DOCSLIB.ORG

1989-2007 Memento Teabelehed

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
1989-2007 Memento Teabelehed TEABELEHES ”MEMENT0” aastatel 1989-2007 ilmunud kirjutiste ja illustratsioonide, nende autorite, kasutatud fotokogude omanike ja nimetatud isikute REGISTER Töö teostaja ILME SÄDE Konsultant Ülo Ojatalu Rahastanud Eesti Represseeritute Abistamise Fond ja Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit Käru-Tallinn 2007. Käsikirja õigustes (nimetatud mittetulundusühendused ja teostajad) EÕVL, Vaablase 34 Tallinn 12916; ERAF, Estonia pst7, pk 18, Tallinn 10143. 1 SISUKORD Selgituseks lk 3 Kirjutiste ja illustratsioonide register (lehenumbrite ja nende lehekülgede järjestuses) lk 4 Lühendeid lk 325 Nimeregister lk 327 2 SELGITUSEKS Teabeleht „Memento” ilmus aastatel 1989-1976 4-leheküljelisena, kokku 84 numbrit; aastatel 2006- 2007 kuni registri koostamise alguseni veel 5 numbrit 16-leheküljelisena, kuid väiksemas formaadis (A4). Tiraaž ei ületanud varasemal perioodil 2000 eksemplari ja sellestki jõudis, enamasti hilinemisega, lugejaini halvimatel, tollase väljaande lõpuaegadel kõigest paarisaja eksemplari ringis. Kuid nii varasemates kui ka viimastes numbrites on üllitatud hulk seniajani mitte kusagil mujal trükis avaldamata dokumentide koopiaid või tõlkeid, kirjutisi ja fotosid, mis pole kaotanud oma tähendust nii ajaloolaste, ajalooharrastusuurijate kui ka sügavama huvita lugejategi jaoks. Täna varasemaid lehenumbreid lugedes on ilmne, et need kajastavad ka oma ilmumisaja sündmusi ja on sellegagi muutunud ajastu dokumentideks. Teabelehtedes ilmunut pole seni bibliograafilistes registrites (näiteks omaaegses „Artiklite ja retsensioonide kroonikas”) kajastatud. Seetõttu oleks soovi korral teabelehest „Memento” midagi otsida küllaltki raske – läbi lapata tuleks üsnagi suur pakk ajalehti. Sellest ajendatuna sai teoks järgneva registri koostamine. Koostajad asendasid kirjutistes puuduvatele eesnimedtähed eesnimedega, lisasid võimaluse korral ka eesnimed. Kuid tööks antud aja kestel ei õnnestunud seda teha rohkem kui 500 nime puhul. Võib arvata, et ka lisatu osas on eksimusi, sest mälestustes on kindlaks tuvastamiseks enamasti andmeid napilt; teisalt, olemasolevates andmekogudeski pole kaugeltki kõiki vajalikke tunnusandmeid. Peamiseks allikaks peale üldtuntute on olnud „Memento” Eesti Represseeritiute Registri Büroo elektrooniline andmebaas (milles andmeid rohkem kui seni ilmunud nimekirjaraamatutes) – väga tänuväärselt. Kirja on pandud, niipalju kui suudetud, ka avaldatud illustratsioonide, eelkõige fotode andmed. Allakirjutanul, kes palju sirvinud ERRB baasi, on põhjust arvata, et vaatluse all olnud kirjutistes leidub, nüüd siia registrisse kantuna, ka neid repressiooniandmeid nii isikunimede kui ka vangistus või asumispaikadena, mida seni ERRB registris pole. Loodetavasti aitab register ka neid täpsemalt tuvastada. Samuti võib registrist abi olla sugupuude koostajail. Võib-olla on tehtud töö ka mingil määral eel- või proovitööks palju suurema mahuga registritöödele, näiteks kümnete tuhandete eesti sõjameeste saatust käsitlenud ajakirjast/ajalehest „Võitleja”, mida aastakümnete kestel nimevariantide all ilmunud peaaegu 500 eksemplari. Rääkimata väiksema mahu ja ilmumishulgaga trükistest nagu „Mälestusteleht”, aga miks ka mitte „Sõdur” jpt. Ü.Ojatalu 3 KIRJUTISED JA FOTOD 4 Oll, Aadu Alustuseks. (1989/Okt/1) – Lk. 1 Eesti Õigusevastaselt Represseeritute Liidu (EÕRL) „Memento” loomise põhimõttest ja eesseisvatest ülesannetest. 