Lukoili Juhtide Huvi Eesti Vastu Raugenud
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks 718,54 -0,11% 5974,52 -0,56% 15.07.2003 15.07.2003 Kasumiprognoosides puudub üksmeel Täna avalikustab teise kvartali majandustule- mused Norma, homme järgneb Eesti Telekom. Analüütikute ootused tulemuste osas kõiguvad veerandi võrra, keskmiselt oodatakse Norma kasumiks 32,5 miljonit krooni ja Eesti Telekomi kasumiks 394 Urmas Riiel Hansapangast miljonit krooni. ennustab Normale lk 20 ligi 38 miljonit kolmapäev 16. juuli 2003 nr 128 (2433) hind 15 kr 30. juunist 8. augustini krooni kasumit. ilmub Äripäev esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti Kuus Via Balticasse kokku ligi miljardit 700 mln kr teekattesse 254,5 Via Eesti teedeehitajad Baltica II saavad miljardite kroonide eest tööd, sest ELi rahadega Via remonditakse 438 Baltica I kaheksa aasta jooksul kuni aastani 2010 üle 6 miljardi krooni eest maan- Allikas: maanteeamet teid. Tänaseks on abiprogrammi ISPA kaudu rahastatud Via Baltica esimest osa. Via Baltica II hankeprotsess on pooleli. lk 2 Mäerand uue firma eesotsas Juuli algul paberipuidu ja puiduhakke varumi- sega alustanud AS UPM-Kymmene Forest tahab kasvada Balti- InnovatsioonirahaInnovatsiooniraha maade üheks suure- maks puiduvarumisfir- maks. Firma juht on endise ASi Forestex Tõnis Mäerand nõukogu esimees Tõnis kättesaamatukättesaamatu Mäerand, kes alustas sisuliselt nullist, sest Stora Enso Timber võttis pärast Sylvesteri ja Forestexi ostmist üle kõik Forestexi lepingud. ASi Tarkon personali- Eesti ettevõtetel jääb kättesaa- saamiseks tuleb võrdsena rinda lk 6 juht Mati Timmermann oskab eurorahade eest matuks aastas sadu miljoneid pista teiste Euroopa firmadega ja Maamaks tuleb kaotada oma töötajaid välismaa- kroone ELi pakutavat innovat- see käib üle jõu. Üks komistuskivi le koolitusele saata. Äripäev on veendunud, et maamaks siooniraha. Nende summade on projektikirjutajate põud. lk 3 tuleb kaotada. Maamaksu kaotamise vajalikkust õigustab riigi poolt tsooni- kaartidel fikseeritava turuhinna küsita- vus, maamaksu subjektiivsus ja sõltu- Maja Tallinnas vus kohalike ametnike suvast. Samuti Lukoili juhtide huvi Nelgi ja Astri tee mõjutab liialt maksu kujunemist speku- ristumiskohas, mis lantide ja välismaalaste rahakott. praegu kuulub lk 25 13aastasele aseri Eesti vastu raugenud päritolu vanemate- ta poisile. karjäär Kui 90ndate keskpaigaks oli Kolhoosielust ärimaailma ............. lk 8 Vene ühe suurima naftafirma turundus Lukoil juhtidega Tallinnas Üritus liidab firma ja kliendi ....... lk 11 seotud vähemalt kolm eramut, ehitus siis tänaseks ühtegi. Viimane Ehituspraht taaskasutusse ........ lk 12 neist, Nelgi ja Astri tee ristumis- äriruumi sisustus kohas, müüdi mõni aasta taga- Esmaabi eeldab koolitust .......... lk 16 si. Eestis kinnistute omanike turva hulgas Lukoili juhid ka ametli- Äriinfo vajab turvamist ............... lk 17 kult ei esinenud. lk 5 summary p 24 2 Äripäev 16. juuli 2003 uudised toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] TEED n Konkursside vastu huvi ka välismaistel firmadel online Kas tead, mida teeb sinu konkurent! päevatoimetaja Kadi Heinsalu www.aripaev.ee Mullu lisandus rekordarv uusi autosid