AASTARAAMAT 2011 YEARBOOK Sisukord Content

4 Selge taevas KIK-i kohal | Clear skies above EIC 6 Kiire kasv ja hea kvaliteet | Fast growth and good quality 8 Parema tuleviku nimel | In the name of better future 10 Koostöös peitub jõud | Cooperation means strenght 12 KIK aastal 2011 | EIC in 2011 14 Kõik on endine, kuid siiski uus | Old, but still new 16 Kõige tähtsam vara on meie inimesed | Our staff is our main asset 18 Laenud on osa KIK-i projektide ringkäigust | Loans are part of the EIC project cycle 20 Aastal 2011 jätkus edukalt Kyōto saastekvoodi müük In 2011 the sales of Kyōto emission rights continued successfully 22 Looduskaitse programm | Nature conservation program 26 Keskkonnajärelevalve ja -seire programm | Environmental monitoring and survey program 28 Veemajanduse programm | Water management program 32 Keskkonnakorralduse ja energeetika programm Environmental management and renewable energy program 36 Jäätmekäitluse programm | Waste management program 38 Keskkonnateadlikkuse programm | Environmental awareness program 42 Metsanduse programm | Forestry program 46 Kalanduse programm | Fishery program 48 Maakondlik programm | Regional program 52 Kokkuvõtlikud finantsaruanded | Financial reports 56 Audiitori kinnitus | Independent auditors´ report AASTA TEGEVUSARUANNE

Selge taevas KIK-i kohal Arukuklane (Formica rufa). Foto: Lea Tammik Clear skies above EIC

Foto: Maria Karu | MK Estonia maismaast on kaitse all ning kümnen- olnud kolmekordne. Murepilved, mis varem dik metsadest rangelt kaitstud. Meie olid kogunenud EL-i fondide kasutamise üm- maksupoliitikat on tihti toodud ees- ber, hakkasid kiiresti hajuma. kujuks nii ettevõttesõbralikkuse kui ka See hüpe – või taeva selginemine – ei juh- tunud iseenesest, selle taga on KIK-i tõsine töö keskkonnasäästlikkuse tõttu: kõikide ja pühendumine. Organisatsioon on näinud oluliste loodusvarade kasutamine on kõvasti vaeva, et olla oma tegemistes kiire, kor- Eestis maksustatud ning saadud tulu rektne ja eesmärgikindel. Et vältida projektide investeeritakse suures osas keskkonna- venimist, on võetud juurde inimesi, parandatud hoiusse. jälgimissüsteemi ja protseduure ning tegeletud intensiivselt toetuse saajatega. Olen kindel, et Headest poliitilistest otsustest ja kavadest on KIK suudab samas vaimus jätkata ning me lõpe- 4 vähe kasu, kui neid ei suudeta edukalt ellu viia. tame praeguse rahastamisperioodi väga heade 5 Paljud inimesed ilmselt ei taju, kui olulist rolli tulemustega ja saame hindamatuid kogemusi mängib KIK Eesti keskkonnapoliitika rakendami- tulevikuks. sel ja meie eesmärkide saavutamisel. Igal aastal Olen nende ridade kirjutamise ajaks olnud tagab KIK kümnete miljonite eurode kasutami- aasta aega KIK-i nõukogu esimees. Keskkonna- se just selleks, mida meie keskkond kõige enam ministrile on see äärmiselt väärtuslik kogemus: Estonians are truly proud of their spectacular and the funds from the European Union that are aimed at for the future. diverse wildlife and unspoilt environment. Estonia is improving environment. At the time of writing these lines I have been the vajab: hiiglaslikest vee- ja jäätmeprojektidest lähedalt näha – ja loomulikult ka otsustada –, known internationally for our impressive total territory Last year was a breakthrough for EIC in many aspects. chairperson for the EIC Council for a year. It is an extremely lasteaedade loodushariduseni välja. Seejuures kuhu meie keskkonnaraha lõpuks välja jõuab ja of protected areas: a fifth of our land territory is under Never before has so much money been paid via EIC, and valuable experience for a Minister of the Environment protection and a tenth of the forests fall into strict pro- that includes both the finances of the Estonian state and – to take a close look, and to make decisions about on KIK-i vahendada nii eespool mainitud loo- mida me selle eest saame; aga ka seda, millesse tection zones. Our tax policy has often been set as an the European Union. The latter payments were especially it, of course, at where our environmental financing is dusvarade kasutamise maksustamisest saadud oleks vaja rohkem investeerida, kus on kitsas- example of enterprise-friendliness and environment- larger compared to 2010: 129.3 MEUR of foreign aid was channelled and what we get for it; but also getting an friendliness – taxes include utilizing all the relevant paid to applicants – the growth has been threefold. The idea about where more investments would be needed, Keit Pentus, keskkonnaminister ja KIK-i nõukogu esimees alates tulu kui ka Euroopa Liidu rahalised vahendid, kohti või lahendamata probleeme. natural resources in Estonia and the tax money is dark clouds that had started forming above using the EU where the shoes are too tight or where the problems are 2011. aasta aprillist | Head of EIC Supervisory Board and Minister of mis on suunatud keskkonna seisundi paranda- Ma tänan kõiki KIK-i töötajaid nende panuse invested in protecting environment. funds, quickly cleared up. unsolved. Environment from April 2011 misse. ja koostöö eest ning soovin neile jõudu ja edu The big leap – or brightening skies – did not just hap- I would like to thank all the staff of EIC for their contri­ But good decisions on policy and plans are of little use pen; it happened thanks to the great effort and conscien- bution and cooperation and to wish them persistence Möödunud aasta oli KIK-i jaoks paljuski edaspidiseks. Ühtlasi kasutan võimalust tänada Eestlased on õigusega uhked oma if the plans are not carried out successfully. Probably tious work by EIC. The organisation has taken great pains and success for the future. Also it is a good opportunity murrangulise tähtsusega. Kunagi varem ei ole kõiki neid, kes KIK-i ja Eesti riigi toel on näinud there are not many who realise the relevant role of EIC in to be efficient, punctual and focused. To avoid unduly to thank everyone, who has worked for the benefit of our kauni ja mitmekesise looduse ning implementing Estonian environmental policy and gai­ long processing of projects, more personnel have been environment, with the help and support from EIC and keskuse kaudu välja makstud nii palju Eesti riigi vaeva meie keskkonna parandamiseks. Aitäh, ning our objectives. Each year it is up to EIC to guarantee employed, surveillance system and procedures have been the Republic of Estonia. Thank you, good partners, and I puhta keskkonna üle. Eesti on rah- ja EL-i raha. Eelkõige viimati mainitu poolest oli head partnerid: teile soovin senisest veelgi that the millions of euros are used to provide what our improved and the activities for grant receivers have been wish you more and more innovative and environmentally vusvaheliselt tuntud oma kaitsealade environment needs most – from the giant water and intensive. I am convinced that EIC is able to keep up the friendly ideas. edasiminek 2010. aastaga võrreldes hüppeline: uuenduslikumaid ja keskkonnahoidlikumaid waste projects to nature education in kindergartens. EIC standards and we will complete the present financial suure pindala poolest: viiendik meie välisabi maksti välja 129,3 mln eurot – kasv on ideid. manages not only the abovementioned taxes, but also period with very good results and priceless experience AASTA TEGEVUSARUANNE

Kiire kasv ja hea kvaliteet Laukesoo. Foto: Ingmar Muusikus Fast growth and good quality

KIK-i 2011. aasta ja lähiaastate selge sed, aga ka järjepidev kontroll projektide üle. prioriteet on euroraha kasutamine. Kolmas märksõna on sisemise menetlus­ Programmiperioodi 2007–2013 lõpp ei efektiivsuse kasv, mis omakorda väljendub ole kaugel ning seda meie riigi hüvan- tehtud väljamaksete suuremas hulgas. Kiire guks ette nähtud raha oleks patt kas menetlus on meie klientide jaoks väga oluline. Siin on suuresti abiks e-nõukogu. Alates 2011. või osaliselt kasutamata jätta. 2011. aasta 28. juunist on KIK-i nõukogu asjaajamine aasta oli selles mõttes väga edukas: olnud peaaegu täielikult paberivaba. Ehkki Euroopa fondidest vahendatud toetus- töötajate arv on 2011. aastal veelgi suure- te väljamaksmine suurenes mullusega nenud, on efektiivsus endistviisi suur, mida võrreldes kaks korda. Nii see oligi plaa- näitab ka oma asutuse kulu osa vahendatud nitud: graafiku järgi peab 2012. aasta toetustest. Üldjuhul peab see jääma alla 5%, lõpuks olema pool perioodi toetustest kuid mullu oli see KIK-is rekordiliselt 2,1% ehk välja makstud. Tore on see, et üksjagu teisisõnu: ühe euroga oleme vahendanud 49 kavatsetust on juba valmis saanud: eurot. KIK-i keskkonnaprogrammi üksuse jaoks Kalev Aun, juhatuse liige | Member of the Management Board nüüd saab nautida oma töö vilju. 6 oli 2011. aasta kõige läbimurdelisem muutus 7 elektroonilise andmebaasi KIKAS1 kasutuse- Seega iseloomustas 2011. aastat eelkõige levõtt. Nüüdseks on selle andmebaasi kaudu mahtude kasv. Teine oluline märksõna on toimunud juba kolm keskkonnaprogrammi kvaliteet. Kui raha liigub väljamaksete kasvades taotlusvooru, laekunud on tuhanded taotlused. üha rohkem, siis suureneb ka risk. Ometi näitas Aga KIKAS ei piirdu taotluste vastuvõtmisega, möödunud aasta, et kvaliteedis me järeleand- vaid selle vahendusel sõlmitakse ka lepinguid The definite priority of EIC for 2011 and the following fact it has not been remarkably higher earlier either. The gaining 49 EUR to our applicants. misi ei teinud. Sellest andis tunnistust eelkõige ja tehakse väljamakseid, seega on ka keskkon- years is the grants from the EU funds. The end of the highest category EIC got from the auditing institution is For the Environmental Programmes Unit the break- rikkumiste ja tagasinõuete näitaja, mis oli alla naprogrammi projektide teostamise kiirus ning program period 2007–2013 is quite close and it would also an important parameter. Both indicators confirm that through of 2011 was the electronic database KIKAS1. be a sin not to use the money – or not all of it – meant the rapid increase in volume does not mean lower quality By now three application rounds for the environmental 1%. Tõsi, ega see pole ka varasematel aastatel üksiti maht tunduvalt suurenenud. for the benefit of our country. The year 2011 was very of work. There are several reasons, including better aware- program have been carried out via KIKAS and thousands oluliselt suurem olnud. Tähtis parameeter on Kindel on see, et 2011. aasta möödus tiheda successful in that sense: the amount of grants from the ness among both our staff and our applicants and the of applications have been submitted. But EICAS is not just European funds doubled, compared to the year before experience we have gained, also persistent monitoring of about submitting applications, it is also used for making seegi, et KIK sai auditeerivalt asutuselt kõrgei- töö tähe all. Taotlejate aktiivsus on taastunud, that. Actually that went right according to plans: half of the projects. contracts and payments, which means that the speed of ma kategooria. Mõlemad näitajad annavad väljamaksete mahud suurenenud, kontroll tihe- the grants are scheduled to be paid by the end of 2012. The third keyword is the rise in efficiency of internal implementing projects in the environmental programme, meile kindluse, et järsult suurenenud mahud ei nenud. KIK-i töö on õigetele rööbastele seatud, It feels great when some plans have been accomplished processing, which translates into the bigger amount of also the volume have increased considerably. – time to pick the fruit of your labour. payments. Fast procedures are very important for our One thing is certain – 2011 was a year full of activities tähenda tagasiminekut kvaliteedis. Siin on mitu uued tulijad oma koha leidnud ning võib clients. That is where the e-Council is of big help. Since 28 and hard work. The activities of applicants have recove­ põhjust, muu hulgas nii meie endi kui ka taot- julgesti öelda, et oleme valmis aastaks 2012, So the year 2011 was first and foremost characterised by June 2011 the EIC Council has operated almost completely red, the amount of payments increased, the surveillance increased volumes. The other relevant keyword is quality. paper-free. Although the number of personnel has been improved. The work in EIC is firmly on track again, the Andrus Kimber, juhatuse liige | Member of the Management Board lejate kasvav teadlikkus ja lisandunud kogemu- mil meie töömaht peaks veelgi suurenema. When there is more money thanks to more payments, growing in 2011 as well, the efficiency is still high as can new staff has found their true place and we can say with the risks are also bigger. Still, the last year demonstrated be seen from the proportion of the costs of our own in- certainty that we are ready for the year 2012, which will that we did not give in about quality. A solid proof to that stitution in the total sum of the grants processed. It has to probably be even more busy for us. was the indicator for non-compliance with requirements be less than 5% as a rule, but last year it was a remarkable and right of recourse, which was below 1%. As a matter of 2,1% for EIC – which means we have used one euro for AASTA TEGEVUSARUANNE

Parema tuleviku nimel KIK-i eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonna valdkonnas. In the name of better future KIK-i missioon on hoida tervet elukeskkonda, väärtustada puhast loodust ning säästlikku ressursikasutust ja arengut. KIK-i visioon on olla juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja ning keskkonnaprojektide arendaja, kogemuste ja oskustega kliendikeskne organisatsioon. Mis on KIK? 2011. aasta lõpus töötas KIK-is 84 inimest, neist 69 Tallinna kontoris ja 15 maakondlikes esindustes. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Kimalane (Bombus). Foto: Lea Tammik Pärnasuru (Mimas tiliae). Foto: Lea Tammik Keskus on finantsasutus, mis vahendab riigieelarvelisi eraldisi (keskkonnatasud) ja Euroopa Liidu tõukefondide välis- abiprogrammide raha, rohelise inves- teerimisskeemi ning laenuvahendeid keskkonna­projektide elluviimiseks.

KIK asutati rahandusministeeriumi haldusalas keskkonnatasudest lae­kuva raha kasutamise seaduse alusel 11. mail 2000. aastal. Alates 1. jaanuarist 2006 8 on KIK tegutsenud keskkonnatasude 9 seaduse järgi.

What is EIC? The foundation Environmental Investment Centre (EIC; KIK in Estonian) is a financial institution, which channels the funds – environmental fees from the state budget, grants from EU Structural Funds, foreign aid from pro- grams – for implementing environmental projects, also gives loans for the projects.

EIC was established 11 May 2000, in the administrative area of the Ministry of Finance according to the law of using the funds from environmental fees. Since January 1, 2006, EIC has operated according to the Environmental Fees Act.

The objective of EIC is to use the public funds according to the objectives and aims in the area of environment. The mission of EIC is to maintain healthy environment, to value clean nature, also sustainable usage of resources and sustainable development. The vision of EIC is to be the leading agency for implementing environmental grants and investments and supporter of environmental projects, also a client-centered institution with experience and skills.

At the end of 2010 EIC had 84 employees, 69 in the headquarters and 15 in the regional bureaus. AASTA TEGEVUSARUANNE

KIK-i igapäevast tegevust korraldab kaheliikmeline juhatus. Kalev Aun koordineerib haldusüksuse, keskkonnaprogrammi, projektiauditi, Koostöös peitub jõud IT, juriidilise valdkonna ja finantsüksuse tööd, Andrus Kimber struktuuritoetuste ja järelevalve üksuse tööd ning finantsüksuse tööd, mis puudutab laenutegevust ja struktuuritoetuste vahendamist. Cooperation means strenght

KIK-i kõrgeim juhtimisorgan on nõu­ Auditikomitee Soojärv. Foto: Ingmar Muusikus NÕUKOGU | COUNCIL kogu, mis kavandab KIK-i tegevust, Audit Committee korraldab juhtimist ja teostab järele­ valvet juhatuse tegevuse üle. Nõuko- Siseaudiitor JUHATUS | BOARD gusse kuulub üheksa liiget ning KIK-i Internal Auditor põhikirja järgi valiti 2011. aasta 26. aprillil nõukogu uueks esimeheks keskkonnaminister Keit Pentus. Haldusüksus | Administrative Unit Projektiauditi üksus | Project Audit Unit Nõukogu koosseisu kuulusid 2011. Juristid | Lawyers aastal Andrus Saare (alates 10.05.2011), Erki Nool (kuni 10.05.2011), Evelin Oras, IT | IT Järelevalve üksus | Supervisory Unit Ivar Sikk (alates 30.11.2011), Kaido Paabusk (kuni 30.11.2011), Margus 10 Tsahkna (kuni 10.05.2011), Rein Rand- 11 ver (alates 10.05.2011), Siim Kabrits Finantsüksus Keskkonnaprogrammi üksus Struktuuritoetuste üksus (alates 10.05.2011), Tiit Kuuli, Toomas Financial Unit Environmental Programmes Unit Structural Funds Unit Trapido (kuni 10.05.2011), Tõnis Kõiv ja Maakondlikud esindused Tõnu Traks. Regional Representatives 30. augustil 2011 kinnitas KIK nõuko- gu auditikomitee uue koosseisu. Esi-

meheks valiti rahandusministeeriumi Foto: Lea Tammik esindaja Maris Viire, auditikomitee liikmeteks nimetati Evelin Oras ja Rein Randver.

The highest directive body of EIC is the Supervisory Margus Tsahkna (until 10.05.2011), Rein Randver (since Oras and Rein Randver were named as the members. Board, which plans the activities, organises manage- 10.05.2011), Siim Kabrits (since 10.05.2011), Tiit Kuuli, ment and audit of the Management Board. There are Toomas Trapido (until 10.05.2011), Tõnis Kõiv ja Tõnu Everyday activities of EIC are organised by the two-member nine members on the Board. On April 26, 2011 the Traks. Management Board. Kalev Aun coordinates the administra- Minister of Environment, Keit Pentus was elected as the tive unit, the environmental program, the project audit, new board director based on the statute of EIC. In 2011 On August 30, 2011 the Supervisory Board of EIC af- the IT, legal and financial unit; Andrus Kimber coordinates the members of the Board were Andrus Saare (since firmed the new personnel of the Auditing Committee. the units of structural aid and supervision, also the section 10.05.2011), Erki Nool (until 10.05.2011), Evelin Oras, Ivar Maris Viire, the representative of the Ministry of Finance of the financial unit concerning loans and channelling Sikk (since 30.11.2011), Kaido Paabusk (until 30.11.2011), was named as the head of the Committee, while Evelin structural aid. AASTA TEGEVUSARUANNE