25. märts 1989. (1989/Okt/1) – Lk. 1 Fotod: Norman, E. • [Koosoleku juhatuse laua taga Aadu Rast, Aadu Oll jt. • Vaade saali.] Muttik, Sulev Veel üks tilk. (1989/Okt/1) – Lk. 1 „Memento” toimetajaveerg. Uue perioodilise väljaande põhjenduseks. Hint, Johannes Eesti Õigusevastaselt Represseeritute Liidu „Memento” asutamiskoosoleku otsus. (1989/Okt/1) – Lk. 2 Otsus EÕRL „Memento” asutamise kohta on ühehäälselt vastu võetud liidu asutamiskoosolekul Tallinna Linnahallis 25. märtsil 1989. aastal. Tõnisson, Jaan Päts, Konstantin Laidoner, Johan Eesti Õigusevastaselt Represseeritute Liidu „Memento” asutamiskoosoleku resolutsioon. (1989/Okt/1) – Lk. 2 EÕRL „Memento” volikogu. (1989/Okt/1) – Lk. 2 Liidu volikogu liikmete ja eestseisuse nimekiri ning toimkonnad. Aller, Rudolf Arvola, Jaan Efendijev, Eldor Joosep, Elmar Kaugver, Raimond Keller, Endel Kondoja, August Kotkas, Kalju Kuklane, Hugo Kuusik, Jüri Kiiver, Leida Lagle, Tõnu Land, Edda Lass, Tiiu 5 Levin, Aleksander Lumiste, Juhan Maiste, William Meri, Lennart Muuli, Paul Obornev, Nikolai Oll, Aadu Pertmann, Jüri Pihlak, Arno Põllumaa, Rein Päts, Matti Rannaste, Voldemar Rast, Aadu Raudsepp, Ivar Saarts, Aimur Salum, Ants Samarüütel, Olaf Schmidt, Lee Säästla, Uno Sillamaa, Esta Tallo, Heino Talve, Leo Talviste, Üllar Tarto, Enn Vahermaa, Hillar Vessik, Juta Väli, Rein Tüüts, H. Saks, M. Kook, V. EÕRL „Memento” Eestimaal. (1989/Okt/1) – Lk. 2 „Memento” osakondade ja ühenduste esindajate kontaktandmed. Tarto, Enn Muuli, Paul Saarts, Aimur Ruuben, Rein Kondoja, August Arvola, Jaan Salum, Ants Väli, Rein Vessik, Juta Keller, Endel 6 Muttik, Sulev Võimu kuriteo ohvrite kokkutulek. (1989/Okt/1) – Lk. 2 ja 3 Tartu osakonna esimesest kokkusaamisest Tartu Pedagoogilise Kooli saalis 2.augustil. Ühenduse eestseisuse nimel räägib Enn Tarto „Memento” praegusest tegevusest ja eelseisvatest ülesannetest. Fotod: Pardane, H. • [Kõneleb Enn Tarto. • Vaade saali.] Tarto, Enn Tüüts, Heldur Muuli, Paul Lamp, Udo Kruusealle, Vambola Antman, Õilme Muul, Mare Kõdar, Juhan Üks vana laagrifoto. (1989/Okt/1) – Lk. 3 • Eestlasi laagris. Lohur, Ants Mees, (Mõisaküla) Riimets, (Pärnu, Are) Karlson, (Tartu) Ojavee, Kalju (Virumaa) Maal, (Tõstamaa) Jüriöö, (Tallinn) Mällo, Olde, Kristjan (Pärnumaa) Rõuk, Tammisto, (Pärnumaa) Tõnisson, (Tallinn) Tõnisson, (Viljandimaa) Salumäe, (Tartumaa) Raudar, (Virumaa) Koppel, (Virumaa) Treial, Elmar (Tallinn) Villem Siig, Villem (Viljandi) Volber, (Viru, Vihula) Nõmmik, (Pärnumaa) Volmerson, (Järvamaa) Tõnts, (Järvamaa) Kõdar, Johannes (Virumaa) [Teveer], Kalju (Otepää) 7 Vilbok, (Paide) Bo(c)k, Kukk, [Rätsepp, Otto] (Tallinn) Raud, (Tartu) Helendi, Kütt, Moones, (Jõhvi) (?) Ploom, (Valgamaa) Merirand, (?) (?) (?) Soonits, Julius (Keila) Kiiskmaa, (Tartu) Leppik, (Võrumaa) Tammiste, (Võrumaa) Eisen, Jaan (Tartu) Viires, (Viru, Kadrina) Raudsepp, (Harjumaa) Niilis, (Harjumaa) Kiisk, Eelmaa, (Läänemaa) Haapsalu, Holm, (Järvamaa) Juristi nõuanded. (1989/Okt/1) – Lk. 3 Nõuandenurgas hakkab lugejate küsimustele vastama Tartu jurist Heldur Tüüts. Tüüts, Heldur