ma, oli selle põhjuseks lisaks jõuga. Kohila Mõisakooli loo- Vanalinna et koolis märgatakse nende iga- ideoloogilisele taustale ka kooli jatele jääb partneriks Miikaeli Hariduskolleegiumi direktor ühe kordumatut eripära ( ja ai- nivelleeriv ja ebaisikuline kor- Ühendus (vanemate ühendus, datakse seal, kus nõrgem külg raldus. Lubasime, et me ei sei- kes lõi Vanalinna Hariduskol- Maamaksuvabastus hakkab kehtima uuest aastast Riigikogu võttis 16.06.2011. a tuses, kui maaüksusel asuvas suvastust ei rakendata. tes registrites olevad andmed vastu maamaksuseaduse muu- hoones on eelnimetatud isiku Kui maatükk pindala on paljudel juhtudel ei ühildu. datuse, millega alates 1. jaa- rahvastikuregistri järgne püsiv suurem, kui vabastuse ula- Näiteks on muudetud maaük- nuarist 2013 vabastatakse elukoht. tus, siis arvutatakse välja kogu suste aadresse, kuid vastavad maamaksu tasumisest maa Kui maa on kaas- või ühis- maatüki maksustamishind ja muudatused rahvastikuregist- omanik tema omandis oleva omandis, siis maamaksust va- maksuvabastuse suurus leitak- ris on sisse viimata. hoonestatud elamumaa või bastamise ulatus kokku jääb se proportsionaalselt maatüki Soovitame maaomanikel maatulundusmaa sihtotstar- ikkagi tiheasustusalal 0,15 ha kogupindalale vastavast mak- kontrollida oma rahvastikure- bega maaüksuselt. ja hajaasustuses elamumaal sustamishinna osast. gistrijärgset elukoha aadressi, Maksuvabastus kehtib lin- ning maatulundusmaa õue- Omanikul ei tule maamak- et see langeks kokku maaük- nas, alevis, alevikus ning üld- maa kõlviku osas kuni 2,0 ha. sust vabanemiseks esitada suse aadressiga. Sellega saa- planeeringuga kohaliku Juhul kui kaasomanikest taotlust, vaid vabastus tehak- me maamaksu arvutamisel vi- omavalitsuse üksuse või maa- ühel või mitmel pole elukoht se automaatselt riigi regist- gu vältida. konnaplaneeringuga maava- vastavalt rahvastikuregist- rite, nagu rahvastikuregister, Lähem info Anne Laas tel nema poolt tiheasustusega ri andmetele maamaksust va- aadressiandmete andmebaas, 489 4768 alaks määratud alal kuni 0,15 bastataval maal asuvas hoones, maakataster, kinnistusraamat ha ning mujal kuni 2,0 ha ula- siis nende osade ulatuse mak- jm, võrdlemisel. Kuid erineva- Vallavalitsus

4 MITMESUGUST November 2012

UUSI RAAMATUIDUUSI RAAMATUID KOHILA kohila RAAMATUKOGUS Kohila raudteejaam tervitab raamatukogusraamatukogu soovitab:

