küll esimesel katsel, kuid Võsu Võsu kuid katsel, esimesel küll alates 18. märtsist. 18. alates noortele ja lastele mõeldud on

Haljalasse leidsime uue töötaja töötaja uue leidsime Haljalasse – Haljalasse juba täna, Võsule Võsule täna, juba Haljalasse – noortetuba ja Noortekeskus

(vasakpoolne tiib) (vasakpoolne

läbi astuma ja mõtteid jagama jagama mõtteid ja astuma läbi liige.

Tallinna mnt 8, Haljala 8, mnt Tallinna alevik Võsu 6, Mere

kerge. kerge. üles kõiki sihtvanuses huvilisi huvilisi sihtvanuses kõiki üles ühiskonna väärtustav koostööd

Noortekeskus Haljala Noortetuba Võsu

ja ümber kogunevad, kutsume kutsume kogunevad, ümber ja ning ettevõtlik tusvõimeline,

sega piirkonnas pole pole piirkonnas sega

- noorsootööta kes noored, näo - alga saaks temast et – gusse

- hajaasustu leidmine

ja noortetoale annavad oma oma annavad noortetoale ja - aren noore kohaliku nustada

ning tegusate inimeste inimeste tegusate ning vad. Et igale noortekeskusele noortekeskusele igale Et vad. - pa loodame korraldamisse elu

- male mõeldud noortele suvel noorte verd värsket Tuues seks. Noortemeelsete Noortemeelsete seks.

lasti toimuvad ka käesoleval käesoleval ka toimuvad lasti moel. erineval aega

- leidmi sootöötajate

- Kind rannanoortekas. ajaline oma seal sisustada võimalik on

- noor konkursi välja ral

- hoo plaanis on pidades silmas noortel valla ning kellaaegadel

- kor kahel kuulutasime Valla geograafilist asupaika asupaika geograafilist Valla kindlatel regulaarselt avatakse

sa löömiseks ideest teostuseni. teostuseni. ideest löömiseks sa Noortetuba Võsu märtsil. 18. Eelmise aasta lõpus lõpus aasta Eelmise

- kaa korraldamisel ürituste vate tööd alustab kes sootöötajaga,

- erine võimalusi noortele -toas - noor Võsu ka leping sõlmitud

Abivallavanem pakutakse noortekeskuses ja ja noortekeskuses pakutakse Orgmetsale Elisabeth saks

Kristi Aron Kristi

Sõltuvalt külastaja vanusest vanusest külastaja Sõltuvalt - li on hetkeks Käesolevaks

aa peab olema mitmekesine. mitmekesine. olema peab aa otsingutesse.

- amplu tegevuste pakutavate ka - siht asuda järel konkursi kahe

vanuses 7-26 eluaastat, mistõttu mistõttu eluaastat, 7-26 vanuses tuli saamiseks noorsootöötaja

Avatakse noortetuba Võsul noortetuba Avatakse

sin arvata. Loodan nüüd edasi edasi nüüd Loodan arvata. sin selle jaoks kõik vahendid.“ kõik jaoks selle tegevusi. juhendatud ka kuses 18-19-aastased kuni valdavalt tähelepanu sellele, et oodatud oodatud et sellele, tähelepanu

Haljala.Noortekeskus - oska ma kui kiiremini – olen meelega aitan. Meil on olemas olemas on Meil aitan. meelega - noortekes on sellele Lisaks seal käivad sõnul Elisabethi noorsootöötaja soovib pöörata pöörata soovib noorsootöötaja

omandanud pole, kuid siin ma ma siin kuid pole, omandanud - hea ma siis kaarti, sünnipäeva kavad.“ kuid pandud, paika noortekal Värskelt ametisse asunud asunud ametisse Värskelt

„Noorsootöökutset ma veel veel ma „Noorsootöökutset kui keegi tahab teha sõbrale sõbrale teha tahab keegi kui - puh lihtsalt teised muusikat, pole piiri vanuse Ülemist red taas, et oleme avatud.“ oleme et taas, red

tööd.“ oma ideedest rääkima. Näiteks Näiteks rääkima. ideedest oma kuulavad mõned piljardit, kes sabeth. - noo avastavad Nüüd pidevus.

- noorsoo õppida ja kooli minna juhul võib minu juurde tulla tulla juurde minu võib juhul xBoxi, mängib Kes tegevused. - Eli kinnitas meeleldi,“ nendega - järje kadus seetõttu ja laarselt

tas ta. „ Greete ütles, et tuleb tuleb et ütles, Greete „ ta. tas veel isegi ei tea,“ nentis ta. „Igal „Igal ta. nentis tea,“ ei isegi veel omad väljakujunenud juba on tegeleksin Ma ole. ei oodatud - ebaregu lahti noortekeskus oli

- meenu sinusuguseks,“ saada et teha, on nii palju, et ma kõike kõike ma et palju, nii on teha, neil käima, siin harjunud on kes siia nad et tähenda, ei aga See III-VI klassi lapsed. „Vahepeal „Vahepeal lapsed. klassi III-VI

toim.), et mis ma pean tegema, tegema, pean ma mis et toim.), 325 0140 325 „Tegevusi, mida siin saab saab siin mida „Tegevusi, „Need, Elisabeth. ütles juures,“ hoida. peal silma saab gevustel kõige aktiivsemad külastajad külastajad aktiivsemad kõige

(toonane noorsootöötaja - - noorsootöötaja (toonane

mängudes, xBoxis jne. xBoxis mängudes, meie ikka keegi on „Üldiselt - te meie kus Facebooki, veel ta Elisabethi sõnul on praegu praegu on sõnul Elisabethi

Telefon:

siis küsisin Greete Tomingalt Tomingalt Greete küsisin siis MIDA TEHAKSE? MIDA - laua piljardis, turniire takse - kasu ei nad et sellest, olla võib gadega,“ selgitas Elisabeth. selgitas gadega,“

R: 12-18 R: „Kui ma olin varateismeline, varateismeline, olin ma „Kui - pee või meisterdatakse tööd, see kuid käi, ei neid „Praegu - sõiduae koolibussi ja aegadega

nud.

- käsi tehakse kokatakse, Sageli noored. õpilased. klassi I-II ka on misajad on seotud koolitundide koolitundide seotud on misajad

13-19 E-N:

- paelu ammu teda on töö see - „Ava 12-18. reedeti ja 13-19

didatuuri seadmist ja rääkis, et et rääkis, ja seadmist didatuuri maspäevast neljapäevani kella kella neljapäevani maspäevast

AVATUD: Foto: Katrin Kivi Katrin Foto:

- kan oma Elisabeth põhjendas - es avatud on Noortekeskus Elisabeth Orgmets: ärge kartke tulla, meil on siin palju tegemist! palju siin on meil tulla, kartke ärge Orgmets: Elisabeth

„Noorsootöö on väga huvitav,“ huvitav,“ väga on „Noorsootöö ja mõistlikud.“ ja

MIKS KANDIDEERIS? MIKS väga posititiivselt meelestatud meelestatud posititiivselt väga

mist. Meil on siin tore koht!“ tore siin on Meil mist. olnud asjatu. Noored on olnud olnud on Noored asjatu. olnud

kuses omajagu aega veetnud. aega omajagu kuses - tege palju on siin tulla, kartke tuvad inetult, aga see hirm on on hirm see aga inetult, tuvad

- Noortekes Haljala ka ning nud nematele kui ka noortele: „Ärge „Ärge noortele: ka kui nematele - käi või sõna kuula ei noored

- käi koolis kasvanud, ja dinud - lapseva nii noorsootöötajata alguses pelgasin, et mis siis, kui kui siis, mis et pelgasin, alguses

- sün Haljalas on et toimetusele, Nii ütlebki Haljal valla uus uus valla Haljal ütlebki Nii olnud väga hea. Ma küll veidi veidi küll Ma hea. väga olnud

Elisabeth Orgmets rääkis lehe lehe rääkis Orgmets Elisabeth sisse astuma,“ leidis ta. leidis astuma,“ sisse nädalat,“ rääkis ta. „Mulje on on „Mulje ta. rääkis nädalat,“

julgustada noori meie uksest uksest meie noori julgustada „Olen siin tegutsenud vaid kolm kolm vaid tegutsenud siin „Olen

KES KÄIVAD? KES

ne väljakutse on leida võimalus võimalus leida on väljakutse ne Kellega on tegemist? on Kellega

- Tei osaleksid. ka nad et kuvad,

Elisabeth Orgmets. Orgmets. Elisabeth

- pa huvi noortele mis tegevusi, mängukonsooli. mängukonsooli.

Väljavalituks osutus osutus Väljavalituks „Peamine väljakutse on leida leida on väljakutse „Peamine sai noortekeskus omale xBox xBox omale noortekeskus sai

hi sõnul siiani ilmnenud pole. pole. ilmnenud siiani sõnul hi põhikooli aegu projekti, millega millega projekti, aegu põhikooli Noortekeskuses. Noortekeskuses.

- Elisabet probleeme Suuri satsioonist. Näiteks kirjutas ta ta kirjutas Näiteks satsioonist.

asendamiseks Haljala Haljala asendamiseks

oleks huvitav.“ oleks - organi samast sellest just dud

mineva noorsootöötaja noorsootöötaja mineva

omavahel tuttavaks, ja et neil neil et ja tuttavaks, omavahel - saa on kogemused jutamise

lapsehoolduspuhkusele lapsehoolduspuhkusele sõidu Võsule, et noored saaksid saaksid noored et Võsule, sõidu - projektikir esimesed ka hästi,

- välja kolmepäevase korraldada neb Haljala Noortekeskust üsna üsna Noortekeskust Haljala neb toimus konkurss konkurss toimus

noortetoaga. „Tahaksime suvel suvel „Tahaksime noortetoaga. - tun et tunnistas, Elisabeth

Veebruaris Veebruaris

võimalust teha koostööd Võsu Võsu koostööd teha võimalust tegutsedes.“

tevõtmisi. Näiteks ootab ta ta ootab Näiteks tevõtmisi. dest noorteorganisatsioonides noorteorganisatsioonides dest

- et projektipõhiseid sabeth - projekti varasematest saanud toimetaja

Katrin Kivi Katrin - Eli planeerib mõista Muidugi anda oma kogemusi, mida olen olen mida kogemusi, oma anda

alustas tööd uus noorsootöötaja uus tööd alustas

Noortekeskuses Haljala

Haljala Valla Sõnumid Valla Haljala

lk 10 lk lk 5-7 lk

Vallavolikogu esimees Vallavolikogu

Vello Väinsalu Vello

liikuda. Igas mõttes! Igas liikuda.

tuleb taas tuleb

suunas poleks sugugi paha paha sugugi poleks suunas

fotokonkurss

miniatuurne Šveits, mille mille Šveits, miniatuurne

kogukonna uudised! kogukonna nimeline

Meie valla mudel on nagu nagu on mudel valla Meie

valla Haljala Peeter Toominga Toominga Peeter

2019, nr 3 nr 2019, “ MÄRTS 2 Tasub teada märts 2019 HALJALA VALLAVALITSUSE ISTUNGID 23.01.2019 ISTUNGI KOKKUVÕTE Killuke Haljala valla ajalugu Määrati sotsiaaltoetus kolmele isikule kokku summas 440 eurot, osaühingule Coramy 2019 aastal kauplusauto tegevuskuludeks võiks avaneda Haljala elanike 3240 eurot, igakuiste maksetena 270 eurot ja Lääne-Virumaa Vähihaigete Ühendusele ühenduse töö toetamiseks 125 eurot. ja Haljalast pärit inimeste abil Võeti teadmiseks Võsu Spordihoone ümberkorraldamise ko- misjoni lõpparuanne ja lõpetati Võsu Spordihoone ümberkor- Kõigepealt soovin avaldada raldamise komisjoni tegevus. omalt poolt tunnustust ja tänu Väljastati Rakvere Spordikoolile projektlaagri tegevusluba suurteose „Haljala kihelkond ajavahemikuks 05.08.2019– 18.08.2019. Tegevuskoht Metsa aegade voolus“ koostajale Hostel, Metsa 5, Võsu alevik. Lemmi Karminile ja kõikidele Tehti Võsu Kooli hoolekogule ettepanek leida võimalus suu- selle raamatu autoritele – Külli rendada, üheks aastaks, Võsu Kooli Pääsupesa liitrühma laste Heinlale, Ene Lukale, Peep Pil- arvu kahe lapse võrra, seaduses ettenähtud maksimumini. lakule, Heini Vilbiksile, Lemmi Karminile, E. Metsale ja juba Kinnitati alates 1 veebruarist 2019 Haljala valla Spordikeskuse meie seast lahkunud R. Tammi- lahtiolekuajad järgmiselt: Võsu Spordihoone: E, R 10:00 – 21:00; kule ning muidugi Haljala valla- T – N 13:00 – 21:00, L – P 12:00 – 19:00 ja Haljala võimla: E – R valitsusele ja Haljala kihelkonna 14:00 – 21:00; L – P 12:00 – 18:00. inimestele, kes selle teose ette- Kiideti heaks 2018 aasta hajaasustusprogrammi projekti „Si- valmistamise käigus autoritele reli, Vanamõisa, reovee mahuti“ aruanne. ja koostajale abi on osutanud. Kinnitati enampakkumise „Raieõiguse võõrandamine Antsu Mul oli väga suur rõõm saada maaüksuse (88703:003:0065) eraldistel 1, 4 ja 5” tulemused, tun- nõu ja ka praktilist abi selle raa- nistada enampakkumise võitjaks Osaühing Rivalte Mets ja sõl- matu omandamisel ja minuni mida enampakkumise võitjaga raieõiguse võõrandamise leping jõudmisel nii vallavanemalt Leo hinnaga 32 509,00 eurot. Aadelilt kui ka pr Marju Kirsi- Võeti vastu OÜ Projekteerimiskeskus koostatud Võsu aleviku pult ja Tõnis Kirsipult. Lõuna tn 4 ja 6 maaüksuste detailplaneering. Killuke Haljala valla ~1930. Otsustati Võsu aleviku Lootuse 1 detailplaneeringut esialgu aastast ajaloost kajastub vanal fotol, mille avastas möödunud mitte algatada ja teha arendajale ettepaneku koostada haldus- aasta detsembris minu abikaasa menetluse käigus enne detailplaneeringu algatamise või mitteal- U. Alakivi, kes selle ka oman- gatamise otsuse tegemist keskkonnamõjude hindamise eelhin- das, kuna foto oli müügis. Foto Suur palve Haljala inimestele ja Haljalast pärit inimestele on: palun andke teada, nang. tagaküljel on tõenäoliselt vane- keda tunnete ära sellel fotol ja mida teate nende inimeste saatusest. Otsustati määrata maaüksusel asuva elamu juurde teenindus- ma inimese käega pliiatsiga kir- maa suurus ja nõustuda maaüksuse riigi omandisse jätmisega Kontaktid: Irja Alakivi [email protected], Lemmi Karmin [email protected]. jutatud: „Haljala vallavalitsuse Postiaadress: Rakvere mnt 3, Haljala alevik, Lääne-Virumaa 45301 või [email protected] hoonestusõiguse seadmise eesmärgil hoonete omaniku kasuks. liikmed ~1930. a.“. Fotol on 19 Määrati Karula külas Kõrgekalda katastriüksuse jagamisel inimest. Nendest on seal nime- tekkivate katastriüksuste sihtotstarve ja lähiaadressid Kõrgekal- ga nimetatud seitset: Juurmann Esimese pilguga, mille vanale tihti meile sisse olgu siis kodu- reas vaskult teine. Ka Aleksan- da, elamumaa 100% ja Koplimetsa, maatulundusmaa 100%. (Põdruselt), Mark (vallavanema fotole heitsin tundsin sellelt ära teel poest või meiereist Põd- der Juurmann on olnud Haljala Väljastati ehitusluba Sakussaare külas Orumäe katastriüksu- abi, küüd. 1941), Stein Villem oma isa – Georg Julius Nõlvaku, ruselt või linnast – Rakverest. vallavanem. Loodan, et see foto sele tuletõrjeveehoidla, kuivenduskraavi ja tee rajamiseks, Võsu (Raudkivi) Lihulõpe k., val- enne perenime eestindamist Võin vaid öelda, et rohkem kui aitab kaasa Haljala valla ajaloo alevikus Vabaduse tn 16 katastriüksusele puuraukude rajami- la sekretär, Sikka Aleksander, Nulbach, ja teiseks – Aleksan- paarkümmend aastat, võrrel- selgitamisele. Kes oli selle foto seks ja Võsu alevikus Ranna tn 5a katastriüksusele suvemaja ja Veltsi, Hindrekoff Richard (Hal- der Juurmanni, kelle kodu oli des fotoga ei olnud teda palju tegemise ajal Haljala vallavane, jalas) oli „Virumaa Teataja kirja- samuti Aasu külas umbes kilo- muutnud. seda ma ei tea. sauna püstitamiseks. saatja, Stein Villemi abikaasa, meetri kaugusel minu vanemate Minu isa Georg Nõlvak, Hal- Irja Alakivi Väljastati projekteerimistingimused Käsmu külas Laane tee 9a Toomingas August (Võles) maja kodust. Minu lapsepõlve aasta- jala viimane vallavanem Eesti Haljala juurtega tartlane katastriüksusele elamu ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks. 17.02.2019 alles, Sats Johannes, Veltsi. tel astus Aleksander Juurmann esimesel iseseisvusajal, on taga- Esitati Haljala valla poolt Mittetulundusühingu ARENDUS- KODA LEADER projektitoetuste taotluste hindamiskomisjoni asendusliikmeks Mare Kalme Mittetulundusühing Arma hipote- raapia- ja ratsakeskus esindajana. Eesti Vabadussõda 100. Toimus arutelu SA Võsu Kuurort võimalikest ülesannetest.