KIK aastal 2011 Lauk ehk vesikana (Fulica atra). Foto: Lea Tammik EIC in 2011

KIK on hoogsalt arendanud infosüsteeme, valdkonnaga seotud intervjuud. 4. novembril Suur-kirjurähn (Dendrocopus major). Foto: Ingmar Muusikus et tööd kiiremalt ja tõhusamalt korraldada. 2011 ilmus ajalehes Postimees KIK-i ja rohelist 17. jaanuaril 2011 rakendati tööle KIKAS1 ehk investeerimisskeemi tutvustav artikkel. keskkonnaprogrammi taotluste ja projektide menetlemise keskkond. KIKAS-e valmimine Postimees kuulutas 5. jaanuaril 2012. aasta võimaldas seniseid väga paberirohkeid taotle- inimesteks KIK-i töötajad Anne Sullingu ja mise ja asjaajamise toiminguid teha kiiremas ja Hannu Lambi, kelle algatusel hakkas Eesti

loodushoidlikumas e-keskkonnas. Selles kesk- müüma riiklikku CO2 saastekvooti. Nõnda konnas toimuvad ka KIK-i nõukogu koosolekud. õnnestus aastatel 2010–2011 saada Eesti riigile Esimene koosolek e-nõukogu keskkonnas peeti märkimisväärseid summasid, mille eest on 28. juunil 2011. aastal. energiasäästu nimel renoveeritud näiteks riigi ja kohalike omavalitsuste hooneid, soojusta- 8. augustist kuni 13. augustini 2011 osales tud kortermaju, rajatud tuuleparke, soetatud KIK Hispaania kuningriigiga sõlmitud saaste­ ökonoomseid busse, moodsaid tramme ja kvootide müügi lepingu raames Tartu armas- elektriautosid. tusfilmide kuuendal festivalil Tartuff. Festi- 12 vali programmis linastusid Tartus ja Tallinnas KIK-i bilansimaht suurenes 2011. aastal võr- 13 keskkonnateemalised dokumentaalfilmid. reldes eelmise aastaga 45 miljoni euro võrra Üritusel osales üle 21 300 inimese, iga kesk- ehk 29%. Bilansimaht oli 2010. ja 2011. aastal konda käsitleva dokumentaalfilmi eel näidati vastavalt 152 ja 197 miljonit eurot. Keskkon- Tartus ja Tallinnas taastuvenergeetikat ja KIK-i natasude seadusest tulenevate vahendite tutvustavat klippi: sel moel lõimiti nii KIK kui ka tekkepõhine tulude maht vähenes võrreldes keskkonnasõnum festivali kavasse ja suhtlusse. 2010. aastaga kolme miljoni euro võrra ehk 7%; tulu saadi 2010. ja 2011. aastal vastavalt KIK-i delegatsioon osales 5.–9. septembril 2011 43 ja 40 miljonit eurot, ennekõike vähenenud EIC has been developing information systems to organise (September 5–9, 2011) in order to get a better idea of the local government buildings, insulating apartment blocks, koos keskkonnaministeeriumi esindajatega saastetasu tõttu ja keskkonnale tekitatud work faster and more effectively. KIKAS1 – the e-environ- system of applying for the EU structural aid. The institu- setting up wind farms, buying eco-buses, modern trams ment for environmental program applications and projects tions were visited and also the infrastructure objects that and electric cars. õppereisil Ungarisse, et tutvuda EL tõuke­ kahjude hüvitamise eest. – was started on 17 January 2011. The KIKAS system has have been financed from the structural aid for environ- toetuste rakendussüsteemiga. Käidi vastavates enabled to process the procedures of application and ment-related projects. The volume of the balance of EIC in 2011 increased 29% management in a faster and environmentally more friendly (by 45 MEUR) as compared to the previous year. The ba­ ametiasutustes ning tutvuti taristu objektide- KIK vahendas 2011. aastal välisabi (ERF ja ÜF, e-environment. The meetings of the EIC Council also According to the emissions rights sales contract between lance volume in 2010 and 2011 was 152 and 197 according- ga, mida on rahastatud keskkonnavaldkonna teised väiksemamahulised EL abiskeemid) moved to the e-environment. The first meeting in the EIC and the Federal Republic of Austria, EIC participated ly. Accrual revenues according to the law of environmental tõuketoetusest. koos kaasfinantseeringuga kokku 149 miljoni e-Council environment was held on 28 June 2011. in the information dissemination events organised by the fees decreased 7% or by 3 MEUR as compared to 2010, NGO Tartu Regional Energy Agency (November 7–13, 2011). the revenues were 43 MEUR and 40 MEUR in 2010 and euro eest, mis on kaks korda rohkem kui 2010. From August 8–13, 2011, EIC participated in the Tartu 6th During the week the radio stations Elmar and Kuku broad- 2011 accordingly, first and foremost due to the decreased KIK-i ja Austria vabariigi vahel sõlmitud saaste­ aastal, mil välisabi maht koos kaasfinantsee- Love Film Festival tARTuFF in the framework of the emis- casted ads on saving energy, also two interviews on the pollution charges and charges for damage done to the sions quota sales contract. Environmental documentaries subject field. An article about EIC and green investments environment. kvootide müügilepingu raames osales KIK ringuga hõlmas 74 miljonit eurot. Seejuures were included in the programs. There were over 21 300 was published in the daily Postimees on 4 November 2011. 7.–13. novembril 2011 MTÜ Tartu regiooni ener- vahendatud välisabi maht suurenes 2011. participants and before each documentary a clip about In 2011 EIC distributed foreign aid (ERDF and CF, other renewable energy was shown in Tartu and Tallinn – a good On the 5th of January Postimees presented Anne Sulling smaller EU grant funds), including co-financing, for 149 giaagentuur korraldatud energiasäästunädala aastal 85 miljoni euro võrra ehk 142% ja kaas- way of integrating EIC and the environmental message to and Hannu Lamp from EC as Personalities of the Year – MEUR in total, which is twice as much as in 2010, when the

teavitustöös. Ühe nädala jooksul olid raadio- finantseeringu maht vähenes 10 miljoni euro communication and the program of the festival. they initiated the process of Estonia selling the CO2 emis- foreign aid and co-financing was 74 MEUR. At the same sions rights. Remarkable funds were obtained for Estonia time the amount of distributed foreign aid increased by jaamade Elmar ja Kuku eetris energiasäästu võrra ehk 74%. The EIC delegation and the representatives of the Ministry in 2010–2011, and these have been used for the sake of 85 MEUR (142%), and co-financing decreased by 10 MEUR teemalised reklaamklipid, peale selle kaks of the Environment took part in a study trip to Hungary saving energy, for example for renovating the state and (74%). AASTA TEGEVUSARUANNE

Kõik on endine, kuid siiski uus Keskkonnaprogrammi rahastamise otsused 2011. aastal | Decisions to finance environmental programs in 2011

Old, but still new Programm | Program Maksumus | Cost EUR 0 5 000 000 10 000 000 15 000 000 20 000 000 25 000 000 30 000 000 Keskkonnakorraldus | Environmental management 565 054 Merekeskkond | Marine environment 617 203 Nii et kindlasti on KIKAS-e tarvituselevõtt töö- Kaas- ja sildfinantseerimine | Cofinancing and bridge financing 775 377 võit nii meie töötajate kui ka taotlejate jaoks. Maakondlik | Regional 791 771 Ehkki KIKAS ei tohiks kellelegi üle jõu käia, Maakondlik keskkonnateadlikkus | Regional environmental awareness 1 124 353 korraldame endiselt infopäevi maakondades. Maapõu | Earth crust 1 206 716 Keskkonnaprogrammis on üksteist valdkonda, Jäätmekäitlus | Waste management 1 353 925 neist paljudel alamvaldkonnad ja mitu neist on Kalandus | Fishery 2 391 341 tugeva sisulise eripäraga, mida taotlejatel tuleb Looduskaitse | Nature protection 4 331 332 arvestada. Suuremad või väiksemad infopäevad Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 4 754 862 korraldati peaaegu kõikides maakondades. Metsandus | Forestry 4 993 291 Koolitustel osales kokku üle 600 taotleja või Atmosfääriõhu kaitse | Protection of ambient air 11 548 498 toetuse saaja. Veemajandus | Water management 25 153 462 Valdkonniti ei olnud 2011. aastal samuti erilisi üllatusi, viimaste aastate trendid on üsna KOKKU | TOTAL 59 607 185 selgelt välja joonistunud. Aastate jooksul on kõige enam toetusi välja makstud veemajan- duse programmi raames. Kui veel mõni aasta Harilik põisrohi (Silene vulgaris). Foto: Ingmar Muusikus 14 Heiko Põdersalu, üksuse juht | Head of Unit tagasi oli teisel kohal jäätmekäitlus, siis nüüd on 15 olulisemaks muutunud atmosfääriõhu kaitse 2011. aastal jätkus keskkonna­prog­ valdkond, kus peamised tegevused on katlama- rammi töö heas mõttes rutiinselt, jade üleviimine taastuvkütusele ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt. sest programm on toiminud ju KIK-i Arvuliselt laekub endiselt kõige enam algusaegadest peale ning teravamad keskkonnateadlikkuse valdkonna projekte. nurgad on ammugi silutud. Üldjuhul on need lastele suunatud pisiprojektid, mille kõrval on ka suuremaid kampaaniaid ja Siiski iseloomustas 2011. aastat üks väga teavitus­üritusi. põhimõtteline muutus: keskkonnaprogramm Lõpetuseks aga tahaks tuua esile ühe uue läks täielikult üle elektroonsele andmebaasi­ rekordi: 2011. aastal keskkonnaprogrammi In 2011 the environmental program was carried on ence will cope with KIKAS. Thus KIKAS undoubtedly is an the main activities of boiler plants being reconstructed for süsteemile KIKAS. Andmebaasi väljatöötamine raames tehtud rahastamisotsuste maht oli routinely – in the best sense of the word, as the program achievement for both our staff and the applicants. renewable fuel and introducing renewable energy. ja juurutamine on olnud meie üksuse jaoks suur kogu KIK-i ajaloo suurim: kogusummas üle 59,6 has been functioning well since the very first years of Even though KIKAS is not overly complicated, we orga­ If we speak of numbers, then the environmental aware- miljoni euro. 2012. aastal on taas hoogustunud EIC and the sharp edges have been smoothed out long nise information events in the counties. The environmental ness projects outnumber all others. As a rule these projects töö ning seda enam on rõõm näha, kui head ago. program has eleven subject fields with sub-fields to many are small ones for children as the target group, also some tagasisidet on uus süsteem saanud ka taotle- taotlemisaktiivsuse tõttu plaanis korraldada of them, also several have specific peculiarities that have bigger campaigns and events to disseminate information. jatelt. Nüüd võime julgelt öelda, et keskkonna­ aastas jälle kolm taotlusvooru, nagu oli kuni Still, there was one big change in 2011: the environmental to be kept in mind when applying for grants. Information However, 2011 brought a new record: the financial volume program started using the electronic database KIKAS in events or briefings were organised in almost all Estonian of the grant applications for the environmental program programmis toimetame paberivabalt, sest 2009. aastani enne suurt majanduslangust. full scale. Working out and implementing the database has counties. The total number of participants was more than in 2011 was the biggest in the entire history of EIC with the elektroonselt saab esitada nii taotlusi, sõlmida See otsus küll suurendab üksuse töömahtu, been a major task for our unit and it is especially inspiring 600 applicants or grant receivers. total of more than 59.6 MEUR. As applicants have become to experience the good feedback from the applicants. There were no special surprises by subject fields either, more active in 2012 again, three application rounds have lepinguid kui ka teha väljamakseid. aga annab samas parema võimaluse valida: We can confirm now that our environmental program the trends of the last years are quite clear. Through the been planned, as it used to be up to the year 2009 before Taotlejatele oleme teinud mitu koolitust, rahastada just neid projekte, mille abil saavuta- operates paper-free, as applications, contracts and pay- years the biggest number of grants has been paid to the the big economic recession. The decision will increase ments can all be done electronically now. water management program. The second was waste the amount of work to be done, but at the same time the aga tegelikult saab KIKAS-e keskkonnas edukalt takse meie eesmärgid kõige paremini. Foto: Ingmar Muusikus We have organised several training courses to appli- manage­ment just a couple of years ago, but now protec- chances of finding the best projects will also improve – hakkama iga vähegi kogenud arvutikasutaja. cants, although any computer-user with some experi- tion of atmospheric air has become more relevant – with the ones that best achieve our objectives. AASTA TEGEVUSARUANNE

Kõige tähtsam vara on meie inimesed Väljamaksed projektidele 2011. aastal | Payments for projects in 2011 Our staff is our main asset Valdkonnad | Fields Väljamaksed | Payments EUR ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine 75 741 224 CF development of the infrastructure of water supply systems and water management ÜF põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja korrastamine 12 713 986 Nii oli aasta alguseks tekkinud olukord, kus ük- aastal varasematest aastatest tunduvalt enam CF closure and redevelopment of non-conforming oil-shale industry landfills suse töötajad olid üle koormatud ja sära nende väljamakseid teha. ÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine 8 735 134 silmist kadumas. Kiiremas korras tuli tööle võtta Aasta tegid raskeks ka majanduse tõusud ja CF closure of non-conformimg non-hazardous waste landfills hulk uusi inimesi. Kuna tööd oli neil algusest mõõnad: pärast majanduslangusest tingitud ERF keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise infrastruktuuri arendamine 8 629 657 peale väga palju, ent aega väljaõppeks mitte, investeeringute odavnemise perioodi tõusid ERDF development of the infrastructure for ensuring environmnetal emergency preparedness siis hüppasid need tublid noored inimesed eelmisel aastal jälle paljud hinnad, mistõttu ÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine 4 415 540 justkui pea ees vette: koolituse said nad otse 2011. aastal korraldatud hangete maksumused CF management and development of waste collection, sorting and recycling tööpostil projektidesse sukeldudes. Samas osutusid nii mõnigi kord kallimaks kui planee- ÜF vooluveekogude seisundi parandamine | CF improvement of the state of watercources 3 384 607 ei leevendanud see kohe vanemate olijate ritud. Nõnda ilmnes vajadus aidata lahendada ERF looduse mitmekesisuse säilitamine | ERDF preservation of natural diversity 3 359 473 koormust, pigem ajuti suurendas, sest suure- kallimate tööde lisarahastamise ja pankrotis- RIS taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks 3 289 517 nenud töömahu kõrvalt tuli ka uusi töötajaid tunud töövõtjatega seotud probleeme, mis GIS extended use of renewable energy sources for the generation of energy juhendada. oli struktuuritoetuste üksuse inimestele taas ÜF jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel 2 268 071 On selge, et meeskonnale oli see raske aeg. lisakoorem. CF disposal of residual pollution on former military and industrial areas Ometi oli see samm vajalik: nüüdseks on kõik Nagu kõigist muudatustest veel vähe oleks, ERF keskkonnajärelevalve arendamine | ERDF development of environmental supervision 1 653 491 uued koordinaatorid ameti selgeks saanud, hakkasime 2011. aastal ka oma juhtimis- ja ERF taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks 2 033 617 Andrus Pirso, üksuse juht | Head of Unit­ töökoormus on jagunenud ühtlaselt ja ini- kontrollisüsteemi põhjalikult ümber töötama. ERDF extended use of renewable energy resources for generation of energy 16 mesed jaksavad jälle naeratada. See on aga Ajapikku oli see reeglistik täienduste tõttu 17 ERF keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 919 826 tähtsam, kui arvata võiks: peale selle, et rõõm- muutunud mahukaks ja keeruliseks ning sellest ERDF development of environmental education infrastructure 2011. aasta tähendas struktuuritoetuste­ sad inimesed teevad tõhusamat tööd, on KIK oli üha raskem ühtmoodi aru saada ja seda ÜF ladestusalaga jäätmekäitluskeskuste ladestusala laiendamine 845 187 üksusele tormilisi muutusi, olulisim tervikuna ju meie inimeste nägu: meie projekti­ järgida. Kuigi KIK-i töö eeldab põhjalikku kont- CF extension of the landfill areas of waste treatment centres with landfill areas neist oli üksuse töötajate arvu märki- koordinaatorid suhtlevad kõige vahetumalt rolli ja riskide maandamist, on seejuures siiski RIS investeeringud tuult energiaallikana kasutavatele elektritootjatele 693 821 misväärne kasv ning mitmete inimeste taotlejatega ning nende tööst ja suhtumisest oluline, et seda kõike saaks teha mõistlikul viisil. GIS increase in the share of renewable electricity oleneb KIK-i maine. Lihtsamad ja tõhusamad reeglid hõlbustavad vahetumine, mistõttu paljudele oli see ERF keskkonnaseire arendamine | ERDF development on environmental monitoring 491 049 Teine suurem muutus oli järelevalve tugev- nii meie inimeste tööd kui ka taotlejate elu. ka KIK-i sisseelamise aasta. Põhjuseks ESF keskkonnahariduse arendamine | ESF development of environmental education 65 964 damine tagamaks, et projektides plaanitud Kokkuvõttes annavad 2011. aastal alanud ja see, et 2011. aastal hakkas üksuse eel- KOKKU | TOTAL 129 240 164 miste aastate töö vilja kandma: paljud tegevused viidaks õigel ajal ellu. Kahjuks on tänavu osaliselt jätkuvad muutused ja üksuse taotlejatel sageli raske mõista, et kui me Euroo- inimesed kindlustunde, et seekordne rahastus­ suured rahastatud projektid jõudsid 2011 was the year of dramatic changes for the Structural regular jobs the new personnel had to be guided. investments many of the prices went up last year again and pa fondide raha etteantud ajal ära ei kasuta, periood lõpetatakse edukalt ning ka uuel Funds Unit – the most relevant being a considerable Obviously it was challenging for our team. Yet it was the costs of procurements carried out in 2011 appeared to reaalse ehitamise faasi, seetõttu kasvas growth and several replacements in personnel, which necessary: by now all the new coordinators are fully com- be more expensive than planned. Therefore problems with jäetakse meid sellest lihtsalt ilma. Kindlasti olid perioodil on KIK tunnustatud struktuuritoetus- means that for many the year was for getting used to petent in their job, the workload is more evenly distributed extra funding for more expensive work and entrepreneurs väljamaksete maht ja kogu tööhulk tugevam järelevalve ja lisandunud tööjõud te rakendaja. their work. The reason was that in 2011 the activities of among the staff and people are able to smile again. But having gone bankruptcy needed to be solved. This was an hüppeliselt. osaliselt need hoovad, mis võimaldasid 2011. the previous years of the unit started to bear fruit – many a smile makes a real difference – happy people are more additional workload for the Structural Funds Unit again. major projects that had been financed reached the phase effective and as the project coordinators communicate Moreover, we started thorough reorganisation with our of actual construction, which increased the volume of with applicants, it is their work and attitude that outline the management and audit system in 2011. The set of rules payments and the volume of work to the unit. image of EIC. had become very bulky and complicated and increasingly The other big change was the effort of making surveil- difficult to understand and follow in the same manner. Thus, by the beginning of the year the staff was overloaded lance more effective to guarantee that the activities planned Although the tasks EIC faces surely imply thorough audit with tasks and losing the sparkle in their eyes. New person- in the projects will be carried out in time. Unfortunately it is and risk management, it is relevant to organise it in a rea- nel needed to be recruited fast. As they had lots of work not easy for the applicants to realise that unless we use the sonable manner. The simpler and more effective rules make from the very beginning and next to no time for a “slow grants from the European funds in time, we will just lose the both our work and applicants’ procedures easier. start”, these young and smart people had to get busy right finances. Surely it was the better surveillance and extra staff To sum up: the ongoing changes that started in 2011 away and get trained while working with projects. At the that enabled to make considerably more payments in 2011. assure that the financial period will be carried to the suc- same time it did not reduce the workload for the experi- The year was more complicated due to the fluctuating cessful end and EIC will be a recognised institution for struc- enced staff, at times it was even increased, as besides their economy as well: after the economic recess and cheaper tural aid management in the new financial period as well. AASTA TEGEVUSARUANNE

Laenud on osa KIK-i projektide ringkäigust Foto: Ingmar Muusikus Loans are part of the EIC project cycle

kasvuks valmis, oleme pööranud suurt tähele- Foto: Lea Tammik panu riskide jälgimisele ja maandamisele. 2011. aastal võeti kasutusele 10. veebruaril 2011 KIK-i juhatuses kinnitatud laenuhalduse protseduur, mis on nõukogu kinnitatud krediidipoliitika järel kõige olulisem raamdokument, tagamaks krediidiriskide turvet. Laenutaotluste hinda- mise uuendatud analüüsimetoodika vastab rahvusvahelistele standarditele ja tänu sellele tagab meie krediidisüsteem ka suure kasvu tingimustes võimalikult väikese krediidikahju. Põhjalik individuaalne riskipõhine järeleval- ve on oluline eelkõige seetõttu, et laenuport- felli mahud on väga suured: 2011. aasta lõpuks ulatus keskkonnasektori laenude kogumaht Tõnis Virovere, finantsüksuse juht | Head of Financial Unit õiglases väärtuses 46,8 miljoni euroni, neist 18 lühiajalised nõuded hõlmasid kokku 1,7 mil- 19 KIK-i finantsüksuse töö on tihedalt jonit eurot ja pikaajalised nõuded kokku 45,1 seotud kogu KIK-i üldise toimimisega. miljonit eurot. See on eelmise aastaga võrrel- Keskkonnalaenud on KIK-i projekti- des peaaegu kahekordne kasv. de loomulik ja lahutamatu osa. Ilma KIK-i finantsüksus tegi 2011. aastal ja 2012. pikaajalise laenu võimaluseta jääk- aasta esimeses kvartalis kõigi laenusaajate sid tõenäoliselt paljud head mõtted finantsolukorra ja jätkusuutlikkuse analüüsid, teostamata. KIK-i keskkonnalaenud on mille alusel hinnati laenunõuete tähtajalise laekumise tõenäosust. Krediidivõimelisuse päästerõngas nendele omavalitsustele analüüside põhjal andis krediidikomitee igale ja ettevõtetele, kes tahavad (elu)- laenusaajale krediidireitingu. Krediidikomitee keskkonna parandamiseks midagi antud hinnangute põhjal on ligi 3/4 KIK-i lae- The work of the Financial Unit of EIC is closely connect- growth, we have paid much attention to managing risks. Our Financial Unit worked out analyses of the financial ette võtta, ent omafinantseeringuks nusaajatest 2011. aasta 31. detsembri seisuga ed with the general operation of EIC. Environmental In 2011 a loan management procedure (confirmed on situation and sustainability of loan recipients in 2011 and loans are a natural and inseparable part of the projects Feb. 10, 2011 by the EIC Management Board) was applied. the first quarter of 2012 – as a basis of assessing the credi­ vahendeid napib. krediidireitingu järgi mõõduka või mõõdu- of EIC. Without the possibility to get a long-term loan It is the most relevant framework document besides the bility of timely payback of loans. The creditworthiness kamast väiksema riskiga, 21% koguni väikese many a good idea would probably remain just an idea. credit policy (confirmed by the Council) to manage credit analyses were the basis for each loan recipient’s credit Environmental loans from EIC constitute a life ring for risks. The updated analysis methods for assessing loan rating by the Credit Committee. According to the assess- Kuna suured projektid – eelkõige struktuuri- riskiga. the local governments and enterprises, who would applications is in accordance with international standards, ments by the Credit Committee, almost 3/4 of our loan üksuse vahendatavad mahukad europrojek- KIK-i laenusaajate krediidireitingud näitavad like to do something environmentally friendly, but lack which will guarantee as low credit losses as possible even recipients were of moderate or lower risk and 21% of low money for self-financing. when the funds are growing fast. risk as of Dec. 31, 2011. tid – on nüüdseks tõesti käima läinud, siis on seega, et riskid on üldiselt väikesed ning laenu- Thorough individual risk-based monitoring is needed The credit ratings for the EIC loan recipients thus show seetõttu märkimisväärselt, suisa kolm korda nõuded toimivad, kuna kõik kliendid tasuvad As the mayor projects – first and foremost the big euro- and relevant first and foremost due to the fact that the that the risks are generally low and the loan claims are projects via structural units – have really been started and volume of loan portfolio is extensive: at the end of 2011 effective, as the clients’ payback is timely. All loans are suurenenud ka laenude ja väljamaksete, seega oma laenumaksed tähtajaks. Kõik laenud on are operational now, it also means the amount of work for the total sum of loans of the environmental sector in guaranteed sufficiently and the financial reports or other kogu finantsüksuse töö maht. piisavalt tagatud ja finantsaruannete alusel ega the Financial Unit, i.e loans and payments, has grown as their fair value was up to 46.8 MEUR, including short-term data have not given any rise to doubts about the loan Lähiaastatel peaks laenuportfelli maht kas- much as threefold. claims of 1.7 MEUR total, and long-term claims of about recipients’ ability to perform their duty. muul kombel pole ilmnenud kahtlusi laenusaa- In the nearest future the volume of the loan portfolio 45.1 MEUR total. That is almost double growth, compared vama veelgi hoogsamalt. Et olla selliseks kiireks jate suutlikkuses täita oma kohustusi. should grow increasingly. To be ready for such fast to the previous year. AASTA TEGEVUSARUANNE