raamatukoguUUSI RAAMATUID soovitab: KOHILA RAAMATUKOGUS peatselt taas reisijaid TõnuTõnu Õnnepalu Õnnepalu „ Mandala“ „Mandala“raamatukogu soovitab: Varrak, 2012. 243 lk Uue Kohila raudteejamakompleksi ehitus- Euroopasse jõudnud.“ Varrak,„Mandala“ 2012. mustri 243 loovad lk väikesed lookesed, mida seob ühte üks suur lugu tööd on lõpusirgel. Jaam avatakse piduli- Kohila uus jaamakompleks hõlmab endas kirjanikust„Mandala“ ja ootamatult mustri temaloovad ellu tulnudväikesed kassidest. Kasside loo jutustamine kult 2. novembri keskpäeval. Kõik on ooda- moodsat jaamahoonet, kaasaegseid valgusta- viiblookesed,Tõnu aina Õnnepalu uute mida lugude „ Mandala“ seobjuurde ükassidehte ü peremeestest,ks suur kirjanikust, poiss Joosepist, vanaluguVarrak, mõisa kirjanikust 2012. endistest 243 lk ja ja praegustest ootamatult asukatest. tema Lihtne, kohati lustlik ja samas tud! tud perroone ning autoparklat ning unikaal- sügav „Mandala“ raamat. mustri loovad väikesed lookesed, mida seob ühte üks suur lugu ellukirjanikust tulnud ja ootamatult kassidest. tema Kasside ellu tulnud loo kassidest.ju- Kasside loo jutustamine Edelaraudtee Halduse AS-i juhi Neddy se lahendusega hoidikud 10-le jalgrattale. Nii � UUSI RAAMATUID KOHILA RAAMATUKOGUS Krameri sõnul valmib uus jaamakompleks auto- kui jalgrattaparkla jäävad valvekaame- tustamine viibSallyviib ainaBedell uute uute Smith lugude lugude „ Kuninganna juurde juurde kasside Elizabeth. kassideperemeestest, Moodsa kirjanikust, monarhi poiss elu“ Joosepist, peremeestest,Kunst,vana kirjanikust, mõisa 2012. endistest630 lk poiss ja raamatukogupraegustest Joosepist, asukatest.soovitab: vana Lihtne, kohati lustlik ja samas õigeaegselt tänu ehitustööde teostaja, tel- rate vaatevälja, mis võimaldab sõiduvahendi mõisa endistestFaktitäpnesügav ja raamat. praegustest ning haarav lugu. asukatest. Raamat annab Lihtne, ülevaate Briti rahvaste viimase 60 lija ning kohaliku omavalitsuse koostööle. rongile minnes turvaliselt ootama jätta. � aasta ajaloost läbi kuninganna Elizabeth II elu ja tegevuse. Elizabeth II on kohati lustlikmaailmaSally ja samasBedell kõige Smith savatumügav „ raamat.Kuninganna ja samas ka kõige Elizabeth. privaatsem Moodsa naine. monarhi Raamat elu“ avab Tõnu Õnnepalu „ Mandala“ „Koostöö on olnud tihe ning esile kerkinud Jaamahoone pakub Kohila rahvale ning meile,Kunst, kuidas 2012. on630 ta lk toime tulnud oma avaliku rolli ja eraeluga. Näeme Varrak, 2012. 243 lk kuningannatFaktitäpneSally Bedell ning armastava haarav Smith abikaasa, lugu. „Kuninganna Raamat ema jaannab vanaemana. ülevaate Briti rahvaste viimase 60 küsimused saime sujuvalt lahendatud. Loo- külastajatele mugavaid ootetingimusi ning „Mandala“UUSI mustri RAAMATUID loovad väikesed KOHILA lookesed, RAAMATUKOGUS mida seob ühte üks suur lugu kirjanikustaastaElizabeth. ajaloost ja ootamatult läbi Moodsa kuninganna tema monarhi ellu Elizabeth tulnud elu“ kassidest.II elu ja tegevuse. Kasside lElooizabeth jutustamine II on dame, et Kohila rahvas jääb jaamakomplek- jaama personalile kaasaegset töökeskkon- maailma kõige avatum jaraamatukogu samas ka kõige soovitab: privaatsem naine. Raamat avab viibHedvigKunst, aina Hansonuute 2012. lugude „Jutustamata630 juurde lk kasside lugu. peremeestest, Vanemuise kirjanikust,näitleja Ellen poiss Kaarm Joosepist,a siga rahule. Hoidkem siis uut jaamahoonet da. Reisijate käsutuses on avar ootesaal koos vanameile, mõisa kuidas endistest on ta toime ja praegustest tulnud oma asukatest. avaliku Lihtne, rolli ja kohati eraeluga lustlik. Näeme ja samas kuningannat(1928-1973)“Faktitäpne armastava ning haarav abikaasa, lugu. ema ja Raavanaemana.- heaperemehelikult, et see täidaks kaua oma elektroonilise infotablooga, kus on kuvatakse sügavTänapäev,mat raamat. annab 2012. ü286levaate lk Briti rahvaste eesmärki. Eelmine jaamahoone kestis üle 100 rongide saabumis- ning väljumisaegu. Hoo- � TõnuSee on Õnnepalu südamlik lugu„ Mandala“ autori vanaemast, Ellen Kaarmast, Vanemuise andekast SallyVarrak,viimase Bedell 2012. 60 Smith 243 aasta lk „ Kuninganna ajaloost lä Elizabeth.bi kunin -Moodsa monarhi elu“ jaHedvig keerulise Hanson saatusega „Jutustamata näitlejast. Raamatus lugu. Vanemuise on katkendeid näitleja näitl Ellenejanna Kaarm a aasta,“ rääkis Neddy Kramer. ne väliseinale paigaldatav moodne LED-ek- ganna ElizabethKunst, „Mandala“ 2012. II elu mustri630 ja lk loovadtegevuse. väikesed Elizabeth lookesed, IImida seob ühte üks suur lugu päevikust,(1928-1973)“ meenutusi, etenduste arvustusi, kirju ja fotosid. Kohila vallavanema Heiki Hepneri kinni- raan võimaldab vajadusel kuvada erakorra- on maailmaFaktitäpnekirjanikust„Elu kõ igeja teater. avatum ning ja ootamatult Armastus.haarav ja lugu.samas temaKui Raamat võimsadellu ka tulnudk annabõ igemõisted! kassidest. priülevaate- Millise BritiKasside kirega rahvaste loo v õtsidjutustamine viimase sa nad 60 aastaviibTänapäev, ainaajaloost uute 2012. läbi lugude kuninganna 286 juurde lk kasside Elizabeth peremeestest, II elu ja tegevuse. kirjanikust, Elizabeth poiss IIJoosepist, on tusel on Kohila rongireisijate kogukond uue list reisiinfot. vastuvaatsem ja elasid naine. neis,See onandesRaamat südamlik endast avab lugukõik meile,–autori elule, vanaemast, teatrile,kuidas arma on Ellen stusele.ta Kaarmast, Sa võtsid Vanemui viimsese elu andekast ilust ja valust, luuesmaailmavana sellest mõisa meeldejäävadkõige endistest avatum ja rollid ja praegustest samas ja jäid ka nõnda kõigeasukatest. privaatsemõrna Lihtne, naisena naine. kohati ja samas Raamlustlik tugevaat jaavab samas ja keerulise saatusega näitlejast. Raamatus on katkendeid näitlejanna jaama valmimist pikisilmi oodanud. „Tuleb Neddy Krameri sõnul käivad jaama ava- näitlejanatoime tulnud inimestemeile,sügav oma mällu. kuidas raamat. avaliku Neid on ta inimesi toime rolli tulnud poleja eraeluga. enam oma palju,avaliku N kesä rollie -sind ja mäletavad,eraeluga. Näeme aga HINGED… kuningannatpäevikust, meenutusi,armastava abikaasa, etenduste ema arvustusi, ja vanaemana. kirju ja fotosid. ainult rõõmu tunda, et vahetult enne külma- misele eelneval nädalal veel viimased ette- �needme kuningannatju jäävad.“ (H. Hanson) armastava abikaasa, ema ja va- Sally„Elu Bedellja teater. Smith Armastus. „ Kuninganna Kui võimsad Elizabeth. mõisted! Moodsa Millise monarhi kirega v elu“õtsid sa nad vastunaemana. ja elasid neis, andes endast kõik – elule, teatrile, armastusele. Sa võtsid viimse elu ilust perioodi saavad reisijad uue, sooja ja mugava valmistustööd. Jaamahoonesse kolitakse ta- Kristiina KaskKunst, „Õpetaja 2012. Kusti630 lk kummitab“ ja valust, luues sellest meeldejäävad rollid ja jäid nõnda õrna naisena ja samas tugeva ooteruumiga jaamahoone, koos korrastatud gasi rongiliikluse juhtimispult, paigaldatakse Tänapäev, 2012.FaktitäpneHedvigHedvig 144 lk Hanson ning Hanson haarav „Jutustamata lugu. „Jutustamata Raamat lugu. annab Vanemuise ülevaate lu- näitleja Briti rahvaste Ellen Kaarm viimasea 60 näitlejanaKristiina Kassi inimesteaasta(1928-1973)“ põnevas ajaloostmällu. ja fantaasiarikkas Neidläbi kuninganna inimesi pole jutukogus Elizabeth enam palju,seiklevad II elu kes ja kummitavtegevuse.sind mäletavad, El õpetajaizabeth aga Kusti, II HINGED… on ümbruskonna ja auto- ning jalgrattaparkla- informeerivaid silte ja ekraane ning puhasta- needmustkunstnik, ju jäävad.“maailma Tänapäev,hambahaldjas,gu. (H. Vanemuise Hanson) kõige 2012. avatumhiiglased, 286 lkn jaä itleja nõiad,samas päkapikud,Ellenka kõige Kaar privaatsem printsid ja naine. metsakollid. Raamat Seal avab kohtab ga. Koostöö Edelaraudteega on olnud hea ja takse ümbruskonda, et pidulikuks avamiseks meile,Seemaka onüsna (1928-1973)“kuidas südamlik tavalisi on talugulapsi toime ningautori tulnud ebatavalisi vanaemast, oma avaliku kasse Ellen jarolli Kaarmast,koeri. ja eraeluga Lugusid Vanemui. Näemeilmestavadse andekast Heiki Kristiina KaskkuningannatjaErnitsa keerulise„Õpetaja lustakad saatusega armastavaKusti pildid. kummitab“ näitlejast. abikaasa, Raamatus ema ja vanaemana. on katkendeid näitlejanna tänud neile tehtud töö eest. Ma väga loodan, valmis olla. Tänapäev, 2012.päevikust,T ä144nap lkä meenutusi,ev, 2012. etenduste286 lk arvustusi, kirju ja fotosid. See� on südamlik lugu autori vana- et samasuguses koostöös laheneb järgmisel Kohila jaam avatakse 2. novembril kell 12. Kristiina Kassi„Elu Uudiskirjandusepõnevas ja teater. ja fantaasiarikkas Armastus. täielikku Kui nimekirja jutukogusvõimsad saab mõisted! seiklevad vaadata Millise kummitav raamatukogu kirega õpetaja võtsid ajaveebist: saKusti, nad aastal ka jaama juurde viiva kergliiklustee ja Edelaraudtee ning Kohila vallavalitsus kut- vastumustkunstnik, ja elasid neis, Hedvighambahaldjas,emast,http://www.kohilaraamat.blogspot.com andes Hanson Ellenendast hiiglased, „Jutustamata kõikKaarmast, – elule, nõiad, teatrile, lugu. Vanemuisepäkapikud, Vanemuise armastusele. prints näitlejaid Sa ja võtsid metsakollid. Ellen viimse Kaarm eluSeal ailust kohtab jaandekast valust, luues ja (1928-1973)“sellest kakeerulise üsna meeldejäävad tavalisi saatusega lapsi rollid ning ja nebatavalisi jäidäitlejast. nõnda kasse õrnaRaa naisenaja- koeri. ja Lugusid samas tugeva ilmestavad Heiki raudteeülesõidu rajamine. Raudteetranspor- suvad kõiki avamisüritusest osa saama. Pea- näitlejana inimesteTänapäev,Ernitsa mällu. lustakad 2012. Neid 286inimesi pildid. lk pole enam palju, kes sind mäletavad, aga HINGED… needmatus ju jäävad.“ on katkendeid(H. Hanson) näitlejanna päevikust, di kasutamise aktiivsus on aasta-aastalt kas- le pidulikku lindilõikamist tehakse huviliste- See� on südamlik lugu autori vanaemast, Ellen Kaarmast, Vanemuise andekast meenutusi,ja etendusteUudiskirjanduse keerulise saatusega arvustusi, täielikku näitlejast. kirju nimekirja Raamatus ja fotosid. saab on vaadata katkendeid raamatukogu näitlejanna a javeebist: vanud ja kui tulevad veel uued rongid tiheda- le jaamas tutvustav ringkäik. Kristiina„Elu ja Kaskteater.päevikust, „Õpetajahttp://www.kohilaraamat.blogspot.com Armastus. meenutusi, Kusti kummitab“Kui etenduste võimsad arvustusi, mõisted! kirju ja fotosid. ma graaﬁkuga, siis võib küll ütelda, et oleme Kersti Gorstov Tänapäev,Millise kirega2012.„Elu 144 v ja õlk tsidteater. sa Armastus. nad vastu Kui võimsad ja elasid mõisted! neis, Millise kirega võtsid sa nad Kristiinavastu ja elasid Kassi neis,põnevas andes ja endastfantaasiarikkas kõik – elule, jutukogus teatrile, seiklevad armastusele. kummitav Sa võtsid õpetaja viimse Kusti, elu ilust mustkunstnik,jaandes valust, endastluues hambahaldjas, sellest kõ ikmeeldejäävad – elule, hiiglased, teatrile, rollid nõiad, ja jäid päkapikud,armastusele. nõnda õrna prints naisena id ja metsakollid. ja samas tugeva Seal kohtab näitlejanaSa võtsid inimeste viimseka üsna mällu. elutavalisi Neid ilust lapsi inimesi ja ning valust, pole ebatavalisi enam luues palju, kasse sellest kes ja koeri.sind mäletavad, Lugusid ilmestavad aga HINGED… Heiki needmeeldej ju jäävad.“äävadErnitsa (H. rollid Hanson) lustakad ja j äpildid.id nõ nda õrna naisena Õpetajate päev Põnnipere lasteaias � Kristiinaja samas Kask tugevaUudiskirjanduse „Õpetaja näitlejana Kusti täielikku kummitab“ inimeste nimekirja mä llu.saab Neid vaadata raamatukogu ajaveebist: Reedel, 5. oktoobril tähistas Tänapäev,inimesi 2012. polehttp://www.kohilaraamat.blogspot.com 144 enam lk palju, kes sind mäletavad, Põnnipere lasteaed õpetaja- Kristiinaaga HINGED… Kassi põnevas need ja fantaasiarikkas ju jäävad.“ jutukogus (H. Hanson) seiklevad kummitav õpetaja Kusti, mustkunstnik, hambahaldjas, hiiglased, nõiad, päkapikud, printsid ja metsakollid. Seal kohtab te päeva. Vallavanem Heiki kaKristiina üsna tavalisi Kasklapsi ning „ Õebatavalisipetaja kasse Kusti ja koeri. Lugusid ilmestavad Heiki Hepner tõi õpetajatele suu- Ernitsakummitab“ lustakad pildid. � re kringli. Seejärel edastas UudiskirjanduseTänapäev, 2012. täielikku 144 nimekirja lk saab vaadata raamatukogu ajaveebist: oma tänusõnad koos lillede- http://www.kohilaraamat.blogspot.comKristiina Kassi põnevas ja fantaa- ga õpetajatele ja ka ülejäänud siarikkas jutukogus seiklevad kum- maja töötajatele direktor Ai- mitav õpetaja Kusti, mustkunst- me Peets. Päeva suurüllata- nik, hambahaldjas, hiiglased, nõiad, päkapikud, ja oli Thea Paluoja koos oma printsid ja metsakollid. Seal kohtab ka üsna ta- laulustuudio laululastega, kes valisi lapsi ning ebatavalisi kasse ja koeri. Lugu- andsid lasteaiaperele imelise sid ilmestavad Heiki Ernitsa lustakad pildid. kontserdi. Uudiskirjanduse täielikku nimekirja saab Suur, suur tänu kogu laste- Thea Paluoja koos laululastega Foto: erakogu vaadata raamatukogu ajaveebist: http://www. aia pere poolt tublidele laste- kohilaraamat.blogspot.com vanematele, kes muutsid meie päeva eriliseks. Rübliku rühmas olid sel päe- ema Kairi Meerbach. Täname oma lasteva- Novembrikuu näitused Kohila va lõpetajad Gregori ema Elke Kähar ning nemaid abi eest õpetajate päeval. raamatukogus: Brigita ja Brita-Liisi isa Viljar Uueni, Krõl- Anu Kaeval Krõlli rühma õpetaja 5. novembrist: keraamikanäitus Sügisene li rühmas Trevori ema Anu Lõhmus ja Steni RAKU (vitriinides). Kohila Koolituskesku- se täiskasvanute keraamikakursuse ja kuns- tikooli vanema astme õpilaste tööd, juhen- Meie valla tüdruk Laulukarussellis 2012 daja õpetaja Merike Hallik. Näituse avamine 18. novembril kell 19.10 algavas saates esi- Oma lemmiku poolt saab hääletada peale igat 5. novembril kell 17.30. neb saates Lisa Marie Silbaum Kohilast. Ela- saadet nädala jooksul kodulehel www.etv.ee/ 6. novembrist: Mare Iknojani fotonäitus (näitusesaalis) me oma valla andekale noorele lauljale kaasa! laulukarussell.