Reinau, Silvio Ela ja mäleta. (1989/Okt/1) – Lk. 4 14. juunil avati küüditatute mälestuskivi Aardla raudteepeatuse juures Tartus. Fotod: Pardane, H. • [„Memento” Tartu ühenduse lipu õnnistamine. • Leinajate rongkäik. • Leinajad mälestuskivi juures.] Tammur, Harald Järlik, Rein Tarto, Enn 8 Muuli, Paul Sarv, Tõnn Täname! (1989/Okt/1) – Lk. 4 Pöördumine avalikkuse poole majandusliku toetuse saamiseks. Tänatakse neid, kes on juba toetanud EÕRL „Mementot”. Oll, Aadu Levin, Aleksander Pihlak, Arno Kangur, Aksel Avestik, T. Kongimeeleolu 1949. (1989/Okt/1) – Lk. 4 Meenutus H. Tarandi saabumisest laagrisse ja tema luuletus: Päikene valgustas põrandalaudu … Tarand, Helmuth Kõiva, Harri Karikatuur: MRP 50. Muttik, Sulev Aheldatud Pikk Hermann, Gediminas… (1989/Nov/2) – Lk. 1 “Memento” toimetajaveerg Balti keti kohta. Fotod: Pardane, Hans • [ Balti ketist osavõtjad Tartu Raekoja platsil. • Kaader Balti ketist. • Kaader Balti ketist. • Kaader Balti ketist. • Kaader Balti ketist. ] Instruktsioon operatsiooni ”Nõukogudevastase elemendi väljasaatmine Leedust, Lätist ja Eestist” läbiviimise korrast. (1989/Nov/2) – Lk. 2 NSVL julgeoleku rahvakomissari asetäitja 3. järgu julgeolekukomissaar Ivan Serovi poolt 11. oktoobril 1939.a. viseeritud rangelt salajane instruktsioon. Serov, Ivan Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu “Memento” volikogu otsus vastu võetud 18. novembril 1989.a. Tallinnas. (1989/Nov/2) – Lk. 2 Juristi nõuanded. (1989/Nov/2) – Lk. 2 Kõne all on rehabiliteerimisega seonduvad vara hüvitamise küsimused, kui pärast küüditamist on muutunud küüditamise koha administratiivne alluvus. 9 Reinau, Silvio Jüri Kuke loo lõpetuseks. (1989/Nov/2) – Lk. 3 Meenutus aatemehe Jüri Kuke ümbermatmiselt. Reinau, Silvio Muttik, Sulev Taagepera, Rein Niklus, Mart Salum, Vello Luhamaa, Joel Tarto, Enn Kärner, Jüri Hanso, Sven Muulide päev Luunjas. (1989/Nov/2) – Lk. 3 Luunjast küüditatute mälestuspäeva läbiviimine Luunja Kultuurimajas. Fotod: Pardane, Hans • [Muulide päeval. Paremal esiplaanil Paul Muuli. • Kokkutuleku hetk.] Muuli, Paul Muuli, Mare Tammur, Harald Järlik, Rein Merioja, Sirje Tarto, Enn Simm, J. Hanso, Sven ”Memento” Moskvas. (1989/Nov/2) – Lk. 3 Lühiülevaade üleliidulise valgustusliku ajalooühingu ”Memoriaal” poolt korraldatud Molotov- Ribbentropi pakti 50. aastapäevale pühendatud näitus-konverentsist ”Verega kinnitatud sõprus”. Osa võttis ka ”Memento” ühendus. Laasi, Evald Nõmm, Toe Kuddo, Arvo Golikov, Jevgeni Muuli, Paul Niklus, Mart Pertmann, Jüri Kiisholts, Uno 10 Butorin, Jevgeni Fjodorovitš Üks vana laagrifoto. (1989/Nov/2) – Lk. 4 • Foto on tehtud 1954. aasta sügisel Vorkuta regiooni Retšlagi laagris nr 9/10 Levin, Aleksander Levin, Lev Laagrimeenutusi. Kogus ja säilitas Avestik, T. (1989/Nov/2) – Lk. 4 Ennekuulmatu! Suvi 1953 Vorkuta laagris nr.7.: Pole mitte surnud veel...Optimistlikule landsmannile (luuletus): Vorkuta-päevikust: 7. šaht (luuletus). Karikatuur: Kõiva, Harri Tarand, Helmuth Muttik, Sulev Jõulurahu (1989/Det/3) – Lk. 1 Toimetajaveerg. Luuletus: See talv, see kuu, on jälle saanud imeks... Foto: Pardane, Hans • [Jõulumotiiv.] Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu ”Memento” põhikiri. (1989/Det/3)
Load more

Recommended publications
  • Ex Injuria Jus Non Oritur