Programm Vastutav ministeerium ja rakendusasutus RIS lepingupartner Tehingu maht Aastal 2011 jätkus edukalt Kyōto saastekvoodi müük Program Ministry in charge and the implementing body GIS contract partner Transaction amount Energiasääst riigi- ja kohalike omava- RM, Riigi Kinnisvara Jaapani pank SMBC (5 lepingut), 18,05 mln AAUd In 2011 the sales of Kyōto emission rights continued successfully litsuste hoonetes ning ülikoolides Ministry of Finance, State Real Estate Sumitomo Corporation (1 leping) (294 objekti) Energy efficiency improvement at Japanese bank SMBC (5 contracts), 18.05 M AAUs state and municipal buildings and Sumitomo Corporation (294 objects) universities (1 contract) kui 2010. aastal; kogutulu suurenes nõnda 365 Nüüdisaegsete energiasäästlike MKM, Tallinna trammi- ja trollibussi- Hispaania 45 mln EUR (15–16 uut trammi miljoni euroni. Müüdud on umbes 73% riigi trammide soetamine Tallinnale koondis | Ministry of Economic Affairs Spain Tallinna 4. liinile) kasutamata saastekvoodist ning Eesti osakaal Procurement of energy efficient and Communications, Tallinn Tram 45 MEUR (15–16 new trams for ulatus 2010.–2011. aasta arvestuses maailma trams for Tallinn and Trolleybus Company Tallinn tram-line No. 4) riiklike kvooditehingute turul avalike andmete Elektriautode laadimisinfrastruktuuri 10 mln AAU-d põhjal üle 50%. See annab taas tunnistust nii rajamine, elektriautod sotsiaaltöötaja- SM, KredEx Mitsubishi Corporation (u 170 kiirlaadijat, 507 elektri­ müügimeeskonna edukusest kui ka ministee- tele ning toetusskeem elektriautode Ministry of Social Affairs, Mitsubishi Corporation autot sotsiaaltöötajatele, riumide koostöös ette valmistatud meetmete soetamiseks eraisikutele ja organi­ KredEx toetusskeem u 500 elektriauto tõhususest, eriti arvestades endiselt suurt satsioonidele soetamiseks) konkurentsi kvooditurul. Establishment of quick charging 10 M AAUs (ca 170 quick char- Kokku sõlmiti 2011. aastal kaheksa tehingut: network for electric cars, provision of gers, 507 electric cars for social seitse Jaapani ettevõtetega ning üks Hispaania electric cars to social workers, electric workers, support scheme for kuningriigiga. Üle poole saastekvoodi müügitu- car purchase support scheme for purchasing ca 500 electric lust kasutatakse riigi- ja kohalike omavalitsuste private persons and organisations cars) hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks. Seda programmi rahastavad Jaapani suurpank 20 SMBC ning Sumitomo Corporation. Foto: Lea Tammik 21 Mitsubishi Corporationiga sõlmitud tehin- gu abil rajatakse elektriautode laadimistaristu, hangitakse elektriautod sotsiaaltöötajatele ning toetatakse elektriautode soetamist ka eraisi- kutele ja organisatsioonidele. Edaspidi katab Hannu Lamp ja Anne Sulling, heitkoguste müügijuhid | Emissions Trading Managers elektriautode kiirlaadimisvõrgustik tihedalt kogu Eesti – see on maailmas erakordne. Nii Riigi kasutamata saastekvoodi müügist 2011. aastal jätkus edukalt mullu alanud Kyōto peaks kaduma peamine takistus, mis pärsib teeniti 2011. aastal 185 miljonit eurot, protokolli järgne vaba riikliku saastekvoodi ehk keskkonnahoidlike elektriautode ulatuslikku mille eest soojustatakse riigi- ja kohali- lubatud koguse ühikute (AAU-d) müük välisriiki- kasutuselevõttu. See on oluline ka teadus- ja ke omavalitsuste hooneid, viiakse ellu dele ja -ettevõtetele. AAU-sid müüakse rohelise arendustegevuse seisukohalt. investeerimisskeemi (RIS, ingl Green Investment Hispaaniaga on sõlmitud märkimisväärne elektriautode programm ning soeta- The sales of the surplus emission rights brought to 365 MEUR. About 73% of the surplus emission rights to establish an infrastructure for charging electric cars, to Scheme) kaudu. Müügitulu läheb kokkuleppel tehing, mille järgi ostetakse Tallinna 4. trammi­ Estonia 185 MEUR in 2011. The funds are used for of the country have been sold and Estonia’s proportion provide electric cars to social workers and to support takse Tallinnale moodsad energiasääst- ostjaga investeeringutesse, mis reaalselt aitavad liinile moodsad energiasäästlikud trammid. insulating state and municipal buildings, implementing in the world trade in the respective segment according electric car purchasing by private persons and organisa- likud trammid. the electric cars project and obtaining modern energy- to public data was more than 50% in 2010–2011. That is a tions. The quick charging network for electric cars will vähendada CO2 heidet. See on edumeelne samm, mis aitab edendada efficient trams for Tallinn. proof of both the success of the sales team and also of the cover the whole territory of Estonia, which is unique in 2011. aastal teeniti heitekvoodi müügist ühistransporti ja peaks tublisti vähendama efficiency of the measures prepared as a joint effort of the the world and enables to remove the main obstacle for In 2011 the sale of unused Kyōto emission rights or as- ministries, especially considering the high competition at extensive usage of environmentally friendly electric cars. 185 miljonit eurot, seega samas suurusjärgus autotranspordiga seotud keskkonnasaastet. signed amount units (AAUs) to foreign countries and com- the emissions trading market. The project is also relevant from research and develop- panies continued successfully. The AAUs are traded via the In 2011 the total of eight contracts were concluded – ment point of view. Green Investment Scheme (GIS). The sales revenue has to seven with Japanese enterprises and one with Spain. The contract with Spain is remarkable as it enables be channelled in agreement with the buyer to invest- More than half of the revenue is channelled into impro­ to procure modern energy efficient trams for the Tallinn

ments which actually help to reduce the CO2-emissions. ving the energy efficiency of state and municipal build- tram-line No. 4. The progressive initiative helps to pro- In 2011 the proceeds from the emission rights trading ings. The program is financed by the Japanese bank SMBC mote public transportation and to decrease environmen- were 185 MEUR, which is about the same as in 2010 and and Sumitomo Corporation. tal pollution caused by car transportation. the total proceeds for the two years therefore amounted The contracts with Mitsubishi Corporation are used LOODUSKAITSE PROGRAMM Looduskaitse Nature Conservation Kasari luht on masinate tulekuks valmis

Looduskaitse valdkonnas oli 2011. aasta kaitse tegevuskava. As for nature protection activities, the year 2011 was Iga loodusesõber teab, et Eestimaa luhaniidud on üliväärtuslikud pärandkooslused. Tänapäeval tuleb valdav tavapäraselt töine. Keskkonnaprogram- Peale selle tehti 2011. aastal rahas­ busy as usual. Financing from the environmental pro- osa vajalikest karjatamis- või niitmistöödest ära teha looduskaitseorganisatsioonidel, kasutades suuri gram was given for 93 projects, with the total amount hooldusmasinaid. mist tehti rahastusotsuseid 93 projekti tus­otsuseid II investeeringute kava 21 of 4.4 MEUR. Therefore protected manor parks could Matsalu rahvuspargis asuv 4000 hektari suurune Kasari jõe luht on mitut liiki taimede kasvukoht ja looma- kohta, mille maksumus oli 4,4 mln projekti kohta, mille kogumaksumus be restored, footpaths constructed, habitat restored de elupaik. Eriti väärtuslik on see ala ohustatud kurvitsaliste (tutkas, rohunepp, suurkoovitaja, mustsaba-vigle) eurot. Nõnda sai taastada looduskait- on 5,4 mln eurot. Looduskaitse ning and lots of platforms for great views and hiking paths elupaigana. Et see Euroopa mastaabis ainulaadne niidetav lageluhaala säiliks, tuleb seda regulaarselt niita ja hein sealuseid mõisaparke, rajada jalgteid, külastustaristu uuendamise projekte maintained. 150 new nests for flying squirrels were set up, also the old ones tidied. luhast välja vedada, rasked masinad aga vajavad korralikke ülesõidukohti. taastada elupaiku ning korrastada viivad ellu RMK ja keskkonnaamet. The biodiversity measure, financed from the Euro- Nii ehitatigi ala hooldaja RMK eestvõttel Rõude jõele uus sild-regulaator, millega saab vajaduse korral luha hulganisti vaateplatvorme ja matka- Looduse mitmekesisuse avatud pean Regional Development Fund, completed several veetaset tõsta või langetada. Kasari harujõele Vanajõele rajati ülesõidukoht ning veesoontele seitse truupi, mis Fotod: Reevo Paas radu. Paigaldati ka 150 uut pesakasti taotlusvoorus rahastati projekte, mille projects in 2011. Thanks to the activities favourable ei kuivenda maapinda. Tegijad loodavad, et vastsed rajatised peavad vastu vähemalt 50 aastat, nii kaua peaks conditions for preserving habitat and restoring their alal saama üsna muretult heina niita ja see välja vedada. Selleks, et kogu Kasari luhta saaks korralikult hooldada, lendoravatele ning hooldati varem abil soetatakse näiteks elupaikade previous state have been created. Machinery and tuleb korda teha ka kõik teed ja Kloostri sild – need on järgmise aasta projektid. paigaldatud kaste. hoiuks vajalikke kariloomi ja korrasta- equipment for restoring and maintaining semi-natural Euroopa regionaalarengu fondist takse kaitstavaid parke. biotic communities were obtained in the process. rahastatava elurikkuse hoiu meetme To limit the spread of the invasive Sosnowsky’s Hogweed (Heracleum sosnovskyi), eradication was Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) kuulub III kaitsekategooriasse. Foto: Lea Tammik raames lõppes 2011. aastal edukalt Mustsaba-vigle (Limosa limosa) kuulub II kaitsekategooriasse. done in 1292 hectares. Also 40 management plans and Foto: Lea Tammik 22 mitu projekti, mille tulemusena on loo- 26 species protection activity plans were completed 23 dud soodsad tingimused elupaikade in 2011. hoiuks ja nende seisundi taastamiseks. In addition to that financing decisions were made for the investments plan II. The projects of nature Ühtlasi hangiti masinaid ja seadmeid preservation and renova­ting the visitor infrastructure poollooduslike koosluste taastamiseks will be carried out by the State Forest Management ja hooldamiseks. Et piirata Sosnovski Center and the Environmental Board. karuputke levikut, tehti tõrjetöid kokku In the biodiversity open application round 21 new projects were financed. The funding is used for 1292 hektaril. Samuti valmis 2011. aas- obtaining the cattle needed to graze and maintain tal 40 kaitsekorralduskava ja 26 liigi- habitat, for example, and renovate protected parks.

Väljamaksed looduskaitse projektidele 2011. aastal | Payments for nature conservation projects in 2011

Alamprogramm | Subprogram Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR ERF looduse mitmekesisuse säilitamine | ERDF preserving biodiversity 94 3 373 982 Looduskaitse elluviimine | Implementing nature conservation 52 Kasari flooded meadow suitable for machinery 1 713 056 If you have interest in nature and landscapes, you probably know that Estonian floodplain meadows are extremely valuable Looduskaitselise infrastruktuuri arendamine | Infrastructure of nature conservation 21 667 179 heritage biotic communities. Nowadays most of the unavoidable herding or mowing has to be done by nature conservation organisations, Looduskaitse arendamine | Development of nature conservation 19 320 076 using heavy agricultural machinery. The 4000 ha Kasari floodplain meadow at Matsalu National Park is the habitat for several species of plants, birds, insects and animals. Kaitsealade hoolduse alamprogramm (kuni jaanuar 2009) 7 85 588 The special value of the area is its habitat of the endangered Charadriiformes (ruff, great snipe, curlew, black-tailed godwit). To preserve the Maintenance of protected areas (until Jan 2009) open meadow, unique in Europe, it has to be mown and the hay has to be taken away from the site – but the heavy machinery needs solid ground to get there. Liikide kaitse korraldamise alamprogramm (kuni jaanuar 2009) 4 55 795 So the maintenance organisation of the area, RMK, initiated building a new bridge-facility that enables to rise or lower the water level on Management of species protection (until Jan 2009) the meadow if necessary. The Vanajõe distributary of the Kasari river has a crossing now, also seven culverts – which do not drain the soil – on smaller brooklets. The construction team hopes the facilities will last for at least 50 years to enable mowing and hay transport. In order to main- KOKKU | TOTAL 147 6 215 676 tain the whole Kasari floodplain meadow, all the roads and the Kloostri bridge have to be repaired – these are projects for the following years. LOODUSKAITSE PROGRAMM

Viljandi Lossimägedes on hea ja ohutu jalutada Pürksi mõisa park on arenev ja toimiv looduskeskus

Viljandi Lossimäed ehk lossipark on Viljandi visiitkaart, üksiti on see osa Viljandi maastikukaitsealast Pürksi mõis Noarootsi poolsaarel on koduks Noarootsi gümnaasiumile, kes õnneks suhtub ka ja oluline roheala. Seal liigub kõikjal palju rahvast, seetõttu on pargis hulganisti isetekkelisi teid. mõisaparki nagu oma koduaiasse. Juba üle kümne aasta on KIK-i toetusel ning õpilaste ja kohalike Vihmase ilmaga oli teedel ohtlik käia, sest teed muutusid mudaseks ja vihmavesi uhtus taimkatteta elanike abiga talgukorras parki hooldatud. pinda veelgi. Ilmselgelt kannatas park suure ja reguleerimata külastuskoormuse all. Pürksi mõisa hoonekompleksist on koolimajana kasutusel mõisa endine peahoone. Kompleksis Viljandi linnavalitsuse, keskkonnaameti, muinsuskaitseameti ja KIK-i edukas koostöös tehti on ka mitu abihoonet, millest ühele puhuti 2011. aastal sisse uus elu: kunagisest laudast, muinsus­ 2010.–2011. aastal hulk kaitsekorraldustöid, mis on tunduvalt muutnud Viljandi lossipargi ilmet, kaitsealusest hoonest sai nüüdisaegne loodusinfokeskus. Keskuses eksponeeritakse kohalikke üksiti on seal nüüd mugavam liikuda. vaatamisväärsusi; piirkonna loomi ja taimi aitab tundma õppida interaktiivne esitlusprogramm ning Kõigepealt koostati rekonstrueerimise tööprojekt, seejärel rekonstrueeriti amortiseerunud pargi­ juba on koostöös loodusmuuseumiga korraldatud mitu näitust. Kuna hoone asub koolimaja lähedal, Foto: Aivo Hirmo valgustus ning pargiteed. Tasandatud ja laiemaks ehitatud pargiteedel saab nüüd ohutult liikuda on see hea paik loodusainete õpetamiseks. Keskuses saab korraldada ka seminare, loenguid ja muid üritusi. ka lapsevankri ja ratastooliga. Põhjalikult parandatud valgustusvõrgu tõttu on pargis palju ohutum Loodusinfokeskuse tugevus on seda toetav keskkond: kaunis ja hooldatud loodus- ja muinsuskaitsealune park. Ehkki palju töid oli tehtud juba jalutada. Ei tasu sugugi arvata, et Lossimäed on rahvarohked vaid folgipeo ajal: ka sügiseti ja talviti varem, rajati selsamal 2011. aastal ka uued pargiteed ja välisvalgustus ning korrastati kiviaiad. 2012. aastal on gümnaasiumil plaanis veel mitu projekti. käib selles miljööväärtuslikus pargis rohkesti jalutajaid, nii viljandlasi kui ka huvilisi kaugemalt. Foto: Kaido Tamm Projekti järgmises etapis on plaanitud istutada uusi puid-põõsaid ning uuendada pargiinventari. local residents to maintain the park. As the building is close to the schoolhouse, it is a good The park at Pürksi manor house The school uses the former main building of the manor faci­lity to teach nature-related subjects. In the nature centre is a developing and functional in the complex of buildings. There are a number of farm it is possible to organise seminars, lectures and other events. Viljandi Lossimäed safe and washed away even more of the bare soil. It was quite obvious the lights in the park and the park roads were reconstructed. buildings and one of them got new life in 2011 – the former The main asset of the nature centre is the wildlife around the park was suffering from a big and unregulated load of The wider and smoothed out walkways in the park are safe nature centre cattle barn, a heritage conservation facility, was transformed it: the spectacular and well-maintained heritage conserved enjoyable to walk visitors. for baby prams and wheelchairs now. The thoroughly recon- The Pürksi Manor at the Noarootsi peninsula is the home for into a contemporary nature centre. Local issues of interest park. Although much work had been done earlier already, The Viljandi Lossimäed – meaning the park and ruins of an Lots of management work as a joint effort of the Viljandi structed pathlights system makes the park a much safer area the Noarootsi Gymnasium (upper secondary school), which are exposed: the birds, animals and plants of the neighbour- new pathways were constructed, lights mounted and old castle at Viljandi – is the main attraction of the town, also municipality, the Environmental Board, the National Heri­ for walking. And it is not just the Folk Festival that attracts luckily regards the manor park as their home garden. For hood in an interactive presentation program and several cobble walls repaired. In 2012 the school will undertake a part of the landscape reserve and important as a green tage Board and EIC was done in 2010–2011 to considerably crowds: the park area is valued for its milieu and attracts nu- more than ten years EIC has supported the students and exhibitions, organised with the help of the Natural Museum. several more projects. area. Lots of people walk there, which means there are change how the castle park looked, also to make it more merous people walking there, both from Viljandi and outside. many spontaneous pathways. Actually these paths were not convenient for walking. The next step of the project includes planting trees and safe when it was raining, as they got muddy and rainwater First a working plan for reconstruction was made, then bushes and renovating park facilities. 24 Räpina pargi uued iludused 25