5 November 2012 GÜMNAASIUMIST Spordiklass eile, täna ja homme 2011. aastal avati taas üle pikka- võimete arendamisel. Regulaar- dujääke üldises liikumises, tree- järgi, et osavõtt on tähtis, kuid de aastate Kohila Gümnaasiu- ne kehaline aktiivsus ja osale- ningutel tegeletakse aga juba tähtsam on see, et püüad te- mis spordiklass, mis erineb teis- mine spordis mõjutavad otse- süvendatud õppega (algul küll ha kõike maksimaalselt hästi test klassidest kehalise kasvatuse selt laste vaimset tervist, aitab mänguliselt, aga siiski sihipä- ja võrreldes iseendaga iga kord tundide arv ning treeningutel vähendada lapse- ja noorukieas raselt). Spordiklassis peaks ole- veidi paremini. Selline lähene- osalejate arvu osas. Loodetavas- kergesti tekkivat stressi, ängis- ma see täiesti loomulik, et osa- mine kasvatab sihikindlust, jär- ti on praegune 2.d klass teeraja- tust ja depressiooni. Regulaar- letakse mõnel sporditreeningul, jepidevust, ei rõhuta aga seda, et jaks Kohila Gümnaasiumi järg- sel kehalisel aktiivsusel on tähtis mis annab piisavalt hea füüsilise alati peab olema teisest parem. mistele spordiklassidele ning osa kehakaalu jälgimisel, kuna koormuse. Praeguses 2.d klassis Pigem väärtustame igaühe indi- spordisuunale. see aitab vähendada rasva hulka on spordiringidest osavõtt üli- viduaalsust. Spordiklassi idee võimaldab ja suurendada rasvavaba massi hea ja kenasti tasakaalus. Ole- Lisaks veel mõned tähelepa- pakkuda õpilastele rohkem ke- hulka organismis.“ me koos vanematega püüdnud nekud spordiklassi laste kohta. halist tegevust. On ju üldtea- Kuidas Kohila esimene reguleerida klassivälist tööd nii, Eelmisel aastal oli haiguste tõttu da, et lapsed liiguvad aasta-aas- spordiklass elab? Nüüdseks on et lapsed ei oleks ühetaolise te- puudumisi väga vähe, ei saa küll talt vähem, viibivad vähem aasta koolis käidud, teeme väi- gevusega ülekoormatud. Lisaks sajaprotsendiliselt väita, et just õues, jne. Paraku on selles eas, kese kokkuvõtte olnust ja ole- füüsilisele liikumisele oleme tänu kehalisele aktiivsusele, kuid kus lapsele meeldib väga män- vast. pannud suurt rõhku mõttete- mingi seos siin siiski on. Muusi- gida liikumismänge, õppekava Spordiklassi sattus 2011. aas- gevusele (male) ning kultuurili- kaõpetaja on toonud välja spor- järgi see võimalus minimaalne, tal kokku küllalt eripalgeline sele poolele (koorilaul). Klassis diklassi kõrge rütmitunde, tea- sest kehalise kasvatuse tunde on seltskond. Oli neid, kes juba mi- on 22 last, kellest 16 õpib Kohi- tud ülesandeid on neil muusikas I klassis nädalas vaid kaks. Tih- tu aastat eelnevalt tõhusat tren- la Võrkpallikoolis, 7 Raplamaa väga lihtne teostada. Ilmselt on tilugu jääb neist veel üks muude ni teinud ja ka neid, kes polnud Jalgpallikoolis, üks osaleb ker- ka siin oma osa teatud kehalistel ürituste tõttu ära (teatrid, kont- liikumisest suurt lugu pidanud. gejõustikutreeningutel, 3 tegele- harjutustel. serdid, aktused jne), nii jääb- Pallimängudes oli hirm palli ees vad peotantsuga, 3 iluvõimlemi- Kokkuvõtteks saan klassi- ki kehaline tegevus koolis väga suur, suusatamist nähtud vaid sega, 5 last õpib muusikakoolis, juhatajana öelda, et siiani on nukrasse seisu. Liikumismän- telerist jne. Alguses oli osadel 17 laulab mudilaskooris ja 10 spordiklassi elu kulgenud vä- gud, mis panevad aluse kiiru- raske, ei jõutnud kuidagi teistega käib maleringis. ga tegusalt ja sujuvalt, klass on sele, koordinatsioonile, reakt- sammu pidada, oli oht, et tekib Spordiklassi päevaplaan on mitmekülgne, väga sõbralik ja sioonile ja üldisele kehalisele käegalöömine ja allaandmine. küllalt tihe ja väga täpselt pai- aktiivne. Laste omavahelised ettevalmistusele, peaksid olema Õige pea aga selgus, et täienda- gas. Selle tulemusena on lap- suhted on hästi head, sest ollak- iga algklassilapse päeva lahuta- vad kehalise kasvatuse tunnid sed kiiresti õppinud aega ots- se palju koos, neid ühendavad matu osa ja see ei tohiks olla te- olid asja eest. Paranes koordi- tarbekalt kasutama ning neil nii trennid kui ka ühised män- gelikult spordiklassi privileeg, natsioon, pallikäsitsemine ja ül- on tekkinud iseseisvalt õppimi- gud kehalise kasvatuse tundi- vaid tavaolukord. dine vastupidavus. Oleme palju se harjumus. Oleme koolis pal- des. Klassiõpetajana ei saa teha Tartu Ülikooli kehakultuu- õues, tavapärane on igas tunnis ju rääkinud, et õhtune aeg on ühtegi etteheidet õpitulemuste- riteaduskonna tunnustatud õp- pea kilomeeter jooksu ning li- puhkamiseks, mitte õppetükki- le, lapsed on õpihimulised, tera- pejõu ja paljude õpikute autori sanduvad lisameetrid veel liiku- de tegemiseks. Tulemus on see, sed, kiired, kodutööd alati kor- Jaan Loko sõnul on regulaarne mismänge mängides. Suusata- et lapsed on ise huvitatud koo- ralikult tehtud. Kõikidel lastel kehaline aktiivsus tunnustatud mises toimus areng sama kiirelt, litööde tegemisest enne tren- on olemas vanemate raudne tu- kui terve eluviisi üks tähtsamaid ka need, kes algul suuskadel ei ne ning vähemalt kolmveerand gi, vanemad on nõudlikud, jär- komponente. „Kehalise aktiiv- seisnud, läbisid vastu kevadet et- klassi õpilastest suudab seda ka jekindlad, ei lase treeningu- suse kõige olulisem väärtus on tenähtud distantsid üpris kergelt teha. Spordiklassi õpilastel on tesse ega õpingutesse suhtuda südame-veresoonkonna tege- ja heade tulemustega. Olgu öel- tavaliselt päevas 5-6 tundi, see- ükskõikselt ega hoolimatult, on vuse aktiviseerimine, organismi dud, et tulemusi mõõdame kaks järel sporditrennides käivad toeks nii lapsele kui ka klassiju- parem varustamine hapnikuga korda aastas (suusatamises õue- lapsed pisut puhkavad, mängi- hatajale. Kooli ja kodu vaheline ja lihasaparaadi tugevdamine. tundide alguses ja lõpus) ning vad, söövad kaasavõetud võilei- koostöö on suurepärane. Liikumisest põhjustatud kiirem arvestame lapse individuaalset bu, õpivad ning siis suunduvad Spordiklass on end vägagi vere tsirkulatsioon tagab kudede arengut, mis on kõige olulisem trennidesse. õigustanud, loodetavasti on lä- varustamise nii hapnikuga kui näitaja hindamaks töö tulemus- Lapsed on edasipüüdlikud, hitulevikus kõikide algklasside ka vajalike toitainetega. Tekib likkust. aktiivsed, rõõmsameelsed, tee- päevaplaanis rohkem liikumist täiesti uue kvaliteediga energia- Väga oluline spordiklassi las- vad kõike suure entusiasmiga, ning kehaline tegevus muutub vahetus. Loid vereringe on pal- te arengu juures on see, et kõik olgu see võistlus, viktoriin või iseenesestmõistetavaks ning jät- jude haiguste põhjuseks. Osa- lapsed osaleksid koolitundidele muu tegevus. Võistluste suur kub spordiklasside avamine. võtt spordist tõstab koolilastel lisaks erinevates spordiklubides hulk nende elus annab väärtus- enesehinnangut, enesedistsiplii- erialastel treeningutel. Kehalise likke kogemusi võitudest ja kao- Ingrid Kangur ni ja kohusetunnet ka vaimsete tunnid aitavad leevendada puu- tustest. Tegutseme selle mõtte

6 KULTUURILUGU November 2012

Mõni sõna Kohila elanikkudest (Maaleht 9. veebruar 1933)

Hallo! Hallo! Siin Kohila! – Kohila vald tema kepinäitamisel laulavad ka Haridus- haliku algkooli õpetaja Erna Vellmann, kes asub üsna meie poliitilise elu tuiksoone, seltsi laulukoori kuuluvad lauljad. Lugu- ühtlasi ka energilisemaid naiskaitseliitlasi pealinna külje all. Viimasest nii umbes 25 peetavaimad mudilastekasvatajaid on prl. kohapeal. kuni 45 klm. Tuleb ka ette, et mõni mees Lydia Veisserik, kes ühtlasi on Haridusselt- Kohaliku kaitseliidu juhtivamaid tegela- mängib või kavatseb mängida teisele vin- si laekur. si on posteljon Järv ja Kohila Paberivabriku gerpussi, mis mõni kord õnnestub, tei- Kohila algkooli naabruses asub Kohi- kontoriametnik Eilandt. ne kord aga nurjub. Nii, nagu alles hiljuti la nahavabrik, mille omanikeks juudid Postiasjandust juhib oskuse ning hoo- juhtus kohalikkude kaupmeeste Kesleri ja Schimschilewitshid. No juut on ikka juut, lega postkontori ülem Anvelt ühes prl. Puhkani vahel. Siinse intriigi põhjustajaks ega ta ikka ristiinimeste hulka elama ei kõl- Reuendorﬃga. Viimasel on „See aeg (on) osutus see va kuri ja kallihinnaline „vaba- ba. Ju ta sai sest vist isegi aru, ega ta muidu tõest´ ukse ees“ kui mitte möödas (tähen- riigi valge“. Paar aastat tagasi vallavalitsus poleks oma elamisele-olemisele kõrge püst- dab abiellumine). andis viinamüügi õiguse Puhkanile rendile. aia ümber teinud. Muu seas on ta ka agar Kohaliku tuletõrje juhiks on Lillenbladt, Nüüd aga, mil varsti rendiaeg hakkab lõpu- ümberkaudsete talude ostja: ja mis niisugu- kes omase asjalikkusega kõikjal soosingu le jõudma, pani Kesler kõik abinõud män- sel saksal osta, kes võtab sult ühe vasikana- on võitnud. gu, sihiga – hankida see va „kibe“ omale. ha parkimise eest kolm omale töötasuks. Baptistidele (neid on Kohilas õige roh- Kesler tahtis nimelt oma kameraadi abiga Pöördume veel korraks alevikku ja siir- kesti) õnne ning õndsuse kuulutajaks on Puhkani kauplusse sokutada välismaa „ku- dume juba küladesse. – Kaupmehi, neid on kohalik taluperemees Prooso. Sealtki perest lisevat“ ning siis aktsiisi ühes konstaabli- Kohilas mitu. Kõik on rikkad majade oma- saaks mõni usklik mees omale tubli naise, ga kaela saata. Äraandlikkuse tõttu see et- nikud. Mõnel isegi mitu kauplust. Möödu- kuid patune – ei iialgi. Ap. õigeusulistele tevõte ebaõnnestus ja nüüd tuleb Kesleril nud aastal oli kohilalastel ka restoran, mida peab hingepalveid ning teeb igal kolmeku- vastust anda kohtus oma ebaõiglaste võ- pidas Prantsusmaa rahadega sissesõitnud ningapäeval jordanit preester Oberpahl. tete eest. Üldse on see Kesler omamoodi eestlane Jürgens, kuid uuest aastast peale Omal ajal admiral Pitkale autasuks an- kuulsus Kohilas. Mõni aeg tagasi tahtis ta sulges „resto“ omad uksed vähese läbimüü- tud Lohu mõisa süda on nüüd läbi mitme omale „sooja teha“ restoran „Kajaka“ põ- gi ning kõrgete maksude tõttu. käe jõudnud Tallinnas tuntud aiaäripida- letamisega, kuid leidis end hiljem üle ka- Suurim maja- ning veskiomanikuks on ja Kraanmanni kätte. Teatavasti on viima- heks aastaks kõigi õiguste kaotamisega üs- vanapoiss Jaanusson, kes veskitammi kõr- se tütar kurikuulsaks saanud „Astoria“ di- na külmade „Patarei“ müüride vahelt. Oma gemaks ehitamise läbi uputab jõe ülem- rektori Kaljo naine. varanduse laskis ta kõik omal ajal kirjutada jooksul asuvaid maid, mis endaga jällegi Korralikumaid talusid Lohul on „Välja- naise ja laste nimele. kaasa toob sagedasti kohtuskäimist. pere“, mille omanikuks on endine Kohila Kohila valla esimeseks kodanikuks, s. Kohilalaste tervise eest hoolitsevad Ha- vallavanem Al. Starkopf. Muu seas varus- on. vallavanemaks on juba mitmendat ae- geri jaoskonna arst dr. Mathey, Kohilas tavad ka „Väljapere“ lehmad Punase Risti- ga talu omanik August Klapp, kõigiti ener- elutsev arst Kirchner, apteeker-autooma- le kuuluvat Seli sanatooriumi hea ja tervis- giline ja vallarahvale meeldiv mees. Mees, nik Koger ja Kohila Paberivabriku velsker liku piimaga. kes, kes kõigi ettetulevaga toime saab, kuid Korpmann. Küllalt hoolitsejaid – eks ole? (Järgneb) vaat´, on üks asi, mis kuidagi ei taha pai- Selle eest, et üks kodanik teiste õigus- gast nihkuda ja see on – poissmehe-põlve norme ei rikuks, seisab valvel aasta eest tul- Vanu ajalehti sirvis Kohila kooli nurkaheitmine ning kodukanakese koju- nud konstaabel Liiv. Muide, selle härra pe- vilistlane, ajakirjanik Hille Tänavsuu toomine. rekonnas on sinu laps, minu laps ja varsti Valla asjaajamise peab kõigiti korras meie laps! Ühtlasi on konstaabel Liiv selts- „kangekaelne“ sekretär Johannes Maksim konnas teretulnud isik ning kirgline jahi- ühes oma vanapoisist abi Jairusega. Mak- mees ühes Kohila Majandusühisuse äriju- A. Hammeri simi „kangekaelsus“ ilmnes just selles, et hi Emmikuga. vaat´, enne ei jätnud järgi kui sai kuuenda Et kohilalased alati täpselt rongile 36. mälestusturniir lapsena viimaks poja. No jah – trooni- ning jõuaksid, selle eest muretseb juba äsjatul- Ootame maletajaid 17. novembril talukoha pärijat oli ju hädasti vaja. Muide nud jaamaülem Erg ühes oma kahe süm- Kohila Spordikompleksi õppeklas- tütred kõik kenad preilid, kellest vanim on paatse abiga, kelleks on Kask ja Kree. Äs- sis.Täpne algusaeg selgub (sõltub täieline sex appeal´i (seksapiil) kehastaja ja pühitses s.-s. „Püsivus“ oma 10-aastast Leedu maletajate osavõtust). Aja- ning evib kunstilisi kalduvusi. Mõni tütreist kestvusjuubelit. Ühtlasi on s.-s. „Püsivuse“ kontrolliks on 15 min kummalegi on juba lõpetanud keskkooli, teised õpivad jalgpallimeeskond tugevamaid maamees- mängijale partii kohta. Oodatud on alles, kes keskkoolis, kes algkoolis, kes ko- kondi Põhja-Eestis. Mainides s.-s. „Püsivu- kõik Raplamaa (eriti Kohila valla) dus kukeaabitsat. se“ intensiivset tegevust ei saa meie möö- maletajad, ka noored. Külalisi tuleb Kohila 6.-klassilise algkooli juhatajaks duda vaikides Piiskopist, kes on 10 aastat ka kaugemalt, s.h kirjanik Ülo Tuu- on August Ruut. On mees, kes oskas oma- olnud seltsi esimees, ja Jürgensist, kes kõik lik ning meediategelane Raul Re- le võimsa ja nägusa monumendi püstita- oma häätahte rakendanud mainitud selt- da Kohila Rahvamaja näol. Ruut on nimelt si töösse ning aidanud viia Kohila noorte bane. Rapla maakonna mängijatele Rahvamaja omaniku Kohila Haridusselt- sporditaseme praegusele kõrgusele. osavõtumaksu ei ole. si asutajaid ning praegune esimees. Ühtlasi Kohila näitlejaskonna treeneriks on ko-