29.01.2019 ISTUNGI KOKKUVÕTE Vabadussõja sündmused Väljastati ehitusluba Võsu alevikus Võsu rand 1 ja Võsu rand 2 katastriüksustele rannarajatiste rajamiseks. Haljala kihelkonnas

Eesti Vabadussõja meenutami- riku köster Rodima pandi orelit levad, polevat enam inimesed, põgenesid arvulisele ülekaa- 31.01.2019 ISTUNGI KOKKUVÕTE seks ja mälestamiseks toimub mängima ning kõnet pidas Jaan vaid kuradid, sest kuulid neid ei lule vaatamata kabuhirmus ja Määrati sotsiaaltoetus kahele isikule kokku summas 240 eurot. 2019. aasta jaanuarist kuni Tar- Anvelt.“ tapvat ja näost olevat nad mus- sõjasaagiks saadi kaks korras Seoses õigusaktide ühtlustamisega tehti volikogule ettepanek tu rahu aastapäevani 2. veeb- Kuid detsembri lõpus tuli tad. Tegelikult lendasid punaste kuulipildujat. Lahingud Rakve- delegeerida lastekaitseseaduses ja sotsiaalhoolekandeseaduses ruaril 2020 mitmeid üritusi ja pööre: kuulutati välja uus mo- kuulid kõrgelt üle peade ning re lähimas ümbruses, enamas- sätestatud ülesannete täitmine vallavalitsusele välja arvatud sot- tseremooniaid. bilisatsioon, appi saabusid nägude mustus oli rohkem kuu- ti Haljala kihelkonnas, aitasid siaalhoolekandelise abi andmise korra ja riikliku toimetuleku- Kuidas puudutasid Eesti Va- ka Soome vabatahtlikud. Al- lujutt kui tõelus. kaasa, et Rakvere vabastati 12. toetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärade kehtestami- badussõja sündmused meie ko- gas punavägede taganemine. Edasi vallutati Annikvere jaanuaril. ne ning esitati vastavad eelnõud. dukanti? Vabadussõda oli sõda Neid vooris ka läbi Haljala. peale paaritunnilist lahingut Olukorrast kihelkonnas peale Otsustati lugeda üks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga iseseisvuse kaitseks 28. no- Oluline sündmus oli Rakvere ning jälitati vaenlast Narva Saksa okupatsiooni ja Vabadus- mitteliitunuks ja üks jäätmevaldaja perioodiliselt mitteliitunuks. vembrist 1918 kuni 3. jaanuarini vabastamine, see sai 1. diviisi maantee suunas. Nii vabastas sõja ajal saame teada vallava- Nõustuti piiriettepanekute alusel Sagadi külas 17188 Oan- 1920. Punaarmee vallutas 28. ülesandeks. 1. diviisi juhatus 4. polgu II pataljon koos soom- litsuse koosolekute protokol- novembril 1918 Narva ja alustas organiseeris kahepoolse haar- lastega 11. jaanuaril Haljala lidest. Näiteks seati Aaspere du-Sagadi tee maaüksuse ja Sagadi külas 17193 Sagadi mõisa tee pealetungi Põhja-Eestis Tallin- de põhjast ja lõunast. Selle sõlmpunkti. Merelt toetas 10. vallas 1918. aasta detsembris maaüksuse jätmisega riigi omandisse. nale. Langesid Jõhvi, Kunda, operatsiooni käigus olid kõige ja 11. jaanuaril tehtud Kunda sisse Kaitseliidu patrullid, vald Nõustuti piiriettepaneku alusel Käsmu külas Merekooli tn 1a Rakvere, Tapa, Aegviidu ning ägedamad kokkupõrked 10. ja dessant. Ühenduses Haljala pidi andma sõja tarbeks kuus maaüksuse jätmisega riigi omandisse. enamlased jõudsid 40 kilo- 11. jaanuaril Kärmu ja Annikve- sõlmpunkti vallutamisega piiras hobust, Haljala vald pidi sõja- Muudeti Haljala Vallavalitsuse 17. mai 2018.a korraldust nr 206 meetri kaugusele Tallinnast. re kandis, kus tegutses 4. polgu Kunda dessant sisse kõik need väe tarbeks andma 1919. aasta Adaka külas Ülase katastriüksuse kõlvikulise koosseisu osas. Detsembris jõudsid enamla- II pataljon alamkapten J. Ven- vaenlase salgad ja vooriosad, märtsis 61 sarvlooma, sõjaväe Tehti volikogule ettepaneku lubada võõrandada enampak- sed ka Haljalasse. Kodu-uuri- de juhatusel. Lahingust Kär- kes olid veel jäänud lääne poo- varustamisega tegelesid toit- kumise korras korteriomand, registriosa nr 2609531, katastri- ja Aino Kaasik on kirjutanud: mu juures võttis osa ka väike le Kunda jõe joont. 4. polgu I lusosakonnad. Aaspere valla tunnus 88701:002:0015, üldpinnaga 67,1m2, asukohaga Saare-3, „Vallavalitsus läks laiali, selle soomlaste luurepatrull. Jätkati pataljon ja 5. polgu I pataljon koolidele saabus Ameerika toi- Võsupere küla ja esitati vastav eelnõu. asemel oli valla täitevkomitee. edasiliikumist Rõmeda küla kohtasid vaenuvägede ägedat duabi lastele. Selle jagamiseks Tehti volikogule ettepanek võtta vastu Haljala valla omandisse Kirikumõisas asus punaväe juurest, kuid sattuti punaste vastupanu 11. jaanuaril Sagadi moodustati koolide (Võipere, projekti „Tõrremäe-Veltsi-Haljala kergliiklustee ehitamine“ käi- staap. Täitevkomitee tahtis kor- tugevale vastupanule. Pataljon ja Vihula külas ning Kandle ja Liiguste, Vatku, Hõbeda, Kih- gus ehitatud Haljala valla territooriumile jääv 3453 meetri pik- raldada suurt rahvakoosolekut. hargnes Rõmeda metsas la- Karula mõisa ümbruses ja Võle levere, Loobu) juurde vastavad Tuletõrje seltsimaja, koolimaja, hingukorda ja ründas vaenlast küla juures. 5. polgu I patal- komisjonid . kune kergtee koguväärtusega 368 827,03 eurot ja esitati vastav leerikasarm – kõik oli puna- kiirsammul. Vastane põgenes jon kohtas Karula mõisa juu- Ka Haljala kihelkonna mehed eelnõu. väge täis. Rahvakoosolek ot- paaniliselt, jättes lahinguväljale res mere äärest üles tungivate võitlesid vapralt Vabadussõja Pikendati BENU Apteek Eesti OÜ kasutuses olevate äriruu- sustati teha kirikus. Kuulutuse kümmekond surnukeha ja mõ- vaenlase madruste salka. Hoo- rinnetel. mide asukohaga Rakvere mnt 3, Haljala alevik üürilepingut kuni peale tuli kokku palju rahvast. ned raskesti haavatud. Hirmu- limata öisest pimedusest seadis (Allikad: rmt-d „Eesti Vaba- 01. veebruarini 2022. a, kinnitada üürimääraks 3,20 eurot kuus, Punaväelased, mütsid peas ja nud punaväelased jutustanud grupp end lahingukorda ja avas dussõda 1918-1920“, „Haljala millele lisanduvad kõrvalkulud. plärud hambus, olid kirikus. Ki- elanikele, et need, kes peale tu- punaste pihta tule. Madrused kihelkond aegade voolus“) märts 2019 Tasub teada 3 HALJALA VALLAVALITSUSE ISTUNGID