Nahkhiirte talvituskelder Alatskivil Räpina aianduskoolile kuuluv Sillapää mõisapark on linna visiitkaart, mida kool on jõudumööda juba kümmekond aastat KIK-i toel hooldanud. 2010. aastal sai lõpuks valmis terviklik visioon ehk Alatskivi kaunis looduskaitsealuses mõisapargis asub vana jääkelder, mis juba aastaid polnud parg­i­kujunduse põhiprojekt, millel rajanevad kõik pargi edasised hooldus- ja taastamistööd. kellelegi vajalik peale nahkhiirte. Ajahambast puretud jääkeldri sissepääsud lagunesid ning uksed Projekti esimene ja töömahukaim osa viidi 2011. aastal juba ellugi: renoveeriti rotund ja šahtkaev. ei pidanud enam tuult, mistõttu 2008. aastal keldrit üle vaadates leiti vaid üks tardunne suikunud Rahvasuus Musitempliks ristitud romantilise hõnguga pargipaviljon ehk rotund on esimesi maa- põhja-nahkhiir. Põlispuuderikkast pargist on eksperdid leidnud kokku kaheksa liiki nahkhiiri. märke, mida linna saabuja Võhandu jõe kaldal märkab. Rotund on Räpina pargi Rooma: Alatskivi park on ekspertide arvates käsitiivalistele väga sobiv elupaik. sinna viivad kõik pargi teed ja rajad. Remonditööde käigus leiti vana värvi alt aastaarvud 1847 ja Eesti riik on Bonni konventsiooniga seotud EUROBATS-i lepinguga võtnud endale kohustu- 1862: seega on rotundi ehitusaeg varasem kui siiani arvatud 1870. aastad. se tagada nahkhiirepopulatsioonide säilimine. Eelkõige tuleb selleks luua soodsad tingimused Pargi teine serv saab nüüd uhkustada päris uue vaatamisväärsusega: seni peidus olnud mõisa­ nende loomakeste talvitus- ja sigimispaikades. Suured keldrid on nahkhiirtele talveune jaoks väga kaevule pandi klaaskate, mille alt jäi näha 150 aasta vanuse kaevu pudelikaela meenutav maakivi- meeltmööda, aga paraku ei saa nad talvituda ruumis, kus temperatuur langeb alla –3 ºC. Alatskivi dest sisemus. Kaevu ümber rajati munakividest puhkeplats ning teelõik jalutajatele ja jalgratturitele. jääkeldril oli potentsiaali, aga sooja see ei pidanud. Nõnda otsustati jääkeldri fassaad remontida: Aednikumaja juurde ehitati ümbrusega kokku sobiv puukuur. Ehkki tööde lõppu veel ei paista, Foto: Edgar Kaare panna uued uksed ja jätta käsitiivalistele sisenemiseks sobivad augud. Üksiti säilitati nõnda rõhutab terviklik käsitusviis kenasti pargi ajaloolist omapära. väärtuslik ajalooline ehitis, mis pakub silmailu kõigile kahejalgsetele. Foto: Maris Paju leted in 2011 – the renovated rotunda and the shaft well. be proud of: the manor well was also exposed and glass found there. But in the park, rich in significant old trees, created. Big cellars are the favorites of bats for hibernation. New beauties at Räpina Park The romantic park pavillon aka Rotunda is known as a roofing installed to show the natural stone inside, shaped The cellar at Alatskivi experts have found eight different species of bats in total. Unfortunately they are not able to hibernate in a room with The Sillapää manor park that belongs to the Räpina School Kissing Temple and it is one of the first landmarks on the like a bottle neck, of the 150 years old well. A cobble paved popular for bat hibernation The Alatskivi park is a very suitable habitat for the temperatures below -3 ºC. The Alatskivi ice cellar had its of Horticulture has been maintained by the school with the bank of the Võhandu river for people coming to the town. square for taking a rest and a path for walking and cycling The Alatskivi protected manor park is the location of an old Cheiroptera. potential, but was not up to the temperatures required. help of EIC for about ten years and is the main attraction The Rotunda is the Rome of Räpina Park – all the roads and was constructed around the well. A barn for firewood ice cellar, which was not needed by anyone except for bats Estonia has the commitment to guarantee preserva- So a decision was made to fix the façade: to mount new of the rural town. In 2010 the complex vision for the park pathways take you there. Reconstruction work exposed the to match the surrounding park was built next to the for years. The entrances to the old and dilapidated ice cellar tion of bat populations according to EUROBATS and the doors and make sure there are holes suitable for the bats archi­tecture was completed at last, as a basis for all the dates 1847 and 1862, which means that it was built earlier gardener’s house. Although no end to the work is expected were falling apart and the doors were not windproof any Bonn convention. First and foremost favorable hibernating to enter. Also a valuable historical construction has been maintenance and restoration work in the park. The first and than expected before (1870s). yet, the complex vision accentuates the historical unique more, therefore just one Northern bat, deep in torpor, was and breeding conditions for the tiny animals have to be preserved, to please the eyes of all bipods. most labour-intensive part of the plan was actually comp­ At the other edge of the park there is another sight to features of the park really well. KESKKONNAJÄRELEVALVE JA -SEIRE PROGRAMM Keskkonnajärelevalve ja -seire Environmental monitoring and survey Järelevalvajad ei istu paigal

Üks 2011. aasta prioriteete oli ka vaadatakse üle nii praegused keskkon- Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet nii maismaal kui ka veekogudel ja seega on inspektoritele liikumiseks järelevalve ja seire ning tõhusam naseire andmed kui ka andmekasu- vaja mitmesuguseid sõidukeid. Järelevalve kiirus ja tõhusus olenevad paljuski headest ajakohastest sõidu­ hädaolukordadeks valmistumine. tajate vajadused ja leitakse lahendus, vahenditest. 2011. aastal sai inspektsioon KIK-i abiga endale viis uut kaatrit. Inspektorid peavad röövpüüdjatega sammu See on ülioluline, hoidmaks heas kuidas hõivata seni kättesaamatuid pidama, sest õigusrikkujate paadid on üha kiiremad ja võimsamad, nii et nende püüdmine on muutunud seisundis keskkonda järeltulevatele andmeid. keeruliseks. Nüüd saab keskkonnainspektsioon muretult mitu amortiseerunud paati välja vahetada ja võtta põlvedele. Keskkonnajärelevalve­ kasutusele uued. vahendite ja -tehnika soetamise One of the priorities of 2011 was monitoring and Hangiti ka kümme menetlusbussi, kus saab menetlustoiminguid teha otse sündmuskohal. Need on liikuvad surveillance and better preparation for emergencies. projekti raames on hangitud maastu- kontorid, kus on internetiühendus, printer ja muu, mida läheb tarvis näiteks mõõtmisi ja esmaseid analüüse It is vital for preserving environment for the future reid, paate ja kontorbusse. 2011. aasta generations. The project for environmental surveil- tehes või reostusproove võttes, ning kaalud kalade kaalumiseks. Inspektorite hinnangul on menetlusbussiga Foto: Timo Liiv maikuus valmis Kosel päästeameti lance and equipment has been used for obtaining väga mugav ja otstarbekas sadamates kalalaevu kontrollida. logistika­keskus, mis võimaldab nüüdis­ off-road vehicles, boats and office buses. In May 2011 Peale selle on soetatud 25 hea läbivusega maasturit ning hulk mõõteseadmeid. Projekt jätkub ka 2012. ja aegsel tasemel hooldada ja komplek- the Rescue Board logistics centre at Kose was fully 2013. aastal ning selle raames hangitakse veel järelevalvetehnikat, nagu mobiilsed kontorid-väikebussid, equipped and enables contemporary maintenance maasturid, paadid ja öövaatlusseadmed. teerida päästetööde vahendeid, et and assembling of rescue equipment to be in time in õigeks ajaks sündmuspaika jõuda. case of emergencies. Mõrrapüük Peipsi ääres. Foto: Ingmar Muusikus Ka keskkonnaseire projekt jõuab The environmental surveillance project will soon 26 be completed, too. Mostly the hydrometric and me- 27 peagi lõpusirgele. EMHI projekti raa- teorology network has been completed. In 2011 the mes on enamjaolt komplekteeritud program “Developing Environmental Surveillance and hüdromeetria- ja meteoroloogiavõr- Data Acquisition” was added, being carried out by the gustik. 2011. aastal lisandus programm Ministry of the Environment. The present environmen- tal surveillance data will be reviewed, also the needs „Keskkonnaseire ja andmehõive aren- of the users of data. Solutions will be found to acquire damine”, mille elluviija on keskkonna- data that has not been accessible up to now. Jägala jõe ülemjooks. Foto: Ingmar Muusikus ministeerium. Selle raames

Väljamaksed keskkonnajärelevalve ja -seire ning hädaolukordadeks valmisoleku projektidele 2011. aastal Payments for environmental supervision and monitoring and emergency preparedness projects in 2011 Alamprogramm | Subprogram Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Surveillance authorities do not sit down ERF keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise infrastruktuuri 6 8 629 657 The Environmental Inspectorate is responsible for surveillance both on land and water bodies, therefore the inspectors need varied arendamine | ERDF development of the infrastructure for vehicles to get to places. The speed and efficiency of surveillance depend greatly on the good and modern vehicles. ensuring environmnetal emergency preparedness In 2011 the Inspectorate got five new speedboats with the help of EIC. The inspectors have to keep pace with the poachers, as the boats of offenders are getting faster and faster and more powerful, which makes catching them really complicated. ERF keskkonnajärelevalve arendamine 3 1 653 491 Now the Environmental Inspectorate can get new boats to replace the old ones. ERDF development of environmental supervision Also ten buses for legislative procedures were obtained, enabling to get the procedural acts done in situ. These “offices on wheels” have internet connection, printers and other equipment needed to carry out the procedures of measurement, initial analyses or taking ERF keskkonnaseire arendamine 2 491 049 contamination samples, also the equipment for weighing fish. As the inspectors say, the buses are very convenient and expedient for ERDF development on environmental monitoring checking the fishing ships in ports. Also 25 good SUVs and a number of measuring equipment have been obtained. The project will continue in 2012 and 2013 when KOKKU | TOTAL 11 10 774 197 more surveillance facilities will be acquired, such as mobile offices-minibuses, SUVs, boats and night watch equipment. VEEMAJANDUSE PROGRAMM Veemajandus Keilas toodetakse reoveemudast kompostmulda Paljudesse linnadesse rajati kanalisatsioonivõrk ja esmane ühisveevärk ligi 50 aastat tagasi. Water management Seda laadi vanu süsteeme kimbutavad alatised tehnorikked. Ka Keila linn seisis silmitsi paratamatu vajadusega oma veevärki põhjalikult uuendada. AS Keila Vesi nüüdisajastas kogu veehaardekompleksi, renoveeris linna suurimad kanalisatsioonikollektorid Joogi- ja reoveeprojektid hõlmavad ning peamised veemagistraalid. Projekti käigus rekonstrueeriti ka puurkaevupumplad ja rajati veel Foto: Ingmar Muusikus endiselt suure osa KIK-i rahastatud üks juurde. Seni mulla all olnud joogiveereservuaarid kaevati välja, need puhastati, kaeti isolatsioo- taotlustest. Võrreldes eelnevate aasta- niga ja vahetati kogu sisetorustik. tega on alates 2011. aasta suvest hüp- Eriline on aga see, et ligi neljandik investeeringutest kulus Eestis suhteliselt ainulaadse, kinnisel peliselt suurenenud väljamaksete maht: trummelkompostimisel põhineva reoveesettest kompostmulla valmistamise tehnoloogia rakenda- veemajanduse mahukatel investeerin- misele. Kui varem reoveemuda ladestati, siis nüüd pannakse see trummelkompostrisse, segatakse turbaga ning toodetakse nõnda kompostmulda, mida saab kasutada haljastustöödel, tee-ehituses Foto: Valdur Vacht guprojektidel on pikk käivitus- ja ette- jm. Mõistliku tarvituse korral ei vaja Keila linna veemajandus suuremahulisi investeeringuid lähima paarikümne aasta jooksul. valmistusperiood, mis nüüdseks on läbi Praegu on Keila tõenäoliselt Eesti ainus linn, mille tiheasustusala on täielikult kaetud veevarustuse ja kanalisatsioonivõrguga. saamas ning väljamaksed üha kasvanud. Ühtekuuluvusfondist selle valdkonna whole water supply complex, renovated the biggest waste from sewage sediment. Sewage sediment used to be Keila: compost soil processed water collectors and main water pipelines. The project also just disposed of, but now the mud is mixed with turf in a jaoks mõeldud summast on üle 90% from sewage mud included reconstruction of the bore well pumping stations cylinder composter unit to produce compost soil that can In many towns the waste water systems and common and building a new one. The underground potable water be utilized at green areas, road construction etc. leidnud rakenduse ning väljamakseid water networks were constructed some 50 years ago. reservoires were exposed, cleaned, covered with insulating If the usage remains reasonable, no further large invest- tehti 2011. aastal 76 mln euro eest. Old systems like these are frequently pestered by materials and the inner pipework was totally replaced. ments will be needed for water management in Keila in technical failures. What makes it special in Estonia is the almost a quarter the next couple of decades. Currently Keila is probably the So Keila town also faced the unavoidable need to reno- of the investments spent on a quite unique enclosed only town in Estonia that has fully developed its water and Projects on potable water and waste water still form the vate the water supply system. AS Keila Vesi updated the cylinder system technology for getting compost soil wastewater system for the densely populated areas. 28 mayor part of the applications financed by EIK. The year 29 2011 was different from the previous ones – due to the long preparation periods of substantial water manage- ment projects, which were completed in many cases, the Kose-Risti sai tehasetaagast vabaks payments increased considerably since the summer of 2011. More than 90% of the finances from the EU Cohe- Kose aleviku lähedal on maanteelähedases metsatukas lagendik, kus aastaid tagasi asus asfalt­ sion Fund have been used, the total sum of payments in betoonitehas. Tehase seadmed olid küll demonteeritud, kuid alles oli laadimisestakaadi betoonist 2011 was 76 MEUR. tugimüür ja segamiskambrite jäänused. Pinnakate peitis enda all hulgaliselt õli- ja bituumenijäätmeid. Sellele alale hakkas hoogsalt kujunema ebaseaduslik olmeprügi ladestuskoht, sest paraku on inimestel Väljamaksed veemajanduse projektidele 2011. aastal | Payments for water management projects in 2011 arvamus, et kui kuskil on maas prahti, siis võib sinna rämpsu juurde tuua. Tehase territooriumi pinnas oli ulatuslikult ja tugevasti reostunud polütsükliliste aromaatsete Alamprogramm | Subprogram Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine | CF development of the 71 75 743 455 süsivesinikega (PAH). Ka pinnakattesetetes olev vesi oli väga suurel määral reostunud PAH-de ja infrastructure of water supply systems and water management naftasaadustega. Põhjaveeproovidest leiti toksilisi ja kantserogeense toimega lenduvaid orgaanilisi Reoveekäitlus | Waste water treatment 60 6 872 115 ühendeid ja aromaatseid süsivesinikke. Foto: Lembit Talli Joogiveevarustus | Drinking water supply 51 3 690 906 Nüüdseks on EL Ühtekuuluvusfondi finantseerimisel nii ohtlike ainetega reostunud pinnas kui ka ÜF vooluveekogude seisundi parandamine 12 3 384 610 amortiseerunud ja osaliselt lammutatud rajatiste jäänused utiliseeritud. Maapinnast kaevati välja kaks ääreni põlevkiviõli täis mahutit. CF improvement of the state of watercources Territoorium tehti korda, nõlvad tasandati ning pinnakattele külvati muru, mis 2012. aasta kevadel tärgates peaks muutma kogu ala meeldivalt roheliseks. Jääkreostus | Residual pollution 14 2 325 076 waste was blooming at the site, as people seem to be of pounds and aromatic hydrocarbons. ÜF jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel 2 2 268 071 Kose-Risti free of its bitumen past the opinion that if there is garbage somewhere, it is ok to By now the EU Cohesion Fund has financed decon- CF disposal of residual pollution on former military and industrial areas Close to the Kose rural town there is an opening in the bring more. tamination and utilisation of the contaminated soil and forest where the asphalt bitumen plant used to be situated. The soil on the territory of the plant was severely con- the ruins of the partly demolished facilities. Two containers Veekogude tervendamine | Rehabilitation of water bodies 16 1 651 518 The equipment had been demounted, but the concrete taminated with the polycyclic aromatic hydrocarbons (PAH). filled to the brim with shale oil have been removed from Mittetehnilised tööd | Non-technical work 14 522 601 wall to support the loading platform and the remains of The water in the soil sediments was also largely polluted the soil. The territory was cleaned and fixed up, the slopes the mixing facility were still there. Lots of oil and bitumen with PAH and crude oil products. Samples of groundwater smoothed and grass sown on it – which should make the KOKKU | TOTAL 236 96 458 352 waste was hidden in the soil. Illegal dumping of household showed toxic and cancerogenic volatile organic com- whole territory look nice and green in the spring of 2012. VEEMAJANDUSE PROGRAMM

Kalade hea elu Loobu jões Ruusmäe kuiv poolaasta sai õnnelikult läbi

Loobu jõele rajatud Loobu paisjärv on küll kaunis veesilm, ent aastate vältel oli sinna kandunud 2010. aasta lõpupäevadel tegi viimase hingetõmbe Ruusmäe küla puurkaev. Veeta jäid küla elu- ja rohkelt setteid, mis koos paisuga takistasid kalade, peamiselt lõhilaste rändeid ja kudemist kuni ühe kortermajad ning mõisakompleks, kus asuvad kool, lasteaed, söökla ja majutusasutus. Olukorra kilomeetri ulatuses. Jõe sängi tekkinud järve kaldad on madalad ning sinna kogunevad kergesti tegi veel hullemaks külm ja lumerohke talv. Vesi toodi toona kohale vaadis, saunas sai käia reedeti setted. Kaldavöönd kasvab kinni ka veesisese suurtaimestiku tõttu. Haanjas, pesupesemist korraldasid valla sotsiaaltöötajad. Kaladele tulid appi keskkonnateabe keskus ja EL Ühtekuuluvusfond, kelle eestvõttel ja toel pu- Paari kuu pärast oli selge, et vana kaevu parandada ei õnnestu ning tuleb rajada uus. See on hastati Loobu paisjärv setetest, ehitati nõrgema ujumisvõimega kalade tarbeks puhkebasseinidega aga kallis lõbu, sest Haanja kõrgustikul asub põhjavesi ligi 200 meetri sügavusel ning pinnas pole möödaviik-kalapääs, rajati kaladele koelmu ja paigaldati kalaloendur. puurimistöödeks sugugi soodne: maapõu on täis suuremaid ja väiksemaid rändrahne. Foto: Tõnu Jõgi Kogu Baltimaade esimene ja väga hinnaline kalaloendur on täisautomaatne: toimib GSM-võrgus Puurimistöid sai alustada alles varasuvel. Augustis said tööd valmis ja sellest alates voolas Ruusmäe küla veetorustikesse puhas joogivesi ja andmed jõuavad mobiiltelefoni abil teaduri arvutisse. Energiaallikaks on keskkonnahoidlik päi- läbi kõige uuemate rauaeraldusseadmete. Nüüd on lahendatud ka vana mure: vesiliiva sattumine pumbaseadmetesse. Kogu info pumba- ja kesepatarei. Loendur näitab kalade liikumist nii üles- kui ka allavoolu, kalade suurust ja veetempe­ Foto: Tarvo Klaasimäe seadmete häirete kohta edastatakse telefonile. ratuuri. Nii saab kalade rännet jälgida hoopis põhjalikumalt, kui kaldal vette vahtides, samuti annab selline loendur head tagasisidet kalapääsude Tänu KIK-i abile sai probleem lahenduse kuue kuuga, mis võib tunduda küll pikk aeg, kuid selle sisse mahtus nii projekteerimine, hange, toimimise kohta. Kalu loendatakse Loobul küll Baltimaades esimest korda, kuid KIK-i rahalisel toel on see võimalik järjest enamates vooluveekogudes. detailplaneering kui ka ehitustööd. Ruusmäe lugu on hea näide, et ametkondadevaheline koostöö saab sujuda ladusalt.