7 November 2012 KAUNID KODUD Kohila kaunid kodud 2012 Sihi talu - Helgi ja Heino Sikkar Kena rootsipunast elumaja koos aiaga peidab mööduja pilgu eest eeskujulikult hooldatud kuusehekk. Heki taga avaneb kaunis, lopsakas ja üllatusi täis koduaed, mis koos elumajaga moodustab tervikliku ning läbikomponeeritud koosluse. Aia sisemu- ses köidavad rohkete okaspuuvormide vahel pilku ilupõõsad ja kividega ääristatud klumbilaadsed püsikutepeenrad. Maja ees on aukohal vana kaev ning tagasihoidlik, kuid stiilne väliköök. Anu Adamson (A. A):Lahke pererahvas, ilus maja roosipõõsaga, pink maja ees, huvitav iluaed paljude erinevate puu-ja põõsaliikidega, lopsakas tarbeaed. Aastatega väljakujunenud talu, kus igal taimel on oma lugu, kus nagu kõik oleks olemas ja õi- Sihi talu ge koha peal. Terviklik. Töökal perenaisel on jätkunud aega ka aiataguse tänavaääre kaunistamiseks.

Kase talu - Zinaida ja Alfred Kask Talu teine nimi võiks olla Kivi talu, sest perenaine on püüdnud kõik maja ümb- ruskonnast leitud kivid aiakujunduses ära kasutada. Tulemus on muljetavaldav – kividega vooderdatud teerajad, mis uhkete elupuude vahelt viivad maja küljes oleva puust terrassi juurest kivise terrassini allhoovis, mis ümbritsetud maalilistest kivik- taimlatest ning roosipeenrast. Kive on olnud palju, nende kokku kogumine ning uue õueruumi kujundamine on pererahvalt nõudnud tohutult pealehakkamist. Õnneks jagub temperamentsel perenaisel Zinaidal energiat veelgi, sest osa õuelast ootab pla- Kase talu neerimisjärge. A. A Tõeline üllatuste kodu, mis on peidus metsa rüpes ja mille rajamine sai algu- se ühest suurest kivist.

Sisaliku talu - Signe ja Taivo Parve Töö koduümbruse planeerimisel ja kujundmaisel ei lõppe kunagi, eriti kui maad ja maastikku, mida oma tahtmise järgi muuta, jagub. Sisaliku talu perenaine ja pere- mees on tegutsenud tasa ja targu, ning kujunemas on maitsekas ning mitmekesine koduõu koos aiamaaga. Ka siin on oma eriline ja väärikas osa kanda kividel, nii ma- jaesisel kiviktaimlas kui lillepeenarde ümber. Aias on tunda loovat ja otsivat vaimu: katsetatud on kiviparketti, kruusa jne. Huvitavad leiud olid kruusapeenar, oma metsa kuusepakkudest tehtud peenraäärised ja okaspuuvormid pinnakattena. Sisaliku talu A. A: Maakodu, mille perenaine ütleb, et parema meelega veedaks ta kogu aja õues. Aia ehteks on maja ees olev kiviktaimla. Aia nurgas kiik. Tarbeaed on ümbritse- tud toreda roigasaiaga. Maja taga aga kasvavad kartulite kõrval istutatud metsamar- jad – mustikad ja jõhvikad. Lillepeenraid on mitmel pool ja kõik seotud ikka kividega. Aed, mis alles kasvab ja areneb.

Pagavere talu - perekond Hermlin Pagavere taluümbruse kujundatud maastiku osa oli selle ringkäigu suurim. Nii kaugele, kui silm ulatus, võis näha lihtsaid ja eksootilisi taimekooslusi, mis kõik kenasti puust elumaja, palksauna, valmimisjärgus väliköögi ja majapidamishoonetega sobisid. Ürdiaed, turbaaed, okaspuuvormid, haruldased lehtpuude kogumid, ilupuud Pagavere – aed rääkis meile pühendunud ja hea maitsega rohenäppudest, kes uusi haruldasi taimesorte kodustada püüavad. A. A: Avar maakodu, kus peale elumaja ehitati hoovi keskele tõeliselt mõnus saun. Eriti pilkupüüdev on sauna ümbritsev turbaaed, millest osa on dekoratiivne ja osa ka- sutatakse maitsetaimepeenrana. Veidi eemale kaevati suur tiik, mille kaldapealsele ra- jatakse istutusala ja mida täiendatakse igal aastal uute huvitavate taimedega. Mitmetel kaunitel istutusaladel kasvavad pererahva lemmikud - erinevad okaspuude vormid koos värviliste põõsaste ja lilledega.

Puraviku 37 Aespa alevik - Katre Õim ja Indrek Kiissel Aespa ja Vilivere kandis on väga palju võimalusi kaunite aedade kujunemi- Puraviku 37 Aespa alevik seks, aasta-aastalt silmab neid aina rohkem. Lihtsalt ja liialdamata, samas läbi-

8 KAUNID KODUD November 2012 Kohila kaunid kodud 2012 mõeldult ja südamega kujundatud aed, mis jääb silma. A. A: Kena maja, mis on ümbritsetud lilledega. Väike terrass maja küljes, kust avaneb vaade suurele värvilisele lillepeenrale. Korras abihooned. Väike aed paari õunapuuga. Pererahva arvates on see mõnus ja vaikne koht elamiseks.

Kaunid kodud Kohila alevis Roheline 14 - Heli ja Rainer Soans Aed ja kodu, kus kõik on peensusteni paigas, läbi mõeldud ja targalt ning vaoshoi- tult lahendatud. Muljetavaldav oli omavalatud kividest tehtud jalutustee, hästi mõju- sid ilusa hekiga piiratud köögiviljapeenrad, mis kõik kastidesse paigutatud. Maitsekalt Roheline 14 avatud ja heakorrastatud vaade jõele väärib eraldi äramärkimist nagu ka detailid (tiik vihmaveetoru läheduses, vaasid ja lillepotid. Terrassi kasutusele on lisatud võimalusi, muutes see lihtsalt teisaldatavaks. Hoovil on ruumi ka lastele, kelle liumägi ja liivakast ümbrusega kenasti sobituvad. Õues leiab mitu varjulist puhkekohta, kus pererahvas suviti oma aeda nautides istub. A. A: Hea maitsega, praktiline, minimalistlik ja terviklik aed, kus pererahvas pä- rast väsitavat tööpäeva saab mõnusalt puhata ja saunamõnusid nautida. Puhkenurgas toredad pügatud okaspuud ja vaade jõele. Väike maitseainepeenar. Kenad lillepotid. Isetehtud kõnnitee ja kaunis üldmulje.

Metsa 1 - Eha Matsina ja Ivar Hirs Roheline 14 Alevi kodusid külastades oleme alatasa üllatunud, kui leidlikud aiaplaneerijad on väikeste elamukruntide omanikud. Metsa 1 on selles osas musternäide. Väikesele maalapile on mahutatud kõik, mis aiakujundajale südamelähedane: väliköök, tiik, lil- le- ja aiaviljapeenrad, varjulised sopid kivide ja lopsaka taimestikuga. Peenrad ja aia- teed on ääristatud ning liigendatud maakividest portedega. Maakividega kaetud kast- misvee hoidla muutub skulpturaalseks vaatamisväärsuseks nagu ka kompostihoidla. A. A: Perenaise lemmikmaterjal on kivi, mida ta on väga leidlikult kasutanud kogu aia territooriumil. Varjupakkuv ja vahva väliköök. Suurepärane kivide ja taimede koosmäng – kivid koos köögiviljaga ja kivid koos lilledega. Palju lilli ja toredaid detai- le. Mänguline ja värviline aed. Kirglik aednik. Metsa 1 Omaalgatuslik haljasala korrashoid - Tiiu Veesaar ja Eino Metsma Aiandusühistu Ikarus metsaala on aastaid korras hoidnud Tiiu Veesaar ja Eino Metsma. Küllap on kohalikud oma tänu neile juba avaldanud, sest iga korrastatud ja avalikuks kasutuseks mõeldud pargisiil paneb meid oma ümbrusest veelgi rohkem hoolima.

Eeskujulikult korrastatud asutus Hageri Hooldekodu - Margit ja Urmas Soomere Hageri Hooldekodu askeetlikult kujundatud sisehoovis on uhkeid roosipõõsaid, vähem varjupakkuvat kõrghaljastust. Hooldekodu elanikel on mugav liikuda mööda kividega sillutatud teid ning aeg-ajalt pinkidel või katusealuse all puhata. Eeskujulikult korrastatud asutus

Parim renoveerimine – Kohila mõis - Mart ja Elmiira Kuura Üksteist aastat omanike endi jõududega restaureeritud Kohila mõis särab nagu valge pärl Kohila raamatukogu kõrval, muutes koos lasteaiaga piirkonna väärikaks ja usaldusväärseks.Vaid mõisnik ise ja tema pere teavad, mida tähendab sellise suure maja mugavaks koduks ja väärikaks esindushooneks taastamine. Perekond Kuurad on liikunud selles töös kindlalt ja mõõdetud sammudega, arvestades säästva renovee- rimise parimaid traditsioone.

