2003-imut Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut siunnersuut Namminersornerullutik Oqartussanit suliarineqartoq
Qulequtaq takorusutat toorlugu iserfigisinnaavat
2003-imut Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut siunnersuut Ilanngussaq 1: Aningaasaliissutinut takussutissiaq Ilanngussaq 2: 2003-mut oqaasertaliussat 2003-mut oqaasertaliussanut nassuiaatit
2003-imut Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut Naalakkersuisut siunnersuutaannut nalinginnaasumik nassuiaatit
Takussutissiat AIS 2003 Aningaasaleeriaatsit AIS 2003 Aningaasaleeriaatsit suliassaqarfinnut agguataarlugit AIS 2003 Kontunut pingaarnernut takussutissiaq 2001-2006 AIS 2003 Sanaartugassat kommuninut agguataarlugit AIS 2003 Sanaartornerit ingerlasut AIS 2003 Sanaartugassat 2003-mi aallartinneqartussat AIS 2003 Sanaartugassat 2004-mi aallartinneqartussat AIS 2003 2005-imi 2006-imillu aningaasat sillimmatit
Ataani qulequttat arlaat toorlugu pineqartunut aningaasaliissutinut takussutissiaq takuneqarsinnaavoq
Suliassaqarinnut ataasiakkaanut missingersuutinut ilanngussat Inatsisartut Siulittaasuat: 01 Naalakkersuisut Siulittaasuat: 10-14 Aningaasarsiornermut naalakkersuisoq: 20-24 Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu naalakkersuisoq: 30-32 Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu naalakkersuisoq: 40-46 Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu naalakkersuisoq:50-51 Inuussutissarsiornermut naalakkersuisoq: 64-66 Attaveqaqatigiinnermut, Avatangiisinut Ineqarnermullu naalakkersuisoq :70-99 Sanaartornermut tunngasut: 80-87 Iluarsaassinernut tunngasut: 90-97
2003-imut aningaasanut inatsisissatut siunnersuut
' 1.
Namminersornerullutik Oqartussat 2003-imi isertitassaat aningaasartuutissaallu ilanngussaq 1-ikkut, Aningaasaliissutinut takussutissiaq, aalajangersarneqarput.
' 2.
2003-imut oqaasertaliussat ilanngussaq 2-ikkut, oqaasertaliussanut takussutissiaq, aalajangersarneqarput.
Namminersornerullutik Oqartussat, ulloq xx. april 2003
Hans Enoksen / Augusta Salling
Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Inatsisartut siulittaasuat 01 (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
01 Inatsisartut siulittaasuat 01.01 Ataatsimut aningaasartuutit 33.740.000 33,7 33,7 33,7 01.01.01 Inatsisartut allattoqarfiat 33.740.000 33,7 33,7 33,7 01.06 Tapiissutit 7.600.000 7,6 7,6 7,6 01.06.10 Inuit Circumpolar Conference 4.500.000 4,5 4,5 4,5 01.06.11 Naalakkersuinikkut suliniaqatigiiffinnut aningaasatigut tapiis 3.100.000 3,1 3,1 3,1 01.10 Qinikkat 16.430.000 16,2 16,2 16,2 01.10.10 Inatsisartut 15.836.000 16,0 16,0 16,0 01.10.11 Landskarsip nersornaasiuttagai 24.000 0,0 0,0 0,0 01.10.12 Illuatungiliuttut ilassinnissutaat 45.000 0,0 0,0 0,0 01.10.13 Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat 525.000 0,2 0,2 0,2 01.11 Ombudsmandeqarfik 9.750.000 7,1 7,1 7,1 01.11.01 Inatsisartut Ombudsmandiat ingerlatsineq 6.953.000 7,1 7,1 7,1 01.11.20 Inatsisartut Ombudsmandiat, sanaartorneq 2.797.000 0,0 0,0 0,0 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Naalakkersuisut siulittaasuat 10-12 (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
10 Naalakkersuisut Allattoqarfiat 10.01 Ataatsimut aningaasartuutit 24.403.000 18,5 18,5 18,5 10.01.01 Naalakkersuisut allattoqarfiat, allaffissorneq 19.103.000 18,5 18,5 18,5 10.01.17 Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitat 5.300.000 0,0 0,0 0,0 10.06 Tapiissutit 881.000 0,9 0,9 0,9 10.06.11 Nunaqqatigiit Siunnersuisoqatigiivi 881.000 0,9 0,9 0,9 10.10 Naalakkersuisut 10.843.000 10,2 10,2 10,2 10.10.10 Naalakkersuisut 10.843.000 10,2 10,2 10,2 10.11 Qinersineq 500.000 0,2 0,7 0,7 10.11.10 Qinersinermi aningaasartuutit 500.000 0,2 0,7 0,7 10.13 Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaat -27.000.000 -27,0 -27,0 -27,0 10.13.10 Iluanaarutinit akiliutit, Namminersornerullutik Oqartussat sul -32.000.000 -32,0 -32,0 -32,0 10.13.13 Aktianik pisineq 5.000.000 5,0 5,0 5,0 10.14 Nunat tamalaat akornanni ingerlatat 12.828.000 11,5 11,5 11,5 10.14.01 Nunanut allanut tunngasunut allaffik, allaffissorneq 7.002.000 7,9 7,9 7,9 10.14.12 Bruxellesimi sinniisuutitaqarfik 3.691.000 2,2 2,2 2,2 10.14.17 Northern Periphery Programmemut Kalaallit Nunaata taper- 585.000 0,6 0,6 0,6 10.14.18 Nunani tamalaani pilersaarutit pillugit suleqatigiinnermi paas 1.000.000 0,8 0,8 0,8 10.14.20 Piffissap qiteqqunnerani EU-p isumaqatiginiarnissaanut piar 550.000 0,0 0,0 0,0 10.15 Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik 3.143.000 3,2 3,2 3,2 10.15.01 Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik, allaff. 3.143.000 3,2 3,2 3,2 12 Danmarkimi Allaffik 12.01 Ataatsimut aningaasartuutit 28.401.000 13,1 13,1 13,1 12.01.01 Danmarkimi allaffik, ingerlatsineq 9.565.000 8,8 8,8 8,8 12.01.10 Danmarkimi allaffik, ineqarnermut akiliut 9.422.000 4,1 4,1 4,1 12.01.11 Namminersornerullutik Oqartussat Københavnimi inissiaa-ta 214.000 0,2 0,2 0,2 12.01.12 Atorfinerlaanik pikkorissartitsisarnerit 0 0,0 0,0 0,0 12.01.13 Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat 600.000 0,0 0,0 0,0 12.81.13 Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat 8.600.000 0,0 0,0 0,0 14 Aqutsinermut Pisortaqarfik 14.01 Ataatsimut aningaasartuutit 35.156.000 34,9 34,9 34,9 14.01.01 Aqutsisoqarnermut Pisortaqarfik, allaffissorneq 35.156.000 34,9 34,9 34,9 14.02 Siunertat allat 25.230.000 25,3 25,3 25,3 14.02.02 Ilinniartitseqqittarnernut atugassanngortitat 3.034.000 3,0 3,0 3,0 14.02.03 Namm.Oqart. AEB-mut akileeqataassutaat 8.159.000 8,2 8,2 8,2 14.02.04 Sulisilluni ajoqusersinnaanermut inatsisit naapertorlugit sillim 6.354.000 6,4 6,4 6,4 14.02.05 Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik qarasaasia-qa 7.683.000 7,7 7,7 7,7 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq 20-24 (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
20 Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik 20.01 Ataatsimut aningaasartuutit 28.276.000 27,5 27,5 27,5 20.01.01 Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, allaffissorneq 28.276.000 27,5 27,5 27,5 20.05 Tapiissutit ataatsimoortumillu tapiissutit -2.261.778.000 -2.200,8 -2.172,6 -2.177,9 20.05.20 Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit 744.034.000 750,0 751,2 752,5 20.05.31 Kommuninut isumaginninnermullu tunngasuni aningaasartu 5.288.000 1,3 28,3 21,7 20.05.40 Naalagaaffiup ataatsimoortumik tapiissutai -2.952.100.000 -2.952,1 -2.952,1 -2.952,1 20.05.41 Kommunit iluarsaassinermut agguaassassanut akiliut. -9.000.000 0,0 0,0 0,0 20.05.42 Naalagaaffiup avatangiisinik pitsanngorsaalluni iluarsaassin -50.000.000 0,0 0,0 0,0 20.10 Suliniutit immikkut siunertallit -69.170.000 -67,8 -67,8 -67,8 20.10.11 Ilanngaaseereerluni ernianut aningaasartuutit -36.370.000 -35,0 -35,0 -35,0 20.10.20 Nationalbankip sinneqartoorutaanit pisassat -31.000.000 -31,0 -31,0 -31,0 20.10.22 Isertitat allat -1.800.000 -1,8 -1,8 -1,8 20.11 Sillimmatit 37.200.000 120,8 117,8 112,8 20.11.50 Ingerlatsinermut sillimmatit 22.200.000 30,4 32,4 32,4 20.11.51 Isumaqatigiissutinut tunngasuni aningaasartuutinut sillimma 15.000.000 15,0 15,0 15,0 20.11.53 Inuiaqatigiit aaqqissuussaanerat eqqarsaatigalugu suliniutin 0 47,9 47,9 47,9 20.11.54 Pensionisiat pitsanngorsarneqarnissaannut sillimmatit 0 12,5 12,5 12,5 20.11.55 Peqqinnissamut, innarluutilinnut il.il. sillimmatit 0 20,0 20,0 20,0 20.11.56 Missingersuutinik iluarsiineq, allaffissorneq 0 -5,0 -10,0 -15,0 20.12 Aningaaseriveqartitsineq 8.500.000 8,5 7,5 7,5 20.12.12 Aningaaseriveqartitsineq 8.500.000 8,5 7,5 7,5 20.90 Suliffeqarfiit -3.000.000 -3,0 -3,0 -3,0 20.90.21 Erniatigut isertitat, ingerlatsinermut taarsigassarsiat -3.000.000 -3,0 -3,0 -3,0 24 Akileraartarnermi Pisortaqarfik 24.01 Ataatsimut aningaasartuutit 19.339.000 19,2 19,2 19,2 24.01.01 Akileraartarnermi Pisortaqarfik, allaffissorneq 19.139.000 19,0 19,0 19,0 24.01.12 Akileraarutinit A-nit annaasat 1.100.000 1,1 1,1 1,1 24.01.13 Akiligassalinnut annaasat 1.000.000 1,0 1,0 1,0 24.01.14 Akileraarutinut akitsuutinullu siusinnerusukkut isumakkiikkan -500.000 -0,5 -0,5 -0,5 24.01.15 Pisassanut allanut siusinnerusukkut isumakkiikkanut akiliuti -500.000 -0,5 -0,5 -0,5 24.01.20 Akileraarutinut akiliisitsissutit -800.000 -0,8 -0,8 -0,8 24.01.21 Akitsuutinut akiliisitsissutit -100.000 -0,1 -0,1 -0,1 24.06 Tapiissutit 500.000 0,5 0,5 0,5 24.06.10 Ernianut tapiissutit, sipaarniarluni ileqqaarneq 500.000 0,5 0,5 0,5 24.10 Toqqaannartumik akileraarutit -750.000.000 -750,0 -750,0 -750,0 24.10.10 Nuna tamakkerlugu akileraarut -661.000.000 -661,0 -661,0 -661,0 24.10.11 Nuna tamakkerlugu immikkut akileraarut -65.000.000 -65,0 -65,0 -65,0 24.10.12 Ingerlatseqatigiiffiit akileraarutaat, N.O.suliffeqarf. -24.000.000 -24,0 -24,0 -24,0 24.11 Toqqaannanngitsumik akileraarutit -635.000.000 -635,0 -635,0 -635,0 24.11.10 Nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit -525.000.000 -525,0 -525,0 -525,0 24.11.11 Qamutinut motoorilinnut akitsuutit -33.000.000 -33,0 -33,0 -33,0 24.11.12 Raajanut akitsuutit -7.500.000 -7,5 -7,5 -7,5 24.11.13 umiarsualivimmiinnermut akileraarut -6.200.000 -6,2 -6,2 -6,2 24.11.14 Naqissusiinermut akitsuutit -10.000.000 -10,0 -10,0 -10,0 24.11.15 Eqquiniaasitsinermi akileraarutit -9.500.000 -9,5 -9,5 -9,5 24.11.17 Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarutit -13.500.000 -13,5 -13,5 -13,5 24.11.18 Assartuinermi akit assigiissuunissaannut akileraarut. -29.900.000 -29,9 -29,9 -29,9 24.11.19 Akitsuutit, akiliilluni aallaaniarneq aalisarnerlu -400.000 -0,4 -0,4 -0,4 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Ilaqutariinnut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
30 Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik 30.01 Ataatsimut aningaasartuutit 14.064.000 13,8 13,8 13,8 30.01.01 Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, allaf-fissorneq 13.559.000 13,3 13,3 13,3 30.01.10 Kommunit aggornerisa avataaniittunut isumaginninnermi tun 55.000 0,1 0,1 0,1 30.01.12 Eqqartuunneqarsimasunik Danmarkimi oqaloqatiginnittartoq 450.000 0,4 0,4 0,4 30.10 Meeqqat Inuusuttullu 109.989.000 109,8 109,8 109,8 30.10.02 Nuna tamakkerlugu meeqqanik inuusuttunillu paaqqinnittarf 5.731.000 5,8 5,8 5,8 30.10.05 Meeqqat inuusuttullu pillugit ilisimasanik katersuiffik 630.000 0,6 0,6 0,6 30.10.10 Inuusuttut Inaat, Qaqortoq 6.958.000 7,0 7,0 7,0 30.10.11 Røde Korsip meeqqanut angerlarsimaffiutaa, Nuuk 10.223.000 10,2 10,2 10,2 30.10.13 Uulinermiut, Nuuk 4.531.000 4,5 4,5 4,5 30.10.14 Meeqqat Illuat, Nuuk 8.394.000 8,4 8,4 8,4 30.10.15 Gertrud Rask Minde, Sisimiut 5.952.000 6,0 6,0 6,0 30.10.16 Qasapermiut, Sisimiut 5.061.000 5,1 5,1 5,1 30.10.17 Sarliaq, Ilulissat 8.400.000 8,4 8,4 8,4 30.10.18 Meeqqat Angerlarsimaffiaat, Uummannaq 5.762.000 5,7 5,7 5,7 30.10.19 Prinsesse Margrethep Meeqqanut Angerlarsimaffiutaa, Tas 7.619.000 7,6 7,6 7,6 30.10.22 Angerlarsimaffik Aja, Nuuk 5.094.000 5,1 5,1 5,1 30.10.23 Matu aamma Niviarsiaqqanut suliniutit 5.094.000 5,1 5,1 5,1 30.10.29 Meeqqanik inuusuttunillu paaqqinnittarfimmiititsinermut atui -39.410.000 -39,4 -39,4 -39,4 30.10.31 Meeravissiartaarneq 100.000 0,1 0,1 0,1 30.10.32 Meeqqanut tapiissutit 41.500.000 41,2 41,2 41,2 30.10.33 Danmarkimi meeqqanik inuusuttunillu isumaginnin-neq 450.000 0,5 0,5 0,5 30.10.34 Meeqqanut akilersuutit 10.000.000 10,0 10,0 10,0 30.10.36 Erninermi ullormusiat 17.900.000 17,9 17,9 17,9 30.11 Ineqarneq 88.100.000 90,7 90,7 90,7 30.11.10 Ineqarnermut tapiissutit 79.100.000 81,7 81,7 81,7 30.11.11 Boligstøttip illuutaani ineqarnermi meeqqanut tapiissutit 9.000.000 9,0 9,0 9,0 30.12 Utoqqaanerusut 423.111.000 436,8 446,8 456,8 30.12.08 Utoqqalinermi pensionisiat 228.800.000 242,5 252,5 262,5 30.12.09 Siusinaartumik pensionisiat 185.000.000 185,0 185,0 185,0 30.12.11 Danmarkimi siusinaartumik pensionit 4.600.000 4,6 4,6 4,6 30.12.12 Ilaannakortumik soraarnerussutisiat, Nunat Avannarliit Isum 1.200.000 1,2 1,2 1,2 30.12.13 Inatsiseqartitsinerit nutaat pillugit pikkorissartitsisarnerit 511.000 0,5 0,5 0,5 30.12.14 Piginnaanngorsaaqqinneq 3.000.000 3,0 3,0 3,0 30.13 Innarluutillit 244.134.000 237,1 238,9 238,9 30.13.02 Immikkut paaqqinnittarfinnut ataatsimoorussamik konto 4.186.000 4,2 4,2 4,2 30.13.05 Innarluutit pillugit ilisimasanik katersuiffik 315.000 0,3 0,3 0,3 30.13.06 Nakkutigineqarluni najugaqatigiiffinnut angallassinernullu ta 6.007.000 6,0 6,0 6,0 30.13.08 Kal.Nuna.innarluutilinnik isumaginninneq 25.940.000 22,4 22,4 22,4 30.13.09 Innarluutilinnik suliassaqarfimmut aningaasaliissutinut oqar- 51.930.000 47,7 47,7 47,7 30.13.10 Danmarkimi innarluutilinnik isumaginninneq 92.964.000 93,0 93,0 93,0 30.13.11 Innarluutilinnik pikkorissartitsinerit 730.000 0,7 0,7 0,7 30.13.16 Ivaaraq, Qaqortoq 8.630.000 8,6 8,6 8,6 30.13.17 Aaqa, Nuuk 10.793.000 11,6 13,3 13,3 30.13.19 Najugaqarfik Elisapannguaq, Maniitsoq 8.176.000 8,2 8,2 8,2 30.13.21 Uiluiit, Atuartut Tusilartut Najugagarfiat, Sisimiut 4.200.000 4,2 4,2 4,2 30.13.22 Sungiusarfik Ikinngut, Ilulissat 12.527.000 12,5 12,5 12,5 30.13.24 Uummannami innarluutilinnut immikkoortortaq 3.376.000 3,4 3,4 3,4 30.13.25 Tasiilami innarluutilinnut immikk., Nasippi 3.668.000 3,7 3,7 3,7 30.13.26 Qaqortumi Tusilartut Angerlarsimaffiat 1.844.000 1,8 1,8 1,8 30.13.27 Sisimiuni innarluutilinnut immikkoortortaq 2.048.000 2,0 2,0 2,0 30.13.28 Paamiuni innarluutilinnut immikkoortortaq 6.800.000 6,8 6,8 6,8 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Ilaqutariinnut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
30.14 Pinaveersaatisineq 12.302.000 9,0 9,0 9,0 30.14.11 Qimarnguinnut tapiissutit 1.134.000 1,1 1,1 1,1 30.14.12 Suliniaqatigiiffinnut tapiissutit 300.000 0,3 0,3 0,3 30.14.14 Pinaveersaartitsiniarluni paasisitsiniaaneq 605.000 0,6 0,6 0,6 30.14.15 Paaqqinnittarfinnut imminnut pigisunut tapiissutit 354.000 0,4 0,4 0,4 30.14.16 Misiligutitut isumaginninnikkut suliniutit 917.000 0,9 0,9 0,9 30.14.17 Ikiuigasuarneq ikiuigasuarnissanullu upalungaars. 468.000 0,5 0,5 0,5 30.14.19 Meeqqanut inuusuttunullu ikiorsiisarneq meeqqallu 639.000 0,6 0,6 0,6 30.14.20 Qaanaap kommuniani immikkut ittumik suliniuteqarneq 524.000 0,0 0,0 0,0 30.14.21 Ittoqqortoormiit kommunianni immikkut ittumik suliniute-qarn 524.000 0,0 0,0 0,0 30.14.22 Isumaginninnermi siunnersuinermik ilaqutariinnillu katsor-sa 583.000 0,6 0,6 0,6 30.14.23 Isumaginninnermi siunnersuinermik kiisalu atornerlunne-qar 3.216.000 3,2 3,2 3,2 30.14.25 Ittoqqortoormiini iliuusissatut pilersaarut 2.038.000 0,8 0,8 0,8 30.14.26 Paamiuni paaqqinnittarfimmi sulisut piginnaanngorsarneqar 1.000.000 0,0 0,0 0,0 32 Peqqissutsimut Pisortaqarfik 32.01 Ataatsimut aningaasartuutit 19.996.000 19,8 19,9 19,9 32.01.01 Peqqinnissamut Pisortaqarfik 13.075.000 12,9 12,9 12,9 32.01.02 PAARISA, pinaveersaartitsineq peqqinnissamillu siuarsaane 6.921.000 6,9 7,0 7,0 32.10 Suliaritinnerit immikkut ittut ilinniartitsinerlu 354.470.000 340,5 338,7 338,2 32.10.02 Ataatsimut aningaasartuutit, nuna tamakkerlugu peqqinniss 9.247.000 8,8 8,6 8,6 32.10.03 Napparsimasut nunani allani katsors.timikk.napp. 79.269.000 75,3 75,3 75,3 32.10.04 Napparsimasut nunani allani katsors.tarnikk.napp. 25.829.000 24,8 24,8 24,8 32.10.05 Dronning Ingridip Napparsimmavissua 201.737.000 193,1 192,5 192,7 32.10.06 Peqqissaanermik Ilinniarfik 14.528.000 14,6 13,6 12,9 32.10.07 Kalaallit nakorsiartut najugaqarfiat 19.671.000 19,7 19,7 19,7 32.10.08 Imigassamik ajornartorsiuteqartunik katsorsaasarfiit 4.189.000 4,2 4,2 4,2 32.11 Peqqinnissaqarfiit, nakoranit isumagineqarneq 417.071.000 409,1 410,3 410,8 32.11.01 Sinerissamut aqutsivik 7.882.000 7,6 7,6 7,6 32.11.02 Ataatsimut aningaasartuutit, nakorsanit sullinneqarneq 32.880.000 32,4 32,4 32,4 32.11.03 Ataatsimut aningaasartuutit, napp.angall.il.il. 45.489.000 43,5 44,7 45,2 32.11.04 Najukkani peqqinnissaqarfiit, nakorsanit sullinneqarneq 330.820.000 325,6 325,6 325,6 32.12 Peqqinnissaqarfiit, kigutigissaaneq 50.761.000 50,6 50,6 50,6 32.12.02 Ataatsimut aningaasartuutit, kigutilerineq 4.667.000 4,5 4,5 4,5 32.12.03 Najukkani peqqinnissaqarfiit, kigutilerineq 46.094.000 46,1 46,1 46,1 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
40 Kultureqarneq Ilinniartitaanerlu 40.01 Ataatsimut aningaasartuutit 113.464.000 115,2 112,5 113,0 40.01.01 Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ila 22.790.000 22,3 21,8 21,8 40.01.03 Oqaasileriffik 2.541.000 2,4 2,4 2,4 40.01.04 Siunnersuisarfik PPR 5.934.000 5,9 5,9 5,9 40.01.05 Kalaallit Illuinut tapiissutit 13.597.000 13,6 13,6 14,1 40.01.09 Ilinniartut ineqarfii 16.764.000 16,8 16,8 16,8 40.01.10 Inerisaavik/Pilersuiffik 38.427.000 37,8 35,7 35,7 40.01.11 Ilinniartitseqqittarneq 2.806.000 2,8 2,8 2,8 40.01.12 Meeqq.atuarf.inaarutaasumik misilitsinnerit il.il. 1.317.000 1,3 1,3 1,3 40.01.14 Ilinniartitaanermi qarasaasiaqarneq 2.905.000 3,9 3,9 3,9 40.01.15 Pilersuiffik, naqitigassalerivik naqiterivillu 1.727.000 1,7 1,7 1,7 40.01.16 CopyDanimik isumaqatigiissut 630.000 0,6 0,6 0,6 40.01.17 Teknikikkut atort.atorlugit paasissutiss.tunngasut 4.026.000 6,0 6,0 6,0 40.10 Meeqqat atuarfii 68.082.000 69,1 65,8 65,8 40.10.10 Namm.Oqart. Atuarfiutaat 817.000 0,8 0,8 0,8 40.10.11 Ado Lyngep Atuarfia 6.301.000 6,3 6,3 6,3 40.10.12 Efterskolemiinneq 5.120.000 5,1 5,1 5,1 40.10.13 Meeqq.atuarf.annert.immikk.ilinniartitsineq 47.486.000 47,5 47,5 47,5 40.10.14 Atuarfitsialak 8.358.000 9,3 6,0 6,0 40.11 Inuussutissarsiornermi atuarfiit 153.524.000 154,5 154,5 154,5 40.11.03 Ilitsersuisunik ilinniartitsineq 3.032.000 3,0 3,0 3,0 40.11.06 Tapiissutit, pikkorissartitsineq 2.172.000 2,2 2,2 2,2 40.11.08 Iluarsanermut ilinniartitaanerit 11.324.000 11,3 11,3 11,3 40.11.09 AEB-mik aaqqissuussineq naapertorlugu annert. 15.000.000 15,0 15,0 15,0 40.11.12 Saviminilerinermik Ilinniarfik 16.533.000 16,6 16,6 16,6 40.11.13 Sanaartornermik Ilinniarfik 31.133.000 31,1 31,1 31,1 40.11.14 Imarsiornermik Ilinniarfik 11.701.000 11,8 11,8 11,8 40.11.16 Niuernermik Ilinniarfik, Nuuk 13.514.000 14,0 14,0 14,0 40.11.17 Qatserinermik Ilinniarfik 981.000 1,0 1,0 1,0 40.11.18 Aalisakkanik Tunisassiornermik Ilinniarfik 8.278.000 8,3 8,3 8,3 40.11.19 Sinerissami Tunngaviusumik Ilinniartitaaneq, STI 15.636.000 15,6 15,6 15,6 40.11.21 Inuussutissalerinermik Ilinniarfik 8.993.000 9,0 9,0 9,0 40.11.23 Niuernermik Ilinniarfik, Qaqortoq 14.972.000 15,4 15,4 15,4 40.11.33 Ataatsimut konto, illuutinik aserfallatsaaliineq iluarsaanerlu 255.000 0,2 0,2 0,2 40.12 Ilinniartitaanerit qaffasinnerusut 125.257.000 127,6 127,0 137,8 40.12.10 Ilinniarfissuaq 24.101.000 26,2 26,2 26,2 40.12.11 Ilisimatusarfik 12.728.000 12,8 12,8 12,3 40.12.12 Højskolit 10.551.000 10,6 10,6 10,6 40.12.13 Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik 1.239.000 1,2 1,2 1,2 40.12.14 Aasianni Ilinniarnertuunngorniarfik 19.213.000 19,2 19,2 19,2 40.12.15 Qaqortumi Ilinniarnertuunngorniarfik 11.344.000 11,3 11,3 11,3 40.12.16 Nuummi Ilinniarnertuunngorniarfik 18.615.000 18,6 18,6 18,6 40.12.18 Tusagassiornermik Ilinniarfik 2.841.000 2,9 2,9 2,9 40.12.19 Perorsaanermik Ilinniarfik 10.336.000 10,3 10,3 10,3 40.12.21 Oqaatsinik Pikkorissarfik 5.826.000 5,8 5,8 5,8 40.12.22 Isumaginninnermi Siunnersortinngorniat Ilinniarfiat 4.882.000 4,9 4,9 4,9 40.12.23 PhD-nngorniarneq Ilisimatusarnermik ilinniartitaaneq 874.000 0,9 0,9 0,9 40.12.24 Ilimmarfik 604.000 0,6 0,0 0,0 40.12.25 Ajoqissanik organistinillu ilinniartitsineq 1.003.000 1,0 1,0 1,0 40.12.26 Ilagiit Højskoliat 1.100.000 1,1 1,1 1,1 40.12.27 Ilimmarfiup ingerlannera 0 0,0 0,0 11,3 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
40.13 Ilinniagaqarnersiutit 130.935.000 129,4 128,4 128,4 40.13.01 Ilinniagaqarnersiuteqartitsivik 4.835.000 4,8 4,8 4,8 40.13.15 Isumakkeerinninnerit 3.000.000 3,0 3,0 3,0 40.13.16 Ernianit isertitat -1.800.000 -2,0 -2,0 -2,0 40.13.24 Aningaaserivinnit taarsigass.taarsigassarsiallu akilikk. 12.600.000 17,0 17,0 17,0 40.13.25 Ilinniagaqarnersiuteqartitsivik 1.800.000 2,0 2,0 2,0 40.13.26 Ilinniarnermut atatillugu taarsigassarsianut akilersuutit -5.000.000 -5,0 -5,0 -5,0 40.13.27 Isumakkeerinninnerit akiitsutigullu oqilisaassinerit -3.000.000 -3,0 -3,0 -3,0 40.13.50 Ilinniarnermi tapiissutit meeqqanullu tapit 102.900.000 98,4 97,4 97,4 40.13.51 Ilinniarnermi tapiissutit meeqqanullu tapit, Inuussutissarsiuti 20.000.000 20,0 20,0 20,0 40.13.55 Sulisitsisut inuussutiss.iliniart.akileeqataassutaat -35.000.000 -35,0 -35,0 -35,0 40.13.60 Immikkut akiliutit, angalanermut aningaasartuutit, il.il., Ilin-ni 4.500.000 4,0 4,0 4,0 40.13.61 Immikkut akiliutit, angalanermut aningaasartuutit, il.il. KIIIP- 26.100.000 25,2 25,2 25,2 40.14 Kulturi 129.367.000 129,0 129,0 129,0 40.14.10 Nunatta Atuagaateqarfia 13.668.000 12,9 12,9 12,9 40.14.11 Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu 8.073.000 8,9 8,9 8,9 40.14.13 Timersornermut tapiissutit 4.857.000 4,9 4,9 4,9 40.14.14 Nuna tamakk.meeqqat inuusutt.kattuffiinut tapiiss. 1.675.000 1,4 1,4 1,4 40.14.15 Kultureqarn.tunng.isumaq.pisussaaff.tapiissutit 1.116.000 1,1 1,1 1,1 40.14.16 Kultureqarn.sunngiff.sammisassaqart.tapiiss.allat 6.315.000 6,1 6,1 6,1 40.14.18 Kalaallit Nunaata Radiua 51.554.000 51,5 51,5 51,5 40.14.19 Kalaallit Nunaanni TV-kkut radiukkullu aallakaatitanik si-am 36.947.000 37,0 37,0 37,0 40.14.22 Kulturip Illorsua Katuaq 4.500.000 4,5 4,5 4,5 40.14.24 Kommunit aggorn.avataann.sunngiff.sammisass. 228.000 0,2 0,2 0,2 40.14.25 Issittormiut ukiuunerani unammiuaaqatigiittarneri - Arctic Wi 300.000 0,3 0,3 0,3 40.14.27 Atuakkiorfik A/S 900.000 0,9 0,9 0,9 40.14.28 Dansk Tipstjenestip sinneqartoorutaanit Kal.Nun. 11.800.000 11,8 11,8 11,8 40.14.41 Kalaallit Nunaata Radiua - KNR, akilersuutit -600.000 -0,6 -0,6 -0,6 40.14.50 Kalaallit Nunaat Radiua - KNR, erniat -166.000 -0,1 -0,1 -0,1 40.14.51 Dansk Tipstjenestip sinneqart.Kal.Nun. Pissarsiai -11.800.000 -11,8 -11,8 -11,8 43 Ilisimatusarneq 43.01 Ilisimatusarneq 1.621.000 1,6 1,6 1,6 43.01.01 Ilisimatusarneq 1.621.000 1,6 1,6 1,6 45 Ilagiit 45.01 Kalaallit Nunaanni Ilagiit 32.840.000 32,8 32,8 32,8 45.10.10 Biskoppeqarfiup allaffia 1.565.000 1,5 1,5 1,5 45.10.11 Kujataata provsteqarfia 8.193.000 8,2 8,2 8,2 45.10.12 Qeqqata, Avanersuup Tunullu provsteqarfiat 11.647.000 11,6 11,6 11,6 45.10.13 Avannaata provsteqarfia 11.435.000 11,4 11,4 11,4 46 Naatsorsueqqissaartarfik 46.01 Naatsorsueqqissaartarfik 8.781.000 8,1 8,1 8,1 46.01.01 Naatsorsueqqissaartarfik 8.781.000 8,1 8,1 8,1 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
50 Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik 50.01 Ataatsimut aningaasartuutit 47.705.000 46,3 46,3 46,3 50.01.01 Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik 17.076.000 16,5 16,5 16,5 50.01.02 Ilaasortaanermut akiliutit 1.457.000 1,5 1,5 1,5 50.01.03 Suliniutinut konto aalisarneq piniarnerlu 2.408.000 2,5 2,5 2,5 50.01.05 Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nak 19.304.000 18,6 18,6 18,6 50.01.06 Piniarnermik nakkutilliineq 7.460.000 7,2 7,2 7,2 50.06 Aalisarneq -299.928.000 -319,4 -319,4 -319,4 50.06.01 Aalisarnermi aaqqissuussaanermik naleqqussaaneq 9.500.000 0,0 0,0 0,0 50.06.02 Akit appasinnerpaaffigigallagaat 10.000.000 0,0 0,0 0,0 50.06.03 Aaqqissuussaanermik naleqqussaanermi pisassiissutit tunin -2.100.000 0,0 0,0 0,0 50.06.20 EU-mut aalisarneq pillugu isumaqatigiissutit -319.428.000 -319,4 -319,4 -319,4 50.06.21 Uuliamut tapiissutit 2.100.000 0,0 0,0 0,0 50.07 Piniarneq 30.354.000 30,2 30,2 30,2 50.07.15 Piniariarluni angalanerit 204.000 0,0 0,0 0,0 50.07.16 Tunisinermi akinut tapiissutit, puisit amii 30.000.000 30,0 30,0 30,0 50.07.17 Piniarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit 150.000 0,2 0,2 0,2 50.08 Nunalerineq 11.625.000 11,0 10,3 9,6 50.08.16 Nunalerinermik inuussutissarsiuteqartunut aningaasalersuin 5.697.000 5,1 4,4 3,7 50.08.17 Ineriartortitsinermut tapersiissutit, nunalerineq 5.928.000 5,9 5,9 5,9 51 Inuussutissarsiutinut tapersiisarneq 51.07 Inuussutissarsiutinut Tapersiissutit -4.500.000 -4,5 -4,6 -4,6 51.07.10 Inuussutissarsiutinut tapersiisarneq, taarsigassarsiarititat er 11.650.000 11,7 11,7 11,7 51.07.11 Ernianut tapiissutit 2.000.000 1,9 1,8 1,8 51.07.20 ESU, ernianit isertitat -9.600.000 -9,4 -9,4 -9,4 51.07.21 Pisassiissutinik tunisinermi isertitat -2.100.000 0,0 0,0 0,0 51.07.22 Pisassiissutinik pisinermi aningaasartuutit 2.100.000 0,0 0,0 0,0 51.07.32 ESU, taarsigassarsiat erniallit (ilanngaateqanngitsut) 18.850.000 18,9 18,9 18,9 51.07.33 ESU, taarsigassarsiat erniallit, akiliutit (ilanngaatitaqanngits -27.400.000 -27,6 -27,6 -27,6 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
64 Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik 64.01 Ataatsimut aningaasartuutit 17.795.000 17,6 17,6 17,6 64.01.01 Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, allaffissorneq 17.795.000 17,6 17,6 17,6 64.10 Inuussutissarsiorneq 184.950.000 162,0 155,0 150,0 64.10.04 Unammilleqat. Ataatsimiitital. aamma Atuisartut Siunnersuis 3.700.000 3,7 3,7 3,7 64.10.05 Inuussutissarsiutitigut ineriartortitsinermut suleqatigiinneq 2.400.000 2,4 2,4 2,4 64.10.06 Taarsigassarsianut qularnaveeqqusiissutit akilerneqarneri 1.000.000 1,0 1,0 1,0 64.10.07 Nunatsinni tunisassianik assartuinermut tapiissutit 5.400.000 5,4 5,4 5,4 64.10.08 Nunami inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaannut tapiissu 5.800.000 5,8 5,8 5,8 64.10.09 Inuussutissarsiutinik siuarsaanermut aningaasalersuinikkut 3.150.000 3,2 3,2 3,2 64.10.10 Takornariartitsinerup siuarsarneqarnissaanut tapersiineq 19.000.000 19,0 17,0 17,0 64.10.11 Inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaannut immikkoortitat 1.700.000 1,7 1,7 1,7 64.10.12 Nioqqutissanik pilersuineq 57.600.000 57,6 57,6 57,6 64.10.13 Assassorluni kusanartuliat 1.500.000 1,5 1,5 1,5 64.10.14 Ingerlatsinissamik isumaqatigiissutit, tunisassiorfiit 65.700.000 60,7 55,7 50,7 64.10.15 Immikkut suliffissaqartitsiniarneq 18.000.000 0,0 0,0 0,0 64.11 Amutsiviit 5.400.000 5,0 0,0 0,0 64.11.02 Amutsiviit 400.000 0,0 0,0 0,0 64.11.03 Nuummi Amutsivik A/S, kiffartuunneqarnissamik isumaqatig 5.000.000 5,0 0,0 0,0 64.12 Nukissiorfiit -108.627.000 -108,1 -108,8 -107,2 64.12.02 Nukissiorfiit 17.417.000 17,0 17,0 17,0 64.12.03 Nukissiorfiit, aqqusinermi qaammaqquteqarneq 4.928.000 4,9 4,9 4,9 64.12.04 Nukissiorfiit, erniat -44.473.000 -41,6 -39,5 -36,1 64.12.05 Nukissiorfiit, akilersuutit -86.499.000 -88,4 -91,2 -93,0 64.13 Suliffeqarneq 16.020.000 16,1 16,1 16,7 64.13.10 Ilinniartitaaneq pikkorissarnerlu 314.000 0,3 0,3 0,9 64.13.11 Suliffissaaleqinermik akiuiniarneq 8.579.000 8,6 8,6 8,6 64.13.12 Kommunini namm.ill.mandetiiminut tapiissutit 833.000 0,8 0,8 0,8 64.13.13 Inuusuttut sullivii 3.016.000 3,0 3,0 3,0 64.13.14 Suliffeqarnermik iluarsaaqqinneq 1.272.000 1,3 1,3 1,3 64.13.15 Suliffissaarusimasarnerup akiorniarneqarnera 1.156.000 1,2 1,2 1,2 64.13.16 Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit 850.000 0,9 0,9 0,9 64.14 Suliffeqarfiit namminersortitat 2.900.000 2,9 2,9 2,9 64.14.02 Great Greenland 2.900.000 2,9 2,9 2,9 66 Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik 66.01 Ataatsimut aningaasartuutit 34.045.000 33,8 33,8 33,8 66.01.01 Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisort.allaffissorn. 12.397.000 12,1 12,1 12,1 66.01.02 Aatsitassarsiorneq 18.648.000 18,7 18,7 18,7 66.01.03 Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik - Isertitatigut m 0 0,0 0,0 0,0 66.01.04 Aatsitassanut ikummatissanullu tunngasuni sullissinissanik 3.000.000 3,0 3,0 3,0 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
70 Ineqarneq, Attaveqarneq Pilersuinerlu 70.01 Ataatsimut aningaasartuutit 20.268.000 20,0 20,0 20,0 70.01.01 Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Pisortaqarf 20.268.000 20,0 20,0 20,0 70.10 Illuutit 39.762.000 39,6 39,6 39,6 70.10.01 Sillimmasiisarnerit 9.746.000 9,6 9,6 9,6 70.10.02 Namm.Oqart. Nuummi qitiusumik allaffeqarfii 30.016.000 30,0 30,0 30,0 70.14 Attaveqaateqarneq -56.000.000 -53,0 0,0 0,0 70.14.20 Tele Greenland A/S, erniat -6.000.000 -3,0 0,0 0,0 70.14.41 Tele Greenland, akilersuutit -50.000.000 -50,0 0,0 0,0 72 Ineqarneq 72.02 Ataatsimut aningaasartuutit 13.100.000 13,1 13,1 13,1 72.02.02 Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissut, A/S Inissiaatileqa 10.100.000 10,1 10,1 10,1 72.02.03 Boligstøtte, pilersaarusiorn.allaffissorn.aningaasart. 3.000.000 3,0 3,0 3,0 72.06 Boligstøtte -70.000.000 -62,0 -63,0 -61,0 72.06.01 Boligstøtte, akilersuutit -54.000.000 -50,0 -50,0 -49,0 72.06.02 Boligstøtte, piffiss.aalajangersimasumut ernialiussat -55.500.000 -51,5 -51,5 -50,5 72.06.03 Boligstøtte, nukingisaarinermut akiliisitsissutit -1.000.000 -1,0 -1,0 -1,0 72.06.04 Boligstøtte, ernianut akilersuutinullu tapiissutit 28.000.000 28,0 27,0 27,0 72.06.05 Boligstøtte, akiligass.akilerneqanng.allanngoriartorn. 2.500.000 2,5 2,5 2,5 72.06.06 Boligstøtte, isumakkeerinninnerit 10.000.000 10,0 10,0 10,0 72.06.11 Boligstøtte, immikkut naafferartumik akilersuutit -90.000.000 -10,0 -10,0 -10,0 72.06.16 Boligstøtte, akiligassat akilinngitsuukkat akiitsullu sinneruttu 90.000.000 10,0 10,0 10,0 72.10 Inissianik attartorneq -63.100.000 -62,9 -62,3 -61,3 72.10.11 Inissiat attartortittakk.ingerlanneqarn.ingerlatsinerm. 200.000 0,2 0,0 0,0 72.10.13 Inissiani najugaqatigiiff.immikkut tapiissutit 5.200.000 5,2 5,0 4,8 72.10.16 Iniss.attartort.ingerlanneqarn.,aningaasaliiss.pissarsiat -61.000.000 -61,0 -61,0 -61,0 72.10.17 Inissiamut normunut akiliutit -6.700.000 -6,5 -6,3 -5,1 72.10.21 Akiitsunut akilinngitsuukkanut taarsigassarsineq, -800.000 -0,8 0,0 0,0 73 Attaveqarneq Pilersuinerlu, kiisalu Angallanneq 73.02 Umiarsualiviit 18.658.000 18,8 18,8 18,8 73.02.01 Umiarsualivinni oqartussaaneq 3.846.000 3,8 3,7 3,7 73.02.02 Umiarsualivinnik aserfallatsaaliineq 14.812.000 15,0 15,1 15,1 73.10 Umiarsuartigut angallassineq 124.283.000 124,3 124,3 124,3 73.10.07 Tjenestemandit soraartut pensionisiaannut ilanngussat 500.000 0,5 0,5 0,5 73.10.10 Umiarsuartigut ilaasunik angallassineq 65.583.000 65,6 65,6 65,6 73.10.11 Nunap iluani umiars.usinik angallassineq 58.200.000 58,2 58,2 58,2 73.20 Timmisartuussineq 112.705.000 112,7 112,3 110,9 73.20.09 Nunami namminermi timmisartuussineq, kiffartuunneqarniss 107.864.000 105,0 104,6 104,6 73.20.11 Mittarfeqarfiit, Naalagaaffimmut kiffartuussineq 6.291.000 6,3 6,3 6,3 73.20.12 Mittarfeqarfiit, ilaasunut akitsuutit apparneqar-neri 2.800.000 2,8 2,8 2,8 73.20.13 Islandimut timmisartuussineq 1.350.000 1,4 1,4 0,0 73.20.20 Ilaasunut akitsuusiuss.naalagaaff.taarsiissuteqarnera -5.600.000 -2,8 -2,8 -2,8 73.30 Ujaasinissamut annaassiniarnissamullu upalungaarsim 9.400.000 9,4 9,4 9,4 73.30.02 Ujaasinissamut annaassiniarnissamullu upalungaarsimaneq 9.400.000 9,4 9,4 9,4 73.93 Mittarfeqarfiit 22.866.000 18,0 9,8 -0,2 73.93.02 Mittarfeqarfiit, ingerlatsineq 20.356.000 20,4 22,2 22,2 73.93.03 Mittarfeqarfiit, sanaartortitsiveqarfik 2.510.000 2,6 2,6 2,6 73.99.99 Missingersuutinut iluarsiissutit 0 -5,0 -15,0 -25,0 74 Misissueqqaarnerit 74.01 Ataatsimut aningaasartuutit 370.000 0,1 0,1 0,1 74.01.06 Nuna tamakkerlugu pilersaarusiorneq 370.000 0,1 0,1 0,1 74.94 Suliffeqarfik namminersortitaq (ASIAQ) 13.695.000 13,7 13,7 13,7 74.94.02 ASIAQ (Misissueqqaarnerit) 13.695.000 13,7 13,7 13,7 75 Avatangiisinut Pisortaqarfik 75.01 Ataatsimut aningaasartuutit 51.395.000 46,7 46,7 49,1 75.01.01 Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik 10.492.000 10,3 10,3 9,7 75.01.10 Mingutsitsaaliuinermut atort.ingerlatsineq 920.000 0,9 0,9 0,9 75.01.11 Pinngortitaleriffik 39.083.000 34,6 34,6 37,6 75.01.12 Avatangiisit, uuliaarluernernik akiuinermut atortunik pisi-ner 900.000 0,9 0,9 0,9 75.86 Avatangiisit, sanaartorneq 14.400.000 9,0 4,5 0,0 75.86.21 Mingutsitsaaliuinermut atort.sanaartorneq 500.000 0,0 0,0 0,0 75.86.22 Illoqarf.akunnatt.angiss.eqqagass.atortulers.tapiiss. 1.500.000 8,0 4,5 0,0 75.86.23 Illoqarfinni eqqagassalerinermut tapiissutit 12.400.000 1,0 0,0 0,0 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
80-87 Sanaartugassat 80.00 Sillimmatit 53.900.000 62,9 142,5 281,5 80.00.00 Sanaartornermut atugassat agguaanneqanngitsut 17.900.000 37,9 117,5 281,5 80.00.01 Nuussinissanut sillimmatit 12.500.000 15,0 15,0 0,0 80.00.72 Inissianik attartortittakkanik tunisaqarneq -5.000.000 -10,0 0,0 0,0 80.00.80 Aningaasat suliniutinik aallartitsinissamut sillimmatit 23.500.000 10,0 10,0 0,0 80.72.00 Inissianik sanaartornermut sillimmatit 4.000.000 8,0 0,0 0,0 80.72.01 Inissianik attartortittakkanik tunisaqarnermi aningaasartuutit 1.000.000 2,0 0,0 0,0
82.20 Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik 2.500.000 1,5 0,0 0,0 82.20.01 Sanaartugassanik pilersaarusiorneq sulianillu aqutsineq 2.500.000 1,5 0,0 0,0
83.30 Isumaginninneq 16.100.000 6,8 0,0 0,0 83.30.12 Utoqqaat angerlarsimaffii 9.000.000 0,8 0,0 0,0 83.30.13 Nuna tamakkerlugu paaqqinniffiit 7.100.000 6,0 0,0 0,0
84.40 Kultureqarneq Ilinniartitaanerlu 90.410.000 82,3 70,5 -12,4 84.40.10 Kommunini atuarfiit, sanaartugassat nutaat 10.170.000 5,5 4,0 0,0 84.40.11 Ilimmarfimmut nuunnermut atatillugu illunik atorunnaakkanik 0 0,0 0,0 -26,0 84.40.13 Nuummi Ilimmarfik 0 10,0 44,0 47,0 84.40.14 Kulturimut timersornermullu sanaartornerit 15.300.000 6,0 0,0 0,0 84.40.15 Ilinniartut inaannik sanaartorneq 55.200.000 58,6 22,5 6,6 84.40.16 Avataanit aningaasalersorneqarneq, Ilimmarfik 0 0,0 0,0 -40,0 84.40.17 Meeqqanik inuusuttunillu paaqqinnittarfiit 7.740.000 1,7 0,0 0,0 84.45.01 Ilagiit, nutaanik sanaartorneq 2.000.000 0,5 0,0 0,0
85.50 Inuussutissarsiutit, sanaartugassat 4.500.000 2,5 0,5 0,5 85.50.01 Illut Sulliviit, nunaqarfiit 4.500.000 2,5 0,5 0,5
86.60 Peqqinnissaqarfik 13.300.000 33,8 8,2 0,0 86.60.01 Peqqinnissaqarfik, nutaanik sanaartorneq 13.300.000 33,8 8,2 0,0
87.11 Immikkut siunertat 2.800.000 8,5 12,0 0,0 87.11.03 Nuup Kommunianut tapiissutit 1.300.000 8,5 12,0 0,0 87.11.04 Kuukkut aqqusineq sapusiaq, Qaanaaq 1.500.000 0,0 0,0 0,0
87.71 #I/T 21.100.000 14,3 10,1 0,8 87.71.30 Innaall.imermillu pilersuiviliorneq, nunaqarfiit 10.900.000 6,6 2,1 0,0 87.71.31 Illoqarf.erngup aqq.pingaarnernik pilersitsineq 4.200.000 1,5 0,0 0,0 87.71.32 Attaveqaatinik annertusaaneq, Qinngorput 6.000.000 6,2 8,0 0,8
87.72 Ineqarneq 137.200.000 123,8 40,4 0,0 87.72.10 Nuummi sulisunut inissiat 23.900.000 43,9 36,3 0,0 87.72.11 60/40 atorlugu sanaartorneq 57.400.000 14,6 4,1 0,0 87.72.14 Misileraalluni sanaartorneq 1.500.000 1,5 0,0 0,0 87.72.15 Piginneqatigiilluni inissialiortiterneq 21.700.000 6,0 0,0 0,0 87.72.21 Inissianik kommuninit attartortitassanik sanaartorneq tapers 5.400.000 27,8 0,0 0,0 87.72.22 Nunaqarf.isorliun.inissialiornermi pilers., nunaqarf.tamal. 22.300.000 25,0 0,0 0,0 87.72.23 Boligstøtte, iluarsaassinermut tapiissutit 5.000.000 5,0 0,0 0,0
87.73 Attaveqarneq pilersuinerlu kiisalu angallanneq 25.700.000 60,5 41,3 44,8 87.73.10 Umiarsualiveqarfiit 2.800.000 2,8 0,0 0,0 87.73.20 Mittarfiit ilusilersugaanerini annertusaaneq 0 35,1 39,3 44,8 87.73.21 Mittarfeqarfiit, qulimiguulinnut mittarfiit 2.500.000 0,3 0,0 0,0 87.73.22 Mittarfeqarfiit, mittarfiit 20.400.000 22,3 2,0 0,0 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
89 Sanaartornermut taarsigassarsiarititat 89.71 Nukissiorneq, imeq ungasissumiillu kiassarneqarneq 25.500.000 32,0 25,0 22,5 89.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiarititat 25.500.000 32,0 25,0 22,5
89.72 Ineqarneq 38.750.000 55,7 0,0 0,0 89.72.15 Piginneqatigiilluni inissiat tapiissuteqarfigineqartut 26.250.000 31,5 0,0 0,0 89.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq 8.500.000 20,2 0,0 0,0 89.72.20 Boligstøtte, Nammineq illuliat toqqaviinut innaall. 4.000.000 4,0 0,0 0,0 Ilanngussaq 1
Aningaasaliissutinut takussutissiaq AIS Missingersuutit 2003 2004 2005 2006 Naalakkersuisoqarfik (Mio.kr.) (Mio. kr.) (Mio. kr.)
90-97 Nutarterinermut tunngasut 90.00 Sillimmatit 59.423.000 54,8 212,6 275,0 90.00.00 Iluarsaanermut sillimmatit atugassiissutigineqanngitsut 35.223.000 29,8 187,6 275,0 90.00.01 Nuussinissanut sillimmatit, iluarsaaneq 15.000.000 15,0 15,0 0,0 90.00.80 Iluarsagassat pilersaarusiorneqarnerisa aallartinneqartarnis 9.200.000 10,0 10,0 0,0
91.00 Avatangiisinut nukissiornermullu immikkoortoq (MIFRE 50.000.000 0,0 0,0 0,0 91.10.70 Immikkoortumut pilersaarut, killiliussatut piumasaqaatit ping 3.775.000 0,0 0,0 0,0 91.21.71 Immikkoortumut pilersaarut, innaallagissiorfinni halonimik pi 4.500.000 0,0 0,0 0,0 91.35.71 Immikkoortumut pilersaarut, Erngup aqqutaanik iluarsaaner 16.000.000 0,0 0,0 0,0 91.36.61 Immikkoortumut pilersaarut, Ungasianiit kiassarnermut aqqu 4.525.000 0,0 0,0 0,0 91.36.71 Immikkoortumut pilersaarut, Ungasianiit kiassarnermut aqqu 1.500.000 0,0 0,0 0,0 91.36.73 Immikkoortumut pilersaarut, Ungasianiit kiassarnermut aqqu 2.700.000 0,0 0,0 0,0 91.40.72 Immikkoortumut pilersaarut, Illunik iluarsartuussineq, 11.320.000 0,0 0,0 0,0 91.40.73 Immikkoortumut pilersaarut, Illunik iluarsartuussineq, Angall 2.700.000 0,0 0,0 0,0 91.45.72 Immikkoortumut pilersaarut, Kiassaateqarfiit immikkoortuinik 1.030.000 0,0 0,0 0,0 91.53.70 Immikkoortumut pilersaarut, Atuisut qaammarsaavigineqarn 500.000 0,0 0,0 0,0 91.70.70 Immikkoortumut pilersaarut, Nakkutilliineq pilersaarusiorner 1.450.000 0,0 0,0 0,0
92.00 Namminersornerullutik Oqartussat illutaasa aserfallatsa 19.160.000 18,2 0,0 0,0 92.25.01 Namminersornerullutik Oqartussat allaffissuat, illuutit - aserf 3.000.000 2,0 0,0 0,0 92.30.01 Namminersornerullutik Oqartussat allaffissuat, illuutit - aserf 3.500.000 4,7 0,0 0,0 92.40.01 Illut kulturimik sammisaqarfiit ilinniarfiillu - aserfallatsaaliineq 4.000.000 4,0 0,0 0,0 92.45.01 Ilagiit - aserfallatsaaliineq 2.660.000 1,5 0,0 0,0 92.60.01 Peqqinnissaqarfik - aserfallatsaaliineq 6.000.000 6,0 0,0 0,0
94.40 Kultureqarneq Ilinniartitaanerlu 9.100.000 4,4 1,0 0,0 94.40.10 Kommunini atuarfiit, nutarterineq 9.100.000 4,4 1,0 0,0
94.45 Ilagiit 2.400.000 0,0 0,0 0,0 94.45.10 Ilagiit, nutarterineq 2.400.000 0,0 0,0 0,0
95.50 NUKA 5.000.000 5,0 0,0 0,0 95.50.10 NUKA, atortunik freonitalinnik nutarterineq 5.000.000 5,0 0,0 0,0
96.60 Peqqinnissaqarfik 10.200.000 7,5 0,0 0,0 96.60.01 Peqqinnissaqarfik, nutarterineq 10.200.000 7,5 0,0 0,0
97.71 Nukissiorneq, imeq ungasissumiillu kiassarneqarneq 34.170.000 11,0 0,6 0,0 97.71.30 Nunaqarfinni innaallagissamik imermillu pilersuinermik 21.270.000 8,4 0,6 0,0 97.71.32 pilersitsineq, nutarterineq 12.900.000 2,6 0,0 0,0
97.72 Ineqarneq 68.000.000 18,3 17,5 0,0 97.72.13 Immikkut nutarterinerit 68.000.000 18,3 17,5 0,0
97.73 Angallanneq 12.700.000 11,0 7,0 0,0 97.73.22 Mittarfeqarfiit, iluarsaaneq 12.700.000 11,0 7,0 0,0
99 Iluarsaassinernut taarsigassarsiarititat 99.71 Nukissiorneq, imeq ungasissumiillu kiassarneqarneq 14.500.000 33,6 11,0 0,0 99.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiarititat, 14.500.000 33,6 11,0 0,0
99.72 Ineqarneq 10.000.000 15,0 0,0 0,0 99.72.20 nutarterineq 10.000.000 15,0 0,0 0,0 Ilanngussaq 2
AIS 2003
Oqaasertaliussat
Naalakkersuisut - Suliassaqarfiit 10 - 99 Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput suliassaqarfiit allanngornerisa malitsigisaanik kontut pingaarnerit akornanni aningaasaliissutinik oqaasertaliussanillu nuussisinnaanermut, kiisalu allaffissornikkut kontut pingaarnerit xx.xx.01 akornanni aningaasaliissutinik nuussisinnaa- nermut.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput aningaasartuutissat Namminersornerullutik Oqartussat pigisaanni akisussaaffigisaanniluunniit illorsuarni, sanaartukkani pigisanilluunniit tillin- niarnikkut, ikuallannikkut imaluunniit allatut ajutoornikkut il.il. pilersimasut akiler- nissaannut.
Nr. 3. Eqqartuussivinni suliani apeqqutit pingaarnerit tunngaviusullu Namminersornerullutik Oqartussat inatsisiliornerinut pingaaruteqartut naliliivigineqartussaatillugit Naalakkersuisut piginnaatinneqarput avataaniit inatsisilerinikkut ikiorserneqarnermut inummut allamut aningaasartuuteqarnissamut.
Nr. 4. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput sanaartukkat aningaasaliivigineqarnerminnut sanil- liullutik allanngulaarsimatillugit aningaasaliissutit allannguutissaannik qinnuteqanngitso- ornissaminnut; allannguutit taakku Nunatta Karsiata naatsorsuutaanut ilanngunneqartas- sapput sanaartukkat taakku naammassigaangata aammalu sanaartornermut iluarsartuussi- nermullu aningaasaateqarfimmit peerneqareeraangata.
Nr. 5. Atorunnaarsitsinermut aningaasartuutinik ilanngaaseriikkanik imaqartunik kiffartuunne- qarnermut isumaqatigiissusiornissaminnut Naalakkersuisut piginnaatitaapput. Taakku kon- tunut pingaarnernut tulliuttunut tunngasuupput: 64.10.12 "Nioqqutissanik pilersuineq", 64.10.14 "Ingerlatsinermut isumaqatigiissutit tunisassiorfiit", 73.10.10 "Umiarsuartigut ilaasunik angallassineq" aammalu 73.10.11 "Nunatta iluani umiarsuartigut usinik angallas- sineq".
Ilanngussaq 2
Naalakkersuisut siulittaasuat - Suliassaqarfiit 10 - 19 Kontumut pingaarnermut 10.14.18 Nunat tamalaat suliniutitigut suleqatigiinnerat pillugu paasissutissiisarneq ingerlatitseqqittarnerlu Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput aqutsinermut ingerlatseqatigiiffinnut sullissiveqar- finnulluunniit qassiinut, assersuutigalugu Sulisa A/S-mut, avataaniit aningaasalersuiffiu- sinnaasut pillugit suliassaqarfinnut assigiinngitsunut sammisitamik paasissutissiisarnermi ingerlatitseqqittarnermilu suliassat suliarineqartarnissaat pillugu isumaqatigiissusiornissa- minnut, avataaniit aningaasalersuutit tamakku soorlu ingerlateqqinneqarsinnaapput Northe- rn Pheriphery Programme, (NPP), EU-p suliniutitai allat imaluunniit NORA, Kalaallit Nu- naata atorsinnaasai, imaluunniit aqqutigalugit.
Aningaasanut naalakkersuisoq - Suliassaqarfiit 20 – 29 Suliassaqarfimmut 20-imut Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Royal Arctic Line A/S-ip umiarsuaataanik sikusior- sinnaasunik, Arina Arctica, Irena Arctica, Nuka Arctica, Naja Arctica aamma Kiista Arcti- ca, piumasaqaatitaqanngitsumik umiarsuit naatsorsuutini nalingisut akilerlugit pisi- sinnaatitaassallutik pisisussaatitaassallutillu, tassa ingerlatseqatigiiffik suliassamik inger- latsinissaminut kisermaassisinnaatitaanerminik unioqqutitsissagaluarpat, akilersukkaminik unitsitigaluarpat, nammineq piumassutsiminik pinngitsaalisaalluniluunniit pigisaminik tu- niniaatitaagaluarpat, imaluunniit akiliisinnaajunnaartutut nalunaarutigineqarpat, minner- paamilli akilissavaat umiarsuarsinermut taarsigassarsisitsisarfimmi akiitsut sinnerisut amer- latigisunik. 1. januar 2003 akiitsut sinneri 191.736.000 kr.-iuput.
Akisussaaffinnik malinninngitsoornikkut piumasaqaatitaqanngitsumik pisisussaatitaaneq atuutilissagaluarpat pisisinnaatitaanermuttaaq atapput umiarsuarsinermut taarsigassarsianik Namminersornerullutik Oqartussat akisussaaffinnik ingerlaannartumik tigusisinnaati- taanerat tigusisussaatitaanerallu.
Nr. 2 Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Royal Arctic Bygdeservice A/S-ip umiarsuaataanik M/S Pajuttaammik piumasaqaatitaqanngitsumik umiarsuit naatsorsuutini nalingisut aki- lerlugu pisisinnaatitaassallutik pisisussaatitaassallutillu, minnerpaamilli akilissavaat umiar- suarsinermut taarsigassarsisitsisarfimmi akiitsut sinnerisut amerlatigisunik. Akiitsut sinneri amerlanerpaamik 9.775.000 kr.-iupput. Pisisinnaatitaaneq pisisussaatitaanerlu atuutilissappu ingerlatseqatigiiffik akuersissumminik unioqqutitsippat, akilersuinerminik unitsitsippat, nammineq piumassutsiminik pinn- gitsaalisaalluniluunniit pigisanik tuniniaatitaappat, imaluunniit akiliisinnaajunnaartutut na- lunaaarutigineqarpat.
Akisussaaffinnik malinninngitsoornikkut piumasaqaatitaqanngitsumik pisisussaatitaaneq Ilanngussaq 2 atuutilissagaluarpat pisisinnaatitaanermuttaaq atapput umiarsuarsinermut taarsigassarsia- niumiarsuarsinermut taarsigassarsianik Namminersornerullutik Oqartussat akisussaaffinnik ingerlaannartumik tigusisinnaatitaanerat tigusisussaatitaanerallu.
Kontumut pingaarnermut 20.05.20-mut Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit Nr. 1. Meeqqat atuarfianni klassini annerni atuartut atuarnermut tapiiffigineqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 5 28. oktober 1982-imeersoq naapertorlugu meeqqat atuarfi- anni atuartunut angajoqqaaminni najugaqartunut ukiumi atuarfimmi 2002/2003 tapiissutit makku pilersuisullu isertitaasa akileraaruserneqartussat (2001) killingi aalajangiunneqarput. Tapiissutit annerpaamik ukiumut ataatsimut qaammatini 10 tunniunneqartassapput.
Isertitat killissaat Tapiissutit ukioq 2001 atuarfiusoq 2002/03
Isertitat akileraarutillit Ukiumut tapiissutit Qaammammut tapiissutit inorlugit 169.370 9.820 982,00 169.370 - 189.158 8.364 836,40 189.158 - 210.200 6.998 699,80 210.200 - 229.684 5.692 569,20 229.684 - 250.615 4.410 441,00 250.615 - 271.878 3.187 318,70 sinnerlugit 271.878 0 0
Ukiumut atuarfiusumut 2003/2004-mut tapiissutit pilersuisullu ukiumut 2002-imut iserti- taasa akileraaruserneqartussat killingi imaapput::
Isertitat killissaat Tapiissutit ukioq 2002 atuarfiusoq 2003/04
Isertitat akileraarutillit Ukiumut tapiissutit Qaammammut tapiissutit inorlugit 173.096 10.036 1.003,60 173.096 - 193.319 8.548 854,80 193.319 - 214.824 7.152 715,20 214.824 - 234.737 5.817 581,72 234.737 - 256.129 4.507 450,70 256.129 - 277.859 3.257 325,71 sinnerlugit 277.859 0 0
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarpit Kangerlussuarmi piffissami aggersumi sanaartugas- sanut aningaasalersuinissat avatangiisinillu saliinissaq eqqarsaatigalugit Namminersor- nerullutik Oqartussat aningaasatigut peqataanissaata annertussusissaa pillugu Sisimiut kommunianik isumaqatigiinniarnernik aallartitsinissamut.
Ilanngussaq 2
Siunertamut kontumut 20.10-imut Siunertat immikkut ittut Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput pigisat nalillit Namminersornerullutik Oqartussat pi- gisaasa 5 mio. kr. ataallugu nalillit tunineqarnissaat pillugit suliassat aalajangiivigisar- nissaannut. Pigisat nalillit 1 aamma 5 mio. kr.-it akornanni akillit tunineqarpata Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat ilisimatinneqartassaaq.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Inatsisartut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaat a- taavartumik ilisimatitsissuteqarfigisarlugu, Namminersornerullutik Oqartussani akiliisin- naassuseqarnerup nikerarnera il.il. pakkersimaarniarlugit taarsigassarsiniarnissamut.
Taarsigassarsinermut atatillugu Naalakkersuisut pigisat aningaasanik nalillit qularnaveeq- qusiussinnaavaat, Namminersornerullutik Oqartussat nunani allani taarsigassarsineranni isumaqatigiissuteqarnermi atugassaritinneqartut naapertorlugit. Naalakkersuisut taarsigassarsisinnaaneq pillugu maleruagassat erseqqinnerusut aalajan- gersassavaat, tamatumunnga ilanngullugu taarsigassarsiat qitiusumik nalunaarsorneqarnis- saat.
Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Namminersornerullutik Oqartussat akiliisinnaassusi- annik taarsigassarsiaannillu allanngortitsinissaminnut, aammalu Namminersornerullutik Oqartussat akiitsuinut akiliisinnaassusiannullu atatillugu aningaasatigut isumaqatigiissute- qarnissaminnut, tamatumani ilanngullugit erniatigut allamiullu aningaasaatigut aaqqis- suussinerit Namminersornerullutik Oqartussat aningaasartuutaannik ikilisaanissaq siuner- taralugu.
Siunertamut kontumut 20.90 -imut Suliffeqarfiit Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Grønlandsbankimut, 7 mio. kr.-inik Tele Greenland A/S-imut nunatsinni aningaasanik pilersuinerup isumaginissaanut akilersugassarsisitsi- nerani uppernarsaasuunermik attassinissamut.
Kontumut pingaarnermut 20.90.21-mut Ernianit isertitat, ingerlatsinermut tigori- aannaat Naalakkersuisut piginnaatinneqarput uku ima amerlatigisunik Nunatta karsianit tigusisin- naatissallugit: Mittarfeqarfiit 60 mio. kr. Nukissiorfiit 70 mio. kr. Amutsiviit 3 mio. kr.
Tigusisinnaatitaanermik atuineq ukiumut 9 %-imik ernialersorneqassaaq. Nukissiorfiilli eqqarsaatigalugit 6 %-imik. Uninngasuutit ukiumut 3 %-imik ernialersorneqassapput. Er- Ilanngussaq 2 niat naatsorsorneqassapput ullut tigusisinnaatitaanermik atuiffiusuviit tunngavigalugit ukiumillu 360-inik ullulimmik agguarlugit. Tigusat uninngasuutillu erniaat ullormiit ullor- mut naatsorsorneqartassapput qaammatillu pingasunngorneri tamaasa ernialiunneqar- tassallutik.
Siunertamut kontumut 24.10-mut Toqqaannartumik akileraarutit Nr. 1. Nunamut tamarmut akileraarutip procentia, Inatsisartut inatsisaanni nr. 5, 19. maj 1979- imeersumi § 27, imm. 2 naapertorlugu, aalajangerneqarpoq 2003-imi 11-ussasoq.
Nr. 2. Nunamut tamarmut immikkut ittumik akileraarutip procentia, Inatsisartut inatsisaanni nr. 5, 19. maj 1979-imeersumi § 29, imm. 2 naapertorlugu, aalajangerneqarpoq 2003-imi 24-ussasoq.
Nr. 3. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput soraarnerussutisiat akileraaruserneqartarneranni mar- loriaammik akileraaruserneqartannginnissamut danskit naalakkersuisuisa nunatsinnilu naa- lakkersuisut isumaqatigiissutaat 21. august 1990-imeersoq, allanngortinneqartorlu tapilius- satut isumaqatigiissutikkut 31. august 1997-imeersukkut, naapertorlugu taartisiaqartitsi- nermut aningaasat akilernerinilu aningaasat danskit naalakkersuisuinut isumaqatigiissutigi- nissaannut. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput kommunini taartisiassatut aningaasat qa- norlu ilinerani akilerneqartarnissaasa, KANUKOKA-mik isumaqatigiinniareernikkut, aala- jangersarnissaanut.
Nr. 4. Tjenestemandinut, KNI-p allanngortinneranut atatillugu ingerlatseqatigiiffimmut atuk- kiunneqartunut, danskit isertitanut akileraartitsisarnerinut atasimasunut aammalu Kalaallit Nunaanni isertitanut akileraartarnermut nuunnerminni akileraarutit peereerlugit akissarsi- akinnerulersimanerminnik uppernarsaasinnaasunut Kalaallit Nunaanni isertitanut aki- leraarutinut tamakkiisumik appaanissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput. Taamatut Kalaallit Nunaanni isertitanut akileraarutinik appaaneq ingerlatseqatigiiffiup pineqartup aningaasalersussavaa.
Kontumut pingaarnermut 24.11.18 Assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuut Kalaallit Nunaannut, tassannga, iluanilu usinik imaatigut assartuineq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni § 6 naapertorlugu Kalaallit Nunaannut imaatigut assartukkat assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuuserneqassapput.
Aalajangersagaq taanna naapertorlugu akitsuutit 2003-imi 9,82 %-imut qaffasissusilerne- qarpoq. Ilanngussaq 2
Kontumut pingaarnermut 24.11.19, Akiliutit, akiliilluni aallaaniarneq aalisarnerlu Nr. 1 Naalakkersuisut piginnaatinneqarput aalisarnermut akuersissutinik aammalu akiliilluni piniartitsisinnaanermut akiliisitsinissaminnut.
Akuersissutinut akiliutissat: Umimmak ataaseq 2.000 kr., tuttu ataaseq 1.000 kr., aammalu puisi ataaseq 500 kr.. Ulluni arfineq-marlunni uumasunnguarniarnermut akuersissummut akiliut 1.000 kr.-iuvoq. Ulloq ataaseq aalisarnermut akiliutissaq 75 kr.-inngortinneqarpoq, sapaatit akunnerannut ataatsimut 200 kr. aammalu qaammammi ataatsimi aalisarnermut 500 kr..
Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu naalakkersuisoq - Suliassaqarfiit 30 - 39 Siunertamut kontumut 30.10-mut Meeqqat inuusuttullu Naalakkersuisut piginnaatinneqarput kontut pingaarnerit 30.10.02-mit 30.10.29-mut akor- nanni aningaasaliissutinik, akiliutissanik atorfinnillu amerlassusilikkanik nikisiteri- sinnaanissaminnut, taamaattorli konto pingaarneq 30.10.05 Meeqqat inuusuttullu pillugit ilisimasanik katersuivik pinnagu.
Kontumut pingaarnermut 30.10.32 Meeqqanut tapiissutit Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni 31. oktober 1996-imeersumi § 3 naapertorlugu meeqqanut tapiissutit amerlassusii ukiuni meeqqanut tapiiffissani tamani an- ingaasanut inatsisikkut aalajangersarneqartartussaapput isertitat akileraaruteqaataasussat amerlassusii aallaavigalugit, tassa imm. 2-6 naapertorlugu ukiumi isertitaqarfiusumi iserti- tat ilisimaneqartut kingulliit, aamma isertitanut killisarititaasut aningaasanut inatsisikkut aalajangersarneqarsimasut naapertorlugit,
Meeqqanut tapiissutit ima aalajangerneqarput isertitat killi ukuusut malillugit: Isertitat akileraaruteqaatissat kr. 0 - kr. 130.000, ukiumut meeqqat tapisiaat 4.860 kr. Isertitat akileraaruteqaatissat kr. 130.001 - kr. 180.000, ukiumut meeqqat tapisiaat 3.240 kr. Isertitat akileraaruteqaatissat kr. 180.001 - kr. 280.000, ukiumut meeqqat tapisiaat 1.620 kr. Meeqqanut tapiissutit atorunnaartarput isertitat akileraaruteqaatissat 280.000 kr.-it sip- poraangatigit.
Kontumut pingaarnermut 30.12.08-mut Utoqqalinermi pensionisiat aamma kontu- mut pingaarnermut 30.12.09-mut Siusinaartumik pensionisiat Pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi 30. oktober 1998- imeersumi § 28 naapertorlugu pisortanit pensionisiat angissusaat aningaasanut inatsimmi ukiumoortumik aalajangersarneqartartut tunniunneqartarput.
Ukiumoortumik tunngaviusumik aningaasat isertitassatullu killiliussat tulliuttut junip 30-iat Ilanngussaq 2 ilanngullugu atuupput:
Tungviusumi aningaasat qaffasinnerpaat kisimiittunut 88.812 kr.-iupput. 28.000 kr.-inik qaffasinnerusunilluunniit saniatigut isertitaqarnermi pensionit iluarsineqartarput saniatigul- lu isertitat 180.000 kr.-it qaangersimagaangatigit pensionit piivinneqartarput.
Tunngaviusumik aningaasat qaffasinnerpaat aappariinnut 133.212 kr.-iupput. 42.000 kr.- inik qaffasinnerusunilluunniit saniatigut isertitaqarnermi pensionit iluarsineqartarput sania- tigullu isertitat 270.000 kr.-it qaangersimagaangatigit pensionit piivinneqartarput.
Peqqussutip nassataraa siusinaartumik pensionillit pensionisiat 20 %-iinik tunineqarsinnaa- titaanerat, saniatigut isertitat akileraaruteqaataasussat angissusaat apeqqutaatinnagu.
Pensioneqalernissamut ukiussarititaasut 63-iupput.
Siunertamut kontumut 30.13-imut Innarluutillit Naalakkersuisut piginnaatinneqarput kontut pingaarnerit 30.13.02-p, 30.13.06-imit 30.13.10-mut, 30.13.16-ip kiisalu 30.13.26-ip 30.13.27-illu akornanni aningaasaliissutinik, akiliutissanik nikisiterisinnaanissaminnut.
Siunertamut kontumut 32.10-mut Immikkut ilisimasallit katsorsaallutillu ilinniartit- sineri, siunertamut kontumut 32.11-mut Najukkani peqqinnissaqarfiit, nakorsanit sullinneqarneq aamma siunertamut kontumut 32.12-imut Najukkani peqqinnissa- qarfiit, kigutit nakorsaannit sullinneqarneq kiisalu kontumut pingaarnermut 32.01.02-mut PAARISA, pinaveersaartitsineq peqqinnissamillu siuarsaaneq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput kontut pingaarnerit ataasiakkaat akornini aningaasa- liissutinik nikisitsisarnissaminnut.
Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermut Ilagee- qarnermullu Naalakkersuisoq - Suliassaqarfiit 40 - 49 Siunertamut kontumut 40.11-mut Inuussutissarsiutinut ilinniarfiit Naalakkersuisut piginnaatinneqarput aningaasaliissutinik kontut pingaarnerit akornanni allanut nuussisinnaanermut.
Kontumut pingaarnermut 40.11.09-mut AEB-mut aaqqissuussineq naapertorlugu i- linniaqqinneq Aningaasanut ukiup naanerani AEB-mut aaqqissuussinermi (konto pingaarneq 40.13.55) isertitat kiisalu kontumi pingaarnermi 40.13.51-imi aningaasartuutit akornanni nikingassutit matumani kontumi pingaarnermi 40.11.09 AEB-mut aaqqissuussineq naapertorlugu ilinni- aqqinnermut nutaamik iluarsartuussinermut imaluunniit aningaasanut ukiumut tulliuttumut toqqorneqassapput.
Ilanngussaq 2
Siunertamut kontumut 40.12-imut Qaffasinnerusumik ilinniartitaanerit Naalakkersuisut piginnaatinneqarput kontut pingaarnerit ataasiakkaat akornanni aningaa- saliissutinik nikisiterisinnaanissaminnut.
Kontumut pingaarnermut 40.13 Ilinniagaqarnersiutit Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 3, 2. maj 1996-imeersoq, Inatsi- sartut peqqussutaatigut nr. 5, 23. maj 2000-imeersukkut allanngortinneqartoq naapertorlugu akileeqqusilluni tuavisaarinermut akiliut tuavisaarinermut ataatsimut 200 kr.-iusussatut aa- lajangerneqarpoq.
Siunertamut kontumut 40.13.24-imut Taarsigassarsiarititat aammalu aningaaseriviit taarsigassarsiarititaasa akilerneqarneri Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni nr. 3-mi, 2. maj 1996-imeersumi, Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 5, 23. maj 2000-imeersukkut allanngortinneqartumi, § 3, imm. 2, naapertorlugu 1. august 2002-imiit ilinniagaqarnermut atatillugu taarsigassarsiari- neqarsinnaasut qummut killingi ima aalajangersarneqarput: < Ilinniagaqarnerup nalaani ukiut tamaasa taarsigassarsisoq ataaseq ilinniagaqar- nerminut atatillugu 6.000,- kr.-inik taarsigassarsisinnaavoq. Aggustip ulluisa aal- laqqaataanniit juulip ulluisa 31-annut ukioq ilinniagaqarnersiuteqarfiuvoq. < Ilinniagaqartoq ataaseq ataasiaannartumik 10.000,- kr.-it tikillugit ilinniagaqar- nermut atatillugu taarsigassarsisinnaavoq. Ataasiaannartumik taarsigassarseqqit- toqarsinnaavoq taamaallaat immikkut akuerineqarnissamik qinnuteqarnikkut.
Kontumut pingaarnermut 40.13.50-imut Ilinniagaqarnersiutit meeqqanullu tapit Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni nr. 3-mi, 2. maj 1996-imeersumi, Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 5, 23. maj 2000-imeersukkut allanngortinneqartumi, § 3, imm. 2 naapertorlugu qaammammut ilinniagaqarnersiutissat imatut aalajangersarneqarput: < 2.100 kr.-it ilinniagaqarnissamut piareersaataasumik ilinniartunut angajoqqaa- minni najugaqartunut. < 4.725 kr.-it Kalaallit Nunaata Danmarkillu avataani ilinniagaqartunut. < 4.200 kr.-it ilinniagaqartunut allanut.
Kontumut pingaarnermut 40.13.55-imut AEB-mut akiliutit Sulisitsisut inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermut akiliutaat (AEB) pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 16 23. oktober 1989-imeersumi § 4 imm. 1 naapertorlugu ukiumi akiliiffis- sami 2003-imi akiliinissamut procenti 0,9 %-imut aalajangiunneqarpoq.
Kontumut pingaarnermut 40.13.60-imut Immikkut tapiissutit angalanermut anin- gaasartuutit il.il., USF Namminersornerullutik Oqartussat aqqutigalugit Kalaallit Nunaata Danmarkillu avataanni Ilanngussaq 2 ilinniagaqartunut qaammammut ilinniagaqarnersiutit naalakkersuisut qaffassinnaavaat, qaf- faanissaq makkuninnga tunngavilersuutitaqarpat: < Nunat allamiut oqartussaasuisa piumasaqaataat. < Ilinniarfiup pineqartup piumasaqaatai. < Illoqarfimmi ilinniarfiusumi inuuniarnermi aningaasartuutit qaffasissorujussuit. < Ilinniagaqarnersiutinik nuussinermut atatillugu immikkut aningaasartuuteqarneq.
Tamatuma saniatigut ilinniartitaanernut immikkut aaqqissuussanut atatillugu, tamatumalu malitsigisaanik ilinniagaqarnersiuteqartitsinissamik immikkut pisariaqartitsisoqalersillugu, soorlu nunatta Danmarkillu avataani ilinniagaqarnerni, allanik atugassaqartitsilluni ilinnia- qarnersiuteqartitsisoqartitsisinnaaneq Naalakkersuisut aalajangersarsinnaavaat.
40.13.61 Immikkut tapiissutit. Angalanermi aningaasartuutit il.il. KIIIP-p ilinniar- fiutaani. Namminersornerullutik Oqartussat aqqutigalugit Kalaallit Nunaata Danmarkillu avataanni ilinniagaqartunut qaammammut ilinniagaqarnersiutit naalakkersuisut qaffassinnaavaat, qaf- faanissaq makkuninnga tunngavilersuutitaqarpat: < Nunat allamiut oqartussaasuisa piumasaqaataat. < Ilinniarfiup pineqartup piumasaqaatai. < Illoqarfimmi ilinniarfiusumi inuuniarnermi aningaasartuutit qaffasissorujussuit. < Ilinniagaqarnersiutinik nuussinermut atatillugu immikkut aningaasartuuteqarneq. Tamatuma saniatigut ilinniartitaanernut immikkut aaqqissuussanut atatillugu, tamatumalu malitsigisaanik ilinniagaqarnersiuteqartitsinissamik immikkut pisariaqartitsisoqalersillugu, soorlu nunatta Danmarkillu avataani ilinniagaqarnerni, allanik atugassaqartitsilluni ilinnia- qarnersiuteqartitsisoqartitsisinnaaneq Naalakkersuisut aalajangersarsinnaavaat.
Kontumut pingaarnermut 40.14.15 Kultureqarnermut tunngassuteqartunut isuma- qatigiissutitigut pisussaaffigalugit tapiissutit Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Nordisk Ministerrådip aammalu Namminersornerul- lutik Oqartussat isumaqatigiissutaat 11. december 1985-imeersoq kiisalu isumaqatigiis- summut tapiliussaq 8. februar 2002-imeersoq naapertorlugu NAPA-mut aningaasartuuti- gineqartunik akiliisarnissaminnut.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiuni pingasuni atuuttumik, 1999 aallarnerfigalugu, aningaasartuutinik Nunat Avannarliit Killiit suleqatigiinnissaminnik isumaqatigiissutaat 29. november 1999-imeersoq naapertorlugu aningaasartuutigineqartunut akiliisarnissaminnut.
Kontumut pingaarnermut 40.14.18-imut, Kalaallit Nunaata Radiua Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Kalaallit Nunaata Radiua Nunatta Karsianit 2,3 mio. kr.-inik tigusisinnaatissallugu, teknikikkut atortunut nutaanut ingerlaavartumik aningaasa- Ilanngussaq 2 liissuteqartarnissamut Kalaallit Nunaata Radiuata aningaasanit pisariaqartitaanut matusis- sutissatut.
Tigusisinnaatitaanerup atorneqarsinnaaneranut piumasaqaataavoq tamanna pillugu Kalaallit Nunaata Radiuata siulersuisui naalakkersuisunut saaffiginnissuteqassasut, aningaasanillu pisariaqartitsineq allatut iliornikkut aaqqinneqarsinnaanngitsutut nalilerneqassasoq.
Tigusisinnaatitaanermik atuineq ukiumut 9 %-imik ernialersorneqassaaq. Uninngasuutit ukiumut 3 %-imik ernialersorneqassapput. Erniat naatsorsorneqassapput ullut tigusisin- naatitaanermik atuiffiusuviit tunngavigalugit ukiumillu 360-inik ullulimmik agguarlugit. Tigusat uninngasuutillu erniaat ullormiit ullormut naatsorsorneqartassapput qaammatillu pingasunngorneri tamaasa ernialiunneqartassallutik.
Kontumut pingaarnermut 40.14.28-mut Dansk Tipstjenestip sinneqartoorutinit Ka- laallit Nunaata pissarsiaanit tapiissutit Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiup aningaasanut inatsiseqarfiusup naanerani Dansk Tipstjenestep (kontu pingaarneq 40.14.51) sinneqartoorutaanit Kalaallit Nunaata pissarsiaa- sa aammalu kontumi pingaarnermi matumani 40.14.28 aningaasartuutaasimasut assigiinn- gissutannik ukiumi aningaasanut inatsiseqarfimmi tullermi akiliutigeriikkanut matussutis- sanik imaluniiit atugassanngortitanut matussutissanik nuussinissaminnut.
Suliassaqarfimmut 45-mut Ilageeqarneq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput kontut pingaarnerit ataasiakkaat akornanni aningaa- saliissutinik nikisiterisinnaanissaminnut.
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq - Suli- assaqarfiit 50 – 59 Kontumut pingaarnermut 50.07.16 Tunisinermut tapiissutit, puisit amii Puisit amiinik tunisisarnerup isumaginissaanut taakkununngalu tapiissutit allaffissornikkut aqunneqarnerat pillugu Great Greenland A/S-imik kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiis- suteqarnissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput. Kiffartuunneqarnissamik isu- maqatigiissuteqartoqarsinnaavoq ukiumik ataatsimik sivisussusilerlugu ukiullu marluk angullugit sivitsorneqarsinnaasunngorlugu.
Suliassaqarfimmut 51-imut Inuussutissarsiutinut tapersiisarneq Naalakkersuisut taarsigassarsianik qularnaveeqqusikkanik akiitsunillu akiliisinnaapput, ta- matumani malissavaat qularnaveeqqusiinermi piumasaqaataasut imaluunniit Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr.10, 12. no- vember 2001-imeersoq naapertorlugu qularnaveeqqusiinermut piumasaqaasiussat, imaluunniit inuussutissarsiutinut tapersiisarnermut malittarisassaasimasut atuuttut naaper- torlugit qularnaveeqqusiussaasunut piumasaqaataasut.
Ilanngussaq 2
Naalakkersuisut taarsigassarsianik qularnaveeqqusissanik akilerneqarsimasunik allann- gortitsisinnaapput, tassa inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi taarsigassarsianngortillugit taakkunanilu piumasaqaataasut atuuttut naapertorlugit, imaalilluguli inuussutissarsiutinut tapersiisarneq pillugu peqqussummi niuernikkut erniarititaasut annerpaamik Danmarks Na- tionalbankip erniarititaanit 5 procentpointimik annerpaamik qaffasinnerusinnaasutut aala- jangersarlugit.
Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq - Suliassaqarfiit 60 - 69 Kontumut pingaarnermut 64.10.06-imut Taarsigassarsianut qularnaveeqqusiissutinik akiliineq Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Takornariaqarnermut aningaasalersuinikkut tapersii- sarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat qaqugukkulluunniit atuuttoq naapertorlugu, aammalu Nunami inuussutissarsiutinut aningaasalersuinikkut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inat- sisaat qaqugukkulluunniit atuuttoq, kiisalu nunami inuussutissarsiutinut aningaasaler- suinikkut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisisigimasaat, kiisalu Takornariaqarnermut aningaasalersuinikkut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisigisimasaat, naapertorlugu, qularnaaveeqqusiisarnerni piumasaqaatigineqarsimasut naapertorlugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusiunneqarsimasunik akilerneqanngitsunik akiliinissaminnut.
Kontumut pingaarnermut 64.10.08 Nunami inuussutissarsiutinik ineriartortitsiner- mut tapersiisarneq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput aqutsinermut ingerlatseqatigiiffinnut qassiinut, asser- suutigalugu Sulisa A/S-mut, nunap immikkoortuini najukkanilu inuussutissarsiutinik ine- riartortitsinikkut siunnersuinermut, paasissutissiisarnermut aammalu ikiorsiisarnermut kif- fartuunneqarnissamik isumaqatigiissusiornissaminnut kiisalu 2003-imi suliniutissat pillugit iliuusissattut pilersaarutit pillugit isumaqatigiissusiornissaminnut. Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit ukiumut ataatsimut qassiinulluunniit atuussinnaapput, iliuusissatullu pi- lersaarutit ukiumut ataatsimut atuuttassallutik.