The fish got a helping hand from the Environment tally friendly solar panel. The counter shows fish moving Six dry months at Ruusmäe was available at Haanja on Fridays, laundry services were water filled the pipeline, having flown through the most Fish welfare at the Loobu river Information Centre and the EU Cohesion Fund that initiated both upstream and downstream, the size of the fish and organised by the social workers of the rural municipality. contemporary iron removal system. Now an old problem The Loobu dam has made a nice lake on the Loobu river, and supported removing sediment from the Loobu artificial water temperature. Therefore it is possible to observe fish It was one of the last days of the year 2010 when the bore In a couple of months it was clear that the old well cannot has been solved, too – quicksand used to get into the but also lots of sediment has settled down due to it. The lake, building a fish bypass, a fish spawn and installing a fish migration more thoroughly than by just standing on the well at the Ruusmäe village took its last breath and supplied be fixed and a new one has to be made. But that is very ex- pumps. All the information about disturbances in the dam and the sediments were hampering fish, mainly the counter. riverbank and staring into water, also the counter gives the last drop of water. Which meant no water in the dwel­ pensive, as the groundwater at Haanja Upland is almost 200 system is forwarded to a phone. salmon species, to migrate and spawn within about a kilo- The first and very valuable fish counter in the Baltic good feedback about the efficiency of the fish bypasses. ling houses, apartment blocks and the manor complex with m deep and the ground is far from good for boring – there Thanks to EIC the problem was solved in six months metre. The flooded former riverfront is shallow and prone to countries is fully automatic: it operates in the GSM-network The facility at Loobu is the first one in the Baltic states for the school, kindergarten, canteen and an accommodation is a generous supply of smaller and bigger natural boulders. – which may seem a long time, but it included planning, sediment. The riparian zone is filling in with larger aquatic and the data are forwarded to the research computer via counting fish, but with financial support from EIC it will be establishment. The cold winter and excessive snow made Boring could not be started before the summer set in. the procurement, the detailed plan and construction work. plants as well. a mobile phone. The energy source is an environmen- possible in more rivers. the situation worse. Water was brought in a barrel, sauna In August the work was completed and clean potable Ruusmäe is a good example of good inter-agency work. 30 31 Vööla meri elab jälle Raplas äratati ellu kaheksa uinuvat kaunitari Rapla linna läbivat Vigala jõge on puhastatud ja selle kaldaid korrastatud etapiti aastast 2006. Töö Noarootsi Vööla mere, endise merelahe seisund on juba pikka aega kohalikele elanikele muret algas linna südamest, kus puhastati kiriku kõrval olev jõelõik ja ehitati kallasrada. Töid jätkati linna- valmistanud. Oleks ju tore, kui vee ääres elavad inimesed saaksid püüda kala ja paadiga sõita. Aga südamest kaugemal, kus jõgi voolas mitmes sängis, maastik oli läbimatu, võsastunud ning jõesängi 1970. aastatel otsustas rühm kolhoosimehi hakata tollases Vööla meres kala kasvatama. Vööla oli kohati raske tajuda. Nüüd sai jõgi konkreetse sängi, rajati veel ühe kilomeetri jagu kallasrada merest tehti järv ja ühendust suure merega jäid pidama ainult kaks väikest truupi. Sellega rikuti ning paigaldati istepingid, infostendid ja väike paviljon. põhjalikult Vööla mere looduskeskkond. Kalakasvatus suri välja, aga rikutud loodus jäi. 2011. aastaks jõuti tööjärjega kaheksa tiigini, mis on jõega ühenduses. Need tohutu puhke­ Järv kippus kinni kasvama, vesi lehkas, liigid hävisid ning kala püüda ja paadiga sõita enam ei potent­siaaliga tiigikesed olid justkui uinunud kaunitarid. saanud. Vööla mere äärsete elanike eestvõttel ja KIK-i toel taastati looduskeskkond: Vööla mere ja Fotod: Aivo Hirmo Osa neist oli ummuksis, osa põhjustas üleujutusi, mõni oli reostunud. Kaunitaride äratamiseks Foto: Sirle Sule Hara lahe vaheline kitsas truupühendus asendati laia terastruubiga ning puhastati ühenduskanal, et veevahetus oleks parem. tuli tiigid ja nende kaldad puhastada ning luua ühtne ringvool jõe ja tiikide vahel. Alles jäetakse koprapaisud, osa kobraste näritud puutüükaid Veetase tõusiski taas meretasemeni ning merre on naasnud suured kalad. Küllap taastub peagi kogu liigirikkus ning paranenud ning mõni kuivanud puujändrik. Nii on inimestel üsna linna sees võimalus nautida ürgsena mõjuvat loodust. elukeskkonnaga on rahul nii taimed, loomad kui ka inimesed. 2012. aastal tööd jätkuvad. Rapla vallavalitsuse viieosaline projekt on hea näide selle kohta, kuidas järjepidev ja visiooniga töö aitab parandada On tähelepanuväärne, et projektiks vajaliku omaosaluse raha kogusid inimesed ise kokku. Projekt on suurepärane näide koostöö kohta laial tasandil, ühe väikelinna elukeskkonda. Jõgi on saanud linnaelanike jaoks teise väärtuse ning kallasrada on hakatud rahvasuus hellitavalt kutsuma promenaadiks. hõlmates kohalikud elanikud, keskkonnaameti, KIK-i, keskkonnaministeeriumi, kohaliku omavalitsuse, eraettevõtted ja kolmanda sektori. of coppice – at places it was hard to find the real riverbed between them and the river re-established. Dams by Fish farming died out, but the damage to wildlife was done. indeed, and big fish have returned. Probably the biodiversity Eight sleeping beauties at all. Now a definite bed for the river has been established, beavers, some beaver-chewed tree stumps and some dried Vööla Sea breathing again The lake became eutrophic, the water was stinking, the will be restored soon, and plants, animals and humans alike woken up at Rapla also one more kilometre of shore path, benches, informa- out tree trunks are preserved. It is a chance for townsfolk to The Vööla Sea – a former sea bay – at Noarootsi has been the species died and it was not possible to fish or boat any more. are happy with the improved environment. The Vigala river flowing through Rapla countrytown has tion stands and a little pavillon. enjoy wildlife quite primal, almost right there in the town. concern of the local residents for a long time. It would be On the initiative of local people living near the Vööla Sea and It is remarkable that the money needed for cost-sharing been maintained – the watercourse cleaned and the By 2011 the teams had moved to the eight ponds that In 2012 the work will continue. The five part project nice, after all, if seaside people could go fishing and boating. with the support by EIC the natural environment has been was collected by the local people themselves. The project is riverbanks renovated – since 2006. The work started at the are connected with the river. These little ponds, having by the Rapla rural municipality is a good example on how But in the 1970s a group of men from the collective farm restored: the narrow culverts between the Vööla Sea and the a wonderful example of cooperation on a wide basis – the centre of the town, with the part of the river next to the immense potential as recreational areas, were like sleep- persistant work with a vision can help enhance the envi- started fish farming in the Vööla Sea. Vööla was turned into Hara Bay were replaced with a wide steel pipe culvert and local residents, the Environmental Board, EIC, the Ministry of church being cleared and the shore path constructed. The ing beauties. Some of them were totally eutrophic, some ronment of town. The river is of a refreshed value for the a lake and just two small culverts were supposed to connect the channel was cleaned to remove obstacles and establish the Environment, the local municipality, private enterprises next part was some distance away, at the passage where caused floods, some were polluted. To wake the beauties, residents and the shore path is fondly called “a promenade” it with the big sea, ruining the natural environment in Vööla. water circulation. The water level has risen to the sea level and the third sector. the river had multiple riverbeds, with swampy terrain, full the shores of the lakelets had to be cleared and the flow by the locals. KESKKONNAKORRALDUSE JA ENERGEETIKA PROGRAMM Keskkonnakorraldus ja energeetika Environmental management and renewable energy Vilsandi seirejaam käib ajaga kaasas

2011. aastal jätkusid KIK-is energeetika In 2011 the projects related to updating Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ehk Genfi konventsiooni protokollide järgi peavad konventsiooniga Foto: Ingmar Muusikus projektid, mis on seotud soojusmajan­ heating networks and the investment ühinenud riigid seirama oma territooriumil välisõhu seisundit ning uurima õhusaaste mõju ökosüsteemide- grants to wind energy were continued. le. Üleeuroopalisse õhu-uuringute võrgustikku kuuluvaid jaamu on Eestis kaks – Vilsandil ja Lahemaal – ning duse kaasajastamisega ning tuulee- An extra applications round was organised keskkonnakompleksseire vaatlusvõrgustikke samuti kaks: Saarejärvel ja Vilsandi saarel. Seega täidetakse Vilsandi nergeetika investeeringutoetustega. to work out the list of boiler plants that need jaamas kaht rahvusvahelist seireprogrammi ning seda võib üsna julgelt nimetada meie olulisimaks vaatlus- reconstruction and combined heat and power Korraldati ka lisataotlusvoor, et CO2 jaamaks, mis annab ülevaate Eesti keskkonnaseisundist, ent peegeldab oma saastefooni näitajatega hästi ka heite­kvootide müüginimekirja tarbeks plants that are planned to be constructed. A study was carried out in the framework of muutusi läänepoolses Euroopas. selgitada välja katlamajade rekonst- the environ­mental program to work out the 2011. aastal õnnestus Eesti keskkonnauuringute keskuse juhitud projekti raames juba vananema rueerimise ja koostootmisjaamade ra- vacuum system for integrated filters; also vari- hakanud infrastruktuuri tunduvalt värskendada. Nüüdisaegsema sisustuse sai fooniõhu seirejaama ja Foto: Erik Teinemaa jamise uusi projekte. Keskkonnaprog- ous gadgets were obtained for the Estonian keskkonnakompleks­seire vaatlusvõrgustiku tugilabor, kus muu hulgas on nüüd lõpuks võimalik veeproove Environmental Research Centre, the Tallinn rammi projektide raames tehti uuring, nõuetekohaselt talletada. Projekti kaudu soetatud transpordivahendiga saab aga vaatlusjaamale mugavalt ligi, University of Technology and the Geological et seadmeid hooldada ja korraliselt kalibreerida. mille käigus töötati välja integreeritud Survey of Estonia. filtrite vaakumsüsteem ning soetati mitme­suguseid seadmeid keskkonna- uuringute keskusele, Tallinna Tehnika­ 32 ülikoolile ja Eesti Geoloogia Keskusele. 33

Väljamaksed keskkonnakorralduse ja energeetika projektidele 2011. aastal Payments for environmental supervision and renewable energy projects in 2011 Alamprogramm/programm | Subprogram/program Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR RIS taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning 41 3 289 517 kaugküttevõrkude parendamiseks | GIS extended use of renewable energy sources for the generation of energy and reconstruction of district heating networks Välisõhukaitse ja energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 44 2 492 489 (kuni 2010), alates 2011 atmosfääriõhu kaitse | Protection of ambient air and

reduction of negative environmental impact of energy industry (until 2010), Soomaa mets. Foto: Ingmar Muusikus since 2011 protection of ambient air Tehnika (kuni 2010), alates 2011 keskkonnakorraldus 13 1 295 704 Technology (until 2010), since 2011 environmental management Environmental monitoring station at Vilsandi Island updated RIS investeeringud tuult energiaallikana kasutatavatele elektritootjatele 3 693 821 The Convention on Long-range Transboundary Air Pollution, i.e. the Geneva Convention, requires the contracting states to monitor ambient air on their territory and research the effect of air pollution on ecosystems. There are two stations in Estonia that belong to the European GIS increase in the share of renewable electricity network of monitoring air – Vilsandi and Lahemaa – and two complex environmental monitoring and surveillance stations – Saarejärve and Maapõu | Earth crust 25 392 707 Vilsandi. So the Vilsandi monitoring station belongs to two international monitoring programs and is surely our most important station, which gives an overview of the environmental situation in Estonia, but its data on background pollution also reflect changes in western KOKKU | TOTAL 126 8 164 238 Europe. In 2011 the Estonian Environmental Research Centre project successfully launched a project to update the infrastructure. The support laboratory for the monitoring network of background ambient air and complex environmental monitoring got contemporary equipment. Moreover, it is now possible to store the water samples as required. The vehicle that was a part of the project enables to get to the monitoring station to maintain the equipment and calibrate it according to schedule. KESKKONNAKORRALDUSE JA ENERGEETIKA PROGRAMM

Maavarade saatus on nüüd selgem Võhma ütles põlevkiviõlile selge „ei”

Üks Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi ülesandeid on pakkuda Lõuna-Eesti õpetajatele ja õpilastele Eestis, mis on sõltuvuses põlevkivist, meie mustast kullast, on teretulnud iga samm, mis vähendab praktilisi koolitusi Eestimaa geoloogia, sealhulgas maavarade kohta. Teadmisi pole aga kunagi liiast põlevkivi tarbimist. Paljudes linnades töötavad katlamajad tänini põlevkiviõlil. Nii oli kuni 2010. aasta ning nõnda tekkis muuseumis mõte minna koos kamba õpetajate ja õpilastega uurima, kuidas eri lõpuni ka Võhmas, kus põlevkiviõli levitas ebameeldivat lõhna ning kogu katlamaja töö oli ebakindel ettevõtetes maavarasid kasutatakse ja mida neist toodetakse. ja soojustorustiku energiakaod suured. Aga enam mitte: nüüdsest saavad võhmalased sooja hakk­ Ettevõtted reageerisid üllatavalt erinevalt: osa keeldus kindlameelselt, osa soovitas rühma puidust. suurust vähendada, enamik oli aga rõõmsalt nõus. Ühe masu ajal seisma jäänud ettevõtte juhataja Uue katlamaja ja hakkehoidla ehitamisest ja kogu linna soojustorustike renoveerimisest saadav soostus näitama nii seisvat tehast kui ka karjääri. Kokku õnnestus käia viies maavarade tootmise ja kasu on märkimisväärne ning eesvedajate sõnutsi toimib süsteem isegi paremini, kui osati ette töötlemisega seotud ettevõttes. kujutada: esiteks on soojusenergia hind stabiilne ja odavam kui põlevkiviõlist saadava energia hind, Ehkki geoloogiat õpetatakse koolis vähe ja koolidel puuduvad õppekollektsioonid, oli kõigil osa- teiseks pakub hakkpuiduvajadus tööd kohalikele elanikele, kusjuures kütteks tarvitatakse peamiselt lejatel suur tahtmine saada lisateadmisi ja koguda ise näidiseid. Küsimusi sadas nagu oavarrest ning halli leppa, mida muul otstarbel eriti ei kasutata. Kolmas pluss on katlamaja suurem töökindlus ning neile vastamiseks tuli isegi targematel end pidevalt täiendada. Ühe poisi seljakott sai kive puupüsti Foto: Mare Isakar mõistagi on tähtis ka väiksem keskkonnasaaste, kuna kasutatakse puitu ja on vähenenud torustike täis – võib vaid arvata, mis näo võisid teha tema vanemad, kui ta oma kivilaadungi kotist välja võttis ja riiulitele ladus. soojuskaod. Foto: Avo Põder Uus katlamaja on täisautomaatne ning kõiki toiminguid on võimalik jälgida ja suunata arvuti look at how different companies use the natural resources Even though geology is not the main subject at school and vahendusel. Ainuke töö, mida tuleb teha, on kord päevas frontaallaaduriga automaatladu täis laadida. Better appreciation and what is produced of them. there are no geological collections, the participants were of natural resources The companies’ reaction was surprisingly varied: some eager for knowledge and collecting samples. There was a able. Not any more: from now on the houses at Võhma get and that is one of the few uses of this wood in general. One of the tasks of the Museum of Geology of Tartu said just a stern “No”, some suggested a smaller group, but real outpour of questions and even the brightest heads had Võhma: definite “No” to shale oil the heating from wood chips. The third advantage is the increased reliability of the boiler University is to organise practical training for teachers most agreed affably. The head of a company that had had to do extra studies to answer all of them. The backpack of Estonia depends on oil shale, our black gold, therefore each The benefits of the new boiler plant and renovating plant and it goes without saying the environmental aspects and students in South Estonia on the geology of Estonia, to stop its operation during the economic recess agreed to one of the boys got filled with rock – one can only guess step to reduce consuming oil shale is welcome. In many the whole pipeline system of the town are remarkable and are relevant, as pollution has decreased due to using wood, including­ our natural resources. As you can never have too show both the non-operating plant and the strip mine. All how his parents might have reacted when he unloaded his towns the boiler plants still use shale oil. That was the case as the initiators say, the system operates even better than and the heat losses in the pipelines were reduced as well. much knowledge, the museum staff had an idea to take a in all, the group succeeded in visiting five companies that treasures at home and placed them on the shelves. with Võhma as well – but the shale oil did not smell good predicted: first, the price of the heating energy is stable and The new boiler plant is fully automatic, monitored and field trip with a group of teachers and students and take a produce and process natural resources. and the operation of the boiler plant as a whole was not cheaper than for shale oil, second, the need for wood chips operated via a computer. The only daily job is for the front- reliable, also the heat losses in the pipelines were remark- gives jobs to local people, also mainly gray alder is used, end loader operator to load the automatic store facility. 34 35 Kiikla küla, kaevandusveega kütmise katselava Päike annab lastele sooja 2000. aasta 22. veebruaril seisati Ida-Virumaal Sompa maa-alustest kaevandusest vett välja viinud pumbad ning kaeveõõned hakkasid täituma veega. Üksteist aastat ja üks kuu hiljem hakati taas Alternatiivenergia hakkab Eestiski üha laiemalt kanda kinnitama. Tartumaa Kõrveküla lasteaed vett kaevandusest välja pumpama, sedakorda mitte selleks, et hoida kaevandus kuivana, vaid saada Päikeseratas õigustab nüüd oma nime igati, sest asutust haldava Raadi sihtasutuse eestvedami- Kiikla külla soojusenergiat. sel paigaldati lasteaia hoone katusele nelikümmend vaakumtoru-päikesekollektorit ja üks suur Õigupoolest on protsess lihtne: kuna maa all kaevandustes on vesi aasta ringi 6–8 kraadi soe, tuulegeneraator. Päike kütab maja soojaks, tootes energiat maja küttesüsteemi jaoks, ning tuulest siis pumbatakse see ühest puuraugust maapinnale, kus see kulgeb mööda poolteisekilomeetrist saab valgusenergiat, mis varustab majasisest elektrivõrku. Päikesest saadud soojust kasutatakse nii toru, läbib soojusvaheti ning energiat ära andes läheb teise puuraugu kaudu tagasi maa alla. Maa radiaatorites, põrandaküttes kui ka tarbevee ja lasteaia basseinivee soojendamiseks. alt saadava vee soojusest kasutatakse ära kaks-kolm kraadi, millest piisab, et kütta Kiikla küla kesk­ Päikesest saadav kokkuhoid on märgav: uus küttesüsteem peaks katma 40% lasteaia soojus- küttesüsteemis olevaid maju. Kokkuhoid on tuntav: juba esimesel kütteperioodil oli soojuse hind Fotod: Jana Pavlenkova energia vajadusest. Rahaline võit on umbes 11 000 eurot aastas. Tuulegeneraator toodab veidi üle (57,5 eurot MWh) peaaegu poole odavam kui seni küla kütnud kergkütteõli hind (108,6 eurot MWh). 5% kogu elektrivajadusest ning sääst on 1000 eurot aastas. Foto: Eero Hanikat Mäetaguse valla ja KIK-i toel loodud uuendusliku soojustootmise süsteemi vastu on huvi ilmutanud naaberomavalitsused Illukal, Mõlemad süsteemid on täisautomaatsed, päikeseküttesüsteemi toimimist reaalajas saab jälgida koguni interneti vahendusel aadressil Jõhvis ja Kohtla-Järvel ning ka mõni ettevõte. Kindlasti jälgivad ka paljud teised omavalitsused elevusega Kiikla küla arengut. solarthermalweb.com/leidi1/index.php, kus kuvatakse info toodetud soojuse hulga kohta ajahetkel, jooksval aastal ja alates süsteemi

käivitamise algusest. Ühtlasi saame teada, kui palju on päikeseküttesüsteemi kasutades võimalik vähendada CO2 heidet atmosfääri. Actually the process is really simple: as the temperature heating (€ 57.5 MWh) went down to almost half the price of The Kiikla village: a test site of underground water is around 6–8 degrees all year round, light heating oil (€ 108.6 MWh). house, generating energy for the heating system, and wind the energy needed and that saves about 1000 euros a year. for heating with mine water it is pumped to the ground from one borehole to a pipe of The innovative heating system established with the Sunshine to keep children warm provides energy for the lights in the house. The warmth of Both systems are fully automatic, it is even possible to On February 22nd, 2000, the pumping of underground 1.5 km, to flow through a heat exchanger, transfer heat and support of the Mäetaguse rural municipality and EIC has Alternative energy is more and more popular in Estonia. the Sun is used in the heaters and floor heating, but also for monitor the solar heating system live in the internet, mine water at Sompa, Ida-Virumaa, was stopped and the flow back underground through another borehole. About been of interest to the neighbouring rural municipalities The nursery school Päikeseratas (“The Sun Disc”) at warming the non-potable water and the water for the pool. solarthermalweb.com/leidi1/index.php, where one can mine cavities started to fill up with water. Eleven years and 2–3 degrees of warmth of the water from the underground in Illuka, Jõhvi, Kohtla-Järve and some enterprises as well. Kõrveküla, Tartumaa, is really up to its name now, as the The Sun helps to save a remarkable amount of money: find information on the amount of warmth on the specific one month later pumping started again – not to keep the is transferred – which is sufficient to heat the houses in the There are more rural municipalities to follow the develop- Raadi Foundation, which is managing the institution, the new heating system should cover 40% of the heating moment, during the current year and since the start of the mine dry any more, but to get heating energy for the Kiikla Kiikla village distant heating system. The price cut is remark- ment of the Kiikla village for sure. had 40 vacuum solar collectors and a big wind generator energy needed. That would make about 11 000 euros a system. At the same time we will get to know how much it