Otsustati korraldada Haljala valla jäätmejaamade opereerimise Kaasava eelarve jaoks teenuse osutajate leidmiseks avatud riigihange „Haljala valla jäätmejaamade opereerimine 2019-2022“. Kehtestati Osaühing A.V.R.Projekt koostatud Võsu aleviku Va- baduse tn 9a, 11, 13, 18 kinnistute ja Vabaduse tänava detailpla- esitati 13 ettepanekut neering (töö nr 769/0716). Väljastati ehitusluba Haljala alevikus Tallinna mnt 2 katastri- Kaasava eelarve menetlemise üksusel olemasoleva elamu ümberehitamiseks majutushooneks. korras tehtud muudatused on Anti kasutusluba Käsmu külas Laane põik 3 katastriüksusel asu- andnud oodatud tulemusi. Pi- vale suvilale. kendatud teavitusperiood tõi Otsustati jätta Võsu Kooli direktori haldusakti suhtes esitatud kaasa ettepanekute arvu väike- vaie rahuldamata. se uurenemise. Kokku laekus Kinnitati Haljala valla Spordikeskuse nõukogu järgmises kolmteist ettepanekut. koosseisus: Avo Bergström, Sven Hõbemägi, Valdek Kilk, Kersti Lisaks juba varem laekunud Naarits ja Aleksander Pritsik. neljale ettepanekule, milleks Muudeti Haljala valla koolieelsetesse lasteasutustesse vastu- olid Haljala aleviku tiikide pu- võtu ja sealt väljaarvamise korda, mille kohaselt lapsevanemaga hastamine, Haljala valla kal- sõlmitakse lasteaia koha kasutamise kohta kirjalik leping ja täp- mistutele kuulsate inimeste sustati lapse rühma nimekirja arvamise korda. matmispaiku tähistavate info- Esitati volikogule menetlemiseks Haljala Rahvamaja põhi- tahvlite paigaldamine ja Haljala määruse eelnõu. kalmistule urnimüüri ehitamine Esitati volikogule ettepanek täiendada Lääne-Virumaa Aren- ning Võsule uue päästepaadi gustrateegia 2030+ tegevuskava järgmiste tegevustega: Tal- soetamine, esitati veel üheksa linn-Lahemaa kergliiklustee ehitamine; Ettevõtluskeskkonna sisult ja eesmärgilt väga eriilme- arendamine – nimetada kõik Haljala valla väikesadamad ja Võsu list ettepanekut. Tervelt kolm Mere tn kaasajastamine. ettepanekut esitati erinevates- Otsustati suvist rannahooldust mitte üle anda ja panna paika se asulatesse mänguväljakute SA Võsu Kuurort 2019 tegevused. rajamiseks või nende korrasta- vahendeid. Veel esitati ettepa- eesmärgile. Samuti võtab ko- neerimisel. Otsustati täiendada Haljala valla 2019 aasta eelarve eelnõud ja miseks. Kaks ettepanekut olid nekud Haljala valla kooliõpi- misjon mõne ettepaneku esi- Hindamise läbinud ja nõue- esitada Haljala valla 2019 aasta eelarve, koos seletuskirjaga, uues seotud terviseradade ja discol- lastele muusikainstrumentide tajaga täiendavalt ühendust, et tele vastavad ettepanekud firadade ehitamisega. Karepa ostmiseks ja Haljala võimla saali täpsustada ettepaneku sisu ja avaldatakse valla veebilehel ja redaktsioonis volikogule kinnitamiseks. seltsilt laekus ettepanek selt- põranda hoolduseks. eesmärki, mille tulemusel saaks Facebook-i lehel ning pannak- Otsustati, et kui MTÜ Võsu Sadam esitab nõusoleku hoo- simaja esise tee katmiseks tä- Kaasava eelarve ettepane- otsustada selle teostatavuse üle. se rahvahääletusele. Kaasava nestusõiguse lõpetamiseks, koos omapoolsete ettepanekutega, navakiviga. Altja rahvas soovib kute menetlemise komisjoni Vaatamata sellele, et tõenäo- eelarve ettepanekute hääleta- selgitada välja sadamahoone hoonestusõigusega seotud kohus- tuua lapsi merega seotud ette- esialgsel hinnangul tuleb aga liselt ei jõua kõik ettepanekud mine toimub 1. aprillist kuni 14. tused ja eeldatavad nõuded. Kohustuste ja eeldatavate nõuete võtmiste juurde tagasi õpetades kahjuks mõned ettepanekud rahvahääletusele on need väga aprillini. suuruse ning MTÜ Võsu Sadam poolt tehtud ettepanekute alusel neile kalalkäimist ja purjetamist edasisest menetlusest välja jätta heaks sisendiks vallavalituse Riina Must on võimalik teha otsus hoonestusõiguse lõpetamise osas. ning soetada selleks vastavaid kuna ei vasta kaasava eeslarve järgmiste aastate tegevuste pla- Vallasekretär Nimetati Haljala valla esindajaks MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingu üldkoosolekul Valdek Kilk. Otsustati toetada SA Võsu Kuurort projekti „Võsu ajaloo- HALJALA VALLAVOLIKOGU ISTUNG NR 19 lis-kultuuriloolisi ja looduslikke objekte tutvustav koduloorada“ teostamist ja garanteerida põhirahastuse saamisel projekti oma- osaluse katmine, summas kuni 3071,31 eurot. Võsul, 19. veebruaril 2019 kell 16:00 Otsustati algatada määruse eelnõu „Erateede avalikuks kasu- tamiseks määramise ja erateedele sundvalduse seadmise kord“ Istungil osales 13 volikogu lii- sätestatud kohaliku omavalit- 88701:002:0015, üldpinnaga Tallinn-Lahemaa kergliiklus- väljatöötamine ja esitada esialgsed põhimõtted keskkonna-, get: Leo Bergström, Annika suse üksuse pädevusse antud 67,1m2, asukohaga Saare-3 ,Võ- teede võrgustik; maa- ja planeeringute komisjonile seisukoha kujundamiseks ja Hallimäe, Krista Keedus, Urve küsimuste lahendamine Haljala supere küla, võõrandamiseks. Haljala valla kergliiklusteede ettepanekute tegemiseks. Kingumets, Rainer Lille, Aivar Vallavalitsusele. ehitamine. Maurer, Margus Punane, Anti OTSUSEGA NR 81 06.02.2019 ISTUNGI KOKKUVÕTE Puusepp, Koidu Saamot, Triin MÄÄRUSEGA NR 58 otsustati võtta vastu projekti OTSUSEGA NR 83 Määrati sotsiaaltoetus kaheteistkümnele isikule kokku summas Toming, Tea Treufeldt, Aide delegeeriti sotsiaalhoolekande „Tõrremäe-Veltsi-Haljala kerg- otsustati anda Haljala valla 2700 eurot. Veinjärv ja Vello Väinsalu. seaduses sätestatud kohaliku liiklustee ehitamine“ käigus elutööpreemia VENDO ELLA- Istungil ei osalenud Kristjan omavalitsuse üksuse pädevusse ehitatud Haljala valla territoo- MAA’le märkimisväärse panuse Määrati sotsiaaltranspordi teenus kahele isikule. Alanurme, Annes Naan, Mare antud ülesanded Haljala Valla- riumile jääv 3453 meetri pikku- eest kohaliku maaelu ja valla Määrati eluruumi tagamise teenus ühele isikule. Raja ja Greete Toming. valitsusele. ne kergtee. arengusse. Määrata ühele isikule hooldaja ja hooldajale hooldajatoetus. Sotsiaalhoolekandelise abi Määrati huvihariduse ja huvitegevuse toetus ühele õpilasele. MÄÄRUSEGA NR 55 andmise korra ja riikliku toi- OTSUSEGA NR 82 Volikogu istungil esitati kuue Otsustati lugeda üks jäätmevaldaja talveperioodil korraldatud kinnitati Haljala valla 2019. aas- metulekutoetuse määramiseks tehti ettepanek täiendada Lää- volikogu liikme poolt umbu- jäätmeveoga mitteliitunuks. ta eelarve. eluasemekulude piirmäärade ne-Viru maakonna arengustra- saldusavaldus vallavanema Leo kehtestamine jäävad volikogu teegia tegevuskava 2019 – 2022 Aadeli suhtes. 14.02.2019 ISTUNGI KOKKUVÕTE MÄÄRUSEGA NR 56 pädevusse. järgmiste tegevustega: Määrati sotsiaaltoetus kaheksale isikule kokku summas 1377,00 kehtestati Haljala Rahvamaja Võsu Mere tänava kaasajas- Volikogu poolt vastuvõetud eurot. põhimäärus. OTSUSEGA NR 80 tamine; otsustega saab tutvuda valla Määrati huvihariduse ja huvitegevuse toetus kolmele õpila- anti vallavalitsusele luba korral- Käsmu, Karepa, Vainupea, kantseleis ja valla veebilehel: sele. dada korteriomandi, registriosa Vergi, Eisma sadama arenda- www.haljala.ee. MÄÄRUSEGA NR 57 Otsustati tunnustada Haljala valla tänukirjaga Juta Järvet valla delegeeriti lastekaitseseaduses nr 2609531, katastritunnus mine; avalike ürituste ja ruumide dekoreerimise eest, Riina Uukaredat Vainupea kalmistu ja kabeli korrashoiu ja aktiivsesse seltsiellu panustamise eest ning kinnitati 2018 aasata elutööpreemia suu- ruseks 1 600,00 eurot. on tähtis samm, mis aitab täita Väljastati ehitusluba Võsupere külas Aljandi katastriüksusele Mesilaspere mitut olulist eesmärki − tänu puurkaevu rajamiseks, Kakuvälja külas Liivamäe katastriük- registreeritud mesilasperede toetuse susel olemasoleva elamu laiendamiseks üle 33% selle esialgu arvu kasvule paraneb mesilaste määrus sai haiguste varajane avastamine ja kavandatud mahust, Vainupea külas Rannakivi katastriüksusel allkirja võimalus õigeaegselt haiguste olemasoleva abihoone laiendamiseks kuni 33% esialgu kavan- levikut tõkestada,“ ütles ma- datud mahust ja Haljala alevikus Võsu mnt 25 katastriüksusel Maaeluminister Tarmo Tamm aeluminister Tarmo Tamm. olemasoleva elamu laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavan- allkirjastas mesilaspere toetuse Mesilaspere toetus aitab kaa- datud mahust. määruse. Mesilasperede toetus sa bioloogilise mitmekesisuse Otsustati lugeda üks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga aitab kaasa bioloogilise mitme- säilitamisele ning põllumajan- mitteliitunuks ja kolm jäätmevaldajat perioodiliselt mitteliitu- kesisuse säilitamisele ja põllu- duskultuuride saagikuse kas- nuks. majanduskultuuride saagikuse vule. Samuti motiveerib toetus Kinnitati Haljala vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsi- kasvule. mesinikke registreerima mesi- paalpõhikooli määramise tingimused ja kord. „Eelmisel aastal Eesti Kon- lasperesid Põllumajanduse Re- ning alates 2020. aastast on võtmist. Muudeti Karepa ja Võsu haruraamatukogude lahtioleku aegu junktuuriinstituudi korralda- gistrite ja Informatsiooni Ameti toetuse eelarve 800 000 eu- Toetust saab taotleda PRIA järgmiselt: tud mesindussektori struktuuri (PRIA) põllumajandusloomade rot aastas. Toetust makstakse e-teenuse keskkonna kaudu Võsu haruraamatukogu suveperioodil 1.06 – 31.08: T, K, N uuringust selgus, et mesindus- registris. vähese tähtsusega abina põllu- ning taotlusperiood on 1.−15. 10.00 – 18.00; R 8.00 – 16.00; L 10.00 – 14.00; P, E suletud; sektori peamine ootus riigi- Toetuse eelarve on 2019. majandusloomade registrisse mai 2019. Toetused makstakse Võsu haruraamatukogu talveperioodil 1.09 – 31.05: E, T, K, N le on mesilaspere toetus ning aastal 600 000 eurot. Toetust kantud mesilasperede kohta. välja hiljemalt 31. detsembriks. 10.00 – 18.00; R 8.00 – 16.00; L, P suletud; haiguste diagnoosimise ja ravi plaanitakse maksta kokku neljal Mesilaspere toetuse ühikumäär HVS Karepa haruraamatukogu lahtiolekuajad alates 1.03.2019: T, toetamine. Mesilaspere toetus järjestikusel aastal (2019–2022) kujuneb pärast taotluste vastu- N, R 10.00 – 18.00; L 10.00 – 14.00; E, K, P suletud. 4 Tasub teada märts 2019 TASUB TEADA KIK avas keskkonnaprogrammi taotlusvooru Hajaasustusprogramm Keskkonnainvesteerin- sihtgrupp on lai ning oodatud hataja Andrus Treier. „Julgus- 1,5 miljonit eurot. Metsandu- gute Keskus (KIK) avas on ka koolide ja lasteaedade tan toetuse taotlemisel abi ja se valdkonna eelarve on 600 alustab õige pea projektid õppekäikude korral- nõu küsima KIKi spetsialisti- tuhat, kalanduse 500 tuhat ja siseriikliku keskkon- damiseks,“ märkis Kiisler. delt. Samuti viime taotlusvooru merekeskkonna oma 400 tuhat Hajaasustusprogramm algab see aasta 11. märtsil ja taotlusi võe- naprogrammi taotlus- Taotlusvoor avatakse veema- raames läbi kaks infopäeva, et eurot. takse vastu kuni 13. maini. vooru, mille tähtajaks janduse, metsanduse, loodus- toetatavaid tegevusi täpsemalt Taotlemine toimub tradit- Hajaasustusprogrammi raames on hajaasustuses elavatel pe- on 15. märts. Toetust kaitse, keskkonnateadlikkuse, lahti selgitada. Peaasi, et ükski siooniliselt andmesüsteemi redel võimalik taotleda toetust veevarustuse, reovee kohtkäit- kalanduse, atmosfääriõhu kait- taotlus ei jääks esitamata ja pa- KIKAS kaudu. Keskkonnapro- lusrajatiste, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemi- saab taotleda kaheksas se, merekeskkonna ja ringma- nus keskkonna heaks andmata,“ jekte on oodatud esitama nii de rajamiseks. valdkonnas. janduse valdkonnas. Maapõue sõnab Treier. kohalikud omavalitsused, mit- Täiendavat lisainformatsiooni saab küsida Haljala Vallava- programmi tegevused on koon- Vooru eelarvest 6,5 miljonit tetulundusühingud, sihtasutu- litsuse keskkonnaspetsialistilt. Telefon 325 8643; 505 1127 või KIKi nõukogu esimehe ja kesk- datud ringmajanduse alla. Igast eurot suunatakse veemajandus- sed, vee-ettevõtjad, ülikoolid e-post: [email protected] konnaminister Siim Kiisleri valdkonnast toetatakse kindlaid se, et kindlustada kvaliteetne kui ka mitmesugused keskkon- Kuldar Pärn sõnul toetatakse ühtekokku 15 tegevusi, mis on täpsemalt kir- joogivee ja kanalisatsioonitee- naorganisatsioonid. miljoni euroga projekte, mis jas KIKi kodulehel. nus üle kogu Eesti. Ringmajan- Rahastusotsuse saanud pro- lahendavad aktuaalseid kesk- „Soovitan taotlused põh- dus saab 2,002 miljonit eurot jektid selguvad selle aasta jaa- Muutused Haljala vallaraama- konnaprobleeme ja õpetavad jalikult ja läbimõelduna ette ning atmosfääriõhu kaitse pro- nipäevaks. tukogu haruraamatukogude inimesi keskkonnahoidliku- valmistada, kuid usun, et pro- jektidele on mõeldud 1,198 mil- Kati Raudsaar malt käituma. „Juhin tähelepa- jekti esitamisega tulevad toime jonit, keskkonnateadlikkusele SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuht lahtiolekuaegades nu, et seekordse taotlusvooru kõik,“ jagab suuniseid KIKi ju- 2,3 miljonit ja looduskaitsele Alates 1. märtsist 2019 on Karepa haruraamatukogul järg- mised lahtiolekuajad: T, N, R 10.00 – 18.00; L 10.00 –14.00; E, K, P suletud Võsu haruraamatukogu lahtiolekuajad muutuvad sesoonseks: Riiklikes registrites uuendati maaga seotud andmeid 1) suveperioodil 1.06 – 31.08: T, K, N 10.00 – 18.00; R 8.00 – Maa-amet korrastas eelmise töö käigus selgitas Maa-amet ühetaolised.“ maatulundusmaa sihtotstarbega 16.00; L 10.00 – 14.00; P, E suletud; aasta lõpus maatüki andmeid, välja usaldusväärseimad pii- 1. jaanuaril 2019 jõustunud maaüksuste maamaksu. 2) talveperioodil 1.09 – 31.05: E, T, K, N 10.00 – 18.00; R 8.00 mille tulemusel viidi maatüki riandmed ja võttis aluseks kõige maakatastriseaduse muuda- Oma maaüksuse andme- – 16.00; L, P suletud. piiri ja pindala andmed koos- uuema aluskaardi. Nende and- tuste kohaselt kaasajastatak- te muudatustega saab tutvuda Ülejäänud Haljala valla raamatukogud jätkavad varase- kõlla teiste kaardiandmetega. mete põhjal arvutati maatük- se maatüki kõlvikute andmed Maa-ameti geoportaalis (www. mate lahtiolekuaegadega. Sellest tulenevalt muutusid kõl- kidele uued pindalad, mis on edaspidi üks kord aastas kõige maaamet.ee/kolvikute-pindala) HVS vikute andmed ja vähesel mää- nüüdseks uuendatud ka maaka- uuema kaardi põhjal. Kõlvik on ning kinnistusraamatu pärin- ral võis muutuda ka maatüki tastris ja kinnistusraamatus,“ maatüki osa, mis on ühetaolise gusüsteemis (https://uuskinnis- pindala. Maatüki uued pindalad ütles Maa-ameti peadirektori majandusliku kasutuse või loo- tusraamat.rik.ee). Küsimuste Maamaksu summa võib eelmise on kantud nii maakatastrisse asetäitja Triinu Rennu. „See- dusliku seisundiga, need on ha- korral palume pöörduda aad- aastaga võrreldes erineda kui ka kinnistusraamatusse. juures on oluline rõhutada, et ritav maa, looduslik rohumaa, ressil [email protected] või Maa-amet ühtlustas katast- andmete korrastamine regist- metsamaa, õuemaa või muu helistada infotelefonil 675 0810. Maaomanikeni on jõudnud 2019 aasta maamaksu teated. Maa- riüksuse ehk maatüki kohta rites ei mõjuta piiri looduses. maa. Käesoleva aasta maamak- maksu summa võib võrreldes eelmise aastaga erineda seoses peetavaid andmeid eesmärgi- Täiendavalt kontrollitakse and- su arvestus tehakse juba uuen- Maa-amet maakatastri poolt läbi viidud katastriandmete kaasajastamisega. ga tagada naabermaaüksustele mete võrdlemise teel, et and- datud andmete alusel. Kõlvi- Katastriandmete kaasajastamine tähendab seda, et katastriük- ühesugused piiriandmed. „Selle med oleksid mõlemas registris kuandmete muutus puudutab suste ülelennuga on täpsustunud kõlvikute andmed. Maamaksu erinevuse korral saab kontrollida andmeid Maa-ameti geoportaalis kõlvikute päringus https://geoportaal. maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Maakatastri-andmed/ Vergi küla 88703:001:0212, pindala 0,3 hendust tutvustav avalik arutelu maaga. Katastriuksuse-kolvikute-paring-p631.html Selleks on vajalik ha, sihtotstarve maatulundus- toimub 11.03.2019. a kell 14.00 Detailplaneeringu eskiisla- eelpooltoodud lehele sisestada katastriüksuse aadress või ka- Tüllikese maa) ja planeeringualale jääva vallamaja II korruse saalis. henduse materjalid on kätte- tastritunnus. maaüksuse Tihase tee L2 (katastritunnus Planeeringuala suurus on saadavad ka Haljala valla kodu- Katastriüksused võivad koosneda järgmistest kõlvikutest: detailplaneeringu 88701:001:0583, pindala 0,34 ca 0,7 ha. Detailplaneering ei lehel (www.haljala.ee – Ehitus õuemaa, muu maa, looduslik rohumaa, haritav maa ja metsa- ha, sihtotstarve transpordimaa) sisalda üldplaneeringu põhila- ja planeerimine – Detailpla- maa. Kõlvikute muutus võib olla seotud näiteks sellega, et loo- eskiisi detailplaneeringu eskiislahen- henduse muutmise ettepanekut neeringud – Menetluses olevad duslikule rohumaale on kasvanud juba mets või samuti võib olla AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU duse avalik väljapanek toimub ning eesmärgiks on kinnistu detailplaneeringud – Vergi küla laiendatud õueala jne. Vastavalt sellele on ka nimetatud kõlviku Haljala Vallavalitsus annab ajavahemikul 22.02.2019. a ümberkruntimine, elamumaa Tüllikese mü DP: https://www. pindala suurenenud või vähenenud. teada, et Vihula Vallavoliko- kuni 08.03.2019. a Haljala val- krundi moodustamine ja ehi- haljala.ee/vergi-kula-tullike- Kui Teie arvates uuendatud andmed ei ole täpsed, saate infor- gu 21.05.2015.a otsusega nr 77 lamajas, Võsul, Mere tn 6 töö- tusõiguse määramine elamule se-mu-dp). matsiooni maakatastrist telefonil 6650697. algatatud Vergi küla Tüllike- aegadel. ning abihoonele ja tee aluse Peep Linno Maamaksu kohta saab infot Haljala Vallavalitsusest telefonil se maaüksuse (katastritunnus Detailplaneeringu eskiisla- maa liitmine Tihase tee tee- 325 8642, 5621 7200 327 8220 või 5336 4214 või ekirjaga [email protected] HVS