Kontumut pingaarnermut 64.10.09 -mut Inuussutissarsiutinik siuarsaanermut anin- gaasalersuinikkut tapersiisarneq Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput 2003-imi nunami inuussutissarsiutitigut aallarnisaa- sunut kinguaariinnullu tullernut tunniussisoqartillugu ajornartorsiortoqarneranut atatillugu taarsigassarsisoqarnerani katillugit annerpaamik 12.000.000 kr.-inut qularnaveeqqusiinis- saminnut, aammalu katillugit takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqartunut amerlaner- paamik 20.000.000 kr.-inik qularnaveeqqusiinissaminnut.
Nr. 2. Takornariartitsinikkut aallarnisaasunut tapersiissutit tassaapput aningaasaliissutit ilann- gaaseriikkat, aammalu tapiissutitut qularnaveeqqutitulluunniit atorneqartassallutik. Takor- Ilanngussaq 2 nariartitsinermik inuussutissarsiuteqartunut aningaasalersuinikkut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisigisimasaat naapertorlugu taarsigassarsiarititaasimasut erniaannik aki- liutitaannillu aningaasaliissutit ilanngaaseriikkat iluanni atuinissaminnut Naalakkersuisut piginnaatitaapput.
Nr. 3. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput aqutsinermut ingerlatseqatigiiffinnut qassiinut, asser- suutigalugu Sulisa A/S-mut imaluunniit Greenland Tourism A/S-imut, Takornaria- qarnermik inuussutissarsiutitigut nunamilu inuussutissarsiutitigut siuarsaanermut Inatsi- sartut inatsisaat naapertorlugu suliassaalersimasut piareersarneqarnerinut allaffissornikkullu malitseqartinneqarnerinut tunngassuteqartutigut kiffartuunneqarnissamik isumaqati- giissusiornissaminnut. Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit ukiumut ataatsimut qas- siinulluunniit atuussinnaapput.
Kontumut pingaarnermut 64.10.10-imut Takornariartitsinerup siuarsarneqarnissaa- nut tapersiineq Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput aqutsinermut ingerlatseqatigiiffinnut qassiinut, asser- suutigalugu Greenland Tourismimut, Takornariaqarneq pillugu Siunnersuisoqatigiinnut, nunap immikkoortuini najukkanilu inuussutissarsiutinik ineriartortitsinikkut siunner- suinermut, paasissutissiisarnermut aammalu ikiorsiisarnermut kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissusiornissaminnut kiisalu 2003-imi suliniutissat pillugit iliuusissattut piler- saarutit pillugit isumaqatigiissusiornissaminnut. Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit ukiumut ataatsimut qassiinulluunniit atuussinnaapput, iliuusissatullu pilersaarutit ukiumut ataatsimut atuuttassallutik.
Kontumut pingaarnermut 64.10.12-mut Nioqqutissanik pilersuineq Nr. 1. Tjenestemandinut KNI Pilersuisoq A/S-imi imaluunniit suliffeqarfissuarmut attuumassu- teqartumut piginneqatigiiffimmi atorfeqalersimasunut, tjenestemanditut soraarnerussutisi- aqarnissap atorunnaarneranut taartissamik piginneqatigiiffiit soraarnerussutisiaqarnissamut sillimmasiisarfimmut namminersortumut sillimmasiissapput. Tjenestemanditut soraarnerus- sutisiassat assinginik tamakkiisumik tunniussisoqarsinnaassanngippat, taava soraarnerussu- tisiaqarnissamut sillimmasiisarfiup namminersortup tunniussinnaanngisaa piginneqatigiif- fiit akilissavaat. Atorfik eqqarsaatigalugu pisussaaffiup tamatuma naam- massineqarnissaanut Namminersornerullutik Oqartussat akisussaassapput, aammattaaq so- raarnerussutisiaqarnissamut pisussaaffik piviusunngortinneqassagaluarpat taava Nam- minersornerullutik Oqartussat piginneqatigiiffinnut tamakkiisumik taarsiissussaatitaapput.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput nioqqutissanik ikummatissanillu pilersorneqarneq pil- lugu kiffartuunneqarnermik isumaqatigiissummi killissarititaasut pillugit Namminer- Ilanngussaq 2 sornerullutik Oqartussaat aamma KNI Pilersuisoq A/S-ip akornanni, imaluunniit ingerlat- seqatigiiffimmut tassunga atasumut, nutaamik "Kiffartuussineq pillugu killissarititaasunik isumaqatigiissut"-siornissamut.
Nr. 3. Namminersornerullutik Oqartussat aamma KNI Pilersuisoq A/S-ip akornanni "Kiffar- tuussineq pillugu killissarititaasunik isumaqatigiissut"-eqarnermut atatillugu Naalakker- suisut piginnaatinneqarput KNI Pilersuisoq A/S-imik, imaluunniit ingerlatseqatigiiffimmut tassunga attuumassuteqartumut, ukioq ataaseq atuuttussamik ikummatissanik pilersuineq pillugu kiffartuunneqarnermut isumaqatigiissusiornissamut kiisalu nioqqutissanik pilersui- neq pillugu ukiuni pingasuni kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutaasimasup iluarsiis- sutissaanik isumaqatigiissuteqarsinnaanissamut.
Kontumut pingaarnermut 64.10.14-imut Ingerlatsinissamik isumaqatigiissutit, tuni- sassiorfiit Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput nunaqarfinni illoqarfinnilu tunisassiorfiit ingerlanne- qarnerat pillugu NuKa A/S-imik kiffartuunneqarnissaq pillugu isumaqatigiissuteqarnissa- mut, ingerlatseqatigiiffiup 1999-imi tunisassiorfinnik pineqartunik Royal Greenland A/S- imit tigusineranut atatillugu.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, Nuka A/S-ip Royal Greenland A/S-imit tiguneqar- neranut atatillugu, Nuka A/S-imi Namminersornerullutik Oqartussat piginnittuunerat aam- ma ingerlatsinermi pissutsit pillugit nalunaaruteqartarnissamut, tamanna 125 mio. kr.-it ti- killugit ingerlatsinermut sanaartornermullu aningaasanik tigoriaannarnik taarsigassiat anin- gaasalersorneqarnerannut atatillugu taarsigassarsisitsisut piumasarigaangassuk.
Kontumut pingaarnermut 64.11.03 Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissut Nuum- mi Amutsivik Nr 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannit akuerineqarlutik aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffimmi Nuummi amutsiveqarnermik inger- latsinissaq siunertaralugu pilersinneqarsimasumi aktianik tuniniaanissaminnut.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasaliiffiusumi taassumalu avataani Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaamut ilisimatitsillutik Nuummi amutsi- vimmik ingerlatsinissaq siunertaralugu ingerlatsinermut isumaqatigiissusiornissaminnut.
Kontumut pingaarnermut 64.12.02-mut Nukissiorfiit Nr.1 Ilanngussaq 2
Kiassaateqarfiit Inissiaatileqatigiiffimmit INI A/S-imit tiguneqarsinnaanerinut atasumik Nukissiorfiit piffissami ikaarsaariarfimmi suliffeqarfiup tunisinermut tunniussinermullu atugassaritaanit allaasunik periuseqarsinnaapput kiassaateqarfiillu Nukissiorfinnit tigune- qarneri sioqqullugit periutsit atuuttut malillugit kiassarnermut akit (appasinnerusumik) aki- lersittarsinnaallugit.
Nr. 2. Nukissiorfiit akuerineqarput pilersuinerup isumannaassusiata qularnaarneqarnissaa siuner- taralugu aamma/imaluunniit ingerlatsinikkut aningaasaqarneq pitsanngorsarniarlugu ima- luunniit sanaartornermut taarsigassarsiat pioreersut immikkut akiliuteqarfiginiarlugit sinne- qartoorutiminnik katersorsimasaminnik atuinissaminnut.
Nr.3 Ingerlatsinermut aningaasaliissutinut sanilliullugit naatsorsuutitigut nikingassutit Nukissior- finni illuartinneqarput. Illuartitat tamarmiusut Naalakkersuisunut Inatsisartullu Aningaasa- qarnermut ataatsimiititaliaannut saqqummiussereernikkut ilaatigut aningaasaliinernik siu- nertanut atorneqarsinnaapput.
Kontumut pingaarnermut 64.14.02 Great Greenland A/S Ingerlatseqatigiiffiup amernik kavaajaliorfiani ingerlatat, taakkununnga ilanngullugit sulif- feqarfimmik nittarsaanermik ilinniartitaanermillu ingerlatat ingerlatiinnarneqarnissaat pil- lugu Great Greenland A/S-imik kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissuteqarnissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput. Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissuteqarto- qarsinnaavoq ukiumik ataatsimik sivisussusilerlugu ukiullu marluk angullugit sivitsorn- eqarsinnaasunngorlugu.
Kontumut pingaarnermut 66.01.03-mut Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisorta- qarfik - Ingerlatat isertitanit matussuserneqartartut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup iserti- tanik matussuserneqartartumik ingerlatsineranut atatillugu ukiuni ataasiakkaani aningaasar- tuuteqartarsinnaanermut isertitanut naapertuutinngikkaluartunik, taamaattorli amiaortoorutit katersukkat annerpaamik 3.000.000 kr.-iusinnaallutik, taamatullu aamma ukiut tallimat in- gerlanerini isertitat aningaasartuutillu oqimaaqatigiissallutik.
Attaveqaqatigiinnermut, Avatangiisinut Ineqarnermullu Naalakkersui- soq - Suliassaqarfiit 70 - 99 Suliassaqarfinnut 70-74-imut Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Pisortaqarfik Nr. 1. Tjenestemandinut Tele Greenland A/S-imi atorfeqalersimasunut ingerlatseqatigiiffiit inummut tunngasumik soraarnerussutisiassanut sillimmasiissuteqassapput tjenestemandit soraarnerussutisiassaasa atorunnaarsinneqarnerinut taartissatut atugassanik. Tjenestemandit soraarnerussutisiassaasa taamaaqataannik matussutissaqartinnerat anguneqarsinnaanngip- Ilanngussaq 2 pat, ingerlatseqatigiiffiit soraarnerussutisiassanik piumassarineqartut inummut tunngasumik soraarnerussutisinermut aaqqissuussinermit anguneqarsinnaanngitsut akilertassavaat. Namminersornerullutik Oqartussat atorfilimmut pisussaaffiup taassuma eqquutsinnissaa akisussaaffigaat, aamma Namminersornerullutik Oqartussat ingerlatseqatigiiffinnut tamak- kiisumik akiliisitsiniartussaapput soraarnerussutisiassat ilassutaasa tunniunneqarnissaanni.
Nr. 2. Ingerlatsinermut aningaasaliissutinut naleqqiullugu naatsorsuutitigut nikingassutaasut sulif- feqarfinni namminersortitani uninngatinneqassapput.
Uninngasut katersukkat, Naalakkersuisunut Inatsisartullu aningaasanut ataatsimiititaliaanut saqqummiussereernikkut, ilaatigut aningaasaliissutitut atorneqarsinnaapput.
Kontumut pingaarnermut 70.10.01-imut Sillimmasiineq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput nammineq akiliinissamut taarsiullugu sillimmasii- sarfimmi allami sillimmasernermi akiliutissanut aningaasartuutissat akilernissaannut. Aammattaaq Naalakkersuisut nammineq akiliinissamut killissap aalajangernissaanut kiisalu sillimmasiinermut matussusiineq siunnersuinerlu pillugit ukiunut arlalinnut isumaqatigiis- susiornissamut piginnaatinneqarput.
Kontumut pingaarnermut 70.10.02-mut Namminersornerullutik Oqartussat Nuummi qitiusumik allaffeqarfii Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiunut arlalinnut ingerlatsinissamik isumaqatigiissu- teqarnissamut, tassunga ilanngullugit Nuummi allaffeqarfinnut attartornerit.
Suliassaqarfimmut 73-imut Angallanneq Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput tjenestemandit Royal Arctic Line A/S-imut imaluun- niit ingerlatseqatigiiffim mi tassunga ingerlatseqatigiiffissuakkut atasumi nuussimasut pisassaasa akilernissaannut, tamatumunngalu atatillugu tjenestemandit imaatigut angalasut tjenestemandinut assingu- sumik ingerlatseqatigiiffimmi atorfinitsitaanerminni atugassaritinneqartut naapertorlugit piginnaatitaaffiisa naammassineqarnissaat Namminersornerullutik Oqartussat akisussaaffi- gissallugu.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Namminersornerullutik Oqartussat KNI Pilersuisoq A/S-illu akornanni sullissinerit pillugit killiliussatut isumaqatigiissuteqartoqarneranut atatil- lugu Royal Arctic Line A/S-imik imaluunniit ingerlatseqatigiiffimmik tassunga ingerlatse- qatigiiffissuakkut atasumik sullissinerit pillugit isumaqatigiissuteqartarnissamut.
"Kiffartuussineq pillugu Killiliussanik Isumaqatigiissuteqarnermut" atatillugu Namminer- Ilanngussaq 2 sornerullutik Oqartussat pisussaapput ukiumi aningaasaliissuteqarfiusumi tamatuma kin- gorna atortunnaarsitsinermut aningaasartuutaajunnartunut aningaasartuuteqarnissamut, sul- lissinerit isumaqatigiissutaasimasut arlaannik nutarterinnginngikkut Namminersornerullutik Oqartussat ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit atorunnaarsitsinermut aningaasartuuteqas- sappata.
Kontumut pingaarnermut 73.10.11-mut Nunatsinni umiarsuartigut usinik assartuineq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamik ilisimatit- sillutik nunaqarfiit isorliunerusunillu kiisalu Kangaatsiap Qeqertarsuullu usinik assartu- nikkut kiffartuunneqarnerat pillugu isumaqatigiissusiornissaminnut ukiumi aningaasaliif- fiusumi kingornalu atuuttussamik.
Kontumut pingaarnermut 73.20.09-imut Nunatsinni timmisartuussineq, kiffartuun- neqarnissamik isumaqatigiissutit Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat ilisimatittarlugu, ukiumi aningaasaliissuteqarfiusumi, tamatumalu kingorna, kikkunnik ta- manik timmisartut atorlugit angallassisarnerup ingerlanneqarnissaanut tamatuminnga inger- lataqartunik isumaqatigiissuteqartarnissamut.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat ilisimatitsissuteqarfigisarlugu, isumaqatigiissutinut tunngatillugu annertunerusunik akiliu- teqarsinnaanissaminnut, assartorneqartut annertussusii imaluunniit tunngaviusumik akit kontumi pingaarnermi matumani nunatsinni timmisartuussinermut kiffartuussinissamik i- sumaqatigiissutini akiliutaagallartut aalangersarneqarnerannut tunngavigineqartunit allaa- nerussuteqarnerisa kingunerisaannik.
Kontumut pingaarnermut 73.20.13 Islandimut timmisartuussineq Ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi ukiunilu missingersuusiorfiusuni 2004-mi aamma 2005-imi, piffissamut tamarmut aningaasaliissutit 4.150.000 kr.-iusut iluanni Islandip Ka- laallit Nunaatalu kujataata akornanni timmisartuussisarnissaq pillugu islandimiut aningaa- saliissuteqartartuinik timmisartuussinermillu ingerlatsisunik isumaqatigiissuteqarnissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, Inatsisartut Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaan- nut ilisimatitsissutitalimmik.
Kontumut pingaarnermut 73.30.02-mut Ujaasinermut annaassiniarnermullu upalu- ngaarsimaneq Nr. 1. Kalaallit Nunaata kitaata qeqqani aammalu Qeqertarsuup tunuani ujaasisarnernut annaas- siniartarnernullu sillimanissaq pillugu timmisartortitseqatigiiffinnut ukioq ataatsimiit sisa- manut sivisussusilimmik atuuttussamik isumaqatigiissuteqarnissaminnut Naalakkersuisut Ilanngussaq 2 piginnaatinneqarput.
Kontumut pingaarnermut 73.93.02 Mittarfeqarfiit, ingerlatsineq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat ilisimatittarlugu soorlu assersuutigalugu Mittarfeqarfinnut angusassat pillugit isumaqati- giissusiornissaminnut ukiumi aningaasaliiffiusumi avataanilu atuuttussanik.
Kontumut pingaarnermtu 74.94.02 ASIAQ (Misissueqqaarnerit), ingerlatsineq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat ilisimatittarlugu ASIA-mut angusassat pillugit isumaqatigiissusiornissaminnut ukiumi a- ningaasaliiffiusumi avataanilu atuuttussanik.
Siunertamut kontumut 75.86-imut Avatangiisit, sanaartukkat Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi ingerlatassa- nik killilimmik iluarsiissuteqartarnissamut aningaasaliissuteqartarnikkut iliuuseqartarnis- saminnut. Nikisiterinissat aalajangiisuusumik tunngaviusumik imaqanngitsut 2 mio. kr.-illu ataallugit aningaasartallit pineqartillugit nikisitsinernik Aningaasaqarnermut Naalak- kersuisoq akuersissuteqartarsinnaavoq.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput suliarinnittussarsiuussereernerup kingorna suliamut aningaasartuutit tamakkiisut, aningaasanut inatsimmi suliamut aningaasartuutissat tamak- kiisut annikitsumik sinnerneqarsimappata, Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaq saqqum- miussiffigeqqaarnagu sanaartornissamut pilersaarutit aallartissallugit. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq aallartitsineq akuerisinnaavaa aningaasartuutaanerusut annerpaamik 15 %- iuppata, 3 mio.kr.-inillu annikinneruppata. Aammattaaq piumasaqaataavoq ukiuni missing- ersuusiorfiusuni aningaasartuutaanerusut akilerneqassasut, aningaasartuutaanerusullu ta- akku ukiuni tulliuttuni aningaasanut inatsimmi Naalakkersuisunit ilanngunneqassasut.
Suliassaqarfimmut 80 - 99-imut Sanaartugassat aamma iluarsaassineq Nr. 1. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi kontuni sa- naartugassanut nutarterinissanullu aningaasaliissutinut tunngasuni ingerlatassanik killilim- mik iluarsiissuteqartarnissamut aningaasaliissuteqartarnikkut iliuuseqartarnissaminnut. Ni- kisiterinissat aalajangiisuusumik tunngaviusumik imaqanngitsut 2 mio. kr.-illu ataallugit aningaasartallit pineqartillugit suliassaqarfiup iluani nikisitsinernik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq akuersissuteqartarsinnaavoq.
Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, suliarinnittussarsiuussereernerup kingorna suliamut aningaasartuutit tamakkiisut, aningaasanut inatsimmi suliamut aningaasartuutissat tamak- Ilanngussaq 2 kiisut annikitsumik sinnerneqarsimappata, Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaq saqqum- miussiffigeqqaarnagu sanaartornissamut pilersaarutit aallartissallugit. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq aallartitsineq akuerisinnaavaa aningaasartuutaanerusut annerpaamik 15 %- iuppata, 3 mio.kr.-inillu annikinneruppata. Aammattaaq piumasaqaataavoq ukiuni missin- gersuusiorfiusuni aningaasartuutaanerusut akilerneqassasut, aningaasartuutaanerusullu taakku ukiuni tulliuttuni aningaasanut inatsimmi Naalakkersuisunit ilanngunneqassasut.
Nr. 3 Naalakkersuisut piginnaatinneqarput sanaartukkat aningaasaliissutitaminnut naleqqiullutik annikitsumik allannguuteqarfiussangatinneqartut allannguuteqarneriluunniit paasineqartut pillugit aningaasaliissutitigut allanngortitsissutinik qinnuteqanngitsoornissaminnut. Allann- guutit taakku Nunatta Karsiata naatsorsuutaanut ilanngunneqartassapput sanaartukkat taak- ku naammassineqaraangata aammalu sanaartornermut iluarsaassinermullu aningaasaate- qarfimmit peerneqaraangata. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput aningaasaliissutit allannguutissaannik qinnuteqaann- gitsoornissaminnut nikingassut ukunannga minnerugaanngat: 25.000 kr. Sanaartukkanut aningaasaliissutit 1 mio. kr.-init ikinnerusut 10%-ii Sanaartukkanut aningaasaliissutit 1 aamma 5 mio. kr. akornanniittut 5%-ii, taa- maattorli minnerpaamik 100.000 kr. Sanaartukkanut aningaasaliissutit 5 mio. kr.-init amerlanerusut 2%-ii, minnerpaa- mik 250.000 aamma amerlanerpaamik 1 mio. kr.
Kontumut pingaarnermut 87.72.11 60/40 atorlugu sanaartorneq Kommunit inissiaataannut attartortittakkanut tapersiisarnermut procentip killigitinneqartup allanngortinneqarnera pillugu kommunit isumaqatigiissuteqarfiginissaannut Inatsisartut Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaannit akuersissutigalimmik Naalakkersuisut piginnaa- tinneqarput, taamaalilluni Nunatta karsiata tapiissutai sanaartornermut aningaasartuutit ta- marmiusut 60 %-iinit ikinnginngortillugit. Suliassap akitsuutigisinnaasai taamaalillugit kommunip isumagalugillu akisussaaffigissavai. Piginnaatitsineq inissialiortiternermut ta- persiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1-imi 9. april 1992-imeersumi kapitali 3-mi § 7-imi imm. 2 naapertorlugu pivoq.
Kontumut pingaarnermut 87.72.15-imut Piginneqatigiilluni inissialiortiterneq Piginneqatigiillutik illuutileqatigiinnit imaluunniit sanaartortitsisumit qinnuteqartoqar- neratigut, sanaartornermut pilersaarummik ilanngussivigineqarsimasumik, allakkanik neri- orsuutinik tunniussisoqarsinnaavoq. Qinnuteqaat sanaartorneq pillugu paasissutissanik su- kumiisunik imaqassaaq. Neriorsuut tunngavigalugu aningaasaliissutit Sanaartornermut Ilu- arsaassinermullu Aningaasaateqarfimmut nuunneqartassapput. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi taassumallu avataani, Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannut ilisimatitsereernermikkut, piginneqatigiilluni inissiaatileqatigiiffinnut taarsigassarsisitsinissaminnik neriorsuu- Ilanngussaq 2 teqarnissaminnut, taakku inissianik sanaartortitsisunit sananeqarsimasunik pisisussaapput. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi taassumallu avataani, Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannut ilisimatitsereernermikkut, sanaartortut inissialiaannik pisinissamut taarsigassarsisitsissallutik neriorsuinissaminnut. Neriorsuut piginneqatigiilluni inissiaatileqatigiiffimmut pilersinneqarsimasumut tunniun- neqassaaq atorneqassallunilu inissianik neriorsuummik tunineqarsimasunik naammassine- qarnerisa kingorna pisinermut. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi taassumallu avataani, Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannut ilisimatitsereernermikkut, piginneqatigiilluni inissiaatileqatigiiffinnut, inissianik attartortittakkanik inissiaatile- qatigiiffittut atugassaqarlutik tigusunut taarsigassarsisitsinissaminnik neriorsuuteqarnis- saminnut. Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit ilisimatitsisoqarneratigut kontumut pin- gaarnermut katillugit 57.750.000 kr.-inik neriorsuuteqarnissamut Naalakkersuisut piginnaa- tinneqarput.
Kontumut pingaarnermut 87.72.19-imut 10/40/50 atorlugu sanaartorneq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi avataanilu, Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannut ilisimatitsereernermikkut, inuit a- taasiakkaat, ingerlatseqatigiiffiit aammalu sanaartortitsisut namminersortut allat inissiaa- liaannut taarsigassarsisitsisallutik neriorsuuteqarnissaminnut, kiisalu inissiat naammassi- neqaqqammernerminni tunineqartut, sanaartortitsisunit namminersortunit sanaajusut, sana- neqarnerinut taarsigassarsisitsinissaminnik neriorsuuteqarnissaminnut. Naalakkersuisut pi- ginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi avataanilu, Inatsisartut Aningaa- saqarnermut Ataatsimiititaliaannut ilisimatitsereernermikkut, ilaqutariit ataasiakkaat illuisa nutaamik sanaat, sanatitsisumit namminersortumit sananeqartut, 28,7 mio. kr.-it angullugit aningaasalersueqataaffiginissaannut neriorsuuteqartarnissamut aamma sananeqareersimasut iluarsaassivigineqarnissaannut pitsanngorsarneqarnissaannulluunniit taarsigassarsisitsinis- samik neriorsuuteqartarnissamut.
Kontumut pingaarnermut 87.72.21 Kommunit attartortittagaliornerat tapersersugaq Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi taassumalu avataani Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannut ilisimatitsissuteqareerner- mikkut kommunit attartortittakkanik sanaartornerannut tapiissuteqassallutik neriorsuinis- saminnut. Ineqarfimmi kvadratmeterimut ataatsimut tapiissutit aalajangersimasunngorlugit tapiissutigineqartassapput. Ineqarfiup ineqarfittavia minnerpaamik 45 kvadratmeteriussaaq. Ineqarfiup ineqarfittaviani annerpaamik 130 kvadratmeterimut tapiisoqartassaaq ineqarfiup angissusia apeqqutaatinnagu. Ineqarfinnut 60 m5-ip tungaanut angissusilinnut tapiissutit 9.700 kr. pr. m2, Ineqarfinnut 60 aamma 85 m5 akornanni angissusilinnut tapiissutit 8.500 kr. pr. m2, Ineqarfinnut 85-imiit 110 m5-imut angissusilinnut tapiissutit 8.000 kr. pr. m2, og Ineqarfinnut 110-imiit 130 m5-imut angissusilinnut tapiissutit 7.500 kr. pr. m2. Tapiissuteqarfigineqassagaanni piumasaqaatigineqarportaaq sanaartornermi inissialiorti- Ilanngussaq 2 ternermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, aammalu taanna naapertorlugu nalunaarusiarineqartut malinneqassasut. Aningaasaliissutit 33,2 mio. kr.-iusut iluanni Naa- lakkersuisut neriorsuuteqarnissamut piginnaatinneqarput.
Kontumut pingaarnermut 89.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsi- arititat Qorlortorsuarmi erngup nukinga atorlugu innaallassiorfiliornerup 50 %-ia aningaasaler- sorneqassaaq Nukissiorfiit unerartitaanik atuinikkut.
Suliassaqarfimmut 91-imut Avatangiisinut nukissiornermullu immikkoortumut piler- saarut (MIFRESTA) 2003-imut immikkoortumut pilersaarummi nutarterinertut ingerlanniakkat taamaatiinnar- neqarpata Naalakkersuisut piginnaatinneqarput 5 mio. kr. tikillugu ingerlanniakkanut anin- gaasaliissutit atorneqartussaajunnaartut ingerlatassanut allanut atorneqarnissaannik aalajan- giinissaminnut.
Suliassaqarfiit 93, 94 og 96 Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit akuerine- qarlutik, suliassaqarfiup ataatsip iluani nutarterinernik nutaanik aallartitsisarnissaminnut, tassa nutartigassat qanoq issusiinik nalunaarsuinikkut imaluunniit missingersuutit B-kkut paasinarsisimappat suliassamut aningaasaliissutit qaffasippallaarsimasut.
Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
AIS 2003
Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Naalakkersuisut - Suliassaqarfiit 10 - 99 Nr. 1. Oqartussaaffiit allanngortinnerinut atatillugu suliassat allatut agguarneqarneri naapertorlu- git aningaasaliissutit oqaasertaliussakkut Naalakkersuisunit suliassanut allanngorsimasunut malinnaatinneqarsinnaanngorput. Taakku saniatigut naleqquttuussaaq Naalakkersuisut qi- tiusumik allaffeqarfiup tamarmiusup iluani kontut pingaarnerit akornanni aningaasaliis- sutinik nikisitsisinnaappata. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 2. Oqaasertaliussap qulakkiissavaa ajoqusernerit il.il. iluarsaaneri avaqqunneqarsinnaanngitsut naatsorsuutigineqarsinnaanngitsullu piaartumik aningaasaliinissamullu tunngavissaq utaq- qeqqaarnagu suliarineqalersinnaanerat. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 3. Oqaasetarliussakkut periarfissaqalissaaq naalakkersuisut inummut allamut aningaasatigut ikiorsiissuteqarnissaat, taanna eqqartuussivimmi suliarinninnermut akuutinneqarpat, Nam- minersornerullutik Oqartussat inatsisiliaasa eqqortumik tunngaveqarnerat suliassami pine- qaraanngat.
Oqaasertaliussassatut siunnersuummut pissutaavoq eqqartuussiviit aqqutigalugit Perorsaa- sut Ilinniarsimasut Paamiut kommuniannik suliassanngortitsinerat.
Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat (PIP) pisinnaatitatut Paamiut kommuniannik eq- qartuussivimmut suliassanngortitsivoq, tamatumani aalajangiiffigeqquneqarluniPaamiut kommuniat pisussaatinneqassasoq akuerissallugu, PIP-mi ilaasortaq annertussusileriikkanik pisortanit ikiorsiissutinik pisarsisinnaanissaminut pisinnaatitaaffeqartoq.
PIP-p aalajangiiffigeqquaa annertussusileriikkanik ikiorsiissuteqartarnermi Inatsisartut peqqussutaata inatsisinut tunngaviusunut aamma Europamiut Inuit pisinnaatitaaffii pillugit isumaqatigiissummut, ILO-p aalajangersaagaannut nunallu tamat akornanni isumaqati- giissutinut, Naalagaaffiit Peqatigiinni nunat tamat akornanni inuttut naalakkersuinikkullu pisinnaatitaaffiit pillugit isumaqatigiissutaanik kiisalu Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasa- qarnikkut, inuttut atugarisatigut kulturikkullu pisinnaatitaaffiit pillugit nunat tamat akor- nanni isumaqatigiissutaanik akerliusoq. Namminersornerullutik Oqartussat akisussaaffigaat Namminersornerullutik Oqartussat Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit inatsisiliaat Inatsisinut tunngaviusunut aamma nunat tamat akornanni isumaqatigiissutinut aalajangersakkanut Kalaallit Nunaannut atuutinneqartunut akerliunnginnissaat. Suliassaq manna Namminersornerullutik Oqartussat inatsisiliortarnerannut pingaarnerusutigut tunn- gaviusunillu apeqqutinik pingaaruteqartunik pilersitsivoq. Tamanna tunuliaqutaralugu naa- lakkersuisut aalajangiuppaat Paamiut kommuniat suliami matumani ikiorserniarlugu. Oqaa- sertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 4. Sanaartornermut aningaasaliissutit soorunami malinneqartussaapput, nassuerutigineqar- tariaqarporli sanaartornerup ingerlanerani allanngorartoqartarmat avaqqunneqarsinnaann- gitsunik. Allannguutit tamakku annikitsuinnaappata, sanaartornerup ingerlaariivinnerani saqqummersuuppata aammalu avaqqunneqarsinnaanngissorineqarpata, iluarnerusinnaa- sarpoq taama pisoqarsimanera nalunaaginnartarlugu aammalu atukkat amerlanerussutaat ikinnerussutaalluunniit naatsorsuutit naammassineqarneranni nalunaaginnartarlugit.
Atukkat ikinnerussutigisinnaasaat aningaasanut inatsimmut kontumut pingaarnermut 80.00.10-imut imaluunniit 90.00.10-imut Sanaartornermut Iluarsaassinermullu Aningaa- saateqarfimmut nuussat, utertinneqarsinnaapput sulianut nutaalianut nutartikkanulluunniit. Aamma annikitsuinnarnik nikingassuteqartillugu atukkat amerlanerussutaat kontumut taa- neqartumut ilanngunneqartassapput.
Aningaasaliissutitigut tunngavissamik qaqugukkut qinnuteqartoqartarnissaanut tulliuttut killiliunneqarput aammalu qaqugukkut naatsorsuutit inaarneqarnissaannut utaqqissussiso- qarsinnaanersoq:
Aningaasaliissutit allannguutissaannik qinnuteqartoqartassanngilaq nikingassut ukunannga minneruppat Sanaartukkanut aningaasaliissutit 1 mio. kr.-init ikinnerusut 10%-iinit; tassa imaappoq an- nerpaamik 100.000 kr., minnerpaamilli 25.000 kr. Sanaartukkanut aningaasaliissutit 1 aamma 5 mio. kr. akornanniittut 5%-ii taamaattorli minnerpaamik 100.000 kr. Sanaartukkanut aningaasaliissutit 5 mio. kr.-init amerlanerusut 2%-ii minnerpaamik 250.000 aamma amerlanerpaamik 1 mio. kr.
Oqaasertaliussaq Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaata 2002-imi akueraa, tassanngalu ingerlateqqitaavoq.
Nr. 5. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput kiffartuunneqarnissamut isumaqatigiissusiornissa- minnut atorunnaarsitsinermi aningaasartuutinik ilanngaseriikkanik imaqartunik. Kiffar- tuunneqarnissamik isumaqatigiissutit atorunnaarsinermut ilanngaaseriikkanik aningaasar- tuutitaqarnerat ima paasisariaqarpoq Namminersornerullutik Oqartussat assersuutigalugu aalajangerpata ingerlatseqatigiiffiup kiffartuussinissaanik isumaqatigiissut nutarteqqinne- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit qassanngitsoq, taava ingerlatseqatigiiffik taanna pigisanik ingerlatanillu atorunnaarsinne- qartussanik tigummiaqalissaaq. Pigisat ingerlatallu taakku nalinginik Namminersornerul- lutik Oqartussat pisinissaminnut pisussaaffilerneqarsinnaapput. Oqaasertaliussaq nutaaju- voq.
Naalakkersuisut siulittaasuat - Suliassaqarfiit 10 - 19 Kontumut pingaarnermut 10.14.18 Nunat tamalaat suliniutitigut suleqatigiinnerat pillugu paasissutissiisarneq ingerlatitseqqittarnerlu. Tamatumani pineqartoq tassaavoq oqaasertaliussaq nutaaq, tassa ineriartortitsiniarluni suli- niutit angisuut EU-mi aammalu nunani avannarlerni naammattuugassaasut kalaallinit qin- nuteqarfigineqarnerini paasissutissiinikkut suliassatigullu ikiorsiinikkut isumagisassat pil- lugit Naalakkersuisut kiffartuunneqarnissaminnik isumaqatigiissusiorsinnaalissapput.
Suliassaq ingerlatseqatigiiffimmut aaqqissuussinermik allaffissornikkut ingerlatsisumut imaluunniit sullissiveqarfimmut neqeroorutigineqassaaq, taassumalu misilittakkat amerli- artortinneqarnissaat aammalu tamatumani nukiit pioreersut misilittakkallu ajornannginnera naapertorlugu atorneqarsinnaanissaat anguniarlugu suliap Kalaallit Nunaanni tunnga- vilerneqarnissaa qularnaarniassavaa.
Suliniutinut aningaasaliissutinik taama ittunik Kalaallit Nunaata atuinissaminut periarfis- saqartitaasinnaanera pisariaqaleraluttuinnarpoq, ilaatigut aningaasanut inatsisimmi ineri- artortitsinernut aningaasaliissutit pisariaqartinneqaleraluttuinnarnerat pissutigalugu, ilaati- gullu sullissiveqarfiit, suliffeqarfiit aammalu suleqatigiinnerit allat nunat killeqarfii pitar- lugit pisartut saqqumilaaraluttuinnarnerat pissutigalugu. Suliniutitigut suleqatigiinnernut aningaasaliissutit tamakku pissarsiarneqarsinnaanerannut apeqqutaasarpoq tamakkununnga qinnuteqaatinut immikkut ilisimasaqassuseq, suliniutit assigiinngitsut imarisaannik ilisima- saqassuseq kiisalu suleqatigiittussat akornanni attaveqalersitsisinnaaneq.
Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq - Suliassaqarfiit 20 - 29 Suliassaqarfimmut 20-imut Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik Nr. 1. Namminersornerullutik Oqartussat Royal Arctic Line A/S-imi aktiaatinik tamanik tigusi- nerannut atatillugu Skibskreditfondi qularnaaveeqqutinik piumasaqarpoq, tassa qularna- veeqqut Royal Arctic Line A/S umiarsuarsinerminut taarsigassarsiaminik taarsersuinerlu- lissagaluarpat pisinermut piginnaatitaaffinngorlugu pisussaaffinngorlugulu. Namminersornerullutik Oqartussat Royal Arctic Line A/S taarsigassarsiaminik taarsersui- nerluleraluarpat pisussaavoq umiarsuarnik Royal Arctic Line A/S-imit pisinissaminut, akii umiarsuit naatsorsuutini naliligaanerinit aammalu taarsigassarsiat sinnerinit appasinnerus- sanngillat. Namminersornerullutik Oqartussat umiarsuit pisiarippatigit akiitsut tigunerisigut akii tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit aaqqinneqassapput.
Umiarsuit 31.12.2001 nalingi Royal Arctic Line A/S-ip naatsorsuutaani 324 mio. kr.- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit iutinneqarput, taakkulu 1.1.2002 akiitsut sinneriligassaannit 225 kr.-iusunit amerlanerup- put. Oqaasertaliussat AI 2002-imit ingerlateqqitaapput.
Nr. 2. Royal Arctic Bygdeservice A/S-ip angallasseriaasia pissutigalugu M/S Pajuttaat allann- gortiterneqartariaqarsimavoq aammalu nunnigussissummik pissarsisoqartariaqarsimalluni. Royal Arctic Bygdeservice A/S-p niuernikkut ingerlataqarfii pissutigalugit niuernikkut a- ningaasat pissarsiarinissaat ajornarsimavoq, taamaammat pisisinnaatitaanermut pisisus- saatitaanermullu isumaqatigiissusiortoqartariaqarsimalluni. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 20.05.20-mut Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit Nr. 1. Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq meeqqat atuarfianni klassini annerni atuartut peq- qussut taaneqartoq naapertorlugu tapiiffigineqartarnissaat tunngavissaqartinniarlugu. Oqaa- sertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 2. KANUKOKA-p Namminersornerullutik Oqartussallu juuli qaammat 2001 isumaqatigiis- sutaanni allassimavoq Isumaqatigiissutigineqarpoq Sisimiut kommuniata aammalu Nam- minersornerullutik Oqartussat - ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiinniar- nerit apeqqutaatinnatigut - Kangerlussuarmi sanaartukkat aningaasalersorneqarnerini aammalu avatangiisinik saliinermi Namminersornerullutik Oqartussat aningaasatigut pe- qataanerat pillugu oqaloqatigiikkumaartut. Oqaloqatigiinnerit piumaarput suleqati- giissitat, Kangerlussuup Sisimiullu kattunneqarnerat pillugu pilersinneqarsimasut, suliartik naammasseriarpassuk.
Illuatungeriit oqaloqatigiilernissaannut pisariaqartitsinermut tunngaviuvortaaq Sisimiut kommuniat, Namminersornerullutik Oqartussat Kangerlussuarmit akileraarutitigut isertit- takkanik annaasaqarneranut peqatigitillugu, akileraarutitigut isertittakkamigut annertuumik qaffariaateqassammat kiisalu tamatuma saniatigut kommuninut ataatsimoortumik tapiissu- tinit suli 5 mio. kr. miss. pissarsissammat.
Oqaatigineqassaaq ukiuni aggersuni Kangerlussuarmi annertuunik sanaartugassanut anin- gaasaliissuteqartoqartariaqarnissaa naatsorsuutigineqartariaqarmat. Naatsorsuutigineqarpoq illuatungeriit oqaloqatigiissutigissagaat Sisimiut aningaasalersuisarnermut malittarisassat nalinginnaasut malinnagit aningaasalersuinissat taakku ilaannik annertunerusumik qanoq aningaasalersueqataasinnaanersoq. Oqaasertaliussaq AI 2002-mit ingerlateqqitaavoq.
Siunertamut kontumut 20.10-imut Siunertat immikkut ittut Nr. 1. Aalajangersakkap Naalakkersuisut ingerlaavartumik aqutsinerat eqaallisippaa. Oqaaserta- liussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq. Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Nr. 2. Namminersornerullutik Oqartussat taarsigassarsianik ulluinnarni nakkutiginninnera isu- mannaarniarlugu naleqquttuussaaq Naalakkersuisut taarsigassarsisinnaaneq, taarsigassarsiat qitiusumik nalunaarsorneqarnissaat, akiitsut pigisallu ataavartumik isumaginissaannut pil- lugit maleruagassaliorsinnaanermut piginnaatinneqarpata, tamatumunnga ilanngullugu a- ningaasatigut niuernermi ineriartorneq naapertorlugu taarsigassarsiniarnermi isumaqati- giissutinillu inissiiniarnermi piumasaqaatit naleqqussartariaqartarnissaat. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Siunertamut kontumut 20.90 -imut Suliffeqarfiit Nr. 1. POST Greenlandip Namminersornerullutik Oqartussanut kiffartuussinissaminik isumaqa- tigiissuteqarnini tunngavigalugu Kalaallit Nunaanni Grønlandsbankip immikkoortortaqar- figinngisaani aningaasanik pilersuineq isumagisaraa. Tamatumunnga Namminersornerul- lutik Oqartussat POST Greenlandimut 45 mio. kr.-inik atugassiipput allakkerivinnut KNI Pilersuisumullu agguaatassaanik. Aningaasat atugassiissutaasut ilaannikkut aningaasanik pilersuinermut naammagunnaartarput, taamaammallu POST Greenland sivikitsumik tigu- sinnaasanik sippuinissaminik pisariaqartitsilersarpoq. Namminersornerullutik Oqartussat tigusat sippuutaannut 7 mio kr., aningaasanik pilersuisussaatitaanermik pissuteqartunik, qularnaveeqqusiisarpoq. Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Kontumut pingaarnermut 20.90.21-mut Ingerlatsinermut tigoriaannaat Mittarfeqarfiit aammalu Nukissiorfiit ulluinnarni ingerlanneqarnerini kiisalu Amutsiviit atorunnaarsikkiartuaarneqarneranni aningaasatigit nikinnerit peqqutigalugit Landskarsimiit tigusisinnaatitsineq pisariaqartinneqarpoq. AIS 2002-mik Inatsisartut suliarinninneranni aalajangerneqarpoq Arctic Umiaq Line A/S-ip Great Greenland A/S-illu tigusisin- naatitaanerat atorunnaarsinneqassasoq. Taamaalilluni tamatuma kingorna suliffeqarfiit namminersortitat Mittarfeqarfiit, Nukissiorfiit Amutsiviillu, nalinginnaasumik niuernermi taarsigassarsisinnaanngitsut, kisimik tigusisinnaatitaalerput. Oqaasertaliussaq suliffeqarfiit namminersortitat sippuisinnaatitaanerat allannguutigalugu AI 2002-imit ingerlatitseq- qiineruvoq. Tamatuma saniatigut Amutsivinnut tunngasoq immikkoorsimagaluartoq ilann- gunneqarpoq.
Siunertamut kontumut 24.10-mut Toqqaannartumik akileraarutit. Nr. 1. Isertitanit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 5 19. maj 1979-imeersoq, kingul- lermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 9 12. november 2001-imeersukkut allanngortinneqartoq naapertorlugu isertitat aalajangersimasumik Inatsisartunit procentilernerisigut nuna tamak- kerlugu akileraarut aalajangerneqartarpoq. Nunamut tamarmut akileraarutip procentia ukiut tamaasa aningaasanut inatsisip akuersissutigineratigut aalajangiunneqartarpoq. Nunamut tamarmut akileraarutip procentia 1992-imili 11-imut aalajangiunneqarsimavoq. Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Nunamut tamarmut akileraarutip procentia 11-imut siunnersuutigineratigut 2003-imi katil- lugit 661 mio. kr.-inik isertitsissutigineqassasoq naatsorsuutigineqarpoq. Akileraar- tarnermut maleruagassat allanngortinneqassanngippata naatsorsuutigineqarpoq aki- leraarummut procenti ataaseq ukiumut 56,0 mio. kr.-inik naleqassasoq. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 2. Isertitanit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 5 19. maj 1979-imeersoq, kingul- lermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 9 12. november 2001-imeersukkut allanngortinneqartoq naapertorlugu isertitat aalajangersimasumik Inatsisartunit procentilernerisigut nunamut ta- marmut immikkut ittumik akileraarutip aalajangiunneqartarpoq. Nunamut tamarmut im- mikkut ittumik akileraarut akileraartartunit Akileraartarnermut Pisortaqarfimmit kommu- nemut akileraarfiusutut isigineqartunit, tassa kommunenut aggorsimanerit avataanniittut annermik Pituffimmiittunit akilerneqartarpoq. Ukioq isertitaqarfiusoq 2002 aallarnerfigalu- gu Kangerlussuaq kommunit aggornerisa avataaniikkunnaarluni Sisimiut kommuniata nu- naqarfiatut inissisimalissaaq. Akileraarutip procentia ukiut tamaasa aningaasanut inatsisip akuersissutigineratigut aalangiunneqartarpoq. Nunamut tamarmut immikkut ittumik akile- raarutip procentia 1992-imili 24-imut aalajangiunneqarsimavoq.
Nunamut tamarmut immikkut ittumik akileraarutip procentia 24-imut siunnersuutiginera- tigut 2003-imi katillugit 65,0 mio. kr.-inik isertitsissutigineqassasoq naatsorsuutigineqar- poq. Akileraartarnermut maleruagassat allanngortinneqassanngippata naatsorsuutigineqar- poq akileraarummut procenti ataaseq ukiumut 2,5 mio. kr.-inik naleqassasoq. Oqaaserta- liussaq AI 2002-imiit ingerlateqqinneqarpoq.
Nr. 3. Naalakkersuisut danskillu naalakkersuisa akornanni 21. august 1990-imi pensionit aki- leraaruserneqartarneranni marloriaammik akileraaruserneqartannginnissamut tapiliussatut isumaqatigiissuteqarput. Tapiliussatut isumaqatigiissutip kinguneraa danskit aningaaseri- viini pensionimut ileqqaarinermi ernianut ingerlaavartunut akileraarusiinissamut, pisortani atorfilinnut pensioneqartitsinermut sulisitsisut akiliutaasa akileraarusersornissaannut, pen- sionissamut aaqqissuussinernut assigiinngitsunut maanaannakkut atorunnaarsinneqartunut Kalaallit Nunaat akileraarusersuisarunnaassasoq kiisalu naalagaaffimmit danskillu kommu- niini pisortanit sullissinermut atatillugu tunniunneqartartunut ullormusianut angalanermilu ajunngitsorsiassaqartitsinermi akileraarusersiusoqassanngitsoq. Taamatut akileraarusersui- sarunnaarnermut Kalaallit Nunaat taartisiaqartinneqarpoq. Isumaqatigiissut 1. januar 1991- imi atuutilerpoq. 31. august 1997-imi tapiliussamik isumaqatigiissuteqarnikkut ullormusia- nut angalanermilu ajunngitsorsiassanut tunngasortaa allanngortinneqarpoq, tassa piffissaq Kalaallit Nunaata akileraarusersuinissamut tunuarsimaarnissaa ukiunit marlunniit qaamma- tinut arfinilinnut sivikillilineqarmat. Aammattaaq isumaqatigiissutigineqarpoq pensioninut tunngasunut taartisiaqartitsineq 16,1 mio. kr.-inut aalajangiunneqassasoq ullormusiallu an- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit galanermili ajunngitsorsiassat eqqarsaatigalugit 2,4 mio. kr.-inut (1999-imili 2,8 mio. kr.- iullutik). Aningaasat annertussusiat 1999-imiit procentimik ataatsimik naleqqussarneqarta- lerput, naalaaffiup ukiumi pineqartumi ingerlatsinermut missingersuutaani akinut akissar- sianullu agguaqatigiissillugu naleqqussaataatut annertutigisoq. Taartisiaqartitsineq 2002- imi katillugit 20,1 mio. kr.-ivoq. 2003-imi naatsorsuutigineqarpoq taartisiaqartitsineq 20,5 mio. kr. missaaniikkumaartoq.
Kommunini taartisiassat annertussusiat agguarneqarnissaallu pillugit KANUKOKA isuma- qatiginninniarfigineqartarpoq, isumaqatigiissutaavorlu Landskarsip kommunillu akornanni agguaassinermi najoqqutarineqartartoq aalajangiusimaneqassaaq, taamaalilluni kommunet 2000-imi 19,5 mio. kr.-iniit 4,9 mio. kr. pissarsiaralugit. Siunissami taartisiassat Landskar- sip kommunellu akornanni agguaasseriaaseq taanna atorlugu agguarneqartassapput. Naa- lakkersuisut aamma, KANKOKA isumaqatiginninniarfigereerlugu, aalajangerput kommu- net pissarsiassaat ukiumi pineqartumi 1. januarimi inuttussuseq naapertorlugu agguaanne- qartassasut.
Isumaqatigiissummi tunngavigineqartut allanngorsinnaammata siunnersuutigineqarpoq pensionit akileraaruserneqartarneranni marloriaammik akileraaruserneqartannginnissamut 21. august 1990-imi danskit naalakkersuisa Naalakkersuisullu akornanni, 31. august 1997- imi tapiliussatut isumaqatigiissummi allanngortinneqartoq naapertorlugu Naalakkersuisut suli piginnaatinneqassasut taartisiassat aningaasallu annertussusissaat pillugit danskit naa- lakkersuisuinik isumaqatigiissusiorsinnaasut. Aammattaaq siunnersuutigineqarpoq, KA- NUKOKA isumaqatiginninniarfigereerneratigut, kommunenut taartisiassat piffissarlu naat- sorsuiffissaq pillugu Naalakkersuisut aalajangersaanissamut piginnaatinneqassasut. Oqaa- sertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 4. KNI 1. januar 1993-imi aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffinngunngikkallarmat KNI tje- nestemandinik sulisoqarpoq. Allanngortiterinermmut atatillugu suliffeqarfissuarmut KNI- imut taakku atukkiunneqarput, atorfininninermut isumaqatigiissutaat imaasiallaannarlugit KNI-mut nuunneqarsinnaanngimmata. Tjenestemandit arlallit allanngortitsineq sioqqullugu danskit isertitanut akileraartitsisarnerinut atasimapput kalaallillu akileraartitsisarnerannut atalernermi kingunerisaanik akileraarut peereerlugu akissarsiaat apparsimanerannik up- pernarsaasinnaasimapput. Appaaneq annerusumik peqquteqarpoq Kalaallit Nunaanni iserti- tat akileraarusernissaannut immersuinermi Kalaallit Nunaata avataaniittuni illuutinut taarsi- gassarsianut ernianut aningaasartuutit ilanngaatigineqarsinnaannginneri. Taamaattumik isumaqatigiissutigineqarpoq Kalaallit Nunaannut isertitat akileraarusernerini tamarmiusunit akissarsiat appariataata assiganik annikilliliisoqassasoq. Taamatut annikilliliineq ingerlat- seqatigiiffimmit pineqartumit akilerneqartarpoq. KNI-mi tjenestemandit ikiliartormata aammalu pineqartut aningaasaatitik akileraartarner- mut naleqqussarnikuullugit taava maannakkut ikitsuinnaat appaanermut ilaatinneqarput. Akileraartarnermut pisortaqarfik ukiumut isertitaqarfimmut 2001-imut taamaattumik naat- sorsorsimavaa tjenestemandimut ataatsimut tusind kr.-nit ikitsuinnaat taamaallaat appaa- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit taassasut. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 24.11.18 Assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuut Imaatigut nassiussanik Kalaallit Nunaannut, Kalaallit Nunaannit Kalaallillu Nunaanni as- sartuineq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni § 6 naapertorlugu kinaluunniit peqqussut naapertorlugu imaatigut assartuinissamut akuerineqarsimasoq pisussaavoq Inatsisartut ukiumoortumik aalajangiussaat assartuinermi akiliutigineqartussaniit akitsuutimut procenti Kalaallit Nunaanni sumiiffinnut allanut assartuititsinermi aningaasartuutinut matussutis- satut akilissallugu. Assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuut Royal Arctic Line A/S-ip pilersinneqarneraniilli 1993-imili akilertinneqartarsimavoq.
2000-imi assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuut 15,69 %-imut aalajangiunne- qarsimavoq. 2001-imi assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuut 13,88 %-iusussatut aalajangigaavoq. Imaatigut assartuinerup aaqqissugaanerata allanngoriartorneranut atatil- lugu assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuut annikilliartortinneqarpoq. Inatsisartut pequssutaanni § 6 1. januar 2002-imiit atuutilersumik allanngortinneqarpoq taamaa- liornikkut imaatigut nassiussat Kalaallit Nunaaliartut kisimik assartukkat assigiissumik akineqarnissaannut akitsuuserneqartartussanngorlugit, akitsuut 2002-mut 9,82 %-imut aalajangiunneqarpoq. 2003-imi assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuut 9,82 %- iussasoq siunnersuutigineqarpoq.
Oqaasertaliussaq AI 2001-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 24.11.19, Akiliutit, akiliilluni aallaaniarneq aalisarnerlu Tamatumani pineqarpoq oqaasertaliussaq AI 2002-mit ingerlateqqitaq, allannguutigaluguli akiliutissat amerlassusii oqaasertaliussani oqaatigineqarmata aammalu aaqqissuussinerit namminerisaminik missingersuutinut ilanngussartalerneqarsimammata.
Akiliilluni aallaaniartitsisarneq eqqarsaatigalugu akiliutissat akiliilluni aallaaniarnermik aaqqissuussisoq aqqutigalugu akilertinneqartassapput, taanna akiliilluni aallaaniartitsiner- mut aalisartitsinermullu malittarisassat atuuttut naapertorlugit aallaaniartitsinissamut akuer- sissummik pereersimasussaavoq. Akiliilluni aalisarnermut akiliutissat girokkut akilertin- neqartassapput, akiliinermullu uppernarsaat akiliilluni aalisarsinnaatitaanermut uppernar- saataassaaq.
Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoq - Suliassaqarfiit 30 - 39 Siunertamut kontumut 30.10-mut Meeqqat inuusuttullu Meeqqeriviit inuusuttunullu angerlarsimaffiit ukiumi naatsorsuiffimmi ilaat 100 procenti sinnerlugu atorneqartarput, allalli 100 procenti inortarlugu. Missingersuutini 100 procent- mik atorneqartarnissaat naatsorsuutigineqartarmat atorneqassusiisa allanngorartarnerat a- tukkat amerlaneruneratigut aammalu atuinikinnerunikkut ersertarpoq. Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Ukiup affaata kingulliup ingerlanerani ingerlaavartumik missingersuutitigut misissuiso- qartassaaq, tamatumalu malitsigisaanik missingersuutit naleqqussarneqassallutik kontullu akornanni nuussisoqarsinnaassalluni oqaasertaliiffiup iluani. Oqaasertaliussaq AI 2001-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermtu 30.10.32 Meeqqanut tapiissutit Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni 31. oktober 1996-imeersumi § 3- imi oqaatigineqarpoq:
"Meeqqanut tapiissutit amerlassusissaat ukiumut meeqqanut tapiissuteqarfiusumut aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqartussaapput, tunniunneqartussaallutillu ukiumi inaarutaasumik akileraaruteqarfiusumi kingullermi, imm. 2-6 naa- pertorlugit, isertitanut killissarititat aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqartut malillugit."
Amerlassusissaat Aningaasanut Inatsimmi oqaasertaliussatigut aalajangerneqartarput. Oqaasertaliussaq AI 2002-miit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 30.12.08 Utoqqalinermi pensionisiat aamma konto pin- gaarneq 30.12.09 Siusinaartumik pensionisiat Pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 10 ulloq 30. oktober 1998-imeersoq, § 28 naapertorlugu pisortanit pensionisiat tunniunneqartarput ukiut tamaasa aningaasanut inatsisikkut aalajangersarneqartartutut amerlassusilerlugit. Amerlassusii A- ningaasanut Inatsisimmi oqaasertaliussakkut aalajangerneqartarput. Oqaasertaliussaq AI 2002-imiit ingerlateqqitaavoq.
Naalakkersuisut pisortanit pensionit pillugit Inatsisartut peqqussutissaannut nutaamut siun- nersuuteqarput, 1. juli 2003 atuutilersussatut naatsorsuutigineqartumik. Naalakkersuisut siunnersuutaat naapertorlugu pensionit aningaasartaat siunissami pisortanit pensionit pillu- git peqqussummi namminermi aalajangersarneqartalissapput. Taamaalilluni oqaasertalius- saq taanna siunissami pisariaarutissaaq.
Siunertamut kontumut 30.13-imut Innarluutillit Innarluutilinnut angerlarsimaffiit ukiumi naatsorsuiffimmi assigiinngitsorujussuarmik inis- siiffigineqartarsimapput, ilaatigut ilaasa inissiiffigineqarnissartik annertuumik sinner- tarsimagaat allalli annikitsuinnarmik inissiiffigineqartarsimallutik missingersuutit naaper- torlugit tamakkiisumik inissiiffigineqartussaagaluarlutik. Tamakkiisumik atorneqartarnis- saat naatsorsuutigineqartarmat tamanna paaqqinniffinni pineqartuni atuillaarnermik kin- guneqarpoq allanili atuisoqannginnerulluni.
Ukiup affaata kingulliup ingerlanerani ingerlaavartumik missingersuutitigut misissuiso- qartassaaq, tamatumalu malitsigisaanik missingersuutit naleqqussarneqassallutik kontullu Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit akornanni nuussisoqarsinnaassalluni oqaasertaliiffiup iluani.
Kontut 30.13.06-imiit 30.13.10-mut ilanngunneqarnerisigut siunertarineqarpoq innarluuti- lunnut tunngatillugu siunertanut kontut akornanni nikisiterisinnaanissamut periarfissiinis- saq, annerusumik aningaasaliissutit sullitamik malinnaasussanngorlugit apeqqutaatinnagu innarluutilik sumi najugaqarnersoq.
Allanngortitsinerup kingunerissavaa siunertamut kontup 30.13-ip Innarluutillit ataani kon- tut tamarmik, 30.13.05 aamma 30.13.11 eqqaassanngikkaanni, oqaasertaliussamut ilaatin- neqalernerat. Aningaasaliissutit qinnutigineqartut 30.13-imut Innarluutilinnut oqaasertalius- sani pineqartut 2003-imi katillutik 233.142.458 kr.-iupput, taakkunanngalu kontumut pin- gaarnermut 30.13.10 Danmarkimi innarluutilinnik isumaginninneq, aningaasaliissutit 92.964.000 kr.-iupput.
Taamaalilluni oqaasertaliussaq kinguneqassaaq Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pi- sortaqarfik pisussaaffeqartoq kontumi pingaarnerni ataasiakkaani aningaasartuutaaneru- sinnaasut matussuserniarneqartarnissaannut siunertanut kontup taassuma ataani kontuni pingaarnerni atuinikinnerunikkut. Danmarkimi inissiinerit akisunerulerpata taava nunat- sinni aningaasaliissutit ikilineqassapput paarlattuanilluniit. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Siunertamut kontumut 32.10-mut Immikkut ilisimasallit katsorsaallutillu ilinniartit- sineri, siunertamut kontumut 32.11-mut Najukkani peqqinnissaqarfiit, nakorsanit sullinneqarneq aamma siunertamut kontumut 32-12-imut Najukkani peqqinnissa- qarfiit, kigutit nakorsaannit sullinneqarneq kiisalu kontumut pingaarnermut 32.01.10-mut PAARISA, pinaveersaartitsineq peqqinnissamillu siuarsaaneq Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq kontuni pingaarnerni ataasiakkaani atuineq ukiu- miit ukiumut assigiinngissinnaammat, sulisoqarneq nalinginnaasumillu ineriartorneq apeq- qutaallutik. Peqqinnissaqarfiup eqaannerusumik ingerlanneqarnissaa anguniarlugu kontut pingaarnerit ataasiakkaat akornanni aningaasaliissutinik nuussinissaq akulikitsumik pisari- aqartarpoq. Oqaasertaliussap 2002-mut Aningaasanut Inatsimmut oqaasertaliussaq assigaa.
Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermut Ilagee- qarnermullu Naalakkersuisoq - Suliassaqarfiit 40 - 49 Siunertamut kontumut 40.11-mut Inuussutissarsiutinut ilinniarfiit Nr. 1. Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq inuussutissarsiutinut ilinniarfinni aningaasaliissutit akornanni nuussisinnaanerit periarfissaqartinniarlugit. Tamatumunnga tunngavigineqarpoq missingersuusioreernerup kingorna atuarfinni ataasiakkaani suliassatigut allann- guisoqarsinnaanera atuarfiit akornanni aningaasaliissutinik nuussisinnaanermik pisaria- qartitsisumik. Oqaasertaliussaq AI 2002-imiit ingerlateqqitaavoq.
Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Kontumut pingaarnermut 40.11.09-mut AEB-mut aaqqissuussineq naapertorlugu i- linniaqqinneq Kontu pingaarneq 40.13.55 naapertorlugu sulisitsisuniit AEB-mut akiliisoqartarpoq. 2003- imi isertitassat 35 mio. kr.-inut missingersuusiorneqarput, aningaasallu konto pingaarneq 40.13.51 naapertorlugu inuussutissarsiutinut ilinniarfinni tunngaviusumik ilinniarnernut ilinniaqqinnernnullu ukiumi siullermi ilinniartunut missingersuutini 20 mio. kr.-inik anin- gaasartuutinut matussutissatut atorneqarnissaat pilersaarutigineqarput, kontumi pingaar- nermi matumani 15 mio. kr.-inik missingersuusiorsimasut.
Oqaasertaliussap kingunerissavaa aningaasanut ukiup naanerani isertitanut naleqqiullugit atuiallaarneq atuikippallaarnerluunniit iluarsartuusseqqinnermut imaluunniit aningaasanut ukiumut tulliuttumut atugassanngortillugu toqqorneqassasut. Oqaasertaliussaq imarisami- gut AI 2002-miit ingerlateqqitaavoq (aaqqissuunneqarnera allanngugaalluni).
Siunertamut kontumut 40.12-imut Qaffasinnerusumik ilinniartitaanerit Nr. 1. Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq qaffasinnerusumik ilinniartitaanernit iluanni anin- gaasaliissutinik nuussisinnaanerit periarfissinniarlugit. Tamatumunnga tunngavigineqarpoq missingersuusioreernerup kingorna atuarfinni ataasiakkaani suliassatigut allann- guisoqarsinnaanera atuarfiit akornanni aningaasaliissutinik nuussisinnaanermik pisaria- qartitsisumik. Oqaasertaliussaq AI 2002-imiit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 40.13 Ilinniagaqarnersiutit Inatsisit atuuttut naapertorlugit akileeqqusilluni nukingisaarutinut akiliutit aningaasanut inatsisikkut aalajangersarneqartussaapput. Oqaasertaliussaq AI 2002-imiit ingerlateqqitaa- voq.
Siunertamut kontumut 40.13.24-imut Taarsigassarsiarititat aammalu aningaaseri- vimmit taarsigassarsiat taarsikkat Peqqussut atuuttoq naapertorlugu ilinniarnerup nalaani taarsigassarsiat annertussusaat anin- gaassanut inatsisikkut aalajangersarneqartarput. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit inger- lateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 40.13.50-imut Ilinniagaqarnersiutit meeqqanullu tapit Peqqussut atuuttoq naapertorlugu ilinniagaqarnersiutit amerlassusiat aningaasanut inatsi- sikkut aalajangersarneqartarpoq. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 40.13.55-imut AEB-mut akiliutit Inatsit atuuttoq naapertorlugu tapiissutip annertussusissaa aningaasanut inatsisikkut aala- jangersarneqartarpoq. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 40.13.60-imut Immikkut tapiissutit angalanermut anin- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit gaasartuutit Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq peqqussummi nalunaarummilu eqqaaneqartut sani- atigut ilinniarnermut atatillugu aningaasartuutit allat matuneqarnissaannut tunngavis- saqarnissaq anguniarlugu. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 40.13.61 Immikkut tapiissutit. Angalanermi aningaasar- tuutit il.il. KIIIP-p ilinniarfiutaani Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq peqqussummi nalunaarummilu eqqaaneqartut sani- atigut ilinniarnermut atatillugu aningaasartuutit allat matuneqarnissaannut tunngavis- saqarnissaq anguniarlugu. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 40.14.15 Kultureqarnermut tunngassuteqartunut isuma- qatigiissutitigut pisussaaffigalugit tapiissutit Nr. 1. Namminersornerullutik Oqartussat aamma Nordisk Ministerråd isumaqatigiissut 11. de- cember 1985-imeersoq naapertorlugu NAPA-p Kalaallit Nunaanni ingerlanneqarnerta ilaa- nut, tassa naatsorsuuserinikkut ikiorteqarnermut aningaasartuutinut kiisalu allaffinnut alla- nullu matussusiiumallutik pisussaaffilersimapput. Isumaqatigiissutip ilassutaa anin- gaasartuutaassangnilaq taamaallallu isumaqatigiissutaaqqaarsimasup qanoq paasineqar- nissaanut tunngasuulluni. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 2. Namminersornerullutik Oqartussat Islandip Savalimmiulliu naalakkersuisuinut suleqati- giinnissamik isumaqatigiissuteqarsimapput kulturimut, ilinniartitaanermut, sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermut aammalu Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiivisa inas- suteqaataasa piviusunngortitsisinnaanerannut tunngassuteqartumik. Isumaqatigiissut ukiu- nut pingasunut atuuttuuvoq 29. november 1999 aallarnerfigalugu, tamatuma kingorna isu- maqatigiinniutigineqaqqissaaq. Aammattaaq naalakkersuisut pingaasuusut Nunat Avannar- liit Killiit meeqqanut atuakkianik akissarsisitsisimatillugit nutserinermut aningaasartuutinik akiliisarneq pillugu isumaqatigiissuteqarsimapput Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerla- teqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 40.14.18-imut, Kalaallit Nunaata Radiua Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq Kalaallit Nunaata Radiua teknikikkut atortunik an- nertunerusumik pisinissaa periarfissinniarlugu. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerla- teqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 40.14.28-mut Dansk Tipstjenestip sinneqartoorutinit Ka- laallit Nunaata pissarsiaanit tapiissutit Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq Tips- aamma Lotto pillugu inatsisip piumasarim- magu aningaasat taamaallaat inatsimmi eqqaaneqartunut siunertanut atorneqartussaasut. Oqaasertaliussap kingunerissavaa aningaasat 2003-imi atorneqanngitsoortut 2004-imi ator- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit neqartussanngorlugit toqqorneqarsinnaanngornerat, taamaalilluni aningaasaliissuti- geqqinneqarnissaat pisariaqassanani. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Suliassaqarfimmut 45-mut Ilageeqarneq Oqaasertaliussaq ilanngunniarneqarpoq Ilageeqarnermi aningasaliissutinik nuussisinnaa- nermut periarfissiinissaq anguniarlugu. Tamatumunnga tunngavigineqarpoq missinger- suusioreernerup kingorna suliassatigut allannguisoqarsinnaanera, provsteqarfiit allaffiisa akornanni nuussinissamik pisariaqartitsisumik. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateq- qitaavoq.
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq - Suli- assaqarfiit 50 - 59 Kontumut pingaarnermut 50.07.16 Tunisinermi akinut tapiissutit, puisit amii Oqaasertaliussani Naalakkersuisut piginnaatinneqarput puisit amiinik tunisisarnerup taak- kununngalu tapiissutit isumaginissaa pillugu Great Greenland A/S-imik kiffartuunneqarnis- samik isumaqatigiissuteqarnissamut.
UPA 2002/08-mi Inatsisartut suliffeqarfiup tamakkiisumik Nunatta Karsianit aningaasaliif- figineqartartup Nunatta Ameerniarfiata, suliffeqarfiup namminersortitap Great Greenlandip kiisalu aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiup Great Greenland A/S-ip kattullugit Great Greenland A/S-inngortillugit ataatsimoortinneqarnissaat pillugu aalajangiiffigisassatut si- unnersuut akueraat. Aalajangiiffigisassatut siunnersuut kingornatigut Naalakkersuisunit piviusunngortinneqarpoq, tassami ataatsimoortitsineq 1. januar 2002-mit atuutilersin- neqarmat. Aalajangiiffigisassatut siunnersuummi takuneqarsinnaavoq Great Greenland A/S-ip ingerlatai aningaasarsiutaanngitsut 2003-mit kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiis- sutinik tunngaveqartinneqalissasut.
Oqaasertaliussat UPA 2002/08-mi aalajangiiffigisassatut siunnersuutip akuerineqarneranut malitsitut saqqummiunneqarpoq.
Pilersaarusiornerup aalajaatsuunissaa kiisalu Great Greenland A/S tunisinerni ungasinneru- soq eqqarsaatigalugu aningaasaliinerusalersinnaanera qularnaarniarlugu oqaasertaliussa- tigut ukiumi ataatsimi kiffartuunneqarnissamik ukiut marluk angullugit sivitsorneqarsin- naasumik isuamaqatigiissuteqarnissamik periarfissiisoqarpoq.
Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Suliassaqarfimmut 51-imut Inuussutissarsiutinut tapersiisarneq Oqaasertaliussaq aningaasatigut kinguneqartussaanngilaq qulanaveeqqusiinermut atatillugu nalornissutit eqqaassanngikkaanni. Qularnaveeqqusiinermi pisussaaffittut qummut killissa- rititaasut Nunatta karsiata naatsorsuutaani takuneqarsinnaapput. Oqaasertaliussaq AI 2002- imit ingerlateqqitaavoq.
Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq - Suliassaqarfiit 60 - 69 Kontumut pingaarnermut 64.10.06-mut Taarsigassarsianut qularnaveeqqusiussanik akiliineq Oqaasertaliussaq ukiup siulianit ingerlateqqitaavoq. Taarsigassarsiat qularnaveeqqusikkat akilersornerlunneqalerpata aningaaserivimmut taarsigassarsisitsisuusumut Nunatta karsia akiliisussaatitaavoq. Akiliisussaatitaaneq akiitsut ilaannaanut atuuppoq.
Kontumut pingaarnermut 64.10.08, Nunami inuussutissarsiutinik ineriartortitsiner- mut tapersiisarneq Nr. 1. Tamatumani pineqartoq tassaavoq 2002-mut aningaasanut inatsimmut oqaasertaliussaq ingerlateqqitaq, tassami 2003-mi Sulisa A/S-ip kiffartuussinissaa pillugu nutaamik isu- maqatigiissusiortoqarnavianngilaq. Taamaallaat 2003-imi iliuusissatut pilersaarutit pillugit isumaqatigiissusiortoqassaaq. Tamatuma nassatarisaanik ingerlatseqatigiiffik ukiunut qassi- inut siumut pilersaarusiorsinnaalissaaq. Taamatuttaaq ukiut tamaasa suliniuteqarfiit akor- nanni suliniutit annertussusii iluarsineqartarsinnaapput inuussutissarsiornikkut inger- latsinermit isigalugu pisariaqarsorineqaraangat.
Kontumut pingaarnermut 64.10.09 Inuussutissarsiutinik siuarsaanermut aningaasa- lersuinikkut tapersiisarneq Kontu pingaarneq manna kontumi pingaarnermi 50.09.11 Inuussutissarsiutinik siuarsaa- nermiikkaluarpoq.
Nr. 1. Oqaasertaliussaq, oqaasertaliussaasimasut marluk katinnerat, Naalakkersuisunik piginnaa- titsissusiivoq qularnaveeqqusiinissaannut taamaaqataanillu ukiumi aningaasaliiffiusumi qularnaveeqqutinik amerlanerpaaffissaliilluni.
Nr. 2. Oqaasertaliussaq ukiup siulianiit nuutaavoq, taamaattorli nutaanik taarsigassarsisitsisin- naaneq peerneqarsimalluni. Oqaasertaliussakkut aallarnisaasut nutaanik suliniuteqarnissaat periarfissaqartitaanerulerpoq.
Nr. 3. Taanna tassaavoq oqaasertaliussaq ukiup siulianiit ingerlateqqitaq. Sulisa A/S aaqqissuus- sinermik atortitsisuusimavoq 1999-imi, 2000-mi aammalu 2001-imi Greenland Tourismilu 2001-imi aammalu 2002-mi, ingerlatseqatigiiffiit tamarmik taamaaliorsimapput kiffar- tuunneqarnissamik isumaqatigiissut naapertorlugu.
Sulisa A/S-ip, Greenland Tourism A/S-ip imaluunniit ingerlatseqatigiiffiup aaqqissuussi- nermik ingerlatsissussap allap inatsit naapertorlugu suliassaalersut piareersarneqarnerat isumagisarisinnaavaa aallarnisaasut suliffeqarfiillu sullinneqarnerat eqaallisarniarlugu taa- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit maalu tapersiisarnermik aaqqissuussineq sapinngisamik pitsaanerpaamik pissarsiaqar- fiulersinniarlugu.
Kontumut pingaarnermut 64.10.10-imut Takornariartitsineq Tamatumani pineqartoq tassaavoq 2002-mut aningaasanut inatsimmut oqaasertaliussaq in- gerlateqqitaq, kisiannili ukiunut qassiinut atuuttussamik kiffartuunneqarnissamik isuma- qatigiissusiortoqassaaq. Tamatuma nassatarisaanik ingerlatseqatigiiffik ukiunut qassiinut siumut pilersaarusiorsinnaalissaaq. Taamatuttaaq ukiut tamaasa suliniuteqarfiit akornanni suliniutit annertussusii ukiumoortumik iliuusissatut pilersaarutaasut atorlugit iluarsineqar- tarsinnaapput inuussutissarsiornikkut ingerlatsinermit isigalugu pisariaqarsorineqaraangat.
Kontumut pingaarnermut 64.10.12-imut Nioqqutissanik pilersuineq Nr. 1. Oqaasertaliussap siunertaraa tjenestemandit, allangortiterinermi pineqartumi ilaatinneqar- tut, allanngortiterinermi ajornerusumik pineqannginnissaat qulakkiissallugu. Massakkut aalajangersagaq taamaallaat KNI Pilersuisoq A/S-imi tjenestemandiusunut ataasiakkaanut sunniuteqarpoq. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq ataasiakkaanik allann- guutitaqarluni.
Nr. 2. Ataatsimut isigalugu oqaasertalisusaq ukioq kingulleq oqaasertaliussamit ingerlateqqi- taavoq, taamani nutaamik killiuliussatut isumaqatigiissusiortoqarsimalluni. 2001-imi uper- naakkut Inatsisartut ataatsimiinnerani Naalakkersuisut KNI Pisiffik A/S-ip ilaanik nammi- nersortunngortitsinissaminnut piginnaatitaalermata Namminersornerullutik Oqartussat aammalu KNI Pilersuisoq A/S-ip akornanni killiliussat pillugit isumaqatigiissut allanngor- tittariaqalersimavoq.
Nr 3. Ataatsimut isigalugu oqaasertaliussaq ukioq kingulleq oqaasertaliussamit ingerlateqqitaa- voq. Taamaattorli killiliussat pillugit isumaqatigiissut naapertorlugu kiffartuussinissamik isumaqatigiissutit suut isumaqatigiissutigineqarsinnaanersut oqaasertaliussakkut erseqqis- sarneqarpoq.
"Kiffartuussineq pillugu killiliussanik isumaqatigiissut" naapertorlugu Namminersornerul- lutik Oqartussat pisussaapput suliassaqarfimmi ataatsimi kiffartuussineq pillugu isumaqati- giissutinik ingerlatitseqqissanngikkunik ukiuni aningaasaliiffiusumi taassumalu avataani atorunnaarsitsinermut aningaasartuutinik isumaginninnissaminnut. Atorunnaarsitsinermut aningaasartuutit qanoq amerlatigissanersut maannamut qulaarneqarsimanngilaq, tassami naatsorsuinermi tunngavissat aatsaat Namminersornerullutik Oqartussat aamma KNI Piler- suisoq A/S-ip akornanni qulaajarneqartussaammata. Nioqqutissanik pilersuinikkut kiffar- tuussineq pillugu isumaqatigiissutigineqartussami atorunnaarsitsisoqassappat tamatumunn- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit ga aningaasartuutissat erseqqinnerusumik nassuiarneqassapput.
Kontumut pingaarnermut 64.10.14-imut Ingerlatsinissamik isumaqatigiissutit, tuni- sassiorfiit Nr. 1. Oqaasertaliussaq AI 2002-imiit ingerlateqqinneqarpoq allannguutigaluguli kiffartuussineq pillugu isumaqatigiissutit maannamut ukiumut ataasiinnarmut atuuttussaajunnaarlugit ukiuni marlunni siunissami atuuttussaasalernerat. Aningaasatigut kinguneqassanngilaq kon- tumi aningaasaliissutitut immikkoortitat eqqaassanngikkaanni.
Nr. 2. Piginnaatitaaneq 2001-imi atorneqarpoq, oqaasertaliussallu taamaallaat kingunerissavaa qularnaveeqqusiinerit atugassiissutigisat iluanni ingerlateqqinneqarnerat. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 64.11.03 Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissut Nuum- mi Amutsivik Nr 1. Karstensens Skibsværft A/S-ip aallaqqaamut ingerlatseqatigiiffimmi aktiat 50%-ii pisiari- simavai. Aktiat aktiani allassimasutut nalilerlugit tunineqarput. Aamma Karstensens Skibsværft A/S aktianik sinneruttunik pisinissaminut periarfissinneqassaaq. Tuniniaaso- qassappat Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat akuerseqqaartariaqarpoq. Oqaasertaliussaq iluarsillugu AI 2002-miit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 2. 2002-imi Karstensens Skibsværft ukiuni pingasuni atuuttussamik kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissuteqarfigineqarpoq 2004-ip tungaanut atuuttussamik. Piginnaassutsit naam- massisaqarsinnaassuserlu, aamma amutsivissaqarsinnaassuseq, Kalaallit Nunaanni umiar- suarnik sisaasunik ukioq naallugu sullissinermut atorneqarsinnaasut attatiinnarneqarnissaat ineriartortinneqarnissaallu kiffartuussineq pillugu isumaqatigiissutikkut siunertarineqarput. Oqaasertaliussaq iluarsillugu AI 2002-miit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 64.12.02-mut Nukissiorfiit Oqaasertaliussaq kiassaateqarfimmik atuisut aningaasartuutaannut pingaaruteqarpoq sulif- feqarfimmullu sullissanut qulakkeerinniluni. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerla- teqqitaavoq.
Nr. 2 Kissaatigineqarpoq Nukissiorfiit sinneqartoorutitik unerartitatik suli pilersuinermik isu- mannaallisaanermut imaluunniit ingerlatsinermi aningaasatigut angusat pitsanngorsarne- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit qarnerinut atorsinnaasassagaat, taamaaliortarsinnaapput soorlu sanaartornermut akiitsu- minnut immikkut akiliisarnermikkut ernianut aningaasartuutikinnerulernermik kingune- qartumik. Oqaasertaliussaq AI 2002-miit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 3 Oqaasertaliussani siunertarineqartoq tassaavoq ilaatigut akisussaasuunerup aalajangiisuune- rullu ataatsimoornissaat ilaatigullu Nukissiorfiit ataannarnissaata qularnaarneqarneranut aningaasaliissutinik ataatsimoortitsinissamik Nukissiorfiit periarfissaqarnissaat. 1. januar 2003-mit oqartussaaffiit allanngortinneqarnerat naapertorlugu oqaasertaliussat kinguneri- sassanik iluarsiisuupput.
Kontumut pingaarnermut 64.14.02 Great Greenland A/S Ingerlatseqatigiiffiup amernik kavaajaliorfiani ingerlatat, taakkununnga ilanngullugit sulif- feqarfimmik nittarsaanermik ilinniartitaanermillu ingerlatat ingerlatiinnarneqarnissaat pil- lugu Great Greenland A/S-imik kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissuteqarnissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
UPA 2002/08-mi Inatsisartut suliffeqarfiup tamakkiisumik Nunatta karsianit aningaasaliif- figineqartartup Nunatta Ameerniarfiata, suliffeqarfiup namminersortitap Great Greenlandip kiisalu aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiup Great Greenland A/S-ip kattullugit Great Greenland A/S-inngortillugit ataatsimoortinneqarnissaat pillugu aalajangiiffigisassatut si- unnersuut akueraat. Aalajangiiffigisassatut siunnersuut kingornatigut Naalakkersuisunit piviusunngortinneqarpoq, tassami ataatsimoortitsineq 1. januar 2002-mit atuutilersin- neqarmat. Aalajangiiffigisassatut siunnersuummi takuneqarsinnaavoq Great Greenland A/S-ip ingerlatai aningaasarsiutaanngitsut 2003-mit kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiis- sutinik tunngaveqartinneqalissasut.
Oqaasertaliussat UPA 2002/08-mi aalajangiiffigisassatut siunnersuutip akuerineqarneranut malitsitut saqqummiunneqarpoq.
Pilersaarusiornerup aalajaatsuunissaa kiisalu Great Greenland A/S tunisinerni ungasinneru- soq eqqarsaatigalugu aningaasaliinerusalersinnaanera qularnaarniarlugu oqaasertaliussa- tigut ukiumi ataatsimi kiffartuunneqarnissamik ukiut marluk angullugit sivitsorneqarsin- naasumik isuamaqatigiissuteqarnissamik periarfissiisoqarpoq.
Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Kontumut pingaarnermut 66.01.03-mut Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisorta- qarfik - Ingerlatat isertitanit matussuserneqartartut Oqaasertaliussakkut piginnaatitsisoqarpoq isertitat eqqarsaatigalugit atukkat amerlaneru- gaangata taakku ukiumut aningaasanut inatsiseqarfimmut tullermut nuunneqarsinnaann- gorlugit aammalu qaqugukkulluunniit atukkat 3.000.000 kr.-it tikillugit amerlanerusin- naanngorlugit, tassa isertitat eqqarsaatigalugit aammalu atunngitsuukkat ukiut aningaasanut Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit inatsiseqarfiusut akornanni nuunneqartarnerat eqqarsaatigalugu.
Tabelimi tulliuttumi takutinneqarpoq maannamut aningaasaliissutit suli atorneqanngitsut, ukiunut aningaasaliiffiusunut tulliuttunut nuunneqarsimasut.
Ukioq 1998 1999 2000 2001
Inernera 375 3.647 2.461 3.714
Assigiinngissut 375 6.422 6.483 10.197
Oqaasertaliussaq 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Attaveqaqatigiinnermut, Avatangiisinut Ineqarnermullu Naalakker- suisoq - Suliassaqarfiit 70 - 99 Suliassaqarfinnut 70-74-imut Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Pisortaqarfik Nr. 1. Tele Attaveqaatit allanngortinneqarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 11 28. oktober 1993-imeersoq aamma Inatsisartut peqqussutaat nr. 8 6. juni 1997-imeersoq.
Oqaasertaliussap siunertaraa tjenestemandit, allanngortiterinermi eqqorneqartut, allann- gortiterinermi ajornerusumik pineqannginnissaat qulakkiissallugu. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 2. Oqaasertaliussap siunertaraa akisussaaffiup aamma aalajangiisinnaanermut oqartussaaffiup ingerlaqatigiinnissaat kiisalu suliffeqarfiit namminersortitat aningaasaatimik kater- sornissaannut periarfissaqarnissaannut piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu suliffe- qarfiup namminersortitap ingerlaannarnissaanut isumannaarinissamut qulakkeerinninniar- neq. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 70.10.01-imut Sillimmasiineq Oqaasertaliussaq oqaasertalerneqarpoq Namminersornerullutik Oqartussat aallaaviatigut namminneq sillimmasersimanissaat pillugu Inatsisartut aalajangiussaat naqissuserniarlugu, kisiannili Naalakkersuisut piginnaatinneqassasut naliliineq tunngavigalugu sillimma- siisarfinni sillimmasersornissamut. Oqaasertaliussaq AI 2002-imiit iluarsillugu ingerlateq- qinneqarpoq.
Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Kontumut pingaarnermut 70.10.02 Namminersornerullutik Oqartussat Nuummi qiti- usumik allaffeqarfii Oqaasertaliussat ilanngunneqarnissaat qinnutigineqarpoq, tassami Nuummi allaffeqarfit attartorneqarneri sivisuumik attartornerummata taamaalillutillu ukiorpassuarni ingerlatsi- nermut aningaasartuutinut pituttorsimaffiullutik. Attartornermut akiliutit taamaalillutik tunngaviatigut ukioq aningaasanut inatsiseqarfiusoq sinnerlugu tunniunneqartarput. Sivi- suumik attartornerit naapertuuttumik pilersaarusiornissaq akillu qaffasisusissaasa naaper- tuuttuunissaat qularnaarniarlugu isumaqatigiissutigineqartarput. Aammattaaq ass. kantina- mik ingerlatsineq, teknikikkut ikiorteqarneq eqqiaanerlu pillugit isumaqatigiissutit ukiunut aningaasanut inatsiseqarfiusunut arlalinnoortarput. Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Suliassaqarfimmut 73-imut Angallanneq Nr. 1. Tjenestemandinik atukkiineq pillugu KNI Pilersuisoq A/S (§ 11) pillugu Inatsisartut peq- qussutaat nr. 14 30 oktober 1992-imeersoq aamma Royal Arctic Line A/S (§ 6) pillugu I- natsisartut peqqussutaat nr. 5 6. juni 1997-immeersoq. Oqaasertaliussap siunertaraa tje- nestemandit, allanngortiterinermi ilaatinneqartut, allanngortiterinermi ajornerusumik pine- qannginnissaat qulakkiissallugu. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Nr. 2. Oqaasertaliussap Naalakkersuisut piginnaatippai soorlu Royal Arctic Bygdeservice A/S- imik nunaqarfinni isorliunerusunilu usitigut sullinneqarnissaq pillugu kiffartuunneqarnis- samut isumaqatigiissusiornissamut.
Oqaasertaliussami eqqaaneqartut atorunnaarsitsinermi aningaasartuutit kiffartuunneqar- nissamut isumaqatigiissut nutarterneqassanngikkaluarpat 33 mio. kr.-inut eqqoriarneqar- sinnaapput (31. december 2001). Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 73.10.11-mut Nunatsinni umiarsuartigut usinik assartuineq Royal Arctic Bygdeservice A/S-imut ukiunut arlalinnut kiffartuussinissamik isumaqati- giissuteqarnissaq sulissutigineqassaaq ingerlatseqatigiiffimmi pilersaarusiortarnerup pata- jaannerulernissaa qulakkeerniarlugu kiisalu assigiinngitsuni najugallit sinissami suliarisar- tagaasa annertussusissaat qulakkeerniarlugit. Oqaasertaliussaq AI 2002-imiit ingerlateqqi- taavoq.
Kontumut pingaarnermut 73.20.09-imut Nunap iluani timmisartuussineq, kiffar- tuunneqarnissamik isumaqatigiissutit Nr. 1. Timmisartortitseqatigiiffinnut ukiunut arlalinnut kiffartuussinissamik isumaqatigiissute- qartoqassaaq ingerlatseqatigiiffimmi pilersaarusiortarnerup isumannaannerulernissaa qu- lakkeerniarlugu kiisalu assigiinngitsuni najugallit, angalatitsiviit, akunnittarfiit takor- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit nariartitsisartullu sinissami suliarisartagaasa annertussusissaat qulakkeerniarlugit.
Kiffartuussinissamik isumaqatigiissuteqarnikkut nunatsinni timmisartuussinermi amigar- tooruteqarfiusumi aningaasartuutaasartut paasineqarsinnaalissapput. Akissavii saqqum- mersinneqassapput soorluttaaq timmisartuussinermut sullitanut pisortat tapiissutaat erseq- qarinnerulissasut. Oqaasertaliussaq AI 2002-imiit ingerlatitseqqinneruvoq.
Nr. 2. Assersuutigalugu pissutsini makkunani Namminersornerullutik Oqartussanut - taakku- nanngaanniillu - akiliuteqaqqinnernut tunngaviliisuusinnaapput, ilaasut amerlassusiat, al- lakkat usillu annertussusii, timmisartuussinerit amerlassusii, orsussap akii, dollarip nalinga aamma pisortat akitsuusiussaat. Nalinginnaasumik akiliuteqaqqittoqartarpoq ukiumi anin- gaasaliiviusumi tulliuttumi. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 73.20.13 Islandimut timmisartuussineq Islandit Kalaallit Nunaatalu kujataata akornanni aasaanerani timmisartuusseqqittalernissaq qularnaarniarlugu timmisartuutileqatigiinnik ukiunut arlalinnut isumaqatigiissuteqartoqar- poq. Ukiut pingasut tapiissuteqartoqartareernerani ilimagineqarpoq timmisartuussineq ta- piissutitaqanngitsumik ingerlasinnaasasoq.