village. able: already during the first heating season the price of mounted on the roof of the building. The Sun heats the year. The wind generator produces a little more than 5% of is possible to reduce the CO2 emissions to the atmosphere. JÄÄTMEKÄITLUSE PROGRAMM Jäätmekäitlus Prügilate sulgemine käib meil nutikalt Alates 2009. aastast on endisaegsete prügimägedega, nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügila- Waste management tega lõpp. Veelgi enam: juba aasta pärast, 2013. aasta juuli keskpaigaks peavad kõik need prügilad olema ka korrastatud: jäätmed koondatud ja tihendatud ning kaetud haljastuse või muu säärasega. Abiks on Ühtekuuluvusfondi spetsiaalne meede. Ainuüksi 2011. aastal suleti või korrastati fondi toetusel 19 prügilat üle Eesti. Näiteks Rakveres tuli sulgeda Ussimäe prügila. Rakvere linnavalitsuse algatatud projekt on geniaalne näide nutikuse ja koostöö kohta: enamik prügikeha katte- ja tasanduskihtidest saadi linna reoveekogumisala ehituse Ühtekuuluvusfondi meetmest lõpetati In 2011 four landfill closure projects were finished with käigus tekkinud pinnasest, seega kasutati ühe projekti jäätmeid teise ehituseks. Suur osa kasvupin- Foto: Ardo Kaljuvee Foto: Ingmar Muusikus 2011. aastal neli prügilate sulgemise the help of the EU Cohesion Fund measure, the most nasest tarniti aga piirnevalt jäätmekeskuse ehituselt. Kaks kärbest ühe hoobiga: ühtaegu kokkuhoid ja keskkonnahoid. relevant and extensive being the Rääma landfill at 2011. aasta mahukaim töö võeti ette Pärnus asuvas Rääma prügilas, kus tuli sulgeda ja korrastada ligi 20 hektari suurune maa-ala. projekti, millest olulisim ja mahukaim Pärnu. At the end of 2011 there were still three more oli Pärnu Rääma prügila sulgemine. landfill closure projects to process. The total of 11 pro- Jällegi tuleb kiita tegijate nutikust: kuna Rääma prügilas tekib aastas umbes kaks miljonit kuupmeetrit prügilagaasi, otsustas OÜ Paikre 2011. aasta lõpu seisuga oli menetluses jects were financed form the environmental program, rajada prügilagaasil töötava elektri- ja küttejaama. Energiat peaks jaguma 15 aastaks. veel kolm uut sulgemise projekti. Kesk- the municipal waste management projects being the most numerous, also those for hazardous waste. For maintained with the support of the Cohesion Fund. In Rak- The most extensive work in 2011 was undertaken in the Landfills are closed smartly vere, for instance, the Ussimäe landfill had to be closed. The Rääma landfill at Pärnu, where the territory to be closed and konnaprogrammist rahastati kokku 11 example the centre for rendering medical wastes for The year 2009 marked the end for traditional landfills, the project, initiated by the Rakvere municipality, is a brilliant maintained was almost 20 hectares. Again the smart ap- projekti, kõige arvukamalt oli tavajäät- Ida-Viru Central Hospital as a part of the hazardous municipal waste disposal sites that were not up to the re- sample of smart cooperation: most of the layers needed proach of the team has to be praised: as the Rääma landfill mete projekte, samuti ohtlike jäätmete waste management sub-program. In 2011 almost 17 quirements of the regulations. Even more: in a year already, to cover and smooth the landfill were obtained from the released around two million cubic meters of landfill gas per tonnes of hazardous waste was dealt with. by mid-July 2013 all these landfills have to be covered and construction site of the waste water collecting area for the year, the OÜ Paikre (Ltd) decided to construct a combined käitlemise projekte. Näiteks valmis maintained: waste has to be compressed and compacted town, which means what was left over in one site was used heat and power plant to utilize the gas. The energy supply and covered with vegetation. The special measure of the EU for another. Most of the soil for vegetation came from the should last for 15 years. ohtlike jäätmete käitlemise alamprog- Cohesion Fund will help. waste centre in the neighbourhood. Two-in-one: economy rammi raames meditsiinijäätmete kah- In 2011 alone, 19 landfills all over Estonia were closed or and environmental care. 36 37 jutustamiskeskus Ida-Viru keskhaiglale. Kokku käideldi 2011. aastal ligi 17 tonni ohtlikke jäätmeid. Piirissaarel on prügiga selged lood

Piirissaar asub otsekui vanajumala selja taga ning aja kulg ja probleemidki tunduvad seal olevat teistsugused kui tegusal mandrirahval. Ometi elavad sel väikesaarel inimesed, kelle igapäevased mured on niisama argised, ent tähtsad kui mujalgi tsivilisatsiooni rüpes. Väljamaksed jäätmekäitluse projektidele 2011. aastal | Payments for waste management projects in 2011 Mõneti on olukord siiski erinev. Kui näiteks tallinlane jalutab maja nurga taha, et panna oma Alamprogramm | Subprogram Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR olmeprügi konteinerisse ja paar kvartalit edasi saab lahti ka oma pakendijäätmetest, siis Piirissaare ÜF põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja korrastamine 2 12 713 986 elanikud on oma senise elu elanud nii, et kõik tekkinud jäätmed on tulnud vedada mandrile. Samuti CF closure and redevelopment of non-conforming oil-shale industry landfills polnud sel Peipsi järves asuval saarevallal jäätmekava. Ajapikku sai nii valla elanikele kui ka -töötaja- Foto: Vitali Trots ÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine 15 8 735 134 tele selgeks, et nii see asi enam edasi kesta ei või. Kohtki oli olemas – endise töökoja ladu, kuhu rajada nüüdisaegne jäätmejaam koos kõigi vajalike CF closure of non-conformimg non-hazardous waste landfills seadmetega, nagu hüdrotõstuk ja jäätmepress, samuti veoauto jäätmete kogumiseks saare kolmest külast. ÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine 18 4 415 540 Ehkki projekti kirjutamine oli väikesele kogukonnale paras katsumus, jõuti ikkagi sihile ning 2011. aastal saadi jaam valmis. Palju tööd seisab siiski CF management and development of waste collection, sorting and recycling veel ees: nii alalised elanikud kui ka suvilaomanikud tuleb harjutada jäätmejaama kasutama. ÜF ladestusalaga jäätmekäitluskeskuste ladestusala laiendamine 1 845 187 CF extension of the landfill areas of waste treatment centres with landfill areas example, takes a little walk behind his house to put the and ready for establishing a modern waste recycling centre Piirissaare has got it sorted out household waste to the container, and a couple of houses with all the necessary equipment, like a hydrolift and waste Tavajäätmete käitlemine | Non-hazardous waste management 10 301 725 with garbage further to throw away the cartons and packages, but it has press, also a truck for collecting waste from the three villages Ohtlike jäätmete käitlemine | Hazardous waste management 6 137 567 Piirissaare Island in Lake Peipus is like a faraway land and it been quite different for people at Piirissaare – until now all on the island. seems as if time flows differently and even the problems are the waste was transported to the mainland. Neither did the Although the project-writing was quite an ordeal for KOKKU | TOTAL 42 27 149 140 different from the ever-busy continental folk. Nevertheless island’s rural municipality have their waste management the little community, the aim was achieved and in 2011 the the residents of the little island live there, and their everyday plan. It became more and more clear both to the residents facility was ready. There is still much to be done, though: the worries are as common and relevant and the employees of the rural municipality that it was not permanent residents and summer cottage owners need to as elsewhere in the civilisation. possible to go on like that. Even a suitable location was be trained to use the waste recycling centre. Some aspects differ, though. The citizen of Tallinn, for there – the warehouse of a previous maintenance shop – KESKKONNATEADLIKKUSE PROGRAMM Keskkonnateadlikkus Environmental awareness Asjast saab asja

Keskkonnateadlikkus on valdkond, mis paaniat, lavastati tele- ja raadiosaateid Environmental awareness has become more and more Just selline oli mulluse Sänna kultuurimõisa korraldatud uue eluga asjade konkursi hüüdlause. Õigupoolest see on Eestis muutunud iga aastaga üha ning viidi ellu muid tegevusi. Euroopa popular in Estonia. The environmental program sup- polnudki konkurss, pigem ideede kogumine ja jagamine: taheti anda soovitusi, mil moel vanu asju uuesti tarvitu- ported events for both children and adults. There were sele võtta. populaarsemaks. Keskkonnaprogram- regionaalarengu fondi toel plaanitakse almost 2300 children’s events with around 210 000 par- Maal on alati rohkem ise tehtud kui linnas ja vajalikke asju juppidest kokku pandud. Võrumaal tehti veel neli- mi toetusel korraldati üritusi nii lastele ehitada või renoveerida õppehooneid, ticipants and around 40 600 participants in the events viiskümmend aastat tagasi enamjagu tarvilikke asju ise kodus. Kui poekraam muutus kättesaadavamaks, hoiti for adults. Also several publications (study portfolios, kui ka täiskasvanutele. Lasteüritusi oli kus häid ideid teoks teha ja anda või- ikka kõikvõimalikke asju, ka katkisi ja kulunuid, pööninguil ja aitades alles: äkki läheb kunagi tarvis! kokku ligi 2300, milles osales umbes malus uute ideede arenguks: looduse- books, booklets, magazines) were printed, a number of campaigns organised, TV and radio programs prepared Nüüdseks ei ole inimesed, kes oskavad vanadest asjadest uut ja tarvilikku meisterdada, arvatavasti veel päris 210 000 inimest, täiskasvanute üritus- ga sinasõbraks saamine algab ju maast and other activities organised. With the support from ära kadunud, aga neid annab tikutulega otsida. Sänna kultuurimõisa projekt püüdis lahtiste kätega inimesi oma tel osales umbkaudu 40 600 inimest. madalast! the ERDF some educational facilities are going to be kraamiga välja meelitada ja teistele ideedega eeskujuks tuua. Eelmiste põlvede varusid võiks ju taas väärikalt Fotod: Liis Keerberg Peale selle anti välja mitmesuguseid constructed or renovated – where some good ideas kasutada. Ega inimesed teinudki neid asju eraldi konkursi jaoks, vaid olid juba varem meisterdanud: enda ja pere could find their way to life and a chance would be trükiseid (õpimapid, raamatud, voldi- rõõmuks ja tarbeks. given to develop new ideas: being on good terms with Headest ideedest on koostatud rändnäitus ning neid saab näha ka veebis aadressil http://kultuurimois. kud, ajakirjad), korraldati mitu kam- nature begins from the very first years of one’s life! kultuuritehas.ee/blog3/?p=1.

Luhakõrsik (Lestes sponsa). Foto: Lea Tammik 38 Väljamaksed keskkonnateadlikkuse projektidele 2011. aastal | Payments for environmental awareness projects in 2011 39 Alamprogramm | Subprogram Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Keskkonnateadlikkust suurendavad teavitustegevused, uuringud ja kampaaniad 118 1 611 861 Activities, research and campaigns aimed to increase environmental awareness Keskkonnahariduslik aktiivõpe | Active learning in environmental education 121 952 749 ERF keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 12 919 826 ERDF development of the infrastructure of environmental education Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm 381 786 819 Environmental awareness regional programme ESF keskkonnahariduse arendamine | ESF development of environmental education 1 65 964 Keskkonnateadlikkus, keskkonnateavitus ja avalikkuse kaasamine otsustusprotses- 3 44 242 si (kuni jaanuar 2009) | Environmental awareness, environmental information and inclusion of public into the decision-making process (until Jan 2009) Keskkonnahariduse alane koostöö ja täienduskoolitus (kuni jaanuar 2009) | Coope- 1 6 551 ration and complementary tuition in environmental education (until Jan 2009) Rahvusvaheline koostöö | International cooperation 1 6 143 A thing is a thing That was the slogan for the contest of finding new life for things, organised by the Sänna culture manor last year. Or actually it was more Keskkonnateadlikkus, keskkonnasõbralik käitumine ja säästlikud 1 2 580 like collecting and disseminating ideas: to advise how old things can be used again. tarbimisharjumused (kuni jaanuar 2009) | Environment-healthy behaviour and Countryfolk with their hands-on approach have always been more creative about necessary things. At Võrumaa most of the things needed were made at home some forty-fifty years ago – not so long ago. Even when the shop items were more available, most things, sustainable consumer habits (until Jan 2009) including old and worn out, were still stored in the attics and sheds: one never knows what might come handy one day! Keskkonnateadlikkus, keskkonnaharidus ja elusloodus õpiprotsessis (kuni jaanuar 5 2 189 Probably the creative people good at making the new and necessary, using old things for it, are not totally extinct, but it is quite hard to find them. The Sänna Culture Manor project tried to lure the skilled people out and present them as an example of creative ideas. The riches 2009) | Environmental awareness, environmental education and animate nature in of the previous generations could be used with dignity, after all. The things in the contest were not made for the contest, actually – they study process (until Jan 2009) had been made earlier to be used with joy by the family and the craftsman. The good ideas can be seen in an exposition that will go to different places, also in the webhttp://kultuurimois.kultuuritehas.ee/ KOKKU | TOTAL 634 4 398 923 blog3/?p=1. KESKKONNATEADLIKKUSE PROGRAMM

Prügihunt õpetab prügi sortima

Sel aastal oma 10. sünnipäeva tähistav Prügihunt on vahva ja aktiivne tegelane, kes teeb prügisorti- mise põhitõed selgeks nii suurtele kui ka väikestele. Igal aastal keskendub Prügihunt mõnele aktuaal- Puhates tuleb osata käituda sele jäätmetega seotud teemale ja võtab oma südameasjaks sellest inimestele rääkida. Igasügisese reklaami- ja meediakampaania raames korraldatakse vahvaid võistlusi ja lustlikke keskkonnaüritusi. Ida-Virumaa kaunid liivarannad Soome lahe ja Peipsi järve ääres meelitavad suviti puhkajaid kogu Eestist ja välis­ Reklaamide, jäätmeinfotundide ja korteriühistutele peetavate loengute raames jagatakse teadmisi maaltki, eriti aga kohalikest tööstuslinnadest. Paraku on inimene sageli mugav ja hoolimatu: paljud sõidavad keskkonnahoidliku käitumise ja prügi sortimise võimaluste kohta. sõidukiga otse liivaluidetele, võtavad lõkke tegemiseks maha puid või teevad põuaajal lõket otse metsa all. Koos jäätmeinfolavaga rõõmustab Prügihunt ka lasteaia- ja koolilapsi, tutvustades toredate vest- Ida-Virumaa omavalitsuste liit otsustas sellele otsustava lõpu teha. Mullu suvel käisid kolm koolitatud tea- luste, mängude ja võistluste abil keskkonnasäästlikku tarbimist ning jäätmete sortimist. Eriti suure vitajat 22 puhkepiirkonnas ringi, jälgisid inimeste käitumist ja teavitasid neid valedest teguviisidest, selgitades õhinaga ootavad Prügihunti ja jäätmeinfolava külla lasteaialapsed, nii eesti- kui ka venekeelsed. konkreetselt, mille vastu on puhkajad eksinud ja kuidas nad loodusele kahju teevad. RMK, keskkonnaamet ja Kogu prügisortimise kunstist on pikemalt kirjutatud Prügihundi veebilehel www.tallinn.ee/pry- keskkonnainspektsioon tegid kogutud teabest kokkuvõtted ja esitasid ettepanekud, kuidas otstarbekalt korral- gihunt, kus ta hoiab lugejat kursis vajaliku info ja prügiuudistega. Tallinna keskkonnaameti loodud Foto: Tallinna keskkonnaamet dada puhkemajandust. Projekti käigus selgus, millistesse paikadesse tuleks lisada infotahvleid ja suunavaid või ettevõtmist iseloomustab järjekindel teavitustöö, professionaalsed kampaaniad ja tähelepanu igapäevateemadele. keelavaid märke, ning kõik vajalikud tähised said paigaldatud. Suve lõpuks harjusid puhkajad seirajate ja nende tähelepanekute ning soovitustega. Tuleb tõdeda, et ini- briefings on waste disposal and lectures to apartment Estonian and Russian speaking children. Waste Wolf teaches sorting waste associations are the framework for disseminating informa- The skills of sorting waste have been described in detail meste teavitamine õiguspärasest käitumisest annab tulemusi siis, kui seda tehakse järjepidevalt – nii muutub The Waste Wolf will have the 10th birthday this year – a tion on environmentally friendly behaviour and possibilities on the Waste Wolf website www.tallinn.ee/prygihunt, which loodust hoidev käitumine harjumuseks. Foto: Urve Erikson cool and active character to explain the basic principles of of sorting waste. keeps the reader updated with the information and shares sorting to both adults and kids. Each year the Waste Wolf The Waste Wolf even has an information stand about news on waste. The events of the Tallinn Environmental focuses on some relevant issue of waste management and waste, which is very welcome with kids in kindergarten and Board are characterised by consistent work to inform makes a point of talking about it to people. Each autumn pupils at schools, as it gives a better idea of environmentally people, professional campaigns and attention to daily Peipsi, Kauksi rand. Foto: Ingmar Muusikus there is a media and advertising campaign with cool friendly consumption and sorting waste. The Waste Wolf issues. competitions and joyful environmental events. Adverts, is most popular among kindergarten kids, loved both by

40 41 Rõivatööstuse pahem pool

Juba üsna MTÜ ReUse tekstiili- ja rõivatööstuse keskkonnaprobleemide teavitamise projekti algul sai selgeks, et Eestis on keskkonnaga arvestamine ettevõtluses veel nišiteema. Mujal maailmas võrreldakse seda suundumust globaliseerumise ja e-kommertsiga, mis muudavad ettevõtlust läbi ja lõhki. Kiirmoe teke 1990. aastate alguses tingis selle, et tuli pakkuda odavaimat toodet kiireima ajaga, seega leida kõige odavam kangas, lihtsaim lõige ja odavaim allhankija. Selline suhtumi- ne on põhjustanud hulganisti probleeme tootmistsükli igas etapis. Seda teadmist tuleb levitada ka Eestis. Projekti lähtealus on teavitustöö veebilehel www.reuse.ee, kuhu on lisatud videoklippe ja viiteid välismaistele allikate- le. Portaal pakub võimalust jagada ja saada infot nii tootmis- kui ka tarbimisjääkide kohta, mida oleks võimalik taaskasu- tada uue tootmisressursina. Projekti käigus on saanud märksa selgemaks, mis probleemid tuleb lahendada, et jääkidest võiks saada kasulik kraam. Veebikeskkond on äratanud suurt huvi nii Eestis kui ka Lätis ja Põhjamaades ning projekt jätkub suure hooga. Welcome to the beach – but behave! The spectacular sandy beaches on the shores of the Gulf of Finland and Lake Peipus attract holidaymakers all over Estonia and abroad, cheapest cloth, the least complicated cut and the cheapest the Nordic Countries but the beaches are especially popular among the residents of the local industrial towns. Unfortunately the human race is often overly fond The dark side of the subcontractor. The attitude has caused plenty of problems and the project is go- of comfort and inconsiderate as well: there are many who drive to the sand dunes, fell trees to get firewood for their campfires or light their clothing industry in each step of the production cycle. The knowledge and ing on successfully. fires right in the forest, even though it is dry and inflammable. When the NGO ReUse started their information project on information has to be spread in Estonia as well. The union of municipalities of Ida-Virumaa decided to put an end to this practice. Last summer three trained persons made rounds in 22 the environmental problems of the textile and clothing in- The starting point to the project is information on recreational areas, observed people’s behaviour and informed them about what had been done wrong, explaining explicitly what rules had dustry, it was clear from the very beginning that for Estoni- the website www.reuse.ee, with videos and references to been broken and what damage had been done to wildlife. The State Forest Management Centre, Environmental Board and Environmental an companies environmental issues were not a mainstream foreign sources. The portal provides opportunities to share Inspectorate summarized the information obtained and made suggestions on how to better manage recreational activities. The project concern. In the rest of the world the trend is compared to and get information about both production and consumer clarified the need for information stands, public information and prohibition signs; all the necessary visual information was installed. globalization and e-commerce that thoroughly change waste that could be re-used as a resource for new produc- By the end of the summer the holidaymakers got quite used to the surveillance persons, their advice and suggestions. To conclude: business activities. The concept of Fast Fashion at the tion. The project has mapped many of the problems that informing people about lawful activities will bear fruit only when it is done on a regular basis – then it becomes habitual to behave in beginning of the 1990s focused on providing the cheap- need to be solved in order to make waste useful again. nature friendly ways. est product as fast as possible, which means finding the The website has sparkled interest in Estonia, Latvia and Foto: Mark Raidpere METSANDUSE PROGRAMM Metsandus Forestry Tugevate metsapuude kaitseks

Keskkonnaprogrammi metsandu- Mullu, elurikkuse aastal oli palju juttu sellest, kui tähtis on hoida eluslooduse mitmekesisust. Vähem on mõtisk- Metskits (Capreolus capreolus). Foto: Ingmar Muusikus se programmis jaoks oli aasta 2011 letud selle olemuse üle: miks siis loodus on nii mitmekesine? Vastus on tegelikult lihtne: mitmekesisus tekib kasvuolude ja geneetilise materjali ehk geenide koosmõjul. niisama edukas aasta kui eelmine. Kahjuks on inimene läbi aegade langetanud metsas enda tarbeks kõige ilusamad ja tugevamad puud, Aasta jooksul alustati 18 projekti ning mõtlemata sellele, et just kõige võimsamad võiksid panna aluse uutele puupõlvkondadele. Ka metsapuude lõpetati 5 projekti. Projektide raames kohta kehtib sama põhimõte mis eluslooduse, sh inimeste puhul: tervete järglaste saamiseks on tähtis geneeti- peeti 11 metsanduskonverentsi, mil- line mitmekesisus. Pealegi on metsapuud metsaökosüsteemis olulisimad eluslooduse komponendid ja nende lest võttis osa üle 800 huvilise. Niisa- pärilikest omadustest olenevad nii puude kuju, suurus kui ka vastupidavus kahjustustele. ma arvukalt korraldati teavitusüritusi Eesti maaülikoolis koostatava metsageneetiliste ressursside hoiu strateegia siht ongi säilitada väärtuslike ja kampaaniaid, peale selle anti välja omadustega puistuid nende algsel kasvukohal. Selleks majandatakse neid alasid nii, et uus metsapõlv tekiks kaks metsandusõppe DVD-d ja viis vaid samal alal kasvanud puude järelkasvuna. Tähtis on alles hoida nii majanduslikult väärtuslikke puistuid kui ka metsandustrükist. looduskaitse mõttes oluliste kõvalehtpuude väärikamaid populatsioone. Foto: Tiit Maaten

For the environmental forestry program the year Foto: Ingmar Muusikus 2011 was as successful as the previous one. During the year 18 projects were started and 5 were finished. 42 11 forestry conferences were held with more than 43 800 participants. The number of campaigns and events disseminating information was about the same, also two DVDs on studies of forestry and five publications on forestry were produced and published.