Võsu aleviku Planeeringuala suurus on ca korrust. Kahe abihoone lubatud seerimisega ei kaasne olulisi 1,2 ha. Planeeringu eesmärk on kõrgus on kuni 6,5 m ja kaks negatiivseid sotsiaalseid ja ma- Vabaduse tn rajada Vabaduse tn 13 (katast- korrust. janduslikke mõjusid, sealhulgas 9a, 11, 13, 18 ritunnusega 92201:001:0440), Planeeringualasse on lii- mõju loodusele. kinnistute ja Vabaduse tn 9a, (katastritun- detud Vabaduse tn 18 maa- Detailplaneeringu materja- nusega 92201:001:0001) ja Va- üksus (katastritunnuse- lid on kättesaadavad ka Haljala Vabaduse tänava baduse tn 11 (katastritunnusega ga 92201:001:0064) ja valla kodulehel (www.haljala. detailplaneeringu 92201:001:0130) maaüksustele Vabaduse tänav (katastritun- ee – Ehitus ja planeerimine kehtestamine kogupindalaga 5574 m² Võsu nusega 8871:001:0581), millele – Detailplaneeringud – Me- SPA. Planeering määrab krun- täiendavat ehitusõigust ei anta. netluses olevad detailplanee- Haljala Vallavalitsus teatab, et di sihtotstarbeks 100% ärimaa Detailplaneering on kooskõ- ringud – Võsu aleviku Vaba- Haljala Vallavalitsus kehtestas (majutushoonete maa), hoone- las kehtiva Vihula valla üldpla- duse tn 13 DP): http://www. oma 31.01.2019 korraldusega nr te aluseks pinnaks maksimaal- neeringuga. Planeeringulahen- haljala.ee/vosu-aleviku-vaba- 70 Võsu aleviku Vabaduse tn 9a, selt 2000 m². Peahoone mak- dusega on tagatud Vihula valla duse-tn-13-dp. 11, 13, 18 kinnistute ja Vabaduse simaalseks kõrguseks määrab üldplaneeringu kohane areng Peep Linno tänava detailplaneeringu. planeering 11,8 m ja kuni kolm kontaktvööndis ja selle reali- 325 8642, 5621 7200

Võsu aleviku maaüksuste detailplaneeringu. kruntimine, ehitusõiguse sead- – Ehitus ja planeerimine – De- Detailplaneeringu avalik väl- mine ja kitsenduste, servituu- tailplaneeringud – Menetluses Lõuna tn 4 ja 6 japanek toimub ajavahemikul tide ja muude seadusest tule- olevad detailplaneeringud – detailplaneeringu 22.02.2019 kuni 08.03.2019 nevate kitsenduste määramine. Võsu aleviku Lõuna tn 4 ja 6 mü vastuvõtmine, Haljala vallamajas, Võsul, Mere Kinnistu asukohaga Lõuna tn 4 DP, Neeme tee 23 DP): https:// tn 6 tööaegadel. pindala on 3338 m² ja Lõuna tn www.haljala.ee/vosu-aleviku- avalik väljapanek Detailplaneeringu avalik aru- 6 pindala on 2531 m². louna-tn-4-ja-6-mu-dp. ja arutelu telu toimub 11.03.2019 kell 11.00 Detailplaneering on kooskõ- Kuulutuse eest tasumise ga- vallamajas, II korruse saalis. las kehtiva Vihula valla üldpla- ranteerime Teie poolt esitatud Haljala Vallavalitsus annab tea- Lõuna tn 4 ja 6 maaüksuste (ka- neeringuga. arve alusel. da, et Haljala Vallavalitsus võttis tastritunnused 92201:002:0730; Detailplaneeringu materja- Peep Linno oma 23.01.2019 korralduse- 92201:002:0521) detailplanee- lid on kättesaadavad ka Haljala 325 8642, 5621 7200 ga nr 53 vastu Lõuna tn 4 ja 6 ringu eesmärk on kinnistute valla kodulehel (www.haljala.ee märts 2019 Haljala valla kogukond 5 Haljala vald on esimene kogukondade ühendvald Eestis

Katrin Kivi seks ette võtta. Igasu- selle vastu, et kõik valla inves- toimetaja guseid regulatsioone teeringud ei läheks vaid ühe peaks olema võima- piirkonna või mingi väikese Eesti Külaliikumine likult vähe ja see, mis seltskonnaga seotud arenguteks Kodukant korraldas kirja saab pandud, ning, et kõik kandid oleksid tänavu jaanuari peab olema selge ja võrdselt koheldud. üheselt mõistetav.“ „Kui päevakorras on valla lõpus teist aastat poolt mõne väga suure inves- külavanemate foorumi, KÜLAVANEMAD teeringu kavandamine, siis kus sel korral meie JA KANDIKOGUD peab olema võimalus kõigil vallavolikogu esimees „Uute külavanemate kantidel selles kaasa rääkida, Vello Väinsalu käis valimine on üks esime- et see ikka kõigi valla elanike rääkimas, kuidas oleme ne suur samm küla- ja kandi- jaoks kasu tooks,“ leidis ta. rahva aktiveerimiseks ja tegusa „Kantide iseolemist ja piir- Haljalas korraldanud ot- sus- kandikogu moodustamiseks,“ kondlikku identiteeti kirjelda- kogukonnapoliitikaga tamine ja jätkas ta. „Ideaalis võiks olla, des tekib paratamatult paral- seonduva. tegutsemine et ühe piirkonna kandikogu leelide otsimine ühiskondadest, tugineb eel- moodustavadki selle kandi kü- kus see on juba riiklikult korral- kõige nende tuge- „Pal- lavanemad. Samas, seda võib datud. Näiteks Šveits, kus kan- Miks vallavolikogu esimees vale identeedile, nii jud neist teha ka nii nagu on otsustanud tonitel - kõlab nagu kant- on Pärnus käis ja mida meie kogu- nagu ka suuremate ja on küll juba Karepa kandi rahvas, kus kan- iseseisvate piirkondadena väga kognna poliitikas nii erilist on? õiguste ja võimaluste tegutse- vara- semast ajast, kuid dikogusse kuuluvad valdavalt suur otsustusõigus. Siinjuures Väinsalu märkis, et uuest andmine loodavatele kogukon- vad toimekad külavanemad.“ päris mitmed on valitud alles kandi aktiivsed inimesed, kes oleks meie valla mudel nagu Haljala vallast on saamas Ees- nakogudele,“ leidis Väinsalu. Vallavolikogu esimees tõi esi- hiljuti ja juba märtsikuus on ka- ilmtingimata ei ole ise just kü- miniatuurne Šveits, mille suu- ti esimene kogukondade ehk „Igas kandis on selgelt välja- le, et hetkel meil on 37 küla- ja vandatud Haljala alevikuvane- lavanemad.“ nas poleks sugugi paha liikuda. kantide ühendvald ja meie ko- kujunenud keskused, mis ise- alevikuvanemat ning valla 74 ma valimised,“ ütles ta. „ Selgi- „Kandikogu saab olla tõsi- Igas mõttes.“ gemustest selles valdkonnas loomustavad seda piirkonda ka külast ja alevikust on oma va- tuseks siinjuures, et väiksemate seks ja arvestatavaks partneriks käis ta ka Pärnus külavanemate vallast kaugel väljaspool, olgu nem 46 külal ja alevikul, seda külade puhul on üks külavanem vallale ning legaalseks ja arves- foorumil rääkimas. nendeks siis Võsu, Käsmu, Hal- olukorras, kus Haljala valla mitme küla peale. Tänaseks on tatavaks kandi arvamuse esin- jala või Karepa kant, kõigist üle- küla- ja alevikuvanemate sta- ilmnenud ka statuudi esimesed dajaks.“ 37 KÜLAVANEMAT jäänutest rääkimata. Üldjuhul tuudi vastuvõtmisest on möö- puudused ehk lastehaigused, Tugevad kogukonnad on „Valla kümne erineva kandi ise- on igas kandis ka tegus külaselts das vähem kui aasta. mis tuleks lähemal ajal muutmi- Väinsalu sõnul ka tagatiseks

Igal külal peaks olema külavanem

mustkatte alla viimine õnnestu- Külaelanike arvu suurenemine nud. Ilmselt mitte! Kindlasti on lõi soodsa pinnase ühistegevu- minu töid ja tegemisi soosinud seks ning seda on tehtud ühe ka fakt, et olin ise väga sügavate väikese küla kohta uskumatult Auküla juurtega. Teadaolevalt palju. Siin vähendaks oma kü- Tiit Toming kuues põlvkond. See asjaolu lavanema rolli ja väidan, et suur Auküla külavanem juba iseenesest kohustab ja mo- osa ühistegevuse initsatiivist on tiveerib midagi ära tegema. tulnud ikka külarahva poolt. Oli ju küla 80-ndate lõpus Suur tegu oli tennise turniiri- Olen Auküla külavanemana väga nadis olukorras. Tühjad ja de korraldamine, mida kogunes viimasel aastal jälginud suure lagunevad majad, olematu tee. üle kümne. Hiljem kasvas sel- huviga meie haldusreformi- Pilt oli ikka väga trööstitu nagu lest välja noorteturniir, kus osa- järgse valla tahet ja võimekust paljudes Eesti külades. Olin ju les noori lähemalt ja kaugemalt. edendada külaelu. Tundub, et isegi rohkem korteriinimene Osalejate arv küündis tugevalt Aukülas juba igav ei hakka selles osas on valla võimekuse- Haljalas, kui Auküla elanik. Oli üle saja. Foto: Triin Toming le lisandunud ka üksjagu tahet. hetki, kus oli piinlik öelda, et Ühistööna ehitasime suusa- Peaasi, et nüüd tahe ei raugeks. olen Aukülast. Õnneks ajad ja maja ja korrastame suusarada. ga ikka väga asja ette läinud. nult etendust, tõdesin, et teeme ennekõike meile endile ja kü- Hea näide – tegus kogukonna- riigikord muutusid, mis oma- Sellest on rõõmu tundnud lap- Märkimist väärib kindlasti ka õiget asja. lalistele. komisjon. korda pani tõsiselt muretsema sed Haljalast, Rakverest ja mu- lastele teatrietenduste korral- Korraldatud on ka hulk küla- Kui küsida, kas ühel külal Olles ise üle paarikümne oma koduküla Auküla pärast. jalt. Erinevate koolide lapsed damine. Tagantjärgi tänud hr. kokkutulekuid. Esimene kok- peaks olema vanem, siis minu aasta külavanema rollis ja sa- Ja siis sündis ime! Mitmed on meie väikeses suusamajas Heino Seljamaale, kes ei pida- kutulek leidis aset 1989. aastal kindel veendumus on JAH ning maaegselt volikogu liige val- tublid ja töökad inimesed avas- pidanud lugematul arvul küll nud paljuks tuua Aukülla pro- ning viimane toimus eelmise kui leidub üks heas mõttes hull las, olen veendunud, et see oli tasid enda jaoks Auküla, lisaks klassiõhtuid, küll tähistanud fessionaalne lasteteater. Pub- aasta suvel. Osalejaid oli üle 140 vabatahtlik – valige ära ja kõik! hea kooslus külade jaoks. See naasesid mitmed endised küla- vastlapäevi jne. Viimastel aas- lik koosnes tavaliselt Haljala, inimese. Minu soovitus on, et ühes külas andis võimaluse olla kursis nii elanikud kodutaludesse. Sellest tatel on vald korraldanud ka Rakvere ja ka lastekodu lastest. Ma pole kunagi pidanud üle- peab külavanemate arv olema valla plaanidega kui ka küla hetkest hakkas meie küla või- minitriatloni etappe meil. Liites Need olid väga ilusad üritused. määra tarvilikuks küla tegemis- paaritu arv ja soovitavalt alla vajadustega. Kahtlen siiani, kas dukäik. Tulemuseks on korras siia veel oma küla üritused, siis Nähes enda koduõuel korraga test kirjutada, sest meie küla kolme. vastasel juhul oleks Auküla tee küla ja ilusad majapidamised. on suusamaja koos terviseraja- 120 –nd last jälgimas pühendu- tegemised on ikkagi suunatud

Kas Sinu vald on kogukonnausku?