Piffissamut isuamaqatigiissuteqarfiusumut katillugit 4.150.000 kr.-inik, tassa 2003-mut Inatsisartut Aningaasanut inatsisaanni ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi ukiunilu missingersuusiorfiusuni 2004-mi 2005-imilu aningaasaliissutinut naapertuuttunik aningaa- saliissuteqartoqarpoq.
Kontumut pingaarnermut 73.30.02-mut Ujaasinermut annaassiniarnermullu upa- lungaarsimaneq Kalaallit Nunaata kitaata qeqqani aammalu Qeqertarsuup tunuani ujaasisarnernut annaas- siniartarnernullu sillimanissaq pillugu timmisartortitseqatigiiffinnut ukioq ataatsimiit sisa- manut sivisussusilimmik atuuttussamik isumaqatigiissuteqarnissaminnut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
Qallunaat naalakkersuisui aammalu Namminersornerullutik Oqartussat ataatsimoortumik tapiissutit pillugit 31.12.2003-ip tungaanut atuuttussamik isumaqatigiissuteqarsimapput. Isumaqatigiissut 2002-imut aammalu 2003-imut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit inat- simmi tunngavigineqarpoq 1. juni 2001-imi Folketingimit akuersissutigineqarluni.
Annaassiniarnissamut upalungaarsimanikkut sullissineq pillugu isumaqatigiissutit kingu- sinnerpaamik 31. december 2005 atuukkunnaarneranni suliariumannittussarsiuussisoqar- sinnaalissaaq taamaaqataanillu Naalakkersuisut Qeqertarsuup Tunuani aammalu Kujataani 1. januar 2006-imiit atuutilersumik ilaasunik usinillu assartuisitsisussarsiussapput. Oqaasertaliussaq AI 2002-miit ingerlateqqitaavoq.
Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Kontumut pingaarnermut 73.93.02 Mittarfeqarfiit, ingerlatsinermut aningaasaliis- sutit Oqaasertaliussakkut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput assersuutigalugu mittarfiit ataasi- akkaat heliportillu annerusut angusassaat pillugit isumaqatigiissusiorfiginissaannut, helipor- tilli helistopillu minnerusut ataatsimoortillugit angusassat pillugit isumaqatigiissu- siorfigineqarsinnaapput. Inuiaqatigiit suliassiissutaat ilaat, pingaartumik Kangerlussuarmi Narsarsuarmilu, aamma immikkoortillugit angusassat pillugit isumaqatigiissusiorfigine- qarsinnaapput.
Mittarfeqarfinnut angusassat pillugit isumaqatigiissusiortarnerit atorlugit paaserusunne- qarpoq ingerlatsinermut aningaasaliissutit ilaat qanoq amerlatigisut mittarfiup ingerlanne- qarneranut toqqaannartumik atorneqartarnersut aammalu ingerlatsinermut aningaasaliissutit ilaat qanoq amerlatigisut inuiaqatigiit suliassiissutaannut atorneqartarnersut. Aammattaaq Mittarfeqarfinnut angusassat pillugit isumaqatigiissusiortarnerit isigineqartariaqarput Mit- tarfeqarfiit mittarfinnik ingerlatsinermik sammisaqarnerulerniarnerannut atatillugu. Tassalu siunissami ungasinnerusumi naatsorsuutigineqarpoq inuiaqatigiit suliassiissutaat pinngit- sooratik Mittarfeqarfinnit suliarineqartariaqartarnavianngitsut. Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Kontumut pingaarnermut 74.94.02 ASIAQ (Misissueqqaarnerit), ingerlatsinermut aningaasaliissutit Oqaasertaliussakkut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ASIA-mut angusassat pillugit isumaqatigiissusiortarnissaminnut, tamatumuunakkut ASIA-p suliai suunersut taakkulu aningaasartai ersarissarniarneqassapput. Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Siunertamut kontumut 75.85-imut Avatangiisinut sanaartukkanut assigiinngitsunut Suliassaqarfimmi 80 - 99 Sanaartugaasat nutarterinerillu ataanni oqaaseqaatinut inner- suussisoqarpoq. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Suliassaqarfimmut 80 - 99-imut Sanaartugassat aamma nutarterineq Oqaasertaliussat, nr. 1, 2 aamma 3-utut, 2003-imut aningaasanut inatsimmut ilanngunne- qarput, Namminersornerullutik Oqartussat missingersuutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu, suliassaqarfiup aqunneqarnera suli pisariinnerulersinniarlugu.
Sanaartugassat, aningaasanut inatsimmi naammattumik allaaserineqarsimasut, taamatullu aamma ingerlatsinermut sanaartornermullu tunngasuni allatigut sunniutissaat 2003-imut aningaasanut inatsimmi ilanngunneqarsimasut, 2003-ip aallartinnerani sanaartornermut ilu- arsaassinermullu aningaasaateqarfimmut nuunneqassapput. Tamatuma malitsigisaanik sa- naartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfimmi, missingersuusiornermi teknikikkut aaqqissuussinerinnaasumi, nikisiterisoqartassaaq.
Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Oqaasertaliussami nr. 1-imi ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi nikisitsinerit pineqar- put, oqaasertaliussamilu 2-mi pineqarlutik pisut, taakkunani suliniummut aningaasartuu- tissat tamarmiusut, suliariumannittussarsiuussereernerup kingorna, aningaasanut inatsimmi suliniummut aningaasartuutissatut naatsorsuutigisat killilimmik sipporsimagaangatigit.
Oqaasertailussami nr. 3-mi erseqqissarneqarpoq sanaartugaq aningaasaliissutaasunit aki- kinnerussangatinneqartillugu akisunerussangatinneqartilluguluunniit qaqugukkut ilassutitut aningaasaliissutinik qinnuteqartoqartassanersoq. Oqaasertaliussaq ilanngunneqarpoq ilassu- titut aningaasaliissuteerarpassuit aningaasaqarnermut annerusumik sunniuteqanngitsut pinngitsoortarumallugit.
Oqaasertaliussaq kinguneqassaaq, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq Naalakkersuisut sinnerlugit ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi nikisitsinernik suliassallu aallartinnis- saannik akuersissuteqarsinnaassammat, suliassamut aningaasartuutissat tamarmiusut, oqaa- sertaliussani marluusuni killiliussat iluanni, annertunerulersimagaangata.
Kontumut pingaarnermut 87.72.11 60/40 atorlugu sanaartorneq Nunatta karsiata kommunit inissiaataannik attartortittakkanik sanaartornermut tapiissutaasa killiliussat Inatsisartunit aalajangigaasut iluiniitinneqarnissaat pingaaruteqarpoq. Suliassaq naatsorsuutigisamit akisunerulerpat sanaartortitsisup, tassa kommunip akitsorneq akisus- saaffigissavaa.
KANUKOKA-p Namminersornerullutik Oqartussallu akornanni ataatsimoortumik tapiissu- tit pillugit isumaqatigiissummi periarfissiisoqarpoq kommunip tamanna akisussaaffigissa- gaa, tamatumalu kingorna kommunit sanaartugaannik pilersaarusiornissamut aningaasaler- suinissamullu kommunit akisussaaffimmik anginerusumik tigusisinnaasut tiguserusuttullu kommunimi pineqartumi ass. ineqarnermut tunngasunut pisortat aningaasaliinerusarnissaat anguniagaralugu isumaqatigiissuteqarsinnaanermut.
Aammattaaq Inissialiortiternermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1- imi 9. april 1992-imeersumi kapitali 3-mi, § 7-imi, imm. 2-mi takuneqarsinnaavoq kommu- nit inissiaataannik attartortittakkanik sanaartornermut tapiissutinut procentitigut killigititaq ukiumoortumik aningaasanut inatsisini oqaasertaliussatigut allanngortinneqarsinnaasoq.
Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Kontumut pingaarnermut 87.72.15 Piginneqatigiilluni inissiaatit tapersersukkat Piginneqatigiilluni illuutileqatigiiffik, nammineq sanaartortitsisuusoq, sanaartornermut nammineerluni aningaasaliisussaavoq aatsaallu pisortanit taarsigassarsisinneqassalluni sa- naartorneq naammassippat. Piginneqatigiilluni illuutileqatigiiffik, sanaartortitsisumit nam- minersortumit inissiamik pisisoq, aatsaat pisortanit taarsigassarsisinneqassaaq inissiat inis- siaatileqatigiiffimmut tunniunneqarpata. Taarsigassarsisitsinissamik neriorsuinermiit tunni- Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit unneqarnerinut ukiut marluk ingerlaqqaarsinnaasarput. Neriorsuut aningaasaliissutitalik ukiumi missingersuusiorfimmi siullermiit aningaasanut inatsimmut ilanngunneqar- sinnaavoq. Neriorsuut inuttaligaanngitsoq tassaavoq neriorsuut inissiaatileqatigiiffimmut aalajangersimasumut tunngatitaanngitsoq. Neriorsuut taanna sanaartortitsisumut inissia- liortuusumut tunniunneqassaaq, inissiarlu taanna naammassineqaruni piginneqatigiilluni inissiaatilinnut tunniunneqassaaq. Inissiaatileqatigiit attartortittakkanik attartortut inigisanik najugarisaminnik inissiaatileqa- tigiittut atugaqartitaallutik tigusiniarlutik piginneqatigiiffimmik pilersitsisimasut, inigisatik taamaatsillugit imaluunniit iluarsarneqarnissaannik piumasaqaatitalerlugit tigusinnaavaat. Pisariaqanngitsumik kinguarsaanertaqanngitsumik tunniussisoqarnissaa siunertaralugu a- ningaasalersueqataanissamik neriorsuuteqartoqarsinnaavoq. Neriorsuuteqarnermut katillugit 28,7 mio. kr.-inik 2003-mut Inatsisartut Aningaasanut inatsisaanni ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi ukiunilu missingersuusiorfiusuni 2004-mi 2005-imilu aningaasaliissuti- nut naapertuuttumik killiliisoqarpoq.
Oqaasertaliussaq 2002-imiit ingerlateqqitaavoq, iluarsilluguli.
Kontumut pingaarnermut 87.72.19-imut 10/40/50 atorlugu sanaartorneq Aningaasaliissutit puljejupput Naalakkersuisullu piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi avataanilu, Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaannut ilisi- matitsereernermikkut, sanaartortitsisumut taarsigassarsisitsinissaminnik neriorsuute- qarsinnaapput. Sanaartortitsisup namminersortup sanaartornermut pilersaarutitalinnik qin- nuteqarnera tunngavigalugu allakkanik neriorsuutinik tunniussisoqarsinnaavoq. Qin- nuteqaat sanaartorneq pillugu paasissutissanik sukumiisumik imaqassaaq. Neriorsuut tunn- gavigalugu aningaasaliissutit Sanaartornermut Iluarsaassinermullu Aningaasaateqarfimmut nuunneqartassapput. Tapersiissutit aatsaat tunniunneqassapput inissiaq naammas- sineqareerpat, tamannalu nerioorsuuteqarnermiit ukiut marluk ingerlareerneranni ilaanni aatsaat pisinnaasarpoq. Sanaartortitsisup sanaartorneq nammineq akilissaavaa pisortallu aningaasaliussaat aatsaat tunniunneqartassapput inissiap atorneqarsinnaaneranut akuersissut tunniunneqareerpat. I- nissiap naammassineqariitsiarnerani taarsigassarsiat sanaartortitsisumut imaluunniit inissi- amik pisisumut tunniunneqarsinnaapput. Neriorsuuteqarnermut katillugit 57.750.000 kr.- inik 2003-mut Inatsisartut Aningaasanut inatsisaanni ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiu- sumi ukiunilu missingersuusiorfiusuni 2004-mi 2005-imilu aningaasaliissutinut naapertuut- tumik killiliisoqarpoq.
Oqaasertaliussaq iluarsillugu AI 2002-miit ingerlateqqitaavoq.
Kontumut pingaarnermut 87.72.21 Kommunit attartortittagaliornerat tapersersugaq Sanaartornermut aningaasartuutit tunngavigalugit ineqarnermut akiliutit naatsorsorneqar- tarmata inissianik attartortittakkanik pisortat sanaartorneranni akit akuersaarneqarsinnaa- sumik qaffasissuseqarnissaat pingaaruteqarpoq. Aaqqissuussineq 60/40 tunngavigalugu Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit tapiissutaasartut siusinnerusukkut missingersuutit A-t tunngavigalugit naatsorsorneqar- taraluarput. Tamannali aningaasaliissutit aalajangersimasut eqqarsaatigalugit ajornartor- siutaasarsimavoq. Taamaattumik ineqarfinnut kvadratmeterimut tapiissuteqarfigineqartar- nerat sisamanut aalajangersimasunut agguataarneqarnissaa siunnersuutigineqarpoq. Taamaaliornikkut sanaartukkanut ataasiakkaanut tapiissutit amerlassusilerneqarneranni pi- lersaarusiorneq kiisalu suliariumannittussarsiuussinermi angusat apeqqutaajunnaassapput. Tamatuma kingorna Naalakkersuisut kommunit attartortittakkanik sanaartornerinut tapiis- suteqarnissaminnik neriorsuuteqarsinnaasalissapput, sanaartukkallu taakku sanaartugassatut ilanngunneqartalissapput taavalu sanaartornermut iluarsaassinermullu aningaa- saateqarfimmut inissinneqartalissallutik. Neriorsuuteqarnermut katillugit 57.750.000 kr.- inik 2003-mut Inatsisartut Aningaasanut inatsisaanni ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiu- sumi ukiunilu missingersuusiorfiusuni 2004-mi 2005-imilu aningaasaliissutinut naapertuut- tumik killiliisoqarpoq.
Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Kontumut pingaarnermut 89.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiari- titat Aningaasaliineq tamanna pissaaq Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfiup kontoani pingaarnermi 64.12.02-mi oqaasertaliussaq nr. 3 naapertorlugu, tassuuna suliffeqarfiit namminersortitat unerartitaminnik aningaasaliisinnaanngortinneqarput. Oqaasertaliussaq nutaajuvoq.
Suliassaqarfimmut 91-imut Avatangiisinut nukissiornermullu immikkoortumut piler- saarut (MIFRESTA) Immikkoortumut pilersaarummi nutarterinertut ingerlanniakkat aallartinneqassagunik naa- lagaaffimmi oqartussanit akuerineqaqqaartussaapput. 2001-imut aningaasanut inatsisip a- kuersissutigineqarnerata kingorna ingerlatassaqarsinnaammat aallartinneqanngitsoorsin- naasunik, pissusissamisuussaaq Immikkoortumut pilersaarummi ingerlatassat nutaat ilann- gunneqarnissaannik Naalakkersuisut akuersissuteqartarsinnaappata. Ingerlanniakkat ataasi- akkaat allanik pissuteqartumik taamaatiinnartariaqassappata Naalakkersuisut taamatuttaaq piginnaatinneqarput ingerlatassanik nutaanik ilanngussisarnissaminnut.
Piginnaatitsissummi pineqarput ingerlatassat ukioq aningaasanut inatsiseqarfiusoq ukiullu missingersuusiorfiusut eqqarsaatigalugit 5 mio. kr.-it tikillugit ingerlanniakkamut tamak- kiisumik aningaasartuutitallit. Oqaasertaliussaq AI 2002-imit ingerlateqqitaavoq.
Suliassaqarfiinnut 93, 94 aamma 96-imut Nutarterinermut pitsanngorsaanermullu aningaasartuutit ulloq manna tikillugu nutarteri- nermut kontukkut akilersorneqartarput, tamannalu Illuutinik immikkut ittumik nutarterineq pillugu Danskit Naalakkersuisuinut isumaqatigiissuteqartoqarmat tunngavigisanut naaper- tuutinngilaq. Ilanngussaq 2-mut, oqaasertaliussanut, nassuiaatit
Tamatuma kingunerisaanik suliani nutaani tamani nutarterinerup suussusiata aalajanger- neqarnera allanngortinneqarpoq, sulili nutartigassat kontuni pingaarnerni taakkunani ittut pillugit nalinginnaasumik annerusumik qularnartoqarpoq. Nutartigassat qanoq issusiinik nalunaarsuinikkut imaluunniit B-inik missingersuusiornikkut paasineqassaaq annertual- laamik missingersuusiortarsimanerit qanoq annertutiginersut. Nutartigassat pisariaqarnera sinnerlugu kinguarsarumanagit atugassat ikinnerussangatinneqaraangata taakku atorlugit nutarterinerit nutaat aallartinneqartarnissaat pitsaassaq. Pisariaqarnerpaat siulliullugit nutar- terneqartassapput. Oqaasertaliussaq AI 2002-mit ingerlateqqitaavoq. 2003-mut Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut siunnersuummut nalinginnaasumik nassuiaatit
Imarisaasa nalunaarsorsimaffiat: 1. Aallaqqaasiut...... 2 2. Aningaasatigut inissisimaneq ineriartornerlu...... 4 2.1 Akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitat ...... 5 2.2 Suliffissaaleqineq ...... 6 2.3 Niuernerup oqimaaqatigiinnera, avataaniit pisiat avammullu tunisat ...... 7 2.4 Atuisartunut akigititanut naleqqersuut akissarsiallu allanngoriartornerat ...... 9 3. Nunatta Karsiata aningaasaqarniarnera ...... 11 3.1 Aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi kisitsisit pingaarnerit...... 11 4. Kommunit aningaasaqarniarnerat ...... 17 4.1 Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit ...... 17 4.2 Kommunit aningaasaqarniarnerat ataatsimut isigalugu ...... 17 5. Inuiaqatigiit aaqqissugaanerannut tunngatillugu naalakkersuinikkut suliniutit ...... 20 5.1 Imaatigut usinik angallassinerup nutartigaanera...... 21 5.2 Ineqarnermut tunngasuni nutarterinit ...... 23 5.3 Aalisarnermi naleqqusaanerit ...... 25 5.4 Inuussutissarsiornermik siuarsaaneq...... 27 5.5 Ilinniagaqarnersiutit iluarsaateqqinneqarnerat ...... 29 5.6 Inaallagissap, erngup kiassaateqarfinniillu kiassagaanerup assigiim-mik akeqartitaanerisa allanngortinneqarnerat ...... 30 6. Naalakkersuisut ataatsimut isigalugu pingaarnersiuinerat ...... 33 7. Sanaartornernut iluarsaassinernullu tunngasut...... 37 7.1. 2003-mut sanaartugassanut missingersuutit ...... 37 7.2. Sanaartornermut missingersuutini qulliunerusumik pingaarnersiuinerit...... 40
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
1. Aallaqqaasiut Kalaallit Nunaata aningaasaqarnera ukiorpaalunni annertuumik annertusiartoriarluni annikilliartu- lerpoq. Inuiaqatigiinni akitigut aningaasaqarnikkullu pissutsit allanngoriartornerannut nunatsinni nunanilu allani pissutsit aalajangiisuusarput, assersuutigalugu suliffeqarfiit aalisakkanit raajanillu nunani allani isertitarisartagaasigut. Raajat nunarsuarmi tunitsivinni akii appasipput aalisakkanillu suliffissuit inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut pingaaruteqarnerannik pissuteqartumik nunarsuarmi tunitsivinni akit appasinneri siunissami aningaasaqarnerup annikilliartorneranik kinguneqarsin- naapput. Annikitsuinnarmik suliffissaaleqisoqaraluartoq akileraarutitigullu tunngavissat qaffariar- tuinnaraluartut maannakkut periarfissiisoqartariaqarpoq taamaalilluni siunissami aningaasaqar- nermut tunngatillugu atuinissamut periarfissaqartoqartariaqarmat.
Pisortat aningaasartuutaat ukiuni kingullerni annertuseriarsimapput taamaammallu pisortat suliffe- qarfiisa aningaasat sulisartullu ilaannik annertuallaanik atuilernissaat aarleqqutigineqarsinnaavoq. Sulisartut inuussutissarsiutinik nutaanik annertusaanermut atorneqartariaqaraluarput taamaalillutil- lu aalisarnerup saniatigut imminut nammassinnaasumik aningaasaqarnikkut tunngavisseeqataa- sinnaallutik. Pisortat aningaasartuutaat tamarmiusut 2002-mi 8 mia. kr.-nik amerlassuseqarsimas- sasut naatsorsuutigineqarpoq, taakku 1997-ip kingornatigut pingajorarterummik qaffariarsimapput.
Ukiuni tulliuttuni isertitaagallartartorpaaluit atorunnaarlutik unissapput akitsuusiinikkullu isertitat tamarmiusut taamatut qaffasissuseqaannassasut naatsorsuutigineqarpoq. Peqatigitillugu akileraa- rusersuinermi tunngavigineqartut siusinnerusukkutut qaffariartussanngillat. Ataatsimut isigalugu ukiuni 2003-p kingornatigut isertitat taamaaginnalissasut naatsorsuutigineqarpoq.
Taamaalilluni ukiuni 2003-p kingornatigut aningaasaliissutissat ikileriassapput tamannalu raajat akiisa appasinnerannut sanilliukkaanni aningaasaqarnerup annertusiartornerata unittooqqanera sakkortusisussaassaaq. Pisortat aningaasartuutaat ullumikkut qaffasereeqaat taamaammat kaammattuutigerusunnanngilaq tamakkunuunatigut aningaasaqarneq annertusarniarneqassasoq.
Sanaartornermut tunngassuteqartuni atuineq pitsaanngitsumik appasissuseqalerluni appariartuin- narsimavoq. Sanaartorneqartartut naalakkersuisut anguniagaannit appasinneroqaat. Najukkani ataasiakkaani sanaartorneq aningaasaqarnermut annertuumik sunniuteqartarpoq peqatigitillugulu sanaartukkanik inuiaqatigiinnullu atortulersuutinik nutarterisoqarnissaa annertuumik pisariaqartin- neqarpoq naleeukkiartornissaat aserfallannissaallu pinngitsoortinniarlugit. Naalakkersuisut 2003- mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutikkut sanaartornermut missingersuutit misissuiffigiler- paat, taamaalilluni sanaartornermut tunngassuteqartuni suliarineqartartut inuiaqatigiit aningaasa- qarnerannut tunngatillugu siunertarineqartunut naleqquttumik annertussuseqalersinniarlugit.
______Qupp. 2 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Aningaasaqarnermut tunngatillugu ingerlatsineq ukiuni tulliuttuni pisortat aningaasartuutaasa ikili- sinneqarnerannik ilaatigut sunnerneqassasoq naatsorsuutigineqartariaqarpoq. Taamaammat anin- gaasaqarnermi ilusiliisimanerit ilarpaalussuisa suinnerfilinnik suliniuteqarnikkut sunniivigineqarnis- saannik allanngortinneqarnissaannillu pisariaqartitsineq sakkortunerulissaaq.
Naalakkersuisooqatigiinnissamut isumaqatigiissummi suliassarpaalussuit takuneqarsinnaapput naalakkersuisut ukiuni tulliuttuni sulissutigisassaat. Ilaat ikinnerusut 2003-mi atuutilersinneqarsin- naassapput kisiannili 2003 piareersaalluni sulinermut nalilersuillunilu misissuinernut atorneqas- saaq. Taamaalilluni suliassat nutaat atuutilinnginnerminni sapinngisamik pitsaanerpaamik paasi- narsisinneqartassammata taamaalillunilu siunertarineqanngitsumik sunniutaasussat sapinngisamik pinngitsoortinneqartassammata.
Nutaanik naalakkersuisunngortitsisoqarpoq ukiup imaalinerani 2003-mut aningaasanut inatsisissa- tut siunnersuummi suliassanik nutaanik aallartitsinissaq ajornarseriilivissoq. Taamaammat naalak- kersuisut 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuut saqqummiukkusussimavaat pingaar- nerusutigut ingerlatsinermut aningaasartuutinik unikaallatsitsinissamut aalajangiusimanniffiusoq aamma sinneqartooruteqarfiuniartussaq ukiuni tulliuttuni inuiaqatigiinnut tunngatillugu annertune- rusunik unammilligassanut ileqqaarutissanut ilapittuutaasussanik.
______Qupp. 3 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
2. Aningaasatigut inissisimaneq ineriartornerlu
Aningaasaqarneq nunatsinni nunanilu allani pissutsinit sunnerneqartarpoq. Nunatsinni suliffeqarfii- sa aalisakkanik raajanillu nunanut allanut tunisisarneranni assersuutigalugu apeqqutaasarpoq nu- nat allat qanoq amerlatigisunik aalisagartarnersut raajartarnersullu kiisalu nioqutissiat ataatsimut isigalugit qanoq piumaneqartiginersut.
Akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitat appasippata, suliffissaaleqineq annertuppat, nioqqutissiat nunani allanit pisiat ikippata - ajornerpaajuppallu nunanut allanut tunisat ikippata tamanna taane- qartarpoq aningaasarliulernermik. Akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitat qaffakkiartorpata, suliffis- saaleqineq annikippat, nunanit allanit pisiat amerlappata - pitsaanerpaamillu nunanut allanut tuni- sat amerlappata akerlianik tamanna aningaasarissaarnermik taaneqartarpoq.
2002-mut tamarmut paasissutissanik peqartoqanngilaq taamaammat 2001 tikillugu ilanngullugulu paasissutissat aningaasaqarnermi inissisimanermik ineriartornermillu nalilersuinermut tunngavigi- neqarput.
Aningaasaqarneq ukiuni kingullerni aningaasarissaarfiusimagaluartoq arlalitsigut malunnarpoq ingerlaaseq mumikkiartortoq. Akileraarutitigut isertittakkat suli qaffasipput, kisiannili 2001-imi sulif- fissaaleqineq qaffaamisimavoq nioqqutissallu nunanit allanit pisiarineqartartut ikileriarsimapput.
______Qupp. 4 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
2.1 Akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitat Nunatta Karsiata akileraarutinit akitsuutinillu isertitaasa 1997-imiit 2001-imut allanngoriartosimane- rat titartagaq 2.1.1-imi takuneqarsinnaavoq.
Titartagaq 2.1.1 Akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitat 1997 – 2001, mio. kr.
Mio. kr.
750
700
650 Akileraarutit Akitsuutit
600
550
500 1997 1998 1999 2000 2001
Paasissutissanik pissarsiffik:Nunatta Karsiata naatsorsuutai Oqaasertaliussaq: 2001-imi Nunatta Karsiata KNIPisiffiup ilaannakortumik namminersortunut pigi- sassanngortinneqarnerani iluanaarutitigut ingerlatseqatigiiffiillu akileraarutaasigut 54 mio. kr.-it pissarsiarai. Akileraarutitigut isertitat taakku immikkut ittuummata titartakkami ilann- gunneqanngillat. Kisitsisit tassaapput akit ingerlaavartut.
Nuna tamakkerlugu akileraarutit ukiuni pineqartuni allanngortinneqarsimanngillat, kisiannili 1999- imi akileraarutinut ilanngaat aalajangersimasoq inummut ataatsimut 6.000 kr.-iniit 8.000 kr.-inut qaffanneqarpoq.
Toqqaannartumik akileraarutitigut isertitat ukiuni taakkunani qaffakkiartorsimapput. Tassalu ukiuni pineqaratuni isertitat tunngaviat ukiumut 5-6 %-im ik qaffattarsimavoq, tassa ataatsimut isigalugu akit akissarsiallu qaffattarnerata marloriaataa missiliorlugu. Tamatumuuna takuneqarsinnaavoq aningaasat qaffakkiartornerat aalajaatsuusimasoq - suliffissaqanngitsut ikinnerullutik suliffissaqar- tullu amerlanerullutik.
______Qupp. 5 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Akitsuutitigut isertitat katillutik 1997-imiit 2001-imut allanngungaarsimanngillat. 2000-imi 2001-imilu imaatigut usinik angallassinerup nutartigaanerata kingunerisaanik assigiimmik akitsuuteqartitsi- nermit isertitat ikileriarsimapput. 2001-imi imigassat tupallu eqqussukkat akitsuutaannit isertittakkat annikitsumik appariarsimapput.
2002-mut tamarmut naatsorsuinerit suli takkutinngillat. Erseqqipporli akileraarutinut tunngatillugu qaffariartorneq annikilliartortoq. Akileraarutitigut isertitat tamarmiusut imatut qaffasissuseqassanga- tinneqarput 2001-imit procentinik marlussunnik qaffasinnerullutik. Ukiuni tulliuttuni akileraarutitigut isertitat ukiumut procentinik marlussunnik qaffariartassasut naatsorsuutigineqarpoq. Akitsuutinut tunngatillugu 2000-imiit 2001-imut appariartoqarneratulli appariartoqassasoq naatsorsuutigineqar- poq. Ukiuni tulliuttuni akitsuutit ataatsimut isigalugit qaffasissusiat 2002-imisut annertutigiinnassa- soq naatsorsuutigineqarpoq.
2.2 Suliffissaaleqineq 1988-miit 2000-imut suliffissaaleqisut ikileriarsimapput, kisiannili 2000-imiit 2001-imut amerleriar- simallutik. 2001-imi agguaqatigiissillugu illoqarfinni suliffissaaleqisut 1.600-it missaaniissimapput, tassa suliffissaaleqineq agguaqatigiissillugu 6,2 procentiusimalluni. Tamanna 2000-imut sanilliullu- gu qaffariaallanneruvoq tassa suliffissaaleqisut taamanikkut 1.500-it missaaniissimammata, suli- sinnaasut 6,0 procenterisimallugit. Suliffissaaruttut amerliartornerat takussutissaavoq aningaasar- liuleriartornermut.
______Qupp. 6 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Titartagaq 2.2.1 Illoqarfinni suliffissaaleqisut 1997 – 2001
Suliffissaaleqisut 2.500
2.000
1.500
1.000
500
0 1997 1998 1999 2000 2001
Paasissutissarsivik: Naatsorsueqqissaartarfik. Oqaasertaliussaq: Suliffissaaleqineq naatsorsugaavoq Naatsorsueqqissaartarfiup piffissap qiteq- qunnerani naatsorsuisaasia qaammatikkaartoq malillugu, tassa suliffissaqanngitsut nalu- naarsorneqarsimasut agguaqatigiissillugu amerlassusiat malikannerlugu.
Agguaqatigiissillugu kisitsisini illoqarfiit assigiinngisitaartorujussuupput. 2001-imi sulifissaaleqineq Ilulissani appasinnerpaasimavoq agguaqatigiissillugu 3,8 procentiulluni. Kangaatsiami Qeqertar- suarnili 4,1 procentiusimavoq, kisiannili Paamiuni, Qasigiannguani Aasiannilu 9,1-ip 9,7-illu akor- nanniissimalluni. 2001-imi suliffissaaleqineq Qaanaami ingasannerpaasimavoq agguaqatigiissillu- gu 16,1 procentiulluni. Nuna tamakkerlugu agguaqatigiissitsinerit ukiup qanoq ilineranut tunngaso- rujussuupput. Tassami illoqarfinni amerlasuuni suliffissaaleqineq ukiukkuunerusarpoq illoqarfiilli ilaanni aasaanerani suliffissaaleqisut ikittunnguusarlutik.
Ukioq 2002-mut suliffissaaleqisunik naatsorsukkat suli saqqumminngillat. Ukiup aallartinnerani kisitsisit saqqummiunneqartut ilimanarsisippaat siliffissaaleqineq annikilleriassasoq. Ukiup sisama- rarterutaasa pingajuanni siorna piffissamut tassunga naleqqiullugu suliffissaaleqisut amerleriarsi- mapput. 2002 ataatsimut isigalugu suliffissaaleqineq 2001-imisut annertussuseqaannassasoq naatsorsuutigineqarpoq.
2.3 Niuernerup oqimaaqatigiinnera, avataaniit pisiat avammullu tunisat Niuernikkut oqimaaqatigiissitsineq (nioqqutissanik annissuinermit isertitanut aamma nioqqutissanik eqqussuinermut aningaasartuutinut naatsorsuutit) 1998-imiit pitsanngoriartorsimavoq. 1998-imi amigartoorutaasimapput 1.038 mio. kr.-it, kisiannili kisitsisit takneqarsinnaagallartut takutippaat 2001-imi amigartoorutit 215 mio. kr.-iusut. 2000-imiit 2001-imut niuernikkut oqimaaqatigiissitsineq
______Qupp. 7 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
527 mio. kr.-inik pitsanngoriarsimavoq. 2000-imiit 2001-imut nunanit allaniit pisiat katillutik 481 mio. kr.-inik ikilisimapput, ukiunili taakkunani avammut tunisat 46 mio. kr.-inik qaffariarsimallutik.
Nunanit allaniit pisiat ukiumiit ukiumut allanngorartorujussuupput. Allannguutit annerusut tassaa- sarput nioqqutissat ataatsikkut amerlasuunngorlugit pisiat. Assersuutigalugu ukiuni ataasiakkaani paasissutissanut sunniuteqartaqaaq umiarsuaq nutaaq uulialuunniit aalajangersimasumik anner- tussusilik decembarimi januaarimiluunniit pisiarineqarsimanersoq. Nioqqutissat allat, ulluinnarni atugassat ilanngullugit, 2000-imi 2001-imilu pisiaasut annikitsumik ikileriarsimapput. Ukiuni kingul- lerni uuliap akiata qaffariartornerata kinguneranik uulia pisiaq aningaasartuutaaleriartorsimavoq naak atuinerput taamaaginnapajaaraluartoq.
Avammut tunisinerup qaffariarneranut patsisaasimavoq 2001-imi raajarniut atornikoq nunanut alla- nut tunisimagatsigu. Tassalu raajat akiisa nunarsuaq tamakkerlugu appariartornerat nunatta avammut niuernerani appariartuutaasimavoq. Tassalu raajat nunanut allanut tunisat nalingat 110 mio. kr.-inik annikillisimavoq raajat nunanut allanut tunisat amerlilaarsimagaluartut. Saattussat akii aamma appariarsimapput, kisiannili avammut tunisat 30 procentinik qaffariarneratigut saattussat avammut tunisat nalingat 27,8 mio. kr.-inik qaffassimavoq.
Titartagaq 2.3.1 Avataaniit pisiat avammullu tunisat 1997 – 2001, mio. kr.
Mio. kr.
3.200
3.000
2.800
2.600
2.400 Avataaniit pisiat
2.200 Avammut tunisat
2.000
1.800
1.600
1.400 1997 1998 1999 2000 2001
Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik
Eqqussukkanut annissukkanullu paasissutissat ukioq 2002 tamakkerlugu tunngaveqartut suli saq- qummiunneqanngillat. Paasissutissiissutaagallartut takutippaat saattuanik nunanut allanut tunisat annikilliartortut. Taamaalilluni saattuanik nunanut allanut tunisat 2002-mi qaammatini siullerni qu- laaluani ukiumi siuliani piffissamut tassunga sanilliullugu pingajorarterutingajavimmik appariarsi- mapput, saattuat kiilumut akiat 10 procentimik appasinnerusimalluni. Raajat nunanut allanut tunisat
______Qupp. 8 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______ukiup qaammataani siullerni qulaaluani annertuseriarsimapput pingajorarterutitut annertussusilim- mik. Siuariaat taanna aningaasanut tunngasortaani malunniussimanngilaq, tassami raajat nunar- suarmi tunitsivinni akii appasissumik inissisimajuarsinnarmata.
2.4 Atuisartunut akigititanut naleqqersuut akissarsiallu allanngoriartornerat Atuisunut akigititanut naleqqersuummi allassimasarpoq akit piviusut allanngoriartornerat atuisut nioqqutissanut sullissinernullu nammineq atukkaminnut akilertariaqagaat. Atuisunut akigititanut naleqqeruummi takuneqarsinnaavoq pisiassat akii ataatsimut isigalugit qanoq allanngoriartorner- sut, tamatumani ilanngullugit akitsuutit tapiissutillu nalinginnaasut allanngorsimasinnaaneri.
1990-ikkut naajartorneranni pisiassat akii aalajangersimakannersumik pissusilimmik qaffakkiartoru- joorsimapput, kisiannili 2001-imi 2002-milu qaffariarnerusimallutik. Juli 2001-imiit juli 2002-mut akit 3,9 procentimik qaffassimapput. 2002-mi qaffariartoqarneranut ineqarnermut tunngasut pissutaanersaapput. Ineqarnermut tunnga- suni qaffariaatit januar 2002-mi atuisunut akigititanut naleqqersuummut ilanngullugit naatsorsorne- qarput. Ineqarnermut tunngasutigut ineqarnermut akiliutit ineqarnermullu tapiissutit ineqarnermut tunngasut nutartigaaneranni allanngortitigaanerat sunniuteqarsimaqaaq. Akerlianilli ineqarnermut tapiissutit pilersinneqartut ilanngunneqarsimanngillat, tassami akit naatsorsugaaneranni inuuniar- nermut (isumaginninnikkut) tapiissutit ilanngunneqartanngimmata.
Tamanna pissutaalluni pisiassat akiisa qaffariarnerat pillugu nalunaarsuusiaq takussutigineqarsin- naanngilaq pisiassat akiisa qaffannerannut innuttaasut inuiaqatigiillu misigisimasaannut. Ineqar- nermut akiliutit nutartigaanerat peeraanni 2001-imiit 2002-mut akit qaffaatigisimavaat 2,8 procent.
Titartagaq 2.4.1 Atuisartunut akigititanut naleqqersuut januar 1997 – januar 2002
116
114
112
110
108
106
104
102
100
98 jul-97 jul-98 jul-99 jul-00 jul-01 jul-02
Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik Juli 1995-imut naleqqersuut 100-uuvoq.
______Qupp. 9 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
1990-ikkut affaanni kingullermi aningaasat nalikilliartornerat ukiumut 1 - 2 procentiusarsimavoq, tamanna Danmarkimi akit qaffakkiartornerannit annikinneruvoq. 2000-imiit akit qaffariartornerat 2 aamma 4 procentit akornanniippoq. Ukiuni kingullerni Danmarkimi akit qaffakkiartornerat ukiumut 2,5 procentip missaaniittarpoq.
Akissarsiat allanngoriartornerat Pisortat akissarsiat pillugit isumaqatigiissutaat arlallit ukioq manna nutarterneqartussaapput. Naa- lakkersuisut pingaartippaat sapinngisamik ukiunut pingasunut isumaqatigiissuteqartoqartarnissaa, tassami ukiut amerlanerusut isumaqatigiissutit atuuttarnerat suliffeqarnermi pissutsit allanngorann- ginnissaannut iluaqutaasarmat.
2002-mi isumaqatigiissutaareersut tunngavigalugit ataatsimut isigalugu akissarsiat ukiumut 2 pro- centit missaannik pitsanngoriaateqartassapput. Kisiannili perorsaasunut (PIP) isumaqatigiissut akissarsiat qaffannerannit nalinginnaasumit 3 procentimik qaffasinneruvoq. Tamatumunnga tunn- gaviuvoq kissaatigineqarmat pitsanngorsarumallugu perorsaasunik pissarsiniartarneq atorfeqa- reersullu inissiisarfinni pigiinnarnissaat, kiisalu aalajangersimasumik sulialinnut taakkununnga sa- nilliunneqarsinnaasunut sanilliullugu akissarsiamikkut kinguaattooqqasimammata. Assigiimmik suliaqartunut arlalinnut tunngatillugu Naalakkersuisut ungasinnerusoq isigalugu anguniarpaat isu- maqatigiissutinut ilanngullugu soraarnerussutisiaqalernissamut akileeqataassutit amerliartornis- saat. Innuttaasut utoqqalisut amerliartormata pingaaruteqarpoq soraarninngornissamut nammineq sipaaruteqarnerup malunnaatilimmik annertusinissaa, taamaalilluni pisortaniit utoqqalisunik isuma- ginninneq annikilliartortikkumallugu.
Namminersortut suliffiutaanni isumaqatigiissutini aamma akissarsiat imatorsuunngitsoq qaffaate- qarsimapput tamannalu nunanut allanut niuertartunut iluaqutaavoq. Nunatta unammillersinnaassusia aningaasaqarnikkullu imminut napatinnerujartornissaq eqqarsaa- tigalugit pingaaruteqarluinnarpoq namminersortuni pisortanilu ukiuni aggersuni akissarsiat annikit- suinnarmik qaffattaannarnissaat.
______Qupp. 10 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
3. Nunatta Karsiata aningaasaqarniarnera
3.1 Aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi kisitsisit pingaarnerit Pingaarnersiuilluni tulleriiaarineq aningaasaqarnikkullu ingerlatsineq pillugit apeqqutit amerlasuut 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutikkut aaqqinneqarsinnaanngillat. Naalakkersuiso- qatigiit isumaqatigiissutaata nanginneratut pisariaqarput misissuinerit qulaajaanerillu arlallit aamalu isummernissamut tunngavissat. Akerlianilli maannangaaq pisariaqarpoq pingaarnersiuilluni tulle- riiaarinerit naalakkersuisut ukiuni ukiuni tulliuttuni pisariaqartikkunnagaat inissaqartinniassallugit.
17. december 2002-mi aningaasaliissutinut inatsisaagallartup allannguutissaatut naalakkersuisut siunnersuutaat Inatsisartut akueraat. Tamatuma kinguneranik 2003-mi aningaasatigut periarfissat ilai annertuut atorneqarput raajat akiisa minnerpaaffigigallagassaannut, sinerissap qanittuani aali- sarnerup aaqqissugaanerata naleqqussarneranut, naammassisaqarsinnaassutsip naleqqussarnera pillugu isumaqatigiissutip malitseqartinneranut aammalu innarluutilinnik isumassuinermut aningaa- sartuutit amerlinerannut.
Aningaasaliissutinut inatsisaagallartumi 2003-mut tamarmut immikkoortinneqarsimapput 18 mio. kr.-it aalisarnerup iluani nioqqutissiorfinni arlaqartuni suliffissaqarnerup qulakkeernissaa siunertara- lugu.
Taamaalilluni NUKA A/S isumaqatigiissuteqarfigineqarsimavoq Alluitsup Paani Qaqortumilu tuni- sassiorfiit 1. maj 2003-p tungaanut ingerlaannarnissaat pillugu, tamatumalu kingornatigut tunisas- siorfiit taakkua ataavartumik ingerlasinnaanngortinniarneqassallutik. Tamatuma saniatigut Royal Greenland isumaqatiginiarneqarpoq Paamiuni, Qasigiannguani Qeqertarsuarmilu tunisassiorfiit piffissami killilikkami nioqqutissiuinnarnissaat isumaqatigiissutiginiarlugu.
2003-mut ukiunilu missingersuusiorfiusuni suliniutit arlallit naalakkersuisut pingaarnerusutut inis- sinniarsimavaat. 2003-mut tunngatillugu aningaasaliiffinni pingaarnerusuni taaneqarsinnaapput peqqinnissaqarfimmut aningaasaliissutit, aalisarnerup aaqqissugaanerata aaqqissugaanerata pin- gaarnerutinneqarnera kiisalu kulturimut, timersornermut sunngiffimmilu sammisassanut aningaasa- liissutit utertinneqarnerat. Suliniutissat ilaannut tunngatillugu ilaatigut piareersaanissamut misis- sueqqissaarnissamullu piffissaqarnissaq pisariaqarpoq, taamaattumillu ukiut missingersuusiorfiusut kisimik aningaasaliiffigineqarput. Tamatumani taaneqarsinnaavoq aningaasaliiffigineqarsimammata soraarnerussutisiaqartitsinerup pitsanngorsarnissaa kiisalu allaffissornikkut aqutsinermut aningaa- sartuuutit ikilineqarnissaat.
Naalakkersuisut iliuuseqarsinnaanerat killeqaraluartoq 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siun- nersuummiippoq ingerlatsinermut aningaasartuutit noqisimaarneqarnissaat.
______Qupp. 11 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Tamakkua katinnerattut 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuut pilerpoq aningaasaliiffiit suuneri malillugit eqikkarneqarsinnaavoq tabel 3.1.1-imi matuma kinguliiniittumi takuneqarsinnaa- sutut.
Tabel 3.1.1 Nunatta Karsiata aningaasaatai aningaasaliissutit suunerinut agguataarlugit, mio. kr. Naatsor- Naatsor- Naatsor- Missinger- 2003-mut 2004-mut 2005-mut 2006-mut suutit suutit suutit suutit AIS missinger- missinger- missinger- 1999 2000 2001 2002 suutit suutit suutit Isertitat 4.752 5.043 5.442 5.313 5.425 5.271 5.207 5.269 Ataatsimut ingerlatsinermut aningaasartuutit 4.048 4.130 4.600 4.561 4.640 4.554 4.557 4.554 - inatsisitigut pisussaaffiit 744 722 730 781 774 790 798 808 - ingerlatsineq tapiissutillu 3.304 3.408 3.870 3.779 3.865 3.764 3.759 3.746 Sanaartornermut aningaasartuutit 586 849 838 718 756 680 605 679 IST-mi angusaq 118 65 5 34 29 36 45 36
Ilimagineqanngilaq ukiuni aggersuni isertitat ukiuni kingullernisuut sukkatigisumik qaffakkiartoru- maartut. Tassalu ilimagineqarpoq akileraarutinit akitsuutinillu isertitat 2002-mut ilimagineqartutut qaffasissuseqassasut. Ilimagineqarpoq ingerlatsinermut aningaasartuutit tamarmiusut ukiuni ag- gersuni ukiunut siuliinut sanilliullugu appasinnerujumaartut. Tamatumunnga patsisaaneruvoq ili- magineqarmat tapiissutinut aningaasaliissutit ukiuni aggersuni ikiliartussasut. Tapiissutinut anin- gaasaliissutit 2002-miit 2004-mut qaffakkiartunnginnissaannut patsisaavoq aaqqissuussinerit ataa- siakkaat ilai naasussaammata, tamatumani pingaarnerulluni naammassisaqarsinnaassutsip naleq- qussarnera pillugu Royal Greenland A/S-mut isumaqatigiissutaasimasoq 1997-imeersoq.
Soraarnerussutisianut aningaasartuutit inatsisitigut pisussaaffiusut 2002-mut kisitsisaagallartut tunngavigalugit nutaamik nalilerneqarnerata kingunerisimavaa 2003-mi utoqqalinermi soraarnerus- sutisianut aningaasartuutaassangatinneqartut qaffanneqarnerat tamatumalu peqatigisaanik siusi- naartumik soraarnerussutisiaqalersarnermut aningaasartuutaassangatinneqartut ikilineqarnerat.
Inuunertusiartornerup ukioqqortussutsillu katitigaanerata allanngornerata kinguneranik soraarne- russutisiaqalersartut amerliartorput taamalu soraarnerussutisianut aningaasartuutit amerlaneruler- lutik. Innuttaasut utoqqalisut amerlanerulerpata tamatuma kingunerissavaattaaq peqqinnissakkut sullissisariaqarnerup annertusinera.
Tamatuma saniatigut peqqinnissaqarfimmi ingerlatsinermut aningaasartuuteqarnernissaq ataatsi- mut isigalugu qaffakkiartorpoq, tamatumalu peqatigisaanik akissarsianut aningaasartuutit qaffasip-
______Qupp. 12 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______put, nakorsaatinut aningaasartuutit qaffakkiartorput Danmarkimilu suliaritittarnernut aningaasartuu- tit qaffasillutik. Tamatuma peqatigisaanik eqqaamasariaqarpoq ilinniartitaanerulernissaq aningaa- saliiffigisariaqarmat ilinniarsimassuseq nammineernerulernissaq anguniarlugu ilungersuutinut ikor- fartuutissatut qaffasitsigileqqullugu.
Sanaartornermut aningaasaliissutit appariartorput, tamatumani patsisaanerulluni naalagaaffiup nutaanngorsaanissanut immikkut tapiissutai 2003-p 2004-llu nikinneranni naasussaammata, aam- malu patsisaalluni ukiunut kingullernut aningaasanut inatsisini sanaartorneq pingaartinnikin- nerusimammat ingerlatsinermut tapiissuteqartarnermullu aningaasaliissutit salliutinneqarsimallutik. Tamatuma peqatigisaanik sanaartornermut tunngasut ilisarnaatigaat 2002-p naanerani Sanaartu- gassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmiittussaammata 500 mio. kr.-it missaat. Taamatut unerartitsinerujussuarmut patsisaavoq sanaartornerup sukkassusia aningaasaleeriaatsinut 2000- imiit aningaasaliissutinut inatsisinut ukiumoortumik aningaasaliissutinut inatsisinut ilanngunneqar- tartunut malinnaasimanngimmat. Kiisalu imaassorinarpoq sanaartugassat Namminersornerullutik Oqartussat aningaasalersugaat annertuumik ikileriarsimasut, tassami Sanaartugassanut Iluarsa- gassanullu Aningaasaateqarfimmiit tunniunneqartartut ikileriarsimammata.
Titartagaq 3.1.1-imi 1997-imiit 2003-mut ingerlatsinermut, sanaartornermut taarsigassarsisitsiner- mullu naatsorsuutit inerneri (IST). 1997-imiit 2001-imut kisitsisit naatsorsuutiniit tigusaapput, kisitsi- silli sinneri 2003-mut aningaasat pillugit inatsisissatut siunnersuummi takuneqarsinnaallutik.
Titartagaq 3.1.1 Nunatta Karsiani sinneqartoorutit amigartoorutillu, mio. kr.
Mio. kr.
100
50
0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
-50
-100
1998 ingerlatsinermut sanaartornermullu aningaasartuutit qaffakkiartornerannik ilisarnaateqarsi- masoq eqqaassanngikkaanni Nunatta Karsia piffissami 1997-2001-imi ukiut tamaasa sinneqartoo- ruteqartarsimavoq ilimagineqarporlu aamma ukiuni aggersuni sinneqartooruteqartarumaartoq. Ta-
______Qupp. 13 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______matuma peqatigisaanik nunanut allanut akiitsut ikiliartorsimapput 1997-imi 881 mio. kr.-ioriarlutik 2001-imi 153 mio. kr.-inut apparsimallutik, 2002-milu ilimagineqarpoq nunanut allanut akiitsut 130 mio. kr.-it missaaniissasut. Ukiunili aggersuni utoqqarnik isumassuinermut annertuumillu nutaann- gorsaajuarnissamut aningaasartuutissat eqqarsaatigalugit pingaaruteqarpoq akiitsut ikiliseqqinnis- saat, tamatumuunakkut suliassanut tamakkununnga akissaqarnissaq qulakkeerumallugu.
Ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut akiitsuisa naatsor- sorneqariaasiat nutaaq Tabel 3.1.2-mi ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut annerpaat arfi- nillit akiitsui nalunaarsorneqarput Nunattalu Karsiata akiitsuinut sanilliunneqarlutik. Ingerlatseqati- giiffiit Namminersornerullutik oqartussanit pigineqartut akiitsuisa nalunaarsorneqarnerat isigineqas- saaq inuiaqatigiinnut taamalu aamma aningaasanut inatsimmut sunniuteqarsinnaaneranut tunnga- tillugu.
Tabelimi akiitsut nalunaarsorneqarsimapput ilanngaatissat ilanngaatigereernagit ingerlatseqatigiif- fiup akiitsuisut ilangaatigalugilli ingerlatseqatigiiffiup pigisai nalillit tassa aningaasat tigoriaannaat, aningaasat tigusassamaatit, nioqqutissat uninngasuutit il.il. Taamaaliornikkut takuneqarsinnaaler- poq ingerlatseqatigiiffiup ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit avatangiisiminut akiitsui. Tamatuma saniatigut ingerlatseqatigiiffiit mio. kr.-erpassuarnik nalilinnik peqarput tassa illuutinik, maskiinanik, umiarsuarnik ingerlatsinermullu atortussanik allanik, kiisalu aktianik pigisaqarlutik. Pigisat tamak- kua tunilertoruminaannerupput taamaattumillu nalunaarsuinermi ilanngunneqarsimanatik. Tabelip atuarnerani pingaaruteqarpoq takussallugit ingerlatseqatigiiffiit ataasiakkaat ilanngaatissat ilann- gaatigereerlugit qanoq akiitsoqartiginerat aammalu ingerlatseqatigiiffiup qanoq ineriartornera.
______Qupp. 14 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Tabel 3.1.2 Nunatta Karsiani ingerlatseqatigiiffinnilu anginerni arfinilinni akiitsut ilanngaa- tissat ilanngaatigalugit, mio. kr. 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Royal Greenland1) 880,9 970,6 1092,8 1024,1 951,7 630,9 KNI Pilersuisoq -310,9 -388,3 -405,4 -429,8 -461,8 - Royal Arctic Line 484 418 361,6 281,8 192,6 - Tele Greenland A/S 304,1 237,8 187,4 119,8 74,8 - Arctic Umiaq Line 26,2 -40,6 -23,1 23,2 29,6 - Nuka A/S1) - - 93,8 108,7 115,4 - Selskaber i alt 1384,3 1197,5 1307,1 1127,8 902,3 630,9 Landskassen -791 -725 -782 -767 -722 - Selskaber og Landskassen 593,3 472,5 525,1 360,8 180,3 630,9 1) Royal Greenland Nuka-lu eqqarsaatigalugit ukioq naatsorsuuteqarfik 1/10-imiit 30/09-mut ingerlavoq. Taa- maalilluni 2001-imut kisitsisit ukiumut naatsorsuuteqarfimmut 2000/01-imut tunngapput
Nunatta Karsiata ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit akiitsuisa naatsorsorneranni ilanngunneqar- simapput Nunatta Karsiata aningaasaatai tigoriaannaat, aningaasat Nunatta Karsiata tigusassa- maatai aamma ingerlatseqatigiiffinnit tigusassai kiisalu ingerlatseqatigiiffinnut siuliini taaneqartunut taarsigassarsiarititai. Akiitsunut tunngatillugu ilaapput Nunatta Karsiata akiitsui sivikitsumik sivisunerusumillu akilersu- gassat kiisalu Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmi aningaasaatit.
Ingerlatseqatigiiffiit Tabel 3.1.2-mi takuneqarsinnaasutut ingerlatseqatigiiffiit akiitsui ataatsimut isigalugit ukiuni kingul- lerpaani ikiliartorsimapput, Nunatta Karsiatali ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit aningaasatigut sillimmatai aalaakkaakannersimallutik. Taamaakkaluartoq ingerlatseqatigiiffiit akiitsui 1999-imi qaf- fariarsimapput. Tamatumunnga patsisaaneruvoq Royal Greenland A/S-ip taarsigassarsiatigut aningaasaliissutai, tamatumuunakkummi ingerlatseqatigiiffiup akiitsui sivisuumik akilersugassat annertusingaatsiarsimammata.
NUKA A/S Royal Greenland A/S-imiit Namminersornerullutik Oqartussanut tunniunneqarmat NU- KA A/S taarsigassarsivoq atortorissaarutit tunniunneqartut ingerlatsinermullu atugassat akilernis- saannut kiisalu ingerlatseqatigiiffiup nammineq sanaartornissaanut aningaasaliissutissanut atugas- sanik.
Ataatsimulli isigalugu ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut ukiuni 1997-2001-mi ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit akiitsutik 0,5 mia. kr.-ingajannik ikilisissimavaat.
______Qupp. 15 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Royal Greenland A/S-ip akiitsoqarnera ukiuni 1999-2001-mi ilorfaap tungaanut ingerlasimasutut isikkoqarpoq, tamatumunngali tunngavissatut takuneqartariaqarpoq ingerlatseqatigiiffiup atortus- saatai nalillit tunineqarsimammata imaluunniit nalikillilerneqarsimallutik 387 mio. kr.-it missaannik, ilanngaatissalli ilanngaatigereerlugit akiitsut 141 mio. kr.-iinnarnik ikilisinneqarsimapput.
Namminersornerullutik Oqartussat 2001-ip naalernerani annertuumik aningaasaliissuteqarnerat, Royal Greenland A/S-imut 200 mio. kr.-it NUKA A/S-imullu 40 mio. kr.-it, 2002-mut naatsorsuutini aatsaat sunniussimapput. NUKA A/S-ip naatsorsuutai suli takkussimanngillat, Royal Greenlandi- mulli tunngatillugu takuneqarsinnaavoq ukiumi naatsorsuusiorfimmi 30. september 2002-mi naa- sumi ingerlatseqatigiiffiup akiitsoqarnera annertuumik pitsanngoriaateqarsimasoq. Tassalu inger- latseqatigiiffiup ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit akiitsui 322 mio. kr.-it missaannik ikileriarsi- mapput. Tamatumunnga soorunami patsisaanerpaavoq immikkut ittumik 200 mio. kr.-inik aningaa- saliiffigineqarsimaneq, kisiannili ingerlatseqatigiiffiup ingerlatsinikkut angusai akileraarutit akilereer- lugit 61 mio. kr.-iupput tamannalu pitsaasumik ingerlanermut iluaqutaasimavortaaq.
Ingerlatseqatigiiffiit illuutinut aningaasaliissutaat Ingerlatseqatigiiffiit ataatsimut isigalugu akiitsumikkut ilorfaap tungaanut ingerlajartornerata peqati- gisaanik ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut sulisut inissaannut aningaasaliissuteqarsimapput, pingaartumik nutaanik sanatitsinikkut. Taamaalillutik ingerlatseqati- giiffiit naalakkersuisut siusinnerusukkut aalajangiussimasaat naapertorlugu Namminersornerullutik Oqartussat sulisunut inissiaataannik tigoraajunnaariartussapput.
______Qupp. 16 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
4. Kommunit aningaasaqarniarnerat
4.1 Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit 20. september 2002-mi naalakkersuisut KANUKOKA-lu kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiissuteqarput. Isumaqatigiissutip kinguneranik ataatsimoortumik tapiissutit katillu- tik 37,2 mio. kr.-inik qaffapput 2002-mi 706,8 mio. kr.-iniit 2003-mi 744,0 mio. kr.-inut.
Isumaqatigiissuteqarnermut tunngaviuvoq ilimagineqarmat ukiuni aggersuni aningaasatigut inger- latsineq annikilliartussasoq. Ilimagineqarpoq akileraarutitigut isertitat appariartulissasut, imaaratar- sinnaavorlu pisortat aningaasartuutaat qaffakkiartussasut ilaatigut suliffissaaleqinerulernerup kin- gunerisaanik.
Ataatsimoortumik tapiissutit akinut akissarsianullu iluarsineqarnerat 23,2 mio. kr.-iuvoq katillugu qaffaatip 37,2 mio. kr.-iusup iluani.
Atuarfitsialaap piviusunngortinnissaani aningaasartuutaanerulersussanut 2,9 mio. kr.-inik aamma meeqqanut inuusuttunullu suliniutinut 15,9 mio. kr.-inik komunit matussusiivigineqarput. Ataasi- moortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiissutip ilagisaatut kommunit meeqqanut inuusuttunullu su- liffeqarfiinut ulloq unnuarlu najortakkanut aningaasaliissutit pillugit isumaqatigiissuteqartoqarpoq. Kommunit tamatuma saniatigut peqatigiillutik akilerpaat 7,7 mio. kr.-it suliffeqarfiit ingerlannerannut ataatsimoortumik tapiissutit ikilineratigut.
Kommunit aningaasaqarnerata ataatsimut nalilernerani ilanngullugu naatsorsuutigisariaqarpoq kommunit 2003-mi 2002-mut sanilliullugu ilimagisariaqarmat kommunit ataatsimoortumik akileraa- rutaanniit isertitat 22 mio. kr.-inik qaffakkumaartut.
4.2 Kommunit aningaasaqarniarnerat ataatsimut isigalugu 2001-imi kommunit ataatsimut isigalugu naatsorsuutimikkut amigartooruteqarput. Taamatulli ataat- simut isigalugu amigartooruteqarnermut ilaavoq kommunit akornanni annertuumik assigiinngissu- teqarmat. Naatsorsuutit inernerisa assigiinnginnerannut patsisaasut ilagaat kommunit sanaartor- nermut aningaasaliissutaat assigiinngisitaarmata, aammalu kommunit akornanni suliffissaaleqine- rup assigiinngisitaarnerata kinguneranik suliffissaaleqisunut aningaasartuutit assigiinngisitaartarne- rat. Matuma kinguliini aallaavigineqassapput kommunit katillugu angusarisaat.
Ukiuni 1997-imiit 2001-imut kommunit isertitaat 19 procentimik qaffassimapput, ingerlatsinermut aningaasartuutit 24 procentimik pingaartumillu sanaartornermut aningaasartuutit qaffassimaqaat 124 procentimik. Sanaartornermut aningaasartuutit qaffannerpaasimapput 2000-imiit 2001-imut.
______Qupp. 17 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Nuuk kommunep sanaartornermut aningaasartuutai 160 mio. kr.-iupput, tassa kommunit katillugu sanaartornermut aningaasartuutaasa affaat.
Tabel 4.2.1-imi takuneqarsinnaavoq kommunit 2001 tikillugu naatsorsuutimikkut sinneqartoorute- qartarsimasut. 2001-imut angusat takutippaat amigartoorutit 69 mio. kr.-iusut, 2000-imili 69 mio. kr.-it sinneqartoorutaasimallutik. Ukiuni 1997-imiit 1999-imut kommunit ataatsimut katillugu angu- saat apparirtorsimapput, tamatumunngalu patsisaaneruvoq sanaartornermut aningaasartuutit an- nertuumik qaffassimanerat.
Sanaartornermut aningaasartuutit aningaasartuutit amerlanersaat, tassa 314 mio. kr.-iniit 208 mio. kr.-t, atorneqarsimapput inissialiornernut teknikkikkullu atortunut soorlu aqqusinernut kuuffiillu sul- luliornerinut. Tamatuma saniatigut 92 mio. kr.-ingajaat atorneqarsimapput kultureqarnermi ilinniarti- taanermilu sanaartornernut aammalu inunnik isumaginninnermut. Tamatumani Nuuk kommep kul- tureqarnermut ilinniartitsinermullu sanaartornermut atorsimavai 58 mio. kr.-it. Kiisalu 15 mio. kr.- ingajaat atorneqarsimapput allaffissornermut pilersuinermullu.
Tabel 4.2.1 Kommunit aningaasartuutaat, isertitaat angusaallu 1997-2001, mio. kr. 1997 1998 1999 2000 2001 Isertitat 1.941 1.950 2.055 2.160 2.305 Ingerlatsinermut -1.662 -1.715 -1.789 -1.880 -2.060 aningaasartuutit Sanaartornermut -140 -151 -211 -211 -314 aningaasartuutit Angusat 140 84 55 69 - 69 Najoqqutaq: KANUKOKA, kommunit naatsorsuutaanni kisitsisit pingaarnerit.
Ingerlatsinermut tunngatillugu inunnik isumaginninnermut ilinniartitaanermullu atukkat annerpaa- jupput 1.377 mio. kr.-iullutik. Aamma allaffissornermut aningaasartuutit kommunit 2001-imut naat- sorsuutaanni annertupput atorneqarsimagamik 479 mio. kr.-it.
Procentinngorlugu kommunit aningaasartuutai ukiuni pineqartuni isertitaannit amerlanerusimapput. Tamatumunnga patsisaaneruvoq 2000-imiit 2001-imut sanaartornermut aningaasartuutit anner- tuumik qaffariarsimammata 48,8 procentimik, kisiannili ingferlatsinermut aningaasartuutit isertitanit qaffannerusimapputtaaq. Ingerlatsinermut aningaasartuutit 9,6 procentimik qaffassimapput isertital- li 6,7 procentiinnarmik qaffassimallutik. Ingerlaneq tamanna ingerlaannassappat kommunit sinne- qartoortaraluarnerat ukiuni aggersuni amigartoorutinut nuuttussaassaaq.
______Qupp. 18 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Ukiuni pineqartuni kommunit akileraarusiisarnerat agguaqatigiissillugu allanngorpiarsimanngilaq. Taamaalilluni kommunit akileraarutitigut isertitaqarnerulernerannut patsisaanerusimavoq isertitat akileraarutaasussat qaffassimanerat.
______Qupp. 19 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
5. Inuiaqatigiit aaqqissugaanerannut tunngatillugu naalakkersuinikkut suliniutit Naalakkersuisut 1999-p naalernerani Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitat pilersippaat, ilaatigut aningaasaqarnermut tunngatillugu imminut napatissinnaalernissamut periarfissaqarpat ineriartortitsisoqarnissaanut taamatuttaaq ataatsimoortumik tapiissutinut tunngaviissanik siunner- suummik saqqummiussinissamik suliassinneqartut. Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitap Nunatta Karsiata tapiissuteqartarnermik aaqqissuussineri assigiinngitsut allaaseralutillu allanngor- tinneqarnissaat isumalioqatigiissutigissavaa.
2002-mi ataatsimoortumik tapiissutit pillugit Naalagaaffimmut isumaqatigiissummi allassimavoq: ”2004-miit ataatsimoortumik tapiissuteqarfissamit tulliuttumiit ataatsimoortumik tapiissutissanik an- nertussusiliinissaq pillugu illuatungeriit isumaqatigiissutigaat, Kalaallit Nunaanni Namminersorne- rullutik Oqartussat pilersitaattut Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitat isumaliutissiissutaa, 2002-p naanerani tunniunneqartussatut naatsorsuutigineqartoq tunngavigalugu ataatsimoortumik tapiissutinik ikilisitsiartuaarnissamut periaasissat isumaqatigiinniutigineqarsinnaassasut, taamaasil- luni Kalaallit Nunaata ataatsimoortumik tapiissutinik isumalluuteqarnerata annikillisinneqarnissaa siunnerfigiinnarnagu, aammali inuiaqatigiit taakkua akornanni nammaqatigiinnissaq pingaartillugu. Tamanna 2004-miit ataatsimoortumik tapiissutissanik annertussusiliinissap nalinginnaasumik isu- maqatigiinniutigineqarnerani ilaatinneqassaaq.”
Taamaattumik naalakkersuisut ataatsimut isigalugu anguniagarivaat nunatta suli annertunerusumik tunitsivissarsiornermik aallussineq oqimaaqatigiissaarluakkamillu agguaasseriaaseqarneq tunnga- vigalugit suli annertunerusumik aningaasaqarnermut tunngatillugu nammineersinnaanerulernermi- gut naalakkersuinermi annertunerusumik namminiilernissamik ilungersuuteqartuarnissaata sulissu- tigineqarnissaa.
Inuiaqatigiit aaqqissuussaanerat pillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinermi siunertarineqarpoq tunngavissatut piumasaqaatinik atugassarititaasunillu pilersitsinissaq tamarmiullutik nunatsinni inuussutissarsiortunut pitsaanerpaanik atugassaqartitsilersussanik taamaalillutillu ineriartortuarto- qarnissaanik, suliffissaqartitsiuaannarnissamik aningaasarsiornissamillu qulakkeerisussanik.
Sulissutigineqartussat ilaat aallartinneqartussat ilaallu sulissutigineqalereersut annertuujusinnaap- put Namminersornerullutik Oqartussat inuussutissarsiutinik inuiaqatigiinnilu allanik malittarisassa- qartitsinikkut aqutseriaasianni kalaallinilu inuiaqatigiinni tunngaviatigut allanngortitsinernik kingune- qarsinnaallutik - ilaat allat taamaallaat annikinnerusunik iluarsiinernik kinguneqassapput. Sulissuti- gineqartussat ilaat aallartinneqassappata annertuunik siumut nalilersuilluni misissuiffigineqartaria- qassapput - ilaallu allat piffissami sivikitsuinnarmi naammassineqarsinnaassallutik.
______Qupp. 20 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Naalakkersuisut qularutiginngilluinnarpaat inuiaqatigiit aaqqissugaanerat pillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinerup ukiuni tulliuttuni ingerlateqqinnissaa suli annertuumik pisariaqartinneqassammat taamatullu piffissanngorsinnaalluni sulissutigineqartut naammassineqareersut naammasineqale- reersulluunniit nalilersuiffigeqqinnissaannut. Taamaammat Naalakkersuisut 2003-mi upernaakkut katersuunnissamut inuiaqatigiit aaqqissugaanerat pillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinermi sulis- sutigineqartut killiffiat naliliiviginiarpaat tulliullugulu sulissutigineqartussat naalakkersuisut 2004-mut aningaasanut inatsit aallarnerfigalugu aallatissallugit eqqarsaatigisaat iluarsiivigalugit aaqqissuun- niarlugit.
Sulissutigineqartussalli ilaat 2003-p ingerlanerani suliarineqaleriissapput. Tulliuttuni inuiaqatigiit aaqqissuussaaneranni naalakkersuinikkut ingerlatsinermi sulissutigineqartussat ukiumi aningaasa- liiviusumi 2003-mi malunniuteqartussat eqqartorneqassapput.
5.1 Imaatigut usinik angallassinerup nutartigaanera Inatsisartut 2001-imi ukiakkut ataatsimiinnerminni aalajangerput imaatigut usinik angallassineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat allanngortinneqassasoq usit nunatsinnukaassat, nunatsinniit aal- larussat nunatsinnilu namminermi angallassat eqqarsaatigalugit. Taamaalilluni ajornarunnaarpoq assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuutip allanngorartilernissaa, aammami tamanna usi- nik angallassinermi akigititat allanngorartilernissaannut tunngaviit pingaarnerit ilagisimammassuk.
Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut 1. januar 2002-imiit atortuulersumik imaatigut Royal Arctic Line A/S atorlugu usinik angallassinermut akit nutaat akueraat. Tamatuma peqatigisaanik usinut nunatsinni namminermi angallanneqartunut nunanullu allanut angallanneqartunut assartui- nermi akit assigiissuunissaannut akitsuut atorunnaarpoq, kisiannili usinut nunatsinnukaassanut akitsuut 13,88 procentimiit 9,82 procentimut apparneqarluni.
Assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuuteqartitsinerup allanngortinneqarnerata kinguneri- saanik naatsorsuutigineqarpoq Royal Arctic Line A/S-ip sullitai 34 mio. kr.-it sinnerlugit sipaarute- qassasut, tassami naatsorsuutigineqarsimammat nutarterinermut aamma akitsuutip annikillisinne- qarneranut atatillugu ingerlatseqatigiiffiup sipaarutai sullitanut iluaqutaassasut.
Usinik angallassinerup nutarterneqarnerani anguniakkat ilagisimavaat angallassissutat kajumissaa- rumallugit containerit atoqqullugit poortukkat ataasiakkaat pinnagit, kiisalu sullitat paasisinneruju- mallugit usit angallanneqarnerat qanorpiaq akeqarnersoq, tamatumani ilanngullugu aningaasartuu- tinut tamakkununnga apeqqutaasorujussuummat usit nunap suatungaanut ingerlanneqassanersut.
______Qupp. 21 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Usinik angallassinerup nutartigaanerata immikkoortua siulleq angallassinermi akinut makkuninnga sunniuteqarsimavoq: • Poortugaannarnik angallassinermi usinillu ulorianaatilinnik angallassinermi akit usinut Danmarkimiit aggiussanut tunngatillugu appariarsimapput, Danmarkiliaassanulli akit taa- maaginnarlutik, aammalu usit poortugaannaat nunatsinni namminermi angallanneqartut akii qaffariarsimapput. • Usit annertoorsuit akii ataatsimut isigalugit qaffariarsimapput, tassa taamatut nassitsisarneq pisariusuummat. • Usit nillataartitat qerititallu containerikkut Danmarkimukaassat nunatsinnilu namminermi angallassat akii appariarsimapput, poortugaannaalli akitsorsimallutik. Tamatumunnga pat- sisaavoq containerit qerisuusiviit atornerat akisunerummat poortugaannaallu nillataartitat suliarinerat akinit ullumikkut takuneqarsinnaasunit qaffasinnerulluni. • Tamatuma saniatigut usinik angallassinermut akit sumukaassinermut tunngatinneqalersi- mapput, taamaalilluni usit assigiikkaluit akii assigiinngittarlutik apeqqutaalluni nunap ilaanut sumukaanneqarnersut suatungaaniilluunniit nassiussaanersut.
Naalakkersuisut pingaartissimavaat qulakkeerumallugu allanngortitsineq pingaartumillu assartui- nermi akit assigiissuunissaannut akiitsuutip allanngortinneqarnera kissaatigineqartutut sunniuteqa- rumaartoq, taamaalilluni usinik angallassissutat ataatsimut isigalugu malugissagaat usinik angal- lassinermut aningaasartuutitik appariarsimasut.
Usinik angallassinermi akinik iluarsaaqqinnermi ukiup affaanit siullermit misilittakkat tunngavigalu- git Royal Arctic Line A/S nalunaarusiorsimavoq tassani takuneqarsinnaalluni taamatut nutarteri- nermi pingaarnertigut tunngavigineqartut siunniussaasullu malinneqartut. Soorlu nunatsinniinnaq usinik nassiussuinerni containereeqqanilu akkanngortitsinikkut siunertarineqartut eqqortinneqar- sinnaanngitsutut isumaqarfigineqarput. Taamatuttaaq usinut assigiinngitsunut tunngatillugu akiler- suisitsinerit pissusissamisuunnginnerinik paasisaqartoqarpoq sullitanik inuiaqatigiit aningaasaqar- nerannut tunngatillugu nassiusseriaatsit naleqqutinngitsut atornissaannut piumassuseqalersitsisut. Taamaammat akilersuisitseriaatsit allanngortinniarlugit taakkulu appartinniarlugit 2003-p aallartin- neraniit sulissuteqartoqalerpoq.
Usit akiinik nutarterinerup immikkoortuata aappaa ilaatigut pilersaarutit malillugit imaatigut usinik assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuutit peerneqavinnissaannik ilaqartoq 2003-mi naammassineqareersimasussaq maannakkut 1. januar 2004-miit naammassineqartussatut naat- sorsuutigineqalerpoq.
______Qupp. 22 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
5.2 Ineqarnermut tunngasuni nutarterinit Ineqarnermut akiliutinik iluarsaaqqinneq 1. januar 2002-miit ineqarnermut akiliutinik nutarterineq ineqarnermullu tapiissutinik pitsanngor- saaneq atortuulerput. Ineqarnermut akiliutit aningaasartuutiivinnik tunngaveqarnerusut atulersi- taapput taamalu ineqarnermut akiliutit naatsorsorneqartarneranni pisortat tapiissutigisartagaasa ilai peerneqarlutik, taarsiullugulu ineqarnermut tapiissutinut pitsanngorsagaaqisunut nuunneqarput tassani salliutillugit iluaquserniarneqarlutik inuiaqatigiinni isertitakinnerpaat.
Ineqarnermut akiliutit nutarterneqarneranni anguniagaavortaaq akissaqarnerusut kajumissarniarlu- git nammineerlutik inissaminnik pissarsisarnissaannut, assersuutigalugu piginneqatigiilluni illuutis- samik sananikkut imaluunniit 10/40/50∗ atorlugu illuliornikkut. Ineqarnermut akiliutit nutartigaanerat ineqarnerup tungaatigut nutarterinerup immikkoortuisa siullersarisaat aamma peqataasinnaavoq innuttaasut akunnattunik isertitallit kajuminnerulersillugit inigisat attartukkatik piginneqatigiilluni illu- tinngorlugit allanngortinnissaannut. Taaneqartut marluk aqqutigalugit illuutit atorlugit nammineerlu- ni sipaagaqarneq qaffattussaavoq.
Ineqarnermut akiliutinik iluarsaaqqinneq 2002-mi atuutereersimalermat ineqarnermut akiliutinik iluarsaaqqinnermik nalilersuisoqarpoq. Paasineqarpoq inoqutigiit ilaat 100.000 kr.-it ataallugit iserti- tallit ineqarnermut akiliutiminnik ilanngaasikkanik qaffaavigineqarsimasut, tassa ineqarnermut aki- liutiminni ineqarnermut tapiissutinik ineqarnermullu meeqqanut tapiissutinik ilanngaasikkani, ta- manna iluarsaaqqinnermi siunertarineqanngikkaluartoq.
Ineqarnermut akiliutinik iluarsaaqqinnerup siunertarineqanngitsumik sunniutai annikillisarniarlugit inoqutigiinnut 100.000 kr.-it ataallugit isertitalinnut ineqarnermut tapiissutit qaammammut 100-400 kr.-inik allanngortinniarneqarput. Ineqarnermut akiliutit annertussusiat, inoqutigiinni meeqqat qas- siunerat inoqutigiinnilu isertitat akileraarusigassaatitaasut pitsanngoriartoqarnissaanut apeqqu- taassapput. Allannguutit 2003-mi juulip aallaqqaataaniit atuutilissapput.
Attartornermiit piginnittuunermut aaqqissuussineq 2002-mi upernaakkut katersuunnermi Inatsisartut aalajangiipput Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu inissiaataataasa attartortittakkat inissianut pigisanut - “attartortuunermiit piginnittuu- nermut” taaneqartumut - allanngortinneqarnerannut atatillugu attartortut piginnaatitaaffii pillugit maleruagassat allanngortinneqassasut. Piumasaqaatit sukumiinnerusut tunngavigalugit aaqqis- suussineq atorlugu inigisanik pisortanit pigineqartunik attartortut periarfissaqalissapput inigisamik nammineq pigisassatut tigunissaannut.
∗ 10/40/50 isumaqarpoq aningaasalersugaanera katitigaasimasarluni 10 pct. nammineq aningaasaliissutinit, 50 pct. pisortat taarsigassarsiarititaannit – 20 pct. Namminersornerullutik Oqartussanit aammalu 20 pct. kommuninit – 50 pct.-ilu pigisanik aalaakkaasunik qularnaveeqqusiussilluni taarsigassarsisitsisarfinnit.
______Qupp. 23 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Inissianut aningaasalersueriaaseq 10/40/50 Inissianik aningaasalersuisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat 10/40/50-imik aaqqissuussiner- mik taaneqartartoq allanngortinneqarportaaq. Allanngortitsinikkut periarfissaqalerpoq kikkut ta- marmik suugaluanilluunniit illuliorniarunik sanaartornermut taarsigassarsiniarsinnaanerat. Siusinne- rusukkut aaqqissuussinermi taamaallaat pineqaraluarput inunnut ataasiakkaanut illut ataasiakkaat. Siunissami aamma ingerlatseqatigiiffiit sulisunut illuliornissamut, imaluunniit attartortittakkanik illu- liornissamut, ilaqutariit ataasiinnaat inissaannut, illunut marloqiusanut imaluunniit ilaqutariit amer- lanerusut najugassaannut sanaartornermut taarsigassarsiniarsinnaalissapput. Tamakku sunniutigi- sassaat 2003-miit tamakkiisumik atuutilissasut naatsorsuutigineqarpoq nammineerluni sanaartor- toqarnerulerneratigut taamatuttaaq inissianik attartortittakkanik amminersortut 10/40/50-imik aaq- qissuussineq malillugu sanaartulernerisigut
Piginneqatigiilluni inissialiat Tamatuma peqatigisaanik piginneqatigiilluni illuuteqarneq pillugu inatsisartut peqqussutaat allann- gortinneqarpoq piginneqatigiilluni illuliortarneq sukkatsisarniarlugu. Tassalu siunissami illuliortitsi- sup sanatitani aallartissinnaavaa illuliat sananerata nalaani inereerneranniluunniit illuutileqatigiinnut tunineqassagaluarpata. Piginneqatigiillutik illuutileqatigiinnut pilersinneqalersunut malunaatilimmik pitsanngorsaataanissaata saniatigut ilimagineqarportaaq allannguut allaffissornikkut oqilisaataas- sasoq.
Kommunit inissiaataat attartortittakkat Ineqarnermut tunngasut suli annertunerusumik eqaallisaaviginiarlugit tapiissuteqartarnermullu tunngasuni maleruagassat paasiuminarsarniarlugit kommunini inissianik attartortittakkanik sanaar- tornermut aningaasaliissutaasartut allanngortinneqarnissaat siunnersuutigineqarpoq, tasaa siusin- nerusukkut 60/40-mik sanaartorneq. Tassani tapiissuteqartarnerup ilusiligaanera allanngortinne- qassaaq taamaalilluni ataatsimut sanaartornermut aningaasaliissutit 60 procentii tapiissutigineqar- tarunnaassallutik. Taarsiullugu pilersaarutinut aalajangersimasunik tapiissuteqartoqartalissaaq. Taamaaliornikkut pilersaarutinut aningaasartuutini allannguutaasinnaasut Nunatta Karsianit anin- gaasaliissutinut sunniutaarutissapput. Sanaartorneq taamaattoq taamaalippat taaneqartalissaaq ”tapiissuteqartarluni kommunini attartortittakkanik sanaartorneq”.
Pisortat aningaasaliissutaannit inissiat amerlanerusut Illoqarfinni illuliornerup avataaniit aningaasalerneqarfigisinnaasaani, soorlu piginneqatigiilluni illu- liornermut realkredittimit attartornikkut aamma 10/40/50 atorlugu illuliornermi Naalakkersuisut illu- lianut taamaattunut aningaasaliinissaq pingaartinneruvaat kommunit attartortitassanik illuliorneran- nit tapiiffigineqartumit. Piginneqatigiilluni illuutissanik sananermi aamma 10/40/50 atorlugu sana- nermi Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaleeqataassutaat appasinnerummata taamatut
______Qupp. 24 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______pingaarnersiuinerup kingunerissavaa aningaasaliissutit iluanni inissat amerlanerusut sananeqar- sinnaanerat pisortat inissialiaannut tapiissutit salliutinnissaannut sanilliullugu.
Inissiat piginneqataaffigisat Inissianik ullutsinnut naleqquttumik pissaqartitsinerup naleqqussartuarneqarnerata ilaatut Naalak- kersuisut sulissutiginiarpaat inissialioriaatsimik ineriartortitsisoqassasoq attartortoq inissiami attar- tortitami inigisaminik piginneqataasinnaanngortillugu. Taamatut aaqqissuussinikkut siunertaavoq inuuniarnermi piginnaatitaaffiit inissiamut attartukkamut tunngassuteqartut pigineqaannarnissaat, tassa ineqarnermut tapiissutit, kisiannili peqatigitillugu nammineq initaarnissamut ileqqaartoqarsin- naajartulernissaanut periarfissiilluni.
Ineqarnermut tunngatillugu iluarsaaqqinnermi immikkoortut pingajuat Suliniutigineqartunik akuersissutigineqartunik allaaserineqartunillu tamakkiisumik piviusunngortitse- reernikkut ineqarnermut tunngatillugu iluarsaaqqinnerup immikkoortuisa kingullersaat naalakker- suinikkut suliarineqarnissaminut piareersimassagunarpoq. Tassunga ilaassaaq ineqarnermut tunn- gassuteqartuni pisortat toqqaannartumik akuliusimanerata annikillisinneqarnera. 2005-imi A/S Inis- siaatileqatigiiffik INI ukiuni qulini atareersimalerpat naatsorsuutigineqartariaqassaaq ingerlateqati- giiffik taamatullu inissaqartitsiviit piareersimassasut pisortat inissiaataannik immikkut toqqarneqar- tunik attartortunut ingerlatassanngortitsinissaminnut, assersuutigalugu tassaasunut inissiaatileqati- giiffinnut imminnut pigisunut tamanullu iluaqutaasussanik attartortitsivinnut.
5.3 Aalisarnermi naleqqusaanerit Ukiuni kingullerpaani nunani tamani raajanit nioqqutissiat akii appasissimapput ataatsimullu isiga- lugu aalisarnikkut isertitat aalisarnermi peqataasunut naammaginarsimanngillat. Aalisariutit ava- taasiutit aaqqissugaanerat naleqqussarneqarsimavoq ilaatigut 1990-ikkut aallartinneranni angallatit ikilisinneqangaatsiarsimallutik. Taamatut ikilisitsineq patsisaanerusimavoq raajarniutit avataasiutit ullumikkut patajaatsumik ingerlanerannut, taamaalillutik ukiuni makkunani isertitat appariarnerat akiorsinnaanerullugu.
Aalisariutit avataasiutit akerliannik sinerissap qanittuani aalisarneq malunaatilimmik naleqqussar- neqarsimanngilaq. Inatsisartut 2001-imi ukiakkut ataatsimiinneranni oqallinneq tunngavigalugu atatsimiititaliortoqarpoq peqataallutik KNAPK, APK, KANUKOKA, SIK aamma Royal Greenland A/S – Enoksenip ataatsimiititaliaanik taaneqartumik. Suleqatigiinnut suliassiissutigineqarpoq sine- rissap qanittuani aalisarnerup naleqqussarnissaanut inassusioqqullugit.
______Qupp. 25 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
2002-p aallartinnerani sinerissap qanittuani aalisarput angallatit 65-it katillugu 36.550 tonsinik raa- jartassaqarlutik. Tamatuma naligaa angallatip ataatsip agguaqatigiissillugu 562 tonsinik pisassa- qarnera. Angallatit ataatsimut isigalugu nutaanngitsuupput teknikkikkullu nutaanngilisoorsimallutik.
Titartagaq 5.3.1 Sinerissamut qanittumi raajarniarnermi 2002-ip aallartinnerani angallatit pisoqaassusiinut angissusiinullu agguataarlugit
Angallatit 20
20 BRT tikillugu
15 20 - 50 BRT
50 BRT sinnerlugu 10
5
0 Ukiut 10 10 - 20 år 20 - 30 år Ukiut 30 inorlugit sinnerlugit Angallatit pisoqaassusiat
Najoqqutaq: Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik.
Titartagaq 5.6.1-imi takuneqarsinnaasutut sinerissap qanittuani raajarniutit affangajaat ukiut 20-it sinnerlugit pisoqaassuseqarput, angallatillu affai sinnerlugit 50 BRT inorlugu angissuseqarput.
Angallatit takkua ilaat arlallit tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit inuussutissarsiornermik ikiorsii- sarfimmit ESU-mit aningaasalersugaapput. Ukiut arlaqartut ingerlaneranni raajarniutit pissarsiari- niarneranni aningaasaliissutinut tapiissuteqartarsimavoq, 2002-llu aallartinnerani sinerissap qanit- tuani raajarniutit akiitsuisa sinneri 123,7 mio. kr.-iupput. Tamakkua qaavatigut ilanngunneqassap- put bankinut atorniartarfinnullu allanut qularnaveeqqusiissutai katillutik 19,5 mio. kr.-iusut. Taamaa- lilluni Namminersornerullutik Oqartussat angallatinut taakkununnga 65-inut peqataassutai katillutik 143,2 mio. kr.-iupput, tassalu agguaqatigiissillugu angallammut ataatsimut 2,2 mi. kr.-it.
Akiligassanut kinguaattoorutit katillutik 32 mio. kr.-iupput, tassa akiitsut sinneruttut 25,9 procentii. Soorunami angallammiit angallammut allanngorartorujussuupput, kisiannili ersarissumik takune- qarsinnaavoq aalisariutit nutaanngililersimasut aningaasaqarnikkullu ingerlalluaratik.
______Qupp. 26 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Tamakku tunngavigalugit suliniutinik aalajangersimasunik aallartitsisoqassaaq sinerissamut qanit- tumi aalisariutit angusaqarsinnaanerulernerannut, patajaallisagaanerulernerannut imminnullu aki- lersinnaanerulernerannut sunniuteqaqataasussanik, soorluttaaq avataasiutit taamaaliorfigineqar- simasut. Taamaalilluni 2002-mi angallatit mikinerusut 19-t sinerissamut qanittumi raajarniarnermit aalisarunnaarsinneqarput, taakkulu amerlaqataasa missaat 2003-p ingerlanerani aalisarunnaarsin- neqartussatut naatsorsuutigineqarlutik. Taamaalereerpat sinerissamut qanittumi raajarniutit 30-t missaanniilissapput, tamanna aalisarnermi taamatullu tunisassiornermi isumatuumik ingerlatsinik- kut angusarineqartartunut pitsaanerusunik periarfissiissalluni.