    Ex injuria jus non oritur Periaatteet ja käytäntö Viron tasavallan palauttamisessa Veikko Johannes Jarmala Helsingin yliopisto Valtiotieteellinen tiedekunta Poliittinen historia Pro gradu -tutkielma toukokuu 2017 Tiedekunta/Osasto – Fakultet/Sektion – Faculty Laitos – Institution – Department Valtiotieteellinen tiedekunta Politiikan ja talouden tutkimuksen laitos Tekijä – Författare – Author Veikko Jarmala Työn nimi – Arbetets titel – Title Ex injuria jus non oritur – Periaatteet ja käytäntö Viron tasavallan palauttamisessa Oppiaine – Läroämne – Subject Poliittinen historia Työn laji – Arbetets art – Level Aika – Datum – Month and year Sivumäärä – Sidoantal – Number of pages pro gradu-tutkielma toukokuu 2017 136 Tiivistelmä – Referat – Abstract Oikeudellinen jatkuvuus (vir. õiguslik järjepidevus) on Viron tasavallan valtioidentiteetin perusta. Vuodesta 1944 lähtien pakolaisyhteisö oli haaveillut Viron vapauttamisesta ja tasavallan palauttamisesta. Se piti yllä pakolaistoiminnassaan oikeudellista jatkuvuutta, vaikkakin sen määrittelyprosessi ei ollut lainkaan sovinnollista pakolaisuuden alkuvuosina. Ulko-Viro ja koti-Viro olivat etäällä toisistaan aina 1980-luvun loppuun asti, jolloin Neuvostoliiton uudistuspolitiikka avasi mahdollisuuden yhteydenpitoon. Perestroika nosti ensin vaatimukset Eestin SNT:n suuremmasta itsehallinnosta, jota alkoi ajaa perestroikan tueksi perustettu Viron kansanrintama johtajanaan Edgar Savisaar. IME-ohjelman (Isemajandav Eesti) tuli pelastaa neuvosto-Eesti, mutta kansanrintaman vastustajaksi perustettu Interliike
    [Show full text]
  • Remembering Guides Us Forward” – Imbi Paju
    “Remembering guides us forward” – Imbi Paju Remembering guides us forward Speech by Imbi Paju at the ceremony for the Heli and Arnold Susi Mission Award for the Courage to Speak Out on 4 January 2019. Esteemed Minister of Justice Urmas Reinsalu, honourable Heli Susi, representatives of the Memorial Union for the Estonian Fight for Liberation and Resistance Movement [Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit] and Estonian Memento Association, organisers of the event, dear guests. Firstly, I am grateful for the exceptional honour of being the first to receive the Heli and Arnold Susi Mission Award for the Courage to Speak Out. Behind the actions of every person is a story which is, on closer examination, related to our collective sub-consciousness, the life, life-stories, achievements and contradictions of society. In order to see this all more clearly and to perceive the impact that certain people have on us and our actions, we must keep these stories constantly in our minds, especially now that the world is wavering again. The examples that these people and their stories set, creates and reinforces the identity and understanding of oneself – on a country level as well – keeping our heads clear and helping us to stay on the democratic path at a time when populism, ideological stigmas, fake news and other noise cause uneasiness, to the point of people talking about a post-truth era. We need a compass right now. When preparing this speech, I talked to many people who have a deep interest in the actions and stories of Arnold Susi, Sworn Advocate, Minister of Education during the government of Otto Tief, and Arnold’s daughter Heli.