läheb ikka kohe päris hästi. Pii- põnevamaks, kui leidsin lehe et suurema meeskonna poolt ei suuda ükski torm murda. üks hea asi ei tohiks välistada ridest olulisem on aga hoopis sisust ka vallavanema veeru, kus tehtud töö – Eesti Külaliikumi- Tugevatel kogukondadel on teist. Paljudes külades tegutse- muu. Et iga elanikku hakatakse arutelu avatud ja kaasava valit- ne Kodukant 2018 külavanema alati olnud ka tugev külavanem, vadki koos nii külavanem kui uutes valdades nägema väärtu- semise üle sees. Üllatunud olin näidisstatuut, on Käsmu külava- kes on valitud ja võimeline va- ka külaselts. Üksiku külaseltsi sena ja ka metsatagust hajaküla seetõttu, et sageli tuleb Eesti- nem Kristjan Altroff sulega kok- jalikku infot vallamaja ja küla või külavanema jõud, oskused Ants Kuningas ning selle vajadusi ei unustataks. maal diskuteerida isegi vallajuh- ku kirjutatud. Seepärast tekkis vahel vahendama ning kõigi ja teadmised aga ei pruugi olla Teame ju kogemustest, et tähe- tidega külavanema vajalikkuse ka huvi, et kuidas Käsmu küla- külaelanike ühiste huvide eest alati piisavad. Seega on mõistlik Rapla valla Kuusiku ja Iira külade külavanem lepanu saab alati rohkem see, üle. Seega igaks juhuks näpista- vanemal ja Haljala vallal tegeli- seisma. Ametlikult valitud küla- kogukondadel koos toimeta- Eesti Külaliikumine mille otsa komistad. sin ennast kergelt ja lugesin veel kult läheb. vanemal on ka natuke lihtsam da. Veel parem on aga see, kui Kodukant juhatuse liige Sattusin lugema mõni aeg veerud läbi… aga kõik loetu oli Arvan, et paljudes külades oma külarahva eest seista. On ju külad ja vald käivad ühte jalga. Eesti külavanemate tagasi Haljala Valla sõnumeid. ikka ilmsi. Haljala vald on seega ja piirkondades, kus omavahel lausa paragrahviga määratud, et Eks vahetevahel võivad mõned strateegilise juhtrühma liige Ma olin positiivselt üllatunud, kogukonnausku. rohkem läbi käiakse või ühiselt külavanemal on isegi vallavoli- emotsioonid ikka natuke valje- et üks volikogu esimees näeb Miks mulle aga just Haljala elu huvitavamaks teha püütakse, kogu istungil vajadusel võimalik malt keeda, aga koostöö korral Päris põnev on üle Eesti piiluda selget konkurentsieelist nendel vald ja selle tegemised ette jäid, tunnevad elanikud ennast kogu- sõna sekka öelda. saavad ka tulisemad probleemid kohalike kogukondade tegevusi piirkondadel, kus kogukonnad on seotud Eesti Külaliikumisega konnana. Sellisest kogukonnast Loomulikult on võimalik selle aja sees lahenduse, mis peale uute piiride tõmbamist ja on aktiivsed ja kus on valitud Kodukant ja külavanematega. lähtub ka identiteet, mida jon- külarahva huve ka külaseltsi muidu tüli üleval hoidmiseks veenduda, et nii mõneski külas külavanemad. Asi läks järjest Paljud tõenäoliselt ei ole kursis, naka uhkusega hoitakse ja mida vahendusel realiseerida, kuid läheb. 6 Haljala valla kogukond märts 2019 Aeg on valida Haljalale

NATTURI külavanemad LOBI

on külavanema saanud kolm et paljud tegemised PEDASSAARE küla: Idaveres Marju Kirsipu, said tänu sellele Essus Swen Pahkla ja Põdrusel tuult tiibadesse. Jaan Nurk. Loodame, et LAHE 25. märtsil toimub Haljala peagi saame kir- Triin Toming alevikuvanema valimine, mille jutada juba järg- PIHLASPEA Kogukonna komisjoni esimees puhul ootame elanike aktiivset mistest aleviku- ja osavõttu. külavanematest ja ka KÄSMU KOOLIMÄE Karepa seevastu üllatas eel- valitud kandikogu- Taas on kätte jõudnud riigiko- mise aasta lõpus eesrindlikuse- dest ja nende vane- guvalimiste aeg. Ka kogukonna- ga ning moodustatud sai Hal- matest. Küsimuste komisjon kutsub teid, aktiivseid jala valla esimene kandikogu korral pöörduge küla elanikke, valima endi seast - Karepa kandikogu - ja valiti julgesti valla aren- VERGI tublisid inimesi külavanema- kandivanem, kelleks on Olavi dusnõuniku Anneli teks, moodustama kandikogu- Kasemaa. Kivisaare poole, kes teid sid ning valima kandivanemaid. Karepa kandi inimesed on kindlasti nõu ja Tänaseks on Haljala valla alati olnud teada-tuntud tublid jõuga aidata ERU kogukonnakomisjon tegutse- seltsi eestvedajad ning nüüd on saab. VÕSU nud mõned kuud üle aasta ning neil veelgi paremad võimalused vaikselt võib rääkida pisikestes enda huvide eest seista ja valla TEPELVÄLJA töövõitudest. elus kaasa rääkida. Eelmise aasta maikuus võt- Mainimata ei saa jätta ka KORJUSE tis volikogu vastu Haljala valla eelmise aasta maikuus vastu aleviku- ja külavanema ning võetud määrust „Haljala val- KOLJAKU piirkondliku kogukonnakogu la eelarvest mittetulundusli- statuudi, mis annab küladele kuks tegevuseks toetuste võimaluse valida endi seast ale- andmise korda“, tänu TÕUGU viku- või külavanem, kandiko- millele said sel aas- gu ja kandivanemat. See annab tal MTÜ´d ja seltsid VÕHMA SAGADI kogukondadele võimaluse olla taodelda rahastust kaasatud ning rääkida kaasa ühekordseteks te- VATKU ILUMÄE teemadel, mis just neid puudu- gevusteks, tegevus- tavad. toetusteks ja pro- Lisaks juba olemasolevatele jektitoetusteks. Usun, JOANDU MUIKE KAKUVÄLJA järeltulevatele põlvede- METSANURGA Külavanemate le toredaid ja põnevaid tulevikupers- võimalusi tasuva töö leidmisel. PALMSE Mis oleks kui paneksime sel- AASUMETSA pektiividest le mõtte nimel pead kokku ning nuputaksime uudseid lahendu- si, kuidas leida küladele täien- UUSKÜLA VILA davat aega ja raha küla hoid- VÕSUPERE miseks? Kui külad seda mõtet ko- toetavad, kas suudame leida ka gu- võimalusi küla- või kandivane- konda- ma ametile pühendatava aja ta- de innukust Kristjan Altroff sustamiseks? jätkusuutlikuna hoida? Käsmu külavanem Täna räägime rahalistest Kutsun Haljala valla ko- vahenditest küll riigi ja valla gukondi üles ühendama oma n e SAKUSSAARE Mis oleks kui elaksime külas, tasandil, kuid kui jututeema mõtteid ja ideid, et kujundada saab kus kõik selle elanikud tunne- kandub kogukondadele, vahe- tulevikuvald, kus küladele on siin palju kaa- vad, et nad on hoitud? Et meie tame automaatselt fookust ning tagatud võimalus – kuid mõis- sa aidata. Kui külad murede ja vajaduste eest kan- raatsime rääkida vaid vabataht- tagi mitte kohustus – panna seda mõtet toetavad, LIIGUST takse hoolt ning meie soove likkusest ja õhinapõhisusest. kokku just selline otsustusõigu- on külavanematel või- ja unistusi aidatakse ellu viia. Õhinapõhisuses peitub kogu- se, vastutuse ja rahaliste vahen- malus luua tulevikus lau- Et meil on õigus ja võimalused konna jõud. Kuid õhinapõhisu- dite pakett, mis kõige paremini sa oma valimisliit – osaleda rääkida kaasa oma küla ja valla se ressursid on piiratud ning pi- vastab külaelanike huvidele ja vallavolikogu töös ning luua alt- kujundamisel. Et meie küla on kaajaliselt jätkusuutmatud. Kas vajadustele. Külavanemate ja üles ehitatud vald, mis lähtub alati elujõuline ning pakub ka suudame nuputada viisi, kuidas kandikogude võrgustiku loomi- külade vajadustest.

Külavanem küla sidustajana

Kristjan Altroff kõikide külade mured. Võima- tõepoolest osaleb külaüritustel paljudes külades on inimlikud vallas on külavanemaid, kelle just Sinu iseloomule sobilik la- Käsmu külavanem likuks võtmeks vastuste leidmi- – kuid vaid siis, kui ta neid isik- põhjused. Külavanema rolli sa- ainsaks rolliks on külaelanikele hendus. Meil on vallas tublisid sel on aga küla aktiivsus. likult kutsub. Ning tõepoolest geli peljatakse, kuna see võib aeg-ajalt vallast pärinevat infot külavanemaid, kes on valmis Aktiivsus ei teki iseenesest külastavad külaelanikud ka ko- kaasa tuua liigseid kohustusi. jagada ning vallale aeg-ajalt kü- olema Sulle mentoriks. Meil on Eesti külad – nagu ka kõik Hal- ja selleks on vaja käivitajat. Nö halikku seltsimaja – kuid vaid Tubli külaelanik, kelles peitub laelanike muresid edastada. Aga võimalus taotleda vahendeid jala valla külad – on kirjud ja negatiivseks käivitajaks võib siis, kui seltsijuht ise on kohal. kõik vajalik külavanema ame- ka külavanemaid, kes panusta- külavanemate koolitamiseks, värvilised, nagu mustrid meie olla meelestatus, näiteks vastu- See näitab, kui oluline on eest- ti kandmiseks, ei pruugi seda vad märkimisväärse osa oma samuti katab vald külavanema rahvarõivastel. Külad erine- seis külaelu ümber kujundada vedaja roll küla sidustajana. Just ise aduda. Ta võib arvata, et tal päevast külaprojektide elluvii- ametikohustustega seonduvad vad teineteisest oluliselt ning tõotavale uusarendusele. Posi- tema suudab külarahvast kaa- puudub võimekus, oskused ja misele. Seega sõltub külavane- kulud. Leiame koos lahendusi, paiknevad väga pikal võime- tiivse käivitaja suurepäraseks sata ja kokku tuua. Kui rahvas teadmised eestvedaja rolli võt- ma panus tema enda soovist ja mis võimaldaks külavanemal kuse skaalal. Selle skaala ühes näiteks on aga hea eestvedaja. käib koos, siis tekib ka toredaid miseks. Ka vaba aja ja rahanap- suutlikkusest. pühendada külale just nii palju otsas on uinuvad külad ning Just külavanem on külaelani- mõtteid, mida üheskoos ellu pus on suureks takistuseks. Minu sõnum just Sinule, seni aega, kui küla seda vajab. Kü- teises otsas ärganud külad, kes kele lähedal seisva isikuna heal viia. Tasapisi küla aktiveerub Igal külavanemal on vabadus veel „peidus“ olevale tuleva- lavanem olgu partner valla si- suudavad iseseisvalt luua või- positsioonil, millelt innustada ning kujuneb ülevaade soovi- kujundada külavanema roll just sele külavanemale: ära karda, dustamisel, hoidmisel ja eden- malusi küla hoidmiseks ning külaelanikke külaellu panusta- dest ja unistustest ning olemas- selliseks, nagu on talle võime- astu julgelt, Sind toetatakse damisel. hoolitseda oma abivajajate eest. ma. olevatest võimalustest ja vajata- tekohane – ametiks, kus on ja aidatakse! Külavanema roll Seetõttu erinevad ka külade Heaks näiteks on hiljutine vatest lisaressurssidest. See on võimalik ära kasutada just tema on suuresti Sinu enda kujun- vajadused ning puudub ühtne vestlus ühe väikeküla seltsiju- küla jaoks hea algus. iseloomuomadustest tulene- dada – vald on pakkunud vaid võluvits, millega ära lahendada higa, kes kinnitas, et külarahvas Külavanema puudumisel vaid eeliseid ja võimalusi. Meie võimaluse, millest vormida märts 2019 Haljala valla kogukond 7 sav vald. Oleme küladele taga- külaelanikele lähedal seisev semine ei ole kohustus, vaid kuid milleni kauge vald ei ole kandikogude süsteem vallas Külavanemad nud võimalused, mille üle võib esindaja, kes aitab vallal lange- üksnes võimalus. Kuid õigused, jõudnud: abivajajate abistami- edukalt käivitub ning kandi- uues Haljala uhkust tunda kogu Lääne-Vi- tada paremaid otsuseid. Mida mille vald on taganud kantidele, sest töökohtade loomiseni väl- kogud end tõestavad, on vallal rumaa ja mis on saanud kiita ka lähemal on külaelaniku jaoks mis otsustavad pakutavat või- ja. Samuti on kandikogul õigus võimalus kandikogu õiguseid vallas Eesti tasandil. Koos nuputame võimalus kaasa rääkida, seda malust kasutada, on märkimis- kujundada külade elukeskkon- tulevikus veelgi laiendada. Kõik lahendusi, mis võimaldaksid vahetumad on otsused ja kvali- väärsed. da: otsustada piirkonna ehitus- sõltub külade soovidest ja va- Kristjan Altroff igal külal kujundada oma elu teetsem meie külaelu. Terve Eesti mõistes haru- projektide, detailplaneeringute, jadustest. Seega pakub Haljala Käsmu külavanem just selliseks, nagu elanikud Haljala vald ei pane külava- kordse võimalusena on kandi- teede, transpordi, arengukava- vald kantidele ja küladele või- seda soovivad. nemale ühtegi tegelikku ko- kogul õigus algatada vallatasan- de jms üle. Siin kaasneb õiguste maluse tuua lähedale nii otsus- Külavanema valimine ei ole hustust. Ainsaks „kohustuseks“ di õigusaktide eelnõusid, mida kasutamisega ka vastutus – vas- te langetamine kui kaasnevad Meie kohalik omavalitsus – küladele kohustus, nagu ei ole on valmisolek külaelanikke vallavolikogu või vallavalitsus tutus oma küla ja selle elanike rahalised vahendid. Haljala Haljala vald – on ka päriselt kohustus ka külavanematest pisut innustada ja aidata kaasa on kohustatud menetlema. ees ning avaliku ruumi kujun- valla külade tulevik on veel kir- kohalik ja oma: küladest lugu- moodustatud nn kandikogude küla ühtsustunde tekkimisele. Küla jaoks tähendab see õi- damise eest. jutamata ning kõik on võimalik, pidav ning külaelanikke tegutsemine. Küll aga pakub Ka piirkonna külavanematest gust nõuda vallalt just selliseid Ülaltoodud õiguste nimekiri kui me vaid ise tublid ja nutikad otsuste tegemisse kaa- see toreda võimaluse valida moodustuva kandikogu tegut- lahendusi, mida küla soovib, ei pea sugugi olema lõplik. Kui oleme.