In defence of strong trees in the forest Last year, which was the International Year of Biodiversity, much discussion was devoted to the relevance of variety in wildlife. Less time has been given to thinking about the basics: why is wildlife so diverse? The answer is simple: diversity is created as a combined impact of habitat conditions and genetic material or genes. Väljamaksed metsanduse projektidele 2011. aastal | Payments for forestry projects in 2011 Unfortunately the man has been felling the most beautiful and sturdy – without consideration of those trees potentially being the most Alamprogramm | Subprogram Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR powerful ones as the foundation for new generations of trees. But the general principle valid for biota, including the man, applies to trees in the forest as well: to get healthy offspring, genetic diversity is paramount. Moreover, trees are the most important biota components in the forest Metsandus | Forestry 51 3 621 070 eco-system and the genetic characteristics determine the shape, size and resistance of trees. Jahindus | Game management 16 216 032 The strategy of preserving the genetic resources of forests that is being compiled in the Estonian University of Life Sciences, aims precisely at keeping valuable forest stands at their original location. Therefore the areas are managed so that the new forest generation would grow under KOKKU | TOTAL 67 3 837 102 the canopy. It is important to preserve both economically valuable stands and deciduous hardwood stands relevant for nature protection. METSANDUSE PROGRAMM

Mets tuli Haapsalu linna Uued teadmised ulukite elust

Mullusel rahvusvahelisel metsa-aastal kandis metsapealinna tiitlit seni pigem merelinnana tuntud Haapsalu. Ulukeid on meie metsades KIK-i toel sihipäraselt uuritud alates 2006. aastast. Keskkonnateabe keskus on koos- Metsanädalaks püstitati piiskopilinnuse hoovile puidust laevamast, mis metsapealinna lipu kandjana ühendas töös teadlastega korraldanud ligi 40 uuringut, enamik neist pikaajalised. Luubi all on olnud suur- ja väikekiskjad, nii tavapärase laevaehituse, puidutöö kui ka kõrgete mastipuude idee. sõralised, poolveelise eluviisiga imetajad ning jahilinnud, ent ka loomade parasiidid ja teised haigustekitajad. Metsanädala traditsioonilistel istutustalgutel erametsades üle Eesti osales umbes 600 inimest, kes istutasid Huntide puhul on uurijaid huvitanud eelkõige geneetiline mitmekesisus. Uuringud on näidanud, et seis on ligi 70 000 puud. Riigimetsa istutuspäeval osales koos õpetajatega 4500 istutajat 110 koolist. Ühiselt pandi kogu hea: populatsioon on mitmekesine ja avatud – just see on elujõulise asurkonna pikaajalise püsimise eeldus. Eestis 70 hektaril kasvama üle 200 000 taime. Muu hulgas on leidnud kinnitust, et meie metsades luusivad ringi ka hundi ja koerte hübriidid. Laupäevasel linnarahva metsapäeval oli linnuseõues vaadata palju huviväärset, mõndagi sai ise proovida, Mitmed loomad on teadmiste kogumise nimel saanud kaela telemeetrilised jälgimisseadmed. Tipu uurimis- nii meelt lahutada kui ka asjalikku nõu küsida. Oma väljapanekud olid RMK-l ja Erametsaliidul, kes ühtlasi andsid alal uuritakse nõndaviisi ilveseid: nende elupaiga kasutust ja mõju saakloomade populatsioonidele. Metskitse head nõu. RMK telgis sai veeta aega meisterdades ning mängida metsamängu ja kuulata linnuhääli. puhul pakub uurijatele huvi peamiselt nende arvukus ja elupaigamuutused eri aastaaegadel. Viimasel ajal on Metsapäeval võis Haapsalu lossiplatsil imetleda traditsioonilisi puidust veesõidukeid. Foto: Jüri Pere huviorbiiti sattunud metssiga: kuna metsanotsusid on praegu palju, võivad seeläbi ohtu sattuda paljud maas Puulaevaselts Vikan demonstreeris lossiplatsil madalapõhjalist ruupa ning Tartu lodjakoja rahvas näitas, kuidas pesitsevad linnuliigid, näiteks metsised. Võimalikke pesarüüstajaid püütakse tabada pesade lähedale paigutatud ehitatakse lotja ja keedetakse tõrva. Lodjameeste juures peeti ka puude saagimise, lõhkumise ja ladumise võistlus. kaameratega. Foto: Sandra Kübarsepp

Põder (Alces alces). Foto: Ingmar Muusikus Metskits (Capreolus capreolus). Foto: Ingmar Muusikus

44 45

Forest came to Haapsalu More knowledge of the life of wild animals Last year, which was the International Year of Forests, our forest capital was Haapsalu, a town which has been more known as a seaside The animals of our forests have been studied with the support by EIC since 2006. The Estonian Environment Information Centre and resort. A wooden ship mast was erected in the courtyard of the Haapsalu Castle – as the pole for the flag of the forest capital it united the Estonian researchers have organised almost 40 studies, most of them long-term. Big and small predators have been in focus, also the idea of traditional shipbuilding, woodwork and tall trees suitable for masts. cloven-footed, the semi-aquatic mammals and our game birds, but also their parasites and other pathogens. The traditional united tree planting activity in Estonian private forests involved about 600 people, who planted almost 70 000 trees. As for wolves, the researchers have first and foremost been interested in their genetic diversity. The research shows that the current During the day for planting in the state forests there were 4500 students and teachers from 110 schools. So the total of 200 000 plants situation is quite good: the population is varied and open – which is the main factor for any vital population. Among other things proof got their roots into soil on 70 hectars all over Estonia. has been found that there are hybrids of dogs and wolves roaming our forests. Saturday was dedicated to forest and organised for townsfolk to see a lot of interest – several things could be tried by people, entertain- Several animals have got telemetric surveillance devices for obtaining new data. At the Tipu research area the lynx population is ment was provided and also good advice, if needed. There were expositions by different stakeholders to give advice on different issues, as observed – how they behave in their habitat and how it influences the populations of their prey animals. The main interest of researchers in well as a tent for some hands-on activities, there was a forest game and the visitors could listen to bird songs. roe-deer is their number and changes of habitat in different seasons. The most recent concern is the wild boar: as they are numerous, they The Castle Square exhibited traditional wooden watercraft. The Wooden Boat Society Vikan showed a wooden flat-bottom boat, and the might be a hazard for ground-nesting birds, like the capercaillie. It is hoped to identify the possible nest predators with the help of cameras people from Tartu barge society demonstrated how a barge is made and tar boiled. At the barge-men site a competition for sawing, split- near the nests. ting and piling up firewood was organised. KALANDUSE PROGRAMM Kalandus Forellide uus kodu Vodja jões Vodja on Kesk-Eesti väike jõgi, kust suuri kalu saadakse harva. Kalaliikegi on seal vähevõitu: vaid forell, Fishery haug ja trulling. Omaaegsed „maaparandajad” on muutnud selle kunagise kaunilt lookleva, veerohke ja allikalise jõekese kiretuks numbriks kuivendussüsteemide eesvoolude nimestikus. Kuid jõgi pole alla andnud ning viimasest süvendamisest möödunud 60 aasta jooksul on loodus isegi veidi taastunud. 2011. aastal läksid kalanduse valdkon- Seetõttu otsustas SA Eesti Forell Vodja jõele appi tulla. Töid tehakse sammhaaval: väike lõik Kiisk (Gymnocephalus cernus) ja ahven (Perca fluviatilis). Foto: Ingmar Muusikus nas hoogsalt käima forelli kudealade korraga, aga seda põhjalikumalt. Kilomeetritest olulisem on see, et igas lõigus saaks jõe potentsiaal taastamise ja rändetõkete kõrvaldami- parimal moel ära kasutatud. Mõni koht on kui loodud kärestikuks, teine kudealaks. Veidi eemal on se projektid, tegijateks MTÜ-d ning SA tarvis voolusuunajat, teisal tahab jõgi ise setteid koguda. Tekkivad elu- ja varjepaigad on tähtsad Eesti Forell. Mullu said toetust viis selle kõigile kaladele, kivine-kruusane põhi aga väärt elupaik paljudele veeorganismidele. Teadusuuringud näitavad, et uutel koelmutel on noorforellide arv suurenenud. Sirgudes rändavad valdkonna projekti, lisaks nende tööde kalad siit elama allavoolu asuvatele Pärnu jõe kärestikele. Osa neist tuleb aga kindlasti tagasi, tõhususe uuringu projekt. Uuringu et jätkata looduse ürgset ringkäiku. Inimene võib selle kõik rikkuda või siis aidata sel taastuda. Foto: Tauno Jürgenstein põhjal selgitatakse, kas forellile sobi- vad inimese loodud elutingimused. tions the landscape has done some recuperation on its tat and shelter that have been created are important for The new home for salmons own. all fish, the gravel riverbed is a valuable habitat for several 2012. aasta tõotab tulla huvitavam, on The Vodja river Therefore the Foundation Eesti Forell (Estonian Trout) aquatic organisms. The Vodja is a rivulet in Central Estonia, and big fish are decided to come and help the river. Work is done step-by- Scientific research shows that the new fish spawns have kuna muu hulgas rahastatakse ka seldom caught there. The various species of fish are also step: a small passage of river at a time, but thoroughly. It seen growth in the number of young trout. As they grow, harrastuskalastuse taristu rajamist. rare: just the trout, pike and loach. The “melioration” of the is not the kilometres that count – the potential of the river the trout travel downstream to the rapids of the Pärnu past days has turned the spectacular winding rivulet full of in each passage has to be brought out and made best use river. Some of them will return to continue the old circle in water and springs into a mere number in the inventory of of. Some are naturally meant to be rapids, some spawning nature. The man is able to ruin it – or help to reverse things In 2011 the projects by NGOs and the Foundation Eesti melioration systems. But the river has not given up and sites. A little downstream the flow needs to be directed, in and contribute to the recovery. Forell (Estonian Trout) for restoring the trout spawns during the 60 years that have passed since the last excava- some places the river needs to collect sediments. The habi- 46 and removing obstacles on their migration routes 47 were in full swing. Five projects of the field got grants last year, also the project to find out how effective the work done had been. The research project aims Mida forell tahab? at finding out whether the man-made environment is suitable for trout. Forell pakub inimesele mitut moodi huvi: ta on üks maitsvamaid püügikalu, puhta vee indikaatorliik The year 2012 will probably be even more interest- ja meie alade ürgne asukas, kes on inimtegevuse tõttu paljudes kohtades ohtu sattunud. Seepärast ing, as hobby fishing infrastructure will be funded then tasub tema heaolu nimel pingutada. Eesti esimene tehiskoelmu rajati 1999. aastal Võlingi ojale. among other projects. Kuna forellid võtsid uue pesapaiga omaks, on neid hiljem rajatud veel kümneid. Ehkki pealtnäha kõik sujub, kala liigub ja koeb, on meil siiski selgelt liiga vähe teadmisi koelmute toimimise kohta. 2011. aastal alustas SA Eesti Forell mahukat kaheaastast teadustööd, võrdlemaks tehislike kudeala- de toimimist looduslikega, et saada teada, kuidas ehitada veelgi paremaid koelmuid. Nüüdisaegseid Väljamaksed kalanduse projektidele 2011. aastal | Payments for fishery projects in 2011 geenitehnoloogia võimalusi kasutades tehakse kindlaks ka kalade päritolu. Samuti uuritakse neid Foto: Tauno Jürgenstein Alamprogramm | Subprogram Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR jõelõike, kus alles plaanitakse koelmuid rajada. Siis on hiljem samas kohas kordusuuringut tehes muudatused eriti hästi näha. Kalandusalased teadusuuringud | Fishery research 10 361 842 Praegu on põhjalikest tulemustest veel vara rääkida, ent näib küll sedaviisi, et tehiskoelmud ei jää looduslikele palju alla. Geenianalüüs näitab ku- Kalavarude kaitse ja järelevalve | Conservation and control of fish resources 9 348 543 dealade tõhususe kõrval sedagi, kui erinevad on eri piirkondade forelliasurkonnad, andes olulist teavet, mida kalade asustamise puhul silmas pidada. Kalavarude taastootmine | Regeneration of fish resources 2 175 693 Kalandusalased arendusprojektid | Fishery development projects 13 135 750 ground, dozens have been made later. Although every- planned for new fish spawns will be studied. Then it will be What does a trout want? thing seems fine below the surface – the fish are moving possible to observe changes after the next studies will have Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamine 2 73 483 The trout is of interest to people in many ways: it is one of and spaw­ning –, we still clearly lack deeper knowledge on been carried out at the same place. Improvement of the ecological condition of water fauna and flora the tastiest food fish, an indicator species of pure water how the fish spawns work. It is too early to speak about thorough results yet, but and a primal species in our area, who has become endan- In 2011 the Foundation Eesti Forell (Estonian Trout) it looks as if the man-made spawning grounds are not KOKKU | TOTAL 36 1 095 311 gered in many locations due to human activities. That is started an extensive two-year research to compare the much worse than the natural ones. Gene analyses is good why it is worth an effort to help it. The first man-made fish man-made spawning grounds to natural ones to find out for not only indicating fish spawn efficiency, it also shows spawn in Estonia was constructed on the Võlingi rivulet in how to build better ones. Modern gene research enables to the differences of trout habitat in different areas – which is 1999. As the trout were happy about their new spawning find out the origin of the fish as well. Also the parts of rivers relevant when inhabiting fish. MAAKONDLIK PROGRAMM Maakondlik Regional Hiiumaa laiud said kõnekad stendid

Nagu juba tavaks saanud, rahastati According to good practice the regional program Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub vähemalt mandrilt vaadatuna seitsme maa ja mere taga. Sinna pääseb Metsvint (Fringilla coelebs). Foto: Ingmar Muusikus maakondlikust programmist projek- finances the projects with financing below the limits vaid meritsi ning sugugi mitte igaüks ei saa sinna igal ajal: kuna tegemist on sihtkaitsevööndiga, võib sinna set by the decree of the Minister of the Environment. minna vaid keskkonnaameti liikumisloaga. Varem on suurematel laidudel Saarnakil ja Hiiumaal ka elatud, te, mille maksumus jääb allapoole In past years both the number of projects and the seega pakub siin erilise looduse kõrval huvi ka rikkalik kultuuripärand. keskkonnaministri määruse piirmäära. grants to carry them out have increased. There are KIK-i toetusel ja koostöös kaitseala kauaaegse juhataja Tiit Leitoga on kaitseala 40. aastapäevaks valminud many small, but relevant projects that help to gain the Viimastel aastatel on suurenenud nii välibaaside ekspositsioon, mis tutvustab Saarnaki ja Hanikatsi laiu ajalugu ning kaitseala ja selle väärtusi: projektide hulk kui ka nende elluviimi- objectives of different environmental fields and are of importance as part of the operational and develop- geoloogiat, maastikku, taimestikku, loomastikku ja mereelustikku. Saarnaki laiul kuulub väljapaneku hulka seks antud toetused. Palju on väikseid, ment plans on the county level. tähele­panuväärselt külluslik kivististe kollektsioon, kusjuures kõik näidatu on kogutud samalt laiult. kuid siiski olulisi projekte, mis aitavad Vanades taluhoonetes paiknevad 12 arhailise miljööga haakuvat stendi annavad muu hulgas ülevaate saavutada eri keskkonnavaldkondade hoonete varasemast tarvitusest ning maastikukasutusest enne ja nüüd. Stendide koostamisel on suurt rõhku Foto: Tiit Leito eesmärke ning on olulised maakondli- pandud tekstile, sest kauneid ja erilisi vaateid saab nautida kohapeal looduses. ke arengu- ja tegevuskavade täitmise

seisukohalt. Käblik (Troglodytes troglodytes). Foto: Ingmar Muusikus

48 49 Väljamaksed maakondliku programmi projektidele 2011. aastal | Payments for regional projects in 2011

Alamprogramm | Subprogram Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR 0 20 000 000 40 000 000 60 000 000 80 000 000 100 000 000 Pärnumaa 16 96 978 Järvamaa 6 54 725 Lääne-Virumaa 15 52 607 Põlvamaa 10 45 750 Võrumaa 8 45 084 Saaremaa 6 34 978 Jõgevamaa 5 34 871 Harjumaa 8 31 944 Viljandimaa 5 31 384 Hiiumaa 5 23 569 Tartumaa 8 23 157 Raplamaa 6 16 903 Ida-Virumaa 7 16 385 5 12 550 Islets of Hiiumaa Island got excellent expositions Läänemaa The Hiiumaa Islets Landscape Reserve is a faraway land – from the mainland perspective at least. The only way to go there is the waterway, Valgamaa 2 6 317 and even so not at any time and not for anyone: as it is a special management zone, a special permit is needed from the Environmental Riiklik | State 3 5 517 Board. The biggest of the islets – Saarnaki and Hanikatsi – have had habitation in the past, so the rich cultural heritage is also of interest, not just special landscapes. KOKKU | TOTAL 115 532 721 For the 40th anniversary of the nature reserve a field exposition about the history of Saarnaki and Hanikatsi islets and the nature reserve with its valuable aspects – geology, landscape, flora, fauna and marine biota – has been completed as a joint effort by KIK and the head of the nature reserve Tiit Leito. At the Saarnaki islet there is a remarkable collection of fossils – and all the items are of local origin. The twelve poster expositions also give an overview of how the old farmhouses and landscapes were used and an idea of the modern landscape usage. The poster expositions emphasize text, as the spectacular and special views can be experienced “live”, in the local scenery. MAAKONDLIK PROGRAMM

Metsalooduse uued mapid tutvustavad samblaid ja samblikke Tõrvas käiakse taimedega käsikäes

„Samblikud on tagasihoidlikud ja vähenõudlikud olevused, kellest tavaliselt mööda vaadatakse” – nii algab Tõrva gümnaasium on üks neist õnnelikest koolidest, mille ümber laiub vana ja väärikas park. Maalilise Õhne samblikke tutvustava õppematerjali, samblike mapi tutvustus tagakaanel. jõe kaldal asuv looduskaitsealune park on liigirikas ning eri taimeliigid on õpilaste jaoks otsekui peopesal. Mappide idee sai alguse juba aastate eest, kui RMK Sagadi looduskoolis pandi samuti KIK-i toel kokku meie Oleks suisa patt sellist võimalust õuesõppes kasutamata jätta. kodumaiseid puid tutvustav, kaunite piltide ja põnevate tekstidega mapp. Õpetajad ja õpilased võtsid mapid Õpetaja Liia Ortuse juhatusel ja KIK-i toetusel asutigi mullu pargi võimalusi ära kasutama. Alustuseks uurisid soojalt vastu ning seda on kasutanud väga paljud loodusõppega tegelevad organisatsioonid. bioloogid Vivika Meltsov ja Margus Muts pargi taimi ja koostasid neist nimekirja. Selle põhjal valmis voldik, Puude mapile järgnes metsamarju tutvustav mapp. Neid metsaliike, kellega sooviks möödavaatamise mis tutvustab pargi levinumaid ja huvitavamaid taimeliike, ning õuesõppe taimeraamat ja põnev kümnest asemel tutvust teha, oli aga teisigi. Nii sündis mõte anda mappide sarjale üldnimetus – „Metsalooduse mapid”. üles­andest koosnev taimetarkade õpperada. Eestvedajaks sai SA Roheline Maakond, kes jätkas koostööd RMK Sagadi looduskooliga. Projekti „Taimedega käsikäes” raames valminud õppematerjalid suunavad lapsi märkama keskkonda ning Sedapuhku on valminud 17 sambliku- ja 17 samblaliiki tutvustavad mapid. Fotod ja tekstid pärinevad healt tekitavad uudishimu imepärase rohelise maailma vastu. Kooli ümbruses saab peale pargitaimestiku õppida loodusetundjalt ja -pildistajalt Urmas Kajalt. Neid täiendavad Tiiu Tagametsa joonised. Mapid on eelkõige väärt tundma teisigi kasvukohti, taimi metsas, jõe ääres ja niidul. Kui koduümbruse taimed selged, on tunduvalt lisamaterjal 6. klassi loodusõpetuse tundide ja 8. klassi õppekava jaoks, aga aeg on näidanud, et nende abil Foto: Krista Keedus kergem mõista ka muu maailma taimeriiki. saavad loodust tundma õppida kõik huvilised.