Aammattaaq aalisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup ilaani allani pissutsit soorlu assersuutigalu- gu umiarsuarnut tunitsivinnut nunamilu suliffissuarnut tunngasut ilanngullugit eqqaarsaatigineqas- sapput sinerissap qanittuani aalisarnerup qanoq iliornikkut inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut ul- lumikkornit isertitaqaataanerulersinnaanera eqqarsaatigalugu.
5.4 Inuussutissarsiornermik siuarsaaneq Nunatsinni inuussutissarsiornerup aaqqissugaanerani illuinnaasiortumik aalisarneq aalisakkerive- qarnerlu isumalluutigineqarput, tamatumuuna inuussutissarsiutit allat ineriartortinnissaat sammine- qarunnaartarluni. Aalisarnermi inuussutissarsiutinilu pingaarnerusuni allani - piniarnermi nunaleri- nermilu - toqqaannartumik tapiissutit isumalluutigineqartuarsinnarput.
Naalakkersuisut anguniagaraat inuussutissarsiornermut tamatigoornerusumik siuarsarneqarnissaa ineriartortitsinerup siuarsarneqarnissaa sulissutigalugu. Sulissutigineqartutigut inuussutissarsiutit assigiinngitsut akornanni aamma najukkani nunallu immikkoortuini taamatullu nuna tamakkerlugu pisortat suliffeqarfiutaasa akornanni ataatsimut sunniuteqalersitsissapput.
Inuussutissarsiornermi tunngavissiat pisariaqartitavinnut naleqquttuusariaqarput, pilersinneqarta- riaqarlutillu pisortat namminersortullu siunnerfilimmik suleqatigiinneratigut. Taamaattumik angunia- gassaavoq namminersortut pisortallu suliniutaasa pitsaanerusumik ataqatigiiaarnissaat, minne- runngitsumillu Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu inuussutissarsiutit siuarsarniarlugit suliniutaasa akornanni. Ataatsimut isigalugu makkua sammineqarnerusariaqarput:
• Inuussutissarsiutinik ingerlatsinermi tunngavissat nalinginnaasut pitsanngorsarnissaat • Piginnaasaqassutsip pitsanngorsarnissaa • Ajutooriataarsinnaaneq ersiginagu ungasinnerusoq isigalugu aningaasaliissutinik pissarsi- nissaq • Inuussutissarsiutinik siuarsaaniarnermi suliniarnerup pitsaanerusumik aaqqissugaanissaa • Suliniutit sammitinneqartariaqarput immikkoortunut pilersaarutinullu aalajangersimasunut.
______Qupp. 27 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
2002-mi upernaakkut katersuunnermi Inatsisartut inuussutissarsiutinik siuarsaaneq pillugu nas- suiaammik suliaqarnerannut uiggiullugu inuussutissarsiuutit siuarsarnissaannut iliuusissanut sule- riaasissatullu pilersaarut suliarineqarpoq. Pilersaarut ukiuni arlalinni ingerlasussatut suliaavoq. Su- liassaqarfinni taaneqartuni suliassat toqqarneqartut kinguliini saqqummiunneqarput.
Inuussutissarrsiornerup ingerlalluarnissaanut tunngavissatut piumasaqaatini patajaatsuunissaq paasiuminartuunissarlu pingaaruteqarluinnarput. Taamaattumik Naalakkersuisut pingaartippaat inuussutissarsiutinik ingerlatsinermut aningaasatigut allaffissornikkullu kingunissat inatsisissanik siunnersuuteqarnermut atatillugu allaaserisarniarlugit taamatuttaarlu soorlu ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsisinik naleqqussaaneq aallartereerlugu.
Inuussutissarsiutinik ingerlatsinermi aningaasartuutit aaqqissuunneqariaasiannik misissuineq nu- natsinni suliffeqarfiit naammassisaqarsinnaassusiata pitsanngorsarnissaanut periarfissat aporfiillu suunerinik tikkuussisinnaassaaq. Tamatuma tungaata ilisimasaqarfiginerunissaa pingaaruteqar- poq, aamma siunissami inuiaqatigiit aaqqissuussaaneranni nutarrterinissat kingunissaat nalilersor- sinnaajumallugit.
Inuussutissarsiutinik siuarsaanissap sanarfineqarneranut tunngatillugu ilaatigut inuussutissarsiuti- nik ingerlatsisut peqatigalugit suleqatigiissitaliortoqarpoq. Suleqatigiissitap ullumikkut inuussutis- sarsiutinik siuarsaaniarluni sulineq paasiniaavigissavaa – ilioriusissat, suliassat aalajangersimasut aamma angusassat kiisalu nalilersussallugu nukissat pitsaanerusumik atorneqarsinnaanersut. Su- linerup siunissami inuussutissarsiutinik siuarsaanermut tunngassuteqartut ilusiligaanissaannut aa- lajangersimasunik siunnersuuteqarnissaq inernerissavaa.
Naalakkersuisut 2003-mi kommuni inuussutissarsiutinut peqataasinnaanerat pillugu Inatsisartut inatsisaata iluarsaateqqinnissaanut siunnersuummik saqqummiussissamaarput. Tassani kommunit inuussutissarsiutinillu ingerlatallit annertunerusumik suleqatigiissinnaanerannut aammattaaq kom- muneqarfiit killeqarfii apeqqutaatinnagit periarfissat ilanngunneqassapput. Nunap immikkoortuini inuussutissarsiutinik siuarsaaniarnernut pingaaruteqarluinnarpoq kommunit inuussutissarsiutinillu ingerlataqartut nammineerlutik pisuni ataasiakkaani tamani piviusunngortitsinissamut aalajanger- simasumik akisussaaqataasarnissaat.
Nunap immikkoortuini inuussutissarsiornermut tunngatillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinerup taamatuttaaq inuussutissarsiutinik siuarsaanerup ineriartortinneqarnissaannut naalakkersuisut inuussutissarsiutit siuarsarneqarnerannut aningaasanik immikkoortitsiniarput, nunap immikkoortuini suliassanut aalajangersimasunut tapertaasussanik. Taamaaliornikkut immikkoortitat inuussutissar- siutinik ineriartortitsiniarnermut atatillugu nunap immikkoortuini piginnaasanik annersuiartuaartitsis- sutigineqarsinnaassapput.
______Qupp. 28 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Nunatsinni inuussutissarsiutit ineriartortinneqarnissaannut ataatsimut isigalugu pingaaruteqarluin- nassaaq inuussutissarsiornermut tunngatillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinerup suliffeqarneq pillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinermut naapertuuttussanngorsarneqarnissaa. Taamaammat pingaaruteqarpoq aammattaaq tamakkununnga tunngassuteqartuni suliffeqarneq pillugu naalak- kersuinikkut ingerlatsinermi suliniutigineqartunik ineriartortitsinissamut piviusunngortitsinissamullu nukissaliisoqarnissaa.
5.5 Ilinniagaqarnersiutit iluarsaateqqinneqarnerat Ilinniagaqarnersiutit allanngortinneqarnissaannik siunnersuut 2002-mi ukiakkut katersuunnermi siullermeerneqarpoq. Naalakkersuisut 2003-mi upernaakkut katersuunnermi ilinniagaqarnersiutit iluarsaateqqinneqarnissaat pillugu siunnersuut saqqummiuteqqissamaarpaat.
Iluarsaaqqinnermi siunertaavoq ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat paasiulertoruminarsar- neqarnissaat anguniakkat uku aallaavigalugit: • ilinniagaqartut atugarisaat ataatsimut isigalugu ajornerulersinneqassanngitsut • malittarisassat allaffitsigut aqunneqarnerat pisariinnerulissasoq • aningaasat atugassiissutit kingunissalimmik atorneqartarnissaat qulakkeerneqassasoq.
Siunnersuutini aallaavigineqarportaaq Naalakkersuisut pingaarnerusutut anguniagarimmassuk: • amerlanerit ilinniagalernissaat • amerlanerit ilinniakkamik imminnut naleqquttumik toqqaasalernissaat • amerlanerit ilinniarnerminnik naammassinnittarnissaat • ilinniarnerminnik naammassinnittartut nunatsinni sulinissaminnik kajumigisaqarnissaat
Nutarterineq siunnersuutigineqartoq kissaatigisanut siuliini taaneqartunut ikiuutaasinnaavoq kisi- miillunili piviusunngortitsisinnaanngilaq. Pissutsit allattaaq ilinniartitaanermut tunngasutigut naalak- kersuinikkut ingerlatsinermi immaqa eqqaaneqartanngikkaluartut annertuumik pingaaruteqarput- taaq. Assersuutigalugu misissuinerit takutissimavaat ilinniagaqartut peroriartornerminni toqqissisi- masimanngitsut ilinniarnermik naammassinissaanut tunngavissalunnerusartut. Tassalu inuit atuga- risaasigut suliniarnerup pingaartinnissaa aamma ilinniartitaanermut pitsaasunik kinguneqartarpoq.
Meeqqat atuarfianni suliffissarsiuussisarfinnilu ilinniartitaanernut ilitsersuinerup nukittorsarneqar- nissaat ilinniagaqartut uniinnartarnerata annikillisarnissa anguniarlugu suliniuteqarfissatut pingaar- tutut tikkuarneqareersimapput.
Iluarsaaqqinnissamik siunnersuummi tunngavigisat pingaarnerit makkuupput: • Qiortartakkamik kortiliortoqassaaq ilinniagaqartut ataasiakkaat ukiuni arfinilinni akiliunne- qartarnissamut naammattumik qiortagassillugit
______Qupp. 29 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
• Immikkut tunniuttakkat ilai peerneqassapput (oqimaappallaanik nassataqarnermut tapiissu- tit, pigisat angallanneqarnerannut tapiissutit il.il) • Ilinniagaqartut taarsigassarsisinnaasut taarsigassarsinissamut periarfissaat annertusine- qassapput.
Iluarsaaqqinnissamik siunnersuut 2003-p qiteqqunneraniit atuutilersumik atulersinneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq.
5.6 Inaallagissap, erngup kiassaateqarfinniillu kiassagaanerup assigiim- mik akeqartitaanerisa allanngortinneqarnerat Assigiimmik akeqartitsinerup allanngortinnerata immikoortuani siullermi pineqarpoq imaatigut usi- nik angallassineq, 1. januar 2004-mi tamakkiisumik atuutilereersimasussatut naatsorsuutigineqar- toq. Naatsorsuutigineqarpoq immikkoortup tulliani pineqassasut innaallagiaq, imeq kiassarnerlu. Naalakkersuisut kissaatigaat innaallagissamik, imermik ungasianillu kiassagaanermik pilersugaa- nerup assigiimmik akeqarunnaarsinnissaannut periarfissat kingunissaasalu qulaajarnissaat. Taa- maattorli akilersueriaatsip allanngorneranut tunngaviusariaqarpoq takulertoruminassuseq aammalu allaffissornikkut sulinerup oqilisarnissaa malitsigisaanillu aningaasartuutit allat annikillisarnissaat. Naalakkersuisut immikkut eqqumaffigilluinnarpaat illoqarfinni assigiimmik akeqartitsinermik atuisuni inuussutissarsiutinik ingerlatsisut pissusiviusunit qaffasinnerujussuarmik akiliisarmata - suliffeqarfiit ingerlataannut sulisoqarnerannullu akornutaasumik.
Assigiimmik akeqartitsinerup atorunnaarnera ullormiit ullormut pissanngilaq. Assigiinngitsunik ilusi- lersuilluni aalajangiinissamut tunngavissaliortoqassaaq ilaannakuusumik atorunnaarsitsinerup kin- gunerisassai paasinarsisillugit. Assigiimmik akeqartitsinerup allanngortinneqarnerani arlalinnik sia- niginiagassaqarpoq, innuttaasut inuussutissarsiutinillu ingerlatallit atugassarisaat, eqiteruffiusuni isorliunerusunilu, pissusissaatut siumut ilimasaarutigeqqaarnagit ingasattajaartumik allanngortin- neqartariaqanngillat. Siunissami ilusiliinissaq paasiuminartuunissamik pisariunngitsumillu allaffis- sornikkut aqutsisinnaanissamik tunngaveqassaaq
Titartakkani 5.6.1 - 5.6.2-mi takutinneqarpoq illoqarfinni ataasiakkaani nukissiornermi imermillu pilersuinermi aningaasartuutit qanoq assigiinngitsigisut.
______Qupp. 30 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Titartagaq 5.6.1 Nukissiorfiit 2001-imi innaallagissiornermut aningaasartuutaat, lloqarfinnut agguataarlugit
Kr./kWh 7
6,0 Aningaasartuut, kr./KWh 6
5 Aki nalinginnaasoq 4 3,3 3,3 Aalisakkanut suliffissuarnut 3,0 2,9 akigitinneqartoq 2,7 2,7 3 2,6 2,3 2,2 2,1 2,1 2,0 2,20 1,7 1,7 2 1,6
1 0,7 0,63 0
t t t t t t ik q q k q q a i q q ik q q i l a u u a a i o i u o i ia a u s a a v la a t s u s i u n a i m t r r m m s g s a i r t i t s i s n n r o a a N ii n l n s o s a a r a r a o q a n i n u a a n N a A l t e a o a P a S ia I m T t a g r p Q r Q g e N M n i m U o a s q u q e K a U q Q o Q t It
Najoqqutaq: Nukissiorfiit.
______Qupp. 31 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Titartagaq 5.6.2 Nukissiorfiit 2001-imi imermik pilersuinermut aningaasartuutaat, illoqarfin- nut agguataarlugit
Kr./m3 214,0 200 160,1 Aningaasartuut, kr./KWh 142,4 150 142,6
Aki nalinginnaasoq 100 71,9 65,4 Aalisakkanut suliffissuarnut 54,3 50,5 50 43,4 akigitinneqartoq 30,2 23,8 16,6 13,4 13,1 13,1 11,6
10,1 21,48 0 5,82
t t t t t t k q q k q q i q q k q q i i u u a a i i l o a i u o i a u a a a a t i a s v l a s u i u n a i t r s s g s a i m r m t m s i r r N i i t n s n n o a a i l r n s o s a a a r a o q a i n u a a N n a A l e a o n a a I t T t P a S i r m a g p Q r Q n g e N M i m U o a s q u q e K a U q Q Q o t t I
Najoqqutaq: Nukissiorfiit.
Qulaani titartakkani takuneqarsinnaasutut illoqarfinni assigiinngitsuni nioqqutissiornermut aningaa- sartuutit assigiinngisitaartorujussuupput. Pingaartumik illoqarfinni minnerpaani innaallagissiorner- mut aningaasartuutit amerlanersaat tassaapput naammassisaqarsinnaassutsimut aningaasartuutit, tassa innaallagissiorfiup pilersinneranut ingerlanneranullu aningaasartuutit innaallagissiuutitut sil- limmatit ilanngullugit. Avannaani Ittoqqortoormiinilu imermik pilersuinermut aningaasartuutit qaffa- sinnerujussuannut patsisaanerupput ukiuunerani aputip imigassanngorlugu katersoriarlugu aatsin- neqartarneranut aningaasartuutit.
Ataatsimut isigalugu oqartoqarsinnaavoq assigiimmik akeqartitseriaatsip ungasinnerusoq isigalugu kingunerissagaa inuiaqatigiit aningaasaataannik atulussinnaaneq. Tamanna assersuutigalugu pi- sarpoq suliffeqarfiit nukissamik imermillu atuiffiusut inissinneqaraangata sumiiffinni akiliummit aki- lerneqartartumit aningaasartuuteqarnerusuni, aammalu oqartoqarsinnaalluni inuiaqatigiit Nukissior- fiillu sullitaasa sinnerisa akiligassat ilaat akilersugarigaat.
Taaneqareersutut misissueqqissaarnerit maannakkut ingerlanneqarput. Suliap tamatuma inerneri tunngaviussapput innaallagissap, ermup kiassaateqarfinniillu kiassarnerup assigiimmik akeqarti- taanerisa allanngortinnissaat pillugu naalakkersuinikkut isummernissamut, taamaalilluni qulakkee- rumallugu aaqqissugaanikkut allannguutit ajornanngitsut siunertaasutut sunniuteqarnissaat.
Ilimagineqarpoq assigiimmik akeqartitseriaatsip allannguutai siusinnerpaamik 2004-miit piumaartut.
______Qupp. 32 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
6. Naalakkersuisut ataatsimut isigalugu pingaarnersiuinerat 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutip kingusissumik suliarineqarnerata kingunerisaa- nik siusinnerusukkut oqaatigineqareersutut aningaasat ilai sumut atorneqassanersut aalajangerne- qareersimavoq. Taamaattumik naalakkersuisut 2003-mi suliniutinik nutaanik allanngortitanilluunniit piviusunngortitsinissamut periarfissaqarnerat killeqarsimavoq. Aningaasanut inatsisissatut siunner- suummi suut pingaartinnerpaaneraat matuma kinguliini allaaserineqarpoq.
Allaffissornermut tunngasut Naalakkersuisut siunertaraat pisortat allaffissornermut aningaasartuutaat annikillisarneqassasut. Tamanna ilaatigut pissaaq allaffissornerup pisariillisarneratigut aaqqissuullurneqarneratigullu aammalu sulisorisat ilinniarteqqinneqartarneratigut.
Allaffitsigut aqutsinermut aningaasartuutit ikililernissaannut tunngaviusariaqarpoq piareersarluar- nissaq qulakkeerumallugu innuttaasunut inuussutissarsiutinillu ingerlatsisunut pitsaanngitsumik kingunilimmik ikilisaasoqannginnissaa.
Taamatut piareersaaneq piffissaajarnarlunilu nukissanik atuisussaavoq taamaattumillu naalakker- suisut isumaqarput piviusorsiortuussanngitsoq allaffitsigut aqutsinermut tunngasutigut 2003-mi sipaarutissanik missingersuusiornissaq. Ukiuni missingersuusiorfiusuni 2004-miit 2006-imut mis- singersuutigineqarpoq 5, 10 aamma 15 mio. kr.-it nalingannik ikilisaasoqarsinnaasoq.
Oqaasileriffik Kalaallit oqaasiisa inuiaqatigiinni inissisimanerat nukittorsartariaqarpoq, taamaammallu naalakker- suisut aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi pingaarnersiuinerminni 0,7 mio. kr.-it Oqaasilerif- fimmut suli immikkoortippaat. Aningaasat oqaatsit pillugit politikkimik nassuiaatip malitseqartinne- qarnissaanut ikorfartuutaassapput.
Kulturimut, timersornermut sunngiffimmilu sammisassaqartitsinut tapiissutit Qineqqusaarnerulli nalaani tamanit naalakkersuinikkut tapersersorneqarpoq kulturip, timersornerup sunngiffiullu nukittorsarnissaat. Taamatut oqariartuuteqarneq december 2002-mi suleqatigiinnissa- mik isumaqatigiissummi ilaavoq tassani pingaartinneqarluni tamakkua tungaasigut ineriartortitseqi- nissaaq ungasunnerusorlu isigalugu periusissaliornissaq.
Taamaattumik naalakkersuisut siunnersuutigaat kulturimut, timersornermut sunngiffimmullu anin- gaasaliissutit siornatigutut annertussusilerneqassasut. Taamaalilluni timersornermut immikkut aningaasaliissutigineqarput 1,9 mio. kr.-it, kluturimut sunngiffimmilu susassaqartitsinermut 1 mio. kr.-it, aammalu timersornermut kulturimullu atugassatut tapiissutigineqrput 1,7 mio. kr.-it.
______Qupp. 33 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Soraarnerussutisiat 1. januar 2000-imiit utoqqalinermi soraarnerussutisiaqalernissamut ukioqqortussusissaq 60-iniit 63- inut qaffanneqarpoq, kisiannili amerlasuut malittarisassat allanngorneranni 60-62-inik ukioqalereer- simammata utoqqalinermi soraarnerussutisiaqalertarnerup qaffannera aatsaat malunniutivippoq 1. januar 2003-mi.
Paasineqarpoq utoqqalinersiallit ilaat maannakkut malittarisassat malillugit utoqqalinersiutisisann- gitsut aapparisartik arlaatigut annertussusilinnik isertitaqartarpat. Taamaammat Naalakkersuisut siunnersuutigaat siunissami tunngaviusumik utoqqalinersiaqartitsisoqalissasoq aamma ilassutitut utoqqalinersiaqartitsisoqalissasoq. Tunngaviusumik utoqqalinersiat utoqqalinersialinnut tamanut atuutissapput. Ilassutitut utoqqalinersiat tunngaviusumik utoqqalinersianut tapiliunneqartassapput tassanilu isertitat aalajangiisuusassallutik.
Isertitaqarsinnaaneq annertuseriassaaq taamaalilluni utoqqalinersiat apparneqartassallutik siusin- nerusumit isertitat qaffasinnerusumik killilerneqarnerisigut. Tamatuma saniatigut utoqqalinersianik appartitsisarneq maannakkut aqqissuussinermit sallaannerussaaq.
Peqatigitillugu qulakkeerneqassaaq aapparisap utoqqalinersiami ilaannik pisartagaqaannarsinnaa- nera - aammattaaq aapparisani sulinikkut isertitaqartaraluarpalluunniit imaluunniit utoqqalinissami- nut ileqqaakkaminit isertitaqartarluni.
Allanngortitsinerup kingunerissavaa 2003-mi 3,8 mio. kr.-inik aningaasartuuteqarnerusoqarnera ukiunilu missingersuusiorfiusuni 7,5 mio. kr.-inik.
Naalakkersuisut sulissutiginiarpaat utoqqalinersianik iluarsiisoqarnissaa taamaalillutik taakku pisa- riaqartitanut naleqqussarneqassammata. Utoqqalinersianik nalinginnaasumik iluarsiineq aatsaat 2004-mi naammassineqassaaq taamaammat ukiuni missingersuusiorfiusuni tamani 12,5 mio. kr.- nik sillimmatissanik immikkoortitsisoqarpoq.
Aaqqissugaanerup naleqqussarnera Naalakkersuisut isumaqarput pingaaruteqartoq aalisarnermi aalisariuteqassutsimik naleqqussaa- nerup ingerlateqqinnissaa. Ilimagineqarpoq ingerlannera 2003-mi ilimagineqaqqaartumiit sukkane- rulissasoq. Aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi aalisarnerup aaqqissugaanerata naleqqus- sarnissaanut katillugit 9,5 mio. kr.-it immikkoortinneqarput.
Aalisarnerup aaqqissugaanikkut naleqqussarnera ilaavoq naalakkersuisut anguniarumammassuk inuussutissarsiutip imminut aningaasatigut napatissinnaanerulernissaa pisortanillu tapiissutinik isumalluuteqarunaarnissaa.
______Qupp. 34 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Ineqarnermut tapiissutit Ineqarnermut akiliuteqartarnermik nutarterineq 2002-mi atortuulerpoq 2002-llu naanerani ineqar- nermi nutarterinerup ulluinnarni sunniutai nalilerneqarsinnaalersimapput. Paasineqarsimavoq ino- qutigiit 100.000 kr.-it inorlugit isertitaqartartut ineqarnerminnut akiliinerusalersimasut, tassa ineqar- nermut akiliutinit ineqarnermut tapiissutit ineqarnermullu meeqqanut tapiissutit peereerlugit. Ta- manna siunertaasimanngikkaluarpoq. Taamaattumik qinnutigineqarpoq inoqitigiinnut 100.000 kr.-it inorlugit isertitaqartartunut ineqaarnermut tapiissutit 100-400 kr.-inik allanngortinneqassasut.
Ineqarnermut akiliummut isumannaallisaatitut tapiissuteqartarnermik aaqqissuussinerup pitsann- gorsarnissaanut 2993-mi 3,0 mio. kr.-it ukiunilu missingersuusiorfiusuni 2004-miit 2006-imut 5,6 mio. kr.-it immikkoortinneqarput.
Ineqarnermut tunngatillugu nutarterinerup sukumiinerusumik allaaserinera immikkoortoq 5.2-mi takuneqarsinnaavoq.
Peqqinnissaqarfik Ukiuni arlaqalersuni nunatsinni ukoqqortusiartorneq malunnarsisimavoq, peqqinnissaqarfillu arlalit- sigut isumaginnissinnaanngortillugu piorsarneqarsimavoq. Tamakkua kingunerisaannik ukioqqor- tusinerulersarneq anguneqarsimavoq, tamatumalu kinguneraa ullumikkut amerliartormata utoqqali- sut passunneqarnissamik suliarineqarnissamillu pisariaqartitsiartortut. Tamanna tunngavigalugu aammalu naalakkersuisut ataatsimut isigalugu kissaatigimmassuk peqqinneq nappaateqartitsina- veersaarnissarlu siuarsarneqassasut aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi peqqinnissaqarfik 20 mio. kr.-inik tuniniarneqarpoq.
Nunani allani napparsimasut suliaritittarnerannut 4 mio. kr.-it ikiniarneqarput, pingaartumik Rigshospitalimut. Suliaritittarnermi aningaasartuutit alliartuinnarnerannut aningaasartuutissat ator- neqassapput.
Aammattaaq Dronning Ingridip Napparsimmavissuani napparsimasut suliaritittarnerannut 4 mio. kr.-it illuartinniarneqarput. Aningaasat atorneqassapput napparsimasunut suliaritittussanut pilersaa- rusiariikkanut pitsanngorsaanissamut, ilaatigut pilattaasarnermut pilersaarusiortut sinerissami an- galasarnerinut, ilaatigullu Dronning Ingridip Napparsimmavissuani napparsimasut amerlanerusut suliarineqartarnissaannut. Tamatumuuna utaqqisarneq sivikillisarneqassaaq.
Eqqartuussiveqarfiit tarnikkut suliarineqartussatut eqartuussinikkut inissitaannut aningaasartuutit ukiuni kingullerni qaffakkiartorsimapput. Eqqartuusisuniit inissitat ukiuni kingullerni amerliartorsi- mapput inummullu ataatsimut ukiumut 1,2 mio. kr.-inik aningaasartuuteqartarneq aningaasartuuti- nut oqimaarsaataavoq. Tamatumani aningaasartuutit siusinnerusukkut nalinginnaasumik aningaa-
______Qupp. 35 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______sassanit akilerneqartarsimagaluarput, naalakkersuisulli toqqarsimavaat tamatumunnga tunngasut nukittorsarlugillu ersarinnerulersikkumallugit 1 mio. kr.-inik aningaasaliinikkut.
Nakorsaatinut aningaasartuutit malunnaatilimmik qafassimapput nakorsaatit nutaat kimeqarneru- sullu atulerneratigut. 2002-miit paasissutissat tunngavigalugit tamatumunnga takussutissaavoq nakorsaatit pisiarinerannut aningaasartuutit 10 procenti sinnerlugu qaffassimammata naak nakor- saatinik atuineq allanngorsimanngikkaluartoq. Nakorsaatinut aningaasartuutit taamatut qaffanne- rannut taartissatut 2003-mut aningaasanut inatsisissami 5 mio. kr.-it immikkortinneqarput.
Nunatsinni napparsimavinni atortut nutaanngilinerat ullutsinnullu naleqqukkunnaarnerat illuatungi- lerniarlugu naalakkersuisut aningaasaliissutit 2 mio. kr.-inik amerlivaat. Atortut tamarmik ullutsinut naleqqussarnissaannut naammanngikkaluarput, kisiannili aallaqaataapput. Tamatumuuna siusin- nerusukkut sipaarutaasarsimasut atorunnaarsitaapput.
Naartunermut tunngatillugu erninermulluunniit tunngatillugu suliarituttussat isumagineqarnerat nu- kittorsarumallugu suliaritittussat Dronning Ingridip Napparsimmavissuani katersorneqassapput. Tamatumunnga tunngatillugu piorsaanermi aningaasartuutit ilimagineqaqqaartuniit amerlanerusi- mapput, aningaasanullu inatsisissatut siunnersuummi tassunga atugassatut immikkoortinneqarput 4 mio. kr.-it.
Ukiuni missingersuusiorfiusuni 2004-2006-imi peqqinnissamut, innarluutilinnut il.il. ukiumut 20 mio. kr.-it sillimmatitut immikkortinneqarput. Ukiuni kingullerni tamakkununnga aningaasartuuteqartaria- qarneq annertusiartorsimavoq. Naalakkersuisut 2004-mut aningaasanut inatsisissamut tunngatillu- gu aningaasartuuteqariaatsit misissorniarpaat ilaatigut ukiuni kingullerni ingerlasimanerup misis- soqqissaarneqarneqarnera tunngavigalugu.
______Qupp. 36 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
7. Sanaartornernut iluarsaassinernullu tunngasut
7.1. 2003-mut sanaartugassanut missingersuutit 2002-mi aningaasanut inatsimmi ukiumut missingersuusiorfimmut 2003-mut sanaartornermut nu- taanngorsaanermullu immikkoortinneqarsimapput 650 mio. kr.-it, imatut agguarsimallutik sanaar- tornermut 380 mio. kr.-it nutaanngorsaanermullu 269 mio. kr.-it. 2003-mut aningaasanut inatsisis- satut siunnersuummi siunnersuutigineqarpoq sanaartornermut iluarsaanermullu immikkoortinne- qassasut 752 mio. kr.-it. Tabel 7.7.1-imi takutinneqarpoq aningaasanut inatsisissatut siunner- suummi aningaasaliissutit pingaarnerusut qanoq agguarsimanersut.
Tabel 7.1.1 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi sanaartornernut iluarsaassinissa- nullu missingersuutit, mio. kr. Ukioq missin- Ukioq missin- Ukioq missin- Missingersuu- gersuusiorfiu- gersuusiorfiu- gersuusiorfiu- tit 2002 AIS 2003 soq 2004 soq 2005 soq 2006 Sanaartornermut sillimmatit atorneqanngitsut 0 18 38 118 282 Nuussinissanut sillimmatit, nutaamik sanaat 10 13 15 15 0 Pilersaarusiornermut atorsin- 9241010 0 naasat, nutaamik sanaat Sanaartornerit nutaat ingerla- sullu 363 404 431 213 56 Sanaartorneq katillugu 382 458 494 355 338
Iluarsaanermut sillimmatit ator- neqanngitsut 1 35 30 188 275 Nuussinissanut sillimmatit, iluarsaanermut tunngasut 0 15 15 15 0 Pilersaarusiornermut atorsin- naasat, iluarsaanerit 5 9 10 10 0 Iluarsaanerit nutaat ingerlasullu 306 235 124 37 0 Iluarsaanerit katillugit 312 295 179 250 275
Sanaartorneq iluarsaanerlu katillugit 694 752 672 605 613
Sanaartornermut iluarsagassanullu aningaasaliissutissat 2003-mi 60 mio. kr.-inik katillutik qaffan- nissaat missingersuutigineqarpoq, tamatumanilu pineqarnerupput sanaartornermut pilersaarutit
______Qupp. 37 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______aallartinneqareersimasut arlallit qanoq sukkatigisumik ingerlanneqarsinnaanerat. 2004-miit sanaar- tornermut aningaasaliissutit katillutik 600 mio. kr.-it missaannut appariassapput tamatumunngalu ilaatigut patsisaavoq nutaanngorsaanissamut naalagaaffiup aningaasaleeqataanissamut isumaqa- tigiissuteqarfigineqarnera ukiuni sisamani atuuttussaq 2003-p naanerani atorunnaartussaammat.
Sanaartornermut aningaasaliissutit atorneqarpiarnerat 2000-imi 2001-imilu annikinnerungaatsiarsi- mavoq. Tamatuma kinguneranik Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmut aningaasat amerlasuut unerartinneqarsimapput, aammalu 2002-mi naatsorsuutigineqarpoq ataat- simut isigalugu atukkat aningaasaliissutinit ikiinerungaatsiarumaartut. Tamatuma kinguneranik 2000-imi 2001-imi 2002-milu atugarpiaasimasut 600 mio. kruunit missaannut unissimapput, tama- tumalu kinguneranik Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmiilissapput 500 mio. kr.-it sinnerlugit 2002-p naanerani. Tabel 7.1.2-mi takuneqarsinnaavoq ukiuni 1997-2001-imi aningaasaliissutit, naatsorsuutit atuinerillu imminnut sanilliullugit qanoq issimanersut.
Aningaasanut inatsisissatut siunnersuutip suliarineqarnerani naalakkersuisut aallaqqaatigisimavaat pilersaarutit aallartinneqareersut arlallit aningaasatigut missingersuusioqqinnissaat Sanaartugas- sanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmut unerartitat ikilisarumallugit aammalu pilersaaruti- nut ataasiakkaanut tunngatillugu aningaasaliissutit sanaartornerup sukkassusisaatut naatsorsuuti- gineqartumut naleqqussarumallugit. Taamaaliornikkut pilersaarutinik aallartitsinissamut aningaasa- tigut periarfissaqalerpoq, aammalu Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmiit aningaasat illuartinneqarnissaat periarfissinneqarluni. Taamaattumik naatsorsuutigineqarsinnaavoq Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmut unerartinneqartut ukiuni qaninner- paani angumeralugit atorneqarsinnaassasut. Taamaatumik ataatsimut isigalugu ukiuni qaninner- paani sanaartornermut iluarsaanernullu atugarpiaat aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi missingersuutigineqarnerminnit amerlanerunissat ilimagisariaqarpoq.
Tabel 7.1.2 Sanaartugassanut iluarsagassanullu tunngasuni aningaasaliissutit atuinerlu 1997-2001
1997 1998 1999 20001) 2001
Aningaasaliissutit 826 702 669 741 8502)
Naatsorsuutit 637 707 592 735 8382)
Atuineq 637 707 592 593 669 Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmut ilisat 0 0 0 256 424 1) 2000-imi ukiunilu siusinnerusuni sulianut naammassineqanngitsunit Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmut nutaamik pilersinneqaqqammersumut 256 mio. kr. nuunneqarput. Peqatigitillugu sanaartugassanut aningaasaliissutinik - 112 mio. kr.-inik aningaasartalinnik akuersissuteqartoqarpoq. 2) 2001 sanaartugassanut aningaasaliissisutit - 112 mio. kr. aningaasartuutitut nalunaarsorneqarput Sa- naartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmut nuunneqarlutik.
______Qupp. 38 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Ataatsimut isigalugu ilimagineqartarpoq nunanit allaniit entreprenørinik aggersitsinngikkalurluni ukiumut sanaartorneq qanoq annertutigisoq naammassineqartarsinnaanersoq. Sanaartornermi sulisitsisut uparuartarsimavaat piginnaasat tamakkua qaffatsinneqarsinnaasut sanaartornermi akit qaffatsinngikkaluarlugit, kisiannili pilersaarusiorneq pitsaanerusoq ungasinnerusumullu tikkuartoq atorlugu.
Ineqarnermut inatsisit allanngortinneqarnerisa matuma siuliini immikkoortoq 5.1-imi taanneqartut saniatigut naalakkersuisut allaffissornikkut nutaanik suleriaasiliorsimapput pilersaarusiornermut pitsanngorsaataasinnaasunik. Maanna pilersaarusiornermut annertungaatsiartunik aningaasaliiso- qarsimavoq, taamaaliornikkut pilersaarusiornermi ilaalerlutik pilersaarusiuvinneq, ilanngullugit in- gerlatsinermut aserfatsaaliinermullu pilersaarutit kiisalu nalunaajaqqissaarlugi malitsigisaanik anin- gaasartuutissat malitsigisaanillu aningaasaliissutissat. Allannguutit tamakkua sunniutissaat pitsaa- soq tassaavoq naalakkersuinikkut aalajangiinnermi pilersaarutinut siunnersuutit tamakkiisumik qu- laajarneqareersimassammata. Tamatuma peqatigisaanik taaneqareersutut aningaasanut inatsisis- saq sanaartornerup qanoq sukkatigisarneranut naleqqussagaaneruvoq, aammalu illuliortiternermi pilersaarutit ataasiakkaat piffissaqarfigineqarnerulerlutik.
Naalakkersuisut sulissutigiuarniarpaat sanaartornermut aningaasaliissutit sanaartornerullu sukas- susiata imminnut naleqquttuunissaat Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfinmmi aningaasaliissutit iluaqutaanatik katersuinnarnissaat pinngitsoorumallugu, aammalu sanaartorne- rup annertuumik appariarnerata sumiiffinni ataasiakkaani aningaasarsiornermik eqquisisinnaanera pinngitsoorniarlugu.
Atuisut ingerlatsinerillu annikilliartornerata saniatigut sanaartornerup ilisarnaatigaa 2004-mi nu- taanngorsaanermut aningaasartuutit appasinnerat. Illuutit atortorisallu ingerlaavartumik piffisaaga- tillugulu aserfatsaaalineqarnerat tunngaviusussaavoq inuiaqqtigiit pilersitaaasa nalillitaseroriar- tunnginnginnisssaannut. Ukiorpassuarni illuutit aserfatsaalineqarsimannginerat pissutaalluinnarpoq maannakkut nutaanngorsaasariaqarnermut. Tamanna pisimavoq peqatigiinnarlugu nutaanik sa- naartornerit annertuut pisariaqartilersimammassuk maanna nutaanngorsaanissaanissamik pisaria- qartitsineq.
Pingaartumik 2004-mi iluarsaassinissanut aningaasaliissutit appariartornerat aningaasaliissutinut inatsisinit siusinnerusumeersunit kingornutaasoq periusissatigut ilungersunartoqarpoq. Ilungersu- nartoq tamanna illuatungilerniarlugu naalakkersuisut assigiinngitsunik marlunnik suliniuteqarniar- put.
______Qupp. 39 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Siullertut aserfallatsaaliineq naammattunik aningaasaliiffigisariaqarpoq qulakkeertariaqarporlu aningaasaliissutit ilumut siunertamut atorneqarnerat ukiuni aggersuni iluarsaasariaqarneq sumut killeqarnera takuneqarsinnaanngitsoq pilersikkumanagu. Missingerneqarpoq nutaanik illuliornermut aningaasartuutit 1,5-2,0 procentiat illuutit atortullu aserfallatsaalinerannut atorneqartariaqartoq. Maannakkut kvadratmeterimut akiusut tunngavigigaanni pineqarput ukiumut kvadratmeterimut 200- 300 kr.-it. Maannarpiaq aserfallatsaaliinermut aningaasaliissutaasarput taaneqartut taamaallaat pingajorarterutaat missiliorlugu. Taamaattumik naalakkersuisut ajornartorsiut suliaralugu ingerla- teqqinniarpaat, aserfallatsaaliinermut tunngatillugu aningaasaleeriaatsit aalajangersimasut piler- sinneqassapput.
Aappaatut naalakkersuisut sanaartugassatut iluarsagassatullu pilersaarutit ingerlareersut aningaa- saliiffigeqqittarnerannut ingerlasumut atatillugu 2004-mut aningaasanut inatsisissatut siunner- suummi sanaartornermut aningaasaliissutit atorneqanngitsut 2004-mi iluarsagassanut nuunniar- paat inuiaqatigiit aningaasaqarneranniit isigalugu iluarsaassineq isumannaatsumik annertussuse- qartikkumallugu. Tamatumunnga tunngatillugu naalakkersuisut aallaaviginiarpaat iluarsaaneq ukiumut 275 mio. kr.-inik qaffasissuseqassasoq, tamannalu aamma iluarsaassinissarsuaq pillugu naalagaaffimmut isumaqatigiissuteqarnermi aallaaviusimavoq.
7.2. Sanaartornermut missingersuutini qulliunerusumik pingaarnersiuin- erit
Ilinniartitaaneq Naalakkersuisut Atuarfitsialaap piviusunngortinneqarnissaa pingaarteqaat taamaattumillu anner- tuumik aningaasaliisimallutik nutaanik sanaartornissamut nutaanngorsaanissamullu, aammalu il- luutit pioreersut ataannarnissaannut, aammalu allanngortiterinissanut allisaanissanullu. Suleqa- tigiissitat nutaanngorsaanissamik pisariaqartitsineq missingersorsimavaat Atuarfitsialaallu illuutinut tunngasortaa pillugu najoqqutassiorsimallutik. Tamanna tunngavigalugu atuarfiit allanngortiter- tariaqarnerat allisariaqarnerallu nalilersorneqarsimavoq. Paasineqarsimavoq Qaanaami, Ilulissani, Qaqortumi Nuummilu inissat amigaataavissut, maanna atuartuusut amerlassusiat tunngavigigaanni aammalu innuttaasut amerliartornissaat nalileraanni.
Aningaasanik 2003-mi immikkoortitsisoqarpoq Nuummi nutaavimmik atuarfiliornissap pilersaaru- siornissaanut, Ilulissani atuarfiup nutaanngorsarnissaanut allinissaanullu. Tamatuma saniatigut aningaasanik immikkoortitsisoqarpoq Qaanaami atuarfiup skolehjemmillu nutaanngorsalugillu al- linissaannut. Pilersaarutit taakkua 2003-mi ima siusitsigisumik naammassineqassapput sanaartor- nissamut pilersaaruterpiaat 2004-mut aningaasanut inatsimmut ikkunneqarsinnaassallutik. Nu- ummi ASK-ip nutarternissaa aningaasanut inatsimmut toqqaannartumik ilanngunneqarpoq 2003-mi 3 mio. kr.-inik 2004-milu 3 mio. kr.-inik aningaasaliilluni.
______Qupp. 40 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Kollegianik sanaartornertaaq pingaartinneqaqaaq, tamatumani pingaartumik pineqarlutik Ilulissat, Sisimiut aamma Nuuk. Kollegialiortiternerit inuusuttut ilinniagaqartut inissaaleqinerannut oqilisi- taassapput aammalu ilinniagaqartut ineqartikkallartarnerannut aningaasartuutinut apparsaataas- sallutik.
Kiisalu Inatsisartut 2003-mi Nuummi Ilisimatusarfeqarfissaq isummerfigissavaat 2001-imi uperna- akkut Inatsisartuni oqallisigineqarnerata nanginneratut. Ilisimatusarfeqarfiliornikkut siunertaavoq ilinniartitsiviit, ilisimatusarfiit paasissutissarsisarfiillu ataatsimuulernissaat ilaatigut pingaartumik Ilisimatusarfimmi, Nunatta Allagaateqarfiani Groenlandicamilu inissaaleqineq ataatsimut aaqqiivigiumallugu kiisalu ilinniartunut ataasiakkaanut ingerlatsinikkut aningaasartuutit appartikku- mallugit.
Inissaqarneq Ukiuni agggersuni illuliortiternissamut 500 mio. kr.-it sinnerlugit immikkoortinneqarput. Siunner- suutigineqarpoq salliutillugu atorneqassasut nutaanik illuliornermut, tamatumani sulisut inissaat ilanngullugit, 60/40 atorlugu illuliornernut aamma illuutileqatigiinnermut. Siunnersuutigineqarpoq taarsigassarsiassaritinneqassasut 100 mio. kr.-it missaat illuutileqatigiinnut 10/40/50-ilu atorlugu illulianut 2003-mi 2004-milu, kiisalu siunnersuutigineqarpoq ukiuni aggersuni illuutinik nutaanngor- saanermut 100 mio. kr.-it sinnerlugit immikkoortinneqassasut.
Pingaarnersiuilluni tulleriiaarinermi siunertaavoq illuutit nutaaliaasut naammattullu pigilernissaat tamatumalu peqatigisaanik illuutit amerlanerusut nammineerluni pigineqalernissaannik ineqarnerup nutartigaanerani anguniagaasut anguneqarnissaat nammineerluni illuliortunut taarsigassarsis- itsinikkut tapiissuteqarnikkullu.
Mittarfiit Naalakkersuisut naatsorsuutigaat nuna tamakkerlugu angallassineq piaartumik nassuiaateqarfigis- sallugu, tamatumani ilanngullugit minnerusunik mitttarfiliornernut perirfissat atugassarititassallu aammalu timmisartut minnerusut. Maannakkut nalorninaatit patsisigalugit naalakkersuisut piffis- saqarumapput pissutsit nalilersorluarnissaannut, taamaalilluni Inaatsiartut pitsaanerpaamik tunngavissikkumallugit siunissami nunatsinni angallannermut aningaasaliissutissat isummerfiginis- saannut.
Tamatumani immikkut ajornartorsiutaavoq Paamiut timmisartorfigineqartarnerat. Nalornisoorner- mut patsisaaneruvoq Air Greenland A/S-ip eqqarsaatigimmagu Nuup Narsarsuullu akornanni tim- misartoq ATR 72 atulerniarlugu, kiisalu pinngitsoorani Nuummi helikoptereqartussaavoq annaassi- niarnernut sillimmataasumik. Tamakkua tunngavigalugit Paamiuni mittarfiliornissamik pilersaarutip inuiaqatigiinnut iluaqutaassusissaa misissoqqissaartariaqarpoq, taamaalilluni naalakkersuisut
______Qupp. 41 42-init
AIS 2003-mut nalinginnaasumik nassuiaatit ______
Paamiut siunissami timmisartuussivigineqartarnissaannut aningaasaliissutissanut tunngatillugu aalajangernissamut ataatsimoortumut tunngavissaq pitsaanerpaaq saqqummiussinnaajumallugu.
Qorlortorsuarmi erngup nukinganit innaallagissiorfik Nunanit allanit ikummatissanik isumalluutigivallaarunnariartorniarlugu nukissiornermut tunngasuti- gut naalakkersuinikkut ingerlatsinermi anguniagaasoq aallaavigalugu aammalu nukissat piujuartut ineriartortittuarnissaat aallaavigalugu misissueqqaarneqarlunilu akilersinnaassuseq misissuataar- neqarsimavoq Qorlortorsuarmi periarfissat tunngavigalugit erngup nukinganit innaallagissiorfilior- nissaq Narsamut Qaqortumullu innaallagissamik kiammillu pilersuisussamik.
Misissueqqaarnerit misissueqqissaarnerillu tamakkua naammassereersimalerput, maannalu aala- jangiinissamut tunngavissaq suliarineqarsimavoq. Ataatsimut isigalugu misissueqqissaarnerit anin- gaasanut tunngasut ukiunik 30-inik tunngavillit takutippaat, pilersaarut 220 mio. kr.-inik aningaasa- liiffigigaanni inuiaqatigiinnut aningaasartuulissanngitsoq. Aalajangiinissamut tunngavissiornermi tunngavigineqartut ingerlatsinikkut aningaasaqarnermut tunngatillugu miinusimiilaaraluarput, unga- sinnerulaartorli isigalugu pilersaarut qularnaatsumik akilersinnaavoq. Tamatuma saniatigut ilann- gullugu eqqaamasariaqarpoq avatangiisinut pitsaasumik kinguneqartussaammat nukissiuutit min- gutsitsisuunngitsut atorneratigut.
Siunnersuutigineqarpoq aningaasaliissutit pissasut aningaasaliissutissat affai Nukissiorfiit Nunatta Karsiamit attartorlugit affaalu Nukissiorfiit unerartitaasigut aningaasalerneqarlutik.
______Qupp. 42 42-init Ukiunut naatsorsuusiorfiusunut 1999-2001-imut 2003-mullu Aningaasanut inatsisissatut siunnersuummut angusanik takussutissiat nalorninaallisitat
Missingersuutit (mio. kr., årets priser) A 1999 A 2000 A 2001 AI 2002 AIS 2003 2004 2005 2006
Inernerit katillugit -117,7 -64,5 -5,0 -34,3 -29,4 -36,4 -45,2 -35,7
Ingerlatsinermut aningaasartuutit Allaffissorneq 380,4 379,6 396,4 415,5 408,6 391,5 384,0 378,4 Isumaginninnermut tunngasut 948,6 1.017,5 1.090,8 1.093,6 1.156,0 1.136,5 1.137,7 1.137,7 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerl 405,7 441,5 475,4 466,5 484,5 489,2 483,2 494,0 Peqqinnissaqarfik Avatangiisillu 31,5 34,5 32,8 36,3 40,0 55,5 55,5 58,5 Pisortat suliassaat 13,4 14,9 18,0 4,6 18,7 18,8 18,8 18,8 Suliffeqarfiit imminnut aquttut 114,2 115,2 77,7 62,3 51,9 46,1 37,9 27,9 Ingerlatsinermut aningaasartuutit allat 3,5 8,9 10,5 13,9 40,6 34,3 34,3 34,3 Immikkut ittumik aningaasartuutit 11,6 17,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 1,8 3,6 4,7 1,8 1,6 1,6 1,6 2,2 Isertitat allat 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,0 -1,0 -1,0 -1,0 Ingerlatsinermut aningaasartuutit katillugit 1.910,6 2.032,7 2.106,3 2.094,5 2.200,8 2.172,5 2.151,9 2.150,7
Tapiissutit Allaffissorneq 30,6 30,5 29,2 28,4 26,0 24,7 25,2 25,2 Isumaginninnermut tunngasut 8,5 4,8 10,1 4,1 2,7 2,7 2,7 2,7 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerl 114,5 118,7 185,9 166,3 171,6 171,9 171,9 172,4 Peqqinnissaqarfik Avatangiisillu 0,0 0,0 0,0 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 99,6 106,9 123,4 119,2 105,9 81,7 80,9 80,2 Kommuninut tapiissutit 659,7 669,6 685,0 707,7 744,9 750,9 752,1 753,4 Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit 442,1 395,7 448,2 473,0 439,6 413,8 400,4 394,0 Tapiissutit allat 38,6 48,9 281,8 185,3 172,8 144,6 173,2 166,4 Tapiissutit katillugit 1.393,7 1.375,0 1.763,5 1.684,8 1.664,5 1.591,2 1.607,2 1.595,2
Inatsisitigut pisussaaffigalugit aningaasartuutit Allaffissorneq 19,7 11,9 20,3 10,9 11,3 11,3 11,3 11,3 Isumaginninnermut tunngasut 524,2 526,5 525,9 591,7 580,2 596,2 606,2 616,2 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerl 137,9 137,6 138,7 141,9 135,5 135,4 134,4 134,4 Ineqarnermut tunngasut 31,3 31,3 32,4 27,6 28,5 28,5 27,5 27,5 Inatsisitigut pisussaaffigalugit aningaasaliissutit allat 30,7 14,8 12,6 9,2 18,9 18,9 18,9 18,9 Inatsisitigut pisussaaffigasat katillugit 743,8 722,1 729,8 781,4 774,3 790,3 798,3 808,3
Isertitat Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerl 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -66,0 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,1 0,0 0,0 0,0 Isumaqatigiissutigalugit isertitat -2.991,3 -3.126,8 -3.230,5 -3.303,3 -3.369,9 -3.317,1 -3.317,1 -3.317,1 Toqqaannartumik akileraarutit -638,4 -685,1 -776,3 -692,5 -750,0 -750,0 -750,0 -750,0 Toqqaannanngitsumik akileraarutit -668,9 -685,0 -671,6 -643,8 -635,9 -635,9 -635,9 -635,9 Aningaasaliissutinit erniatigut pissarsiat -258,0 -261,3 -433,5 -264,5 -250,9 -239,6 -234,5 -230,1 Taarsigassarsianut akilersuutit -153,7 -237,0 -242,6 -321,2 -317,3 -235,4 -187,4 -188,2 Isertitat allat -41,2 -48,0 -87,9 -87,4 -99,0 -92,7 -82,5 -81,3 Isertitat katillugit -4.751,6 -5.043,2 -5.442,2 -5.312,7 -5.425,1 -5.270,7 -5.207,4 -5.268,6
Sanaartorneq nutaamik sanaartukkat Allaffissorneq 0,0 6,0 0,0 3,3 8,6 0,0 0,0 0,0 Isumaginninnermut tunngasut 14,5 35,6 21,4 10,8 25,3 8,5 0,0 0,0 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerl 87,5 42,9 49,8 107,2 82,7 80,6 70,5 53,6 Peqqinnissaqarfik Avatangiisillu 30,1 68,0 59,0 25,2 27,7 42,8 12,7 0,0 Pisortat suliassaat 254,7 254,3 170,8 106,1 78,1 117,8 88,9 68,6 Ineqarnermut tunngasut 139,9 166,8 149,9 128,2 176,0 179,5 40,4 0,0 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 4,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Isertitat allat 0,0 0,0 0,0 0,0 4,0 8,0 0,0 0,0 Sanaartornerit allat 0,0 0,0 3,0 21,5 56,7 62,9 142,5 281,5 Isumagisassat allat 0,0 -111,5 111,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Aningaasaqarnermut tunngasut 0,0 0,0 0,0 3,0 2,5 1,5 0,0 0,0 Sanaartorneq nutaamik sanaartukkat katillugit 530,8 462,0 565,5 405,3 461,6 501,6 355,0 403,7
Iluarsaassineq Allaffissorneq 0,0 1,5 0,0 3,0 3,0 2,0 0,0 0,0 Isumaginninnermut tunngasut 0,0 3,9 -0,1 7,0 3,5 4,7 0,0 0,0 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerl 3,1 52,0 24,9 37,3 18,2 9,9 1,0 0,0 Peqqinnissaqarfik Avatangiisillu 0,0 29,3 14,6 19,9 16,2 13,5 0,0 0,0 Pisortat suliassaat 0,0 131,1 112,2 114,0 93,3 55,6 18,6 0,0 Ineqarnermut tunngasut 51,9 161,0 117,0 113,5 90,4 33,3 17,5 0,0 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 0,0 0,0 0,0 5,0 5,0 5,0 0,0 0,0 Iluarsaassinerit allat 0,0 8,1 3,5 12,7 65,1 54,8 212,6 275,0 Iluarsaassinermut aningaasartuutit katillugit 55,0 386,8 272,1 312,4 294,7 178,8 249,7 275,0
Sanaartornermut aningaasartuutit katillugit 585,7 848,8 837,6 717,7 756,2 680,4 604,7 678,7 AIS 2003 Suliassaqarfinni Aningaasaliissutit suuneri
Suliassaqarfik Ingerlats. Tapiissutit Inat. Naap. Sanaart. Isertitat Katillugit 01 Inatsisartut 56.529.000 5.094.000 3.100.000 2.797.000 0 67.520.000 10 Naalakkersuisut Siulittaasuat 107.023.000 16.249.000 14.513.000 8.600.000 -32.000.000 114.385.000 20 Aningaasaqarneq 48.515.000 795.022.000 500.000 0 -4.469.170.000 -3.625.133.000 30 Ilagutariinneq peqqissuserlu 1.190.503.000 2.705.000 580.200.000 0 -39.410.000 1.733.998.000 40 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq, Ilisimatusa 518.612.000 167.125.000 135.500.000 0 -57.366.000 763.871.000 50 Aalisarneq, piniarneq, nunalerinerlu 43.840.000 102.044.000 0 0 -360.628.000 -214.744.000 60 Inuussutissarsiorneq 78.371.000 205.084.000 0 0 -130.972.000 152.483.000 70 -90 Attaveqaqatigiinneq, avatangiisit ineqar 157.368.000 371.134.000 40.500.000 744.813.000 -335.600.000 978.215.000
Katillugit 2.200.761.000 1.664.457.000 774.313.000 756.210.000 -5.425.146.000 -29.405.000 Kontunut pingaarnernut takussutissiaq R FL FFL BO BO BO 2001 2002 2003 2004 2005 2006
01.01.01 Inatsisartut allattoqarfiat 25.418.000 25.656.000 33.740.000 33,7 33,7 33,7 01.10.10 Inatsisartut 13.361.000 21.952.000 15.836.000 16,0 16,0 16,0 01.11.01 Inatsisartut Ombudsmandiat ingerlatsineq 5.902.000 7.064.000 6.953.000 7,1 7,1 7,1 10.01.01 Naalakkersuisut allattoqarfiat, allaffissorneq 23.570.000 20.795.000 19.103.000 18,5 18,5 18,5 10.10.10 Naalakkersuisut 11.612.000 11.282.000 10.843.000 10,2 10,2 10,2 10.14.01 Nunanut allanut tunngasunut allaffik, allaffissorneq 5.938.000 6.692.000 7.002.000 7,9 7,9 7,9 10.14.12 Bruxellesimi sinniisuutitaqarfik 3.643.000 3.701.000 3.691.000 2,2 2,2 2,2 10.14.15 Ottawami Sinniisuutitaqarfik 1.039.000 1.623.000 0 0,0 0,0 0,0 10.14.20 Piffissap qiteqqunnerani EU-p isumaqatiginiarnissaanut piareersarneq 0 1.882.000 550.000 0,0 0,0 0,0 10.15.01 Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik, allaff. 2.784.000 3.155.000 3.143.000 3,2 3,2 3,2 12.01.01 Danmarkimi allaffik, ingerlatsineq 8.989.000 9.553.000 9.565.000 8,8 8,8 8,8 12.01.10 Danmarkimi allaffik, ineqarnermut akiliut 5.541.000 5.746.000 9.422.000 4,1 4,1 4,1 12.01.11 Namminersornerullutik Oqartussat Københavnimi inissiaa-taat 82.000 112.000 214.000 0,2 0,2 0,2 12.01.12 Atorfinerlaanik pikkorissartitsisarnerit 3.000 0 0 0,0 0,0 0,0 14.01.01 Aqutsisoqarnermut Pisortaqarfik, allaffissorneq 32.357.000 34.508.000 35.156.000 34,9 34,9 34,9 14.02.02 Ilinniartitseqqittarnernut atugassanngortitat 2.472.000 3.012.000 3.034.000 3,0 3,0 3,0 20.01.01 Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, allaffissorneq 23.927.000 26.922.000 28.276.000 27,5 27,5 27,5 20.11.56 Missingersuutinik iluarsiineq, allaffissorneq 0 0 0 -5,0 -10,0 -15,0 24.01.01 Akileraartarnermi Pisortaqarfik, allaffissorneq 17.572.000 18.892.000 19.139.000 19,0 19,0 19,0 30.01.01 Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, allaf-fissorneq 18.898.000 16.412.000 13.559.000 13,3 13,3 13,3 30.01.17 Isumaginninnermut Ataatsimiititaliamut ilaasortanut qinigaarlaanut pikkori 1.024.000 0 0 0,0 0,0 0,0 32.01.01 Peqqinnissamut Pisortaqarfik 17.978.000 10.771.000 13.075.000 12,9 12,9 12,9 32.11.01 Sinerissamut aqutsivik 2.220.000 9.079.000 7.882.000 7,6 7,6 7,6 40.01.01 Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermul 22.079.000 19.824.000 22.790.000 22,3 21,8 21,8 40.01.03 Oqaasileriffik 2.541.000 1.463.000 2.541.000 2,4 2,4 2,4 46.01.01 Naatsorsueqqissaartarfik 8.044.000 8.937.000 8.781.000 8,1 8,1 8,1 50.01.01 Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik 46.355.000 47.134.000 17.076.000 16,5 16,5 16,5 64.01.01 Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, allaffissorneq 0 0 17.795.000 17,6 17,6 17,6 64.10.04 Unammilleqat. Ataatsimiitital. aamma Atuisartut Siunnersuisoqatigiiffiat 0 3.700.000 3.700.000 3,7 3,7 3,7 66.01.01 Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisort.allaffissorn. 12.638.000 12.511.000 12.397.000 12,1 12,1 12,1 66.01.02 Aatsitassarsiorneq 16.608.000 16.309.000 18.648.000 18,7 18,7 18,7 70.01.01 Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Pisortaqarfik, allaffissorn 19.659.000 20.407.000 20.268.000 20,0 20,0 20,0 70.10.02 Namm.Oqart. Nuummi qitiusumik allaffeqarfii 26.962.000 29.370.000 30.016.000 30,0 30,0 30,0 73.93.03 Mittarfeqarfiit, sanaartortitsiveqarfik 2.628.000 2.473.000 2.510.000 2,6 2,6 2,6 74.01.06 Nuna tamakkerlugu pilersaarusiorneq 367.000 0 370.000 0,1 0,1 0,1 75.01.01 Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik 14.234.000 14.606.000 10.492.000 10,3 10,3 9,7 80.72.01 Inissianik attartortittakkanik tunisaqarnermi aningaasartuutit 0 0 1.000.000 2,0 0,0 0,0 Allaffissorneq 396.445.000 415.543.000 408.567.000 391,5 384,0 378,4 20.11.54 Pensionisiat pitsanngorsarneqarnissaannut sillimmatit 0 0 0 12,5 12,5 12,5 30.01.10 Kommunit aggornerisa avataaniittunut isumaginninnermi tunniuttakkat 617.000 29.000 55.000 0,1 0,1 0,1 30.01.12 Eqqartuunneqarsimasunik Danmarkimi oqaloqatiginnittartoqarneq 418.000 444.000 450.000 0,4 0,4 0,4 30.01.13 Kangerlussuarmi ulluunerani paaqqinnittarfik 2.327.000 0 0 0,0 0,0 0,0 30.10.02 Nuna tamakkerlugu meeqqanik inuusuttunillu paaqqinnittarfinnut ataatsimo 7.127.000 5.856.000 5.731.000 5,8 5,8 5,8 30.10.05 Meeqqat inuusuttullu pillugit ilisimasanik katersuiffik 334.000 616.000 630.000 0,6 0,6 0,6 30.10.10 Inuusuttut Inaat, Qaqortoq 5.540.000 4.806.000 6.958.000 7,0 7,0 7,0 30.10.11 Røde Korsip meeqqanut angerlarsimaffiutaa, Nuuk 11.050.000 9.616.000 10.223.000 10,2 10,2 10,2 30.10.13 Uulinermiut, Nuuk 4.863.000 4.298.000 4.531.000 4,5 4,5 4,5 30.10.14 Meeqqat Illuat, Nuuk 6.606.000 5.892.000 8.394.000 8,4 8,4 8,4 30.10.15 Gertrud Rask Minde, Sisimiut 5.276.000 4.958.000 5.952.000 6,0 6,0 6,0 30.10.16 Qasapermiut, Sisimiut 5.431.000 3.945.000 5.061.000 5,1 5,1 5,1 30.10.17 Sarliaq, Ilulissat 8.826.000 7.699.000 8.400.000 8,4 8,4 8,4 30.10.18 Meeqqat Angerlarsimaffiaat, Uummannaq 6.584.000 4.217.000 5.762.000 5,7 5,7 5,7 30.10.19 Prinsesse Margrethep Meeqqanut Angerlarsimaffiutaa, Tasii-laq 6.956.000 5.745.000 7.619.000 7,6 7,6 7,6 30.10.22 Angerlarsimaffik Aja, Nuuk 5.242.000 4.295.000 5.094.000 5,1 5,1 5,1 30.10.23 Matu aamma Niviarsiaqqanut suliniutit 6.216.000 5.096.000 5.094.000 5,1 5,1 5,1 30.10.33 Danmarkimi meeqqanik inuusuttunillu isumaginnin-neq 351.000 328.000 450.000 0,5 0,5 0,5 30.12.13 Inatsiseqartitsinerit nutaat pillugit pikkorissartitsisarnerit 1.089.000 500.000 511.000 0,5 0,5 0,5 30.13.02 Immikkut paaqqinnittarfinnut ataatsimoorussamik konto 5.333.000 2.687.000 4.186.000 4,2 4,2 4,2 30.13.05 Innarluutit pillugit ilisimasanik katersuiffik 201.000 308.000 315.000 0,3 0,3 0,3 30.13.06 Nakkutigineqarluni najugaqatigiiffinnut angallassinernullu tapiissutit 14.005.000 3.207.000 6.007.000 6,0 6,0 6,0 30.13.08 Kal.Nuna.innarluutilinnik isumaginninneq 37.477.000 38.128.000 25.940.000 22,4 22,4 22,4 30.13.09 Innarluutilinnik suliassaqarfimmut aningaasaliissutinut oqar-tussaaffiup mi 30.593.000 30.798.000 51.930.000 47,7 47,7 47,7 30.13.10 Danmarkimi innarluutilinnik isumaginninneq 83.700.000 93.899.000 92.964.000 93,0 93,0 93,0 30.13.11 Innarluutilinnik pikkorissartitsinerit 736.000 713.000 730.000 0,7 0,7 0,7 30.13.16 Ivaaraq, Qaqortoq 8.767.000 6.630.000 8.630.000 8,6 8,6 8,6 30.13.17 Aaqa, Nuuk 10.566.000 9.575.000 10.793.000 11,6 13,3 13,3 30.13.19 Najugaqarfik Elisapannguaq, Maniitsoq 8.629.000 7.275.000 8.176.000 8,2 8,2 8,2 30.13.21 Uiluiit, Atuartut Tusilartut Najugagarfiat, Sisimiut 3.954.000 3.797.000 4.200.000 4,2 4,2 4,2 30.13.22 Sungiusarfik Ikinngut, Ilulissat 13.088.000 10.727.000 12.527.000 12,5 12,5 12,5 30.13.23 Majoriaq, Nuuk 3.956.000 0 0 0,0 0,0 0,0 30.13.24 Uummannami innarluutilinnut immikkoortortaq 2.998.000 3.076.000 3.376.000 3,4 3,4 3,4 30.13.25 Tasiilami innarluutilinnut immikk., Nasippi 3.283.000 3.368.000 3.668.000 3,7 3,7 3,7 30.13.26 Qaqortumi Tusilartut Angerlarsimaffiat 1.505.000 1.544.000 1.844.000 1,8 1,8 1,8 30.13.27 Sisimiuni innarluutilinnut immikkoortortaq 2.029.000 1.748.000 2.048.000 2,0 2,0 2,0 30.13.28 Paamiuni innarluutilinnut immikkoortortaq 0 0 6.800.000 6,8 6,8 6,8 30.14.14 Pinaveersaartitsiniarluni paasisitsiniaaneq 1.342.000 1.350.000 605.000 0,6 0,6 0,6 30.14.17 Ikiuigasuarneq ikiuigasuarnissanullu upalungaars. 185.000 458.000 468.000 0,5 0,5 0,5 30.14.18 #I/T 0 0 0 0,0 0,0 0,0 30.14.19 Meeqqanut inuusuttunullu ikiorsiisarneq meeqqallu 550.000 821.000 639.000 0,6 0,6 0,6 30.14.20 Qaanaap kommuniani immikkut ittumik suliniuteqarneq 343.000 513.000 524.000 0,0 0,0 0,0 30.14.21 Ittoqqortoormiit kommunianni immikkut ittumik suliniute-qarneq 511.000 513.000 524.000 0,0 0,0 0,0 30.14.22 Isumaginninnermi siunnersuinermik ilaqutariinnillu katsor-saanermik nukit 596.000 718.000 583.000 0,6 0,6 0,6 30.14.23 Isumaginninnermi siunnersuinermik kiisalu atornerlunne-qarsimasunik kat 387.000 923.000 3.216.000 3,2 3,2 3,2 30.14.25 Ittoqqortoormiini iliuusissatut pilersaarut 0 1.995.000 2.038.000 0,8 0,8 0,8 30.14.26 Paamiuni paaqqinnittarfimmi sulisut piginnaanngorsarneqarnerat 0 0 1.000.000 0,0 0,0 0,0 30.16.20 Suliffeqarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit 26.000 616.000 0 0 0,0 0,0 32.01.02 PAARISA, pinaveersaartitsineq peqqinnissamillu siuarsaaneq 6.849.000 7.551.000 6.921.000 6,9 7,0 7,0 32.10.02 Ataatsimut aningaasartuutit, nuna tamakkerlugu peqqinnissakkut siunertat 4.645.000 8.084.000 9.247.000 8,8 8,6 8,6 32.10.03 Napparsimasut nunani allani katsors.timikk.napp. 73.698.000 74.005.000 79.269.000 75,3 75,3 75,3 32.10.04 Napparsimasut nunani allani katsors.tarnikk.napp. 24.778.000 24.297.000 25.829.000 24,8 24,8 24,8 32.10.05 Dronning Ingridip Napparsimmavissua 185.329.000 194.448.000 201.737.000 193,1 192,5 192,7 32.10.06 Peqqissaanermik Ilinniarfik 12.832.000 14.095.000 14.528.000 14,6 13,6 12,9 32.10.07 Kalaallit nakorsiartut najugaqarfiat 21.675.000 20.549.000 19.671.000 19,7 19,7 19,7 32.10.08 Imigassamik ajornartorsiuteqartunik katsorsaasarfiit 2.931.000 4.295.000 4.189.000 4,2 4,2 4,2 32.11.02 Ataatsimut aningaasartuutit, nakorsanit sullinneqarneq 34.609.000 30.967.000 32.880.000 32,4 32,4 32,4 32.11.03 Ataatsimut aningaasartuutit, napp.angall.il.il. 45.151.000 44.299.000 45.489.000 43,5 44,7 45,2 32.11.04 Najukkani peqqinnissaqarfiit, nakorsanit sullinneqarneq 312.758.000 326.240.000 330.820.000 325,6 325,6 325,6 32.12.02 Ataatsimut aningaasartuutit, kigutilerineq 3.938.000 5.460.000 4.667.000 4,5 4,5 4,5 32.12.03 Najukkani peqqinnissaqarfiit, kigutilerineq 42.035.000 45.571.000 46.094.000 46,1 46,1 46,1 Isumaginninnermut tunngasut 1.090.841.000 1.093.588.000 1.155.987.000 1136,5 1137,7 1137,7 40.01.04 Siunnersuisarfik PPR 3.518.000 4.437.000 5.934.000 5,9 5,9 5,9 40.01.09 Ilinniartut ineqarfii 23.493.000 14.251.000 16.764.000 16,8 16,8 16,8 40.01.10 Inerisaavik/Pilersuiffik 36.329.000 37.708.000 38.427.000 37,8 35,7 35,7 40.01.11 Ilinniartitseqqittarneq 3.243.000 3.235.000 2.806.000 2,8 2,8 2,8 40.01.12 Meeqq.atuarf.inaarutaasumik misilitsinnerit il.il. 1.389.000 1.289.000 1.317.000 1,3 1,3 1,3 40.01.13 Ungasissumit ilinniartitsineq 223.000 0 0 0,0 0,0 0,0 40.01.14 Ilinniartitaanermi qarasaasiaqarneq 2.600.000 3.785.000 2.905.000 3,9 3,9 3,9 40.01.15 Pilersuiffik, naqitigassalerivik naqiterivillu 1.909.000 1.690.000 1.727.000 1,7 1,7 1,7 40.10.10 Namm.Oqart. Atuarfiutaat 3.740.000 705.000 817.000 0,8 0,8 0,8 40.10.11 Ado Lyngep Atuarfia 5.824.000 6.166.000 6.301.000 6,3 6,3 6,3 40.10.12 Efterskolemiinneq 5.693.000 6.674.000 5.120.000 5,1 5,1 5,1 40.10.13 Meeqq.atuarf.annert.immikk.ilinniartitsineq 41.374.000 41.963.000 47.486.000 47,5 47,5 47,5 40.10.14 Atuarfitsialak 0 10.000.000 8.358.000 9,3 6,0 6,0 40.11.02 Inuussutiss.ilinniartitaanerit, aserfallatsaaliineq 2.774.000 2.783.000 0 0,0 0,0 0,0 40.11.05 Ilitsersuineq 514.000 894.000 0 0,0 0,0 0,0 40.11.08 Iluarsanermut ilinniartitaanerit 6.251.000 11.081.000 11.324.000 11,3 11,3 11,3 40.11.10 Savaatilinngorniat Ilinniarfiat/Upernaviarsuk 605.000 0 0 0,0 0,0 0,0 40.11.12 Saviminilerinermik Ilinniarfik 15.885.000 16.667.000 16.533.000 16,6 16,6 16,6 40.11.13 Sanaartornermik Ilinniarfik 25.769.000 27.619.000 31.133.000 31,1 31,1 31,1 40.11.14 Imarsiornermik Ilinniarfik 13.458.000 11.450.000 11.701.000 11,8 11,8 11,8 40.11.16 Niuernermik Ilinniarfik, Nuuk 11.432.000 12.074.000 13.514.000 14,0 14,0 14,0 40.11.17 Qatserinermik Ilinniarfik 931.000 960.000 981.000 1,0 1,0 1,0 40.11.18 Aalisakkanik Tunisassiornermik Ilinniarfik 8.029.000 8.049.000 8.278.000 8,3 8,3 8,3 40.11.19 Sinerissami Tunngaviusumik Ilinniartitaaneq, STI 21.195.000 15.223.000 15.636.000 15,6 15,6 15,6 40.11.21 Inuussutissalerinermik Ilinniarfik 9.046.000 8.730.000 8.993.000 9,0 9,0 9,0 40.11.23 Niuernermik Ilinniarfik, Qaqortoq 15.538.000 13.572.000 14.972.000 15,4 15,4 15,4 40.11.24 HK-mi tunngaviusumik ilinniartitaanerup sivitsorneqarnera 0 1.539.000 0000 40.11.33 Ataatsimut konto, illuutinik aserfallatsaaliineq iluarsaanerlu 0 0 255.000 0,2 0,2 0,2 40.12.10 Ilinniarfissuaq 27.115.000 27.622.000 24.101.000 26,2 26,2 26,2 40.12.11 Ilisimatusarfik 10.434.000 10.450.000 12.728.000 12,8 12,8 12,3 40.12.13 Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik 1.254.000 1.213.000 1.239.000 1,2 1,2 1,2 40.12.14 Aasianni Ilinniarnertuunngorniarfik 20.807.000 18.734.000 19.213.000 19,2 19,2 19,2 40.12.15 Qaqortumi Ilinniarnertuunngorniarfik 10.852.000 11.176.000 11.344.000 11,3 11,3 11,3 40.12.16 Nuummi Ilinniarnertuunngorniarfik 15.456.000 15.610.000 18.615.000 18,6 18,6 18,6 40.12.18 Tusagassiornermik Ilinniarfik 2.946.000 2.291.000 2.841.000 2,9 2,9 2,9 40.12.19 Perorsaanermik Ilinniarfik 10.949.000 10.114.000 10.336.000 10,3 10,3 10,3 40.12.21 Oqaatsinik Pikkorissarfik 6.532.000 5.701.000 5.826.000 5,8 5,8 5,8 40.12.22 Isumaginninnermi Siunnersortinngorniat Ilinniarfiat 4.698.000 3.701.000 4.882.000 4,9 4,9 4,9 40.12.23 PhD-nngorniarneq Ilisimatusarnermik ilinniartitaaneq 634.000 856.000 874.000 0,9 0,9 0,9 40.12.24 Ilimmarfik 1.071.000 1.071.000 604.000 0,6 0,0 0,0 40.12.25 Ajoqissanik organistinillu ilinniartitsineq 1.259.000 982.000 1.003.000 1,0 1,0 1,0 40.12.26 Ilagiit Højskoliat 1.048.000 1.077.000 1.100.000 1,1 1,1 1,1 40.12.27 Ilimmarfiup ingerlannera 0 0 0 0,0 0,0 11,3 40.13.01 Ilinniagaqarnersiuteqartitsivik 7.487.000 4.731.000 4.835.000 4,8 4,8 4,8 40.14.10 Nunatta Atuagaateqarfia 11.649.000 12.281.000 13.668.000 12,9 12,9 12,9 40.14.11 Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu 8.079.000 7.802.000 8.073.000 8,9 8,9 8,9 40.14.19 Kalaallit Nunaanni TV-kkut radiukkullu aallakaatitanik si-ammarterineq 37.204.000 36.152.000 36.947.000 37,0 37,0 37,0 40.14.24 Kommunit aggorn.avataann.sunngiff.sammisass. 329.000 224.000 228.000 0,2 0,2 0,2 40.14.25 Issittormiut ukiuunerani unammiuaaqatigiittarneri - Arctic Winter Games 1.967.000 1.000.000 300.000 0,3 0,3 0,3 43.01.01 Ilisimatusarneq 1.554.000 1.587.000 1.621.000 1,6 1,6 1,6 45.10.10 Biskoppeqarfiup allaffia 1.406.000 1.532.000 1.565.000 1,5 1,5 1,5 45.10.11 Kujataata provsteqarfia 7.634.000 7.528.000 8.193.000 8,2 8,2 8,2 45.10.12 Qeqqata, Avanersuup Tunullu provsteqarfiat 11.604.000 9.929.000 11.647.000 11,6 11,6 11,6 45.10.13 Avannaata provsteqarfia 10.655.000 10.609.000 11.435.000 11,4 11,4 11,4 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerlu 475.385.000 466.517.000 484.500.000 489,2 483,2 494,0 20.11.55 Peqqinnissamut, innarluutilinnut il.il. sillimmatit 0 0 0 20,0 20,0 20,0 75.01.10 Mingutsitsaaliuinermut atort.ingerlatsineq 890.000 900.000 920.000 0,9 0,9 0,9 75.01.11 Pinngortitaleriffik 31.952.000 35.362.000 39.083.000 34,6 34,6 37,6 Peqqinnissaqarfik Avatangiisillu 32.842.000 36.262.000 40.003.000 55,5 55,5 58,5 73.02.01 Umiarsualivinni oqartussaaneq 3.051.000 3.746.000 3.846.000 3,8 3,7 3,7 73.02.02 Umiarsualivinnik aserfallatsaaliineq 12.124.000 0 14.812.000 15,0 15,1 15,1 74.94.03 Sumiiffinni pilersaarutinik qarasaasianut immiussineq 1.300.000 821.000 0 0,0 0,0 0,0 74.94.05 Eqqakkanut kuuffiit pingaarnerit titartarnerisa 1.500.000 0 0 0,0 0,0 0,0 Pisortat suliassaat 17.975.000 4.567.000 18.658.000 18,8 18,8 18,8 64.11.02 Amutsiviit 11.300.000 800.000 400.000 0,0 0,0 0,0 64.12.02 Nukissiorfiit 26.700.000 27.394.000 17.417.000 17,0 17,0 17,0 73.93.02 Mittarfeqarfiit, ingerlatsineq 25.000.000 21.926.000 20.356.000 20,4 22,2 22,2 73.99.99 Missingersuutinut iluarsiissutit 0 -1.250.000 0 -5,0 -15,0 -25,0 74.94.02 ASIAQ (Misissueqqaarnerit) 14.700.000 13.382.000 13.695.000 13,7 13,7 13,7 Suliffeqarfiit imminnut aquttut 77.700.000 62.252.000 51.868.000 46,1 37,9 27,9 10.01.17 Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitat 4.724.000 4.700.000 5.300.000 0,0 0,0 0,0 24.01.12 Akileraarutinit A-nit annaasat 0 1.100.000 1.100.000 1,1 1,1 1,1 24.01.13 Akiligassalinnut annaasat -651.000 1.800.000 1.000.000 1,0 1,0 1,0 50.01.05 Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfi 0 0 19.304.000 18,6 18,6 18,6 50.01.06 Piniarnermik nakkutilliineq 0 0 7.460.000 7,2 7,2 7,2 50.01.11 Suleqatigiissitat, Nunaqarfiit pill.ataatsimeersuarneq 162.000 0 0 0,0 0,0 0,0 64.10.13 Assassorluni kusanartuliat 1.561.000 1.500.000 1.500.000 1,5 1,5 1,5 64.12.03 Nukissiorfiit, aqqusinermi qaammaqquteqarneq 4.674.000 4.822.000 4.928.000 4,9 4,9 4,9 Ingerlatsinermut aningaasartuutit allat 10.470.000 13.922.000 40592000 34,333 34,333 34,333 64.13.10 Ilinniartitaaneq pikkorissarnerlu 953.000 308.000 314.000 0,3 0,3 0,9 64.13.14 Suliffeqarnermik iluarsaaqqinneq 3.727.000 1.539.000 1.272.000 1,3 1,3 1,3 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 4.680.000 1.847.000 1.586.000 1,6 1,6 2,2 24.01.14 Akileraarutinut akitsuutinullu siusinnerusukkut isumakkiikkanut akiliutit 0 0 -500.000 -0,5 -0,5 -0,5 24.01.15 Pisassanut allanut siusinnerusukkut isumakkiikkanut akiliutit 0 0 -500.000 -0,5 -0,5 -0,5 Isertitat allat 0 0 -1.000.000 -1,0 -1,0 -1,0 Driftsudgifter i alt 2.106.338.000 2.094.498.000 2.200.761.000 2.172,5 2.151,9 2.150,7