Külavanem puudu

Moodustatud kandikogu

ALTJA MUSTOJA VAINUPEA

HAILI OANDU A PAJUVESKI ANDI HALJALA VALD EISMA LAULI VIHULA RUTJA KARULA KAREPA

SAGADI TIIGI

KOSTA KIVA TOOLSE TIDRIKU PAASI

VILLANDI NOONU

ANNIKVERE AAVIKU ADAKA KANDLE METSIKU PEHKA SALATSE VARANGU KAVASTU

VÕLE

LIIGUSTE

KÕLDU TATRUSE

VANAMÕISA ESSU

KÄRMU SAUSTE HALJALA IDAVERE

PÕDRUSE AASPERE LIHULÕPE KISUVERE AASU AUKÜLA 8 Kool märts 2019 MÕNE REAGA Haljala Kooli koolijuhi Ivo Tupitsa Eesti Tallinnas teatris Vabariigi 101. sünnipäeva kõne Haljala Minu päev algas nagu tavaliselt, hommikul kooli minekuga. See päev polnud aga tavaline. Sel päeval sõitsime klassiga Tallinna Kooli õpilastele 22. veebruari aktusel teatrisse. Me läksime Eesti Rahvusooperisse „Estonia“. Sõit sinna kestis üle tunni aja. Igav meil ei olnud, kuna sai sõp- radega juttu ajada. Tallinnasse jõudes märkasin, et seal on palju kirjeldatud 5. klassi ajalooõpi- nelik ja hea elada. Neid plaane eesti keelt ja ajalugu, sest neid vähem lund, kui meil Haljalas. kus, nooremad õpilased, kellel on palju ! õpetavad nii toredad õpetajad. Teatri juurde jõudes nägin, et see on ikka väga suur ja uhke uudishimu, peaksid minema Tegelikult on seda vahva vaa- Õpetajad, kelle tundidesse ei maja. Teater oli seest ka väga suur ja ilus. Pealtvaatajatele oli ise- Ivo Tupits raamatukokku või siis vaatama data ja kuulata, sest enamas- raatsi keegi hilineda, veel vä- Haljala Kooli Koolijuht gi kaks rõdu. Meie istusime esimesel rõdul. filmi „Nimed marmortahvlil“ . ti lähevad nad oma juttudega hem puududa. Iga uus kooli- Kui etendus algas jäid kõik vaikseks. See oli tantsuetendus, Kuid tuleme tagasi tänase lausa nii hoogu, et ei märka päev võiks ja peaks tooma uusi ballett nimega „Lumivalguke ja 7 pöialpoissi“. Homme tähistame oma riigi päeva ja teievanuste laste te- teisi peale iseenda või räägivad ja põnevaid teadmisi, mis innus- Kui etendus lõppes plaksutasid kõik kaua ja kõvasti nii, et sünnipäeva. 101 aastat tagasi, gemistesse oma kodumaa sün- vahel väga imelikku juttu. Mõ- tavad järjest rohkem targemaks käed punetasid. 24. veebruaril 1918 kuulutati nipäeval. Küllap olete tähele nikord lähevad omavahel isegi saama. Ja nii saavadki aastatega Tagasiteel sai sõpradega rääkida, kuidas meile seal meeldis. Tallinnas Eesti Panga hoones pannud, et peatselt tulevad va- riidu ja kõike seda sellepärast, kasvada ja sirguda meie seast Mulle meeldis kõik: saal, etendus, lava, dekoratsioonid ja teater välja Eesti Vabariik. Et numb- limised ja paljud inimesed rää- et oma tarkust teistele peale uued teadlased, õpetajad, muu- ise. Ma ei ole kunagi varem midagi sellist näinud. rist paremini aru saada, tegin givad Eestimaa tulevikust. Ka suruda. sikud, arstid, põllumehed ja ka Marcus Rannu arvutuse, mis võiks seda iseloo- meie kooli 9. klassi õpilased on Kogu seda tralli jälgides olen poliitikud, kelle tegudes on tar- Haljala Kool mustada. 101 aastat tagasi olid proovinud oma ühiskonnaõpe- sageli jõudnud mõtteni, mis ko- kust ja mõistust ning õnneliku 3.A klass teie vanavanemate vanaisad tuse tunnis luua diskussiooni, hati on nii enesestmõistetav. Iga Eesti elu edendamise soov. ja -emad umbes teievanused. mis oleks sarnane päris valimis- meie kooli laps oskaks sellele Tulen tagasi oma jutu alguse Selle hetke suuri asju ajasid võitlusega. See oli hea ja vahva vastata. juurde, kus rääkisin julgusest seekord nende emad ja isad. üritus! Eestimaa, tema elanikkonna unistada oma riigist. Eespool Vaevalt, et paljudes inimestes Aga päris elu juurde tagasi. ja selle rahvuse õnne, kestvu- öeldu oleks minu unistus Ees- oli julgust unistada nii suurest Ma arvan, et suuremat osa 10- se ja tuleviku võti on kätketud tist, oma kodumaast. Ja kui teie asjast nagu iseseisev riik - se- 16- aastasi lapsi tegelikult eriti lihtsasse teadmisse – Eestimaa peate tänast pidupäeva oma nini oli Eestimaal alati olnud ei huvita, mida need härrad ja tulevik olete teie, tänased ja ka kodudes või õpetajaga unista- võõras valitseja ja eesti rahvas prouad räägivad, ja see, miks tulevased koolilapsed. See- misest edasi räägite, siis olen ka ise alles nõrk. Samas leidus nad kogu aeg ja kõikvõimalikes pärast tuleks suur osa, et mitte kindel, et Eesti riik saab pida- ometi inimesi, kes tahtsid luua kohtades nii palju ikkagi rääki- öelda peamine tähelepanu suu- da veel paljusid sünnipäevasid, päris oma riigi, kus oleks eesti- da tahavad. Olen teile siin va- nata Eestimaa koolidele, õppi- sest teie ja kõikide meie kaas- keelne kooliharidus ja valitse- hendajaks ja püüan ühe lausega jatele ja õpetajatele. laste unistuste kaudu saab Ees- mine. See unistus oli nii suur, et öelda, mille üle nad arutavad. Eestimaa vajab ilusaid ja tigi sellest osa, nii nagu kunagi selle nimel oldi valmis ka oma Nad pakuvad igasuguseid eri- kaasaegseid koolimaju, mis on on täitnud meie esiisade unista- elu ohverdama. Seda, kuidas nevaid plaane, et kunagi 10 või täis rõõmsaid lapsi, kes tahavad tud mõtted. areng edasi läks, on täpsemalt 20 aasta pärast oleks Eestis õn- õppida matemaatikat, keemiat, Koolitunnid Tallinnas 12. veebruaril käis Haljala kooli 7. klass ekskursioonil Tallinnas. Külastasime KuMu ehk kunstimuuseumi ning Super Skyparki. KuMus oli meil giid, kes meile tutvustas erinevaid näitu- Sõbrakuud alustati si. Tutvusime maalikunstiga, skulptuuridega ja trükikunsti ehk graafikaga. Saime teada, et selle maja arhitekt oli Pekka Vapaa- vuori. Ta on Soomest pärit ning selle hoone plaanimisel oli ta Võsu Koolis Heategudega 17aastane. Kas Sa teadsid, et 17.veebruar klassi, kuna head teod valmis- Me saime eriloa piiluda ka kunstihoidlasse - seal peab olema on ülemaailmne spontaansete tavad selle tegijale rõõmu. Et- stabiilselt 17 kraadi sooja, et tagada parimad tingimused maali- heategude päev? Sageli kipume tevõtmise tulemusena saame dele ja ülejäänud kunstile. Muuhulgas tutvusime ka tänapäeva märkama enda ümber pigem öelda, et õpilased tõepoolest kunstiga. Tänapäevane kunst tähendab seda, et sa kasutad asju, negatiivset. Selleks, et säärast märkasid, toetasid ning jul- mis su ümber on. Näiteks saime kasutada trenažööri, kus peal käitumise mustrit murda, ot- gustasid enda kaaslasi. Samuti joostes tekkis pilt seinale, kus peal jooksis luuletus. Lõpus sai sustasime Võsu Koolis märgata on tänuväärt õpetajate toetus teha igaüks oma kunsti ehk siis me tegime rinnamärke. positiivset käitumist. Positiiv- ning pidev tagasisidestamine, Kuigi KuMus oli nii tore, ootasime kõik pikisilmi minekut Su- seks käitumiseks peame teine- et õpilaste positiivne käitumi- per Skyparki. Kohale jõudes ootas meid juba treener, kes meid teise märkamist, tunnustamist, ne veelgi kinnistuks, sest iial ei sisse kutsus ja tutvustas meile batuudikeskuse reegleid. Peale hoolimist. Samuti hindame tohi alahinnata aega, mis kulub seda tegime kõik koos soojendust, et keegi hüpates haiget ei kõrgelt konfliktide rahumeelset oskuste õppimiseks ja väljaku- saaks, kuigi ettevaatamatusest tuli paaril lapsel mõni pisivigastus lahendamise oskust. Sellest tu- junemiseks. siiski ette. lenevalt algatasime Võsu Koolis Teile vaid häid mõtteid ja te- Meile meeldis kõik: batuudid, liumäed, karussell ja mitmed kaks nädalat kestva heategude gusid soovides teised. Paljud meist õppisid ära ka uusi trikke. Skypargis oli ka aktsiooni. Selle raames mär- Grete Rahumägi Teaduskeskus, kus oli palju erinevaid huvitavaid asju. Näiteks kasid õpilased üksteist, samuti Võsu kooli sotsiaalpedagoog oli seal peegli labürint, interaktiivne pinnavormide tekitaja, tunnustasid õpetajad õpilasi mõttejõul palli liigutamise masin, keerlev tunnel ja palju muud. positiivse käitumise eest. Pea- Gerli Einala Alguses tundus, et Teaduskeskus on igav aga lõpuks oli seal ikka huvijuht me tagasiside andmist väga olu- põnev ja tore. liseks osaks oma tööst ja usume, 7. klassi õpilane Janette ütleb, et tema arust läks päev väga et igapäevane hea esiletoomine korda. „Kindlasti võiksime minna mõlemasse kohta oma klassi- motiveerib kogu koolipere tei- ga tagasi ning soovitan minna ka teistel.“ Janette klassikaaslane neteisega veelgi sõbralikum Kailen lisab veel: „Kuigi eksisin peegli labürinti mitu korda ära, ning arvestavam olema. oli seal ikka väga elevust tekitav.“ Antud algatuse raames sel- Liia Laats Haljala Kool gitasime välja Võsu kooli kõi- heategu võsu koolis 7.klass ge enam heategusid sooritava Sõbranädal Võsu koolis Seekord ei piirdunud me Võsu Koolis ainult 14.veebruari kui VIKTORIIN sõbrapäeva tähistamisega, vaid korraldasime sõbralikke ühisüri- tusi kogu nädala vältel. Esmaspäeval ehtisime kaunistatud süda- 4. Anna vastus igapäeva- viks ja mida okulaariks? meeskonna liikmed, kes metega ära kooli fuajees asuva suure sõbrapuu. Teisipäeval toi- HALJALA KOOLI ses elus kasutusel ole- 7. Mida nimetatakse Kuiperi neist viibisid Kuu pinnal ja mus väga populaarne kohvikute päev, kus õpilased müüsid enda III VIKTORIINI vates mõõtühikutes: vööks? kui kaua? valmistatud maitsvaid küpsetisi ja ostjaid saabus ka väljastpoolt 1 toober,1 barrel ,1 pint,1 unt- 8. Veenus on Maa lähim naa- 10. Mida näitab Browni liikumi- kooli. Kolmapäeval tegime sõbrapilte - kirjandusklassist sai fo- KÜSIMUSED s,1jard ja 1 toll. berplaneet ning suuruselt ne? tostuudio ja kirjandusõpetajast fotograaf. Neljapäevaks olid õpi- 5. Kirjuta aine käibeni- ja ilmselt ka koostiselt sar- lasesinduse liikmed avanud sõbrapäeva postkasti, kuhu õpilased 1. Kes mõtles välja perioodili- metuse juurde vas- nane, kuid kõiges muus Viktoriini küsimused on koos- said postitada kaunite soovidega kaarte ja kirju oma sõpradele. susetabeli? tav keemiline valem: täiesti teistsugune.Päike- tanud R.Lindmaa ja K.Här- Iga klass valis enda seast kõige sõbralikuma poisi ja tüdruku ning 2. Orgaaniline keemia tegeleb seebikivi...... gi tõuseb seal mitte idast, ma. Vastused saata hiljemalt kooli kõige sõbralikumad õpetajad, keda tunnustasime kogune- elusorganismide uurimisega. kustutatud lubi...... vaid...... 04.märtsiks 2019.a.meilile kai- misel tänukirjaga. Nädala lõpetasime mängides lõbusaid mänge Mis elementi sisaldavad kõik ...... nuuskpiiri- 9. 16. juulil 1969 aastal startis [email protected] või ja tantsides õpilaste lemmikut Macarenat. orgaanilised ühendid? tus...... kustuta- Kuu suunas Apollo 11, mille esitada kirjalikult. Võsu koolis on palju häid sõpru. 3. Kus on inimese organismis mata lubi...... pardal oli kolmeliikmeline Võsu Kool kõige rohkem rauda? 6. Mida nimetatakse objektii- meeskond.Kes olid need märts 2019 Kool 9 Päästame maailma – üks MÕNE REAGA mõte, üks tegu korraga