Fotod ja tekst Eeva Kumberg ja Anu Adamson Parim renoveerimine – Kohila mõis

9 November 2012 KOHILA

Eha Rosin 83 Õnnitleme! Asta Leht 82 Õnnitleme sünni puhul Oktoobri sünnipäevad Erta Moor 82 Renar Paladii Erna-Elfriede Käger 82 Rooden Helde Hilda-Therese Ebarik 94 Helmut Hansberg 82 Meeta Visnapuu 90 Ellen Kalmet 80 Dirk-Edrik Tori Linda Rungi 89 Luule Vaher 80 Rawen Art Troost Vilma Hein 89 Meida Tubli 79 Mirte Lee Vahesaar Helga Viidik 89 Leili Kuulbas 79 Elery Keira Randma Asta-Johanna Smitt 87 Aino-Lisette Tasane 79 Eliise Laanmets Salme Kässel 87 Milvi Niine 78 Iti-Agnese Ašmane Alviine Laidna 87 Aino Moor 78 Helen Hunt Melanie Tereväinen 86 Hillar-Raimo Talviku 78 Evi Raudsep 86 Ülo-Karla Kask 77 Endla Mägi 84 Ester Hansberg 77 Mikhail Grechannikov 84 Silvi Kerno 77 Hilda Maasalu 84 Helju Hüvanen 77 Linda Kinkar 84 Aare Kamm 77 Harald Paarmets 84 Liidi Hansar 75 Vaike Lindre 84 Eeva Hirs 75 Meida-Derese Järve 83 Arno Tõkke 75 Aino Kuusk 83 Ene Reidma 75 Tule koos perega kooli keskkonnanädalast osa saama! 5.-10. novembrini toimub Kohila Güm- riks telefonil 59 08 2172 või e-kirja teel Peaauhinnaks on kogu klassile õppe- naasiumis koostöös Kohila Keskkonna- [email protected] reis Tartusse AHHAA keskusesse! Li- hariduse Keskusega keskkonnanädal saks veel mitmeid väiksemaid auhindu. “Säästes loodust, säästad raha ja tervist”. Kuulutame välja klassidevahelise VANA Tuunimiseks sobiva mööblieseme saab Eesmärgiks on propageerida ökokäitumist (KOOLI)MÖÖBLI „TUUNIMISE“ VÕIST- soovi korral valida Kohila Gümnaasiumi läbi tegevuste. Keskkonnanädalat toetab LUSE, kus võistlustööde valmimisel on vana mööbli hulgast. Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Ko- emade ja isade abi teretulnud! Töid eksponeeritakse 13.-17. novemb- hila vald. Võistlusele on oodatud mööbel, millele ril Kohila Gümnaasiumi ruumides ja Toimuvad säästlikkuse teemalised raa- on hiljem võetakse Kohila Gümnaasiumis diosaated ning töötoad õpilastele ja täis- a) antud uus väljanägemine; kasutusele. kasvanutele. Täpsem info kooli kodulehelt b) leitud uus kasutusvõimalus; www.kohila.edu.ee c) võib peale võistlust jääda kooli kasutami- Tähelepanu! Seoses keskkonnanädala- seks. ga kutsume perekondi osalema Komisjon hindab: KESKKONNA- JA LOODUSTEEMA- • innovaatilisust ja koolis kasutatavust, LISES MÄLUMÄNGUS Neljapäeval, 8. novembril kell 19.00 • töö tehnilist teostust, Kohila Gümnaasiumi aulas. • funktsionaalsust ja esteetilisus. Osa võtma on oodatud 2 kuni 6-liik- Võistlustööde esitamise tähtaeg 9. no- melised võistkonnad. vember 2012. a. Täpsem info kooli kodu- Palume osalejad registreerida 6. novemb- lehel! Hageri kiriku teated Perepäev Hageris Pühapäev, 4. november, pasunakoori 65.aastapäev Pühapäeval, 14. oktoobril kogunes Hageri kirikusse lõikustänupüha 12.00 jumalateenistus, armulaud. Mängib pasunakoor. jumalateenistusele palju rohkem lapsi kui tavaliselt. Pühapäevakoo- Külaliskoorid Raplast ja Koselt li alguspäev oli mõeldud kogu pere päevana. Kirikust mindi Hageri Pühapäev, 11. november, isadepäev, ristimispüha rahvamajja suppi sööma ja pildistama. Järgnes maastikumäng. Las- 12.00 ristimispüha jumalateenistus, armulaud. tevanematele õpetas oma laste kasvamise analüüsimist Ülo Voog- Laulab koguduse mudilaskoor laid. Samal ajal meisterdasid lapsed kastanimunadest loomakesi, punusid käepaela, tegid ehted ja postkaarte. Iga pere sai võistel- Pühapäev, 18. november da viktoriinis ja lõpuks maiustati kaasatoodud kookidega. Oli ilus 10.30 kuulutusetund kirikus päev. Koduteele sai iga laps kaasa pühapäevakooli aastakava. Oota- 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse segakoor me 4.-12. aastasi lapsi Hageri koguduse pühapäevakooli igal 2. Pühapäev, 25. november, surnutemälestuspüha. ja 4.-pühapäeval. 11.30 on lastekooriproov ja 12.00 -13.30 püha- 12.00 jumalateenistus, armulaud. päevakool. Lisainfo:Lia Kaljuste 56 914 663; [email protected] Laulab kammerkoor Lambertus Merle Liblik 55 45 727; [email protected]

10 TEATED November 2012

25.november | Kl 19 Kohila gümnaasiumi aulas 2.NOVEMBER | KELL 20 KOHILA MÕISAS

Vene filmimuusika galakontsert-tantsuõhtu Жить хорошо HINGELIND

Suurepärase saatebändiga astuvad teie ette Kohila valla tuntud solistid ja Kapa-Kohila Kammerkoor. Kõlavad laulud filmidest “Kolm musketäri”, “Mary Poppins”, “Hüva leili”,“Karneval”, “Moskva pisaraid ei Laulavad Tiina Adamson, Marek Jürgenson, usu”,“Elektrooniku seiklused”, “Briljantkäsi” jne Maris Reinumäe ja Rein Kontson. Kitarril Peter Põder.

avatud puhvet | laudade ettetellimine 55560083 Liis sissepääs 7 EUR sissepääs 2 EUR

Küünalde süütamine kalmistutel Hingedepäeval, 2. novembril süütame pimeduse saabudes esivanemate ja lähedaste mälestuseks küünlad Kohila ja Hageri kalmistutel. Info Virve Õunapuu, tel 5648 3828

NB! Kapa stuudiumi eelinfo! 9. detsembril esineb Kapa stuudiumis peapiiskop Andres Põder mõtisklusega „Jumalikust ja inimlikust õnnetundest”. Kõik on oodatud!

MTÜ Paroodiarteater esitleb: KONTSERTETENDUS JOOGID MINU POOLT 9. novembril KELL 20.00 HAGERI RAHVAMAJAS Pilet 10 €, kohal on kohvik Laudade registreerimine ja info : 5358488

11 November 2012 REKLAAM

Pangabuss TERVISLIK TOIT PUHTAST LOODUSEST Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! Peatselt Rapla kesklinnas avatav uus tervislikku toitumiskultuuri propageeriv Pangabussi peatus: söögi- ja vabaajaveetmiskoht Roheline Ait Kohila IV kvartalis otsib oma kollektiivi: vana vallamaja parklas 10. ja 24. oktoobril kell 15.30–18.00 14. ja 28. novembril 12. ja 27. detsembril KOKKASID JA ABIKOKKASID KONDIITREID ETTEKANDJAID NING BAARITEENINDAJAID NÕUDEPESIJAID NING KORISTAJAID

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tel- lida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja pakume toredat, isiklikku arengut toetavat ja sõlmida muid lepinguid. tervislikku töökohta, paindlikku töögraafikut Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil tublidele töötajatele ka tublit palka www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. eelnev töökogemus valdkonnas tuleb kasuks, kuid pole nõutav kogemusest olulisem on soov õppida, omada tervet ja rõõmsameelset ellusuhtumist ning pakkuda klientidele parimat teenindust

motivatsioonikiri ja cv saata aadressile [email protected]

EHITUSTÖÖD REMONDITÖÖD SANTEHNILISED TÖÖD 56 159 680 www.eaststar.ee

12 KOOLITUS November 2012

Inglise keele kursus algajatele Alustame kolmapäeval 07. novembril kl. 16.00-17.30 Kestus 60 tundi Õppegrupi maksimaalsel täitumisel (12 inimest) on osalustasu 150€ Inglise keele kursus edasijõudnutele Alustame kolmapäeval 07. novembril kl. 18.00-19.30. Kestus 60 tundi. Õppegrupi maksimaalsel täitumisel (12 inimest) osalustasu 150€ Koolitaja Külliki Steinberg

Eelregistreerimine: [email protected] või tel. 4833887 KERAAMIKAKURSUS Suur tänu kõigile, kes andsid meile tagasisidet! Tänu teie toetavatele kirjadele, kõnedele saime kinnitust, Kursus toimub novembris et on piisavalt huvilisi, kel soov alustada uue võõrkeele esmaspäeviti õppimisega! 05.11, 12.11, 19.11, 26.11 NB! Kursuse eest tasumine toimub esimesel koolituspäeval Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Kella 18.30-20.00. Kestus kokku 8 tundi. Maksumus 40.00 €

Kui sa ei ole aastaid koolitustel käinud, siis on sul hea võimalus alustada nüüd ja kohe, pannes ennast kirja uuele tasuta kursusele „Teeme meedia abiga oma elu Teemad: Värviliste massidega esemete valmistamine kergemaks“ Erinevates tehnikates käsitsi modelleerimine Kestus 8 akadeemilist tundi. Potikedral treimine Kuidas kasutada meediat oma eesmärkide saavutamiseks? Tööde viimistlemine ja glasuurimine Infovoogudes sisalduva info ja müra eristamine. Mis on küberruumis avalik, mis isiklik? Grupi suurus maksimaalselt 12 inimest. Praktilised harjutused arvutiklassis: Kursuse juhendaja keraamik Merike Hallik. Eesmärgipärased infootsingud ja igapäevane asjaamine internetis. Võimalused ja vastustus otseses internetisuhtluses Info ja registreerimine tel. 4833887, [email protected] Kursus toimub laupäeval 1. detsembril 2012 Kursuse eest tasumine toimub esimesel Kl 10.00 – 16.30 koolituspäeval Kohila Koolituskeskuse Kohila Gümnaasiumis administraatorile. Koolitajad: Eeva Kumberg ja Kadri Vilsoo Ülekandega tasumisel võtta kaasa pangaülekande koopia. Osalemise tingimuste ja eelregistreerimise ning avalduse Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a täitmise info: SEB pangas 10802003808002, tel.4833887 või [email protected] või [email protected] Swedpangas 1120222327. ja meie kodulehel http://www.tohisoo.edu.ee/elukestev-ope/ programm-elukestev-ope