01.10.12 Illuatungiliuttut ilassinnissutaat 8.000 45.000 45.000 0,0 0,0 0,0 01.10.13 Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat 412.000 225.000 525.000 0,2 0,2 0,2 10.11.10 Qinersinermi aningaasartuutit 443.000 410.000 500.000 0,2 0,7 0,7 10.13.22 Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq 1.040.000 0 0 0,0 0,0 0,0 10.13.23 Atuisartunut Siunnersuisoqatigiit 982.000 0 0 0,0 0,0 0,0 12.01.13 Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat 600.000 600.000 600.000 0,0 0,0 0,0 14.02.05 Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik qarasaasia-qarnikkut atortuin 7.771.000 7.518.000 7.683.000 7,7 7,7 7,7 66.01.04 Aatsitassanut ikummatissanullu tunngasuni sullissinissanik isumaqatigiissu 6.000.000 5.000.000 3.000.000 3,0 3,0 3,0 72.02.02 Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissut, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI 10.100.000 10.100.000 10.100.000 10,1 10,1 10,1 72.02.03 Boligstøtte, pilersaarusiorn.allaffissorn.aningaasart. 1.850.000 4.000.000 3.000.000 3,0 3,0 3,0 73.10.07 Tjenestemandit soraartut pensionisiaannut ilanngussat 0 500.000 500.000 0,5 0,5 0,5 Allaffissorneq 29.206.000 28.398.000 25.953.000 24,7 25,2 25,2 30.01.11 Danmarkimi isumaginninnermi suliat 3.470.000 0 0 0,0 0,0 0,0 30.14.11 Qimarnguinnut tapiissutit 1.241.000 1.334.000 1.134.000 1,1 1,1 1,1 30.14.12 Suliniaqatigiiffinnut tapiissutit 472.000 484.000 300.000 0,3 0,3 0,3 30.14.15 Paaqqinnittarfinnut imminnut pigisunut tapiissutit 446.000 484.000 354.000 0,4 0,4 0,4 30.14.16 Misiligutitut isumaginninnikkut suliniutit 1.387.000 1.436.000 917.000 0,9 0,9 0,9 30.14.24 Ittoqqortoomiini siun. Qan. Suliassanut pilersaarut 2.825.000 0 0 0,0 0,0 0,0 30.16.14 Amernik mersortarfiit 299.000 333.000 0 0,0 0,0 0,0 Isumaginninnermut tunngasut 10.140.000 4.071.000 2.705.000 2,7 2,7 2,7 01.06.10 Inuit Circumpolar Conference 4.500.000 5.000.000 4.500.000 4,5 4,5 4,5 01.10.11 Landskarsip nersornaasiuttagai 15.000 24.000 24.000 0,0 0,0 0,0 10.14.14 Nunatta avataani ingerlatanut tapiissutit 2.466.000 0 0 0,0 0,0 0,0 10.14.16 Paul-Emile Victor eqqaaniarlugu saqqummersitsineq 314.000 0 0 0,0 0,0 0,0 40.01.05 Kalaallit Illuinut tapiissutit 0 13.466.000 13.597.000 13,6 13,6 14,1 40.01.16 CopyDanimik isumaqatigiissut 0 630.000 630.000 0,6 0,6 0,6 40.01.17 Teknikikkut atort.atorlugit paasissutiss.tunngasut 838.000 1.026.000 4.026.000 6,0 6,0 6,0 40.01.17 Teknikikkut atort.atorlugit paasissutiss.tunngasut 0 440.000 0 0 0,0 0,0 40.11.03 Ilitsersuisunik ilinniartitsineq 1.909.000 867.000 3.032.000 3,0 3,0 3,0 40.11.04 Ilinniartitaanernut inuussutissarsiutinullu 1.699.000 1.743.000 0 0,0 0,0 0,0 40.11.06 Tapiissutit, pikkorissartitsineq 6.032.000 7.018.000 2.172.000 2,2 2,2 2,2 40.11.09 AEB-mik aaqqissuussineq naapertorlugu annert. 10.000.000 10.000.000 15.000.000 15,0 15,0 15,0 40.12.12 Højskolit 10.322.000 10.551.000 10.551.000 10,6 10,6 10,6 40.13.15 Isumakkeerinninnerit 15.558.000 1.100.000 3.000.000 3,0 3,0 3,0 40.13.25 Ilinniagaqarnersiuteqartitsivik 2.265.000 1.650.000 1.800.000 2,0 2,0 2,0 40.13.60 Immikkut akiliutit, angalanermut aningaasartuutit, il.il., Ilin-niagaqarnersiu 2.439.000 8.471.000 4.500.000 4,0 4,0 4,0 40.13.61 Immikkut akiliutit, angalanermut aningaasartuutit, il.il. KIIIP-ip suliffeqarf 28.109.000 21.075.000 26.100.000 25,2 25,2 25,2 40.14.06 Kalaallit Illuinut tapiissutit 6.309.000 0 0 0,0 0,0 0,0 40.14.09 Aviisit nuna tamakkerlugu saqqummersartut assart. 1.175.000 1.500.000 0 0,0 0,0 0,0 40.14.12 Katersugaasiviit allat 2.042.000 0 0 0,0 0,0 0,0 40.14.13 Timersornermut tapiissutit 15.019.000 4.757.000 4.857.000 4,9 4,9 4,9 40.14.14 Nuna tamakk.meeqqat inuusutt.kattuffiinut tapiiss. 0 1.351.000 1.675.000 1,4 1,4 1,4 40.14.15 Kultureqarn.tunng.isumaq.pisussaaff.tapiissutit 0 1.116.000 1.116.000 1,1 1,1 1,1 40.14.16 Kultureqarn.sunngiff.sammisassaqart.tapiiss.allat 0 6.215.000 6.315.000 6,1 6,1 6,1 40.14.18 Kalaallit Nunaata Radiua 54.299.000 50.445.000 51.554.000 51,5 51,5 51,5 40.14.22 Kulturip Illorsua Katuaq 4.500.000 4.500.000 4.500.000 4,5 4,5 4,5 40.14.26 Illunik eqqissisimatitsineq 0 636.000 0 0,0 0,0 0,0 40.14.27 Atuakkiorfik A/S 0 900.000 900.000 0,9 0,9 0,9 40.14.28 Dansk Tipstjenestip sinneqartoorutaanit Kal.Nun. 16.054.000 11.800.000 11.800.000 11,8 11,8 11,8 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerlu 185.864.000 166.281.000 171.649.000 171,9 171,9 172,4 75.01.12 Avatangiisit, uuliaarluernernik akiuinermut atortunik pisi-nermut tapiissuti 0 900.000 900.000 0,9 0,9 0,9 Peqqinnissaqarfik Avatangiisillu 0 900.000 900.000 0,9 0,9 0,9 10.13.31 Tunisat akiinut tapiissutit, savaateqarneq 7.700.000 5.700.000 0 0,0 0,0 0,0 10.13.32 Nunalerineq 5.131.000 6.084.000 0 0,0 0,0 0,0 10.13.33 Savaatileqarf. attaveqarn. pilersuinikk. ineriartortitsiv. tapiissutit 500.000 500.000 0 0,0 0,0 0,0 10.13.41 Inuussutissarsiutinik siuarsaaneq 6.775.000 6.800.000 0 0,0 0,0 0,0 10.13.52 Takornariaqarnermik inuussutissarsiuteqarnermut aningaasalersuinikkut tap 2.392.000 1.550.000 0 0,0 0,0 0,0 10.13.54 SAMIK, Kal. Nun. Islandillu suleqatigiinnerat 548.000 0 0 0,0 0,0 0,0 50.01.02 Ilaasortaanermut akiliutit 1.346.000 1.329.000 1.457.000 1,5 1,5 1,5 50.01.03 Suliniutinut konto aalisarneq piniarnerlu 7.328.000 2.000.000 2.408.000 2,5 2,5 2,5 50.01.04 Immikkut Ikiuiniarnermut Aningaasaateqarfik 4.570.000 0 0 0,0 0,0 0,0 50.06.01 Aalisarnermi aaqqissuussaanermik naleqqussaaneq 0 20.000.000 9.500.000 0,0 0,0 0,0 50.06.02 Akit appasinnerpaaffigigallagaat 0 0 10.000.000 0,0 0,0 0,0 50.06.12 Pitsaassusermik nakkutilliineq 325.000 0 0 0,0 0,0 0,0 50.06.19 Tapiissutitut aningaasaliissutit 0 500.000 0 0,0 0,0 0,0 50.06.21 Uuliamut tapiissutit 9.973.000 10.500.000 2.100.000 0,0 0,0 0,0 50.06.22 Qaammarsaanermut ilinniartitaanermullu aningaasaateqarfik 0 2.000.000 0 0,0 0,0 0,0 50.07.15 Piniariarluni angalanerit 50.000 300.000 204.000 0,0 0,0 0,0 50.07.17 Piniarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit 150.000 150.000 150.000 0,2 0,2 0,2 50.08.16 Nunalerinermik inuussutissarsiuteqartunut aningaasalersuinikkut tapersiisa 0 0 5.697.000 5,1 4,4 3,7 50.08.17 Ineriartortitsinermut tapersiissutit, nunalerineq 0 0 5.928.000 5,9 5,9 5,9 50.13.11 Assartukkat ilaannut tapiissutit 0 8.042.000 0 0,0 0,0 0,0 51.07.10 Inuussutissarsiutinut tapersiisarneq, taarsigassarsiarititat ernialersugaanngit 14.588.000 11.650.000 11.650.000 11,7 11,7 11,7 51.07.11 Ernianut tapiissutit 2.010.000 2.000.000 2.000.000 1,9 1,8 1,8 51.07.22 Pisassiissutinik pisinermi aningaasartuutit 0 0 2.100.000 0,0 0,0 0,0 51.07.32 ESU, taarsigassarsiat erniallit (ilanngaateqanngitsut) 30.639.000 18.850.000 18.850.000 18,9 18,9 18,9 64.10.05 Inuussutissarsiutitigut ineriartortitsinermut suleqatigiinneq 3.007.000 2.400.000 2.400.000 2,4 2,4 2,4 64.10.06 Taarsigassarsianut qularnaveeqqusiissutit akilerneqarneri 0 1.000.000 1.000.000 1,0 1,0 1,0 64.10.07 Nunatsinni tunisassianik assartuinermut tapiissutit 5.880.000 0 5.400.000 5,4 5,4 5,4 64.10.08 Nunami inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaannut tapiissutit 0 0 5.800.000 5,8 5,8 5,8 64.10.09 Inuussutissarsiutinik siuarsaanermut aningaasalersuinikkut tapersiisarneq 0 0 3.150.000 3,2 3,2 3,2 64.10.11 Inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaannut immikkoortitat 1.700.000 0 1.700.000 1,7 1,7 1,7 64.13.11 Suliffissaaleqinermik akiuiniarneq 10.743.000 8.579.000 8.579.000 8,6 8,6 8,6 64.13.12 Kommunini namm.ill.mandetiiminut tapiissutit 1.758.000 833.000 833.000 0,8 0,8 0,8 64.13.13 Inuusuttut sullivii 3.847.000 3.016.000 3.016.000 3,0 3,0 3,0 64.13.15 Suliffissaarusimasarnerup akiorniarneqarnera 798.000 4.156.000 1.156.000 1,2 1,2 1,2 64.13.16 Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit 1.599.000 1.241.000 850.000 0,9 0,9 0,9 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 123.357.000 119.180.000 105.928.000 81,7 80,9 80,2 10.06.11 Nunaqqatigiit Siunnersuisoqatigiivi 1.719.000 881.000 881.000 0,9 0,9 0,9 20.05.20 Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit 683.236.000 706.815.000 744.034.000 750,0 751,2 752,5 Kommuninut tapiissutit 684.955.000 707.696.000 744.915.000 750,9 752,1 753,4 20.12.12 Aningaaseriveqartitsineq 1.189.000 8.500.000 8.500.000 8,5 7,5 7,5 50.07.16 Tunisinermi akinut tapiissutit, puisit amii 35.012.000 36.500.000 30.000.000 30,0 30,0 30,0 64.10.10 Takornariartitsinerup siuarsarneqarnissaanut tapersiineq 19.767.000 21.000.000 19.000.000 19,0 17,0 17,0 64.10.12 Nioqqutissanik pilersuineq 67.944.000 57.600.000 57.600.000 57,6 57,6 57,6 64.10.14 Ingerlatsinissamik isumaqatigiissutit, tunisassiorfiit 59.900.000 65.700.000 65.700.000 60,7 55,7 50,7 64.10.15 Immikkut suliffissaqartitsiniarneq 50.000.000 48.000.000 18.000.000 0,0 0,0 0,0 64.11.03 Nuummi Amutsivik A/S, kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissut 0 7.000.000 5.000.000 5,0 0,0 0,0 73.10.10 Umiarsuartigut ilaasunik angallassineq 63.508.000 65.183.000 65.583.000 65,6 65,6 65,6 73.10.11 Nunap iluani umiars.usinik angallassineq 50.340.000 57.000.000 58.200.000 58,2 58,2 58,2 73.20.09 Nunami namminermi timmisartuussineq, kiffartuunneqarnissamik isumaqa 97.719.000 103.683.000 107.864.000 105,0 104,6 104,6 73.20.12 Mittarfeqarfiit, ilaasunut akitsuutit apparneqar-neri 2.800.000 2.800.000 2.800.000 2,8 2,8 2,8 73.20.13 Islandimut timmisartuussineq 0 0 1.350.000 1,4 1,4 0,0 Kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissutit 448.179.000 472.966.000 439.597.000 413,8 400,4 394,0 10.13.13 Aktianik pisineq 254.400.000 12.000.000 5.000.000 5,0 5,0 5,0 10.14.17 Northern Periphery Programmemut Kalaallit Nunaata tapersiutai 250.000 250.000 585.000 0,6 0,6 0,6 10.14.18 Nunani tamalaani pilersaarutit pillugit suleqatigiinnermi paasissutissiisarne 54.000 500.000 1.000.000 0,8 0,8 0,8 10.14.19 Inatsisit WTO-p Malittarisassaanut 570.000 0 0 0,0 0,0 0,0 10.99.99 Aningaasartuutit immikkut ittut 600.000 0 0 0,0 0,0 0,0 20.05.31 Kommuninut isumaginninnermullu tunngasuni aningaasartuutaanerusussan 0 7.725.000 5.288.000 1,3 28,3 21,7 20.11.50 Ingerlatsinermut sillimmatit 0 24.000.000 22.200.000 30,4 32,4 32,4 20.11.51 Aningaasart.isumaqatigiiss.tunngassuteqart. Sillimm. 0 8.000.000 15.000.000 15,0 15,0 15,0 20.11.52 Pisariillisaanermut immikkoortitat 0 2.500.000 0 0,0 0,0 0,0 20.11.53 Inuiaqatigiit aaqqissuussaanerat eqqarsaatigalugu suliniutinut immikkoortit 0 0 0 47,9 47,9 47,9 64.14.02 Great Greenland 1.000.000 2.900.000 2.900.000 2,9 2,9 2,9 70.10.01 Sillimmasiisarnerit 5.292.000 7.900.000 9.746.000 9,6 9,6 9,6 72.06.16 Boligstøtte, akiligassat akilinngitsuukkat akiitsullu sinneruttut immikkut isu 0 98.400.000 90.000.000 10,0 10,0 10,0 72.10.11 Inissiat attartortittakk.ingerlanneqarn.ingerlatsinerm. 188.000 410.000 200.000 0,2 0,0 0,0 72.10.13 Inissiani najugaqatigiiff.immikkut tapiissutit 5.270.000 5.300.000 5.200.000 5,2 5,0 4,8 73.10.01 Timm.suluusalinn.mittarf.inuiaqat.aning.suniutaat 882.000 0 0 0,0 0,0 0,0 73.20.11 Mittarfeqarfiit, Naalagaaffimmut kiffartuussineq 6.000.000 6.156.000 6.291.000 6,3 6,3 6,3 73.30.02 Ujaasinissamut annaassiniarnissamullu upalungaarsimaneq 7.262.000 9.300.000 9.400.000 9,4 9,4 9,4 Tapiissutit allat 281.768.000 185.341.000 172.810.000 144,6 173,2 166,4 Tilskud i alt 1.763.469.000 1.684.833.000 1.664.457.000 1.591,2 1.607,2 1.595,2
01.06.11 Naalakkersuinikkut suliniaqatigiiffinnut aningaasatigut tapiissuteqartarneq 0 3.100.000 3.100.000 3,1 3,1 3,1 10.06.10 Naalakkersuinikkut suliniaqatigiiffinnut tapiissutit 4.011.000 0 0 0,0 0,0 0,0 14.02.03 Namm.Oqart. AEB-mut akileeqataassutaat 7.416.000 7.817.000 8.159.000 8,2 8,2 8,2 25.02.01 Soraarnerussutisiassatut iliorakkat il.il. 8.836.000 0 0 0,0 0,0 0,0 Allaffissorneq 20.263.000 10.917.000 11.259.000 11,3 11,3 11,3 30.10.31 Meeravissiartaarneq 0 100.000 100.000 0,1 0,1 0,1 30.10.32 Meeqqanut tapiissutit 37.837.000 41.600.000 41.500.000 41,2 41,2 41,2 30.10.34 Meeqqanut akilersuutit 10.361.000 10.000.000 10.000.000 10,0 10,0 10,0 30.10.36 Erninermi ullormusiat 16.355.000 17.900.000 17.900.000 17,9 17,9 17,9 30.11.10 Ineqarnermut tapiissutit 28.794.000 91.300.000 79.100.000 81,7 81,7 81,7 30.11.11 Boligstøttip illuutaani ineqarnermi meeqqanut tapiissutit 9.353.000 8.100.000 9.000.000 9,0 9,0 9,0 30.11.12 Inissiani attartortitt. Ineqarn.meeqqanut tapiissutit 20.502.000 0 0 0,0 0,0 0,0 30.12.08 Utoqqalinermi pensionisiat 224.842.000 216.000.000 228.800.000 242,5 252,5 262,5 30.12.09 Siusinaartumik pensionisiat 173.222.000 195.100.000 185.000.000 185,0 185,0 185,0 30.12.11 Danmarkimi siusinaartumik pensionit 3.800.000 4.600.000 4.600.000 4,6 4,6 4,6 30.12.12 Ilaannakortumik soraarnerussutisiat, Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaat 819.000 1.500.000 1.200.000 1,2 1,2 1,2 30.12.14 Piginnaanngorsaaqqinneq 0 5.540.000 3.000.000 3,0 3,0 3,0 Isumaginninnermut tunngasut 525.885.000 591.740.000 580.200.000 596,2 606,2 616,2 40.13.24 Aningaaserivinnit taarsigass.taarsigassarsiallu akilikk. 8.321.000 9.000.000 12.600.000 17,0 17,0 17,0 40.13.50 Ilinniarnermi tapiissutit meeqqanullu tapit 105.403.000 107.900.000 102.900.000 98,4 97,4 97,4 40.13.51 Ilinniarnermi tapiissutit meeqqanullu tapit, Inuussutissarsiutinut ilinniartita 25.000.000 25.000.000 20.000.000 20,0 20,0 20,0 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerlu 138.724.000 141.900.000 135.500.000 135,4 134,4 134,4 24.06.10 Ernianut tapiissutit, sipaarniarluni ileqqaarneq 409.000 400.000 500.000 0,5 0,5 0,5 72.06.04 Boligstøtte, ernianut akilersuutinullu tapiissutit 31.946.000 27.200.000 28.000.000 28,0 27,0 27,0 Ineqarnermut tunngasut 32.355.000 27.600.000 28.500.000 28,5 27,5 27,5 14.02.04 Sulisilluni ajoqusersinnaanermut inatsisit naapertorlugit sillimma-sersimasu 3.042.000 3.500.000 6.354.000 6,4 6,4 6,4 72.06.05 Boligstøtte, akiligass.akilerneqanng.allanngoriartorn. 3.851.000 700.000 2.500.000 2,5 2,5 2,5 72.06.06 Boligstøtte, isumakkeerinninnerit 5.709.000 5.000.000 10.000.000 10,0 10,0 10,0 Inatsisitigut pisussaaffigalugit aningaasaliissutit allat 12.602.000 9.200.000 18.854.000 18,9 18,9 18,9 Lovbundne udgifter i alt 729.829.000 781.357.000 774.313.000 790,3 798,3 808,3
84.40.11 Ilimmarfimmut nuunnermut atatillugu illunik atorunnaakkanik tunisaqarne 0 0 0 0,0 0,0 -26,0 84.40.16 Avataanit aningaasalersorneqarneq, Ilimmarfik 0 0 0 0,0 0,0 -40,0 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerlu 0 0 0 0,0 0,0 -66,0 50.06.03 Aaqqissuussaanermik naleqqussaanermi pisassiissutit tuniniaqqinneranni is 0 0 -2.100.000 0,0 0,0 0,0 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 0 0 -2.100.000 0,0 0,0 0,0 10.16.20 Annaassiniarnissamut upalungaarsimanermut -7.000.000 0 0 0,0 0,0 0,0 20.05.40 Naalagaaffiup ataatsimoortumik tapiissutai -2.793.300.000 -2.877.300.000 -2.952.100.000 -2.952,1 -2.952,1 -2.952,1 20.05.42 Naalagaaffiup avatangiisinik pitsanngorsaalluni iluarsaassinernut akiliutai -50.000.000 -50.000.000 -50.000.000 0,0 0,0 0,0 20.10.20 Nationalbankip sinneqartoorutaanit pisassat -31.636.000 -31.000.000 -31.000.000 -31,0 -31,0 -31,0 40.14.51 Dansk Tipstjenestip sinneqart.Kal.Nun. Pissarsiai -11.800.000 -11.800.000 -11.800.000 -11,8 -11,8 -11,8 50.06.20 EU-mut aalisarneq pillugu isumaqatigiissutit -321.398.000 -319.428.000 -319.428.000 -319,4 -319,4 -319,4 73.20.20 Ilaasunut akitsuusiuss.naalagaaff.taarsiissuteqarnera -2.800.000 -2.800.000 -5.600.000 -2,8 -2,8 -2,8 73.20.21 Naalagaaffiup Qaanaami mittarfimmut akiliutai -12.530.000 -11.000.000 0 0,0 0,0 0,0 Isumaqatigiissutigalugit isertitat -3.230.464.000 -3.303.328.000 -3.369.928.000 -3.317,1 -3.317,1 -3.317,1 24.10.10 Nuna tamakkerlugu akileraarut -628.570.000 -624.000.000 -661.000.000 -661,0 -661,0 -661,0 24.10.11 Nuna tamakkerlugu immikkut akileraarut -85.689.000 -56.500.000 -65.000.000 -65,0 -65,0 -65,0 24.10.12 Ingerlatseqatigiiffiit akileraarutaat, N.O.suliffeqarf. -62.000.000 -12.000.000 -24.000.000 -24,0 -24,0 -24,0 Toqqaannartumik akileraarutit -776.259.000 -692.500.000 -750.000.000 -750,0 -750,0 -750,0 24.01.20 Akileraarutinut akiliisitsissutit -402.000 -800.000 -800.000 -0,8 -0,8 -0,8 24.01.21 Akitsuutinut akiliisitsissutit -102.000 -100.000 -100.000 -0,1 -0,1 -0,1 24.11.10 Nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit -513.951.000 -515.000.000 -525.000.000 -525,0 -525,0 -525,0 24.11.11 Qamutinut motoorilinnut akitsuutit -33.080.000 -32.000.000 -33.000.000 -33,0 -33,0 -33,0 24.11.12 Raajanut akitsuutit -22.421.000 -28.500.000 -7.500.000 -7,5 -7,5 -7,5 24.11.13 umiarsualivimmiinnermut akileraarut -5.154.000 -4.500.000 -6.200.000 -6,2 -6,2 -6,2 24.11.14 Naqissusiinermut akitsuutit -10.286.000 -10.000.000 -10.000.000 -10,0 -10,0 -10,0 24.11.15 Eqquiniaasitsinermi akileraarutit -9.452.000 -9.500.000 -9.500.000 -9,5 -9,5 -9,5 24.11.17 Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarutit -13.053.000 -13.500.000 -13.500.000 -13,5 -13,5 -13,5 24.11.18 Assartuinermi akit assigiissuunissaannut akileraarut. -63.721.000 -29.900.000 -29.900.000 -29,9 -29,9 -29,9 24.11.19 Akitsuutit, akiliilluni aallaaniarneq aalisarnerlu 0 0 -400.000 -0,4 -0,4 -0,4 Toqqaannanngitsumik akileraarutit -671.622.000 -643.800.000 -635.900.000 -635,9 -635,9 -635,9 10.13.10 Iluanaarutinit akiliutit, Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaat -212.619.000 -32.000.000 -32.000.000 -32,0 -32,0 -32,0 20.10.11 Ilanngaaseereerluni ernianut aningaasartuutit -44.408.000 -26.200.000 -36.370.000 -35,0 -35,0 -35,0 20.90.21 Erniatigut isertitat, ingerlatsinermut taarsigassarsiat -3.846.000 -5.000.000 -3.000.000 -3,0 -3,0 -3,0 40.13.16 Ernianit isertitat -2.265.000 -1.650.000 -1.800.000 -2,0 -2,0 -2,0 40.14.50 Kalaallit Nunaat Radiua - KNR, erniat -146.000 -100.000 -166.000 -0,1 -0,1 -0,1 51.07.20 ESU, ernianit isertitat -13.918.000 -9.900.000 -9.600.000 -9,4 -9,4 -9,4 64.12.04 Nukissiorfiit, erniat -62.646.000 -60.132.000 -44.473.000 -41,6 -39,5 -36,1 70.14.20 Tele Greenland A/S, erniat -12.000.000 -9.000.000 -6.000.000 -3,0 0,0 0,0 72.06.02 Boligstøtte, piffiss.aalajangersimasumut ernialiussat -55.433.000 -55.200.000 -55.500.000 -51,5 -51,5 -50,5 72.06.03 Boligstøtte, nukingisaarinermut akiliisitsissutit -1.105.000 -3.000.000 -1.000.000 -1,0 -1,0 -1,0 72.10.16 Iniss.attartort.ingerlanneqarn.,aningaasaliiss.pissarsiat -25.066.000 -62.300.000 -61.000.000 -61,0 -61,0 -61,0 Aningaasaliissutinit erniatigut pissarsiat -433.452.000 -264.482.000 -250.909.000 -239,6 -234,5 -230,1 40.13.26 Ilinniarnermut atatillugu taarsigassarsianut akilersuutit -6.424.000 -3.100.000 -5.000.000 -5,0 -5,0 -5,0 40.13.27 Isumakkeerinninnerit akiitsutigullu oqilisaassinerit -15.609.000 -1.100.000 -3.000.000 -3,0 -3,0 -3,0 40.14.41 Kalaallit Nunaata Radiua - KNR, akilersuutit -1.000.000 -1.000.000 -600.000 -0,6 -0,6 -0,6 51.07.33 ESU, taarsigassarsiat erniallit, akiliutit (ilanngaatitaqanngitsut) -31.133.000 -27.100.000 -27.400.000 -27,6 -27,6 -27,6 64.12.05 Nukissiorfiit, akilersuutit -82.689.000 -85.294.000 -86.499.000 -88,4 -91,2 -93,0 70.14.41 Tele Greenland, akilersuutit -50.000.000 -50.000.000 -50.000.000 -50,0 0,0 0,0 72.06.01 Boligstøtte, akilersuutit -54.376.000 -53.800.000 -54.000.000 -50,0 -50,0 -49,0 72.06.11 Boligstøtte, immikkut naafferartumik akilersuutit 0 -98.400.000 -90.000.000 -10,0 -10,0 -10,0 72.10.21 Akiitsunut akilinngitsuukkanut taarsigassarsineq, -1.321.000 -1.400.000 -800.000 -0,8 0,0 0,0 Taarsigassarsianut akilersuutit -242.552.000 -321.194.000 -317.299.000 -235,4 -187,4 -188,2 20.05.41 Kommunit iluarsaassinermut agguaassassanut akiliut. -9.000.000 -9.000.000 -9.000.000 0,0 0,0 0,0 20.10.22 Isertitat allat -6.640.000 -3.800.000 -1.800.000 -1,8 -1,8 -1,8 30.10.26 Suliniutinut immikkut ittunut atuisut akiliuteqartarnerat -1.831.000 -2.548.000 0 0,0 0,0 0,0 30.10.29 Meeqqanik inuusuttunillu paaqqinnittarfimmiititsinermut atuisut akiliutaat -29.146.000 -30.663.000 -39.410.000 -39,4 -39,4 -39,4 40.13.55 Sulisitsisut inuussutiss.iliniart.akileeqataassutaat -35.000.000 -35.000.000 -35.000.000 -35,0 -35,0 -35,0 51.07.21 Pisassiissutinik tunisinermi isertitat 0 0 -2.100.000 0,0 0,0 0,0 72.10.17 Inissiamut normunut akiliutit -6.260.000 -6.400.000 -6.700.000 -6,5 -6,3 -5,1 80.00.72 Inissianik attartortittakkanik tunisaqarneq 0 0 -5.000.000 -10,0 0,0 0,0 Isertitat allat -87.877.000 -87.411.000 -99.010.000 -92,7 -82,5 -81,3 Indtægter i alt -5.442.226.000 -5.312.715.000 -5.425.146.000 -5.270,7 -5.207,4 -5.268,6
12.81.13 Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat 0 3.300.000 8.600.000 0,0 0,0 0,0 Allaffissorneq 0 3.300.000 8.600.000 0,0 0,0 0,0 83.30.12 Utoqqaat angerlarsimaffii 11.234.000 3.200.000 9.000.000 0,8 0,0 0,0 83.30.13 Nuna tamakkerlugu paaqqinniffiit 6.338.000 4.100.000 7.100.000 6,0 0,0 0,0 84.40.17 Meeqqanik inuusuttunillu paaqqinnittarfiit 4.447.000 3.500.000 7.740.000 1,7 0,0 0,0 87.11.04 Kuukkut aqqusineq sapusiaq, Qaanaaq -600.000 0 0 0,0 0,0 0,0 87.11.04 Kuukkut aqqusineq sapusiaq, Qaanaaq 0 0 1.500.000 0,0 0,0 0,0 Isumaginninnermut tunngasut 21.419.000 10.800.000 25.340.000 8,5 0,0 0,0 84.40.10 Kommunini atuarfiit, sanaartugassat nutaat 34.831.000 14.200.000 10.170.000 5,5 4,0 0,0 84.40.12 Ilinniarfissanik sanaartorneq -140.000 0 84.40.13 Nuummi Ilimmarfik 10.000.000 35.000.000 0 10,0 44,0 47,0 84.40.14 Kulturimut timersornermullu sanaartornerit 0 0 15.300.000 6,0 0,0 0,0 84.40.14 Kulturimut timersornermullu sanaartornerit 1.616.000 2.500.000 0 0,0 0,0 0,0 84.40.15 Ilinniartut inaannik sanaartorneq 3.500.000 55.000.000 55.200.000 58,6 22,5 6,6 84.45.01 Ilagiit, nutaanik sanaartorneq 0 500.000 2.000.000 0,5 0,0 0,0 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerlu 49.807.000 107.200.000 82.670.000 80,6 70,5 53,6 61.86.20 Avatangiisit, sanaartugassat 844.000 0 0 0,0 0,0 0,0 75.86.21 Mingutsitsaaliuinermut atort.sanaartorneq 1.500.000 500.000 500.000 0,0 0,0 0,0 75.86.22 Illoqarf.akunnatt.angiss.eqqagass.atortulers.tapiiss. 0 0 1.500.000 8,0 4,5 0,0 75.86.23 Illoqarfinni eqqagassalerinermut tapiissutit 7.855.000 14.100.000 12.400.000 1,0 0,0 0,0 86.60.01 Peqqinnissaqarfik, nutaanik sanaartorneq 48.799.000 20.600.000 13.300.000 33,8 8,2 0,0 86.60.02 Kalaallit Illuata pisoqqap tuniniarnera 0 -10.000.000 0 0,0 0,0 0,0 Peqqinnissaqarfik Avatangiisillu 58.998.000 25.200.000 27.700.000 42,8 12,7 0,0 85.50.01 Illut Sulliviit, nunaqarfiit 4.356.000 2.500.000 4.500.000 2,5 0,5 0,5 87.11.03 Nuup Kommunianut tapiissutit 0 0 1.300.000 8,5 12,0 0,0 87.71.30 Innaall.imermillu pilersuiviliorneq, nunaqarfiit 18.515.000 12.770.000 10.900.000 6,6 2,1 0,0 87.71.31 Illoqarf.erngup aqq.pingaarnernik pilersitsineq 6.682.000 6.400.000 4.200.000 1,5 0,0 0,0 87.71.32 Attaveqaatinik annertusaaneq, Qinngorput 7.500.000 27.200.000 6.000.000 6,2 8,0 0,8 87.71.33 Innaallagissiorfinnik pilersitsiortorneq, kom. Inaarut 75.000 0 0 0,0 0,0 0,0 87.71.34 Imermik pilers.pilersitsineq, kommun.suliass.naamm. 184.000 0 0 0,0 0,0 0,0 87.71.35 Erngup nukinganik pilersuineq 6.000.000 0 0 0,0 0,0 0,0 87.73.02 Pisortat sanaartorfissagissaanerat -28.000 0 0 0,0 0,0 0,0 87.73.10 Umiarsualiveqarfiit 25.122.000 14.500.000 2.800.000 2,8 0,0 0,0 87.73.20 Mittarfiit ilusilersugaanerini annertusaaneq 63.544.000 1.300.000 0 35,1 39,3 44,8 87.73.21 Mittarfeqarfiit, qulimiguulinnut mittarfiit 9.364.000 5.700.000 2.500.000 0,3 0,0 0,0 87.73.22 Mittarfeqarfiit, mittarfiit 9.492.000 16.600.000 20.400.000 22,3 2,0 0,0 87.73.23 Mittarfeqarfiit, sulisunut inissiat 1.500.000 100.000 0 0,0 0,0 0,0 89.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiarititat 18.536.000 19.000.000 25.500.000 32,0 25,0 22,5 Pisortat suliassaat 170.842.000 106.070.000 78.100.000 117,8 88,9 68,6 87.72.10 Nuummi sulisunut inissiat 7.737.000 20.000.000 23.900.000 43,9 36,3 0,0 87.72.11 60/40 atorlugu sanaartorneq 47.985.000 39.100.000 57.400.000 14,6 4,1 0,0 87.72.14 Misileraalluni sanaartorneq -440.000 500.000 1.500.000 1,5 0,0 0,0 87.72.15 Piginneqatigiilluni inissialiortiterneq 32.636.000 29.475.000 21.700.000 6,0 0,0 0,0 87.72.16 Nunaqarfinni illuliortiterneq 8.036.000 3.000.000 0 0,0 0,0 0,0 87.72.17 Boligstøtte nammineerluni illuliat 25.000.000 14.200.000 0 0,0 0,0 0,0 87.72.18 Kommunini nammineerluni illuliassat 6.000.000 5.000.000 0 0,0 0,0 0,0 87.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq 7.000.000 4.000.000 0 0,0 0,0 0,0 87.72.20 Illoqarfinni nammineerluni illuliat 9.808.000 6.733.000 0 0,0 0,0 0,0 87.72.21 Inissianik kommuninit attartortitassanik sanaartorneq tapersiivigineqartarto 0 0 5.400.000 27,8 0,0 0,0 87.72.22 Nunaqarf.isorliun.inissialiornermi pilers., nunaqarf.tamal. 0 0 22.300.000 25,0 0,0 0,0 87.72.23 Boligstøtte, iluarsaassinermut tapiissutit 0 0 5.000.000 5,0 0,0 0,0 89.72.15 Piginneqatigiilluni inissiat tapiissuteqarfigineqartut 0 0 26.250.000 31,5 0,0 0,0 89.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq 0 0 8.500.000 20,2 0,0 0,0 89.72.20 Boligstøtte, Nammineq illuliat toqqaviinut innaall. 6.108.000 6.200.000 4.000.000 4,0 0,0 0,0 Ineqarnermut tunngasut 149.870.000 128.208.000 175.950.000 179,5 40,4 0,0 80.72.00 Inissianik sanaartornermut sillimmatit 0 0 4.000.000 8,0 0,0 0,0 Isertitat allat 0 0 4.000.000 8,0 0,0 0,0 01.11.20 Inatsisartut Ombudsmandiat, sanaartorneq 3.000.000 3.000.000 2.797.000 0,0 0,0 0,0 80.00.00 Sanaartornermut atugassat agguaanneqanngitsut 0 0 17.900.000 37,9 117,5 281,5 80.00.01 Nuussinissanut sillimmatit 0 10.041.000 12.500.000 15,0 15,0 0,0 80.00.80 Aningaasat suliniutinik aallartitsinissamut sillimmatit 0 8.500.000 23.500.000 10,0 10,0 0,0 Sanaartornerit allat 3.000.000 21.541.000 56.697.000 62,9 142,5 281,5 80.00.98 1999-imit aningaasaliissutigeqqitat aningaasalersorneqarnerat 111.536.000 0 0 0,0 0,0 0,0 Isumagisassat allat 111.536.000 0 0 0,0 0,0 0,0 82.20.01 Sanaartugassanik pilersaarusiorneq sulianillu aqutsineq 0 3.000.000 2.500.000 1,5 0,0 0,0 Aningaasaqarnermut tunngasut 0 3.000.000 2.500.000 1,5 0,0 0,0 Nyanlæg i alt 565.472.000 405.319.000 461.557.000 501,6 355,0 403,7
92.25.01 Namminersornerullutik Oqartussat allaffissuat, illuutit - aserfallatsaaliineq 0 3.000.000 3.000.000 2,0 0,0 0,0 Allaffissorneq 0 3.000.000 3.000.000 2,0 0,0 0,0 92.30.01 Namminersornerullutik Oqartussat allaffissuat, illuutit - aserfallatsaaliineq 0 0 3.500.000 4,7 0,0 0,0 92.30.13 Nuna tamakkerlugu paaqqinniffiit -50.000 3.500.000 0 0,0 0,0 0,0 93.30.12 Utoqqarnik paaqqinniffiit nutarterneri -36.000 3.500.000 0 0,0 0,0 0,0 Isumaginninnermut tunngasut -86.000 7.000.000 3.500.000 4,7 0,0 0,0 92.40.01 Illut kulturimik sammisaqarfiit ilinniarfiillu - aserfallatsaaliineq 3.000.000 8.000.000 4.000.000 4,0 0,0 0,0 92.45.01 Ilagiit - aserfallatsaaliineq 0 3.500.000 2.660.000 1,5 0,0 0,0 94.40.10 Kommunini atuarfiit, nutarterineq 20.039.000 19.000.000 9.100.000 4,4 1,0 0,0 94.40.15 Ilinniartunut inissialiorneq 0 4.400.000 0 0,0 0,0 0,0 94.40.18 Kulturikkut illuutit assigiinng. Nutarterineq -975.000 0 0 0,0 0,0 0,0 94.45.10 Ilagiit, nutarterineq 2.811.000 2.400.000 2.400.000 0,0 0,0 0,0 Kultureqarneq, Ilinniartitaaneq Ilisimatusarneq Ilageeqarnerlu 24.875.000 37.300.000 18.160.000 9,9 1,0 0,0 91.60.74 IP, Eqqagassalerineq, kuuffiit 1.000.000 0 0 0,0 0,0 0,0 92.60.01 Peqqinnissaqarfik - aserfallatsaaliineq 2.500.000 6.000.000 6.000.000 6,0 0,0 0,0 96.60.01 Peqqinnissaqarfik, nutarterineq 11.141.000 13.900.000 10.200.000 7,5 0,0 0,0 Peqqinnissaqarfik Avatangiisillu 14.641.000 19.900.000 16.200.000 13,5 0,0 0,0 91.21.71 Immikkoortumut pilersaarut, innaallagissiorfinni halonimik piiaaneq 2.000.000 1.500.000 4.500.000 0,0 0,0 0,0 91.35.71 Immikkoortumut pilersaarut, Erngup aqqutaanik iluarsaanerit 12.100.000 14.400.000 16.000.000 0,0 0,0 0,0 91.36.61 Immikkoortumut pilersaarut, Ungasianiit kiassarnermut aqqusersuutit iluar 2.055.000 9.695.000 4.525.000 0,0 0,0 0,0 91.36.71 Immikkoortumut pilersaarut, Ungasianiit kiassarnermut aqqusersuutit iluar 1.200.000 600.000 1.500.000 0,0 0,0 0,0 91.36.72 IP, Ungasiss kiass aqq.nutarterineq, Ineqarn.tunng. 600.000 0 0 0,0 0,0 0,0 91.36.73 Immikkoortumut pilersaarut, Ungasianiit kiassarnermut aqqusersuutit iluar 500.000 1.650.000 2.700.000 0,0 0,0 0,0 91.40.73 Immikkoortumut pilersaarut, Illunik iluarsartuussineq, Angallanneq 3.740.000 750.000 2.700.000 0,0 0,0 0,0 92.73.10 Umiarsualivinnik aserfallatsaaliineq 0 10.787.000 0 0,0 0,0 0,0 97.71.30 Nunaqarfinni innaallagissamik imermillu pilersuinermik 21.217.000 22.630.000 21.270.000 8,4 0,6 0,0 97.71.32 pilersitsineq, nutarterineq 35.100.000 24.300.000 12.900.000 2,6 0,0 0,0 97.73.22 Mittarfeqarfiit, iluarsaaneq 16.300.000 22.700.000 12.700.000 11,0 7,0 0,0 99.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiarititat, 17.399.000 5.000.000 14.500.000 33,6 11,0 0,0 Pisortat suliassaat 112.211.000 114.012.000 93.295.000 55,6 18,6 0,0 91.40.72 Immikkoortumut pilersaarut, Illunik iluarsartuussineq, 3.260.000 9.200.000 11.320.000 0,0 0,0 0,0 91.41.72 IP, Klimaskærmip nutarternera 9.665.000 2.620.000 0 0,0 0,0 0,0 91.42.72 IP, VVS-imik atortulersuutinik nutarterineq 180.000 0 0 0,0 0,0 0,0 91.45.72 Immikkoortumut pilersaarut, Kiassaateqarfiit immikkoortuinik iluarsaassin 2.680.000 2.880.000 1.030.000 0,0 0,0 0,0 91.51.72 IP, Kiamm.atuin.uuttuut.akiliisarn.ataasiakkaartunng. 1.000.000 0 0 0,0 0,0 0,0 91.52.72 IP, Imerm.atuin.uuttuut.akiliisarn.ataasiakkaartunng. 200.000 0 0 0,0 0,0 0,0 97.72.12 60/40 atorlugu nutarsaanerit 4.300.000 9.000.000 0 0,0 0,0 0,0 97.72.13 Immikkut nutarterinerit 54.725.000 51.800.000 68.000.000 18,3 17,5 0,0 99.72.20 nutarterineq 41.000.000 38.000.000 10.000.000 15,0 0,0 0,0 Ineqarnermut tunngasut 117.010.000 113.500.000 90.350.000 33,3 17,5 0,0 95.50.10 NUKA, atortunik freonitalinnik nutarterineq 0 5.000.000 5.000.000 5,0 0,0 0,0 Inuussutissarsiorneq piniarnerlu 0 5.000.000 5.000.000 5,0 0,0 0,0 90.00.00 Iluarsaanermut sillimmatit atugassiissutigineqanngitsut 0 1.000.000 35.223.000 29,8 187,6 275,0 90.00.01 Nuussinissanut sillimmatit, iluarsaaneq 0 0 15.000.000 15,0 15,0 0,0 90.00.10 Sanaartugassanut iluarsagassanullu aningaasaateqarfimmit nuussinerit -6.367.000 0 0 0,0 0,0 0,0 90.00.80 Iluarsagassat pilersaarusiorneqarnerisa aallartinneqartarnissaannut immikko 0 5.000.000 9.200.000 10,0 10,0 0,0 91.10.70 Immikkoortumut pilersaarut, killiliussatut piumasaqaatit pingaarnerit, IAPP 6.660.000 4.515.000 3.775.000 0,0 0,0 0,0 91.53.70 Immikkoortumut pilersaarut, Atuisut qaammarsaavigineqarnerat 0 500.000 500.000 0,0 0,0 0,0 91.70.70 Immikkoortumut pilersaarut, Nakkutilliineq pilersaarusiornerlu 3.160.000 1.690.000 1.450.000 0,0 0,0 0,0 Iluarsaassinerit allat 3.453.000 12.705.000 65.148.000 54,8 212,6 275,0 Renovering i alt 272.104.000 312.417.000 294.653.000 178,8 249,7 275,0 DAU-resultat -5.014.000 -34.291.000 -29.405.000 -36,4 -45,2 -35,7 AIS 2003 Sanaartugassat kommuninut agguataakkat
1 DANMARK
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningasaliiss.
1 10 42 12.81.13 Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat, København, Danmark 17.900.000 9.300.000 8.600.000 0 0 0
Danmarkimi katillugit 17.900.000 9.300.000 8.600.000 0 0 0 10 NANORTALIK
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliaq taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
10 32 4 87.72.11 Inissiat 8-t, imm. 4, Nanortalik 5.700.000 1.200.000 4.500.000 0 0 0 10 32 6 87.72.11 Utoqqarnut inissiat 4-t, Nanortalik 2.300.000 2.100.000 200.000 0 0 0 13 21 71 87.71.30 Erngup aqqutaata annertusarnera, Narsaq Kujalleq, Nanortalik 1.300.000 600.000 700.000 0 0 0 Nanortalimmi sanaartugassat katillugit 9.300.000 3.900.000 5.400.000 0 0 0
10 17 342 91.35.71 Erngup aqq. ataatsimoorussat iluarsartuunnerat, Nanortalik 700.000 100.000 600.000 0 0 0 10 99 13 99.71.40 Generatorit MG 1 aamma 2 taarserneri, Nanortalik 10.000.000 0 1.500.000 8.500.000 0 0 14 97 106 97.71.30 Innaallagissiorfiup iluarsaannera, Tasiusaq, Nanortalik 4.700.000 800.000 1.300.000 2.600.000 0 0 18 49 12 90.00.80 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Alluitsup Paa, Nanortalik 200.000 0 200.000 0 0 0 Nanortalimmi iluarsagassat katillugit 15.600.000 900.000 3.600.000 11.100.000 0 0
Nanortalimmi katillugit 24.900.000 4.800.000 9.000.000 11.100.000 0 0 20 QAQORTOQ
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
20 32 58 87.72.11 Utoqqarnut inissiat 10-t, Qaqortoq 4.800.000 500.000 4.300.000 0 0 0 20 32 59 87.72.11 Inissiat 24-t, Qaqortoq 13.200.000 1.200.000 6.000.000 6.000.000 0 0 20 40 27 80.00.80 Ivaaraq nutaaq, Qaqortoq 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 20 47 21 80.00.80 Qaqortumi Napparsimmavik Sygehus, imm. 2 300.000 0 300.000 0 0 0 24 25 126 87.73.21 Qaasimut, Qaqortoq 1.100.000 1.000.000 100.000 0 0 0 Qaqortumi sanaartugassat katillugit 20.400.000 2.700.000 11.700.000 6.000.000 0 0
20 17 480 91.35.71 Erngup aqq. ataatsimoorussat iluarsartuunnerat, Qaqortoq 600.000 100.000 500.000 0 0 0 20 18 305 91.36.61 Ikuall. uangianit kiass. aqqusersuineq, Qaqortoq 2.900.000 600.000 2.300.000 0 0 0 20 31 7 90.00.80 Iluarsaaneq, B-753, B-754, B-793, Qaqortoq 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 20 97 71 97.72.13 Inissianik nutarterinerit assigiinngitsut, Qaqortoq 16.000.000 8.000.000 8.000.000 0 0 0 22 97 310 97.71.30 Innaallagiss. iluarsaannera allilerneralu Eqalugaarsuit, Qaqortoq 2.100.000 1.430.000 670.000 0 0 0 Qaqortumi iluarsagassat katillugit 23.600.000 10.130.000 13.470.000 0 0 0
Qaqortumi katillugit 44.000.000 12.830.000 25.170.000 6.000.000 0 0 30 NARSAQ
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
30 32 106 87.72.11 Inissiat 10-t, Narsaq 8.700.000 5.300.000 3.400.000 0 0 0 33 60 20 87.73.22 Sannaviliorneq/quersualiorneq, Narsarsuaq 6.000.000 0 600.000 5.400.000 0 0 35 49 30 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Qassiarsuk, Narsaq 1.350.000 0 800.000 550.000 0 0 Narsami iluarsagassat katillugit 16.050.000 5.300.000 4.800.000 5.950.000 0 0
30 31 8 90.00.80 Iluarsaassineq, B-878, B-879, B-880, Narsaq 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 30 97 6 97.72.13 Iluarsaassineq, B-644, B-699 aamma B-710, Narsaq 13.300.000 0 1.700.000 5.400.000 6.200.000 0 30 97 76 97.72.13 Inissianik nutarterinerit assigiinngitsut, Narsaq 1.900.000 0 1.900.000 0 0 0 33 16 9 97.73.22 Motoorimik taarsiineq, innaallagissiorfik, Narsarsuaq 5.500.000 0 3.000.000 2.500.000 0 0 33 25 26 97.73.22 Mittarfiup nutarsarnera, Narsarsuaq 20.000.000 5.000.000 5.000.000 5.000.000 5.000.000 0 33 97 22 91.40.73 Illunik iluarsaassineq, Narsarsuaq 3.170.000 1.960.000 1.210.000 0 0 0 Narsami iluarsagassat katillugit 44.870.000 6.960.000 13.810.000 12.900.000 11.200.000 0
Narsami katillugit 60.920.000 12.260.000 18.610.000 18.850.000 11.200.000 0 50 PAAMIUT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
50 25 174 87.73.20 Paamiuni Mittarfik 141.457.000 22.257.000 0 35.100.000 39.300.000 44.800.000 50 52 14 80.00.80 Kollegiat, umiarsuaaqqani aquttunngorniat, Paamiut 600.000 0 600.000 0 0 0 Paamiuni sanaartugassat katillugit 142.057.000 22.257.000 600.000 35.100.000 39.300.000 44.800.000
50 17 459 91.35.71 Erng. aqq. ataatsimoorussap iluarsartuunnera, Paamiut 400.000 100.000 300.000 0 0 0 50 31 9 90.00.80 Iluarsaassineq, B-604, B-605, B-745, Paamiut 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 50 97 77 97.72.13 Inissianik nutarterinerit assigiinngitsut, Paamiut 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 51 97 105 97.71.30 Innaallagissap aqqutaanik taarsiineq, Arsuk, Paamiut 1.200.000 200.000 200.000 200.000 600.000 0 Paamiuni iluarsagassat katillugit 4.600.000 300.000 3.500.000 200.000 600.000 0
Paamiuni katillugit 146.657.000 22.557.000 4.100.000 35.300.000 39.900.000 44.800.000 60 NUUK
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
60 10 40 01.11.20 Inatsisartut Ombudsmandiat, sanaartorneq, Nuuk 8.797.000 6.000.000 2.797.000 0 0 0 60 13 62 75.86.23 Eqqakkanik tigooraavik, Nuuk 3.000.000 0 3.000.000 0 0 0 60 16 25 87.71.32 Netstationit, Nuuk 8.000.000 2.000.000 3.000.000 3.000.000 0 0 60 16 26 87.71.32 Illoqarfiup iluani innaallagissmik pilersuienq, Nuuk 10.000.000 3.000.000 3.000.000 1.200.000 2.000.000 800.000 60 17 453 87.71.32 Imeqarfik, Nuuk 25.000.000 17.000.000 0 2.000.000 6.000.000 0 60 24 28 80.00.80 Cost-benefit misissueqqissaarneq, Nuummi umiarsualivik 425.000 0 425.000 0 0 0 60 25 34 80.00.80 Mittarfik, Nuuk 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 60 25 157 87.73.22 Taarsersuinerit, atortut, Nuuk 5.200.000 2.700.000 2.500.000 0 0 0 60 29 22 87.11.03 Aqqusinniornermut tapiissutit, Nuuk 21.800.000 0 1.300.000 8.500.000 12.000.000 0 60 30 2 87.72.10 Sulisorisanut inissiat 12-it, Nuuk 16.000.000 4.000.000 11.500.000 500.000 0 0 60 30 907 87.72.10 Sulisorisanut inissiat 71-it, Nuuk 99.200.000 7.100.000 12.400.000 43.400.000 36.300.000 0 60 34 7 87.72.15 Inissiat 12-it, Qarajaq, Nuuk 6.300.000 0 4.200.000 2.100.000 0 0 60 34 8 87.72.15 Inissiat 8-t, Sapangaq, Nuuk 4.200.000 0 2.800.000 1.400.000 0 0 60 34 9 87.72.15 Inissiat 8-t, Qulaa, Nuuk 4.200.000 0 2.800.000 1.400.000 0 0 60 34 10 87.72.15 Inissiat 6-it, Illeq, Nuuk 3.200.000 0 2.100.000 1.100.000 0 0 60 34 222 87.72.15 Inissiat 6-it, Inussuk, Nuuk 3.150.000 2.050.000 1.100.000 0 0 0 60 34 223 87.72.15 Inissiat 9-t, Qarsaaq, Nuuk 4.725.000 2.925.000 1.800.000 0 0 0 60 34 224 87.72.15 Inissiat 6-it, Uppik, Nuuk 3.150.000 1.750.000 1.400.000 0 0 0 60 34 225 87.72.15 Inissiat 7-t, Kumak, Nuuk 3.675.000 2.275.000 1.400.000 0 0 0 60 34 226 87.72.15 Inissiat 6-it, Qinngorput, Nuuk 3.150.000 2.550.000 600.000 0 0 0 60 34 227 87.72.15 Inissiat 9-t, Qussuk, Nuuk 4.725.000 4.025.000 700.000 0 0 0 60 40 18 83.30.13 Allilerineq, Aaqa, Nuuk 11.111.000 7.011.000 4.100.000 0 0 0 60 46 7 80.00.80 Qaqiffik, Nuuk 500.000 0 500.000 0 0 0 60 46 9 86.60.01 Laboratoria/DIH, Nuuk 42.400.000 13.200.000 4.000.000 20.800.000 4.400.000 0 60 46 13 86.60.01 Peqqissaanermik Ilinniarfik, Nuuk 25.800.000 8.500.000 4.000.000 9.500.000 3.800.000 0 60 50 71 80.00.80 Nuummi atuarfik 4.500.000 1.500.000 3.000.000 0 0 0 60 51 5 80.00.80 Niuernermik Ilinniarfik, Nuuk 600.000 0 600.000 0 0 0 60 52 11 84.40.15 Ilinniartunut inissianik sanaartorneq, inissat 60-it, Nuuk 46.000.000 23.800.000 10.000.000 12.200.000 0 0 60 52 13 80.00.80 Ilinniartut inaat sulisorisanullu inissiat, Nuuk 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 60 55 3 84.40.13 Ilimmarfik, Nuuk 159.000.000 53.000.000 0 10.000.000 44.000.000 47.000.000 84.40.11 Ilimmarfimmut nutsernermi inissiat atorunnaartut tuniniarnerat -26.000.000 0 0 0 0 -26.000.000 60 58 25 84.45.01 Oqaluffittaassap pilersaarusiornera, Nuuk 3.000.000 500.000 2.000.000 500.000 0 0 Nuummi sanaartugassat katillugit 507.808.000 164.886.000 90.022.000 117.600.000 108.500.000 21.800.000 60 17 5 91.35.71 Erng. aqq. ataatsimoorussanik iluarsartuussinerit, Nuuk 10.800.000 4.200.000 6.600.000 0 0 0 60 17 26 91.35.71 Erngup aqqutai, Nuuk 6.700.000 5.400.000 1.300.000 0 0 0 60 18 30 91.36.71 Ungasianit kiass. aqqutaanik taarsersuinerit, Nuuk 4.600.000 3.100.000 1.500.000 0 0 0 60 31 10 90.00.80 Iluarsaassineq, B-1245, Nuuk 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 60 31 11 90.00.80 Iluarsaassineq, B-1388, Nuuk 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 60 31 12 90.00.80 Iluarsaassineq, B-922, Nuuk 500.000 0 500.000 0 0 0 60 94 20 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, ASK, Nuuk 6.000.000 0 3.000.000 3.000.000 0 0 60 97 601 91.40.72 Iluarsaassineq B-1389, Nuuk 4.820.000 2.000.000 2.820.000 0 0 0 60 97 601 97.72.13 Iluarsaassineq, B-1389, Nuuk 20.000.000 10.000.000 10.000.000 0 0 0 61 97 25 97.71.30 Imeqarfiup iluarsaannera, Qeqertarsuatsiaat, Nuuk 2.000.000 0 500.000 1.500.000 0 0 61 97 109 97.71.30 Innaallagissiorfiup iluarsaannera, Qeqertarsuatsiaat, Nuuk 2.300.000 1.500.000 800.000 0 0 0 65 97 136 97.71.30 Innaallagissap aqqutaanik nutarterineq, Kapisillit, Nuuk 2.000.000 600.000 600.000 800.000 0 0 65 97 139 97.71.30 Ukioq kaajall.imermut tankip iluarsaannera, Kapisillit, Nuuk 1.300.000 0 1.300.000 0 0 0 Nuummi iluarsagassat katillugit 64.020.000 26.800.000 31.920.000 5.300.000 0 0
Nuummi katillugit 571.828.000 191.686.000 121.942.000 122.900.000 108.500.000 21.800.000 70 MANIITSOQ
Ukiumi aning. Sted Art L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
70 13 205 75.86.23 Eqqakkanik tigooraavik, Maniitsoq 2.000.000 1.000.000 1.000.000 0 0 0 70 17 761 87.71.31 Imermik uterartitsivik imeqarfik - Ungussivik, Maniitsoq 1.700.000 0 200.000 1.500.000 0 0 70 32 225 87.72.11 Inissiat 18-it, Maniitsoq 6.600.000 1.300.000 5.300.000 0 0 0 70 44 29 83.30.12 Pilersaarusiorneq, utoqqaat angerlarsimaffiat, Maniitsoq 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 71 20 19 87.71.30 Innaallagissap aqqutaanik annertusaaneq, Atammik, Maniitsoq 1.000.000 0 100.000 300.000 600.000 0 71 21 14 87.71.30 Imerm.suliarineqanng.pilersuinermik pilers., Atammik, Maniitso 5.300.000 0 700.000 4.600.000 0 0 71 49 13 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Atammik, Maniitsoq 1.000.000 0 100.000 900.000 0 0 Maniitsumi sanaartugassat katillugit 19.100.000 2.300.000 8.900.000 7.300.000 600.000 0
70 17 6 91.35.71 Erngup aqqutaanik ataatsimoorussanik nutarterineq, Maniitsoq 1.800.000 900.000 900.000 0 0 0 70 17 33 91.35.71 Erngup aqqutai, Maniitsoq 10.200.000 7.700.000 2.500.000 0 0 0 70 18 304 91.36.61 Ikuallaavittaarnissami kiassarnermut aqqusiineq, Maniitsoq 6.025.000 5.000.000 1.025.000 0 0 0 70 31 13 90.00.80 Iluarsaassineq, B-660, Maniitsoq 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 70 97 11 97.72.13 Iluarsaassineq, B-661, Maniitsoq 17.000.000 0 2.400.000 7.400.000 7.200.000 0 70 97 72 97.72.13 Inissianik iluarsaanerit assigiinngitsut, Maniitsoq 7.500.000 3.000.000 4.500.000 0 0 0 70 99 408 99.71.40 Imeqarfiup iluarsarnera, Maniitsoq 2.800.000 0 300.000 2.500.000 0 0 72 97 27 97.71.30 Erngup aqqutaanik taarsersuineq, Napasoq, Maniitsoq 2.700.000 0 1.000.000 1.700.000 0 0 Maniitsumi sanaartugassat katillugit 49.025.000 16.600.000 13.625.000 11.600.000 7.200.000 0
Maniitsumi sanaartugassat katillugit 68.125.000 18.900.000 22.525.000 18.900.000 7.800.000 0 80 SISIMIUT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
80 24 32 80.00.80 Aalisariutinut talittarfik, Sisimiut 1.400.000 0 800.000 600.000 0 0 80 32 308 87.72.11 Inissiat 36-t, Kussangasoq, imm. 7, Sisimiut 19.800.000 13.000.000 6.800.000 0 0 0 80 40 19 83.30.13 Meeqq.inuusutt.katsorsaa.angerl. Sisimiut 10.000.000 1.000.000 3.000.000 6.000.000 0 0 80 44 14 83.30.12 Utoqqaat illuata allilernera, Sisimiut 3.800.000 1.500.000 2.000.000 300.000 0 0 80 51 6 80.00.80 Sanaartornermik Ilinniarfik, Sisimiut 1.300.000 0 1.300.000 0 0 0 80 52 13 84.40.15 Ilinniartunut inissialiorneq, imm. 1, Sisimiut 26.000.000 16.000.000 10.000.000 0 0 0 80 52 14 84.40.15 Ilinniartunut inissialiorneq, imm. 2, Sisimiut 26.000.000 0 20.200.000 5.800.000 0 0 80 52 15 84.40.15 Ilinniartunut inissialiorneq, imm. 3, Sisimiut 41.800.000 0 0 24.200.000 11.000.000 6.600.000 81 24 52 80.00.80 Talittarfik nutaaq, Itilleq, Sisimiut 175.000 0 175.000 0 0 0 82 20 39 87.73.22 Innaall. pilersuinerup inatsisitigut atuutsilernera, Kangerlussuaq 6.000.000 0 3.000.000 3.000.000 0 0 82 25 22 87.73.22 Isumannaall.ungalut, Kangerlussuaq 8.000.000 5.400.000 2.600.000 0 0 0 82 25 27 87.73.22 Mittarfiup qallersornera, Kangerlussuaq 700.000 0 200.000 500.000 0 0 82 25 30 87.73.22 Taarsersuineq, Kangerlussuaq 3.300.000 1.600.000 0 1.700.000 0 0 82 32 54 87.72.11 Inissiat 20-it, Sisimiut 14.200.000 3.000.000 4.100.000 3.000.000 4.100.000 0 Sisimiuni sanaartugassat katillugit 162.475.000 41.500.000 54.175.000 45.100.000 15.100.000 6.600.000
80 17 39 91.35.71 Erngup aqqutaa, Sisimiut 2.400.000 1.400.000 1.000.000 0 0 0 80 17 444 91.35.71 Erngup aqqutaanik ataatsimoorussanik iluarsaaneq, Sisimiut 400.000 100.000 300.000 0 0 0 80 97 79 91.40.72 Takussutissiatut ingerlataq, GEUS-ip illuutaanik iluarsaaneq, Sis 1.500.000 300.000 1.200.000 0 0 0 80 97 604 97.72.13 Iluarsaaneq, B-790 aamma B-791, Sisimiut 36.300.000 34.300.000 2.000.000 0 0 0 80 97 614 97.71.32 Iluarsaaneq, B-790 aamma B-791, Sisimiut 2.250.000 1.050.000 600.000 600.000 0 0 82 18 30 91.36.73 Ungasissumit kiassarnermut aqqutit iluarsarnerat, Kangerlussuaq 4.850.000 2.150.000 2.700.000 0 0 0 82 18 30 91.40.73 Illuutinik iluarsaaneq, Kangerlussuaq 1.640.000 150.000 1.490.000 0 0 0 82 97 35 91.40.72 Iluarsaaneq B-669, Kangerlussuaq 11.460.000 6.660.000 4.800.000 0 0 0 Sisimiuni iluarsagassat katillugit 60.800.000 46.110.000 14.090.000 600.000 0 0
Sisimiuni katillugit 223.275.000 87.610.000 68.265.000 45.700.000 15.100.000 6.600.000 90 KANGAATSIAQ
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
90 25 173 87.73.21 Kangaatsiaq 800.000 700.000 100.000 0 0 0 90 53 4 84.40.14 Illu sammisassaqartitsivik, Kangaatsiaq 13.300.000 7.000.000 6.300.000 0 0 0 92 25 127 87.73.21 Attu, Kangaatsiaq 1.600.000 1.500.000 100.000 0 0 0 98 45 28 85.50.01 Illu sullivik, Ikerasaarsuk,Kangaatsiaq 3.500.000 1.000.000 2.000.000 500.000 0 0 Kangaatsiami sanaartugassat katillugit 19.200.000 10.200.000 8.500.000 500.000 0 0
98 97 29 97.71.30 Innaallagissiorfiup iluarsaannera, Ikerasaarsuk, Kangaatsiaq 2.600.000 1.200.000 800.000 600.000 0 0 Kangaatsiami iluarsagassat katillugit 2.600.000 1.200.000 800.000 600.000 0 0
Kangaatsiami katillugit 21.800.000 11.400.000 9.300.000 1.100.000 0 0 100 AASIAAT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
100 17 455 87.71.31 Kaaviiaartumik aqqusineq, A6/A22/A23, Aasiaat 4.100.000 3.100.000 1.000.000 0 0 0 100 32 403 87.72.11 Inissiat 16-it, Egm. Øst, imm. 7, Aasiaat 9.714.000 7.714.000 2.000.000 0 0 0 100 32 405 87.72.11 Inissiat sisamat, Otto Rosingsvej, imm. 3, Aasiaat 1.800.000 900.000 900.000 0 0 0 103 49 17 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Akunnaaq, Aasiaat 1.350.000 0 800.000 550.000 0 0 Aasianni sanaartugassat katillugit 16.964.000 11.714.000 4.700.000 550.000 0 0
100 18 307 91.45.72 Kiassaateqarfeeqqat il.il. nutarternerat, Aasiaat 2.500.000 2.000.000 500.000 0 0 0 100 18 310 91.45.72 Igdlu-rækkehusini kissarsuutit taarsersornerat, Aasiaat 2.530.000 2.000.000 530.000 0 0 0 100 18 313 91.36.61 Ikuallaavittaarnissami kiassarnermut aqqusiineq, Aasiaat 8.900.000 7.700.000 1.200.000 0 0 0 100 47 20 96.60.01 Napparsimmavik, Aasiaat 25.000.000 12.341.000 8.200.000 4.459.000 0 0 100 97 43 97.71.32 Innaallagissamut aqqutit, Aasiaat 5.650.000 3.650.000 1.000.000 1.000.000 0 0 100 99 15 99.71.40 RSO-anlæginik iluarsaassineq, Aasiaat 3.000.000 0 1.000.000 2.000.000 0 0 100 99 201 99.71.40 Imeqarfiup iluarsarnera, Aasiaat 10.850.000 850.000 1.500.000 5.000.000 3.500.000 0 Aasianni iluarsagassat katillugit 58.430.000 28.541.000 13.930.000 12.459.000 3.500.000 0
Aasianni katillugit 75.394.000 40.255.000 18.630.000 13.009.000 3.500.000 0 110 QASIGIANNGUIT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
110 32 61 87.72.11 Utoqqarnut inissiat sisamat, Qasigiannguit 2.400.000 2.100.000 300.000 0 0 0 110 44 15 83.30.12 Utoqqarnut paaqqinnittarfik, inissat 20-t, Qasigiannguit 5.500.000 1.000.000 4.000.000 500.000 0 0 110 74 11 80.00.80 Peqqissaavik, Qasigiannguit 300.000 0 0 300.000 0 0 Qasigiannguani sanaartugassat katillugit 8.200.000 3.100.000 4.300.000 800.000 0 0
110 47 4 96.60.01 Napparsimmaviup iluata iluarsaannera, Qasigiannguit 5.000.000 0 2.000.000 3.000.000 0 0 110 94 27 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, Qasigiannguit 3.000.000 0 1.000.000 1.000.000 1.000.000 0 110 97 609 91.40.72 Iluarsaaneq B-252 aamma B-343, Qasigiannguit 6.000.000 3.500.000 2.500.000 0 0 0 110 97 609 97.72.13 Iluarsaaneq, B-252 aamma B-343, Qasigiannguit 11.600.000 0 2.000.000 5.500.000 4.100.000 0 110 99 208 99.71.40 Imeqarfiup iluarsaannera, Qasigiannguit 2.000.000 0 1.000.000 1.000.000 0 0 Qasigiannguani iluarsagassat katillugit 27.600.000 3.500.000 8.500.000 10.500.000 5.100.000 0
Qasigiannguani katillugit 35.800.000 6.600.000 12.800.000 11.300.000 5.100.000 0 120 ILULISSAT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
120 13 106 75.86.23 Eqqakkanik ikuallaavik, Ilulissat 15.000.000 7.600.000 7.400.000 0 0 0 120 13 206 75.86.23 Eqqakkanik tigooraavik, Ilulissat 2.000.000 0 1.000.000 1.000.000 0 0 120 18 7 89.71.40 Ungasianit kiassagassat nutaat atanilersorneri, Ilulissat 5.000.000 0 3.000.000 2.000.000 0 0 120 25 24 80.00.80 MIttarfik, Ilulissat 1.800.000 0 1.800.000 0 0 0 120 25 31 87.73.22 Taarsersuinerit, Ilulissat 3.500.000 1.000.000 300.000 2.200.000 0 0 120 25 158 87.73.22 Mittarfiup iluarsaannera, Ilulissat 2.000.000 1.000.000 0 1.000.000 0 0 120 32 506 87.72.11 Illut uiguleriiaat 24-t, Ilulissat 12.420.000 6.520.000 5.900.000 0 0 0 120 32 509 87.72.11 Utoqqarnut inissiat arfinillit, Ilulissat 3.600.000 2.600.000 1.000.000 0 0 0 120 34 502 87.72.15 Inissiat qulingiluat, Nuka, Ilulissat 4.800.000 3.300.000 1.500.000 0 0 0 120 34 503 87.72.15 Inissiat arfineq-pingasut, Illorput, Ilulissat 4.200.000 2.900.000 1.300.000 0 0 0 120 50 74 80.00.80 Ilulissani atuarfik 3.000.000 1.000.000 2.000.000 0 0 0 120 52 10 84.40.15 Ilinniartut inissiaannik 72-inik initalinnik sanaartorneq, Ilulissat 41.100.000 12.700.000 8.000.000 10.400.000 10.000.000 0 122 49 22 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Qeqertaq, Ilulissat 1.600.000 1.200.000 400.000 0 0 0 122 50 71 84.40.10 Atuarfik, Qeqertaq, Ilulissat 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 123 21 16 87.71.30 Erngup aqqutaanik piorsaaneq, Saqqaq, Ilulissat 2.000.000 0 100.000 400.000 1.500.000 0 123 41 27 84.40.17 Ukiumikkut akuleriiaa. 24-nut iniss., Saqqaq, Ilulissat 2.100.000 700.000 1.300.000 100.000 0 0 124 21 61 87.71.30 Imermik pilersuisarneq nutaaq, ukiuunerani imiisivik, Ilulissat 4.500.000 1.500.000 3.000.000 0 0 0 124 49 32 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Ilimanaq, Ilulissat 1.300.000 1.200.000 100.000 0 0 0 Ilulissani sanaartugassat katillugit 111.420.000 43.220.000 39.600.000 17.100.000 11.500.000 0
120 17 401 91.35.71 Erngup aqqutaanik ataatsimoortunik iluarsaaneq, Ilulissat 300.000 100.000 200.000 0 0 0 120 97 51 97.71.32 Innaallagissamut aqqutit, Ilulissat 7.900.000 5.600.000 1.300.000 1.000.000 0 0 120 97 606 97.72.13 Iluarsaaneq, B-600 aamma B-701, Ilulissat 37.500.000 26.000.000 11.500.000 0 0 0 121 97 121 97.71.30 Innaallagissiorfimmik iluarsaaneq, Oqaatsut, Ilulissat 2.600.000 2.200.000 400.000 0 0 0 122 94 19 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, Qeqertaq, Ilulissat 700.000 0 700.000 0 0 0 122 97 124 97.71.30 Innaallagissamut aqqutit iluarsaannerat, Qeqertaq, Ilulissat 1.500.000 500.000 500.000 500.000 0 0 122 97 138 97.71.30 Renovering helårsvandtank, Qeqertaq, Ilulissat 1.300.000 0 1.300.000 0 0 0 124 97 126 97.71.30 Ukioq kaajall.erng.aqq.iluarsaannera, Qeqertaq, Ilulissat 1.800.000 1.200.000 600.000 0 0 0 Ilulissani iluarsagassat katillugit 53.600.000 35.600.000 16.500.000 1.500.000 0 0
Ilulissani katillugit 165.020.000 78.820.000 56.100.000 18.600.000 11.500.000 0 140 QEQERTARSUAQ
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
140 53 10 84.40.14 Timersortarfeeqqap allilernera iluarsaanneralu, Qeqertarsuaq 6.000.000 3.000.000 3.000.000 0 0 0 Qeqertarsuarmi sanaartugassat katillugit 6.000.000 3.000.000 3.000.000 0 0 0
140 17 433 91.35.71 Erngup aqqutaanik ataatsimoorussanik iluarsaaneq, Qeqertarsua 500.000 100.000 400.000 0 0 0 140 97 68 97.72.13 Iluarsaaneq, inissiat arfinillit, Qeqertarsuaq 2.200.000 1.500.000 700.000 0 0 0 Qeqertarsuarmi iluarsagassat katillugit 2.700.000 1.600.000 1.100.000 0 0 0
Qeqertarsuarmi katillugit 8.700.000 4.600.000 4.100.000 0 0 0 150 UUMMANNAQ
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasasliiss.
150 17 10 87.71.31 Uummannap kitaatungaa, A10 kangilleq 1.900.000 900.000 1.000.000 0 0 0 150 24 39 80.00.80 Umiarsuarnut talittarfik, Uummannaq 250.000 0 250.000 0 0 0 150 44 30 83.30.12 Pilersaarusiorneq, utoqqaat angerlarsimaffiat, Uummannaq 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 150 50 41 84.40.10 Atuarfiup nutarternera/allanngortiternera/allilernera, Uumm. 13.300.000 10.800.000 2.500.000 0 0 0 152 20 52 87.71.30 Uuliamut tankeqarfik nutaaq, Uummannaq 800.000 0 100.000 700.000 0 0 152 21 62 87.71.30 Erngup aqqutaanik piorsaaneq, Qaarsut, Uummannaq 1.500.000 700.000 800.000 0 0 0 152 41 22 84.40.17 Ukiumikk.akuleriiaa.24-inik iniss., Qaarsut, Uummannaq 2.000.000 0 500.000 1.500.000 0 0 152 49 18 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik Qaarsut, Uummannaq 2.200.000 1.200.000 600.000 400.000 0 0 152 58 33 80.00.80 Oqaluffik, Qaarsut, Uummannaq 200.000 0 200.000 0 0 0 154 24 53 80.00.80 Containerersortunut talittarfik aqqusinerlu, Saattut, Uummannaq 250.000 0 250.000 0 0 0 154 25 128 87.73.21 Saattut, Uummannaq 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 154 49 19 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Saattut, Uummannaq 2.200.000 1.200.000 600.000 400.000 0 0 Uummannami sanaartugassat katillugit 27.600.000 14.800.000 9.800.000 3.000.000 0 0
150 17 481 91.35.71 Erngup aqq. ataatsimoorussanik nutarterineq, Uummannaq 500.000 100.000 400.000 0 0 0 150 97 78 97.72.13 Inissianik iluarsaanerit assigiinngitsut, Uummannaq 4.000.000 0 4.000.000 0 0 0 155 97 129 97.71.30 Innaallagissiorfiup iluarsaannera, Ukkusissat, Uummannaq 2.800.000 1.000.000 1.300.000 500.000 0 0 Uummannami iluarsagassat katillugit 7.300.000 1.100.000 5.700.000 500.000 0 0
Uummannami katillugit 34.900.000 15.900.000 15.500.000 3.500.000 0 0 160 UPERNAVIK
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
160 32 62 87.73.22 Inissiat, Upernavik 3.000.000 0 1.000.000 1.000.000 1.000.000 0 160 50 18 84.40.10 Atuarfiup allanngortiternera allilerneralu, Upernavik 8.700.000 7.000.000 1.700.000 0 0 0 160 53 11 84.40.14 Illu sammisassaqartitsivik, Upernavik 12.000.000 0 6.000.000 6.000.000 0 0 162 21 19 87.71.30 Nutaamik imermik pilersuineq, RO-anlægit, Kangersuats.Upern 4.300.000 1.000.000 3.300.000 0 0 0 165 24 54 80.00.80 Containerersortunut talittarfik, Nutaarmiut, Upernavik 250.000 0 250.000 0 0 0 165 41 20 84.40.17 Ukiumikk.akuleriiaa.40-nut iniss., Tasiusaq, Upernavik 2.000.000 1.000.000 900.000 100.000 0 0 166 20 29 87.71.30 Uuliamut tanki nutaaq, Nuussuaq, Upernavik 700.000 0 100.000 600.000 0 0 167 49 33 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Kullorsuaq, Upernavik 2.200.000 1.600.000 600.000 0 0 0 169 24 55 80.00.80 Containerersortunut talittarfik, Innarsuit, Upernavik 200.000 0 200.000 0 0 0 169 25 129 87.73.21 Innarsuit, Upernavik 1.100.000 1.000.000 100.000 0 0 0 169 45 13 85.50.01 Illu sullivik, Innaarsuit, Upernavik 3.500.000 0 2.000.000 1.500.000 0 0 Upernavimmi sanaartugassat katillugit 37.950.000 11.600.000 16.150.000 9.200.000 1.000.000 0
160 94 8 94.40.10 Atuarfiup nutarternera, Upernavik 12.100.000 10.000.000 2.100.000 0 0 0 160 97 75 97.72.13 Inissianik iluarsaanerit assigiinngitsut, Upernavik 8.000.000 4.000.000 4.000.000 0 0 0 160 99 3 99.71.40 Erngup suliarineqanng.aqqutaata taarsersornerat, Upernavik 4.000.000 0 2.000.000 2.000.000 0 0 162 94 9 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, Kangersuatsiaq, Upernavik 1.700.000 1.200.000 500.000 0 0 0 167 97 140 97.71.30 Erngup suliarineqanng.aqqutaata taarsersornerat, Kullors.Upern. 3.500.000 0 3.500.000 0 0 0 Upernavimmi iluarsagassat katillugit 29.300.000 15.200.000 12.100.000 2.000.000 0 0
Upernavimmi katillugit 67.250.000 26.800.000 28.250.000 11.200.000 1.000.000 0 170 QAANAAQ
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
170 24 56 80.00.80 Assartuinermi pissutsinik pitsanngorsaaneq, Qaanaaq 350.000 0 350.000 0 0 0 170 32 707 87.72.11 Utoqqarnut inissiat, illu affarleriilik, Qaanaaq 1.170.000 570.000 600.000 0 0 0 170 41 19 84.40.17 Ukiumikkut akuleriinnut ulluunerani paaqqinniffik, Qaanaaq 2.200.000 1.300.000 900.000 0 0 0 170 78 13 87.11.04 Kuuk qulaallugu aqqusineq sapusiaq, Qaanaaq 10.550.000 9.050.000 1.500.000 0 0 0 174 49 25 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Siorapaluk, Qaanaaq 1.300.000 1.100.000 200.000 0 0 0 Qaanaami sanaartugassat katillugit 15.570.000 12.020.000 3.550.000 0 0 0
170 99 4 99.71.40 Innaallagissiorfik nutaaq/iluars., Qaanaaq 15.000.000 0 200.000 7.300.000 7.500.000 0 170 99 6 99.71.40 Sikumik aatsitsiviup iluarsarnera/allilernera, Qaanaaq 1.800.000 0 1.000.000 800.000 0 0 Qaanaami iluarsagassat katillugit 16.800.000 0 1.200.000 8.100.000 7.500.000 0
Qaanaami katillugit 32.370.000 12.020.000 4.750.000 8.100.000 7.500.000 0 180 AMMASSALIK
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
180 13 107 75.86.22 Eqqakkanik ikuallaavik/tigooraavik, Tasiilaq 10.000.000 6.000.000 1.000.000 3.000.000 0 0 180 32 755 87.72.11 Inissiat 36-t, Ujaqq., imm. 5, 6 aamma 7, Ammassalik 30.500.000 13.200.000 11.700.000 5.600.000 0 0 180 40 28 80.00.80 Prinsesse Marg.Meeqq.Angerl.nutaaq, Tasiilaq 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 183 49 28 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Isortoq, Tasiilaq 1.300.000 1.200.000 100.000 0 0 0 184 25 28 87.73.22 Isumannaallisaanermi killiliussaq, Kulusuk 17.000.000 2.700.000 7.300.000 7.000.000 0 0 184 25 162 87.73.22 Taarsersuinerit, Kulusuk 8.900.000 6.500.000 2.400.000 0 0 0 184 49 34 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Kulusuk, Tasiilaq 1.650.000 0 1.000.000 650.000 0 0 184 50 39 84.40.10 Atuarf. allanngortiternera/allilernera, Kulusuk 11.000.000 9.900.000 1.100.000 0 0 0 186 50 40 84.40.10 Atuarf. allanngortiternera/allilernera, Kuummiut, Ammassalik 11.000.000 0 2.600.000 4.400.000 4.000.000 0 Ammassalimmi sanaartugassat katillugit 92.350.000 39.500.000 28.200.000 20.650.000 4.000.000 0
180 17 482 91.35.71 Erngup aqqutaanik ataatsimoorussanik iluarsaaneq, Tasiilaq 2.050.000 1.050.000 1.000.000 0 0 0 184 94 15 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, Kulusuk, Ammassalik 2.100.000 1.900.000 200.000 0 0 0 184 97 706 97.73.22 Mittarfik/illup saava, Kulusuk 11.200.000 9.200.000 2.000.000 0 0 0 186 94 16 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, Kuummiut, Ammassalik 4.100.000 2.100.000 1.600.000 400.000 0 0 Ammassalimmi iluarsagassat katillugit 19.450.000 14.250.000 4.800.000 400.000 0 0
Ammassalimmi katillugit 111.800.000 53.750.000 33.000.000 21.050.000 4.000.000 0 190 ITTOQQORTOORMIIT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
190 25 135 87.73.21 Ittoqqortoormiit 1.000.000 900.000 100.000 0 0 0 190 32 802 87.72.11 Illu affarleriik, Ittoqqortoormiit 1.400.000 1.000.000 400.000 0 0 0 190 41 12 84.40.17 Ukiumikk.akuleriiaa.20-inut iniss., Ittoqqortoormiit 1.890.000 750.000 1.140.000 0 0 0 Ittoqqortoormiini sanaartugassat katillugit 4.290.000 2.650.000 1.640.000 0 0 0
190 99 407 99.71.40 Imeqarfiup iluarsaannera, Ittoqqortoormiit 5.000.000 0 500.000 4.500.000 0 0 Ittoqqortoormiini iluarsagassat katillugit 5.000.000 0 500.000 4.500.000 0 0
Ittoqqortoormiini katillugit 9.290.000 2.650.000 2.140.000 4.500.000 0 0 990 TAMALAAT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
996 24 47 87.73.22 Angallatit imaani annanniutit, Sumiiffit assigiinngitsut 2.000.000 0 500.000 500.000 1.000.000 0 996 24 48 87.73.10 Suliassat annikinnerit assigiinngitsut, Sumiiffiit assigiinngitsut 2.800.000 0 2.800.000 0 0 0 996 24 49 87.73.10 Suliassat annikinnerit assigiinngitsut, Sumiiffiit assigiinngitsut 2.800.000 0 0 2.800.000 0 0 996 32 63 87.72.21 Tapiiss.komm.illuliai attartortitt., Sumiiffit assigiinngitsut 5.400.000 0 5.400.000 0 0 0 996 32 64 87.72.21 Tapiiss.komm.illuliai attartortitt., Sumiiffit assigiinngitsut 27.800.000 0 0 27.800.000 0 0 996 35 12 87.72.22 Nunaqarf. isorliunerusunullu inissialiornermi pilers., Sum. ass. 22.300.000 0 22.300.000 0 0 0 996 35 13 87.72.22 Nunaqarf. isorliunerusunullu inissialiornermi pilers., Sum. ass. 25.000.000 0 0 25.000.000 0 0 996 36 10 89.72.20 Boligstøtte, taarsigassarsiarititat, Sumiiffiit assigiinngitsut 4.000.000 0 4.000.000 0 0 0 996 36 11 89.72.20 Boligstøtte, taarsigassarsiarititat, Sumiiffiit assigiinngitsut 4.000.000 0 0 4.000.000 0 0 996 37 13 87.72.23 Boligstøtte, iluarsaassineq, Sumiiffiit assigiinngitsut 5.000.000 0 5.000.000 0 0 0 996 37 14 87.72.23 Boligstøtte, iluarsaassineq, Sumiiffiit assigiinngitsut 5.000.000 0 0 5.000.000 0 0 996 38 5 87.72.14 Misileraalluni sanaartorneq, sumiiffiit assigiinngitsut 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 996 38 6 87.72.14 Misileraalluni sanaartorneq, sumiiffiit assigiinngitsut 1.500.000 0 0 1.500.000 0 0 996 41 43 84.40.17 Pilersaarusiorneq, Sumiiffiit assigiinngitsut 3.000.000 0 3.000.000 0 0 0 996 52 12 84.40.15 Pequtisiortorneq, ilinniart.inaat, sumiiffiit assigiinngitsut 17.500.000 3.000.000 7.000.000 6.000.000 1.500.000 0 Sumiiffinni assigiinngitsuni sanaartugassat katillugit 129.600.000 3.000.000 51.500.000 72.600.000 2.500.000 0
996 10 6 92.25.01 Namm. Oqart aqutsinikkut illuutaat, aserfallats., Sumiiff. ass. 5.000.000 0 3.000.000 2.000.000 0 0 996 13 50 95.50.10 NUKA, qatserutit freonit il.il. Nutarternerat, sumiiff.assigiinng. 15.000.000 5.000.000 5.000.000 5.000.000 0 0 996 31 14 90.00.80 Suliassat allat, Sumiiffiit assigiinngitsut 20.000.000 0 0 10.000.000 10.000.000 0 996 40 25 92.30.01 Nuna tamakk. isumag. paaqqinniff., aserfallats., Sumiiffiit ass. 3.500.000 0 3.500.000 0 0 0 996 40 26 92.30.01 Nuna tamakk. isumag. paaqqinniff., aserfallats., Sumiiffiit ass. 4.700.000 0 0 4.700.000 0 0 996 47 16 92.60.01 Peqqinnissaqarfik, sumiiffiit assigiinngitsut 6.000.000 0 6.000.000 0 0 0 996 47 17 92.60.01 Peqqinnissaqarfik, sumiiffiit assigiinngitsut 6.000.000 0 0 6.000.000 0 0 996 55 11 92.40.01 Kultureqarnermi ilinniartitaanermilu sanaartornerit, sum.assigiin 4.000.000 0 4.000.000 0 0 0 996 55 14 92.40.01 Kultureqarnermi ilinniartitaanermilu sanaartornerit, sum.assigiin 4.000.000 0 0 4.000.000 0 0 996 58 29 92.45.01 Ilagiit, illuutit aserfallatsaalineri, Sumiiffiit assigiinngitsut 2.660.000 0 2.660.000 0 0 0 996 58 30 92.45.01 Ilagiit, illuutit aserfallatsaalineri, Sumiiffiit assigiinngitsut 1.500.000 0 0 1.500.000 0 0 996 96 6 94.45.10 Iluarsaassinerit il.il., Sumiiffiit assigiinngitsut 2.400.000 0 2.400.000 0 0 0 996 97 89 97.72.13 Iluarsaassinermi suliassat annikinn. ass., Sumiiffiit assigiinng. 13.800.000 0 13.800.000 0 0 0 Sumiiffinni assigiinngitsuni iluarsagassat katillugit 88.560.000 5.000.000 40.360.000 33.200.000 10.000.000 0
Sumiiffinni assigiinngitsuni katillugit 218.160.000 8.000.000 91.860.000 105.800.000 12.500.000 0 990 TAMALAAT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
998 20 72 87.71.30 Suliassat annikitsut assigiinng.innall., nunaqarfiit tamalaat 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 998 21 72 87.71.30 Suliassat annikitsut assigiinng.imeqarn.,nunaqarfiit tamalaat 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 998 45 5 85.50.01 Suliassat minnerit assigiinng., nunaqarfiit tamalaat 2.000.000 0 500.000 500.000 500.000 500.000 998 50 76 80.00.80 Nunaqarfinni atuarfiit 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 Nunaqarfinni tamalaani sanaartugassat katillugit 6.000.000 0 4.500.000 500.000 500.000 500.000
998 97 50 97.71.30 Suliassat minnerit assigiinng., innaall., nunaqarfiit assigiinngitsu 3.000.000 0 3.000.000 0 0 0 998 97 52 97.71.30 Suliassat minnerit assigiinng., imeqarneq, nunaqarfiit assigiinng 3.500.000 0 3.500.000 0 0 0 Nunaqarfinni tamalaani iluarsagassat katillugit 6.500.000 0 6.500.000 0 0 0
999 13 52 75.86.21 2003-mi eqqagassalerineq, illoqarfiit assigiinngitsut 500.000 0 500.000 0 0 0 999 13 54 75.86.22 Ikuallaavik/tigooraavik nr. 2, illoqarfiit assigiinngitsut 10.000.000 0 500.000 5.000.000 4.500.000 0 999 15 1 89.71.40 Erngup nuking.nukiss., Qorlortorsuaq, illoqarfiit assigiinngitsut 110.000.000 0 10.000.000 30.000.000 25.000.000 22.500.000 999 16 3 89.71.40 Innaallagissap aqqutaanik annertusaaneq, Illoqarfiit assigiinngits 6.000.000 0 6.000.000 0 0 0 999 16 4 89.71.40 Suliassat minnerit assigiinng., innallagissiorf. illoqarfiit ass. 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 999 17 13 87.71.31 Misissueqqaarnerit, suliniutit suliassallu annikitsut, illoq.ass. 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 999 17 486 89.71.40 Suliassat minnerit assigiinng., imeqarneq, illoqarfiit assigiinng. 2.500.000 0 2.500.000 0 0 0 999 18 300 89.71.40 Suliassat minnerit assigiinng., kiass., illoqarfiit assigiinngitsut 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 999 24 57 80.00.80 Umiarsualivinni ilaas. takornar. pitsanngorsaanerit, Illoqarf. ass. 200.000 0 200.000 0 0 0 999 24 58 80.00.80 Umiarsualiviit, illoqarfiit assigiinngitsut 1.000.000 0 1.000.000 0 0 0 999 25 62 87.73.21 Atortut assigiinngitsut, pilersaarusiorneq, illoqarfiit tamalaat 2.100.000 1.300.000 500.000 300.000 0 0 999 31 15 80.00.80 Illut qaliarpaavinik atorluaaneq, Illoqarfiit assigiinngitsut 500.000 0 500.000 0 0 0 999 34 11 89.72.15 Piginneqatigiill.iniss.tapersikkat, illoqarfiit assigiinngitsut 26.250.000 0 26.250.000 0 0 0 999 34 12 89.72.15 Piginneqatigiill.iniss.tapersikkat, illoqarfiit assigiinngitsut 31.500.000 0 0 31.500.000 0 0 999 34 15 80.72.00 Inissianik sanaartornermut sillimmatit, Illoqarfiit assigiinngitsut 4.000.000 0 4.000.000 0 0 0 999 34 16 80.72.00 Inissianik sanaartornermut sillimmatit, Illoqarfiit assigiinngitsut 8.000.000 0 0 8.000.000 0 0 999 37 11 89.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq, Illoqarfiit assiigiinngitsut 8.500.000 0 8.500.000 0 0 0 999 37 12 89.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq, Illoqarfiit assiigiinngitsut 20.150.000 0 0 20.150.000 0 0 999 50 70 84.40.10 Pequtit, Illoqarfiit assigiinngitsut 3.570.000 1.700.000 770.000 1.100.000 0 0 999 75 1 80.00.80 Suliassat aalajangigaanngitsut, Illoqarfiit assigiinngitsut 20.900.000 0 1.800.000 9.100.000 10.000.000 0 999 90 17 82.20.01 Pilersaarusiornermi periuseq il.il., Illoqarfiit assigiinngitsut 7.000.000 3.000.000 2.500.000 1.500.000 0 0 Illoqarfinni tamalaani sanaartugassat katillugit 268.670.000 6.000.000 71.520.000 106.650.000 39.500.000 22.500.000 999 20 72 91.21.71 Nunaqarfiit innaallagissiorfiini haloninik piiaaneq, illoq.ass. 6.000.000 1.500.000 4.500.000 0 0 0 999 25 938 97.73.22 Sumiissusersiornermi radiukkut aallakaatitsissutit, iluars.,illoq. 9.300.000 1.100.000 2.700.000 3.500.000 2.000.000 0 999 90 9 91.70.70 Iluarsaanermi najugaqartut sunniuteqaqataanissaat, illoqarf. ass. 850.000 750.000 100.000 0 0 0 999 90 12 91.70.70 Nukissiuteqarnermi kisits. paasissutiss. pitsanngors, Ill. ass. 1.050.000 700.000 350.000 0 0 0 999 90 15 91.70.70 Pilersaarusiorneq malitseqartitsinerlu, illoqarfiit assigiinngitsut 4.000.000 3.000.000 1.000.000 0 0 0 999 91 4 91.10.70 Avatangiisitigut pitsaassutsikkullu isumann. Pikkorissarnerit, ill 675.000 600.000 75.000 0 0 0 999 91 5 91.10.70 Avatangiisitigut pitsaassutsikkullu isumann. Pikkorissarnerit, ill 3.750.000 3.500.000 250.000 0 0 0 999 91 11 91.10.70 Misiliillutik sulisunut siunnersorteqarnermik misileraan., illoqar 1.050.000 750.000 300.000 0 0 0 999 91 14 91.53.70 Atuisunik qaammars., Killiliuss. aningaasaliiss., Illoqarfiit ass. 1.000.000 500.000 500.000 0 0 0 999 91 16 91.10.70 Ataqatigiissaarinermi allattoqarfik, Illoqarfiit assigiinngitsut 2.250.000 1.500.000 750.000 0 0 0 999 91 17 91.10.70 Kal.Nun.nunap iluani imeqarfiit, Illoqarfiit assigiinngitsut 2.000.000 500.000 1.500.000 0 0 0 999 91 19 91.10.70 Radonimik misissuineq, Illoqarfiit assigiinngitsut 1.170.000 400.000 770.000 0 0 0 999 91 20 91.10.70 Sulisunut ang.arn.qularn., Illoqarfiit assigiinngitsut 130.000 0 130.000 0 0 0 999 97 60 97.71.32 Suliass.minnerit assigiinng., kiassarneq, Illoqarfiit assigiinngitsu 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 999 97 62 97.71.32 Suliass.minnerit assigiinng., innaallagissiorf., Illoqarfiit ass. 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 999 97 63 97.71.32 Suliass.minnerit assigiinng., innaallagiaq, Illoqarfiit assigiinng. 4.000.000 0 4.000.000 0 0 0 999 97 64 97.71.32 Suliass.minnerit assigiinng., imeqarneq, Illoqarfiit assigiinngitsu 2.500.000 0 2.500.000 0 0 0 999 99 7 99.71.40 Suliass.minnerit assigiinng., imeqarneq, Illoqarfiit assigiinngitsu 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 999 99 9 99.71.40 Suliass.minnerit assigiinng., innaallagissiorf., Illoqarfiit ass. 1.500.000 0 1.500.000 0 0 0 999 99 10 99.71.40 Suliass.minnerit assigiinng., kiassarneq, Illoqarfiit assigiinngitsu 2.000.000 0 2.000.000 0 0 0 999 99 14 99.72.20 Boligstøtte, taarsigassarsiarititat, Illoqarfiit assigiinngitsut 10.000.000 0 10.000.000 0 0 0 999 99 15 99.72.20 Boligstøtte, taarsigassarsiarititat, Illoqarfiit assigiinngitsut 15.000.000 0 0 15.000.000 0 0 Illoqarfinni tamalaani iluarsagassat katillugit 73.725.000 14.800.000 38.425.000 18.500.000 2.000.000 0
Illoqarfiit assigiinngitsut katillugit 354.895.000 20.800.000 120.945.000 125.650.000 42.000.000 23.000.000 SILLIMMATIT AGGUAANNEQANNGITSUT
Ukiumi aning. SumSuu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 BO 2006 Aningaasaliiss.