Mullu lisandus Eesti teedele rekordarv uusi autosid 40 000 esmaregistreeritud sõidukist olid ligi pooled uued. 2002. aastal võttis ARK arvele 14 701 uut sõiduautot, 2411 veoautot ja 89 bussi. Kui kümme aastat tagasi oli sõidukite keskmine vanus 1415 aastat, siis tänaseks läheneb see küm- nele aastale, märkis Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) di- rektor Eero Till ARK aastaraamatus. Uutest autodest eelistasid eestlased mullu enim Prantsuse 975,0 autot, uusi Peugeotsid registreeriti üle kahe tuhande. Järgne- Eelmisel suvel remonditi ELi rahade eest PärnuTallinna maanteed Rapla 907,0 sid Toyota, Volkswagen ja Mazda. maakonnas. Tänavu pole veel jätkuremondi töid alustatudki . Foto:Erik Prozes Siiski on Eesti registris veel ülekaalukalt enim üle kümne 805,0 aasta vanuseid sõidukeid. 493 441 mootorsõidukist on 345 535 ehk 70% toodetud enne 1993. aastat. Kõige eakam on Eesti saab maanteede remondiks 720,9 Eesti teedel vurav bussipark, kus viiest bussist neli on vane- 678,0 634,0 mad kui kümme aastat. üle kuue miljardi Tänavu esimesel poolaastal lisandus Eesti teedele ligi 25 kokku 000 autot, neist üle kolmandiku on uued sõidukid. Euroopa Liidu rahastatavad 6,2047 mld kr maanteaameti projektid 502,4 1. juuli seisuga oli liiklusregistrisse lisatud 23 733 mootor- maksumus aastate kaupa mln kroonides 457,1 sõidukit, mida on ligi kuue tuhande võrra rohkem kui mullu 2002 Via Baltica I samaks ajaks. Uute autode hulk (9415) ületab 2002. aasta 2003 Via Baltica I, Via Baltica II esimest poolaastat ligi kuuesaja võrra. 2004 Via Baltica II, MaarduValgejõe, Samas ei peegelda register olukorda teedel kuigi täpselt, 2005 KukruseJõhvi, VäoMaardu, JõhviTartuValga 2006 ValgejõeHaljala, VäoMaardu, sest registris on veel tuhandeid olematuid autosid. Autoregist- 2007 ValgejõeHaljala, Tallinna ringtee, Tartu ümbersõit rikeskuse aastaraamatu andmeil viidi mullu ainuüksi EMEXisse 2008 Tallinna ringtee, Tartu ümbersõit 182,4 vanarauaks umbes 10 000 sõidukit, kuid liiklusregistrist kus- 2009 Tallinna ringtee, Tartu ümbersõit, VaidaAruvalla tutati lammutusele üleandmise tõttu 2000 sõidukit. Nii jäi 2010 Tartu ümbersõit, VaidaAruvalla registrisse vähemalt kaheksa tuhat fantoomautot. Allikas: maanteeamet 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Statoili uued kvaliteetbensiinid autokütuse hinda ei mõjuta Statoili uute kvaliteetbensiinide väävlisisaldus on kolm korda väiksem kui Eesti seadustega praegu kvaliteetkütusele kohus- Teedeehitajad tuslik. Kütuse hinda kvaliteediklassi tõstmine ettevõtte kinni- tusel ei mõjuta. Statoili uute kütuste 95 Euro Ultima ja 98 Euro Ultima väävlisisaldus on 50 mg/kg, Eesti seaduste järgi võib kütuses sisalduda maksimaalselt 150 mg väävlit kg kohta. Samuti vas- tavad turule toodud kütused Euroopas 2005. aastal kehtima sõltuvad eurorahadest hakkavatele standarditele. Kui meie poolt praegu kasutusele võetud kütusestandard muutub kõigile kohustuslikuks 2005. aastal, siis juba 2009. Teede-ehitajatel on pi raames Eesti firmad tööd saa- sortsiumi võidu korral annaks kokku on aastani 2010 Eestil aastal kehtestatakse lubatud väävlisisaldus, mis on sellest näi- nud ligi veerand miljardi kroo- Euroopa Liidu rahastatavate koostööd Euroopa Liiduga