13 November 2012 KOHILA Kas Kohila 46. koht kohalike omavalitsuste 8. oktoobril avaldas OÜ Geo- fertiilses eas (15-49 a) naiste arvu elaniku kohta 4983 eurot aastas, ganisatoorset võimekust hinna- media kohalike omavalitsus- elanike üldarvuga. Siin on esime- millega olime 30. kohal. Ettear- takse uuringus kohalike valimiste te võimekuse indeksid ja reastas ne Viimsi vald 27,2% ning pinge- vatult võtsid pingereas esimesed valimis- ja kandideerimisaktiiv- selle järgi kõik 226 linna ja valda. rea lõpetab 5,5% Piirissaare. Ko- kohad Tallinna kuldse ringi val- suse, omavalitsusasutuste koos- Pingerida kujundatakse nelja vii- hila oma 24,5% platseerub 29. lad Viimsi (7615 €) ja Harku vald seisu suuruse ja munitsipaalosa- mase aasta näitajate järgi ja Kohi- kohale 226 omavalitsuse seas. (6997 €) ning Saue linn (6870€). lusega eraõiguslike ühingute arvu la vald platseerus selles arvestu- Kohaliku majanduse või- Pingerea lõpetas Peipsiääre vald järgi. Valimisaktiivsus viimas- ses 46. kohale. Kui vaadata 2011. mekuse hindamisel on vaatlu- 2692 euroga. Kohila vallas ela- tel kohalikel valimistel oli Kohi- a eraldi, oleks koht paar püga- se all majandusüksuste (ettevõ- vate ja siin töötavate elanike su- las 56,2%, mis oli kõigist suure- lat kõrgem. Raplamaa valdadest tete, organisatsioonide, FIEde) he valla 15-64 aastaste elanike matest Raplamaa valdadest ja ka jõudis kõige kõrgemale, 16. ko- arv, loodud töökohad ja töökoh- üldarvu on 0,75 ehk teisiti öel- Raplamaa keskmisest suurem, hale, Rapla vald. Märjamaa vald, tade keskmised väärtused. Saja duna igast sajast Kohila valla 15- kuid jäi alla Eesti keskmisele. Sel- kus on elanikke kriipsuke roh- 15-64 a elaniku kohta on majan- 64 aastasest elanikust töötab 75 le mõõdikuga said maksimum- kem kui meil, platseerus 44. ko- dusüksusi kõige rohkem Vormsi Kohilas. Oleme sellega 66. ko- punkte Alajõe (valimisaktiivsus hale. Ülejäänud Raplamaa valda- vallas (26,4 üksust). Kohilas val- hal. See koht võiks kõrgemgi olla, 86,2%), Piirissaare (85,7%), Lo- del algas koht kuuekümnendaga las on neid kõigest 9,9 ning ole- aga raske, et mitte öelda võimatu, husuu vald (81,93%), mis üldar- või sellest tagapool. Eesti võime- me selle näitajaga kõigest 174. on konkureerida Tallinna võima- vestuse jäid üsna viimaste hulka. kamate omavalitsuste esikolmiku kohal. Kas see on halb? Kindlasti lustega, kus paljud meie inime- Valimistel kandideerimise aktiiv- moodustasid Rae ja Viimsi vald ei teeks paha, kui meil oleks ma- sed tööl käivad. Ega erinevused, susega jäi Kohila vald oma 5,52 ning Tallinna linn. jandusüksusi rohkem, kuid aja- vähemalt esimeses pooles, väga kandidaadiga ühele volikogu ko- Kas Kohila 46. koht on hea looliselt on meie vallas olnud pi- suured olegi. Parim selles pinge- hale pingereas esimese viiendi- või halb? Selleks tuleb esmalt gem suuremad tööandjad ja seda reas on Saue 0,87 töökohaga ning ku sisse. Raplas oli kandideerija- süüvida koostatud uuringu me- see mõõdik ei arvesta. Olgu siin viimane Peipsiääre 0,47 koha- te arv 4 inimest, Märjamaal 3,7 toodikasse. Andmeid on pal- selle mõõdiku illustreerimiseks ga. Rapla vallas on see arv 0,8 ja inimest. Ettearvatult oli selles ju ja metoodika keerukas. Mõne näide, kus kolm FIEt, kes ainult Märjamaal 0,72. Kohila töötute valdkonnas parim Tallinn, kus mõõdiku võimekuse näitajana ise endale tööd annavad on täp- suurele osakaalu ja toimetuleku linnavolikogu ühele kohale kan- võiks ka kahtluse alla seada, aga selt kolm korda paremad kui üks toetuse suure mahu põhjustasid dideeris 13,9 inimest. Äge rebi- see ei ole antud kirjatüki teema. suur 100 töökohaga ettevõte. Li- 2009. a Atlanta likvideerimine, mine oli ka Paldiskis (13,4 ini- Esimesena jääb silma, et eelis- saks peab arvestama sellega, et mis jättis toona tööta enam kui mest) ja Rakveres (10,3 inimest). tatud olukorras on linnad ja mi- paljud Kohila elanikud käivad viissada inimest. Kuna metoo- Kas need näitajad kohaliku omada suuremad, seda võimekamad. Tallinnas tööl ja need lähevad dika arvestab nelja viimast aas- valitsuse tugevust näitavad, jäägu Neile sekundeerivad ka suurlin- Tallinnale arvesse. Seepärast ongi tat, kajastub see põhjus tulemus- igaühe enda arvata. nadega külgnevad vallad ja Ida- selle mõõdiku pingerea eesotsas tes veel järgmistelgi aastatel. Kui Vallast palka saavate inimes- Virumaa põlevkivivallad. Vii- väikevallad, kus on palju väike- 2008. aastal oli keskmine regist- te arvult on Kohila vald Eesti lõi- mastel mängib sissetulekutes ettevõtteid ja FIEsid ja mis asu- reeritud töötus meil vallas kõi- kes oma 216 inimesega 35. kohal. väga suurt rolli põlevkivi kaevan- vad linnadest võimalikult kaugel gest 2,2%, siis 2010. a kasvas see Märjamaa on siin 22. (314 ini- damisest saadav ressursimaks. (Vormsi, Tudulinna, Nõva, Kih- eelpool nimetatud põhjusel ko- mest) ja Rapla kõrgel 14. kohal Nii pole põhjust imestada, kui nu). Pingerea lõpetavad Virumaa guni 10,1 protsendini. Nelja aasta (492 inimest). Ettearvatult troo- Tallinn saab maksimumpunkte vallad, kus on ainult väga suu- keskmine näitaja tuli 7%. nivad selle mõõdiku pingerea elanike arvu ja summaarse maa red ettevõtted. Viimane, 226. on- Hea on see, et tänaseks on töö- tipus meie kolm suurimat lin- maksustamishinna eest. Kui vaa- gi Püssi linn 0,59 tööandjaga 100 puudus langenud viimase kol- na: Tallinn, Tartu, Narva. Kõige tame aga ülalpeetavate määra elaniku kohta. Oluliselt kõrgemal me aasta madalaimale taseme- väiksem on aga vallalt palka saa- (see on laste ja üle 65.aastaste ini- kohal on Kohila vald majandu- le ja inimesed on leidnud tööd jate arv Piirissaarel (5,8 inimest), meste suhe tööealistesse, 15-65 se mitmekesisuses. Siin on meie ühe suure ettevõtte asemel mit- Torgus (11,3 inimest) ja Ruhnus aastastesse inimestesse), on esi- vald 31. kohal. Esikolmiku moo- mes keskmise suurusega ettevõt- (11,5 inimest). mene hoopis Ruhnu vald, kus dustavad ettearvatult meie suur- tes. Väikseim tööpuudus oli aas- Munitsipaalosalusega eraõi- ülalpeetavaid kõigest 26%. Ko- linnad Tallinn, Tartu, Pärnu ning tatel 2008-2011 Ruhnus (1,9%) guslike ühingute arv, kuhu Ko- hila vallas on laste osakaal ela- lõpu otsa Piirissaare ja Ruhnu. ja suurim Valgamaal Õru vallas hila vald kuulub, oli uuringu nikkonnas Eesti keskmisest pal- Elanike heaolu mõõtmisel (11,7%). Eelpool toodu kujundas järgi 2011. a 7 ning 4 aasta kesk- ju suurem ja seepärast jääme me hinnatakse tulu elaniku kohta, ka toimetulekutoetuse mahu ela- misena 6,25. Tegelik arv on siis- oma ülalpeetavate 45% osakaalu- töökohtade arvu, töötute osakaa- niku kohta. Kohila vallas oli see ki suurem. Olgu siin need orga- ga omavalitsuste seas 73. kohale. lu ja toimetulekutoetust elaniku 18,49 €, Märjamaal 18,57€, Rap- nisatsioonid ära nimetatud: OÜ Piirissaare, kus on lapsi väga vä- kohta. Keskmise tulu juures ar- las 15,61 €. Ruhnus ei makstud Kohila Maja, MTÜ Hageri Ko- he ja vanureid väga palju, lõpetab vestatakse nii palka kui ka pen- sentigi ja kõige rohkem maks- du, MTÜ Raplamaa Omavalit- siin pingerea 70,6 protsendiga. sioni, aga ei arvestata erinevaid ti Paldiski linnas, 48,83 € elaniku susliit, SA Rapla Haigla, MTÜ Rahvastiku taastootmise potent- toetusi. Keskmiselt tuli aasta- kohta aastas. Raplamaa Jäätmekäitluskeskus, siaali mõõtmiseks võrreldakse tel 2008-2011 tulu Kohila vallas Kohalike omavalitsuse or- MTÜ Raplamaa Partnerlusko-