Turbasammal (Sphagnum). Foto: Ingmar Muusikus Sale lühikupar (Brachythecium salebrosum). Foto: Ingmar Muusikus

50 51

Forest Wildlife Portfolios on moss and lichen Tõrva blessed with biota “Lichens are humble and unpretentious beings, mostly passed by unnoticed,” – that is the opening sentence on the back cover Tõrva Upper Secondary School is one of the lucky schools to have and old and dignified park around it. The protected park at the shores of the study aid “Lichen Portfolio”. of the picturesque river Õhne is rich in species and the diverse plants right there are wonderful for students to study. It would be really The idea of portfolios was initiated years ago, when the RMK Sagadi Nature School – also with the help by EIC – compiled the shameful to miss such an opportunity for outdoor studies. first one about our domestic trees, with beautiful pictures and interesting texts. Teachers and students alike welcomed the Last year the teacher Liia Ortus with the support by EIC started working with the varied opportunities of the park. As a start the portfolios and many organisations active in nature studies have used them. biologists Vivika Meltsov and Margus Muts studied the plants in the park and made a list of them. This was the basis for a booklet about The portfolio on wild berries was the next after trees. But the types of forests worth a closer look were more numerous. the more widespread and interesting plant species, a book of plants for outdoor studies and an exciting nature trail of ten tasks for those So the general name for the series was born – “Forest Wildlife Portfolios”. The initiators were the Foundation Green County, interested in plants. who continued joint work with the Sagadi Nature School. The project “Hand-in Hand with Plants” has prepared study aids to help children notice the environment around them and sparkle in- This time portfolios on 17 lichen and 17 moss species have been completed. The photos and texts are from Urmas Kaja, terest in the miracles of the green world. Around the schoolhouse there are other habitats for children to explore – plants in the woods, on an expert on wildlife and wildlife photography. Drawings by Tiiu Tagamets add charm to the portfolios. The portfolios are first the riverbank and at the meadow. When one has got acquainted with the plants around home, it is much easier to understand the plant and foremost a valuable additional material to the 6th grade biology classes and the 8th grade curriculum, but they have proven kingdom of other countries to be helpful for everyone interested in wildlife. KOKKUVÕTLIKUD FINANTSARUANDED

BILANSS | STATEMENT OF FINANCIAL POSITION TULEMIARUANNE | STATEMENT OF REVENUES ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELE EURODES | EUROS AND EXPENSES EURODES | EUROS STATEMENT OF EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTS EURODES | EUROS BILANSIKIRJETE NIMETUSED | ENTRY 31.12.2011 31.12.2010 KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010 KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010 VARAD | ASSETS KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010 1. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 4. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 Käibevara | Current assets TULUD | REVENUE Expenses of grant financed projects 2011 Expenses of grant financed projects 2008 Raha 69 009 092 52 421 061 Annetused ja toetused 146 349 149 60 705 859 1.1. Veemajandus | Water protection 2 021 648 0 4.1. Veemajandus | Water protection 522 707 2 486 967 Cash and cash equivalents Grants and donations 1.2. Jäätmekäitlus | Waste management 212 667 0 4.2. Jäätmekäitlus | Waste management 0 731 220 Finantsinvesteeringud 35 000 000 43 581 405 Muud tulud 39 696 921 42 887 125 1.3. Looduskaitse | Nature protection 586 445 0 4.3. Looduskaitse | Nature protection 71 026 682 071 Financial investments Other income 1.4. Metsandus | Forestry 258 917 0 4.4. Metsandus* | Forestry* -3 773 2 804 269 Nõuded ja ettemaksed 47 151 528 34 118 081 Kokku tulud | Total revenue 186 046 070 103 592 984 1.5. Maapõu | Earth crust 19 338 0 4.5. Keskkonnakorraldus | Environmental management 22 371 650 330 Receivables and prepayments 1.6. Atmosfääriõhu kaitse | Protection of ambient air 218 917 0 4.6. Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 4 555 594 169 1.7. Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 326 456 0 4.7. Kalandus | Fishery 0 42 973 Käibevara kokku | Total current assets 151 160 620 130 120 547 KULUD | EXPENSES 1.8. Kalandus | Fishery 286 632 0 4.8. Maakondlik | County 12 429 29 316 Põhivara | Non-current assets Jagatud annetused ja toetused -182 722 458 -98 008 979 1.9. Maakondlik | County 235 493 0 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 629 315 8 021 315 Laenunõuete pikaajaline osa 45 149 280 21 569 661 Grants and donations 1.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 379 418 0 Total expenses of grant financed projects 2008 Long-term loan receivables Mitmesugused tegevuskulud -935 531 -792 798 County environmental awareness 5. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 Materiaalne põhivara 82 339 84 005 Other operating expenses 1.11. Keskkonnakorraldus | Environmental management 100 0 Expenses of grant financed projects 2007 Property, plant and equipment Tööjõukulud -2 702 853 -2 121 328 1.12. Merekeskkond | Marine environment 85 607 0 5.1. Jäätmekäitlus | Waste management 59 505 Immateriaalne põhivara 223 413 228 854 Personnel expenses Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 4 631 637 0 5.2. Looduskaitse | Nature protection 74 329 Intangible assets Põhivara kulum -92 700 -25 211 Total expenses of grant financed projects 2011 5.3. Metsandus* | Forestry* -1 859 -2 893 Depreciation Põhivara kokku | Total non-current assents 45 455 032 21 882 520 2. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 5.4. Keskkonnakorraldus | Environmental management 7 361 VARAD KOKKU | TOTAL ASSETS 196 615 652 152 003 067 Muud kulud -50 565 103 Expenses of grant financed projects 2010 5.5. Kalandus** | Fishery** 3 810 KOHUSTUSED JA NETOVARA | LIABILITIES AND EQUITY Other expenses 2.1. Veemajandus | Water protection 8 928 311 830 343 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 -1 859 142 112 52 Lühiajalised kohustused | Current liabilities Kokku kulud | Total expenses -186 453 592 -100 383 213 2.2. Jäätmekäitlus | Waste management 358 709 277 770 Total expenses of grant financed projects 2009 53 Võlad ja ettemaksed 27 303 779 10 493 027 2.3. Looduskaitse | Nature protection 1 953 071 428 580 6. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 Payables and prepayments PÕHITEGEVUSE TULEM -407 521 3 209 771 2.4. Metsandus | Forestry 1 418 523 108 394 Expenses of grant financed projects 2006 Sihtotstarbelised tasud, toetused 55 962 165 39 195 556 SURPLUS FROM OPERATING ACTIVITIES 2.5. Keskkonnakorraldus | Environmental management 3 724 212 700 412 6.1. Veemajandus | Water protection 0 112 216 Grants with special terms 2.6. Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 2 135 527 492 189 6.2. Looduskaitse | Nature protection 0 27 436 Lühiajalised kohustused kokku 83 265 944 49 688 583 FINANTSTULUD JA -KULUD 1 616 746 878 548 2.7. Kalandus | Fishery 876 181 361 037 6.3. Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 0 1 971 Total current liabilities FINANCIAL INCOME AND EXPENSES 2.8. Maakondlik | County 326 802 197 347 6.4. Kalandus | Fishery 0 3 833 Pikaajalised kohustused | Non-current liabilities Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 19 721 337 3 396 073 6.5. Maakondlik** | County** -487 0 Pikaajalised laenukohustused 9 826 000 0 ARUANDEAASTA TULEM 1 209 224 4 088 319 Total expenses of grant financed projects 2010 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 -487 145 457 Loan liabilities NET SURPLUS FOR THE PERIOD 3. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 Total expenses of grant financed projects 2006 Pikaajalised kohustused kokku 9 826 000 0 Expenses of grant financed projects 2009 7. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 Total non-current liabilities 3.1. Veemajandus | Water protection 5 116 870 5 113 917 Expenses of grant financed projects 2005 KOHUSTUSED KOKKU | TOTAL LIABILITIES 93 091 944 49 688 583 3.2. Jäätmekäitlus | Waste management 124 723 1 149 652 7.1. Kalandus | Fishery 0 5 787 NETOVARA | NET ASSETS 3.3. Looduskaitse | Nature protection 278 533 847 156 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 0 5 787 3.4. Metsandus | Forestry Total expenses of grant financed projects 2005 Sihtkapital 1 488 897 1 488 897 2 722 491 826 118 3.5. Keskkonnakorraldus | Environmental management 304 710 1 875 144 8. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 Foundation 3.6. Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 269 270 1 009 442 Expenses of grant financed projects 2002 Akumuleeritud ülejääk 100 825 587 96 737 268 3.7. Kalandus | Fishery 26 488 1 006 687 8.1. Veemajandus | Water protection 0 -1 112 Accumulated surplus 3.8. Maakondlik | County 29 486 402 949 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 0 -1 112 Aruandeperioodi tulem 1 209 224 4 088 319 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 8 872 571 12 231 065 Total expenses of grant financed projects 2002 Net surplus for the period Total expenses of grant financed projects 2009 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002–2011 33 852 514 23 940 696 Netovara kokku | Total net assets 103 523 708 102 314 484 Total expenses of grant financed projects 2002–2011 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 196 615 652 152 003 067 9. 9.1. MTÜ SINA – Suured Ideed Noorte Algatusel 400 0 TOTAL LIABILITIES AND NET ASSETS * Erametsakeskuse otsus toetuse tagasimaksmiseks metsaomanikele ja metsaühistutele annetus | Donation by NGO SINA Decision of the Private Forest Center to pay back grants to forest owners and forest owner associations KOKKU KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD | TOTAL 33 852 914 23 940 696 ** Tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine | Reclaimed domestic grant financing KOKKUVÕTLIKUD FINANTSARUANDED

ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELE STATEMENT OF EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCED PROJECTS EURODES | EUROS

KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010 KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010 KIRJE NIMETUS | ENTRY 2011 2010 (FOND | FOND – RAHASTUSOTSUS | MEASURE) 2.3. ÜF 2004/EE/16/C/PE/004 | CF 2004/EE/16/C/PE/004 0 -48 646 4. Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 1. Välisabi vahendamine põhivara soetuseks | Intermediation of foreign Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste Co-financing of foreign grants for operating expenses grants for aquisition of property, plant and equipment rekonstrueerimine ja laiendamine** | Expansion and 4.1. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 210 055 256 307 1.1. ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007 672 763 14 961 169 Rehabilitation of Water and Sewage Systems TA projektide ettevalmistamisel | Technical Assistance Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt** in Matsalu Sub-River Basin District** for projects preparation Catchment Area Water Management** 2.4. ÜF 2002/EE/16/P/PE/013 | CF 2002/EE/16/P/PE/013 81 219 213 4.1.1. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 0 16 772 1.2. ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 | CF 2004/EE/16/C/PE/005 0 1 881 680 Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandus­- Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni­ ­- Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System projektide ettevalmistamiseks | TA for Põltsamaa-Pedja süsteem | Läänesaarte Sub-River Basin Water and 2.5. ÜF 2004/EE/16/C/PE/002 | CF 2004/EE/16/C/PE/002 1 122 948 447 056 Water Management Sewage Systems Viimsi veekorraldus | Viimsi Water and Sewerage Project 4.1.2. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 0 17 797 1.3. ÜF 2004/EE/16/C/PE/004 | CF 2004/EE/16/C/PE/004 0 112 480 2.6. LIFE | LIFE 312 23 493 Majandus- ja finantsanalüüsi koostamine |TA for FMA Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste Projektid* | Projects* 4.1.3. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 210 055 221 738 rekonstrueerimine ja laiendamine | Expansion and 2.7. ERF periood 2007–2013 | ERDF period 2007–2013 176 575 0 TA Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise Rehabilitation of Water and Sewage Systems in Matsalu Projektid* | Projects* ettevalmistamiseks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis Sub-River Basin District Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara 2 827 716 13 562 150 TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, Closure of Industrial 1.4. ÜF 2004/EE/16/C/PE/002 | CF 2004/EE/16/C/PE/002 371 870 1 865 617 soetuseks | Total co-financing of foreign grants for Waste and Semi-coke Landfills Viimsi veekorraldus | Viimsi Water and Sewerage Project aquisition of property, plant and equipment 4.2. ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007 8 570 0 54 1.5. ÜF 2002/EE/16/P/PE/013 | CF 2002/EE/16/P/PE/013 1 369 3 726 620 Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt 55 Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem 3. Välisabi vahendamine tegevuskuludeks | Intermediation of foreign Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System grants for operating expenses Management 1.6. ÜF periood 2007–2013 | CF period 2007–2013 94 593 663 25 363 684 3.1. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 0 401 327 4.3. Projektid* | Projects* 3 462 0 Projektid* | Projects* TA (tehniline abi) projektide ettevalmistamisel ERF periood 2007–2013 | ERF period 2007–2013 1.7. ERF periood 2007–2013 | ERDF period 2007–2013 13 631 204 5 840 649 Technical Assistance for projects preparation 4.4. LIFE, INTERREG 641 218 332 417 Projektid* | Projects* 3.1.1. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 0 301 406 Projektid* | Projects* 1.8. Roheline Investeerimisskeem | Green Investnment Scheme 4 220 423 454 082 Tuhaärastuse ja tuhaväljade renoveerimine | Technical As- Kokku välisabi kaasfinantseerimine 863 305 588 724 Projektid* | Projects* sistance for Renovation of Oil-Shale Ash Removal in Narva tegevuskuludeks Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks 113 491 293 54 205 980 3.1.2. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 0 97 466 Total co-financing of foreign grants for operating Total intermediation of foreign grants for aquisition Majandus- ja finantsanalüüsi koostamine |TA for FMA expenses of property, plant and equipment 3.1.3. ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 0 2 456 TA ametnike koolitamiseks | TA for Ex-ante Control of the KOKKU ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELE 148 869 544 74 068 283 2. Välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks | Co-financing Project, Training on the Implementation of CF projects TOTAL EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCES of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment 3.2. ÜF periood 2007–2013 | CF period 2007–2013 28 278 169 4 289 056 PROJECTS 2.1. ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007 1 085 354 7 935 607 Projektid* | Projects* Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt 3.3. ERF periood 2007–2013 | ERDF period 2007–2013 3 360 391 1 021 046 Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water Projektid* | Projects* * Kajastatud koondina | Reflected in summary ** Enammakstud KIK-i kaasfinantseerimise hüvitamine Ühtekuuluvusfondist Management 3.4. ESF periood 2007–2013| ESF period 2007–2013 48 671 0 Reimbursement of overpaid EIC co-financing from the Cohesion Fund

2.2. ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 | CF 2004/EE/16/C/PE/005 442 446 4 985 427 Projektid* | Projects* Läänesaarte alamvesikonna vee- ja Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks 31 687 231 5 711 430 kanalisatsioonisüsteem | Western Islands Sub-River Total intermediation of foreign grants for Basin Water and Sewage Systems operating expenses

AUDIITORI KINNITUS

56 57 RMK lühidalt

3–8 RMK lühidalt RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ning teiste mitmekesiste ja rikkalike looduskoosluste hoidja, aasta nuMbRitEs kaitsja ja majandaja. stRuKtuuR 5–7 aigaR Kallas: säästva metsanduse põhimõtteid järgides taotleb RMK oma tegevuses tasakaalu RiigiMetsas ei saa töö Kunagi otsa! RMK loodus-, majandus-, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste vahel. viljandi mnt 18b 9–12 aasta tegevusülevaade 11216 tallinn, Eesti RMK loodi 1999. aastal. Oma vormilt on ta riigitulundusasutus, ainus omalaadne Eestis. telefon +372 676 7500 13–18 MajandusliKud vääRtused www.rmk.ee RMK ülesanne on teenida riigile metsa majandades tulu ning tagada suurima metsaomanikuna aasta nuMbRitEs puiduturu stabiilsus. sama tähtsad on ka ülesanded, mis ei too otsest majanduslikku tulu, ÜLEvaadE MEtsaMaast tekstid: KPMs RaiEtööd www.kpms.ee küll aga kasu muul moel: tasuta puhkevõimaluste loomine, loodushariduse jagamine, MEtsauuEndus looduse kaitseks vajalike hooldustööde tegemine jms. PuidutuRustus disainitiim: dF PEFC www.df.ee Liiva Ja KRuusa KaEvandaMinE SA Keskkonnainvesteeringute Keskus RMK-s töötab üle 800 inimese. Lisaks annab RMK lepingute alusel tööd NarvaKunstiteoste mnt 7A, reproduktsioonid VI korrus : mitmele tuhandele eestimaalasele. 19–24 loodusvääRtused Eesti Kunstimuuseum, 10117 Tallinn aasta nuMbRitEs © EaÜ 2011 RMK-le pandud kohustuste täitmiseks on moodustatud viis tegevusvaldkonda: RiiGiMEtsa JaOtus tel 627 4171 aastaraamatu illustratsioonide KaitsEaLusEd LiiGid faks 627 4170 KaitsEaLad saateks: Heie treier metsahaldus vÄÄRisELuPaiGad [email protected] metsamajandus MEtsatuLEKaHJud www.kik.eeKunstiteoste lühitutvustused: LOOdusKaitsEtööd stina sarapuu, Eesti Kunstimuuseum puiduturustus MEtsaKORistus www.ekm.ee külastuskorraldus ja loodusharidus taiMEKasvatus Tekstid ja toimetamine 58 täname abivalmis koostöö eest: taimla- ja seemnemajandus MTÜ Loodusajakiri 25–32 sotsiaalsed vääRtused Eesti Kunstimuuseum, sirje Helme (ekm), Helge Pihelga, simmo Põllu, Heie treier, aasta nuMbRitEs RMK koosseisu kuuluvad Elistvere loomapark, sagadi metsakeskus, tartu puukool Hello upan (ekm), stina sarapuu (ekm), PuHKEvÕiMaLusEd RiiGiMEtsas Ja KaitsEaLadEL Fotod Mare annsoo (eaü). ja 60% Eesti-soome ühisettevõttest as Eesti Metsataim. LOOdusHaRidus Ingmar Muusikus saGadi MEtsaKEsKus Šrift: LOOdusKaitsE 100 Lea Tammik news Gothic bt töötaJasKOnd © bitstream inc. ja © Paratype inc. vabataHtLiKE KaasaMinE Kõik õigused kaitstud. EListvERE LOOMaPaRK Kujundus JÕuLuKuusEd Integraaftrükk: Ecoprint JaHindus sisupaber: Munken Lynx I S O 14 0 01 33–38 KultuuRilised vääRtused TrükkKaaned: Rives sensation Gloss shetland aasta nuMbRitEs Ecoprint ISO 9001 PÄRandKuLtuuR taRtu PuuKOOL tOEtustEGEvus Tallinn 2012 MEtsandusHaRidus tuntus Ja MainE RMK-le on oMistatud KesKKonnajuhtiMissüsteeMi iso 14001 39–42 MajandusKoKKuvõte ning KvaliteedijuhtiMissüsteeMi iso 9001 seRtifiKaadid. vastutustundliKust MetsaMajandusest annavad aiMu biLanss säästva Metsanduse seRtifiKaadid fsC® ja PefC. KasuMiaRuannE iso 9001 ning PefC oMistati RMK-le 2010. aastal. vandEaudiitORi aRuannE 43 teoste RegisteR 44 saateKs selle aastaRaaMatu illustRatsioonidele

RMK aastaRaaMat 2010 3