    [Show full text]
  • Aleksandr Solzhenitsyn from Wikipedia, the Free Encyclopedia
    Aleksandr Solzhenitsyn From Wikipedia, the free encyclopedia Aleksandr Isayevich[a] Aleksandr Solzhenitsyn Solzhenitsyn (/ˌsoʊlʒәˈniːtsɪn, ˌsɔːl­/;[2] Russian: Алекса́ндр Иса́евич Солжени́ цын, pronounced [ɐlʲɪ ˈksandr ɪˈsaɪvʲɪtɕ sәlʐɨˈnʲitsɨn]; 11 December 1918 – 3 August 2008)[3] (often Romanized to Alexandr or Alexander)[4][5] was a Russian novelist, historian, and short story writer. He was an outspoken critic of the Soviet Union and communism and helped to raise global awareness of its Gulag forced labor camp system. Solzhenitsyn in 1974 He was allowed to publish only Born Aleksandr Isayevich Solzhenitsyn one work in the Soviet Union, One 11 December 1918 Day in the Life of Ivan Denisovich Kislovodsk, Russian SFSR (1962), in the periodical Novy Mir. After this he had to publish in the Died 3 August 2008 (aged 89) West, most notably Cancer Ward Moscow, Russia (1968), August 1914 (1971), and Occupation Novelist · essayist The Gulag Archipelago (1973). Ethnicity Russian­Ukrainian Solzhenitsyn was awarded the Citizenship Soviet Russia (1918–1922) 1970 Nobel Prize in Literature "for Soviet Union (1922–1974) the ethical force with which he has [1] pursued the indispensable Stateless (1974–1990) Soviet Union (1990–1991) traditions of Russian literature".[6] Russia (1991–2008) Solzhenitsyn was afraid to go to Stockholm to receive his award for Alma mater Rostov State University fear that he would not be allowed Notable One Day in the Life of Ivan Denisovich to reenter. He was eventually works The First Circle expelled from the Soviet Union
    [Show full text]
  • Gulag Archipelago Pdf
    Gulag archipelago pdf Continue The non-fiction book by Alexander Solzhenitsyn of the Gulag Archipelago by Alexander Solzhenitsyn Original title TranslatorGenev Johannet, Jose Johannet, Nikita Struve (French) Thomas. Whitney (English)CountryFranceLanguageRussianPublisher'ditions du SeuilPublication date1973Published in English1974Media TypePrint (Hardback and Paperback)IS BBN0-06-013914-5OCLC802879Dewey Decimal365/.45/0947LC ClassHHV9713. S6413 1974 Gulag Archipelago: Experiment in Literary Investigation (in Russian language: Archipolag Gulag) is a three-volume non-fiction text written between 1958 and 1968 by Russian writer and historian Alexander Solzhenitsyn. It was first published in 1973 and translated into English the following year. It covers life in the so-famous Gulag, the Soviet system of forced labor camps, through a narrative built from a variety of sources, including reports, interviews, statements, diaries, legal documents and Solzhenitsyn's own experience as a Gulag prisoner. In Russian language, the term Gulag is an acronym for the General Directorate of Camps (in Russian language: zenith). After its publication, the book was originally distributed in a self-published underground publication in the Soviet Union before its appearance in the literary magazine New World in 1989, in which a third of the work was published in three issues. Since the collapse of the Soviet Union, the Gulag archipelago has been officially released in Russia. The abbreviated fiftieth anniversary edition was released on November 1, 2018 with a new foreword by Jordan Peterson. Structurally, the text consists of seven sections divided (in most print editions) into three volumes: parts 1-2, parts 3-4 and part 5-7. On the one hand, the Gulag archipelago traces the history of the system of forced labour camps that existed in the Soviet Union from 1918 to 1956.