14 KOHILA November 2012 võimekuse pingereas on hea või halb? gu, MTÜ Eesti Linnade Liit, SA simaks. Pingerea lõpetab Peipsi kolmas Viimsi vald (1,35). uuringustooduga lahku. Kui Raplamaa Omavalitsuste Aren- ääres asuv Kasepää vald 541 eu- Teenuste osas mõõdetak- uuringus viidatakse 4 teenusele, gufond. Kui vald astuks meie roga. Võlakoormus oli meie val- se haridusasutuste, vabaaja tee- on neid siis tegelikult pea poole spordiklubide või külaseltside lal nelja aasta keskmisena 23,2%. nust pakkuvate asutuste, kesk- rohkem. (sotsiaalkorterid, kodu- liikmeks, mis valla eelarvest toe- Rapla vallal oli see 29,8% ja Mär- konna- ja majandusasutuste hooldus, hooldekodu, hambara- tust saavad, siis saaks seda arvu ja jamaa vallal 47,6%. Paraku tõuseb ning sotsiaal- ja tervishoiutee- vi, tervisekeskus, apteegid, kiir- enda kohta pingereas kõvasti iga see protsent järgnevatel aastatel nuste mitmekesisust ning nende- abi). Selle näitajaga oleksime juba liikmelisusega parandada. Siiski ka Kohila vallal, sest vee- ja ka- le valdkondadele tehtud kulutusi. päris tipus. Sama lugu on ka va- pole seda plaanis teha, sest seni- nalisatsiooniprojekti kaasfinant- Haridusasutuste mitmekesisuse baaja asutustega, mida on roh- ne koostöö meie valdades tegut- seerimiseks ning Männi lasteaia eest sai Kohila vald koos 88 tei- kem, kui uuringus kirjas. Majan- sevate MTÜdega toimib ilma sel- laiendamiseks võetud laen kajas- se vallaga maksimumpunktid. dus- ja keskkonnakaitse asutuste letagi hästi ja hea koht pingereas tub alles järgmise aasta uuringus. Selleks peab vallas olema võima- mitmekesisuse tegelikkust ei os- ei saa olla omaette eesmärgiks. Neljakümnel vallal puuduvad lik lapsel saada alus-, alg-, põhi- ka esitatud andmetega võrrelda Ettearvatult juhib ka selle mõõ- laenud üldse. Nende hulka kuu- ja keskharidust). 3 vallal (Alajõe, väga laialivalguva selgituse tõt- diku pingerida Tallinn oma 43 luvad vallad, kelle finantsvõime- Piirissaare ja Kohtla) ei ole ühte- tu. Võime vaid konstateerida, et ühinguga, Tartul on neid 19 tk ja kus ei luba laenu võtta (näiteks gi neist võimalustest. Haridusku- 2011. a olime 4 organisatsiooniga kolmandana Viimsil 14 tk. Piirissaare ja Õru vald), aga ka lud kuni 1-19 aastastel elanikel 28. kohal ja nelja aasta keskmise Kohaliku omavalitsuse fi- need, kelle tulud on nii suured, et on meie vallas ühe elaniku kohta tulemusega (3,5 organisatsiooni) nantsolukorda kaalutakse eelar- laenu ei vajata (väikesed põlevki- 1768 €. Märjamaal on need 1949 81. kohal. Ilmselt saab iga valla- ve mahuga elaniku kohta, võla- vivallad). Suurima võlakoormu- € ja Raplas 2571 €. Üheks põhju- elanik aru, et oluline ei ole mitte koormusega, põhivara soetamist sega on Kiili (140%) ja Viimsi seks, miks meil see kulu on väik- see, mis uuringus kirjas, vaid see, ja omafinantseeringu võimekust (121%) vallad. Rahandusminis- sem kui naabritel, on kindlasti mis tegelikult olemas on. hinnates. Kohila vallal on puhas- teeriumi poolt kehtestatud piirist meie suur efektiivse ruumikasu- Kokkuvõtteks võib tõdeda, tatud eelarve maht elaniku kohta (60%) suurem võlakoormus on tusega kool. Kokkuhoitud raha et OÜ Geomedia poolt kogutud andmed on heaks abivahendiks 776 €. Märjamaal on see 5 eurot 21 vallal. Omafinantseerimisvõi- oleme kasutanud omakorda in- eneseanalüüsil, kuid üleliia tõsi- ja Raplal 105 eurot meist suurem. mekuselt on Kohila vald 32. ko- vesteeringuteks lasteaedadesse ja selt seda pingerida võtta ei mak- Esiotsa moodustavad siin tun- hal (koefitsient 1,12). Raplal on kooli, mis aga mõõdikus arvesse sa. tud põlevkivivallad Illuka (3297 see meiega võrreldes kriipsukene ei lähe. Hariduskulude pingereas Kohila näitajaid võrdles ja €) Mäetaguse (3030 €) ja Maidla parem (1,14) ja Märjamaal meist on esimene taas Illuka (5940 €) ja analüüsis vallavanem (1551 €), kus arvestatava osa sis- kehvem (1,03). Parimad selles viimane Piirissaare vald (236 €). Heiki Hepner setulekust moodustab põlevki- pingereas on jälle põlevkivivallad Sotsiaal- ja tervishoiuteenus- vi kaevandamisest saadav ressur- (Illuka 1,96; Mäetaguse 1,64) ja te osas lähevad meie andmed Keeleõpe Eestis, Soomes ja Itaalias: kuidas õppida võõrkeeli läbi kultuuri ja saada kasu kultuurilistest erinevustest ja sarnasustest Sellist nime kannab Euroopa projekti algataja Kohila Koolitus- täiskasvanuhariduse program- keskus. mist Grundtvig rahastuse saanud Esimene koostööseminar toi- Kohila Koolituskeskuse projekt. mus Eestis ja meie partnerid Koolituse elluviijate eesmärk on Sorrentost, Amalfist ja Helsingist vahetada kogemusi keelekursu- külastasid ka Kohilat. Projekti te- seid korraldavate õppeasutustega gevustega saab tutvuda koolitus- ja töötada täiskasvanud õppijate- keskuse kodulehe kaudu http:// le välja uusi õppemeetodeid, mis tohisoo.edu.ee. tagaksid kiire ning tõhusa suht- Reet Aro ja Heidi Grenzen, lemisoskuse omandamise. Sel- koostööprojekti eestvedajad leks tutvuvad õpetajad võõrkeel- te õpetamisega partnerriikides. Õppijad kohtuvad Skype’i va- hendusel ja õppevisiitidel Eestis, Soomes ja Itaalias keeleõppijate ja õpetajatega, et üheskoos üks- teiselt õppida ja tutvustada üks- teisele oma maa keelt ja kultuuri. Vallavanem Heiki Hepner koos Rita Falcone (vasakul) ja Koordinaatormaa on Eesti ning Ermelinda di Lietoga Amalfi kultuuri ja ajaloo keskusest. Foto: Heidi Grezen

15 November 2012 SELTSIELU Triibumeistrite Seenenäitus Kohila kirikus Mihklikuu viimasel püha- näitus on avatud päeval oli Kohila õigeusu kirikus seenenäitus, mida külastas 61 inimest. Maitsta novembri lõpuni sai marineeritud, soolatud Laupäeval, 27. oktoobril on ja hapendatud seeni. Seen- Tohisool sealse kangatoa sünnipäe- te hapendamise kunsti on vapidu. Arvukate kudumistelge- Antonina Kersna suguvõ- sas antud edasi ikka emalt dega sisustatud kangatuba on ku- tütrele ja nii vähemasti 200 dumishuviliste seltskonda kokku aastat järjest. Seeni hapen- koondanud juba kakskümmend dab Antonina nagu kurke. aastat järjest. Oma kodu kaunista- Kupatab seened läbi, paneb miseks ja sõpradele kinkimiseks on soola, küüslauku, tillivarsi, kootud lugematu arv meetreid iga- mustsõstra lehti ning teeb suguseid vaipkatteid. ristimärgi peale. Järgmisel aastal lubas Antonina seen- Varasemate aastate kohta täp- tega lõngu värvida ning se- ne ülevaade puudub, kuid viima- da ka teistele õpetada. se seitsme aasta kohta, alates 2005/ Epp Haabsaar Urmas Laansoo seeni määramas. Foto: erakogu 2006 hooajast, on olemas täpsed Angeri maalikoda andmed. Kui kõik Vaiba-Liinede seltsingu kootud vaibad ja kat- ted laotada Tohisoolt Hageri suu- Uuemad uudised Rabiverest nal minevale teele, saaksime 5096 Kaheksateistkümnendal au- kõike teada saada. Selline üri- raanilt nostalgilisi hittlugusid meetrit vaipasid , mis ulatuksid ju- gustil kutsusid Rabivere me- tus liidab külarahvast. Eriline – toimus videodisko. ba Hageri küla maadeni. hed Tõnu Ottens ja Margus tänu kuulub Ainar Torgole, Kohapeal pandi paika Ra- Kangastelgede taga on olnud Veskimäe külarahva kok- kes ürituse ajaks ehitas oma bivere küla 2013. aasta plaa- neid, kes kudunud vaid mõne vai- ku, et koos 80ndatel möödu- vahenditest Rabivere külale nid. Mais korraldatakse ba, aga ka tõelisi veterane, kes kan- nud noorusaega meenutada. uue välikempsu. kevadkirbukas ja augustis kü- gatoa mõnusas seltskonnas tegutse- Üritus toimus Rabivere mõi- 29. septembril korralda- la aastapäevapidu. nud läbi kahe aastakümne. sa aidas, kus olid eksponee- sid Liisi Mäeväli ja Margit Jõ- Tähelepanu aktiivsed ini- Meie üleskutse peale tuua näitu- ritud vanad fotod kirjeldatud gi Rabivere sügiskirbuka. Üri- mesed, kes soovivad osaleda sele töid varasematest aastatest, vas- ajajärgust. Meenutati ühiseid tust reklaamiti nii kuulutuste Rabivere küla ürituste organi- ettevõtmisi, koolivaheaega- kui facebooki kaudu. Kaubel- seerimisel, palun võtke meie- tati tihti, et asju pole enam säilinud. del sovhoosis suvel tehtud di riiete, mänguasjade, ko- ga ühendust, tel 5182890. Loodame, et mälestused on alles, et töid ning keerutati jalga Ants dus küpsetatud hõrgutiste ja neid kuulata-jagad-talletada. Lõhkivi valitud 80date aastate muu pudi-padiga. Koos lasti Rita Torgo Aastapäevaüritus Tohisool algas muusika saatel. hea maitsta Ilme Pähklemäe näituse avamisega, mis jääb ava- Neil, kes on hiljem Rabi- küpsetatud kringlil. Tantsuks tuks novembri lõpuni. Kohtumise- veresse tulnud, oli põnev seda näitas Peep Torgo suurelt ek- ni Tohisool! SUTLEMA KÜLA KOOSOLEK Vaiba-Liinede nimel Ilme Lukk 1. NOVEMBRIL KELL 19.00 SUTLEMA SELTSIMAJAS

Koosolekule on kutsutud sõna võtma ja Teie küsimustele vastama:

Vallavanem Heiki Hepner Abivallavanem Argo Luik Kohila Maja OÜ esindaja Enn Lenk Elteli valguskaabli esindaja

Teemad: Park Küla noorte tegevus/tegevusetus Veeprojekt Elteli valguskaabel Külaelanike küsimused