Meie mitmeid aineid hõlmav projekt sai tegelikult alguse sel- lest, et Haljala Kooli kirjanduse ja eesti keele õpetaja Maarja Okk juhtus taas kord nägema neid (õigustatult) hirmutavaid videosid, mis ikka-jälle FBs meile ette satuvad – maailma- Küünlapäev meri on täis plastikpudeleid, Võsu Kool soovib tänada Lanat, Liid ja teisi tegusaid Meelespea nii meis kui muus elusloodu- Seltsi liikmeid, kes korraldasid Võsu Rannaklubis 4. veebruaril ses on ühe enam mikroplasti- meeleoluka Küünlapäeva ürituse. Meelespea Seltsi liikmed kut, väljasuremisohus on väga tutvustasid Võsu Kooli õpilastele ja õpetajatele küünlapäeva palju liike. Õpetaja Maarja ot- traditsioone. Küünlapäeva kutsutakse ka pudrupäevaks ning sustas, et tema tahab, kas või üritust alustati koolikoka Ene valmistatud maitsva tangupudru natukene, asja paremaks teha söömisega. Seejärel oli kõigil kohalolijatel võimalik meisterdada ja sellele laiemalt tähelepanu värvilistest mesilasvahadest ilusaid küünlaid. Üritus lõppes juhtida. Niisiis kutsus ta ühi- lõbusa küünlapäeva teemalise viktoriiniga, mille õpetaja nema veel teisi Haljala Kooli Katrin koostas Kahoot e-keskkonnas. Viktoriinis ei lugenud õpetajaid (kehalise kasvatuse ainult õiged vastused vaid ka kiirus ja selle mängu võitis kooli õpetaja Kersti Naarits, bioloo- võistkond koosseisus Aleksander, Gabriel ja õpetaja Anne. gia- ja loodusõpetuse õpetaja Martin Pent (ka 5. klassi klassi- juhatajad), informaatikaõpetaja Greete Toming) ning otsustas lastele ka näidata, mis tegelikult maailmas toimub. Koos lastega arutleti ja mär- gati, kui palju liike maailmas tegelikult väljasuremisohus on. Nii on juhtunud suures osas just inimtegevuse tõttu. Lapsed võidu prahti otsides kogusid 5. Teadmistevahetus läks väga hase plaanid edaspidiseks - aina kogunesid rühmadesse, valisid klassi õpilased 230 liitrit prügi! tõhusalt - meie rääkisime ja loodussõbralikumaks! - ja mida endale ühe väljasuremisohus Nüüdseks on selgeks saanud, näitasime pilte näiteks lendora- tehakse kontoris, et ka seal või- liigi ning tegid sellest kuskile kui palju saab igaüks meist ära vatest, merikotkastest, ninasar- malikult keskkonnasäästlik ja Tiimitööna kerkis vabalt valitud kohta koolima- teha selleks, et elurikkus meie vikutest, tetredest ja Amuuri -sõbralik olla. Näiteks ei kasu- jas näituse. Lisaks pidid nad ümber järgmiste aastate jooksul leopardist. Samuti selgitasime, ta töötajad enam ühekordseid Haljala kooli õuele lumelinn oma teemat esitlema nii oma ei väheneks. Järgmise sammuna miks siis keegi väljasuremisohus topse (selle asemel on igaühel Ühel veebruari kuu päeval kerkisid meie Haljala kooli ette lu- klassile kui ka ühele algklassi- otsustasime uurida, kas meie on. Tehase-rahvas andis meile oma korduvkasutatav joogipu- memäed. Järgnevatel päevadel tegid õpilased nendest kokku lu- le. Selleks, et asja ka kohalikul ümber on veel keegi, kes kesk- aga näiteks infot, et 97% teha- del kaasas) ning ka kontori prü- melinna. Õpilased läksid ehitama suure rõõmuga. Seitsmes klass tasandil käegakatsutavamaks konnahoidu nõnda tähtsaks se ülejääkidest taaskasutatakse gi plaanitakse sorteerida kohe tegi lausa kaks mäge- ühe tegid poisid ja teise tegid tüdrukud. teha, proovisime rohkem tea- peab. 5. klassi looduskaitsjad - suurepärane tulemus, eksole! kohapeal. Aitäh, Trendsetter Ühe mäe tegi isegi ÕE. Kerkisid tornid, kaevati pikki koopaid, da saada ka ploggingust. Eesti läksid väljasõidule lähedala- Väga-väga paljud nende padjad Europe, eeskujuks olemast! tehti sügavaid auke ja pikki liumägesid. Mitme käe läbi sai koo- keeles võiks ploggingut nime- suvasse firmasse Trendsetter ning tekid on tehtud taaskasu- Kindlasti ei saa meie projekti past isegi suur tunnel kust hiljem sai liugu lasta- areng jätkub. tada ehk ka prügijooksuks, või, Europe OÜ, kes 2015. aastal sai tatud materjalist - aastas kasu- veel lõppenuks kuulutada, loo- Alguses oli küll kartus, et väiksemad lõhuvad ära kuigi hiljem nagu mulgid on hakanud seda keskkonnaministrilt tiitli „Aasta tab tehas patjade-tekkide toot- detavasti jääb see kõigi osale- nad isegi tulid meilt luba küsima, et kas mäel võib mängida. 7. nimetama – kõkutamine (kõn- kõige keskkonnasõbralikum et- miseks ära umbes 20 000 000 nute jaoks suunaks, mida järgi- klassi õpilane Emmeline leiab, et lumelinna tegemine oli tore ja ni ja kummarda). Kutsusime tevõte“. Nii viiski viiendike tee pudelit, mis on maailmamerest da terve elu. Me ei pea ja ehk ei lõbus. „Klassikaaslastega oli tore ehitada ning lumesõda män- rääkima Marika Kundla, kes üle lumise välja Trendsetterisse. välja võetud ja Hiinas juba kiuks saagi kõik teha väga palju, kuid gida.“ Ketlin 7. klassist lisab: „Läks kismaks labidate üle. Kõik Rakveres plogginguga algust Tutvusime seal põgusalt teha- muudetud! Haljalas pannakse kui igaüks teeb nii palju, kui lõppes siiski hästi, nalja sai palju ja oli tore, et väikestele meie teinud ja gruppi seal ka veab. sega, rääkisime sellest, mis siia- pehme kiud teki-padja sisse, tema võimuses, siis kokku on mäed meeldisid.“ Kunstiõpetajate abil said õpilased viimistleda Tegime alguses teooriat ja siis ni toimunud on, ja kuulasime “keevitatakse” servad kinni - see meie loodusele juba väga oma mägesid. Meile oli väga tähtis, et saime koostööd arenda- kohe käed-külge praktika peale suud ammuli, mida meie oma ikka, et võimalikult vähe jääke suureks abiks. da. Oleme kindlasti tänulikud ka kõikidele õpetajatele kes meid - kehalise kasvatuse tunnis 30 valla tehas päevast päeva teeb, tekitada - ja pakitakse samuti Greete Toming tundidest ehitama lubasid. Täname ka Idavere Mõis OÜ abival- minutit Haljalas meeskonda- et kaunist loodust oleks meie võimalikult loodussõbralikult. Haljala Kool Avalike suhete-ja projektijuht mis rahvast, kes tuli meile appi mägesid kokku lükkama. des hasartselt ringi joostes ning ümber ka tulevikus. Saime ka teada, millised on te- Ühesõnaga meile kõigile väga meeldis see idee, et lumelinna ehitada. Meil oli väga tore. Liia Laats 7.klass Haljala Kool Kogumiskonkursi ‘’Märka marti!’’ Matemaatilised lauamängud 3.klassile võitjateks ka Haljala kooli lapsed 5.klassi õpilased Risto, Carolin , Alar ja Robert koostasid ma- temaatikatundides lauamänge. Kõigepealt oli vaja head ideed, Kogumiskonkurss „Märka mar- deoid. siis tuli teha mustandid ja juhendid mängimiseks. Selle tööga ti!“ toimus Euroopa kultuuri- Sponsorid olid välja pannud alustati eelmise aasta novembris. Puhtandid värviti ja kaunistati. pärandiaasta 2018 üle-eestilise vahvaid auhindu: laulu- ja tant- Korrektse tulemuse saavutamiseks kasutati erinevaid šabloone aktsiooni „Hakkame santima!“ supeo pileteid, seiklusparkide – ringid, kolmnurgad, ristkülikud… . raames. Konkursile oodati fo- pääsmeid, vaba aja veetmise Õpetajad leidis tunniplaanis sobiva aja ning õpilased mängi- tosid, lühifilme ja lugusid ko- võimalusi turismitaludes või sid neid lauamänge 3.a ja 3.b klassis. Iga õpilane juhendas enda halikust sandijooksmiskom- Kiviõli suusakeskuses jms. koostatud mängu ja jagas ka auhindu. Lisaks aitas Korrutuskala- bestikust neljas vanusegrupis Lugusid mardi jooksmisest ke meelde tuletada korrutustabelit. Mõlemad klassid said kasu- algkoolilastest täiskasvanuteni. kirjutasid ka Haljala kooli 7. tamiseks Carolini koostatud mängualuse - ühe arvu vahetamisel Kogumiskonkursi väljun- klassi õpilased. Oma loo eest sai saab palju uusi tehteid. diks oli jäädvustada meie oma Cristel Valeria Maasik II koha Robert arvas, et tal oli seal lõbus olla. Mängida oli tore ja esi- rikkalikku, tähendusrikast ja ning ühtlasi ka publiku lemmi- tati ka huvitavaid küsimusi. loovat maskeerimis- ja sandita- ku auhinna ning tema klassiõ- Alari mängu kohta arvas üks õpilane, et see sai valmis ühe tun- miskombestikku ning tutvusta- de Emmeline Sepp pälvis oma niga! Alarile meeldis õpilasi juhendada ja õpetada. da fotode, lühifilmide ja lugude mardipäeva loo eest III koha. Risto mängis õpilastega Korrutuskalakest ja ei kartnud olla kaudu eestimaalaste maskeeri- Üritus oli inspireeriv ning nende õpetaja. mis- ja sanditamiskombestikku 1.veebruaril parimaid kogu- tajatega, et üheskoos nautida tõestas, et vanad kombed ela- Carolinile meeldis, et mängujuht sai mängualusel arve vaheta- kui elavat pärandit tänapäeval jaid Eesti Vabaõhumuuseumi mõnusat seltskonda, maitsta vad uhkelt edasi nii noorte kui da ja 3.kl õpilased muudkui arvutasid. ning julgustada eeskätt noori Kolu kõrtsi lõputseremooniale. hõrgutavaid suupisteid, kuulata vanade seas. Klassiõpetajad Merle ja Merli tänasid meid koos oma klassiga seda inspireerivalt kasutama. Soe kõrtsituba täitus vähehaa- elavat rahvamuusikat, vaadata nende tundide eest. Eesti Folkloorinõukogu ja val suurte ja väikeste, laste ja etendust sanditamiskommetest Maret Kivisaar Rahvakultuuri keskus kutsus täiskasvanud pärandi jäädvus- ning konkursile saadetud vi- 5.kl matemaatikaõpetaja 10 Tasub teada märts 2019 SPORT Lastaiakohtade kasutamisest Haljala vallas

teaed Pesapuu asub Haljalas, Võsu Kooli lasteaiarühmad asu- vad Vihulas, Võsul ja Võsuperes. Kristi Aron Hoolimata erinevatest rühmade Abivallavanem asupaikadest on Võsu Kooli pu- hul tegemist ühe lasteasutusega ning rühma täpsusega järjekor- Haljala vallas korraldatakse di ei peeta. Kuna Võsu Kooli lasteaiakohtade järjekordi vas- lasteaiarühmad on valdavalt tavalt määrusele „Haljala valla liitrühmad, arvestatakse soo- koolieelsetesse lasteasutustesse vitud rühmas vabade kohtade vastuvõtu ja sealt väljaarvami- olemasolu korral lapsevanema se kord“, millega on avalduste eelistusega. menetlemine, lasteaiarühmade Lasteasutus registreerib aval- Kolmikvõistluse nimekirjade kinnitamine ja jär- dused nende laekumise järje- jekordade korraldamine antud korras. Õppeaasta algul kinnita- suusatamises selgusid ka haridusasutuse juhi pädevusse. takse laps lasteaiarühma juhul, asutuse järjekorda vanema kir- esitama. Nii on haridusasutuste valla meistrid Vanematele on lapse jaoks las- kui ta saab pooleteiseaastaseks jalikul avaldusel märgitud täht- juhtidel parem ülevaade laste- teasutuse valik vaba, kui soovi- sama aasta 1. oktoobriks ning ajani. Sellisel juhul kinnitatakse aiakoha taotlejatest ning vaba- Imeilusa suusailmaga toimunud suusavõistluse tulemused: tud lasteasutuses on vabu kohti. tema vanem on väljendanud laps lasteaia nimekirja direktori de lasteaiakohtade olemasolust. Kuni 6-aastased tüdrukud läbisid 0,3 km. Kiireim oli Inge Aart, Vallal on kaks koolieelset soovi lapse lasteaiakoha kasuta- käskkirjaga alates kuupäevast, Hiljemalt uuest õppeaastast teiseks jäi Marion Kuuskla. lasteasutust: Haljala Lasteaed miseks kohe sügisel. Kui vanem mil ta lasteaias reaalselt käima hakatakse mõlemas lasteaias Seitsme kuni üheksa-aastaste tüdrukute esikoht Adeele Aart, Pesapuu ja Võsu Kool (laste- ei soovi koheselt oma lapsele asub. sõlmima ka lasteaiakoha kasu- teine Aileen Aart. Sama vanuseklassi poiste kiireim Mattias aed-põhikool). Haljala Las- kohta lasteaias, jääb laps laste- Lapse lasteaeda vastuvõtmi- tamise lepinguid. Erik Aitman, kellele järgnesid Sander Siilak ja Tõnn Lipp. Dis- seks tuleb vanemal esitada las- Haljala valla koolieelsete tantsi pikkus 0,8 km. teasutuse direktorile hiljemalt lasteasutuste vanemate poolt EHISe andmed 18.02.2019 seisuga Haljala valla lasteaedade kohta: 10-14 aastaste tüdrukute esikoht 3km pikkusel distantsil kuu- 20. maiks kirjalik avaldus, mille kaetava osa suuruseks on 30 lus Minna Marie Kasele. vorm on kättesaadav lasteasu- eurot ühe lapse kohta kuus. 10 km sõidus võitis esikoha Helen Aart , vanuseklassis N18+. Lasteaed Pesapuu Võsu Kool tuste ja valla kodulehel. Laste- Seda summat vähendatakse 50 Meeste M18+ võitja Marko Lipp sai ühtlasi ka valla meistri tiit- 9 rühma: 4 rühma: asutus registreerib avaldused protsendi võrra teise lapse koh- li, talle järgnes Kristo Vainumäe. Vanemate meeste klassis M39+ 2 sõimerühma 3 liitrühma nende laekumise järjekorras. ta juhul, kui perest käib korraga sai meistritiitli Avo Siilak, teiseks jäi Raavo Vask. Mehed läbisid 1 liitrühm 1 sõimerühm Lasteasutuse direktor komp- lasteaias kaks last. Vanemate 10 km rada. 1 tasandusrühm lekteerib ja kinnitab järgmise poolt kaetava osa tasumisest Rahva distantsi viie kilomeetri läbimisel oli kiireim naine Mal- 4 aiarühma õppeaasta nimekirjad 25. au- vabastatakse kolmas ja iga järg- le Rohtla, mees – Robin Randoja. 1 ettevalmistusrühm (koolieelikud) gustiks. mine ühest perest lasteaias käiv Kuna kevad pole enam kau- laps. Haljala valla sissekirjutu- Õppureid kokku 133 Õppureid kokku 48 gel, kutsume lapsevanemaid sega lapsi toitlustatakse valla Vabu kohti 25 Vabu kohti 15 üles juba varakult koolieelse- lasteaedades tasuta. Kabetajad võtsid mõõtu tesse lasteasutustesse avaldusi Ilusa mängu kabe meistrivõistlustel tegi Võsu kooli endine õpi- lane Helemeel Asmann, kes kuulutati ka valla meistriks naiste arvestuses. Meestest oli võidukas Avo Seidelberg, järgnesid Tar- mo Nuija ja Urmas Osila. Noorte arvestuses sai esikoha Brigi- ta-Anett Nuija. Eelteade:

Võistluste kava Peeter Toominga nimelist fo- 10. märts 10.00 Külade spordipäev kabe, male, koroona, sõu- topreemiat on alates 1999. deergomeetril sprint, korvpalli vabavisked, sportlik-meelelahu- aastast üle aasta välja antud, et tuslikud teatejooksud (võistkonnad viieliikmelised), propageerida fotoloomingut ja 16. märts 10.00 male meistrivõistlused Võsu spordihoones tunnustada valdkonna eden- 24. märts võrkpall meistrivõistlused Võsu spordihoones dajaid. Märtsi esimeses pooles 31. märts Haljala valla lauatennise seeriavõistluse VI etapp Võsu koguneb konkursikomisjon, et spordihoones leppida kokku käesoleval aastal 13. aprill 12.00 kolmikvõistluse jooks Võsu kergliiklusteel toimuva võistluse tingimused ja 14. aprill 12.00 pimevõrkpall Haljala võimlas läbiv teema. Varasemalt on tee- 23. aprill 20.00 Jüriööjooks maderingi mahtunud “Mina te- 28. aprill 10.00 Haljala valla lauatennise seeriavõistluse VII g(k)in, “Helid pildis”, “Eestimaa etapp Võsu spordihoones rikkused”, „Haljala kihelkond eile ja täna”, “Üks päev Haljala vallas“, „Lihtsalt laps”, „Lihtsalt Vald osaleb valdade mees“ ja „Lihtsalt naine“. Vii- mase fotopreemia võitis 2015. talimängudel aastal Vivian Ainsalu võistlus- tööga „Ballett“. 2017. aastal jäi Üle aastate osaleb Haljala vald Eesti valdade talimängudel, mis preemia välja andmata. Peeter sel aastal toimuvad 2.-3.märtsil Kadrinas. Valda lähevad esin- Toominga nimelise fotopree- dama suusatajad, kabetajad ja lauatennisistid. Eelvõistlustel lõid mia suuruseks on 350 eurot. kaasa korvpallurid. Juhtide võistlusel esindavad valda vallava- Fotokonkursi juhend ilmub nem Leo Aadel ja abivallavanem Kristi Aron. järgmises Haljala valla lehes, valla kodulehel ning Facebooki Sõprus Lauatenniselahingud Võsu lehel. mändide all – V etapp Viies etapp oli paaristurniir. Kaksikvõit läks Maardusse: I koht Andres Lofitski ja Sergei Danilov, teine Anatoli Lans ja Sergei Provodin. Kolmandaks võitlesid end Ülle Vilba ja Kunnar Vaht- ras. Üldarvestuse esikümme: Ülle Vilba, Arkadi Mašegirov, Kun- nar Vahtras, Aarne Idavain, Mihkel Arak, Siim Arak, Avo Seidel- berg, Anatoli Lans, Tarmo Nuija ja Toomas Sõgel. Kolme parema etapi tulemustega juhib turniiri Anatoli Lans, järgnevad Ülle Vilba, Mihkel Arak, Siim Arak, Arkadi Mašegirov, Jaanus Lokotar, Kunnar Vahtras, Avo Seidelberg, Aarne Idavain ja Tarmo Nuija. Mina tegin Hämarik ja Koit Fotode autor: Enel Lepik (2017. aasta võistustööd) Jäänud on kaks etappi, järgmine toimub 31. märtsil. märts 2019 Tasub teada 11 Projektõpe on põnev nii ÕNNITLEME VANEMAID MERLE KIVIBERG ja MARKO MARTIS poeg HERMAN sündis 23.01.2019 lapsele kui ka õpetajale KERLI LIIVA ja ERGO TELVIK poeg MIRKO sündis 28.01.2019 Eelmise aasta lõpus käis kolm last kuulata ning leida nende made personalile koolitus Jaana seda veel hiljem rühmas vaa- INGRIT ja MARIO SOESOO Võsu Kooli lasteaia õpetajat märkamistest just lapsi huvitav Kogeri eestvedamisel. Kevadel data. Lapsed on õppinud roh- poeg SEBASTIAN sündis 28.01.2019 Tartus koolitusel „Projektõpe teema. Projektõpe on ajaliselt on plaanis külastada ka Tera- kem omavahel suhtlema ning nüüdisaegse õpikäsitluse ra- paindlikum kui praegu kasu- kese lasteaeda, et oma silmaga koostööd tegema. Nad ei karda kendamiseks koolieelses laste- tusel olevad nädalaplaanid. On näha sealset õpikeskkonda. Na- enam oma arvamust avaldada asutuses“. Olime antud teemast teada, et laps õpib palju kiire- tuke oleme aga juba ka ise kat- ning teemasid algatada. Võsu- ühtteist kuulnud ja läksime mini, kui tema huvi ja õpitav on setanud ning Võsu ja Võsupere pere rühmad valisid esimeseks ÕNNITLUSED vaatama, kas projektõpe võiks omavahel seotud. Projektõppe rühmad on oma esimesed pro- teemaks liikluse. Koos kaardis- olla midagi, mis meie väärtuste eesmärgiks on lähtuda lastest ja jektid läbinud. tati lasteaia läheduses asuvaid 94 ja paika pandud eesmärkidega neid huvitavast ning siduda see Võsul oli esimene projekt liiklusmärke ning koos vanema- JAANUS JAHILO – 5. märts Joandu küla sobib. Koolitaja Jaana Koger õpetaja poolt tervikuks, täites seotud laste meelte avardami- tega külastati Tallinna liikluslin- töötab ise Tartu Teraksese las- samal ajal õpetaja seatud ees- sega. Õppisime koos lastega nakut. 90 JEVGENI VASSILJEV – 22. märts Haljala alevik teaias rühmaõpetajana ja prak- märke. Projekte võib ühel ajal kuulama, vaatama, märkama Laste õnnelik lapsepõlv ja tiseerivad nad just projektõpet. olla mitu, mõni projekt on lü- ning teistelegi seda näitama. motiveeritud õppimine on meie 86 Tulime tagasi veendumusega, hem ja mõni pikem. Oluline on Kui varem olid jalutuskäigud arvates lasteaia üks eesmärke. SINAIDA URVET – 12. märts Haljala alevik et see on midagi, mis meile sealjuures, et õpetaja ei võtaks õpetaja poolt suunatud ning Loodame seda projektõppega ELVI LAAGUS – 21. märts Võsu alevik meeldib. ära lapselt motivatsiooni õppi- lapsed nägid seda, mida õpetaja tulevikus palju paremini saavu- Projektõpe põhineb Reggio da, uurida, avastada, küsida jne. näitas, siis nüüdseks märkavad tada. 84 Emilio pedagoogikal. Projek- Kõige selle saavutamine ei lapsed huvitavat juba ise. Sõp- Aet Kruusimägi VANDA MÜLLA – 10. märts Karepa küla tõppe aluseks on õpetaja ja lap- ole muidugi lihtne ning ees on ra vaatama kutsudes uuritakse Võsu Kooli lasteaia õppejuht VÄINO BASAROV – 20. märts Joandu küla se vaheline koostöö ning tegut- pikk tee. 2.märtsil toimub Võsul koos leidu. Pildistame selle ka semine. Õpetaja peab oskama kõigi Võsu Kooli lasteaiarüh- võimalusel üles, et saaksime 83 EINO PALMAR – 22. märts Kakuvälja küla 82 ALINA SAFRONOVA – 21. märts Haljala alevik ANTS PANGSEPP – 22. märts Võsupere küla Varangul jätkuvad aiandusalase ASTA AASA – 23. märts Käsmu küla AINO RAHKEMA – 26. märts Haljala alevik PILVI VOSPERT – 30. märts Kandle küla projekti tegevused 81 MARLIES IRMGARD DÜCHTEL – 6. märts Vergi küla Projekt „Aiandusalased oskused AARE KUNNUS – 11. märts Haljala alevik kogukonda“ on kenasti käima JAAN NEUDORF – 11. märts Haljala alevik läinud. Moodustunud on 15-20 AARNE MATSAR – 14. märts Toolse küla liikmeline õpigrupp, kus osa- ARVU UUSTALU – 17. märts Muike küla lejaid on meie oma külast, aga ka kaugemalt. Koolitaja Maia 80 Simkin valdab teemat hästi ja LEONID KAMS – 01. märts Auküla küla suudab teadmisi haaravalt edasi MATI MÄGI – 17. märts Haljala alevik anda. Oleme saanud ammen- davaid vastuseid kõikidele oma 75 ENN KUIVA – 06. märts Koolimäe küla küsimustele, nii arukatele kui SILJA PÄRI – 07. märts Haljala alevik ka rumalatele. 5. jaan. alustasi- TIIA RUSALEP – 12. märts Vihula küla me esimese teoreetilise loen- guga maalähedase väikeaia ja 70 ürdiaia kujundamisest, taimede MEELI TAMBERG – 11. märts Aaspere küla valikust ja nende agrotehnikast. ARVO VILE – 15. märts Võsupere küla 26. jaan. kuulasime loengut ELLE TILGA – 15. märts Sauste küla turba- ja veeaia kujundamisest KALEV NÄRVANEN – 20. märts Haljala alevik ning õppisime permapeenra rajamist. 10. veebr. tutvusime alpi-, meelte- ja jaapani aeda- Aiandushuvilised kuulavad huviga, kuidas rajada ja kujundada alpiaeda Foto U. Kingumets dega. Kõikide erinevate aedade puhul oleme vaadanud rohket MEIE SEAST ON LAHKUNUD fotomaterjali kaunitest aeda- va kiviktaimla kujundamiseks ja ajatamine. 30. märtsil aga lä- lehelt või tel. 56497443. Veel dest ja taimeliikidest. Oleme ja hoolduseks saime küll häid heme kellegi koduaeda tegema pole hilja aiandushuvilistel LAINE RÄNKSON 25.11.1928 - 17.01.2019 saanud kasulikke näpu- näiteid mõtteid, millega kohe kevadel Maia juhendamisel õunapuude meiega liituda. LAINE SAAR 12.02.1938 - 18.01.2019 oma koduaedade mitmekesis- alustada. Järgmisel korral saa- kevadist hooldus- lõikust. In- Urve Kingumets tamiseks ja taimede valikuks. me kokku 2. märtsil praktilises fot toimuvatest üritustest saab Varangu külaseltsi juhatuse liige KUNILDE LAANSOO 16.05.1931 - 26.01.2019 Igatahes seltsimaja juures asu- õpitoas ja teemaks on talikülv jooksvalt Varangu külaseltsi Fb VEIKO MEIGAS 29.04.1953 - 4.02.2019

Loodusõhtud Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses Palmses Hetly Butiigist leiad lilleseaded N 28. VEEBRUARIL KELL 18.00 NB! Algselt väljakuulutatud kuid lähemat tutvust on takuto- ilmsed ja kohalikud muutused igaks elusündmuseks! Loodus- ja jahimees Peeter kohtumine Aveliina Helmiga ristajaga õnnestunud sobitada looduses vajavad meie kõigi tä- Hussar tutvustab aasta looma toimub 28.märtsil. vaid vähestel. helepanu ning kuidas meist iga- kobrast. Loodusõhtu on pühendatud üks saab kaasa aidata elurikaste N 14. MÄRTSIL KELL 18.00 2019.a. aasta linnule, öösorrile. linnade ja maastike hoidmisele Loodusõhtu on pühendatud Loodusõhtu Aarne Tuulega Aasta tegijat tutvustab ornito- ja loomisele. aasta loomale 2019, koprale. „Aasta lind 2019 – öösorr“ loog Aarne Tuule. Eesti suurimast närilisest, kel- Loodusõhtud on tasuta! lele pole ehitustegevuses võrd- Ööketraja, päevapetis, sääse- N 28. MÄRTSIL KELL 18.00 Olete oodatud! set, räägib kohalik loodus- ja kull ja kaeratsura – on vaid mõ- Loodusõhtu looduskaitsetead- Lisainfo tel 329 5555, info.lahe- Müügil Eesti jahimees Peeter Hussar. ned rohkem kui sajast nimest, lase Aveliina Helmiga [email protected], www.loodusega- tulbid ja nartsissid. Kohe alguses kell 18, et veel vii- mis vanarahvas öösorrile on koos.ee mast valgusenatukest ära kasu- andnud. Tähelepanuta pole jää- Meist igaühel on tähtis roll elu- Kallid pensionärid, meil tada, teeme pooletunnise jalu- nud ei öösoristaja hääl, käitu- rikkuse hoidmisel ning loodus- on teile kuni aprilli lõpuni tuskäigu Palmse pargis, kus on mine ega elupaik. Ometi teame keskkonna säilimisel. hinnasoodustus -10% palju kobraste tegutsemisjälgi. selle salapärase öölinnu elust ja Lektor Aveliina Helm - Tar- NB! Riietuge ilmastikule vasta- tegemistest Eestis vähe. Ilmselt tu Ülikooli botaanika vanem- valt! Pärast jalutuskäiku joome paljud on tema nurruvat laulu teadur ja looduskaitsepraktik, Oma soovidest anna teada numbril 56943226, teed ja jätkame teemaga juba kuulnud või näinud ööema au- räägib lähemalt, mis on igaühe asume Haljala Grossi toidukaupluses. külastuskeskuse auditooriumis. totulede valgel teel lösutamas, looduskaitse, millised ülemaa- 12 Reklaam märts 2019 KUHU MINNA

N 28. veebruar kell 18 Loodus- ja jahimees Peeter Hussar tutvustab aasta looma kobrast. Lahemaa rahvuspargi külastuskeskus R 1. märts kell 18 Laste Klubi disko Aaspere Külakojas T 5. märts kell 18 Vastlapäev Aasperes R 8. märts kell 20 Tantsuõhtu Haljala rahvamajas N 14. märts kell 18 Loodusõhtu Aarne Tuulega „Aasta lind 2019 – öösorr“ Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses L 16. märts kell 17 Alen Veziko ‘’Soolo7’’Vihula mõisas P 17. märts kell 17 „3 meest, naine ja kontsert“ Nele-Liis, Lauri Liiv, Märt Avandi Vihula mõisas N 28. märts kell 18 0Loodusõhtu looduskaitseteadlase Aveliina Helmiga Lahemaa rahvuspargi kü- lastuskeskuses R 26. aprill kell 19 Kohvikuõhtu, MTÜ 15. sünnipäev täihstamine Aaspere Külakojas. R 26. aprill kell 20 Tantsuõhtu Haljala rahvamajas L 27. aprill kell 12 Laste Klubi Aaspere Külakojas

TEATED

Ostan Norma/Salvo ja teisi NSVL KORSTNAPÜHKIJA aegseid mänguautosid ning vanu 1970 – 1990. a valmistatud Vene 55604046 1/43mudelautosid. Tel 529 1288

OSTAMEOSTAME METSA- JA JAPÕLLUMAAD PÕLLUMAAD ASAS Miskort Miskort Tel: 508 4842 email [email protected] Tel 508 4842 e-mail [email protected]

Haljala Valla Sõnumid Haljala Valla Sõnumid on mõeldud jõudma iga Haljala valla elaniku ja asutuse postkasti. Kui mingil põhjusel ei jõua valla leht teieni kuu kolme viimase tööpäeva jooksul, siis palun andke sellest teada aadressil: [email protected]