plaa- tajast veel viis korda väiksem, rääkis Statoili peadirektor Epp selle aasta esimene ni eest. projektidega tegelemine üle nis teede projekteerimist, re- Kiviaed. pool läinud mullu- Via Baltica II etapi hanke- kümne protsendi ettevõtte aas- montimist ja ehitamist enam konkurss alles käib ning teede- takäibest ehk üle 50 kui kuue miljardi sest kehvemini. ehitajate majandusnäitajad on miljoni krooni. krooni eest. Kui ISPA võitja Keskkonnaministeerium loobub Samas vaadatakse mullusest viletsamad turg on Teede REVi käive Kõik nimekirjas nüüd ka välja lootusrikkalt tulevik- ilma euroabita kokku kuiva- oli tänavu esimesel olevad tööd on stra- ASi Tallinna Vesi saastetasust nud. Tööd on oluliselt vähem, poolaastal 200 mil- kuulutatakse, teegilises kavas sees ku Euroopa Liidu ütles ASi Talter juhatuse esi- jonit, mis on parem on juba lootu- ja põhimõtteliselt Keskkonnaminister Villu Reiljan ja ASi Tallinna Vesi juhatuse setult hilja. See esimees Robert John Gallienne kirjutasid eile alla saastetasu mees Sven Pertens. Arvan, et tulemus kui eelmise Euroopa Liidu tugi- abiprogrammid aasta enam asendamise lepingule. tõotavad ohtralt jäime esimese poolaastaga lau- aasta sama perioodi struktuuridega Lepingu kohaselt ei nõua keskkonnaministeerium ASilt Tal- sa kahjumisse. 137 miljonit, kuid midagi teha ei kooskõlastatud, linna Vesi reoveepuhastist väljuvas vees oleva lämmastiku eest tööd ja leiba Pertensi sõnul on ehitab Tal- kasum jäi üle kahe jõua. kinnitas Konsap. saastetasu tingimusel, et allesjääva raha investeerib vee-ette- tulemas on üle kuue linna linn oluliselt vähem kui korra väiksemaks Konkursid on võte reoveepuhasti juurde lämmastiku ärastamise seadme ehi- mullu, kõvasti annab tunda ka 6 miljonit krooni. Sven Pertens, avalikud ja rahvus- tamisse. miljardi krooni. see, et uus rahvusvaheline ISPA Maanteeameti Talter vahelised ning Kon- Sellest aastast kehtib valitsuse määrus, mis sätestab puhas- projekt pole veel käivitunud. europrogrammide sapi sõnul on välis- tist väljuvas vees sisalduva lämmastiku piirnormi. Varem sel- Kui ISPA võitja nüüd ka väl- osakonna juhataja kohusetäit- maiste firmade huvi suur. Pro- list normi ei olnud ja Tallinna Vesi maksis puhastist väljuvas Gea Velthut-Sokka ja kuulutatakse, on juba lootu- ja Urmas Konsap ei saanud jekteerimiskonkurssidel osaleb vees oleva lämmastiku eest saastetasu. [email protected] setult hilja. See aasta enam mi- kommenteerida, millal käes- tavaliselt nii 15 välismaist fir- dagi teha ei jõua. Nii et para- olev, 438 miljoni kroonine han- mat. Ehituses on huvi väiksem, Euroopa Liidu programmi- nemist ma sel aastal ei näe. keprotsess lõpeb. Loodame, et lisas ta. de, peamiselt ISPA kaudu on Ka ASi Teede REV-2 juhatu- võimalikult kiiresti, ütles Via Baltica I etapi konkursi Eesti teede ehitusse ja remonti se esimees Peeter Vilipuu ootab Konsap. võitis ASi Teede REV-2, ASi tulemas miljardeid kroone. ISPA projektikonkursi tulemu- Maanteeamet korraldab uue Tref, ASi Talter ja ASi Aspi moo- Praeguseks on Via Baltica I eta- si. Ta arvutab, et nende kon- ehitushanke järgmisel aastal, dustatud konsortsium. Kruiisilaevade teenindaja DenEesti poolaasta kasumis Turismifirmal DenEesti läks esi- lemused prognoosidest tundu-