16 SPORT November 2012

Eesti meistrivõistlustel motokros- Kohila Võrkpallikoolist Korvikunnid 2012 elavad Kohilas sis on sel hooajal oma võistlussa- ri ”Korvikunnid” üle 40aastastele Kohila Võrkpalliklubi Võrkpalli- sõitjatele, kes pole vähemalt viis koolis õpib 1. oktoobri seisuga 84 aastat võistelnud. õpilast, mis on üle 10% kohaliku See tekitas Andres Piirsalus isu end proovile panna pärast kooli õpilastest. Algklassilastele kümneaastast pausi. Koos kor- on treeningud väga mängulised, vipoiss Tõnu Põdraga saavutasid põhiliselt tegeletakse liikumis- nad Korvikunnide sarja kokku- mängudega, alates 4.-5. klassist võttes 1. koha. Selle võiduga tõid muutub õpe spetsiiﬁlisemaks ja Kohila sõitjad koju rändkarika. Et karikas ka 2013. aastal Kohi- tehnilisemaks. Kõige populaar- la meestele jääks, tuleb järgmi- sem rühm on tänavu 2.-3. klassi sel hooajal kõvasti võidelda. Tä- laste grupp, kus osaleb 29 tüdru- navust võitu ei oleks tulnud ilma kut-poissi. Hetkel on veel ruumi sponsorite ja fännideta. 1. klassi treeningrühmas, kuhu Täname kõiki oma fänne ja sponsoreid ja ootame ka uusi ootame rõõmsameelseid ja ak- toetajaid. Kohtume 2013. aasta tiivseid 6-8-aastaseid lapsi. võistlustel! Septembris-oktoobris on pee- Andres Piirsalu tud U18 ja U20 tütarlaste Eesti karikavõistluste tsooniturniirid. rippumine, „Vale discgolf“, jalg- Tervisepäev „Reipalt Koolipinki“ palli täpsuslöögid, slaalomjooks, Kohila VK tütarlapsed said mõ- lemas vanuses oma alagrupis 2. Viimased 9 aastat on Eesti Koo- minimaraton. Minimaratoni pa- kotis jooks või hüppamine, „kee- lispordi Liit kutsunud kõiki koo- rimatele pani medalid kaela koo- dumunaga“ jooks, noolemäng, ja- koha, mis tähendas pääsu ﬁnaal- le osalema ja korraldama ter- li direktor Raivo Heinaru. Kõik lanõude vise, topispalli edasiand- turniirile ning kindlustas piiga- visepäeva „Reipalt koolipinki“. tervisepäevast ja minimaratonist mine, terakottidega täpsusvisked, dele Eesti karikavõistlustel koha 25. septembril toimuski Kohi- osavõtjad said mälestuseks diplo- „Pimesiku jooks“, hüppenööriga hüppamine ja „Arbuuside laadi- kuue parema hulgas. Võistkon- la Gümnaasiumis ülekooliline mi ning energiavarude taastami- dades mängisid: Mariliis Karro, spordipäev „Reipalt koolipinki“ seks ühe maiuse. 301-st põhikoo- mine“. juba teist korda. liõpilasest võttis spordipäevast Nagu algklassidelgi, lõppesid Katleen Kangur, Hanna-Loo- Algklassidele algas päev pä- osa 282 Kõik klassid olid väga sportlikud tegevused kooli tra- re Õunpuu, Kelli Aunpuu, Kertu rast esimest õppetundi erine- tublid! ditsioonilise minimaratonjook- Laak, Aet Abramson, Helle-Ma- vate lõbusate mängude ja teate- Põhikooli ja gümnaasiumi suga. Minimaratoni võitjaks tuli 11b kl õpilane Marko Ahven. 2,8 ris Siilak, Johanna Parve, And- võistlustega. Kahe tunni jooksul klasside õpilastele algas spordi- ra Aavik, Pillerin Asperk, Ka- läbiti kooli ümbruses ja staa- päev pärast 4. koolitundi. Enne km pikkuse distantsi läbis ta aja- dionil erinevad punktid. Kavas spordipäeva jagati kõik õpilased ga 10.57,0. II koha saavutas 11b di Talts, Reelika Piirsalu, Helina olid: „Liikuv korvpall“ vabavis- 15 erinevat värvi võistkondades- kl Mait Rõõmus, III koha Sten Heinala. ked, hoota kaugushüpe, „Arbuu- se. Ühte võiskonda kuulusid õpi- Veeleid 8a kl Parim tüdruk oli Alanud on Eesti meistrilii- side laadimine“, suure sarvedega lased 5.-12. klassini ning kapteni- 6b kl õppiv Kathleen Mägi, kelle ajaks oli 12.40,0. Selle tulemu- ga mängud võrkpallis. Kohila palliga ümber tähise hüppamine, tes olid lõpuklasside õpilased. tüdrukutest löövad meistriliigas „Vale discgolf“, jalgpalli täpsus- Spordipäev algas tervisepäe- sega oli ta üldarveastuses 15. ko- löögid, slaalomjooks, kotis jooks va tutvustamisega. Võistkondade hal. II koha saavutas Anne-Maria Audentese SG/Noortekoondise või hüppamine, „Keedumuna- kaptenitele anti kätte tema võist- Brusila 9a kl, III kohale jooksis koosseisus kaasa Katleen Kangur, ga“ jooks, topispalli edasiandmi- konna värvi käepaelad, sportli- end Lisett Viimsalu 9b kl Õpe- Hanna-Loore Õunpuu ja Ker- ne, noolemäng, jalanõude vise, ke alade lehed ja kooliümbruse tajate parim oli üldarvestuses 36. kohale jooksnud Viive Tamm- tu Laak. 26.-28. oktoobrini toi- jooksumäng „Plats puhtaks“, te- kaart, mille järgi oli vaja orientee- mub Pärnus rahvusvaheline tur- rakottidega täpsusvisked, „Pime- ruda, et uus punkt koos sportliku saar, aeg 13.57,9. siku jooks“ ja hüppenööriga hüp- alaga üles leida. Kohtunike tut- Põhikooli ja gümnaasiumi niir Baltic Cup, kus osalevad U18 pamine. vustamise järel suundusid kõik õpilaste spordipäevast võttis osa ja U16 noortekoondised. Eesti Iga algklass oli omaette võist- võistkonnad oma esimesele ala- 326 õpilast. koondise koosseisudes võtavad kond ja läbis koos klassijuha- le. Kahe tunni jooksul oli võist- Mõned huvitavamad tule- mused tervisepäeva sportlikest osa ka meie tüdrukud Hanna- tajaga kõik punktid. Sportlike- kondadele kavas korvpalli vaba- Loore Õunpuu ja Kertu Laak. le tegevustele järgnes algklasside visked, hoota kaugushüpe, kangil aladest: • Kõige kauem suutis hüppe- Viimane on arvatud kõrge tase- nööriga järjest hüpata beežide me tõttu kahte koondisse, nii en- võistkond (aeg 8.04,1); davanuste kui ka vanemate võist- • 319 5.-12. klassi õpilast hüp- pasid hoota kaugust kokku konda. 579.89 m; Koolivaheajal, 23. oktoobril, • Kõige kauem rippus kangil toimus võrkpallikooli õpilastele oranži värvi võistkond. Võist- suur spordipäev, kus mängiti lõ- konnale võidu toonud 5a kl. õpi- busaid mänge, peeti sügisturniir lane Markus Pikkor suutis kangil rippuda 5min ja 30 sek. võrkpallis ning viidi läbi kont- • 15 võistkonda (326 õpilast) rolltestid. kogusid noolemängus kokku 438 punkti. Ingrid Kangur Helekollased palli transportimas. Foto: Ulvi Mägi Ulvi Mägi Võistluste peakohtunik

17 November 2012 KUULUTUSED

MOOTORSÕIDUKITE TEHNOÜLEVAATUS Vabaduse 15a • KOHILA Teostame mootorsõidukite, traktorite ja nende haagiste tehnoülevaatust. AVATUD: E-R 9-18 L 9-15 SOL Eesti OÜ on rahvusvahelisse kontserni P suletud kuuluv kinnisvarahooldus- ning puhastustee- Kohila Tehno OÜ • tel: 6704018, 55507377 nuseid pakkuv ettevõte. Meie edufaktorid on www.kohilatehno.ee kõrge kvaliteet ja kliendi rahulolu, ettevõtlik vaim nagu ka asjatundlik personal. SOL-i juhtimis-põhimõtted rõhutavad loovust, vabadust, vastutust ja soovi oma töös õnnestuda.

SOL Eesti OÜ otsib oma meeskonda PUHASTUS- TEENINDAJAID

Kui oled tubli, töökas ja kohusetund- lik, siis ootame Sind meile tööle! Omalt poolt pakume: - häid töö- ja palgatingimusi - kaasaegseid töövahendeid - väljaõpet - tööriietust - kindlat töökohta - päikeselist kollektiivi

Töö sobib nii põhi- kui lisatööks.

Kui soovid meile tööle tulla, siis helista palun tööpäeviti kella 9.00-16.00 telefonil 6771551.

www.sol.ee

18 KUULUTUSED JA TEATED November 2012

Politseiteated Kuulutused ja teated Vargused Ilmastikukindel Siberi lehisest terrass soodsalt, voodrilaud vms Ajavahemikul 15.–21. september tungiti Aespa alevikus Ojanurme tä- höövelmaterjal ja saematerjal teie koju, vajadusel koos transpordi- naval majja ja varastati erinevaid esemeid, alkoholi ja elektrikeevituse ga. Soovi korral toodame ka muud höövelamaterjali männist ja kuu- kaableid. Kahju on 575 eurot. sest. Rohkem infot: www.wellmax.ee või 56 85 45 01 7. oktoobril varastati Kohila alevis Kuusiku tänaval asutuse territoo- riumilt sõiduauto Honda Accord. Kahju on selgitamisel Kutsetunnistusega, täiendkoolitused läbinud pottsepp-restauraator 19. oktoobril kella 16 ja 20.30 vahel varastati Aespa alevikus hoovis ehitab Teile uue küttekolde või remondib olemasoleva. 58369820 sõiduautolt neli valuvelge. Kahju on 1500 eurot. Ostame kasvavat võsa ja väheväärtuslikku puitu. Tel 56 88 11 35 Omavoliline sissetung Müüa küttepuud.võimalik ka väiksemad kogused.Tel 58447429. Ajavahemikul 21.–22. september tungiti Kohila alevis Jaama tänaval Tel 58446849 kauplusesse ja varastati erinevaid toiduaineid ning parfümeeriatoo- teid. Kahju on 37 eurot. Otsin hoidjat oma kahele lapsele (1,6 ja 3 a) haigusperioodi- 1. oktoobril kella 12 paiku tungiti Aespa alevikus territooriumile. deks. Elan Aespa kandis ning soovin, et lapsi vaatama tuldaks mi- Avaliku korra raske rikkumine nu juurde. Pakkumised teha kas e-postile: [email protected] või tel 4. oktoobril kella 11.20 paiku löödi Prillimäe alevikus Rebase tänaval 53421238. 36-aastast meest. 14. oktoobril kella 16 ja 16.10 vahel löödi Kohila alevis Lõuna tänaval Kogemustega raamatupidaja teeb kogu raamatupidamise ettevõte- 16-aastast noormeest. tele, MTÜ-dele, KÜ-dele ja FIE-dele. Hind kokkuleppel. Telefon: 59 061 755 HEI, KÄSITÖÖETTEVÕTJAD ja TORUSTIKUD OÜ Teostame vee-ja kanalisatsioonitorustike POTIPÕLLUMEHED! sise ja välistöid. Koduleht: http://torustikud.onepagefree.com Laupäeval, 8.detsembril toimub taas e-mail: [email protected] Tel: 58390415/ 55533948 Hageri rahvamajas JÕULULAAT Teostan ohtlike ja probleemsete puude Kui oled käsitöömeister, tegeled puutööga või langetamist, kasutades erinevaid tehnikaid. Nii kasvas Su põllul nii palju juurvilju, et jagub köis- kui ladvastlangetuse võimalus. teistelegi, siis tule laadale müüma. Tel 56633596 Anna oma osalemisest teada Hageri rahvamaja juhatajale 53584881 või [email protected] Loomaarst RISTO RANDE Kohtumisteni laadal! Ambulatoorne vastuvõtt Kohila Südame apteegis Registreerimine tel: 5133804 (24 h) VAKTSINEERIMINE, RAVI, KIIBISTAMINE, KOJUKUTSED Kohila Jahimeeste Selts teatab, et ühisjaht koos maaomanikega, kelle maad jäävad Kohila LOOMAARST Iris Aamissepp jahipiirkonda, toimub 3. novembril 2012. a. – koduvisiidid Koguneme jahimaja juurde kell 10.00, – vaktsineerimine Koduvisiidid tel 5510623 – kiibistamine www.loomaarstikoduvisiidid.ee Info tel 52 25 751; – ravi Vastuvõtt Saku Loomakliinikus, e-post: [email protected] Eelregistreerimine tel 6041997 www.sakukliinik.eu

Raja talu küttekoda Mälestame lahkunuid Puitbrikett: 30kg kotid 140eur/tonn, Big-Bag Helju Murre 1928 Helga Usai 1932 130eur/tonn. Küttepuud: hind alates 35eur/ruum. Linda-Marie Leitalu 1935 Transport hinna sees. Tellimine tel 58078790 Hilda Pärnamägi 1945 Arnold Ladoga 1929 [email protected] Lya-Helene Vares 1927 Ants Ööpik 1938

19 November 2012

Vanad head Kopp-laadur teenused juhid ja nüüd veel uuem * KAEVETÖÖD (vundamendid, kraavid, maaküte jne) ning parem tehnika * LAADIMISTÖÖD (muld, kruus, liiv jne) * PLANEERIMISTÖÖD * TÕSTETÖÖD (kauba maha- ja pealetõstmine - Fibo, tsement jne) * PUUDE ja PÕÕSASTE väljajuurimine * LUMEKORISTUS, lume lükkamine

Info ja tellimine tel: 5378 5222 E-mail: [email protected] www.bestkop.ee

    KOHILA ARVUTISALONG

         Sõiduautode ja kaubikute keretööd   värvimine · poleerimine    klaasivahetus · õlivahetus     remont · rehvitööd    sildade reguleerimine      ______Posti tn 2 (endine “side” hoov), Kohila  Avatud: E – R 9 – 17; L 9 –14, P kokkuleppel  Info: 5322 6470; 483 3040  

 Järgmine leht ilmub NOVEMBRIS 2012. a. 

Väljaandja: Kohila Vallavalitsus Küljendus ja trükk: Spin Press Toimetaja: Eeva Kumberg tel 489 4797, e-post: [email protected] Tiraaž 3000