    [Show full text]
  • Chronology of Selected Estonian Events, 1986-1988
    CHRONOLOGY OF SELECTED ESTONIAN EVENTS, 1986-1988 (compiled by Mari-Ann Kelam and Heiki Ahonen) 1986 Growing alarm in Estonia about the dangers of phosphorite mining and other ecological disasters. This serves to unite the Estonian people, also giving them a sense of strength. Estonian Writers' Union conference saw much discussion of non-literary themes. 1987 February. A sizeable group of political prisoners is released from the Gulag, among them several Estonians. Second general meeting of representatives from all Estonian Heritage clubs is held in Tallinn; the general ideology of this cultural-political-social movement is worked out. April. Third general meeting of the Estonian Heritage clubs is held. It is at this meeting that the name "Estonian Heritage Society" (Eesti Muinsuskaitse Selts "EMS") is chosen by a vote of 289 - 0 over an official proposal containing the word "socialist." May 1. Tartu University student demonstration against new Moscow-mandated phosphorite mining project in environmentally stressed Northeastern Estonia. Some University officials, who later become prominent in the Popular Front (Rahvarinne, RR), try to take away the students' signs. Newspapers strictly forbidden to write about the event, but the Tartu University weekly prints captionless photos showing the students holding placards denouncing the mining project. August 15. MRP-AEG (Estonian Group for Full Publication of the Molotov-Ribbentrop Pact) forms and announces demonstration for 23rd of August in Tallinn. Former political prisoner and MRP-AEG representative, Tiit Madisson, deals openly with local authorities. August 23. 3,000 to 7,000 people gather in Tallinn's City Hall Square, march to the "Linda" statue where they leave flowers and wreaths, and then continue on for speeches in Hirve Park (Deer Park).
    [Show full text]
  • The Gulag Archipelago Abridged Pdf
    The gulag archipelago abridged pdf Continue The non-fiction book by Alexander Solzhenitsyn of the Gulag Archipelago by Alexander Solzhenitsyn Original title TranslatorGenev Johannet, Jose Johannet, Nikita Struve (French) Thomas. Whitney (English)CountryFranceLanguageRussianPublisher'ditions du SeuilPublication date1973Published in English1974Media TypePrint (Hardback and Paperback)IS BBN0-06-013914-5OCLC802879Dewey Decimal365/.45/0947LC ClassHHV9713. S6413 1974 Gulag Archipelago: Experiment in Literary Investigation (in Russian language: Archipolag Gulag) is a three-volume non-fiction text written between 1958 and 1968 by Russian writer and historian Alexander Solzhenitsyn. It was first published in 1973 and translated into English the following year. It covers life in the so-famous Gulag, the Soviet system of forced labor camps, through a narrative built from a variety of sources, including reports, interviews, statements, diaries, legal documents and Solzhenitsyn's own experience as a Gulag prisoner. In Russian language, the term Gulag is an acronym for the General Directorate of Camps (in Russian language: zenith). After its publication, the book was originally distributed in a self-published underground publication in the Soviet Union before its appearance in the literary magazine New World in 1989, in which a third of the work was published in three issues. Since the collapse of the Soviet Union, the Gulag archipelago has been officially released in Russia. The abbreviated fiftieth anniversary edition was released on November 1, 2018 with a new foreword by Jordan Peterson. Structurally, the text consists of seven sections divided (in most print editions) into three volumes: parts 1-2, parts 3-4 and part 5-7. On the one hand, the Gulag archipelago traces the history of the system of forced labour camps that existed in the Soviet Union from 1918 to 1956.
    [Show full text]