80.00.00 Sanaartornermut atugassat agguaanneqanngitsut 454.800.000 17.900.000 37.900.000 117.500.000 281.500.000 80.00.01 Nuussinissanut sillimmatit 42.500.000 12.500.000 15.000.000 15.000.000 0 80.00.72 Inissianik attartortittakkanik tunisineq -15.000.000 -5.000.000 -10.000.000 0 0 80.72.01 Inissianik attartortittakkanik tunisinermi aningaasartuutit 3.000.000 1.000.000 2.000.000 0 0 84.40.16 Avataanit aningaasalersuineq, Ilimmarfik -40.000.000 0 0 0 -40.000.000
90.00.00 Iluarsaassinermut sillimmatit agguaanneqanngitsut 527.623.000 35.223.000 29.800.000 187.600.000 275.000.000 90.00.01 Nuussinissanut sillimmatit, iluarsagassat 45.000.000 15.000.000 15.000.000 15.000.000 0
Sillimmatit katillugit 1.017.923.000 0 76.623.000 89.700.000 335.100.000 516.500.000
INERNERA 3.310.907.000 641.538.000 752.210.000 672.259.000 604.700.000 612.700.000 AIS 2003 SANAARTORNERIT AALLARTEREERSUT
Ukiumi aning. Sum. Suun L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
NAALAKKERSUISOQARF. TAM. KATILL. 1.492.644.000 641.538.000 364.547.000 226.459.000 162.500.000 92.600.000
60 10 40 01.11.20 Inatsisartut Ombudsmandiat, sanaartorneq, Nuuk 8.797.000 6.000.000 2.797.000 0 0 0 01.11.20 Inatsisartut Ombudsmandiat 8.797.000 6.000.000 2.797.000 0 0 0
INATSISARTUT OMBUDSMANDIAT 8.797.000 6.000.000 2.797.000 0 0 0
999 90 17 82.20.01 Pilersaarusiornermi periuseq il.il., Illoqarfiit tamalaa 7.000.000 3.000.000 2.500.000 1.500.000 0 0 82.20.01 Sanaart. pilers. Sulianik aqutsinermi periuseq 7.000.000 3.000.000 2.500.000 1.500.000 0 0
ANINGAASAQARNERMUT PISORTAQARFIK 7.000.000 3.000.000 2.500.000 1.500.000 0 0
1 10 42 12.81.13 Atlantikup avannaamiut Tulattarf., København DK 17.900.000 9.300.000 8.600.000 0 0 0 12.81.13 Atlantikup avannaamiut Tulattarfiat 17.900.000 9.300.000 8.600.000 0 0 0
NAALAKKERSUISUT SIULITTAASUAT 17.900.000 9.300.000 8.600.000 0 0 0
98 45 28 85.50.01 Illu sullivik, Ikerasaarsuk, Kangaatsiaq 3.500.000 1.000.000 2.000.000 500.000 0 0 85.50.01 Illut sulliviit, nunaqarfiit 3.500.000 1.000.000 2.000.000 500.000 0 0
AALISARN., PINIARNEQ NUNALERINERLU 3.500.000 1.000.000 2.000.000 500.000 0 0
180 13 107 75.86.22 Ikuallaavik/tigooraavik, Tasilaq 10.000.000 6.000.000 1.000.000 3.000.000 0 0 75.86.22 Illoqarfinni eqqagassalerinermut tapiissutit 10.000.000 6.000.000 1.000.000 3.000.000 0 0
70 13 205 75.86.23 Eqqakkanik tigooraavik, Maniitsoq 2.000.000 1.000.000 1.000.000 0 0 0 120 13 106 75.86.23 Ikuallaavik, Ilulissat 15.000.000 7.600.000 7.400.000 0 0 0 75.86.23 Illoqarfinni eqqagassalerinermut tapiissutit 17.000.000 8.600.000 8.400.000 0 0 0
AVATANGIISINUT TUNNGASUT 27.000.000 14.600.000 9.400.000 3.000.000 0 0 Ukiumi aning. Sum. Suun L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
80 44 14 83.30.12 Utoqqaat angerlarsimaffiannik alliliineq, Sisimiut 3.800.000 1.500.000 2.000.000 300.000 0 0 110 44 15 83.30.12 Utoqqaat angerlarsimaffiat, inissat 20, Qasigiannguit 5.500.000 1.000.000 4.000.000 500.000 0 0 83.30.12 Utoqqaat angerlarsimaffii 9.300.000 2.500.000 6.000.000 800.000 0 0
60 40 18 83.30.13 Alliliineq, Aaqa, Nuuk 11.111.000 7.011.000 4.100.000 0 0 0 80 40 19 83.30.13 Meeqqanut inuusuttunullu katsorsaavik, Sisimiut 10.000.000 1.000.000 3.000.000 6.000.000 0 0 83.30.13 Nuna tamakkerlugu paaqqinniffiit 21.111.000 8.011.000 7.100.000 6.000.000 0 0
ILAQUTARIINNERMUT TUNNGASUT 30.411.000 10.511.000 13.100.000 6.800.000 0 0
150 50 41 84.40.10 Atuarf. allanngortiternera allilerneralu, Uummannaq 13.300.000 10.800.000 2.500.000 0 0 0 160 50 18 84.40.10 Atuarf. allanngortiternera allilerneralu, Upernavik 8.700.000 7.000.000 1.700.000 0 0 0 184 50 39 84.40.10 Atuarf. allanngortiternera allilerneralu, Kulusuk 11.000.000 9.900.000 1.100.000 0 0 0 999 50 70 84.40.10 Pequtit, Illoqarfiit tamalaat 3.570.000 1.700.000 770.000 1.100.000 0 0 84.40.10 Kommunini atuarfiit, nutaamik sanaartukkat 36.570.000 29.400.000 6.070.000 1.100.000 0 0
60 55 3 84.40.13 Ilimmarfik, Nuuk 159.000.000 53.000.000 0 10.000.000 44.000.000 47.000.000 84.40.13 Nuummi Ilimmarfik 159.000.000 53.000.000 0 10.000.000 44.000.000 47.000.000
90 53 4 84.40.14 Illu sammisassaqartitsivik, Kangaatsiaq 13.300.000 7.000.000 6.300.000 0 0 0 140 53 10 84.40.14 Timers. Iluarsaassineq allilerinerlu, Qeqertarsuaq 6.000.000 3.000.000 3.000.000 0 0 0 84.40.14 Kulturimut timersornermullu sanaartornerit 19.300.000 10.000.000 9.300.000 0 0 0
60 52 11 84.40.15 Ilinniartut inaannik sanaartorneq, 60-it, Nuuk 46.000.000 23.800.000 10.000.000 12.200.000 0 0 80 52 13 84.40.15 Ilinniartut inaannik sanaartorneq, imm. 1, Sisimiut 26.000.000 16.000.000 10.000.000 0 0 0 120 52 10 84.40.15 Ilinniartut inaannik sanaartorneq, 72-it, Ilulissat 41.100.000 12.700.000 8.000.000 10.400.000 10.000.000 0 996 52 12 84.40.15 Pequtinik pisiortorneq, ilinniartut inaat, sumiif. ass. 17.500.000 3.000.000 7.000.000 6.000.000 1.500.000 0 84.40.15 Ilinniartut inaannik sanaartorneq 130.600.000 55.500.000 35.000.000 28.600.000 11.500.000 0
123 41 27 84.40.17 Ukiumikkut akuleriin., inissat 24, Saqqaq, Ilulissat 2.100.000 700.000 1.300.000 100.000 0 0 165 41 20 84.40.17 Ukiumik. akuleriin., inissat 40, Tasiusaq, Upernavik 2.000.000 1.000.000 900.000 100.000 0 0 170 41 19 84.40.17 Ukiumik. akuler. ulluunerani paaqqinniff., Qaanaaq 2.200.000 1.300.000 900.000 0 0 0 190 41 12 84.40.17 Ukiumik. Akuler., inissat 20, Ittoqqortoormiit 1.890.000 750.000 1.140.000 0 0 0 84.40.17 Meeqqanik inuusuttunillu paaqqinniffiit 8.190.000 3.750.000 4.240.000 200.000 0 0
60 58 25 84.45.01 Oqaluffimmik nutaamik pilersaarusiorneq, Nuuk 3.000.000 500.000 2.000.000 500.000 0 0 84.45.01 Ilagiit, nutaamik sanaartukkat 3.000.000 500.000 2.000.000 500.000 0 0 Ukiumi aning. Sum. Suun L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
160 94 8 94.40.10 Atuarfiup nutarternera, Upernavik 12.100.000 10.000.000 2.100.000 0 0 0 162 94 9 94.40.10 Atuarfiup nutarternera, Kangersuatsiaq, Upernavik 1.700.000 1.200.000 500.000 0 0 0 184 94 15 94.40.10 Atuarfiup nutarternera, Kulusuk, Ammassalik 2.100.000 1.900.000 200.000 0 0 0 186 94 16 94.40.10 Atuarfiup nutarternera, Kuummiut, Ammassalik 4.100.000 2.100.000 1.600.000 400.000 0 0 94.40.10 Kommunini atuarfiit, nutarterineq 20.000.000 15.200.000 4.400.000 400.000 0 0
KULTUR ILINNIARTITAANERLU 376.660.000 167.350.000 61.010.000 40.800.000 55.500.000 47.000.000
60 46 9 86.60.01 Aaviisarfik/DIH, Nuuk 42.400.000 13.200.000 4.000.000 20.800.000 4.400.000 0 60 46 13 86.60.01 Peqqissaanermik Ilinniarfik, Nuuk 25.800.000 8.500.000 4.000.000 9.500.000 3.800.000 0 122 49 22 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Qeqertaq, Ilulissat 1.600.000 1.200.000 400.000 0 0 0 124 49 32 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Ilimanaq, Ilulissat 1.300.000 1.200.000 100.000 0 0 0 152 49 18 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiart., Qaarsut, Uummannaq 2.200.000 1.200.000 600.000 400.000 0 0 154 49 19 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Saattut, Uummannaq 2.200.000 1.200.000 600.000 400.000 0 0 167 49 33 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiart., Kullorsuaq, Upernavik 2.200.000 1.600.000 600.000 0 0 0 174 49 25 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Siorapaluk, Qaanaaq 1.300.000 1.100.000 200.000 0 0 0 183 49 28 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Isortoq, Tasiilaq 1.300.000 1.200.000 100.000 0 0 0 86.60.01 Peqqinnissaqarfik, nutaamik sanaartukkat 80.300.000 30.400.000 10.600.000 31.100.000 8.200.000 0
100 47 20 96.60.01 Napparsimmavik, Aasiaat 25.000.000 12.341.000 8.200.000 4.459.000 0 0 96.60.01 Peqqinnissaqarfik, nutarterineq 25.000.000 12.341.000 8.200.000 4.459.000 0 0
PEQQINNISSAMUT TUNNGASUT 105.300.000 42.741.000 18.800.000 35.559.000 8.200.000 0 Ukiumi aning. Sum. Suun L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
170 78 13 87.11.04 Kuuk ikaarlugu aqqusineq sapusiaq, Qaanaaq 10.550.000 9.050.000 1.500.000 0 0 0 87.11.04 Kuuk ikaarlugu aqqusineq sapusiaq, Qaanaaq 10.550.000 9.050.000 1.500.000 0 0 0
13 21 71 87.71.30 Erng. aqq. allilerineq., Narsaq Kujalleq, Nanortalik 1.300.000 600.000 700.000 0 0 0 124 21 61 87.71.30 Imeqarf. nutaaq, uk. naall. imeq, Ilimanaq, Ilulissat 4.500.000 1.500.000 3.000.000 0 0 0 152 21 62 87.71.30 Erngup aqqutaanik allilerineq, Qaarsut, Uummannaq 1.500.000 700.000 800.000 0 0 0 162 21 19 87.71.30 Imeqarfik nutaaq, RO-anlæg, Kangersuatsiaq, Uper. 4.300.000 1.000.000 3.300.000 0 0 0 87.71.30 Innaallagiss. imeqarfiliornerlu, nunaqarfiit 11.600.000 3.800.000 7.800.000 0 0 0
100 17 455 87.71.31 Kaaviiaartumik aqqut A6/A22/A23, Aasiaat 4.100.000 3.100.000 1.000.000 0 0 0 150 17 10 87.71.31 Uummannap Kitaa, A10 kangia 1.900.000 900.000 1.000.000 0 0 0 87.71.31 Illoqarf. erng. Aqq. Pingaarn. pilersitsinerit 6.000.000 4.000.000 2.000.000 0 0 0
60 16 25 87.71.32 Netstationit, Nuuk 8.000.000 2.000.000 3.000.000 3.000.000 0 0 60 16 26 87.71.32 Illoqarfiup iluani innaallagissamik pilersuineq, Nuuk 10.000.000 3.000.000 3.000.000 1.200.000 2.000.000 800.000 60 17 453 87.71.32 Imeqarfik, Nuuk 25.000.000 17.000.000 0 2.000.000 6.000.000 0 87.71.32 Pilersuinermik annertusaaneq, Qinngorput 43.000.000 22.000.000 6.000.000 6.200.000 8.000.000 800.000
60 30 2 87.72.10 Sulisorisanut inissiat 12-it, Nuuk 16.000.000 4.000.000 11.500.000 500.000 0 0 60 30 907 87.72.10 Sulisorisanut inissiat 71-it, Nuuk 99.200.000 7.100.000 12.400.000 43.400.000 36.300.000 0 87.72.10 Nuummi sulisorisanut inissiat 115.200.000 11.100.000 23.900.000 43.900.000 36.300.000 0
10 32 4 87.72.11 Inissiat 8-t, imm. 4, Nanortalik 5.700.000 1.200.000 4.500.000 0 0 0 10 32 6 87.72.11 Utoqqarnut inissiat 4-t, Nanortalik 2.300.000 2.100.000 200.000 0 0 0 20 32 58 87.72.11 Utoqqarnut inissiat 10-t, Qaqortoq 4.800.000 500.000 4.300.000 0 0 0 20 32 59 87.72.11 Inissiat 24-t, Qaqortoq 13.200.000 1.200.000 6.000.000 6.000.000 0 0 30 32 106 87.72.11 Inissiat 10-t, Narsaq 8.700.000 5.300.000 3.400.000 0 0 0 70 32 225 87.72.11 Inissiat 18-it, Maniitsoq 6.600.000 1.300.000 5.300.000 0 0 0 80 32 308 87.72.11 Inissiat 36-t, Kussangasoq, imm.. 7, Sisimiut 19.800.000 13.000.000 6.800.000 0 0 0 82 32 54 87.72.11 Inissiat 20-t, Kangerlussuaq 14.200.000 3.000.000 4.100.000 3.000.000 4.100.000 0 100 32 403 87.72.11 Inissiat 16-it, Aasiaat Kitaa, imm. 7, Aasiaat 9.714.000 7.714.000 2.000.000 0 0 0 100 32 405 87.72.11 Inissiat 4-t, Otto Rosingvej, imm. 3, Aasiaat 1.800.000 900.000 900.000 0 0 0 110 32 61 87.72.11 Utoqqarnut inissiat 4-t, Qasigiannguit 2.400.000 2.100.000 300.000 0 0 0 120 32 506 87.72.11 Illut uiguleriiaat 24-t, Ilulissat 12.420.000 6.520.000 5.900.000 0 0 0 120 32 509 87.72.11 Utoqqarnut inissiat 6-it, Ilulissat 3.600.000 2.600.000 1.000.000 0 0 0 170 32 707 87.72.11 Utoqqarnut inissiat, illut affarleriit, Qaanaaq 1.170.000 570.000 600.000 0 0 0 180 32 755 87.72.11 Iniss. 36-t, Ujaqq., imm. 5, 6 aamma 7, Ammassalik 30.500.000 13.200.000 11.700.000 5.600.000 0 0 190 32 802 87.72.11 Illu affarleriik, Ittoqqortoormiit 1.400.000 1.000.000 400.000 0 0 0 87.72.11 60/40 atorlugu sanaartorneq 138.304.000 62.204.000 57.400.000 14.600.000 4.100.000 0 Ukiumi aning. Sum. Suun L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
60 34 222 87.72.15 Inissiat 6-it, Inussuk, Nuuk 3.150.000 2.050.000 1.100.000 0 0 0 60 34 223 87.72.15 Inissiat 9-t, Qarsaaq, Nuuk 4.725.000 2.925.000 1.800.000 0 0 0 60 34 224 87.72.15 Inissiat 6-it, Uppik, Nuuk 3.150.000 1.750.000 1.400.000 0 0 0 60 34 225 87.72.15 Inissiaat 7-t, Kumak, Nuuk 3.675.000 2.275.000 1.400.000 0 0 0 60 34 226 87.72.15 Inissiat 6-it, Qinngorput, Nuuk 3.150.000 2.550.000 600.000 0 0 0 60 34 227 87.72.15 Inissiaat 9-t, Qussuk, Nuuk 4.725.000 4.025.000 700.000 0 0 0 120 34 502 87.72.15 Inissiat 9-t, Nuka, Ilulissat 4.800.000 3.300.000 1.500.000 0 0 0 120 34 503 87.72.15 Inissiat 8-t, Illorput, Ilulissat 4.200.000 2.900.000 1.300.000 0 0 0 87.72.15 Piginneqatigiilluni inissialiortiterneq 31.575.000 21.775.000 9.800.000 0 0 0
50 25 174 87.73.20 Paamiut Mittarfiat 141.457.000 22.257.000 0 35.100.000 39.300.000 44.800.000 87.73.20 Mittarfiit ilusilersugaanerini annertusaaneq 141.457.000 22.257.000 0 35.100.000 39.300.000 44.800.000
24 25 126 87.73.21 Qaasimut, Qaqortoq 1.100.000 1.000.000 100.000 0 0 0 90 25 173 87.73.21 Kangaatsiaq 800.000 700.000 100.000 0 0 0 92 25 127 87.73.21 Attu, Kangaatsiaq 1.600.000 1.500.000 100.000 0 0 0 169 25 129 87.73.21 Innarsuit, Upernavik 1.100.000 1.000.000 100.000 0 0 0 190 25 135 87.73.21 Ittoqqortoormiit 1.000.000 900.000 100.000 0 0 0 999 25 62 87.73.21 Atortut ass., pilersaarusiorneq, Illoqarf. assigiinng. 2.100.000 1.300.000 500.000 300.000 0 0 87.73.21 Mittarfeqarfiit, helistopit 7.700.000 6.400.000 1.000.000 300.000 0 0
60 25 157 87.73.22 Taarsersuinerit, atortut, Nuuk 5.200.000 2.700.000 2.500.000 0 0 0 82 25 22 87.73.22 Isumannaallisaanermi ungalut, Kangerlussuaq 8.000.000 5.400.000 2.600.000 0 0 0 82 25 30 87.73.22 Taarsersuinerit, Kangerlussuaq 3.300.000 1.600.000 0 1.700.000 0 0 120 25 31 87.73.22 Taarsersuinerit, Ilulissat 3.500.000 1.000.000 300.000 2.200.000 0 0 120 25 158 87.73.22 Mittarfimmik iluarsaassineq, Ilulissat 2.000.000 1.000.000 0 1.000.000 0 0 184 25 28 87.73.22 Isumannaallisaanermi killiliussaq, Kulusuk 17.000.000 2.700.000 7.300.000 7.000.000 0 0 184 25 162 87.73.22 Taarsersuinerit, Kulusuk 8.900.000 6.500.000 2.400.000 0 0 0 87.73.22 Mittarfeqarfiit, mittarfiit 47.900.000 20.900.000 15.100.000 11.900.000 0 0
999 91 4 91.10.70 Avata. pitsaass. qulakk. pikkoriss., Illoqarf. ass. 675.000 600.000 75.000 0 0 0 999 91 5 91.10.70 Avata. pitsaass. qulakk. pikkoriss., Illoqarf. ass. 3.750.000 3.500.000 250.000 0 0 0 999 91 11 91.10.70 Sulinermik sungiusartunik ilitsersuineq, Illoqarf. ass 1.050.000 750.000 300.000 0 0 0 999 91 16 91.10.70 Ataqatigiissaarinermut allattoqarfik, Illoqarf. ass. 2.250.000 1.500.000 750.000 0 0 0 999 91 17 91.10.70 Kal. Nuaanni nunap iluani imeqarfiit, Illoqarf. ass. 2.000.000 500.000 1.500.000 0 0 0 999 91 19 91.10.70 Radonimik misissuineq, Illoqarfiit assigiinngitsut 1.170.000 400.000 770.000 0 0 0 91.10.70 Immikkoor. pilers., killiliuss. piumas. pingaar 10.895.000 7.250.000 3.645.000 0 0 0 Ukiumi aning. Sum. Suun L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
999 20 72 91.21.71 Nunaqarf. halonimik piiaaneq, Illoqarfiit assigiinng. 6.000.000 1.500.000 4.500.000 0 0 0 91.21.71 Imm. pilers., innaallagiss. halonimik piiaaneq 6.000.000 1.500.000 4.500.000 0 0 0
10 17 342 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Nanortalik 700.000 100.000 600.000 0 0 0 20 17 480 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Qaqortoq 600.000 100.000 500.000 0 0 0 50 17 459 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Paamiut 400.000 100.000 300.000 0 0 0 60 17 5 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Nuuk 10.800.000 4.200.000 6.600.000 0 0 0 60 17 26 91.35.71 Erngup aqqutai, Nuuk 6.700.000 5.400.000 1.300.000 0 0 0 70 17 6 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Maniitsoq 1.800.000 900.000 900.000 0 0 0 70 17 33 91.35.71 Erngup aqqutai, Maniitsoq 10.200.000 7.700.000 2.500.000 0 0 0 80 17 39 91.35.71 Erngup aqqutai, Sisimiut 2.400.000 1.400.000 1.000.000 0 0 0 80 17 444 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Sisimiut 400.000 100.000 300.000 0 0 0 120 17 401 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Ilulissat 300.000 100.000 200.000 0 0 0 140 17 433 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Qeqertarsuaq 500.000 100.000 400.000 0 0 0 150 17 481 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Uummannaq 500.000 100.000 400.000 0 0 0 180 17 482 91.35.71 Erng. aqq. ataats. iluarsartuunn., Tasiilaq 2.050.000 1.050.000 1.000.000 0 0 0 91.35.71 Imm. pilers., Ungasianit kiass. aqq. iluarsaann. 37.350.000 21.350.000 16.000.000 0 0 0
20 18 305 91.36.61 Ikuallaavimmit ungasianit kiass. aqqusers, Qaqortoq 2.900.000 600.000 2.300.000 0 0 0 70 18 304 91.36.61 Ikuall. ungasianit kiass. aqqusersuineq, Maniitsoq 6.025.000 5.000.000 1.025.000 0 0 0 100 18 313 91.36.61 Ikuall. ungasianit kiass. aqqusersuineq, Aasiaat 8.900.000 7.700.000 1.200.000 0 0 0 91.36.61 Imm. pilers., Ungas. kiass. aqq. iluars., Avatang. 17.825.000 13.300.000 4.525.000 0 0 0
60 18 30 91.36.71 Ungasianit kiass. aqq. taarsersorneri, Nuuk 4.600.000 3.100.000 1.500.000 0 0 0 91.36.71 Imm. pilers., Ungas. kiass. aqq. iluarsartuunn. 4.600.000 3.100.000 1.500.000 0 0 0
82 18 30 91.36.73 Ungas. kiass. aqq. iluarsartuunn., Kangerlussuaq 4.850.000 2.150.000 2.700.000 0 0 0 91.36.73 Imm. pilers., Ung. kiass. aqq. iluars., Angallann. 4.850.000 2.150.000 2.700.000 0 0 0
60 97 601 91.40.72 B-1389-ip iluarsaannera, Nuuk 4.820.000 2.000.000 2.820.000 0 0 0 80 97 79 91.40.72 Takuss. sul., GEUS-ip illuata iluars., Sisimiut 1.500.000 300.000 1.200.000 0 0 0 82 97 35 91.40.72 B-669-ip iluarsaannera, Kangerlussuaq 11.460.000 6.660.000 4.800.000 0 0 0 110 97 609 91.40.72 B-252-ip aamma B-343-p iluarsaann., Qasigiannguit 6.000.000 3.500.000 2.500.000 0 0 0 91.40.72 Imm. pilers., Illunik iluarsart., Ineqarneq 23.780.000 12.460.000 11.320.000 0 0 0
33 97 22 91.40.73 Illunik iluarsartuussineq, Narsarsuaq 3.170.000 1.960.000 1.210.000 0 0 0 82 18 30 91.40.73 Illunik iluarsartuussineq, Kangerlussuaq 1.640.000 150.000 1.490.000 0 0 0 91.40.73 Imm. pilers., Illunik iluarsartuuss., Angallann. 4.810.000 2.110.000 2.700.000 0 0 0 Ukiumi aning. Sum. Suun L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
100 18 307 91.45.72 Kiass. imm. iluarsaassineq il.il., Aasiaat 2.500.000 2.000.000 500.000 0 0 0 100 18 310 91.45.72 Igdlut-ni uutsivinnik taarsersuineq, Aasiaat 2.530.000 2.000.000 530.000 0 0 0 91.45.72 Imm. pilers., Kiass. imm. iluarsaassineq 5.030.000 4.000.000 1.030.000 0 0 0
999 91 14 91.53.70 Atuisut qaaamm., aningaasaliiss. killilikk., Illoq. ass 1.000.000 500.000 500.000 0 0 0 91.53.70 Imm. pilers., Atuisut qaammarsaavigineqarn 1.000.000 500.000 500.000 0 0 0
999 90 9 91.70.70 Najugaqartut iluarsaass. sunniutaat, Illoqarf. ass. 850.000 750.000 100.000 0 0 0 999 90 12 91.70.70 Nukissiorn. naluaars. pitsanngoriartinn., Illoqar. ass. 1.050.000 700.000 350.000 0 0 0 999 90 15 91.70.70 Pilersaarusironeq nakkutilliinerlu, Illoqarfiit ass. 4.000.000 3.000.000 1.000.000 0 0 0 91.70.70 Imm. pilers., Pilersaarusiorneq nakkutilliinerl. 5.900.000 4.450.000 1.450.000 0 0 0
91 Katillugit 122.040.000 72.170.000 49.870.000 0 0 0
996 13 50 95.50.10 NUKA, Atort. freonitalinnik iluars. il.il., Sum. ass. 15.000.000 5.000.000 5.000.000 5.000.000 0 0 95.50.10 NUKA, Atort. freonitalinnik iluars. il.il. 15.000.000 5.000.000 5.000.000 5.000.000 0 0
14 97 106 97.71.30 Innaallagissiorfiup nutartern., Tasiusaq, Nanortalik 4.700.000 800.000 1.300.000 2.600.000 0 0 22 97 310 97.71.30 Innaall. nutart. allilerneralu Eqalugaarsuit, Qaqortoq 2.100.000 1.430.000 670.000 0 0 0 51 97 105 97.71.30 Innaallagissap aqqutaanik taarsiineq, Arsuk, Paamiu 1.200.000 200.000 200.000 200.000 600.000 0 61 97 109 97.71.30 Innaallagissiorfiup nutart., Qeqertarsuatsiaat, Nuuk 2.300.000 1.500.000 800.000 0 0 0 65 97 136 97.71.30 Iluars., inaallagissap aqqutai, Kapisillit, Nuuk 2.000.000 600.000 600.000 800.000 0 0 98 97 29 97.71.30 Innaallagissiorfiup nutar., Ikerasaarsuk, Kangaatsiaq 2.600.000 1.200.000 800.000 600.000 0 0 121 97 121 97.71.30 Innaallagissiorfiup nutarternera, Oqaatsut, Ilulissat 2.600.000 2.200.000 400.000 0 0 0 122 97 124 97.71.30 Iluars., innaallagissap aqqutai, Qeqertaq, Ilulissat 1.500.000 500.000 500.000 500.000 0 0 124 97 126 97.71.30 Iluars., innaallagissap aqqutai, Ilimanaq, Ilulissat 1.800.000 1.200.000 600.000 0 0 0 155 97 129 97.71.30 Innaallagiss. nutarternera, Ukkusissat, Uummannaq 2.800.000 1.000.000 1.300.000 500.000 0 0 97.71.30 Innaall. imerm. pilersuin.pilers, nunaq. iluars. 23.600.000 10.630.000 7.170.000 5.200.000 600.000 0 Ukiumi aning. Sum. Suun L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. Siusinn. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006 Aningaasaliiss.
80 97 614 97.71.32 Innaallagissap aqqutai, Sisimiut 2.250.000 1.050.000 600.000 600.000 0 0 100 97 43 97.71.32 Innaallagissap aqqutai, Aasiaat 5.650.000 3.650.000 1.000.000 1.000.000 0 0 120 97 51 97.71.32 Innaallagissap aqqutai, Ilulissat 7.900.000 5.600.000 1.300.000 1.000.000 0 0 97.71.32 Nukissiorfiit, iluarsaassineq 15.800.000 10.300.000 2.900.000 2.600.000 0 0
20 97 71 97.72.13 Inissianik nutarterinerit assigiinngitsut, Qaqortoq 16.000.000 8.000.000 8.000.000 0 0 0 60 97 601 97.72.13 Nutarterineq, B-1389, Nuuk 20.000.000 10.000.000 10.000.000 0 0 0 70 97 72 97.72.13 Inissianik nutarterinerit assigiinngitsut, Maniitsoq 7.500.000 3.000.000 4.500.000 0 0 0 80 97 604 97.72.13 Nutarterineq, B-790 aamma B-791, Sisimiut 36.300.000 34.300.000 2.000.000 0 0 0 120 97 606 97.72.13 Nutarterineq, B-600 aamma B-701, Ilulissat 37.500.000 26.000.000 11.500.000 0 0 0 140 97 68 97.72.13 Nutarterineq, inissiat 6-it, Qeqertarsuaq 2.200.000 1.500.000 700.000 0 0 0 160 97 75 97.72.13 Inissianik nutarterinerit assigiinngitsut, Upernavik 8.000.000 4.000.000 4.000.000 0 0 0 97.72.13 Immikkut nutarterinerit 127.500.000 86.800.000 40.700.000 0 0 0
33 25 26 97.73.22 Mittarfiup nutarsarnera, Narsarsuaq 20.000.000 5.000.000 5.000.000 5.000.000 5.000.000 0 184 97 706 97.73.22 Mittarfik/illup saava, Kulusuk 11.200.000 9.200.000 2.000.000 0 0 0 999 25 938 97.73.22 Radiofyr, nutarsaaneq, Illoqarfiit assigiinngitsut 9.300.000 1.100.000 2.700.000 3.500.000 2.000.000 0 97.73.22 Mittarfeqarfiit, iluarsaaneq 40.500.000 15.300.000 9.700.000 8.500.000 7.000.000 0
100 99 201 99.71.40 Imeqarfiup nutarternera, Aasiaat 10.850.000 850.000 1.500.000 5.000.000 3.500.000 0 99.71.40 Nukissiorfiit, sanaart. taarsigass., nutarterin. 10.850.000 850.000 1.500.000 5.000.000 3.500.000 0
ATTAVEQARNEQ, PILERSUINEQ INEQARN 908.576.000 384.536.000 241.340.000 138.300.000 98.800.000 45.600.000
60 50 71 80.00.80 Nuummi atuarfik 4.500.000 1.500.000 3.000.000 0 0 0 120 50 74 80.00.80 Ilulissani atuarfik 3.000.000 1.000.000 2.000.000 0 0 0 80.00.80 Aningaasat suliniutinik aallartits. sillimmatit 7.500.000 2.500.000 5.000.000 0 0 0
Aningaasat sillimmatillu atorneqanngitsut 7.500.000 2.500.000 5.000.000 0 0 0 AIS 2003 SANAARTORNERMI SULIASSAT 2003-MI AALLARTINNEQARTUSSAT
Sum Suu L.nr. Konto Suliap qulequtaa Sulianut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
NAALAKKERSUISOQAR. TAMANUT KATILLUGI 703.913.000 387.663.000 174.650.000 96.100.000 23.000.000
80.00.00 Sanaartornermut atugassat agguaanneqanngitsut 17.900.000 17.900.000
80.00.01 Nussuinissanut sillimmatit 12.500.000 12.500.000
80.00.72 Inissianik attartortittakkanik tunisaqarneq -5.000.000 -5.000.000
20 40 27 80.00.80 Ivaaraq nutaaq, Qaqortoq 1.000.000 1.000.000 0 0 0 20 47 21 80.00.80 Qaqortup Napparsimmavia, imm. 2 300.000 300.000 0 0 0 50 52 14 80.00.80 Ilinniartut ineqarfii, umiarsuaaqqani naalaganng., Paamiut 600.000 600.000 0 0 0 60 24 28 80.00.80 Cost-benefit misissueqqissarneq, Nuup umiarsualivia 425.000 425.000 0 0 0 60 25 34 80.00.80 Mittarfik, Nuuk 1.000.000 1.000.000 0 0 0 60 46 7 80.00.80 Qaqiffik, Nuuk 500.000 500.000 0 0 0 60 51 5 80.00.80 Niuernermik Ilinniarfik, Nuuk 600.000 600.000 0 0 0 60 52 13 80.00.80 Ilinniartut ineqarfii sulisorisanullu inissiat, Nuuk 2.000.000 2.000.000 0 0 0 80 24 32 80.00.80 Aalisariutinut talittarfik, Sisimiut 1.400.000 800.000 600.000 0 0 80 51 6 80.00.80 Sanaartornermik Ilinniarfik, Sisimiut 1.300.000 1.300.000 0 0 0 81 24 52 80.00.80 Talittarfik nutaaq, Itilleq, Sisimiut 175.000 175.000 0 0 0 120 25 24 80.00.80 Mittarfik, Ilulissat 1.800.000 1.800.000 0 0 0 150 24 39 80.00.80 Umiarsuarnut talittarfik, Uummannaq 250.000 250.000 0 0 0 152 58 33 80.00.80 Oqaluffik, Qaarsut, Uummannaq 200.000 200.000 0 0 0 154 24 53 80.00.80 Containerersortunut talittarfik aqqusinerlu, Saattut, Uum. 250.000 250.000 0 0 0 165 24 54 80.00.80 Containerersortunut talittarfik, Nutaarmiut, Upernavik 250.000 250.000 0 0 0 169 24 55 80.00.80 Containerersortunut talittarfik, Innarsuit, Upernavik 200.000 200.000 0 0 0 170 24 56 80.00.80 Usingiaanermi pissutsinik pitsanngorsaaneq, Qaanaaq 350.000 350.000 0 0 0 180 40 28 80.00.80 Prinsesse Marg.Meeqq.Angerl.nutaaq, Qaanaaq 1.000.000 1.000.000 0 0 0 998 50 76 80.00.80 Nunaqarfinni atuarfiit 2.000.000 2.000.000 0 0 0 999 24 57 80.00.80 Umiarsualiv. ilaas. takornar. atort. pitsanng., Ill. ass. 200.000 200.000 0 0 0 999 24 58 80.00.80 Umiarsualiviit, Illoqarfiit assigiinngitsut 1.000.000 1.000.000 0 0 0 999 31 15 80.00.80 Illut qaliarpaavinik atorluaaneq, Illoqarfiit assigiinngitsut 500.000 500.000 0 0 0 999 75 1 80.00.80 Suliassat aalajangigaanngitsut, Illoqarfiit assigiinngitsut 20.900.000 1.800.000 9.100.000 10.000.000 0 80.00.80 Pilers.aallartinnissaannut aningaasaliussat 38.200.000 18.500.000 9.700.000 10.000.000 0 Sum Suu L.nr. Konto Suliap qulequtaa Sulianut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
999 34 15 80.72.00 Inissianik sanaartornermut sillimmatit, Illoqarfiit ass. 4.000.000 4.000.000 0 0 0 80.72.00 Inissianik sanaartornermut sillimmatit 4.000.000 4.000.000 0 0 0
80.72.01 Inissianik attartortittakkanik tunisinermi 1.000.000 1.000.000 aningaasartuutit 90.00.00 Nutart. aningaasat atugassaat aalajangigaanngitsut 35.223.000 35.223.000
90.00.01 Nuussinissanut sillimmatit, iluarsaaneq 15.000.000 15.000.000
18 49 12 90.00.80 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Alluitsup Paa, Nanortalik 200.000 200.000 0 0 0 20 31 7 90.00.80 Iluarsaaneq, B-753, B-754, B-793, Qaqortoq 2.000.000 2.000.000 0 0 0 30 31 8 90.00.80 Iluarsaaneq, B-878, B-879, B-880, Narsaq 1.000.000 1.000.000 0 0 0 50 31 9 90.00.80 Iluarsaaneq, B-604, B-605, B-745, Paamiut 1.500.000 1.500.000 0 0 0 60 31 10 90.00.80 Iluarsaaneq, B-1245, Nuuk 2.000.000 2.000.000 0 0 0 60 31 11 90.00.80 Iluarsaaneq, B-1388, Nuuk 1.000.000 1.000.000 0 0 0 60 31 12 90.00.80 Iluarsaaneq, B-922, Nuuk 500.000 500.000 0 0 0 70 31 13 90.00.80 Iluarsaaneq, B-660, Maniitsoq 1.000.000 1.000.000 0 0 0 996 31 14 90.00.80 Suliassat allat, Illoqarfiit assigiinngitsut 20.000.000 0 10.000.000 10.000.000 0 90.00.80 Iluars.pilersaarusiorniss. aningaasaliussat 29.200.000 9.200.000 10.000.000 10.000.000 0
ANINGAAS AGGUAANNEQANN. SILLIMMATILL 148.023.000 108.323.000 19.700.000 20.000.000 0 Sum Suu L.nr. Konto Suliap qulequtaa Sulianut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
169 45 13 85.50.01 Illu sullivik, Innaarsuit,Upernavik 3.500.000 2.000.000 1.500.000 0 0 998 45 5 85.50.01 Suliassat minnerit assigiinngitsut, Nunaqarfiit assigiinng. 2.000.000 500.000 500.000 500.000 500.000 85.50.01 Illut sulliviit - nunaqarfiit - aallarteriikkat 5.500.000 2.500.000 2.000.000 500.000 500.000
AALISARNEQ, PINIARNEQ NUNALERINERLU 5.500.000 2.500.000 2.000.000 500.000 500.000
999 13 52 75.86.21 Eqqagassalerineq 2003, illoqarfiit tamalaat 500.000 500.000 0 0 0 75.86.21 Mingutsaaliuinermut atortulersuutit, sanaartorneq 500.000 500.000 0 0 0
999 13 54 75.86.22 Ikuallaavik/tigooraavik nr. 2, illoqarfiit tamalaat 10.000.000 500.000 5.000.000 4.500.000 0 75.86.22 Tapiiss.sanaart.illoqarf.akunn.angiss.eqqagassalerin. 10.000.000 500.000 5.000.000 4.500.000 0
60 13 62 75.86.23 Eqqakkanik tigooraavik, Nuuk 3.000.000 3.000.000 0 0 0 120 13 206 75.86.23 Eqqakkanik tigooraavik, Ilulissat 2.000.000 1.000.000 1.000.000 0 0 75.86.23 Illoqarfinni eqqagassalerinermut tapiissutit 5.000.000 4.000.000 1.000.000 0 0
AVATANGIISINUT TUNNGASUT 15.500.000 5.000.000 6.000.000 4.500.000 0
70 44 29 83.30.12 Pilersaarusiorneq, utoqq. angerlarsimaffiat, Maniitsoq 1.500.000 1.500.000 0 0 0 150 44 30 83.30.12 Pilersaarusiorneq, utoqq. angerlarsimaffiat, Uummannaq 1.500.000 1.500.000 0 0 0 83.30.12 Utoqqarnik paaqqinniffiit 3.000.000 3.000.000 0 0 0
ILAQUTARIINNERMUT TUNNGASUT 3.000.000 3.000.000 0 0 0 Sum Suu L.nr. Konto Suliap qulequtaa Sulianut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
122 50 71 84.40.10 Atuarfik, Qeqertaq, Ilulissat 1.500.000 1.500.000 0 0 0 186 50 40 84.40.10 Atuarfiup allanng.allilernera, Kuummiut, Ammassalik 11.000.000 2.600.000 4.400.000 4.000.000 0 84.40.10 Kommunini atuarfiit, nutaanik sanaartukkat 12.500.000 4.100.000 4.400.000 4.000.000 0
160 53 11 84.40.14 Illu sammisassaqartitsivik, Upernavik 12.000.000 6.000.000 6.000.000 0 0 84.40.14 Kulturimut timersornermullu sanaartornerit 12.000.000 6.000.000 6.000.000 0 0
80 52 14 84.40.15 Ilinniartunut inissialiorneq, imm. 2, Sisimiut 26.000.000 20.200.000 5.800.000 0 0 84.40.15 Ilinniartunut inissialiortiterneq 26.000.000 20.200.000 5.800.000 0 0
152 41 22 84.40.17 Ukiumikk. akul., inissat 24-t, Qaarsut, Uummannaq 2.000.000 500.000 1.500.000 0 0 996 41 43 84.40.17 Pilersaarusiorneq, Sumiiffiit assigiinngitsut 3.000.000 3.000.000 0 0 0 84.40.17 Meeqqanik inuusuttunillu paaqqinniffiit 5.000.000 3.500.000 1.500.000 0 0
60 94 20 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, ASK, Nuuk 6.000.000 3.000.000 3.000.000 0 0 110 94 27 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, Qasigiannguit 3.000.000 1.000.000 1.000.000 1.000.000 0 122 94 19 94.40.10 Atuarfiup iluarsaannera, Qeqertaq, Ilulissat 700.000 700.000 0 0 0 94.40.10 Kommunini atuarfiit, iluarsaassineq 9.700.000 4.700.000 4.000.000 1.000.000 0
996 96 6 94.45.10 Iluarsaanerit il.il., sumiiffiit assigiinngitsut 2.400.000 2.400.000 0 0 0 94.45.10 Ilagiit, iluarsaaneq 2.400.000 2.400.000 0 0 0
KULTURIMUT ILINNIARTITAANERM.TUNNGAS 67.600.000 40.900.000 21.700.000 5.000.000 0
35 49 30 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Qassiarsuk, Narsaq 1.350.000 800.000 550.000 0 0 71 49 13 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Atammik, Maniitsoq 1.000.000 100.000 900.000 0 0 103 49 17 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Akunnaaq, Aasiaat 1.350.000 800.000 550.000 0 0 184 49 34 86.60.01 Nunaqarfimmi nakorsiartarfik, Kulusuk, Tasiilaq 1.650.000 1.000.000 650.000 0 0 86.60.01 Peqqinnissaqarfik, nutaanik sanaartorneq 5.350.000 2.700.000 2.650.000 0 0
110 47 4 96.60.01 Napparsimmaviup iluata iluarsaannera, Qasigiannguit 5.000.000 2.000.000 3.000.000 0 0 96.60.01 Peqqinnissaqarfik, iluarsaaneq 5.000.000 2.000.000 3.000.000 0 0
PEQQINNISSAMUT TUNNGASUT 10.350.000 4.700.000 5.650.000 0 0 Sum Suu L.nr. Konto Suliap qulequtaa Sulianut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
60 29 22 87.11.03 Aqqusinniornermut tapiissutit, Nuuk 21.800.000 1.300.000 8.500.000 12.000.000 0 87.11.03 Nuup Kommunianut tapiissutit 21.800.000 1.300.000 8.500.000 12.000.000 0
71 20 19 87.71.30 Innaallagissap aqqutaanik piors., Atammik, Maniitsoq 1.000.000 100.000 300.000 600.000 0 71 21 14 87.71.30 Erngup.aqq.piorsaaneq, Atammik, Maniitsoq 5.300.000 700.000 4.600.000 0 0 123 21 16 87.71.30 Erngup.aqq.piorsaaneq, Saqqaq, Ilulissat 2.000.000 100.000 400.000 1.500.000 0 152 20 52 87.71.30 Uuliamut tanki nutaaq, Qaarsut, Uummannaq 800.000 100.000 700.000 0 0 166 20 29 87.71.30 Uuliamut tanki nutaaq, Nuussuaq, Upernavik 700.000 100.000 600.000 0 0 998 20 72 87.71.30 Suliassat minnerit assigiinng., innaall., Nunaqarf. ass. 1.000.000 1.000.000 0 0 0 998 21 72 87.71.30 Suliassat minnerit assigiinng., imeqarneq, Nunaqarf. ass. 1.000.000 1.000.000 0 0 0 Innaall.imerm.pilersuin.pilersits., nunaqarfiit 11.800.000 3.100.000 6.600.000 2.100.000 0
70 17 761 87.71.31 Imermik uterartitsivik imeqarfik - Ungussivik, Maniitsoq 1.700.000 200.000 1.500.000 0 0 999 17 13 87.71.31 Misissueqq., suliass. aamma suliassat minnerit., Illoq. ass. 2.000.000 2.000.000 0 0 0 87.71.31 Illoqarf.imerm.agguaav.pingaarn.pilersitsineq 3.700.000 2.200.000 1.500.000 0 0
996 38 5 87.72.14 Misileraalluni sanaartorneq, sumiiffiit assigiinngitsut 1.500.000 1.500.000 0 0 0 87.72.14 Misleraalluni sanaartorneq 1.500.000 1.500.000 0 0 0
60 34 7 87.72.15 Inissiat 12-it, Qarajaq, Nuuk 6.300.000 4.200.000 2.100.000 0 0 60 34 8 87.72.15 Inissiat arfineq-pingasut Sapangaq, Nuuk 4.200.000 2.800.000 1.400.000 0 0 60 34 9 87.72.15 Inissiat arfineq pingasut, Qulaa, Nuuk 4.200.000 2.800.000 1.400.000 0 0 60 34 10 87.72.15 Inissiat arfinillit, Illeq, Nuuk 3.200.000 2.100.000 1.100.000 0 0 87.72.15 Piginneqatigiilluni inissialiortiterneq 17.900.000 11.900.000 6.000.000 0 0
996 32 63 87.72.21 Tapersiissutit, komm.attartort.sanaart., sumiiff.assigiinnng 5.400.000 5.400.000 0 0 0 87.72.21 Tapersiissutit, komm.attartort.sanaart., sumiiff.assigiin 5.400.000 5.400.000 0 0 0
996 35 12 87.72.22 Nunaqarf.isorliun.inissialiornermi pilers., nunaqarf.tamal. 22.300.000 22.300.000 0 0 0 87.72.22 Nunaqarf.isorliun.inissialiornermi pilers., nunaqarf.tam 22.300.000 22.300.000 0 0 0
996 37 13 87.72.23 Boligstøtte, iluarsaass. tapiiss., sumiiffiit assigiinngitsut 5.000.000 5.000.000 0 0 0 87.72.23 Boligstøtte, iluarsaassinernut tapiissutit 5.000.000 5.000.000 0 0 0 Sum Suu L.nr. Konto Suliap qulequtaa Sulianut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
996 24 48 87.73.10 Suliassat annikinnerit assigiinngitsut, Sumiiffl assigiinng. 2.800.000 2.800.000 0 0 0 87.73.10 Umiarsualiviit 2.800.000 2.800.000 0 0 0
154 25 128 87.73.21 Saattut, Uummannaq 1.500.000 1.500.000 0 0 0 87.73.21 Mittarfeqarfiit - Mittarfeqarfiit, helistop 1.500.000 1.500.000 0 0 0
33 60 20 87.73.22 Sannavimmik/toqqorsivimmik pilersitsineq, Narsarsuaq 6.000.000 600.000 5.400.000 0 0 82 20 39 87.73.22 Innaallagis. pilers. inats. atuutsilernera, Kangerlussuaq 6.000.000 3.000.000 3.000.000 0 0 82 25 27 87.73.22 Mittarfiup qallersornera, Kangerlussuaq 700.000 200.000 500.000 0 0 160 32 62 87.73.22 Inissiat, Upernavik 3.000.000 1.000.000 1.000.000 1.000.000 0 996 24 47 87.73.22 Angallatit imaani annanniutit, sumiiffiit assigiinngitsut 2.000.000 500.000 500.000 1.000.000 0 87.73.22 Mittarfeqarfiit - Mittarfeqarfiit, qulimig.mittarfii 17.700.000 5.300.000 10.400.000 2.000.000 0
120 18 7 89.71.40 Ungasiss. kiass. atuis. nutaanik atanilersuinerit, Ilulissat 5.000.000 3.000.000 2.000.000 0 0 999 15 1 89.71.40 Erng.nuking.nukiss., Qorlortorsuaq, illoqarfiit tamalaat 110.000.000 10.000.000 30.000.000 25.000.000 22.500.000 999 16 4 89.71.40 Suliass.minnerit assigiinng.innaallagiss. Illoqarfiit tamalaa 2.000.000 2.000.000 0 0 0 999 16 3 89.71.40 Innaallagissap aqqutaanik annertusaaneq, Illoqarf. ass. 6.000.000 6.000.000 0 0 0 999 17 486 89.71.40 Suliass.minnerit assigiinng.imeqarneq, illoqarfiit tamalaat 2.500.000 2.500.000 0 0 0 999 18 300 89.71.40 Suliass.minnerit assigiinng.kiassarn. Illoqarfiit tamalaat 2.000.000 2.000.000 0 0 0 89.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiarititat 127.500.000 25.500.000 32.000.000 25.000.000 22.500.000
999 34 11 89.72.15 Piginneqatigiilluni inissiat tapersiiss., illoqarfiit tamalaat 26.250.000 26.250.000 0 0 0 89.72.15 Piginneqatigiilluni inissiat tapersiissuteqarfigisat 26.250.000 26.250.000 0 0 0
999 37 11 89.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq, Illoqarf. assigiinngitsut 8.500.000 8.500.000 0 0 0 89.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq 8.500.000 8.500.000 0 0 0
996 36 10 89.72.20 Boligstøtte, taarsigassarsiarititat, sumiiffiit assigiinng. 4.000.000 4.000.000 0 0 0 89.72.20 Boligstøtte, namm.illul.toqqavinn.innaall.ikk.taars. 4.000.000 4.000.000 0 0 0
999 91 20 91.10.70 Sulisunut ang.arn.qularn., illoqarfiit tamalaat 130.000 130.000 0 0 0 91.10.70 Imm.Pilers., Kill.piumasaqaatit pingaarnerit, IAPP 130.000 130.000 0 0 0
996 10 6 92.25.01 Namminersorn.Oqartussat allaffeqarfii, aserf.sumiiff.ass. 5.000.000 3.000.000 2.000.000 0 0 92.25.01 Namm.Oqartuss.allaffeqarfii, aserfallatsaaliineq 5.000.000 3.000.000 2.000.000 0 0
996 40 25 92.30.01 Nuna tamakk.isumaginninn.paaqqinniffit, aserfallats.sum.a 3.500.000 3.500.000 0 0 0 92.30.01 Namm.Oqartuss.isumaginn.illuutaat, aserfallats. 3.500.000 3.500.000 0 0 0 Sum Suu L.nr. Konto Suliap qulequtaa Sulianut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
996 55 11 92.40.01 Kulturimut Ilinniart.sanaartorneq, Sumiiff. assigiinng. 4.000.000 4.000.000 0 0 0 92.40.01 Kulturimut Ilinniart.sanaartorneq, aserfallatsaal. 4.000.000 4.000.000 0 0 0
996 58 29 92.45.01 Ilagiit, illuutinik aserfallatsaaliineq, sumiiff.assigiinng. 2.660.000 2.660.000 0 0 0 92.45.01 Ilagiit, aserfallatsaaliineq 2.660.000 2.660.000 0 0 0
996 47 16 92.60.01 Peqqinnissaqarfik, sumiiffiit assigiinngitsut 6.000.000 6.000.000 0 0 0 92.60.01 Peqqinnissaqarfik, aserfallatsaaliineq 6.000.000 6.000.000 0 0 0
61 97 25 97.71.30 Imeqarfiup iluarsaannera, Qeqertarsuatsiaat, Nuuk 2.000.000 500.000 1.500.000 0 0 65 97 139 97.71.30 Uk.kaajall.imerm.tankip iluarsaannera, , Kapisillit, Nuuk 1.300.000 1.300.000 0 0 0 72 97 27 97.71.30 Ingerlaart.aqqutaata taarsernera, Napasoq, Maniitsoq 2.700.000 1.000.000 1.700.000 0 0 122 97 138 97.71.30 Uk.kaajall.imerm.tankip iluarsaannera, Qeqertaq, Ilulissat 1.300.000 1.300.000 0 0 0 167 97 140 97.71.30 Erngup suliarineqanng.aqq taars., Kullorsuaq, Upernavik 3.500.000 3.500.000 0 0 0 998 97 50 97.71.30 Suliassat minnerit assigiinng., innaall., nunaqarf.tamal. 3.000.000 3.000.000 0 0 0 998 97 52 97.71.30 Suliassat minnerit assigiinng., imeqarneq, nunaqarf.tamal. 3.500.000 3.500.000 0 0 0 97.71.30 Innaall.imerm.pilersuinermik pilers.nunaqar.iluars 17.300.000 14.100.000 3.200.000 0 0
999 97 60 97.71.32 Suliass.minn.assigiinng., kiassarneq, illoqarfiit tamalaat 1.500.000 1.500.000 0 0 0 999 97 62 97.71.32 Suliass.minn.assigiinng., innaallagissiorf., illoqarf.tamalaa 2.000.000 2.000.000 0 0 0 999 97 63 97.71.32 Suliassat minn.asigiinng., innaallagiaqarneq,illoqarf.ass. 4.000.000 4.000.000 0 0 0 999 97 64 97.71.32 suliass.minn.assigiinng., imeqarneq, illoqarfiit tamalaat 2.500.000 2.500.000 0 0 0 97.71.32 Nukissiorfiit, iluarsaaneq 10.000.000 10.000.000 0 0 0
30 97 6 97.72.13 Iluarsaaneq, B-644, B-699 og B-710, Narsaq 13.300.000 1.700.000 5.400.000 6.200.000 0 30 97 76 97.72.13 Inissianik iluarsaanerit assigiinngitsut, Narsaq 1.900.000 1.900.000 0 0 0 50 97 77 97.72.13 Inissianik iluarsaanerit assigiinngitsut, Paamiut 1.500.000 1.500.000 0 0 0 70 97 11 97.72.13 Iluarsaaneq, B-661, Maniitsoq 17.000.000 2.400.000 7.400.000 7.200.000 0 110 97 609 97.72.13 Iluarsaaneq, B-252 og B-343, Qasigiannguit 11.600.000 2.000.000 5.500.000 4.100.000 0 150 97 78 97.72.13 Inissianik iluarsaanerit assigiinngitsut, Uummannaq 4.000.000 4.000.000 0 0 0 996 97 89 97.72.13 Iluars. suliass. annikinn. ass., Sumiiffiit assigiinngitsut 13.800.000 13.800.000 0 0 0 97.72.13 Immikkut iluarsaaneq 63.100.000 27.300.000 18.300.000 17.500.000 0 Sum Suu L.nr. Konto Suliap qulequtaa Sulianut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
33 16 9 97.73.22 Motoorinik taarsersuineq, innaallagissiorfik, Narsarsuaq 5.500.000 3.000.000 2.500.000 0 0 97.73.22 Mittarfeqarfiit, iluarsaaneq 5.500.000 3.000.000 2.500.000 0 0
10 99 13 99.71.40 Generatorit MG 1 aamma 2 taarsersorneri, Nanortalik 10.000.000 1.500.000 8.500.000 0 0 70 99 408 99.71.40 Imeqarfiup iluarsaannera, Maniitsoq 2.800.000 300.000 2.500.000 0 0 100 99 15 99.71.40 RSO-anlæginik iluarsaaneq, Aasiaat 3.000.000 1.000.000 2.000.000 0 0 110 99 208 99.71.40 Imeqarfiup iluarsaannera, Qasigiannguit 2.000.000 1.000.000 1.000.000 0 0 160 99 3 99.71.40 Erng.suliarineqanng. aqq.taarsersornera, Upernavik 4.000.000 2.000.000 2.000.000 0 0 170 99 4 99.71.40 Innaallagissiorfik nutaaq/iluarsaaneq, Qaanaaq 15.000.000 200.000 7.300.000 7.500.000 0 170 99 6 99.71.40 Sikumik aatsitsiviup iluarsarnera/allilernera, Qaanaaq 1.800.000 1.000.000 800.000 0 0 190 99 407 99.71.40 Imeqarfiup iluarsaannera, Ittoqqortoormiit 5.000.000 500.000 4.500.000 0 0 999 99 7 99.71.40 Suliassat minn.assigiinng., imeqarneq, illoqarfiit tamalaat 2.000.000 2.000.000 0 0 0 999 99 9 99.71.40 Suliass.minnerit assigiinng., innaallagissiorf., sumiiff.ass. 1.500.000 1.500.000 0 0 0 999 99 10 99.71.40 Suliassat minn.assigiinng., kiassarneq, illoqarfiit tamalaat 2.000.000 2.000.000 0 0 0 99.71.40 Nukissiorfiit, sanaart.taarsigassars., iluarsaaneq 49.100.000 13.000.000 28.600.000 7.500.000 0
999 99 14 99.72.20 Boligstøtte, iluars.immikk.aserfall.taarsigass., illoqarf.ass. 10.000.000 10.000.000 0 0 0 99.72.20 Boligstøtte, iluars.immikk.aserfall.taarsigassarsiaritita 10.000.000 10.000.000 0 0 0
INEQARNERMUT, ATTAVEQARNERMUT PILERS 453.940.000 223.240.000 119.600.000 66.100.000 22.500.000 AIS 2003 SANAARTUGASSAT 2004-MI AALLARTITASSAT
Sum Suu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
NAALAKKERSUISOQARF. TAMANUT KATILL. 222.750.000 0 271.150.000 11.000.000 -59.400.000
80.00.00 Sanaartornermut atugassat agguaanneqanngitsut 37.900.000 37.900.000
80.00.01 Nussuinissanut sillimmatit 15.000.000 15.000.000
80.00.72 Inissianik attartortittakkanik tunisaqarneq -10.000.000 -10.000.000
110 74 11 80.00.80 Peqqissaavik, Qasigiannguit 300.000 0 300.000 0 0 80.00.80 Aningaasat suliniutinik aallartitsinissamut sillimmatit 300.000 300.000
999 34 16 80.72.00 Inissianik sanaartornermut sillimmatit, Illoqarfiit ass. 8.000.000 0 8.000.000 0 0 80.72.00 Inissianik sanaartornermut sillimmatit 8.000.000 8.000.000
80.72.01 Inissianik attartortitt. tunisinermi aningaasartuutit 2.000.000 2.000.000
90.00.00 Nutarterinermut aningaasat atugassaat aalajangigaann 29.800.000 29.800.000
90.00.01 Nussuinissamut sillimmatit, iluarsaaneq 15.000.000 15.000.000
ANINGAAS. SILLIMM. AGGUAANNEQANNG. 98.000.000 0 98.000.000 0 0
60 55 12 84.40.11 Ilimmarf. nuunnermi ill. atounnaakkanik tunisaqar., Nuuk -26.000.000 0 0 0 -26.000.000 84.40.11 Ullunik atorunnaakk. tunisaqarneq, Ilimmarfik -26.000.000 0 0 0 -26.000.000
80 52 15 84.40.15 Ilinniartut inaannik sanaartorneq, imm. 3, Sisimiut 41.800.000 0 24.200.000 11.000.000 6.600.000 84.40.15 Ilinniartut inaannik sanaartorneq 41.800.000 0 24.200.000 11.000.000 6.600.000
84.40.16 Avataanit aningaasalersorneqarneq, Ilimmarfik -40.000.000 0 0 0 -40.000.000
KULTURIMUT ILINNIARTITAAN.TUNNGASUT -24.200.000 0 24.200.000 11.000.000 -59.400.000 Sum Suu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
996 38 6 87.72.14 Misileraalluni sanaartorneq, Sumiiffiit assigiinngitsut 1.500.000 0 1.500.000 0 0 87.72.14 Misileraalluni sanaartorneq 1.500.000 0 1.500.000 0 0
996 32 64 87.72.21 Iniss. komm. attartortitass. sanaartorn. tapers., Illoq. ass. 27.800.000 0 27.800.000 0 0 87.72.21 Iniss. kommuninit attartortitassa sanaart. tapers. 27.800.000 0 27.800.000 0 0
996 35 13 87.72.22 Nunaqarf. isorl. inissialiortiternermut pilersaarut, Ill. ass. 25.000.000 0 25.000.000 0 0 87.72.22 Nunaqarf. isorl. inissialioertiternermut pilersaarut 25.000.000 0 25.000.000 0 0
996 37 14 87.72.23 Boligstøtte, iluarsaassinermut tapiissutit, Sumiiff. ass. 5.000.000 0 5.000.000 0 0 87.72.23 Boligstøtte, iluarsaassineq 5.000.000 0 5.000.000 0 0
996 24 49 87.73.10 Suliassat minnerit assigiinngitsut, Sumiiffiit assigiinngitsut 2.800.000 0 2.800.000 0 0 87.73.10 Umiarsualiviit 2.800.000 0 2.800.000 0 0
999 34 12 89.72.15 Piginneqatigiilluni inissiat tapersersukkat, Illoqarf. ass.r 31.500.000 0 31.500.000 0 0 89.72.15 Piginneqatigiilluni inissiat tapersersukkat 31.500.000 0 31.500.000 0 0
999 37 12 89.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq, Illoqarfiit assigiinngitsut 20.150.000 0 20.150.000 0 0 89.72.19 10/40/50 atorlugu sanaartorneq 20.150.000 0 20.150.000 0 0
996 36 11 89.72.20 Boligstøtte, taarsigassarsiarititat, Sumiiffiit assigiinngitsut 4.000.000 0 4.000.000 0 0 89.72.20 Boligstøtte, Nam. ill. toqq. innaal. ikks. taarsigass. 4.000.000 0 4.000.000 0 0
996 40 26 92.30.01 Nuna tamakkerl. isumag. paaqqinniffiit, Sumiiff. ass. 4.700.000 0 4.700.000 0 0 92.30.01 Namm. Oqart. isumaginnittoqarfii, aserfallatsaal. 4.700.000 0 4.700.000 0 0
996 55 14 92.40.01 Kulturimut ilinniartitaan. sanaartorneqi, Sumiiff. ass. 4.000.000 0 4.000.000 0 0 92.40.01 Kulturimut ilinniartitaan. sanaartorn., aserfallats. 4.000.000 0 4.000.000 0 0
996 58 30 92.45.01 Ilagiit, illunik aserfallatsaaliineq, Sumiiffiit assigiinngitsut 1.500.000 0 1.500.000 0 0 92.45.01 Ilagiit, aserfallatsaaliineq 1.500.000 0 1.500.000 0 0
996 47 17 92.60.01 Peqqinnissaqarfik, Sumiiffiit assigiinngitsut 6.000.000 0 6.000.000 0 0 92.60.01 Peqqinnissaqarfik, aserfallatsaaliineq 6.000.000 0 6.000.000 0 0
999 99 15 99.72.20 Boligstøtte, taarsigassarsiarititat, Illoqarfiit assigiinngitsut 15.000.000 0 15.000.000 0 0 99.72.20 Boligstøtte, iluars. immikkullu aserfall. taarsigass. 15.000.000 0 15.000.000 0 0
INEQARNERMUT, PILERSUINERMUT INEQARN. 148.950.000 0 148.950.000 0 0 AIS 2003 2005-IMI 2006-IMILU ANINGAASAT SILLIMMATIT
Sum Suu L.nr. Konto Suliap taaguutaa Suliamut aning. AIS 2003 M 2004 M 2005 M 2006
80.00.00 Sanaartornermut atugassat agguaanneqanngitsut 399.000.000 117.500.000 281.500.000
80.00.01 Nuussinissanut sillimmatit 15.000.000 15.000.000 0
90.00.00 Nutarterinermut aningaasat atugassaat aalajangigaanngitsut 462.600.000 187.600.000 275.000.000
90.00.01 Nuussinissanut sillimmatit, iluarsaaneq 15.000.000 15.000.000 0
ANINGAASAT SILLIMMATILLU AGGUAANNEQANNGITS 891.600.000 0 0 335.100.000 556.500.000 01.01.01 Inatsisartut Allattoqarfiat
N 2001 AI 2002 AIS 2003
25.127.000 25.856.000 33.740.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisartut Allattoqarfiat Inatsisartunut Inatsisartullu ataatsimiititaliaasa amerlanersaannut allaffeqarfittut atuuppoq.
Suliassat pingaarnerit tassaapput Inatsisartut ataatsimiinnissaasa piareersarnerisa ingerlanneqarnerisalu isumagineri kiisalu Inatsisartut Siulittaasoqarfiannut ataatsimiititalianullu allattoqarfiuneq.
Inatsisartut Allattoqarfiata Folketingip Aqutsisoqarfittut Allaffeqarfianut aamma attaveqaatitut ataatsimiititaliamut, Inatsisartut Siulittaasoqarfiata Folketingillu Siulittaasoqarfiata akunnerminni pilersissimasaannut, attaveqarneq ilanngullugu isumagisaraa.
Aamma ICC-mut, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiannut Nunallu Avannarliit Siunnersuisoqatigiivinut inatsisartutigoortumik attaveqarneq Inatsisartut Allattoqarfiannit ataqatigiissaarneqartarpoq.
Inatsisartut ataatsimiinnerinut, isumasioqatigiissitsinernut, tusarniaanernut, Inatsisartuni ilaasortat ataatsimiititaliallu angalanerinut aningaasartuutit tamarmik ingerlatsinermut aningaasaliissutinit akilerneqartarput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut
Missingersuutit immikkoortiterneri N 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 11.043.000 12.070.000 13.540.000 Aningaasartuutit allat 14.083.000 13.786.000 20.200.000
Sulisorineqartussatut naatsorsuutigisat 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 3 3 3 3 3 3 Allat 18 20 23 23 23 23 Sulisorisat katillugit 21 23 26 26 26 26
2004 2005 2006 Missingersuutit ---- mio. kr. ---- 33,7 33,7 33,7
KONTO PINGAARNEQ 01.01.01 qupp. 1 01.06.10 Inuit Circumpolar Conference
N 2001 AI 2002 AIS 2003
4.500.000 5.000.000 4.500.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Nassuiaat Inuit Circumpolar Conference (ICC) naalagaaffiit tamalaat akornanni suliniaqatigiiffiuvoq USA- mit (Alaskamit), Canadamit, Ruslandimit (Tjukotkamit) Kalaallillu Nunaannit peqataaffigineqar- toq, Inunnut Issittormiunut 150.000-it missaanniittunut sinniisuusoq. ICC 1977-imi pilersinneqar- poq.
ICC-p siunertarai: Issittumi Inuit suleqatigiinnerata mukittorsarneqarnissaa, < Inuit naalagaaffiit tamalaat akornanni pisinnaatitaaffiisa soqutigisaasalu tapersersornis- saat, < Issittumi avatangiisit illersorneqarnissaannut naalakkersuinikkut suliniuteqarnermi ataatsimoorluni ingerlatseriaaseqaleriartornissap perrassarnissaa, < Inuit nunagisaminni naalakkersuinikkut, aningaasarsiornikkut inooqatigiinnikkullu ineriartortitsinermi innuttaasutut tamakkiisumik uummaarissumillu peqataalersinneqarnissaata qulakkeerneqarnissaata suliniutiginissaa, aamma < nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffii qulakkeerniarlugit suliniutit annertusarneqarnissaat.
ICC-imi oqartussaaffiit qullersaraat ataatsimeersuarneq, ukiut sisamakkaarlugit ingerlanneqartar- toq. Nunat ilaasortaasut tamarmik immikkut 18-inik aallartitaqarput (Kalaallit Nunaanni Inatsisartut siulittaasoq aqqutigalugu sinniisuutitaqarput). Nunat ilaasortasut paarlakaajaallutik qaaqqusisuusarput. Ataatsimeersuarneq kingulleq 2002-mi Canadami Kuujjuarmi ingerlanneqarpoq. Præsidenti ataatsimeersuartunit qinerneqartarpoq, taavalu siulersuisuni (Eksekutiv Rådimi) ilaasortaatitat marlukkaartut nunat ataasiakkaat aallartitaannit qinerneqartarlutik. Nunat ilaasortaasut ataasiakkaat ICC-p allaffiisa ingerlanneqarnissaat akisussaaffigaat. Nunat tamalaat akornanni ingerlatat Præsidentip allatseqarfianit ataqatigiissaarneqartarput nunamillu angerlarsimaffigisaanit aningaasalersorneqartarlutik. Kalaallit Nunaat 1997-imiit 2002-mut præsidentiutitaqarpoq. Ruslandimi Inuit immikkut atugaqarnertik pissutigalugu ICC-mi peqataanerminnut nunat ilaasortaasut sinnerinit tapiiffigineqartarput.
ICC 1988-imi Naalagaaffiit Peqatigiit Avatangiisinut Nersornaasiuttagaannik nersornaaserneqar- poq, 1996-imilu Nunat Avannarliit Avatangiisinut Nersornaasiuttagaannik nersornaaserneqarluni.
KONTO PINGAARNEQ 01.06.10 qupp.1
ICC Naalagaaffiit Peqatigiit ilaasortanik immikkoortitereriaasianni (ECOSOC-ip ataani) ilaasortatut Kategori II-mik taaneqartartutut Naalagaaffinni Peqatigiinni peqataavoq. ICC taamatut ilaasortaanini aqqutigalugu Nunat Inoqqaavi Pillugit Suleqatigiiffimmi, Inuit Pisinnaati- taaffii Pillugit Ataatsimiititaliarsuarmit, Naalagaaffiit Peqatigiit Inuit Pisinnaatitaaffii Pillugit Ataatsimiititaliarsuata ataaniittumit, pilersinneqarsimasumit, nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffiisa akuersissutigineqarnissaat pillugu isumaqatigiinniarnerni akuuvoq. Suliaq taanna maanna Inuit Pisinnaatitaaffii Pillugit Ataatsimiititaliarsuup ataani toqqaannartumik ingerlateqqinneqarpoq.
Issittumi avatangiisit pillugit suleqatigiinnermi ICC issittumi innuttaaqatigiit allat arfinillit kattuffii peqatigalugit Issittumi Siunnersuisoqatigiinni, issittumi naalagaaffinnit arfineq pinga- suusunit, tassungalu ilanngullugu Danmarkimit / Kalaallit Nunaannit, ilaasortaaffigineqartuni, aalajangersimasumik peqataavoq.
ICC nunani tamalaani kattuffinni arlalippassuarni ilaasortaalluniluunniit alaatsinaattutut ataatsi- meeqataasartuuvoq, taakkununngalu ilaapput IUCN, NAMMCO, CITES, UNCED, UNGASS, Earth Charter, Agenda 21 il. il.. ICC-p naalagaaffinni ICC-mut ilaasortaatitaqartuni kattuffinnut qanittumik attaveqarnermi saniatigut Alaska Federation of Natives aamma nunarsuarmi tamarmi nunat inoqqaavisa kattuffii qanittumik suleqatigai. ICC Naalagaaffiit Peqatigiit ataanni suliniaqa- tigiiffiit naalakkersuisutigoortuunngitsut kattuffianni CONGO-mi ilaasortaavoq.
1999-imiilli ataatsimiititaliarsuit marluk suleqatigiissitarlu ataaseq qinigaaffimmi 2002-2006-imi sulinerminnik ingerlatsisussat pilersinneqarsimapput, ukuuppullu: Inuit Oqaasii Pillugit Ataatsi- miititaliarsuaq, ilaatigut inuit ataatsimoorussaminnik allaaseqalernissaannik suliniuteqarnissamik siunertaqartoq. Suliaq Oqaasileriffik qanimut suleqatigalugu ingerlanneqarpoq. Inuit Attaveqaqa- tigiinnerannut Ataatsimiititaliarsuaq, KNR aamma Tele Greenland qanimut suleqatigalugit TV- kkut / radiokkut aallakaatitassianik paarlaasseqatigiittarnissamik issittormiullu ataatsimoorullugu qaammataasakkut attaveqaatissaannik pilersitsinissamik siunertaqartoq. Task Force on Arctic Trade nunat issittumiittut akornanni niuernikkut akimmisaarfiit piiaarneqarsinnaanerinut kiisalu inuussutissarsiornikkut aningaasarsiornikkullu suleqatigiinnerit pitsanngorsarneqarsinnaanerinut periarfissanik misissuivoq. Ataatsimiititaliarsuit suleqatigiissitallu sulineri aningaasaateqarfiit ingerlatsiviillu assigiinngitsut tapiissuteqartarnerisigut aningaasalersorneqarput.
ICC ukioq 2000-imiit ukioq 2002-mut Den Danske Miljøstyrelse aqqutigalugu 1,3 mio. kr.-inik aningaasaliiffigineqarpoq. Tapiissutit taakku 2002-p naanerani atorunnaassapput.
Ukiumut aningaasanut inatsisip atuuffianut 2001-imut naatsorsuutitigut angusat 6,5 mio. kr.-inik annertussuseqarput, taakkunannga 4,5 mio. kr.-it Landskarsimit tapiissutaallutik, 1,7 mio. kr.-it naalagaaffimmeersuullutik, sinnerilu sulianut ataasiakkaanut aningaasaateqarfiit ingerlatsiviillu immikkut tapiissuteqartarnerisigut matussuserneqarsimallutik. ICC-p ataatsimeersuarnera august
KONTO PINGAARNEQ 01.06.10 qupp.2 2002-imi Kuujjuarmi, Canadami Nunavimmiittumi ingerlanneqarpoq. Kalaallit Nunaata peqataa- titaqarneranut Landskarsi 0,5 mio. kr.-inik immikkut ittumik tapiissuteqarpoq. 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutikkut aningaasaliissutit 0,5 mio. kr.-inik ikilineqarnissaat qinnuteqaatigineqarpoq, taamaalillunilu 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuummi ukiunilu missingersuusiorfinni aningaasaliissutissat 4,5 mio. kr.-iussallutik. 2002-mi ataatsimeer- suarnermi Alaskap, Canadap Kalaalillu Nunaata akornanni suliassat nammatassallu pillugit nutaamik agguataarinissaq akuersissutigineqarpoq, taassuma kingunerisaanik ICC-ip Nunap Inoqqaavi pillugit Isummersuisoqatigiiffimmi peqataatitaqarneranut atatillugu allaffeqarfitsigut isumagisassat Nunatsinni ICC-ip isumagisarilissavai.
Inuit Pisinnaatitaaffii Pillugit Nunarsuaq Tamakkerlugu 1993-imi Ataatsimeersuarnermi Kalaallit Nunaata/Danmarkip siunnersuuteqarneratigut inassutigineqarpoq Naalagaaffiit Peqatigiit ataanni nunat inoqqaavi pillugit Isummersuisoqatigiiffimmik pilersitsisoqassasoq. Naalagaaffiit Peqatigiit Aningaasaqarnikkut Isumaginninnikkullu Siunnersuisoqatigiiffiat (ECOSOC) ull. 28. juli 2000 aalajangikkakkut 2000/22-ikkut aalajangersaavoq Nunat Inoqqaavi pillugit Sulianut Isummersuisoqatigiiffimmik pilersitsisoqassasoq. Isummersuisoqatigiiffik 16-inik ilaasortaqas- saaq. Naalagaaffiit ilaasortat inissat arfineq pingasut pissavaat, sinnerilu nunat inoqqaavisa agguaatissavaat. ICC Samerådet suleqatigalugu inissamik ataatsimik pissarsissaaq. Isummersui- soqatigiiffiup ataatsimiinnini siulleq maj 2002-mi ingerlappaa.
Inatsisartut aningaasaliissutaat ukiut missingersuusiorfiusut ilanngullugit 4,5 mio. kr.-iusussatut aalajangiusimaneqaannarsinnaappata ICC-Kalaallit Nunaat nunat ICC-mi ilaasortat tamaasa sinnerlugit Isummersuisoqatigiiffimmi allatseqarfittut suliassanik isumaginnittuussaaq.
2004 20052006 Missingersuutit ---- mio. kr. ---- 4,5 4,54,5
KONTO PINGAARNEQ 01.06.10 qupp.3 01.06.11 Naalakkersuinikkut suliniaqatigiiffinnut aningaasatigut tapiissuteqartarneq
AI 2002 AIS 2003
3.100.000 3.100.000
INATSIMMIK TUNNGAVEQARLUNI ANINGAASALIISSUTIT
Maleruagassatigut tunngaviit Naalakkersuinikkut sulinermut aningaasatigut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 1 ull. 31. maj 2001-imeersoq naapertorlugu Inatsisartuni naalakkersuinikkut sulinermut tapiissuteqartoqartartussaavoq. Tapiissutit 2002-imiit ilaasortamut ataatsimut 100.000 kr.-inik annertussuseqassapput, Inatsisartunilu ilaasortat naalakkersuinikkut sulinerata nukittorsarneqarnissaa siunertaralugu tapiissutigineqartartussaallutik.
Inatsimmi ' 1 naapertorlugu naalakkersuinikkut partiit kattusseqatigiillu Inatsisartuni ilaasortaatitaqartut kiisalu ilaasortat suliniaqatigiiffinnut siuliini taaneqartunut ilaanngitsut tapiiffigineqartartussaapput.
Siunertamut matumani pineqartumut aningaasaliissutit siusinnerusukkut Naalakkersuisut Siulittaasuata suliassaqarfianiillutik kontomi pingaarnermi 10.06.10-mi inissisimagaluarput, inatsisilli nutaap kingunerisaanik Inatsisartut Siulittaasoqarfiata ataani kontomut pingaarnermut matumani pineqartumut inissinneqarlutik, tamannalu siullermik pivoq 2002-mi aningaasanut inatsisikkut.
Inatsisiliornermi taaneqartumi aalajangersimasumik isummerfigineqanngilaq suliaq pineqartoq sunik imaqartinneqartutut isigineqassanersoq, tassa naliliineq naapertorlugu taaguut Anaalakkersuinikkut sulineq@ tamakkiisumik sukumiisumilluunniit nassuiaasersorneqarsinnaanngitsutut isumaqarfigineqarmat. Inatsilli aqqutigalugu isummerfigineqarpoq Inatsisartuni nalinginnaasumik sulineq taakkununngalu atasumik nalinginnaasumik sullissineq tamakkiisumik isigalugit tapiissutit tunniunneqartassasut. Tapiissutit atorneqarneri pillugit Inatsisartut Siulittaasoqarfiannut naatsorsuutinik tunniussisoqartassaaq.
Aningaasaliissuteqarnermi tunngavigineqartut Inatsit nutaaq 2002-mi atortuulerpoq. 2003-mi Inatsisartunut qinersisoqartussaavoq. Ukiumilu qinersiviusussami aningaasaliissutit 3.100.000 kr.-iusut immikkut ittumik qaffanneqarnissaat pisariaqalissappat ilassutitut aningaasaliissutinik qinnuteqaateqartoqas- saaq.
KONTO PINGAARNEQ 01.06.11 qupp. 1
Missingersuutit immikkoortiterneri AI 2002 AIS 2003 3.100 3.100
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- KONTO PINGAARNEQ3,1 01.06.11 3,1 qupp. 3,1 2
01.10.10 Inatsisartut
N 2001 AI 2002 AIS 2003
13.616.000 21.962.000 15.836.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Maleruagassatigut tunngaviit Aningaasarsiat Inatsisartuni ilaasortanut Inatsisartuni Naalakkersuisunilu il. il. ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il. il. pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 11 ull. 28. oktober 1993- imeersoq naapertorlugu tunniunneqartarput, kiisalu Landsrådimi, Inatsisartuni, Naalakker- suisuni il. il. siusinnerusukkut ilaasortaasimasut soraarnerussutisiaat tunniunneqartarlutik.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Kalaallit Nunaanni Inatsisartunut qinersisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortin- neqarneranik Inatsisartut inatsisaata nr. 10-p ull. 30. oktober 1998-imeersup akuersissutigi- neqarneratigut Inatsisartut 31-inik ilaasortaqarlerput Kalaallillu Nunaat qinersivittut ataatsi- tut inissisimalerluni. Inatsisartut piffissamut ukiunik sisamanik sivisussusilimmut qinerneqartarput. Kingullermik Inatsisartunut qinersineq pivoq ull. 3. december 2002.
Inatsisartut Naalakkersuisullu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 11 ull. 20. oktober 1988- imeersoq, kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartarsimasoq, naapertorlugu Inatsisartu- ni ilaasortat akornannit siulittaasoq tulliilu sisamat qinerneqartarput, taakkulu ataatsi- moorlutik Inatsisartut Siulittaasoqarfiattut inissisimapput. Siulittaasoqarfik Inatsisartut kiisalu ataatsimiititaliat Inatsisartut pilersitaasa ingerlanneqarnerannut akisussaavoq.
Konto pingaarneq una aningaasartuutinik Inatsisartut Inatsisartuni ilaasortanut aningaasar- tuuteqarfigissallugit pisussaaffigisaannik imaqarpoq, tassaasut aningaasarsiat, soraarnersiat aamma soraarnerussutisiat. Taakku saniatigut qarasaasiatigut atortulersuutit ingerlatsivigineqarnerat, aserfallatsaalineqarnerat nutarterneqarnerallu akilerneqartarput.
Tamatuma saniatigut missingersuutit imaraat International Training Center of Indigenious Peoplesimut (ITCIP-mut) tapiissuteqarnissaq kiisalu Inatsisartut qarasaasiaqarnerata aserfallatsaalineqarlunilu ingerlatsivigineqarnera.
KONTO PINGAARNEQ 01.10.10 qupp. 1 Missingersuutit immikkoortiterneri N 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 12.961.000 19.587.000 13.761.000 ITCIP 300.000 Aningaasartuutit allat 655.000 2.375.000 1.775.000
2004 2005 2006 Missingersuutit ---- mio. kr. ---- 16,0 16,0 16,0
KONTO PINGAARNEQ 01.10.10 qupp. 2 01.10.11 Landskarsip nersornaasiuttagai
N 2001 AI 2002 AIS 2003
15.000 24.000 24.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisartut 1979-imi inissitsiterlutik ataatsimiinneranni aalajangerneqarpoq Landsrådimut sivisuumik ilaasortaasimasunut nersornaammik tunniussisoqartassasoq.
Maanna aningaasarsiaqartitsinermut inatsimmi aalajangersakkat naapertorlugit Kalaallit Nunaata Landsrådianut aamma Kalaallit Nunaata Landstingianut ilaasortaasimasunut soraarnerussutisiaqartitsinermik iluarsartuussinissaq pillugu landstingip inatsisaa nr. 3 ulloq 16. maj 1979-imeersoq (ANersornaasiisarnermut Inatsit@) malillugu nersornaasiinerit pisinnaatitaanerup atorunnaarnissaata tungaanut amerlassuserisatik amerlassuseriinnarlugit maleruagassallu atuutereersut malittuarlugit tunniunneqartassapput.
Nersornaasiisarnermut aaqqissuussinermi Landsrådimut ilaasortaasimasoq ataasiinnaq maanna pineqarpoq.
Missingersuutit immikkoortiterneri N 2001 AI 2002 AIS 2003 Tapiissutit 15.000 24.000 24.000
2004 2005 2006 Missingersuutit ---- mio. kr. ---- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 01.10.11 qupp. 1 01.10.12 Illua=tungiliuttut ilassinnissutaat
N 2001 AI 2002 AIS 2003
10.000 45.000 45.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Kalaallit Nunaanni Inatsisartunut qinersisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortin- neqarneranik Inatsisartut inatsisaata nr. 10-p ull. 30. oktober 1998-imeersup akuersissutigi- neqarneratigut Inatsisartut 31-inik ilaasortaqarlerput Kalaallillu Nunaat qinersivittut ataatsi- tut inissisimalerluni. Inatsisartut piffissamut ukiunik sisamanik sivisussusilimmut qinerneqartarput. Kingullermik Inatsisartunut qinersineq pivoq ull. 16. februar 1999.
Inatsisartunut ilaasortat ilaat, partiimut partiinulluunniit naalakkersuisuutitaqartunut ilaasortaanngitsunut ilaasut, aningaasanik katillutik ukiumut aalajangersimasunik amerlassusilinnik ilassinninnermut atugassamittut aningaasaliiffigineqartarput.
Aningaasat agguaanneqartussaapput illua=tungiliuttut ilaasortaqqortussusii najoqqutaralugit.
Inatsisartut Allattoqarfiata aningaasat agguaanneqartarnerat isumagisarpaa taakkulu naatsorsuutaannik saqqummiussisartuulluni.
Missingersuutit immikkoortiterneri N 2001 AI 2002 AIS 2003 Tapiissutit 45.000 45.000 45.000
2004 2005 2006 Missingersuutit ---- mio. kr. ---- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 01.10.12 qupp. 1 01.10.13 Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat
N 2001 AI 2002 AIS 2003
412.000 225.000 525.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliissutit Kalaallit Nunaata Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni sulineranut aningaasartuutinut matussutissaapput.
Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat - Nunani Avannarlerni Killerni Inatsisartoqarnikkut Suleqatigiiffittut Siunnersuisoqatigiinnik siusinnerusukkut taaguutilik - Savalimmiuni, Islandimi Kalaallillu Nunaanni inatsisartoqarnikkut suleqatigiiffiuvoq, Nunat Avannarliit Killiit soqutigisaannik siuarsaanissamik siunertaqartoq. Siunnersuisoqatigiiffiup pingaartumik sammisarai kulturikkut avatangiisinullu tunngasutigut pissutsit.
Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat 18-inik ilaasortaqarpoq, tassa nunat ilaasortaatitallit tamarmik immikkut arfinilinnik ilaasortaqarmata. Ilaasortat nunagisani inatsisartuni partiit angissusii tunngavigalugit nunanilu ataasiakkaani maleruagassat atuuttut malillugit qinerneqartarput. Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata siulittaasoqarfiata, Siunnersuisoqatigiiffiup sulineranik piareersaateqartartuusup, ilaasortarisarpai Siunnersuisoqatigiiffiup siulittaasua nunallu sinnerisa aallartitaasa toqqagaat taakkulu tamarmik immikkut ataatsimik toqqaasarput. Siulittaasutut inissisimaffik nunanit peqataasunit nikittaallugu tigummineqartarpoq.
Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata isumaqatigiissutigisatut malittarisassai malillugit Siunnersuisoqatigiiffiup aningaasartuutaasa affai Islandimit akilerneqartarput kiisalu Savalimmiut Kalaallillu Nunaat tamarmik immikkut aningaasartuutit sisamararterutaannik akileeqataasarlutik.
Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata allatseqarfia Islandip Altingianiippoq. Siunnersuisoqatigiit allatseqarnikkut sullinneqarput generalsekretærimit, piffissaq tamaat atorfeqartitaasumit. Allatseqarfik allanik atorfilittaqanngilaq.
2003-mi Nunat Avannarliit Killiit Arnanut Ataatsimeersuarnerat Islandimi ingerlanneqassaaq. Peqataasussanut 6-iniit 8-nut amerlassusilinnut peqataanermut aningaasartuutissat kr. 300.000 immikkut missingersuusiarineqarput.
Missingersuutit immikkoortiterneri N 2001 AI 2002 AIS 2003 Tapiissutit 412.000 225.000225.000 Tapiissutit Nunani Avannarlerni arnat ataatsimeersuarnerat 300.000
2004 2005 2006 Missingersuutit ---- mio. kr. ---- 0,2 0,2 0,2
KONTO PINGAARNEQ 01.10.13 qupp. 01.11.01 Inatsisartut Ombudsmandiat, ingerlatsineq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
7.024.000 7.064.000 6.953.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Inatsisartut Ombudsmandiat Inatsisartut sinnerlugit Namminersornerullutik Oqartussat kiisalu kommunit ingerlatsinerannik ilisimasaqassaaq. Ombudsmandip suliassaanut ilaapputtaaq ingerlatseqatigiiffiit aammalu suliffeqarfiit, peqatigiiffiit il.il., erseqqinnerusumik taaneqartut pisortat ingerlatsinerannut ilaatinneqarsinnaanngitsut, kisiannili Naalakkersuisut pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu, pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu imaluunniit pisortat oqartussaasut nalunaarsuinerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni malittarisassanut ilaatinneqartussatut Naalakkersuisut malittarisassiuullugit aalajangersaaffigisimasaat.
Ombudsmandip, Inatsisartunut Naalakkersuisunullu attaveqanngitsuulluni sulisup, Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu ingerlatsinerat pillugu naammagittaalliuutit tunngavigalugit sulinini ingerlappaa, aammattaarlu nammineq piumassutsiminik suliassanik misissugassanngortitsisinnaalluni. Ombudsmandi ingerlatsivinnut inassuteqaateqarsinnaavoq ingerlatsivinnillu isornartorsiuisinnaalluni, taamatuttaarlu Ombudsmandi Namminersornerullutik Oqartussat inatsisaanni allaffissornikkullu inatsisitigut maleruaqqusani atuuttuni kukkunernik amigaatinillu paasisaqaruni Inatsisartunut Naalakkersuisunullu uparuaasussaavoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Ukiup siulianut naleqqiussilluni annertuunik allannguuteqartoqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsianut aningaasartuutit 4.314.000 4.530.000 4.649.000 Aningaasartuutit allat 2.680.000 2.574.000 2.344.000 Isertitat 0 -40.000 -40.000
KONTO PINGAARNEQ: 01.11.01 QUPP.: 1 01.11.01 Inatsisartut Ombudsmandiat, ingerlatsineq
Sulisunik atuinissanik naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atugassat 2 2 2 2 2 2 Allat 8 8 8 8 8 8 Sulisutut atugassat 10 10 10 10 10 10 katillugit
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 7,1 7,1 7,1
KONTO PINGAARNEQ: 01.11.01 QUPP.: 2 01.11.20 Inatsisartut Ombudsmandiat, sanaartorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
3.000.000 3.000.000 2.797.000
SANAARTUGASSANUT ANINGAASALIISSUTITi
Aningaasaliissuteqarnermut tunngaviusut Inatsisartut Ombudsmandiata Royal Arctic Line A/S ingerlatseqatigiiffiup qullersaqar- fiani allafinnik 400 kvadratmeteritut initussusilinnik attartornissaq pillugu 1999-imi isumaqatigiissuteqarfigaa. Attartornerup sivisussusissaa ukiunut tallimaagallartunut isu- maqatigiissutaavoq.
Pilersaarutip immikkoortiternera
Uk. aningaasaliiff. siusinn. Ukiut missingersuusior- aningaasaliissutaasut fiusut Katill. AIS 2003 2004 2005 2006 Sumiiffik ------1.000 kr. ------mio. kr.---- Ingerl.nr. Ingerl. aqqa
Nuuk Inatsisartut Ombudsman- diata allaffe- qarfia 060.10.040 8.797 6.000 2.797 0 0 0
Ingerlanneqar- tut katillugit 8.797 6.000 2.797 0,0 0,0 0,0
INGERLANNEQARTUT KATILLUGIT:
Nuuk Inatsisartut Ombudsmandiata 060.10.040 allaffeqarfia
Inissiamik nammineq pigisamik allaffissornermut atugassamik 463 kvadratmeterinik initussusi- limmik Nuup qeqqaniittumik pisinissaq Ombudsmandip sanaartortitseqatigiinnut isumatigiin- niutigaa. Sanaartortitseqatigiit nalunaarutigaat sanaartornermi kvadratmeterimut akigitinneqar- tussat 19.000 kr.-iunissaat naatsorsuutigineqartoq, tamatumalu katillugit 2.797.000 kr.-nik ani- ngaasaleeqqittoqarnissaanik pisariaqartitsineq nassataraa. Sanaartornermut piffissaliussaq ukiu- mik ataatsimik kinguartinneqarsimavoq. Sanaartugaq 2003-mi aallartinneqassasoq 2004/2005- illu nikinneranni tunniunneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq. i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ: 01.11.20 QUPP: 1
10.01.01 Naalakkersuisut Allattoqarfiat, allaffissorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
23.570.000 25.735.000 19.103.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Allattoqarfiup Naalakkersuisut siulittaasuannut naalakkersuisunullu allattoqarfittut su- liassat isumagisarai. Taamaalilluni Naalakkersuisut Siulittaasuat Allattoqarfimmi naa- lakkersuinikkut pisortaavoq. Ulluinnarni ingerlatsineq Namminersornerullutik Oqartus- sani pisortaanermit isumagineqarpoq.
Allattoqarfiup ingerlatsinermi suliassat makku isumagisarai:
Namminersornerullutik Oqartussat pisortaaneqarfiat, aamma Aqutsinermut allattoqar- fik 8 Aningaasaqarniarnikkut ingerlatsinermik ineriartortitsinermik ataqatigiissaarineq, aamma suliassaqarfiit assigiinngitsut pilersaarusiorneqarnerat kiisalu suliniutit aa- lajangersimasut 8 Aaqqissuussaanermi pissutsit, aamma siunnersuisartut qitiusumik allaffeqarfim- mik misissueqqissaarnerat aallaavigalugu 1999-imi Naalakkersuisut aalajangi- gaannik malitseqartitsineq 8 Ingerlatseqatigiiffiit tamakkiisumik ilaannakortumilluuniit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartunut piginnittutut naalakkersuisunut allattoqarfiuneq.
Inatsisileriffik aamma Nunami Namminerni Pissutsinut Allaffik 8 Kalaallit Nunaanni kommunit Nakkutilliisoqarfiannut allattoqarfiuneq 8 Inatsisartunut kommunalbestyrelsinullu qinersisarnerit 8 Inatsisiliornermi teknikki inatsisitigullu ikiuineq 8 Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfimmut, Avatangiisit Allanngutsaa- liorneqarnerat pillugu Naammagittaalliortarfittut Ataatsimiititaliamut allattoqar- fiuneq. 8 Kommunini nunaqarfinnilu aqutsinikkut pissutsit.
Tusagassiivik 8 Namminersornerullutik Oqartussat pillugit pingaarnerusutigut paasissutissat inger- lateqqinneqartarnerat 8 Tusagassiorfinnut attaveqarnerup ataqatigiissaarnera 8 Allanut attaveqarneq pillugu siunnersuisarneq.
KONTO PINGAARNEQ 10.01.01 qupp. 1 Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Naalakkersuisuni aalajangiinerup kingorna 1999-imi qitiusumik allaffeqarfik PLS Con- sultimit misissoqqissaarneqarpoq. Suliassaq tassaasimavoq Naalakkersuisut qanoq ilil- lutik allaffeqarfimmik sulianik suliarinninnermini sulilluarnerusumik, ineriartortinne- qarnermini suleriaatsiminilu pisariinnerusumik, pitsaassutsikkut qaffasissumik Kalaallit Nunaannilu pissutsinik aallaavilimmik pilersitsisinnaanersut. 1999-imi inernera naam- massineqarpoq arlalinnik periaatsimit pingaarnerpaamit allaffissornikkut suliassanut aalajangersimasunut kaammattuuteqarfiulluni.
Suliassanut allattoqarfik SUKAQ suliassat naapertuuttumik ataqatigiissaarneqartarnis- saasa naammassineqartarnissaasalu kiisalu ataatsimut aqunneqartarnissaasa qularnaar- neqarnissaat siunertaralugu pilersinneqarpoq. 1. maj 2003-p tungaanut piffissami killi- limmi piunissaa isumaaqqaaraluarpoq.
SUKAP piffissap ingerlanerani ilaatigut pisortaqarfiit sisamat misissuiffigai pisortaqar- finnullu taakkununnga aammalu qitiusumik allaffeqarfimmut arlalinnik kaammattuute- qarluni. Kaammattuutit tassaapput arlalinnut tunngasunut nalunaallisaanermut, pisariil- lisaanermut suliariuminarsaanermullu tunngasut.
SUKAP pisortaqarfinnik amerlanerusunik misissuinerminik suliaasa ingerlaannarnissaat pisariaqartinneqarpoq. Aammattaaq SUKAQ pisortaqarfinnik misissuinerup kingorna kaammattuutit malitseqartinneqarnissaannut pisortaqarfinnut ikiuussinnaanissaa pisaria- qartinneqarpoq.
Taamaattumik pingaartuusorineqarpoq Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfiattut angitigisoq suleriaatsiminik ileqquminillu ineriartortitsiuarnissaminut piareersimanissaa. Ingerlatsiviit amerlasuut suliffeqarfimmi ineriartortitsinermik suli- niutinik suliaqarnissamut misissueqqissaarnissat pisariaqartinneqartut namminneq naammassinissaannut nukissaqartitsineq ajorput, taamatuttaarlu suliassanut taamaattu- nut suliffeqarfinni ataasiakkaani immikkut piginnaatitsissuteqartuaannassanani.
Suliassanut allattoqarfik ukiuni siullerni suliaqarfimmini immikkut piginnaaneqalersi- mavoq. Pingaartuusorineqarpoq piginnaanerup taassuma suliffeqarfimmiiginnarnissaa, qitiusumik allaffeqarfimmi ineriartortitsinerup aallarteriikkap ingerlaannarnissaa siuner- taralugu.
Qitiusumik allaffeqarfiup 1999-imi siunnersortinit misissoqqissaarneqarnerata tapertaa- tut Naalakkersuisut aalajangiinerinut malitseqartitsinermut, Allattoqarfiup aningaasar- tuutaasa, tassunga ilanngullugit SUKAMUT aningaasartuutit aningaasalernissaannut aningaasaliissutit aallaqqaammut ukiuni tamani 2000-imit 2002-mut 2 mio. kr.-inik 2003-milu 300.000 kr.-inik qaffanneqarput. SUKAP ingerlaqqinnissaata aningaasaler- neqarnissaa siunertaralugu aningaasaliissutit 2003-mi 700.000 kr.-inik ukiunilu missin- gersuusiorfiusuni tamani 1.000.000 kr.-inik qaffanneqarput. Aningaasaliissutit 2003-mi ukiunilu missingersuusiorfiusuni qaffanneqarnerat pisortaqarfiup allaffissornermut
KONTO PINGAARNEQ 10.01.01 qupp. 2 aningaasaliissutaasa allat appartinnerisigut aningaasalerneqarput taakkulu ataatsimut kontumi pingaarnermi matumani aningaasaliissutit qaffaataannik taarsiisuupput.
Danmarkimi Allaffimmi sulisut nunanut allanut tunngasutigut naalakkersuinikkut inger- latsinermik suliaqartut suliassaat 2001-imiit kontumit matumannga nuunneqarput Nu- nanut Allanut Tunngasunut Allaffimmut kontumut 10.14.01, (1. januar 2003-mit konto 27.01.01) tassa qullersaqartitaaneq akissarsiaqartitaanerlu eqqarsaatigalugit. 2002-miit angalanermut pikkorissartitsinermullu aningaasat aamma 10.14.01-imut nuunneqassap- put.
2001-imi oqartussaaffeqarfiit allanngortinneqarmata inuussutissarsiornermut immik- koortortaqarfik allattoqarfimmut nuunneqarpoq. Tassunga atatillugu 2002-mi ukiunilu missingersuusiorfiusuni aningaasaliissutit 4.940.000 kr.-t 10.01.01-imut nuunneqarput pisortatut atorfik ataaseq atorfiillu allat arfineq marluk sulisunik atuiffiusussatut naat- sorsuutigineqarlutik.
14. december 2002-mi nutaanik naalakkersuisoqalernerata kingorna inuussutissarsior- nermut immikkoortortaqarfik Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfimmut pilersinneqaq- qammersumut nuunneqarpoq. Tamatumunnga atatillugu Inuussutissarsiornermut Pisor- taqarfik 2002-mi oqartussaaffit allanngornerini atorfiit amerlaqataannik nuussivigine- qarpoq kiisalu 2003-mi 4.980.000 kr.-inik ukiunilu missingersuusiorfiusuni tamani 4.860.000 kr.-inik aningaasaliiffigineqarluni.
4. december 2002-mi nutaanik naalakkersuisoqalernerata kingorna aamma Ilinniagaqar- nersiuteqarnermut Naammagittaalliuuteqartarfimmut allattoqarfik Kulturimut, Ilinniarti- taanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfimmut nuunneqarpoq. ta- matumunnga atatillugu kontumit matumannga kontumut 40.01.01-imut aningaasaliissu- tinik 2003-mi ukiunilu missingersuusiorfiusuni 125.000 kr.-inik nuussisoqarpoq.
Kiisalu naalakkersuisunngortitsinermut atatillugu upalungaarsimanissamut pilersaaru- siortarneq ajunaarnersuaqarsinnaaneranullu upalungaarsimanerup ataqatigiissaarneqar- tarnerat Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Pisortaqarfimmut nuunneqarput. tama- tumunnga atatillugu kontumit matumannga aningaasaliissutit 2003-mi ukiunilu missin- gersuusiorfiusuni aningaasaliissutit 800.000 kr.-iusut nuunneqarput. Aningaasaliissutit taakku aallaqqaammut naalakkersuisuusimasut 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutaannut qinnutigineqarput.
Ataatsimeersuarnernut il.il. kommuninik nunaqarfinnillu suleqateqarnermik siuarsaanis- samik siunertaqartunut aningaasartuuteqartoqarsinnaavoq.
Pisuussutit uumassusillit nungusaataanngitsumik atorluarneqarnissaat pillugu paasisitsi- niaanermut atatillugu isertitatigut matussusilikkamik suliffeqarfimmik kontumi pingaar- nermi ingerlatsinissamut tunngavissaqarpoq.
KONTO PINGAARNEQ 10.01.01 qupp. 3 Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsianut aningaasartuutit 11.872.000 16.360.000 14.013.000 Aningaasartuutit allat 11.703.000 9.375.000 7.652.000 Isertitat -5.000 0 -2.562.000
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 8 9 9 9 9 9 Allat 32 39 31 31 31 31 Sulisussat katillugit 40 48 40 40 40 40
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 18,5 18,5 18,5
KONTO PINGAARNEQ 10.01.01 qupp. 4 10.01.17 Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
4.744.000 4.700.000 5.300.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Naalakkersuisut 1999/2000-imi ukiut nikinnerini Namminersorneq pillugu Isumalioqa- tigiissitanik pilersitsipput nunatta Naalagaaffeqatigiinnerup iluani nammineerluni qanoq inissisimasinnaaneranik qulaajaasussanik.
Isumalioqatigiissitat suliassaat tassaavoq Naalagaaffeqatigiinnerup iluani Kalaallit Nu- naata namminiilernissaanut periarfissat pillugit isumaliutissiissusiussalluni, pisinnaati- taaffiit pisussaaffiillu kiisalu suleqatigiinnerup soqutigisanik ataatsimoorussanik pit- sanngorsaanermi assigiissinneqarnissaannik tunngaveqartumik.
Isumalioqatigiissitat isumaliutissiissumminnik Naalakkersuisunut tunniussaqassapput, Naalakkersuisullu pilersaarput isumaliutissiissut Inatsisartunut oqaluuserisassanngortis- sallugu danskit naalakkersuisuinut isumaqatiginninniarnissamut tunngavissiornermi pi- ginnaatitaaffilerneqarnissartik siunertaralugu.
Isumalioqatigiissitat qulingiluanik ilaasortaqarput, tamarmik Naalakkersuisunit toqqar- neqarsimasunik Inatsisartuni partiit kiisalu kalaallit suliamik ilisimasaqartut sinniisuuti- taqartussanngorlugit. Taamatuttaaq Isumalioqatigiissitat immikkut ilisimasalinnik siun- nersortinillu sammisassat immikkut ittut paasineqarnissaannut avataaniit ikiortissarsior- simapput.
Allattoqarfeqarneq allattoqarfimmit arlaannaannulluunniit atanngitsumit isumagineqar- poq Naalakkersuisut Allattoqarfianni Inatsisileriffik saaffigisartagaralugu.
AIS 2002-p suliarineqarneranut atatillugu isumaqartoqaraluarpoq isumalioqatigiissitat ukioq 2002-p naanerani sulinertik naammassissagaat; paasinarsimmalli paasissutissanik isumalioqatigiissitap sulineranut atugassanik katersiniarneq piffissartornarnerusoq 2002-mi martsip naanerani Naalakkersuisut aalajangiipput 2003-mi qaammatit siulliit pingasut naanissaasa tungaanut isumalioqatigiissitap sulinera sivitsuiffigineqassasoq. Piffissalersuinermut pilersaarut nutaaq malillugu isumalioqatigiissitap isumaliutissiis- sunni Naalakkersuisunut tunniutissavaa kingusinnerpaamik 2003-mi martsip naanerani. Taamaattorli Inatsisartuusimasut Inatsisartunut tulliani qinersineqannginnerani isuma- lioqatigiissitap tunngaviusumik isummersornerinut kaammattuutaanullu isummerfigin- nissinnaaqqullugit Naalakkersuisut 2002-mi martsip naanerani aalajangiinerminnut ata- tillugu akuersissutigaat isumalioqatigiissitap 2002-mi ukiariartulernerani tunngaviusu- mik isumaliutissiissummik taaneqartoq Naalakkersuisunut tunniutissagaa, taamaalilluni KONTO PINGAARNEQ 10.01.17 qupp. 1 Inatsisartut 2002-mi ukiakkut katersuunnerminni isumalioqatigiissitat tunngaviusumik isumaliutersuutaannut inassuteqaataannullu isummerfiginnissinnaaniassammata.
UKA 2003-mi namminersornermut naalakkersuisoqarfimmik nutaamik pilersitsinissap isummerfigineqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Namminersorneq pillugu isumalioqati- giissitat 2003-mi marsip naanerani suliaminnik naammassinninnissartik suli naatsorsuu- tigaat. Allatut oqaatigalugu pingaaruteqarpoq namminersornermut naalakkersuisoqar- fimmik pilersitsineq sioqqullugu tamatumalu kingorna piffissap eqqarsaatigineqarnis- saa, tassami naalakkersuisunut ilaasortat, naalakkersuisut siulittaasuat ilanngullugu arfi- neq marlunnit amerlineqarnissaannut inatsisartut naalakkersuisullu pillugit inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pisariaqarmat.
UKA 2003-mi aalajangiisoqarnissaata tungaanut namminersorneq pillugu isumalioqati- giissitani isumalioqatigiissitallu allattoqarfianni suliat ingerlaannarnissaannut periarfis- sat qularnaarniarlugit aningaasaliissutit ukiumut missingersuusiorfiusumut 2003-mut tamarmut matussusiinissamut qaffanneqarnissaat siunnersuutigineqarpoq. Allatut oqaa- tigalugu 2003-mi 5.300.000 kr.-iugallartut illuartinneqarnissaat siunnersuutigineqarpoq.
Aningaasaliissutini qinnutigineqartuni namminersorneq pillugu 2003-mi isumasioqati- giinnissamut 500.000 kr.-inik aningaasartuuteqarnissaq ilanngunneqarpoq. Tamatu- munnga aningaasartuutigissangatitat Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitat pif- fissap qiteqqunnerani 2001-imi septembarimi isumasioqatigiissitsineranut atasumik aningaasartuutit tunngavigineqarput. Tamatumunngalu piumasaqaatigineqarpoq isuma- sioqatigiinnissamut nunamit tamarmit peqataatitaqartoqassasoq angalanermut aningaa- sartuuteqarneruffiusumik kinguneqartussamik.
Piffissami 2003-p kingornani siunnersuutigineqarpoq aningaasaliissutit AIS 2004-mut takkuttussamut ilanngunneqassasut, tamatumani naatsorsuutigineqarluni UKA 2003-mi AIS 2004-mut allannguutissatut siunnersuummi iluarsiisoqarnissaanik pisariaqartitsiso- qarnissaa, Inatsisartut namminersornermut naalakkersuisoqarfissaq pillugu isummerpa- ta. Piffissamut tamatumunnga naatsorsuutigineqarpoq missingersuutigissangatitat, tas- sunga ilanngullugit naalakkersuisoqarfissap allaffissornikkut inuttalerneqarnissaa erseq- qinnerulersimassasoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut 2000/2001-imi ukiut nikinnerannili aningaasanik immikkoortitsisoqarsimavoq ilaatigut akissarsiaqartitsineq pillugu inatsit malillugu tamakkiisumik sulilluni siulittaasup akis- sarsiassaanut taamatullu isumalioqatigiissitat allattoqarfiannut AC-nut allattaasunut marlunnut piffissaq tamakkerlugu sulisartunut kiisalu HK-mut allattaasumut, isumalio- qatigiissitanut taakkulu suleqatigiissitaliaannut sullissisunik.
Ukioq 2003-mut aningaasaliissutissat qinnutigineqartut isumalioqatigiissitat isumaliu- tissiissutaata inaarsarneqarnerannut, nutserneqarnerannut naqitertinneqarnerannullu atorneqassapput.
KONTO PINGAARNEQ 10.01.17 qupp. 2 Aammattaaq aningaasaliissutissatut qinnutigineqartuni Namminersorneq pillugu isuma- lioqatigiissitap inaarutaasumik isumaliutissiissutiminik tunniussereernerata kingorna 2003-mi ukiup affaani siullermi namminersorneq pillugu isumasioqatigiissitsinissamut 500.000 kr.-it illuartinneqarput. Namminersorneq pillugu isumasioqatigiinnissamut aningaasartuutaassangatinneqartut 500.000 kr.-iupput. Taamatut naatsorsuuteqarneq Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitat piffissap qiteqqunnerani 2001-imi sep- tembarimi isumasioqatigiissitsinerannut atasumik aningaasartuutit tunngavigineqarput. Isumasioqatigiissinneqartussat tassaanerupput soqutigisaqaqatigiit kattuffii kiisalu ilin- niarfiit. Isumasioqatigiinnermi inuit 80-ingajaat peqataapput. Nuna tamakkerlugu soqu- tigisaqaqatigiit kattuffiisa amerlanersaat ilinniarfiillu arlallit Nuummi najugaqarput. Taamaattumik isumasioqatigiinnermut aningaasartuutit tamarmiusut 260.000 kr.-it iluini akilerneqarsinnaasimapput. Aammattaaq soqutigisaqaqatigiit kiisalu ilinniarfiit peqataa- titaat tamarmik 500 kr.-inik peqataanermut akiliipput.
Naatsorsuutigineqarpoq 2003-mi namminersorneq pillugu isumasioqatigiinnissami nuna tamakkerlugu peqataasoqassasoq, kiisalu peqataasut tamarmik 80-it missaanniissasut. Taamaattumik billettinut ineqartitsinermullu aningaasat amerlanerusut illuartinneqartus- saassapput. Naatsorsuutigineqarpoq isumasioqatigiinneq ullut marluk naallugit inger- lanneqassasoq. Kiisalu naatsorsuutigineqarpoq isumasioqatigiinnermi atortut matussu- serneqarnissaannut isumasioqatigiinnermut akileraarutinik kiisalu isumasioqatigiinnis- samut piareersarnermut naammassineqarnissaanullu atatillugu sulisussanut amerlaneru- sunut aningaasartuutit akilerneqassasut.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsianut aningaasartuutit 1.910.000 1.900.000 2.050.000 Aningaasartuutit allat 2.834.000 2.800.000 3.350.000 Isertitat 0 0 0
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 2 1 1 0 0 0 Allat 2 3 3 0 0 0 Sulisussat katillugit 4 4 4 0 0 0
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 10.01.17 qupp. 3 10.06.11 Nunaqqatigiit siunnersuisoqatigiivi
A 2001 AI 2002 AIS 2003
1.719.000 881.000 881.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Kommuneqarfiit aggorneqarnerisa avataaniittut nunaqqatigiit siunnersuisoqatigiivi pil- lugit Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 20. oktober 1988-imeersoq naapertorlugu Pituffimmi nunaqqatigiit siunnersuisoqatigeeqarput qinersisoqartarpoq tallimanik ilaasortalimmik.
Kangerlussuarmi nunaqqatigiit siunnersuisoqatigiiusimasut Kangerlussuup 1.1.2001- imiit Sisimiut Kommunianni nunaqarfinngortinneqarnerata kingunerisaanik atorun- naarsinneqarput.
Nunaqqatigiit siunnersuisoqatigiivisa, suliassaminnut allaffissornermullu aningaasar- tuutissaat ukiumoortumik aningaasanut inatsisitigut Inatsisartuni aalajangiiffigineqartar- put.
Missingersuuti immikkoortiterneri i A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 0 0 0 Aningaasartuutit allat 1.719.000 881.000 881.000
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,9 0,9 0,9
KONTO PINGAARNEQ 10.06.11 qupp. 1 10.10.10 Naalakkersuisut
A 2001 AI 2002 AIS 2003
11.612.000 11.282.000 10.843.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Namminersornerullutik Oqartussat tassaapput sinniisut Kalaallit Nunaanni qinikkat, Inatsisartut, ingerlatsinerlu Naalakkersuisunit siulersorneqartoq. Naalakkersuisut siulit- taasuat Naalakkersuisunilu ilaasortat marlunniit arfinilinnut amerlassuseqarsinnaasut Inatsisartunit qinerneqartarput. Inatsisartut kingullermik siulittaasumik ataatsimik aam- malu Naalakkersuisuni ilaasortanik arfinilinnik 1999-imi martsimi qinersipput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut "Aningaasartuutit allat"-nut angalanermut aningaasartuutit aammalu ilassinninnerit ilaa- tinneqarput. 2002-mi ukiunilu tulliuttuni aningaasaliissutit siusinnerusukkut Naalakker- suisunut ilaasortaasimasut maannakkut soraarnerussutisiaqalernissamut ukiussaminnik angusisimasut soraarnerussutisiassaannut aningaasartuutinut amerliartuinnartunut 500.000 kr.-nik taamatullu Naalakkersuisut pingaartumillu Naalakkersuisut Kalaallit Nunaata nunani tamalaani ilisimaneqariartuinnarnerata kingunerisaanik nunanit tama- laanit tikeraartuisa angalanerinut ineqarnerinullu aningaasartuutinut 500.000 kr.-nik qaf- fanneqarput. Inatsisartut 2001-imi ukiakkut katersuunneranni aningaasarsiaqartitsineq pillugu inatsisip nutaap akuersissutigineqarneranut atatillugu 2002-mi ukiunilu tulliut- tuni aningaasaliissutit 1.435.000 kr.-nik qaffanneqarputtaaq.
Missingersuutit immikkoortiterneri i A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 5.880.000 5.005.000 5.115.000 Aningaasartuutit allat 5.732.000 6.277.000 5.728.000
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 10,2 10,2 10,2
KONTO PINGAARNEQ 10.10.10 qupp. 1 10.11.10 Qinersinernut aningaasartuutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
443.000 410.000 500.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Kontumit inatsisartunut, folketingimut kommuninullu qinersinernut aningaasartuutit akilerneqartarput. Kommunimut tulliani qinersisoqassaaq 2005-imi, Inatsisartunut ki- ngusinnerpaamik 2006-mi qinersisoqassaaq Folketingimullu qinersisoqassalluni kingu- sinnerpaamik 2005-imi.
Aningaasartuutit qinersinermut attuumassuteqartut tamarmik konto manna atorlugu akilerneqartarput. Tassani ilaatigut pineqarput qineqqusaarnermi atortunik suliarinnin- neq naqiterisitsinerlu, qinersineq pillugu paasissutissat, elektroniskimik qinersinermut atortulersuutit il.il.
Suliassami kisitsisit i A00 A01 AI02 AIS03 M04-06 Kommunini, ilagiinnut nu- naqarfinnilu qinersinerit 0 1 0 0 ´0-1-0 Inatsisartunut qinersinerit 0 0 0 0 ´0-0-1 Folketingimut qinersinerit 0 1 1 0 ´0-1-0
Missingersuutit immikkoortiterneri ii A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 0 0 0 Aningaasartuutit allat 443.000 410.000 500.000
ii 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,2 0,7 0,7
KONTO PINGAARNEQ 10.11.10 qupp. 1 10.13.10 Iluanaarutinit akiliutit, Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-212.619.000 -32.000.000 -32.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaannit iluanaarutinit akiliutit ingerlatse- qatigiiffinni aningaasaqarnikkut ineriartorneq ingerlatseqatigiiffiillu sinneqartoorutaa- junnartunik atuinissamik aalajangiisinnaanerat apeqqutaatillugit amerlassusilerneqartar- put.
Iluanaarutinit pissarsiassat annertussusilerneqartarput pingaarnertut aappaatigut inger- latseqatigiiffiit patajaallisaanissamut pisariaqartitsinerisa aamma nutaanik anigaasalii- nissanut pisariaqartitsinerannik naatsorsuutigisat aappaatigullu aktiaatillit aktiatigut aningaasaliissutigisimasamik ernialerneqarnissaannik piumasaqaataasa akornanni oqi- maaqatigiissitsilluni. Taamatuttaaq ingerlatseqatigiiffinni sinneqartoorutinik atugas- sanngortitsisarnermut nalinginnaasumik suliffeqarfiit sunik suliaqartarnerat aamma ak- tiaatillip piumasaqaatai naatsorsuutigisaalu attuumassuteqarput. Taamaammat ingerlat- seqatigiiffinnut pingaarnerusutigut iluanaarutinit pissarsiassanut tunngatillugu iliuusis- saliornissaq ajornarpoq, tassami patajaallisaanissamik piumasaqaatit aamma nutaanik aningaasaliinissanik pisariaqartitat ingerlatseqatigiiffimmiit ingerlatseqatigiiffimmut assigiinngittaqimmata.
Missingersuutit immikkoortiterneri suliarineqarput ingerlatseqatigiiffiit ataasiakkaat maannakkut aningaasaqarnikkut inissisimaneri tunngavigalugit taamatullumi aamma missiliuinikkut aalajangersarneqarlutik. 2001-imi Pisiffik A/S-p namminersortunut tu- nineqarneranut atatillugu immikkut ittunik isertitaqartoqarpoq.
KONTO PINGAARNEQ 10.13.10 qupp. 1
Missingersuutit immikkoortiterneri i A 2001 AI 2002 AIS 2003 Greenland Resources A/S 3.000.000 5.300.000 5.300.000 Nuuk Imeq A/S 9.692.000 6.000.000 6.000.000 KNI A/S 199.927.000 - - Pilersuisoq A/S (KNI A/S) - 14.700.000 14.700.000 Tele Greenland A/S 0 6.000.000 6.000.000 Allat 0 0 0 Katillugit 212.619.000 32.000.000 32.000.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -32,0 -32,0 -32,0
KONTO PINGAARNEQ 10.13.10 qupp. 2 10.13.13 Aktianik pisineq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
254.400.000 12.000.000 5.000.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut NunaOil A/S-imut 2003-mi ukiunilu 2004-mi, 2005-imi aamma 2006-imi tamani akti- anik pisinermut aningaasaliisoqassasoq qinnutigineqarpoq.
NunaOil A/S, Dansk Olie og Naturgas A/S-imit (DONG) aammalu Namminersornerul- lutik Oqartussanit avillugu pigineqartoq ingerlatseqatigiiffiuvoq misissueqqissaarnermik suliaqartartoq, suliassarai Namminersornerullutik Oqartussat aammalu Naalagaaffiup Kalaallit Nunaanni uuliaqarneranik misissueqqissaarnermi soqutigisai isumagissallugit. Suliarineqartartut tamakku tunisassiortoqalersinnagu isertitaqaataalersinnaanngillat. Naatsorsuutigineqarpoq taamatut pisoqarsinnaassasoq ukiut tallimaniit qulit ingerlane- ranni.
Kalaallit Nunaanni uuliaqarneranik misissueqqissaarnermi periusissaq 1999-imi akuer- sissutigineqartoq naapertorlugu NunaOil A/S nammineerluni sajuppillatsitsisarluni misissuisarunnaarpoq. Taarsiullugu Nunaoil A/S Kalaallit Nunaanni sajuppillatsitsisar- luni misissuinikkut paasissutissanik annertunerusunik namminersortut misissuisut sule- qatigalugit katersuinermut aningaasalersuilerpoq. Tamakku saniatigut ingerlatseqatigiif- fik uuliamik pinngortitami aniasoqarsinnaaneranik qaammataasat atorlugit misissuivoq, sajuppillatsitsisarluni misissuinikkut paasisanik il.il. nutaanik paasiniaanermut atatillugu Kalaallit Nunaanni ikummatissaqarsinnaaneranik ilimasunnermut tapersersuutaasinnaa- sunik.
Taamatuttaaq NunaOil A/S 2002-mi upernaakkut misissuisussarsiuussinermi suleqataal- luni peqataavoq. Misissuisussarsiuussivigineqarpoq Kalaallit Nunaata imartaa 63oN-p aamma 68oN-p akornat. Pilersaarutinut ilaavoq NunaOil A/S nutaanik akuersissuteqar- toqassappat piginneqataalluni ilaasinnaassasoq.
NunaOil A/S tamatumunnga atatillugu Kalaallit Nunaanni sapinngisamik pitsaanerpaa- mik misissueqqissaarnermut ikiuutissaaq. Tamatumunnga ilanngunneqassaaq NunaOil A/S annertusaanermi tunisassiortoqalerneranilu akuersissummik pigisallit iliuusaannut sunniuteqarsinnaassammat, taamaalilluni maanimiut soqutigisaat sapinngisamik anner- tunerpaamik salliutinniarneqassallutik assersuutigalugu kalaallit suliffeqarfiutaasa unammillersinnaassusillit sulinermut peqataatinneqarnissaaq qulakkeerniarlugu.
KONTO PINGAARNEQ 10.13.13 qupp. 1 Aningaasartuutissat annikinnerpaanngortinniarlugit aamma Kalaallit Nunaanni uulia- siornermi suliamut tunngatillugu sapinngisamik pitsaanerpaanik tunngavissiiniarluni NunaOil A/S DONG-imut suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarpoq, tamanna tunu- liaqutaassalluni NunaOil A/S-p Nuummiit suliamut tunngatillugu ilisimasalittut uulia- siornermut ikummatissarsiornermullu atatillugu pisortat niuernermut tunngatillugu so- qutigisaannik aallussinissaanut. Tamanna siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu anguniakkamut naapertuuppoq, tassa Kalaallit Nunaanni tamakkununnga tunngassute- qartuni nammineerluni immikkut ilisimasaqalernissamik ineriartortitsinerussalluni.
Aktiatigut piginneqataasunit tamanit; Namminersornerullutik Oqartussanit DONG- imillu, 5 mio. kr.-nik aningaasaliisoqarneratigut 2002-mi aningaasaatit 10 mio. kr.-nik qaffanneqarput.
Ukiuni 2003-miit 2006-imut aningaasaliisoqarsinnaaneranik apeqqut aammattaaq pisa- riaqalersussatut naatsorsuutigineqarpoq, tassami Naatsorsuutigineqarsinnaanngimmat NunaOil A/S misissueqqissaarnerit tunisassiornermik kinguneqartinnagit sinneqartooru- teqartalersinnaassasoq.
Missingersuutit immikkoortiterneri i A 2001 AI 2002 AIS 2003 NunaOil A/S 5.000.000 5.000.000 5.000.000
2001-imissaaq Royal Greenland A/S-imut, NUKA A/S-imut aamma Greenland Re- sources-imut aktiatigut aningaasaliisoqarpoq.
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 5,0 5,0 5,0
KONTO PINGAARNEQ 10.13.13 qupp. 2 10.14.01 Nunanut allanut tunngasunut allaffik, allaffissorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
5.938.000 6.692.000 7.002.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Nunanut allanut tunngasunut allaffiup isumagisarai: – Namminersornerullutik Oqartussat nunanut tamalaanut attaveqateqarnerannut tunngatillugu Udenrigsministeriaqarfik suleqatigalugu ataqatigiissaarineq, at- taveqarneq siunnersuisarnerlu, ilaatigut: – Namminersornerullutik Oqartussat nunani avannarlerni nunani issittuni suleqati- giinnermut kiisalu FN-imi ingerlatanut peqataanerata ataqatigiissaarnera – Namminersornerullutik Oqartussat EU-mi EU-mullu tunngasuni soqutigisaasa ataqatigiissaarnerat – nunani allani niuernermut tunngasut, ilaatigut WTO – illersornissamut isumannaallisaanissamullu tunngasut – nunani tamalaani pisunut tunngasut pillugit NGO-mik suliniaqatigiinnut pineqartu- nut attaveqarneq – Naalakkersuisut nuanit allanit tikeraarneqarnerisa Naalakkersuisullu nunanut allanut tikeraarnerisa nalunaarsorneri – Nunanut allanut tunngasunut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliamut allattaaneq – nunanut allanut tunngasut sillimaniarnermullu tunngasut pillugit Namminersorneq pillugu isumalioqagitiissitanut allattaaneq
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Danmarkimi Allaffimmi sulisut nunanut allanut tunngasunik suliaqartartut 2001 aallar- nerfigalugu kontumit pingaarnermit 10.01.01-imit, Naalakkersuisut Allattoqarfiat, kon- tumut pingaarnermut matumunnga 10.14.01-imut nuunneqarput, tassa qullersaqarneq akissarsiallu eqqarsaatigalugit. 2002-miit angalanermut pikkorissartitsisarnermullu aningaasat kontumut pingaarnermut matumunnga aamma nuunneqassapput.
31. august 2002-mi maanna sulisuusut isumaqatigiissutaasa atorunnaarnerani Kalaallit Nunaata Ottawami ilaatitaqarnera unitsinneqarpat ilaatitat suliassaat Nuummi Nunanut allanut allaffimmit Københavnimilu Danmarkimi allaffimmit isumagineqalissapput.
Kontup pingaarnerup 10.14.14-ip, Nunani allani sulianut tapiissutit, atorunnaarsinneqar- neranut atatillugu allaffiup siunertaanut suliaanullu attuumassutilinnut ingerlatanut kon- tumi pingaarnermi matumani aningaasaliissutit killilimmik tapiissutigineqarsinnaapput. Ukiuni missingersuusiorfiusuni amerliliinerit matumani atorneqarsinnaapput, nunani allani politikikkut aaqqissuussanut ataasiakkaanut atorneqartinnagit.
KONTO PINGAARNEQ 10.14.01 qupp. 1 Suliassami kisitsisit A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 3.729.000 4.115.000 4.635.000 Aningaasartuutit allat 2.209.000 2.577.000 2.367.000 Isertitat 0 0 0
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 4 4 4 4 4 4 Allat 4 5 5 5 5 5 Sulisussat katillugit 8 9 9 9 9 9
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 7,9 7,9 7,9
KONTO PINGAARNEQ 10.14.01 qupp. 2 10.14.12 Bruxellesimi sinniisuutitaqarfik
A 2001 AI 2002 AIS 2003
3.643.000 3.701.000 3.691.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Namminersornerullutik Oqartussat kiisalu Nunanut Allanut Ministeriaqarfiup isumaqa- tigiissutaat naapertorlugu Namminersornerullutik Oqartussat sulisunik marlunnik naa- lakkersuisunit aallartitatut pisinnaatitaasunik inissiisimapput, qallunaat Bruxellesimi aallartitaqarfianut atasunik. Qallunaat ministeriaqarfii qallunaat aallartitaqarfiinut im- mikkut sulisussanik aallartitaqarsimasut pillugit malittarisassat malillugit Namminer- sornerullutik Oqartussat Nunanut Allanut Ministeriaqarfimmut akiliisarput. Akit qaffa- sissusiinut ilaatigut apeqqutaasarput taqqavani akit akissarsiallu qaffasissusaat. Ukiup aallartinnerani akiliisoqartarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Ukioq 2000 ilanngullugu sulisut marluusut aappaa Inuussutissarsiornermut Pisortaqar- fimmit aalisarneq pillugu isumaqatigiinniarnernut atatillugu aallartitaavoq. 2001-imi aamma 2003-imi Nunanut Allanut Tunngasunut Allaffik sulisumik aallartitaqassaaq EU-p suliniutaanut Kalaallit Nunaata peqataaffigisinnaasaanut peqataanissarnissat ata- qatigiissaarneqarnissaat siunertaralugu aalisarnerlu pillugu isumaqatigiissummut tapi- liussap IV-p piffissap qiteqqunnerani isumaqatigiinniutigineqarneranut atatillugu.
Suliassamik suliaqartartumut akigititaasup 2003-mi 2,5 mio. kr.-it missaanniinnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Aningaasaliissutit sinneri atorfimmut atatillugu angalanernut, saqqummersitsinernut, aallartitanik tikeraartoqarnermut il.il. atatillugu immikkut ittu- mik aningaasartuutinut atorneqassapput.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 0 0 0 Aningaasartuutit allat 3.643.000 3.701.000 3.691.000 Isertitat 0 0 0
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 2,2 2,2 2,2
KONTO PINGAARNEQ 10.14.12 qupp. 1 10.14.17 Northern Periphery Programmemut Kalaallit Nunaata ta- persiutai
A 2001 AI 2002 AIS 2003
250.000 250.000 585.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Northern Periphery Programme EU-p nunap immikkoortuini pilersaarutaanut atasoq Kalaallit Nunaata, Islandip, Savalimmiut, Norgep avannaata, Sverigep Finlandillu kiis- alu Skotlandip akornanni attaveqaqatigiinnerup (paasissutissiisarnermut teknologip, IT- p) angallannerup, nungukkiartuutaanngitsumik atuinerup najukkanilu inuiaqatigiinni ineriartornerup iluani ilinniarfiit ilisimatusarfiillu, namminersortut suliffeqarfiutaasa oqartussallu akornanni nunani issittuni atlantikullu avannaani suleqatigiinnernut taper- siisarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Pilersaarummi pineqartoq tassaavoq EU-p naalakkersuinikkut suliniutaani “Avannarler- nisat”-ni suleqatigiinnermut tunngaviusoq aamaalillunilut aamma Kalaallit Nunaanni “Issittumut Igalaaq”-mik siunnersuutaalluni.Kalaallit Nunaata pilersaarummi peqataa- nera matumuuna EU-mut attaveqarnermi ineriartornerup ilagaa. Kalaallit Nunaata ta- persiinera 2001-imiit 2006-imut ukiumut 250.000 kr.-iusassapput, pilersaarummut aningaasaatinit katillugit 190 mio. kr.-iusuneersussat.
Missingersuutit immikkoortiterneri iL A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 0 0 0 Aningaasartuutit allat 585.000 585.000 585.000
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,6 0,6 0,6
KONTO PINGAARNEQ 10.14.17 qupp. 1 10.14.18 Nunani tamalaani pilersaarutit pillugit suleqatigiinnermi paasissutissiisarneq ingerlatitseqqittarnerlu
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0 0 1.000.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Kontumut pingaarnermut matumunnga oqaasertaliussisoqarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Aningaasaliissutit nutaajupput. Tamatuma kingunerisaanik Naalakkersuisut aqutsisoqar- fimmut suliffeqarfimmulluunniit kalaallit piukkunnaatillit, EU-mi (nunanilu avannar- lerni suliniaqartigiiffimmi tassunga assingusumi) ineriartortitsinermut pilersaarutinit aningaasaateqarfinnilluunniit aningaasaleeqataaffigineqarnissamik tapiiffigineqarnissa- milluunniit qinnuteqartut paasissutissinneqarnissamik pisariaqartitaannillu ikioirserne- qarnissamik ikiorserneqarnissaannut sullissinissamut isumaqatigiissuteqarsinnaalerput. Pineqartoq tassaasinnaavoq Northern Periphery Programme, NPP, EU-mi pilersaarutit allat aamma NORA. Aamma ingerlatseqatigiiffik suliffeqarfilluunniit taamaattoq sulias- sarsiorluni saaffiginnittartuusinnaavoq, kiisalu pilersaarutinik tapersiinissamullu periar- fissaasanik pioreersunik nutaajusinnaasunillu ilisimasaqarnerup naleqqussarnissaa qu- lakkeersinnaassallugu.
Pilersaarutinit aningaasaliissutinik taamaattunik pissarsisinnaanermut pisariaqartitsineq Kalaallit Nunaanni annertusiartorpoq. Aningaasanut inatsisikkut aningaasaliunneqartar- tut artorsinneqariartorput, tassunga ilaallutik ineriartortitsinermi suliniutit. Tamatuma saniatigut paaqqinnittarfiit, suliffeqarfiit allallu nunat killeqarfii akimorlugit nutaanik suleqateqarnissaq allanngutsaalisariaqarpaat ineriartortittariaqarlugulu, naammaginar- tumik ineriartortitsisinnaanissaq anguniarlugu. Pilersaarutit pillugit suleqatigiinnernit aningaasaliissutinillu taamaattumit aningaasaliiffigineqarnissamut periarfissaqarnissa- mut tamatumunnga qinnuteqarnermi ikiorneqarsinnaanermut periarfissat, pilersaarutit assigiinngitsut imaannik ilisimasaqarneq aammalu suleqatit attuumassutillit attaveqati- giinnerini ingerlatitseqqittarneq apeqqutaapput.
Pilersaarut arlalinnik immikkoortortaqarpoq. Assersuutigalugu nunap iluani pilersui- nermut attaveqarnermullu, ilisimatusarnermut, avatangiisinut, isumaginninnermut kiisa- lu suliffeqarnermi inuussutissarsiornermilu oqartussaaffinnik ineriartortitsinermut suli- niuteqarnermut attuumassuteqarsinnaapput. Suliassaqarfiit taakku pilersaarutillu pillugit suleqatigiit akornanni pissusissamisoortunik killeqartitsisoqarpoq. Taamaattumillu so- qutigisaqaqatigiiffiit suleqataasut akornanni attaveqaatissamik pilersitsinissaq anguniar- tariaqarluni.
KONTO PINGAARNEQ 10.14.18 qupp. 1 Missingersuutit immikkoortiterneri A2001 AI 2002AIS 2003 Aningaasartuutit allat 0 0 1.000.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,8 0,8 0,8
KONTO PINGAARNEQ 10.14.18 qupp. 2 10.14.20 Piffissap qiteqqunnerani EU-p isumaqatiginiarnissaanut piareersarneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0 1.882.000 550.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Kalaallit Nunaata aalisarneq pillugu EU-mik isumaqatigiissutaa isumaqatigiissutip oqaasertai naapertorlugit piffissap qiteqqunnerani 2003-mi naliliiffigineqassaaq. Tama- tumunnga atatillugu naatsorsuutigineqarpoq Kalaallit Nunaata aningaasaqarnermik EU- mik isumaqatigiissutaa aalisarnermuinnaq tunngatikkunnaarlugu suleqatigiinnernut arla- linnut aamma tunngatinneqalissasoq. Tamatuma isumaqatigiinniartartuni pimoorussil- luni sulinissaq kiisalu siunnersorteqarnissaq, ilaatigut oqalutseqarnissaq pisariaqalersip- paa.
Isumaqatigiinniarnissat piareersarnissaannut AI 2002-mi aningaasaliissutinik illuartit- sisoqarpoq. 2002-mi aggustip qeqqani paasinarsivoq piffissap qiteqqunnerani EU-p isumaqatiginiarnissaanut EU-kommissionip isumaqatigiinniartartui 2002-mi isu- maqatigiinniarnissamut piareersinnaanngitsut. Taamaalilluni Namminersornerullutik Oqartussat isumaqatigiinniartartuisa suliaasa ilarujussuinut 2003-mut aningaasaliiniso- qarnissaanik pisariaqartitsineq kinguartinneqarpoq.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsianut aningaasartuutit 0 0 0 Aningaasartuutit allat 0 1.882.000 550.000 Isertitat 0 0 0
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 10.14.20 qupp. 1 10.15.01 Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik, allaffissorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
2.784.000 3.155.000 3.143.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik 1. januar 1998-imiit atuutilersumik Peqqin- nissamut Ilisimatusarnermullu Pisortaqarfimmiit Naalakkersuisut Allattoqarfiannut nuunneqarpoq. Siunertarineqarsimavoq peqqinnissaqarfiup peqqinnissakkullu nakkutil- liisoqarfiup akornanni imminnut ataqatigiittoqannginnerata erseqqissarnissaa.
Peqqinnissakkut nakkutilliisoqarfik apeqqutini peqqinnissakkut sullissinermut tunngas- suteqartuni naalakkersuisunut oqartussaasunullu allanut siunnersuisartuussaaq ikiuut- tarlunilu. Peqqinnissakkut nakkutilliisoqarfiup peqqinnissakkut pissutsit nakkutigissavai kiisalu peqqinnissamut tunngatillugu Peqqinnissaqarfimmi sulisut sullissinerannut nak- kutilliisuussalluni. Peqqinnissakkut nakkutilliisup oqartussaasut susassaqartut peqqin- nissamut tunngassuteqartunik unioqqutitsinernik amigaataasunilluunniit ilisimasaqale- raangami ilisimatitsissuteqarfigisassavai, tamanullu saqqummiussisarluni peqqinnissa- mut tunngatillugu pissutsit immikkut ittut taamaaliornissaq pisariaqartileraangassuk.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Aningaasaliissutit atorneqassapput Naalakkersuisut pisariaqarnera malillugu siunnersor- neqarnerannut, Peqqinnissaqarfiup pisariaqarnera malillugu nakkutigineqarneranut, ul- lumikkutut annertussuseqartumik peqqinnissamut tunngassuteqartut pillugit kisitsisiti- gut paasissutissiussalluni kiisalu Peqqinnissakkut Nakkutilliisoqarfiup Ukiumoortumik Nalunaarusiaa suliarisassallugu.
Peqqinnissaqarfiup Napparsimasut Sullinneqarneranni Naammagittaalliuuteqartarfiata ulluinnarni aqutsisuinit nutsertitassaannut atugassatut 2002-miit 125.000 kr.-it nuunne- qarput.
KONTO PINGAARNEQ 10.15.01 qupp. 1 Suliassami kisitsisit A00 A01 AI02 AIS03 M 04-06 Naammagittaalliuutit suliarin- eqartut 73 100 100 100 100 Naammagittaalliuutit nutaat 58 57 60 60 60 Makkununnga paasissutissat suliarineqarnerat: Toqusut toqunerannik uppernarsaatit 466 471 500 500 500 Inunngortunik nalunaarutit 887 939 900 900 900 Naartuersinnerit 944 812 1.000 1.000 1.000 HIV-imik misissuinerit 8.465 8.065 10.000 10.000 10.000 Nappaatit tunillaattartut 2.698 2.780 2.800 2.800 2.800 Kræftertunik nalunaarutit tigusat 129 116 150 150 150 Peqqissaasunut akuersissutit 72 220 250 250 250
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 1.959.000 2.180.000 2.230.000 Aningaasartuutit allat 850.000 975.000 913.000 Isertitat -25.000 0 0
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 1 2 2 2 2 2 Allat 5 5 5 5 5 5 Sulisussat katillugit 6 7 7 7 7 7
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 3,2 3,2 3,2
KONTO PINGAARNEQ 10.15.01 qupp. 2
12.01.01 Danmarkimi allaffik, Ingerlatsineq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
8.989.000 9.553.000 9.565.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Danmarkimi allaffik namminersornerulluni oqartussaarnermut inatsisip atuutilernerata kingorna 1980-imi pilersinneqarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Danmarkimi allaffiup Sullissivianut, pisortaqarfinnut Danmarkimi allaffimmi immik- koortortaqarfeqartunut allaffissornikkut il.il ataatsimoorussamik aningaasartuutinut aningaasartuutit, kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat Pilestrædemi attartuineranut atatillugu allaffisornermut aningaasartuutit (12.01.10) Namminersornerullutik Oqartus- sallu Københavnimi inissiaataata ingerlanneqarneranut aningaasartuutit (12.01.11) kon- tumi matumani missingersuusiorneqarput.
Pisortaqarfinnut aningaarsartuutit, pingaartumik akissarsiassanut aningaasartuutit il.il. pisortarfiit ataasiakkaat ataanni missingersuusiorneqartarput, taakku Danmarkimi allaf- fimmi immikkoortortaminnut suliaqarfitsigut missingersuusiornikkullu akisussaaffik tigummivaat.
Pilestrædemi attartuinermut Namminersornerullutik Oqartussallu Københavnimi inis- siaataannut ineqarnermut akiliutit teknikkikkullu ingerlatsinermut aningaasartuutit kon- tuni pingaarnerni 12.01-10 aamma 12.01.11 missingersuusiorneqarput.
Danmarkimi allaffik Naalakkersuisut allattoqarfiata ataani inissisimavoq.
Danmarkimi allaffik makkuninnga katitigaavoq: • Sullissivik, sullissinermik suliaqartoq (sulisut 16-it miss.), aamma • Pisortarfinnut attuumassuteqartut, aalajangersimasunik suliaqarfiusut (sulisut 17-it miss.).
Sullissivik Naalakkersuisunut ilaasortanik, inatsisartunut ilaasortanik, qitiusumik allaf- feqarfimmik, Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaannik kommuninillu Københavnimiinnerini sullissisarpoq (naalakkersuinikkut suliallit atorfilittallu) Nam- minersornerullutik Oqartussat Københavnimi Pilestrædemi attartuinerannut ataatsi- moorussamik allaffissorneq aamma ingerlataraa (konto pingaarneq 12.01.10 takuuk).
KONTO PINGAARNEQ 12.01.01 qupp. 1
Sullissiviup suliai makkuupput: Allatsitut ataatsimiinnermilu sullissineq, biilertuuneq, edb kantiinalu, kiisalu ataatsimoorussamik allaffissornermut tunngasut Pilestrædemilu attartornermi ingerlatsinermut tunngasut, soorlu telefoninik nuutsitsisarfik/ saaffiginnit- tarfik, betjenteqarneq, naatsorsuuserineq akissarsialerineq il.il.
Sullissivik Allattoqarfiup ataani siunnersortaanermit aqunneqarpoq taassumalu pisor- taaneq qullersaraa.
Naalakkersuisut sinniisunut pisortassamik toqqagaqarput, taannalu avataaniit saaffigin- nittoqartillugu Naalakkersuisut attaveqaataattut kiisalu Namminersornerullutik Oqartus- sat Danmarkimi sinniisaattut atuuppoq. Tamatuma saniatigut allaffimmi Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaqarfinnullu Pisortaqarfiup Danmarkimi atorfeqartitaraa.
Pisortaqarfiit makku Danmarkimi allaffimmi suliaqarput: Allattoqarfik (sulisoq ataaseq), Nunanut allanut tunngasunut allaffik (sulisut pingasut), Tusagassiivik (sulisoq ataaseq), Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisorta- qarfik (sulisoq ataaseq), Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ila- geeqarnermullu Pisortaqarfik (sulisut tallimat), Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik (sulisut pingasut), Akileraartarnermut Pisortaqarfik (sulisoq ataaseq) kiisa- lu Peqqinnissamut Pisortaqarfik (sulisoq ataaseq).
Sullissiviit suliffeqarfiillu Namminersornerullutik Oqartussanut attuumassuteqartut makku Namminersornerullutik Oqartussat Pilestrædemi attartugaanni ininik attartuga- qarput: Arctic Councilip ataani Indigenous Peoples Secretariat, Greenland Ressources A/S aamma Greenland Tourism A/S.
Danmarkimi allaffiup naatsorsuutigaa 1. oktober 2003-mi ’Den Nordatlantiske Brygge’- mut 21. november 2003-mi pisortatigoortumik atoqqaarfissiorneqassangatinneqartumut nuussalluni. Kantiinap nammineerluni ingerlanneqarnerata unitsinneqarnera attartorne- rullu allanngornerata malitsigisaanik ingerlatsinermut aningaasartuutit ilaasa ikilineqar- nerat peerneqarneralluunniit pissutigalugit ukiuni missingersuusiorfiusuni 700.000 kr.- inik sipaartoqassangatinneqarpoq.
KONTO PINGAARNEQ 12.01.01 qupp. 2
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsianut aningaasartuutit 5.092.000 5.115.000 5.125.000 Aningaasartuutit allat 4.931.000 5.270.000 5.280.000 Isertitat -1.034.000 -832.000 -840.000
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 00000 0 Allat 16 16 16 15 15 15 Sulisussat katillugit 16 16 16 15 15 15
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 8,8 8,8 8,8
KONTO PINGAARNEQ 12.01.01 qupp. 3
12.01.10 Danmarkimi allaffik, ineqarnermut akiliutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
5.541.000 5.746.000 9.422.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Namminersornerullutik Oqartussat Pilstrædemi attartugaat attartornermut isumaqatigiis- summut 23.1.1991-imeersumut, 12.9.1996-imi isumaqatigiissuteqarnikkut nutarterne- qartumut naapertuuppoq. Attartorneq 1.4.2004 nallertinnagu atorunnaarsinneqarsin- naanngilaq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Namminersornerullutik Oqartussat Pilestrædimi attartugaasa ingerlanneqarnerinut anin- gaasartuutit konto manna atorlugu akilersorneqarput, tassa ineqarnermut akiliutit, kias- sarneq, innaallagiaq, eqqiaaneq, aserfallatsaaliineq il.il. Aammattaaq attartukkamik at- tartortitseqqinnermi attartortut attartornermut akiliutaannit isertitat kontumi matumani ilaatinneqarput. Taamaalilluni aningaasat qinnutigineqartut ilanngaasigaareerput.
Namminersornerullutik Oqartussat Pilestrædimi attartugaat "Namminersornerullutik Oqartussat/Kalaallit Nunaata Københavnimi illuattut" atuussinnaassaaq. Taamaammat suliffeqarfiit Kalaallit Nunaannut attuumassutillit tassunga inissinniarneqarsimapput. Danmarkimi allaffiup kiffartuussiviata Allattoqarfiullu ataani Danmarkimi immikkoor- tortat saniatigut Nunanut Allanut Allaffik, Tusagassiivik, Inuussutissarsiutinut Pisorta- qarfik, Akileraartarnermut Pisortaqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilisima- tusarnermullu Pisortaqarfik, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, kiisa- lu Peqqinnissamut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik tassaniipput, saniatigullu aamma - suliffeqarfiit Kalaallit Nunaannut attuumassutillit tassaniipput, soorlu Greenland Res- sources A/S, Greenland Tourism A/S kiisalu Nunat Inuiisa Allattoqarfiat Arctic Counci- lip ataaniittoq tassaniillutik.
Attartugaq 3.727 bruttokvm-inik annertussuseqarpoq. Attartukkami 900 kvm.-it avataa- niit Namminersornerullutik Oqartussanut Kalaallit Nunaannulluunniit atassuteqanngit- sumit attartorneqarpoq . Attartigaq Danmarkimi allaffiup aamma suliffeqarfiit allat Ka- laallit Nunaannut attuumassuteqartut pisariaqartitaannut naleqqupput, taakkununnga ilaapput naalakkersuisut, atorfillit il.il. tikeraarsimanerminni allaffissaattut pisariaqarti- taat. Taamaattumik attartukkap 2003-imi tamakkerluni atorneqarnissaa naatsorsuutigi- neqarpoq.
KONTO PINGAARNEQ 12.01.10 qupp. 1
Danmarkimi allaffiup 1. oktober 2003-mi ’Den Nordatlantiske Brygge’-mut 21. novem- ber 2003-mi pisortatigoortumik atoqqaarfissiorneqassagatinneqartumut nuunnissani naatsorsuutigaa.
Nuunnerup ukiuni missingersuusiorfiusuni 2004-2006-imi ukiumut 1.800.000 kr.-inik sipaaruteqartarnissamik nassataqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.
Sipaarutit pingaartumik attartorneru 2.900 kvm-ip missaanit (maanna attartugaq attar- tortinneqartup angissusaa pinnagu) 1.800 kvm-ip missaanut appartinneqarneranik pissu- teqarpoq. Tamatuma saniatigut aningaasartuutit ataasiakkaat maannamut Danmarkimi allaffimmit akilerneqartartut siunissami attartortitsisumit ailerneqartalissapput.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsianut aningaasartuutit 615.000 630.000 630.000 Aningaasartuutit allat 6.469.000 6.736.000 10.432.000 Isertitat -1.543.000 -1.620.000 -1.640.000
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 0 0 0 0 0 0 Allat 3 3 3 3 3 3 Sulisussat katillugit 3 3 3 3 3 3
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 4,1 4,1 4,1
KONTO PINGAARNEQ 12.01.10 qupp. 2 12.01.11 Namminersornerullutik Oqartussat Københavnimi inissiaataat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
82.000 112.000 214.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Namminersornerullutik Helsingborggademi inissiaat 1.7.1995-imi pissarsiarineqarpoq. Aamma Namminersornerullutik Oqartussat naalakkersuisunut siulittaasup atugassaatut inissiamik Pilestrædet-imi allaffimmik attartornermut atasumik attartugaqarput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Inissiat naalakkersuisunut ilaasortat taamatullu naalakkersuisunut siulittaasup suliffim- mut atatillugu Københavnimut angalanermi sivikitsumik uninnganermi atorneqartar- paat. Inissiap ingerlanneqarneranut aningaasartuutit kontumit matumannga akilerneqar- tarput, tassa piginneqatigiit peqatigiiffianni ataatsimut aningaasartuutinut, akileraaruti- nut, kiassarnermut, innaallagiamut, eqqiaanermut aserfallatsaaliinermullu il.il.
Inissiap aqunneqarnera nakkutigineqarneralu Danmarkimi allaffimmit isumagineqartar- poq.
Suliassami kisitsisit A00 A01 AI02 AIS03 M 04-06 Unnuinerit (inissiat marluk) 181 147 170 170 170
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 0.000 0.000 0.000 Aningaasartuutit allat 82.000 112.000 214.000 Isertitat -0.000 -0.000 -0.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,2 0,2 0,2
KONTO PINGAARNEQ 12.01.11 qupp. 1 12.01.12 Atorfinerlaanik pikkorissartitsisarnerit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
3.000 0 0
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Atorfinerlaanik ilinniartitaaneq, AI 2/1998-imut atatillugu Inatsisartut aalajangiinerat malillugu Atorfilerlaanik Pikkorissartitsisarneq Grønlands Baseselskabimiit (maanna Greenland Ressources A/S) Danmarkimi allaffimmut nuunneqarnissaa akuersissutigine- qarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Pikkorissartitsinerni atorfinerlaat Danmarkimeersut, Namminersornerullutik Oqartussat allaffeqarfiani atorfillit, suliffeqarfinni kommuninilu kulturimut inuiaqatigiinnullu pis- sutsinik paasissutissinneqartarput Kalaallit Nunaannullu nuunnissamut atatillugu nalin- ginnaasumik paasissutissinneqartarlutik. Aammattaaq periarfinneqartarput Kalaallit Nu- naanni aallartisarnerminni attaveqarfigisassaminnik piareersaanissaminnut.
Atorfinerlaanik pikkorissartitsineq ulluni pingasuni qaammammut ataasiarluni ingerlan- neqartarpoq, tamakkiisumik pikkorissartitsinissamut peqataasussat ikippallaaraangata ullormi ataatsimi marlunniluunniit pikkorissartitsisoqarsinnaalluni. Pikkorissartitsineq Kalaallit Nunaannit aallaliivinnermi Danmarkimi ingerlanneqartarpoq. Pikkorissartitsi- neq suliffeqarfinnit sulisut atorfinerlaat atorfeqarfiannit atuinermut akiliutinit akilerne- qartarluni. Taamaalilluni pikkorissartitsisarneq aningaasartuuteqartinneqanngilaq.
Suliassami kisitsisit A00 A01 AI02 AIS03 M 04-06 Pikkorissarnerit/peqataasut 9/76 10/80 10/80 10/80 10/80
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 155.000 160.000 160.000 Aningaasartuutit allat 226.000 290.000 290.000 Isertitat -378.000 -450.000 -450.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 12.01.12 qupp. 1 12.01.13 Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
600.000 600.000 600.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Komite atlantikup avannaani nunanit ilaasortaaffigineqartoq 1996-imiilli Københavnimi Kongelige Grønlandske Handels Pladsimi quersuit nutarterneqarnissaannut atorneqar- nissaannullu pilersaarusiorput, 10 september 2000-imilu aningaasaateqarfik “Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat” pilersinneqarpoq, taannalu pilersaarummut inatsisitigut si- naakkusiussanik tunngaviliivoq. Namminersornerullutik Oqartussat siulersuisuni ilaasortaatitaqarput.
Tamatumunnga atatillugu quersuarmik eqqissisimatitamik 7000 kvm-it missaanniittu- mik nutarterinissamut pilersaarusiortoqarpoq, kingornalu makkununnga atorniarneqar- poq:
• Islandip, Savalimmiut Kalaallit Nunaatalu sinniisuutitaannut, • Kattuffinnut suliffeqarfinnullu Atlantikup avannaanut attuumassuteqartunut attartor- titsineq, • Init saqqummersitsiviit kulturimullu tunngasut Atlantikup avannaanut attuumassuti- linnik sammisaqarfiusut.
2000-imi Namminersornerullutik Oqartussat “Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat”-nut akileeqataassutissaattut sanaartornermut aningaasartuutissanut 6 mio. kr.-it aningaasa- liissutigineqarput (tak. konto pingaarneq 12.81.13). Tamatuma kingornagut aningaasat Sanaartornermut iluarsartuussinermullu Aningaasaateqarfimmut nuunneqassapput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Oqaluttuarisaanikkut avatangiisilerluni nunat atlantikup avannaamiorpalaartumik Kø- benhavnimi pilersitsinissaq siunertaavoq - sinniisuutitanik, kattuffinnik inuussutissar- siornermillu ingerlatsisunik kiisalu Atlantikup Avannaamiunut attuumassuteqartunik kulturikkut sammisanik.
Namminersornerullutik Oqartussat Danmarkimi allaffiup Atlantikup Avannaamiut Tu- lattarfiannut nuunneqarsinnaanera neriorsuutigaat, peqatigitillugumi Pilestrædemi attar- torneq atorunnaarsinneqassammat.
Maannakkuugallartoq pilersaarutini naatsorsuutigineqarpoq quersuup iluarsaanneqartup 2003-mi novemberip missaani atulersinnaassasoq - pilersaarutilli suli inaarneqanngim- mata, piffissaliussaq suli nalorninartoqarpoq. KONTO PINGAARNEQ 12.01.13 qupp. 1 Danmarkimi allaffiup Atlantikup Avannaamiut Tulattarfianni inissisimanermut akiliu- tissaa maannakkuugallartoq allaffiup akiliutigisartagaanut naapertuunnissaa naatsorsuu- tigineqarpoq.
Kontumi pingaarnermi matumani aningaasaliissutit Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaateqarfimmut ingerlatsinermut tapiissutaannut matussutaassapput (attartor- nermut akiliutinit pikkorissartitsisarnernillu il.il.).
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 0.000 0.000 0.000 Aningaasartuutit allat 600.000 600.000 600.000 Isertitat -0.000 -0.000 -0.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 12.01.13 qupp. 2 12.81.13 Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
3.000.000 3.300.000 8.600.000
SANAARTUGASSANUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut AI 2000-imi suliniut manna sanaartornissamut aningaasaliissutinik 6.000.000 kr.-nik akuersissuteqarfigineqarpoq, Namminersornerullutik Oqartussat Atlantikup Avan- naamiut Tulatarfiata aningaasaateqarfianut akiliutissanik matussutissanik, tamatumani Savalimmiut, Island, Naalagaaffik A.P. Møllers Almene Fondilu peqatigalugit Kon- gelige Grønlandske Handels Pladsimi Københavnimiittumi quersuup eqqissisimatitap (7000 kvm) nutarterneqarnissaanut aningaasaleeqataanissaq siunertaralugu.
Danmarkimi allaffiup naatsorsuutigaa 1. oktober 2003-mi ’Den Nordatlantiske Brygge’- mut 21. november 2003-mi pisortatigoortumik atoqqaarfissiorneqassangatinneqartumut nuussalluni.
Island Savalimmiullu aalajangersimapput taarsigassarsiamik tamakkiisumik 5,7 mio. kr.-inik akilerniarlugit. Namminersornerullutik Oqartussat taarsigassarsiamik taamatut- taaq tamakkiisumik 5,7 mio. kr.-inik akilissagaat siunnersuutigineqarpoq, tamatuma Namminersornerullutik Oqartussanut erniatigut iluaqutaanissaa nalilerneqarmat.
Suliassat immikkoortiterneri Uk.an- Missingersuutit Sulias- ing.inats.si samut uliani anin- anin- gaasaliis- gaasaliis- AIS Sumiiffik sutit sutit 2003 2004 2005 2006 Suliap nr. Suliap aqqa ------1.000 kr. ------mio. kr.----
København Atlantikup Avannaamiut Tu- 001.10.042 lattarfiat 17,900 9.300 8,600 0,0 0,0 0,0
Aallarteriikkat katillugit 17,900 9.300 8,600 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 12.81.13 qupp. 1 Suliassanut nassuiaatit Sumiiffik Suliap nr. Sumiiffik Nunap assingani Suliap aqqa
SULIAT AALLARTERIIKKAT: København 001.10.042 Atlantikup Avannaamiut Tulattarfiat AI 2000-imi suliniut manna sanaartornissamut aningaasaliissutinik 6.000.000 kr.-nik akuersissuteqarto- qarpoq Namminersornerullutik Oqartussat Atlantikup Avannaamiut Tulatarfiata aningaasaateqarfianut akiliutissanik matussutissanik, Savalimmiut, Island, Naalagaaffik A.P. Møllers Almene Fondilu peqati- galugit Kongelige Grønlandske Handels Pladsimi Københavnimiittumi quersuup eqqissisimatitap (7000 kvm) nutarterneqarnissaanut aningaasaleeqataanissaq siunertaralugu.
Suliniutip kingunerissavaa, Naalagaaffik nunatamik quersuarmillu tunniussinera (ilimagineqartutut nal- inga 40 mio. kr.), tamatumunnga ilanngunneqassapput nutarterneranut aningaasartuutit, Savamilliunit, Islandimit, Namminersornerullutik Oqartussanit kiisalu A.P. Møllers Almene Fondip akiligassaat 58 mio. kr.-t missaanniittussatut naatsorsuutigineqartut.
Illu nutartigaq Islandip aallartitaqarfiatut, Savalimmiut Namminersornerullutik Oqartussallu sinniisoqar- fiatut atorneqassaaq. Taamatuttaaq initat kattuffinnut suliffeqarfinnullu Atlantikup avannaanut attuumas- suteqartunut inuussutissarsiutinik siunertanut attartorneqassapput. Taamatuttaaq nunanut atlantikup avan- naanut attuumassuteqartunut saqqummersitsivinnut kulturimullu tunngassuteqartunut inissaqassaaq kiis- alu neriniartarfeqassalluni.
Nutarterinerup 2003-p ukiuata siulliup affaani naammassisussatut naatsorsuutigineqarpoq, taamaalinerani Danmarkimi allaffiup nuunnissaa naatsorsuutigineqarluni, Pilestrædemimi init attartukkat atorunnaarsin- neqarnissaat isumaqatigiinniutaassammat.
Nutarterinissamut aningaasartuutit naatsorsuutigineqartut saniatigut suliniutip kingunerissavaa Nammin- ersornerullutik Oqartussat allaffiisa nutarterneqarnissaannut aningaasartuutissat (1.500 kvm miss.), 58 mio. kr.-mmi illumut suliarineqanngitsumut taamaallaat attuumassuteqarmata. Iikkat, qilaat illullu iluani iikkat, innaallagissamut atortulersuutit qulliillu kiisalu qarasaasianut ikkuffiit assigisaallu attartortup nammineq isumagissavai. Taakkununnga aningaasartuutissat katillugit 6,2 mio. kr.-ussangatinneqarput, sulinerullu nalaani 2002-mi 2003-milu takkussuukkumaarlutik. Namminersornerullutik Oqartussat taarsi- gassarsiamik taamatuttaaq tamakkiisumik 5,7 mio. kr.-inik akilissagaat siunnersuutigineqarpoq, tamatuma Namminersornerullutik Oqartussanut erniatigut iluaqutaanissaa nalilerneqarmat.
Nutarterinermik suliniut suliariumannittussarsiuunneqarpoq. Taassuma inernerata 2002-mi junimi pigineqalersimanissaa natsorsuutigineqarpoq. Sanaartornissamut pilersaarut aningaasanullu missingiut aatsaat august 2001-imi saqqummiunneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq, taamaammat kisitsisit kiisalu atuutilerfissaanut piffissaq nalorninartoqarput. Nutarterinissap 2002-mi septemberimi aallartinneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.
Siuliani taaneqartut tunngavigalugit 2002-mi sanaartornissamut 3.3mio. kr.-nik aningaasaliisoqarpoq , 2003-mullu 8,6 mio. kr.-nik aningaasaliisoqarpoq, kingornalu suliniummut aningaasaliissutit 17,9 mio. kr.-nngussallutik.
Aallartippoq: 2000 Atulerfissaa: 2003
1 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 12.81.13 qupp. 2 14.01.01 Aqutsinermut Pisortaqarfik, allaffissorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
32.357.000 34.508.000 35.156.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Aqutsinermut Pisortaqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut atavoq im- mikkoortoqarlunilu tassaasunik Aqutsinermut allattoqarfik, tassunga ilanngullugit Sulif- feqarfiup iluani allaffissorneq aamma Aatsisartoqarfik/oqaluunniakkanut nuussisarfik, Sulisunut allaffissornikkut aqutsineq, Akissarsialeriffik, Akissarsialeriviit Tekinikimut immikkoortortaqarfiat, Nutserisoqarfik, Aaqqissuussaanermut Ilinniartitseqqit- tarnermullu immikkoortortaqarfik, kiisalu Qarasaasiaqarfik.
Sulisoqarnermik sullissinermut Immikkoortortaqarfik Inatsisitigut tunngavigisat Immikkoortortaqarfik Namminersornerullutik Oqartussat sulisoqarnikkut allaffissornik- kut aqutsisuuvoq ingerlatsineralu tunngaveqarluni inatsisit, peqqussutit, nalunaarutit, isumaqatigiissutit il.il. Namminersornerullutik Oqartussani sulisunut atorfinitsitsisar- nermut akissarsiaqartitsinermullu tunngavigineqartut.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Sulisoqarnermik sullissinermut Immikkoortortaqarfiup akissarsianut sulisoqarnermullu tunngasut oqartussaaffigai. Taakkununnga ilanngullugit tjenestemandinut tunngasunik inatsisiliorneq maleruagassiuussinerlu. Immikkoortortaqarfik tjenestemandsrettimut akissaatinullu ataatsimiititanut allattoqarfiuvoq.
Finansministeriamik, Sulisoqarnermut aqutsisoqarfimmik, Finansstyrelsimillu isumaqa- tigiissuteqarnikkut Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit soraarnerussutisiassaannik katersineq soraarnerussutisianillu pilersitsineq allaffissornik- kut isumagineqarpoq.
Akissarsialeriffik Namminersornerullutik Oqartussani akissarsialereriaaseq "AKISSAR- SIAT" aqqutigalugu sulisorisat kommunini Namminersornerullutik Oqartussanilu taak- kulu avataanni suliffeqarfinni sulisut akissarsisinneqartarput. Finansministeriami suliso- qarnermut aqutsisoqarfik sinnerlugu kalaallit tjenestemanditut soraarnerussutisiallit so- raarnerussutianik pissarsitittarnerat isumagineqarpoq, taamatullu aamma Arbejdsska- destyrelsi sinnerlugu sulinerup nalaani ajoqusersimasunut taarsiissutit tunniunneqartar- lutik.
KONTO PINGAARNEQ 14.01.01 qupp. 1 Qarasaasiaqarfik, IT-mik sullissinermut Immikkoortortaqarfik Inatsisitigut tunngavigisat Qarasaasiaqarfimmut aningaasaliinermi siunertarineqartoq tassaavoq Namminersorne- rullutik Oqartussani qarasaasianik IT-millu atuinermut atatillugu suliassat isumagine- qarnissaannut immikkoortortaqarfiup aningaasaqarnikkut tunngaveqartinnissaata qular- naarnissaa. Tamanna Nalakkersuisut saqqummiussaat 17. august 1996-imeersoq kiisalu naalakkersuisut 3. maj 1996-imi aalajangiinerat naapertorlugu pivoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Namminersornerullutik Oqartussani qarasaasianik IT-millu atuinermut ataqatigiissaari- sutut ingerlatsinermilu akisussaasutut qarasaasiaqarfiup teknologi atorneqartoq - atortut programmillu pisortat suliffeqarfiutaannut immikkut piumasaqaataasunik naammassin- ninnissaq qulakkiissavaa, tassunga ilanngullugu ingerlatsinermi allanngujuilluinnarnis- saanut piumasaqaatit kiisalu qarasaasianut paasissutissanullu allanik isertoqannginnis- saanut isumannaallisaaneq.
Taamaalilluni Qarasaasiaqarfiup akisussaaffigai: S Namminersornerullutik Oqartussat qarasaasiatigut pisariaqartinneqartunik taperser- sussallugit, elektroniskiusunik atortulersuinikkut qarasaasialeriffilersuinikkullu atta- veqaatit pisariaqartinneqartut atugassanngortinnerisigut qulakkeeriffigalugit, S Namminersornerullutik Oqartussat paasissutissiisarnermi teknologikkut periarfissa- nik suliassamik naammassinissaannut iluaquteqarsinnaanngortissallugit, ilaatigut Namminersornerullutik Oqartussani sulisunik siunnersuinikkut ilinniartitsinikkullu, S qarasaasiaqarsinnik ingerlatsinermut taakkununngalu isersinnaanermut isumannaal- lisaanikkut periaasissat tamarmik eqqortinneqarnissaat, tamatumunnga ilanngullugu qitiusumik attaveqaatini taakkununngalu atatillugu attaveqaatini atuisunik pilersitsi- sarneq / allanngortitsisarneq, S Namminersornerullutik Oqatussat suliffiup avataani illuatungiliuttunut atatillugu qarasaasiaqarnikkut paasissutissiisarnermilu atortorissaarutitigut soqutigisaannik isumaginninneq, assersuutigalugu pisiniarfigisartakkat, danskit suliffeqarfii, KANU- KOKA aamma Tele Greenland, S Namminersornerullutik Oqartussani immikkoortoqarfiit qarasaasiatigut aaqqiissutis- sanik pisiortorneranni ikiorneqartarnerat, aamma S Qarasaasiaqarnermut tunngassuteqartuni Namminersornerullutik Oqartussat pisior- tortarnermut missingersuutaannik ataqatigiissaarineq isumaginninnerlu.
Inatsisartut Allattoqarfiata akiliutai isertitassatut missingersuutigineqartut ukiut tamaasa ataasiarluni isumaqatiginninniutigineqartarput.
Allaaviuvoq Namminersornerullutik Oqartussani pisortaqarfiit, ingerlatsiviit qitiusumik aqutsisoqarfimmut atasut kiisalu Napparsimmavissuup Dronning Ingridip sinerissamilu napparsimmaviit, qarasaasiaqarfimmit sullinneqarnissaat.
KONTO PINGAARNEQ 14.01.01 qupp. 2 Sinerissami napparsimmavinnut nunatsinnilu ingerlatsivinnut pisortaqarfinnut ataasunut allanut qarasaasiaqarnikkut tapersersuineq pisarpoq qarasaasiatigut Nuummit attaveqar- nikkut. Ornigullunili sullissineq aamma pisinnaasarluni tamatumunnga nukissaqartoqar- tillugu.
Sinerissami napparsimmaviit pisortaqarfiillu suliffeqarfii akiliillutik Qarasaasiaqarfim- mit ikiorserneqarsinnaapput, tamanna periarfissaqartillugu.
Qarasaasiaqarnikkut anguniagaq pingaarneq eqqarsaatigalugu pisariaqarsinnaavoq qu- laani pingaarnersiuinerup allanngortinneqarsinnaanissaa.
Namminersornerullutik Oqartussat qarasaasiarsorluni suliffiutaasa atoruminarsarlugit assigiissarneqarnerat sapinngisamik programminik assigiimmik atuinikkut ingerlaavar- tumik suliarineqartarpoq.
Sullissinermi jounaliseeriinermilu atortorissaarutip ScanJour-ip atorneqalerneranut ata- tillugu 2003-mut ukiunullu missingersuusiorfiusunut 1.025.000 kr.-it atortorissaarutip ingerlanneqarnissaanut atugassatut pisortaqarfinnit allanit nuunneqarput.
Immikkoortortaqarfiit allat Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Suliffeqarfiup iluani sullissinermut immikkoortortaqarfimmiipput suliffeqarfiup iluani allaffissornermik aqutsineq aamma Aatsisartoqarfik/oqaluunniakkanut nuutsisarfik. Su- liffeqarfiup iluani allaffissornermik aqutsisoqarfiup pisortanik ikiorsiineq, allatseqar- nermik ikiorsiineq, pisortaqarfimmi allaffissornermik aqutsineq, Namminersornerullutik Oqartussani missingersuutit aamma naatsorsuusiorneq/naatsorsuutit, journalit aamma oqarasuaateqarneq isumagisarai.
Nutserisoqarfiup suliaqarfiinut qitiusumik allaffeqarfiup nutserinermik/oqaluttaanermik suliassai tamaasa isumagisarai, ilaatigut qitiusumik aqutsisoqarfimmi torrutiinnarlugu oqaluttaaneq.
Aaqqissuussaanermut ingerlaqqiffiusumillu ilinniagaqartarnermut immikkoortortaqar- fik, qitiusumik allaffissornikkut aqutsisoqarnermut pingaarnerusutigut sulisoqarnermut ineriartortitsinermik ingerlaavartumillu ingerlatsinermik nalilersuiffiusarpoq piviusunn- gortitsiviusarlunilu.
Aammattaaq immikkoortortaqarfik qitiusumik allaffissornikkut aqutsisoqarfimmi ataat- simiititalianut sulisoqarnermut tunngassuteqartunut allattoqarfittut atuuttuuppoq, soorlu suleqatigiinnermut ataatsimiititaliamut, SU-FU-mut, Isumannaallisaanermut ataatsimii- titaliamut Sulisoqarnermullu naalakkersuinikkut Ataatsimiititaliamut.
KONTO PINGAARNEQ 14.01.01 qupp. 3 Suliami kisitsisit Sulisoqarnermut tunngasunik aqutsisoqarfimmi qitiusumik allaffeqarfimmi sulisunut qaammammusialinnut suliat suliarineqartut 2.000 missaanniittuarput, aammalu tjene- stemanditut soraarnerussutisianut katersat pillugit suliat taakku amerlaqatigiinnangajal- lugit.
Assersuutigalugu atorfinitsitsinermi allakkat il.il. amerlassusaasa taanissaat ajornarpoq, sullissiviit ataasiakkaat iluanni suliassat amerlassusaat sulisut taarseraannerat malillugu allanngorarmata.
Sulisulli tamarmiusut amerlassusaat akissarsiat immikkortinneqarneri il.il. sulisut tak- kussuuttut pissutigalugit qaqugukkulluunniit sulianut sulisunut tunngasunut suliarine- qartunut kisitsimmit annertunerungaatsiassaaq.
Nutserisoqarfiup suliaanut qitiusumik allaffeqarfiup nutserinermik/oqaluttaanermik pi- sariaqartitsinera apeqqutaasarpoq, suliassallu assigiinngiiaartumik amerlassuseqartarlu- tik. Ukiunili kingullerni suliassat amerleriarujussuarsimapput. 2001-ip aallartinnerani ukiup siulianut sanilliullugu nutsigassat 50%-inik amerleriarsimapput, taamaniminn- gaanniillu suliassat amerlassusaat nikerarsimanatik.
Naalakkersuisut siulittaasuata aalajangerneratigut Sillimmatinut, pigisanut pisiortorner- mullu immikkoortortaqarfiup suliassai 1. januar 2003-mit atuutilersumik aningaasaliis- sutit allanngortinneqarnerisigut 1. oktober 2002-mi taamani Ineqarnermut, Attaveqar- nermut Pilersuinermullu Pisortaqarfiusumut aamma Aningaasaqarnermut Pisortaqarfi- mut nuunneqarput. Taamaalilluni ukiumut aningaasanut inatsiseqarfiusumut 2003-mut ukiunullu missingersuusiorfiusunut 1.696.000 kr.-it kontumut pingaarnermut 70.01.01- imut, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Pisortaqarfik, aamma 198.000 kr.-it kontumut pingaarnermut 20.01.01-imut, aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmut nuunneqarput.
KONTO PINGAARNEQ 14.01.01 qupp. 4 Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsianut aningaasartuutit 24.444.000 27.962.000 27.533.000 Aningaasartuutit allat 11.267.000 9.924.000 11.155.000 Isertitat -3.354.000 -3.378.000 -3.468.000
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 10 10 10 10 10 10 Allat 88 92 85 85 85 85 Sulisussat katillugit 98 102 95 95 95 95
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 34,9 34,9 34,9
KONTO PINGAARNEQ 14.01.01 qupp. 5 14.02.02 Ilinniartitseqqittarnernut atugassanngortitat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
2.472.000 3.012.000 3.034.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Ilinniartitseqqittarnernut atugassanngortitat pilersinneqarput qitiusumik allaffeqarfimmi sulisut najugaqavissut sulisussarsiariniarneqartarnerannut sulisoriinnarniarneqartarne- rannullu periarfissat pitsaanerulersinnissaat siunertaralugu.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Aqutsisoqarnermut Pisortaqarfiup aaqqissuussaanermut ilinniartitseqqittarnermullu im- mikkoortortaqarfiata ilinniartitseqqittarnerit pikkorissartitsisarnerillu, sulisut ataasiak- kaat atorfimminni piffissami sivisunerusumi suliinnartarnissaat siunertaralugu pilersaa- rusiortarpai ingerlattarlugillu, taamaalilluni allaffissornikkut aqutsinermi annertuneru- sumik ataavartumik ingerlatsisoqalersinnaaqqullugu.
Tamanna sulisut nunaqavissut piginnaaneqarnerulersinniarnerisigut kiisalu ataatsimut isigalugu sulisut suliaminnut tunngatillugu piginnaassusiisa naleqqussartarnerisigut an- nertusarnerisigullu pisarpoq.
Sulisoqarnikkut ingerlatsinermut ataatsimiititaliap qitiusumik allaffissornikkut aqutsiso- qarfimmi sulisut assigiimmik suliallit assigiinngitsut nalinginnaasumik ilinniartitaaqqit- tarnerannut pikkorissartinneqartarnerannullu pisariaqartitat misissortarpai malittarisas- sallu aalajangersartarlugit.
Suliassami kisitsisit Tabelimi ataaniittumi takuneqarsinnaavoq 2001-imi katillugit 330-nik pikkorissartoqar- luni 28-eriarluni pikkorissartitsisoqarsimasoq. Tabelimissaaq takuneqarsinnaapput ukiuni 2003-imiit 2006-imut pikkorissartitsinissamik pilersaarutit amerlassusaat pikko- rissartussatullu naatorsuutigineqartut amerlassusaat.
A00 A01 AI02 AIS03 M 04-06 Pikkoriss.pilers.amerl. 87 87 87 87 87 Pikkoriss.pereersut 52 28 - - - Pikkorissartut 609 330 700 - -
KONTO PINGAARNEQ 14.02.02 qupp. 1 Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 49.000 0 50.000 Aningaasartuutit allat 3.242.000 3.812.000 3.784.000 Isertitat -819.000 -800.000 -800.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 3,0 3,0 3,0
KONTO PINGAARNEQ 14.02.02 qupp. 2
14.02.03 Namminersornerullutik Oqartussat AEB-mut akileeqataas- sutaat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
7.416.000 7.817.000 8.159.000
ANINGAASALIISSUTIT INATSISITIGUT PISUSSAAFFIGISAT
Inatsisitigut tunngavigisat Inatsisartut inatsisaat nr. 16, 23. novemberimeersoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Inuussutissarsiutitigut ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugit Inatsisartut inat- sisaat nr. 16, 23. november 1989-imeersoq. Inuussutissarsiutitigut ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugit Inatsisartut inat- sisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 15, 28. oktober 1993- imeersoq. Inuutissarsiutinut ilinniartitaanermi pikkorissartitsisarnerit sulisitsisut inuutissarsiutinut ilinniartitaanermut akiliutaannit aningaasalersorneqartut pillugit Namminersornerullutik Oqartussat Nalunaarutaat nr. 18, 20. maj 1998-imeersoq.
Sulisitsisut inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermut akiliutaat inuussutissarsiutinut tunn- gaviusumik ilinniartitaanerni ukioq siulleq ilinniartunut suliffimmi sungiusarnermut ta- piissutinut kiisalu Inuussutissarsiutinut Ilinniartitaanermi sulisunut suliamik ilinniaga- qarsimasunut ilinniagaqarsimanngitsunullu pikkorissartitseqqittarnernut Namminersor- nerullutik Oqartussat aningaasartuutaannut matusissutigineqartarput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Sulisitsisut inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermut akiliutaannut Namminersornerullu- tik Oqartussat akiliutaat Namminersornerullutik Oqartussat ukioq 2001-imi akissarsia- nut aningaasartuutaasa atorneqarsimasut 0,9%-iisut 2003-imi naatsorsorneqassapput, katillugillu 8.159.000 kr.-iullutik.
Aningaasaliissutit taakku Namminersornerullutik Oqartussat namminneq sulisitsisutut akiliutaannut matusissutigineqassapput.
2003 20042005 Missingersuutit --- mio. kr. --- 8,2 8,28,2
KONTO PINGAARNEQ 14.02.03 qupp. 1 14.02.04 Sulisilluni ajoqusersinnaanermut inatsisit naapertorlugit sillimmasersimasussaatitaaneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
3.042.000 3.500.000 6.354.000
ANINGAASALIISSUTIT INATSISITIGUT PISUSSAAFFIGISAT
Inatsisitigut tunngavigisat Sulisilluni ajoqusersinnaaneq pillugu peqqussut. Angalanermut ajutoorsinnaanermullu sillimmasernissamut isumaqatigiissutitigut pisussaaffigisat.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Sillimmasiissutit imatut agguarneqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq: Sulisilluni ajoqusersinnaanermut sillimmasiineq kr. 2.800.000 Sulinermi Inuussutissarsiutitigut nappaatinut sillimmasiineq kr. 3.000.000 Angalanermut ajutoorsinnaanermullu sillimmasiineq kr. 554.000
Inatsisitigut pisussaaffigalugu sulisilluni ajoqusersinnaanermut sillimmasiissutit sulisu- nut ataasiakkaanut aalajangersimasumik aningaasartalerlugit akiliutigineqartarput. Suli- sunut 4.000-it missaanniittunut sulisilluni ajoqusersinnaanermut sillimmasiissutissat akilerneqassapput.
Sulinermi Inuussutissarsiutitigut nappaatinut sillimmasiisarneq ATP-mit allaffissornik- kut aqunneqarpoq inuussutissarsiutitigullu nappaatinut tunngasunut matusissutaalluni inatsisitigullu pisussaaffigalugit sillimmasiinerulluni. Akiliutit angissusaat allanngorar- poq, sulisut ataasiakkaat suliassaqarfii apeqquttaatinneqarlutik.
Angalanermut ajutoorsinnaanermullu sillimmasiinermut akiliunneqarluni sulinngiffe- qarnermi angalanernut atorfimmullu atatillugu angalanernut tunngassuteqartumut akiliu- tissat angalanermut aningaasartuutaasimasut tunngavigalugit naatsorsorneqartarput.
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 6,4 6,4 6,4
KONTO PINGAARNEQ 14.02.04 qupp. 1 14.02.05 Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik qarasaasia- qarnikkut atortuinik programmiinillu ingerlatsineq aserfal- latsaaliinerlu
A 2001 AI 2002 AIS 2003
7.771.000 7.518.000 7.683.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Aningaasaliissutini pineqarput S qarasaasianik programmiinillu ingerlatsineq aserfallatsaaliinerlu 3.000.000 S atassuteqaatit routerit 3.853.000 S internettimut attaveqaateqarnermullu aningaasartuutit 830.000
Suliassami kisitsisit i A00 Á01 AI02 AIS03 M04-06 Qarasaasiat programmillu 2,4 3,2 3,0 3,0 3,0 Routerinut data-nullu atassuteqaatit 4,5 4,0 3,8 3,9 3,9 Internet attaveqaateqarnerlu 0,6 0,6 0,8 0,8 0,8
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 7,7 7,7 7,7
KONTO PINGAARNEQ 14.02.05 qupp. 1 20.01.01 Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, allaffissorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
23.927.000 26.922.000 28.276.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmiipput Aningaasaqarnermik Pilersaarusiorfik, Qi- tiusumik Naatsorsuuseriveqarfik Isumaqatigiinniartarnermullu Immikkoortortaqarfik.
Aningaasaqarnermik pilersaarusiornermut immikkoortoqarfik Aningaasaqarnermik pilersaarusiornermut immikkoortoqarfik tassaavoq Missingersuuti- tigut aningaasatigullu ingerlatsinermut allaffik kiisalu Inuiaqatigiit aaqqissuussaaneran- nut tunngasunik ingerlatsinermut allaffik.
Missingersuutitigut aningaasatigullu ingerlatsinermut allaffiup Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaqarnikkut pilersaarusiorneranni qitiusumik suliassat isumagisarai, tassungalu ilanngullugit aningaasaliissutinut inatsisinik aaqqissuussinerit, aningaasaliis- sutinik nakkutilliinerit, aningaasaqarniarnikkut aningaasaliissuteqartarnikkullu ingerlat- sinermut atatillugu suliassat, taarsigassarsinerit pappialanillu nalilinnik nakkutiginnin- nerit, aningaasat tigoriaannaat aqunneqarneri, Namminersornerullutik Oqartussat Ka- laallit Nunaanni kommuninut tunngasuni suliassaat kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat Naalagaaffimmut kommuninullu aningaasaqarniarnikkut susassaqarfiisa as- sigiinngitsut suliarineri.
Inuiaqatigiit aaqqissuussaanerat pillugu allaffiup aningaaseriveqarnerup qulakkeerne- qarnissaanut atatillugu suliassat, pilersuinerup aqqutilersuutinullu tunngasut iluanni sul- lissinissaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaqarnikkut avataaneersu- nik isumaqatigiissuteqarneri pillugit siunnersuineq pingaarnerusumillu ataqatigiissaari- neq, kiisalu aningaasaqarniarnikkut inuiaqatigiillu aaqqissuussaanerat eqqarsaatigalugu naalakkersuinikkut naliliisarnerit nalinginnaasut.
Qitiusumik Naatsorsuuseriveqarfik Qitiusumik Naatsorsuuseriveqarfiup Nunatta karsiata Naatsorsuutai sullissinermik suli- assanut attuumassutillit kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik anin- gaasaqarnerata ingerlanneqarnera allanngutsaaliorneralu, ilaatigut ilinniartitsineq suli- arisarpai. Tamatuma saniatigut immikkoortortaqarfiup Nunatta karsiata anin- gaasaqarnikkut Kalaallit Nunaanni kommuninik Namminersornerullutik Oqartussallu suliffeqarfiutaannik namminersortitanik susassareqatigiinneranik aqutsineq isumagisaraa. Aammattaaq immikkoortortaqarfiup avataanit kukkunersiuisoq Inatsisar- tunit toqqarneqarsimasoq suleqatigalugu Namminersornerullutik Oqartussat pisortaqar- fiinut suliffeqarfiutaannullu kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat Nunatta kar-
KONTO PINGAARNEQ 20.01.01 qupp. 1 sianik suliffeqarfiup iluani kukkunersiuinermut Namminersornerullutik Oqartussat qiti- usumik karseqarnera isumagisaraa.
Isumaqatigiinniartarnermut Immikkoortortaqarfik Isumaqatigiinniartarnermut Immikkoortortaqarfiup isumaqatigiissutissat tjenestemandi- nullu isumaqatigiissutissat aamma Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu su- lisuinut kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat Danmarkimi sulisuinut isu- maqatigiissutaasartut isumaqatigiinniutigineqarnerat suliarisarpaa. Taamatuttaaq im- mikkoortortaqarfik Namminersornerullutik Oqartussat, naalagaaffiup Kommunillu Kat- tuffiata akornanni suleqatigiinnermut allattoqarfiuvoq. Isumaqatigiissutaavoq 2002-p naannginnerani isumaqatigiissutinut isumaqatigiinniarnernullu tunngasuni suleqatigiin- nerup annerulersinneqarnissaa.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsianut aningaasartuutit 14.529.000 17.353.000 18.458.000 Aningaasartuutit allat 9.535.000 9.702.000 9.848.000 Isertitat -137.000 -133.000 -30.000
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 8 8 9 9 9 9 Allat 50 50 51 51 51 51 Sulisussat katillugit 58 58 60 60 60 60
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 27,5 27,5 27,5
KONTO PINGAARNEQ 20.01.01 qupp. 2 20.05.20 Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
683.236.000 706.815.000 744.034.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
20. september 2002-mi kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit Naalakkersui- sut KANUKOKA-llu akornanni isumaqatigiissuteqartoqarpoq.
Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit 2002-mut sanilliullugit 2003-mi katillugit 37,2 mio. kr.-inik qaffanneqarput. Taakkunannga 23,1 mio. kr.-it ataatsimoortumik tapiissutini akit akissarsiallu qaffakkiartornerannut iluarsiissutinut atorneqarput.
Ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiissutit ilagisaattut aamma meeqqanut inuusuttunullu tunngasuni kommunini ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnut missinger- suutit pillugit isumaqatigiissuteqartoqarpoq. Isumaqatigiissutit kinguneraat ataatsimoor- tumik tapiissutit 7,7 mio. kr.-inik ikilineqarnerat.
Aammattaaq isumaqatigiissutigineqarpoq aningaasaliissutigineqartut tamarmiusut iluini 0,9 mio. kr.-it suleqatigiinnerulernissamut atatillugu Aningaasaqarnermut Pisortaqarfiup Isumaqatigiinniartarnermut immikkoortortaqarfiani nukittorsaanissamut illuartinneqas- sasut. Taamatuttaaq 0,1 mio. kr.-it Naatsorsueqqissaartarfimmi atugassanik kommunini qarasaasialersuisunit elektronikikkut paasissutissanik pissarsiniarnermut illuartinneqas- sapput.
Kiisalu isumaqatigiissut aamma siusinaartumik pensionisiat piginnaanngorsaaqqin- nerullu aningaasalerneqartarnerisa allanngortinnerat, atuarfimmi akuleriiaartitsineq kiis- alu Kangerlussuup Sisimiut nunaqarfiattut ikaarsaarnera pillugu siusinnerusukkut isu- maqatigiissutaasimasut kingunerisaannik allannguutinik arlalinnik imaqarpoq. Siusi- nnerusukkut isumaqatigiissutaasimasut tamakku ataatsimut isigalugu ataatsimut tapiis- sutit 2003-mi 3,1 mio. kr.-inik qaffanneqarnerannik kinguneqarput.
Kontumi pingaarnermi matumani aningaasaliissutit 12,4 mio. kr.-inik apparneqarput, naak ataatsimoortumik tapiissutit 37,2 mio. kr.-inik qaffanneqarnerat ilaatigut ulloq un- nuarlu paaqqinnittarfinni missingersuutit pillugit isumaqatigiissummik ilaatigullu ani- ngaasanut inatsisissatut siunnersuummi akit qaffakkiartornerannut allatut iluarsiisoqar- nissaata naatsorsuutigineqarnera pissutaagaluartut.
KONTO PINGAARNEQ 20.05.20 qupp. 1 Missingersuutit immikkoortiterneri Kommune Tunngaviusu- Ilusilersui- Isumaginn. Atuarfin- Ataats. Katil- mik nermut ataats. nut tapiiss. lugit tapiissutit tapiissutit tapiissutit tapiissutit allat Nanortalik 3.500 1.000 9.063 17.860 7.043 38.466 Qaqortoq 3.500 0 11.561 16.675 9.427 41.163 Narsaq 3.500 1.000 7.631 10.033 5.746 27.910 Ivittuut 1.000 0 301 279 429 2.009 Paamiut 3.500 1.000 7.771 10.289 5.642 28.202 Nuuk 500 0 43.461 64.170 39.968 148.099 Maniitsoq 3.500 1.000 13.687 22.180 10.374 50.741 Sisimiut 3.500 0 20.035 33.258 16.696 73.489 Kangaatsiaq 2.500 1.000 5.631 14.469 4.216 27.816 Aasiaat 3.500 1.000 12.078 16.652 9.536 42.766 Qasigiannguit 2.500 1.000 5.435 7.757 4.096 20.788 Ilulissat 3.500 0 16.256 26.546 13.393 59.695 Qeqertarsuaq 2.500 0 3.969 5.899 2.989 15.357 Uummannaq 3.500 1.000 9.748 21.878 7.670 43.796 Upernavik 3.500 0 10.692 26.453 8.132 48.777 Qaanaaq 1.000 1.000 3.134 9.894 2.392 17.420 Tasiilaq 3.500 1.000 10.435 23.341 8.345 46.621 Ittoqqortoormiit 1.000 0 1.877 6.504 1.538 10.919 Katillugit 49.500 10.000 192.765 334.137 157.632 744.034
i
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 750,0 751,2 752,5
KONTO PINGAARNEQ 20.05.20 qupp. 2 20.05.31 Kommuninut isumaginninnermullu tunngasuni aningaasar- tuutaanerusussanut immikkoortitat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0.000 7.725.000 5.288.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Ukiumut missingersuusiorfiusumut 2000-imut ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isu- maqatigiinniarnernut malitsitut kommunit Namminersornerullutik Oqartussallu utoqqa- linersiaqarsinnaatitaalernerup 1.1.2000-imit 60-inik ukiulinniit 63-inut qaffanneqarnera- ta kinguneri malittareqqissaarpaat.
Naatsorsueriaaseq maleruagassat tunngaviat allanngortitaq tamakkerluni naammasse- reerpat aatsaat kommuninut kingunerisanik tamarmiusunik naatsorsorneqarsinnaatitsi- sup atorneqarnissaa illuatungeriit isumaqatigiissutigaat. Kommuninut utertitassat 2003- mi allanngortiterineq naammassilluinnarpat aatsaat tamakkiisumik naatsorsorneqarsin- naapput.
Aammattaaq annertussusileriikkanik ikiorsiissutit pillugit peqqussutip allanngortinne- qarnerata kingunerisai malittareqqissaarneqarput. 2002-mi allannguutip kingunerisaanik kommunit aningaasartuutiginerusaminnik utertitsissapput tamatumalu saniatigut ukiuni tulliuttuni allannguutit sunik kinguneqarnissaat ingerlaavartumik malittarineqassaaq.
Tamatuma saniatigut kontumi pingaarnermi pineqartumi ass. kommunini isumaginnin- nermullu tunngasuni akit akissarsiallu iluarsineqarnissaannut aningaasat atorneqarsin- naapput.
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 1,3 28,3 21,7
KONTO PINGAARNEQ 20.05.31 qupp. 1 20.05.40 Naalagaaffiup ataatsimoortumik tapiissutai
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-2.793.300.000 -2.877.300.000 -2.952.100.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Namminersornerullutik Oqartussanut tapiissutit pillugit folketingip inatsisaa nr. 452, 7. juni 2001-imersoq naapertorlugu Namminersornerullutik Oqartussanut ukiumoortumik tapiissuteqartoqartarpoq. Ukiunut 2002-mut 2003-mullu isumaqatigiissuteqartoqarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut 2003-mut aningaasat naalagaaffiup ukiumut pineqartumut ingerlatsinermut missinger- suutaanut akit akissarsiallu agguaqatigiissillugu iluarsineqarnerannut 2,6 procentimik iluarsineqarput.
Tapiissutit ukiup ingerlanerani aqqaneq-marlorarterutikkuutaarlugu siumoortumik aal- laaveqarnikkut akilerneqartarput.
Ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiissummissaaq allassimavoq Namminer- sorneq pillugu isumalioqatigiissitat isumaliutissiissutaat tunuliaqutaralugu piffissamut 2004-miit ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiinniarnissamut atatillugu ataatsimoortumik tapiissutit allanngorartinnissaannut tunngavissat eqqartorneqarsin- naasut. Tamanna inuiaqatigiit taakku marluk akornanni peqatigiinneq eqqarsaatigalugu pissaaq.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Indtægter -2.793.300.000 -2.877.300.000 -2.952.100.000
i
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -2.952,1 -2.952,1 -2.952,1
KONTO PINGAARNEQ 20.05.40 qupp. 1 20.05.41 Kommunit iluarsaassinernut agguaassassanut akiliutaat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-9.000.000 -9.000.000 -9.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Kommunit iluarsaassinernut agguaassassanut akiliutaat Naalakkersuisut KANUKOKA- llu isumaqatigiissutaat naapertorlugit aalajangersarneqarput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Isumaqatigiissutip nassataraa 2000-imiit 2003 ilanngullugu kommunit meeqqat atuar- fiisa iluarsaanneqarnissaannik suliassat aningaasaleeqataaffigissagaat ukiut sisamat ingerlaneranni ukiumut 9 mio. kr.-inik aningaasartalinnik. Tamatumunnga tunuliaqu- taasoq tassaavoq illut kommuninit pigineqartut iluarsaanneqarnissaannut kommunit akisussaaqataanissaat pillugu 2000-imi ataatsimut tapiissutit pillugit isumaqatigiissut.
Naalakkersuisut ukioq 2000-imut ataatsimut tapiissutit pillugit isumaqatigiissut naaper- torlugu kommunit akiliutaasa saniatigut iluarsaassinissat annertuumik sulissutiginiar- lugit pisussaatipput.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2000 AI 2001 AIS 2002 Isertitat -9.000.000 -9.000.000 -9.000.000
i
i i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,0 0,0 0,0
KONTO PINGAARNEQ 20.05.41 qupp. 1 20.05.42 Naalagaaffiup avatangiisinik pitsanngorsaalluni iluarsaassi- nernut akiliutai
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-50.000.000 -50.000.000 -50.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Danskit naalakkersuisui naalakkersuisuvullu ulloq 2. juni 1999-imi Kalaallit Nunaanni immikkut ittumik illunik iluarsaassinissaq pillugu isumaqatigiissuteqarput. Naalagaaf- fiup tamakkununnga tunngassuteqartuni suliassat naammassineqarnissaannut ukiuni 2000-imiit 2003-mut aningaasat 50 mio. kr.-it ukiumut akiliutigissavai. Namminer- sornerullutik Oqartussat piffissami tassani ukiumut iluarsaassinermik suliassanut il.il. ikinnerpaamik 200 mio. kr.-it atortarniarpai.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Naalagaaffimmit aningaasaliissutigineqartut kiisalu immikkut ittumik iluarsaassinernut Namminersornerullutik Oqartussanit aningaasat atugassanngortinneqartut ukiuni 2000- imiit 2003-mut Kalaallit Nunaanni avatangiisinut nukissiuuteqarnermullu immikkoor- tortanut pilersaarutinut aningaasaliissutinut ilanngunneqassapput.
Immikkoortortanut pilersaarutit 2000-imiit 2003-mut ukiuni sisamani ingerlanneqas- sapput. 2000-imiit 2003-mut nutarterinernut Immikkoortortanut pilersaarutip akuersis- sutigineqarnera Namminersornerullutik Oqartussat 2000-imi Avatangiisinut Aqutsiso- qarfimmit Avatangiisinut Nukissiuuteqarnermullu Ministeriaqarfiup ataaniittumit ti- guaat. Aammattaaq aningaasat sumut atorneqarneri pillugit Namminersornerullutik Oqartussat ukiumut ataasiarlutik Avatangiisinut Nukissiuuteqarnermullu Ministeriaqar- fimmut ilisimatitsisassaaq.
Naammassisanik angusat tunngavigalugit Immikkoortortanut pilersaarutit ukiut tamaasa iluarsineqartassapput.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Isertitat -50.000.000 -50.000.000 -50.000.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,0 0,00,0
KONTO PINGAARNEQ 20.05.42 qupp. 1 20.10.11 Ilanngaaseereerluni ernianut aningaasartuutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-44.408.000 -26.200.000 -36.370.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Aningaasaliissutit ataanni Namminersornerullutik Oqartussat akiitsuisas sullinneqarner- annut atasumik aningaasartuutit akilerneqartarput, soorluttaaq Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaataannut tigoriaannarnut atatillugu isertitaqartoqartartoq.
Ernianut aningaasartuutit missingersuusiorneqassapput Namminersornerullutik Oqartus- sat, aningaaserivimmit taarsigassarsiaannut ernianut aningaasartuutaannut, pappia- laataasa nalillit aningaasaataasalu tigoriaannaat erniaannit isertitassaannut, akiitsuisa akilersorneranni aningaasat nalinginit annaasaannut/isertitaannut, kiisalu pappialaataan- nut nalilinnut atatillugu aningaasat nalinginit annaasaannut/isertitaannut atatillugu.
Manna tikillugu aningaasanik pilersuinermi erniaqanngitsumik taarsigassarsisitsisarneq pillugu 2001-ip affaata kingulliup ingerlanerani Naalakkersuisut Danmarks National- bankimit attaveqarfigineqarput. Danmarks Nationalbankimik isumaqatiginninniarnerup kingorna paasinarsivoq Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni ataatsimoortumik tapiissutit pillugit isumaqatigiissutip nutarternissaa pillugu Danmarkimik isu- maqatiginninniarnissani tulliuttuni pineqartup eqqartorneqartariaqartoq. Kalaallit Nunaanni aningaasanik pilersuinermik qularnaarisussamik taamanikkussamut aaqqiiso- qassaaq. Aaqqiissutissatut siunnersuutigineqartumi ingerlatseqatigiiffinnut Namminer- sornerullutik Oqartussat sinnerlugit Kalaallit Nunaanni aningaasanik pilersuisuusunut Namminersornerullutik Oqartussat aningaasanik tigoriaannaateqassaaq.
Aningaasanik pilersuinermut taarsigassarsisarnerup atorunnaarnissaa pillugu isu- maqatigiissut naapertorlugu Danmarks Nationalbanki Namminersornerullutik Oqartus- sanut aningaasanik tigoriaannaateqarnermikkut erniatigut annaasassaattut naatsor- suutigineqartunut naapertuuttumik aningaasanik akiliisassaaq. 2003-mi erniatigut an- naasassatut naatsorsuutigineqartut 1,5 mio. kr.-iupput. Erniatigut isertitassaraluanut an- naasanut taarsikkat kontumut pingaarnermut matumunnga isertitatut nalunaarneqassap- put, tassami aningaasat tigoriaannaat taakku Namminersornerullutik Oqartussat anin- gaaserivimmiittuutigisuugunikkit ernianit isertitassaraluinut taarsiissutaassammata.
Niuernerup ineriartornissaanut naatsorsuutiginninnerit qajassuartut aallaavigalugit miss- ingersuusiortoqassaaq.
KONTO PINGAARNEQ 20.10.11 qupp. 1 Suliassami kisitsisit A00 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Akiitsut qaff.ukiup naanerani, mio. kr. 175 153 131 109 87 65 43 21 0
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Ernianut aningaasartuutit il.il. -3.923.000 15.000.000 14.200.000 Ernianit isertitat iluanaarutillu -40.485.000 -41.200.000 -50.570.000 Isertitat allat 0 0 0 i
i i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -35,0 -35,0 -35,0
KONTO PINGAARNEQ 20.10.11 qupp. 2 20.10.20 Nationalbankip sinneqartoorutaanit pisassat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-31.636.000 -31.000.000 -31.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Namminersornerullutik Oqartussat KGH-mik ullumikkut KNI-usumik tigusinissaat pil- lugu isumaqatiginninniarnerni naalagaaffimmi oqartussaasunut isumaqatigiisutigineqar- poq Namminersornerullutik Oqartussat umiarsuarnut sinersortaatinut imarpikkoor- taatinullu namminneq sillimmasiinermut ingerlatsinermut aningaasartuutit aningaasaler- sorneqarnerinut aningaasartuuteqarnerulernermut, kiisalu KGH-p aningaaserivittut ingerlassaannut tunngasumik ernianik annaasaqarnermut taartitut Nationalbankip sin- neqartoorutaanit pissaqartinneqassasut.
Aningaasaliinermit tunngavigineqartut Nationalbankip sinneqartoorutai nunatta, Savalimmiut Danmarkillu akornanni agguarn- eqassapput. Nunatta pisassaasa naatsorsorneranni ilaatinneqarput nunatsinni innuttaasut amerlassusiisa danskillu innuttaasa amerlassusiisa akornanni pissutsit. Pisassanngortut ukiup siuliani sinneqartoorutinit nunami namminermi aammalu nunani allani anin- gaasaqarnikkut pissutsinut atassuteqartut ukiup siuliani sinneqartoorutinit naatsorsorn- eqartassapput. Nationalbankip sinneqartoorutai tunniunneqartassapput april/maajimi ukiup naatsorsuuseriviusup tulliani.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Isertitat - 31.636.000 - 31.000.000 - 31.000.000
1 1 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -31,0 -31,0 -31,0
KONTO PINGAARNEQ 20.10.20 qupp. 1 20.10.22 Isertitat allat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-6.640.000 -3.800.000 -1.800.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Konto pingaarneq atorneqassaaq isertitanik assigiinngitsunik naatsorsuutinut allattuin- ermut, pingaartumik pigisanik tigussaasunik kiisalu akiliisitaatitsinerit arsaarinninnerillu ilaannit isertitat aamma isertitanit naatsorsuutiginngisanit isertitaasartunut.
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 -6.640.000 -3.800.000 -1.800.000
i
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -1,8 -1,8 -1,8
KONTO PINGAARNEQ 20.10.22 qupp. 1 20.11.50 Ingerlatsinermut sillimmatit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0 24.000.000 22.200.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Naatsorsuutigeriinngisamik aningaasartuutit aningaasalersinnaanissaat siunertaralugu sillimmatinik illuartitsisoqarpoq.
i
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 30,4 32,4 32,4
KONTO PINGAARNEQ 20.11.50 qupp. 1 20.11.51 Isumaqatigiissutinut tunngasuni aningaasartuutinut sillim- matit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0 8.000.000 15.000.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut 2003-mit 2006-mut ukiuni tamani aningaasaliissutit ukiumut 15,0 mio. kr.-it illuartin- neqartassapput. Aningaasaliissutit suliffeqarnermi nutaanik isumaqatigiissuteqartoqar- nerata kingunerisaanik Namminersornerullutik Oqartussani sulisunut aningaasartuutit qaffannerisa matussutissaannut tapiissutitut atorneqarsinnaapput.
i
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 15,0 15,0 15,0
KONTO PINGAARNEQ 20.11.51 qupp. 1 20.11.53 Inuiaqatigiit aaqqissuussaanerat eqqarsaatigalugu suliniuti- nut immikkoortitat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Inuiaqatigiit aaqqissuussaanerat eqqarsaatigalugu suliniutinut immikkoortitat pi- ngaarnerutillugu suliniutinut akit aningaasartuutivinnik ersersitsisunut tunngasunik su- liniutinut atorneqassapput, suliniutinullu nunap inuussutissarsiornikkut atugassariti- taanut pitsannguutaasussanut.
Ukiuini missingersuusiorfiusuni assartuinermut akit allanngortinneqarnerisa immik- koortuisa aappaannut aningaasaliissutissatut 29,9 mio. kr.-it sillimmasiunneqarput.
i
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 47,9 47,9 47,9
KONTO PINGAARNEQ 20.11.53 qupp. 1 20.11.54 Pensionisiat pitsanngorsarneqarnissaannut sillimmatit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Kalaallit Nunaanni pensionisiallit atugaat Naalakkersuisut 2003-mi nalilersorniarpaat. Tamanna tunngavigalugu pensionisiat pitsanngorsarneqarnissaannut naalakkersuisut siunnersuusiorniarput Inatsisartut 2003-mi ukiakkut ataatsimiinnerannut saqqummius- sassamik.
2004-mit 2006-imut ukiut tamaasa aningaasaliissutit ukiumut 12,5 mio. kr.-it illuartin- neqartassapput. Aningaasaliissutit sillimmataapput pensionisiat pitsanngorsarneqarnis- saannut naalakkersuisut siunnersuuteqarnerannut atatillugu 2004-mut aningaasanut inat- sisissatut siunnersuummi piviusunngortinneqartussat.
i
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 12,5 12,5 12,5
KONTO PINGAARNEQ 20.11.54 qupp. 1 20.11.55 Peqqinnissamut, innarluutilinnut il.il. sillimmatit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Isumaginninnermut peqqinnissamullu tunngasut ilaat ukiuni kingullerni aningaasar- tuuteqarfiusariaqartorujussuusimapput. Taamaattumik taakkunani aningaasartuutit na- liliiffigeqqinneqarnissaat tulleriiaaqqinnissaallu pisariaqartinneqarpoq. Tamanna tunu- liaqutaralugu taakkununnga tunngasuni 2004-mut aningaasanut inatsisissatut siunner- suummut atatillugu aningaasaliissutit qaffattariaqarnerat Naalakkersuisut naliliiffigis- savaat. 2004-mit 2006-imut ukiut tamaasa taakkununnga nutaamik aningaasaliissutit aningaasalerneqarnissaannut aningaasaliissutit ukiumut 20,0 mio. kr.it illuartinneqartas- sapput.
i
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 20,0 20,0 20,0
KONTO PINGAARNEQ 20.11.55 qupp. 1 20.11.56 Missingersuutinik iluarsiineq, allaffissorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Namminersornerullutik Oqartussani allaffissornermut aningaasartuutit tamarmiusut ap- partinneqarnissaannik ilungersuuteqarnermut tapertatut aningaasaliissutit 2004-mi –5,0 mio. Kr.-iusut, 2005-imi –10,0 mio. kr.-iusut 2006-imilu –15,0 mio. kr.-iusut illuartin- neqarput. Missingersuutinik iluarsiineq 2004-mut aningaasanut inatsisissatut siunner- suummi piviusunngortinneqassaaq. i
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -5,0 -10,0 -15,0
KONTO PINGAARNEQ 20.11.56 qupp. 1 20.12.12 Aningaaseriveqartitsineq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
1.189.000 8.500.000 8.500.000
TAPIISSUTITUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisit tunngavigisat Kalaallit Nunaanni illoqarfinni qulingiluani aningaaserivimmi suliassat suliarineqar- tarnerat: Nanortalimmi, Narsami, Paamiuni, Aasianni, Qasigiannguani, Qeqertarsuarmi, Uum- mannami, Upernavimmi Tasiilamilu aningaaseriveqarnikkut isumagineqarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat POST Greenlandimik sullinneqarnissamik isu- maqatigiissuteqarput. Isumaqatigiissummi qularnaarneqarpoq illoqarfinni taakkunani allakkerivinni aningaasanngorlugit ikisisoqarlunilu tigusisoqarsinnaasoqarnissaa, kon- tumit nuussisoqarsinnaanera kontunillu pilersitsisoqarsinnaanera, kiisalu nunat allat an- ingaasaannik tunisisoqarsinnaanera. Sullinneqarnissamik isumaqatigiissut 2004-p naanerata tungaanut atuutissaaq.
Nunaqarfinni aningaaserivimmi suliassat suliarineqartarnerat: Nunaqarfinni 52-ini kiisalu Kangaatsiami, Qaanaami Illoqqortoormiunilu anin- gaaserivinni suliassat suliarineqartarnissaat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat 2002-mi KNI Pilersuisumik sullinneqarnissamik isumaqatigiissuteqarput. Isu- maqatigiissuteqarnikkut qularnaarneqarpoq sumiiffinni taakkunani innuttaasut Pilersui- sup pisiniarfiini aningaasanik ikisisinnaallutik, tigusisinnaallutik, kontunit nuussisin- naallutik kiisalu kontunik pilersitsisinnaanissaat. 1. januar 2003-imi ukiumik ataatsimik marlunnilluunniit sivisutigisumik atuuttussamik nutaamik sullinneqarnissamik isu- maqatigiissusiortoqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.
Aningaasanik pilersuineq: Aningaasanik pilersuinerup isumagineqarnissaa pillugu Namminersornerullutik Oqar- tussat 1. januar 2002-mi POST Greenlandimik isumaqatigiissuteqarput ukiunik marlun- nik sivisutigisumik atuuttussamik. Isumaqatigiissummi qularnaarneqarpoq illoqarfinni aningaaseriveqarfiunngitsuni aamma aningaasanik tigoriaannarnik naammattumik peqarnissaa, taamaalilluni aningaasat pappialaasut atorsinnaajunnaarsimasut aserortern- eqarnissaannut katersorneqarsinnaanngorlugit, kiisalu aningaasat toqqortat sillim- mataasut ernialersugaanngitsut naammattusaartumik appasissuseqartinniarlugit. Illo- qarfinni nunaqarfinnilu POST Greenlandip allaffeqarfeqarfiginngisaani suliassat KNI Pilersuisoq suleqatigalugu isumagineqarput. Aningaasanik pilersuinerup isumaginissaanut Namminersornerullutik Oqartussat 45 mio. kr.-it tikillugit POST Greenlandimut erniaqanngitsunik aningaasanik tigusisin- naatitsivoq. Tamatuma sanitigut 7 mio. kr.-it tungaannut sippuilluni atuinermut qular- naveeqqusiisoqartarpoq. KONTO PINGAARNEQ 20.12.12 qupp. 1 Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Kalaallit Nunaanni illoqarfinni qulingiluani aningaaserivimmi suliassat suliarineqar- tarnerat: Namminersornerullutik Oqartussat aningaaserivimmi sullitanik karsimi sullissinermut allakkerivinnut akiliutigisartagaat sullissinerit amerlassusaat apeqqutaatillugu nikerar- poq. Akiliutinit isertitat isumaqatigiissummut aningaasalersuinermut iluaqutigineqartar- put. Illoqarfinni qulingiluani taakkunani aningaasanik tigooraaviit ingerlanneqarnerat pillugu ilassutitut isumaqatigiissuteqartoqarpoq. Aningaasanik tigooraaviit taakku akliutinit is- ertitatigut tamakkiisumik aningaasalersorneqarput. Aningaasanik tigooraavinnut tunnga- tillugu isertitat aningaasartuutillu kontukkut pingaarnikkut matumuuna kontulersorn- eqarput.
Kontukkut pingaarnikkut aningaaseriveqarnerup attaveqaatinut aningaasartuutai anin- gaasalersorneqartarput. Aningaasartuutigineqarnerusartut tassaapput allakkeriviit GrønlandsBANKEN-illu akornanni atassuteqarnermut akiliutit, taamaattorli aamma Bankernes Edb Centralimut atassuteqarnermut akiliutit aningaasaliissutit iluini matus- suserneqartarput.
Namminersornerullutik Oqartussat sullissinissat amerlassusaannut toqqaannartumik sunniuteqanngillat taamatuttaarlu aamma POST Greenlandimut akiliutit qanimut aqussinnaanagit. Taamaallaat akiliutitigut, paasissutissiinikkut il.il. sullitat anin- gaaserivinnik atuinerat toqqaannanngitsumik sunnersinnaavaat. Akiliutip, BetalingsSer- vicep homebankingillu siammariartorerat peqatigitillugu aningaaserivinnik akiliis- itsiniarnermillu atuinerup allanngoriartornerata sullissinerit qanoq amerlatiginerat taamatullu pinngitsoorani aningaasartuutaasussat ersarissumik taajuminaallisippaat.
Nunaqarfinni aningaaserivimmi suliassat suliarineqartarnerat: Taamatuttaaq isumaqatigiissutip aningaaserivinni sullitanik karsimi sullissinerit matus- suserpai, isumaqatigiissulli aalajangersimasumik akeqartilluni isumaqatigiissutigineqar- poq. Nunaqarfinni aningaaseriveqarnikkut ingerlaneq nutaanngiliartorsimavoq. Taamaattumik periuseq illoqarfinni allakkerivikkut sullinneqartuni qulingiluani atorn- eqartoq 2002-mi ukiakkut sumiiffinni marlunni misiligutitut atorneqalerpoq (Kangaat- siap illoqarfiani Uummannamilu Saattuni). Misileraaneq pilersaarutitut ingerlassappat siunertarineqarpoq 2003-p 2004-llu ingerlaneranni aningaaserivinnut ulloq unnuarlu attaveqarsinnaanerup nunaqarfinnut teknikikkut aningaasaqarnikkullu ajornartitsinngit- sunut tamanut siammarneqarnissaa, taamaalilluni nunaqarfinni aningaaserivinni sulias- sat suliarineqartarnerat maannamut atuuttoq atorunnaarsinneqarniassammat.
KONTO PINGAARNEQ 20.12.12 qupp. 2 Suliassami kisitsisit i A01 AI02 AIS03 UM04-06 Illoqarfinni qulingiluani aningaaseri-
vimmi suliassat suliarineqartarnerat: Tigusinerit amerlassusaat 45.200 37.200 36.500 36.000 Ikisinerit amerlassusaat 27.400 30.000 30.000 30.000 Kontunut nuussinerit 34.900 36.000 35.000 34.000 Kontunik pilersitsinerit 2.500 2.500 2.500 2.500 Aning.tigooraav.tigusinerit 514.400 498.000 473.000 450.000
Nunaqarfinni aningaaserivimmi suliassat
suliarineqartarnerat: Tigusinerit (miss.) 400.000 400.000 380.000 200.000 Ikisinerit (miss.) 50.000 50.000 50.000 50.000 Kontunut nuussinerit - 500 10.000 30.000
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 8,5 7,5 7,5
KONTO PINGAARNEQ 20.12.12 qupp. 3 20.90.21 Erniatigut isertitat, ingerlatsinermut taarsigassarsiat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-3.846.000 -5.000.000 -3.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Kontukkut suliffeqarfiit Nunap Karsianit tigusisinnaatitaaneranni tigusat erniaannut aki- liutit isertitatut naatsorsuusiorneqarput.
Konto pingaarnermut matumunnga oqaasertaliussat ilanngunneqarput.
Taarsigassarsiat uku akuerineqarput: Suliffeqarfik Amerlanerp. tigusassat Erniatigut isertitarissam.
Mittarfeqarfiit 60.000.000 3.000.000 Nukissiorfiit 70.000.000 0 Amutsiviit 3.000.000 0 Katillugit 133.000.000 3.000.000
Mittarfeqarfiit tigusisinnaatitaanerat ukiumut 9%-imik ernialersorneqarpoq. Nukissior- fiit Amutsiviillu tigusisinnaatitaanerat ukiumut 6%-imik aamma 7,5%-imik ernialersor- neqarput.
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -3,0 -3,0 -3,0
KONTO PINGAARNEQ 20.90.21 qupp. 1 24.01.01 Akileraartarnermi Pisortaqarfik, allaffissorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
17.572.000 18.892.000 19.139.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Akileraartarnermi Pisortaqarfiup isumagisarai akileraartarnermi akileraarusiisarnermilu suliassaqarfimmi pisortaqarfittut suliassat, soorluttaaq pisortaqarfiup akileraartarnermi akit- suusiisarnermilu qulliusumik ingerlatsinermut oqartussaasutut suliassaqarfiit Nammi- nersornerullutik Oqartussat akileraartarnermut akitsuusiisarnermullu inatsisaannik tunn- gaveqartut isumagisarigai.
Namminersornerullutik Oqartussat akiliisitsiniartarnermi suliaasa pisortaqarfittut akisus- saaffigineqarnerat Akileraartarnermi Pisortaqarfimmiippoq.
Pisortaqarfittut suliassaqarfiit saniatigut Akileraartarnermi Pisortaqarfik kommunini akile- raartarnermut oqartussaasunik nakkutilliisuuvoq siunnersuisuullunilu, soorluttaaq kommu- nit aggorneqarnerisa avataanniittumi Pituffimmi sakkutooqarfimmi akileraarutissiinerit akileraarutinillu akileeqqusinerit pisortaqarfiup nammineq suliarisarai. Aammattaaq skatte- rådimut allattoqarfittut pisortaqarfiup naammagittaalliuutit kukkunersiuinerillu suliarisar- pai.
Akileraartarnermi Pisortaqarfiup akitsuutit amerlanersaannik akiliisitsiniartarneq akitsuu- siisarnerlu nammineq isumagisarpai, soorluttaaq nioqqutissanik, ilaatigut ikiaroornartunik eqqussuinerit nakkutigineqarnerat pisortaqarfiup isumagisarigaa. Akileraartarnermi Pisor- taqarfiup Namminersornerullutik Oqartussat akiligassaqartunut nalinginnaasunut akiliis- itsiniartarnera isumagisaraa.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Akileraartarnermi akitsuusiisarnermilu inatsisiliornerit ineriartortinneqartuarput. Ukiuni makkunani ineriartornermi qularnaarniarneqarneruvoq akileraartarnerup akitsuusiis- arnerullu nunat tamat eqqarsaatigalugit unammillersinnaanissaat, ilaatigut sapinngisamik ajornanngitsumik, eqaatsumik ersarissumillu ingerlattuarneratigut. Aammattaaq aaqqis- sugaanermik politikki ukiuni makkunani ingerlanneqartoq eqqarsaatigalugu inatsisit iluar- sineqartassapput. Suliassaqarfinni arlalinni kaajallaasitaliortoqarlunilu ilitsersuusiortoqas- saaq.
Tamatuma saniatigut kommunit sullinneqarnerisa/nakkutigineqarnerisa pitsaanerulernissaat suliniutigineqassaaq, taamatullu innuttaasunut, suliffeqarfinnut kukkunersiuisunullu ilisi- matitsisarneq pitsanngorsarneqassalluni. Akitsuutit eqqarsaatigalugit ilitsersuutit pitsaanerusut suliarineqassapput, soorluttaaq sule-
KONTO PINGAARNEQ 24.01.01 qupp. 1 riaatsit sapinngisaq tamaat pisariillisarneqartussaasut.
Ilanngaaserisarnermi ikiaroorniutinik anngiortumik eqqussuisarnermut tunngatillugu sulin- iutit politiit suleqatigalugit ataavartumik annertusarneqassapput. Kiisalu najukkani ilanngaaserinermut oqartussaasunut (Kalaallit Allakkeriviat Mittarfeqarfiillu) ilitsersuisar- neq annertusarneqassaaq najukkanilu ilanngaaserisarneq pitsanngorsarneqassalluni.
Akiliisitsiniartarneq eqqarsaatigalugu pineqartumi ilinniartitaaneq kommunit suleqati- galugit pitsanngorsarneqassaaq. Kommunit sullinneqarnerat annertusarneqassaaq, ta- matumanilu pisortaqarfiup kissaatiginartitanut ikiuussinnaanissani neqeroorutigisinnaas- savaa. Namminersornerullutik Oqartussanut akiligassanik akiliisitsiniarneq annertusar- neqassaaq.
Pisortaqarfiup suliffeqarfiit iluini ilinniartitaanerit pikkorissartitsisarnerillu sulini- utigiuarniarpai, nammineq suliarinnittartoqalernissani siunertaralugu.
Missingersuutit immikkoortiterneri (1.000 kr.) A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 12.347.000 12.526.000 13.092.000 Aningaasartuutit allat 5.236.000 5.958.000 6.059.000 Isertitat -12.000 -12.000 -12.000
Sulisorisassatut naatsorsuutigisat
2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortat 5 5 5 5 5 5 Allat 37 37 39 39 39 39 Sulisussat katillugit 42 42 44 44 44 44
2004 20052006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 19,0 19,019,0
KONTO PINGAARNEQ 24.01.01 qupp. 2 24.01.12 Akileraarutinit A-nit annaasat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0 1.100.000 1.100.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigsaq Akileraarutinit A-nit annaasat agguarneqarnissaannut maleruagassat aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni § 85-imi aalajangersarneqarput, tassanilu allassimalluni "Naalakkersuisut maleruagassiussapput akileraarutit kommunit akornanni aamma nunatta karsiata kommunillu akornanni isumannaarnissaannut tunngasunik".
Nuna tamakkerlugu akileraarut, massakkut 11 %-iusoq, eqqarsaatigissagaanni massak- kut akileraarutit A-t ataatsimut annertungaatsiarput, tamannalu kommuninut artorsar- titsingaatsiarmat naalakkersuisut 15. juni 1995-imi nalunaarut nutaaq akuersissutigaat, taamaalillunilu annaasat ilaat 50.000 kr.-it sinnersimagaangatigit nunatta karsiata matusussanngorpai. Taamaattorli kommunip sulisitsiviusup sulisitsisumik misissuinera akilisitsiniarneralu pitsaasumik ingerlanneqarsimappata aatsaat annaasat matussusern- eqarsinnaapput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Malugeqquneqarpoq annaasassat amerlassusissaattut naatsorsuutigineqartut qularnartor- taqangaatsiarmata.
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 1,1 1,1 1,1
KONTO PINGAARNEQ 24.01.12 qupp. 1 24.01.13 Akiligassalinnut annaasat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-651.000 1.800.000 1.000.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Kontomi matumani pissarsiassanik akilerneqarsinnaanngitsunut isumakkeerinninnernut aningaasaliissuteqartoqarpoq, taakku immikkoortuni pingaarnerni ataasiakkaani ilaariinn- gikkaangata. Pisoqalisoornermut, matoqqareersunut, pinngitsaaliilluni isumaqati- giissuteqarnermut, akiliisinnaajunnaarnermut, toqusut pigisannut, akiligassaarunnermut malittarisassat malillugit suliarineqartunut assigisaannullu, imaluunniit akilerneqarsin- naanngitsutut naatsorsuutigineqartunut malittarisassat kingunerisaannik pissarsiassat isu- makkeerinniffigineqarput.
1999 aallarnerfigalugu kontup aamma akiligassalinnut annaasassatut naatsorsuutigisat matussusertassavai. Taamaaliortoqarneratigut mianersorluni pissarsiassap pisoqaassusaa aallaavigalugu siunissami annaasassanik naliliinermut ileqqorineqartoq atorneqassaaq.
Missingersuutit immikkoortiterneri (1.000 kr.) A 00 A 01 AI 02 AIS 03 UM 04-06 Akileraarutinut akiligassiissutit 489 0 200 200 200 Akileraar.akiligassat 56 48 300 100 100 Qamutinut motoor.akits. 516 168 500 250 250 Raajanut akitsuutit 0 91 50 50 50 Aning.eqquiniaa.akitsuutit 323 0 500 100 100 Aningaasanoorutinut 525 94 400 100 100 akits. Akiligassat allat 221 175 350 200 200 Katillugit 2.130 576 2.300 1.000 1.000 Pissarsianut siornatigut nalikill. ilanngunneqartut -407 -1.227 -500 - - Annaasat katillugit 1.723 -651 1.800 1.000 1.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 1,0 1,0 1,0
KONTO PINGAARNEQ 24.01.13 qupp. 1 24.01.14 Akileraarutinut akitsuutinullu siusinnerusukkut isumak- kiikkanut akiliutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0 0 -500.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Pissarsiassanut akilerneqarsinnaanngitsunut isumakkeerinissamut aningaasanik illuartit- sisoqarpoq mianersornissamik tunngavik tunuliaqutaralugu pissarsiassat nutaanngissusaat aallaavigalugu siunissami annaasassatut naatsorsuutigisat naliliiffiginerannik tunngaveqar- luni.
Naalakkersuisut isumaqarput ukiuni kingullerni aningaasaqarnikkut pitsaasumik ineriar- tornerup akiliisinnaasuseqarnerulerneq nassatarisimagaa, taamaattumillu naatsor- suutigineqarpoq akileraarutit akitsuutillu siusinnerusukkut isumakkiikkat ilaat akilern- eqarsinnaassasut.
2004 20052006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -0,5 -0,5-0,5
KONTO PINGAARNEQ 24.01.14 qupp. 1 24.01.15 Pisassanut allanut siusinnerusukkut isumakkiikkanut aki- liutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0 0 -500.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Pissarsiassanut akilerneqarsinnaanngitsunut isumakkeerinissamut aningaasanik illuartitsi- soqarpoq mianersornissamik tunngavik tunuliaqutaralugu pissarsiassat nutaanngissusaat aallaavigalugu siunissami annaasassatut naatsorsuutigisat naliliiffiginerannik tunngaveqar- luni.
Naalakkersuisut isumaqarput ukiuni kingullerni aningaasaqarnikkut pitsaasumik ineriartor- nerup akiliisinnaasuseqarnerulerneq nassatarisimagaa, taamaattumillu naatsorsuutigineqar- poq akileraarutit akitsuutillu siusinnerusukkut isumakkiikkat ilaat akilerneqarsinnaassasut.
2004 20052006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -0,5 -0,5-0,5
KONTO PINGAARNEQ 24.01.15 qupp. 1 24.01.20 Akileraarutinut akiliisitsissutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-402.000 -800.000 -800.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Akileraarutinut akiliisitsissusiinermi inatsisitigut tunngavigisaq aningaasarsianit akil- eraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni kapitali 10-mi allassimavoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Unioqqutitsinerit assigiinngitsunut pingaarnernut marlunnut avitaapput. Ilaatigut unioq- qutitsinerit tassaapput akileraartartup aningaasarsianit akileraarutaasussaasunik il.il. nalunaarsuinermini eqqunngitsumik imaluunniit paasinanngitsunik paasissu- tissiisimanera, ilaatigullu sulisitsisup unerartitanik akileraartussaatitaasup akileraaru- tinik A-nik piffissaq eqqorlugu naatsorsuisimannginnera, imaluunniit akileraarutinik piffissaq eqqorlugu akiliinnginnera.
Inatsisinik unioqqutitsinerit annertussusaat amerlassusaallu siumut naatsorsorneqarsin- naanngillat, taamaattumillu isertitassatut missingersuut eqqoriakannerlugu aalajangersi- masumik annertussusilerneqarpoq.
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -0,8 -0,8 -0,8
KONTO PINGAARNEQ 24.01.20 qupp. 1 24.01.21 Akitsuutinut akiliisitsissutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-102.000 -100.000 -100.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Akitsuutit pillugit inatsisini tamani aalajangersagaqarpoq, taakkulu malillugit unio- qqutitsinernut assigiinngitsunut pineqaatissiisoqarsinnaavoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Tamatumani viinninik, imigassanik aalakoornartulinnik cigarettinillu il.il. unioqqutitsil- luni eqqussisarnerit pingaarnerutillugit pineqarput.
Unioqqutitsisarnerit amerlassusissaat, suuneri annertussusissaallu siumoortumik oqaatigineqarsinnaanngimmat, isertitassatut missingersuusiat eqqoriaanerinnarmik ang- issusilerneqarput. i
i i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -0,1 -0,1 -0,1
KONTO PINGAARNEQ 24.01.21 qupp. 1 24.06.10 Ernianut tapiissutit, sipaarniarluni ileqqaarneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
409.000 400.000 500.000
ANINGAASALIISSUTIT INATSISITIGUT PISUSSAAFFIGISAT
Inatsisitigut tunngavigisat Aningaaserivinni ileqqaakkat akileraarutitigut oqilisaaffigineqarnissaat pillugu inatsisartut inatsisaat nr. 2 6. maj 1989-imeersoq, kingullermik inatsisartut inatsisaat nr. 2, 23. maj 2000-imeersoq atorlugu allanngortinneqartoq naapertorlugu initaarniarluni, inuussutissarsi- utinik aallartitsiniarluni ilinniarniarlunilu ileqqaakkat erniaannut akileraarusigassaanngit- sunik nunatta karsia tapiissuteqartarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Ernianut tapiissuteqartarnermi siunertavoq ileqqaakkat tamakkiisumik amerlisinneqarnis- saat, pingaartumillu initaarniarluni inuussutissarsiummilluunniit aallartitsiniarluni ilin- niarniarlunilu ileqqaarnissamut kajumissusermik annertusititsiniarneq.
Ernianut tapiissutit, ukiumut 4%-iusut, nunatta karsianit akilerneqartartussat tunniunneqas- sapput, kontomik piginnittoq namminerisaminik illuliorniarluni illumilluunniit pisiniarluni, inissiamut attartortittakkamut siulequtsiiniarluni imaluunniit inigisamini allanngortiteriniar- luni il.il. Kalaallit Nunaanni aningaaserivimmi aningaasat ileqqaakkani tiguppagit. Aam- mattaaq 1. januar 1998 aallarnerfigalugu kontomik piginnittup namminerisamik suliffeqar- fimmik aallartitsiniarluni il.il. sipaakkani tiguppagit ernianut tapiissutit tunniunneqartaler- put. Kiisalu 1. juni 2000 aallarnerfigalugu ilinniarniarluni sipaakkat erniaannut tapiis- suteqartoqartalerpoq.
Ernianut tapiissutit amerlassusilerneqarnerini kontot tapiiffigineqarsinnaasunut atugas- sanngorlugit atorunnaarsinneqartut amerlassusaat apeqqutaapput. Aaqqissuussinerup kin- gullermik allanngortinneqarnerata kingorna ileqqaakkat amerleriarujussuarput, taamaam- mallu ernianut tapiissutissat amerleriarnissaat naatsorsuutigineqarpoq.
KONTO PINGAARNEQ 24.06.10 qupp. 1 Suliami kisitsisit A 00 A 01 AI 02 AIS 03 UM 04-06 Initaarniarnermut 295 372 250 350 350 Inuussutissarsiutinut 13 13 100 100 100 Ilinnialernissamut 10 24 50 50 50 Katillugit 318 409 400 500 500
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,5 0,5 0,5
KONTO PINGAARNEQ 24.06.10 qupp. 2 24.10.10 Nuna tamakkerlugu akileraarut
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-628.570.000 -624.000.000 -661.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Akissarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 5, 19. maj 1979-imeersoq, kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq naapertorlugu ukiumut qaammatisiutit pin- eqartut atuutilinnginnerini 15. november nallertinnagu nuna tamakkerlugu akileraarutip procentissaa Inatsisartut aalajangertussaavaat.
Kontumut pineqartumut matumunnga marlunnik oqaasertaliussisoqarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Nuna tamakkerlugu akileraarut ilaatigut inuit isertitaannit, ingerlatseqatigiiffiit iserti- taannit iluanaarutaannillu akilerneqartarpoq. Inuit isertitaannit akileraarut ingerlaannar- tumik akilerneqartarpoq, akileraarutitut A-tut imaluunniit B-tut. Ingerlatseqatigiiffiit akileraarutaat nalinginnaasumik ukiup isertitaqarfiusup tulliani 1. november akilern- eqareersimassapput.
Ukiumut aningaasaliiffiusumut ataatsimut nunatta karsianut akiliutit tassaapput ukiumi akileraarutaagallartut ataavartumik akilerneqartarnerinit isertinneqartut, ukiumi siuliani inaarutaasumik akileraarutinit iluanaarutit kiisalu ukiumut isertitaqarfiusumut siulianut atatillugu iliuarsiissutit. Kiisalu pissarsianut ilaapput 15,0 mio. kr.-it, Naalakkersuisut danskillu naalagaaffiata akornanni akileraartarnermut tunngasuni matussusiisarnissaq pillugu isumaqatigiissut tunngavigalugu nunatta karsiata pissarsiassai.
Akileraartarnermi malittarisassat allanngussannginnerat naatsorsuutigalugu akileraa- rutissap procentianit ataatsimit 56,0 mio. kr.-it pissarsiarineqarnissaat naatsor- suutigineqarpoq. Missingersuutinut siunnersuut nuna tamakkerlugu akileraarutip 11%- iunissaa naatsorsuutigalugu suliarineqarpoq, taamaalilluni 661 mio. kr.-it iluanaa- rutiginissaat naatsorsuutigineqarluni.
KONTO PINGAARNEQ 24.10.10 qupp. 1 Suliassami kisitsisit A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M 04-06 Isertitanut tunngavi- gineqartut mio. kr. 5.043,4 5.277,2 5.422,7 5.603,5 5.603,5 Inummut ilanngaatit 40.000 40.000 40.000 40.000 40.000 Isertitat B-t akileraa- rutaasussaanngitsut 5.000 5.000 5.000 5.000 5.000 Nalinginnaasumik ilanngaat 8.000 8.000 8.000 8.000 8000
Ataatsimut isigalugu annertunerusumik aningaasarsiornermut tunngaviusut qaffariarnis- saat naatsorsuutaavoq.
Missingersuutit immikkoortiterneri (mio. kr.) A 2000 A 2001 AI 2002 AIS 2003 M 04-06 Ukiut siuliini ataavartumik naatsorsuinerni sinneruttut -44,7 -47,2 -42,0 -47,1 -47,1 Ukiumi matumani ataavar- tumik naatsorsuinernit -473,6 -498,5 -531,0 -542,7 -542,7 Kommunit aggornerisa ava- taanni nuna tamakkerlugu aki- leraarut -36,3 -34,8 -22,6 -26,5 -26,5 Ukiumi akileraarutaagallartut, Inummut ilanngaat 5,0 1,8 5,0 1,8 1,8 Ingerlatseqatigiiffiit akileraarutaat -18,3 -27,0 -17,4 -26,9 -26,9 Iluanaarutinut akileraarut -6,6 -7,2 -4,0 -4,0 -4,0 Ukiut siuliinut iluarsiissutit 2,0 -0,6 3,0 -0,6 -0,6 Aaqqiissutissatut isumaqatigiissut -14,5 -15,0 -15,0 -15,0 -15,0 Katillugit -587,0 -628,5 -624,0 -661,0 -661,0 i
i i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -661,0 -661,0 -661,0
KONTO PINGAARNEQ 24.10.10 qupp. 2 24.10.11 Nuna tamakkerlugu immikkut akileraarut
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-85.689.000 -56.500.000 -65.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Akissarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 5, 19. maj 1979-imeersoq kin- gusinnerusukkut allanngortinneqartoq naapertorlugu nuna tamakkerlugu immikkut akil- eraarut kommunit aggornerisa avataanni atuuppoq. Nuna tamakkerlugu immikkut akileraa- rut ilaatigut inuit isertitaannit, ingerlatseqatigiiffiit isertitaannit iluanaarutaannillu akilern- eqartarpoq. Inuit isertitaannit akileraarut ingerlaannartumik akilerneqartarpoq, akileraaruti- tut A-tut imaluunniit B-tut.Ingerlatseqatigiiffiit akileraarutaat nalinginnaasumik ukiup iser- titaqarfiusup tulliani 1. november akilerneqareersimassapput.
Kontumut pineqartumut matumunnga marlunnik oqaasertaliussisoqarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Ukiumut aningaasaliiffiusumut ataatsimut nunatta karsianut akiliutit tassaapput ukiumi akileraarutaagallartut - A-tut aamma B-tut - ingerlaavartumik akilersukkat, ukiumi siuliani inaarutaasumik akileraarutinit iluanaarutit kiisalu ukiumut isertitaqarfiusumut siulianut atatillugu iluarsiissutit.
Inatsisartut 2000-imi ukiakkut ataatsimiinnerminni Kalaallit Nunaata nunap immikkoor- tuinut kommuneqarfinnullu aggorneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinne- qarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 11. november 2000-imeersoq akueraat. Tamatuma allannguinerup nassataanik Kangerlussuaq1. januar 2002 aallarnerfigalugu kommuneqarfiit avataanninngaanniit Sisimiut kommuniannut nunaqarfinngorpoq, tamatumattarlu nassataa- nik Kangerlussuarmi innuttaasut ukiumit isertitaqarfiusumit 2002-imit nuna tamakkerlugu immikkut akileraartarunnaarput, Sisimiulli kommuniannut kommunimut akileraartalerlutik. Tassalu nuna tamakkerlugu immikkut akileraarutit ukiumi aningaasaliiffiusumi 2002-mi annertuumik appariassapput.
Akileraartarnermi malittarisassat allanngunnginnissaat naatsorsuutigalugu akileraarutissap procentpointianit ataatsimit 2,4 mio. kr.-it iluanaarutigineqarnissaat naatsorsuutigineqar- poq. Missingersuutinut siunnersuut nuna tamakkerlugu immikkut akileraarutip 24%- iunissaa naatsorsuutigalugu suliarineqarpoq, taamaalilluni 58,0 mio. kr.-it iluanaarutigi- nissaat naatsorsuutigineqarluni.
Suliassami kisitsisit
KONTO PINGAARNEQ 24.10.11 qupp. 1 A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M 04-06 Isertitanut tunngavi- gineqartut mio. kr. 340,0 325,0 223,8 230,5 230,5 Inummut ilanngaatit 40.000 40.000 40.000 40.000 40.000 Isertitat B-t akileraa- rutaasussaanngitsut 5.000 5.000 5.000 5.000 5.000 Nalinginnaasumik ilanngaat 8.000 8.000 8.000 8.000 8.000 Nuna tamakk.imm.akiler.% 24 24 24 24 24
Missingersuutit immikkoortiterneri (mio. kr.) A 2000 A 2001 AI 2002 AIS 2003 M 2004-6 Ingerlaavartumik akiliutit -79,3 -75,8 -51,7 -58,7 -58,7 Inaarutaasumik akileraarutinit iluanarutit -2,3 -2,4 -2,0 -2,0 -2,0 Ukiut siuliinut iluarsiissutit -0,3 1,2 0,2 0,2 0,2 Ingerlatseqatigiiffiit akileraarutaat -4,3 -8,6 -3,0 -4,5 -4,5 Immikkut akileraarutit katillugit -86,2 -85,6 -56,5 -58,0 -58,0
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -65,0 -65,0 -65,0
KONTO PINGAARNEQ 24.10.11 qupp. 2 24.10.12 Ingerlatseqatigiiffiit akileraarutaat, Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaat
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-62.000.000 -12.000.000 -24.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Akissarsianit akileraarutit pillugit inatsisip § 82, imm. 6 naapertorlugu suliffeqarfiit nunap karsianit pigineqarlutik aktiaatileqatigiiffinngortinneqartut imaluunniit piginneqatigiif- finngortinneqartut ingerlatseqatigiiffittut akileraarutaat, iluanaarutinut akileraarutaat ilanngullugit, Nunatta karsianut tutsinneqartassapput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Suliffeqarfiit siuliini pineqartunut ilaasut annertunerusumik tassaapput:
A/S Boligselskabet INI KNI A/S KNI Pilersuisoq A/S KNI Pisiffik A/S Royal Arctic Line A/S Royal Greenland A/S Tele Attaveqaatit A/S Arctic Umiaq Line A/S
Missingersuutit immikkoortiterneri (mio. kr.) A 2000 A 2001 AI 2002 AIS 2003 M 04-06 KNI Pilersuisoq A/S -10,0 -4,0 -6,0 -5,0 KNI Pisiffik A/S -2,0 -58,0 -0,0 -0,0 Tele Greenland A/S -0,0 -0,0 -0,0 -11,5 Royal Arctic Line A/S -0,0 -0,0 -0,0 -7,5 Ingerlatseqatigiiffiit assigiinng. -0,0 -0,0 -6,0* -0,0 Katillugit -12,0 -62,0 -12,0 -24,0 -24,0 * Immikkut ittumik KNI Pilersuisoq A/S-imit agguakkat
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -24,0 -24,0 -24,0
KONTO PINGAARNEQ 24.10.12 qupp. 1 24.11.10 Nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-513.951.000 -515.000.000 -525.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 19, 30. oktober 1992, kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq naapertorlugu nioqqutissat arlallit, ass. sukkut, kaffit/tiit, sukkulaatit, imigassat aalakoornartullit, tupanit nioqqutissiat, neqinit nioqqutissiat, biilit tipigissaatit il.il. akitsuuteqartinneqarput.
Akitsuutit ataasiakkaanut nalilinnullu akileraarutinut akiligassiissutigineqartarput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Tupanit nioqqutissiat qamutillu motoorillit akitsuutaat 1998-imi taamatullu 1999-imi qaf- faavigineqarput. Tamanna tunngavigalugu tupanik nioqqutissiat qamutillu motoorillit eq- qussorneqartut ikilinissaat naatsorsuutigineqarpoq. Tamatuma saniatigut akitsuutit anner- tussusaasa kiisalu nioqqutissanik akitsuuteqartussanik eqqussuinerup ukiumi anin- gaasaliiffiusumi ukiunilu missingersuusiorfinni annertunerusumik allannguuteqannginnis- saat ilimagineqarpoq.
Missingersuutit kisitsisitaat (mio. kr.) A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M 04-06 Sukkut, kaffit/tiit sukkulaatillu -30,7 -29,1 -30,5 -33,0 -33,0 Imigass.aalakoornartullit -238,1 -233,3 -238,0 -239,0 -239,0 Imeruersaatit poortuutillu -9,3 -9,7 -9,0 -9,0 -9,0 Tupanik nioqqutissiat -198,0 -201,5 -197,5 -203,0 -203,0 Neqinik tunisassiat -14,3 -13,5 -14,0 -14,0 -14,0 Qamutit motoorillit -27,4 -22,2 -22,0 -23,0 -23,0 Tipigissaatit allallu -3,7 -4,6 -4,0 -4,0 -4,0 Katillugit -521,6 -513,9 -515,0 -525,0 -525,0
2004 20052006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -525,0 -525,0-525,0
KONTO PINGAARNEQ 24.11.10 qupp. 1 24.11.11 Qamutinut motoorilinnut akitsuutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-33.080.000 -32.000.000 -33.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Qamutinut motoorilinnut akitsuutit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 3, 16. juni 1987-imeer- soq kingusinnerusukkut allanngortinneqartarsimasoq naapertorlugu qamutit motoorillit nalunaarsorneqarsimasut tamarmik akileraaruteqartinneqarput, qatserinermut annaassini- arnermullu atortut pinnagit. Innarluutillit qamutaat bussillu qinnuteqarnikkut akiliinn- gitsoortinneqarsinnaapput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Qamutit motoorillit akileraarutaat oqimaassuseq tunngavigalugu akilersinneqartarpoq, aki- leraarutigitinneqartartullu, kingullermik 1. april 1993 atuutilersumik, allanngortinneqartut, imatut angissuseqarput:
Qamutit motoorillit 900 kg ataallugu 4.884 kr. ukiumut Qamutit motoorillit 901 - 1500 kg 6.864 kr. ukiumut Qamutit motoorillit over 1500 kg 8.976 kr. ukiumut Motorcykelit 2.640 kr. ukiumut
Qamutinut motoorilinnut akileraarut inortuilluni akilerneqarpat, akiliutip saniatigut tapiis- summik 500 kr.-inik akiliisitsisoqassaaq. Qamutit motoorillit akileraarutaasussaatitaasut angissusii, amerlassusii katitigaanerilu allanngorartuarmata isertitassat aalajangersimasu- mik aningaasartaliilluni missingersuusiorneqarput, tamatumani qamutit motoorillit nalu- naarsorsimasut amerlassusiisa agguarneqarneri naapertorlugit naatsorsuuteqarneq tunnga- vigalugu.
Suliassami kisitsisit A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M04-06 Qamutit motoorillit 900 kg ataallugu 393 373 380 380 380 Qamutit motoorillit 901-1500 kg 2.005 2.057 2.000 2.100 2.100 Qamutit motoorillit over 1500 kg 1.783 1.829 1.800 1.900 1.900 Motorcykelit 9 8 7 7 7
KONTO PINGAARNEQ 24.11.11 qupp. 1 Missingersuutit immikkoortiterneri (1.000 kr.) A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M 04-06 Motoorinut akitsuut -31.685 -32.612 -31.700 -32.600 -32.600 Tapiissutitut akitsuut -342 -468 -300 -400 -400 Katillugit -32.027 -33.080 -32.000 -33.000 -33.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -33,0 -33,0 -33,0
KONTO PINGAARNEQ 24.11.11 qupp. 2 24.11.12 Raajanut akitsuutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-22.421.000 -28.500.000 -7.500.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Raajanut akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 20, 25. oktober 1990-imeersoq kin- gusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq naapertorlugu inuit ingerlatseqatigiiffiillu an- gallammik nunatsinni nalunaarsorneqarsimasumik raajarniarsinnaanermut akuersissutillit, pisamik ilaannut nunatsinni tunisassiorfinni suliarineqartussatut tulaanneqanngitsunut akit- suummik akiliisartussaapput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Akitsuummut angissuserititaq 1. januar 1999 aallarnerfigalugu 3%-imiit 1%-imut appar- tinneqarpoq.
Raajanut akitsuutip annertussusaa procentip annertussusaata il.il. saniatigut pisassat anner- tussusaannit, tulaassassat procentiinit, akinit nunallu allat aningaasaasa nalinginit sunner- simaneqarpoq.
Raajartassat 2001-imi januaarimi 71.000 tonsiniit 82.000 tonsinut qaffanneqarput, kilisaa- tini avataani raajarniutaasuni tunisassiat procentii taamatuttaaq 75%-imiit 85%-imut qaf- fanneqarlutik. Raajartassat 2003-mi taamatut amerlassuseqarnissaat naatsorsuutigineqar- poq.
Procentpointip ataatsip 7,5 mio. kr.-inik isertitsissutaanissaa naatsorsuutigineqarpoq.
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -7,5 -7,5 -7,5
KONTO PINGAARNEQ 24.11.12 qupp. 1 24.11.13 Umiarsualivimmiinnermut akileraarutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-5.154.000 -4.500.000 -6.200.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Umiarsualivimmiinnermut akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 20, 30. oktober 1992-imeersoq kingusinnerusukkullu allannguuteqartinneqartoq naapertorlugu umiarsuit Kalaallit Nunaanni umiarsualivinnut talittut nunap karsianut akiliuteqartinneqartartarput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Akileraarutit kingullermik inatsisartut inatsisaatigut nr. 1, 20. maj 1998-imeersukkut al- lanngortinneqartut, bruttotonimut ataatsimut ima annertussuseqarput:
Ilaasartaatit...... 0,70 kr.-it ullup aallartinneri tamaasa. Aalisariutit nunanit allaneersut...... 0,70 kr.-it ullup aallartinneri tamaasa. Usinik pajuttaatit umiarsuillu allat...... 0,70 kr.-it ullup aallartinneri tamaasa.
Inatsisartut inatsisaata nr. 2-p, 21. maj 2002-meersup atuutilerneratigut umiarsuit takorna- riartaatit bruttotonimut akitsuusiiffigineqartarunnaarput, tamatumunngali taarsiullugu ilaa- sumut ataatsimut kr. 300-nik akitsuusiiffigineqartalerlutik.
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -6,2 -6,2 -6,2
KONTO PINGAARNEQ 24.11.13 qupp. 1 24.11.14 Naqissusiinermut akitsuutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-10.286.000 -10.000.000 -10.000.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 31. oktober 1987-imeersoq kingusinnerusukkut allannguute- qartinneqartoq naapertorlugu ilaatigut pigisanik aalaakkaasunik tunisaqarnerni aamma pi- gisanik aalaakkaasunik, pigisanilluunniit allanik qularnaveeqquteqarnermi 1,5%-inik naqissusiinermut akitsuusiisoqassaaq, taakkununnga ilanngullugit umiarsuarnik umiatsi- anillu suliffiup avataatigut atorneqartartunik qularnaveeqquteqarneq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Illunik pigisanik tuniniaasarnermi il.il. allanngortoqannginnissaa naatsorsuutigineqarpoq.
Missingersuutit kisitsisitaat (1.000 kr.) A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M 04-06 Illumik pigisaqarnermut uppernarsaatit -3.261 -3.830 -3.300 -3.300 -3.300 Pigisanit aalaakkaasunit qularnaveeqqusiineq -4.881 -4.593 -4.900 -4.900 -4.900 Akiligassanut uppernarsaatit -683 -576 -700 -700 -700 Pisinermut uppernarsaatit -208 -243 -200 -200 -200 Pigisanik qularnaveeqqusiineq il.il -512 -720 -500 -500 -500 Akiitsunik tigusinerit -296 -328 -300 -300 -300 Assigiinngitsut -191 4 -100 -100 -100 Katillugit -10.032 -10.286 -10.000 -10.000 -10.000
2004 2005 2006
Missingersuutit --- mio. kr. --- -10,0 -10,0 -10,0
KONTO PINGAARNEQ 24.11.14 qupp. 1 24.11.15 Eqquiniaasitsinermi akileraarutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-9.452.000 -9.500.000 -9.500.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 31. oktober 1987-imeersoq kingusinnerusukkullu allannguute- qartinneqartoq naapertorlugu eqquiniaasitsinermi, bingortitsinermi il.il. akileraarut akiler- sinniarneqartarpoq. Isertitanuttaaq ilaatinneqarput "nutsuttakkanit" taaneqartartunik "pinnattaanut akitsuutit". Inatsimmi § 1 naapertorlugu 200 kr.-it sinnerlugit eqquisima- gaanni sinneri 15%-imik akileraaruserneqartarput.
Missingersuutit immikkoortiterneri (1.000 kr.) A 2000 A 2001 AI 2002 AIS 2003 M 04-06
Eqquiniaasitsinermi, bingortitsinermi il.il. pinnattaanut akileraarut -2.571 -2.628 -3.000 -3.000 -3.000 "Nutsuttakkanit" pinnat- taanut akileraarut -8.007 -6.824 -6.500 -6.500 -6.500 Katillugit -10.578 -9.452 -9.500 -9.500 -9.500
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -9,5 -9,5 -9,5
KONTO PINGAARNEQ 24.11.15 qupp. 1 24.11.17 Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-13.053.000 -13.500.000 -13.500.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 3, 17. maj 1990-imeersoq kingusinnerusukkullu allannguuteqartoq naapertorlugu aningaasanik ikisilluni pinnguaatit inatsit naapertorlugu kommunalbestyrelsimit akuersissummik peqqaarnikkut atorneqarsinnaasut akitsuuserneqartassapput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut pinnaffiusinnaasunut akileraarut 1. januar 1999-imiit pinnguaammut siullermut 54.000 kr.-inut, pinnguaatip aappaanut 60.000 kr.-inut pinnguaatinullu kingullernut 66.000 kr.-inut aalajangersarneqarput. Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut pinnaffiusinnaanngitsunut akileraarut pinnguaammut siullermut 5.000 kr.- inut, pinnguaatip aappaanut 6.000 kr.-inut pinnguaatinullu kingullernut 7.000 kr.-inut aala- jangersarneqarput. Akileraarut piffissaq eqqorlugu akilerneqanngippat pinnguaammut ataatsimut 400 kr.-inik qaatigut akiliisitsisoqassaaq.
Aningaasanik ikisilluni pinnguaatit amerlassusaat 233-it missaanniipput, tamarluinnanga- jammik aningaasannaffiusinnaasut. Akuersissummik unitsitsigallarnermi, soorlu pinngu- aammik allanngortitsinermi akileraarut akilerneqassanngilaq.
Suliassami kisitsisit A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M 04-06 Aningaasannaffiusinnaasut 212 204 212 212 212 Pinnguaatit 13 13 21 21 21
Missingersuutit immikkoortiterneri (1.000 kr.) A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M 04-06 Aningaasannaffiusinnaasut -13.273 -12.864 -13.334 -13.334 -13.334 Pinnguaatit -80 -160 -126 -126 -126 Akiliutit -2 -29 -40 -40 -40 Akileraarutit katillugit -13.355 -13.053 -13.500 -13.500 -13.500
2004 20052006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -13,5 -13,5-13,5
KONTO PINGAARNEQ 24.11.17 qupp. 1 24.11.18 Assartuinermi akit assigiissuunissaannut akileraatutit
A 2001 AI 2002 AIS 2003
-63.721.000 -29.900.000 -29.900.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Nunatsinnut nunatsinniillu usinik imaatigut assartuineq pillugu Inatsisartut peqqussutaati- gut usinik assartuinermi assigiimmik akeqartitsinerup aningaasalersornissaanut usinik assartuinermi akit assigiissaarnissaannut akitsuut akilersinneqartarpoq. 2001-imi ukiakkut ataatsimiinnermi inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaanik Naalakkersuisut siunnersuuteqarput, tamatumalu kingorna 1. januar 2002 aallarnerfigalugu taamaallaat Kalaallit Nunaannut nassiussanik assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuuteqartinneqalerlutik.
Kontumut pineqartumut matumunnga oqaasertaliussisoqarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Usinik imaatigut assartuinissamut akuersissummik pigisaqartunut akitsuut Inatsisartut procentissatut ukiumoortumik aalajangigaat malillugu assartornermut akiliutissatut piuma- sarineqartoq naatsorsorneqartarpoq.
Missingersuutinut siunnersuuteqarnermi 2003-imut akitsuutissat 9,82%-iunissaat naat- sorsuutigneqarpoq, taannalu akileraarutinut pisussaaffeqarfiusunik kaaviiaartitassatut naatsorsuutigineqartunit katillugit 29,9 mio. kr.-inik isertitsissutaassaaq.
Suliassami kisitsisit A 00 A 01 AI 02 AIS 03 M 04-06 Kaaviiaartitat akitsuusigassat mio. kr. 442,8 458,9 304,0 304,5 304,5 Akitsuut %-inngorlugu 15,69 13,88 9,82 9,82 9,82 Assartuinermi akit assigiissuunissaannut akitsuut mio. kr. 69,5 63,7 29,9 29,9 29,9
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -29,9 -29,9 -29,9
KONTO PINGAARNEQ 24.11.18 qupp. 1 24.11.19 Akitsuutit, akiliilluni aallaaniarneq aalisarnerlu
A 2001 AI 2002 AIS 2003
0 0 - 400.000
ISERTITASSATUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 12, 29. oktober 1999- imeersoq kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq naapertorlugu akiliilluni aal- laaniarsinnaanermut akuersissummik sananermut atatillugu akitsuumik akileeqqusiso- qassaaq.
Kontumut pineqartumut matumunnga oqaasertaliussisoqarpoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Konto nutaajuvoq, akiliillunimi aallaaniarsinnaanermut aalisarsinnaanermullu akuersis- sutit sananeqarneranni isertitat ineriartortitsinermi kontomi pingaarnermi 50.01.01-imi isertitatut allatut naatsorsuusiorneqartarsimagaluarput.
2003-mi akitsuutissat imatut aalajangersarneqarput: Umimmaat: Nersummut ataatsimut 2.000 kr. Tuttut: Nersummut ataatsimut 1.000 kr. Piniakkat minnerit: Ulluni arfineq marlunni piniakkanik minnernik killeqanngitsumik pisaqarsinnaanermut 1.000 kr. aamma puisimut ataatsimut 500 kr.
Akiliilluni aalisarneq: Ulloq unnuarlu aalisarsinnaatitaanermut akuersissummut 75 kr., sap. ak. aalisarsinnaanermut akuersissummut 200 kr. aamma qaammammi ataatsimi aa- lisarsinnaanermut akuersissummut 500 kr.
Tamanna takornariaqarnerup ineriartortinneranut atatillugu pilerisaarutitut tuniniagaa- voq, suli ineriartortinneqartoq. Pissutsit arlallit, soorlu uumasoqassutsip ineriartornera, outfitterinik pikkorissartitsinerit ussassaaruteqartarnerlu apeqqutaallutik ukiuni missin- gersuusiorfimmi amerlanerusunik isertitaqartoqarneratigut ineriartorneq ilorrap tungaa- nut saassinnaavoq. Matumani pissutsit malillugit missingersuusiortoqarpoq.
KONTO PINGAARNEQ 24.11.19 qupp. 1 Suliassami kisitsisit A01 AI02 AIS03 M 04-06 Umimmaat 120 120 Tuttut 100 100 Piniagassanut mikinernut akuersissutit 20 20 Puisit 20 20 Aalisarsinnaanermut akuersissutit, katillugit 150 150
Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Isertitat 0 0 - 400.000
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- -0,4 -0,4 -0,4
KONTO PINGAARNEQ 24.11.19 qupp. 2 30.01.01 Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, allaffissorneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
18.898.000 16.412.000 13.559.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Ilaqutariinnermut Naalakkersuisoqarfiup Kalaallit Nunaanni inunnik isumaginnittoqar- fik suliffeqarnerlu suliassaqartitsinermik inunnillu isumaginninnermik Kalaallit Nu- naannut inatsit nr. 580, 29. november 1978-imeersoq tunngavigalugu siulersorlugillu aaqqissuuttarpai.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Naalakkersuisoqarfiup suliassat makkununnga tunngasut isumagisarpai: $ Isumaginninneq pillugu inatsisiliorneq $ Innarluutilinnik isumaginninneq $ Meeqqanut ilaqutariinnullu qitornalinnut, utoqqarnut innarluutilinnullu isumannaal- lisaatitut tunniuttakkat $ Ineqarnermut tapiissuteqarneq aamma ineqarnermi meeqqanut tapiissuteqarneq $ Nuna tamakkerlugu meeqqanik inuusuttuaqqanillu paaqqinnittarfiit kiisalu innar- luutilinnik paaqqinnittarfiit ingerlanneqarneri nakkutigineqarnerilu $ Kommunit ataasiakkaat siunnersuutaat naapertorlugit isumaginninnikkut paaqqin- nittarfinnik amerlisaaneq $ Inooqatigiinnikkut ajornartorsiutinik pinaveersaartitsineq katsorsaanerlu $ Kommunit isumaginninnermi suliffeqarnermilu peqqussutinik atuutsitsinerinik nak- kutilliinerit $ Kommuninut, paaqqinnittarfinnut allanullu siunnersortitut sullissinerit pikkorissar- titsisarnerillu
Pisortaqarfik aammattaaq Pituffimmi isumaginninnikkut allaffittut atuuppoq.
Pisortaqarfiup meeqqanik inuusuttuaqqanillu paaqqinnittarfiit qulit innarluutilinnillu paaqqinnittarfiit qulingiluat ingerlappai. Taakku saniatigut Pisortaqarfik Qaqortumi Ilu- lissanilu immikkoortortaqarpoq aammalu Sisimiuni Tusilartunut Allaffeqarluni Dan- markimilu isumaginninnermut immikkoortoqarfeqarluni Namminersornerullutik Oqar- tussat Danmarkimi allaffianni inissisimasumik.
KONTO PINGAARNEQ 30.01.01 qupp. 1 Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 14.124.000 14.021.000 10.576.000 Aningaasartuutit allat 6.683.000 4.016.000 3.070.000 Isertitat -1.909.000 -1.625.000 -87.000
Sulisussatut naatsorsuutigisat i 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Pisortatut atorfiit 5 4 3 3 3 3 Allat 52 52 41 41 41 41 Sulisussat katillugit 57 56 44 44 44 44
i 2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 13,3 13,3 13,3
KONTO PINGAARNEQ 30.01.01 qupp. 2 30.01.10 Kommunit aggornerisa avataaniittunut isumaginninnermi tunniuttakkat
R 2001 FL 2002 FFL 2003
617.000 29.000 55.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 31. oktober 1996- imeersoq kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq. Meeqqanut akilersuutit il.il. kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniun- neqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 3. marts 1994-imeersoq kingu- sinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq. Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 1. november 1982- imeersoq kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq. Pisortat annertussusileriikkanik ikiorsiisarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 1. november 1982-imeersoq kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq. Naartunermi, erninermi meeravissiartaarnermilu sulinngiffeqartarneq il.il. ullormu- siaqartarnerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 31. oktober 1996-imeersoq kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq. Pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 30. oktober 1998- imeersoq. Ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 17. oktober 1983- imeersoq kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik inunnut kommunit aggornerisa avataaniittunut isuma- ginninnermik ingerlatsivittut atuuppoq, taamaammallu isumaginninnermi tunniuttakka- nut aningaasaliissuteqartarluni.
Pensioninut, pisortanit annertussusileriikkanillu ikiorsiissutinut, ulloq unnuarlu paaqqin- nittarfinni paaqqutarinninnermut aningaasarsianut aalajangersimasumillu akiliutinut, erninerup kingorna ullormusianut il.il. aningaasartuutit akilerneqartarput. Aammattaaq isumaginninnermi aningaasartuutinut assigiinngitsunut tapiissutit akilerneqartarput, as- sersuutigalugu kalaallit Danmarkimi isumagineqartut imaluunniit kommunit aggornerisa avataanni najugaqaqatigiiffinni najugallit, ilisaaneranni aningaasartuutit.
Aningaasaliissutit amerlassusiannut inuit qassit kommunit aggornerisa avataannut naju- gassissimanersut aammalu isumannaallisaatitut ikiorsiissutit assigiinngitsut pisarnis- saannut piumasaqaatit qanoq annertutigisumik naammassisarneraat apeqqutaavoq.
KONTO PINGAARNEQ 30.01.10 qupp. 1 Missingersuutit immikkoortiterneri A 2001 AI 2002 AIS 2003 Akissarsiat 0 0 0 Aningaasartuutit allat 617.000 29.000 55.000 Isertitat 0 0 0
2004 2005 2006 Missingersuutit --- mio. kr. --- 0,1 0,1 0,1
KONTO PINGAARNEQ 30.01.10 qupp. 2 30.01.12 Eqqartuunneqarsimasunik Danmarkimi oqaloqatiginnittar- toqarneq
A 2001 AI 2002 AIS 2003
418.000 444.000 450.000
INGERLATSINERMUT ANINGAASALIISSUTIT
Inatsisitigut tunngavigisat Suliassaqartitsinermik inunnillu isumaginninnermik Kalaallit Nunaannut inatsit nr. 580, 29. november 1978-imeersoq naapertorlugu Namminersornerullutik Oqartussat kalaalli- nut Danmarkimi najugalinnut ikiorsiisarneq immikkut ittoq ingerlatissallugu pisussaati- taapput.
Aningaasaliinermi tunngavigineqartut Aningaasaliissutinit nakkutilliisut kalaallisut oqaasillit akissarsiaat angalanermullu ani- ngaasartuutaat, isumaginninnermik suliaqarneranni aningaasartuutit kiisalu nakkutillii- sut pikkorissartarnerat ataatsimiittarnerallu ukuusunut matussuserneqartarput: